Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 17.02.2026 nr 26-00336 Riigikantselei [email protected] Meie 17.03.2026 nr 2.2.-1/26/18-2 Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses on Riigikantselei taotlus isikuandmete töötlemiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta uuringus „Avaliku arvamuse seireuuringute läbiviimine Riigikantseleile“. Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale: 1. Riigikantselei on taotluses viidanud isikuandmete töötlemise õigusliku alusena VVS § 60 lõikele 1, isikuandmete kaitse seaduse IKS § 6 lõikele 5 ja Riigikantselei põhimääruse § 2 lõikes 7 sätestatud eesmärgile planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni. Justiits- ja digiministeerium (JDM) on IKS § 6 lõikes 5 nimetatud uuringute osas selgitanud1, et täidetud peab olema kaks tingimust. Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika kujundamiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 1 kohaselt teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel vahetult või valitsusasutuste kaudu Vabariigi Valitsus. Riigikantselei on VVS § 39 lg 3 kohaselt valitsusasutus. VVS § 60 lg 1 sätestab Kaitseministeeriumi valisemisala ja ülesanded. Taotluses õigusliku alusena viidatud Riigikantselei põhimääruse § 2 lõikes 7 sätestatud eesmärk planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni on pigem taotlejale pandud avalik ülesanne, mitte poliitika kujundamise pädevus. Strateegiline kommunikatsioon ise ei ole poliitika kujundamine, ega selle vahend või tulemus, vaid Riigikantselei kirjelduse alusel pigem vastupidine, olemasolevate poliitikate selgitamine2. Ka inspektsiooni poolt 09.03.2026 telefoni teel küsitud selgituste pinnalt ei selgunud üheselt, et Riigikantselei viib küsitlusi läbi talle pandud poliitika kujundamise eesmärgi täitmiseks, vaid ikka konkreetselt kommunikatsiooni planeerimise, kui tema avaliku ülesande täitmise jaoks3. Inspektsioon selgitab, et asutusele seadusega pandud avaliku ülesande täitmiseks on õigus isikuandmeid töödelda ning sellisel juhul ei toimu isikuandmete töötlemine IKS § 6 lg 5 alusel ja ei vaja kooskõlastamist Andmekaitse Inspektsiooniga. Juhul, kui Riigikantselei on siiski seisukohal, et tegemist on asutuse poolt poliitika kujundamise eesmärgil tehtava uuringuga, siis tuleb taotluses välja tuua vastutavale töötlejale kohalduv õiguslik alus poliitika kujundamiseks ja selge seos ülesande ning 1 Justiits- ja digiministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2 2 Strateegiline kommunikatsioon | Riigikantselei 3 Vt ka Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess | Riigikantselei Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235  pädevusega. Eeltoodust tulenevalt palun taotluses täpsustada ja korrigeerida uuringu läbiviimise õiguslikke aluseid. 2. Taotluse punktis 4 on kirjeldatud uuringus osalemisest keeldumine. Inspektsioon selgitab, et kui isik keeldub uuringus osalemisest, siis tuleb tema andmete töötlemine lõpetada. Isikult ei saa nõuda, et edaspidistes Emori uuringutes osalemisest peab ta täiendavalt keelduma. Palun keeldumisega seotud andmetöötluse osa täpsustada. 3. Taotluses ei ole selgelt kirjeldatud konkreetse küsitluse kontaktibaasi kogu andmetöötluse protsessi. St andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist alates andmete väljavõtust rahvastikuregistrist kuni nende kustutamiseni, sh kustutamise tähtaeg. Palun kirjeldada küsitluse kogu andmetöötlusprotsess valimi moodustamisest kuni isikuandmete kustutamiseni, sh kuidas välistatakse valimist samad vastajad. 4. Taotluse punktis 9 on välja toodud soovitud lõplik vastajate arv, kuid ei taotlusest ei nähtu kogu valimi suurus, mida uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse. Palun taotlust täiendada. 5. Taotlusest ei nähtu isikute arv, kelle andmeid töödeldakse. Andmekoosseisus põhjal töödeldakse andmesubjekti nõusolekuta muude andmete hulgas ka eriliiki isikuandmeid (rahvus). Inspektsioon juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis4 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele5, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused. Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 26.03.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun saata aadressil [email protected]. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel 4 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 5 Artikli 29 töörühm Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679 2 (2)