Geili Keppi - AKI
Adressaat: '
[email protected]'
Teema: RE: Päring alkoholi- ja narkotestide tegemise kohta ehitusobjektil
From: Geili Keppi - AKI
Sent: Wednesday, March 25, 2026 5:56 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: RE: Päring alkoholi- ja narkotestide tegemise kohta ehitusobjektil
Tere, Anders!
Tänan, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole. Soovite teada, kas tööandjal või ehitusobjekti
vastutaval isikul on lubatud teha töötajatele alkoholi- või narkoteste tööohutuse tagamiseks ning
millised andmekaitsenõuded sellisel juhul kohalduvad.
Kuna küsimus puudutab isikuandmete töötlemist töösuhtes, pean vajalikuks selgitada, et töötaja ja
tööandja ei ole selles suhtes võrdses positsioonis. Seetõttu tuleb töötaja õiguste kaitset hinnata eriti
hoolikalt. Oleme koostanud ka abimaterjali töösuhetes toimuva isikuandmete töötlemise ja
sagedamini tekkivate küsimuste kohta. Muu hulgas käsitleb see ka töötaja joobeseisundi
kontrollimist tööandja poolt.
Alkoholi- või narkotesti tegemine töötaja joobeseisundi kontrollimiseks puudutab töötaja
terviseseisundit. Teisisõnu, joobeseisund on terviseseisund ning selle kontrollimine tähendab eriliiki
isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes. Eriliiki isikuandmete töötlemine
on üldreeglina keelatud ning töösuhtes võib selliseid andmeid töödelda ainult siis, kui see õigus
tuleneb otseselt seadusest. Kuna Eesti õiguses ei ole tööandjale praegu antud õigust kontrollida
töötaja joobeseisundit alkomeetri või narkootiliste ainete testiga, ei tohi tööandja ise selliseid teste
selleks kasutada. Tööohutuse eesmärk iseenesest seda õigust ei anna. Sama kehtib ka ehitusobjekti
vastutava isiku kohta. Andmekaitse Inspektsioon on sellele kitsaskohale varasemalt
ka avalikult tähelepanu juhtinud.
Samuti ei ole sellises olukorras sobiv õiguslik alus töötaja nõusolek, sest poolte ebavõrdse
positsiooni tõttu ei ole töösuhtes võimalik piisavalt tagada, et nõusolek oleks antud
vabatahtlikult. Soovi korral saate tutvuda nõusoleku vabatahtlikkuse tingimusi käsitlevate
juhistega siin. Joobeseisundi kontrolli võib selles olukorras teha tervishoiuteenuse osutaja, kellel on
seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 41 lõike
1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal õigus töödelda andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid,
sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
Kui väliste tunnuste põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas töötaja on alkoholi- või narkojoobes, kuid
tööandjal on selleks põhjendatud kahtlus, on tööandjal praegu ainus võimalus suunata töötaja
tervishoiuteenuse osutaja juurde või kutsuda meditsiinipersonal töökohale. Seejuures ei tohi
tervishoiuteenuse osutaja tööandjale avaldada töötaja üksikasjalikku testitulemust. Tööandjale võib
anda ainult otsuse selle kohta, kas töötaja võib tööülesandeid täita või mitte. Seetõttu ei tohiks
tööandja ega ehitusobjekti vastutav isik dokumenteerida ega säilitada alkoholi- või narkotesti
konkreetset tulemust, näitu ega muud terviseandmeid sisaldavat teavet. Kui kontrolli teeb
1
tervishoiuteenuse osutaja, toimub tulemuste dokumenteerimine ja säilitamine tervishoiuteenuse
osutaja juures tema töökorralduse ja saladuse hoidmise kohustuse (ehk seaduse) alusel.
Teema on kahtlemata keeruline ja tundlik, kuid loodan, et minu vastusest on Teile abi.
Lugupidamisega
Geili Keppi
Jurist (tiimijuht)
[email protected]
627 4141
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube
2