EELNÕU Rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutm ise seadus (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö ) § 1. Rahvatervishoiu seaduse muutmine Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse : 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel ; 2) ülesandeid, piiranguid ja nõudeid inimeste tervise kaitse tagamiseks ; 3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon i (edaspidi TERVIK ) ülesandeid; 4 ) rahvastiku tervise riiklike andmekogude pidamist ; 5 ) rahvatervishoiu meetmete rahastamist ; 6 ) riikliku ja haldusjärelevalve tegemist seaduses sätestatud nõuete täitmise üle ning nõuete rikkumisega kaasnevat vastutust . “; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) heaolupiirkondi ja heaolupiirkonna koostöökogu (edaspidi ka koostöökogu ) ülesandeid;“; 3 ) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „ 3 1 ) valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamist;“; 4) paragrahvi 3 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 3. Mõisted “ ; 5 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõi g e te ga 4 – 6 järgmises sõnastuses: „ (4) Heaolupiirkond on ühe maakonna haldusterritoorium Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses . (5) Heaolupiirkonna koostöökogu on sotsiaal- ja tervisevaldkonna strateegili n e koostöö kogu , mis tegutseb igas heaolupiirkonna s . (6) TERVIK on heaolupiirkonna s tegutsevaid perearstiabi osutajad , haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla i d ning kohaliku omavalitsuse üksusi , aga ka teisi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid ühendav koostöö organisatsioon . “; 6 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ ( 7 ) Valdkonnaülene koordinatsiooniteenus on tegevuste kogum, millega tagatakse kompleksse abivajadusega inimesele tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimitud osutamine, ühine tegevuste planeerimine heaoluplaani abil ning inimese ja tema lähedaste toetamine abisüsteemis liikumisel ja enesejuhtimisel. “; 7 ) paragrahvi 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 8. Tervise- ja heaoluprofiil (1) Tervise- ja heaoluprofiil on TERVIKu koostatud heaolupiirkonna rahvatervishoiu, tervishoiu - ja sotsiaalteenust e osutamise strateegilise planeerimise alusdokument, milles esita takse vähemalt järgmi ne tea v e: 1) heaolupiirkonna rahvastiku tervise üldandmed ; 2) kokkuvõt t e heaolupiirkonna peamistest tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest elukaareülestest riski- ja kaitsetegurite näitajatest; 3 ) kokkuvõte heaolupiirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamise näitajate st ; 4 ) heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegilis ed tegevusvaldkon nad , tegevussuun ad ja m õõ detava d tulemus eesmärgid ; 5 ) heaolupiirkonna tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilised koos t ööval dkonnad, tegevussuunad ja mõõdetavad tulemus eesmärgid TERVIKule ; 6 ) tegevuskava eesmärkide saavutamiseks . (2) Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning rakendamisel lähtu b TERVIK Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet i, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostatud ning viimase veebilehel avaldatud juhendist . (3) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus koordineeri b riigiülest koostööd tervise- ja heaoluprofiilide koostamisel ning avaldab heaolupiir kondade tervise ja heaolu lühiülevaated oma veebilehel . Iga lõikes 2 nimetatud asutus nõustab TERVIKut tervise- ja heaoluprofiili koostamisel oma pädevuse piires. (4) T ERVIK uuendab tervise- ja heaoluprofiili kord aastas . “; 8 ) seaduse täiendatakse §-ga 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 8 1 . Heaolupiirkonna k oostöökogu (1) Koostöökogu moodustatakse k ohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõikes 2 nimetatud koostööorgani või selle puudumisel maakonnakeskuseks olev a kohaliku omavalitsuse üksuse , kes korraldab koostöökogu tööd , juurde . ( 2 ) Koostöökogu koosseisu k uulu b järgmiste asutuste üks esindaja : 1) Sotsiaalministeerium või tema poolt volitatud valitsemisala asutus ; 2 ) Tervisekassa; 3 ) kõik heaolupiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused . ( 3 ) Koostöökogu aruteludesse kaasatakse : 1) TERVIKu esindaja tena vähemalt TERVIKu võrgustikujuht , olemasolul koordineerimispiirkondade võrgus tikujuhid ning TERVIKusse kuuluvate perearsti abi osutaja te esindaja ja haigla esindaja ; 2) k oostöökogu otsusel teiste asutuste ja huvirühmade esindaja d . ( 4 ) Koostöökogu ülesande ks on : 1) t ervise - ja heaoluprofiili s toodud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade, tegevussuundade ja tulemus eesmärkide ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilis te koos t öö valdkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmär k id e h eaks kiitmine ; 2) käesoleva l õike punktis 1 toodud eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava heaks kiitmine ; 3 ) käesoleva lõike punktis 1 toodud eesmärkide täitmis e seire vähemalt kord aastas . ( 5 ) Koostöökogu võib enne käesoleva paragrahvi lõike 4 pun kti de s 1 ja 2 sätestatud heakskiidu andmist teha ettepanekuid t ervise- ja heaoluprofiilis toodud strateegiliste tegevus suundade ja tulemus eesmärkide ning tegevuskava muutmiseks . ( 6 ) Koostöökogu langetab otsused käesoleva paragrahvi lõike 2 liikmete vahel konsensuslikult . ( 7 ) Koostöökogu otsused on TERVIK u le täitmiseks kohustuslikud . ( 8 ) Koostöökogu liikmetele ei maksta tasu. “; 9) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine“ sõnadega „ TERVIKu kaudu tervise- ja heaoluprofiili koostamises ja elluviimises osalemine“; 10 ) seadust täiendatakse 2 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 2 1 . peatükk Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö § 13 1 . Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon (1) Igas heaolupiirkonnas on üks TERVIK. (2) Üle 100 000 elanikuga heaolupiirkonnas võib TERVIKu sees moodustada võrgustikujuhiga koordineerimispiirkondi. (3) TERVIKute koostöö põhimõtted ning k oordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse korra kehtestab minister määrusega. ( 4 ) TERVIKu ülesan ne on : 1) kogu heaolupiirkonda hõlmava valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse korraldamine; 2 ) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamine ning sellest tulenevalt inimesekeskse lt tervishoiu- ja sotsiaalteenus t e osutamise koostöö korralduse kokku leppimine , ning koordineeritud elluviimise toetamine; 3 ) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projekt ide algatamine ja elluviimine . ( 5 ) TERVIK u koosseisu peavad kuuluma kõik : 1) heaolupiirkonnas asuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja arvatud selles nimetatud taastusravihaigla ; 2) heaolupiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused; 3 ) perearstiabi osutajad , kelle juures töötavate perearstide teeninduspiirkond kuulub heaolupiirkonda . ( 6 ) TERVIK u sse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja sotsiaalteenuse id osuta vad isikud . ( 7 ) K äesoleva paragrahvi lõi k es 5 nimetatud osapooled moodustavad TERVIKu koostöökokkuleppe alusel ning määravad endi hulgast osapoole, kes loob oma juriidilise isiku koosseisu TERVIKu ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse ja tagab raamatupidamisliku eraldatuse, sõlmides teiste osapooltega vajalikud koostöökokkulepped.“ ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud TERVIKu osapool, kelle juriidilise isiku koosseisu kuuluva struktuuriüksuse kaudu TERVIKu ülesandeid täi d etakse, võib lisaks TERVIKu ülesannetele antud struktuuriüksuse kaudu osutada valdkonnaüles t koordinatsiooniteenust . ( 9 ) TERVIKu tegevusest saadav tulu ei kuulu jaotamisele ning seda kas u tatakse täies ulatuses TERVIK u ülesannete täitmisesse ja arendamisse . “; 1 1 ) paragrahvi 13 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4 ) TERVIKu ülesanne on ellu viia tervise- ja heaoluprofiilis sätestatud ning koostöökogu poolt käesoleva seaduse § 8 ¹ lõike 4 punkti 1 alusel heaks kiidetud strateegilised suunad ja eesmärgid, sealhulgas: 1) koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiilis seatud eesmärkide saavutamiseks tegevuskava koostamine; 2) kogu heaolupiirkonda hõlmava valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse korraldamine; 3) tervise- ja heaoluprofiilil põhineva rahvastikupõhise riskijuhtimise rakendamine ning sellest lähtuv tervisedenduse ja ennetustöö kavandamine ning riskirühmade toimetuleku toetamine; 4) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamine ning sellest tulenevalt inimesekeskselt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise koostöökorralduse kokku leppimine , koordinatsioon ning elluviimise toetamine; 5) tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise valmisoleku koordineerimine; 6 ) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projekt id e algatamine ja elluviimine; 7 ) kokkulepitud eesmärkidega seotud tulemuste seire ja aruandlus koostöökogule.“; 1 2 ) paragrahvi 13 1 täiendatakse lõigetega 7 1 ja 7 2 järgmises sõnastuses: „( 7 1 ) TERVIKu võib moodustada ka nii, et heaolupiirkonda kuuluva d kohaliku omavali ts use üksused ühiselt või vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 või 3 nimetatud osapooltest koos heaolupii rkonda kuuluvate kohaliku omavalit s use üksustega asuta vad eraldiseisva juriidilise isiku . Need osapooled, kes ei osale juriidilise isiku asutamises, ei kuulu omanike ringi ega liikmete hulka, sõlmivad TERVIKuga koostöökokkuleppe. ( 7 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 1 alusel moodustatud TERVIKul ei või olla muud tegevusala kui käesolevas paragrahvis nimetatud tegevused , valdkonnaüle ne koordinatsiooniteenus ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine , välja arvatud eriarstiabi, perearstiabi ja kiirabi.“; 1 3 ) seadust täiendatakse §-dega 13 2 –13 4 järgmises sõnastuses: „ § 13 2 . Koordineerimist vajava olukorra märkamine (1) Tervishoiut öötaja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja (edaspidi koos teavitaja ) täidab märkamislehe , kui ilmneb, et inimesel esinevad terviseprobleemid koos oluliste sotsiaalsete raskustega ning esineb põhjendatud kahtlus, et inimene ei suuda neid iseseisvalt lahendada ja vajab valdkondade ülest teenuste koordineerimist. (2) Märkamisleht suunatakse tervisetee juhile, kes osutab teenust: 1) tervisekeskuses, kus osutab teenust perearst , kelle nimistusse inimene kuulub, või inimese rahvastikuregistrijärgsele elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses ; 2 ) tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglas, ku s inimene saab märkamislehe koostamise ajal statsionaarset ravi. ( 3 ) Märkamislehel e märgitakse järgmised andmed: 1) inimese üldandmed; 2) riskirühma tunnus ; 3) inimese funktsionaalsete piirangute lühikirjeldus; 4 ) inimese tervisealase probleemi lühikirjeldus; 5 ) inimese sotsiaalse probleemi lühikirjeldus ; 6 ) teavitaja poolne hinnang inimese olukorrale . ( 4 ) Märkamislehe täp ne andmekoosseis kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. § 13 3 . V aldkonnaülene koordinatsiooniteenus ( 1 ) Valdkonnaülest koordinatsiooniteenust osutatakse inimesele , kes vajab oma terviseseisundi ja sotsiaalse olukorra tõttu mitme valdkonna koostööd . ( 2 ) Tervisetee ju ht kutsub k äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimese valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõustamisele ja vajaduse hindamisele märkamislehe andmete alusel omal algatusel. ( 3 ) Valdkonnaülest koordinatsiooniteenust pakub tervisetee ju h t inimese nõusolekul , et taga da terviklik ja koordineeritud tugi tervis hoiu - ja sotsiaalteenuste kasutamisel . Kui inimene nõusolekut ei anna, lõpetatakse andmete edasine töötlemine. ( 4 ) Tervisetee ju h t täidab valdkonnaülese koordinatsiooniteenus e osutamise l järgmi si ülesande i d: 1) hindab inimese valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse vajadust ; 2) moodustab tugimeeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt inimese raviarst , perearst, pereõde ja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või muu asjakohase kohaliku omavalitsuse s otsiaaltöötaja ja olemasolul inimese seaduslik esindaja; 3 ) koostab inimesele vajaduse korra l tervise infosüsteemis heaoluplaani , arvestades käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide soovitus i ; 4 ) selgitab inimesele heaoluplaani sisu ; 5 ) motiveerib inimest tervise- ja heaolu eesmärkide saavutamisel ; 6) toetab inimese liikumist erinevate teenuste vahel ja heaol uplaani elluviimi st ; 7 ) hindab heaoluplaani täitmis t . ( 5 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsustatud tervisetee juhi ülesanded, nõuded valdkonnaülese le koordinatsiooniteenuse le, selle eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuse osutajale ja tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks . ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel moodustatavasse t ugimeeskonda võivad lisaks kuuluda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või muu tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutaja , kui tervisetee ju ht seda vajalikuks peab. I nimese nõusolekul võib tugimeeskonda kaasat a perekonnaliikmeid ja muid inimese lähedasi . (7) Valminud heaoluplaani kinnitab terviseteejuht ja inimene. Inimese antud kinnitus sisaldab nõusolekut, et käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 ja lõike 6 alusel moodustatud tugimeeskonna liikmetele antakse ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale. Kui inimene kinnitust ei anna, lõpetatakse andmete edasine töötlemine. § 13 4 . Heaoluplaan ja tegevuskava ( 1 ) Käesoleva seaduse § 13 3 lõike 2 p unktis 3 nimetatud h eaoluplaan kajastab: 1) abivajaja tervise- ja heaolueesmärke, nende saavutamiseks antud soovitusi, teenusevajadusi ning määratud teenuseid, ravimiskeemi ja abivahendeid; 2) tegevuskava, mis sisaldab tegevusi, mis on vajalikud heaoluplaanis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. ( 2 ) Heaoluplaani alusel koostatud t egevuskava täiendatakse terviseteejuhi ja käesoleva seaduse § 13 3 lõike 4 punkti 2 ja lõike 6 alusel moodustatud tugimeeskonna liikmete poolt inimesele valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse raames planeeritavate ja osutatavate teenuste ning abivajaduse täiendava informatsiooniga . (3) Heaoluplaani ja tegevuskava täpsem andmekoosseis kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. “; 1 4 ) paragrahvi 13 3 lõi get 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonnaülest koordinatsiooniteenust osutatakse inimesele järgmistel juhtudel: 1) inimene vajab oma terviseseisundi ja sotsiaalse olukorra tõttu mitme valdkonna koostööd ; 2) inimesel on käesoleva seaduse § 13 5 alusel tuvastatud kõrgenenud tervis hoiuteenuste kasutamise risk ja sotsiaalse toimetuleku probleemid .“ ; 1 5 ) seadust täiendatakse §-ga 13 5 järgmises sõnastuses: „ § 13 5 . Rahvastikupõhine riskihaldus (1) Riskirühm käesoleva seaduse tähenduses on elanikkonna grupp , kellel on või võib välja areneda tervise probleem, mis põhjustab olulisi funktsionaalseid piiranguid suhtluses, liikumises, iseseisvas toimetulekus ja enda tervise eest hoolitsemises ning toob kaasa kõrgenenud tervishoiuteenus t e kasutamise riski . (2) Kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski välja selgitamiseks teostab Tervisekassa automaatset andmetöötlust, kasutades järgmisi Tervisekassa andmekogu andmeid: 1) retseptiandmed; 2) raviarved . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetöötluse tulemusena genereeritakse inimese kohta riskirühma tunnus , mille alusel jaotatakse ta vastavasse gruppi ning vastav tunnus edastatakse tervise infosüsteemi . (4) Inimese kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski hindamise metoodika ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 1 6 ) paragrahvi 22 pealkirjast jäetakse välja sõnad „tervishoiu- ja“; 1 7 ) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „haiglas,“; 1 8 ) paragrahvi 22 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „haiglas ja“; 19 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõi k ega 4 järgmises sõnastuses: „( 4 ) TERVIKu ga seotud kulusid rahastatakse Euroopa Liidu või muudest toetustest. “; 2 0 ) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud kulude eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest TERVIKuga sõlmitud TERVIKu rahastamise lepingu alusel.“; 2 1 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Valdkonnaülest koordinatsiooniteenust rahastatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel.“; 2 2 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „ ( 6 ) Paragrahvi 13 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud eesmärkide täitmise eest võib TERVIKule ette näha tulemustasu . Tulemustasu makstakse TERVIKule välja eraldi sihtkontole ja seda võib kasutada 8 1 lõike 4 punkti 1 alusel heaks kiidet ud rahvatervishoiu eesmärkide saavutamiseks . ( 7 ) TERVIKu rahastamise korra ja tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2 3 ) seaduse 8. peatüki 1. jagu loetakse 2. jaoks ning 8. peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses: „ 1. jagu Seaduse rakendamine § 38 2 . TERVIKu loomine (1) Käesoleva seaduse § - s 13 1 sätestatud nõuetele vastavad TERVIKud peavad olema igas heaolupiirkonnas moodustatud hiljemalt 202 7 . aasta 1. juuliks. (2) TERVIK loetakse moodustatuks ning käesoleva seaduse § 13 1 lõikes 5 nimetatud osapooltel on kohustus oma heaolupiirkonna TERVIKuga liitu d a, kui sellesse kuuluvad vähemalt: 1) üks heaolupiirkonnas asuv tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla; 2) kaks kolmandikku heaolupiirkonda kuuluvatest kohaliku omavalitsuse üksustest; 3) üks neljandik heaolupiirkonna nimistuid teenindavatest perearstiabi osutajatest. (3) Juhul kui heaolupiirkonnas ei ole TERVIK u d käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätesatud tähtajaks moodustatud , on TERVIKu moodustamise kohustus heaolu piirkonna tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglal k ahe kuu jooksul . Juhul kui heaolu piirkonnas on mitu haiglavõrgu haiglat, on vastav kohustus madalama etapi haiglal , välja arvatud selles nimetatud taastusravihaigla l . (4) K äesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt moodustatud TERVIKuga sõlmib Tervisekassa koostöö leppe, mille kohaselt võtab T e rvise kassa alates 2028. aasta 1. maist üle TERVIKuga seotud rahasta mise kohustuse . “ . § 2 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Perearstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale: 1) perearstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise; 2) valdkonnaüles e koordinatsiooniteenus e , kui perearstiabi osutav äriühing on osapool, kelle juriidilise isiku koosseisu kuuluva struktuuriüksuse kaudu rahvatervishoiu seaduse § 13 1 mõistes tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon i ülesandeid täi d etakse.“; 2) paragrahvi 22 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale: 1) eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru (edaspidi riigi tervishoiuvaru) käitlemise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise; 2) valdkonnaüles e koordinatsiooniteenus e , kui käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla on osapool, kelle juriidilise isiku koosseisu kuuluva struktuuriüksuse kaudu rahvatervishoiu seaduse § 13 1 mõistes tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon i ülesandeid täi d etakse.“; 3) paragrahvi 59 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „juhtimiseks“ tekstiosa ga „ , ning andmeid valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks ja riskirühma kuulumise kohta “ ; 4) paragrahvi 59 1 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 2 järgmises sõnastuses: „3 2 ) rahvatervishoiu seaduse alusel inimese märkamislehe , tegevuskava ja heaoluplaani andmeid ; “; 5) paragrahvi 59 1 lõi ke 4 punkti 3 2 täiendatakse pärast sõna „heaoluplaan“ sõnadega „ning riskirühma kuulumise“; 6 ) paragrahvi 59 1 lõiget 5 täiendatakse punktidega 3 3 ja 3 4 järgmises sõnastuses: „3 3 ) heaoluplaane ja tegevuskavasid 30 aastat; 3 4 ) märkamislehti kolm aastat ; ” ; 7 ) paragrahvi 59 2 lõige 1 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 3 ) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus edastada tervise infosüsteemi: 1) rahvatervishoiu seaduse §- s 13 2 sätestatud märkamislehe ja §-s 13 4 sätestatud tegevuskava andme i d ; 2) isikuandmeid tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59 1 lõike 3 alusel kehtestatud tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatule . ” ; 8 ) paragrahvi 59 2 täiendatakse lõi getega 1 5 ja 1 6 järgmises sõnastuses: „ ( 1 5 ) Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal on õigus edastada tervise infosüsteemi rahvatervishoiu seaduse § - s 13 2 sätestatud märkamislehe ja §-s 13 4 sätestatud tegevuskava andme i d . (1 6 ) Tervisetee ju ht edastab tervise infosüsteemi valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamise raames koostatud rahvatervishoiu seaduse §- s 13 4 sätestatud heaoluplaani ja tegevuskava andmed . ” ; 9 ) paragrahvi 59 3 täiendatakse lõigetega 5 4 – 5 8 järgmises s õnastuses: „(5 4 ) Tervise infosüsteemi s ole vate le märkamislehe andmetele on juurdepääs : 1) märkamislehe esitanud r ahvatervishoiu seaduses § -s 13 2 nimetatud teavitajal , 2) terviseteejuhil, kellele märkamisleht on suunatud . (5 5 ) Rahvatervis hoiu seaduse § -s 13 5 sätestatud riskirühma tunnuse andmetele on juurdepääs : 1) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal märkamislehe täitmise eelduste kontrollimiseks ; 2) tervisetee juhil koordinatsiooniteenuse osutamiseks, ennetustöö ja tervishoiuteenuse osutamise korraldamiseks . (5 6 ) Rahvatervis hoiu seaduse § 13 3 lõikes 2 nimeta tud tervisetee juhil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele inimese saatekirja ning retsepti, meditsiiniseadmetele ja abivahendite väljakirjutamise andmetele , samuti heaoluplaani andme tele koordinatsiooniteenuse nõustamise ettevalmistamiseks ning epikriisidele heaoluplaani koostamiseks . (5 7 ) Rahvatervishoiu seaduses §-s 13 2 nimetatud teavitaja tel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatel koordinatsiooniteenuse osutamise otsuse andmetele märkamislehe korduva koostamise vält i mise kontrollimiseks. (5 8 ) R ahvatervishoiu seaduse §-s 13 4 sätestatud h eaoluplaani ja tegevuskava andmetele on koodinatsiooniteenuse osutamiseks juurdepääs järgmistel isikutel: 1) rahvatervishoiu seaduse § 13 3 lõike 4 punktis 2 nimetatud isikutel ; 2) rahvatervishoiu seaduse § 13 3 lõikes 6 nimetatud isikutel heaoluplaani koostamisse kaasamisel inimese nõusolekul.“ . § 3 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juulil . (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 , 6 , 1 3 ja 2 1 ning § 2 punktid 3, 4 ja 6– 9 jõustuvad 2027. aasta 1. septembril . ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 , 7 – 9 , 1 1 , 1 2 , 1 4 , 1 5 , 2 0 ja 2 2 ning § 2 punkt 5 jõustuvad 202 8 . aasta 1. mail . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2026 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026 . a (allkirjastatud digitaalselt)
Rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus e (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö ) seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem toimivad täna liialt eraldiseisvalt . See raskendab abi andmist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge. Kehtiv as õigus es ei ole piisavalt selgelt reguleeritud, kuidas peavad kohalik omavalitsus (KOV) , perearst ja haigla d tegema süsteemset koostööd . Seda takistab ka puudulik andmevahetus , mille tõttu võib abi hilineda või olla dubleeriv. Eelnõuga muudetakse rahvatervishoiu seadust (edaspidi RTHS ) ja tervishoiuteenuse korraldamise seadus t (edaspidi TTKS ) , et asendada senine vabatahtlik koostöö kohustusliku ja rahastatud koostöömudeliga. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö ks lisaks rahvatervishoiule ka teenuseosutamise koordineeritud planeerimises ja arendamises . Soovitakse tagada, et abi planeerimine ja osutamine lähtuks piirkonna elanike tegelikest vajadustest ning et k ompleksse abivajadusega ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed saaksid koordineeritud tuge, mis aitab ennetada nende olukorra halvenemis t ning vähendab vajadust kulukate tervishoiu- ja sotsiaal teenuse te järele . Välditava ja madala lisandväärtusega ravi ärahoidmisest säästetud ressursid soovitakse suunata vähemalt osaliselt tervis e dendusse ja haiguste ennetusse , sh riskikäitumise ennet amisse . Eelnõuga nähakse ette viis peamist muudatust: Luuakse heaolupiirkonnad, mis toimivad maakonna tasandil tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilise koostöö raamistikuna. Igas heaolupiirkonnas moodustatakse koostöökogud . Koostöökogu asendab killustunud koostöö ühe selge strateegilise juhtimisformaadiga , tuues kokku riigi esindajad (Sotsiaalministeerium või tema volitatud valitsemisala asutus , Tervisekassa) ja KOVide juhid. Tervise- ja heaoluprofiili täiendatakse nii, et see seob elanikkonna tegeliku olukorra ja vajadused teenuste kasutuse ja kuludega, võimaldades teha paremini põhjendatud juhtimis- ja rahastusotsuseid. I gasse heaolupiirkonda (maakonda) luuakse hiljemalt 1. juuliks 2027 t ervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate koostööorganisatsioonid ( edaspidi TERVIK ) . TERVIK ühendab KOV id , perearst id ja haiglad ühtseks võrgustikuks , mis tegutseb koostöökogu poolt heaks kiidetud ühtsete eesmärkide täitmise nimel ja mille raames on võimalik koostööd toetada ja motiveerida läbipaistvatel alustel. Sätestatakse seadusega v aldkonnaülese koordinatsiooni teenus e kasutuselevõtt ja seda osutava spetsialisti tervisetee juhi roll ja ülesan ded. Tervisetee juht koostab riskirühma kuuluvale kompleksse teenusvajadusega inimesele heaoluplaani , mis koondab inimese sotsiaal- ja tervise probleeme puudutava i nfo ühte vaatesse ning seob inimesele arusaadavate ja oluliste eesmärkidega . See võimaldab inimesel oma probleemidega paremini toime tulla, spetsialistidel näha tervikpilti ja toetada inimest liikumisel teenuseosutajate ja süsteemide vahel. Tervisekassa roll ei ole enam ainult ravi rahastamine, vaid ka süsteemi suunamine läbi TERVIKute nii, et välditakse väheväärtuslikku ja välditavat ravi ning suurendatakse ennetust ja tervisedendust (riskirühmade varajane märkamine rahvastikupõhise riskijuhtimise abil, krooniliste haiguste parem juhtimine, kogukonnapõhine ennetus ja tervisedendus ) . Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 6.2. Uue süsteemi käivitamine toob KOVidele ja teenuseosutajatele kaasa ajutise koormuse tõusu organisatsioonide loomisel ja senise koostöökorralduse reorganiseerimisel . Koostöökokkulepped organisatsioonide vahel ja ühiselt korraldatud arendus- j m funktsioonid peaksid hakkama halduskoormust peale ümberkorraldusi taas vähendama Lisandub tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja kohustus uute andmeväljade (märkamisleht) täitmisel. M ärkamisleht täidetakse , kui inimene on kas ambulatoorsel või statsionaarsel tervishoiuteenusel või KOV sotsiaaltöötaja poole pöördunud. Perearstil on kehtiva TTKS alusel õigus kutsuda inimene oma vastuvõtule . Perearstile kuvatav patsiendi riskitunnus hakkab perearstile edaspidi märku andma kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riskist ja sellega kaasnevast vajadusest inimene oma vastuvõtule kutsuda. Sellise proaktiivse abivajadust märkava teenuseosutamise tulemusel jõuavad perearsti juurde ja koordinatsiooniteenusele inimesed, kes ise perearsti poole ei pöörduks. See võib suurendada perearsti ja tema meeskonna koormust. O lemasolevate tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate halduskoormus väheneb oodatavalt seoses sellega, et välditakse dubleerivaid menetlustoiminguid kompleksse abivajadusega riskirühma kuuluva inimese vajaduste hindami ses ning vähendatakse välditavaid tegevusi läbi turvalise info vahetuse . Samuti vähendatakse ajakulu inimesele määratud sobiliku jätkuteenuse otsimise ks , selgitustööks ning järelkontrollideks, kas inimene ikka jõudis tarvilikule jätkuteenusele , kas ta sai aru, mida on vaja teha, kas tema abivajadus sai lahen datud jms . I nfo liigub automaatsemalt ning koordinatsiooniga tegeleb spetsiaalne töötaja ( tervisetee juht ), võttes enda peale koormus e , mis on seotud inimese toetamisega süsteemis orienteerumisel ja sujuval liikumisel , vabastades tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate aega nende põhitööks. TERVIKute tegevust ja terviseteejuhi tööd hakkab rahastama Tervisekassa. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja valmistas id ette tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal (
[email protected]) , sotsiaaltöö korralduse poliitika juht Gerda Ki i pli-Hiir (
[email protected] ) , hoolekandeteenuste poliitikajuht Sirlis Sõmer -Kull (
[email protected]) , tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Keller (
[email protected]) , hoolekande osakonna nõunik Anu Õun (
[email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected] ) . Eelnõu keeletoimetatakse pärast esimest kooskõlastusringi. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt esitatakse hiljemalt 2026. aasta II kvartalis Vabariigi Valitsusele seaduste muutmise eelnõu heaolupiirkondade moodustamiseks ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöös korraldamiseks. Eelnõu koostamisel on lähtu tud järgmiste st riigisiseste st strateegiadokumentide st : Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ; Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (RTA) ; Heaolu arengukava 2023-2030 . Eelnõuga muudetakse järgmis i seaduseid: 1) RHTS , avaldamismärkega RT I, 17.03.2026, 8 2) TTKS, avaldamismärkega RT I, 17.03.2026, 2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogus lihthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimkeskseks , terviklikuks ja ressursisäästlikuks. Praegune süsteem keskendub üksik te e nuste osutamisele , mi tte terviklikule abivajadusele , ning on valdavalt reaktiivne (abi antakse mh alles pöördumisel). Uus mudel liigub proaktiivsele riskirühmade haldusele, kus fookus on õigeaegsel märkamisel ja teenuse osutami sel sobilikul tasandil , pannes rõhku inimese terviseteadlikku se parandamisele , ennetustööl e ning tervise - ja sotsiaal probleemide ärahoidmisele . T äna ne s üsteem on kujunenud viisil, kus riigil on keskne roll probleemide lahendamisel ja abi osutamisel, samas kui inimese enda roll tervise ja heaolu hoidmisel ning ennetuses on sõnastatud tagasihoidlikumalt. Pl a neeritavate muudatustega suunatakse süsteem riigikeskselt abi osutamiselt inimese enesejuhtimise ja iseseisva toimetuleku toetamisele. Süsteemne koostöö tugivõrgustikuga ja abivaja va inimese teadlikkuse tõstmine loovad eelduse, et inimene võtab oma tervise s ja toimetuleku s suurema vastutuse . Eesti tervishoiusüsteem on valdavalt tsentraalselt juhitud ning vastutus teenuste korralduse ja tulemuste eest on peamiselt riigi tasandil. Sotsiaalvaldkonnas on teenuste korraldamise peamine vastutus seevastu KOVidel . Eesmärk on riigi ja KOV ide juhid maakonna tasandil kokku tuua, et toetada mõlema valdkonna ühtseid arengusuund i ja anda võimalus regulaarseks infovahetuseks . Valdkondade p aremaks planeerimiseks ja tulemuste seireks luuakse täiendatud tervise- ja heaoluprofiili alusel ka vajalikud tööriistad . Kuigi ka praegu kehtiv õiguslik raamistik annab KOV i dele võimalusel teenuseid ühiseid korraldada, tegutsevad KOVid sotsiaalteenuste korraldamisel pigem eraldiseisvalt, mis võib piirata teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja ressursside tõhusat kasutamist. Seetõttu on eesmärk tugevdada KOVide vahelist piirkondlikku koostööd, et koondada kompetentsi ja ressursse ning kujundada lahendusi, mis parandavad abi järjepidevust ja kvaliteeti inimese vaatest. Esmatasandi tervishoid, eriarstiabi, kiirabi , sotsiaalteenused ja tervisedendus toimivad täna killustunult . Tervise Arengu Instituut pakub analüütilist ja teadmuspõhist tuge nii tervisedenduse kui ka universaal se ja esmase ennetuse kujundamiseks, sealhulgas erinevaid andmeid nii riskiteguritest kui ka erinevatest sihtrühmadest. Samas p uudu b ühtne ülevaade piirkonna kompleksse teenusvajadusega riskirühmade st , ning kokkulepitud arusaam, kuidas neid sihtrühmi käsitleda – milline koostöö on vajalik ning milliste eesmärkide ja panustega. Sageli puudub teenuseosutajatel ülevaade oma piirkonna võimalikest koostööpartneritest – ei teata, mis teenuseid kus osutatakse , enamasti puudub valdkondadeülene toimiv teenuse pakkujate võrgustik . Eesmärk on muuta teenuseosutajate ja KOVide koostöö tavapäraseks osaks süsteemi toimimisest , mille tulemusel oleks e smatasandi tervishoiuteenus te , sotsiaalteenus te ja eriarstiabi o sutamine koordineeritu d ning lõimitud ennetuse ja kogukonna abi ga . T eenuseosutajaid rahastatakse eraldiseisvalt peamiselt teenuse - , juhtumi- või nimistupõhiselt . Selline rahastusmudel ei motiveeri sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajaid seadma ühiseid eesmärke, leppima kokku abivajaja ühelt teenuselt teisele liikumise korraldus es , vältima dubleerimist ega looma inimesekeskseid lahendusi. Eesmärk on luua võimalus rahastada koostööpartnerite poolt osutatavat abi ühiste tulemuste alusel. Näiteks nähakse TERVIKule ette tulemuspõhine lisarahastus või boonus kavandatud eesmärkide saavutamisel. See loob motivatsiooni teha valdkondadeülest koostööd ja sõlmida selgeid koostöökokkuleppeid inimkesksete eesmärkide saavutamiseks. Eestis on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna infosüsteemid eraldatud. Inimesel endal puudub võimalus pääseda ligi terviklikule infole ühest keskkonnast, mistõttu tuleb tal pöörduda eraldi nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi poole. Ka seal ei ole info täna inimese vaates koondatud, vaid tuleb osata seda otsida ja tõlgendada. Eesmärk on kasutusele võtta heaoluplaan, mis koondab inimese jaoks olulise info, soovitused, juhised ning määratud teenused, ravimid ja abivahendid mõlema valdkonna infosüsteemidest. Siiski ei piisa ainult andmete koondamisest infosüsteemi de st, heaoluplaani teeb andmete kogumist plaaniks see, et seal on kirjeldatud inimese tervise ja sotsiaalalased eesmärgid ning ka inimese enda ülesanded nende eesmärkide saavutamisel. Oma heaoluplaanile alla kirjutades kinnitab inimene, et ta on selle sisust aru saanud ja et ta on ka ise valmis oma tervise ja heaolu paranemisse panustama. Lahendus toetab inimese terviseteadlikkust ning võimet võtta suurem vastutus oma heaolu ja tervise eest. Heaoluplaan ja sellega seotud tegevuskava on koordineeritud teenuseosutamise perioodil ühine töövahend ka inimese tugimeeskonnale, kuhu kuuluvad tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Tervisetee juht , kelle ülesanne on heaoluplaani koostamine, o n spetsiaalse täienduskoolituse läbinud spetsialist, ke llel on ligipääs mõlema valdkonna minimaalselt vajalikule infole . Heaoluplaan koostatakse riiklike infosüsteemide andmete ja spetsialistide sisendi põhjal koostöös inimesega, lähtudes tema vajadustest ja eesmärkidest. Eesmärkide saavutamiseks tehakse eelnõu alusel õigusruumis järgmised muudatused: 1. Luuakse uus koostöömudel tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel Kehtestatakse maakonna põhised heaolupiirkonnad . Moodustatakse igas heaolupiirkonnas tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöökogu , kes kiidab heaks piirkonna t ervise- ja heaoluprofiilis toodud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade tegevussuunad ja tulemuseesmärgid ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegiliste koostöövaldkondade tegevussuun ad ja tulemuseesmär gid . Kehtestatakse nõue moodustada igas heaolupiirkonnas TERVIK ja tagatakse TERVIKule ressursid teenuseosutajate koostöö korraldamiseks ning piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud arengu toetamiseks. 2. Kehtestatakse TERVIKu moodustamise kord, roll ja kohustused Kehtestatakse perearstiabi teenuse osutajate, KOVid e ja haiglavõrgu arengukava haigla t e kohustus kuuluda TERVIKu sse . Teiste teenuseosutajate liitumine on vabatahtlik , kuid oluline terviklike teenus teekondade tagamiseks . TERVIK vastutab heaolupiirkonnas koostöökogu poolt heaks kiidetud eesmärkide elluviimise eest ; k o ordineerib KOVide ja teenuseosutajate koostööd valdkondade ühtsel arendamisel ; rakendab rahvastikupõhist riskijuhtimist riskirühmade ühiseks käsitlemiseks ; toetab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud osutamist , korraldades valdkonnaüles e koordinatsiooniteenuse osutamist heaolupiirkonnas ; tagab infovahetuse ja kommunikatsiooni ning annab aru eesmärkide saavutamise kohta heaolupiirkonna koostöökogule. 3. Kehtestatakse valdkonnaülene koordinatsiooniteenus Lu u akse tervisetee juhi roll. Võetakse kasutusele märkamisleht ja heaoluplaan . Kirjeldatakse minimaalsed tugimeeskonnad inimese valdkon na üleseks juhtumipõhiseks toetamiseks . Teenus põhineb inimese nõusolekul. 4. Rakendatakse rahvastikupõhine riskihaldus Võetakse kasutusele k õrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski hindami se süsteem . Võimaldatakse T ervisekassa andmete kasutamine riskirühmade tuvastamiseks. Võimaldatakse r iskitunnuse kuvamine tervise infosüsteemis teenus t e paremaks korraldamiseks ja proaktiivseks pakkumiseks . 5. Muudetakse andmetöötluse ja infosüsteemide regulatsiooni Tervise infosüsteemi lisatakse riskirühma, märkamislehe, heaoluplaani ja sellega seotud tegevuskava andmed. Sätestatakse andmete säilitamise tähtajad. Antakse tervishoiutöötajatele ja KOV sotsiaaltöötajatele õigus edastada tervise teejuhile märkamislehe alusel piiratud infot inimese kompleksse abivajaduse kohta, mis on aluseks valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse algatamisele. Sätestatakse terviseteejuhtide roll koostada inimesele heaoluplaan ja hallata heaoluplaani elluviimisega seotud meeskonnatööd sh moodustada inimese tugimeeskond ja hallata tugimeeskonna liikmete ligipääsu inimese heaoluplaanile ja sellega seotud tegevuskavale kooskõlas inimese nõusolekuga. Antakse inimese perearstile ja pereõ e le, raviarstile ja isiku sotsiaalse abivajadusega tegelevale KOV sotsiaaltöötajale heaoluplaani ja sellega seotud tegevuskava andmetele ligipääs ja riiklikku infosüsteemi edastamise õigus. 6. Täpsustatakse Tervisekassa rolli Tervisekassa rahastab TERVIKuid alates 01.05.2028 ja valdkonnaüles t koordinatsiooniteenust alates 01.09.2027 . Sätestatakse TERVIKute tulemuspõhise rahastamise kord. Eeltoodu d eesmärkide saavutamiseks k ehtestatakse järgmised rakendustähtajad: TERVIKud peavad olema moodustatud 1. juuliks 20 27 või juhul kui antud tähtaeg a ei järgita, peavad vastava ülesande täitma haiglavõrgu arengukava haiglad k ahe kuu jooksul . Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust rehabilitatsiooni sihtrühmale hakatakse rahastama Tervisekassa kaudu alates 1. septembrist 2027. Heaolupiirkondade strateegiline juhtimine läbi koostöökogude töö ning täiendatud tervise-ja heaoluprofiilide koostamise käivitub alates 1. maist 202 8 . Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust mitme kroonilise haiguse ja kaasnevate sotsiaalprobleemidega inimeste siht rühmale hakatakse rahastama ravikindlustuse eelarvest Tervisekassa kaudu alates 1. maist 202 8 . Kaasamine ja väljatöötamiskavatsus Eelnõu väljatöötamisele eelnes Sotsiaalministeeriumi poolt planeeritava integratsiooniga seotud organisatsioonidele ja huvirühmadele saadetud väljatöötamiskavatsus, millele esitas tagasisidet kokku 41 erinevat organisatsiooni tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, rehabilitatsiooni- ja kohaliku omavalitsuse valdkonnast. Tagasiside üldtoon oli toetav reformi eesmärkidele, kuid kriitiline pakutud lahenduste, ajakava ja rahastuse osas. Peamised murekohad puudutasid ebarealistlikku rakendumise aega, alahinnatud rahastamist, TERVIKu rolli ja juriidilis e vormi ebaselgust, tervisejuhi ülesannete ja pädevuste määratlust ning rehabilitatsioonisüsteemi üleminekuga kaasnevaid riske. Samuti tõsteti esile IT‑valmiduse puudumist, ohtu teenuste kättesaadavuse halvenemisele ja töö- ning haridusvaldkonna vähest kaasamist. Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti lähtudes VTKle esitatud konkreetsetest ettepanekutest ja arvamustest ka konkreetsete sidusrühmadega. Põhjalikum ülevaade tagasisidest ja arvestatud ettepanekutest on esitatud lisas 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist . Eelnõu §- ga 1 muudetakse RTHS -i . Eelnõu § 1 punktiga 1 – 3 täiendatakse seaduse reguleerimisala. Kuna seadus t täiendatakse oluliselt, siis on tarvis seaduse reguleerimisalas välja tuua uued reguleeritavad ülesanded ja institutsioonid. Kehtiv rahvatervishoiu seadus keskendub rahvastiku tervise kaitsele ja rahvatervishoiu meetmete korraldusele, kuid ei käsitle tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööd teenuseosutamise tasandil. Tervishoiu - ja sotsiaalteenuste korraldami se l on erinev juhtimi ne ja rahastus , kus tervishoiu korraldus on suurel määral riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused valdavalt KOV ide vastutu salas . Selline dualistlik korraldus on tinginud olukorra, kus kahe valdkonna vahel puudub süsteemne koostööraamistik , mis takistab kompleksse abivajadusega isikutele tervikliku toe pakkumist . Reguleerimisala laiendamine on vajalik selleks, et rahvatervishoiu seadus ei käsitleks enam üksnes klassikalisi rahvatervis hoiu meetmeid, vaid looks ka õigusliku aluse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööle, riskipõhisele juhtimisele ning valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamisele. Ilma seadusliku aluseta ei saa selline koostöö olla kohustuslik ega järjepidev. Senine projektipõhine praktika on näidanud, et projekti lõppedes koostöö hääbub . Seetõttu tuuakse seaduse reguleerimisalasse heaolupiirkonnad, koostöökogud, TERVIK kui koostööorganisatsioon ning valdkonnaülene koordinatsiooniteenus. Tegemist ei ole pelgalt terminoloogilise täpsustusega, vaid süsteemse ümberkorralduse õigusliku vundamendi loomisega. K oostöökogu (eelnõu § 1 punkt 2 ) ja valdkonnaüle s e koordinatsiooniteenus e (eelnõu § 1 punkt 3) lisandumine reguleerimisalasse on toodud välja eraldi, kuna need sät ted jõustu vad teistest hiljem – vastavalt 01. 05.2028 ja 01.09.2027 . Eelnõuga ei ole planeeritud ära võtta ega vähendada KOV ide sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS ) alusel pandud kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist, samuti säilib KOV ide autonoomia kohustuslike sotsiaalteenuste korraldamisel ja osutamisel. Muudatusega kehtestatakse KOV idele kohustus koordineerida kokkulepitud sihtrühmadele sotsiaalteenuste korraldamist ja osutamist maakonna olulisemate terv ishoiuteenuse osutajate , teiste KOV idega ning riigipoolsete tervishoiu - ja sotsiaalvaldkonna esindajatega . Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RTHS § 3 pealkirja . Kuivõrd paragrahvi alla koondatakse RTHS kasutatavad erinevad terminid, mi s vajavad määratletakse õigusselguse e esmärgil , pealkirjastatakse paragrahv vastavalt . Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RTHS §-i 3 mõistete ga lõigetes 4–6 , mis sisaldavad järgmisi mõisteid: h eaolupiirkon d , h eaolupiirkonna koostöökogu ja TERVIK . Heaolupiirkon d ( RTHS § 3 lõige 4) Kehtivas õiguses ei ole territoriaalset tasandit, millel tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö oleks reguleeritud. Maakonda kasutatakse arengukavade ja terviseprofiilide koostamisel, kuid see ei ole seotud teenuseosutamise strateegilise juhtimisega. Sotsiaalministeerium on analüüsinud põhjalikult teiste riikide ja piirkondade kogemusi , kus on sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu lõimitud juba vähemalt kümme aastat. Ehkki kõigi vaadeldud riikide süsteemid mõnevõrra erinevad (ja igal pool ei ole jõutud ühtsete riiklike lahendusteni), võib välja tuua ühisjooni 7 . E namikus arenenud riikides on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö parandamiseks moodustatud tervise- või heaolupiirkonnad. Oluline on v iia vastutus tasandile, kus osapool te koostöö on optimaalne . Esmatasandi koostööks peetakse üldjuhil sobivaks 30 000–50 000 elanikuga piirkonda (vt mõjua n alüüsi) . Erandid on oluliselt suurema rahvaarvuga tiheasustuspiirkonnad, kus on sobilik tõmbekeskusel põhinev käsitlus. Arvestades eesmärki tugevdada abi integreerimist eeskätt esmatasandil, kus teenuseosutamine on praegu kõige killustunum, analüüsiti Eesti inimeste liikumismustreid esmatasandi tervishoiuteenuste ning nendega seotud toetavate teenuste kasutamisel (vt mõjuanalüüsi) . Analüüs näitas, et valdava osa esmatasandi tervishoiuteenustest saavad inimesed maakonna piires. Ka KOV i osutatavad sotsiaalteenused – mis sotsiaalsüsteemi vaates moodustavad esmatasandi – on peamiselt kättesaadavad inimese enda omavalitsuses. Eeltoodut arvestad e s on üks maakond Eesti kontekstis esialgu sobiv aim tasand sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooni korraldamiseks. Maakonda käsit leta kse strateegilise koostöö tasandina, kus riigi ja KOV ide esindajad lepivad kokku piirkonna elanikkonna vajadustest lähtuvad tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühised prioriteedid, tegevussuunad ning mõõdetavad tulemusnäitajad. See lahendus on mõõdukas ja proportsionaalne: haldusjaotust ei muudeta, vaid koostööd struktureeritakse olemasoleval tasandil. Maakonda kasutavad riigi ja KOV ide ning teenuseosutajate strateegilise koostöötasandina ka teised ministeeriumid, näiteks siseministeerium turvalisuse korraldamisel . Heaolupiirkonna all ei ole mõeldud, et see koondab ainult selles piirkonnas asuvaid teenuseosutajaid , vaid et see koondab antud piirkonna elanikele teenuseid osutavaid organisatsioone. Heaolupiirkonna koostöökogu ( RTHS § 3 lõige 5) Tervishoiuteenuste korraldamine ja rahastamine toimub valdavalt riigi tasandil Tervisekassa kaudu, sotsiaalteenuste korraldamine ja rahastamine aga valdavalt KOV i tasandil. Selline institutsionaalne eraldatus on loonud olukorra, kus piirkondlik vastutus elanikkonna tervise ja heaolu tervikliku arengu eest on hajutatud. Kuigi riiklikud arengukavad seavad ühised eesmärgid, ei ole nende sidumine piirkondliku tasandi tegevuste ja otsustega piisavalt süsteemne ning sõltub suuresti osapoolte vabatahtlikust koostööst. Praktika on näidanud, et selline mudel ei taga piisavat järjepidevust ega ühtset vastutust riskirühmade käsitlemisel ning teenuste arendamisel. Kehtiva rahvatervishoiu seaduse regulatsiooni alusel on kõigis maakondades moodustatud maakondlike arendus keskuste või omavalitsusliitude juurde tervisenõukogud või tervise- ja turvalisuse nõukogud. Nimetatud nõukogude koosseis ei ole reguleeritud seadusega ja varieerub maakonniti olulisel määral. Osa des maakondades on tegemist koostöökogule sarnase strateegilise juhtkoguga , osa des on nõukogu ro hkem laiapõhjaline ekspert kogu rahvatervis hoiu valdkonnas. Mõlemal juhul puudub olemasolevatel nõukogudel ülesanne ja pädevus mõjutada tervishoiu ja sotsiaalteenuste koostöö korraldust , sead es valdkondadele strateegilisi koostöö eesmärke. Nõukogudes on üldjuhul esindatud KOVi esindajad, kes on seotud sotsiaalteenuste osutamisega, kuid ei osale riigi esindajad, kes on seotud tervishoiu korraldamise ja rahastamisega. Eelnõu asendab olemasolevad tervisenõukogud h eaolupiirkonna koostöökogu dega ja sätestab koostöökogule kohustusliku minimaalse koosseisu Tegemist on olulise muudatusega, sest sellega luuakse riigi ja KOVi esindajatele ko hustuslik koostöö ja koordinatsiooni formaat. Minimaalselt peavad koostöökogudes olema S otsiaalministeerium i või tema poolt volitatud valitsemi sala asutuse , Tervisekassa ja KOVi esindajad (eeldatavalt juhid , kelle pädevuses on strateegiline juhtimine) . Senine kogemus näitab, et il ma institutsionaliseeritud koostööta jäävad valdkondade vahelised kokkupuuted juhuslikuks ning sõltuvad isikupõhistest kontaktidest, mitte süsteemsest vastutusest. Siiski ei ole tegemist haldusorgani loomisega , vaid kohustusliku koostöö organisatsiooniga . Heaolupiirkonna koostöökogu ülesandeks on heaks kiita TERVIKu poolt koostatud maakonna tervise - ja heaoluprofiilis kirjeldatud tervis e - ja sotsiaalvaldkonna prioriteetsed koostöövaldkonnad, tegevussuunad ja eesmärgid antud heaolupiirkonnas , kuid heaks kiidetud dokumen t ei ole osapooltele teenuste korraldamisel ja rahastamisel õiguslikult siduv , vaid fikseeritakse pigem osapoolte ühine koostöönägemus ja suunad . Seega on sisuliselt tegemist he a tahte põhimõttel toimiva koostööga, mis annab nii Sotsiaalministeeriumi kui Tervisek assa esindajatele infot piirkonna peamistest probleemidest ja suundumustest, kui ka võimaluse KOVidele ja maakonna peamistele teenuseosutajatele tuua välja piirkonna peamised probleemid ja ootused riigi ga koostööle. Konkreetsem koostöö realiseerub TERVIKute tasandil ja sõltub osapoolte kokkulepetest ja motivatsioonist. TERVIK ( RTHS § 3 lõige 6) Kehtivas süsteemis vastutavad perearstid, haiglad ja KOVid oma tegevuse eest eraldi. Kompleksse abivajadusega inimese puhul tähendab see, et puudub üks organisatsiooniline vastutaja, kes koordineeriks tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid tervikuna. Praktikas võib see viia olukordadeni, kus inimene eksleb süsteemis, katkestab ravi või satub vältimatult kallitele erakorralistele teenustele. TERVIK kui formaliseeritud koostööorganisatsioon loob aluse ühiseks vastutuse ks piirkonna prioriteetsete sihtrühmade käsitlemise l. See võimaldab sõlmida ühiseid rahastuslepinguid, rakendada tulemuspõhist tasustamist, koordineerida riskirühmade käsitlust , kasutada ressursse ühiselt ning arendada ühtseid teenusmudeleid. TERVIKu liikmeks kuulumine on peamistele tervishoiuteenuse osutajatele ja KOVid e le kohustuslik. Kui koostöö jää b vabatahtlikuks, teki b oht, et osa teenuseosutajaid ei kaasu , terviklikke teekondi pole võimalik tagada ning integratsioon jääb poolikuks ja sellest tulenevad hüved osale rahvastikust kättesaamatuks . Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse RTHS §-i 3 lõikega 7 ja tuuakse mõistetesse juurde v aldkonnaülene koordinatsiooniteenus . K u i gi tervishoiu - ja sotsiaalt eenused on reguleeritud eraldi seadustes , ei ole v aldkonnaülene koordinatsiooniteenus kumbki neist. See on tugiteenus , mille eesmärk on tagada abi koordineeritus ja sujuvus olukordades, kus inimesel on kompleksne teenusvajadus ning ta vajab tuge talle vajalike teenuste ja abi haldamisel . Sel põhjusel on see teenus reguleeritud ra hvatervis hoiu seaduses. Olukorras, kus juba neljandikul elanikkonnast on rohkem kui neli kroonilist haigust ja eakate inimeste arv kasvab, on ajutine tugi kompleksse abivajaduse korral vajalik, et aidata inimesel ja tema lähedastel toime tulla terviseteekonna juhtimise ja sotsiaalse toimetuleku korraldamisega. Tegemist on avaliku huviga, kuna ilma täiendava toeta kasvab tõenäosus, et kompleksse teenusvajadusega inimesed satuvad kontrolli alt väljunud terviseprobleemidega haiglasse ja sealt edasi hoolekandeasutustesse , mis on ühiskonnale kulukas ja halvendab olulisel määral inimese elukvaliteeti. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse RTHS § - is 8 sätestatud tervise- ja heaoluprofiil i regulatsiooni . Kehtiv terviseprofiili regulatsioon käsitleb seda kui strateegilise planeerimise alusdokumenti, mida koostavad omavalitsused peamiselt maakonna arengukava sisendina kui ka tervisedenduse planeerimise alusena . Seni on tervise- ja heaoluprofiili koostamisse kaasatud nii KOV esindajad kui ka tervisedendaja , kui tervisedenduse valdkonna ekspert , kelle rahvatervishoiu ja ennetuse (sh riskikäitumise ennetamise) alased ekspertteadmised toetavad populatsioonipõhist vaadet ning aitavad paremini arvestada kogu elanikkonna tervisevajaduste ja ennetusprioriteetidega . Tervishoiuteenuse osutajad ja riigi tasandi asutused on dokumendi koostamisse kaasatud piiratud määral ning dokumendil ei ole olnud otsest mõju tervishoiu- ja sotsiaalteenuste planeerimisele ja osutamisele . Täna koostatud profiilid annavad hea ülevaate maakonna rahvastiku peamistest tervise käitumise riskidest ja sotsiaalsetest riskidest, kuid k oostatud profiil ei võimalda käsitleda kompleksse ja keskmisest kõrgema teenusvajadusega elanikkonna sihtrühm i ega toeta nende riskipõhist juhtimis t , kuid just selles valdkon nas on tervishoiu-ja sotsiaalteenuste pakkujate koostöö kriitilise tähtsusega Lõikes 1 sätestatud muudatusega seo takse tervise- ja heaoluprofiil otseselt TERVIKu strateegilise planeerimisega ning tervise- ja heaoluprofiili koostamine antakse TERVIKu ülesandeks. Kuna KOVid on TERVIKu kohustuslikud liikmed, säilib nende roll profiili koostamises ja sisendi andmises. Samas laieneb profiili alus laiapõhjalisemaks, hõlmates süsteemselt ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Kui kehtivas õigusruu mis on tervise - ja heaolup rofiil maakonna arengukava planeerimise alusdokument, siis eelnõu kohaselt muudetakse tervise- ja heaolup rofiil s isuliselt heaolupiirkonna TERVIKu koostöö plaanik s . Profiilist saab alusdokument, millele tugine b piirkonna probleemvaldkondade ja riskirühmade määratlemine, TERVIKu eesmärkide seadmine ning tegevuskava koostamine . See tähendab, et senist profiili ulatust täiendatakse . Endiselt peab tervise- ja heaoluprofiil sisaldama rahvatervishoiu strateegilisi tegevusvaldkondi, tegevussuundi ja mõõdetavad tulemuseesmärke , kuid tervikliku ülevaate saamiseks lisanduvad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilised koostöövaldkonnad, tegevussuunad ja mõõdetavad tulemuseesmärgid . Profiili ei dubleeri olemasolevaid andmeallikaid , vaid kir j elda b nende alusel lühidalt piirkonna peam ised suundumused ja probleemid rahvastikus, rahvastiku tervises ja heaolus, keskkonnategurites, rahvastiku riskikäitumises ja terv ishoiuteenuste ning sotsiaalteenuste kasutamises. L õi kest 1 jäetakse välja punkt 2, milles viidati heaolupiirkonnas esinevate riski- ja kaitsetegurite elukaareülese kirjelduse ja analüüsi esitamisele eraldiseisva nõudena. Muudatuse eesmärk ei ole vähendada analüütilise käsitluse olulisust tervise- ja heaoluprofiili koostamisel. Riski- ja kaitsetegurite analüüs jääb jätkuvalt profiili koostamise lahutamatuks osaks ning on sisuliselt hõlmatud punktides 1 ja 3 nimetatud teabe esitamisel. Rahvastiku tervise üldandmete esitamine ning peamiste tervise- ja heaolunäitajate koondamine eeldab paratamatult nende aluseks olevate tegurite süsteemset analüüsi. Seetõttu käsitletakse riski- ja kaitsetegureid edaspidi integreerituna kogu profiili ulatuses, mitte eraldiseisva strukturaalse elemendina. Muudatus aitab vältida dubleerimist ning toetab terviklikumat ja sidusamat lähenemist, kus analüüs on läbiv ning seotud otseselt esitatud näitajate ja järeldustega. Lõikes 2 sätestatakse heaoluprofiili juhendite koostamise ja avalikustamise kord. Tervise Arengu Instituut on siiani koosta nud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutusena tervise- ja heaoluprofiili koostamise juhend i . Muudatusega laiendatakse juhend i koostamise rolli ka teistele Sotsiaalministeeriumi valitsemis ala asutustele ja Sotsiaalministeeriumile endale . Sotsiaalministeerium määratleb riiklikud prioriteetsed valdkonnad ning annab suunised rahvatervishoiu ning sotsiaal- ja tervishoiupoliitika eesmärkide, riigipoolsete toetusmeetmete ja välisvahendite kasutamise kohta. Tervisekassa ülesandeks on anda TERVIKutele suunised tervishoiuteenuste kasutamisega seotud eesmärkide seadmiseks ja tegevuste planeerimiseks, sealhulgas olukordades, kus eesmärgid on seotud tulemuspõhise rahastamisega. Sotsiaalkindlustusamet annab suunised sotsiaalteenuste korraldamise ja koordineerimise arendamiseks ning sotsiaalvaldkonna eesmärkide seadmiseks. Tervise Arengu Instituut koondab erinevate osapoolte juhised ühtseks tervikuks ning täiendab seda rahva stiku tervise arendamise ja tõenduspõhiste sekkumiste rakendamise juhistega. Kokku koondatud j uhis tehakse kättesaadavaks Tervise Arengu Instituudi veebilehel. Andmepõhise juhtimise toetamiseks a rendavad Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused olemasolevatest statistilistest ülevaadetest välja dünaamilised juhtimislauad, mis võimaldavad regulaarselt jälgida rahvastiku tervise ja heaolu näitajaid ning teenuste kasutamist. Juhtimislauad toetavad mõõdetavate eesmärkide seadmist ning nende täitmise hindamist nii maakonna kui võimalusel ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Selleks panustavad Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusamet strateegiliste juhtimisindikaatorite arendamisse. Juhtimislauad ei ole mõeldud juba avalikult pakutava teenuste statistika dubleerimiseks , vaid need peavad pakkuma statistiliste andmete alusel arvutatud strateegilist juhtimist toetavat infot . Juhtimislaudade kaudu esitatava tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutuse info t ja juhtimis indikaator ite kvaliteeti mõjutab oluliselt andmete kättesaadavus ja kvaliteet . Valdkonnaspetsiifiliste mõõdikute puhul ( nt hospitaliseerimisi 1000 krooniliste haigustega riskirühma inimese kohta või 65+ elanikkonnast kodust toimetulekut toetavaid sotsiaalteenuseid saanute osakaal ) on mõõdikute arvutamine andmete olemasolu tõttu lihtsam . Valdkonnaüleste mõõdikute pu h ul on piiranguks olemasolev andmeesitluse formaat ja andmete olemasolu , kuid j uhtimislaudade loomine annab kindlasti positiivse panuse tsent r aa l s ele andme edastusele ja a ndmekvaliteedile. Lõige 3 reguleerib TERVIKu juhendamist tervise- ja heaoluprofiili koostamisel. TERVIKu ülesanne on profiili koostamisel kaardistada piirkonna ressursid, analüüsida riski t egureid ja puudus i ressursikasutuses, kitsaskoh ti teenuste kättesaadavuses ja koostöös ning kirjeldada need olemasoleva olukorra osana. Prioriteetsete tegevus- ja koostöövaldkondade valikul ning tegevussuundade kirjeldamisel on oluline, et TERVIK arvestaks ka riigi tasandi suuniste ja juhistega. V ajadusel nõustavad asutused TERVIKuid profiili koostamisel. Profiilis seatavad eesmärgid peavad olema mõõdetavad ning toetuma olemasolevatele andmetele. TERVIKute s strateegilise planeerimise käivitamise toetamiseks on kavandatud ka koolitused TERVIK ute juhtidele ja võtmeisikutele. Profiili kohustuslik iga-aastane ülevaatamine ja uuendamine võimaldab reageerida muutuvatele oludele ja valideerida seatud strateegiliste eesmärkide ja tegevussuundade ning tegevuskava jätkuvat asjakohasust. Kirjeldatud lahendus on vajalik, et integratsioon ei jääks abstraktseks eesmärgiks, vaid muutuks mõõdetavaks ja andmepõhiseks juhtimismudeliks, mille abil on võimalik hinnata, kas soovitud tulemusi saavutatakse. Lõige 4 sätestab, et k ord aastas hin dab TERVIK vajadust profiili uuendada. See on vajalik, kui on toimunud olulised muutused või lisandunud uut olulist teavet . Mõistliku regulaarsusega , st eelistatavalt mitte harvem kui kord aastas, tehakse uuendused ka profiili aluseks oleva tes juh timislaudade s. Kuna osa statistilisi andmeid ja uuringuid uuenevad pikema ajavahemiku järel, ei ole täieliku süvaanalüüsi tegemine igal aastal põhjendatud ning põhjalikum analüüs viiakse läbi vajaduspõhiselt kooskõlas juhenditega. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse RTHS -i §- iga 8 1 , milles sätestatakse heaolupiirkonna koostöökogu. Tegemist on seadusega loodav a avalik-õiguslik koostöövorm iga , mille olemasolu ja ülesanded tulenevad seadusest. Selle olemus on võrreldav valdkondlike koostöönõukogude, piirkondlike arengukogude või strateegiliste komisjonidega, mis tegutsevad seadusest tuleneva mandaadiga, kuid ei moodusta eraldiseisvat juriidilist keha ega oma eelarvet või vara . Lõikega 1 sätestatakse, et k oostöökogu moodustatakse maakondliku arendusorganisatsiooni juurde või selle puudumisel maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse juurde. Koostöökogu kutsub kokku ja seda juhib ning protokollib nimetatud organisatsiooni esindaja . Koostöökogu lähtub oma töökorralduses seadusest ja täpsustab seda vajadusel ise. Koostöökogu koguneb minimaalselt kaks korda aastas. Koostöökogu asendab maakondliku arendusorganisatsiooni juures tegutseva Tervisenõukogu . Selline normitehniline lahendus välistab uue iseseisva haldusorgani loomise ning seob koostöökogu olemasoleva õigusliku raamistikuga ja KOVide koos töövormidega . Heaolupiirkonna koostöökogu loomise peamine eesmärk on luua regulaarne suhtlus riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajate vahel, kelle otseses vastutusvaldkonnas on kas tervishoiu või sotsiaalvaldkonna teenuste korraldus ja rahastamine. Koostöökogu ei ole täitevvõimu organ, vaid strateegilise koordineerimise kogu, mille ülesanne on regulaarselt kohtuda selleks, et kiita heaks TERVIKu poolt välja pakutud piirkonna tervise- ja heaoluprofiilis määratletud strateegilised koostöö valdkonnad, tegevussuunad ja tulemuseesmärgid ning teostada nende täitmise seiret. Koostöökogu kaudu saavad riigi esindajad tagasisidet, kas riigi poolt väljapakutud prioriteetsed koostöövaldkonnad on ka TERVIK ule prioritee diks ning millised on antud piirkonna eripära arvestavad TERVIKu poolt soovitavad koostöövaldkonnad, kus oodatakse ka riigi esindajate panust. Näiteks on Sotsiaalministeeriumi ettepanekud prioriteetseteks koostöövaldkondadeks lähiaastatel valdkonnaülese koordinatsiooni rakendamine ja perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine. Ehkki Sotsiaalministeerium vastutab teenus korralduse eest mõlemas valdkonnas, ei ole Sotsiaalministeeriumil võimalik ilma kohalikke omavalitsusi ja teenuseosutajaid kaasamata kestvaid tulemusi saavutada . Sarnaselt on vastutusvaldkondi ka kohalikel omavalitsustel , kus ilma teiste osapoolte kaasamiseta ei ole võimalik tulemusi saavutada. Koostöökogu ei sekku üksikjuhtumite lahendamisse ega teenuseosutajate igapäevasesse tegevusse, vaid määratleb laiemalt piirkonna sotsiaal- ja tervishoiu alased koostööeesmärgid. Ka praegu tehakse nimetatud osapoolte vahel koostööd, kuid see on sageli hektiline, koosneb mitmetest omavahel koordineerimata projektidest ja läbimõtlemata jätkusuutlikkusest ning loob sageli asjatut halduskoormust kõigile osapooltele. Ilma seadusliku raamita jää b koostöö vabatahtlikuks ja seega piirkondlikult ebaühtlaseks, isikupõhiseks mitte süsteemseks, sõltuvaks juhuslikest kontaktidest, projektidest või valmisolekust, mitte püsivast struktuurist. Lõike ga 2 sätestatakse koostöökogu minimaalne kohustuslik koosseis . Koostöökogusse peavad kuuluma Sotsiaalministeeriumi või tema poolt volitatud valitsemis ala asutuse ja Tervisekassa esindajad ning kõik heaolupiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused. Selline koosseis tagab, et strateegiliste otsuste tegemisel on esindatud nii tervishoiu kui ka sotsiaalteenuste korraldajad ja rahastajad . Lõikes 3 sätestatakse nõue, et k oost öökogu kohtumistele tuleb kaasata TERVIKu esindajad, sh vähemalt TERVIKu juht, üks perearstiabi osutaja esindaja ja üks haigla esindaja . Sellega tagatakse TERVIKu olulisematele osapooltele võimalus olla kursis heaoluprofiili aruteludega ja anda vajadusel tasakaalustatud sisendit. Koostöökogusse võib kaasata ka teisi asutusi ja huvirühmi, kuid otsustusõigus jääb avaliku võimu kandjatele , kelle pädevuses on teenuste korralduse ja kättesaadavuse tagamine . Lõikes 4 sätestat akse koostöökogu ülesanded, milleks on TERVIKu poolt ette valmistatud tervise - ja heaoluprofiilis toodud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegiliste koostöövaldkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ga tutvumine ning nende heaks kiitmine , samuti eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava heaks kiitmine ja tulemuste seire vähemalt kord aastas. Lõikega 5 on täpsustatud, et koostöökogu ei ole mõeldud ainult talle esitatud ettepanekute heaks kiitmiseks, vaid tal on õigus teha enne heakskiidu andmist ettepanekuid tervise- ja heaoluprofiilis toodud strateegiliste tegevussuundade ja tulemuseesmärkide muutmiseks. Näiteks kui mõne eesmärgi saavutamise ks on TERVIK eelda n ud kasutada riigi või KOV ressursse või eeltegevusi, mis on ebarealistlikud, saab koostöökogu sellele tähelepanu juhtida ja teha ettepaneku kas tegevussuuna või eesmärgi korrigeerimiseks. Samuti, kui TERVIKu poolt kavandatud eesmärgi osas ei ole arvestatud mõne olulise riigi tegevussuunaga, mis antud eesmärki mõjutada võib, saab koost öökogu riigi esindaja sellele tähelepanu juhtida ja anda soovituse sellega arvestada. Heakskiit profiilile antakse sellistel juhtudel koos täiendavate soovituste ja ettepanekutega. Lõikes 6 sätestatakse, et o tsuste langetamine toimub konsensuslikult ning üksnes riigi ja kohalike omavalitsuste esindajate osalusel , mis tagab otsuste legitiimsuse ja avaliku vastutuse. Avalik vastutus tähendab, et koostöökogu liikmed tegutsevad oma pädevuse piires otsuste elluviimise eest ning panustavad selleks vajalike ressurssidega nii TERVIKu kaudu kui ka muude tegevuste raames. Konsensuslik otsustamine tähendab, et otsused kujundatakse viisil, millega kõik osapooled saavad nõustuda. Selline otsustusmehhanism aitab kaitsta kohalike omavalitsuste autonoomiat. Lõikes 7 sätestatakse, et koostöökogu otsused on TERVIKule täitmiseks kohustuslikud . See tähendab, et k oostöökogu s kujundatud kokkulepped peavad kajastuma TERVIKu tegevustes, et tagada strateegiliste suundade elluviimine operatiivtasandil . Koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiil koos tegevuskavaga on TERVIK u ja piirkondliku planeerimise tööriist ning ametlik ühine infokogum, millele tuginevad koostöö tegemisel nii KOVid , teenuseosutajad kui riik. See annab juba kehtivas õigusruumis sisendit maakonna strateegiasse, kuid hakkaks eelnõu kohaselt sisendit andma ka Tervisekassale ja Sotsiaalministeeriumile koos tema allasutuste ga maakondliku koostöö toetamiseks (sh TERVIKute baasil koostöö toetamiseks) ning maakondlike tervise- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide saavutamiseks. Tervise- ja heaoluprofiil hakkaks mõjutama Sotsiaalministeeriumi poolt TERVIKusse suunatavat välisabi (juhul kui TERVIK seda taotleb) . Tervisekassa saab kasutada heaoluprofiiliga heaks kiidetud eesmärke TERVIKu tulemustasustamise sisendina. Lõikes 8 sätestatakse, et k oostöökogu liikmetele ei maksta tasu , kuna tegemist on nende ametiülesannete täitmisega. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse RTHS § 13 lõikes 1 toodud KOVi ülesandeid. Kui seni oli vastava lõike punkti 2 kohaselt maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine KOVi kohustus, siis eelnõuga pannakse vastav kohustus TERVIKule . KOVile jääb siiski kohustus osaleda TERVIKu osapooleks olemise kaudu tervise- ja heaoluprofiili koostamises ja elluviimises. (vt ka selgitust § 1 punkt 7 juures ) . Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse RTHS -i peatükiga 2 1 , milles sätestatakse t ervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö . Peatükki täiendatakse eelnõu raames §- idega 13 1 –13 5 (eelnõu § 1 punktid 10 –17) . Peamine põhjus, miks inime se teekond tervishoiu- ja sotsiaalsü s teemis täna katkeb või inimene eksleb süsteemis abi otsides , on teenuseosutajate vähene koostöö. Spetsialistide koostööst sageli paraku ei piisa, kui organisatsioonid koostööd ei tee ning inimese liikumise ja üleandmise põhimõtteid ning korraldust kokku ei lepi. Olukorra parandamiseks täiendatakse rahvatervishoiusead ust tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonide koostöö nõudega, kusjuures koostöö nõue seatakse ka tervishoiu siseselt e smatasandile ja eriarstiabi osutajatele. Punktiga 10 lisatakse RTHS- ssi ka § 13 1 , mille s sätestatakse TERVIKute korraldust reguleerivad nõuded . Kehtivas õiguses puudub kohustuslik piirkondlik koostööorganisatsioon, mis ühendaks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna peamised teenuseosutajad. Perearstid, haiglad ja kohalikud omavalitsused tegutsevad eraldi juriidiliste isikutena ning nende koostöö organisatsiooni tasandil kas puudub , põhineb projektidel või mitteformaalsetel kokkulepetel , üksikutel juhtudel ka lepingutel . Näiteks nõuab Tervisekassa insulditeekonna teenus, et piirkondlik haigla sõlmiks lepingud kõigi osapooltega, kes peavad patsienti tema teekonnal aitama. Sellisei d ravi teekondi on planee r itud veelgi, kuid probleem seisneb selles, et lepingute süste em muutub liiga keerukaks , koormavaks ja administratiivselt kulukaks , kui see luua eraldi iga haigusrühma kohta. Raviteekondade puhul on piiranguks ka see, et koostöö korraldus algab alles siis, kui probleem on juba tekkinud ja inimene sellega teenuse osutaja poole pöördunud . Seega ei võimalda ainult raviteekonna põhine koostöö proaktiivset sekkumist e ga taga võimalust võtta kollektiivset vastutust riskirühmade märkamise ja probleemide ennetamise eest. TERVIKute ellukutsumise üheks eesmärgiks on luua võimalus eesmärgistada ja lepinguliselt tulemus rahastada inimeste tervist, tervisetulemit ja heaolu laiemalt kui ainult r avi ja r aviteekonna osas. Selleks on vajalik luua partnerlusorganisatsioonid, kuhu kuuluksid vähemalt haiglad, perearstiabi osutajad ja kohalikud omavalitsused, sest ilma nende osapoolte kaasumiseta ei ole võimalik kompleksse teenusvajadusega inimestele (eeskätt eakamale osale rahvastikust) terviklikku abi pakkuda. Laste ja noorte sihtrühma puhul on oluline ka haridusvaldkonna kaasamine, kuid haridus- ja kultuurivaldkonna ja samuti töövaldkonna sisuline integreerimine saab toimuda integratsiooni reformi järgmistes etappides, kui on tekkinud juba esmane koostöökogemus tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. TERVIKute moodustamine ja koostöö TERVIKutes on suur muutus kõigile sellega seotud osapooltele ja seetõttu on planeeritud TERVIKute koostöö rakendumine kahes etapis: esimeses etapis on TERVIKute ülesanne eeskätt oma sisemise juhtimis- ja koostöösüsteemi üles ehitamine, soovitud liikmete kaasamine, infovahetuse korraldamine, täiendavate vahendite hankimine arendustegevuseks ja valdkonnaülese koordinatsiooni korraldamine , tehes koostööd Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga. Teises etapis lisanduvad TERVIKule strateegilise planeerimisega seonduvad ülesanded , sh uutel alustel tervise- ja heaoluprofiili koostamine, heaolupiirkonna koostöökogus osalemine, rahvastikupõhise riskijuhtimise kasutuselevõtt ja tulemuspõhise juhtimise rakendamine ning sellega seonduvalt ülesanded laiemaks koostöö korraldamiseks oma maakonnas. Paragrahvi s 13 1 lõikes 1 sätestatakse, et igas heaolupiirkonnas tegutseb üks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon ehk TERVIK. TERVIK on formaliseeritud koostöövõrgustik, mille peamine ülesanne on koostöökogu poolt heaks kiidetud strateegiliste eesmärkide elluviimine. N äiteks juhul, kui TERVIK on määratlenud piirkonna strateegilisteks koostöövaldkondadeks valdkonnaülese koordinatsiooni tulemusliku rakendamise krooniliste haigetega sihtrühmas, perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamise maakonnas ning laste vaimse tervise probleemide ennetamise ning esitanud vastavad tegevussuunad ja eesmärgid koostöökogule, kes on need heaks kiitnud, saavad Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ja TAI nende alusel planeerida sihipärast tuge ja rahastust TERVIKu eesmärkide saavutamiseks. Seejuures saab Tervisekassa valitud eesmärgid siduda t ulemusrahastamisega ( v t täpsemalt rahastamise osast ) ja vajadusel ning võimalusel toetada piirkonna eesmärkide saavutamist tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate ravi rahastamise lepingute kaudu . Samuti saavad TERVIKuga sõlmida lepinguid ka teised osapooled, kes vajavad partnerina mitte ainult ühte teenuseosutajat või KOVi , vaid teenuseosutajate partnerlust. Ehkki on oluline, et peamised koostöövaldkonnad oleksid välja toodud maakonna tervise- ja heaoluprofiilis , võivad TERVIKu s osalevad organisatsioonid teha omavahel ka lai emat koostööd kui tervise- ja heaoluprofiilis määratletud. Koostöökogule esitatavasse t ervise - ja heaoluprofiili dokumenti kavandab TERVIK seega eeskätt need valdkonnad, kus ta ootab aktiivset riigi poolset koostööd ja/või toetust oma liikmete koostööle. Paragrahvi 13 1 lõigetes 2 ja 3 on reguleeritud koostöö TERVIKutes , mis asuvad suure rahvaarvuga maakondades. Eelnõu sätestab, et ehkki maakond on väikseim haldusüksus, mille baasil TERVIKu saab luua, võib üle 100 000 elanikuga maakonnas moodustada TERVIKu siseselt koordineerimispiirkondi. Näiteks on Ida-Virumaal ajalooliselt välja kujunenud kaks olulist maakonna sisest tõmbekeskust – Narva ja Kohtla-Järve. Need võiksid moodustada eraldi koordineerimispiirkonnad, mille koordinaatorid peaksid olema ka eraldi tasustatud. See võimaldab suuremates piirkondades kohandada juhtimisstruktuuri demograafiliste ja geograafiliste eripäradega ning arvestada ajalooliselt väljakujunenud tõmbekeskusi. Koordineerimispiirkonnad, nende koostöö põhimõtted ja aruandluse kord kehtestatakse rakendusaktiga. Paragrahvis 13 1 lõikes 4 sätestatakse TERVIKu ülesan ded , mi s on kohustuslikud TERVIKutele alates nende moodustamisest 01.07.2027 . Nende hulka kuulu vad : V aldkonnaülese koordinatsiooniteenuse korraldamine . See ei tähenda, et TERVIK peab ise osutama valdkonnaülese koordinatsiooni teenust, vaid tähendab, et TERVIK määrab, kus ja kuidas tema piirkonnas valdkonnaülest koordinatsiooniteenust osutatakse, st kus asuvad Tervisekassa poolt rahastatavad terviseteejuhid (millistes esmatasandi tervisekeskustes, millistes haiglates, kas on vajalikud ka mujal); keda nad teenindavad (milliseid perearste, KOVe , haiglaid jt), sh millistele sihtrühmadele on koordinatsioon suunatud; kokkulepped, kuidas toimub terviseteejuhtide omavaheline koostöö ja vajadusel juhtumite üleandmine ühelt terviseteejuhilt teisele jne. T ervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamine ning sellest tulenevalt inimesekeskselt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise koostöökorralduse kokku leppimine ning elluviimise toetamine . TERVIK vastutab seejuures koostöö, koordinatsiooni ja info liikumise ning võimalusel ressursside ühise kasutamise eest. T ervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projektide algatamine ja elluviimine, et tugevdada kohalike omavalitsuste ning esmatasandi teenuseosutajate suutlikkust kujundada ja rakendada koostööl põhinevaid teenuslahendusi ning kaasata selleks sihipäraselt välisvahendeid , täiend us koolitusi ja investeeringuid TERVIKu loomisega ei muutu kohalike omavalitsuste SHS-ist tulenev kohustus osutada sotsiaalteenuseid . Paragrahvis 13 1 lõikes 5 sätestatakse , et TERVIKu koosseisu peavad minimaalselt kuuluma kõik heaolupiirkon na (ehk maakonna) kohaliku omavalitsuse üksused, perearstiabi osutajad ning haiglavõrgu arengukavas nimetatud hai glad (v.a taastusravihaigla). S elline koosseis tagab, et koostöö ja koordinatsioon hõlma vad tervishoiusüsteemi erinevaid tasandeid , sealhulgas nii esmatasandi tervishoiuteenuseid kui ka haiglaravi ning KOV poolt korraldatavaid sotsiaalvaldkonna teenuseid. See loob eeldused valdkondade üleseks ja ka valdkonna siseseks koostööks , võimaldades kujundada inimese jaoks tervikliku ja järjepideva teenuse teekonna . Punktis 1 on sätestatud , et TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused . Omavalits u sed peavad olema TERVIKus esindatud , kuna nad korraldavad või osutavad ise sotsiaalhoolekandelisi teenuseid . Inimesed liiguvad sageli näiteks haiglaravi teenuselt KOV poolt korraldatud teenusele ( nt sotsiaaltranspor t või üldhooldus ). TERVIKu ülesanne on need liikumisteekonnad sujuvaks muuta . Omavalitsused peaksid TERVIKus olema üldjuhul aktiivsed liikmed , kes osalevad kõigis sotsiaalteenuseid ja tervisedendust ning ennetustegevusi puuduta vate küsimuste lahendamises . Punktis 2 on sätestatud , et TERVIKusse peavad kuuluma kõik perearstiabi osutajad, kelle juures töötavate perearstide teeninduspiirkond kuulub heaolupiirkonda . Perearstid peavad TERVIKusse kuuluma, kuna nende vastutusalas on inimeste elukaareülene tervise hoidmine , haiguste ennetus , esmane haiguste diagnostika ning ravi ja vajadusel inimese suunamine teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde. Samuti on perearsti ülesandeks inimesel väljakujunenud krooniliste haiguste kontrolli all hoidmise toetamine. Nende ülesannete edukaks täitmiseks on vältimatult vajalik koostöö nii haiglatega, kes osutavad enamasti ka ambulatoorset eriarst iabi kui ka KOVidega , k es toetavad, kui inimese tervise hoidmiseks on vajalik ka sotsiaalne abi. On oluline, et vähemalt igast KOVist oleks TERVIKus aktiivseid perearstidest liikmeid, et sõlmitavad koostöökokkulepped inimeste liikumisel teenuste vahel arvestaksid KOVide eripärasid. Samas ei pea kõik perearstid olema aktiivsed TERVIKu liikmed. On oluline, et nendeni jõuaks lä b i TERVIKu liikmelisuse TERVIKus kokku lepitu ja et neil oleks kohustus kokkulepetega oma töös arvestada. See tagab, et inimeste jaoks ei teki ebaühtlast ja ebaõiglast käsitlust . Punktis 3 on sätestatud , et TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonnas asuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja arvatud selles nimetatud taastusravihaigla. Haiglavõrgu haiglad on enamasti maakonna kesksed tervishoiuteenuste osutamise kohad ning lisaks haiglaravi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamisele on nad sageli seotud ka erinevate õendusabi teenuste osutamisega (koduõendus, õendushaigla ) , sotsiaalteenuste osutamisega ( üldhooldus , rehabilitatsioon) , ennetusteenuste osutamisega (suitsetamisest loobumise nõustamine, vaktsineerimine) , perearstikeskuste ruumide pidamise ja perearstidele välja rentimisega jms . Nende kuulumine TERVIKusse inimeste lii k umisteekond ade kokkuleppimiseks ja abi sujuvamaks osutamiseks on seega vältimatu. Eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuse tagasisides olid peaaegu võik vastanud ühel meelel, et ilma nende kolme osapoole kohustusliku koostööta ei ole võimalik integratsiooni eesmärke saavutada. T aastusravihaiglal ehk Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse l ei ole kohustust kuuluda ühegi konkreetse maakonna TERVIKusse , kuna ta teenindab kõiki maakondasid. Teda võib kaasata kõigisse TERVIKutesse vas tavalt vajadusele. Piirkondliku vastutusega haiglad nagu TÜ Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) peavad kuuluma oma maakonna TERVIKusse , kuna nad teenindavad olulises osas oma maakonna elanikkonda. Samas võib neid vastavalt vajadusele kaasata teistesse TERVIKutesse . Paragrahvis 13 1 lõikes 6 sätestatakse, et TERVIKusse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid . TERVIKu koosseis on teadlikult piiratud esialgu ainult tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega. Integratsioon teiste valdkondadega saab toimuda järk-järgult, kui tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonidel on juba piisav koostöökogemus ja valmidus ka teisi osapooli kaasata. See ei tähenda, et TERVIK ei või kaasata teiste valdkondade esindajaid vajaduspõhiseks koostööks. Lisaks kohustuslikele osapooltele peetakse oluliseks kiirabiteenuse kaasamist lõimitud korraldusse. Kiirabi ei ole eelnõus määratletud kohustusliku osapoolena, kuna kiirabiteenuse korraldus ei ole maakonnapõhine ning teenuse osutamine toimub laiemate tegevuspiirkondade alusel. Seetõttu tuleb igas heaolupiirkonnas eraldi hinnata ning kokku leppida, millisel viisil ja millises ulatuses on kiirabiteenuse osutajate kaasamine kõige otstarbekam, arvestades piirkondlikke vajadusi ja olemasolevat teenusek orraldust. Paragrahvi 13 1 lõike 7 kohaselt tuleb TERVIK moodustada esialgu koostöökokkuleppe alusel ühe osapoole juriidilise isiku koosseisus eraldatud struktuuriüksusena . Koostöökokkuleppe alusel TERVIKu moodustamine on sobilik viis koostöö alustamiseks, sest esialgu ainult TERVIKu põhiülesandeid täites on koostööga kaasnevad riskid suhteliselt madalad. Kui TERVIKu kaudu soovitakse juba teha laiemat koostööd , nt võtta ette suuremaid ühiseid arendusprojekte või hakata ühiste ressurssidega osutama tervishoiu - või sotsiaalteenuseid või kombineeritud teenust , on otstarbekas muuta TERVIKu tegutsemisvormi ja kasutada võimalike tegevusriskide maandamiseks õigusruumis olemasolevaid juriidilise isiku tegevusvorme. Koostöökokkuleppeline TERVIK tähendab, et kohustuslikud koostöö osapooled lepivad omavahel kokku, milline olemasolev juriidiline isik täidab TERVIKu moodustaja rolli. TERVIKu moodustaja ülesanne on tegutseda TERVIKu nimel esindajana, sealhulgas sõlmida lepinguid, võtta rahalisi kohustusi ning korraldada TERVIKu tegevuseks vajalike tugifunktsioonide (nt personal, raamatupidamine, IT-teenused) tagamine. TERVIKu moodustaja sõlmib teiste kohustuslike osapooltega koostöökokkulepped, millega määratakse kindlaks õigused ja kohustused ning antakse moodustajale volitus esindada osapooli TERVIKu tegevuse elluviimisel ja sõlmida TERVIKu nimel siduvaid lepinguid kokkulepitud ulatuses. Näiteks, kui on kokku lepitud, et TERVIKu moodustajaks on haigla, siis peab haigla looma oma struktuuris üksuse nimega TERVIK ning eristama sellega üksusega seotud kulud ja tulud raamatupidamislikult ja avama TERVIKu tarbeks eraldi arveldusarve. TERVIKu moodustaja saab sõlmida Tervisekassaga lepingu TERVIKu püsikulude katteks, kui ta esitab koostöölepingud minimaalselt nõutud osapooltega. TERVIK u ülesannete täitmiseks mõeldud struktuuriüksuses võib töötada selleks vajalik personal. Nendeks võivad olla eelkõige TERVIKu juht kui loodud võrgustiku koordinaator (või koordinaatorid suure maakonna korral ) ; maakonna tervisedendaja, kui see on maakonnas selliselt kokku lepitud ; terviseteekonna koordineerimisega tegelevad spetsialistid ( tervisetee juhid ), juhul kui nad on TERVIKu poolt palgatud ; samuti projektijuhid suuremahuliste arendus- või koostööprojektide elluviimiseks. Lisaks võib TERVIKu juures töötada muu tegevuste elluviimiseks vajalik personal, vastavalt piirkondlikele vajadustele ja kokkulepitud töökorraldusele. Paragrahvi 13 1 lõi k es 8 on kirjeldatud koostöökokkuleppeliselt moodustatud TERVIKu lubatud tegevusvaldkonnad . TERVIKu tegevusala on piiratud seaduses sätestatud ülesannetega, mis välistab kõrvaltegevuse ning tagab, et organisatsiooni fookus jääb integratsioonile ja koostöö korraldamisele. Koostöökokkuleppeline TERVIK on mõeldud peamiselt koostöö koordineerimiseks ja korraldamiseks. Ainus sisuline isikupõhine teenus, mida koostöökokkuleppeline TERVIK võib ise osutada, on valdkonnaülese koordinatsiooni teenus. TERVIKu pidaja peab sel juhul tagama tervisetee juhile turvalise arvutitöökoha, mis võimaldab tööks tarvilikke ligipääse infosüsteemidele ja vastutama tervisetee juhi töö kvaliteedi eest. P arag rahvi 13 1 lõige 9 sätestab, et TERVIKu tegevusest saadud tulu tuleb suunata täies ulatuses organisatsiooni ülesannete täitmisse ja arendamisse. Selline säte rõhutab avaliku huvi teenimist ning välistab kasumi jaotamise eesmärgi. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 muudeta kse RTHS § 13 1 lõige t 4 ja lisatakse TERVIKule täiendavad ülesanded ( lisanduvad punktid 1, 3, 5 ja 7, samas kui punkti 1, 1 1 ja 2 loetakse punktideks vastavalt 4, 2 ja 6) , mis on kohustuslikud alates 01.0 5 .202 8 . Nende hulka kuuluvad: H eaolupiirkonna tervise- ja heaoluprofiilis toodud strateegiliste eesmärkide täitmiseks tegevuskava koostamine ja selle uuendamine vastavalt vajadusele. Tegevuskavale sarnaselt tervise- ja heaoluprofiiliga tuleb TERVIKul saada koostöökogu hea k skiit. O ma piirkonna populatsiooni osas rahvastikupõhise riskijuhtimise rakendamine. See tähendab, et TERVIK omab ülevaadet, milline osa piirkonna rahvastikust ei ole krooniliste terviseprobleemidega, sh milline osa sellest populatsioonist on tervisekäitumise tõttu kõrgendatud riskis ; milline osa on krooniliste terviseprobleemidega, kui ulatuslikud on terviseprobleemid ja kas need on valdavalt kontrolli all hoitud, sh kas põhjustavad olulist koormust tervishoiusüsteemile ja potentsiaalselt ka sotsiaalseid probleeme jne. See tähendab, et on olemas selge ülevaade sellest, kus peitub suurim potentsiaal ennetustegevuseks , sh riskikäitumise ennetamiseks ehk probleemide ja haiguste ärahoidmiseks enne nende tekkimist. Samuti annab see teadmise, kes kuuluvad juba riskirühma ning vajavad kiiret ja sihipärast abi ja sekkumist . Rahvastikupõhine riskijuhtimine võimaldab teenuseosutaja tasandil tuvastada kõrgendatud riskiga sihtrühmi ning suunata neile ennetavaid ja koordineeritud sekkumisi. See tähistab liikumist reaktiivselt teenuseosutamiselt proaktiivsele mudelile, kus eesmärk on ühiselt ennetada terviseseisundi halvenemist ja sotsiaalse toimetuleku langust. Riski hinnangut saab esialgu arvutada ainult inimese tervishoiuteenuse kasutamise andmete alusel. T ervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise valmisoleku koordineerimine nii tavaolukordades väljaspool tööaega kui eriolukordades. Teiste riikide kogemus näitab, et taolised võrgustikud on väga efektiivsed ja teatud olukordades isegi asendamatud erakorralise abivajaduse situatsioonides, kus on vajalik omada koostööpartnerite kontakte, tunda nende võimekust ja eripärasid. Näiteks korralda ta kse Euroopa riikides TERVIKutele sarnaste organisatsioonide kaudu tööaja välist ligipääsu esmatasandi tervishoiuteenustele ja tööajavälist kiireloomulist sotsiaalprobleemidele reageerimist ( tasustajaks kombineeritult inimene ise, KOVid ja riik). COVIDi kriisi ajal kasutati koostööorganisatsioone rahvastiku informeerimiseks, teenuseosutajate töö koordineerimiseks ning vaktsineerimise koordineerimiseks ( tasustajaks reeglina riik). K okkulepitud eesmärkidega seotud tulemuste seire ja aruandlus koostöökogule kord aastas TERVIKule seatud eesmärkide täitmise osas. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 täiendatakse RTHS § 13 1 lõigetega 7 1 ja 7 2 . L õige 7 1 sätestab , et koostöökokkuleppeliselt moodustatud TERVIKu võib soovi korral moodustada ka eraldi juriidilise isikuna . See võib osutuda vajalikuks, kui TERVIKu kaudu soovitakse ühiselt ette võtta suuremaid koostööprojekte või hakata osutama tervise-, tervishoiu- või sotsiaalteenuseid. Juriidilisele vormile pole piiranguid seatud, kuna analüüs ei toonud välja ühegi olemasoleva juriidilise vormi selget eelist. Seega võib TERVIKu juriidiline vorm sõltuda sellest, mis laadi koostööks TERVIKut vajatakse. Näiteks ei ole otseselt piiratud maakondlik u arendusorganisatsioon i ( MARO ) baasil TERVIKu moodustamine, kuid tuleb arvestada, et MAROd on üldjuhul MTÜd ja tervishoiuteenuste osutamine MTÜde kaudu ei ole TTKSi alusel lubatud. Kõik KOVid peavad olema juriidiliselt eraldiseisva TERVIKu moodustamisse kaasatud, et vältida olulist riivet KOV auto noomia le (vt täpsemalt põhiseaduslikkuse vastavuse analüüsist) . Oluli ne on säte, mis keelab TERVIKust kasumi välja võtmise. L õige 7 2 sätestab , et eraldi juriidilise isikuna moodustatud TERVIKul ei või lisaks põhiülesannete täitmisele olla muud tegevusala kui sotsiaal-ja tervishoiuteenuste, välja arvatud eriarstiabi, perearstiabi ja kiirabi osutamine . Näiteks otsustavad koostöökokkuleppelise TERVIKu osapooled asutada peale paari esmast tegevusaastat sihtasutuse, mille ülesandeks on täita TERVIKu ülesandeid, osutada valdkonnaülese koordinatsiooni teenust ja pida d a maakonna laste vaimse tervise keskust , kuhu on koondatud erinevad spetsialistid, kes kokkulepitud teenusmudeli alusel vaimse tervise muredega lastele kompleksteenuseid osutavad. Esmast nõustamist ja pereteraapiat, sotsiaalpedagoogi teenust jms rahastavad omavahel kokkulepitud põhimõttel KOVid , tervishoiuteenuseid rahastab Tervisekassa. Osa tulust saadakse omaosalusena, heategevusest ja erinevatele sihtrühmadele koolituste korraldamisest. Arendustegevusteks taotletakse välisvahendeid . TERVIK moodustatakse maakonna KOVide ja maakonnahaigla poolt sihtasutusena ja see sõlmib koostöökokkulepped kõigi maakonna perearstiabi osutajatega. Ühiselt lepitakse kokku , kuidas toimub vaimse tervise muredega laste märkamine ( kasutades märkamislehte ja abivajavast lapsest teavitamise süsteemi või muid võimalusi ) ja edasine teekond ( sh millistel juhtudel jääb peamiseks juhtumikorraldajaks lastekaitse töötaja ja millistel juhtudel TERVIK-us töötavad terviseteejuhid ) . Koostöösse kaasatakse haridusasutused jt osapooled. Sarnaselt võib TERVIKu baasil korraldada maakonna sotsiaaltranspordi ja tervishoiutranspordi teenuseid , kombineerida pikaajalise hoolduse ja õendushoolduse teenuseid , sh pakkuda kodust palliatiivravi jms. Juhul kui TERVIK soovib osuta da tervishoiuteenuseid, peab ta taotlema vastava tegevusloa ja osalema hankes analoogiliselt teiste tervishoiuteenuse osutajatega (v.a haiglavõrgu arengukava haiglad) . Eelnõu § 1 punkti ga 1 3 täiendatakse RTHS §-dega 13 2 –13 4 . Paragrahviga 13 2 sätestatakse k oordineerimist vajava olukorra märkamine . Paragrahvi 13 2 lõige 1 sätestab, et teavitamiseks täidetakse märkamisleht. Praegu puudub ühtne vorm, mille alusel dokumenteerida inimese terviseteekonna koordineerimise vajadus. Teavitamine võib toimuda suuliselt, e-kirja teel või erinevates infosüsteemides vabatekstina. See tekitab ebaühtlust nii info sisus kui kvaliteedis. Märkamislehe kasutuselevõtt standardiseerib teavitamise protsessi ning tagab, et vajalik teave esitatakse süsteemselt ja võrreldaval kujul. See võimaldab hinnata teavitamise ja koordinatsiooniteenuse vajaduse ulatust riiklikul tasandil. Paragrahvi 13 2 lõikes 2 sätesta takse , et tervishoiu töötaja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja (edaspidi koos teavitaja ) t eavitab märkamislehe abil inimese perearsti tegevuskohas töötavat terviseteejuhti või inimese elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses töötavat tervisetee juhti v õi selle haigla tervisetee juhti , kus inimene ravi saab, kui ilmneb, et inimesel esinevad terviseprobleemid koos oluliste sotsiaalsete raskustega ning teavitajal on põhjendatud kahtlus, et inimene vajab nende lahendamiseks valdkondade ülest teenuste koordineerimist . Terviseteejuhid võivad teenust osutada ka muudes tegevuskohtades , aga märkamislehe suunamise võimalikud kohad peavad olema infosüsteemis märkajale võimalikult lihtsalt leitavad. Kui märkajal on kõhklus, kas suunata märkamisleht pigem inimese perearsti tegevuskohas töötavale terviseteejuhile või inimese elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses töötava le terviseteejuh ile, saab ta inimese käest küsida, kumba terviseteejuhti inimene ise eelistab , st kumb oleks inimesele logistiliselt sobilikum. Punkt is 1 sätestatakse, et märkamisleht suunatakse terviseteejuhile , kes osutab teenust samas tervisekeskuses, kus osutab teenust isiku perearst. Kui inimene elab teises maakonnas, võib terviseteejuht pakkuda inimesele võimalust aidata teda perearsti muutmisel nii, et tema perearst oleks talle võimalikult kodu lähedal. Alternatiivina sätestatakse, et m ärkamisleht suunatakse terviseteejuhile, kes osutab teenust isiku rahvastikuregistrijärgsele elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses . Kui märkamisleht jõuab esmatasandi tervisekeskuses töötava tervisetee juhini , võtab ta inimesega ühendust ja selgitab välja, kas inimene viibib oma rahvastikuregistrijärgses piirkonnas. Kui selgub, et inimesele on mugavam pöörduda oma tegeliku elu- või viibimiskoha tervisetee juhi poole, määrab tervisetee juht kindlaks lähima sobiva spetsialisti ning annab juhtumi talle üle, määrates ta vastavas IT-lahenduses vastutavaks tervisetee juhiks . Punkt is 2 sätestatakse, et märkamisleht suunatakse terviseteejuhile, kes osutab teenust tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglas, kus isik saab märkamislehe koostamise ajal statsionaarset ravi. Kui märkamine toimu b haiglas ja märkamisleht jõuab haiglas töötava tervisetee juhini , alga tatakse koordinatsioon iteenus haigla s töötava tervisetee juhi poolt. Kui inimene väljub haiglast ja vajab koordinatsiooni jätkumist esmatasandil, annab haiglas töötav tervisetee juht inimese teekonna koordi nee r imise üle esmatasandil töötav a le tervisetee juhile , kes töötab inimese elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses , määrates ta vastavas IT - lahenduses vastutavaks tervisetee juhiks . Terviseteejuhtide vajaduse igas maakonnas määrab Tervisekassa arvestades hinnatud sihtrühma suurust, ke llele valdkonnaülese koordinatsiooni teenus on suunatud. Tervisetee juhtide paiknemise maakonnas otsustab maakonna TERVIK ja teeb sellekohase ettepaneku Tervisekassale , kes terviseteejuhte rahastab . On oluline, et iga perearst ja KOV sotsiaaltöötaja teaks, millisele tervisetee juhile märkamisleht vajadusel saata. Kui inimene jõuab tervisetee juhi teenusele, rakendub talle TERVIKus kokku lepitud teenuse osutamise korraldus. M ärkamislehe edastamisega liitub teavitaja sisuliselt koostöösse TERVIKuga . Tervisetee juh tide igapäeva ne töö annab olulist sisendit süsteemi arendamiseks , tuues esile sagedasemad probleemid ja tõrked , mille põhjal TERVIKu osapooled saavad kokku leppida, kuidas teenuste osutamist inimese vaates sujuvamaks ja paremini koordineerituks muuta. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust tuleb eristada KOV juhtumikorraldusest. KOV sotsiaaltöötaja peab abivajaduse väljaselgitamisel l ähtu m a juhtumikorralduse põhimõttest ja terviklikust lähenemisest inimese abivajadusele , kui d tal on selleks piiratud õigused ( puuduv ligipääs tervise infole) ja võimalused aidata olukordades , kus inimese tervise- ja sotsiaalsed probleemid põimuvad. KOV sotsiaaltöötajal puudub täna voli ja pädevus tervishoiuandmete kasutamiseks , ehkki p raktikas koguvad sotsiaaltöötajad oma töö käigus mitmesugust inimese terviseseisundit puudutavat infot (nt inimese enda antud teabe või esitatud dokumentide kaudu) ning tegelevad tihti ka inimese terviseteekonna koordineerimisega. Sageli sõltub info liikumine isikupõhisest koostööst või juhuslikust kokkupuutest. Seetõttu võib juhtuda, et kompleksse teenusvajadusega inimene liigub süsteemis ilma selge koordineerimiseta, mis suurendab riski ravi katkestamiseks, korduvaks hospitaliseerimiseks või sotsiaalse olukorra halvenemiseks . Eelnõuga täpsustub KOV sotsiaaltöötaja roll inimese abistamisel. K ui inimesel on lisaks sotsiaalsetele probleemidele ka kompleksne terviseprobleem ja ta kuulub valdkonnaüles e koordinatsiooni sihtrühma, võtab tervisetee juht inimese terviseteekonna koordineerimise enda peale , kaasates KOV sotsiaaltöötajaga koostöö sse . Kavandatav a sät tega luuakse KOV sotsiaaltöötajatele võimalus teavitada koordinee rimist vajavast olukorrast, millele järgneb koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamine tervisetee juhi poolt, võimalusega kaasata hindamisse KOV sotsiaaltöötaja ja kasutada hindamiseks seaduses või selle alusel määratud ulatuses tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmeid. Oluline on rõhutada, et säte ei anna KOV sotsiaaltöötajatele üldist ligipääsu terviseandmetele ega muuda nende rolli tervishoiuteenuste korraldajaks. Koordineerimist vajava olukorra märkamist ei tohi segamini ajada abivajavast täiskasvanud isikust teavitamisega . Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on isikul kohustus teavitada kohaliku omavalitsuse üksust isikust, kes vajab sotsiaalabi või -teenuseid ning ei ole ise võimeline abi taotlema või kelle abivajadus võib jääda muul viisil märkamata. Tegemist on üldise sotsiaalkaitselise turvavõrgu mehhanismiga, mille eesmärk on tagada, et sotsiaalabi vajav inimene ei jääks abita üksnes seetõttu, et ta ise ei pöördu abi saamiseks. SHS-i regulatsiooni peamised tunnused on järgmised: Teavitamise adressaat on kohaliku omavalitsuse üksus. Teavitamise ese on isik, kes võib vajada sotsiaalabi või -teenust. Fookus on sotsiaalhoolekandelisel abivajadusel. Eesmärk on käivitada kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandelise hindamise ja abi määramise menetlus. Õiguslik tagajärg on kohaliku omavalitsuse kohustus hinnata abivajadust SHS-i alusel. SHS-i kohane teavitamine ei eelda terviseprobleemi olemasolu ega mitme valdkonna koostöö vajadust. Samuti ei ole SHS- is sätestatud kohustust hinnata tervishoiuteenuste vajadust ega luua valdkondadeülest koordineerivat mehhanismi. Tegemist on ühe sotsiaal valdkonna sisese menetluse käivitamisega . Kavandatava koordineerimist vajava olukorra märkamise regulatsiooni põhielemendid on järgmised: Teavitamise adressaat on tervisetee ju ht (mitte kohaliku omavalitsuse üksus). Teavitamise ese on isik, kelle olukord eeldab tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud sekkumist. Fookus on valdkondadeülesel (integreeritud) teenusevajadusel. Eesmärk on käivitada valdkonnaülene hindamine ning vajaduse korral heaoluplaani koostamine. Õiguslik tagajärg on tervisetee ju hi poolt koordinatsioonivajaduse hindamine, mitte automaatne teenuse määramine. Need regulatsioonid ei dubleeri teineteist, vaid täidavad erinevaid ja teineteist täiendavaid eesmärke: üks keskendub sotsiaalabi kättesaadavuse tagamisele, teine loob raamistiku tervise- ja sotsiaalteenuste koordineerimiseks olukordades, kus inimesel on kompleksne ja mitmest valdkonnast tulenev abivajadus . Tervishoiusüsteemis esineb valdkonnaülese koordinatsiooni , sh terviseteekonna juhtimise vajadus nii esmatasandil perearstikeskustes kui ka eriarstiabis haiglas. Esmatasandil on osaliselt rakendunud kroonilis t e patsien tide ravijuhtimine, mille eest vastutavad eeskätt pereõed , kuid see ei hõlma üldjuhul koostööd sotsiaalvaldkonna ega haiglatega. Koordinatsioonivajadus erineb piirkonniti. Suuremates linnades, näiteks Tallinnas, on keerukus seotud sellega, et patsiendid ei ela rahvastikuregistrijärgselt samas omavalitsuses, mistõttu on koostöö kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga raskendatud. Väiksemates piirkondades tulenevad probleemid pigem teenuste kättesaadavusest, näiteks kui liikumispiirangutega inimene ei ole võimeline ise haiglasse pöörduma. Tervishoius liigutakse järjest enam ambulatoorsete ja päevaravi lahenduste suunas, mis lisab korralduslikku koormust nii perearstidele, pereõdedele kui sotsiaaltöötajatele. Eelnõu kohaselt lisandu b perearsti meeskonda tervisetee juht , kes toetab nii perearsti meeskon da kui ka inimes t olukorras, kus tervise probleemidele ka asnevad ka sotsiaalsed probleemid. Kui inimene kuulub valdkonnaülese koordinatsiooni sihtrühma, võtab tervisetee juht vastutuse tema abiteekonna koordineerimise eest, kaasates meeskonda KOV sotsiaaltöötaj a , perearsti, pereõ e ja teised vajalikud spetsialistid . Koordineerimise käivitamiseks teavitab perearst või pere õde tervisetee juhti vastavalt käesolevas sättes määratud korra le . Haigla ravi järgselt võib inimene kodusele ravile suundumiseks ja kodus iseseisvalt toime tul emiseks vajada lisatuge, mistõttu võib olla vajalik valdkonnaülene koordinatsioon. H aigla saab korraldada koordineerimist vajava olukorra märkamise haigla siseselt, kui haiglas on tervisetee juht. Kehtivas süsteemis võivad haiglas töötada sotsiaaltöötajad või projektipõhised koordinaatorid, kuid nende roll ei ole ühtselt reguleeritud ning puudub selge seos piirkondliku koordinatsioonistruktuuriga. Haigla sotsiaaltöötajate teenust ei rahasta Tervisekassa, riik ega kohalikud omavalitsused ja neil puudub juurdepääs riiklikele infosüsteemidele. Üldjuhul ei kandu haigla sotsiaaltöötaja poolt antud sisend tervise infosüsteemi edastatavale epikriisile . Haiglaravi perioodil ilmnenud sotsiaalsed probleemid või toimetulekuraskused võivad jääda piisava tähelepanuta või lahendamata enne väljakirjutamist, kui haiglaravi jääb lühikeseks ning puudub kokkulepitud infovahetus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga . Eelnõu kohaselt on haiglal võimalik kas olemasoleva spetsialisti ümberprofileerimise või uue p alkamise kaudu saada enda le tööle tervisetee juht (või mitu, kui TERVIK seda põhjendatuks peab). Säte võimaldab haiglal, kus töötab tervisetee ju ht , lahendada märkamise ja esmase hindamise ning heaoluplaani koostamise (või selle koostamise alustamise) organisatsioonisiseselt. See tähendab, et haiglas tuvastatud koordinatsioonivajadus ei pea läbima täiendavat välist teavitamisprotsessi, vaid saab koheselt suunatud pädevale isikule. Haigla s töötav tervisetee juht saab ise lisada tarviliku info koostatavasse heaoluplaani ning hoolitseda selle eest, et heaoluplaanis o leks kirjeldatud ka erinevate haiglas töötavate spetsialistide soovitused (mitte ainult raviarsti juhised , mis on üldjuhul kättesaadavad statsionaarse ravi epikriisist ) . Piirkondlikud haiglad peavad kuuluma vähemalt oma maakonna TERVIKusse , kuid võivad kuuluda ka teiste maakondade TERVIKutesse või nendega vastavalt vajadusele koostööd teha. Piirkondlikes haiglates Tallinnas ja Tartus võib Tervisekassa hinnata tervisetee juhtide vajadust suuremaks lähtuvalt sellest, et piirkonna haigla teenindab erinevate maakondade elanikke või lähtuvalt Tervisekassa raviteekondade sihtrühmadest. Piirkondlike haiglate tervisetee juhid peavad seega tegema laiemalt koostööd teiste maakondade tervisetee juhtidega. Samuti võib Tervisekassa seoses rehabilitatsiooni vajavate inimeste sihtrühmale valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse rakendamisega määrata täiendava tervisetee juhtide vajaduse Haapsalu Neurorehabilitatsiooni Keskusesse, mis kuulub haiglavõrgu haiglate hulka, kuid teenindab inimesi üle Eesti. Tervisetee juhtide kasutuselevõtt haiglates toetab haiglaravi järgselt sujuva ülemineku tagamist esmatasandile ning aitab ennetada olukordi, kus inimene satub lühikese aja jooksul uuesti haiglasse. Paragrahvi 13 2 lõige 3 sätestab märkamislehele kantavad andmed. Lõikes loetletud andmed – inimese üldandmed, terviseprobleemi, funktsioneerimisvõime piirangu ja sotsiaalse probleemi lühikirjeldus ning teavitaja hinnang – on määratletud minimaalse ja eesmärgipärase infokogumina. Märkamisleht koostatakse ja esitatakse tervise infosüsteemi digitaalselt tervisejuhtimise töölaualt tervishoiutöötajate poolt . M ärkamisleht on võimalik teha täidetavaks ja heaoluplaan vaadeldavaks ka KOV sotsiaaltöötajale ( kui abivajaja tugimeeskonna liikmele ) . See tähendab , et KOV sotsiaaltöötaja saab kasutades talle loodud tehnilist lahendust edastada TIS- i märkamislehe l ettenähtud andmed , vaadata heaoluplaani või täita tegevuskava . Juhul, kui teavitajaks on KOV, peab olema sotsiaalne abivajadus eelnevalt hinnatud (KOV hindamisinstrumendi abil) , et oleks välja selgitatud abivajaduse ulatus ja valdkonnad. Digitaalsele m ärkamislehe täitmise alustamisel võimaldab infosüsteem sisestada inimese nime või isikukoodi ja käivitada patsiendi üldandmete päringu tervise infosüsteemi. Kui inimese üldandmed on märkamislehele kantud ja kontrollitud, on võimalik käivitada inimese riskirühma kontrollpäring, mis näitab kas inimene kuulub kõrgenenud tervishoiuteenuse vajadusega riskirühma ja aitab eeskätt KOV sotsiaaltöötajatel objektiivsemalt hinnata märkamislehe edastamise vajadust. Märkamislehe võib esitada ka juhul, kui inimesel puudub riskirühma tunnus, kuid KOV sotsiaaltöötaja näe b siiski valdkonnaülese koordinatsiooni vajadust . Paragrahvi 13 2 lõige 4 sätestab, et märkamislehe täpsem andmekoosseis kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Sättega luuakse õiguslik alus tehniliste detailide reguleerimiseks määruse tasandil. See võimaldab vajadusel andmekoosseisu ajakohastada ilma seadust muutmata ning tagab paindlikkuse infosüsteemide arendamisel. § 13 3 . Valdkonnaülene koordinatsiooniteenus Paragrahvi 13 3 lõikes 1 sätestatakse, et valdkonnaülest koordinatsiooniteenust osutatakse inimesele, kes vajab oma terviseseisundi ja sotsiaalse olukorra tõttu mitme valdkonna koostööd. Lõige tagab, et teenus ei muutu universaalseks, vaid on suunatud selgelt piiritletud sihtrühmale, kelle puhul koordineeritud sekkumine on põhjendatud. Valdkonnaüle ne koordinatsiooniteenus e rineb sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud juhtumikorralduse st . SHS -i juhtumikorraldus rakendub sotsiaalabi vajavate isikute suhtes. Juhtumikorralduse tulemusena koostatakse üldjuhul juhtumiplaan, mis sisaldab sotsiaalse olukorra hinnangut, sotsiaalse toimetuleku eesmärke, kavandatud sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning tegevusi eesmärkide saavutamiseks. KOV sotsiaaltöötaja poolt koostatav juhtumiplaan on sotsiaalvaldkonna sisene töövahend, mille koostamise ja täitmise eest vastutab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Kuigi juhtumiplaan võib sisaldada viiteid isiku terviseseisundile kui toimetulekut mõjutavale asjaolule, ei ole see tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühine dokument ega hõlma seetõttu valdkonnaülest tegevuste ja teenuste koordineerimist. Juhtumikorraldus eeldab koostööd teiste valdkondade spetsialistidega, sh tervishoiuga, kuid see ei anna sotsiaaltöötajale õigust toetada inimese tervis eteekonda ega loo iseenesest mehhanismi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste süsteemseks ühiseks meeskonnapõhiseks planeerimiseks ega koordineerimiseks . Eelnõus sätestatud valdkonnaülene koordinatsioon on tervisetee juhi poolt osutatav teenus, mille eesmärk on tagada mitme valdkonna – eeskätt tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna – koordineeritud koostöö olukordades, kus inimese terviseprobleemid ja sotsiaalsed raskused on omavahel seotud ning mõjutavad teineteist. Terviseteejuhi töö oluline fookus on ka tervishoiuvaldkonna sisese teekonna koordinatsioonil. Valdkonnaülene koordinatsioon ei asenda KOV juhtumikorraldust ega muuda kohaliku omavalitsuse vastutust sotsiaalteenuste korraldamisel. Tervisetee juhil ei ole õigust suunata inimest t ervishoiuteenustele (välja arvatud rehabilitatsiooni teenusele) ega määrata talle sotsiaalteenuseid . Valdkonnaülese ks koordinatsiooni ks koostatakse heaoluplaan , mis erineb sisult ja ulatuselt SHS-i mõistes juhtumiplaanist. Juhtumiplaani olemasolu ei ole heaoluplaani koostamise eelduseks. Samas, kui juhtumiplaan on koostatud ja inimene vajab heaoluplaani, on oluline, et KOV sotsiaaltöötaja ja tervisetee juht lepiksid omavahel selgelt kokku, milliste tegevuste osas jääb vastutus KOV sotsiaaltöötajale ja milliste osas liigub tervisetee juhile. Näiteks KOV sotsiaaltöötaja ülesanne on tagada sotsiaaltranspordi olemasolu, tervisetee juhi ülesanne on korraldada inimese liikumine tervishoiuteenustele kasutades sotsiaaltransporti . Heaoluplaani elluviimisel osalevad vastavalt vajadusele nii tervishoiu- kui ka sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja vastutab jätkuvalt sotsiaalteenuste korraldamise eest, kuid tegutseb vastavalt oma pädevusele ja ülesannetele heaoluplaani elluviimisel koostöös tervisetee juhi ja teiste spetsialistidega. Heaoluplaani koondatakse infotehnoloogilise lahendusena juhtumiplaani ja raviplaani sisu ning muu tervise infosüsteemi ja sotsiaalinfosüsteemide andmestik , mis on inimese jaoks oluline. Heaoluplaani koostamine tähendab, et tervisetee ju h t kontrollib üle infosüsteemidest päritud heaoluplaani andmekoosseisu ja vajadusel korrigeerib/tä iendab seda lähtuvalt inimese tervise- ja heaolu eesmärkidest ning räägib inimesega läbi , veendudes, et plaan on inimesele arusaadav ja ta on valmis seda täitma. Heaoluplaani elluviimiseks koostab tervisetee juht tegevuskava , k us kajastatakse tegevusi, mis vajavad kas inimese poolset aktiivsust võ i on seotud võimaliku koordinatsiooni abivajaduse ja selle osutamisega , nt: väljastatud saatekirj ad , planeeritud vastuvõt ud ja uuringud , tran s pordi korraldus ja kodu külastus ed , inf o teenuseosutajate vahelise liikumise kohta n äiteks haiglast hoolekandeasutusse, haiglast kodusele ravile liikumise kohta , väljakirjutatud väljaostmata retsept id jms . Tegevuskava tegevused jagunevad inimesele täitmiseks ja teadmiseks suunatud tegevusteks ning tugimeeskonna korralduslikeks tegevusteks. Inimesele kuvatakse Terviseportaalis aktiivselt temale suunatud tegevusi. Inimesel on soovi korral võimalik Terviseportaali kaudu tutvuda ka tugimeeskonna korralduslike tegevustega. Paragrahvi 13 3 lõige 2 sätestab, et tervisetee juht võib kutsuda isiku märkamislehe andmete alusel valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõustamisele ja valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamisele omal algatusel. Kehtiva SHS regulatsiooni kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus abivajaduse omal algatusel välja eeskätt nende täisealiste isikute puhul, kellele on määratud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega isikute puhul on see kohustuslik, keskmise ja raske puudega isikute puhul võimalus. Selline lähenemine tähendab, et proaktiivne sekkumine käivitub valdavalt olukorras, kus inimese tervise- ja toimetulekuprobleemid on juba püsivalt välja kujunenud. See piirab võimalusi ennetavaks tegutsemiseks varasemas faasis. Kavandatav muudatus loob võimaluse proaktiivseks sekkumiseks ka nende isikute puhul, kellel ei ole veel puude raskusastet määratud, kuid kes kuuluvad kompleksse abivajadusega riskirühma ning vajavad valdkondadeülest koordinatsiooni. Proaktiivse pöördumise või s siiani algatada perearst , märgates, et inimesel on kõrgenenud terviserisk. Eelnõuga antakse proaktiivse pöördumise õigus ka tervisetee juh ile , kes võib inimese poole pöörduda, saades info , et inimene kuulub riskirühma. Paragrahvi 13 3 lõige 3 sätestab, et teenust osutatakse inimese nõusolekul ning nõusoleku puudumisel lõpetatakse andmete edasine töötlemine. Sättega tagatakse, et teenus põhineb isiku autonoomial ning et tundlikke andmeid ei töödelda ilma nõusolekuta. Muudatus loob selge õigusliku aluse andmetöötluseks ning tugevdab isiku õiguste kaitset. Paragrahvi 13 3 lõige 4 sätestab tervisetee juhi peamised ülesanded , sealhulgas vajaduse hindamine, tugimeeskonna moodustamine, heaoluplaani koostamine ja täitmise jälgimine. Muudatus formaliseerib rolli, mis seni on olnud ebaühtlane ja projektipõhine , luues selge vastutaja valdkondadeülese koordinatsiooni eest . Tervisetee juht tagab, et inimese terviklik abivajadus on hinnatud, koostab heaoluplaani ning seirab selle elluviimist. Heaoluplaan koondab inimese jaoks ühte kohta nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna eesmärgid ja teenused, toetades inimese arusaamist oma olukorrast ja kokkulepitud tegevustest. Punkt 1 sätesta b , et terviseteejuht hindab inimese valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse vajadust . Terviseteejuhi teenust kasutades annab inimene nõusoleku, et terviseteejuht hindab koostöös inimese perearsti, vajaduse korral raviarsti, pereõe ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga valdkonnaülese koordinatsiooni vajadust. Üldjuhul hindab tervishoiutöötaja inimese tervishoiualaseid vajadusi ja KOV sotsiaaltöötaja inimese sotsiaal se a bi vajadus t. Kui inimene siseneb tervishoiu valdkonnast , on terviseteejuhil õigus ka ise hinnata inimese sotsiaalseid vajadusi ja vajaduse ilmnemisel teha sellekohane kokkuvõ te KOV sotsiaaltöötajale , kes ei pea selle tulemusel enam ise põhjalikku abivajaduse hindamist läbi viima , vaid saab kasutada terviseteejuhi antud sis endit. Kui märkamislehel on välja t oo dud olulised funkt sioonipiirangud , annab t ervise teejuht esmase hinnangu ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus ele . Valdkonnaülese koordinatsiooni osutamisele peab eelnema inimese tervishoiuteenuste ja sotsiaalsete vajaduste hindamine. Ilma selleta ei tohi alustada heaoluplaani koostamist. Punkt 2 sätestab, et terviseteejuht moodustab tugimeeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt inimese raviarst, perearst, pereõde ja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või muu asjakohase kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja olemasolul isiku seaduslik esindaja . Esmane t ugimeeskond moodustatakse kohe, kui inimene on tervise teejuhi vastuvõtule registreerunud. See tagab, et turvaline infovahetus tugimeeskonna liikmete vahel saab alata juba varases etapis, kus terviseteejuhil on vajalik täpsustada märk amislehel toodut ja seda , milli ne osa tervikvajaduse hindamisest on tehtud ning suhelda tugimeeskonna liikmetega hindamise küsimustes. R aviarst ja/või perearst vastutavad selle eest, et inimese tervisealased vajadused on hinnatud ja tarvilik ravi k ordineeritud ning patsiendijuhised antud – see peab olema korrektselt dokumenteeritud TISi , vajadusel arvestades teiste tervishoiutöötajate juhiseid. Kui tervisealase hindamise tulemus ja patsiendijuhised TISis puuduvad või on aegunud, pöördub terviseteejuht nende spetsialistide poole ja palub tervisealase hindamise läbi viia ja tulemuse dokumenteerida nii, et see oleks terviseteejuhile kättesaadav (vajadusel saab seda teha ka heaoluplaanis) . Punkt 3 sätestab, et terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani , arvestades vajadusel käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide soovitusi. Terviseteejuhi eestvedamisel koostatav heaoluplaan koondab inimese jaoks olulise tervise- ja sotsiaalvaldkonna teabe ühtsesse struktuuri. Heaoluplaani koostamisel kasutab terviseteejuht maksimaalselt juba tsentraalses in fosüsteemis olemas olevaid andmeid . Teatud osas võivad andmed olla siiski puudulikud või halva kvaliteediga ja sel juhul on terviseteejuhi roll tarvilikud andmed hankida ja he aoluplaani sisestada või korraldada sisestamine muude spetsialistide poolt . Kui heaoluplaani elluviimiseks on vajalik kaasata laiem tugimeeskond, kirjeldatakse see heaoluplaanis ning inimese nõusolekul antakse ligipääs plaanile ka tugimeeskonna liikmetele. Koostatud heaoluplaaniga nõusoleku kinnitamine sisaldab inimese jaoks kahte nõusolekut: n õusolekut plaani sisuga ja nõusolekut selle elluviimisse kaasat ava täiendava tugimeesk onnaga , kellel e antakse samuti ligipääs koos tatud heaoluplaanile . Nõusoleku puudumisel lõpetatakse andmete edasine töötlemine. Koostatud heaoluplaani näeb inimene Terviseportaalis ja vajadusel trükit akse see talle ka terviseteejuhi poolt välja. Punkt 4 sätestab, et terviseteejuht selgitab inimesele heaoluplaani sisu . Heaoluplaan on mõeldud inimesele kasutamiseks ja see koostatakse talle minavormis nt “Minu heaoluplaani eesmärk on ... , Minu tervise-eesmärk on ..., selleks ma ...” jne. On oluline, et inimene mõistaks talle koostatava heaoluplaani sisu. Seetõttu peab see olema koostatud talle mõistetavas keeles, vajadusel peavad olema keerukad terminid lahti seletatud. Punkt 5 sätestab, et terviseteejuht motiveerib inimest tervise- ja heaolu eesmärkide saavutamisel . Tervise eest hoolitsemiseks ei piisa ainult teadmisest, mida teha. Tervisekäitumist mõjutavad harjumused, emotsionaalsed takistused, ajapuudus ja teised konkureerivad prioriteedid. Seetõttu on inimest vaja motiveerida, et ta leiaks üles sisemise põhjuse tervislikke valikuid teha. Terviseprobleemid kujunevad sageli märkamatult ja tagajärjed ilmnevad alles aastate pärast. Kuna mõju pole kohe tunda, lükkab inimene olulised sammud kergesti edasi. Motiveerimine aitab tuua tulevikumõjud praegusesse hetke ning seostada need inimese eesmärkide ja väärtustega. Punkt 6 sätestab, et terviseteejuht toetab inimese liikumist erinevate teenuste vahel ja heaoluplaani elluviimist . Terviseteejuht ei saa ise määrata tervis hoiuteenuseid (v.a. rehabilitatsiooniteenus) ja sotsiaalteenuseid ega nendele s uunata , tema toetamine seisneb vajalike spetsialistide tugimeeskonda kaasamises ja in fovahetuse võimaldamises . Samuti saab t a juhtida spetsialistide tähelepanu, kui mõni oluline inimese vajadus on märkam ata jäänud või kui esineb dubleerimisi või olulisi kõrvalekaldeid piirkonnas kokkulepitud teenuse osutamise põhimõtetest . Terviseteejuhi roll erineb olemasolevatest spetsialistidest eelkõige andmetöötluse eesmärgi poolest. Tema andmetöötluse eesmärk ei ole teenuste osutamine , vaid teenuste sidustamine ja inimese vajaduste terviklik käsitlemine. Selleks on terviseteejuhil seadusest tulenev pädevus töödelda nii tervise- kui ka sotsiaalhoolekandelisi andmeid ulatuses, mis on vajalik koordinatsioonivajaduse hindamiseks, heaoluplaani koostamiseks, teenuste vahelise liikumise toetamiseks ning plaani täitmise jälgimiseks. Tervisetee juhi roll on andmekaitselises vaates eripärane, kuna ta korraldab heaoluplaani elluviimiseks vajaliku tugimeeskonna töö ning määratleb, millistel spetsialistidel on plaanis sisalduvale teabele juurdepääs. Tervisetee juht tagab, et juurdepääs on piiratud üksnes nende isikutega, kellel on otsene roll heaoluplaani elluviimisel. Seetõttu hõlmab tervisetee juhi roll ka andmete kasutamise korraldamist ja juurdepääsu põhimõtete rakendamist valdkondadeüleses koostöös. Andmete kasutamise ulatus peab olema õigusaktides selgelt piiritletud, et tagada nende eesmärgipärane ja proportsionaalne kasutamine. Seega ei ole tervisetee juht lihtsalt täiendav andmete kasutaja, vaid uus, seaduses määratletud koordineeriv roll, mis eeldab eraldi ja selget andmetöötluse õiguslikku alust ning andmekaitselisi tagatisi. Paragrahvi 13 3 lõige 5 sätestab, et v aldkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsustatud tervisetee juhi ülesanded, nõuded valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuse osutajale ja tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks . Rakendusakt on vajalik teenuse sisu kir jeldamiseks . Tegemist on teenusega, mille sisu peab olema üheselt arusaadav väga paljudele osapooltel e nii tervishoiu - kui sotsiaalsüsteemis , et oleks võ imalik selle teenusega igapäevases töös arvestada . Seetõttu on otstarbekas teenuse sisu reguleerida määruse tasandil. Rakendusakti kava on lisatud eelnõule. Määrus sätestab valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse eesmärgi, osutamise põhimõtted ning teenuse korraldusliku ülesehituse. Määruse kohaselt on teenuse eesmärk tagada isikule tema tervis likust ja sotsiaalsest olukorrast lähtuv terviklik, koordineeritud ja järjepidev abi, sidudes tervishoiu- ja sotsiaalteenused ühtseks toimivaks süsteemiks ning ennetades abivajaduse süvenemist ja teenuste dubleerimist. Teenust osutab pädev terviseteejuht , kes töötab esmatasandi tervisekeskuse, haigla või TERVIKu juures. Tööandja vastutab tervise teejuhi pädevuse ja töö kvaliteedi eest . T erviset eejuhtide vajaduse määrab Tervisekassa . Terviseteejuhtide paiknemise ettepaneku teeb Tervisekassale heaolupiirkonna TERVIK . Määrus täpsustab teenuse sihtrühmad. Määrus kirjeldab teenuse osutamise etapid, mis hõlmavad valdkonnaülese koordinatsioonivajaduse märkamist rahvastikupõhise riskihalduse ja märkamislehe abil, esmase nõustamise ja koordinatsioonivajaduse hindamise läbiviimist, tugimeeskonna moodustamist, heaoluplaani koostamist ja täpsustamist, vajadusel rehabilitatsiooni teenuse le suunamist ning tegevuskava koostamist heaoluplaani elluviimise toetamiseks. Teenuse korraldamisel kasutatakse struktureeritud andmevahetust tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel, tagades tugimeeskonna liikmetele ligipääsu heaoluplaanile ning võimaldades isikul ja tema esindajal tutvuda dokumendiga Terviseportaali kaudu. Koordinatsiooniteenuse lõpetamise alused on määruses selgelt määratletud, sh abivajaduse lõppemine, selle stabiliseerumine või kontaktide harvenemine. Vajaduse korral võib isik saada koordinatsiooniteenust elu jooksul korduvalt, kusjuures kasutatakse olemasolevat heaoluplaani ning seda täiendatakse vastavalt muutunud vajadustele. Paragrahvi 13 3 lõikega 6 sätestatakse, et tugimeeskonda saab laiendada. Tugimeeskonna suurus ja koosseis sõltuvad otseselt inimese abivajaduse komplekssusest ja teenuste ning abi koordinatsiooni sis ulisest vaja dusest. Seetõttu võib tugimeeskonna lõplik suurus ja koosseis erineda. Inimene ei saa valida esmast tugimeeskonda, kelleks on terviseteejuht, raviarst, perearst, pereõde ja tema elukoha või viibimiskoha järgne KOV sotsiaaltöötaja ning inimese seaduslik esindaja , kuid saab valida laiendatud tugimeeskonda. Laiendatud t ugimeeskonnale tehakse kättesaadavaks arvestatav hulk inimese kohta käivaid eriliigilisi andmeid ja seetõttu on rakendatavad ligipääsumeetmed mitte ainult rollipõhised , vaid isikupõhised . See tähendab, et tervise teejuht, kes haldab ligipääse, annab ligipääsud laiendatud tugimeeskonnaliikmetele isikupõhiselt peale seda, kui inimene on nõustunud laienda tud tugimeeskonna koosseisuga. Inimene saab ise teha ettepanekuid oma lähedaste kaasamiseks laiendatud tugimeeskonda. Paragrahvi 13 3 lõike 7 sätestab, et lisaks heaoluplaani koostanud tervisteejuhile peab selle kinnitama inimene ise. Kinnitus antakse sõltuvalt inimese võimekusest digitaalselt või paberkandjal. Antud kinnitus hõlmab nii heaoluplaanist arusaamist, kui ka nõustumust sellega, kes kuuluvad inimese tugimeeskonda. Muuhulgas annab inimene sellise kinnitusega nõusoleku, et tugimeeskonna liikmetele võimaldatakse ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale. Paragrahvi 13 4 lõige 1 sätestab heaoluplaani s kajastuvad andmed . Punktis 1 sätestatakse, et heaoluplaan kajastab abivajaja tervise- ja heaolueesmärke, nende saavutamiseks antud soovitusi, teenusevajadusi ning määratud teenuseid, ravimiskeemi ja abivahendeid . On oluline mõista, et ehkki oluline osa heaoluplaani andmekoosseisust on tulevikus võimalik pärida infosüsteemidest, ei moodustu heaoluplaan pelgalt infosüsteemidest kokku kogutud andmetest , vaid terviseteejuhi ülesanne on aidata inimesel seada oma tervise ja heaolu eesmärgid ning heaoluplaani koostamise käigus seosta da andmed inimese le arusaadavalt tema eesmärkidega ning õpetada inimest oma heaoluplaani kasutama. Punktis 2 sätestatakse, et heaoluplaan kajastab tegevuskava, mis ei ole dokument , vaid pidevalt täienev töövoog ja infovahetus tugimeeskonna vahel . N äiteks käis tugimeeskonda arvatud koduõde koduvisiidil ja lisab suunatud tegevuse /teavit use KOV i sots iaal töötajale, et inimesel oli maja kütmata juba nädal aega ja ta vajab siin abi, sest puud on otsas ja ta ise on haige ega saa puid hankida . KOV sotsiaaltöötaja saab sellele vastata, et ta võtab inimesega ühendust ja uurib, kuidas teda puude hankimisega aidata . Seetõttu on oluline, et kõigil tugimeeskonna liikmetel oleks ligipääs tegevus k avale ning võimalus vaadata ja esitada sinna andmeid ja infot . P raegu ei liigu selline info digitaalselt . Kui praegu koduõde probleemi märkab, siis peab ta kontakti võtma KOV sots iaal töötajaga . See toimub reeglina telefoni teel ja sellest ei pruugi jälge maha jääda. Tegevuskava kaudu toimub ka rehabilitatsiooniteenuse osutamise ( vahe ) tulemuste dokumenteerimine. See võimaldab kõigil tugimeeskonna liikmetel olla kursis rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulgemise ja tulemustega. Paragrahvi 13 4 lõi ge 2 sätestab, et heaoluplaani täpsem andmekoosseis kehtestatakse TTKS § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega . Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule. Heaoluplaani andmekoosseis on kujundatud selleks, et tagada inimese tervise ja heaolu terviklik, järjepidev ja isikukeskne juhtimine. Heaoluplaani eesmärk on koondada ühtsesse dokumenti kõik inimese jaoks olulisemad tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmed, mis võimaldavad inimesel endal oma tervist ja heaolu juhtida ning tugimeeskonna liikmetel koordineeritult ja tõenduspõhiselt tegutseda. 1. Isiku ja tema esindajate üldandmed (sh nimi, isikukood, kontaktandmed, elukoht) on vajalikud inimese identifitseerimiseks ning tema ja teda esindavate isikutega suhtlemiseks. Muutunud andmete esitamine tagab, et tugimeeskond tegutseb ajakohase info põhjal ning välditakse olukordi, kus abi osutamine viibib. 2. S uhtlusviis on vajalik isikukeskse teenuse tagamiseks, võimaldades arvestada inimese eri vajadustega ning tagades, et ta mõistab talle antud juhiseid ja otsuseid. 3. Olukorra kirjeldus ja eluanamnees annavad tervikliku ülevaate inimese senisest tervise- ja sotsiaalset olukorda mõjutavast taustast. See võimaldab vältida topeltküsimusi , dubleerivaid teenuseid ja toetab terviklikku hindamist. 4. Diagnoosid ning selgitused inimesele on olulised selleks, et inimene mõistaks oma terviseseisundit ja riske ning saaks teha teadlikke valikuid. Valideeritud diagnoositeave toetab ühtset arusaama inimese abivajadusest nii tervishoius kui sotsiaalvaldkonnas. 5. Funktsionaalsed ja toimetuleku piirangud on teenuse planeerimise seisukohalt kriitilise tähtsusega, kuna just need määravad abivajaduse ulatuse, sobivad teenused ja vajaliku toe intensiivsuse. 6. R iskirühma info on vajalik, et määrata õigused teenustele ja toetustele ning suunata inimene sobivale koordinatsiooniteekonnale (nt krooniline haige, rehabilitatsioonivajadus, haiglaravilt väljuja). 7. Isiku seatud tervise-, sotsiaalsed ja h eaolu eesmärgid tagavad, et heaoluplaan lähtub inimese enda sihtidest, toetab motivatsiooni tervist hoida ja sotsiaalsete väljakutsetega toime tulla ning soodustab iseseisvat toimetulekut. See on valdkonnaülese koordinatsiooni keskne põhimõte. 8. Tervisekäitumise soovitused, ravijuhised ning tervisenäitajate jälgimise plaan loovad ühtse arusaama inimesele vajalikest toimingutest ja terviseseisundi jälgimise nõuetest. See aitab vältida vastuolulisi juhiseid ja tagab eri teenuseosutajate ühtse tegutsemise. 9. Ravimiskeem, meditsiiniseadmete ja abivahendite info on vajalik ohutuks, järjepidevaks ja optimaalseks raviks ning väldib ravivigu, dubleerimist ja tarbetuid kulusid. See info võimaldab terviseteejuhi ja tugimeeskonna liikmete poolset toetavat jälgimist ning parandab ravisoostumust. 10. Planeeritud tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenused – koondatakse info erinevate teenuste kohta, mis on koordinatsiooniteenuse peamine funktsioon. Selline koondvaade aitab planeerida tegevusi, vältida teenuste kattumist ja tagada, et inimene liigub teenuste vahel sujuvalt. 11. Olukorra halvenemise juhised on olulised inimese turvalisuse ja kiire sekkumise tagamiseks, andes selged tegevusjuhised äkilise seisundimuutuse korral. 12. Tugimeeskonna liikmete andmed on vajalikud selleks, et tagada läbipaistev vastutuse ja rollide jaotus ning võimaldada tõhusat koostööd kõikide osapoolte vahel. 13. Järgmise hindamise aeg ja nõusoleku info toetavad teenuse järjepidevat juhtimist ning tõendavad inimese informeeritust ja nõusolekut tema andmete kasutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse RTHS § 13 3 lõiget 1 koordinatsiooniteenuse sihtrühma isikute ga, kelle l on riskirühma tunnus. Sihtrühmana lisanduvad inimesed, kellel on käesoleva seaduse §1 3 5 alusel tuvastatud kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise risk ja sotsiaalse toimetuleku probleemid . Kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise riskiga sihtrühmale on valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse pakkumine kõige kuluefektiivsem. K õrgenenud teenusvajadusega riskirühma kuuluv isik kutsutakse hindamisele süsteemi poolt tuvastatud vajaduse alusel tervisetee juhi või perearsti poolt . See toetab liikumist reaktiivselt süsteemilt riskipõhisele ja ennetavale lähenemisele. Kui perearsti hinnangul on inimesel valdkonnaülese koordinatsiooni vajadus, täidab ta märkamislehe ja suunab inimese tervisetee juhi nõustamisele, mille käigus toimub ka koordinatsioonivajaduse hindamine. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 täiendatakse RTHS -st §-ga 13 5 , milles sätestatakse rahvastikupõhine riskihaldus . Praegune süsteem on valdavalt reaktiivne: teenus osutatakse pärast pöördumist. Kõrge riskiga inimesed jõuavad süsteemi sageli alles siis, kui tervise- või sotsiaalprobleem on süvenenud. Riskipõhine segmentimine Tervisekassa andmete alusel võimaldab tuvastada isikud, kellel on kõrgendatud risk kasutada kulukaid tervishoiuteenuseid, ning pakkuda neile ennetavat ja koordineeritud tuge. See ei tähenda automaatset teenusele suunamist, vaid loob võimaluse pakkuda koordinatsiooniteenust proaktiivselt. Tervishoiuteenuste kasutamise kõrgendatud riski hindamiseks kasutatakse Tervisekassa andmekogu andmeid. Valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamiseks on vajalik info ka inimese sotsiaalse toimetuleku kohta. Sotsiaalse abi vajadust hindab tervisetee juht täiendavalt esmase nõustamise käigus (kui see ei ole veel hinnatud) ja kaasab vajadusel KOV sotsiaaltöötaja. Saadud info alusel saab tervisetee juht otsustada, kas inimene vajab valdkonnaülese koordinatsiooni teenust. Selline lähenemine on inimese vajadustega paremas kooskõlas ja kuluefektiivsem kui universaalne koordinatsiooniteenuse pakkumine või puhtalt reaktiivne mudel ning aitab vähendada vältimatuid hospitaliseerimisi. Paragrahvi 13 5 lõige 1 annab r iskirühm a definitsiooni : käesoleva seaduse tähenduses on riskirühm elanikkonna osa , kellel on või võib välja kujuneda terviseprobleem, mis põhjustab olulisi funktsionaalseid piiranguid suhtluses, liikumise l , iseseisva l toimetuleku l ja enda tervise eest hoolitsemise l ning toob kaasa kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise riski. Üldiselt on tervishoiuteenuste , aga ka sotsiaalteenuste kasutamise risk seda kõrgem, mida rohkem on inimesel haigusi, eeskätt kroonilisi haigusi. Paragrahvi 13 5 lõigete ga 2-4 antakse riskirühma määramise ülesanne Tervisekassale , kuna kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise riski leidmiseks on vajalik kasutada Tervisekassa andmekogu , mis sisaldab raviarveid ja retsepti de andmeid. Tervisekassa genereerib ministri määruses kirjeldatud metoodika kohaselt riskirühma tunnuse , mille alusel jaotatakse ta vastavasse gruppi ning vastav tunnus edastatakse tervise infosüsteemi , kus see muutub inimese abivajaduse märkamise protsessi kaudu kättesaadavaks nii tervishoiuspetsialistidele kui KOV sotsiaaltöötajatele. Eelnõu § 1 punktidega 1 6 – 1 8 muudetakse RTHS- se § 22 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2. Muudatusega kaovad tervishoiuasutustele seni kehtinud toitlustamise nõuded , mis puudutavad peamiselt tavamenüüsid . Muudatuse eesmärk on tagada paindlikum ja proportsionaalsem lähenemine, arvestades tervishoiuasutuste eripära: patsientide viibimine tervishoiuasutustes on üldjuhul lühiajaline; enamikule pakutakse tervishoiutöötaja poolt määratud erimenüüd; erimenüüd lähtuvad reeglina ravijuhenditest ning neid nõuded õigusakt ei reguleeri. Kuna tervishoiuasutustes moodustavad tavamenüüd väiksema osa, ei ole detailne regulatsioon põhjendatud ja selleks saab kasutada ka mitteregulatiivseid meetmeid . Tervishoiuasutused saavad kasutada edaspidi põhjalikke riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi ning Nutridata keskkonda, mis aitavad koostada tasakaalustatud menüüd erinevatele vanuserühmadele ning ühtlasi hinnata nende toitainelist koostist. Seega on vajalik tugi tagatud ka ilma eraldi regulatsioonita. Nimetatud materjalid ja veebikeskkonnad annavad põhjalikud juhised tasakaalustatud menüüde koostamiseks ning on sobivaks raamistikuks kõigile institutsioonidele. Muudatus lisab enam paindlikkust ning vähendab haldus- ja järelevalvekoormust nii tervishoiuasutustele kui ka Terviseametile. Koostöös Terviseametiga on koondatud ka tagasiside nii haiglatelt eraldi kui ka Eesti Haiglate Liidu vahendusel. Üldine seisukoht oli, et tavamenüüdega seotud nõuded võiksid olla paindlikumad ning neid ei ole tingimata vaja sätestada õigusaktis. Samas peeti oluliseks, et ühtne raamistik oleks kõigile tervishoiuasutustele teada ja kättesaadav. Selleks on kavas ühiselt leida sobiv lahendus ja koht, kus selline raamistik võiks paikneda , eesmärgiga teha ühtsed põhimõtted kättesaadavaks, säilitades samas haiglatele vajaliku operatiivse paindlikkuse. Mis puudutab materjale, kuidas tagada edaspidi tavamenüü, mis on tasakaalus ja mitmekesine, siis need materjalid ja juhendid on olemas ning kättesaadavad riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes. Terviseameti hinnangul on tervishoiuasutusi kui järelevalveobjekte juba praegu vähe, sest haiglates pakutavad menüüd tulenevad enamasti tervisest tingitud näidustustest, millele enamus nõudeid ei laiene. Mõju järelevalvekoormuse vähenemisele on seetõttu pigem tagasihoidlik. Patsientide tervis ei ole muudatusest ohustatud, sest toiduohutust ja hügieeni tagavad endiselt toiduseadusest tulenevad nõuded ning erimenüüde koostamisel lähtutakse tervishoiutöötajate juhistest ja patsiendi raviplaanist. Lisaks viibivad patsiendid tervishoiuasutustes tervishoiutöötajate pideva hoole ja professionaalse järelevalve all. Kuna muudatused on kavandatud jõustuma 2027. aasta keskel ning tavamenüü koostamist toetavad juhendmaterjalid ja töövahendid on tervishoiuasutustele juba praegu vabalt kättesaadavad, ei vaja tervishoiuasutused nende osas eraldi kohanemisaega. Küll aga on vajalik jätta piisav ajavahemik selleks, et ühiselt kokku leppida ning määrata sobiv koht, kuhu koondatakse viited suunistele ja materjalidele, millest tervishoiuasutused edaspidi lähtuvad. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RTHS- se §-i 31 lõikega 4 ja sätestatakse TERVIKuga seotud kulude rahastamine . TERVIKuga seotud kulusid rahastatakse kuni 30.04.2028 Euroopa Liidu toetustest. Sotsiaalministeerium kasutab integratsioonisüsteemi väljatöötamiseks ja piloteerimiseks Euroopa Liidu välisvahendeid . Ajavahemikku 1.07.27-30.04.28 saab võtta seega kui üleminekuperioodi v älisvahendite rahastuselt riiklikule rahastusele. Üleminekuperioodi lõppedes on planeeritud üle minna riiklikule rahastusele ravikindlustuse vahenditest. Sujuva ülemineku tagamiseks sõlmib Tervisekassa 2027. aasta juuliks moodustatud TERVIKutega koostöölepingud, millega lepitakse kokku ülemineku sujuv ettevalmistus ning antakse Tervisekassa poolne garantii TERVIKute baaskulude rahastuse ülevõtmiseks alates 01.05.2028. Eelnõu § 1 punktiga 2 0 muudetakse RTHS-i §- i 31 lõiget 4, mis jõustub 01.05.2028 , sätestades , et TERVIKuga seotud kulusid ei kaeta enam välisvahenditest , vaid TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud kulude eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse eelarvest TERVIKuga sõlmitud TERVIKu rahastamise lepingu alusel . Eelnõu § 1 punktiga 2 1 täiendatakse RTHS §-i 31 lõikega 5 ja sätestatakse valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse rahastami se tingimused. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenus t osutab tervisetee juht ja Tervisekassa hüvitab valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse pakkujale tervisetee juhi personali- ja tegevuskulu vastavalt oma hinnakirjale. Rakendustingimused lisatakse määrusesse , lähtu de s valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse sihtrühma dest. Tervisetee juhtide vajadus t heaolupiirkonnas hindab Tervisekassa , kasutades selleks rahvastiku riskipõhist segmentimist. TERVIK lepib oma liikmesorganisatsioonidega kokku tervisetee juhtide paiknemise heaolupiirkonnas ja Tervisekassa sõlmib lepingu tervisetee juhi kulude katmiseks kas TERVIKuga või tervishoiuteenuse osutajatega, kelle juures tervisetee juht töötama hakkab. Rahastamise lepingu sõlmimiseks koostöökokkuleppelise TERVIKu korral esitab TERVIKut esindama volitatud organisatsioon Tervisekassale TERVIKu koostöölepingu (vajadusel koos täiendavate liitumislepingutega), millega tõendab, et TERVIK on moodustatud seaduses kirjeldatud nõuete kohaselt. Lepingu objektiks on vähemalt rahvatervishoiu seadusega TERVIKule määratud ülesannete täitmine. Rahastamise lepingu sõlmimiseks eraldi juriidilisest isikust TERVIKu korral esitab TERVIK u ülesandeid täite v juriidiline i sik Tervisekassale juriidilise isiku asutajate või moodustajate nimekirja , vajadusel lisades sellele täiendava d koostöölepingud , millega tõendab, et TERVIK on moodustatud seaduses kirjeldatud nõuete kohaselt. Lepingu objektiks on vähemalt rahvatervishoiu seadusega TERVIKule määratud ülesannete täitmine. Tervisekassal on õigus TERVIKu rahastamine lõpetada, kui mõni nõutud osapool sellest pikemaajaliselt kõr vale jääb. Näiteks kui piirkonda luuakse uus perearsti nimistu ja praksis, tuleb TERVIKul tagada selle kaasamine mõistliku aja jooksul. Konkreetse aja saab ette näha Tervisekassa oma lepingus TERVIKuga , kuid see ei tohiks ületada kolme kuud. Eelnõu § 1 punktiga 2 2 muudetakse RTHS §-i 31 lõi keid 6 ja 7. Paragrahvi 31 lõike ga 6 antakse õigus TERVIKule ette näha tulemustasu , kui ta täidab Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitud lepingus määratletud tulemus eesmärke , mis on kooskõlas heaolupiirkonna tervisevaldkonna koostööeesmärkidega . Näiteks võib Tervisekassa seada TERVIKule eesmärgi vähendada nelja ja enama kroonilise haigusega riskirühma eriarstiabi ja stats ionaarse õendus abi kulu sid 5% võrra , taga d es see j uures , et sama riskirühma hõlmatus valdkonnaülese koordinatsiooniga esmatasandil oleks vähemalt 30% , antud sihtrühma ( re )hospitaliseerimine eriarstiabis väheneks vähemalt 15% võrra ja EMO visii tide arv vähemalt 15% võrra. Tulemustasu makstakse TERVIKule välja eraldi sihtkontole ja seda võib kasutada 13 3 lõike 2 punktis 2 alusel heaks kiidetud rahvatervishoiu eesmärkide saavutamiseks tervisevaldkonnas . Antud punkti all on silmas peetud eeskätt Tervisekassa võimalust seada TERVIKule inimesekeskseid tulemuseesmärke , mis võimaldavad ära hoida välditavat ja väheväärtuslikku ravi ning premeerida selle eest TERVIKut , andes TERVIKule võimaluse otsustada teatud piirides raha kasutuse üle ise . Boonusraha võimalik kasutu s otstarve on rahvatervishoid, eeskätt haiguste , riskikäitumise ennetus ja tervisedendus . Ennetus on probleemi ja sellega seotud muude probleemide ärahoidmine, väljakujunemise, edasiarenemise ja korduvuse vältimine . Olenevalt ennetuse sihtrühma riskitasemest eristatakse universaalset , valikulist ja näidustatud ennetust ning olenevalt tegevuse ajast eristatakse esmast, teisest ja kolmandast ennetust. Universaalne enn etus on suunatud kõigile ega sõltu konkreetse probleemi kujunemise riskist . Universaalne ennetus hõlmab näiteks sekkumisi või elukeskkonna kujundamist viisil , mis on strateegiliselt kujundatud tervist toetavate valikute ja eluviisi edendamiseks. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et TERVIKule makstakse tulevikus tulemustasu ka muudest allikatest ja et sel juhul seotakse tulemustasuga ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamist. Paragrahvi 31 lõikega 6 sätestatakse, et TERVIKu rahastamise korra ja tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Eelnõu § 1 punktiga 2 3 sätestatakse rakendussätted RTHS §-s 38 2 , et tagada TERVIKute moodustamine hiljemalt 01.07.2028 või kui seda ei teh t a, siis haiglate poolt hiljemalt k ahe kuu jooksul. Samuti n ähakse ette , milline on minimaalne koosseis, kelle kuulumisel TERVIKusse see moodustatuks loetakse, s.o olukord, kui : teist TERVIKut maakonnas enam moodustada ei saa ; kõik teised osapooled, kelle l on TERVIKu moodustamise kohustus, on kohustatud vastava TERVIKuga liituma; Tervisekassal tekib kohustus sõlmida koostööleppe. Antud säte võimaldab ka sujuvat üleminekut se n i selt projekti põhiselt koostöölt, kus on olnud nõutav väikse maarvuline perearstide kaasamine, seadusepõhisele koostööle , mis näeb ette kõigi perearstide kaasamise. Eelnõu § -s 2 on toodud TTKSi muudatused Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse TTKS § 14 lõiget 1 Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või perearstiabi osutaval äriühingul olla muud tegevusala peale seaduses loetletud teenuste. Valdkonnaülene koordinatsiooniteenus kui uus teenusliik ei ole seal nimetatud. Eelnõuga täiendatakse normi selliselt, et perearstiabi osutav äriühing võib osutada valdkonnaülest koordinatsiooniteenust , kui ta on TERVIKu osapool ja täidab selle ülesandeid oma struktuuriüksuse kaudu. Muudatus on vajalik, kuna tervisetee ju ht hakkab praktikas tööle eeskätt esmatasandi tervisekeskustes. Kui koordinatsiooniteenuse osutamine ei oleks seaduses lubatud tegevusala, tekiks õiguslik takistus teenuse korraldamisel. See muudatus ei laienda perearstiabi sisulist rolli meditsiiniliste otsuste tegemisel, vaid võimaldab korraldada multidistsiplinaarset koostööd ja juhtumipõhist koordinatsiooni. See on kooskõlas eesmärgiga tugevdada esmatasandi rolli integreeritud süsteemis. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse TTKS § 22 lõiget 3 Sarnaselt perearstiabi regulatsioonile täiendatakse haiglat pidava aktsiaseltsi või sihtasutuse tegevusala, lisades võimaluse osutada valdkonnaülest koordinatsiooniteenust TERVIKu osapoolena. Haiglaravilt naasvate inimeste korduvhospitaliseerimised ja hoolekandeasutusse suunamised on sageli seotud puuduliku ravijärgse toe ja tegevuste koordineerimisega. Haiglas töötav tervisetee juht aitab seda riski vähendada, tagades enne patsiendi koju suunamist heaoluplaani koostamise ning tervisevaldkonna esmatasandi ja kohaliku omavalitsuse kaasamise. Kehtiv õigus ei võimalda haiglal sellist rolli süsteemselt täita, kuna see ei kuulu loetletud tegevusalade hulka. Muudatus kõrvaldab selle takistuse. Eelnõu § 2 punktidega 3– 9 täiendatakse tervise infosüsteemi (TIS) regulatsiooni . Muudatusega luuakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses selge andmevahetuse raamistik koordinatsiooniteenuse ja TERVIK u rakendamiseks, tagades vajaliku infovoo tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Muudatuste keskmes on uute andmeliikide – märkamislehte, heaoluplaani ja riskirühma tunnuste – integreerimine olemasolevasse süsteemi. Tegemist on vältimatu eeltingimus ega valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse toimimiseks. Kui heaoluplaan ei oleks infosüsteemis, ei oleks võimalik tagada meeskonnatööd ega läbipaistvat vastutust. Andmetöötlus on piiratud eesmärgipäraselt ja ligipääs antakse üksnes seaduses nimetatud isikutele. See tagab kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega, säilitades minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõude. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse TTKS § 59¹ lõiget 1, laiendades tervise infosüsteemi eesmärki. Lisaks senisele tervis e seisundi juhtimisele lisatakse süsteemi eesmärkide hulka andmete töötlemine valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks ja riskirühma kuulumise üle arvestuse pidamiseks. See on põhja panev muudatus, mis õigustab sotsiaal- ja tervishoiuandmete ristkasutust konkreetse teenusmudeli raames. Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 5 täiendatakse tervise infosüsteemi koosseisu (§ 59¹ lg 4), lisades sinna rahvatervishoiu seaduse alusel koostatavad märkamislehed ja heaoluplaanid ning info inimese riskirühma kuulumise kohta. Need andmed muutuvad ametlikuks osaks tervise infosüsteemist, võimaldades nende struktureeritud säilitamist ja päringute tegemist. Selleks, et tagada andmete asjakohane säilitamine, täiendatakse eelnõu § 2 punktiga 6 TTKS § 59¹ lõiget 5. Muudatusega kehtestatakse uutele andmeliikidele säilitustähtajad: heaoluplaane säilitatakse 30 aastat (arvestades nende pikaajalist mõju inimese abivajaduse ajaloole) ning märkamislehti kolm aastat, mis on piisav aeg teenuse algatamise ja asjakohasuse hindamiseks. Andmete edastamise kohustusi ja õigusi reguleeritakse eelnõu § 2 punktidega 7 ja 8 . Punktiga 7 muudetakse TTKS § 59² lõiget 1 3 , andes tervishoiuteenuse osutajatele selge õiguse edastada süsteemi märkamislehe andmeid ja kasutada vajalikke tarkvaralahendusi. Punktiga 8 täiendatakse TTKS § 59 2 lõigetega 1 5 ja 1 6 , millega antakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale õigus edastada infosüsteemi märkamislehe andmeid ning pannakse tervisetee juhile kohustus edastada koordinatsiooniteenuse käigus koostatud heaoluplaani andmed. See tagab, et info inimese abivajaduse ja kokkulepitud tegevuste kohta on kesksetele osapooltele kättesaadav. Kõige detailsemalt reguleerib andmete kasutamist eelnõu § 2 punkt 9 , millega lisatakse seadusesse § 59³ lõiked 5⁴–5⁸. Need sätted panevad paika täpsed juurdepääsuõigused: Lõige 5⁴ piirab juurdepääsu märkamislehtedele lisaks inimesele, kelle kohta teavitus tehti, vaid teavitaja ja konkreetse tervisetee juhiga, kellele teavitus on suunatud. Lõige 5⁵ annab õiguse kontrollida riskirühma tunnust KOV sotsiaaltöötajale , et hinnata märkamislehe koostamise vajalikkust , ning terviseteejuhil, et osutada koordinatsiooniteenus t , aga ka selleks, et tegeleda ennetustööga ning perearsti toetamisega proaktiivse l tervishoiuteenuse osutamise l . Perearsti toetamine proaktiivsel tervishoiuteenuse o sutamisel tähendab, et perearst tohib anda tervise teejuhile info oma nimistu riskipatsientidest ja paluda terviseteejuhi abi riskipatsiendi kutsumisel tema vastuvõtule , samuti abi riskipatsiendi perearsti vastuvõtu le jõudmise korraldamisel. Lõige 5⁶ sätestab tervisetee juhi laiaulatusliku, kuid eesmärgipärase õiguse näha terviseandmeid (sh retseptid, epikriisid , abivahendid), mis on kriitilise tähtsusega kvaliteetse heaoluplaani koostamiseks ja selle elluviimise t oetamiseks . Lõige 5⁷ lubab teavitajatel näha koordinatsiooniteenuse osutamise otsust, et vältida dubleerivaid teavitusi sama isiku kohta. Lõige 5⁸ määratleb isikute ringi, kellel on õigus näha heaoluplaani teenuse osutamiseks või keda kaasatakse abiprotsessi inimese nõusolekul. Kokkuvõttes loovad need muudatused tervikliku õigusliku ahela alates andmete kogumisest ja edastamisest kuni nende turvalise kasutamise ja säilitamiseni, toetades inimesekeskset ja integreeritud abi pakkumist . Eelnõu §-s 3 esitatakse seaduse jõustumissätted. Seadus jõustub järk- järgult : Seadus jõustub 1. juulil 2027. Selleks ajaks peavad olema TERVIKu d moodustatud . Juhul kui maakonnas pole selleks ajaks TERVIKut moodustatud , on maakonna haiglavõrgu haiglal kohustus TERVIK moodustada hiljemalt 1. septembriks 2027. a. Eelnõu § 1 punktid 1 6 –1 8 , mille tulemusel ei kohaldata tervishoiuasutuste le edaspidi toitlustamise nõudeid , jõustuvad 2027. aasta juulis. Vaja likud juhendmaterjalid ja töövahendid on tervishoiuasutustele juba praegu hästi kättesaadavad, kuid jõustumise aja ks tuleb kokku leppida koht, kuhu on edaspidi koondatud viited kasutatavatele suunistele ja materjalidele. Eelnõu § 1 punktid 3, 6, 13 ja 2 1 ning § 2 punktid 3, 4 ja 6–9 jõustuvad 2027. aasta 1. septembril . Jõustumisaja valikul on lähtutud asjaolust, et v aldkonnaülese koordinatsiooni teenust rehabilitatsiooni sihtrühmale hakatakse rahastama Tervisekassa kaudu alates 1.septembrist 2027. a. Eelnõu § 1 punktid 2, 7–9, 11, 12, 14 , 15 , 2 0 ja 2 2 ning § 2 punkt 5 jõustuvad 2028. aasta 1. mail. Muudatus on seotud tervise- ja sotsiaalvaldkonna laiapõhjalisema integratsiooniga, mille tagamiseks on vajalik süsteemne koostöö . Sellise eesmärgi saavutamiseks : käivitatakse antud tähtajast h eaolupiirkondade strateegiline juhtimine läbi koostöökogude töö ning tervise- ja heaoluprofiilide koostamise ; . h akatakse v aldkonnaülese koordinatsiooni teenust mitme kroonilise haiguse ja kaasnevate sotsiaalprobleemidega inimeste sihtrühmale (sh haiglast kodusele ravile liikumise toetamise teenust) ja rehabilitatsiooniteenuse sihtrühmale rahastama ravikindlustuse eelarvest Tervisekassa kaudu . Arvestades muudatuste ulatust – uute organisatsioonide loomine, rahastamislepete sõlmimine, IT-arendused ja tervisejuhtide koolitamine – ei oleks varasem rakendumise tähtaeg realistlik ega proportsionaalne. Üleminekuperiood võimaldab: koostada vajalikud rakendusaktid ; käivitada koolitusprogrammid, luua infosüsteemi arendused, sõlmida esimesed rahastuslepingud. See tagab õigusselguse ja vähendab rakendusriski. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele mitmed uued mõisted, mida Eesti õiguskorras varem pole olnud. Heaolupiirkond – geograafiline piirkond, kus erinevad teenuseosutajad, avaliku sektori esindajad ja kogukonna liikmed selle piirkonna abivajajate heaks koordineeritud koostööd teevad. H eaolupiirkonnaks on maakond. Piirkondlik koostöökogu – heaolupiirkonna sotsiaal- ja tervisevaldkonna strateegiline juhtorgan, kes vastutab piirkonna rahvastiku tervise ja sotsiaalse toimetuleku arendamise eest, võtab vastu piirkonna strateegilisi eesmärke puudutavaid otsuseid ja tagab koostööks piisavad ressursid. TERVIK – formaliseeritud koostöövõrgustik, mille moodustavad piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sh perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sh KOVid ) eesmärgiga koordineerida ennetust , valmisolekut ja teenuste osutamist ning pakkuda integreeritud teenuseid. Koostöös tagatakse teenuste järjepidevus, vajadustele vastavus ja kvaliteet ning välditakse dubleerimist. Riskirühm – inimesed, kellel on tervise- ja sotsiaalprobleemide tekke või süvenemise risk ja kelle puhul on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö probleemide ja abivajaduse süvenemise ärahoidmiseks esmavajalik. Valdkonnaülene teenuskoordinatsioon – tegevus, mille eesmärk on toetada riskirühma kuuluvat inimest tema tervise- ja heaolueesmärkide saavutamisel ning lihtsustada juurdepääsu talle vajalikele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenustele. Valdkonnaülene teenuskoordinatsioon toimub teenuseosutaja tasandil ühe sisenemispunkti põhimõttel multidistsiplinaarse meeskonna põhiselt ja selle keskne vahend on abivajajale koostatav personaalne heaoluplaan. Tervisetee juht – valdkonnaülese koordinatsiooni teenust osutav spetsialist, kes korraldab riskirühma kuuluva inimese tervikvajaduse hindamise, ko ost ab inimesekeskse heaoluplaani, moodustab plaani täitmisega seotud spetsialistidest meeskonna, koordineerib meeskonnatööd plaani elluviimisel, aidates abivajajat, et ta saaks teenust õigel ajal ja sujuvalt, ning hindab, kaasates meeskonda, regulaarselt plaani täitmist ja koordineeritud teenuseosutamise jätkamise vajadust. Heaoluplaan – inimesekeskne valdkondadeülene plaan, mis võimaldab abivajajal koostöös oma lähedaste ja spetsialistidega seada oma tervise- ja heaolueesmärgid ning panustada kooskõlas talle antud juhistega nende täitmi se sse. Heaoluplaan saab sisendi erinevates valdkondades koostatud plaanidest ja dokumentidest (nt terviseplaan, epikriisid , õendusplaan, taastusravi plaan, sotsiaalvaldkonna juhtumiplaanid jms). See sisaldab inimese olulisemat sotsiaal- ja terviseinfot, infot talle määratud ja osutatavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kohta ning toob abivajaja ühtsesse infovälja erinevate valdkondade spetsialistidega. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ga . Seaduse mõjud Muudatuste rakendamine loob sotsiaalset, majanduslikku ja regionaalset mõju ning mõju riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Mõjud olulisuse hindamisel lähtutakse mõju ulatusest, avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ning võimalik ust riskist. Mõjuanalüüs on üles ehitatud kahe peamise tegevussuuna lõikes – 1) heaolupiirkondade ja koostöökogude loomine, TERVIK - ute moodustamine, tervise- ja heaoluprofiili kasutuselevõtt ning Tervisekassa rolli muutumine ja 2) valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse ja tervisetee juhi rolli rakendamine . M õlema tegevussuuna all on analüüsitud mõjuvaldkondade kaupa mõju olulisematele sihtrühmadele. Heaolu piirkondade ja koostöökogude loomine , TERVIK-ute moodustamine, tervise- ja heaoluprofiili kasutuselevõtt ja Tervisekassa rolli muutumine Eelnõuga luuakse maakonnapõhised heaolupiirkonnad ning igas heaolupiirkonnas moodustatakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöökogu. Tegemist on strateegilise koostöö formaadiga , mille eesmärk on siduda riigi ja KOV-ide otsustusprotsessid ning kujundada piirkonna elanikkonna vajadustest lähtuvad ühised prioriteedid ja tegevussuunad. See võimaldab korraldada tervise ja sotsiaalteenuseid senisest tulemuslikumalt , s.t. riskirühmi senisest varasemalt märgata, sekkumisi täpsemini sihtida ja koostöiselt korraldada ning vähendada olukordi, kus inime se abistamine jääb eri süsteemide vahele lõksu või ei ole abi õigeaeg ne . Pikaajaliselt loob see eeldused probleemide ennetamiseks ning vähendab vajadust kulukamate ja intensiivsemate teenuste järele, parandades samal ajal inimeste elukvaliteeti ja toimetulekut. Muudatus ei loo uut haldusüksust, vaid struktureerib olemasoleval maakonna tasandil koostööd ning muudab selle süsteemseks ja järjepidevaks. Maakonna tasandil heaolupiirkonna moodustamine on Eesti kontekstis põhjendatud, kuna sotsiaalteenuseid kasutavad inimesed valdavalt oma KOV põhiselt ja läbiviidud te rvishoiuteenuste kasutamise analüüs näitas ka, et enamikku tervishoiuteenustest kasutavad inimesed oma elukoha maakonna siseselt . 2023. aasta andmete põhjal oli maakonnasisene teenusekasutus koduõenduse puhul valdavalt üle 90%, perearsti ja pereõe vastuvõttudel ligikaudu 88–89% ning statsionaarses järelravis üle 90%; ka ambulatoorsete teenuste puhul jäi maakonnasisene kasutus enamasti vahemikku 65–75% . See kinnitab, et tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tegelik kasutus järgib suures osas maakondlikke piire . Maakond on esmatasandi koostööks sobiva elanikkonna suurusega ala ka teiste riikide võrdluses, nt Prantsusmaal (CPTS; tüüpiline populatsioon 40 000–80 000 ); Ühendkuningriigis (PCN; tüüpiline populatsioon 30 000–50 000 ) ja Hollandis (piirkondlikud esmatasandi võrgustikud; tüüpiline populatsioon 20 000–50 000 ). Heaolupiirkonna operatiivseks koostöövormiks on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon TERVIK, mis ühendab piirkonna peamised teenuseosutajad ja kohalikud omavalitsused. TERVIK on püsiv koostööraamistik, mille kaudu panustatakse rahvatervishoidu, korraldatakse ja arendatakse valdkondadeülest koostööd tervise ja sotsiaalvaldkonnas ning toimub kompleksse abivajadusega inimeste valdkonnaülene teenuskoordinatsioon . Eelnõu kohaselt peavad TERVIK-u koosseisu kuuluma kõik heaolupiirkonna kohalikud omavalitsused, perearstiabi osutajad ning haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad. Seega ei sõltu peamiste osapoolte kaasatus enam vabatahtlikkusest, vaid on süsteemselt tagatud. Kavandatav mudel ei ole Eestis esmakordne , vaid tugineb Eestis viimastel aastatel kujunenud praktikale ja katsetustele valdkondadeülese koordinatsiooni arendamisel. Aastatel 2014 – 2015 viis Maailmapank Eesti Haigekassa ( praegune Tervisekassa ) tellimusel läbi uuringu „Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis“ . Uuringu tulemustes käsitletakse tervishoiuteenuste integreeritust, s . t nii raviteenuste osutamist sobival tervishoiusüsteemi tasemel kui ka ravi piisavat koordineerimist ja järjepidevust kõigi süsteemi osapoolte poolt ning analüüsitakse Eesti tervishoiuteenuste integreeritust soodustavaid tegureid. Paljudest välja toodud probleemidest on käesolevas kontekstis oluline välja tuua eelkõige puudulik aktiivravieelsete- ja järgsete teenuste koordineerimine. Sellele probleemile nähti lahendus ena integreeritud teenus eid . 2016 . aastal algatas Sotsiaalministeerium koostöös SA Viljandi Haigla ga “P a ikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste i ntegreerimise eelanalüüs ja pilootprojekti rakendamise k ava koostami s e” ehk PAIK projekti esimese etapi, mille eesmärgiks oli välja töötada valdkondadeülese koordinatsiooni teenusmudel. Valminud kava alusel sõlmisid Eesti Haigekassa ja SA Viljandi Haigla 2018 . a augustis lepingu, mille eesmärgiks oli teenusmudelit piloteerida. Teenusmudel osutus edukaks ja 2023 . a kevadel algas Viljandi haigla, T ervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojektina selle teenuse kliiniline mõju-uuring, mis kaasab umbes 800 patsienti. Uuringu sihtrühm on vähemalt 45 a inimesed, kellel on diagnoositud mitu kroonilist haigust, mis suurendab haiglaravile sattumise riski, ja kellel esinevad kaasuvalt ka sotsiaalsed tervisemõjurid, näiteks toetav a tugivõrgustik puudumine või liikumisraskus ed . Projekti juhib Viljandi haigla ja uuringu teaduspartner on Barcelona ülikoolihaigla. Kliinilise mõju-uuringu eesmärk on selgitada välja teenuse pikaajaline mõju ja teostatavus maakondade kogemuse põhjal. Uuringuga soovitakse teada saada, milline on tervishoiu- ja sotsiaalteenuse koordineeritud koostöö mõju patsientide tervisele, elukvaliteedile , teenustega rahulolule ja teenusekasutusele ning tervishoiuteenuste kulule . U uring kestab 2026. aasta augustini , kuid aasta p ärast uuringuga alustamist viidi läbi kontrollanalüüs, et hinnata, kas senine tegevus liigub soovitud suunas . Tulemused näitasid, et uuringu grupil esines võrreldes kontrollgrupiga vähem EMO visiite ja hospitaliseerimisi ning madalam tervishoiuteenuste kasutamise kulu. Tulemus t e usalduspiire ei olnud võimalik sel hetkel määrata, sest uuringusse kaasatud isikute arv ei olnud veel piisav, kuid saad ud tulemused kinnit asid , et uuringuga jätkamine on asjakohane ja teenuskoordinatsioonil on hea potentsiaal kompleksvajadusega inimes i aidata. 2015 . a lõpus moodustas Vabariigi Valitsus hoolduskoormuse rakkerühma, et kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ja töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused . Rakkerühma ettepanekute põhjal viidi 2018–2019 kuues Eesti piirkonnas läbi hoolduse koordinatsiooni pilootprojekt, mille eesmärk oli testida esmase koordinatsioonimudeli toimimist ning anda sisend riikliku süsteemi loomiseks . Piirkondadesse loodi hoolduskoordinaatori ametikohad, mis ühendasid kohaliku omavalitsuse, perearsti ja teiste osapoolte töö. Viimastel aastatel on pilootprojektide raames arendatud piirkondlikke koostöövõrgustikke ja koordinatsioonimudeleid, mis toetavad keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesi. Üheksa piirkonna kogemus näitab, et kõige tulemuslikum on maakondlik u ulatusega koostöövõrgustik, mis võimaldab kaasata teenuseosutajaid ka väljaspool piirkonda. Pikaajalise ja valdkondadeülese abivajaduse korral määratakse sellistes süsteemides koordinaator, kes tagab inimesekeskse toe, koostab plaani ning juhib juhtumivõrgustiku tööd. Koordinaatori roll on keskne . T a hoiab järjepidevat suhtlust, koordineerib tegevusi ja aitab vähendada teenuste killustatust, tagades abi õigeaegse ja tervikliku jõudmise abivajajani. Tagamaks sujuvam üleminek pilootkatsetustelt kinnistatud süsteemile, toetatakse 2026 . a hoolduskoordinatsiooni projekti viimase taotlusvooruga nii juba toimivaid kui ka katkestatud koordinatsioonimudeleid, et need saaksid jätkata kuni üleriigilise süsteemi rakendumiseni. Samuti aidatakse piirkondi, kus koordinatsioonimudelit varem rakendatud pole, et üleminek riiklikule süsteemile oleks sujuv. Tervisekassa on alates 2015. aastast teinud koostööd maailmapangaga ja analüüsinud tervishoiusüsteemi vähesest integreeritusest tingitud probleeme Suur hulk välditava id hospitaliseerimis i ja pikale veninud haiglaravi , eriarsti vastuvõtte ja uuringuid , vähene huvi koostööd teha , vähe ne patsiendikesksus jne Koostöös maailmapanga ja Eesti Perearstide Seltsiga viidi läbi perearstide riskipa tsientide ravijuhtimise pilootprojekt . Selle käigus andis T ervisekassa perearstidele ette ambulatoorsele ravile tundlikke krooniliste haigustega riskirühma, uuringus osal enud perearstid koostasid oma nimistu riskirühma patsientidele terviseplaani, mis on sarnane heaoluplaanile, kuid sisaldab ainult inimese tervise , haiguste ja ravi infot- ja soovitusi. Meeskond koosnes perearstist ja pereõest , KOV sotsiaaltöötajaid ei kaasatud . Tulemused näitasid, et väiksema kroonilis e haiguskoormusega patsien tidel , kelle ravi juhtimist rakendati , õnnestus vähendada suremust 1,3% (statistiliselt oluline) , suurema kroonilise haiguskoormusega patsientidel õnnestus vähendada hospitaliseerim isi 3,2% , kuid statistilist olulisust ei õnnestunud näidata, sest uuringusse kaasatute arv oli liiga väike . OECD on hinnanud, et kui kaasata krooniliste haigustega inimeste koordineeritud teekonda ka sotsiaalvaldkond, on võimalik vähendada hospitaliseerimist krooniliste haigete sihtrühmas 5-10% ( Eestis on selliseid välditavaid hospitaliseerimisi ca 15 %) ja saavutada 5% - line sääst tervishoiu kuludes, mida saaks suunata rohkem ennetusse või kättesaadavuse parandamisse . Integratsioonis on selgelt saavutanud edu riigid, kes on oma süsteemi ehitanud üles nii, et see võimaldaks integratsiooniga seotud osapooltel pidevalt saavutatud tulemusi mõõ ta . Tulemuste mõõtmine on üles ehitatud mitte regulaarse te uuringu te , vaid läbi infosüsteemide ülesehituse , kus iga tasand pääseb ligi nii ühistele kui ka oma tulemusmõõdikutele . Seetõttu on kiireim võimalus tulemust saavutada hakata seda regulaarselt seira ma. TERVIK-ute maakondlikud juhtimislauad ja nendega seotud kvaliteedimõõdikud perearstidele, haiglatele ning KOV-idele on seetõttu kriitilise tähtsusega edu saavutamisel. Reformiga muutub Tervisekassa roll seniselt ravi rahastajalt ka süsteemi strateegiliseks suunajaks. Tervisekassa l avaneb võimalus hakata teenuseosutajate koostööorganisatsioone ehk TERVIK -uid rahaliselt motiveerima soovitatavate inimesekesksete eesmärkide saavutamisel ehk siis Tervisekassal saab lisaks ravile hakata ostma ka tervist . Muudatus tähendab, et Tervisekassa osaleb maakondlike koostöökogude kaudu piirkondlikus juhtimises ning seob rahastuse senisest enam piirkondlike tervise- eesmärkide ga . Selle kaudu suunatakse ressursse tegevustesse, millel on suurem mõju elanikkonna tervisele ja toimetulekule, ning vähendatakse väheväärtusliku ja välditava ravi osakaalu. Oluline osa Tervisekassa rollimuutusest on andmepõhise juhtimise tugevdamine. Tervisekassa kasutab oma andmeid riskirühmade tuvastamiseks, teenuste kasutuse analüüsimiseks ning tulemuspõhiste eesmärkide seadmiseks . See võimaldab liikuda reaktiivselt teenuseosutamiselt proaktiivsele mudelile, kus fookus on probleemide varajasel märkamisel ja ennetamisel. See tähendab liikumist ravikulude passiivsest rahastamisest krooniliste haigustega sihtgrupi tervisetulemuste aktiivse juhtimiseni läbi rahvastikupõhise riskijuhtimise, kogukonnapõhiste ennetustegevuste arendamise ning riskirühmade varajase kaasamise. Ka Sotsiaalkindlustusamet hakkab TERVIK-uid senisest süsteemsemalt toetama KOV sotsiaalteenuste kasutamise ja rahastamise strateegilise juhtimise mõõdikutega, kuid ei s eo neid rahastamisega, sest ta ei osta KOV-idelt sotsiaalteenuseid. Sotsiaalsed , majanduslikud ja regionaalsed mõjud Muudatuste mõju kujuneb laiemalt kui üksikute sihtrühmade lõikes kirjeldatav toime, avaldudes tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi toimimises tervikuna ning peegeldudes elanikkonna heaolus, ressursside kasutamises ja piirkondlikus arengus. V iimase 10 aasta jooksul on 65+ elanikkonna osakaal rahvastikus kasvanud 18%- lt 201 5 aastal 2 1 %- le 2024. aastal . Rahvastiku vananemine süveneb ning eakate osakaal kasvab lähikümnenditel oluliselt 2040. aastaks moodustavad eakad kogurahvastikust juba umbes neljandiku. Eesti kuulub rahuldamata tervishoiuteenuste vajaduse näitaja poolest Euroopa riikide seas kõrge i ma näitajaga riikide hulka. 2024. a oli selliste inimeste osakaal Eestis 8,5%, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine oli 2,5%. Eesti kõrge näitaja peamine põhjus on pikad ootejärjekorrad (7,8%) . Pikki ootejärjekordi on inimesed teenustest ilmajäämise põhjustena välja toonud ka sotsiaalteenuste osas . Tegevuspiirangutega i nimestest , kes saavad praegu või said 12 kuu jooksul oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu iseseisvaks toimetulekuks mõnda teenust ( umbes 21 000 inimest ) , pidas saadud teenuseid täiesti piisavaks 35% ning 44% pigem piisava i ks . Teenuste vajadustele mittevastavust põhjendati kõige sagedamini teenuste väikese mahuga . Samas ei saa öelda, et teenuste k asut us ei ole viimastel aastatel olul iselt paranenud . K ui 65+ elanike arv kasvas perioodil 2019 – 2025 13,5 % võrra , siis t ervishoiu kulud kasvasid samal perioodil 1,4 m iljardilt eurolt 2,5 m iljardi euroni ehk ca 80% , kusj uu res peamine teenuste kasv toimus just 60+ eakate grupis. Peamiselt puudutas see haiglaravi . Suurim absoluutne kasv on tulenenud sisehaigustest e , kardioloogia ja üldkirurgia valdkonnas . Sarnaselt on perioodil 2019 – 2025 ka s vanud sotsiaalkaitse kulud 190 tuha ndelt eurolt 360 tuha nde le eurole ehk 90%. Suu rim on olnud üldhoold us teenuse kasutuse kasv : k ui 2019 . a kulus üldhoold us teenusele 22% sotsiaalkaitse kuludest, siis 2024 . a juba 31% , (teenuse kasutajate arv 2019 . a astal oli 14 681 , m is 2024 . aasta ks oli kasvanud 17 653 isikule ) . Samas on tervisetulemid paranenud vaid tagasihoidlikult. Kui oodatav eluiga sünnimomendil on keskmiselt 79,5 aastat, siis oodatavaid tervena elatud aastaid keskmisel t 58,7. Perioodil 2019 – 2024 kasvas oodatav eluiga 0,7 aastat ehk 1 % ja tervena elatud eluaastad 0,6 aastat ehk 1% . Lühidalt kokkuvõttes on süsteemi küll raha suunatud, kuid valdavalt on see läinud institu tsionaalsele abile, rahulolematus on seotud eeskätt vähese mahuga ambulatoorses abis ja esmatasandil laiemalt. Tervena elatud eluaastatele on mõju olnud marginaalne, mis tähendab , et oluline os a täiendavalt pakutud teenustest oli madala lisandväärtusega . Eeltoodud näitajad väljendavad vajadust senisest tõhusama tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritud planeerimise ja ennetuse järele. Eestis iseloomustavad rahvastiku tervist ja toimetulekut märkimisväärsed piirkondlikud erinevused, mis põhjendab maakondade eripärasid arvestava strateegilise juhtimise vajadust. 65 a ja vanemate osakaal ulatub maakonniti 18–25% . Suurimat eakate osakaalu prognoositakse Ida-Viru ja Hiiu maakonda (üle 33%), ent ka Põlva, Valga ja Jõgeva maakonda (üle 31%), samas kui Harju- ja Tartumaal jääb see umbes viiendiku lähedale (u 21%) . Tervena elatud aastate erinevus maakondade vahel on märkimisväärne, viidates ebavõrdsetele tervise- ja elukvaliteedi tingimustele. Sünnimomendil tervena elada jäänud aastad on meestel 48,5 Võrumaal kuni 63,1 Hiiumaal ning naistel 53,4 Valgamaal kuni 69,2 Läänemaal . Piirkondlike erinevuste ulatus näitab, miks muudatustega loodav valdkondadeülene ja andmepõhine planeerimine on vajalik ning milliste rahvastikumuutustega tuleb teenuste kavandamisel edaspidi arvestada. K oostööpõhine juhtimismudel võimalda b siduda rahvastiku vajadused, riskitegurid ja teenuste arendamise ühtseks tervikuks. See toetab ennetuse ja varajase sekkumise tugevdamist ning loob võimaluse suunata ressursse senisest sihipärasemalt. Majanduslikus vaates seisneb muudatuse potentsiaal eelkõige selles, et süsteem suudab paremini ennetada kulukate ja intensiivsete teenuste vajaduse kasvu, suunates tähelepanu varasematele ja väiksema kuluga sekkumistele. Regionaalses vaates loob maakonnapõhine koostöömudel võimaluse arvestada senisest paremini piirkondlike eripäradega ning kujundada lahendusi, mis lähtuvad terviklikumalt kohalikest vajadustest. Seetõttu on oluline eesmärgistada , et muudatuste rakendamine aitaks vähendada piirkondlikke erinevusi. S amuti tuleb tagada, et TERVIK - ute tegevus toetaks teenuste kättesaadavuse võimalikult ühtlast taset kogu riigis. Mõju sihtrühm 1 – kompleksse abivajadusega inimesed ja nende lähedased Elanikkonna jaoks avaldub mõju eelkõige paremas teenuste planeerimises, mis lähtub senisest süsteemsemalt piirkonna tegelikest vajadustest . S eda toetavad heaolupiirkon na tasandil koostatav tervise- ja heaoluprofiil, koostöökogus kokku lepitud strateegilised eesmärgid ning TERVIK-u kaudu kujundatav koostöökorraldus . Kuigi muudatus ei loo otseselt uusi teenuseid, loob see eeldused olemasolevate teenuste paremale kättesaadavusele ning elaniku vaatest suuremale kooskõlale tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel. M uudatused ei too iseenesest kaasa inimese õiguste muutumist sotsiaal- või tervishoiuteenustele, vaid mõjutavad eeskätt koostöökorraldust, teenuste kavandamist ja teenuste ekonna loogikat. Teenuste strateegiline planeerimine ühisel tasandil aitab vähendada olukordi, kus abi osutamine on killustunud, dubleeriv või hilinenud. See parandab elanikkonna jaoks avalike teenuste süsteemi arusaadavust ja kasutatavust ning toetab tervise ja toimetuleku säilimist. Inimeste jaoks tähendab regionaalne mõju ühtlasemat teenuste kättesaadavust ning väiksemat sõltuvust konkreetse piirkonna administratiivsest võimekusest , paraneb süsteemi arusaadavus ja toimimine. Regionaalse s vaates vähendab muudatus riski, et haavatavad sihtrühmad jäävad erineva praktika tõttu asjakohase abita. Ühtne koostööraamistik vähenda b erinevusi teenuste kavandamises ja sihtrühmade käsitlemises ning toetab nende sihtrühmade järjepidevamat käsitlemist. Institutsionaalselt tähendab see, et vastutus sihtrühmade käsitlemisel muutub koordineeritumalt jagatumaks ning vähem sõltuvaks üksikutest asutustest või isikutest. Eriti oluline mõju avaldub riskirühmadesse kuuluvatele ja kompleksse abivajadusega inimestele. Ligikaudu 6 % elanikkonnast moodustavad inimesed , kellel on samaaegselt mitu kroonilist haigust (2026 . a astal 84 942 ) , neist ligi 80% on 65 -aastased ja vanemad . Kuigi k õige suurem absoluutne koormus langeb Harjumaale , siis üle 65 a seas on enim mitme kroonilise haigusega r iskirühma kuuluvaid isikuid Põlva, Tartu ja Ida-Virumaa l , kus n ad moodustavad ligi kolmandiku ( vt Tabel 1 ). Tabel 1 . Mitme kroonilise haigusega r iskirühmadesse kuuluvad inimes te arv maakondade ja vanuse lõikes 2026 . a asta alguse seisuga . Maakond 7 – 45 46 – 55 46 – 64 65+ krooniliste haigustega isikute arv 65+ % krooniliste haiguste isikute seas % 65+ maakonna elanikkonnast Harju maakond 408 1 428 4 246 26 051 81 23 Hiiu maakond 7 21 96 510 80 23 Ida Viru maakond 141 692 2 042 9 348 76 26 Jõgeva maakond 25 117 363 1 825 78 25 Järva maakond 24 100 297 1 683 80 23 Lääne maakond 14 51 173 1 136 83 22 Lääne Viru maakond 34 206 535 2 792 78 20 Põlva maakond 28 140 400 1 884 77 31 Pärnu maakond 46 236 731 4 478 82 23 Rapla maakond 20 97 299 1 572 79 22 Saare maakond 23 82 283 1 575 80 22 Tartu maakond 110 324 859 8 180 78 29 Valga maakond 26 122 409 1 738 76 25 Viljandi maakond 32 169 419 2 487 80 22 Võru maakond 35 148 477 2 092 76 26 Kokku 1 042 (1%) 4 222 (5%) 12 327 (15%) 67 351 79 24 Allikas: Tervisekassa, Statistikaamet. Sotsiaalministeeriumi arvutused. Laiemalt on muudatustest mõjutatud sihtrühmaks ka inimesed, kellel esineb samaaegselt mitu tegevuspiirangut ning kes vajavad oma abivajaduse katmiseks nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonna teenuseid (vt Joonis 1) . Tegevuspiirangud väljenduvad raskustes igapäevaste tegevustega toimetulekul (nt liikumine, enesehooldus või iseseisev elamine) ning on sageli seotud krooniliste haiguste või vananemisega. See sihtrühm kattub osaliselt eelnevalt kirjeldatud mitme kroonilise haigusega inimestega, kuid ei ole sellega täielikult kattuv, kuna tegevuspiirangud kirjeldavad eelkõige inimese toimetulekut, mitte diagnoose. Tegemist on sihtrühmaga, kelle abivajadus on mitmetahuline, pikaajaline ning sageli samaaegselt nii tervise- kui sotsiaalvaldkonnaga seotud. Nende inimeste puhul on teenuste killustatus üks peamisi riske, mis võib viia abi katkemiseni, dubleerimiseni või ebaefektiivse kasutamiseni. Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik üheselt määratleda, kuna sotsiaal- ja tervisevaldkonna andmed ei ole integreeritud. Ligikaudse suurusjärgu hindamiseks saab kasutada 2020. aasta e lanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring ut  mille kohaselt tunnetab oma tegevusi oluliselt piiratuna (t õsised piirangud, enamasti mitmes valdkonnas ) 7% 16-aastasest ja vanemast elanikkonnast . See viitab sihtrühmale, kellel on suur tõenäosus vajada samaaegselt mitut liiki tuge . Sihtrühma suurus võib jääda 2025. aasta 1. jaanuari samas vanuses rahvastikku arvestades hinnanguliselt 70 000–80 000 inimese vahele  enim Hiiu, Valga ja Põlva maakonna inimesed (vastavalt 18%, 13% ja 12%  . Joonis 1. Inimeste osakaal, kellel on tõsine tegevuspiirang mitmes valdkonnas, maakondade lõikes, % Andmete allikas: Turu-Uuringute AS, Sotsiaalministeerium Muudatus vähenda b riski, et kompleksse abivajadusega inimene jääb tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahele või ei jõua õigel ajal talle sobiva abini, sest teenuste planeerimine ja sihtrühmade käsitlemine muutub senisest koordineeritumaks. Muudatused aitavad lisaks kompleksse abivajadusega inimestele ka nende lähedastel paremini toime tulla terviseteekonna juhtimise ja sotsiaalse toimetuleku korraldamisega. Koordineeritum teenuseosutamine leevendab olukordi, kus lähedased peavad ise eri süsteemide vahel infot vahendama või teenuseid kokku sobitama ning võimaldab neil keskenduda enam inimese igapäevasele toetamisele. Oluliseks mõjutatud sihtrühmaks on hoolduskoormusega inimesed . Suurt hoolduskoormust (20 ja enam tundi nädalas) tundis 2025. aastal ligi 2% 16-aastastest ja vanematest inimestest (21 400 inimest). Kokku oli hoolduskoormusega inimesi 16-aastaste ja vanemate seas 2025. aastal ligi 5% (54000) . Muudatused mõjutavad kitsamalt erinevate sotsiaal- ja tervishoiu teenuste saajaid , kelle jaoks paraneb tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna omavaheline kooskõla. Enim on mõjutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi SRT ) saajad. 2025. aastal sai SRT-d 10 827 inimest , mis moodustab elanikkonnast väikese osa (1% ). Suurima sihtrühma (54% SRT saajatest) moodustasid 0–15 - a astased puudega lapsed, keda oli 5857, ehk ligikaudu 3% vastava vanusrühma lastest Eestis. Kuni 18-aastaseid KOV abivajavaid lapsi oli 536 ehk 5% kõigist SRT saajatest. Tööealisi (16–64 a) oli teenuse saajate hulgas 3899 (36% SRT saajatest ja 0,5% rahvastiku vastavast vanusrühmast), kellest valdav osa (91%) ehk 3553 inimest olid psüühikahäirega. Vanaduspensioniealis i SRT saajaid oli 576 . Sõltuvalt rehabilitatsiooni reformi rakendumise ulatusest võib potentsiaalsete teenusesaajate arv lähiaastatel kasvada hinnanguliselt 5–20% ehk ligikaudu 11 500–13 200 inimeseni, m oodustades siiski endiselt umbes 1% elanikkonnast. Ka on mõjutatud t ööalase rehabilitatsiooni teenus e saajad, keda oli 2025. aastal 4125 ( 16-64-a astased) . Muudatused võivad mõjutada veel kohalike omavalitsuste poolt pakutavate teenuste korraldust ja teenustele s uunamist. Arvestades, et 2024. aastal sai KOV poolt korraldatavat koduteenust 9088 , sotsiaaltranspordi teenust 18 428, isikliku abistaja teenust 508 ja täiskasvanute tugiisiku teenust 2 044 inimest , võib u us korraldus aidata liikuda seniselt reaktiivselt teenuseosutamiselt enam proaktiivsele lähenemisele, kus abivajadust märgatakse ja sellele reageeritakse varasemas etapi s. Oodatavalt parandab see kompleksse abivajadusega inimeste jaoks teenuste kättesaadavust, sihipärasust ja järjepidevust. Laiemas vaates viitab teenusevajaduse ulatusele ka asjaolu, et 16-aastastest ja vanematest elanikest hindab 6% end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest haigusest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid . Sotsiaalministeeriumi a nalüüs näitab, et tervishoiuteenuste kasutamine inimese kohta on perioodil 2015–2024 kasvanud kõige kiiremini 60-aastaste ja vanemate hulgas, eriti 70–79 ja 80+ vanuserühmas. See osutab , et tervishoiusüsteemi koormus kasvab enim just nende sihtrühmade arvelt, kellel esineb sagedamini samaaegselt kroonilisi haigusi, toimetulekuraskusi ja vajadus t mitme teenuse koordineeritud kasutamise järel e (Joonis 2 ). Joonis 2. Tervishoiuteenuste kasutamise muutus 2024 vs 2015 vanuserühmade lõikes. Tulpadel on esitatud osutatud teenuste arv ühe inimese kohta vastavas vanuse r ü hmas 2024. aastal. Andmete allikas: Tervisekassa . Muudatused aitavad parandada ka inimese ja tema lähedaste rahulolu süsteemi toimimisega. Kuigi rahulolu tervishoiutöötajate pakutava raviga on kõrge ja 2025. aastal jäi viimase perearsti külastusega rahule 77% ja eriarsti visiidiga 84% patsientidest, on rahulolu tervishoiusüsteemiga tervikuna oluliselt madalam ning langevas trendis . Sellega on rahul 48% 18 . a ja vanematest elanikest , samas kui 2021. aasta l oli vastav näitaj a 73%. Elanike hinnangud viitavad sellele, et probleem ei seisne niivõrd tervishoiutöötajate töö kvaliteedis, kuivõrd süsteemi toimimises laiemalt . Elanike vaates võib muudatuste mõju avalduda veel tervisedenduse süsteemsemas ja sihipärasemas korralduses. Kui maakondlik tervisedenduse tegevus viiakse TERVIK-u koosseisu ja seotakse senisest tugevamalt heaolupiirkonna strateegiliste eesmärkidega, loob see eeldused suunata e dendus - ja ennetus tegevusi rohkem ne ile sihtrühmade le probleemidele, mis piirkonnas tegelikult enim tähelepanu vajavad. Paraneb tegevuste asjakohasus, järjepidevus ja seotus teiste tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna tegevustega. Majandusliku mõju vaates loob muudatus pikemas perspektiivis eeldused suunata ressursse senisest enam ennetavamatesse ja vajaduspõhistesse lahendustesse ning toetab abivajaduse varasemat märkamist ja sekkumist. Samas ei kõrvalda muudatus iseenesest teenuste puudujääki, järjekordi ega teenusemahtude piiranguid, mistõttu selle mõju sõltub ka edaspidi piirkondlikust teenusevõrgust ja olemasolevast teenuste kättesaadavusest. Kokkuvõttes võib muudatus puudutada hinnanguliselt ligikaudu 10–15% rahvastikust . H eaolupiirkondade ja koostöökogude loomisel, TERVIK-ute moodustamisel, tervise- ja heaoluprofiili kasutuselevõtul ning Tervisekassa rolli muutumisel on elanikele valdavalt positiivne ja oluline mõju, mis võib parandada teenuste järjepidevust, vajadustele vastavust ja kvaliteeti ning toetada varasemat ja terviklikumat reageerimist, kuigi süsteemi rakendamise algfaasis võivad kaasneda ka ajutised kohanemisraskused ja piirkondlikud erinevused. Mõju sihtrühm 2 – tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate ring on lai. 2025. aastal tegutses Eestis 2779 ettevõtet t ervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (s.o. 1,7% kõigist ettevõtetest). Lisaks sellele osutasid teenuseid ka kohalikud omavalitsused ja riik ise. Ööpäevaringseid institutsionaliseeritud hooldusteenuseid osutatakse Eestis oluliselt rohkem, kui meist jõukamates riikides. OECD andmetel sai 2023. aastal institutsioonipõhiseid pikaajalise hoolduse teenuseid Eestis 5% 65-aastastest ja vanematest inimestest, Soomes ja Saksamaal 4 ,0 %, Rootsis 4,1%, Prantsusmaal 3,8% ja Norr as 3,6%. K odupõhiseid pikaajalise hoolduse teenuseid (tervishoiu- ja sotsiaalteenused kokku ) sai Eestis samal aastal 5,7% 65-aastastest ja vanematest inimestest, samas kui Soomes oli vastav näitaja 8,5%, Saksamaal 20%, Rootsis 11,3% ja Norras 12,1% . Kodupõhistele teenustele pannakse välisriikides oluliselt suuremat rõhku ja nende saajate arv o n vähemalt poole suurem . Eestis moodustab üldhoold us teenus keskmisel t kolmandiku KOV sotsiaalkaitse kuludest, osades KOV-ides juba 50% sotsiaalkaitse kuludest. TERVIK-ute oodatav mõju on pidurdada inimeste kiiret liikumist institutsionaalsele hooldusele ning võimaldada pikemat (ja integreeritud) koduhooldust ja kodupõhiselt toetatud ravi. Oluline roll on ka perearstidel kui esmatasandi tervishoiu kesksetel osapooltel piirkondliku vajaduse peegeldamisel ning riskirühmade varajases märkamisel. Eestis oli 01.0 3 .202 6 seisuga 78 3 perearsti nimistut, mida teenindab 1116 arsti (sh 70 5 perearsti) ja 17 79 õde. Perearstiabi osutajaid on Tervisekassa andmetel 409. Neist 46% on üksikpraksised, ligi 18% grupipraksised, 28% tegutsevad mitme juriidilise isiku koosseisus tervisekeskuses ja 8% on ühe juriidilise isiku baasil moodustatud tervisekeskused. Perearstide osalemine koostöös toetab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna paremat sidumist ning aitab kujundada realistlikumaid ja rakendatavaid prioriteete. Te enuse osutajate vaates kujunevad muutused eelkõige piirkondlike prioriteetide, koostöökorralduse ja ühise planeerimise kaudu. Koostöökogude ja tervise- ning heaoluprofiili alusel kujundatud piirkondlikud prioriteedid mõjutavad seda, millistele sihtrühmadele ja probleemidele piirkonnas keskendutakse , mis omakorda suunab teenuste arendamist , omavahelist koostööd ja osutamis e loogikat . See paranda b teenuseosutajate ülevaadet piirkonna vajadustest, riskirühmadest ja koostööpartneritest ning toeta b senisest süsteemsemat teenuste kavandamist. Sotsiaalteenuste osutajate puhul avaldub mõju eelkõige paremas seotuses tervishoiuvaldkonnaga ning selgemas arusaamas piirkondlikest prioriteetidest. Tervishoiuteenuse osutajate jaoks võib muudatus tähendada senisest tugevamat vajadust arvestada inimese sotsiaalse toimetuleku ja tugivajadusega. Selle tulemusel võivad teenuseosutajate rollid ja omavaheline vastutusjaotus muutuda selgemaks ning väheneda vajadus lahendada koostööküsimusi üksikute töötajate isiklike kontaktide najal. Eelnõu järgi on TERVIK-u põhiülesannete hulgas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöö toetamine, valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse korraldamine, info liikumise tagamine ning vajaduse korral ka ressursside ühise kasutamise korraldamine. Näiteks on Sotsiaalministeerium huvitatud, et kohalikule tasandile suunatud välisvahendite kasutamine toimuks osapoolte partnerluses, mitte üksikute teenuseosutajate või kohalike omavalitsuste poolt eraldi. See võimaldab kasutada välisvahendeid tõhusamalt ning suurendab projektide tulemuste jätkusuutlikkust. Samuti võimaldab TERVIK-u kaudu toimiv partnerlus maandada riske, mis tulenevad üksikorganisatsioonide piiratud finantsvõimekusest või kompetentsidest. Eelnõu kohaselt võib TERVIK algatada ja ellu viia ka arendusprojekte, mis on suunatud just kohalike omavalitsuste ja väiksemate teenuseosutajate võimekuse suurendamisele. Lisaks muutub haiglate roll piirkondlikus koostöös laiemaks. Haiglad on TERVIK-u kohustuslikud liikmed ning paljudes maakondades võib haigla olla ka TERVIK-u moodustaja rollis, mis tähendab, et lisaks eriarstiabi osutamisele osalevad nad aktiivsemalt piirkondliku tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi arendamises. Juhul kui maakonnas ei ole TERVIK-ut tähtajaks moodustatud, on haiglavõrgu haiglal kohustus see moodustada hiljemalt 1. septembriks 2027. See rõhutab haiglate keskset rolli reformi käivitamisel. Haiglate roll laieneb üksikjuhtumite ravilt rohkem patsienditeekonna tervikliku toimimise toetamisele ning piirkondlikus koostöös osalemisele. TERVIK-u kaudu toimiv koostöö võimaldab kaasata keerukamate juhtumite lahendamisse tervisetee juhi , kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ning teisi spetsialiste, mis parandab tööjaotust ning toetab perearstikeskuste toimetulek u t keerukamate juhtumitega. Piirkondlik koostööorganisatsioon TERVIK pakub perearstikeskustele täiendavat tuge ning aitab tagada, et esmatasandi tervishoid ei jääks keerukate tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel üksi. Majanduslikult loob muudatus eeldused ressurs s i de tõhusamaks kasutamiseks, kuna teenuste planeerimine muutub andmepõhisemaks ning võimalda b kujundada terviklikuma ülevaa te vajadustest ja suunata ressursse sihipärasemaks. Pikemas perspektiivis võib see vähendada välditavate ja madala lisandväärtusega teenuste osakaalu, sealhulgas välditava i d hospitaliseerimis i , kordu va i d pöördumis i EMO-sse ning dubleeriva i d uuringu i d . Samas võib rakendamise algfaasis suureneda nende teenuseosutajate aja- ja halduskulu, kes peavad osalema uute koostöökokkulepete, tööprotsesside ja piirkondlike arenduslahenduste kujundamises. Regionaalne mõju avaldub paremas koostöös piirkonna teiste osapooltega. See loob eeldused ühtlasemaks teenuste kättesaadavuseks ja paremini koordineeritud teenuseteekondadeks. Väiksema võimekusega piirkondades võib muudatus aidata vähendada sõltuvust üksikute asutuste või spetsialistide võimekusest, kuigi tegelik mõju sõltub ka piirkondlikust koostöökultuurist, olemasolevast teenusevõrgust ja osapoolte valmisolekust uusi koostööpõhimõtteid rakendada. Kokkuvõttes on muudatuse mõju teenuseosutajatele oluline ja valdavalt positiivne, kuid võib TERVIK-ute loomise algusfaasis tuua kaasa ka kohanemisraskusi. Mõju sihtrühm 3 – k ohalikud omavalitsused Kohalike omavalitsuste jaoks tähendab muudatus paremaid eeldusi tegeleda senisest tulemuslikumalt inimestega, kelle abivajadus hõlmab nii tervise- kui sotsiaalvaldkonda . Mõju avaldub eeskätt kohaliku omavalitsuse kui sotsiaalteenuste korraldaja vaates: heaolupiirkonna tasandil kujundatud ühised prioriteedid, tervise- ja heaoluprofiil ning TERVIK-u kaudu kujundatav koostöökorraldus loovad parema aluse siduda sotsiaalteenuste planeerimine tervishoiuvaldkonna arengusuundadega olukordades, kus inimese vajadused seda eeldavad. See aitab vähendada olukordi, kus teenuseid arendatakse paralleelselt , killustunult või ilma vastastikuse arvestuseta. TERVIK-usse peavad kohustuslikult kuuluma kõik heaolupiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitsuse üksused. Sellise praktika kohta, kus KOV-e kohustatakse seadusega tegema piirkondlikku koostööd nii omavahel kui ka tervishoiu valdkonna esindajatega võib tuua Euroopast mitmeid näiteid : Flandrias on esmatasandi hoolduse dekreediga (26.04.2019) seaduslikult määratud piirkonnad Eerstelijnszone , kus peab olema Zorgraad ehk tervishoiu-ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon, kuhu on kohustus kuuluda KOV-idel , perearstidel, teistel esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatel, hooldekodudel jne. Norras on KOV esmatasandi piirkonnad, kus 2012 kehtestati samhandling reformiga KOV-idele , haiglatele ja perearstidele seaduslik kohustus (sh kohustus sõlmida koostöölepinguid) teha koostööd eesmärgiga tagada koordineeritud, patsiendikeskne ja efektiivne teenuste osutamine, kus ravi toimub võimalikult madalal, kuid inimese vajaduste jaoks sobival tasandil. Inglismaal on Health and Care Act 2022 alusel loodud tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöö eesmärgil koostööpiirkonnad, kus tegutsevad ICS-id ( Integrated Care Systems). ICS ühendab koostööks NHS ‑ i, kes korraldab ja rahastab riiklikult tervishoidu ning omavalitsused, kellel on seadusest tulenev kohustus ICS-i kuuluda. Muudatus võib parandada ka kohalike omavalitsuste juhtimisvõimekust, kuna piirkondliku tervise- ja heaoluprofiili kaudu tekib parem ülevaade rahvastiku vajadustest, riskirühmadest, teenuste kasutusmustritest ja piirkondlikest erinevustest. See loob eeldused teha senisest teadlikumaid valikuid teenuste arendamisel, ressursside suunamisel ja koostöö korraldamisel. Ühtlasi võimaldab see omavalitsustel paremini arvestada sellega, millistes valdkondades on vaja tugevdada kodupõhiseid ja toetavaid teenuseid ning tuvastada võimalikud riskid , kus on oht jääda inimesel eri süsteemide vahele vajalikku abi saamata. Kohalike omavalitsuste erinev võimekus ja senine kogemus tervise- ja heaoluprofiilide kasutamisel tähendab, et muudatuste mõju võib piirkonniti erineda. Piiratud analüüsivõimekuse tõttu tuginetakse eelkõige väiksemates omavalitsustes jätkuvalt üksikjuhtumipõhisele käsitlusele, mis võib piirata süsteemse ja ennetava lähenemise kujundamist . Samas on muudatustega loodav koordineeritum lahendus siin abiks ühiste praktikate ja meetodite tekkimisele. Samas tuleb arvestada, et parem varajane märkamine ja süsteemsem koostöö võivad lühiajaliselt suurendada nõudlust toetavate , ennetavate ja kodupõhiste sotsiaalteenuste järele, kuna seni varjatud või ebapiisavalt kaetud abivajadused muutuvad nähtavamaks . See võib suurendada survet kohalike omavalitsuste teenustele , töökorraldusele ja eelarvetele. Pikemas vaates on muudatuse eesmärk suunata abi varasemasse faasi, et ennetada probleemide süvenemist , kuid selline mõju ei avaldu automaatselt ning sõltub ka teenuste tegelikust kättesaadavusest, piirkondlikust võimekusest ja riigi toe ulatusest. Majanduslikus vaates loob see eeldused ressursside tõhusamaks kasutamiseks, kuna ühine planeerimine ja parem ülevaade piirkondlikest vajadustest võivad vähendada dubleerimist ning toetada vahendite suunamist suurema mõjuga tegevustesse. Samas ei tähenda see tingimata kohalike kulude vähenemist lühiajaliselt. Vastupidi, üleminekuperioodil võib suureneda vajadus investeerida teenuste ümberkorraldamisse, koostöö arendamisse ning toetavate teenuste mahu kasvatamisse. Pikaajaliselt võib parem sihtimine ja varasem sekkumine aidata kulusurvet ohjata, eriti nende teenuste puhul, mis muutuvad inimese jaoks kõige kulukamaks siis, kui abi osutatakse hilja või killustunult (vt mõjuhinnang ut lk 54) . Halduskoormuse vaates suureneb lühiajaliselt eeskätt strateegilise juhtimise ja koordineerimisega seotud ajakulu. See seisneb koostöökogude töös osalemises, ühiste prioriteetide kujundamises, tervise- ja heaoluprofiili sisendi ettevalmistamises, piirkondlike kokkulepete arutamises ning TERVIK-u tööga suhestumises . Tegemist on kohtumistel osalemise , planeerimis-, kooskõlastus- ja juhtimiskoormusega. Pikaajaliselt võib see koormus siiski väheneda, kui väheneb vajadus eraldiseisvate koordineerimisprotsesside ja projektipõhise koostöö järele. Regionaalses vaates võimaldab maakonnapõhine ja samal ajal riigiga s elgelt seotud koostöö arvestada senisest paremini piirkondlikke eripärasid ning kujundada lahendusi, mis vastavad kohalikele vajadustele. Heaolupiirkonna tasandil toimuv koostöö loob eeldused aktiivsemaks riigi tasandi poliitikakujunduseks, sotsiaalteenuste ühiseks kavandamiseks ja paremini koordineeritud korralduseks, säilitades kohalike omavalitsuste seadusest tuleneva vastutuse sotsiaalteenuste tagamisel. See võimaldab paremini kasutada olemasolevaid ressursse, vältida dubleerimist ning pakkuda teenuseid paindlikumalt, sealhulgas olukordades, kus ühe omavalitsuse võimekus on piiratud. Heaolupiirkonna koostöö kaudu tekib omavalitsustel parem võimalus üksteise kogemustest õppida, jagada toimivaid lahendusi ning levitada piirkonnas parimaid praktikaid teenuste kujundamisel ja osutamisel. Samuti võib ühine tegutsemine tugevdada suutlikkust algatada ja ellu viia välisrahastusega arendusprojekte ning toetada projektitulemuste kestlikumat rakendamist pärast välisrahastuse lõppemist. Väiksema võimekusega piirkondades võib selline koostöö vähendada sõltuvust üksikute asutuste või töötajate suutlikkusest ning tugevdada omavalitsuste võimet osaleda ühises strateegilises juhtimises. Institutsionaalselt säilib kohalike omavalitsuste autonoomia ning sotsiaalhoolekande seadusest tulenev vastutus teenuste korraldamisel, kuid suureneb nende roll piirkondlikus strateegilises koostöös. Muudatus ei võta omavalitsustelt ära olemasolevaid kohustusi, vaid lisab neile kohustuse osaleda senisest süsteemsemalt ühiste eesmärkide, prioriteetide ja koostööpõhimõtete kujundamises. Kokkuvõttes on heaolupiirkondade ja koostöökogude loomisel, TERVIK-ute moodustamisel, tervise- ja heaoluprofiili kasutuselevõtul ning Tervisekassa rolli muutumisel kohalikele omavalitsustele oluline ja valdavalt positiivne mõju, kuna see parandab eeldusi kohaliku omavalitsuse elanike heaolu toetamiseks teadlikuma teenuste planeerimise, tihedama koostöö ja varasema sekkumise kaudu , kuigi lühiajaliselt võivad kaasneda täiendav ajakulu, kulusurve ning vajadus kohaneda uue koostöökorraldusega. Mõju sihtrühm 4 – sotsiaalministeerium ja tema valitsemisala a sutused (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet , TEHIK ja Tervise Arengu Instituut) Riigi tasandi jaoks paraneb ligipääs piirkondlikule , struktureeritud ja võrreldavale infole , mis võimaldab siduda poliitikakujundami s e otsused tegelike vajaduste ja teenusmustrite ga. Heaolupiirkondade k oostöökogud loovad püsiva mehhanismi, mille kaudu kogutakse ja sünteesitakse infot piirkondlik e kitsaskoh tade, sihtrühmad e vajaduste ning teenuste toimimise kohta. See vähendab sõltuvust ad hoc analüüsidest ja killustatud sisendist ning võimaldab kujundada sihistatumaid ja diferentseeritumaid poliitikameetmeid. Majanduslik mõju avaldub eelkõige paremas rahaliste vahendite sihtimises. Kasvab võime suunata rahalisi vahendeid probleemidele ja sihtrühmadele, kus mõju on suurim ning väheneb risk investeerida meetmetesse, mille mõju on piiratud või mis ei vasta piirkonna tegelikule vajadusele. Riigi jaoks parandab tervise- ja heaoluprofiil ide põhine süsteemsem lähenemine võimalust siduda poliitikakujundamine ja rahastamine piirkondlike vajadustega. Ühtne andmepõhine vaade , mis on seostatud konkreetsete protsessidega, võimaldab võrrelda piirkondi, tuvastada kitsaskohti ning suunata meetmeid kiiremini, paindlikumalt ja sihipärasemalt. Profiilis seatud mõõdetavad eesmärgid ja näitajad võimaldavad jälgida, kas piirkondlikud tervise- ja heaolueesmärgid saavutatakse ning hinnata rakendatud meetmete mõju. See toetab andmepõhist otsustamist ning aitab suunata tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ressursse valdkondadesse, kus nende mõju on suurem. Muudatus suurendab riigi rolli ja võib suurendada ka töökoormust tervise- ja heaoluprofiilide metoodilisel suunamisel ning piirkondade koostöö korraldamisel. Sotsiaalministeerium, selle valitsemisala asutused ning Tervisekassa töötavad välja profiilide juhendid, nõustavad piirkondi ja korraldavad riigiülest koostööd. TAI avaldab ka heaolupiirkondade tervise ja heaolu lühiülevaateid. Muudatused toovad kaasa tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna juhtimismudeli muutuse, kus riigi, Tervisekassa ja kohalike omavalitsuste koostöö muutub senisest süsteemsemaks ja institutsionaliseerituks. Kui kehtivas süsteemis toimub koostöö valdavalt projektide või mitteformaalsete kokkulepete kaudu, siis eelnõu loob püsiva piirkondliku juhtimistasandi heaolupiirkonna koostöökogude ja TERVIK-ute kaudu . Tervisekassa roll riigivalitsemises laieneb, kuna lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele hakkab ta rahastama TERVIK-ute tegevust ning osalema senisest aktiivsemalt piirkondlike tervise- ja heaolueesmärkide saavutamise suunamises. Sellega kaasneb vajadus uute rahastuslepingute sõlmimiseks, tulemuspõhise rahastamise põhimõtete rakendamiseks ning andmepõhise juhtimise tugevdamiseks. Muudatuste rakendamise algfaasis võib riigiasutuste töökoormus ajutiselt suureneda seoses rakendusaktide ettevalmistamise, infosüsteemide arendamise ning uue koostöömudeli käivitamisega. Rakendamisega võivad kaasneda ajutised juhtimis- ja koordineerimisriskid, eelkõige seoses uute organisatsiooniliste struktuuride ja protsesside kujundamise ning rahastamislepete sõlmimisega. Samuti eeldab reform erinevate riigiasutuste arendusplaanide ja tegevuste ajakava kooskõlastamist. Pikemas perspektiivis aitab muudatus parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna juhtimise sidusust , horisontaalset koostööd erinevate valdkondade vahel ning toetada avalike ressursside tõhusamat kasutamist. Üleminekuperioodil võib tekkida risk, et olemasolevate teenuste korraldus muutub ajutiselt ebaselgeks või katkeb. See puudutab eelkõige rehabilitatsiooniteenuste ümberkorraldamist ning nende sidumist uue koostöömudeliga. Riski maandamiseks tuleb tagada piisav üleminekuperiood ning selge rakenduskava. Pärast välisrahastuse lõppemist tuleb TERVIK-ute tegevuskulud katta peamiselt ravikindlustuse vahenditest, mistõttu on oluline suunata välisvahendeid senisest sihitumalt ning tagada nende kasutamise kooskõla riigi strateegiliste eesmärkide ja Euroopa Komisjoni riigipõhiste suunistega. Täpsem ülevaade riigiasutuste tegevustest ja eelarve mõjust on esitatud peatükis 7. Kokkuvõtlikult saab öelda, et mõju riigiasutustele on oluline ja toob kaasa teatava koormuse kasvu , kuid loob samal ajal eeldused sidusamaks, andmepõhisemaks ja tulemuslikumaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna juhtimiseks ning avalike ressursside sihipärasemaks kasutamiseks. V aldkonnaülese koordinatsiooniteenuse ja tervisetee juhi rolli rakendamine Käesoleva eelnõuga sätestatakse valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse kasutuselevõtt, mille eesmärk on tagada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritus kompleksse teenusvajadusega inimestele ning toetada nende liikumist teenuseosutajate ja süsteemide vahel. Teenuse osutamiseks luuakse tervisetee juhi roll, kelle ülesandeks on koostada inimesele heaoluplaan ning siduda tema tervise- ja sotsiaalvajadused terviklikuks tegevuskavaks. Kehtivas süsteemis puudub terviklik vastutus teenuste koordineerimise eest, mistõttu võib abi osutamine olla killustunud ning viia vajaduseni kasutada kulukamaid teenuseid. Kavandatav muudatus aitab tagada abi järjepidevuse ja tõhusama korralduse , paranenud infovahetuse, inimeste terviseteadlikkuse tõusu ja võimekuse ise ennast paremini aidata. Järgnev tabel (Tabel 2) annab ülevaate terviseteejuhi rollist ja tema töö eesmärgist võrdluses KOV sotsiaaltöötaja ja tervishoiutöötajaga. Tabel 2. Terviseteejuhi roll valdkonnaüleses koordinatsioonis võrdluses teiste spetsialistidega Aspekt KOV sotsiaaltöötaja Terviseteejuht Tervishoiutöötaja Õiguslik alus Sotsiaalhoolekande seadus Rahvatervishoiu seadus Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Rolli tüüp Sotsiaalhoolekandeline juhtumikorraldaja Valdkonnaülene koordinaator Kliiniline spetsialist Põhiküsimus Kas inimene tuleb sotsiaalprobleemidega toime? Kas teenused on kooskõlas ja õigel ajal? Kas info liigub meeskonnaliikmete vahel? Kas terviseprobleem on diagnoositud ja ravitud? Töö fookus Sotsiaalne sekkumine Ennetus, koordinatsioon, riskirühmad Diagnoos, ravi Vastutus inimese ees Sotsiaalne toimetulek Teenuseteekonna sujuvus, motivatsioon ja oskus abi kasutada ja ise ennast aidata Ravi ja tervisetulemus Abivajaduse hindamine Sotsiaalse abivajaduse hindamine (KOV hindamisvahend) Valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamine Kliiniline hindamine Plaan Juhtumiplaan Heaoluplaan (mis saab võimalusel sisendi juhtumiplaanist ja raviplaanist) Raviplaan Millal plaan koostatakse? Pikaajalise kompleksse sotsiaalse abivajaduse korral Kui esineb valdkonnaülese koordinatsiooni vajadus Pikaajalise kompleksse terviseprobleemi korral 6.2.1. Sotsiaalsed , majanduslikud ja regionaalsed mõjud Mõju sihtrühm 1 – kompleksse abivajadusega inimesed Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt eelkõige kompleksse abivajadusega inimesi, kes vajavad samaaegselt tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning kelle puhul on vajadus valdkonnaülese koordinatsiooni järele. Täpsem sihtrühma kirjeldus on esitatud alapeatükis 6.1.1 sotsiaalsete ja majanduslike mõjude sihtrü hma 1 all . Tegemist on sihtrühmaga, kelle teenuseteekonda iseloomustab praegu sageli killustatus, korduvad pöördumised erinevate teenuseosutajate poole ning info liikumise puudulikkus. Kaudne mõju võib ulatuda laiemale elanikkonnale läbi varasema sekkumise ja ennetustegevuste, mis aitavad vältida abivajaduse süvenemist. Teenuse saaja jaoks tähenda vad muudatused selgemat ja paremini koordineeritud teenuste kasutamist . Tervisetee juht toetab inimest teenuste kasutamisel, aitab mõista kokkulepitud eesmärke ning koordineerib erinevate valdkondade tegevusi. See aitab parandada teenuste järjepidevust, vajadustele vastavust ja kvaliteeti ning vähendada riski, et inimene katkestab ravi või sotsiaalteenuste kasutamise süsteemi keerukuse tõttu. Samuti võib paraneda inimese teadlikkus oma tervise- ja heaolueesmärkidest ning suureneda tema valmisolek osaleda aktiivsemalt oma tervise ja toimetuleku kujundamisel. Muudatused võivad aidata vähendada korduvaid pöördumisi erakorralisse meditsiini, hospitaliseerimisi ning ööpäevaringsete teenuste kasutamist, parandades teenuste koordineeritust ja vähendades katkestusi abi saamise protsessis . Viimaste aastate andmed viitavad kasvavale survele nii erakorralise meditsiini kui ka ööpäevaringse le üldhooldusteenusele . Erakorralise meditsiiniabi kasutas 2024. aastal 507 075 inimest (keskmiselt 1386 inimest ööpäevas), võrreldes 2023. aasta 498 553 inimesega (1366 ööpäevas) . Samal ajal on suurenenud ka ööpäevaringse üldhooldusteenuse kasutajate arv (2023. aasta ja 2025. aasta võrdluses 13%) , 2023. aastal oli teenusel 10 624, 2024. aastal 11 505 ning 2025. aastal 12 015 inimest . Sealjuures, OECD hinnangul või vad integreeritud ja valdkonnaülesed koordinatsioonimudelid ligikaudu kolm aastat hiljem tuua sihtrühmades (so 55 – 84. a) kaasa kuni ligikaudu 5% tervishoiukulude vähenemise võrreldes tavapärase raviga (ca 50 milj onit eurot aastas ) . See hinnang hõlmab lisaks valdkonnaülese koordinatsiooniga kaasnevale võimalikule säästule ka muude integratsiooni sekkumistega kaasnevat säästu. Koordineeritud teenuseteekond paranda b ka krooniliste haigustega inimeste ravitulemusi, kuna tervise- ja sotsiaalprobleemidele reageeritakse varasemas etapis ning ravi ja toimetulekut toetavad tegevused on paremini kooskõlastatud. Rahvusvaheline kogemus näitab, et riskirühmadele suunatud koordineeritud teenuselahendused aitavad vähendada erakorralise meditsiini kasutust ( 20 – 50%) , toovad kaasa hospitaliseerimise vähenemise ca 10% ning mitmete tervisenäitajate paranemise . Tervisekassa poolt SOM väljatöötamiskavatsuse vastuses esitatud arvutuste kohaselt o li valdkonnaülesest koordinatsioonist saadav oodatav teoreetiline kokkuhoid ravikuludes sotsiaalministeeriumi poolt soovitatud krooniliste haigustega inimeste sihtrühma korral ( hinnatud 2024. aasta tegelike kulude alusel ) ligikaudu 22,5 miljonit eurot aastas . Tervisekassa on teinud ettepaneku rakendada valdkonnaülest koordinatsiooni esialgu oluliselt piiratumale krooniliste haigustega inimes te sihtrühmale (kooskõlas rakendusaktis toodud riskirühma hindamise metoodikaga) ja hinnanud, et sellega seonduv kokkuhoid ravikuludes on kuni 9 mln eurot aastas (vt eelarve mõju punktis 7). M uudatuste rakendamise ja üleminekuperioodi l võivad kaasneda riskid, mis on seotud uue süsteemi käivitamise ja tööprotsesside kujunemisega. K oostöömudeli ja TERVIK-ute loomine võib piirkon niti toimuda erineva kiirusega, mistõttu võib koordinatsiooniteenus jõuda inimesteni esialgu ebaühtlaselt . Samuti võib t eenuste korralduse muutumine tekitada ajutist abi saamise ja teenustele suunami se osas , mida aitab leevendada tervisetee juhi roll kui selge kontaktpunkt . Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine toimub inimese nõusolekul ning eeldab tema aktiivset osalemist heaoluplaani koostamisel ja elluviimisel. Osa inimestest võib uue teenuse suhtes olla ettevaatlik või otsustada sellest loobuda, mis võib piirata teenuse potentsiaalset mõju. Koordineeritud teenuseosutamine eeldab tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahelist andmevahetust. Kuigi andmete töötlemine toimub kehtiva õiguse ja inimese nõusoleku alusel, võib see tekitada mõnes teenuse saajas muret isikuandmete privaatsuse ja turvalisuse pärast. Heaoluplaani kasutamine eeldab lisaks , et inimesel on võimalik tutvuda talle koostatud plaaniga ning osaleda selle elluviimises. Kui plaani kasutamine eeldab digivahendite kasutamist, võib see olla takistuseks inimestele, kellel puuduvad vastavad oskused või vahendid. Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aastal internetti 75,8% 65 – 74-aastastest inimestest . Riski maandamiseks tuleb tagada, et heaoluplaan oleks inimesele kättesaadav ka muul viisil, näiteks tervisetee juhi või teiste spetsialistide vahendusel. Muudatus aitab parandada inimese terviseharitust ja enesejuhtimise oskust. Ka u uringud on näidanud, et kõrgem terviseharituse tase on seotud teadlikumate terviseotsuste ja paremate tervisenäitajatega. Ühise heaoluplaani ja koordineeritud töökorralduse kasutamine võib parandada ka teenuste kasutamise mõistetavust inimese vaates. Selgem vastutusjaotus ja ühtne tegevuskava aitavad inimesel paremini aru saada, millised spetsialistid tema abivajadusega tegelevad ning kelle poole pöörduda erinevate küsimuste korral. Koordineeritud teenuseosutamine aitab parandada veel haiglaravi järgselt kodusele ravile või kogukonnateenustele liikumise sujuvust. Varasem ja paremini planeeritud koostöö tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahel võib vähendada olukordi, kus inimene satub lühikese aja jooksul uuesti haiglaravile. Samu t i võivad muudatused soodustada kogukonna- ja kodupõhiste teenuste kasutamist ning lükata edasi vajadust intensiivsemate institutsionaalsete teenuste järele, näiteks väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kasutamist. Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse tulemuslikkus sõltub siiski suurel määral inimese valmisolekust osaleda heaoluplaani elluviimisel. Kui inimene ei järgi kokkulepitud tegevusi või loobub koostööst, võib teenuse mõju olla piiratud ning koordinatsiooniteenuse kasutamine ei pruugi viia soovitud tulemusteni. Muudatused on sihtrühmale olulise mõjuga. Muudatuse mõju teenusesaajatele on hinnanguliselt keskmise ulatusega, avaldub regulaarselt eelkõige kompleksse abivajadusega ja sagedaste teenusekasutajate sihtrühmades ning hõlmab arvestatavat osa elanikkonnast, kuigi otsene mõju koondub peamiselt riskirühmadesse. Mõju sihtrühm 2 – tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad Muudatus mõjuta b tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate (sihtrühma on täpsemalt kirjeldatud peatüki 6.1 sotsiaalsete ja majanduslike mõjude sihtrühma 2 all) töökorraldust tunnetatud vastu tusjaotust , kuna teenuste osutamine ja planeerimine muutub senisest enam koostööpõhiseks. Koordinatsiooniteenust saavatele inimestele ei toimu t eenuseosutamine enam üksikteenuse loogikas, vaid osana koordineeritud teenuseteekonnast, kus otsused ja vastutus kujunevad senisest enam koostöös. Mõju hõlmab valdavat osa valdkonna teenuseosutajatest, sealhulgas esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajaid, ning avaldub kõige tugevamalt nende puhul, kes osalevad aktiivselt valdkonnaüleses koordinatsioonis ja TERVIK-ute tegevuses. Väiksem on mõju teenuseosutajatele, kelle roll piirdub üksikteenuste osutamisega või kes ei ole tihedalt seotud koordinatsiooniteenuse rakendamisega. Rahvusvaheline kogemus näitab, et valdkonnaülese koordinatsiooni rakendamine võib esialgu suurendada esmatasandi spetsialistide, kuna paraneb abivajaduse varajane märkamine ning süsteemi jõuab rohkem inimesi, kelle vajadus on seni jäänud tuvastamata. Lisaks lisanduvad tööprotsessidesse koordinatsiooniga seotud tegevused, nagu regulaarne infovahetus eri spetsialistide vahel, ühiste plaanide koostamine ning ulatuslikum andmete dokumenteerimine ja haldamine. Pikemas vaates aitab selgem rollijaotus, paremini toimiv infovahetus ja koordineeritud töökorraldus vähendada dubleerimist ning muuta tööprotsessid tõhusamaks. Muudatuste tegemise algfaasis suureneb mõningal määral organisatsioonide halduskoormus seoses uute töökorralduslike protsesside kujundamise ning spetsialistidele lisandub uute töövahendite kasutamine , näiteks märkamisleht ja heaoluplaan. See eeldab seniste tööviiside muutmist ning võib esialgu tekitada ajutisi tõrkeid või vastuseisu , mis tõttu on oluline tagada piisav tugi, koolitus ja selge kommunikatsioon. Proaktiivse lähenemise tulemusel jõuavad koordinatsiooniteenusele ka inimesed, kes muidu teenuseosutajate poole ei pöörduks. Se etõttu võib lühiajaliselt suuren da da töökoormust, kuid võimaldab abivajadusele reageerida varasemas etapis. Kokkuvõttes on muudatuse mõju teenuseosutajatele oluline ja valdavalt positiivne . See avaldub igapäevases töökorralduses , hõlmab valdavat osa valdkonna teenuseosutajatest ning eeldab alg faasis kohanemi st . Pikemas perspektiivis loob eeldused parem ini koordineeritu d , kvaliteetsemate ja tõhusamet teenuste osutamiseks . Mõju sihtrühm 3 - haiglad Muudatused mõjuta vad kõiki haiglavõrgu arengukavva (HVA) kuuluva i d haigla i d , mille tegevust iseloomustavad suures osas korduvad visiidid ja pikaajalised raviteekonnad, eriti vanemaealiste ja krooniliste haigustega patsientide seas. See tähendab, et valdkonnaülene koordinatsioon mõjutab eeskätt neid patsiente, kelle ravi on seotud mitme teenuseosutaja ja pikaajalise jälgimisega. Tervisekassa andmetel oli 2025. aastal HVA haiglates kokku ligikaudu 2,48 miljonit ravijuhtu ja 2,47 miljonit patsienti (teenusjuhtu). Suurima osa teenusekasutusest moodustab ambulatoorne ravi (v.a päevaravi), kus raviti ligikaudu 750 000 patsienti ja esitati üle 920 000 raviarve. Statsionaarne ravi hõlmas umbes 52 000 patsienti ja 58 000 raviarvet ning päevaravi ja päevakirurgia ligikaudu 32 000 patsienti ja 46 000 raviarvet. See näitab, et suurem osa haiglate koormusest tuleneb korduvatest visiitidest ja pikaajalisest ravist, mitte üksikutest hospitaliseerimistest. Patsientide elukoha põhjal moodustavad Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonna elanikud ligi 60% kõigist patsientidest ja üle 70% kõigist raviarvetest. See peegeldab eelkõige rahvastiku paiknemist, kuid tähendab ka seda, et nende piirkondade elanike vajadused kujundavad suurel määral kogu tervishoiusüsteemi koormust. Väiksemates maakondades (Hiiu, Põlva, Jõgeva, Saare) on teenusekasutus mahuliselt madalam, kuid seal on suurem eakate osakaal, mistõttu koondub teenusevajadus enam 66+ vanuserühma. Vanuseliselt kasutavad teenuseid enim 41–65-aastased (29%) ja 66+ inimesed (35%), samas kui laste ja noorte (0–15) osakaal on ligikaudu 10%. See on ootuspärane, kuna terviseprobleemide ja krooniliste haiguste esinemine suureneb vanusega. Keskmiselt tegi patsient 2025. aastal HVA haiglates 1,7 visiiti. Vanemaealiste (41–65 ja 66+) seas on kordusvisiitide arv veelgi suurem, moodustades kokku ligikaudu 1,83 m iljonit raviarvet ehk 73% kõigist raviarvetest. See kinnitab, et haiglate koorm us on seotud eeskätt korduvate visiitide ja pikaajaliste raviteekondadega . Muudatus mõjutab ka haiglate töö sisu, suunates seda senisest enam ravikeskselt käsitluselt patsienditeekonna terviklikule juhtimisele. See tähendab, et lisaks raviteenuse osutamisele suureneb haiglate roll patsiendi edasise toimetuleku ja teenustele liikumise toetamisel koostöös teiste teenuseosutajatega. Kehtivas süsteemis võivad haiglates töötada sotsiaaltöötajad või projektipõhised koordinaatorid, kuid nende roll ei ole ühtselt reguleeritud ning haiglaravi käigus ilmnenud sotsiaalsed probleemid või toimetulekuraskused ei pruugi alati jõuda teiste teenuseosutajateni ega saada enne väljakirjutamist piisavat lahendust. Tervisetee juhi olemasolul saab haigla korraldada abivajaduse märkamise ja esmase hindamise organisatsioonisiseselt ning vajaduse korral alustada heaoluplaani koostamist juba haiglas. See võimaldab koondada erinevate spetsialistide sisendi ning tagada, et vajalik info liigub edasi ka teistele teenuseosutajatele. Muudatus toetab patsiendi sujuvamat liikumist haiglaravilt esmatasandi tervishoiule ja sotsiaalteenustele ning aitab ennetada olukordi, kus abivajadus jääb pärast haiglaravi lahendamata või viib korduva hospitaliseerimiseni. Samuti võib see vähendada sotsiaalsetel põhjustel haiglas viibimist ning parandada patsienditeekonna järjepidevust . Muudatus mõjutab ka ravikindlustamata inimesi , kelle abivajadus jõuab sageli haiglasse. Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse rahastamine nii ravikindlustus- kui riigieelarve vahenditest võimaldab pakkuda teenust ka neile, luues eeldused varasemaks ja terviklikumaks sekkumiseks ning vähendades korduva abi vajadust . Kokkuvõttes on muudatuse mõju haiglatele oluline ja valdavalt positiivne. Haiglate roll laieneb üksikjuhtumite ravilt rohkem patsienditeekonna tervikliku toimimise toetamisele ning koostööle teiste teenuseosutajatega . Mõju sihtrühm 4 - esmatasandi tervishoid (perearstiabi osutajad) Muudatused mõjutavad perearstiabi osutajaid eelkõige sellega, et suureneb koostöö roll sotsiaalvaldkonna ja teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Perearstidel ja pereõdedel (vt sihtrühma kirjeldust ptk 6.1 sihtrühm 2 kirjelduse juures) on oluline roll koordineerimist vajavate olukordade märkamisel ning tugimeeskonna töös osalemisel. Perearstiabi on Eesti tervishoiusüsteemi üks mahukamaid ja koormuselt kesksemaid teenuseliike. Tervisekassa andmete põhjal on 2025.a perearstiabi s tehtud ligikaudu 2,48 miljonit visiiti ja konsultatsiooni , mis näitab esmatasandi tervishoiu keskset rolli tervishoiusüsteemis . Harjumaa, Ida‑Virumaa ja Tartu maakond moodustavad üle 60% kogu teenusekoormusest. Vanusrühmade lõikes kasutavad perearstiabi kõige rohkem 41–65 . a ja 66+ vanuserühmad, kelle teenusevajadus on seotud krooniliste haiguste ja regulaarse jälgimisega. Kogu Eesti lõikes teeb keskmine patsient perearstiabis ligikaudu 1,7 visiiti aastas, mis kinnitab teenuse intensiivsust ja kordusvajadust . Rakendamise algfaasis või vad muudatused suurendada koostöö ja infovahetusega seotud töökoormust ning tekitada ajutist ebaselgust rollide ja vastutuse jaotuses, eelkõige seoses sellega, millal ja kuidas kaasata tervisetee juhti ning milline on perearstikeskuse roll heaoluplaani koostamisel ja elluviimisel. Samuti eeldab muudatus uute töövahendite, sealhulgas märkamislehe ja heaoluplaani kasutuselevõttu, mis võib algfaasis suurendada dokumenteerimisele kuluvat aega ning nõuab täiendavat koolitust ja tuge. Eri analüüsid on näidanud, et Eestis on perearstide ja pereõdede töökoormus suur ning hõlmab lisaks ravitööle ka märkimisväärset halduskoormust ja mittemeditsiiniliste probleemidega tegelemist , kus t öökoormuse kasvu mõjutavad eelkõige krooniliste haiguste levik, rahvastiku vananemine ning sotsiaalsete probleemide jõudmine tervishoiusüsteemi, mille tulemusena peab esmatasandi tervishoiutöötaja sageli tegelema küsimustega, mis ei kuulu otseselt tema põhitegevuse hulka. Sellises olukorras võib valdkonnaülene koordinatsioon aidata paremini suunata kompleksse abivajadusega patsiente ning vähendada olukordi, kus perearst või pereõde peab tegelema sotsiaalprobleemidest tulenevate küsimustega ilma piisava toeta. Koordinatsiooni vajadus on erinev sõltuvalt KOV-ide suurusest ja asu kohast. Suurtes linnades, nagu Tallinn ja Tartu, on perearstid hädas pigem sellega, et nende nimistutesse kuuluvate inimeste tegelik elukoht on mujal Eestis sh erinevates hooldekodudes üle Eesti ja sotsiaalteenuste eest vastutava KOV-iga kontakti saamine eeldab kõigepealt välja selgitamist, millise KOV-i vastutusalasse inimese aitamine kuulub. Üldjuhul tegelevad selliste korralduslike küsimustega pereõed , aga ka pereõdede ressurss on piiratud. Koordineerimisfunktsiooni koondamine tervisetee juhi le võimaldab vähendada vajadust, et esmatasandi tervishoiutöötajad täidaksid koordineerimisülesandeid oma põhitöö kõrval, ning suunata nende tööaega enam kliinilisele tegevusele. Reform tugevdab esmatasandi tervishoiu rolli inimese terviseteekonna keskse tugipunktina ning toetab perearstikeskuste töö muutumist meeskonnapõhisemaks ja ennetavamaks. Praegu puutuvad perearstid ja pereõed sageli kokku patsientide sotsiaalsete probleemidega, nagu üksindus, hooldusvajadus või toimetulekuraskused, mille lahendamiseks puudub neil sageli piisav tugisüsteem. TERVIK-u kaudu toimiv koostöö võimaldab kaasata keerukamate juhtumite lahendamisse tervisetee juhi , kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ning teisi spetsialiste, mis parandab tööjaotust ning toetab perearstikeskuste toimetulekut keerukamate juhtumitega. Lisaks toetab reform rahvastikupõhist riskijuhtimist ja varasemat sekkumist, võimaldades paremini tuvastada suurema abivajadusega patsiente ning suunata nad sobivatele teenustele enne probleemide süvenemist. See võib aidata ennetada olukordi, kus patsiendi terviseseisund halveneb ning koormus langeb esmatasandi tervishoiule või haiglatele. Varasem ja paremini suunatud sekkumine võib vähendada ka vajadust eriarstiabi ja erakorralise meditsiini teenuste järele, aidates leevendada ravijärjekordade pikenemist ning survet tervishoiusüsteemile. Selgem tööjaotus ja ühtne koostöömudel võivad parandada ka perearstikeskuste töökorralduse läbipaistvust ning vähendada olukordi, kus patsientide ootused ei vasta süsteemi võimalustele. Kokkuvõttes on muudatuste mõju esmatasandi tervishoiule oluline ja positiivne, kuna see tugevdab esmatasandi rolli, toetab meeskonnapõhist ja ennetavat lähenemist ning aitab suunata ressursse tõhusamalt patsiendi vajadustest lähtuva ravi ja toe pakkumisse. Mõju sihtrühm 5 – tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid Tervisetee juh tide tööle asu mine puudutab eelkõige sotsiaaltöötaja i d ja õd esid . TAI andmete l töötas 2024. aastal tervishoius 9374 õde ja Statistikaameti andmetel 23 39 sotsiaaltöötajat ja nõustajat (sh ca 300 neist SRT meeskondades ) . Tulevikus hakkab töötama hinnanguliselt 200–250 tervisetee juhti , kes moodustavad ligikaudu 2% kõigist õdedest ja sotsiaaltöötajatest . A rvest uslikult koordineerib üks tervisetee juht aastas keskmiselt 100 inimese abistamist (so keskmine koormus esmatasandil perearstide meeskondades , sellele l isanduvad ühekordsed nõustamised ) . Paikkondade külastustelt saadud tagasiside põhjal on sotsiaaltöötajate kasvanud töökoormuse oluliseks põhjuseks inimeste toimetulematus tervishoiusüsteemis navigeerimise ga , määratud teenustele jõudmi sega ja ravimite, meditsiiniseadmete ning abivahendite hankimi sega . Tervishoiu digitaliseerumisega (digiregistratuur, digisaatekiri , perearsti digitaalne platvorm jms) on madala digivõimekusega inimesed jäänud kehvemasse positsiooni teenuste saamisel ja jäänud hätta plaanilistele teenustele jõudmise ga . Spetsialiseeritud arstiabi pakkumise koondumine Tallinnasse ja Tartusse ning teenuseosutamise muutumine statsionaarsest vormist rohkem päevaravi vormi, on probleemi veelgi süvendanud. Tervisetee juhi rolli loomine muudab töökorraldust, kuna võimaldab KOV sotsiaaltöötajatel anda terviseteejuhile üle kokkulepitud sihtrühmadesse kuuluvate kompleksse abivajadusega inimeste tervishoiusüsteemis navigeerimisega , registreerimise ja tervishoiuteenustele jõudmise ning raviks ja taastumiseks vajalike toodete õigeaegse han kimisega seotud probleemide lahendamise. See jätab sotsiaaltöötajatele rohkem aega keskenduda inimeste sotsiaalprobleemide lahendamisele, mis on nende p õhifunktsioon. Muudatuste rakendumisel on üheks riskiks see, et ei jõuta 1. septembriks 2027 koolitada piisavalt tervisetee juhte . See tähendab, et koordinatsioon on esialgu kättesaadav väiksemale hulgale inimestele. Riskide maandamiseks rakendatakse koolituste järkjärgulist ja üleriigilist korraldust. Koolitused viiakse läbi mitmes etapis ning kaasates paralleelselt erinevaid koolituspartnereid, et tagada piisav koolitusvõimekus. Lisaks kavandatakse koolitusmahtudesse varu, koolitades esimestes etappides rohkem spetsialiste, kui minimaalne vajadus. See loob paindlikkuse olukordadeks, kus osa õppuritest ei lõpeta koolitust kavandatud ajaks või toimub personali liikumine tööturul. Üleminekuperioodi alguses on vajaduse korral võimalik kasutada ajutisi toetavaid lahendusi, sealhulgas mentorite abi, piirkondlikke tugimeeskondi ning olemasolevaid kompetentsikeskusi, kuni kavandatud tööjõud on vajaliku väljaõppe saanud. Selleks, et spetsialistid hakkaksid tööle piirkondades, kus nende järele vajadus on, tehakse koostööd TERVIK-utega st esimestel aastatel eelistatakse väljaõppes spetsialiste, kellel on mõne TERVIK-uga eelkokkulepe sinna tööle asuda. Šveitsi välisabi vahenditest rahastatakse 2027. aastal nii rehabilitatsiooni sihtrühmaga tööle asuvaid tervisetee juhte (69 i nimest ) kui ka krooniliste haigustega sihtrühmaga töötavaid spetsialiste (38 i nimest ). 2028. aastal kavandatakse täiendavalt 90 tervisetee juhi koolitamine olemasolevate TAT-ide lisarahastuse arvelt. Koolituste tulemusel saavutatakse vajalik tervisetee juhtide arv hinnanguliselt kõige varasemalt 20 29 . aastaks, mil on tööturul kättesaadav piisav hulk tervisetee juhte nii rehabilitatsiooni kui ka krooniliste haigustega sihtrühmade toetamiseks (kokku 231, kellest krooniliste haigustega sihtgrupiga hakkaks tööle 164 tervisetee juhti) . Alljärgne vas tabelis (Tabel 3) o n esitatud ülevaade terviseteejuhtide koolit usmahtudest. Tabel 3 . Tervisetee juhtide koolitamine rahastusallikate ja ajaperioodi lõikes , arv . Koolitus 2027 I PA 2027 II PA 2028 I PA 2028 II PA 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Šveitsi välisabi reha sihtgrupile 54 15 Šveitsi välisabi kroon ilis te haigustega sihtgrupile 38 Õiglase ülemineku fond (ÕÜF) 10 10 Olemsoleva te st TAT-idest lisarahastus 40 50 Baasmoodul täienduskoolitus uuest EL välisabi perioodist 50 50 50 50 50 50 Lisamoodulite täienduskoolitused uuest EL välisabi perioodist 200 200 200 200 200 200 TTJ-de arv kumulatiivselt 117 167 217 267 317 367 417 467 517 Lisanduvad spetsialistid on algusperioodil valdavalt sotsiaaltöö kõrgharidusega . Rakendamise algfaasis võib tekkida ebaselgust valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorralduse rollide eristamisel. Mõlemad hõlmavad abivajaduse hindamist ja teenuste planeerimist, mistõttu esineb risk töö dubleerimiseks või vastutuse ebaselguseks. Sarnane küsimus võib tekkida ka heaoluplaani ja juhtumiplaani kasutamisel. Riski maandamiseks on oluline korraldada maakondades infopäevasid KOV spetsialistidele ja terviseteejuhtidele ühiselt. Koordineerimisfunktsiooni koondamine tervisetee juhi rolli võimaldab suunata tervishoiuspetsialistide ressursi eeskätt ravitööle ning kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ressursi sotsiaaltöö põhitegevustele. Kuigi sotsiaaltöötajad teevad juba praegu koostööd eri ametkondadega, loob uus teenus eeldused töö paremaks jaotamiseks ja koormuse jagamiseks, kuid eeldab rollide selget kokkuleppimist ja tööprotsesside ühtlustamist. Riski maandamiseks on oluline tagada ühtsed juhised, koolitus ning töökorralduse praktiline toetamine. Lisaks võib praktikas tekkida ebaselgus juhtumikorralduse ja võrgustikutöö vastutuse osas, eelkõige olukordades, kus inimene saab samaaegselt teenuseid mitmest valdkonnast. Kui ei ole üheselt selge, milline spetsialist vastutab inimese juhtumi tervikliku käsitlemise eest, võib see viia juhtumitöö killustumise või dubleerimiseni. Samuti võib risk avalduda teenuste kättesaadavuses, kui töökorralduse muudatused ei ole piisavalt kooskõlastatud spetsialistide töökoormuse ja ressurssidega. Riski maandamiseks on oluline tagada selge d juhendmaterjalid , TERVIK-utes kokku lepitud tööpõhimõtted ning praktiline tugi spetsialistidele. Rahvusvaheline praktika näi tab , et valdkonnaülese koordinatsiooni rakendamisel muutub spetsialistide l töö sisu, kus vähen e b dubleeriv töö ning administratiivsete ja koordineerivate tegevuste maht ning samal ajal suureneb sisulise ja eesmärgipärase juhtumitöö osakaal . See aitab suunata spetsialistide tööaega enam nende põhiülesannetele ning muudab töökorralduse selgemaks ja abi järjepidevamaks . Sealjuures on spetsialistide töömahu täpset muutust keeruline hinnata. Teiste riikide kogemusest on ilmnenud , et juhtumipõhise koordinatsiooni puhul kujuneb spetsialisti töökoormus kontekstipõhiselt ning ei ole taandatav kindlale kliendiarvule . Töömahtu mõjutavad eelkõige sihtrühma keerukus, töö intensiivsus, piirkonna teenusevõrgu toimimine ning meeskonna toetus . Seetõttu ei kajasta töökoormus üksnes inimeste arvu, vaid ka töö sisu, sh kontaktide sagedust, koordineerimise vajadust ja kaasatud osapoolte hulka. Uuringud rõhutavad, et liiga suur kliendimaht võib muuta töö reaktiivseks ja vähendada ennetava toe mõju , mistõttu tuleb töökoormus kujundada vastavalt sihtrühmale ja piirkondlikele tingimustele. Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide töö sisule ja töökorraldusele. Pikemas perspektiivis võib see vähendada dubleerivat koordineerimist ja suunata tööaega enam erialastele tegevustele, kuid rakendamise edukus sõltub eelkõige piisava hulga spetsialistide koolitamisest ning selgete tööprotsesside kujundamisest . Mõju sihtrühm 6 – kohaliku omavalitsuse üksused Muudatus mõjuta b kõikide kohalike omavalitsuste rolli sotsiaalteenuste korraldamisel ning nende koostööd tervishoiuvaldkonna osapooltega – fookus liigub terviklikuma teenuseteekonna kujundam i sele . Koordinatsiooniteenuse lisandumine ei muuda omavalitsuste seniseid õiguseid ja kohustusi sotsiaalhoolekande korra l dam i sel , vaid loob selle kõrvale toeta va rolli . Koordinatsiooniteenus loob KOV-idele paremad eeldused varajaseks sekkumiseks ning süsteemsemaks abivajaduse märkamiseks, kuna info inimese olukorra kohta liigub tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel korrastatult ja reeglipäraselt . See võimaldab reageerida olukordadele varem ja ennetad a ära teenuste vähesest kooskõlast tingitud abivajaduse süvenemist . Samas võib see tähendada, et KOV-ide vaatevälja jõuab rohkem inimesi, ke s on olnud küll tervishoiu vaateväljas aga ke lle abivajadus on seni jäänud KOV-ile varjatuks . Seetõttu ja s õltuvalt sellest, kuidas on seni toiminud koostöö tervishoiu poolega , võib esialgu koordinatsiooni teenuse kaudu suureneda vajadus KOV - teenuste osutami seks . Muudatus mõjutab ka sotsiaalteenuste sisu ja struktuuri . O n oodatav , et s otsiaalteenus ed liigu vad rohkem abivajaduse varasemasse etappi , kus on võimalik inimesi toetada kodukeskkonnas ja lükata edasi või mõnin gatel juhtudel ka vältida hooldekodusse sattu mist . Sotsiaalministeerium analüüsis valdkonnaülese koordinatsiooni kasutuselevõtu võimalikku mõju KOV-ide poolt pakutavate sotsiaalt eenuste struktuursele muutusele nelja ja enama kroonilise haigusega inimeste sihtrühmas , so sihtrühm, kelle valdkonnaülest koordinatsiooni hakkaks Tervisekassa rahastama a lates 2028 . aasta mai kuust (enne seda toimub rahastamine projektipõhiselt välisvahenditest ). Analüüsis on eeldatud, et 2030. aastaks jõutakse valdkonnaülese koordinatsiooniga 2 0%- ni sihtrühmast. Neist omakorda ligikaudu 30% ehk 6% kogu sihtrühmast vajab erineval määral täiendavaid sotsiaalteenuseid , nagu koduteenus, sotsiaaltransporti, eluruumi kohandamist või eluruumi tagami ne . Nende lisa kulu aastas on hinnatud 2024 . aasta hindades ca 4,6 miljonile eurole aastas. Rahvusvahelised analüüsid viitavad , et valdkonnaülene koordinatsioon võib vähendada üldhooldekodusse sattumist kahe aasta jooksul kuni 20 % . 2030. aastaks koostati kolm stsenaariumi: valdkonnaüles t koordinatsiooni teenust ei osutata , väljaspool kodu osutatava üldhoold us teenuse kasutus kasvab 10%, lisakulu 7 m iljonit eurot aastal 2030 ; valdkonnaülese koordinatsiooni teenust rakendatakse , millega kaasneb lisakulu 4,6 m iljonit eurot , see aitab ära hoida üldhooldekodusse sattumist 5% sihtrühmast ( hinnanguline sääst 3,5 miljonit eurot ) , mistõttu on sekkumise kogumõju 1,1 m iljonit eurot lisakulu (so väike mõju) ; valdkonnaülese koordinatsiooni teenust rakendataks e, millega kaasneb lisakulu 4,6 m iljonit eurot , see aitab ära hoida üldhooldekodusse sattumist 10% sihtrühmast ( hinnanguline sääst 6,4 m iljonit eurot ) ja sellega kaasnevalt on sekkumise kogumõju 1,8 m iljonit eurot kokkuhoidu (so oodatav mõju) . Täiendavalt tule b arvestada, et perioodiks 2028 – 2034 on So tsiaalministeerium planeerinud suunata TERVIK-ute kaudu piirkondadesse , sh KOV-idesse , 16 m iljonit eurot , millest osa on mõeldud just valdkonnaülese koordinatsiooni kasutuselevõtu üleminekuperioodiga seotud mõjude leevendamiseks. See eeldab KOV-idelt valmisolekut teenuste arendamiseks ja ümberkujundamiseks ning tihedamat koostööd teiste teenuseosutajatega. Esialgu võib m uudatuse elluviimine suurendada KOV-ide haldus- ja korralduskoormus t, eelkõige seoses uute tööprotsesside kujundamise, koostöömudelite käivitamise ning teenuste ümberkorraldamisega. Mõju võib olla suurem väiksema administratiivse võimekusega omavalitsustes. Pikemas perspektiivis loob parem koordineeritus siiski eeldused kulusurve ohjamiseks, kuna väheneb vajadus hilisemate ja kulukamate sekkumiste järele. Koordinatsiooniteenuse abil inimese toetame läbi erinevate osapoolte eeldab ka võimekust ja pädevusi kasutada infovahetuseks andmesüsteeme ning an dmeid analüüsida . Oluline on, et inimese abivajadust puudutav info on korrektselt ja õigeaegselt talletatud. Kuigi ka praegu on KOV-idel vastav kohustus (nt andmekeskkonna STAR kasutamine), on selle rakendamine KOV - ides ebaühtlane. Sõltuvalt sellest võib tekkida vajadus täiendavalt üle vaadata töökorralduse protsessid ja tõsta töötajate pädevusi , et loodava i d tehnoloogilis ed tingimus i ja võimalus i kasuta da sihipäraselt . Piirkondlik koostöö , korrastatum andmevahetus ja andmeanalüüs aitavad paranda da sotsiaalteenuste planeerimist, et tõhusamalt kasutada ressursse ning vähendada olukordi, kus inimese probleemid süvenevad õigeaegse abi puudumise tõttu. Kokkuvõttes on muudatuste mõju kohalike omavalitsuste töökorraldusele oluline ja valdavalt positiivne, kuid eeldab üleminekuperioodil kohanemist ning võimekust teenuste arendamiseks ja koostöö tugevdamiseks . 6.2. 2 . Mõju riigivalitsemisele Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse ja tervisetee juhi rolli rakendamine avaldavad mõju mitmetele riigiasutustele ja riigieelarve kuludele. Mõjutatud sihtrühmadeks on Sotsiaalministeerium, Tervisekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Riigi roll tugevneb eeskätt strateegilise suunajana, kes kujundab valdkondadeülese koostöö põhimõtted, rahastamismudelid ning tagab andmepõhise juhtimise eeldused. Tervisekassa roll riigivalitsemises laieneb, kuna lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele hakkab ta rahastama valdkonnaülest koordinatsiooniteenust. Sellega kaasneb vajadus uute rahastuslepingute sõlmimiseks ning tulemuspõhise rahastamise põhimõtete rakendamiseks , mis loob eeldused liikuda ravikulude passiivselt rahastamiselt tervisetulemuste aktiivse juhtimise suunas. TEHIK -u roll suureneb seoses uute andmevahetuslahenduste , riskirühmade tuvastamist ja koordinatsiooniteenust sh heaoluplaani koostamist toetavate infosüsteemide arendamise ja haldamisega. See tähendab, et riigi tasandil suureneb vajadus tagada erinevate infosüsteemide koostalitusvõime, andmekvaliteet ning andmekaitse nõuete täitmine. Muudatuste rakendamine eeldab ka riigiasutuste vahelist tihedamat koostööd, eelkõige tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna andmete kasutamisel, teenuste planeerimisel ning rahastamise korraldamisel. See suurendab vajadust ühtsete metoodikate, juhiste ja seiremehhanismide järele ning eeldab riigi tasandil tugevamat koordinatsiooni. Muudatuste rakendamine toob kaasa täiendava eelarvemõju, mis koosneb nii ajutistest kui ka püsikuludest. Rakendamise algfaasis kasutatakse täiendava t välisrahastus t ligikaudu 14 miljoni euro ulatuses, mis hõlmab muu hulgas tervisetee juhtide koolitamise, infotehnoloogiliste lahenduste arendamise ning üleminekuperioodi toetamisega seotud kulusid. R iigiasutuste töökoormus ajutiselt suureneda seoses rakendusaktide ettevalmistamise, infosüsteemide arendamise ning uue koostöömudeli käivitamisega. Pärast välisrahastuse lõppemist tuleb koordinatsiooniteenuse tegevuskulud katta peamiselt ravikindlustuse vahenditest, mis suurendab Tervisekassa rolli valdkonnaülese koostöö rahastamisel ning eeldab pikaajaliste rahastuslahenduste kujundamist. Rakendamisega võivad kaasneda ajutised juhtimis- ja koordineerimisriskid, eelkõige seoses uue koostöömudeli käivitamise, rahastuslepingute sõlmimise ning infosüsteemide arendamisega. Samuti eeldab reform erinevate riigiasutuste tegevuste ja ajakavade kooskõlastamist. Täpsem ülevaade riigiasutuste tegevustest ja eelarve mõjust on esitatud peatükis 7. M uudatuste ülene m õju infotehnoloogilistele arendustele Muudatuse rakendamine eeldab ulatuslikke infotehnoloogilisi arendusi, mis tulenevad eelnõuga kehtestatavatest uutest andmeliikidest ja tööprotsessidest (vt ptk 3 ja § 2 muudatused). Arenduste keskmes on tervise infosüsteemi täiendamine ning selle liidestamine sotsiaalvaldkonna infosüsteemide ja Tervisekassa andmekoguga. Arendused viiakse läbi mitmes etapis. Esimese etapi a renduste käigus lisatakse tervise infosüsteemi uued andmeliigid – märkamisleht, heaoluplaan ja riskirühma tunnus – ning luuakse nende kasutamist toetavad kasutajarollid, ligipääsulahendused ja töövood. Tööprotsessi toetamiseks a rendatakse välja tsentraalne digitaalne töökeskkond, mille kaudu koostatakse ja hallatakse märkamislehte, heaoluplaani ja tegevuskava ning , mis on liidestatud tervise infosüsteemi ga. Lahendus eeldab i siku põhist ligipääsuhaldust ning kasutajaliideseid, mis toetavad uute protsesside kasutamist igapäevatöös. Teises etapis arendatakse välja liidestused , mis võimaldavad andmete vahetamist tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna süsteemide vahel (sh STAR ja Tervisekassa andmekogu). Liidestus võimaldab sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu andmete piiratud ristkasutust ning vähendab dubleerivat andmesisestust ja hindamist. Muudatus mõjutab eelkõige TEHIK -ut , kes vastutab arenduste elluviimise eest, kuid ka Tervisekassat ja SKA -d . Uued infotehnoloogilised lah endused eeldavad süsteemide koostoime tagamist ning olemasolevate lahenduste kohandamist. Lahenduse eesmärk on tagada, et andmeid sisestatakse võimalikult suures ulatuses üks kord ning neid kasutatakse korduvkasutatavalt erinevates tööprotsessides. Inimesele tagatakse juurdepääs teda puudutavale infole terviseportaali kaudu, mis suurendab läbipaistvust ja toetab inimese aktiivset rolli oma tervise ja heaolu juhtimisel. Lisaks andmevahetuse lahendustele on vajalik arendada juhtimisandmeid ja analüütilisi tööriistu, mis võimaldavad jälgida riskirühmi, teenuste kasutust ning piirkondlike eesmärkide täitmist (seos heaoluprofiili ja TERVIK-u tegevusega). Siin kaasatakse arendustesse eeskätt Tervisekassa, TAI ja SKA . Arendused vähendavad dubleerivaid hindamisi ja paralleelset dokumenteerimist, võimaldades kasutada olemasolevaid andmeid nii tervishoiu- kui sotsiaalvaldkonnas. Infosüsteemide arenduste hinnanguline maksumus I–II etapis on ligikaudu 2 miljonit eurot, mis kaetakse Norra välisabi vahenditest. Perioodiks 2028–2034 on kavandatud täiendavad arendused mahus ligikaudu 12 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest. Kulud hõlmavad lisaks arendustele ka testimist, kasutuselevõttu, koolitusi, kasutajatuge ja hooldust. Peamisteks riskideks on arenduste valmimise viibimine, eri süsteemide vähene koostalitusvõime, kasutajate ülekoormus liiga keeruka kasutajaliidesega, korduvad logimi sed , andmete ebatäpne ülekandumine ning küber - ja infoturberiskide suurenemine. Riskide maandamiseks rakendab TEHIK Eesti infoturbe standardit , teenuseosutajate vaates on tervisetee juhtide tööandja ks tervishoiuteenuse osutajad, kes rakendavad oma infoturbe standardit, tervisetee juhte koolitatakse infoturbe riskide maandamiseks . Muudatuste rakendamisel laienevad tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmevahetuse mahud ning suureneb isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste terviseandmete, ristkasutuse intensiivsus. Seetõttu on muudatuste juures keskse tähtsusega selgelt määratletud andmetöötluse reeglid, turvalised tehnilised lahendused ning kasutajate teadlikkus. Andmekaitseriskide maandamiseks rakendatakse meetmeid, mis tagavad, et isikuandmete töötlemine oleks kooskõlas minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja õiguspärasuse põhimõtetega ning väldiks olukordi, kus andmed muutuvad ebatäpseteks, liigse ulatusega või ebaseaduslikult kättesaadavaks. Esiteks põhineb ligipääsuõiguste kujundamine lisaks rollipõhisele ligipääsule olulises osas isiku põhisel juurdepääsul, mis tähendab, et tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid saavad vaadata ja kasutada ainult neid andmeid, mis on vajalikud nende ametikohast ja tugimeeskonda kuulumisest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ligipääsude andmise eest isikupõhiselt vastutab terviseteejuht. Ligipääsude lõpetamine toimub automatiseeritud loogika alusel, mis välistab olukorra, kus isikul säilib ligipääs pärast tööülesannete lõppemist või rolli muutumist. Andmete vaatamine ja töötlemine logitakse terviklikult, mis aitab varakult tuvastada võimalikke rikkumisi või huvipõhist andmekasutust. Inimesele tagatakse portaalis läbipaistvus, võimaldades tal näha, kes on tema andmeid kasutanud ning mis eesmärgil. Teiseks rakendatakse andmete ligipääsul minimaalsuse põhimõtet nii märkamislehe, heaoluplaani kui riskirühma tunnuse kavandamisel. Andmeelemente kogutakse ja edastatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik valdkondadeülese koordinatsiooni osutamiseks. Vabatekstiväljade kasutamine viiakse miinimumi, eelistades struktureeritud ja standardiseeritud andmevälju, mis vähendab nii ülemäärase info esitamist kui ka andmete tõlgendamisvigu. Kolmandaks toimub kõikide süsteemidevaheliste päringute ja andmeedastuste kaitsmine krüpteeritud kanalite kaudu ning andmed on krüpteeritud ka puhkeolekus. Andmevahetuses ei kasutata ebaturvalisi vahendeid nagu e-kirjad. Tehnilised lahendused läbivad enne kasutuselevõttu ning seejärel regulaarselt turbetestid ja haavatavuse analüüsid, mille tulemusel kõrvaldatakse võimalikud nõrkused. Samuti kehtestatakse ühtne andmejuhtimise raamistik, mis määrab vastutava ja volitatud töötlejad ning iga osapoole rollid ja kohustused nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna infosüsteemides. Neljandaks hallatakse inimese nõusolekut läbipaistvalt ja kontrollitult. Inimene annab nõusoleku oma andmete kasutamiseks valdkondadeüleses koordinatsioonis ning tugimeeskonna koosseisule. Nõusolekut on võimalik igal ajal tagasi võtta või piirata, mille korral sulguvad ligipääsuõigused automaatselt. Sellega tagatakse, et andmetele juurdepääs põhineb alati ajakohasel ja teadlikult antud nõusolekul ning isikul on tegelik kontroll oma andmete üle. Lisaks eeltoodule kehtestatakse selged andmete säilitamise tähtajad, mis tuginevad teenuse osutamise vajadusele ning õiguslikele nõuetele. Andmeid säilitatakse üksnes seni, kuni see on vajalik heaoluplaani kasutamiseks ja teenuse järjepidevuse tagamiseks. Pikaaegse säilitamisega seotud riskide vältimiseks kasutatakse turvalisi arhiveerimis- ja kustutuslahendusi ning ligipääs arhiveeritud andmetele on rangelt piiratud. Samuti koolitatakse kõiki spetsialiste, et tagada ühtne arusaam uute tööprotsesside sisust, andmete õigest sisestamisest ja andmekaitsenõuetest, mis vähendab nii ebatäpsete andmete tekkimist kui ka tahtmatuid rikkumisi. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga kujundatakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vaheline koostöömudel, mille raames muutub isikuandmete kasutamine senisest integreeritumaks. Andmeid kasutatakse valdkonnaülese koordinatsiooni, riskirühmade varajase märkamise ning inimesele koostatava heaoluplaani elluviimise toetamiseks. Andmete valdkonnaülese kasutamise laienemine (sh tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel) suurendab vajadust tagada andmekaitsenõuete järjepidev järgimine, kuna töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid. Muudatus ei seisne uute iseseisvate andmekogude loomises, vaid olemasolevates infosüsteemides töödeldavate andmete kasutamise laiendamises ja sidustamises. Andmete kasutamine koondub senisest enam inimese teenuseteekonna, koordinatsiooniteenuse ja tugimeeskonna koostöö ümber, võimaldades tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidel kasutada sama teavet oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Isikuandmete töötlemise eesmärk on tagada kompleksse abivajadusega inimese tervise- ja sotsiaalteenuste sidus planeerimine, vältida dubleerivaid hindamisi, parandada otsuste kvaliteeti ning toetada teenuste järjepidevust. Andmeid kasutatakse eelkõige abivajaduse varajaseks märkamiseks, teenuste planeerimiseks, heaoluplaani koostamiseks ja elluviimiseks ning vajalike sekkumiste koordineerimiseks. Töötlemine hõlmab andmete kogumist, sidumist, kuvamist, kasutamist, muutmist ja edastamist asjaomastele spetsialistidele, samuti andmetöötluse logimist. Töödeldavad andmed võivad hõlmata isiku tuvastus- ja kontaktandmeid, terviseandmeid, andmeid inimese funktsioneerimise ja toimetuleku kohta, teenusevajaduse kirjeldusi, riskirühma kuulumise tunnuseid, kasutatavaid teenuseid ja tooteid ning kokkulepitud tegevusi. Andmesubjektideks on eelkõige kompleksse abivajadusega inimesed, kelle abivajaduse hindamine ja teenuste korraldamine eeldab mitme valdkonna koostööd. Vajaduse korral võidakse töödelda ka lähedaste või tugivõrgustiku liikmete andmeid ulatuses, mis on vajalik teenuse koordineerimiseks. Töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e ning artikli 9 lõike 2 punktist h, mis võimaldavad isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemist õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks ning avalikes huvides tervishoiu ja sotsiaalhoolekande korraldamisel. Arvestades, et tegemist on eriliigiliste andmetega ning andmete kasutamine muutub valdkonnaülesemaks, tuleb andmetöötluse eesmärk, ulatus, juurdepääsuõigused ja säilitamise tähtajad määratleda selgelt ning üheselt. Muudatus suurendab andmete ristkasutust tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel ning laiendab andmetele ligipääsu omavate isikute ringi. Sellega kaasnevad täiendavad riskid andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eelkõige seoses eriliigiliste andmete töötlemise ulatuse suurenemisega ning mitme organisatsiooni ülese andmekasutusega. Olulisemad riskid on seotud põhjendamatult laia juurdepääsuga isikuandmetele, andmete eesmärgivälise kasutamisega, ebatäpsete või aegunud andmete kasutamisega otsuste tegemisel, andmete võimaliku lekke või volitamata avalikustamisega, riskitunnuse alusel tekkiva stigmatiseerimisega ning andmekasutuse ebaühtlase praktikaga erinevates piirkondades. Risk suureneb eelkõige olukordades, kus sama tööprotsessi kasutab suur hulk organisatsioone ja kasutajaid või kui andmeid koondatakse mitmest allikast. Eraldi tuleb arvestada terviseteejuhi rolliga, mis on valdkondadeülene ja uus . Terviseteejuhi roll erineb olemasolevatest spetsialistidest eelkõige andmetöötluse eesmärgi poolest. Kehtivas õiguses töödeldakse terviseandmeid tervishoiuteenuse osutamise raames ning sotsiaalhoolekandelisi andmeid sotsiaalteenuste planeerimise ja osutamise raames. Mõlemas valdkonnas on andmetöötlus seotud konkreetsete ülesannete täitmisega ning toimub vastava valdkonna pädevuse piires. Valdkonnaülese koordinatsiooni puhul on andmetöötluse eesmärk teenuste sidustamine ja inimese vajaduste terviklik käsitlemine. Selleks on terviseteejuhil seadusest tulenev pädevus töödelda nii tervise- kui ka sotsiaalhoolekandelisi andmeid ulatuses, mis on vajalik koordinatsioonivajaduse hindamiseks, heaoluplaani koostamiseks, teenuste vahelise liikumise toetamiseks ning plaani täitmise jälgimiseks. Seega ei ole andmetöötluse eesmärk ravi osutamine ega sotsiaalteenuse määramine, vaid teenuste sidustamine ja järjepidevuse tagamine. Andmekaitselises mõttes on tegemist eraldiseisva eesmärgiga, mi lleks on antud terviseteejuhile vastav seaduslik alus. See erineb tervishoiust, kus andmetöötlus toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus seadusest tuleneva kohustuse alusel ning sotsiaalvaldkonnast, kus andmetöötlus põhineb seadusest tuleneval avalikul ülesandel ja on sageli seotud haldusmenetlusega . Terviseteejuht haldab valdkondadeülest andmekoostöö ruumi, määratleb tugimeeskonna liikmed ja tagab, et juurdepääs on piiratud üksnes isikutele, kellel on otsene roll plaani elluviimisel. Vastava kompetentsi peab andma tervisejuhile vastav täienduskoolitus, mis tuleb läbida enne töö leasumist. Kogemuste vahetus teiste terviseteejuhtidega ja täiend uskoolitused pea vad jätkuma , sest k ui juurdepääsu ulatus või selle kasutamise praktika kujuneb piirkonniti erinevaks, võib see vähendada õigusselgust ning mõjutada inimeste usaldust süsteemi vastu. Samuti tuleb vältida olukorda, kus riskitunnuse olemasolu mõjutab inimese käsitlemist viisil, mis ei ole seotud teenuse osutamise eesmärgiga. Riskide maandamisel on oluline roll andmetöötluse selgel õiguslikul raamistikul, rolli- ja ülesandepõhisel juurdepääsul, andmetöötluse logimisel ning andmete säilitamise tähtaegadel. Samuti toetavad riskide vähendamist andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine, andmete kvaliteedi kontroll, kasutajate juhendamine ja koolitus ning asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed. Märkamislehe, heaoluplaani ja riskitunnusega seotud andmete säilitamise tähtaegade kehtestamine loob selgema õigusliku raamistiku andmete töötlemiseks. Säilitustähtajad peavad tagama, et andmeid hoitakse ainult nii kaua, kui see on vajalik teenuste osutamise, järjepidevuse tagamise ning õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil. Samal ajal tuleb arvestada, et pikaajaline säilitamine suurendab privaatsusriske ning eeldab ranget juurdepääsukontrolli ja turvalisi andmetöötluslahendusi. Andmekaitsealane mõju on hinnanguliselt mõõdukas. Kuigi andmete kasutamine muutub senisest valdkonnaülesemaks ning hõlmab eriliigiliste andmete laiemat ristkasutust, on töötlemine eesmärgistatud, andmekoosseis õiguslikult piiritlet ud ning täiendava ligipääsuga seotud riskid maandatav ad asjakohaste õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega. Mõju suurus sõltub seejuures eelkõige sellest, kui selgelt määratletakse andmete kasutamise eesmärk, kasutajate ring, juurdepääsutingimused ja säilitamistähtajad ning kui ühtselt neid praktikas rakendatakse. Alljärgnevas tabelis (Tabel 4 ) on esitatud peamised andmekaitseriskid ja leevendusmeetmed . Tabel 4. Andmekaitser iskid ja leevendusmeetmed Risk Riskitase Võimalikud tagajärjed Leevendusmeetmed Põhjendamatult lai juurdepääs isikuandmetele Keskmine Isikuandmete põhjendamatu kasutamine, usalduse vähenemine Piiratud andmekoosseis, r olli - ja isiku põhine juurdepääs, isiku nõusoleku küsimine, logimine, automaatne ligipääsu lõpetamine, regulaarne järelevalve Eesmärgiväline andmekasutus Keskmine Andmete kasutamine muul kui seaduses ette nähtud eesmärgil Selge õiguslik alus, kasutusreeglid, auditid, juhendamine Ebatäpsed või aegunud andmed Keskmine Valeotsused teenuste planeerimisel või koordineerimisel Andmete kvaliteedikontroll, vastutuse määratlemine, andmete ajakohastamine Andmete leke või volitamata avalikustamine Keskmine Privaatsuse rikkumine, mainekahju, usalduse vähenemine Tsentraalsete IT- lahenduste kasutamine, i nfoturbe meetmed, juurdepääsupiirangud, logimine, järelevalve Riskitunnuse alusel stigmatiseerimine Madal kuni keskmine Inimese ebavõrdne või kallutatud kohtlemine Eesmärgipõhine kasutus, selged kasutusreeglid, koolitus, järelevalve Andmekasutuse ebaühtlane praktika piirkonniti Keskmine Õigusselguse puudumine, ebavõrdne kohtlemine Ühtsed juhised, keskne metoodika, koolitus ja seire Andmete liiga pikk säilitamine Madal kuni keskmine Suurenenud privaatsusrisk, andmete liigse kogunemise oht Selged säilitustähtajad, arhiveerimise ja kustutamise kord, juurdepääsu piiramine Põhiseaduslikkuse analüüs Eelnõu väljatöötamisel on hinnatud selle vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS), analüüsides kavandatavate muudatuste mõju isikute põhiõigustele, kohaliku omavalitsuse autonoomiale ning ettevõtlusvabadusele. Analüüs lähtub õigusteaduslikust metoodikast, tuginedes PS kommenteeritud väljaande seisukohtadele ja eelnõus toodud konkreetsetele meetmetele. Kohaliku omavalitsuse autonoomia ja enesekorraldusõigus (PS § 154) Eelnõuga nähakse ette maakonna tasandil tegutsevate heaolupiirkondade ja koostöökogude moodustamine ning kehtestatakse KOV -dele kohustus koordineerida sotsiaalteenuste osutamist koos riigi ja teiste osapooltega. PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad KOV - id kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Põhiseaduse kommentaaride (§ 154 komm. 12) järgi on riigil õigus panna KOV-ile seadusega kohustusi, kui see on vajalik riigi ühtse arengu ja elanike võrdse kohtlemise tagamiseks. Eelnõu ei võta KOV-idelt ära sotsiaalhoolekande seaduse alusel pandud kohustust korraldada teenuseid ega riiva nende autonoomiat kohustuslike teenuste osutamisel. Kohustuslik koostöövorm ( koostöökogu ja TERVIK) on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga – tagada abi tõhusus ja inimeste tervise kaitse (PS § 28), mida killustunud süsteem täna piisavalt ei taga. Kuna koostöökogu otsused ei ole KOV-ile õiguslikult siduvad, vaid fikseerivad ühise nägemuse, säilib KOV-i sisuline otsustusõigus. Inimese õigus tervise kaitsele ja sotsiaalabile (PS § 28) Eelnõu eesmärk on asendada senine vabatahtlik koostöö kohustusliku mudeliga, et tagada kompleksse abivajadusega isikutele koordineeritud tugi. PS § 28 lg 1 ja 2 sätestavad igaühe õiguse tervise kaitsele ja riigi abi saamisele puuduse korral. Kommentaaride (§ 28 komm. 23) kohaselt on riigil siin lai otsustusõigus süsteemi disainimisel. Eelnõus kavandatud proaktiivne abivajaduse märkamine (riskirühma tunnus) ja valdkonnaülene koordinatsiooniteenus on suunatud riigi positiivse kohustuse täitmisele. See aitab ennetada olukorra halvenemist ja vähendab vajadust kulukamate sekkumiste järele. Eelnõu eesmärk on asendada senine vabatahtlik koostöö kohustusliku mudeliga, et tagada kompleksse abivajadusega isikutele koordineeritud tugi. PS § 28 lg 1 ja 2 sätestavad igaühe õiguse tervise kaitsele ja riigi abi saamisele puuduse korral. Kommentaaride (§ 28 komm. 23) kohaselt on riigil siin lai otsustusõigus süsteemi disainimisel. Eelnõus kavandatud proaktiivne abivajaduse märkamine (riskirühma tunnus) ja valdkonnaülene koordinatsiooniteenus on suunatud riigi positiivse kohustuse täitmisele. See aitab ennetada olukorra halvenemist ja vähendab vajadust kulukamate sekkumiste järele. Ettevõtlusvabadus ja tegutsemisvormid (PS § 31) Eelnõu kohustab perearste ja haiglavõrgu arengukava haiglaid kuuluma TERVIK-usse . PS § 31 lubab ettevõtlusvabadust piirata seadusega avalikes huvides. Kommentaaride (§ 31 komm. 18) kohaselt on tervishoid valdkond, kus riigi regulatiivne sekkumine on lubatud teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks. Kuna need osapooled täidavad avalik-õiguslikku ülesannet riikliku ravikindlustuse vahenditest, on nende kohustuslik kaasamine võrgustikku vajalik terviklike teenusteekondade tagamiseks. Võrdne kohtlemine ja sihtgrupid (PS § 12) Koordinatsiooniteenust osutatakse esmajärjekorras kompleksse teenusvajadusega riskirühmadele, näiteks mitme kroonilise haigusega isikutele. PS kommentaaride (§ 12 komm. 41) järgi on ebavõrdne kohtlemine õigustatud, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Kuna ressurss on piiratud, on legitiimne suunata see kõige haavatavamatele gruppidele, kelle puhul süsteemne koostöö annab suurima efekti ja väldib suunamist kulukatele hoolekandeteenustele. Isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus (PS § 26) Eelnõu riivab PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuna võimaldab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö koordineerimiseks töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmed). Riive on aga õigustatud ja proportsionaalne järgmistel põhjustel: Riive eesmärk ja vältimatus – eesmärk on kaitsta inimese elu ja tervist (PS § 28) läbi õigeaegse ja koordineeritud abi andmise. Arvestades Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi killustatust, ei ole võimalik tagada kompleksse abivajadusega isikute (sh eakate ja puuetega inimeste) efektiivset toetamist ilma piiratud andmevahetuseta. Epikriisidele ligipääsu proportsionaalsus – e elnõuga antakse terviseteejuhile õigus tutvuda epikriisidega üksnes heaoluplaani koostamise eesmärgil. See on vältimatu, et hinnata inimese funktsionaalset võimekust ja määrata talle sobivaimad sotsiaalteenused, vältides seejuures patsiendi liigset koormamist korduva küsitlemisega. Andmetele ligipääs on piiratud ajaliselt ja funktsioonipõhiselt – terviseteejuht ei saa juurdepääsu kogu patsiendi ajaloole, vaid üksnes asjakohastele viimastele ravidokumentidele. Vastavus eesmärgipärasuse põhimõttele – k oordineerimisteenuse raames loodavad andmevaated (heaoluplaan ja tegevuskava) on rangelt eesmärgistatud. Eelnõu sätestab selged volitusnormid, mis piiravad andmete kasutamist väljaspool koordineerimisteenust. Inimesel on säilitatud kontroll oma andmete üle läbi nõusoleku deklareerimise (v.a juhul, kui abi on vältimatu), mis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga isiku enesemääramisõiguse kohta. Andmetöötluse turvalisus tagatakse läbi Tervise Infosüsteemi (TIS) logimise ja järelevalve süsteemi. Isikuandmete töötlemine on jälgitav ning iga päringu puhul peab säilima seos konkreetse juhtumimenetlusega. Kokkuvõ ttes on e elnõu põhiseadusega kooskõlas. Valitud meetmed – sealhulgas heaolupiirkondade strateegiline juhtimine ja TERVIK-ute kaudu toimuv teenuste lõimimine – on sobivad ja vajalikud PS § 28 tulenevate riigi eesmärkide saavutamiseks, olles samas proportsionaalsed kaasnevate põhiõiguste riivetega. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ettenähtud viiest peamisest muudatusest on üheks oluliseks heaolupiirkondade loomine, mis hakkavad maakonna tasandil toimima tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna strateegilise koostöö raamistikuna. Sarnase eesmärgiga on Sotsiaalministeerium varasemalt piloteerinud projekti Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine. Seadusega kavandatud muudatuse tõhusaks ellu viimiseks kasutatakse struktuurivahendeid h oolduskoordinaatorite, võrgustikujuhtide ja tervisejuhtide tegevuste rahastamiseks . 2021 – 2027 struktuurivahendite “ Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine” toetuse andmise tingimuste raames kaetakse hoolduskoordinaatorite ja võrgustikujuhtide kulud: 2026. aastal 1 133 080 eurot, 2027. aastal 1 531 335 eurot ja 2028. aastal 412 283 eurot. 2021 – 2027 struktuurivahendite “ Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal" toetuse andmise tingimuste raames kaetakse tervisejuhtide ja samuti osade võrgustike juhtide kulud: 2026. aastal 869 534 eurot, 2027. aastal 823 215 eurot ja 2028. aastal 205 804 eurot. 2024 – 2028 Šveitsi- Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine” toetuse andmise tingimuste raames kaetakse terviseteejuhtide õppekava väljatöötamise ja täiendkoolituste kulud: 2026. aastal 20 000 eurot, 2027. aastal 80 000 ja 2028. aastal 100 000 eurot. 2028+ struktuurivahenditest taotletakse IT arenduste, juhtimislaua arendustegevuste ja terviseteejuhtide õppekava väljatöötamiseks ning täiendkoolitusteks vahendeid 2029. a astaks 4 500 000 eurot ja 2030 . aastaks 3 400 000 eurot. Eelnõuga kaasnevate muudatuse rakendamine eeldab olulisi infotehnoloogilisi arendusi, mis mõjutavad eelkõige TEHIK-ut , kelle ülesandeks on vajalikke infosüsteemide arenduste kavandamine ja rakendamine. Arendada tuleb tervise infosüsteemi andmekoosseisu, luua või täiendada liidestusi teiste infosüsteemidega, kujundada uued kasutajarollid ja ligipääsureeglid, tagada logimine ning luua kasutajaliidesed, mis toetavad märkamislehe, heaoluplaani ja riskirühma tunnuse kasutamist tööprotsessis. 2021 – 2028 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste ning 2021 – 2027 struktuurivahendite “ Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine” toetuse andmise tingimuste raames kaetakse IT-lahenduste ettevalmistamise ja väljatöötamise kulud aastal 2026 summas 779 900 eurot ja aastal 2027 summas 1 324 191 eurot. Lisaks arenduskuludele tuleb arvestada ka IT süsteemide ülalpidamise kuluga, mis on 2028. aasta 300 000 eurot, 2029. aastal 306 000 eurot ja 2030 . aastal 312 120 eurot . Kuna antud kuludel puudub rahaline kate, siis esitatakse 2027 – 2030 riigi eelarvestrateegia protsessis Vabariigi Valitsusele õigusaktidest tulenev lisataotlus. Vahendite mitteeraldamise korral ei ole võimalik arendust sellisel kujul ellu viia, mis omakorda halvendab seadusega seatud eesmärgi saavutamist . Ülevaade seaduse rakendamisega seotud kuludest on toodud alljärgnevalt Tabel 5 : Tabel 5 . Seaduse rakendamisega seotud kulud ja kokkuhoid aastatel 2026–2030. Tegevus 2026 2027 2028 2029 2030 2027-2030 Katteallikas TERVIK-te TULEMUSTASU 0 0 0 852 796 2 664 764 3 517 560 Tulemustasu 0 0 0 852 796 2 664 764 3 517 560 KULUD KOKKU 3 189 302 4 111 721 2 626 131 8 597 744 4 700 618 23 225 517 Tervisekassa 386 788 352 980 1 608 045 3 791 744 988 498 7 128 055 Tervisekassa tegevuskulud 211 788 352 980 370 629 389 160 408 618 1 733 176 Ravikindlustuse eelarve Tervisejuhtide rahastamine ( PAIK projekt ) 175 000 0 0 0 0 0 Ravikindlustuse eelarve Tervisetee juhtide tegevuskulud 0 0 2 072 448 7 426 272 8 092 416 17 591 136 Ravikindlustuse eelarve TERVIK-te tegevuskulud 0 0 870560 1305840 1371132 3 547 532 Ravikindlustuse eelarve Oodatav kokkuhoid tervishoiu - süsteemile 0 0 -1 705 592 -5 329 528 -8 883 668 - 15 918 789 Ravikindlustuse eelarve S OM 2 802 514 3 758 741 718 087 4 500 000 3 400 000 15 179 342 Hooldus - ko o rdinaatorite, võrgustikujuhtide ja tervisejuhtide rahastamine 2 002 614 2 354 550 618 087 4 975 251 Välisvahendid : 2021-2027 struktuuri - vahendid Tervisetee juhtide õppekava väljatöötamine ja täiendkoolitused 20 000 80 000 100 000 200 000 Välisvahendid : Šveitsi-Eesti koostööprogramm IT arendused, juhtimislaua arendustegevus , tervisetee juhtide õppekava väljatöötamine ja täiendkoolitused 4 500 000 3 400 000 7 900 000 Välisvahendid : 2028+ struktuuri - vahendid IT-lahenduse ettevalmistamine 779 900 1 324 191 2 104 091 Välisvahendid : 2021-2028 Norra välisabi ja 2021-2027 struktuuri - vahendid RES2027-2030 lisataotlus 0 0 300 000 306 000 312 120 918 120 IT süsteemide ülalpidamise kulu 0 0 300 000 306 000 312 120 918 120 RES2027-2030 lisataotlus Tervisekassa Seaduse rakendamisega seotud Tervisekassa kulusid finantseeritakse Tervisekassa eelarvest sotsiaalmaksu ravikindlustuse vahenditest. Eelnõu vastuvõtmine toob Tervisekassale kaasa 2026. aastal kolme ametikoha ja alates 2027. aastast viie ametikoha loomise vajaduse. Alates 2028. aastast on igal aastal arvestatud ametikohtade tegevuskuludes palgafondi 5% kasvuga. 2026. aastal enne seaduse rakendumist rahastatakse V iljandi, Valga ja Saare maakon nas 5,5 tervisejuhti PAIK projekti kaudu. Alates 01.05.2028 . a alustatakse valdkonnaülese koordinatsiooniga kroon iliste haigustega isikute sihtrühmale . Sellega kaasneb Tervisekassale kaheksa kuu ulatuses 63 terviseteejuhi tegevuskulu 2 072 448 eurot. Terviseteejuhtide ametikohtade arv suureneb 2029. aastal kuni 150,5-ni ja 2030. aastal 164-ni, millega kaasneb vastavalt 7 426 272 euro ja 8 092 416 euro suurune 12 kuu tegevuskulu. Alates 2031. aastast on igal aastal arvestatud tegevuskuludes palgafondi 5% kasvuga. 01.05.2028. aastast lisandub Tervisekassale ka TERVIK-ute tegevuskulu, mis hõlmab 20 tegevjuhi ametikoha tööjõu- ja majandamiskulu. TERVIK-ute tegevusukulu on 2028. aastal kaheksa kuu eest 870 560 eurot ja alates 2029. aastast 12 kuu eest 1 305 840 eurot. Alates 2030. aastast on igal aastal arvestatud tegevuskuludes palgafondi 5% kasvuga. Eelnõu kohaselt on tervishoiusüsteemile oodatav kokkuhoid 2028. aasta l 1 705 592 eurot ulatusedes 2030 . aastal kuni 8 883 668 euroni. T ERVIK-u tulemustasu Eelnõu loob õiguse ette näha TERVIK-ule tulemustasu maksmist juhul, kui TERVIK täidab Tervisekassa ja TERVIK-u vahel sõlmitud lepingus määratud tulemuseesmärgid, mis on kooskõlas heaolupiirkonna tervise valdkonna koostööeesmärkidega. TERVIK - u tulemustasu rahastamise korra ja tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Prognooside kohaselt eeldatakse, et seadusega kaasnevad muudatuste rakendamisel tekib TERVIK-utel võimalus tulemustasule esmakordselt 2029. aastal mahus 852 796 euro t ning 2030. aastal 2 664 784 eurot. Tulemustasu ei ole Tervisekassale täiendav kulu. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid: 1) TTKS § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ ; 2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ ; 3) ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2025. a määrus nr 101 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ . Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada järgmised uued sotsiaalministri määrused: 1) Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõuded, riskirühmade määramise metoodika ning TERVIK-ute koostöö kord 2) TERVIKute rahastamise korra ning koordineerimispiirkondade kehtestamine . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. j uulis , välja arvatud: § 1 punktid 3, 6, 13 ja 21 ning § 2 punktid 3, 4 ja 6–9 , mis jõustuvad 2027. aasta 1. septembril ; § 1 punktid 2, 7–9, 11, 12, 14, 15, 20 ja 22 ning § 2 punkt 5 , mis jõustuvad 2028. aasta 1. mail. 2027. a 1. juuli jõustumine võimaldab sujuva ülemineku projektipõhiselt maakondlikult tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöölt ning valdko ndade ülese koordinatsiooni teenuse osutamiselt süsteemipõhisele koostööle ja valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse osutamis ele ning toetab üleminekut kehtivalt rehabilitatsioonisüsteemilt uuele . 10. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Andmekaitse Inspektsioon, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu, Infosüsteemide Keskus, Eesti Perearstide Selts, Eesti Haiglate Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Apteekide Liit Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 202 6 . a.
Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Väljatöötamiskavatsuse tagasiside kokkuvõte PROBLEEM / SOOVITUS VASTUS: kuidas on eelnõus ettepanekuga arvestatud Reformi eesmärk ebaselge , sh ennetuse ja tervisedenduse roll Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , täpsustades , et reformi eesmärk on muuta abi osutamise loogikat – liikuda reaktiivselt mudelilt proaktiivsele riskipõhisele lähenemisele , tugevdada ennetust ja tervisedendust ning vähendada väheväärtuslikku ravi ; see on sõnastatud nii eesmärkides kui meetmetes . Kaasamine on olnud ebapiisav Ettepanekuga on arvestatud , eelnõu väljatöötamisse on kaasatud erinevates töövormides ja kõigis Eesti piirkondades perearste ja õdesid , haiglate erinevate tasandite juhte ja sotsiaaltöötajaid , KOV-ide juhte , poliitilisi esindajaid ja spetsialiste , maakondlikke arendusorganisatsioone ja nende tervisedendajaid ning rehabilitatsiooniteenuste osutajate esindajaid . Huvigruppide esindusorganisatsioonidest on kaasatud peamiselt Eesti Perearstide Seltsi , Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liitu , Eesti Haiglate Liitu , Eesti Õdede Liitu , Eesti Linnade ja Valdade Liitu , Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni , Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liitu. M uid organisatsioone on hoitud peamiselt infoväljas , sest neile ei teki integratsiooni esimeses etapis otseseid kohustusi . Riigiasutustest on eelnõu väljatöötamisse olnud kaasatud peamiselt Tervisekassa , Sotsiaalkindlustusamet , Tervise Arengu Instituut , TEHIK ja regionaalministeerium , muid riigiasutusi on hoitud peamiselt infoväljas , sest neile ei teki integratsiooni esimeses etapis otseseid kohustusi . Uute struktuuride (TERVIK, koostöökogu ) loomise vajalikkus kaheldav Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , TERVIK on kohustuslik moodustada kui koostöökokkulepetel põhinev olemas oleva juriidilise isiku struktuuris tegutsev organisatsioon , mitte uus asutus ; koostöökogu ei ole uus struktuur vaid asendab olemasolevad erinevates formatsioonides tegutsevad tervisenõukogud selgelt formaliseeritud koostöökoguga , mille ülesanded , koosseis ja roll on täpsustatud seadusega . Terviseteejuhi roll ebamäärane ja võimalik dubleerimine Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , määratledes terviseteejuhi ülesanded , vastutuse , pädevuse , andmetele ligipääsu , koostöövormid ning piirangud , sh luues selgust , et terviseteejuht ei dubleeri perearsti ega sotsiaaltöötaja tööd . Heaoluplaan võib dubleerida olemasolevaid plaane ja suurendada bürokraatiat Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , sätestades , et heaoluplaan koondab info automaatselt infosüsteemidest ning ei asenda raviplaani ega juhtumiplaani , vaid loob ühtse inimese-keskse vaate , mis vähendab dubleerimist , kuna on kättesaadav kõigile inimese aitamisega seotud spetsialistidele . Rahastuse ebapiisavus ja Tervisekassa koormuse suurenemise risk Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , kirjeldades selgelt rahastusallikad : koordinatsiooniteenus rahastatakse riigieelarvest (alates 2027) ja ravikindlustuse eelarvest (alates 2028); TERVIK rahastatakse Tervisekassa kaudu , lisaks luuakse tulemuspõhine rahastus . Tervisekassa suureneva halduskoormusega on arvestatud . Ajakava liiga kiire ja ebarealistlik Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , rakendades muudatusi kahes etapis Mõjuanalüüs ebapiisav Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , esitades põhjaliku mõjuanalüüsi , mis hõlmab halduskoormust , rahastust , andmetöötlust , põhiseaduslikkust , regionaalset mõju ja rahvusvahelist võrdlust . Rollid ja vastutus (KOV, riik , TERVIK) ebaselged Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , täpsustades KOV, TERVIK-u, terviseteejuhi ja koostöökogu vastutuse , rollid ja volitused ; KOV säilitab kõik SHS kohustused , TERVIK korraldab koostööd , terviseteejuht koordineerib valdkonnaülest teekonda . Regionaalne ebavõrdsus võib suureneda Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , võimaldades üle 100 000 elanikuga piirkondades luua TERVIK- i siseseid koordineerimispiirkondi ning sidudes teenuste planeerimise tervise - ja heaoluprofiilidega , et vältida piirkondlikku ebavõrdsust . Infosüsteemide integreerimine ja IT kulud ebapiisavalt hinnatud Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , täpsustades etappide kaupa arendamist : riskitunnus , märkamisleht ja heaoluplaan TIS-is; KOV ligipääs TIS- ile ; STAR–TIS andmevahetus järgmises arenguetapis ; andmekoosseis reguleeritakse määrusega . Andmekaitse ja patsiendi õiguste tagamine vajab täpsustamist Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , sätestades , et teenus põhineb inimese nõusolekul ; ligipääs on rolli - ja isikupõhine ; tugimeeskonda laiendatakse ainult nõusolekul ; andmete töötlemine lõpetatakse nõusoleku puudumisel ja kogu ligipääs logitakse TIS-is. Oht, et TERVIK muutub haiglakeskseks ja nõrgestab esmatasandit Eelnõus on ettepanekuga arvestatud . TERVIK on koostöövõrgustik , mitte haigla juhitav struktuur ; perearstide roll jääb esmatasandi keskseks ; terviseteejuhid paiknevad eelistatult tervisekeskustes ; perearstide esindaja on kaasatud koostöökogusse , TERVIK-u juhtimisel tuleb proportsionaalselt arvestada perearstide häält . Töökoormus võib suureneda perearstidel ja KOV-s Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , sätestades , et terviseteejuht võtab üle valdkonnaülese koordinatsiooniga seonduva koormuse , mis seni langes perearstidele ja sotsiaaltöötajatele ; dubleerimise vähendamine vähendab koormust pikemas perspektiivis . Teenuste kättesaadavus võib halveneda ülemineku ajal Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , kirjeldades , et riskipõhine juhtimine ja ühtne koordinatsioon aitavad vältida teenuste katkestusi , tagada järjepidevuse ning optimeerida patsientide teekonda teenusteni . SOM on teinud ettepaneku üleminekut täiendavalt toetada EL 2028-2034 välisvahenditest . Haridus - ja tööhõivevaldkonna vähene kaasatus Reformi 1. etapp keskendub tervise ja sotsiaali integratsioonile ; haridus ja teised valdkonnad lisatakse järgmistes etappides , kui esmased koostööstruktuurid toimivad . Haridus - ja tööhõivevaldkonna kolleege hoitakse infoväljas . IT- arenduste ajakava ja kulude alahindamine Eelnõus on ettepanekuga arvestatud , määratledes tehnilise arhitektuuri etapiviisiliseks arendamiseks ning jättes detailse andmekoosseisu määruse tasandile , mis võimaldab arenduste ajakava suuremat paindlikkust . Välisvahenditest on taotletud lisaressurssi IT arendustele II -IV etapis .
-864235 -144134 Ministeeriumid Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 13.04.2026 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.2-2/34-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks r ahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööks , et muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenus te osutamine inimkeskseks, terviklikuks ja ressursisäästlikuks ning toetada senisest enam tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetust ja tervisedendust. Palume kooskõlastust hiljemalt 0 5 .0 5 .202 6 . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Karmen Joller delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT sotsiaalminister Lisa d : 1. eelnõu; 2. seletuskiri koos lisadega ; Lisaadressaadid: delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Tervisekassa delta_additionalRecipientName_2 \* MERGEFORMAT Sotsiaalkindlustusamet delta_additionalRecipientName_3 \* MERGEFORMAT Tervise Arengu Instituut delta_additionalRecipientName_4 \* MERGEFORMAT Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus delta_additionalRecipientName_5 \* MERGEFORMAT Eesti Perearstide Selts delta_additionalRecipientName_6 \* MERGEFORMAT Eesti Linnade ja Valdade Liit delta_additionalRecipientName_7 \* MERGEFORMAT Eesti Haiglate Liit delta_additionalRecipientName_8 \* MERGEFORMAT Eesti Õdede Liit delta_additionalRecipientName_9 \* MERGEFORMAT Eesti Arstide Liit delta_additionalRecipientName_10 \* MERGEFORMAT Eesti Puuetega Inimeste Koda delta_additionalRecipientName_11 \* MERGEFORMAT Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon delta_additionalRecipientName_12 \* MERGEFORMAT Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit delta_additionalRecipientName_13 \* MERGEFORMAT Eesti Patsientide Esindusühing delta_additionalRecipientName_14 \* MERGEFORMAT Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Proviisorapteekide Liit delta_ownerName \* MERGEFORMAT Anneli Taal delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 5782 6625 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT
[email protected]
Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
RAKENDUSAKTIDE KAVAND
MINISTRI MÄÄRUS
xxxx Nr xxxxx
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 ning
rahvatervishoiu seaduse § 132 lõike 4 ja § 134 lõike 3 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „lõike 2“ tekstiosaga „ning
rahvatervishoiu seaduse § 132 lõike 4 ja § 134 lõike 3 “;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „juhtimiseks“ sõnadega „ning valdkonnaülese
koordinatsiooni korraldamiseks“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(3) Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse raames edastatakse inimese kohta tervise
infosüsteemi järgmised dokumendid ja andmed:
1) märkamisleht;
2) heaoluplaan;
3) tegevuskava.“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Märkamislehe andmekoosseis on toodud määruse lisas 31.
(32) Heaoluplaani ja tegevuskava andmekoosseis on toodud määruse lisas 32.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2027. aasta 1. septembril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Lisad: 1) Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ lisa nr 31 „Märkamislehe
andmekoosseis“;
2) Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ lisa nr 32 „Heaoluplaani ja
tegevuskava andmekoosseis“.
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja
nende esitamise tingimused“
Lisa 31
Märkamislehe andmekoosseis
1. Märkamislehe üldandmed:
1.1. koostamise aeg
2. Märkamislehe koostaja:
2.1. teavitaja ees- ja perekonnanimi
2.2. teavitaja eriala
2.3. teavitaja kontaktandmed
3. Inimese andmed:
3.1. üldandmed:
3.1.1 ees- ja perekonnanimi
3.1.2. isikukood
3.1.3. sugu
3.1.4. kontaktandmed, sealhulgas tegeliku elukoha aadress
3.1.5. emakeel
3.3. riskirühma tunnus
3.4. raviteekonnal osalemine
3.5. hoolekandeasutuses viibimise andmed (jah/ei)
3.6. valdkonnaülese koordinatsiooniteenusele suunamise (sh rehabilitatsiooniteenuse
vajaduse väljaselgitamise) kriteeriumid märkaja hinnangul:
3.6.1. nägemisfunktsiooni või -arengu oluline kõrvalekalle (jah/ei)
3.6.2.kuulmisfunktsiooni või -arengu oluline kõrvalekalle (jah/ei)
3.6.3. kõnearengu või -funktsiooni oluline kõrvalekalle või kõnevõime oluline muutus
(jah/ei)
3.6.4. liikumisfunktsiooni- või arengu oluline kõrvalekalle (jah/ei)
3.6.5. võimalik psüühikahäire või selle esinemise kahtlus (jah/ei)
3.6.6. neuroarengulised häired (intellektihäire, autismispektrihäire) (jah/ei)
3.6.7. märgatud või inimese poolt teada antud närvisüsteemihaigused (jah/ei)
3.7. kroonilisi haigusi puudutav info (juhul kui riskirühma tunnus puudub):
3.7.1. kroonilise kõrgvererõhutõve esinemine (jah/ei)
3.7.2. kroonilise astma esinemine (jah/ei)
3.7.3. kroonilise diabeedi esinemine (jah/ei)
3.7.4. kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse esinemine (jah/ei)
3.7.5. kroonilise neeruhaiguse esinemine (jah/ei)
3.7.6. kroonilise südamepuudulikkuse esinemine (jah/ei)
3.8. meeleoluhäirete või depressiooni esinemine (püsiv ärevus, kurbus või viha, pisarate
valmidus, vähenenud sotsiaalne suhtlemine) (jah/ei)
3.9. tervisealased riskid, mis hõlmavad tavapärasest suuremat tervishoiuteenuste
kasutamist (hospitaliseerimised viimase 12 kuu jooksul, EMO külastused või kiirabi
väljakutsed viimase 12 kuu jooksul)
3.10. ravisoostumus madal (vähemalt viis või enam retseptiravimit raviskeemis, ravimite
võtmata jätmine, realiseerimata retseptid) (jah/ei)
3.11. täiendav abi- ja toetusvajadus
3.11.1. raskused igapäevaste tegevustega toimetulekul (nt enesehoolduses, kodustes
toimingutes, asjaajamises)
3.11.2. vajadus õppida toime tulema terviseseisundist tulenevate piirangutega (jah/ei)
3.11.3. elukeskkond vajab kohandamist (jah/ei)
3.11.4. elab üksi või tugivõrgustik puudub (jah/ei)
3.12. täiendav lisainfo
4. Kinnitus, et spetsialist on teadlik ning teavitanud inimest, et teda puudutavad andmed
edastatakse terviseteejuhile valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks.
5. Kinnitus, et spetsialist on teadlik ning teavitanud inimest, et teda puudutavad andmed
edastatakse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamiseks.
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja
nende esitamise tingimused“
Lisa 32
Heaoluplaani andmekoosseis
I Heaoluplaan
1. Heaoluplaan andmed:
1.1. number
1.2. koostamise aeg
1.3. järgmise hindamise aeg
2. Heaoluplaani koostaja andmed:
2.1. terviseteejuhi ees- ja perekonnanimi
2.2. terviseteejuhi kontaktandmed
2.4. terviseteejuhi tööandja nimi
2.5. terviseteejuhi tööandja äriregistri kood
2.6. terviseteejuhi tööandja tegevusloa number
2.7. terviseteejuhi tööandja kontaktandmed
2.8. terviseteejuhi tööandja aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha
3. Inimese andmed:
3.1. üldandmed:
3.1.1 ees- ja perekonnanimi
3.1.2. isikukood
3.1.3. sugu
3.1.4. kontaktandmed, sealhulgas tegeliku elukoha aadress
3.1.5. emakeel
3.2. keele-eelistus
3.3. suhtlusviisi eelistus
3.4. riskirühma tunnus
3.5. määratud riskirühma/teekonna info
3.6. tervise infosüsteemist pärinevad üldandmed,
3.7. muutunud tegelik elukoht, viibimiskoht ja kontaktandmed (esitatakse vajadusel,
kui info on muutunud)
3.8. muude osaliste (eeskostja, lapsevanem) andmed:
3.8.1. isikukood
3.8.2. ees- ja perekonnanimi
3.8.3. seos inimesega
3.9. inimese määratud kontaktisiku(-te) andmed:
3.9.1. isikukood
3.9.2. ees- ja perekonnanimi
3.9.3. seos patsiendiga
3.9.4. kontaktandmed
3.10. tervise infosüsteemist pärinevad andmed
3.11. olukorra kirjeldus, sealhulgas eluanamnees (anamnesis vitae):
3.11.1. olukorra kirjelduse kohta
3.11.2. eluanamnees (anamnesis vitae)
3.11.3. muutunud olukorra kirjeldus (esitatakse, kui olukord on muutunud)
3.11.4. muutunud eluanamneesi andmed (esitatakse, kui olukord on muutunud)
3.12. heaoluplaaniga seotud diagnoosid koos selgitustega inimesele:
3.12.1 alalised diagnoosid
3.12.2. tervishoiutöötaja poolt valideeritud heaoluplaaniga seotud diagnoosid
3.12.3. tervishoiutöötaja poolt valideeritud selgitus inimesele
3.13. heaoluplaaniga seotud funktsionaalsete ja toimetuleku piirangute info:
3.13.1. funktsionaalsed piirangud
3.13.2. toimetulekupiirangud
3.13.3. muutunud andmed funktsionaalsete piirangute esinemise kohta
(esitatakse, kui olukord on muutunud)
3.13.4. muutunud andmed toimetulekupiirangute kohta (esitatakse, kui olukord
on muutunud)
3.14. puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed:
3.14.1. puude algus- ja lõpukuupäev
3.14.2. liik
3.14.3. raskusaste
3.14.4. tuvastamise kuupäev
3.14.5. otsuse number
3.15. inimese enda poolt sõnastatud holistlik eesmärk
3.16. inimese enda poolt seatud tervise-alased eesmärgid
3.17. inimese enda poolt seatud sotsiaalsed eesmärgid
3.18. tervise (käitumise) soovituste info:
3.18.1. tervise (käitumise) soovitused
3.18.2. antud või valideeritud tervise (käitumise) soovitused
3.19. tervisenäitajate jälgimise plaan:
3.19.1. jälgitavad tervise näitajad
3.19.2. esitatavad jälgitavad tervise näitajad
3.19.3. tervishoiutöötaja poolt antud soovitused eesmärkväärtuste kohta
3.20. ravimiskeem
3.21. meditsiiniseadmed:
3.21.1. määratud meditsiiniseadmed
3.21.2. kasutusel olevate meditsiiniseadmed
3.22. abivahend
3.22.1. määratud abivahendid
3.22.2. kasutusel olevate abivahendid
3.23. juhised
3.23.1. ravijuhised
3.23.2. taastusravi ja rehabilitatsiooni juhised
3.23.3. hooldusjuhisted
3.23.4. tervishoiutöötaja poolt antud või valideeritud ravijuhise andmed
3.23.5. tervishoiutöötaja poolt antud või valideeritud taastusravi ja
rehabilitatsiooni andmed
3.23.6. tervishoiutöötaja poolt antud või valideeritud hooldusjuhi andmed
3.24. planeeritud tervishoiuteenused
3.25. planeeritud rehabilitatsiooni teenused
3.26. planeeritud sotsiaalteenuste info:
3.26.1. määratud kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused
3.26.2. riigi korraldatav abi raames määratud sotsiaalteenused
3.27. soovitused ja juhised, mida teha seisundi halvemise korral:
3.27.1. tervishoiutöötaja poolt antud soovitused ja juhised
3.27.2. tervishoiutöötaja valideeritud soovitused ja juhised
4. Koordinatsiooniteenuse tugimeeskonna liikmed:
4.1. ees- ja perekonnanimi
4.2. isikukood
4.3. seos inimesega
4.4. kontaktandmed
4.5. tugimeeskonna liikme tööandja nimi
4.6. tugimeeskonna liikme äriregistri kood
4.7. tugimeeskonna liikme tegevusloa number (vajadusel)
4.8. tugimeeskonna liikme kontaktandmed
4.9. tugimeeskonna liikme aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha
II Tegevuskava
Tegevuskava andmed:
1. Tegevus (nt nõustamine, hindamine, heaoluplaani koostamine,
teenuskoordinatsiooni osutamine, teenuse üleandmine, teenuse lõpetamine)
2. Abitegevus (nt koordinatsiooni vajaduse hindamine, rehabilitatsiooni vajaduse
hindamine, kodukülastus, transpordi korraldamine jms)
3. Sisend või suunis teostajale
4. Hetkeseisu lühikokkuvõte
5. Alustamise aeg
6. Lõpetamise aeg
7. Seotud dokumendid
8. Vastutaja (nimi, amet)
9. Seotud osapooled (nimi, amet)
10. Staatus
MINISTRI MÄÄRUS
xxx Nr xxxxx
Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse nõuded ning
riskirühmade määramise metoodika
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 133 lõike 5 ja § 135 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) terviseteejuhi ülesanded, nõuded valdkonnaülesele koordinatsiooniteenusele, selle
eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuse osutajale ja tegevustele, mis on
vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.
2) inimese kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski hindamise metoodika ja kord.
1. Peatükk
Valdkonnaülene koordinatsiooniteenus
§ 2. Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse eesmärgid
(1) Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse eesmärk on tagada isikule tema tervise- ja
sotsiaalsest olukorrast lähtuv terviklik, koordineeritud ja järjepidev abi.
(2) Teenuse eesmärk on eelkõige:
1) siduda tervishoiu- ja sotsiaalteenused isiku vajadustest lähtuvaks tervikuks;
2) toetada isiku liikumist erinevate teenuste ja süsteemide vahel aidates vältida ebavajalikke
teenuseid, dubleerimisi ja katkestusi teekonnas ning korraldades kiireloomulist abivajadust kui
inimene ise sellega hätta jääb;
3) ennetada abivajaduse süvenemist ja vältida välditavaid teenuseid;
4) suurendada isiku iseseisvat toimetulekut, motivatsiooni ja oskust vastutada oma tervise ja
heaolu eest;
5) toetada isiku ja tema lähedaste kaasatust abiprotsessis;
6) tagada teenuste osutamise järjepidevus ja koostoime eri valdkondade vahel.
(3) Teenuse osutamisel lähtutakse isiku vajadustest, eesmärkidest ja nõusolekust.
§ 3. Terviseteejuht
(1) Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust osutab terviseteejuht, kelle on palganud
esmatasandi tervisekeskus, haigla või tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon
(edaspidi TERVIK).
(2) Terviseteejuhtide vajaduse heaolu piirkonnas määrab Tervisekassa võttes aluseks teenuse
sihtrühma suuruse ja vajadusel muid tegureid.
(3) Terviseteejuhtide paiknemise ettepaneku ja ettepaneku selle kohta, kes tervise teejuhid
heaolupiirkonnas tööle võtab teeb Tervisekassale heaolupiirkonna TERVIK.
(4) Terviseteejuht on vastava täienduskoolituse läbinud spetsialist.
(5) Terviseteejuhi pädevusnõuete täidetuse ja töö kvaliteedi eest vastutab tema tööandja.
§ 4. Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse etapid
Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamise olulised etapid on :
1) esmane nõustamine ja valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamine;
2) tugimeeskonna moodustamine heaoluplaani koostamiseks ja valdkonnaülese
koordinatsiooniteenuse osutamiseks;
3) heaoluplaani koostamine ja tugimeeskonna täpsustamine;
4) rehabilitatsiooniteenusele suunamine;
5) tegevuskava koostamine ja elluviimise toetamine;
6) tulemuste jälgimine ja valdkonnaülese koordinatsiooni lõpetamine.
§ 5. Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtrühmad
Tervisekassa poolt rahastatavad valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse sihtrühmad ja
sellega seotud koordinatsiooni teekonnad on:
1) rehabilitatsiooni vajadusega inimese sihtrühma kuuluva inimese teekond;
2) multimorbiidse kroonilise haige sihtrühma kuuluva inimese teekond;
3) haiglast kodusele ravile liikumise toetamist vajava inimese teekond.
§ 6. Terviseteejuhi poolne märkamine
(1) Valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse märkamiseks, mille aluseks ei ole märkamisleht,
kasutatakse rahvastikupõhist riskihaldust.
(2) Rahvastikupõhise riskihalduse eesmärk on eristada üldpopulatsioonist riskirühmad, kes
vajavad terviseprobleemide ennetamiseks või süvenemise ärahoidmiseks täiendavaid
sekkumisi sealhulgas valdkonnaülest koordinatsiooni teenust. Selle väljendamiseks kasutab
Tervisekassa arvutuslikku riskitunnust, mis väljendab inimese haiguskoormust ja sellega
seonduvalt tavapärasest kõrgemat tervishoiuteenuste kasutamise riski. Riskirühma tunnus on
terviseteejuhile kättesaadavaks tervise infosüsteemis ja kuvatakse märkamislehel.
§ 7. Esmane nõustamine ja valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamine;
(1) Terviseteejuht peab inimesega, kelle kohta märkamisleht esitati ühendust võtma kolme
tööpäeva jooksul, haiglas ühe tööpäeva jooksul.
(2) Kui inimese kohta on esitatud märkamisleht, on terviseteejuht kohustus inimest nõustada
ja hinnata tema valdkonnaülese koordinatsiooni vajadus.
(3) Kui inimesega kontakti võtmise käigus selgub, et inimesele sobiks tema viibimise kohast
tulenevalt või muudel asjaoludel mõni teine tervisteejuht, annab terviseteejuht inimese
nõustamise ja koordinatsioonivajaduse hindamise üle inimesele sobivas kohas töötavale
tervisteejuhile.
(4) Esmane nõustamine ja valdkonnaülese koordinatsiooni vajaduse hindamine peab toimuma
terviseteejuhi kontaktvastuvõtu käigus. Esmase nõustamise ja valdkonnaülese koordinatsiooni
vajaduse hindamise võib inimese nõusoleku korral viia läbi tema kodukeskkonnas, välja
arvatud juhul kui inimene viibib haiglas.
(5) Kui märkamisleht on esitatud tervishoiutöötaja poolt, on tervisteejuhi kohustus inimeselt
uurida, kas tema sotsiaalset abivajadust on hiljuti hinnanud kohaliku omavalitsuse üksuse
sotsiaaltöötaja. Sotsiaalse abivajaduse hindamise puudumise korral võib tervisteejuht ise
abivajaduse hindamise läbi viia ja teha tulemuse kättesaadavaks kohaliku omavalitsuse
üksuse sotsiaaltöötajale.
(6) Kui märkamisleht on esitatud sotsiaaltöötaja poolt, on tervisteejuht kohustus inimeselt
uurida kuna ta viimati perearsti vastuvõtul käis. Kui inimene ei ole viimase poole aasta jooksul
käinud perearsti vastuvõtul, on tervisteejuhil kohustus abistada inimest vastuvõtu
kokkuleppimisel.
(7) Kui inimene vajab valdkonnaülest koordinatsiooni ning nõustub selle teenusega, siis
määrab tervisteejuht talle sobiliku koordinatsiooni teekonna ja alustab heaoluplaani
koostamisega. Nõustamise käigus selgitab tervisteejuht koos inimesega välja vähemalt tema
heaoluplaani koostamise eesmärgid ja kirjeldab need heaoluplaani.
(8) Kui inimene vajab valdkonnaülest koordinatsiooni, kuid keeldub sellest teenusest, siis
dokumenteerib terviseteejuht keeldumise
(9) Kui inimene ei vaja valdkonnaülest koordinatsiooni, piirdub terviseteejuht ühekordse
nõustamisega ja dokumenteerib, et inimene ei vaja valdkonnaülest koordinatsiooni.
(10) Märkaja näeb terviseteejuhi poolt dokumenteeritud nõustamise tulemust tervise
infosüsteemi kaudu.
§ 8. Tugimeeskonna moodustamine
(1) Sõltuvalt märkamise kohast moodustab terviseteejuht esmase tugimeeskonna, kuhu
kuuluvad:
1) haigla väliselt inimese perearst, pereõde, inimese elukohajärgne kohaliku omavalitsuse
üksuse sotsiaaltöötaja, olemasolul inimese seaduslik esindaja;
2) haiglas inimese raviarst või raviarstid, perearst, inimese elukohajärgne kohaliku
omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja, olemasolul inimese seaduslik esindaja.
(2) Tugimeeskonna liikmete nimed, ametinimetused ja kontaktinfo kajastatakse koostataval
heaoluplaanil.
(3) Tervisteejuht kaasab esmalt tugimeeskonda, et saada sisendit heaoluplaani koostamiseks.
(4) Perearst võib inimese nõusolekul teha terviseteejuhile heaoluplaani koostamiseks
kättesaadavaks infot, mis on inimese kohta perearsti infosüsteemis, kuid puudub tervise
infosüsteemis.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja võib inimese nõusolekul teha tervisteejuhile
heaoluplaani koostamiseks kättesaadavaks infot, mis on inimese kohta sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistris, kuid puudub tervise infosüsteemis.
(6) Haigla võib haiglas töötavale inimese nõusolekul teha tervisteejuhile heaoluplaani
koostamiseks kättesaadavaks infot, mis on inimese kohta haigla infosüsteemis, kuid puudub
tervise infosüsteemis.
§ 9. Heaoluplaani koostamine ja tugimeeskonna laiendamine
(1) Heaoluplaani koostamisele peab olema eelnenud inimese tervise- ja sotsiaalse
abivajaduse hindamine, talle soovituste ja juhiste andmine ning teenuste, ravimite ja
meditsiiniseadmete ning abivahendite määramine spetsialistide poolt.
(2) Heaoluplaani koostamise käigus koondab tervisteejuht inimese jaoks senise hindamise
tulemused ja nende alusel antud soovitused, juhised ja määratud teenused ja tooted kokku
heaoluplaani arvestades inimese heaoluplaaniga seotud eesmärke
(3) Tervisteejuht teeb heaoluplaani koostamisel koostööd tugimeeskonna liikmetega, kes
vajadusel täpsustavad inimese teenusvajadust. Terviseteejuht arvestab inimese enda ja tema
lähedaste valmidust ja võimekust osaleda heaoluplaani edasisel elluviimisel ning hindab
vajadusel konsulteerides perearstiga tugimeeskonna laiendamise vajadust.
(4) Tervisteejuht teeb heaoluplaani koostamisel koostööd inimese, tema seadusliku esindaja
ja inimese soovi korral ka muude talle lähedaste isikutega. Inimese soovi korral lisataks
tugimeeskonda talle lähedased isikud.
(5) Heaoluplaanis kirjeldatakse kõik tugimeeskonna liikmed.
(6) Inimese poolt heaoluplaani kinnitamisega, vastavalt inimese võimekusele digitaalselt või
paberkandjal, tekib tugimeeskonnal ligipääs heaoluplaanile. Inimesele ja tema esindajale ning
lähedastele tekib ligipääs heaoluplaanile läbi tervise infosüsteemi.
(7) Koostatud heaoluplaan fikseeritakse selle koostamise seisuga, tervisteejuht trükib
vajadusel plaani inimesele välja ja veendub, et inimene mõistab selle sisu ja nõustub selles
kirjapanduga. Väljatrükitud heaoluplaan antakse inimesele koju kaasa. Inimesel on sellele
võimalik ligi pääseda ka tervis infosüsteemi kaudu.
(8) Kui heaoluplaan koostati haiglas, kooskõlastab haiglas paiknev tervise teejuht plaani
inimese raviarstiga, veendub, et inimene mõistab selle sisu ja nõustub selles kirjapanduga ning
annab selle inimesele enne haiglast lahkumist kaasa.
(9) Hiljemalt kolme päeva möödumisel statsionaarse haiglaravi lõppemisest võtab haiglas
töötav tervisteejuht inimesega ühendust ja kontrollib, kas tal on seoses heaoluplaaniga
tekkinud küsimusi või selle suuniste täitmisega probleeme. Vajadusel nõustab ise inimest või
korraldab nõustamise kaasates tugimeeskonna liikme.
(10) Hiljemalt 14 päeva peale statsionaarse haiglaravi lõppemisest võtab haigla terviseteejuht
uuesti inimesega ühendust ja uurib, kas inimesel on heaoluplaani täitmisega seoses
abivajadus ja, kas ta on võtnud kontakti oma perearstiga, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse
üksuse sotsiaaltöötajaga. Kui inimesel on abivajadus ja ta pole võtnud ühendust esmatasandi
spetsialistidega, täiendab tervisteejuht tegevuskava selliselt, et asjakohane informatsioon
jõuab inimese perearstini, ning valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine antakse üle
inimese elukohale lähimas tervisekeskuses töötavale terviseteejuhile koordinatsiooniteenuse
jätkamiseks. Kui abivajadust pole, koordinatsioon lõpetatakse.
(11) Kui heaoluplaani koostamisega alustati haiglas, kuid see jäi pooleli, sest inimese
statsionaarne haiglaravi lõppes välja, võtab haiglas paiknev tervisteejuht ühendust inimese
elukohale lähimas tervisekeskuses töötava tervise teejuhiga ning lepib kokku, kuidas jätkub
heaoluplaani koostamine ja koordinatsioon esmatasandil.
§ 10. Inimese vastutus valdkonnaülesel koordinatsioonil
(1) Heaoluplaaniga nõustumisel
1) võtab inimene omapoolse kohustuse täita selles temale antud tervisekäitumise soovitusi ja
ravijuhiseid ning osaleda talle määratud teenustel;
2) nõustub inimene osalema regulaarsetel heaoluplaani täitmise hindamise vestlustel.
(2) Kui inimene jätab regulaarselt lõikes 1 nimetatud kohustused täitmata lõpetatakse
valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine.
§ 11. Rehabilitatsiooniteenusele suunamine
(1) Terviseteejuhil on lisaks koordinatsiooni vajaduse hindamisele kohustus korraldada
rehabilitatsiooni vajaduse hindamine, kui märkaja on märkamislehel välja toonud
terviseseisundist funktsiooni piirangud, mis takistavad inimesel igapäevast toimetulekut.
(2) Esmase rehabilitatsioonivajaduse hindamise viib läbi tervisteejuht selgitades välja, millisest
terviseseisundist tulenevalt inimene rehabilitatsiooni võib vajada ja milline oleks inimese jaoks
sobilik rehabilitatsiooni teenuse osutaja.
(3) Tervisteejuht suunab inimese talle sobiliku rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde, kes
hindab täpsemalt iga konkreetse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse ja korraldab vajadusele
vastavalt rehabilitatsiooniteenuse osutamise.
(4) Rehabilitatsiooniteenuste vajadus ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja kajastatakse inimese
heaoluplaanis.
(5) Rehabilitatsiooni eesmärk ja osutatud teenuste tulemus kajastatakse tegevuskavas.
§ 12. Tegevuskava koostamine ja heaoluplaani elluviimise toetamine
(1) Tervisteejuht koostab heaoluplaani elluviimiseks tegevuskava. Tegevuskava sisaldab:
1) inimesele suunatud tegevusi ja infot;
2) tugimeeskonna, muuhulgas korralduslikke tegevusi ja infot.
(2) Tervisteejuht koordineerib tegevuskava koostamise ja elluviimise tugimeeskonna
liikmetega:
1) jälgides, et vajalikud osapooled oleks kaasatud tugimeeskonda;
2) korraldades info vahetamise asjaomaste osapoolte vahel sealhulgas juhul, kui inimese
tervislik või sotsiaalne olukord muutub oluliselt ja abivajadus on kiireloomuline;
3) jälgides, et inimesele antud juhised ei oleks vastuolulised, inimene mõistaks mida tal on
vajalik teha, et määratud teenused ei dubleeriks teineteist ning teenusekasutuse teekond oleks
optimaalne;
4) olles inimesele, ja inimese nõusolekul ka tema lähedastele, esmaseks kontaktiks
heaoluplaani ja tegevuskava täitmisega seotud küsimuste korral;
5) olles tugimeeskonna liikmetele esmaseks kontaktiks heaoluplaani ja tegevuskava
täitmisega seotud küsimuste korral;
6) inimeerides tõrkeid inimese liikumisel talle vajalike ja määratud teenustele;
7) koordineerides erinevaid koduteenuseid;
8) aidates määratud ravimite, meditsiiniseadmete ning abivahendite kasutuselevõtul.
§ 13. Tulemuste jälgimine ja valdkonnaülese koordinatsiooni lõpetamine.
(1) Terviseteejuht hindab vähemalt iga kolme kuu möödumisel inimese võimekust ise või oma
lähedaste toel toime tulla ja koordinatsiooni teenusega jätkamise vajadust konsulteerides ka
perearsti või pereõe ja kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaga. Hindamise inimesega
võib läbi viia ka telefonivestluse teel.
(2) Koordinatsiooniteenus lõpetatakse kui:
1) selle alustamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
2) koordinatsiooni vajadusega seotud kontaktid on jäänud harvaks;
3) inimese tervisenäitajad ja sotsiaalne toimetulek on stabiliseerunud;
4) käesoleva määruse § 13 lõikes 2 nimetatud juhul.
(3) Rehabilitatsiooniteenus, mida osutatakse koordinatsiooniteenuse raames, lõpetatakse kui:
1) rehabilitatsiooni eesmärk on saavutatud;
2) on selge, et määratud sekkumised ei toeta enam rehabilitatsiooni eesmärki;
3) inimese kaasatust ei ole õnnestunud saavutada, kuigi meeskond on teinud vajalikud
pingutused;
4) inimene ei täida kokkulepitud tegevusi või oma rolli rehabilitatsiooniprotsessis.
§ 14. Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse korduvus
Koordinatsiooni teenust võib osutada inimesele elu jooksul korduvalt. Sel juhul korrigeeritakse
juba olemasolevat heaoluplaan, kui eelmise koostamisest ei ole möödunud rohkem kui 30
aastat.
2. Peatükk
Inimese kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski hindamise metoodika ja kord
§ 15. Inimese kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riski hindamise metoodika ja
kord
(1) Algoritmi kõrgenenud tervishoiuteenuse kasutamise riskitunnuse leidmiseks rakendatakse
Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmekogule.
(2) Iga isiku jaoks leitakse kahe eelmise kalendriaasta diagnoosid koos kuupäevadega
järgmiste andmete alusel:
1) raviarvetelt arve alguse kuupäevast ning põhi- ja kaasuvast diagnoosist lähtuvalt;
2) välja ostetud retseptidelt retsepti välja kirjutamise kuupäevast lähtuvalt.
(3) Krooniliste haiguste diagnooside alla arvestatakse järgmised RHK-10 diagnoosid. Iga
koodiga koos lähevad arvesse ka kõik tema alajaotised.
Haigusrühm RHK-10 diagnoos Lõplik kroonilise
algoritmi jaoks haiguse rühm
artriit M06.0, M06.4, M06.5, M06.6, artriit
M06.7,M06.8,M06.9, M05, M13
tsirroos K70.3, K74.3, K74.4, K74.5, tsirroos
K74.6, K74.7, K74.8, K74.9
hüpertensioon I10,I11,I12,I13,I14, I15 hüpertensioon
isheemiline I20, I21,I22, I23, I24, I25 isheemiline
südametõbi südametõbi
rütmihäired I48 rütmihäired
südamepuudulikkus I50 südamepuudulikkus
insult I60, I61, I62, I63, I64, I69, G45 insult
kilpnäärmehaigused E03, E04, E06 kilpnäärmehaigused
diabeet E10, E11, E12, E13, E14 diabeet
hüperlipideemia E78,I70 hüperlipideemia
artroos M15,M16,M17,M18,M19 artroos
krooniline N18,N19 krooniline
neeruhaigus neeruhaigus
kopsuhaigused1 J40 kopsuhaigus
kopsuhaigused2 J41
kopsuhaigused3 J42
kopsuhaigused4 J43
kopsuhaigused5 J44
kopsuhaigused6 J47
astma1 J45 astma
astma2 J46
meeleoluhäired, F30,F31,F32,F33,F34, F35, meeleoluhäired,
depressioon F36,F37,F38,F39 depressioon
ärevushäired F40,F41 ärevushäired
ravimisõltuvus F11,F13 ravimisõltuvus
skisofreenia F20, F25 skisofreenia
dementsus F00, F01, F02, F03, G30,G31, dementsus
R54
osteoporoos M80, M81, M82 osteoporoos
kasvajad C kasvajad
(4) Igale isikule leitakse iga haigusrühma kohta kahe aastase perioodi sees esimene ja viimane
diagnoosi kuupäev. Ainult siis, kui esimese ja viimase kuupäeva vahele jääb 60 päeva või
enam, loetakse, et isikul on vastav vastavasse haigusrühma kuuluv krooniline haigus.
(5) Astma ja kopsuhaiguste rühmad ühendatakse lõplikeks rühmadeks:
1) astma1 ja astma2 – kui vähemalt üks neist esineb, on isikul haigusrühm „astma“;
2) kopsuhaigused1 kuni kopsuhaigused7 – kui vähemalt üks neist esineb, on isikul haigusrühm
„kopsuhaigus“.
(6) Isiku riskitunnuse leidmiseks saadud haigusrühmad summeeritakse.
(7) Leitud riskitunnused on järgmised:
1) 0 haigust – isikud, kellel kroonilisi haigusi ei ole;
2) üks haigus;
3) kaks haigust;
4) kolm kuni neli haigust;
5) viis ja enam haigust.
(8) Tervisekassa uuendab riskitunnuse andmeid vähemalt kaks korda aastas.
3. Peatükk
Rakendussätted
§ 15. Määruse rakendamine
Käesoleva määruse § 1 punkti 1, § 5 lõike 2 punkti 3, §-i 6, § 8 lõike 1 punkti 2 ja lõiget 6, § 9
lõikeid 8–11 ja 2. peatükki kohaldatakse alates 1. maist 2028. a.
§ 16. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2027. aasta 1. septembril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi valitsuse määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 591 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 teksti täiendatakse pärast sõna „juhtimiseks“ tekstiosaga „, ning andmeid
valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks ja riskirühma kuulumise kohta“;
2) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) märkamislehe viivitamata pärast selle koostamist;
10) tegevuskava andmed viivitamata nende muutumisel.“;
3) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) isiku riskirühma tunnus;“;
4) paragrahvi 6 lõiget 85 täiendatakse punktidega x – y järgmises sõnastuses:
[Sotsiaalkindlustusamet edastab infosüsteemi:]
„x) ….
…
y) ….“;
5) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 87 ja 88 järgmises sõnastuses:
„(87) Kohaliku omavalistuse üksuse sotsiaaltöötaja edastab infosüsteemi:
1) märkamislehe viivitamata pärast selle koostamist;
2) tegevuskava andmed viivitamata nende muutumisel.
(88) Rahvatervishoiu seadluse § § 133 lõike 4 punkti 2 ja lõike 6 alusel moodustatud
tugimeeskonna liikmete esitavad infosüsteemi tegevuskava andmed viivitamata nende
muutumisel.“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2025. a määruse nr 101 „Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2025. a määruses nr 101 „Tervisekassa tervishoiuteenuste
loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) peatükki ... paragrahvi ... lõikesse ... lisatakse hinnakirja kood ... nimetusega
“valdkonnaülese koordinatsiooni osutamine ühe tervise teejuhi poolt, üks kuu”
[Paragrahvi täiendatakse vajalike rakendustingimustega]
§ 3. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2027. aasta 1. septembril.
Kirjuta ministri nimi
Peaminister
Karmen Joller
sotsiaalminister
Keit Kasemets
riigisekretär
MINISTRI MÄÄRUS
TERVIKute rahastamise korra ning
koordineerimispiirkondade kehtestamine
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 131 lg 3 ja § 31 lg 7 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega reguleeritakse:
1) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioonide (edaspidi TERVIK) koostöö
põhimõtted ning koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord;
2) TERVIKute rahastamise kord.
1. Peatükk
TERVIKute koostöö põhimõtted ning koordineerimispiirkonnad ja nende
aruandluse kord
§ 2. TERVIKu õiguslik staatus ja asutamispõhimõtted
(1) Koostöökokkuleppelise TERVIKu juhtorgan on juhtkogu, iseseisva juriidilise isikuna
moodustatud TERVIKu juhtorgan on juhatus (edaspidi juhtorgan).
(2) TERVIKu liikmesus kujuneb vastavalt koostöölepingu, moodustamisotsuse või
asutamisotsuse alusel moodustatud struktuurile ning täiendavate liikmete liitumine
TERVIKuga, kui tegemist ei ole osapoolega, kellel on kohustus TERVIKuga liituda, toimub
juhtorgani otsuse alusel.
§ 3. TERVIKu koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord
(1) Üle 100 000 elanikuga heaolupiirkonnad on:
1) Harjumaal;
2) Tartumaal;
3) Ida-Virumaal
(2) Lõikes 1 nimetatud piirkondades võib TERVIKu otsusega moodustada TERVIKu siseseid
koordineerimispiirkondi järgmiselt:
1) Harjumaal kuni neli;
2) Tartumaal kuni kaks;
3) Ida-Virumaal kuni kaks.
(3) Kui TERVIKus on moodustatud koordineerimispiirkondi, siis otsustab TERVIK, millise
koordineerimispiirkonna võrgustikujuht on ühtlasi ka TERVIKu võrgustikujuht.
(4) Koordineerimispiirkonna võrgustikujuht:
1) korraldab ja koordineerib oma koordineerimispiirkonna tervise teejuhtide tööd;
2) koondab ja hoiab kaasaegsena oma koordineerimispiirkonnas info piirkonna sotsiaal- ja
tervishoiuteenuse osutajate kohta;
3) annab vähemalt kord kvartalis tegevuskava täitmisest aru TERVIKu võrgustikujuhile.
§ 4. TERVIKu juhtimine ja otsustusõiguse jaotus
(1) TERVIKu juhtorganisse kuuluvad:
1) kõigi heaolupiirkonnas tegutsevate kohalike omavalitsuste esindajad;
2) heaolupiirkonna haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate esindajad;
3) perearstiabi osutajate ühiselt nimetatud esindajad arvestades, et perearstide esindajate
maksimaalne arv oleks väiksem või võrdne kohalike omavalitsuste ja haigla(te) esindaja(te)
arvuga kokku.
(2) Juhtorgani otsused võetakse vastu konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, tehakse
otsus hääletusega vastavalt käesolevas määruses ning TERVIKu koostöölepingus või
põhimääruses sätestatule.
(3) Sotsiaalvaldkonda reguleerivates või eeskätt sotsiaalvaldkonda puudutavates küsimustes
võib juhtkogu otsuseid teha üksnes juhul, kui kohalike omavalitsuste esindajatel on
otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest.
(4) Tervishoiuvaldkonda reguleerivates või eeskätt tervishoiuvaldkonda puudutavates
küsimustes võib juhtkogu otsuseid teha üksnes juhul, kui perearstide esindajatel on
otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest.
(5) Küsimuse kuulumise tervishoiu- või sotsiaalvaldkonda määrab TERVIKu võrgustikujuht,
arvestades juhtorgani põhjendatud ettepanekut. Vajaduse korral tehakse eelotsus
lihthäälteenamusega.
§ 5. Koostöö põhimõtted
(1) TERVIKu liikmed teevad koostööd heaolupiirkonna elanike tervise ja sotsiaalse toimetuleku
parandamiseks, lähtudes heaolupiirkonna koostöökogu kinnitatud eesmärkidest.
(2) Koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:
1) inimesekesksus – teenused ja tegevused lähtuvad abivajava inimese vajadustest ning
teenuseteekondade sidususest;
2) ennetav lähenemine – prioriteetsed on tervisedendus, ennetus ja abivajaduse varajane
märkamine;
3) valdkondadeülene koostöö – tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja muude partnerite tegevus on
koordineeritud ja eesmärgipäraselt seotud;
4) ühised kokkulepped – teenuseteekonnad, töökorraldus, koostööpraktikad ja eskaleerimise
põhimõtted kirjeldatakse ja kinnitatakse juhtkogu poolt;
5) läbipaistvus ja aruandekohustus – juhtkogu otsused, arendusfondi kasutamine, eelarved ja
projektid dokumenteeritakse ning esitatakse ülevaadeks vastavalt koostöölepingu nõuetele;
6) andmete kvaliteet ja ühine andmevahetus – liikmed kasutavad kokkulepitud infosüsteeme
ja tagavad andmete õigsuse, ajakohasuse ja turvalise töötlemise;
7) vastastikune usaldus ja hea usu põhimõte – liikmed täidavad koostöökohustusi
professionaalselt, toetudes oma pädevusele ja volitustele.
§ 6. Volitatud esindaja ülesanded
(1) TERVIKu volitatud esindaja palkab TERVIKu võrgustikujuhi, kes tegutseb kõigi liikmete
nimel, täidab TERVIKu igapäevase juhtimise ülesandeid ning tagab juhtorgani otsuste
elluviimise.
(2) TERVIKu võrgustikujuht korraldab:
1) TERVIKu struktuuriüksuse töö;
2) TERVIKu töörühmade töö;
3) ühiste ressursside ja arvelduste haldamise;
4) lepingute sõlmimise TERVIKu ülesannete täitmiseks;
5) aruandluse juhtkogule ja koostöökogule;
6) korraldab regulaarse infovahetuse koordineerimispiirkonna võrgustikujuhtidega;
7) koondab koordinatsioonipiirkondade võrgustikujuhtide poolt ühtse struktuuri alusel kokku
pandud info piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate kohta;
8) koostab kõigile heaolupiirkonna koordineerimispiirkondade võrgustikujuhtidele ühise
aruandlusvormi;
9) korraldab vähemalt kord kvartalis aruandluskoosoleku kõigi oma TERVIKu
koordineerimispiirkondade võrgustikujuhtidega.
2. Peatükk
TERVIKu rahastamine
§ 7. TERVIKute rahastamise kord
Käesolevat korda kohaldatakse nii koostöökokkuleppelise kui ka eraldi juriidilise isikuna
tegutsevale TERVIKule.
§ 8. TERVIKu rahastamise üldpõhimõtted
TERVIK‑u baaskulude rahastamine säilib seni, kuni TERVIK täidab seadusest tulenevaid
ülesandeid ja vastav rahvatervishoiu seaduses sätestatud tingimustele.
§ 9. Rahastatavad kulud ja rahastamise määrad
(1) Baaskuludena rahastatakse:
1) TERVIK juhi tööjõukulud ... määras ühe kuu kohta;
2) TERVIKu struktuuriüksuse igapäevaseks tööks vajalikud kulud, mis hõlmavad muuhulgas
IT, ruumid, andmekaitse, sõiduauto kompensatsioon, ... määras ühe kuu kohta;
3) aruandluse, kohtumiste korraldamise kulud ... määras ühe kuu kohta.
(2) Kui TERVIKus on moodustatud koordineerimispiirkondi, siis maksab Tervisekassa
baaskulu iga koordineerimispiirkonna kohta.
§ 10. Rahastamise saamise tingimused
Rahastuse saamiseks peab TERVIK esitama Tervisekassale:
1) koostöölepingu kõigi rahvatervishoiu seaduses sätestatud nõutud liikmetega või juriidilise
isiku asutamisdokumendid;
2) liikmeskonna loetelu Tervisekassa poolt etteantud vormil, mis vastab rahvatervishoiu
seaduse § 131 lõike 5 ja 6 nõuetele;
3) TERVIK‑u juhtimisstruktuuri kirjelduse;
4) eelarve.
§ 11. Tulemuspõhine rahastamine
(1) Tervisekassa koostab juhise, kus on toodud riigi poolt prioriteetsetes valdkondades
soovitavad tulemuseesmärgid TERVIKutele ja lisab juhisesse, milliste tulemuseesmärkide
saavutamise korral maksab Tervisekassa tulemustasu.
(2) TERVIK teeb tervise- ja heaolu profiilis koostöökogule ettepaneku tulemuseesmärkide
kohta strateegilistes koostöövaldkondades.
(3) Tervisekassa võib teha TERVIKule ettepaneku sõlmida tulemustasu leping, mis toetab
koostöökogu poolt heaks kiidetud tulemuseesmärkide saavutamist.
(4) Kui TERVIK saavutab Tervisekassaga sõlmitud tulemustasu lepingus kokkulepitud
eesmärgid, on tal õigus saada tulemustasu lepingus kokkulepitud tulemustasu.
§ 12. Rahastamise lõpetamine
(1) Tervisekassa lõpetab TERVIKu rahastamise kui:
1) TERVIK ei täida seadusest tulenevaid kohustusi;
2) mõni kohustuslik liige astub TERVIK‑ust välja ning olukord ei ole mõistliku aja jooksul
lahendatud;
3) TERVIK ei esita nõutud aruandeid või ei täida rahastamislepingut.
(2) Rahastamise lõpetamine ei vabasta TERVIKut varem tekkinud kohustuste täitmisest.
3. Peatükk
TERVIKu aruandlus
§ 13. Aruandlus
(1) TERVIK esitab Tervisekassale kord aastas tulemuspõhise rahastamise indikaatorite
täitmise aruande.
(2) Aruande vormi kehtestab Tervisekassa.
4. Peatükk
Määruse jõustumine
.§ 14. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. juulil 2027. aastal.
(2) Määruse 2. peatükk jõustub 1. mail 2028. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler