Sotsiaalkindlustusamet · 22. aprill 2026
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
22.04.2026 nr 42
Täienduskoolituse õppekava kinnitamine
Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2
„Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti
peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse
õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused” lisa 1 punkti 1.5 alusel
Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Seksuaalvägivalla ohvrite nõustamine”
õppekava vastavalt lisale.
Käskkiri jõustub allakirjutamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
KINNITATUD
22.04.2026 käskkirjaga nr 42
Lisa
Õppekava nimetus Seksuaalvägivalla ohvrite nõustamine
Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine
Õppekava Ohvriabi seadus, kuriteoohvrite õigusi käsitlev Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
koostamise alus direktiiv (2012/29/EL), naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist käsitlev
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (2024/1385), naistevastase vägivalla ja
perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.
Õppekeel eesti keel
Õppe eesmärk Koolituse läbimise tulemusel on õppija arendanud pädevuse seksuaalvägivalla
ohvrite toetamisel, mõistes seksuaalvägivalla olemust, eripärasid ja tagajärgi, ning on
suuteline professionaalselt rakendama traumateadlikke ja eetilisi töövõtteid koostöös
teiste teenuste ja süsteemidega, et toetada ohvri turvatunnet ja taastumisprotsessi.
Sihtgrupp Sotsiaalkindlustusameti ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste seksuaalvägivalla
ohvritega töötavad toetajad ja nõustajad, kes juba valdavad üldisi nõustamisoskusi.
Osalejate arv (min ja 12-15 osalejat
max)
Osalemise eeldus Osaleja töötab Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnas või on
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuse osutaja.
Õppe maht ja 8 akadeemilist tundi kontaktõppena
ülesehitus
(akadeemilistes
tundides)
Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija:
1. Analüüsib seksuaalvägivalla ohvri psühholoogilist seisundit ja käitumist juhtumi
näitel ja tunneb ära traumareaktsiooni, eristades müüte ja faktipõhist infot.
2. Näitab kuidas nõustaja ja ohvri vahelises dialoogis rakendada traumateadlikke ja
ohvrikeskseid nõustamisvõtteid, luues turvalist ja toetavat nõustamissuhet.
3. Selgitab, kuidas kohandada nõustamispraktika vastavalt seksuaalvägivalla
juhtumi ajalisusele ja nõustamiskanalile, rakendades esmase toe põhimõtteid,
ning kuidas riskitegureid ära tundes teha edasisuunamise otsus.
4. Analüüsib piiride, eetika ja enesehoiu tähtsust ning oma vastutuse ulatust, et
maandada emotsionaalse läbipõlemise riski.
Sisukirjeldus Koolitus arendab seksuaalvägivalla ohvritega töötavate spetsialistide traumateadlikku
ja ohvrikeskset nõustamispädevust. Käsitletakse seksuaalvägivalla olemust, eripära
ning sellega seotud müüte ja hoiakuid ning trauma mõju ohvri psühholoogilisele
seisundile, käitumisele ja turvatundele. Osalejad omandavad teadmisi
traumareaktsioonide mõistmisest ning õpivad rakendama traumateadlikke suhtlus- ja
nõustamisvõtteid, mis toetavad turvalise ja usaldusliku kontakti loomist.
Koolitusel arendatakse oskust kohandada nõustamispraktikat erinevates olukordades
ja nõustamiskanalites, arvestades juhtumi ajalisust ning ohvri vajadusi. Käsitletakse
esmase toe eesmärke ja professionaalse rolli piire, riskitegurite märkamist ning
turvalist edasisuunamist koostöös ohvriga, samuti menetlusprotsesside ja
tugiteenuste selgitamist ohvri autonoomiat toetaval viisil. Tähelepanu pööratakse
eetilistele dilemmadele, koostöövõrgustikule ning spetsialisti reflektiivsele praktikale
ja enesehoiule, sealhulgas sekundaarse traumaatilise stressi ennetamisele ja
supervisiooni rollile.
Õpisündmuse 1. moodul. Seksuaalvägivalla olemus ja ohvri traumareaktsioonid (90 minutit)
teemad Teema Kirjeldus Metoodika
1. Seksuaalvägivalla Seksuaalvägivalla Miniloeng, arutelu, grupirefleksioon
olemus, vormid ja mõisted ja erinevad
ühiskondlikud müüdid. vormid. Ühiskondlike
müütide ja hoiakute
analüüs - mis mõjutab
ohvrite abiotsimist ning
nõustamissuhte
dünaamikat?
2. Trauma mõju ohvri Trauma kui neuro- Miniloeng, rühmatöö, refleksioon
psühholoogiline ja
2
psühholoogilisele kehaline reaktsioon.
seisundile ja käitumisele.
Ägeda stressi,
tardumise,
dissotsiatsiooni ja
emotsionaalse tuimuse
seosed ohvri
käitumisega.
3. Juhtumipõhine Eelnevalt õpitu Mini-juhtumi analüüs, juhitud arutelu,
mõtestamine: „Miks ta rakendamine lühikese reflektiivsed küsimused
käitub nii?“. anonüümse juhtumi
kaudu, et treenida
traumateadlikku
tõlgendamisoskust ning
vältida ohvri süüdistamist
või patologiseerimist.
2. moodul. Traumateadlik ja ohvrikeskne nõustamissuhe (90 minutit)
Teema Kirjeldus Metoodika
4. Traumateadliku ja Traumateadliku ja Miniloeng ja juhitud arutelu
ohvrikeskse nõustamise ohvrikeskse nõustamise
põhimõtted. aluspõhimõtted:
turvalisus, usaldus,
valikuvabadus ja kontroll.
Nõustaja hoiak ja
keelekasutus
nõustamissuhte
turvalisuse ja koostöö
mõjutajana.
5. Kuulamis- ja Praktilised oskused Miniloeng ja harjutus minijuhtumi
valideerimisvõtted empaatilises kuulamises, analüüsi põhjal
nõustamissituatsioonis. valideerimises ja
peegeldamises. Ohvrit
süüdistava, hinnangulise
või survet avaldavate
küsimuste vältimine.
6. Traumateadlik Seksuaalvägivalla Juhtumianalüüs ja refleksioon
dialoog: esmase kogemuse esmakordne
avaldamise vestlus. Fookuses
vastuvõtmine. reageerimine, ohvri
kontrollitunde hoidmine
ja nõustaja rolli piiride
teadvustamine.
3. moodul. Esmane tugi ja nõustamispraktika kohandamine (90 minutit)
Teema Kirjeldus Metoodika
7. Esmase toe Esmase toe roll Mini-loeng ja harjutus
eesmärgid ja piirid seksuaalvägivalla
seksuaalvägivalla juhtumites eristades
juhtumites. selgelt esmast tuge,
kriisinõustamist ja
teraapiat. Rõhk
stabiliseerimisel,
turvalisuse taastamisel ja
ohvri autonoomia
säilitamisel.
8. Nõustamispraktika Nõustaja töö ja Mini-loeng ja juhtumipõhine rühmatöö
kohandamine vastavalt sekkumised sõltuvalt
juhtumi ajalisusele ja ohvri seksuaalvägivalla
kanalile. kogemisest hiljuti või
minevikus.
Kontakt-, telefoni- ja
veebinõustamise
eripärad ning nendega
seotud riskid ja
võimalused.
9. Riskide märkamine ja Korduva vägivalla, Mini-loeng ja harjutus
turvaline eneseohustamise ja
edasisuunamine. muude riskide
varajane märkamine
ning turvaline ja eetiline
edasisuunamine,
võrgustikutöö.
Suunamisotsuste
tegemine koostöös
ohvriga.
3
4. moodul. Seksuaalvägivalla ohvrist lähtuv võrgustikutöö, rollipiirid ja enesehoid (90
minutit)
Teema Kirjeldus Metoodika
10. Menetlusprotsesside Ülevaade Mini-loeng ja paaristöö
selgitamine ohvrit seksuaalvägivalla
hoidvalt. juhtumitega seotud
menetlusprotsessidest
(SAK teenus, politsei,
prokuratuur).
Nõustaja roll info
vahendamisel säilitades
ohvri autonoomia,
kontrollitunne,
taastraumeerimise riski
vähendamine.
11. Professionaalsed Konfidentsiaalsus, Mini-loeng ja rühmatöö
piirid ja eetilised teavitamiskohustus,
hallalad. rollisegadus ja
topeltsuhted. Eetilised
hallalad, kus nõustaja
hea tahe võib muutuda
ohvrit kahjustavaks.
12. Reflektiivne Sekundaarse Eneserefleksioon ja mini-harjutused
praktika ja vaimne traumaatilise stressi ja
hügieen. kaastundeväsimuse
tunnused. Reflektiivse
praktika ja supervisiooni
roll professionaalse
jätkusuutlikkuse
tagamisel.
Õppemeetodid Koolitusel kasutatakse õppemeetoditena mini-loenguid ja juhitud arutelusid ning
kogemuspõhist õppimist, mis toetab osalejate varasema töökogemuse sidumist uute
teadmistega.
Praktiliste oskuste arendamiseks rakendatakse juhtumianalüüse, paaris- ja rühmatöid
või situatsioonipõhiseid harjutusi, mille kaudu harjutatakse traumateadlikku suhtlemist
ja nõustamisotsuste tegemist.
Õppimist toetavad refleksiooniharjutused ja ühised arutelud, mis võimaldavad
analüüsida hoiakuid, eetilisi dilemmasid ning professionaalse rolli piire. Meetodite
valikul lähtutakse eesmärgist toetada õpitu rakendamist osalejate igapäevases
tööpraktikas.
Õppekeskkonna Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab
kirjeldus vähemalt 15 osalejat.
Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt liikuda ning
vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded).
Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus, pabertahvel.
Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.
Õppijal on ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele. Paberkandjal õppematerjalid,
juhul kui neid kasutatakse, jagatakse õppijatele koolituspäeva jooksul.
Iseseisev töö Iseseisev töö toimub kontaktõppe käigus ning hõlmab koolitajate poolt juhendatud
individuaalseid ja rühmaformaadis läbitud refleksiooni- ja eneseanalüüsiülesandeid
ning nende peegeldust, juhtumite mõtestamist ning nende peegeldust ja töölehtede
täitmist, mille eesmärk on siduda õpitav osaleja tööpraktikaga ja toetada
traumateadlike nõustamisoskuste kujunemist.
Õppematerjalide Koolitusmaterjalid (slaidid, töölehed, muu paberkandjal jaotismaterjal)
loend
Õppe lõpetamise Koolituse lõpetamise tingimuseks on osalemine kontaktõppes 100%. Õpiväljundite
tingimused, sh saavutamist hinnatakse koolituse käigus pidevalt läbi osalejate aktiivse osalemise,
hindamismeetodid praktiliste harjutuste ja refleksiooni.
ja
Õpiväljundid on saavutatud, kui õppija on läbinud hindamise vastavalt
hindamiskriteeriumid
hindamiskriteeriumitele.
Õpiväljund Hindamismeetod Hindamiskriteerium
4
Analüüsib Juhitud arutelu, rühmatöö ja Õppija osaleb koolitaja juhitud
seksuaalvägivalla mini-juhtumi analüüs arutelus, rühmatöös ja mini-juhtumi
ohvri psühholoogilist analüüsis:
seisundit ja käitumist • eristades müüte ja faktipõhist infot
juhtumi näitel ja • selgitades vähemalt 2–3 levinud
tunneb ära traumareaktsiooni
traumareaktsiooni, • kasutades neutraalset ja
eristades müüte ja lugupidavat keelt
faktipõhist infot
Näitab kuidas nõustaja Juhtumianalüüs ja sellele Õppija osaleb juhtumianalüüsis ja
ja ohvri vahelises baseeruv refleksiooniharjutuses, milles:
dialoogis rakendada refleksiooniharjutus • kasutab empaatilist ja valideerivat
traumateadlikke ja keelt
ohvrikeskseid • hoidub ohvrit süüdistavatest ja
nõustamisvõtteid, survestavatest küsimustest
luues turvalist ja • teadvustab oma rolli piire
toetavat
nõustamissuhet.
Selgitab, kuidas Juhtumipõhine rühmatöö ja Õppija osaleb rühmatöös ja
kohandada harjutuste tulemuste arutelu harjutuste tulemuste arutelus,
nõustamispraktika milles:
vastavalt • oskab eristada esmase toe ja
seksuaalvägivalla teraapia rolli
juhtumi ajalisusele ja • nimetab sobivaid sekkumisi
nõustamiskanalile, vastavalt kontekstile ja kanalile
rakendades esmase • nimetab vähemalt ühe olulise
toe põhimõtteid, ning riskiteguri ja sobiva edasisuunamise
kuidas riskitegureid võimaluse
ära tundes teha • austab oma väljenduses ohvri
edasisuunamise otsus. autonoomiat ja otsustusõigust
Analüüsib piiride, Paaris- ja rühmatöö ning Õppija:
eetika ja enesehoiu sellele baseeruv • kasutab ohvrit hoidvat ja
tähtsust ning oma refleksiooniharjutus autonoomiat toetavat keelt
vastutuse ulatust, et menetlusinfo selgitamisel
maandada • eristab professionaalse toe ja
emotsionaalse isikliku sekkumise piire
läbipõlemise riski • nimetab vähemalt kaks eetilist
riskikohta ja sobiva ennetava
tegevuse
• sõnastab vähemalt ühe teadliku
enesehoiu või supervisiooniga
seotud tegevuse
Õppe läbimisel Tunnistus väljastatakse isikule juhul, kui ta vastas koolituse lõpetamise tingimustele
väljastatav ja saavutas kõik õpiväljundid.
dokument (tunnistus
või tõend)
Koolitaja Vastutav koolitaja omab psühhiaatri või kliinilise psühholoogi haridust; kaaskoolitaja
kompetentsust omab vähemalt kaheaastast praktilist töökogemust seksuaalvägivalla ohvritega
tagava trauma- või kriisivaldkonna nõustamise ja/või koolitamise alal.
kvalifikatsiooni või
õpi- ja töökogemuse
kirjeldus
Õppekava 22.04.2026
kinnitamise aeg
5