ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Liisa-Ly Pakosta Teie 12.02.2026 nr 8-1/1096-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 06.03.2026 nr 2.3-4/26/610-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (VÕS ja teiste seaduste muutmise seadus - tarbijakrediidi
direktiivi ülevõtmine)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks võlaõigusseaduse
(VÕS) ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu. Meil
on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt pakutakse järgmine VÕS § 403⁴ lõike 3 sõnastus:
„Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja tarbijalt
teavet ja kasutab muid asjakohaseid allikaid, sealhulgas registreid, välja arvatud sotsiaalmeediat.
Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ei või omandada ega kasutada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 nimetatud eriliiki isikuandmeid.
Krediidivõimelisuse hindamine ei tohi põhineda üksnes tarbija varasemate maksekohustuste
täitmise ajalool.“ Seletuskirjas on täpsustatud, et tegemist on e Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2023/2225, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2008/48/EÜ, artikli 18 lõike 3 ülevõtmisega.
Nimetatud lõikes räägitakse teabe kogumisest, eelnõu tekstis on aga kasutatud sõna „omandama“,
mis ei sobi AKI hinnangul andmete töötlemise konteksti. Sõna „omandamine” viitab
omandiõigusele ehk omandada saab oskusi ja teadmisi ehk mitte teise isiku andmeid. Sama termin
kasutatakse ka viidatud paragrahvi lõikes 4. Isikuandmeid saab nt koguda, saada, edastada, vastu
võtta, neile juurdepääsu saada. Sõna „omandamine” isikuandmete töötlemise kontekstis
kasutamine raskendab sätte mõttest aru saamist, sh jääb selgusetuks, millist
andmetöötlustoimingut on silmas peetud ehk mida on konkreetselt keelatud eriliiki
isikuandmetega teha krediidivõimelisuse hindamise käigus.
Lisaks märgime, et jääb arusaamatuks, kuidas ülal viidatud sättes sõnastatud keelu oleks võimalik
reaalselt täita, arvestades krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutavate andmete mahtu ja
liike.
Seletuskirjas on selgitatud, et regulatsiooni eesmärk on, et tarbija terviseinfo alusel ei jääks tarbija
põhjendamatult krediidi saamise võimalusest ilma. Samas tuleb eristada selliste andmete
omandamisest ja kasutamisest sellise teabe kasutamine, millest võib üksnes teha järeldusi inimese
terviseseisundi kohta, näiteks inimesele laekub igakuiselt puudega inimesele makstav
sotsiaaltoetus. Kui krediidiandja seda tarbija kontoväljavõttelt näeb, siis seda on võimalik
krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta. Kuna krediidiandja igal juhul hindama tarbija
sissetulekut ja kui sellest võib teha järeldusi, mis seonduvad tarbija eriliiki isikuandmetega, siis
see ei tähenda, et sellist sissetuleku infot ei võiks tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse
võtta. Aga krediidiandja ei tohi eraldi koguda ega tohi tarbijalt nõuda eriliiki isikuandmete
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
esitamist.
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas ei saa seadusega pandud keelu piirid kitsendada. Sätte enda
sõnastuse järgi ei ole krediidiandjal õigust mitte ainult andmeid eraldi küsida, vaid üldse neid
koguda või kasutada sõltumata nende kogumise viisist. Palume hinnata võimaluse muuta sätte
sõnastus selgemaks, täpsustades keelu piirid seaduse tekstis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
2 (2)