Maire Iro - AKI
Saatja: press - AKI
Teema: FW: Malluka andmebaas
From: Maire Iro - AKI <
[email protected]>
Sent: Monday, March 30, 2026 9:05 AM
To: Kirsti Vainküla <
[email protected]>
Cc: press - AKI <
[email protected]>
Subject: RE: Malluka andmebaas
Tere, Kirsti!
Aitäh, et selle teemaga seoses ühendust võtsid! Saadan AKI vastused.
Minu küsimused oleks: kas praegune AKI menetlus veebilehe ettevaatust.ee suhtes on pigem
formaalne või on reaalselt kaalul lehe sulgemine?
Ükski menetlus, mille AKI algatab ei ole pelgalt formaalne. Menetlus keskendub andmetöötluse
õigusliku aluse väljaselgitamisele ja lehe läbipaistvusele ning andmesubjekti õiguste tagamisele.
Seadus näeb ette mitmesuguseid võimalikke meetmeid, mida saab konkreetsetel asjaoludel
kaaluda. Ka isikuandmete töötlemise peatamine on teoreetiliselt üks võimalikest meetmetest, kuid
praegu ei saa öelda, kas see on antud juhul põhjendatud või vajalik. See selgub menetluse
tulemusel ning tulemuse üle on esialgu veel vara spekuleerida. Kasutada on meil kogu
isikuandmete kaitse üldmääruse meetmete pakett.
Millised on kõige tõsisemad võimalikud rikkumised selles konkreetses juhtumis?
Kõige tõsisemad võimalikud rikkumised võivad olla seotud just andmesubjekti õiguste tagamata
jätmisega. Ehk teisiti öeldes, kui inimesele ei ole tagatud tegelikku kontrolli oma isikuandmete üle
ning tema seadusest tulenevaid õigusi ei austata ega rakendata praktikas. See tähendab eelkõige
olukordi, kus inimestel puudub tegelik võimalus oma õigusi kasutada, näiteks nõuda andmete
parandamist või kustutamist, esitada vastuväiteid või saada teavet andmetöötluse kohta.
Rikkumiseks võib olla ka see, kui taotlustele ei vastata õigeaegselt või neid ei põhjendata. Samuti
juhul, kui andmetöötlus ei ole läbipaistev, mistõttu inimene ei saa aru, kuidas ja mille alusel tema
andmeid kasutatakse.
Kas AKI hinnangul on juba praegu alust öelda, et leht rikub seadust?
Menetluse praeguses etapis ei saa veel kindlasti ühest hinnangut anda. Hetkel ei ole meile veel
teada, milline on veebilehe pidaja seisukoht. See tähendab, et ta ei ole saanud selgitada, millisel
õiguslikul alusel ja eesmärkidel ta toimetab. Meil on üksnes meedias ja sotsiaalmeedias avaldatud
infokillud. Selle pinnalt ei saa ega tohigi öelda, kas ja kes seadust rikub.
Kui leht on välismaa serveris, kas Eesti riigil on üldse reaalseid hoobasid see sulgeda?
Veebilehe välismaa serverisse kolimine ei ole päästerõngaks ega vabasta veebilehe pidajat
vastutusest. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus kohaldub siinsetele andmetöötlejatele
nende tegevuskoha järgi sõltumata sellest, kas veebilehte majutatakse Euroopa Liidus või
väljaspool seda. Kui menetluse käigus jõutakse seisukohale, et selline andmetöötlus ei ole oma
olemuselt lubatav, siis on kohustus leht sulgeda ikkagi ennekõike veebilehe pidajal. Lehepidaja
asub Eestis ning tema motiveerimiseks näevad õigusaktid ette erinevaid võimalusi. Kas ja kui
efektiivsed need on, oleneb olukorrast.
Kui inimene leiab end sealt lehelt – kas ja kui kiiresti ta saab oma andmed sealt eemaldada? Kas
seadus toetab teda selles, et ta saaks maha võtta?
Andmetöötlejal ehk veebilehe pidajal on kohustus vastata sellistele pöördumistele 30 päeva
jooksul. Juhul kui ta keeldub andmete eemaldamisest, peab ta seda põhjendama. Jah, seadus
toetab inimest selles: tema õigused tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest ja ühe
õiguskaitsevahendina on tal alati õigus pöörduda ka kohtusse.
Kas see juhtum näitab, et seadus on ajale jalgu jäänud - karistusregistri andmed peavad olema
lihtsamini kättesaadavad?
See juhtum on kindlasti tõstatanud olulise ühiskondliku diskussiooni. Mistahes andmete
avaldamisel, olgu see siis karistusregistris või mujal, tuleb alati leida tasakaal erinevate õiguste ja
huvide vahel. Loodetavasti annab tekkinud arutelu vastuse, kas muutused on vajalikud või mitte.
Sealt edasi on pall juba õigusloojate väravas.
Kuna karistusregistrit puudutav ei ole mitte ainult andmekaitse- vaid ka karistuspoliitika küsimus ja
selle eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium, siis ei saa meie kõigile küsimustele siin vastuseid
otsida ega ka pakkuda.
Kas te kiidate seda algatust – või laidate?
See algatus on toonud endaga kaasa väga olulise ühiskondliku arutelu. Nii tundlikes küsimustes ei
ole aga lihtsaid must-valgeid vastuseid. Kõik sõltub sellest, kas ja kuidas on tagatud inimeste
põhiõigused, sealhulgas õigus eraelu kaitsele.
Kus on tasakaal: laste kaitse vs endiste süüdimõistetute õigused?
Seda tasakaalu tuleb otsida paraku iga üksiku juhtumi puhul eraldi. Üldiselt on aga selge, et laste
õigused vajavad tugevamat kaitset. Seda rõhutab ka isikuandmete kaitse üldmäärus, mille järgi on
laste andmed erilise kaitse all.
Loodan, et neist vastustest on teema käsitlemisel abi!
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube