Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine

OTSUS Vaidlustusasja number 136-26/307410 Otsuse kuupäev 21.07.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vaidlustus Tallinna Tehnikaülikooli riigihankes „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ (viitenumber 307410) Menetlusosalised Vaidlustaja, Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ, esindajad vandeadvokaat Kadri Matteus ja vandeadvokaadi abi Merily Tamm Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, esindaja Elika Pukk Kolmas isik, SOL Baltics OÜ, esindaja Priit Sipelgas Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 197 p-i 5 alusel rahuldada Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks: 1) Tallinna Tehnikaülikooli 10.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-3 osas, millega tunnistati SOL Baltics OÜ pakkumus edukaks; 2) Tallinna Tehnikaülikooli 15.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-4 osas, millega jäeti SOL Baltics OÜ kõrvaldamata. 2. RHS § 198 lg 2 alusel mõista Tallinna Tehnikaülikoolilt Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks välja tasutud riigilõivust 2304 eurot ja lepinguliste esindajate kulud summas 2565 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.04.2026 avaldas Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris 1 riigihangete seadus avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ (viitenumber 307410) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihanke tulemusel soovib Hankija sõlmida ühe pakkujaga raamlepingu. 2. 22.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, kus on esitatud taotlused tunnistada kehtetuks: 1) Tallinna Tehnikaülikooli 10.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-3 osas, millega tunnistati SOL Baltics OÜ (edaspidi Kolmas isik) pakkumus edukaks ja vastavaks; 2) Tallinna Tehnikaülikooli 15.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-4 osas, millega jäeti Kolmas isik kõrvaldamata. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 30.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/136 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 03.07.2026 ja neile vastamiseks 08.07.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ, põhjendab taotlusi järgmiselt. 4.1. Hankija 10.06.2026 otsusega tunnistati Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused vastavaks (vaidlustuse lisa 1). Sama otsuse kohaselt tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks. Hankija 15.06.2026 otsusega jäeti Kolmas isik kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja menetlusest kõrvaldamata ning tunnistati kvalifitseerimistingimustele vastavaks (vaidlustuse lisa 2). 4.2. Põhjendamatult madal maksumus 4.2.1. Hankija poolt avaldatud andmete pinnalt on tuvastatav, et Kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madal. Keskmine esitatud kuutasupõhine hind oli 22 536,13 eurot. Seega esimese ja teise pakkumuse hinnavahe oli 3 600 eurot (ca 20%), kuid esimese ja keskmise vahe juba 7600 eurot (ca 34%). Riigihankes ei olnud sätestatud otsest ristsubsideerimise keeldu, kuid alusdokumendi sätted viitavad keelule eksitavat hinda esitada ning samuti nõuavad, et esitatud hinnas sisalduksid kõik vajalikud tööd. Hankijal pidi tekkima vähemasti kahtlust Kolmanda isiku põhjendamatult madala maksumuse osas. Teadaolevalt Hankijal see kahtlus ka tekkis ning Kolmanda isiku poole pakkumuse maksumusega seotud küsimuses Hankija ka pöördus. Vähemasti mingis osas pidi olema 2 (21) Kolmanda isiku pakkumus sedavõrd madal, et avaldatud kogumaksumus samuti teistest oluliselt madalam kujuneks. Juhul, kui Hankija pöördus Kolmanda isiku poole uurimaks ega tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega, pidi sellele järgnema ka põhjalik kontroll Hankija poolt RHS § 115 alusel. Olukorras, kus Hankija teadaolevalt juba alustas põhjendamatult madala maksumuse kontrolli, küsides lisainfot, pidi see lisainfo olema äärmiselt põhjalik koos mahukate kalkulatsioonidega ning Hankija pidi tegema selle kohta ka väga põhjaliku otsuse. Selliseid asjaolusid Hankija esitatud otsusest ei nähtu. 4.2.2. Juhul, kui Hankija sellist kontrolli ikkagi läbi ei viinud, pidanuks Hankijal kahtlus Kolmanda isiku põhjendamatult madalast maksumusest tekkima ning vajalik kontroll tuli läbi viia. Hankija on rikkunud teadaolevalt esitatud selgituste hindamisel RHS § 115 lg-t 8 ja RHS § 3 p-i 1. 4.3. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused 4.3.1. Hankija on märkinud 15.06.2026 otsuses, et Kolmandal isikul ei esine ühtki RHS § 95 lg-s 1 ega lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise alust (p 2). Küll aga ilmneb avalikest andmetest, et Kolmandal isikul on mitmeid RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaseid rikkumisi. RHR-i andmete kohaselt on Kolmandal isikul RHS § 95 lg 5 sätestatud ajavahemikus vähemalt järgmised rikkumised: 1) Hankeleping 141-20232 (sõlmitud riigihanke 265966 alusel), mille raames Kolmas isik on tasunud hankijale kahju hüvitist; 2) Hankeleping HAL-13/2024-112 (sõlmitud riigihanke 252417 alusel). Selle lepingu juurde on märgitud rikkumine, kuid see ei ole avalikult kättesaadav, kuna tegemist on minikonkursi tulemusel sõlmitud hankelepinguga. Küll aga on näha, et lepingu lõplik maksumus on ca 200 000 eurot madalam kui planeeritud algne maksumus; 3) Hankeleping HAL-13/2021-118 (sõlmitud riigihanke 231929 alusel), mille raames Kolmas isik tasus leppetrahvi. Hankija on kirjeldanud, et tegemist oli süstemaatiliste rikkumistega: „30.11.2023 esitati leppetrahvinõue summas 500€, süstemaatilised lepingu tingimuste rikkumised.“ Viidatud rikkumised ei ole käsitletavad üksikjuhtumitena, vaid moodustavad mulje Kolmanda isiku süstemaatilisest suutmatusest täita hankelepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. RHS § 95 lg 4 p-i 8 mõte ongi anda võimalus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises. 4.3.2. Juhul, kui Kolmas isik jättis nõutud andmed hankepassis esitamata, võis tegemist olla ka valeandmete esitamisega, mis on eraldiseisev kõrvaldamise alus RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel. 2 Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/6026220/contracts/8363599 3 (21) RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaselt on hankijal õigus kõrvaldada pakkuja, kes on hankemenetluses esitanud tahtlikult valeandmeid või hoidnud olulist teavet varjul. Erinevalt p-st 8 ei ole p 9 alusel kõrvaldamine sõltuv hankija kaalutlusest samavõrd, kuivõrd tahtliku ebaõige teabe esitamine kahjustab riigihanke ausust ja läbipaistvust iseseisvalt.3 Hankija on kohustatud ka seda asjaolu kontrollima ja vastavat kontrolli dokumenteerima. Kuna 15.06.2026 otsuses puudub igasugune viide hankepassis esitatud teabe kontrollimisele, on Hankija rikkunud ka seda kohustust. 4.4. Vaidlustaja 03.07.2026 täiendavad seisukohad. 4.4.1. Põhjendamatult madal maksumus 4.4.1.1. Hankija ja Kolmanda isiku vastuväited lähtuvad ekslikust õiguslikust eeldusest. Vaidlustaja ei pea käesolevas menetlusfaasis tõendama, et Kolmanda isiku pakkumus on lõplikult ja sisuliselt põhjendamatult madala maksumusega. Vaidluse esemeks on esmalt see, kas Hankijal pidi objektiivsete asjaolude pinnalt tekkima RHS § 115 lg 1 tähenduses põhjendatud kahtlus ja nõudma Kolmandalt isikult asjakohaseid selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Hankija selgitab oma vastuses, et ta ei teostanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli, kuna tal ei tekkinud kahtlust selles, et Kolmanda isiku pakkumus võiks üleüldse olla põhjendamatult madal. Kolmas isik leidis, et kontroll teostati ning Hankija tuvastas selle raames, et maksumus ei ole põhjendamatult madal. 4.4.1.2. Riigihankes esitatud kuutasupõhiste hindade keskmine oli 22 536,13 eurot, Kolmanda isiku pakkumus erines järgmisest pakkumusest 3 600 euro võrra kuus ning keskmisest ligikaudu 7 600 euro ehk 33,86% võrra kuus. Hankija ise on möönnud, et esimese ja teise pakkumuse hinnavahe oli 24,22% ning, et pakkumuste hinnad erinesid oluliselt. Ühtse automaatse lävendi puudumine ei tähenda, et väga suur hinnaerinevus võib jääda hindamata. Hankija enda viidatud praktika kohaselt peab Hankija esmalt kindlaks tegema, kas pakkumustes esineb näitajaid, mis tekitavad kahtlust, eelkõige juhul, kui hind on märkimisväärselt madalam kui teistes pakkumustes või tavapärane turuhind. 4.4.1.3. Välisterritooriumi heakorrateenuse tegelik töömaht ja intensiivsus sõltub ilmastikust, aastaajast, sademetest, lume ja jää tekkimisest, libeduse esinemisest, murukasvust, lehtede langemisest, objekti kasutuskoormusest ning vajadusest reageerida lühikese etteteatamisega. Sellises teenuses ei jaotu kulu igakuiselt lineaarselt ega stabiilselt. Teenusepakkujal peab olema valmisolek katta tipukoormuse kulusid ka olukorras, kus tasu on kuupõhiselt fikseeritud. See eristab vaidlusalust hankelepingut standardiseeritud ja püsiva töömahuga teenusest ning suurendab vajadust kontrollida, kas erakordselt madal kuutasupõhine hind sisaldab realistlikke eeldusi, varusid ja kulureservi. Suure osa tasust moodustab kahtlemata tööjõu ja tehnika kulu, mis on püsivad kuust-kuusse ja üldiselt ei erine väga palju töövõtjate lõikes. Seetõttu on 33,86%-line erinevus pakutavast keskmisest praegusel juhul märkimisväärne erinevus. 4.4.1.4. Kuigi RHS § 115 lg 2 p-i 1 kohustuslikud matemaatilised lävendid kohalduvad seaduses otseselt ehitustööde hankelepingutele, väljendavad need siiski seadusandja arusaama 3 Direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p h, samuti VAKO 03.06.2025, 133-25/288100, p 12. 4 (21) sellest, milline hinnaerinevus on riigihankeõiguses olemuslikult riskisignaal. RHS § 115 lg 2 p-is 1 sisalduv võrdlusloogika kinnitab, et 20-34% suurune kõrvalekalle hankelepingu täitmise seisukohalt keskse ja korduva kulukomponendi puhul on objektiivne asjaolu, mis pidi vähemalt käivitama § 115 lg 1 kohase selgituste küsimise. 4.4.1.5. Kuutasupõhiselt tasustatavad teenused ei olnud Riigihankes kõrvaline ühikuhind ega marginaalne komponent, vaid hindamismudelis 80 väärtuspunkti andnud põhiline ja püsiv teenuseosa. Kolmas isik sai selle komponendi eest maksimaalsed 80 väärtuspunkti, samas kui tellimusepõhise komponendi eest sai ta 15,241 punkti. Kusjuures Vaidlustaja sai vastavalt 70,4069 ja 20 punkti. Seega kujunes Kolmanda isiku konkurentsieelis just väga madala kuutasupõhise hinna kaudu. Sellises olukorras ei saa Hankija piirduda väitega, et kuna hindamismudelis oli ka teine komponent, puudus vajadus kontrollida põhilise komponendi põhjendatust. Õiguskirjanduses on küll selgitatud, et üksiku hinnakomponendi madalus ei tekita alati kahtlust, kui pakkumuse kogumaksumus tervikuna kahtlust ei tekita. Samas rõhutatakse, et hinnakomponendi tähendust tuleb hinnata selle mahu ja mõju järgi hankelepingu nõuetekohasele täitmisele. Käesoleval juhul ei ole tegemist juhusliku või väheolulise ühikhinnaga, vaid raamlepingu püsiva teenuse põhikomponendiga, mille madal hind mõjutab otseselt tööjõu-, tehnika-, materjali-, talihoolduse-, juhtimis- ja üldkulude katmist. 4.4.1.6. Kolmanda isiku väide, et madal hind ei tähenda automaatselt põhjendamatult madalat hinda, on iseenesest õige. Vaidlustaja ei väida, et madal hind tingib automaatse tagasilükkamise. Vaidlustaja väidab, et erakordselt madal hind tingis kohustuse läbi viia sisuline RHS § 115 kontroll. Just selleks ongi RHS § 115 menetlus ette nähtud, et pakkujal peab olema võimalus selgitada, kas madal hind tuleneb näiteks teenuse osutamise säästlikkusest, tehnilisest lahendusest, erakordselt soodsatest tingimustest või muudest RHS § 115 lg-s 7 nimetatud või sellega võrreldavatest asjaoludest. 4.4.1.7. Kolmanda isiku üldised viited rahvusvahelisse kontserni kuulumisele, varasemale kogemusele ja väidetavale kuluefektiivsusele ei kõrvalda Hankija kontrollikohustust. Need võivad olla asjakohased üksnes juhul, kui need on esitatud Hankijale RHS § 115 menetluses piisavalt konkreetselt ja kontrollitavalt ning kui Hankija on hinnanud, kas need on seostatavad käesoleva hankelepingu täitmisega. Kolmas isik on oma seisukohtades viidanud varasematele Kaitseväe objektide korrashoiulepingutele ja üldisele ressursibaasile, kuid selline üldine kogemus ei tõenda iseenesest konkreetse pakkumuse kuutasupõhise hinna majanduslikku põhjendatust Riigihankes. Liiatigi ei teadnud Hankija seda infot ilmselt enne käesolevat vaidlustusmenetlust. 4.4.1.8. Hankija oleks pidanud nõudma Kolmandalt isikult vähemalt selgitusi selle kohta, kuidas kuutasupõhine hind katab lepingu täitmiseks vajalikud otsesed ja vältimatud kulud, sealhulgas tööjõu-, tehnika-, seadmete-, materjali-, talihoolduse-, juhtimis- ja üldkulud ning millised konkreetsed RHS § 115 lg 7 tähenduses asjakohased asjaolud madalat hinda põhjendavad. Kuna Hankija jättis sellise kontrolli tegemata, on edukaks tunnistamise otsus tehtud olulise kaalutlusveaga ning vastuolus RHS § 115 lg-tega 1 ja 8 ning riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. 4.4.2. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused 5 (21) 4.4.2.1. Hankija ja Kolmas isik väidavad, et rikkumisi hinnati ning Kolmas isik esitas selgitused ja heastamismeetmed, kuid see ei kõrvalda Vaidlustaja etteheidet. Hankija enda seisukohtadest nähtub, et hankepassis avaldati kaks varasemat rikkumist, kuid riigihankega 252417 seotud rikkumist ega selle kohta väidetavalt rakendatud heastamismeetmeid hankepassis ei avaldatud. Hankija möönab ka, et kaalutlusotsus dokumenteeriti üksnes kokkuvõtlikult märkusega, et komisjon kaalus kõiki asjaolusid ja leidis, et rikkumised ei ole „sedavõrd kaalukad“, et välistada Kolmanda isiku osalemine Riigihankes. Selline üldine formuleering ei näita, milliseid asjaolusid tegelikult hinnati, millistele tõenditele tugineti ega miks rikkumised ei mõjutanud Kolmanda isiku usaldusväärsust käesoleva hankelepingu täitmisel. 4.4.2.2. Üks rikkumistest puudutas lumekoristuse kvaliteedi puudusi ja teine lume lükkamisel tekitatud kahju, mistõttu on rikkumised sisuliselt otseselt seotud vaidlusaluse Riigihanke esemega. Seega ei saanud Hankija neid rikkumisi käsitleda üksnes abstraktsete või väheoluliste minevikusündmustena. Hankija enda kirjelduste järgi seisnes üks rikkumine lipu vale heiskamises ja lumekoristuse kvaliteedipuudustes ning teine lume lükkamisel hoone seina kahjustamises. Ei piisa Kolmanda isiku üldistest kinnitustest, et edaspidi pööratakse rohkem tähelepanu juhendamisele, alltöövõtjate kontrollile või sisekontrolli meetmetele. RHS § 97 lg 1 kohaselt peab pakkuja esitama tõendid usaldusväärsuse taastamiseks võetud meetmete kohta ning RHS § 97 lg 2 kohaselt peab hankija neid tõendeid hindama ja tegema põhjendatud kirjaliku otsuse, kui peab neid piisavaks. Heastamine ei ole seega deklaratiivne enesekinnitus, vaid tõendatud ja Hankija poolt sisuliselt hinnatud meede. Hankija seisukohtadest aga nähtub, et kogu otsus tugineb ainult ja üksnes Kolmanda isiku selgitustele, mis ei ole kohane kaalutlus. Hankija otsusest ei nähtu, et Hankija oleks kontrollinud, kas Kolmanda isiku väidetavad meetmed olid tegelikult rakendatud, millal need rakendati, kas need hõlmasid kõiki korduvate rikkumiste põhjuseid ning kas need on piisavad just vaidlusaluse, ilmastikust ja hooajalisest töömahust sõltuva välisterritooriumi heakorrateenuse täitmiseks. Hankija hilisemad väited, et töökoormust vähendati, paigaldati lisavalgustus, muudeti alltöövõtjatega sõlmitavaid lepinguid või täpsustati reageerimisaegu, vajavad tõendamist ja Hankija sisulist kontrolli, mitte ainult aktsepteerimist. 4.4.2.3. Üks rikkumine jäi hankepassis avaldamata. Isegi kui Kolmas isik väidab, et vastav kanne lisati registrisse hiljem, ei muuda see olematuks Hankija kohustust kontrollida, millal kanne tekkis, millal Kolmas isik seda kontrollis, miks rikkumist hankepassis ei kajastatud ning kas esitamata jätmine mõjutas Hankija võimalust teha õigeaegne ja täielik usaldusväärsuse hinnang. Hankija enda seisukohtadest nähtub, et hankepassis ei olnud kõiki asjaolusid kajastatud ja Hankija pidi seetõttu esitama täiendava päringu. 5. Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Põhjendamatult madal maksumus 5.1.1. RHS § 115 lg-st 1 tuleneva kohustuse tekkimise eelduseks on aga hankija põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes. Hankija ei 6 (21) pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal vastav kahtlus puudub. 4 Hankijal ei tekkinud käesolevas asjas RHS § 115 lg 1 tähenduses põhjendatud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Hankija hindas pakkumust tervikuna ega tuvastanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis viitaks sellele, et pakkuja ei oleks võimeline lepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma. Samuti puudusid viited sellele, et pakkumuse maksumus ei kataks tööjõu-, materjali- või muid lepingu täitmiseks vältimatuid kulusid. Asjaolu, et Hankija pöördus Kolmanda isiku poole pakkumuse ühe aspekti täpsustamiseks (vastuse lisa 1), ei tähenda iseenesest, et Hankija oleks pidanud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks RHS § 115 lg 1 tähenduses. Hankija ei küsinud Kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise, kulustruktuuri, tööjõukulude, kasumlikkuse ega muude RHS § 115 kohaldamisel asjakohaste asjaolude kohta. Hankija palus üksnes kinnitada, et pakkumuse maksumuse tabelis esitatud kuupõhiselt tasustatavate teenuste ühikuhinnad on õigesti esitatud. Selline päring oli suunatud võimaliku tehnilise vea välistamisele ega kujutanud endast RHS § 115 lg 1 kohast põhjendamatult madala maksumuse kontrolli. Seetõttu puudus Hankijal ka RHS § 115 lg-st 1 tulenev kohustus nõuda pakkujalt selles sättes ette nähtud selgitusi. 5.1.2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Hankijal ei tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal, mistõttu ei kohaldanud Hankija RHS § 115 lg-s 1 sätestatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise menetlust. Vaidlus seisneb selles, et Vaidlustaja hinnangul oleks pidanud hankijal selline kahtlus tekkima. Hankija leiab, et Riigihanke asjaolud ei andnud objektiivset alust põhjendatud kahtluse tekkimiseks. 5.1.3. Praktikas on leitud, et esmalt peab hankija kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse maksumuse märkimisväärseks erinevuseks ei eksisteeri kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktikas taas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud lävendit5. 5.1.4. Vaidlustaja leiab, et Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses eelkõige seetõttu, et hankemenetluses esitatud pakkumuste keskmine kuutasupõhine maksumus oli 22 536,13 eurot ning sellest tulenevalt oli esimese ja teise pakkumuse hinnavahe 3 600 eurot (ca 20%), kuid esimese ja keskmise vahe juba 7600 eurot (ca 34%). Pakkumusi hinnati Riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide alusel 100 väärtuspunkti süsteemis ning edukaks tunnistati majanduslikult soodsaim pakkumus. Väärtuspunkte anti eraldi kuupõhiselt tasustatavate teenuste ja tellimusepõhiselt tasustatavate 4 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1825, p 14 ja 3-20-924, p 18 5 Ibid. 7 (21) teenuste eest. Seetõttu ei ole üksnes kuupõhise maksumuse võrdlemine piisav tegemaks järeldust pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta. Riigihankes sai Kolmas isik kuupõhiselt tasustatavate teenuste eest 80 väärtuspunkti ning tellimusepõhiselt tasustatavate teenuste eest 15,241 väärtuspunkti. Vaidlustaja sai vastavalt 70,4069 ja 20 väärtuspunkti. Seega kujunes Kolmanda isiku edukus mõlema hindamiskriteeriumi koostoimes, mitte üksnes madalaima kuupõhise maksumuse tõttu. Ka sellest tulenevalt ei saa Vaidlustaja tuginemine üksnes kuupõhise maksumuse võrdlusele olla aluseks järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega. 5.1.5. Pakkumuste hinnad erinesid üksteisest läbivalt. Esimese ja teise pakkumuse hinnavahe oli 24,22%, teise ja kolmanda pakkumuse hinnavahe 27,43% ning ka ülejäänud pakkumuste vahel esines märkimisväärseid erinevusi. Seetõttu ei olnud Kolmanda isiku pakkumuse erinevus võrreldes Vaidlustaja pakkumusega erandlik ega andnud iseenesest alust järeldada, et tegemist võiks olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 5.1.6. Hankijal ei tekkinud objektiivselt põhjendatud kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Samuti ei olnud pakkumuste hinnavahe sedavõrd märkimisväärne, et see oleks iseenesest tinginud RHS § 115 lg 1 kohase kontrolli läbiviimise, ega ilmnenud muid asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et pakkuja ei ole võimeline hankelepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma. Seetõttu puudus Hankijal alus kohaldada RHS § 115 lg-s 1 sätestatud menetlust ning nõuda Kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse maksumuse kohta. 5.2. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused 5.2.1. Korralduse p-is 2 märgitu, et Kolmanda isiku suhtes ei esine ühtegi RHS § 95 lg-s 1 ega lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise alust, kajastab Hankija kaalutlusotsust pärast Kolmanda isiku selgituste hindamist. Hankija hindas Kolmanda isiku varasemaid lepingurikkumisi ning leidis, et nende raskus ja asjaolud ei olnud sellised, mis oleksid põhjendanud Kolmanda isiku kõrvaldamist hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. 5.2.2. Hankepassis tuli avaldada varasemad hankelepingute olulised rikkumised ning vajaduse korral kirjeldada rakendatud heastamismeetmeid. Kolmas isik täitis selle kohustuse osaliselt (vastuse lisa 2), märkides hankepassis kaks varasemat hankelepingu rikkumist, kuid ei avaldanud riigihankega 252417 seotud hankelepingu rikkumist ega selle kohta rakendatud heastamismeetmeid. Hankija kinnitab, et oli teadlik kõigist võimalikest rikkumistest, täitis uurimispõhimõtet ning pöördus asjaolude täpsustamiseks 11.06.2026 riigihangete registri kaudu Kolmanda isiku poole (lisa 3) selgituste saamiseks, mille kohta Kolmas isik ka selgitusi jagas. Hankepassis avaldas Kolmas isik järgmised hankelepingute rikkumised: 1) Hankeleping 141-202312 (sõlmitud riigihanke 265966 alusel), mille raames Kolmas isik on tasunud hankijale kahju hüvitist; 2) Hankeleping HAL-13/2021-11813 (sõlmitud riigihanke 231929 alusel), mille raames Kolmas isik tasus leppetrahvi. Hankija on kirjeldanud, et tegemist oli süstemaatiliste rikkumistega: „30.11.2023 esitati leppetrahvinõue summas 500€, süstemaatilised lepingu tingimuste rikkumised.“ 8 (21) Hankepassis ei olnud kajastatud riigihankega 252417 seotud hankelepingu rikkumine ega selle kohta rakendatud heastamismeetmed. RHS § 104 lg 7 kohaselt oli hankijal õigus ja kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ning vajaduse korral küsida pakkujalt selgitusi. Kuna hankepassis ei olnud kajastatud kõiki Hankijale teadaolevaid asjaolusid, küsis Hankija Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi, mille Kolmas isik esitas 11.06.2026 (lisa 4). Kaalutlusotsus tehti Riigihanke menetluse käigus, kuid see dokumenteeriti dokumendis „Kontroll“ (lisa 5) kokkuvõtlikult järgmiselt: „Komisjon kaalus kõiki asjaolusid ning leidis, et rikkumised ei ole sedavõrd kaalukad, et välistada Kolmanda isiku osalemine hankemenetluses.“ 5.2.3. Kuna kaalutlusotsuse põhjendused on dokumendis „Kontroll“ kajastatud kokkuvõtlikult, avab Hankija alljärgnevalt üksikasjalikumalt need asjaolud, mida komisjon otsuse tegemisel arvesse võttis ning millele kaalutlusotsus tugines. Kaalutlusotsuse tegemisel hindas Hankija iga rikkumist eraldi ning seejärel kõiki rikkumisi kogumis. Hindamisel võttis hankija arvesse rikkumise laadi, selle põhjuseid, Kolmanda isiku esitatud selgitusi, rakendatud heastamismeetmeid ning nende mõju Kolmanda isiku usaldusväärsusele ja enda kogemust. 1) Hankeleping HAL-13/2021-11813 (sõlmitud riigihanke 231929 alusel), mille raames Kolmas isik tasus leppetrahvi. Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad (lisa 2): Trahvid on määratud lipuheiskamise (Eesti Vabariigi lipp oli heisatud tagurpidi) ning lumekoristuse kvaliteedi eest. Lumekoristuse kvaliteet kannatas seetõttu, et taustakontrolliga isiku puudumise tõttu tuli töö teostada ajutiselt allhankija abil, kelle töö kvaliteet ei vastanud nõuetele. Töötajale tehti juhendamine lipu õige heiskamise kohta ning viga parandati poole tunni jooksul. Sobiv taustakontrolliga isik leiti peagi ning nimetatud allhankijaga ei ole sellel objektil koostööd enam tehtud. Edaspidi pöörame rohkem tähelepanu oma partnerite/allhankijate töö juhendamisele ja kontrollile ning eelistame võimalusel teostada mehhaniseeritud lumekoristust oma jõududega. Lisaks pöörame rohkem tähelepanu lipu õigele heiskamisele ja selle juhendamisele. Hankija selgitused: Hankelepingu HAL-13/2021-11813 rikkumised seisnesid lipu vale heiskamises ning lumekoristuse kvaliteedipuudustes. Hankija võttis arvesse Kolmanda isiku selgitusi, mille kohaselt oli lumekoristuse kvaliteediprobleem tingitud ajutise alltöövõtja kasutamisest ning lipu vale heiskamine kõrvaldati viivitamata. Samuti arvestas Hankija, et Kolmas isik lõpetas koostöö puudustega alltöövõtjaga, leidis taustakontrolliga töötaja ning rakendas täiendavaid juhendamis- ja kontrollimeetmeid. Neid asjaolusid kogumis hinnates leidis Hankija, et rikkumine ei seadnud kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsust sellisel määral, mis õigustaks tema kõrvaldamist hankemenetlusest. 2) Hankeleping 141-202312 (sõlmitud riigihanke 265966 alusel), mille raames Kolmas isik on tasunud hankijale kahju hüvitist (lisa 2). Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad: 9 (21)  Lume lükkamise käigus sai kahjustada hoone sein. Kolmandale isikule esitati arve seina parandamiseks ning Kolmas isik hüvitas kahju vastavalt esitatud arvele. Ülevaate juhtumi järel elluviidud parandustegevustest: *Välitööde juht on korraldanud täiendava juhendamise sõidukite juhtidele ning tutvustanud objektil esinevaid võimalikke ohtlikke olukordi. *Üle on vaadatud välitöötajate töökoormus, mida on vähendatud ning ümber jaotatud, et vältida liigset kiirustamist. *Paigaldatud on lisavalgustus, kuna lumelükkamine toimub varahommikul pimedas. Hankija selgitused: Hankija võttis kaalutlusotsuse tegemisel arvesse, et kõnealuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitas Kolmas isik hankijale täies ulatuses vastavalt esitatud arvele. Samuti pidas Hankija oluliseks, et Kolmas isik ei piirdunud üksnes rikkumise tagajärgede kõrvaldamisega, vaid rakendas ka meetmeid sarnaste rikkumiste vältimiseks tulevikus. Selleks viidi läbi täiendav juhendamine sõidukijuhtidele, vaadati üle ja vähendati töötajate töökoormust, et vältida kiirustamisest tingitud eksimusi, ning paigaldati täiendav valgustus, arvestades, et lumekoristustöid teostatakse varahommikul pimedal ajal. Neid asjaolusid kogumis hinnates leidis Hankija, et rikkumine ei seadnud kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsust sellisel määral, mis õigustaks tema kõrvaldamist hankemenetlusest. 3) Hankeleping HAL-13/2024-112 (sõlmitud riigihanke 252417 alusel) (lisa 4). Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad: 10.09.2024 kell 14:23 esitati haldustarkvara Worksi kaudu SOL Baltics OÜ-le avariiline mittevastavus Luhamaa kordonisse (nr TT-240910-0182). Mittevastavuses kirjeldati varutoitegeneraatori mittekäivitumist võrgutoite kadumisel. Mittevastavus klassifitseeriti vastavalt lepingule avariiliseks, kuna see vähendas objekti turvalisust. Mittevastavuse lahendamise tähtajaks määrati 10.09.2024 kell 17:11. Töövõtja ei reageerinud avariilisele mittevastavusele, hoolimata asjaolust, et kinnisvarahaldur oli pidevas suhtluses töövõtja projektijuhiga. Töövõtja saabus objektile avariilist mittevastavust lahendama alles 11.09.2024 orienteeruvalt kell 19:00. Meetmed, mida oleme rakendanud, et vältida sarnaste rikkumiste kordumist tulevikus. Kirjeldatud osa teenusest oli teostatud alltöövõtu korras. SOL Baltics OÜ ja alltöövõtja vahelises koostöölepingus puudus klausel selle kohta, et alltöövõtjal on kohustus reageerida avariijuhtumitele hiljemalt kahe (2) tunni jooksul alates teate kättesaamisest ning SOL-il puudus tol hetkel seaduslik õigus nõuda alltöövõtjalt tööde teostamist kiiremini. Pärast kirjeldatud juhtumit on SOL Baltics OÜ muutnud alltöövõtjate koostöölepingu sõnastust selliselt, et see vastaks Hankija nõuetele ja tagaks avariijuhtumitele reageerimise etteantud aja jooksul. See tagab SO SOL Baltics OÜ-le võimalust nõuda Hankija poolt kirjeldatud teenuse kvaliteet vastaval tasemel. Hankija selgitused: Hankija võttis kaalutlusotsuse tegemisel arvesse, et rikkumine seisnes avariilise mittevastavuse lahendamise tähtaja ületamises, mille tulemusena reageeriti varutoitegeneraatori rikkega seotud juhtumile lepingus ettenähtust hiljem. Samas pidas Hankija oluliseks Kolmanda isiku selgitust, et kõnealust teenust osutas alltöövõtja ning rikkumise üheks põhjuseks oli asjaolu, et alltöövõtjaga sõlmitud koostööleping ei sisaldanud kohustust reageerida avariijuhtumitele hankelepingus sätestatud tähtaja jooksul. Hankija võttis arvesse ka Kolmanda isiku selgitust, mille kohaselt ei olnud talle pakkumuse esitamise ajal teada, et alltöövõtu korraldus ei taga hankelepingus nõutud reageerimisaega. Hankija pidas oluliseks ka seda, et pärast rikkumise ilmnemist muutis Kolmas isik alltöövõtjatega sõlmitavate lepingute tingimusi selliselt, et need vastaksid hankija 10 (21)  sätestatud tingimustele ning võimaldaksid edaspidi nõuda alltöövõtjalt avariijuhtumitele õigeaegset reageerimist. Hankija hindas, et tegemist oli rikkumise põhjuse kõrvaldamisele suunatud konkreetse organisatsioonilise meetmega, mis vähendas sarnaste rikkumiste kordumise riski. Neid asjaolusid kogumis hinnates leidis Hankija, et Kolmas isik oli rakendanud piisavaid meetmeid rikkumise põhjuste kõrvaldamiseks ning oma tegevuse korrastamiseks. Seetõttu ei seadnud kõnealune rikkumine Hankija hinnangul kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsust sellisel määral, mis oleks põhjendanud tema kõrvaldamist hankemenetlusest. 4) Kolmanda isiku suhtes karistusregistrisse kantud rahatrahv (lisa 2). Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad: Ladustasime erandkorras ja lühiajaliselt utiliseerimisele planeeritud värvijäätmete pakendeid õues ilma selleks ettenähtud ilmastikukindla katteta, mis ei vastanud nõuetele. Tegemist oli hooajatööde järgselt tekkinud ühekordse olukorraga, mitte süsteemse praktikaga. Pärast Keskkonnaameti kontrolli parandasime olukorra. Andsime jäätmed üle litsentseeritud jäätmekäitlejale, tellisime hoovi nõuetekohase hoiustamise lahenduse, täiendasime ettevõttesiseseid juhendeid ja korraldust, et tagada nõuete täitmine ning vältida sarnaste olukordade kordumist. Kinnitame, et rikkumine on juba juhtumi esmases menetlusefaasis kõrvaldatud ning vastavad protsessid on täiendatud, et tagada edaspidi nõuete täielik järgimine. Hankija selgitused: Hankija võttis arvesse, et kõnealune rikkumine oli seotud konkreetse üksikjuhtumiga, mille asjaolud Kolmas isik ammendavalt selgitas. Samuti arvestas Hankija, et Kolmas isik oli rikkumise kõrvaldanud, rakendanud täiendavaid organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid sarnaste juhtumite vältimiseks ning kinnitanud nõuetele vastava tegevuse jätkumist. Hankija hinnangul näitasid esitatud selgitused ja rakendatud meetmed, et Kolmas isik oli astunud piisavaid samme rikkumise heastamiseks ning tulevikus samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks. Seetõttu puudus Hankijal alus asuda seisukohale, et nimetatud rikkumine seaks kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsuse või õigustaks tema kõrvaldamist hankemenetlusest. 5.2.4. Hankija on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks süvenenud kõikidesse lepingutesse ja nende rikkumistega seotud asjaoludesse. Seejuures teinud ka päringuid Kolmandale isikule (lisa 3). Kolmanda isiku varasemaid rikkumisi ei saa käsitada korduvate rikkumistena. Tegemist oli erinevatel asjaoludel aset leidnud üksikjuhtumitega, mis ei viidanud süsteemsele lepinguliste kohustuste eiramisele sama lepingu raames. Hankija ei kujundanud oma hinnangut üksnes registris kajastatud rikkumiste põhjal, vaid võttis arvesse ka enda pikaajalist praktilist kogemust Kolmanda isikuga. Kolmas isik on olnud Hankija lepingupartner erinevate heakorrateenuste osutamisel alates 2003. aastast ning viimastel aastatel ka vaidlusaluse objektiga võrreldavate välikorrastusteenuste. Hankija senine kogemus Kolmanda isikuga on olnud positiivne ning Hankijal puuduvad kogemused selliste oluliste lepingurikkumistega, mis oleksid seadnud kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsuse või võime täita käesolevat hankelepingut. Seetõttu pidas Hankija ka oma senist koostöökogemust üheks asjaoluks, mis toetas järeldust, et Kolmanda isiku kõrvaldamiseks hankemenetlusest puudus alus. 11 (21) Asjaolu, et Hankija andis vahetult pärast käesolevas hankemenetluses tehtud otsuseid Kolmanda isiku kohta teisele hankijale positiivse referentsi, kinnitab, et Hankija hinnang Kolmanda isiku usaldusväärsusele oli järjepidev ning tugines tema enda praktilisele kogemusele lepingu täitmisel (lisa 6). Seega ei olnud Hankija hinnang Kolmanda isiku usaldusväärsusele kujunenud üksnes registriandmete põhjal, vaid tugines nii rikkumiste ja heastamismeetmete hindamisele kui ka Hankija enda pikaajalisele praktilisele koostöökogemusele. 5.3. Hankija 08.07.2026 täiendavad seisukohad. 5.3.1. Põhjendamatult madal maksumus 5.3.1.1. Teenuste hankelepingute puhul on põhjendamatult madala maksumuse kontrolli algatamine hankija kaalutlusotsus, mitte automaatne kohustus. Kui Hankijal ei ole tekkinud põhjendatud kahtlust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ei teki tal ka kohustust nõuda pakkujalt selgitusi. 5.3.1.2. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta üksnes pakkumuste vaheliste protsentuaalsete hinnavahedega. Vaidlustaja käsitluse kohaselt peaks ka tema enda pakkumuse suhtes olema tekkinud põhjendatud kahtlus, kuivõrd ka Vaidlustaja pakkumus erineb järgmise pakkumuse maksumusest 27,43%. Seega ei saa üksnes pakkumuste vaheline protsentuaalne erinevus olla iseseisvaks aluseks järeldusele, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Riigihankes ei koondunud pakkumused ühtsesse hinnatasemesse, vaid nende vahel esinesid läbivalt erinevused: esimese ja teise pakkumuse hinnavahe oli 24,22%, teise ja kolmanda pakkumuse hinnavahe 27,43% ning viienda ja kuuenda pakkumuse hinnavahe koguni 57,42%. Seetõttu ei olnud eduka pakkumuse hinnavahe võrreldes järgmise pakkumusega erandlik ega saanud iseenesest tekitada Hankijal põhjendatud kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Vaidlustaja seob põhjendatud kahtluse tekkimise üksnes pakkumuste vahelise hinnavahega. Selline käsitlus ei tulene RHS § 115 lg-st 1 ega Riigikohtu praktikast. Põhjendatud kahtlus peab tuginema objektiivsetele asjaoludele, mis viitavad sellele, et pakkumusega ei ole võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Käesolevas vaidluses ei ole Vaidlustaja toonud välja ühtegi konkreetset objektiivset asjaolu, millest nähtuks, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata hankelepingu täitmiseks vajalikke tööjõu-, tehnika-, materjali- või muid vältimatuid kulusid või et Kolmas isik ei oleks võimeline hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Samuti ei ole Vaidlustaja selgitanud, kuidas teenuse ilmastikust sõltuv iseloom viitab sellele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei võimalda hankelepingut nõuetekohaselt täita. Vaidlustaja väited tuginevad üksnes pakkumuste hinnataseme võrdlemisele ning oletusele, et madalam hind pidi iseenesest tekitama Hankijal põhjendatud kahtluse. Pelgalt pakkumuste vaheline protsentuaalne erinevus ega viide teenuse olemusele ei kujuta endast objektiivset asjaolu, millest saaks järeldada, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega või et Hankijal oleks tekkinud RHS § 115 lg 1 kohane kohustus algatada maksumuse kontroll. 5.3.2. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused 5.3.2.1. See, et üks rikkumine ilmnes hiljem või vajas täiendavat päringut, näitab, et Hankija on täitnud oma kontrollikohustust (RHS §104 lg 8). Tegemist pole kaalutlusveaga. Asjaolu, et 12 (21) Hankija kontrollis ka hankepassis avaldamata jäänud rikkumist ning küsis selle kohta täiendavaid selgitusi enne lõpliku otsuse tegemist, kinnitab, et Hankija täitis RHS § 104 lg-st 7 tulenevat kontrollikohustust ega piirdunud üksnes hankepassis esitatud andmetega. 5.3.2.2. RHS § 97 lg 2 kohaselt hindab hankija esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et need on piisavad usaldusväärsuse taastamiseks, teeb ta kirjaliku otsuse pakkujat mitte kõrvaldada. Seadus ei sätesta ammendavat loetelu meetmetest, mis on piisavad. RHS § 97 lg 1 kohaselt võivad meetmeteks olla nii kahju hüvitamine kui ka organisatsioonilised meetmed edasiste süütegude ärahoidmiseks. Kui Kolmas isik on esitanud selgitused sisekontrolli ja juhendamise tõhustamise kohta, on Hankijal õigus neid usaldusväärsuse taastamisel kaaluda. Hankija hindas Kolmanda isiku esitatud selgitusi ja heastamismeetmeid kogumis ning leidis, et need on piisavad usaldusväärsuse taastamiseks RHS § 97 lg 2 tähenduses. RHS ei kohusta Hankijat kontrollima iga heastamismeedet täiendavate tõenditega ega läbi viima kohapealset kontrolli või auditit, kui hankijal puudub konkreetne alus esitatud selgituste õigsuses kahelda. 5.3.2.3. Vaidlustaja väide, et Hankija tugines üksnes Kolmanda isiku selgitustele, ei vasta tõele. Hankija võttis kaalutlusotsuse tegemisel arvesse nii riigihangete registrist nähtuvaid andmeid, Kolmanda isiku hankepassis avaldatud teavet, Hankija poolt täiendavalt küsitud selgitusi, rakendatud heastamismeetmeid kui ka Hankija enda pikaajalist praktilist kogemust Kolmanda isikuga. Seega ei kujunenud kaalutlusotsus üksnes Kolmanda isiku kinnituste põhjal. 5.3.2.4. Hankija hindas kõiki talle teadaolevaid rikkumisi, küsis Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi, analüüsis esitatud heastamismeetmeid ning jõudis kaalutlusotsuseni, et rikkumised ei olnud sedavõrd rasked, et seaksid kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsuse RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses. Asjaolu, et kaalutlusotsuse põhjendused on dokumendis „Kontroll“ esitatud kokkuvõtlikult ning neid selgitati vaidlustusmenetluses, ei tähenda, et kaalutlus oleks jäänud tegemata. 6. Kolmas isik, SOL Baltics OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vaidlustaja sisuliseks argumendiks on oletus, et pakkumus võib olla põhjendamatult madal. Sellest ei piisa. RHS § 115 ei näe ette kohustust pakkumus tagasi lükata üksnes seetõttu, et see on konkurentidest odavam. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis seaks kahtluse alla Kolmanda isiku võime hankelepingut nõuetekohaselt täita. Kõik Vaidlustaja argumendid põhinevad üksnes hinnavõrdlusel. See ei ole piisav RHS § 115 kohaldamiseks. 6.1.1. Hankija küsis Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi. See tähendab, et Hankija ei jätnud pakkumust kontrollimata. Hankija pöördus Kolmanda isiku poole täiendavate küsimustega ning pärast nende hindamist tunnistas pakkumuse edukaks. 6.1.2. Kolmas isik kuulub rahvusvahelisse kontserni ning osutab heakorra- ja kinnisvarahooldusteenuseid Eestis, Lätis ja Leedus. Tehniline ja kutsealane suutlikkus on käesolevas pakkumuses nõuetekohaselt tõendatud ning 13 (21) pakkumusele on lisatud hanketingimustele vastav loetelu hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest. Muuhulgas sisaldab nimetatud loetelu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega sõlmitud lepingut Kaitseväe kinnistute välisterritooriumite korrashoiu kohta, mille alusel on pakkuja osutanud välikoristusteenust alates maist 2020. Teenuse osutamiseks vajalikud ressursid, töökorraldus ja majanduslik võimekus olid olemas juba pakkumuse esitamise ajal ning pakkumuse hind kujunes ettevõtja tegelike kulude ja tavapärase majandustegevuse alusel. Need asjaolud võimaldavad saavutada kuluefektiivsust võrreldes väiksemate ettevõtjatega. RHS ei keela ettevõtjal pakkuda konkurentidest soodsamat hinda. 6.1.3. Vaidlustaja lähtub ekslikust eeldusest, et pakkumuse madalam hind või Hankija poolt selgituste küsimine tähendab automaatselt, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega või tuleb tagasi lükata. RHS § 115 eesmärk ei ole kaitsta konkurente madalama hinnaga pakkumuste eest, vaid tagada, et hankeleping oleks reaalselt täidetav ning et pakkumuse madal hind ei tuleneks õigusvastasest kulude kokkuhoiust või objektiivselt võimatust hinnast. Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumust, küsis täiendavaid selgitusi ning hindas nende piisavust. Seetõttu ei saa Vaidlustaja piirduda väitega, et kontroll oleks pidanud olema veel põhjalikum. Vaidlustaja peab näitama, milline konkreetne asjaolu jäi Hankijal kontrollimata või milline Hankija järeldus oli ilmselgelt väär. Selliseid asjaolusid vaidlustuses ei esitata. 6.2. Hankija kontrollis kõiki registris kajastuvaid rikkumisi. Selle kohta esitas Hankija Kolmandale isikule täiendava küsimuse ning Kolmas isik andis põhjalikud kirjalikud selgitused ja kirjeldas rakendatud heastamismeetmeid. Seejärel otsustas Hankija, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks vajalikud eeldused puuduvad ning tunnistas, et Kolmandalt isikul puuduvad kõrvaldamise alused. Vaidlustaja ei näita, milles Hankija kaalutlusviga seisnes. Tegemist ei olnud usaldusväärsuse kaotusega. Rikkumiste asjaolud olid Hankijale teada, Hankija küsis nende kohta selgitusi, Kolmas isik selgitas juhtumite põhjuseid, milles kirjeldas rakendatud meetmeid, Hankija pidas neid piisavaks. Hankija hindas kõiki talle teada olnud asjaolusid ning jõudis kaalutlusotsuseni, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused puuduvad. 6.3. Puudub igasugune alus väita, et Kolmas isik oleks tahtlikult varjanud teavet või esitanud valeandmeid RHS § 95 lg 4 p-i 9 tähenduses. 6.4. Isegi juhul, kui mõne varasema lepingu täitmisel on esinenud rikkumisi, ei tähenda see automaatselt RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamist. RHS lähtub põhimõttest, et ettevõtjale tuleb anda võimalus tõendada oma usaldusväärsuse 14 (21) taastamist. Kolmas isik selgitas Hankijale iga registris kajastunud juhtumi asjaolusid ning kirjeldas rakendatud organisatsioonilisi ja lepingulisi meetmeid rikkumiste kordumise vältimiseks. Näiteks muudeti alltöövõtjatega sõlmitavaid lepinguid, täpsustati reageerimisaegade nõudeid ning kehtestati täiendavad sisekontrolli meetmed avariiliste väljakutsete käsitlemiseks. Need asjaolud olid Hankijale teada ning Hankija arvestas neid kaalutlusotsuse tegemisel. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et Hankija oleks jätnud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise küsimuse sisuliselt hindamata. 6.5. Käesoleval juhul ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi objektiivset tõendit, millest nähtuks, et: - Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei võimaldaks hankelepingut nõuetekohaselt täita; - Hankija jättis mõne seadusest tuleneva kontrollikohustuse täitmata; - Hankija oleks eiranud Kolmanda isiku esitatud selgitusi või hinnanud neid meelevaldselt; - Kolmas isik oleks esitanud teadvalt ebaõigeid või eksitavaid andmeid. Vaidlustus põhineb suurel määral oletustel. Vaidlustaja väited põhjendamatult madala maksumuse kohta põhinevad üksnes pakkumuste hinnavõrdlusel ning oletusel, et madalama hinnaga pakkumus ei saa olla majanduslikult põhjendatud. Selline lähenemine ei ole kooskõlas RHS § 115 eesmärgiga ega kohtupraktikaga. Samuti puudub alus väita, et Kolmas isik oleks tulnud RHS § 95 lg 4 alusel hankemenetlusest kõrvaldada. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustaja on taotlenud järgmiste Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist: 1) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine; 2) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine; 3) Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine. 7.1. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguslik alus on RHS § 114 lg 2. Vaidlustades pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust on eelkõige vajalik viidata riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele/nõuetele, milledele vaidlustaja arvates vaidlusalune pakkumus ei vasta. Vaidlustaja pole käesoleval juhul viidanud ühelegi Riigihanke alusdokumentide tingimusele/nõudele, millele tema arvates Kolmanda isiku pakkumus ei vasta. RHS § 115 lg 1 alusel algatatava pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli läbi viimata jätmine või läbi viimine on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu. Eeltoodu alusel tuleb Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele esitatud vaidlustus jätta rahuldamata. 7.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine 15 (21) 7.2.1. Hankija on kinnitanud, et tal ei tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal. Vaidlusaluseks küsimuseks on käesoleval juhul üksnes see, kas Hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses (lähtudes ühest esitatud maksumusest), millest tulenevalt oleks ta pidanud küsima Kolmandalt isikult RHS § 115 lg-st 1 alusel selgitusi ja neid selgitusi hindama, viima läbi RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetluse. Juhul, kui Hankijal pidi vastav kahtlus tekkima, tuleb vaidlustuskomisjonil Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, kuid see ei tähenda, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. See tähendab üksnes seda, et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimenetluse RHS § 115 alusel läbi viima. Kui Hankijal kahtlust tekkima ei pidanud, on Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks õige. 7.2.2. 29.05.2026 on Hankija pöördunud Kolmanda isiku poole6 ja palunud kinnitada, et pakkumuse maksumuse tabelis esitatud kuupõhiselt tasustatavad teenuste ühikuhinnad on õiged. Kolmas isik on 01.06.2026 vastanud järgmiselt: „Käesolevaga kinnitame, et SOL Baltics OÜ pakkumuse maksumuse tabelis esitatud kuupõhiselt tasustatavad teenuste ühikuhinnad on õiged.“ Hankija selgituste järgi oli päring suunatud võimaliku tehnilise vea välistamisele. Vaidlustuskomisjonile jääb Hankija küsimuse eesmärk arusaamatuks - millist tehnilist viga soovis Hankija vältida. Vaatamata sellele on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija küsimust ei saa pidada RHS § 115 lg 1 alusel esitatuks. Kolmas isik ei saanud seda küsimust mõista nii, et ta peab asuma kuupõhiselt tasustatava teenuse ühikuhindasid sisuliselt põhjendama. Hankija nõudis üksnes kinnitust ühe esitatud maksumuse ühikuhindade õigsuse kohta ja Kolmas isik selle kinnituse ka esitas. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei algatanud 29.05.2026 RHS § 115 lg 1 alusel Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimenetlust. 7.2.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et RHS § 115 lg 2 Riigihankes ei kohaldu, sest seal on kehtestatud kohustusliku kontrolli ja spetsiifilised arvutusmetoodikad üksnes ehitustööde hankelepingutele. Riigihanke tulemusena sõlmitakse aga raamleping teenuste osutamiseks. 7.2.4. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. [---] 6 Sõnumi ID 1097828 16 (21) RHS § 115 lg 1 kohaldamist puudutavas vaidluses kuuluvad tõendamiseseme hulka asjaolud, mis peaksid nende esmasel vaatlusel tekitama hankijal alapakkumuse kahtluse. Euroopa Kohus on kohtuasjas T-392/15 (p 88) asunud seisukohale, et esimeses etapis (kahtluse tekkimiseks) peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega, mis on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust. Hankija on õigesti märkinud, et selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse maksumuse märkimisväärseks/silmatorkavaks erinevuseks, ei eksisteeri vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud lävendit. Igal üksikul juhul tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankijal saab alapakkumuse kahtlus tekkida eelkõige lähtudes eeldavast maksumusest ja/või sellest, et pakkumuse maksumus on teiste samas riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega, tavapärase turuhinnaga või hankelepingu väärtusega võrreldes silmatorkavalt või märkimisväärselt madalam. 7.2.5. Riigihanke üldandmete kohaselt Hanke objektiks on Tallinna Tehnikaülikooli Mustamäe linnaku kinnistutele välisterritooriumi heakorratööde tellimine. Riigihankes tuli pakkujatel pakkumuses esitada järgmised maksumused: 1) igakuine tasu osade 1-4 heakorrateenuse kasutamise eest (kuupõhiselt tasustatavad teenused); 2) teenused, mis tellitakse vastavalt vajadusele (tellimuse põhiselt tasustatavad teenused). Pakkumuste hindamisel on kuupõhise tasu osakaal 80% ja tellimuse põhiselt tasustavate teenuste maksumuse osakaal 20%. Hinnatavaks kuupõhiseks tasuks on nelja objekti tasud kokku, hinnatavaks vastavalt vajadusele teenuse tasuks on nelja erineva teenuse ühiku maksumused kokku. 7.2.6. Riigihankes esitati üheksa pakkumust, neist kaks lükati tagasi. Vastavaks tunnistatud pakkumuste kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumused on järgmised (eurodes): • Kolmas isik – 14 908,71 • Vaidlustaja – 18 519, 3 • teised pakkujad – 18 923,88; 21 900; 23 600; 29 791; 30 110. Vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmine kuupõhiselt tasustatavad teenuse maksumus on 22 536,13 eurot. Kolmanda isiku kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus on 24,22% madalam järgmisest (Vaidlustaja) maksumusest ja 33,86% madalam vastavaks tunnistatud pakkumuste kuupõhiselt tasustatavad teenuse maksumuste keskmisest. Vastavaks tunnistatud pakkumuste teenuste, mis tellitakse vastavalt vajadusele, maksumused on järgmised (eurodes): 17 (21)  • Kolmas isik – 46,5 • Vaidlustaja – 23,30 • teised pakkujad – 23,50; 56,01; 69,04; 77,10; 97,50. Riigihanke eeldatav maksumust (2 000 000 eurot) ei saa esitatud maksumustega võrrelda, sest, raamlepingu ja hankelepingute alusel tellitavate teenuste maht ei ole täpselt teada. 7.2.7. Vaidlustaja leiab, et RHS § 115 lg 1 alusel pidi Hankija alustama Kolmanda isiku kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuse kontrollimenetlust, sest: 1) Kolmanda isiku kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus on märkimisväärselt madalam järgmisest (Vaidlustaja) maksumusest ja märkimisväärselt madalam vastavaks tunnistatud pakkumuste kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuste keskmisest; 2) suure osa tasust moodustab tööjõu ja tehnika kulu, mis on püsivad kulud ja ei saa pakkujatel oluliselt erineda. Hankija põhjendab RHS §115 lg 1 alusel kontrollimenetluse alustamata jätmist sellega, et: 1) Hankija hindas pakkumust tervikuna ega tuvastanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis viitaks sellele, et Kolmas isik ei oleks võimeline lepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma; 2) puudusid viited sellele, et pakkumuse maksumus ei kataks tööjõu-, materjali- või muid lepingu täitmiseks vältimatuid kulusid; 3) ühe pakkumuse maksumust ei saa vaikimisi pidada „õigeks“ või „mõistlikuks“ ning sellest erinevat maksumust „kahtlaseks“ või „vääraks“; 4) pakkumusi hinnati hindamiskriteeriumide alusel 100 väärtuspunkti süsteemis ning edukaks tunnistati majanduslikult soodsaim pakkumus. Väärtuspunkte anti eraldi kuupõhiselt tasustatavate teenuste ja tellimusepõhiselt tasustatavate teenuste eest. Üksnes kuupõhise maksumuse võrdlemine ei ole piisav tegemaks järeldust pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta, Kolmanda isiku pakkumuse edukus tuleneb mõlema hindamiskriteeriumi koostoimes, mitte üksnes madalaima kuupõhise maksumuse tõttu; 5) pakkumuste hinnad erinesid üksteisest läbivalt. Esimese ja teise pakkumuse hinnavahe oli 24,22%, teise ja kolmanda pakkumuse hinnavahe 27,43% ning ka ülejäänud pakkumuste vahel esines märkimisväärseid erinevusi. Seetõttu ei olnud Kolmanda isiku pakkumuse erinevus võrreldes Vaidlustaja pakkumusega erandlik ega andnud iseenesest alust järeldada, et tegemist võiks olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Kolmas isik on vaidlustusmenetluses selgitanud, et: 1) hinnavõrdlus ei ole piisav RHS § 115 kohaldamiseks. 2) Kolmas isik kuulub rahvusvahelisse kontserni ning osutab heakorra- ja kinnisvarahooldusteenuseid Eestis, Lätis ja Leedus. Tehniline ja kutsealane suutlikkus on käesolevas pakkumuses nõuetekohaselt tõendatud ning pakkumusele on lisatud hanketingimustele vastav loetelu hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest. 3) teenuse osutamiseks vajalikud ressursid, töökorraldus ja majanduslik võimekus olid olemas juba pakkumuse esitamise ajal ning pakkumuse hind kujunes ettevõtte tegelike kulude ja tavapärase majandustegevuse alusel; 4) vaidlustus põhineb suurel määral oletustel, mis ei saa olla Hankija otsuste kehtetuks 18 (21)  tunnistamise aluseks. 7.2.7.1. Kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus seondub sõlmitava raamlepingu ja selle alusel sõlmitavate hankelepingute peamise esemega, sest tellimuse põhiselt tasustatavaid teenuseid võib Hankija tellida (teenused, mida tellitakse vastavalt vajadusele). Põhimõtteliselt on Riigihanke alusdokumentide kohaselt võimalik, et Hankija ei sõlmi üldse hankelepinguid, ei telli ka kuupõhiselt tasustatavaid teenuseid, kuid see on äärmisel ebatõenäoline, sest Riigihanget viiakse ju läbi eelkõige kuupõhiselt tasustatavate teenuste tellimiseks (4 objekti). Õige on see, et RHS § 115 alusel kontrollitakse kogu maksumuse põhjendatust, pakkumust ei saa RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata ühe madala maksumuse (ühikuhinna) tõttu. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus ei ole väheoluline maksumus, vaid raamlepingu püsiva teenuse põhikomponent, mistõttu pole alust asuda seisukohale, et üksnes kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuse alusel ei saa tekkida/ei pea tekkima kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. Seega - Hankija poolt RHS § 115 lg 1 alusel algatatav kontrollimenetlus võib olla ajendatud madalast kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumusest, kuid kontrollimenetluses tuleb tuvastada kogumaksumuse põhjendatus. 7.2.7.2. Vaidluste eristamine RHS § 115 lg 1 ja § 115 lg 8 alusel on oluline tõendamiskoorumuse erinevuse tõttu. RHS § 115 lg 1 kohaldamisega seotud vaidluses peab vaidlustaja põhjendama seda, miks hankijal pidi tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas, RHS § 115 lg 8 puhul peab aga vaidlustaja tõendama, et teise pakkuja pakkumuse näol oli tegemist alapakkumisega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja põhjendused on piisavad. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus on Vaidlustaja esitatud maksumustest 24,22% madalam, keskmisest 33,86% madalam (ja 50,49% madalam kõige kõrgemast kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumusest). Nõustuda tuleb Vaidlustajaga, et püsivad kulud (tööjõud ja tehnika) ei saa pakkujatel oluliselt erineda, mistõttu vastavaks tunnistatud pakkumuste kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuste keskmisest erinevust 33,86% saab käesoleval juhul pidada märkimisväärseks. 7.2.7.3. Eesti kohtupraktika kohaselt on alapakkumise kontrolli üle otsustamisel kohane hinnata pakutud maksumuste erinevusi (Tallinna Halduskohus 3-21-1811, p 40). Põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tekkimise puhul ongi harilikuks meetodiks pakkumuste maksumuse võrdlemine teiste samas riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega. Riigihanke tulemusena sõlmitava raamlepingu eseme puhul pole olemas mingit kindlat turuhinda, millest Hankija saaks lähtuda. Järelikult ei ole võimalik kontrollida, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla oluliselt madalam kui on tavapärane turuhind. Seega ongi võrdlus teiste pakkumuste maksumusega objektiivseks aluseks, millega ühe pakkumuse maksumust võrrelda ning mille alusel tuvastada, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses. 7.2.7.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija selgitused kahtluse puudumise ja RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetluse alustamata jätmise kohta ei ole piisavad. Selgusetuks jääb see, mida täpsemalt tähendab viidete puudumine, et Kolmas isik ei oleks võimeline lepingut 19 (21) pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma, et pakkumuse maksumus ei kataks tööjõu-, materjali- või muid lepingu täitmiseks vältimatuid kulusid. Hankija põhjendab seda, miks tal ei tekkinud kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses tegelikult üksnes üldsõnaliste, tõendamata väidetega. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija väited on nii üldised, et nendest lähtudes ei ole võimalik tuvastada, et Hankijal kahtluse mittetekkimine oleks tingitud mingitest objektiivsetest ning kontrollitavatest asjaoludest. Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud ühtegi kontrollitavat asjaolu, mis pidi Hankija panema otsustama, et lähtuvalt kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumusest RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas ei algatata. Kolmanda isiku tegutsemine hankelepingu esemega seotud valdkonnas ja tema kogemused ei ole sellisteks asjaoludeks. Pakkujad kalkuleerivad esitatavaid maksumusi lähtuvalt oma äriplaanist, kokkulepetest, aga ka ristsubsideerimise võimalustest ning eesmärkidest kasumi osas. Nende asjaolude mõju pakkumuse maksumusele ja selle põhjendatusele saabki Hankija kontrollida ja hinnata RHS § 115 lg 1 alusel alustatud kohase kontrolli läbiviimisel. 7.2.8. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et lähtuvalt Kolmanda isiku esitatud kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuse erinevusest võrreldes vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisega pidi Hankijal tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Seetõttu oleks Hankija pidanud kohaldama Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud kontrollimehhanismi. Kuna Hankija seda teinud ei ole, tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks tunnistada kehtetuks. 7.3. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja Hankija peab vastu võtma uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning ka eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamise/kõrvaldamata jätmise otsuse, siis puudub mistahes põhjendus praegu sisuliselt lahendada vaidlust Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse õiguspärasuse osas. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks tulenevalt etapiviisilisuse põhimõttest kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8: kuna Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks, ei saa olla õige ka järgmine otsus - Kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja suhtes tehtud otsus tema kõrvaldamata jätmise kohta. 8. Vaidlustusmenetluse kulud Vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele osaliselt, kulude välja mõistmise osas kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 2. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus võib olla esitatud ekslikult, kuid selle taotlusega 20 (21) peab kulude välja mõistmisel arvestama. Vaidlustuskomisjon peab selle osatähtsuseks 10%. RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 2304 eurot tasutud riigilõivust. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks summas 3420 eurot (käibemaksuta), 18 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 190 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et käesolevas vaidlustusasjas on 4,5 tundi vaidlustuse perspektiivi analüüsiks ja 1,0 tund täiendava kohtupraktika analüüsiks mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks ja põhjendatuks Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulu summas 2850 eurot (käibemaksuta), 15 tunni õigusabi osutamise eest. Vaidlustuskomisjon mõistab Hankijalt välja 2565 eurot (käibemaksuta). Hankija ja Kolmas isik ei ole kulude välja mõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 21 (21)  Riigihankes 307410 „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise lisa 1 4. Lükkan tagasi alljärgneva pakkumuse: 4.1 Firelli Haljastus OÜ, reg kood 16447246, ühispakkuja Osaühing Siivous Puhastus, reg kood 11235321. 1. Pakkuja on esitanud ühispakkumuse, kuid vastavustingimuse „Ühispakkujate volikiri“ küsimusele, kas olete lisanud pakkumuse „Lisadokumentide“ lehele ühispakkujate volikirja, on vastatud eitavalt. Hankija ei leidnud pakkumusest ühispakkujate volikirja ning esitas pakkujale 29.05.2026 teabevahetuses täpsustava küsimuse. Pakkuja vastas 01.06.2026, et ta ei ole eraldi ühispakkujate volikirja pakkumusele lisanud, kuna mõlema ettevõtte juhatuse liikmed on ühispakkumuse ja sellega seotud dokumendid ise allkirjastanud, millest tulenevalt ei ole olnud vajadust ühe osapoole volitamiseks teise nimel tegutsemiseks. Pakkumuse on allkirjastanud üksnes Firelli Haljastus OÜ juhatuse liige Madis Sootalu. Osaühing Siivous Puhastus esindaja ei ole pakkumust allkirjastanud. Asjaolu, et Osaühing Siivous Puhastus esindaja Janar Tukkija käis objekti üle vaatamas koos Firelli Haljastus OÜ juhatuse liikme Madis Sootaluga ning mõlemad on allkirjastanud registreerimislehe, ei tõenda Osaühing Siivous Puhastus tahet osaleda ühispakkujana ega anna Firelli Haljastus OÜ-le õigust esindada Osaühingut Siivous Puhastus hankemenetluses. Samuti ei asenda pakkumuse või muude dokumentide allkirjastamine vastavustingimustes nõutud ühispakkujate volikirja. Hankijal ei ole võimalik veenduda, et ühispakkumus on esitatud kõigi ühispakkujate ühisel tahtel ning et pakkumuse esitanud isikul on õigus esindada ühispakkujaid hankemenetluses ning raamlepingu sõlmimisel ja täitmisel. 2. Vastavalt vastavustingimusele „ISO standard“ peab pakkujal olema kinnisvara haldamise ja hooldamise tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem vastavalt standardile ISO 9001 või sellega samaväärsetele nõuetele, mille vastavust tuleb tõendada kehtiva sertifikaadi või muu asjakohase dokumendiga. Pakkuja esitas ettevõtte enda koostatud dokumendi „Kvaliteedijuhtimise kord“, milles on kirjeldatud kvaliteedijuhtimise üldpõhimõtteid. Hankija hinnangul ei tõenda esitatud dokument siiski, et ettevõttes on tegelikult rakendatud ISO 9001 standardile vastav või sellega samaväärne kvaliteedijuhtimissüsteem. Esitatud dokument ei sisalda muu hulgas tõendeid kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise, toimimise kontrollimise, siseauditite, juhtkonnapoolse ülevaatuse, mõõdetavate kvaliteedieesmärkide, dokumenteeritud protseduuride ega süsteemse parendustegevuse kohta ulatuses, mis võimaldaks lugeda vastavustingimuse täidetuks. Eeltoodust tulenevalt ei vasta pakkumus vastavustingimustes sätestatud nõuetele ning tunnistatakse mittevastavaks.  Riigihankes 307410 „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise lisa 2 4. Lükkan tagasi alljärgneva pakkumuse: 4.2 EESTI HALDUS OÜ, reg kood 11714955. Pakkuja andis 05.06.2026 teabevahetuses teada, et ta ei soovi edasises kvalifitseerimisprotsessis osaleda, kuna jõudis pakkumust ja turuolukorda täpsemalt analüüsides järeldusele, et tegemist oli alampakkumisega ning sellistel tingimustel ei ole tal võimalik teenust jätkusuutlikult osutada.  Riigihankes 307410 „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise lisa 3 4. Lükkan tagasi alljärgneva pakkumuse: 4.3 SOL Baltics OÜ, reg kood 10419987. Põhjendus: Riigihankel (viitenumber 307410) esitati üheksa pakkumust, millest kaks tunnistati mittevastavaks. Vastavaks tunnistatud seitsme pakkumuse kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumused olid järgmised: pakkumus 1 – 14 908,71 eurot; pakkumus 2 – 18 519,30 eurot; pakkumus 3 – 18 923,88 eurot; pakkumus 4 – 21 900 eurot; pakkumus 5 – 23 600 eurot; pakkumus 6 – 29 791 eurot ning pakkumus 7 – 30 110 eurot. Vastavaks tunnistatud pakkumuste kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuse keskmine oli 22 536,13 eurot. SOL Baltics OÜ kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus 14 908,71 eurot oli seega 24,22% madalam järgmisest pakkumusest ning 33,86 % madalam vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest. VAKO leidis 21.07.2026 otsuses nr 136-26/307410, et nimetatud 33,86 % erinevust tuleb käesoleva riigihanke asjaoludel pidada märkimisväärseks ning sellest tulenevalt pidi Hankijal tekkima kahtlus SOL Baltics OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuses. VAKO selgitas seejuures, et kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus ei ole käesolevas riigihankes väheoluline hinnakomponent, vaid raamlepingu püsiva teenuse põhikomponent, mistõttu võib selle madal maksumus olla RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse alustamise ajendiks. Eeltoodust tulenevalt tekkis Hankijal põhjendatud kahtlus SOL Baltics OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse suhtes ning Hankija alustas RHS § 115 alusel pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. Pakkumuse madalast maksumusest ei saa iseenesest järeldada, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. RHS § 115 alusel läbiviidava kontrolli eesmärk on hinnata, kas SOL Baltics OÜ esitatud maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendatud ning võimaldab hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankija hindab SOL Baltics OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatust Pakkuja esitatud selgituste, kalkulatsioonide ja tõendite alusel ning kontrollib, kas esitatud andmed on omavahel kooskõlalised ja kontrollitavad ning võimaldavad järeldada, et pakkumuse maksumusega on võimalik täita hankelepingust ja hanke alusdokumentidest tulenevaid kohustusi nõutud mahus ja tingimustel. I Osade 1-4 maksumuse kujunemine ja Osa 4 kulude kaetus 1. Hankija esimese vooru küsimus Hankija palus 30.07.2026 SOL Baltics OÜ-l selgitada, milliste lähteandmete ja jaotuspõhimõtete alusel kujunesid tervikkalkulatsioonist OSA 1–4 eraldi kuutasud. Lisaks palus hankija esitada OSA 4 üksikasjaliku kulukalkulatsiooni, sh töömahud, tööjõu-, tehnika-, materjali-, transpordi-, haljastus-, talihooldus-, alltöövõtu- ja muud kulud ning üldkulud, et kontrollida, kas OSA 4 kuutasu katab kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud ega eelda nende katmist teiste osade, tellimusepõhiste teenuste või Pakkuja muu tegevuse arvelt. 2. SOL Baltics OÜ esimene vastus SOL Baltics OÜ selgitas 07.08.2028, et pakkumuse maksumus kujundati OSA-de 1–4 teenuste tervikkalkulatsioonina ning eraldi OSA või objektipõhiseid omahinna kalkulatsioone ei koostatud. Kalkulatsiooni aluseks võeti siiski kõik hanke alusdokumentides ja tehnilises kirjelduses sätestatud  pindalad, tööliigid, sagedused, hooajalisus ja objektipõhised erisused. Nende põhjal hinnati lepingu täitmiseks vajalikud töömahud ning tööjõu-, tehnika-, materjali-, transpordi- ja muud ressursid. OSA-de kuutasud kujunesid tervikkalkulatsiooni kogumaksumuse jaotusena vastavalt OSA-de prognoositud töömahule ja ressursivajadusele. Aastased planeeritud kulud on 155 435,50 eurot, SOL Baltics OÜ üldkulu ja kasum 23 469,04 eurot ning kogumaksumus 178 904,54 eurot. Sellest tuleneb keskmiseks kuumaksumuseks 14 908,71 eurot ilma käibemaksuta. Kalkulatsioon hõlmab lepingu täitmiseks vajalikke tööjõu- ja juhtimiskulusid, materjale, transporti, töövahendeid ja seadmeid, mehhaniseeritud töid, hooajalisi heakorra- ja haljastustöid ning vajaduspõhiseid ja tellimusepõhiseid töid. SOL Baltics OÜ märkis, et ühiseid ressursse, nagu tööjõud, tehnika ja transport, kasutatakse objektide üleselt, mis võimaldab vältida iga objekti kohta eraldiseisvate püsikulude tekkimist. Tellimusepõhiste tööde ühikuhindades on arvestatud vastava töö tegemiseks vajalike ressurssidega ning nende hinnakujundus on esitatud lisatud kalkulatsioonis. 3. Hankija teise vooru täpsustav küsimus Pärast esimese selgituse läbivaatamist jäi Hankijale täiendavaid küsimusi eelkõige pakkumuse osade vahelise maksumuse kujunemise, tööjõuressursi, talve- ja suveperioodi arvestuse, alltöövõtjate hinnainfo ning talihoolduse töömahu kohta. Hankija esitas SOL Baltics OÜ-le täiendavad küsimused 13.08.2026. Hankija palus selgitada, milliste arvuliste lähteandmete ja jaotuspõhimõtete alusel kujunes tervikkalkulatsioonist OSA-de 1–4 kogumaksumus ning iga OSA eraldi kuutasu. Eelkõige palus hankija esitada OSA 4 üksikasjalik töömahu- ja kulukalkulatsioon, millest nähtub tööjõu-, tehnika-, materjali-, transpordi-, haljastus- , talihooldus- ja üldkulude katmine ning see, et OSA 4 täitmine ei eelda kulude katmist teiste OSA- de, tellimusepõhiste teenuste või Pakkuja muu tegevuse arvelt. 4. SOL Baltics OÜ teine vastus SOL Baltics OÜ vastas hankijale 24.08.2026. Kokkuvõtlikult selgitas SOL Baltics OÜ, et OSA-de 1–4 pakkumuse maksumus kujundati tervikkalkulatsioonina, kuna nende täitmisel kasutatakse osaliselt ühist tööjõudu, tehnikat, transporti ja juhtimisressurssi. OSA-dega otseselt seotud kulud jaotati vastava OSA töömahu ja ressursivajaduse alusel ning ühised kulud proportsionaalselt kavandatud ressursikasutusele. Seetõttu ei koostatud iga OSA kohta täielikult eraldiseisvat omahinna kalkulatsiooni. SOL Baltics OÜ esitas OSA-de kaupa aastase kulukalkulatsiooni, mille kohaselt on kogumaksumus 178 904,54 eurot aastas ja keskmist kuumaksumus 14 908,71 eurot käibemaksuta. OSA 4 aastane kogumaksumus on 2905,65 eurot, millest kulud moodustavad 2524,48 eurot ning SOL Baltics OÜ üldkulu ja kasum 381,17 eurot; keskmine kuumaksumus on 242,14 eurot käibemaksuta. SOL Baltics OÜ kinnitas, et kalkulatsioon sisaldab kõiki tehnilises kirjelduses nõutud töid ja nende tegemiseks vajalikke ressursse. Samas märkis ta, et detailne kulude, ressursijaotuse, üldkulude ja hinnakujunduse teave on ärisaladus ning palus seda käsitleda konfidentsiaalsena. 5. Hankija analüüs ja järeldus 5.1 Esimeses selgituses märkis SOL Baltics OÜ, et OSA-de ega objektide kohta eraldiseisvaid omahinna kalkulatsioone ei koostatud ning OSA-de kuutasud kujutasid endast kogu lepingu tervikkalkulatsiooni jaotust. Teises selgituses esitas SOL Baltics OÜ sama tervikkalkulatsiooni kulude jaotuse OSA-de vahel ning selgitas, et otsesed kulud omistati OSA-dele vastavalt nende töömahule ja ressursikasutusele ning ühised kulud jagati proportsionaalselt ressursivajadusega. SOL Baltics OÜ esitatud kalkulatsiooni kohaselt on OSA-de 1–4 otsesed aastased kulud kokku 155 435,50 eurot ning koos üldkulu ja kasumiga 178 904,54 eurot. OSA 4 puhul on otseseks aastakuluks esitatud 2524,48 eurot, millele lisandub 381,17 eurot üldkulu ja kasumi osa, kokku 2905,65 eurot ehk 242,14 eurot kuus. Hankija ei pea tervikkalkulatsiooni ega ühiste ressursside proportsionaalset jaotamist OSA-de vahel iseenesest lubamatuks. Mitut OSA teenindava tööjõu, tehnika, transpordi ja juhtimisressursi ühiskasutus võib olla majanduslikult põhjendatud. Samas ei vastanud SOL Baltics OÜ täielikult Hankija täpsustavale küsimusele. Hankija palus esitada arvulised lähteandmed ja jaotuspõhimõtte, mille abil oleks võimalik kontrollida, kuidas tervikkalkulatsioonist kujunes iga OSA hind ning eelkõige OSA 4 kuutasu. SOL Baltics OÜ esitas küll OSA-de kaupa lõplikud eurosummad, kuid ei esitanud täielikku arvutusahelat, millest nähtuks näiteks OSA 4 tehnilise kirjelduse töömaht, sellele vastav töötundide või masinatundide maht, kasutatud ühikuhinnad ning nende põhjal kujunenud kulud. Seetõttu on võimalik kontrollida, et SOL Baltics OÜ teises vastuses esitatud OSA-de summad liituvad tervikkalkulatsiooni kogusummaks, kuid mitte seda, kas konkreetne OSA-põhine jaotus tuleneb pakkumuse koostamisel tegelikult kasutatud töömahtudest ja ressursivajadusest. Eriti oluline on see OSA 4 puhul, mille kuutasuks on 242,14 eurot. Hankija peab OSA 4 maksumuse kontrollitavust oluliseks, arvestades tehnilises kirjelduses ette nähtud tööde mahtu ja sagedust. Hankija kahtlust OSA 4 pakkumuse maksumuse põhjendatuse suhtes suurendas täiendavalt SOL-i pakutud kuutasu märkimisväärne erinevus teiste pakkujate OSA 4 kohta esitatud pakkumuste maksumustest. SOL Baltics OÜ esitas OSA 4 kuutasuks 192,99 eurot ilma käibemaksuta, samas kui teiste pakkujate OSA 4 kuutasude keskmine oli ligikaudu 1 247 eurot. Seega oli teiste pakkujate keskmine kuutasu ligikaudu 6,5 korda ehk ligikaudu 545 % kõrgem kui SOL Baltics OÜ pakutud kuutasu. Hankija ei käsitle nimetatud hinnaerinevust iseseisva tõendina selle kohta, et SOL Baltics OÜ pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Pakkujate töökorraldus, kasutatavad ressursid, majanduslik efektiivsus ja hinnakujundus võivad erineda ning seetõttu ei saa pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust tuvastada üksnes teiste pakkumustega võrdlemise alusel. Sedavõrd oluline hinnaerinevus oli siiski objektiivne asjaolu, mis koos OSA 4 tehnilises kirjelduses ette nähtud tööde mahu ja sagedusega tekitas Hankijal põhjendatud kahtluse, kas SOL Baltics OÜ pakutud 192,99 euro suuruse kuutasuga on võimalik kõiki OSA 4 kohustuslikke töid nõuetekohaselt täita. Seetõttu oli Hankijal põhjendatud alus nõuda SOL Baltics OÜ-lt OSA 4 maksumuse kujunemise kohta üksikasjalikku ja kontrollitavat selgitust. OSA 4 hõlmab muu hulgas Glehni lossi kojameheteenust vajadusega kuni seitse korda nädalas, Tähetorni regulaarset hooldust ja käsitsi lumekoristust, Glehni lossi muru iganädalast niitmist maist septembrini, haljastuse hooldust ning katuse regulaarset puhastamist (sh talvel üks kord kuus). Lisaks kohalduvad OSA 4-le tehnilise kirjelduse üldosas sätestatud kuutasulised tegevused. Arvestades nimetatud kohustuste mahtu ja sagedust, tekitab OSA 4-le kalkuleeritud 2524,48 euro suuruse aastase otsese kulu piisavus Hankijas põhjendatud kahtluse. Pakkuja ei ole vaatamata Hankija täpsustavale küsimusele esitanud töömahu- ja ressursiarvutust, mille põhjal oleks võimalik kontrollida, kuidas nimetatud summa katab OSA 4 nõuetekohaseks täitmiseks vajaliku tööjõu-, tehnika- ja muu ressursi. Hankija ei käsitle OSA 4 kalkulatsiooni ebapiisavat kontrollitavust eraldiseisva formaalse puudusena ega tee üksnes sellest asjaolust järeldust pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta. Samas on tegemist sisulise asjaoluga, mida tuleb hinnata kogumis teiste käesolevas otsuses tuvastatud vastuolude ja ebaselgustega, kuna Pakkuja ei ole näidanud kontrollitavat seost OSA 4 tehnilises kirjelduses nõutud töömahu ning sellele osale kalkuleeritud 2524,48 euro suuruse aastase otsese kulu vahel. 5.2 Lisaks tuvastas Hankija erinevuse pakkumuses esitatud OSA-de kuutasude ja SOL Baltics OÜ teises selgituste voorus esitatud OSA-de kuumaksumuste vahel. Pakkumuse maksumuse tabelis OSA 1-4 ühe kalendrikuu kohta on esitatud käibemaksuta andmed järgmiselt: Igakuine tasu osade 1-4 heakorrateenuse kasutamise eest (kuupõhiselt tasustatavad teenused) Hind ühe kalendrikuu Osad Aadress Seotud hooned Teenuse algus kohta käibemaksuta Ehitajate tee 5, Tallinn OSA 1 Akadeemia tee 1, Tallinn Õppehooned U06-SOC, GEO 8 081,59 € Akadeemia tee 3, Tallinn Mäepealse 1A ja 3, Ehituse Mäemaja (CON) Lossi tn 26 TEST maja Raja 13 ja 15 Mektory õppehoone(MEK) Raja 4 a/Raja 4c/Raja 4e 01.08.2026 IT Kolledž õppehoone (ICO) OSA 2 Akadeemia tee 15 4 342,34 € Loodusmaja õppehoone (SCI) Akadeemia tee 15A Infotehnoloogia õppehoone (ICT) Akadeemia tee 21 Küberneetika õppehoone (CYB) Teaduspargi 5 Puidumaja (TIM) Teaduspargi 5a Männiliiva tn 1, Tallinn OSA 3 Spordihoone 2 291,79 € Männiliiva tn 7, Tallinn Vana-Mustamäe 48, Tallinn OSA 4 Glehni loss ja Tähetorn 192,99 € Tähetorni 2, Tallinn KUUTASU KÄIBEMAKSUTA: 14 908,71 € Samas esitas SOL Baltics OÜ teise vooru vastuste küsimustes tabeli, kus keskmised kuutasuta olid alljärgnevad: Tabel 1. OSA-de 1–4 aastane kulukalkulatsioon Planeeritud kulude grupp 1 OSA - 2 OSA - 3 OSA - 4 OSA - KOKKU €/aastas €/aastas €/aastas €/aastas €/aastas Graniitkillustik, prügikotid 1977,01 1048,19 553,21 46,59 3625 Kevadine suurpuhastus 3230,02 1712,53 903,84 76,11 5922,5 TK-Lisa 1 korraliselt niidetav ala 8680 4200 280 140 13300 Harv niide (liigirikkus) 300 900 1200 Puulehtede 857,14 605,04 25,21 12,61 1500 koristamine/utiliseerimine Katuste puhastamine 861,36 430,68 226,67 26,29 1545 Samblatõrje 2527,84 1340,24 707,35 59,57 4635 Heakorratöötajate transport 2486,94 1318,55 695,9 58,6 4560 Lumelükkamine 28193,5 14947,95 7889,2 664,35 51695  Garaažide mehhaniseeritud 5412,22 1583,78 6996 koristus Heakorratöötajate ja 24414,44 14674,06 3574,89 442,61 43106 operatiivjuhtimise tööjõukulud Tööriided, kaitsevahendid, 198,8 119,49 29,11 3,6 351 töövahendid ja seadmed Arborist/aednik 15384,5 621,35 994,15 17000 Kulud aastas kokku 94523,77 43501,86 14885,38 2524,48 155435,5 SOL üldkulu ja kasum 14272,04 6568,30 2247,53 381,17 23469,04 Kokku € 108795,81 50070,16 17132,91 2905,65 178904,54 Keskmistatud kuumaksumus 9066,32 4172,51 1427,74 242,14 14908,71 ilma käibemaksuta Pakkumuse selgitamise eesmärk on võimaldada hankijal mõista juba esitatud pakkumuse sisu ja hinnakujunduse aluseid. Selgituse andmisel ei ole lubatav muuta pakkumuse sisulisi andmeid selliselt, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kujuneb pakkumuse hind või selle osamaksumused teistsuguseks. Hankija peab seetõttu oluliseks, et SOL Baltics OÜ on selgituste käigus esitanud võrreldes algse pakkumusega erinevad OSA-de kuutasud. Hilisemas selgituses esitatud OSA-de kuumaksumused ei ühti pakkumuses esitatud siduvate osamaksumustega. Hankija ei saa käsitada hiljem esitatud erinevaid osamaksumusi algse pakkumuse lubatava täpsustusena, kuna tegemist ei ole ilmse arvutusvea parandamisega, vaid OSA-de vahelise hinnajaotuse muutmisega. Olenemata sellest, kas hiljem esitatud tabelit käsitada SOL Baltics OÜ poolt algsete hindade muutmisena või üksnes kulude sisemise jaotusena, vähendab see asjaolu Pakkuja selgituste kontrollitavust. Eelkõige ei ole Hankijal võimalik hilisemast tabelist üheselt järeldada, kas SOL Baltics OÜ püüab selle tabeliga selgitada algselt esitatud hindade kujunemist või asendada need pärast pakkumuse esitamist uute OSA-põhiste hindadega. II Heakorratöötajate töömaht ja eraldi kalkuleeritud tööde tööjõukulu 6. Hankija esimese vooru küsimus Hankija palus esitada teenuse osutamiseks kavandatud tööjõuressursi ja tööjõukulude kalkulatsiooni, sh töötajate arv või täistööaja ekvivalent, töötundide maht, töötasumäärad, tööandja maksud, puhkuste ja asenduste kulud ning objektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, ööpäevaringse valvetelefoni ja avariivalmiduse ressursid. 7. SOL Baltics OÜ esimene vastus SOL Baltics OÜ märkis heakorratöötajate keskmiseks brutotunnitasuks 7,55 eurot ning töömahuks talveperioodil 398 tundi kuus ja suveperioodil 184 tundi kuus. Heakorratöötajate ja operatiivjuhtimise tööjõukuluks koos tööandja maksude, puhkuste ja asendustega esitati 43 106 eurot aastas. SOL Baltics OÜ kinnitas, et objektijuhtimine, kvaliteedikontroll, valvetelefon ja avariivalmidus on arvestatud operatiivjuhtimise ressursis. 8. Hankija teise vooru täpsustav küsimus Hankija palus täpsustada, millised tööd sisalduvad 398/184 heakorratöötunnis ning kas eraldi kuluridadel kajastatud niitmise, katuste puhastamise, samblatõrje, kevadise suurpuhastuse ja garaažide mehhaniseeritud koristuse töötunnid sisalduvad nimetatud tundides või teevad neid  eraldi töötajad või brigaadid. Samuti palus Hankija eraldi kinnitada, kas käsitsi lume- ja libedusetõrje sisaldub talveperioodi 398 tunnis. 9. SOL Baltics OÜ teine vastus SOL Baltics OÜ selgitas, et 398/184 töötundi hõlmavad regulaarset heakorda ja koristust, käsitsi teostatavat lume- ja libedusetõrjet jalakäijate aladel ning operatiivseid väiksemaid hooldus- ja järelevalvetöid. Niitmine ja haljastus, katuste puhastamine, samblatõrje, kevadise suurpuhastuse mehhaniseeritud osa, garaažide mehhaniseeritud koristus ja mehhaniseeritud lumelükkamine ei kuulu nende tundide hulka, vaid nende kuluread sisaldavad vastava töö tööjõudu, tehnikat ja logistikat. 10. Hankija analüüs ja järeldus Hankija leiab, et SOL Baltics OÜ teine vastus kõrvaldas suures osas esialgse ebaselguse selle kohta, millised tegevused sisalduvad 398/184 töötunnis ja millised on arvestatud eraldi kuluridadel. Samas jääb tööjõukalkulatsiooni puhul oluliseks selle seos teiste kalkulatsiooniosadega. Samas on oluline, et mehhaniseeritud lumelükkamise operaatorite tööjõukulu sisaldub SOL Baltics OÜ sõnul lumelükkamise eraldi kulureas. Seetõttu tuleb selle ressursi piisavust hinnata talihoolduse kulukalkulatsiooni osana. III Suve- ja talveperioodi arvestus 11. SOL Baltics OÜ esimene vastus SOL Baltics OÜ märkis esimese selgituse tööjõuarvestuses talveperioodiks 1. novembri kuni 31. märtsi ning suveperioodiks 1. aprilli kuni 31. oktoobri. Tehnilise kirjelduse kohaselt on talvine periood aga november kuni aprill ja suvine periood mai kuni oktoober. 12. Hankija teise vooru küsimus Hankija palus selgitada, miks kasutati kalkulatsioonis tehnilisest kirjeldusest erinevat perioodide jaotust, kuidas oli arvestatud aprillikuu talviste tööde maht ja kulu ning kas erinev perioodijaotus mõjutab 398/184 töötunni arvestust või aastast tööjõukulu. 13. SOL Baltics OÜ teise vooru vastus SOL Baltics OÜ vastas, et esimese selgituse kuupäevad sisaldasid üksnes vormistuslikku eksimust. SOL Baltics OÜ kinnitas, et pakkumuse kalkulatsioonis oli algusest peale kasutatud kuut talvekuud ja kuut suvekuud ning aprill oli arvestatud talveperioodi kuuna. SOL Baltics OÜ esitas aastase töömahuna arvutuse 6 × 398 + 6 × 184 = 3492 töötundi. 14. Hankija analüüs ja järeldus SOL Baltics OÜ teine vastus annab matemaatiliselt tehnilise kirjelduse perioodidega kooskõlas oleva aastase töömahu. Samas hindab Hankija SOL Baltics OÜ kinnitust kuuekuulise talveperioodi kohta koos talihoolduse kulukalkulatsiooniga, sest just kuuekuulisest perioodist lähtudes tekib SOL Baltics OÜ enda esitatud talihoolduse kuukulude ja aastakulu vahel allpool kirjeldatud arvuline vastuolu. IV Alltöövõtjate hinnapakkumised ja haljastustööde kulu 15. Hankija esimese vooru küsimus Hankija palus selgitada alltöövõtjate panust ning esitada tööde sisu, maht ja pakkumuse maksumusse arvestatud hind koos asjakohase tõendiga, näiteks hinnapakkumise, lepingu, eelkokkuleppe või kinnituskirjaga. 16. SOL Baltics OÜ esimene vastus SOL Baltics OÜ selgitas, et haljastustöödeks kasutatakse alltöövõtjaid ning kavandatud maht on ligikaudu 68 tööpäeva hinnaga 250 eurot tööpäevas ehk kokku 17 000 eurot aastas. SOL Baltics OÜ kinnitas, et pakkumuse koostamisel olid kavandatavad alltöövõtjad välja valitud ja neilt saadud hinnapakkumised, mille alusel kalkulatsioon koostati. Samuti märkis SOL Baltics OÜ, et hinnapakkumised on selgitusele lisatud. 17. Hankija teise vooru küsimus Hankija tuvastas, et viidatud alltöövõtjate hinnapakkumisi esitatud dokumentide hulgas ei olnud, ning palus need esitada. 18. SOL Baltics OÜ teine vastus SOL Baltics OÜ täpsustas, et väljendi „alltöövõtjate hinnapakkumised“ all peeti tegelikult silmas väljakujunenud koostööpartneritelt e-posti ja telefoni teel saadud hinnainfot ning käesoleva hanke jaoks eraldiseisvaid hinnapakkumise dokumente ei olnud. Pärast Hankija küsimust küsis SOL Baltics OÜ koostööpartnerilt täiendava kirjaliku kinnituse, mille kohaselt on partner valmis osutama aedniku- ja arboristiteenust hinnaga 31,07 eurot tunnis ehk 248,56 eurot kaheksatunnise tööpäeva kohta. 19. Hankija analüüs ja järeldus Hankija võtab arvesse, et hiljem esitatud partneri kinnitus toetab 250 euro suuruse tööpäevahinna teostatavust. Seetõttu ei järelda Hankija üksnes selle küsimuse põhjal, et 17 000 euro suurune haljastustööde kulu on ebarealistlik. Samas on SOL Baltics OÜ esimese ja teise selgituse vahel faktiline vastuolu. Esimeses selgituses kinnitati üheselt, et pakkumuse koostamisel saadi alltöövõtjatelt hinnapakkumised ning need pakkumised on selgitusele lisatud. Teises selgituses tunnistati, et eraldiseisvaid hinnapakkumisdokumente ei olnud ning kirjalik kinnitus hangiti alles pärast Hankija täpsustavat küsimust. Selline asjaolu vähendab esimese selgituse tõenduslikku usaldusväärsust ja näitab, et osa pakkumuse koostamise ajal väidetavalt olemas olnud tõenditest ei olnud sellisel kujul tegelikult olemas. Hankija käsitleb esitatud hinnainfo ebajärjepidevust eelkõige selgituste kontrollitavust mõjutava asjaoluna, mitte iseseisva alusena järeldusele, et alltöövõtu hinnatasemega ei oleks võimalik kavandatud haljastustöid teha. V Talihoolduse kalkulatsioon ja hooajaline töökoormus 20. Hankija esimese vooru küsimus Hankija palus esitada talihoolduse tööjõu-, tehnika- ja materjaliressursside planeeringu ning näidata, kuidas tagatakse lume- ja libedusetõrje reageerimisaeg, kestva lumesaju korral korduv töö, erinevate objektide samaaegne teenindamine, ööpäevaringne valmisolek ning vajaliku tehnika kättesaadavus. Samuti paluti näidata hooajaliste tööde kajastumine aastaringselt võrdses kuutasus. 21. SOL Baltics OÜ esimene vastus SOL Baltics OÜ selgitas, et talihoolduse põhiressursina on arvestatud suure ja väikese tehnikaga koos operaatoritega. SOL Baltics OÜ märkis suure tehnika hinnaks 91 eurot tunnis ja arvestuslikuks kuluks talvekuul 4660 eurot ning väikese tehnika hinnaks 80 eurot tunnis ja arvestuslikuks kuluks talvekuul 4098 eurot. Lisaks nimetati päevasel ajal kestva lumesaju korral täiendava lumelükkamise ressursina 1581 eurot, libedusetõrjematerjalide ja transpordi kuluna 606 eurot talvekuul ning hooajaväliste püsikuludena 1400 eurot. SOL Baltics OÜ tabelis täpsustati, et suure tehnika puhul lähtuti keskmiselt kuuest kasutuskorrast kuus ja ligikaudu 8,53 tunnist korra kohta ning väikese tehnika puhul samuti kuuest korrast kuus ja ligikaudu 8,54 tunnist korra kohta. 22. Hankija teise vooru küsimus Hankija juhtis tähelepanu sellele, et tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb talvisel perioodil teostada lume- ja libedusetõrjet vastavalt ilmastikuoludele, tagada nõutud alade hooldus seitse korda nädalas, teha vajadusel tõrjet ka tööpäeva jooksul, korrata kestva lumesaju korral lumekoristust alates 5 cm lumekihi või lörtsi olemasolust ning tagada ühe tunni reageerimisaeg. Hankija palus selgitada, miks on kalkulatsioonis piisavaks peetud keskmiselt kuut mehhaniseeritud hoolduskorda kuus ning millise täiendava ressursi ja rahalise reserviga on arvestatud suurema vajaduse korral. 23. SOL Baltics OÜ teine vastus SOL Baltics OÜ selgitas, et kuus korda kuus on üksnes talveperioodi keskmine prognoos, mitte maksimaalne teenindussagedus. Prognoosi põhjendati varasema kogemuse, piirkonna tavapäraste ilmastikuolude ja Tallinn-Harku ilmajaama 2020–2025 statistikaga päevade kohta, mil lisandunud lumepaksus oli vähemalt 3 cm. SOL Baltics OÜ kinnitas, et tegelik hooldus toimub nii sageli, kui tehniline kirjeldus nõuab, ning kalkuleeritust suurem tegelik hooldusvajadus on SOL Baltics OÜ teadlikult võetud äririsk. SOL Baltics OÜ kinnitas teises vastuses ühtlasi, et talveperiood on 6 kuud, 1. novembrist kuni 30. aprillini. 24. Hankija analüüs: mehhaniseeritud lumelükkamise arvuline vastuolu Hankija tuvastas SOL Baltics OÜ enda esitatud andmete vahel konkreetse arvulise vastuolu. SOL Baltics OÜ esimese vastuse kohaselt on suure tehnika arvestuslik kulu 4 660 eurot talvekuul ja väikese tehnika arvestuslik kulu 4 098 eurot talvekuul. SOL Baltics OÜ teise vastuse kohaselt on talveperiood kuus kuud. Sellest tuleneb suure ja väikese tehnika kuue talvekuu arvestuslik kogukulu: • 4660 eurot × 6 kuud = 27 960 eurot; • 4098 eurot × 6 kuud = 24 588 eurot; • kokku 52 548 eurot. SOL Baltics OÜ aastases põhikalkulatsioonis on kogu „lumelükkamise“ kulureaks aga esitatud 51 695 eurot aastas. Seega ületab juba üksnes suure ja väikese tehnika SOL Baltics OÜ enda kuukulude kuue kuu summa põhikalkulatsioonis lumelükkamisele arvestatud aastakulu 853 euro võrra.  Lisaks on SOL Baltics OÜ nimetanud eraldi 1581 euro suuruse ressursi päevasel ajal kestva lumesaju korral. SOL Baltics OÜ ei ole selgitanud, kas see summa sisaldub 4660-euro ja 4098-euro suurustes kuukuludes, 51 695 euro suuruses aastakulus või on tegemist täiendava kuluga. Esitatud selgituste sõnastuse järgi on see nimetatud eraldi täiendava ressursina. Seetõttu ei ole Hankijal võimalik SOL Baltics OÜ enda esitatud andmete põhjal tuletada 51 695 euro suuruse aastakulu kujunemist. 25. Hankija analüüs: libedusetõrjematerjalide arvuline ebaselgus SOL Baltics OÜ põhikalkulatsioonis on „graniitkillustiku, prügikottide“ aastakuluks 3625 eurot. Talihoolduse selgituses on samas libedusetõrjematerjalide ja nende objektile transpordi arvestuslikuks kuluks nimetatud 606 eurot talvekuul. Kuue talvekuu korral oleks see 3636 eurot, mis ületab juba iseenesest 3625 euro suuruse põhikalkulatsiooni rea, kuigi viimases sisalduvad lisaks graniitkillustikule ka prügikotid. Samas talihoolduse tabelis esineb libedusetõrjematerjalide kuluna ka 3275 eurot. SOL Baltics OÜ ei ole nende arvude omavahelist seost selgitanud. Hankija ei käsitle nimetatud materjalikulu erinevust üksinda otsustava alusena, kuid see toetab järeldust, et talihoolduse detailkalkulatsiooni ja aastase põhikalkulatsiooni vahel puudub üheselt kontrollitav seos. 26. Hankija analüüs: kuue korra prognoos ja tehnilise kirjelduse nõuded Hankija ei pea iseenesest lubamatuks talihoolduse hinnastamist keskmise prognoositava töömahu alusel. Ilmast sõltuva teenuse täpset tegelikku mahtu ei ole pakkumuse esitamisel võimalik ette teada ning Pakkuja võib võtta enda kanda tavapärase ettevõtlusriski. Samas ei kata SOL Baltics OÜ esitatud vähemalt 3 cm lumesajupäevade statistika kogu tehnilises kirjelduses nõutud talihooldusvajadust. Tehniline kirjeldus nõuab lisaks lume koristamisele libedusetõrjet, lörtsi ja jää eemaldamist, kinnitambitud lume-jää kihi töötlemist, vajadusel tööpäeva jooksul korduvat tõrjet ning kestva lumesaju korral korduvat koristust. Seega ei ole vähemalt 3 cm lumesajupäevade arv samastatav kõigi mehhaniseeritud või muude talihoolduskordade vajadusega. SOL Baltics OÜ kinnitus, et kalkuleeritust suurem töömaht kantakse ettevõtlusriskina, ei kõrvalda Hankija hinnangul eespool tuvastatud konkreetset arvulist vastuolu. Ärialase riski võtmine võib põhjendada seda, miks Pakkuja on valmis kandma tulevikus prognoositust suuremat kulu, kuid see ei selgita ega paranda olukorda, kus Pakkuja enda esitatud prognoositud kuukulude summa ületab juba tema pakkumuse põhikalkulatsioonis sama töö jaoks arvestatud aastakulu. Seega ei ole küsimus üksnes tegeliku töömahu prognoosi täpsuses, vaid ka SOL Baltics OÜ pakkumuse maksumuse kujunemise vastuolulisuses, kuivõrd SOL Baltics OÜ enda esitatud andmetes esineb vastuolu. Hankija järeldus talihoolduse kohta Talihooldus on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohalt keskne ja kulukas teenuse osa, millele on kehtestatud ranged reageerimis- ja tulemusnõuded. SOL Baltics OÜ esitatud andmete arvuline vastuolu puudutab otseselt selle teenuse põhiressurssi. Kahe selgituste vooru järel ei ole Hankijal võimalik tuvastada, kuidas 51 695 euro suurune aastane lumelükkamise kulu on SOL Baltics OÜ enda kuukuludest kujunenud ning milline rahaline ressurss on tegelikult kalkuleeritud tehnilises kirjelduses nõutud töömahu täitmiseks. Hankija peab seda asjaolu oluliseks ja sisuliseks puuduseks pakkumuse maksumuse põhjendamisel.  Kuna SOL Baltics OÜ ei ole teises selgituste voorus esitanud arvutust, mis viiks 4660 euro ja 4098 euro suurused talvekuu kulud kooskõlla 51 695 euro suuruse aastase lumelükkamise kuluga, ei saa Hankija tuvastada, milline rahaline ressurss on pakkumuse koostamisel tegelikult talihoolduse põhivajaduse katmiseks arvestatud. Arvestades, et SOL Baltics OÜ on välistanud ristsubsideerimise, ei saa Hankija selle vastuolu lahendamisel eeldada, et võimalik puudujääk kaetakse mõne muu OSA 1-4 või muu hinnakomponendi arvelt. VI Ristsubsideerimise puudumine ja hinnakomponentide kulude katmine 27. SOL Baltics OÜ on nii esimeses kui ka teises selgituste voorus kinnitanud, et pakkumuse maksumuse kujundamisel ei ole lähtutud ristsubsideerimisest. SOL Baltics OÜ selgituste kohaselt ei ole ühegi OSA 1–4 kuutasu ega muu hinnakomponendi võimalikku puudujääki kavandatud katta teiste OSA-de, tellimusepõhiste teenuste, Pakkuja teiste lepingute või muu majandustegevuse tuludest. SOL Baltics OÜ on samuti kinnitanud, et kuupõhiste teenuste majanduslik teostatavus ei sõltu tellimusepõhiste teenuste tellimise mahust. 28. Hankija märgib, et ristsubsideerimine ei olnud käesolevas riigihankes iseenesest keelatud ning ühiste tööjõu-, tehnika-, transpordi- ja juhtimisressursside kasutamine mitme OSA täitmisel ei tähenda iseenesest ristsubsideerimist. Kuna SOL Baltics OÜ on aga oma selgitustes ristsubsideerimise hinnakujunduse alusena sõnaselgelt välistanud, ei saa Hankija pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel eeldada, et mõne OSA või hinnakomponendi kulude võimalik ebapiisavus kompenseeritakse teiste OSA-de, tellimusepõhiste teenuste või Pakkuja muu tegevuse tuludest. Seetõttu tuleb kulude kaetust hinnata SOL Baltics OÜ enda esitatud kalkulatsiooni alusel. 29. Eeltoodu on oluline eelkõige OSA 4 ja talihoolduse maksumuse hindamisel. OSA 4 puhul on SOL Baltics OÜ esitanud aastaseks otseseks kuluks 2524,48 eurot ja keskmiseks kuumaksumuseks 242,14 eurot, kuid ei ole vaatamata Hankija täpsustavale küsimusele esitanud kontrollitavat töömahu- ja ressursiarvutust, mille põhjal oleks võimalik veenduda, et nimetatud kulu katab kõik OSA 4 nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud kulud. Talihoolduse puhul on Hankija tuvastanud SOL Baltics OÜ enda esitatud kuukulude ja aastase lumelükkamise kulu vahel arvulise vastuolu. Kuna SOL Baltics OÜ on ristsubsideerimise välistanud, ei saa Hankija nende asjaolude hindamisel lähtuda eeldusest, et võimalik kulude katmata jäämine kompenseeritakse mõne muu OSA või hinnakomponendi arvelt. Seetõttu tuleb OSA 4 ja talihoolduse maksumuse piisavust hinnata SOL Baltics OÜ enda esitatud kalkulatsioonide. VII Tehnika, materjalid, üldkulud ja Pakkuja majanduslikud eelised 30. SOL Baltics OÜ selgituste kokkuvõte SOL Baltics OÜ on esimese selgituste vooru käigus esitanud põhilise tehnika loetelu ning selgitanud, et kasutatakse valdavalt olemasolevat masinaparki, mida jagatakse mitme lepingu vahel. SOL Baltics OÜ on viidanud olemasolevale ressursibaasile, tööde mehhaniseerimisele, liikuvale heakorrabrigaadile, logistika optimeerimisele ja tehnika ühiskasutusele kui pakkumuse madalat maksumust võimaldavatele organisatsioonilistele eelistele. SOL Baltics OÜ on lisaks selgitanud, et otsestele kuludele lisanduv ligikaudu 13 % kate hõlmab üld- ja juhtimiskulusid, kalkulatsioonis ettenähtud riske, võimalikke ettenägematuid kulusid ning ettevõtluskasumit. Üldkulu ja kasumi kogusummaks on esitatud 23 469,04 eurot aastas. 31. Hankija analüüs Hankija peab SOL Baltics OÜ kirjeldatud organisatsioonilisi eeliseid põhimõtteliselt usutavaks. Olemasoleva tehnika ja ühise ressursibaasi kasutamine võib vähendada lepingu täitmise kulusid ning Hankija ei eelda, et leping(ud) peaks kandma kogu SOL Baltics OÜ kasutatava tehnika soetus- või püsikulu. Need asjaolud ei kõrvalda siiski talihoolduse kalkulatsioonis tuvastatud esitatud andmete vastuolu. Samuti ei ole SOL Baltics OÜ eristanud 23 469,04 euro suurusest üldkulu ja kasumi summast konkreetset rahalist riskivaru, mida saaks seostada kalkuleeritust suurema talihooldusvajadusega. SOL Baltics OÜ enda selgituse järgi kasutatakse sama katet ka üld- ja juhtimiskuludeks ning osa sellest moodustab kasum. Seetõttu ei saa Hankija eeldada, et kogu nimetatud summa on talihoolduse täiendava töömahu reserv. 32. KOKKUVÕTE 33. Hankija hindas SOL Baltics OÜ esitatud pakkumust, mõlemas selgituste voorus esitatud vastuseid ja kalkulatsioone kogumis. Hankija hinnangul ei ole SOL Baltics OÜ esitatud selgitused kõrvaldanud põhjendatud kahtlust pakkumuse maksumuse realistlikkuse ja hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkuse suhtes. Vastupidi, selgituste kontrollimisel on ilmnenud mitu omavahel seotud sisulist vastuolu, mille tõttu ei ole SOL Baltics OÜ esitatud hinnakujundus ja kulukalkulatsioon usaldusväärselt kontrollitavad. Esiteks ei ole SOL Baltics OÜ hiljem esitatud OSA-de kulukalkulatsioon kooskõlas pakkumuses esitatud OSA-de kuutasudega. Pakkumuses esitas SOL Baltics OÜ OSA 1 kuutasuks 8081,59 eurot, OSA 2 kuutasuks 4342,34 eurot, OSA 3 kuutasuks 2291,79 eurot ja OSA 4 kuutasuks 192,99 eurot. Teises selgituste voorus esitatud kalkulatsioonis olid vastavad keskmistatud kuumaksumused aga 9066,32 eurot, 4172,51 eurot, 1427,74 eurot ja 242,14 eurot. Mõlema tabeli kogusumma on seejuures täpselt 14 908,71 eurot kuus. Seega ei ole tegemist kogumaksumuse arvutusvea parandamisega, vaid sama kogumaksumuse erineva jaotamisega OSA-de vahel. SOL Baltics OÜ ei ole selgitanud, kuidas hiljem esitatud OSA-põhine kalkulatsioon põhjendab pakkumuses tegelikult esitatud OSA-de kuutasusid. Selline vastuolu seab kahtluse alla väite, et hiljem esitatud OSA- põhine kalkulatsioon kajastab pakkumuse koostamisel tegelikult kasutatud OSA-de hinnakujundust. Teiseks ei ole SOL Baltics OÜ kontrollitavalt põhjendanud OSA 4 maksumuse piisavust. OSA 4 maksumuse kontrollimise vajadust suurendas asjaolu, et SOL Baltics OÜ pakkumuses esitatud 192,99 euro suurune kuutasu oli teiste pakkujate OSA 4 kuutasude keskmisest ligikaudu 6,5 korda madalam. OSA 4 hõlmab muu hulgas kuni seitse korda nädalas osutatavat kojameheteenust, regulaarset hooldust ja käsitsi lumekoristust, iganädalast niitmist vastaval hooajal, haljastuse hooldust, katuse regulaarset puhastamist ning muid tehnilise kirjelduse üldosas sätestatud kuutasulisi tegevusi. Pakkumuses esitatud OSA 4 kuutasu oli seejuures üksnes 192,99 eurot. Hilisemas kalkulatsioonis esitas SOL Baltics OÜ OSA 4 keskmiseks kuumaksumuseks juba 242,14 eurot ja otseseks aastakuluks 2524,48 eurot. Hankija palus SOL Baltics OÜ-l sõnaselgelt esitada OSA 4 töömahu- ja ressursikalkulatsiooni, mille alusel oleks võimalik kontrollida sellise hinna piisavust. SOL Baltics OÜ ei ole aga näidanud kontrollitavat arvutusahelat OSA 4 tehnilises kirjelduses nõutud töömahust vajalike töötundide, masinatundide ja muude ressurssideni ning sealt vastavate kuludeni. Seetõttu ei ole Hankijal võimalik veenduda, et pakkumuses esitatud OSA 4 kuutasuga on võimalik kõiki selle OSA  kohustuslikke töid nõuetekohaselt täita. Ka hiljem esitatud 242,14 euro suurune kuumaksumus ei kõrvalda seda kahtlust, vaid erineb omakorda pakkumuses esitatud 192,99 euro suurusest kuutasust. Kolmandaks ei ole SOL Baltics OÜ enda esitatud talihoolduse kalkulatsioonid omavahel kooskõlas. SOL Baltics OÜ on esitanud suure tehnika arvestuslikuks kuluks 4660 eurot talvekuul ja väikese tehnika kuluks 4098 eurot talvekuul ning kinnitanud, et talveperiood kestab kuus kuud. SOL Baltics OÜ enda lähteandmetest tuleneb seega nimetatud tehnika arvestuslikuks kuluks 52 548 eurot talveperioodil. Samal ajal on SOL Baltics OÜ aastases põhikalkulatsioonis kogu lumelükkamise kuluks märgitud 51 695 eurot. Seega ületavad juba SOL Baltics OÜ enda esitatud suure ja väikese tehnika kuukulud aastakalkulatsioonis lumelükkamisele arvestatud summat 853 euro võrra. Vastuolu ei piirdu nimetatud 853 euroga. SOL Baltics OÜ on eraldi nimetanud 1581 euro suuruse täiendava lumelükkamise ressursi päevasel ajal kestva lumesaju korral, kuid ei ole selgitanud, kuidas see summa suhestub 51 695 euro suuruse aastakuluga. Samuti ei ole üheselt ühitatavad libedusetõrjematerjalide kohta esitatud 606 euro suurune talvekuu kulu, 3275 euro suurune summa ning põhikalkulatsioonis graniitkillustiku ja prügikottide jaoks arvestatud 3625 euro suurune aastakulu. Tegemist ei ole seega üksnes tulevase ilmastikuriski või prognoosi võimaliku ebatäpsusega, vaid SOL Baltics OÜ enda esitatud prognooskalkulatsiooni andmete vastuoluga. SOL Baltics OÜ viide sellele, et kalkuleeritust suurem tegelik talihooldusvajadus on Pakkuja äririsk, ei kõrvalda nimetatud vastuolusid. Ettevõtlusriski võtmine võib selgitada Pakkuja valmisolekut kanda tulevikus prognoositust suuremat tegelikku kulu, kuid see ei selgita olukorda, kus juba Pakkuja enda prognoositud kulud ei mahu sama Pakkuja esitatud aastakalkulatsiooni. Neljandaks ei ole Hankijal alust eeldada, et eespool kirjeldatud võimalik kulude ebapiisavus kaetakse muudest hinnakomponentidest. SOL Baltics OÜ on mõlemas selgituste voorus sõnaselgelt kinnitanud, et pakkumuse hinnakujunduses ei ole kasutatud ristsubsideerimist ning ühe OSA või hinnakomponendi võimalikku puudujääki ei kaeta teiste OSA-de, tellimusepõhiste teenuste, teiste lepingute või Pakkuja muu majandustegevuse tuludest. Seetõttu tuleb OSA 4 ja talihoolduse maksumuse piisavust hinnata SOL Baltics OÜ enda esitatud kalkulatsiooni alusel, mitte eeldusel, et võimalik kulude katmata jäämine kompenseeritakse mujalt. Hankija võtab arvesse, et SOL Baltics OÜ on selgitanud pakkumuse madalamat maksumust olemasoleva masinapargi, ühiste ressursside kasutamise, tööde mehhaniseerimise, liikuva heakorrabrigaadi ja logistika optimeerimisega. Hankija peab selliseid majanduslikke eeliseid põhimõtteliselt võimalikuks. Need asjaolud ei selgita aga eespool kirjeldatud vastuolusid ega muuda SOL Baltics OÜ enda esitatud arvuliselt kokkusobimatuid kalkulatsioone omavahel kooskõlaliseks. 34. Hankija hinnangul ei ole seega tegemist üksnes madala hinnaga, üksiku vormistusveaga ega Hankija sooviga näha Pakkuja sise-kuluarvestust teistsugusel kujul. Probleem seisneb selles, et SOL Baltics OÜ poolt pakkumuse maksumuse põhjendamiseks esitatud andmed ei moodusta omavahel kooskõlalist ja kontrollitavat tervikut: pakkumuses esitatud OSA-de hinnad erinevad hiljem esitatud OSA-põhisest kalkulatsioonist, OSA 4 väga madala hinna piisavust ei ole kontrollitavalt põhjendatud ning talihoolduse kalkulatsiooni põhiandmed on omavahel vastuolus. 35. Pakkujale on antud kahel korral võimalus pakkumuse maksumust ja selle aluseks olevaid kalkulatsioone selgitada. Vaatamata sellele ei ole eespool nimetatud olulised vastuolud kõrvaldatud. Hankijal ei ole seetõttu piisavat ja kontrollitavat alust järeldada, et SOL Baltics OÜ pakkumuse maksumus võimaldab täita kõiki tehnilises kirjelduses nõutud kohustusi kogu hankelepingu perioodil nõutud mahus, sagedusel ja reageerimisaegadel. 36. VAKO 21.07.2026 otsuse nr 136-26/307410 kohaselt võib RHS § 115 lg 1 alusel läbiviidava kontrollimenetluse ajendiks olla kuupõhiselt tasustatava teenuse madal maksumus, kuid kontrollimenetluses tuleb hinnata pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust. Pakkumust ei saa RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata üksnes ühe madala hinnakomponendi tõttu. Sellest lähtudes ei käsitle Hankija OSA 4 ega teiste kuupõhiselt tasustatavate teenuste madalat maksumust iseseisva tagasilükkamise alusena. Nimetatud maksumused olid aluseks põhjendatud kahtluse tekkimisele ja RHS § 115 kohase kontrolli läbiviimisele. Kontrollimenetluses hindas Hankija SOL Baltics OÜ esitatud selgitusi ja kalkulatsioone kogumis ning seda, kas nende põhjal on pakkumuse kogumaksumus hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks realistlikult põhjendatud. Hankija hinnangul mõjutavad käesolevas otsuses tuvastatud asjaolud kogumis pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust. Eelkõige ei ole tegemist üksnes OSA 4 eraldiseisva madala maksumusega, vaid kontrolli käigus tuvastatud vastuolud puudutavad ka SOL Baltics OÜ esitatud OSA-põhiste kalkulatsioonide omavahelist kooskõla ning talihoolduse kui lepingu olulise ja kuluka teenuseosa kalkulatsiooni. Nimetatud asjaolud vähendavad SOL Baltics OÜ esitatud kalkulatsioonide kui terviku kontrollitavust ja usaldusväärsust ning seavad seetõttu kahtluse alla pakkumuse kogumaksumuse põhjendatuse. 37. Kõiki eespool kirjeldatud asjaolusid kogumis hinnates leiab Hankija, et SOL Baltics OÜ pakkumuse kogumaksumus ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt ja kontrollitavalt põhjendatud ning on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal RHS § 115 tähenduses. Sellest tulenevalt tuleb SOL Baltics OÜ pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata.  HANKEKORRALDUS Tallinn 29.09.2026 nr 6-16/22-5 Riigihankes 307410 „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine Tuginedes RHS § 114 ja 117, riigihanke „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ (registreerimisnumber 307410) alusdokumentidele ning 11.03.2026 korraldusega nr 6-16/22-1 moodustatud hankekomisjoni ettepanekutele: 1. Tunnistan kehtetuks finantsjuhi 10.06.2026 korralduse nr 6-16/22-3 „Riigihankes 307410 „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ ja 15.06.2026 korralduse nr 6-16/22-4 „Riigihankes 307410 „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ eduka pakkuja kvalifitseerimine“ tulenevalt VAKO 21.07.2026 otsusest riigihankes nr 307410. 2. Tunnistan vastavaks alljärgnevate pakkujate pakkumused: 2.1 Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ, reg kood 10510015; 2.2 Krausberg Eesti OÜ, reg kood 11279028; 2.3 Stell Eesti AS, reg kood 10031220; 2.4 EKT Teed OÜ, reg kood 12709519; 2.5 PUHASTUSPROFF OÜ, reg kood 10889581; 2.6 HKP OÜ, reg kood 11990833. 3. Punktis 1 nimetatud pakkumustel ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 4. Lükkan tagasi alljärgnevad pakkumused: 4.1 Firelli Haljastus OÜ, reg kood 16447246, ühispakkuja Osaühing Siivous Puhastus, reg kood 11235321; Põhjendus on esitatud korralduse lisas nr 1. 4.2 EESTI HALDUS OÜ, reg kood 11714955; Põhjendus on esitatud korralduse lisas nr 2. 4.3 SOL Baltics OÜ, reg kood 10419987. Põhjendus on esitatud korralduse lisas nr 3. 5. Pakkumusi hinnati järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal 1 Kuupõhiselt tasustatavad teenused Maksumus, vähim on parim 80 2 Tellimuse põhiselt tasustatavad teenused Kulu, vähim on parim 20 Kokku 100  2 6. Hindamise ja võrdlemise tulemused: Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ 1 632322 100 Jah (10510015) 2 Krausberg Eesti OÜ (11279028) 625742 86,46 Ei 3 Stell Eesti AS (10031220) 633064 84,31 Ei 4 EKT Teed OÜ (12709519) 628034 83,7 Ei 5 PUHASTUSPROFF OÜ (10889581) 632407 60,67 Ei 6 HKP OÜ (11990833) 629837 58,17 Ei 7. Punktisummade koondtabelid: 7.1 Pakkumus 632322 Pakkuja: Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ (10510015) Pakkumuse Pakkumusele Maksimaalne maksumus / Nr Kriteerium omistatud punktide arv numbrilised punktide arv väärtused 1 Kuupõhiselt tasustatavad teenused 80 80 18 519,30 € 2 Tellimuse põhiselt tasustatavad teenused 20 20 23,30 Punktisumma 100 100 7.2 Pakkumus 625742 Pakkuja: Krausberg Eesti OÜ 11279028) Pakkumuse Pakkumusele Maksimaalne maksumus / Nr Kriteerium omistatud punktide arv numbrilised punktide arv väärtused 1 Kuupõhiselt tasustatavad teenused 80 66,50 23 600,00 € 2 Tellimuse põhiselt tasustatavad teenused 20 19,96 23,50 Punktisumma 100 86,46 7.3 Pakkumus 633064 Pakkuja: Stell Eesti AS (10031220) Pakkumuse Pakkumusele Maksimaalne maksumus / Nr Kriteerium omistatud punktide arv numbrilised punktide arv väärtused 1 Kuupõhiselt tasustatavad teenused 80 71,02 21 900,00 € 2 Tellimuse põhiselt tasustatavad teenused 20 13,29 56,01 Punktisumma 100 84,31  3 7.4 Pakkumus 628034 Pakkuja EKT Teed OÜ (12709519) Pakkumuse Pakkumusele Maksimaalne maksumus / Nr Kriteerium omistatud punktide arv numbrilised punktide arv väärtused 1 Kuupõhiselt tasustatavad teenused 80 78,93 18 923,88 € 2 Tellimuse põhiselt tasustatavad teenused 20 4,78 97,50 Punktisumma 100 83,7 7.5 Pakkumus 632407 Pakkuja PUHASTUSPROFF OÜ (10889581) Pakkumuse Pakkumusele Maksimaalne maksumus / Nr Kriteerium omistatud punktide arv numbrilised punktide arv väärtused 1 Kuupõhiselt tasustatavad teenused 80 50,05 29 791,00 € 2 Tellimuse põhiselt tasustatavad teenused 20 10,62 69,04 Punktisumma 100 60,67 7.6 Pakkumus 629837 Pakkuja HKP OÜ (11990833) Pakkumuse Pakkumusele Maksimaalne maksumus / Nr Kriteerium omistatud punktide arv numbrilised punktide arv väärtused 1 Kuupõhiselt tasustatavad teenused 80 49,20 30 110,00 € 2 Tellimuse põhiselt tasustatavad teenused 20 8,96 77,10 Punktisumma 100 58,17 8. Tunnistan edukaks Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ (10510015) pakkumuse kui hindamiskriteeriumide järgi soodsaima. 9. Otsust on võimalik vaidlustada vastavalt riigihangete seaduse §-le 185. (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Raadik finantsjuht