Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Ministeeriumid 06.11.2023 nr 1-4/23/5199 Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ ja 3. veebruari 2011. a määruse nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmise eelnõu ning Vabariigi Valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri 3. Keskkonnaministri määruste muutmise eelnõu 4. Keskkonnaministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri 5. Sõrve looduskaitseala kaart Margit Tennokene, 626 2889 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Vabariigi Valitsuse määrus „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” Lisa SÕRVE LOODUSKAITSEALA LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir vallapiir maakonnapiir kaitseala välispiir Sõrve piiranguvöönd Sõrvemetsa sihtkaitsevöönd Muraste raba sihtkaitsevöönd Mustalepa sihtkaitsevöönd Sõrve sihtkaitsevöönd Tugamanni sihtkaitsevöönd Vääna jõe hoiuala ja loodusala 0 1 000 Mõõtkava 1 : 14 000 m Katastriüksused: Maa-amet, oktoober 2020 Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon  Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” ja 3. veebruari 2011. a määruse nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võtnud kaitse alla Harju maakonnas Saue vallas Vastla külas ja Harku vallas Sõrve külas Vastla kanakulli püsielupaiga ning Harju maakonnas Harku vallas Liikva ja Vahi külas Tugamanni kanakulli püsielupaiga ning 3. veebruari 2011. a määrusega nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” Harju maakonnas Harku vallas Sõrve külas Sõrvemetsa käpaliste püsielupaiga. Käesoleva määruse eelnõu koostamise eesmärk on seoses Sõrve looduskaitseala moodustamisega kaitstavate loodusobjektide tüübi ja seal kehtivate piirangute muutmine. Kõik alal asuvad püsielupaigad liidetakse ja moodustatakse Sõrve looduskaitseala, kus kehtib ühtne kaitsekord. Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piirid ja kaitsekord. Kaitstavad alad arvatakse Sõrve looduskaitsealasse, et tagada paremini alal asuvate koosluste ning seal elavate kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Kliimaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna petsialist Kerttu Elm (tel 680 7913, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e- post [email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võtnud kaitse alla Vatsla kanakulli püsielupaiga Harju maakonnas Harku vallas Sõrve külas ja Saue vallas Vatsla külas ning Tugamanni kanakulli püsielupaiga Harju maakonnas Harku vallas Liikva ja Vahi külas. Need püsielupaigad arvatakse Sõrve looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrust nr 73. 1 Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 3. veebruari 2011. a määrusega nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ võtnud kaitse alla Sõrve käpaliste püsielupaiga Harju maakonnas Harku vallas Sõrve külas. See püsielupaik arvatakse Sõrve looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 3. veebruari 2011. a määrust nr 10. Sõrve looduskaitseala moodustatakse, et tagada paremini alal asuvate koosluste ning seal elavate kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Püsielupaikade maa-ala on osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on otstarbekas moodustada kaitseala. Kanakulli ja käpaliste püsielupaikade territoorium on määratud moodustatava Sõrve looduskaitseala sihtkaitsevöönditesse, kus kehtestatakse nende liikide ja elupaikade säilimiseks ja kaitseks püsielupaikadega võrreldes samaväärne kaitsekord. Kaitseala sihtkaitsevöönditesse määramisel on arvestatud püsielupaikade sihtkaitsevööndite piire, varem püsielupaiga sihtkaitsevööndisse kuulunud alad jäävad sihtkaitsevööndisse ka pärast Sõrve looduskaitseala moodustamist. 3. Menetluse kirjeldus Eelnõu avalikustamine toimus koos Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamisega 22. märtsist 10. maini 2021 Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmusid 23. novembril 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 26. märtsil 2021. a kohalikus ajalehes Harju Elu. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse- eeskirja avalikustamise teade 18. märtsil 2021. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Erametsaliidule, MTÜle Eesti Metsa Abiks, Harku ja Saue vallavalitsustele ning 198 kaitsealal paikneva kinnisasja omanikule. Ettepanekud paluti ed astada kirjalikult aadressil [email protected] hiljemalt 10. maiks 2021. a. Avalikustamise ajal korraldati kolm infokoosolekut ning 17. juunil 2021 toimus Meriküla keskuse saalis (Tilgu tee 53, Meriküla) ja veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel eelnõu avalik arutelu, kus tutvustati laekunud ettepanekuid. Maaomanikele, kes ei olnud teavitanud e-kirja teel saadetud teate kättesaamisest või esitanud ettepanekuid avalikustamise ajal, saadeti 23.09.2021 väljastusteatega kiri, millega anti lisaaega eelnõuga tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks 15. oktoobrini 2021. Saadeti 84 kirja. 18. oktoobril 2021 ilmus üleriikliku levikuga väljaandes Õhtuleht teade Sõrve looduskaitseala moodustamisest, milles kutsuti üles maaomanikke, kelle kirjad tagastati Keskkonnaametisse, esitama ettepanekuid või vastuväiteid. Tähtaeg ettepanekute tegemiseks oli 31. oktoober 2021. Vastuväiteid püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse -eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmise eelnõule ei esitatud. Ettepanekutega Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõule saab tutvuda Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskirja menetluse kirjelduse peatükis. 2 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kuigi määrusega tunnistatakse püsielupaigad kehtetuks, ei jää ala kaitse alt välja, vaid püsielupaikade liitmisel moodustatakse Sõrve looduskaitseala. See aitab paremini tagada alal asuvate koosluste ja seal elavate kaitsealuste liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Looduskaitseala moodustamine ja ühtse kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 (EU Biodiversity Strategy for 2030), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Kuna ala on juba riikliku kaitse all, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Kuna püsielupaigad on juba sihtkaitsevööndis ja jäävad sinna ka edaspidi, siis kohalike omavalitsuste maamaksu laekumises midagi ei muutu. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kinnisasja omanikuga kokkuleppel omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Püsielupaikade kehtetuks tunnistamisel kaitsekord oluliselt ei muutu, seega maa omandamise kulusid riigieelarvesse ei teki. Kuna alad jäävad endiselt sihtkaitsevööndisse, ei ole muudatusi seoses metsatoetuste maksmise kuludega ning ei teki lisakulusid poolloodusliku koosluste hooldamisega seoses. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, 3 esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik -õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 4  Vabariigi Valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega moodustatakse Sõrve looduskaitseala ja kehtestatakse selle kaitsekord. Sõrve looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala) asub Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ning Saue vallas Vatsla külas. Sõrve looduskaitseala on tihedalt asustatud piirkonnas üks väheseid terviklikult säilinud kompaktseid loodusmassiive, millel on suur roll ökosüsteemide toimimise tagamisel, loodusliku mitmekesisuse säilimisel ning piirkonna ja Eesti elanikele oluliste loodushüvede pakkumisel. Kaitseala territoorium on osaliselt juba praegu kaitse all Vatsla merikotka, Sõrve merikotka, Vatsla kanakulli, Tugamanni kanakulli ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaigana. Eelnõukohase määrusega moodustatakse looduskaitseala, liites olemasolevad püsielupaigad ja laiendades kaitstavat ala. Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 13 lõike 1 alusel määratakse looduskaitsealale ühtne kaitsekord. Kaitsealal on väga mitmekesine loodusmaastik, ala põhjaosas leidub looduslikus seisus loometsi, liigirikkaid looniite ja rabakooslusi, lõunaosas laiuvad luitemännikud ning edelapiiril Vääna jõe äärsed lamminiidud koos vanajõgedega. Suur osa kaitsealast on kaetud metsaga, kus leidub kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm (tel 5689 3674, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ehk pärandniite, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on merikotkas (Haliaetus albicilla), kassikakk (Bubo bubo), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), soomurakas (Rubus arcticus), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Sõrve looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste tüüpilisus, esteetilisus, ohustatus ja haruldus. Tüüpilisus ja esteetilisus. Kaitseala hõlmab Põhja-Eesti paepealsetele aladele tüüpilisi loodusmaastikke, milleks on loometsad ja alvarid. Väärtust lisab see, et kuigi kaitseala paikneb Tallinna lähistel tiheasustusalade vahel, on seal võrdlemisi suurel ja kompaktsel alal säilinud looduslikuna Eestile tüüpilisi metsa-, niidu- ja sooalasid. Loodusmaastike suur osakaal linnalähedases piirkonnas annab kaitsealale suure esteetilise väärtuse ja pakub võimaluse tutvustada loodusväärtusi. Ohustatus ja haruldus. Terviklik loodusmaastik pakub elupaiku ja refuugiumit paljudele liikidele. Kuigi metsad on osaliselt inimtegevusest tugevasti mõjutatud, on säilinud ka elustiku suuremale mitmekesisusele viitavaid metsakooslusi, sh vääriselupaiku. Loodusmaastikku ohustavad enim jäädavad muutused: peamiselt uued kaevandused, ehitamine ja suured raietööd. Loodusmaastikus leidub ka inimtegevusest negatiivselt mõjutatud alasid, kus võib vajalikuks osutuda koosluste hea seisundi taastamine. Merikotkas (Haliaetus albicilla) on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohualtis seisus ja on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Merikotkas on Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel suurenenud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni saavutatud. Pesa ehitab merikotkas meelsamini männikutesse ning pesapuuna eelistab mändi ja haaba. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesapaigaks oleva metsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120– 130 aastat. Merikotka populatsiooni ohustavad keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi halvenemine, hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine ning munade ja poegadega kauplemine (Merikotka kaitse tegevuskava, 2013). Kassikakk (Bubo bubo) on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi kriitilises seisundis ja on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Kassikakk on peamiselt Eesti rannikualadel levinud haudelind, kelle arvukus on oluliselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 30–50 paari kassikakke. Viimastel aastatel on riikliku seire käigus registreeritud kuni 20 asustatud kassikaku elupaika ja 5‒9 pesitsust. Kassikakk pesitseb peamiselt vanades hõredates palu- ja rabamännikutes, harvem teistsugustes metsades, puisniitudel ja raiesmikel. Pesa paikneb maas, sageli kuuse varjavate okste all või männi jalamil. Eesti kassikakupopulatsiooni käekäiku mõjutavad peamiselt looduslikud ohutegurid, saagialade kvaliteedi muutused, isendite vähesus ja pesitsusaegne häirimine registreerimata pesapaikades. Looduslikest ohuteguritest omavad suurimat mõju väikekiskjad, kes vähendavad kassikaku sigimisedukust otsese pesarüüste ja saakloomade arvukuse piiramise kaudu (Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava). Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesapaigana vanu metsaosasid, kus leidub suuri ja vanu puid. Liiki ohustavad Eestis pesapaikade hävimine raiete tõttu ja toidubaasi vähenemine, samuti uuendusraie, mille käigus hävitatakse sobivaid elupaiku ja killustatakse suuremad metsaalad (Kanakulli kaitse tegevuskava, 2015). Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) elutseb Eestis luitemännikutes ning metsajõgede ja -järvede ümbruse segametsades. Ta on tüüpiline suluspesitseja, kes kasutab pesitsemiseks tavaliselt musträhni vanu pesakoopaid. Pesitsevad karvasjalg-kakud kannatavad sageli metsnugiste rüüste tõttu. Vaenlasteks on ka suuremad kakulised ja kullilised. Pärast händkaku arvukuse suurenemist on karvasjalg-kakke oluliselt vähemaks jäänud, praegu arvatakse pesitsevat vaid 200–400 haudepaari. Talvituvaid linde võib olla meie metsades 100–1000 (https://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/karvasjalg-kakk-e-laanekakk). Karvasjalg-kakk on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohualtis seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Peamine ohutegur on lageraied ja suurte õõnsate puude kadumine metsamaastikust (Liigi ohustatuse hinnang, 2019. EELIS). Laanerähn (Picoides tridactylus) on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga. Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid puid. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on laanerähn ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Liigi arvukust on meil hinnatud pigem suurenevaks ja praegu võib Eestis elutseda 2000–3000 paari laanerähne. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist (Laanerähni tegevuskava eelnõu, 2012). Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) kuulub kaitstavate loomaliikid e II kaitsekategooriasse, kuid Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on ta arvatud mitteohustatud ehk soodsas seisundis (least concern) liikide hulka. Praegu on valgeselg- kirjurähn levinud Eesti mandriosas, kus teda arvatakse pesitsevat 3000–6000 paari. Liik asustab peamiselt vanemaid leht- ja segametsi, kuid elutseb ka suuremates parkides, puisniitudel, jõeäärsetes puuribades, talumaastikus jm. Elupaigavalikul on talle eriti olulised püstiseisvad kuivavad ja surnud puud, milles olevatest putukatest ja nende vastsetest ta peamiselt toitub. Seetõttu on ta tundlik ka metsamajanduse suhtes. Eestis on liigi arvukus pidevalt suurenenud, kuigi 1990. aastatel oli väike langus (Valgeselg-kirjurähni liigitegevuskava eelnõu, 2014). Soomurakas (Rubus arcticus) kuulub kaitstavate taimeliikide II kaitsekategooriasse. 2018. aasta Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) ohustatuse hindamise kriteeriumit e kohaselt on soomurakas Eestis kriitiliselt ohustatud (CR – critically endangered). Eesti asurkond paikneb levila lõunapiiril ning asurkonna pindala on võrreldes ajaloolise levikuga oluliselt kahanenud ja see trend jätkub ka tänapäeval. Mõnevõrra leevendab olukorda spontaansete lindleviste leiukohtade tekkevõimalus, kuid metsade majandamine lageraietega, kasvukohtade kuivendamine ning kliimamuutused ohustavad väikeste, hajusalt paiknevate ja raskesti märgatavate populatsioonide püsimist. Suurimaks ohuteguriks säilinud elupaikades on maakasutusmuutuste pikaajalised mõjud. Säilinud leiukohtades on juba aastakümneid tagasi teostatud kasvukohtade kuivendamine ning muutunud on metsade kasutamise viis ja intensiivsus. Kuivendussüsteemide renoveerimise või rajamise tulemusel muutuvad kooslustes liikidevahelised ohtrussuhted ning varem majandatud kasvukohad hakkavad võsastuma või metsastuma. Muutunud valgus- ja niiskustingimuste tagajärjel on soomurakas kooslusest kerge hääbuma, kui parendavaid meetmeid ei rakendata. Jumalakäpp (Orchis mascula) kasvab kuivematel päris- ja looniitudel, puisniitudel, hõredamates loometsades, ka tammikutes. Liik on lubja- ja valguslembene. Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. Peamine ohutegur on leiukohtade võsastumine või muul moel kadumine, näiteks arendustegevuse käigus. Metssead kahjustavad aeg-ajalt käpaliste populatsioone ulatuslike tuhnimiste käigus (Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu). Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on jumalakäpp ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) on üks Eesti kolmest käpaliseliigist, millel puuduvad rohelised lehed ja mis kogu elutsükli jooksul sõltub seensümbiondist ehk on seentoiduline. Liik asustab Eestis märgi metsi, soid ja veekogude kaldaid . Kõdu-koralljuurt ohustab eelkõige kasvukoha kuivendamine, seega tuleb säilitada kasvukohti looduslikuna ja vajaduse korral taastada kasvuala looduslik veerežiim (Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu). Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on kõdu-koralljuur ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvab peamiselt Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Liik on lubjalembene, kasvab kiviaedadel ja paepragudes. Taime ohustavad ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine), häirimine ja liiklus, kaevandamine (sh liiva ja savi kaevandamine, kivimurrud) ja tallamine. Kasvukohtades tuleb kindlasti vältida elupaiga kahjustamist, näiteks kivide lõhkumine või tallamine. Liiki võib ohustada ka elupaiga võsastumine. Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on pruun raunjalg ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) levib Eestis looduslikult vaid loodeosas looniitudel, kuid kasvukohtades leidub seda sageli massiliselt. Mujal Eestis on põõsasmaran haruldane, kuid kasvuala laieneb pidevalt ja seetõttu on arvatud, et liik on meil kultuurist metsistunud. Liiki ohustab kasvukohtade ülesharimine, kinnikasvamine või metsastamine, samuti ehitustegevus (Liigi ohustatuse hinnang, 2017. EELIS). Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on põõsasmaran ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Sõrve looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse- eesmärgina, leidub keskkonnaregistri andmetel kaitsealal järgmisi kaitsealuseid liike: värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), musträhn (Dryocopus martius), väike- kirjurähn (Dendrocopos minor), öösorr (Caprimulgus europaeus), rukkirääk (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), hiireviu (Buteo buteo), sookurg (Grus grus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), sõõrsilmik (Lopinga achine), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), rohukonn (Rana temporaria), rabakonn (Rana arvalis), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), soomurakas (Rubus arcticus), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), roomav öövilge (Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), harilik ungrukold (Huperzia selago), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas vöötnarmik (Phellodon fuligineoalbus), hall hundiseenik (Boletopsis grisea), haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana) ja taiga- peenpoorik (Skeletocutis odora). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Sõrve looduskaitseala on piirkonna ainus terviklikult säilinud kompaktne metsaala, millel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Ala asub pealinna läheduses ja sellel on tänu valglinnastumisele suur ehitussurve. Lisaks paiknevad seal ehitusmaavarana arvel olevad alad. Ala kaitse alla võtmine on oluline eeskätt kaitsealuste liikide kaitse eesmärgil, mis vee- või valgusrežiimi muutumisel kaoks. Majandustegevuse piiramine takistab ala edasist killustumist lageraie tagajärjel ja säilitab kaitsealustele taimeliikidele sobivad tingimused. Merikotka (Halieaetus albicilla) pesitsemine alal on teada üle kümne aasta, selle aja jooksul on liik viibinud ühes piirkonnas ja praegu on kasutusel järjekorras kolmas pesa. Sõrve uuringuala merikotkaterritooriumist järgmised asuvad 25 ja 35 km kaugusel idas ning 20 km kaugusel läänes. Vatsla 07 (KLO9102463) pesa raielangi nurgas seemnepuul on leitud 2007. aastal ja tol korral oli pesitsus edukas. Pesitsemisest on sellel pesal veel andmeid aastast 2009, kuid järgnevatel aastatel on see olnud asustamata. Praegu kasutavad kotkad Vatsla 14 (KLO9118621) pesa, mis on männi otsas. Sealsed vaatlusandmed on aastast 2014, kui pesitsus oli edukas. Kotkad on jäänud sinna pessa ja viimased andmed aastast 2018 näitavad, et ka siis oli pesa asustatud. Kassikakk (Bubo bubo) on Sõrve aladel olnud 90. aastatel edukas pesitseja. Praegusest kohast 5 km kaugusel asub kassikaku poolt viimati 2013. aastal asustatud Vaila elupaik, kust ei ole vaatamata igakevadistele kuulamistele (sh detektoriga) enam kontakti või muud elumärki saadud. 2022. aasta kevadel kuuldi kassikaku emas- ja isaslinnu laulu Sõrve looduskaitsealal neljal õhtul. Suvel otsiti sobiv pesitsuselupaik läbi, kuid märke pesitsusest ei leitud. Võimalikke poegade häälitsusi käidi kuulamas veel juuni lõpus, kuid sel korral ei kuuldud midagi. Ala jääb edasise jälgimise alla, et lindude pesitsuskoht üles leida. Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) pesitseb tavaliselt musträhni vanades pesakoobastes. Sõrve looduskaitsealal elab tõenäoliselt üks karvasjalg-kakupaar. Keskkonnaregistrisse on 2017. aastal lisatud kaitseala piiresse kaks sobivat elupaika. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on vanemate niiskete leht- ja segametsade liik, kellele on olulised seisvad surnud lehtpuud. Sellist sobivat elupaika leidub Sõrve looduskaitsealal peamiselt põhjaosas. Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuuri käigus 2018. aastal peibutati rähne 153 punktis ning kaitseala asustustiheduseks metsamaal saadi 0,17 paari/km2 , ala põhjaosas 0,30 paari/km2 . Sõrve uuringuala põhjaosa asustustihedus on omane väga soodsale elupaigale. Arvukushinnang kogu uuringualale on 4‒6 paari. Laanerähn (Picoides tridactylus) eelistab vastupidiselt eelmistele liikidele kuivanud okaspuude, peamiselt kuuskede, lähedust ning temale sobilikke elupaiku on peamiselt kaitseala kesk- ja lõunaosas. Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuuri käigus 2018. aastal peibutati rähne 153 punktis ja saadi vaid kahe territooriumi tõlgendamiseks vajalikke kontakte. Kaitseala metsamaal saadi asustustiheduseks 0,09 paari/km2 , ala kesk- ja lõunaosas 0,15 paari/km2. Tegu on ainsa liigiga, kelle loendustulemus ei pruugi peegeldada tegelikku asustustihedust, sest ala kesk- ja lõunaosas on veel mitu liigile sobivat elupaika. Arvukushinnang kogu kaitsealale on 3‒5 paari. Kanakulli (Accipiter gentilis) pesitsemine Sõrve looduskaitsealal on teada aastakümneid, keskkonnaregistrisse on kantud viis pesa kahest pesapaigast. Kanakulli leiukohas (KLO9120645) oli territoorium viimasel vaatlusaastal (2018) asustatud ja pesas oli kaks lennuvõimestunud poega. Vatsla (KLO9111722) ja Naistesoo (KLO9102770) pesad olid 2018. aastal asustamata. Sõrve looduskaitseala on oma veel küllalt tervikliku metsaga kanakullile väga esinduslik ja väärtuslik elupaik, kus on lisaks pesametsale säilinud kvaliteetset toitumisala ja saakliike (nt laanepüü). Soomuraka (Rubus arcticus) kasvukohas (KLO9340899) 2021. aasta riikliku seire käigus teostatud paikvaatlusel tuvastati liigi leviku laienemine. Alal süveneb võsastumine, kuid soomuraka populatsioon on seal väga heas seisus ja õitseb ohtralt. Alal on teostatud 2017‒2018. aastal lageraie, mis on soodustanud kuivendusest mõjutatud kasvukohas ala võsastumist. Vajalik on ala kaitse alla võtmine sihtkaitsevööndina ja mitmeaastane kasvukoha kujundusraie, et vältida ala kiiret võsastumist ja tagada kasvukoha säilimine. Sõrve küla territooriumil asub Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik (4,2 ha), kus asub u 150-taimeline kõdu-koralljuure populatsioon. Alale jäävad lisaks jumalakäpa, kahelehise käokeele, roheka käokeele, vööthuul-sõrmkäpa ja balti sõrmkäpa kasvualad. Lisaks on väljaspool hoiuala leitud vööthuul-sõrmkäpa, roheka käokeele, jumalakäpa, balti sõrmkäpa, kahelehise käokeele, hariliku ungrukolla ja aas-karukella kasvukohad. Rohunditerikkamates piirkondades on sobivad tingimused roomava öövilke jaoks, keda hoolimata ebasoodsast aastast (2017) mõnes kohas siiski leidus. Pärandniitudel asuvad paekivi paljandid, mis on kasvukohaks pruunile raunjalale (Kavandatava Sõrve looduskaitseala uuringuala koosluste ja botaanikaalane uuring, 2017‒2018). Kaitsealal on ka heas seisus põõsasmarana kasvukoht (KLO9340903), mis on sellele piirkonnale iseloomulik taim (Keskkonnaregister, 2020). 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme erineva rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (metsasihid, kraavide kaldad, mõõdistatud maaüksused) või selgepiirilise orientiiri puudumisel mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktide vahel. Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid 2020. aasta IV kvartali seisuga. Kavandatava looduskaitseala territoorium oli juba varem osaliselt kaitse all Vatsla merikotka, Sõrve merikotka, Vatsla kanakulli, Tugamanni kanakulli ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaigana. Sõrve looduskaitseala planeeritav pindala on 2257,5 ha, millest riigimaad on 1330,3 ha, eramaad 866,1 ha, munitsipaalmaad 15,4 ha ja omandivorm on välja selgitamisel 45,7 ha-l. Sihtkaitsevöönditesse jääb 1323,3 ha ja piiranguvööndisse 934,2 ha. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga, kus püsielupaikadena on kaitse all 102,5 ha, laieneb kaitstava ala pindala 2155,0 ha, sihtkaitsevöönditesse lisandub 1220,8 ha (273,3 ha eramaad, 909,9 ha riigimaad, 5,0 ha munitsipaalmaad, 32,6 ha maad, mille omandivorm on välja selgitamisel) ja piiranguvööndisse 934,2 ha (551,5 ha eramaad, 359,2 ha riigimaad, 10,3 ha munitsipaalmaad ja 13,2 ha maad, mille omandivorm on välja selgitamisel). Eramaade pindalamuutused on järgmised. Eramaid on kaitsealal 866,1 ha. Varem kaitse all olnud olemasolevatest püsielupaikade sihtkaitsevöönditest jääb eramaad sihtkaitsevööndisse 41,3 ha. Lisanduvast seni kaitseta eramaast läheb sihtkaitsevööndisse 273,3 ha ja piiranguvööndisse 551,5 ha. Sihtkaitsevööndiga liidetakse alad, et tagada Muraste raba, metsaelupaikade, merikotka, kanakulli, karvasjalg-kaku, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni jt kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Piiranguvööndiga liidetakse alad, et tagada vajalik puhver sihtkaitsevöönditele ning säilitada koosluste ja liikide mitmekesisus. Välispiiriga on hõlmatud Sõrve kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Aluseks on võetud liikide kaitse tegevuskavad ja seal sätestatud nõuded. Merikotkast ja kanakulli kaitstakse pesapaiga ja pesa läheduses asuvate vanemate metsade kaitse kaudu (Sõrvemetsa, Sõrve ja Tugamanni sihtkaitsevöönd). Need metsad pakuvad elupaika ka teistele liikidele (valgeselg-kirjurähn, karvasjalg-kakk, laanerähn, värbkakk). Võrreldes OÜ Tirts ja Tigu koonduuringus tehtud kaitseala ettepanekuga väheneb planeeritava kaitseala pindala 583,9 ha võrra. Selle vähenemine on enamasti tingitud otsusest loobuda puhveralast, mille moodustas juba suures osas raiutud mets. Seal elavaid III kaitsekategooria liike saab kaitsta ka edaspidi LKS § 55 alusel, tegevuste planeerimisel tuleb ka väljaspool kaitseala arvestada isendikaitse nõuetega. Kaitsealast on välja jäetud katastriüksus Sõrve prügimägi (tunnusega 19801:001:0054). Välispiir kulgeb kaitseala piiriks oleva metsasihi, raja, tee, Vääna jõe kalda, Harku oja, kuivenduskraavi kaitsealapoolses servas. Lisaks kulgeb kaitseala piir mööda kõlviku piiri, kiviaedu, katastripiire ja mõnes lõigus mööda mõttelist sirget. Välispiir jookseb mööda vööndite piiri ning mõttelised sirged kattuvad, need on kirjeldatud allpool. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala ühest piiranguvööndist (Sõrve) ja viiest sihtkaitsevööndist (Sõrvemetsa, Muraste raba, Mustalepa, Sõrve ja Tugamanni). Sõrvemetsa sihtkaitsevööndisse (koosneb kahest lahustükist, 19,3 ha ja 17,3 ha) jäävad merikotka pesapaigad, millest ühe on kotkad asustanud. Teine pesakoht jäetakse sihtkaitsevööndisse, et säilitada kotkaste jaoks sobivat pesitsuspaika. Pesitsuspaigad olid juba kaitse all püsielupaikadena. Sihtkaitsevöönd on piiritletud kuivenduskraavidega, metsasihtidega, teerajaga, kiviaiaga ja mõtteliste sirgetega. Kuivenduskraavid, tee ja metsasihid jäävad Sõrve sihtkaitsevööndisse. Mõtteline sirge kulgeb kiviaia punktist koordinaatidega 6587573,191 ja 526958,384 m punkti koordinaatidega 6587625,134 ja 527309,843 m ning sealt edasi punkti koordinaatidega 6587198,178 ja 527371,830 m. Järgmine mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavil olevast punktist koordinaatidega 6587097,852 ja 527012,517 m punkti koordinaatidega 6587362,013 ja 526944,713 m ning sealt kiviaial asuvasse punkti koordinaatidega 6587488,740 ja 526967,880 m. Teisel lahustükil kulgeb mõtteline sirge teel olevast punktist koordinaatidega 6586185,675 ja 526871,774 m kuivenduskraavil oleva punktini koordinaatidega 6586217,192 ja 526868,647 m. Muraste raba sihtkaitsevöönd (194,9 ha) on loodud Muraste raba ja sellega piirnevate metsade ja rohumaade kaitseks, vööndisse jäävad ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide valgeselg- kirjurähni elupaik ja pruun-raunjala kasvukoht. Sihtkaitsevööndis asuvad metsad on enamasti erivanuselised liigirikkad sooviku- ja lodumetsad. Sihtkaitsevöönd on piiritletud kuivenduskraavidega, katastriüksuste piiridega, kõlviku piiridega, kiviaedadega, metsasihtidega ja mõtteliste sirgetega. Kuivenduskraavid jäävad sihtkaitsevööndisse, kuna nendega seotud tööd võivad mõjutada raba seisundit. Piiriks olevad metsasihid jäävad piiranguvööndisse. Esimene mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavil olevast punktist koordinaatidega 6590543,817 ja 523361,648 m üle tee kuivenduskraavil asuvasse punkti koordinaatidega 6590561,845 ja 523370,516 m. Järgmine mõtteline sirge kulgeb Eeriku-Põlma katastriüksuse (19801:001:1325) läänenurgast Palkoja katastriüksusel (19801:001:0113) oleva haritava maa kõlviku põhjapunkti koordinaatidega 6589714,500 ja 524656,360 m. Sealt mööda kõlviku piiri punkti koordinaatidega 6589656,310 ja 524604,810 m, kust kulgeb mõtteline sirge edasi Keila metskond 8 (19801:001:0142) katastriüksuse põhjanurka. Mustalepa sihtkaitsevööndisse (102,1 ha) jäävad sooviku- ja lodumetsad ning valgeselg- kirjurähni pesitsuspiirkond. Piiritlemisel on kasutatud kuivenduskraave, kiviaedu, kõlvikupiire, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Metsasihid, kiviaiad ja kuivenduskraavid jäävad piiranguvööndisse. Mõtteline sirge kulgeb Keila metskond 377 (19801:001:1905) katastriüksuse kagunurgast Vahe-Hansu (19801:001:1287) katastriüksuse loodenurka. Mõtteline sirge kulgeb Jüriküla (19801:001:0179) katastriüksuse kagunurgast Sirina (19801:001:1205) katastriüksuse edelanurka. Järgmine mõtteline sirge kulgeb kiviaia punktist koordinaatidega 6588848,491 ja 526387,516 m järgmise kiviaiani punkti koordinaatidega 6588837,137 ja 526419,305 m. Kiviaia punktist koordinaatidega 6588501,649 ja 526195,363 m kulgeb mõtteline sirge Kangru (19801:001:1588) katastriüksuse põhjanurka. Sama katastriüksuse idanurgast kulgeb mõtteline sirge Kanarbiku (19801:001:2263) katastriüksuse piiril asuvasse punkti koordinaatidega 6 588 384,265 ja 525 835,006 m. Sõrve sihtkaitsevööndisse (501,8 ha) jäävad Naistesoo, kanakulli, valgeselg-kirjurähni ja karvasjalg-kaku elupaigad ning kõdu-koralljuure kasvukoht. Piiritlemisel on kasutatud metsasihte, tee- ja rajaservi, kuivenduskraave, kõlvikupiire, kiviaedu, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Metsasihid, teed, rajad, kiviaiad ja kuivenduskraavid jäävad piiranguvööndisse. Sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist. Esimese lahustüki mõttelised sirged: Sõrve tee 47 (19801:001:1531) katastriüksuse piiri punktist koordinaatidega 6588019,214 ja 526389,853 m kulgeb sirge punkti koordinaatidega 6587967,347 ja 526511,579 m ja sealt edasi Sõrvemetsa (19801:001:0541) katastriüksuse edelanurka. Toomametsa katastriüksuse teeäärsest punktist 6587740,290 ja 526672,407 Tooma (19801:001:1022) katastriüksuse põhjanurka. Teeäärsest punktist koordinaatidega 6587280,516 ja 526624,891 m kulgeb mõtteline sirge punkti koordinaatidega 6587305,080 ja 526594,837 m, sealt edasi punkti koordinaatidega 6587313,189 ja 526588,383 m ja siis punkti koordinaatidega 6587279,095 ja 526509,437 m. Sealt edasi Veetorni (19801:001:0479) katastriüksuse punkti koordinaatidega 6587317,085 ja 526493,822 m. Sama katastriüksuse punktist koordinaatidega 6587200,430 ja 526491,715 m punkti koordinaatidega 6587156,608 ja 526501,533 m. Sealt edasi punktist koordinaatidega 6587145,643 ja 526514,992 kõlvikupiiril oleva punktini koordinaatidega 6 587 126,670 ja 526 498,190 Vana-Sõrvemetsa (19801:001:0999) katastriüksuse läänenurgast Kuusiku (19801:001:2370) katastriüksuse kagunurka. Sihtkaitsevööndi teise lahustüki mõttelised sirged: Sepa (19801:002:1523) katastriüksusel asuvast punktist koordinaatidega 6586352,016 ja 529220,786 m kulgeb sirge tee kõrval asuvasse punkti koordinaatidega 6586321,492 ja 529317,396 m. Kuivenduskraavi kaldal asuvast punktist koordinaatidega 6585484,148 ja 528358,296 m kulgeb sirge Käsometsa (72701:001:0604) katastriüksuse läänepiiri punkti 6585493,596 ja 528335,279 m. Järgmine mõtteline sirge saab alguse Talumetsa (72701:001:0284) katastriüksuse läänenurgast kuivenduskraavil oleva punktini koordinaatidega 6586001,434 ja 527544,146 m ning sealt sirge edasi kuivenduskraavil olevasse punkti koordinaatidega 6585995,381 ja 527425,967 m. Kuivenduskraavi punktist 6585621,024 ja 527420,108 m kulgeb sirge tee servale punkti 6585613,419 ja 527416,697. Mõtteline sirge kulgeb Tammi tee (19801:002:2112) katastriüksuse punktist koordinaatidega 6586656,995 ja 526597,558 m Soeva (19801:002:0833) katastriüksuse lõunanurka. Sama katastriüksuse punktist koordinaatidega 6586973,569 ja 526763,754 m kulgeb sirge Tammi tee katastriüksuse punkti koordinaatidega 6587004,925 ja 526764,740 m. Sealt edasi punkti koordinaatidega 6587022,663 ja 526827,589 m, kust sirge kulgeb üle tee Vanaaugu (19801:002:2326) katastriüksuse piirile punkti koordinaatidega 6587095,640 ja 526801,983 m. Urbla (19801:002:0663) katastriüksuse punktist koordinaatidega 6587087,945 ja 526595,822 m kulgeb sirge metsaraja punkti koordinaatidega 6587146,691 ja 526522,390 m. Mõttelised sirged kulgevad teel olevast punktist koordinaatidega 6587197,835 ja 526558,106 kõlvikupiiri koordinaatidega 6587186,413 ja 526571,667 ning sealt teel olevasse punkti koordinaatidega 6587191,353 ja 526580,472. Kõlvikupiiril olevast punktist koordinaatidega 6587142,422 ja 526596,651 kraavil asuvasse punkti koordinaatidega 6587156,358 ja 526646,646. Metsasihi punktist 6587524,225 ja 526823,643 m kulgeb mõtteline sirge metsasihil asuvasse punkti 6587602,706 ja 526770,439 m. Mõtteline sirge kulgeb Vilipi tee 28 (19801:002:0215) katastriüksuse kagunurgast Tammi tee 70 (19801:002:0216) katastriüksuse loodenurka. Sama katastriüksuse edelanurgast kulgeb mõtteline sirge üle Tammi tee Keila metskond 18 (19801:002:0207) katastriüksusel asuva kuivenduskraavi serval asuvasse punkti 6586738,430 ja 528777,721 m. Tugamanni sihtkaitsevööndisse (488,0 ha) on tsoneeritud kanakulli, valgeselg-kirjurähni, laanerähni ja karvasjalg-kaku elupaigad. Sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist. Piiritlemisel on kasutatud Vääna jõe kallast, kaldajooni, piirdeaedu, metsasihte, teeradu, kuivenduskraave, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Piiriks olevad jõgi, rajad, sihid ja kraavid jäävad sihtkaitsevööndist välja. Mõtteline sirge saab alguse metsaraja punktist koordinaatidega 6585601,010 ja 525793,339 m ning kulgeb punkti veekogu kaldal koordinaatidega 6585554,430 ja 525838,595 m. Mõtteline sirge kulgeb Kruusiaugu (19801:002:0769) katastriüksuse kagunurgast metsasihil asuvasse punkti koordinaatidega 6585320,362 ja 526511,744. Mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavil olevast punktist 6584842,831 ja 527058,563 m kuivenduskraavil olevasse punkti 6584881,582 ja 527110,898 m. Kuivenduskraavi kaldal asuvast punktist 6584824,619 ja 527234,663 m kulgeb mõtteline sirge Keila metskond 59 (72701:001:0047) katastriüksuse ida nurgapunkti. Sealt kulgeb piir Keila metskond 19 (19801:011:0105) katastriüksusel kraavi serval asuvasse punkti 6584530,001 ja 527089,895 m ning sealt edasi mööda kraavi punktini katastripiiril 6584403,368 ja 527223,931 m. Mõtteline sirge kulgeb Puukooli tee 19 (19801:011:0256) katastriüksuse sõlmpunktist samal katastriüksusel asuva kraavi punkti 6582965,325 ja 526432,564 m. Piir kulgeb mööda jõekallast Endla (19801:011:0425) katastriüksusel asuva punktini koordinaatidega 6583927,623 ja 525227,321 m ja sealt mööda katastripiiri punkti 6 584 011,109 ja 525 149,034 m, kust saab alguse mõtteline sirge, mis kulgeb teerajal asuvasse punkti koordinaatidega 6584031,522 ja 525178,614. Mõtteline sirge kulgeb teeraja punktist koordinaatidega 6584471,007 ja 525671,320 m kuivenduskraavil olevasse punkti koordinaatidega 6584485,248 ja 525667,577 m. Teisel lahustükil olev mõtteline sirge kulgeb Keila metskond 19 (19801:011:0105) punktist koordinaatidega 6583764,331 ja 524964,531 m punkti 6583876,056 ja 525183,291 m. Sõrve piiranguvööndisse (934,1 ha) jäävad III kaitsekategooria liikide elupaigad, metsa- ning rohumaad. Piiranguvöönd koosneb kuuest lahustükist, selle piir ühtib suures osas välispiiriga ning on puhvriks ümber sihtkaitsevööndite. Piiritlemisel on kasutatud metsasihte, tee- ja rajaservi, kuivenduskraave, kõlvikupiire, kiviaedu ja nendevahelisi mõttelisi sirgeid, Vääna jõge, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Piiritlemisel kasutatud teed, rajad, metsasihid, kuivenduskraavid, kiviaiad, Vääna jõgi ja ojad jäävad välispiiriga kattumisel kaitsealast välja, kuid sihtkaitsevööndite piiriga kattumisel piiranguvööndisse, välja arvatud Muraste raba sihtkaitsevööndi piiriks olev kuivenduskraav. Mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavil olevast punktist koordinaatidega 6590046,157 ja 525387,982 järgmise kuivenduskraavini punkti koordinaatidega 6590076,215 ja 525407,917 m. Sõrvemetsa (19801:001:0541) katastriüksusel asuva rohumaa kõlviku punktist koordinaatidega 6587922,325 ja 526822,168 m punkti koordinaatidega 6587895,101 ja 526811,151 m ning sealt edasi punkti koordinaatidega 6587868,952 ja 526853,851 m. Sealt ümber kuuri punktist koordinaatidega 6587873,917 ja 526883,311 m Keila metskond 226 (19801:001:3199) katastriüksuse põhjanurka. Tagamäe (72601:001:0746) katastriüksuse nurgapunktist kulgeb sirge üle kinnistu teepervel asuvasse punkti 6585772,617 ja 527551,898m. Teel asuvast punktist koordinaatidega 6585719,531 ja 527168,674 kulgeb mõtteline sirge punktini kiviaial koordinaatidega 6585685,641 ja 527159,930. Kuusiku-Sepa (72701:001:0199) katastriüksusel asuva teeraja punktist koordinaatidega 6585134,053 ja 526835,059 m punkti koordinaatidega 6585003,424 ja 526869,585 m ja sealt kuivenduskraavil asuva punktini koordinaatidega 6584983,632 ja 527094,662 m. Sealt kulgeb mõtteline sirge kuivenduskraavil oleva punktini koordinaatidega 6584967,160 ja 527248,011 m. Idlasmaa (19801:011:0324) katastriüksuse loodenurgast Männiku (19801:011:0278) katastriüksuse kirdenurka. Nugise (19801:011:0065) katastriüksuse kirdenurgast kuivenduskraavi punktini koordinaatidega 6582410,128 ja 526838,820 m. Metsatare (19801:011:0800) katastriüksuse kirdenurgast Keila metskond 20 (19801:011:0106) katastriüksuse edelanurka. Vaheliku (19801:001:1896) katastriüksuse kirdenurgast teeäärel olevasse punkti koordinaatidega 6587368,328 ja 526047,542 m. Väliloo (19801:001:0905) katastriüksuse piiril olevast punktist koordinaatidega 6588717,595 ja 524067,563 m punkti koordinaatidega 6588818,451 ja 524347,861 m. Väliloo (19801:001:0905) katastriüksuse idanurgast kõlvikupiiril asuvasse punkti koordinaatidega 6588710,705 ja 524480,689 ning sealt Keila metskond 322 (19801:001:2267) katastriüksuse loodenurka. Järgmine mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavi punktist koordinaatidega 6589023,080 ja 524127,186 m Väliloo (19801:001:0905) katastriüksuse läänenurka ja sealt edasi kiviaiani punkti koordinaatidega 6588886,323 ja 523718,717m. Kaldapea (19801:001:0167) katastriüksuse piiril nurgapunktist koordinaatidega 6588809,520 ja 523727,718 m nurgapunkti koordinaatidega 6588761,775 ja 523654,255 m. Vahe-Mardi (19801:001:0181) katastriüksuse kirdenurgast Paulumetsa (19801:001:0193) katastriüksuse edelanurka. Paulumetsa (19801:001:0193) katastriüksuse nurgapunktist koordinaatidega 6589981,489 ja 525032,050 punktini kiviaial koordinaatidega 6589999,616 ja 525037,883. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (Keskkonnaregister, 2020 ning Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek, L. Klein, 2019). Lauri Kleini koostatud „Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek“ koondab alal 2017. ja 2018. aastal tehtud elustiku uuringud. Uuringute eksperdid olid järgmised: maismaalimused ‒ Piret Kiristaja, putukad ‒ Priit Zingel, kahepaiksed ‒ Riinu Rannap ja Martin Jürgenson, imetajad ‒ Lauri Lutsar, taimed ja kooslused ‒ Kaie Eha ja Tõnu Ploompuu, samblikud ‒ Ave Suija, seened ‒ Veiko Kastanje, Irma Zettur ja Teele Jairus, linnud ‒ Aarne Tuule. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks on need piirangud vajalikud. Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 2 lõike 1 punkt 2 (Vatsla kanakulli püsielupaik) ja punkt 3 (Tugamanni kanakulli püsielupaik), keskkonnaministri 3. veebruari 2011. a määruse nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 2 lõike 1 punkt 2 (Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik) ning looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 alusel kaitse alla võetud Vatsla merikotka ja Sõrve merikotka püsielupaigad. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud ühte piiranguvööndisse ja viide sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud määruses ettenähtud erisustega. Kaitsealal ei ole reguleeritud pilliroo ja adru varumist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroogu ega adru. Ka ei reguleerita lautri ehitamist, mis ehitatakse mereranda ning ujuvvahendiga sõitmist, sest puuduvad sobilikud veekogud. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid leevendavaid erisusi. Kaitsealal on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning järelevalve- ja päästetöödele. Liikumispiirangu aeg merikotka häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest (§ 50 lõige 5). Inimeste liikumine Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse- eesmärkide saavutamist ei takista. Kaitsealal on telkimine lubatud piiranguvööndis. Sihtkaitsevööndis on telkimine lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguvööndis ei ohusta telkimine kaitseala kaitse-eesmärke. Telkimisega kaasneb tallamismõju, mis võib sihtkaitsevööndis mõjutada õrnemaid kooslusi või kaitsealuseid taimeliike. Kaitsealal on lõkke tegemine lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Lõkkekohad kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades võivad hävitada sealse elustiku ja ettevalmistamata kohas võib kaasneda tulekahjuoht. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muul juhul on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Sõrve looduskaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus: niitmine ning niidu servaaladel selle taastamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine, et tagada niidu säilimine ja sellest sõltuva elustiku (sh kaitsealuste putukaliikide) mitmekesisus. Need tööd lähtuvad eelkõige vajadusest saavutada võimalikult kiiresti koosluste ja liikide soodne seisund. Kaitsealale on inventeeritud 2,8 ha aruniitu, mis vajab hooldust ja servaaladel taastamist. Lisaks on kaitsealal veel umbes 100 ha rohumaid, mis võivad olla potentsiaalsed poollooduslikud kooslused. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning lisasööta jahiulukeid,. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. 2.5.4. Sihtkaitsevöönd 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Muraste raba, Mustalepa, Sõrve, Tugamanni ja Sõrvemetsa sihtkaitsevöönd. Muraste raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on raba- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Mustalepa ja Tugamanni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sõrve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sõrvemetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka pesitsusala kaitse ja metsakoosluse arengu tagamine loodusliku protsessina. 2.5.5.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis, välja arvatud Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis liikumispiirangu ajal, on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ja kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas ja rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistamata koht võib olla tundlik tallamisele (näiteks Muraste raba ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohad), seega ei ole sinna mõistlik palju inimesi korraga lubada. Samuti on kaitsealal kaitsealuseid linnuliike, kelle pesade ümber liikumispiirangut ei ole. Seega saab üritusi nendest pesitsusajal eemale suunata ja lindude potentsiaalset häirimist takistada. Ürituste mõju sõltub nende iseloomust, läbiviimise kohast jm teguritest. Nende mõju ei ole võimalik lõplikult ette näha ja seetõttu jäetakse nende puhul kaitseala valitsejale igakordne kaalutlusotsus. Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kuna tegemist on spetsiifilise tegevusega, siis on igakordsel planeerimisel vajalik nõusolek kaitseala valitsejalt, kes saab seada lisatingimusi, et tagada kaitseväärtuste säilimine. Liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd võivad olla näiteks tehispesade paigaldamine kaitsealustele lindudele või võsa raiumine kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Piirangu eesmärk on anda lubava kaalutlusotsuse tegemise võimalus Põllumajandusametis arvel olevate maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud maaparandusseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Maaparandussüsteemide hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui eemaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Samuti ei ole nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Loodusliku veerežiimi taastamise võimalus on kaitse- eeskirja jäetud juhuks, kui selleks peaks ilmnema kaitsealustest liikidest või kooslustest tulenev vajadus. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna maaparandussüsteemide hoiutööde ja veerežiimi taastamise mõju sõltub konkreetse tegevuse mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha. Teatud juhul võib tööde tegemine olla möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks oluline mõju inimeste elule ja varale või on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik (kui selle tulemusena häviksid eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad), mistõttu tuleb seda igal üksikul juhul eraldi kaaluda. Loodusliku veerežiimi taastamiseks tehakse töid kaitsekorralduskava alusel ja maaomanikelt võetakse ka nõusolekud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Selle all on mõeldud võimalust teha koosluste looduslikkuse ja mitmekesisuse suurendamiseks mõeldud tegevust (näiteks raba taastamise korral kujundusraie, aidata kaasa metsade taastumisele). Kui kaitse-eesmärgiks on spetsiifilise elupaiganõudlusega liikide kaitse, on koosluse kujundamine vajalik sellele liigile sobivate elupaikade või kasvukohtade kujundamisel. Kooslusi kujundatakse metsaseaduse § 28 lõike 4 punkti 6 kohaselt kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava või liigi kaitse tegevuskava alusel. Kinni peab pidama liikumispiirangust sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd, peamiselt selleks, et kaitseala tähiseid hooldada ja uuendada. Kuna kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehnovõrke ja kaitseala tarbeks rajatisi püstitada, siis on ka võimalus neid hooldada. 2.5.5.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike metsaelupaikade kahjustamist. Kaitsealal on suures ulatuses tegemist metsamaaga ning ehitamise keeld on vajalik loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Globaalselt on metsades kõige suurem bioloogilise mitmekesisuse tase, kui pidada silmas liike, geneetilist materjali ja ökoloogilisi protsesse. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tee- või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. See säte võimaldab paigaldada loodushariduse eesmärgil infotahvleid, millel on tähtis osa külastajatele info jagamisel, ning rekonstrueerida teid. 2.5.6. Piiranguvöönd 2.5.6.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Sõrve piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad poollooduslikud kooslused ja metsakooslused. 2.5.6.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi, mis on määratud §-des 6, 14 ja 15. Piiranguvööndis on lubatud kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Inimeste liikumine piiranguvööndis on lubatud, kuid suuremate rahvakogunemiste korraldamine tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga, et vältida rahvaürituste korraldamist kaitsealuste liikide elupaikades ja kasvukohtades. Piiranguvööndis ei reguleerita kaitse-eeskirjaga ürituse korraldamist selleks ettevalmistatud kohas. Õuealad on ettevalmistatud kohad, kus üritusel osalejate arvule piiranguid ei ole ja kaitseala valitseja luba ei ole vajalik. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kuna kaitsealale ei jää looduslikke veekogusid. Kaitseala olemasolevate tiikide puhastamine ja laiendamine ei ohusta üldiselt kaitse-eesmärke. Samas on oluline tegevuse asukoht ja selle maht, mis võib mõjutada mõne loodusliku koosluse toimimist. Kaitseala piirneb Vääna jõega. Pinnasetööde käigus vabanevad toitained ja mineraalained. Selleks et neid aineid ei kanduks suurel hulgal jõkke, on vajalik tööde tegemisel järgida lisanõudeid. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitise püstitamine, välja arvatud hoonete püstitamine metsamaale ja liigirikkale rohumaale. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui see ei kahjusta kaitse- eesmärke. Hoonete püstitamisel metsamaale ja liigirikkale rohumaale hävitatakse osa väärtuslikust kooslusest, tihti lisandub ühele hoonele veel mõni abihoone ja aed. Kaalutlusotsus on vajalik, et tagada loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja seab vajaduse korral lisatingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei muudeta oluliselt ala üldmuljet. Uued ehitised ei tohi hakata maastikupildis domineerima. Seega, kui planeeritakse paigaldada näiteks päikesepaneele koduhoovi ja rajatise alla ei jää kaitseväärtusi, siis ei kahjustata sellise tegevusega kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 ha, veerraie kuusikutes langi pindalaga kuni 2 ha ja aegjärkne ning häilraie langi pindalaga kuni 2 ha. Metsa majandamine võib muuta maastikuilmet oluliselt ja häirida negatiivselt alal elavaid liike. Piiranguvööndis on metsade majandamine lubatud, kuid selle käigus tuleb arvestada loodushoiuga. Looduskaitseseaduse § 2 lõige 2 ütleb, et looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi suuri lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurtel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste. Seejärel tekivad suurtel aladel ühevanuselised, taas loodusele mitte omased puistud. Turberaie lubamise, langipiirangu ja säilikpuude lisamahu seadmisega luuakse olukord, kus metsamajandamine sarnaneb oluliselt rohkem looduslikule protsessile. Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja järkjärgulised muutused, tekivad mitmekesised ja erivanuselised puistud. Veerraied lubatakse vaid kuusikutes, kuna kuuskede juured asuvad maapinna lähedal ning raskete masinatega alal liikumine tekitab puistule olulisi kahjustusi. Muudel juhtudel on veerraied keelatud, kuna pikkade kitsaste lagedate koridoride tekkimine ei sobitumaastikku. Veerraie kahjuks kõneleb ka asjaolu, et selle pindala võib osutuda suuremaks kui lubatud hall-lepikute lageraielank ning nii kahjustuks kaitse-eesmärk. Hall-lepikutes on kuni 1 ha suurused lageraielangid lubatud, kuna hall-lepp on lühiealine pioneerliik ning turberaievõtteid kasutades uueneb metsamaa sama puuliigiga. Vastavalt looduskaitseseaduse § 31 lõikele 4 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Lubatud lageraielangi suurusele on seatud piirangud võrreldes metsaseaduses lubatud suurima langi pindalaga, sest Sõrve piiranguvööndis ei ole suurepinnaline lageraie kooskõlas kaitse-eesmärgiga, mis puudutab tervikliku loodusmaastiku ilme ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamist. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikutes, ühe hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on vajalikud, et tagada raiutavas puistus elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimine, mis aitab säilitada nii konkreetses puistus kui ka kumulatiivselt piiranguvööndis tervikuna mitmekesist elustikku. 2.5.6.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, v.a õue- ja põllumaal, puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel, v.a kaitseala valitseja nõusolekul, kui pinnas seda võimaldab. Need piirangud tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 31 lõikest 2 ja 3 ning on suunatud vööndi kaitse-eesmärkide saavutamisele. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, sest uute süsteemide rajamine soodustab inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Üksikud kraavid ei ole maaparandussüsteemid, vaid rajatised, ning vajaduse korral saab nende rajamist lubada, kui need ei kahjusta kaitse-eesmärke. Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Maavara kaevandamine rikub maastikuilmet, veerežiimi ja kooslusi, mistõttu on selline majandustegevus alal keelatud. Näiteks lubjakivi ja turba kaevandamisel, mis toimub avatud karjäärides, hävivad sealsed elupaigad ja sealsed liigid, muudetakse koosluste veerežiimi ja lisaks muutub ka maastiku esteetiline ilme. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Puht- ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see ohustab metsakoosluste soodsa seisundi säilimist. See ei tähenda, et metsaistutamise puhul ei tohi ainult üht liiki puid istutada, vaid edasise puistu hooldamise käigus ei tohi sealt teisi looduslikul teel uuenenud liike välja raiuda. Metsakoosluste soodne seisund on tagatud, kui puistu vanuseline ja liigiline koosseis on võimalikult mitmekesine ja sarnane loodusmetsadele. See loob soodsaid elupaigatingimusi eri liikidele. Puht- ja energiapuistute bioloogiline mitmekesisus on väike ning sobivad elutingimused on tagatud vaid vähestele liikidele. Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab negatiivselt looduslikke ökosüsteeme ja elustikku, sest näiteks mürgitades soovimatut taime koosluses, võivad kaduda sealt ka vajalikud taimed või putukad . Väetiste kasutamisel veekogude läheduses võivad väetise vette sattumisel põhjustada veeõitsenguid jne. Põllu- ja õuemaad on tugevalt inimese poolt mõjutatud, mistõttu ei loeta neid alasid siinkohal looduslikeks või poollooduslikeks. Selle meetmega välistatakse ohtlike ainete sattumine looduslikesse kooslustesse, mis kahjustab elustikku. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud, sest piiranguvööndis on ka märjemaid kasvukohatüüpe pehmel niiskel pinnasel, millel liikumine kahjustab pinnast ja metsataimestikku. Kaitseala valitseja võib siiski lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab, näiteks pikalt kestnud kuivade ilmade puhul. 3. Menetluse kirjeldus Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskirja menetlus algatati keskkonnaministri 16. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/313 „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse- eeskiri“. Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 22. märtsist 10. maini 2021. aastal Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teated kaitse- eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmusid 23. novembril 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 26. märtsil 2021. a kohalikus ajalehes Harju Elu. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja avalikustamise teade 18. märtsil 2021. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse- eeskirja eelnõu avalikustamise kohta Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Erametsaliidule, MTÜle Eesti Metsa Abiks, Harku ja Saue vallavalitsustele ning 198 kaitsealal paikneva kinnisasja omanikule. Ettepanekud paluti edastada kirjalikult aadressil [email protected] hiljemalt 10. maiks 2021. a. Avalikustamise ajal korraldati kolm infokoosolekut ning 17. juunil 2021 toimus Meriküla keskuse saalis (Tilgu tee 53, Meriküla) ja veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel eelnõu avalik arutelu, kus tutvustati laekunud ettepanekuid. Maaomanikele, kes ei olnud teavitanud e-kirja teel saadetud teate kättesaamisest või esitanud ettepanekuid avalikustamise ajal, saadeti 23.09.2021 väljastusteatega kiri, millega anti lisaaega eelnõuga tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks 15. oktoobrini 2021. Saadeti 84 kirja. 18. oktoobril 2021 ilmus üleriikliku levikuga väljaandes Õhtuleht teade Sõrve looduskaitseala moodustamisest, milles kutsuti üles maaomanikke, kelle kirjad tagastati Keskkonnaametisse, esitama ettepanekuid või vastuväiteid. Tähtaeg ettepanekute tegemiseks oli 31. oktoober 2021. Tabel 1. Maaomanike ja teiste huvigruppide seisukohad Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus nimi ja seos eelnõuga Nurme 1. Ettepanek, et looduskaitseala 1. Nurme katastriüksus jääb (72701:001:1412) piir jookseks mööda sihti, mis kavandatavasse Sõrve ja Aarne on Nurme ja naaberkrundi sihtkaitsevööndisse ning alal on (19801:002:1623) (72701:001:0604) vahel suunaga registreeritud kanakulli ja händkaku lõunast põhja. elupaiga ääreala. Keskkonnaameti ametnikud käisid 25.05.2021 kohapealseid olusid vaatamas ja tuvastasid, et katastriüksusel on metsaalune korrastatud ja selgema piiritlemise huvides on mõistlik kasutada korralikult hooldatud metsasihti. Metsaraiele kehtivad ka edaspidi kanakulli ja händkaku elupaigast tulenevad piirangud. Keskkonnaamet arvestab tehtud ettepanekuga ja tsoneerib Nurme kinnistu kaitsealast välja. 2. Kuidas kompenseeritakse 2. Aarne (19801:002:1623) metsamajandamisest saamata katastriüksus jääb ka edaspidi Sõrve jäänud tulu erametsa-omanikele? sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitse- vööndisse jääva metsa puhul on võimalik taotleda toetust, mis on 110 €/ha. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt kaitsealade 1 sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Samuti on võimalus pakkuda sihtkaitsevööndisse jääv maa riigile  omandamiseks, kuna sealne kaitserežiim piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Rohkem informatsiooni leiate veebilehelt Kaitsealuse maa riigile müük | Keskkonnaamet . Peretalu 1. Muuta üldplaneeringus 1. Üldplaneeringu muutmisega (19801:002:1525) Rannamõisa külas asuvat tegeleb kohalik omavalitsus. „perspektiivse looduskaitseala” Keskkonnaamet on Sõrve piiri. looduskaitseala piiri vähendanud esialgsest kavandatavast piirist Peretalu kinnistul asuva kraavini, mis jätab 1,5 ha kinnistust kaitseala piiranguvööndisse. 2. Antud olukord on tekitanud 2. Kinnistu piiranguvööndi alale põhjendamatuid piiranguid maa jääb hiireviu pesapaik, millest kasutamiseks ja metsa maaomanik Keskkonnaametile majandamiseks. Antud kinnistul teada andis. Piiranguvöönd on on mets raieküps ja vajab raiet, et moodustatud Sõrve mitte soodustada kahjurite ja sihtkaitsevööndile puhvri haiguste teket ning levikut. eesmärgil, et vähendada järsku üleminekut range kaitsega alalt, kus pesitsevad kaitsealused liigid, majandusmetsale. See vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad metsakooslused. Kuigi piiranguvööndis lisanduvad raiele piirangud, siis edaspidi on metsa majandamine kinnistul ikka võimalik. Jõhvika Sõrve looduskaitseala Sõrve looduskaitsealasse on (19801:001:2266) piirangutega, mis keelavad hõlmatud Jõhvika katastriüksuse piirangualas igasuguse metsaosa. Tegemist on kaht Sõrve ehitustegevuse ja maade looduskaitseala suuremat ala majandamise, ei saa nõustuda. ühendava koridoriga, millega Antud piirkonnas on viimasel tagatakse ala terviklikkus. Mets aastal elavnenud maaomanike pakub loomadele varjevõimalusi huvi olemasoleva elurajooni liikumisel ühelt alalt teisele. Kuna laiendamiseks ja selleks vajalike tegemist on kohaliku omavalitsuse tehnovõrkude väljaehitamiseks, üldplaneeringus rohevõrgustiku mis samuti loob eeldused minule Sõrve tuumalaga, kus kehtib range kuuluvale kinnistule tulevikus kaitserežiim, siis on sellele alale ehitusõiguste planeerimiseks. ehitamise piirangud juba Loomulikult plaanin säilitada kehtestatud. Kaitseala maksimaalselt väärtuslikku piiranguvööndis kehtivad metsa kõrghaljastust ja tulevikus majandamisele lisapiirangud, kuid püstitavad eluhooned metsaraie on siiski võimalik. paigutatakse looduses  sobivamatesse lagedatele aladele ja ei teostata lageraiet. Kui nõustuda looduskaitse piirangute laiendamisega minu kinnistule, siis jääb see võimalus ära, eriti just kõrghaljastusega kaetud maa-ala osas. Kui tänane Harku valla üldplaneering ei näe veel ette elamuarenduseks juhtotstarvet, siis ei ole välistatud see võimalus uue koostatava üldplaneeringuga ja valla tulevaste arengukavadega. Eraisik Lisada kaitseala koosseisu ka Sõrve looduskaitsealasse on Kõrgendiku tee ja Sõrve vaheline hõlmatud alad, kus asuvad ala, kus on veel metsa. loodusväärtused, mis vajavad riiklikku kaitset. Välispiiriga on hõlmatud kaitsealasse Sõrve kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Moodustatavast kaitsealast välja arvatud alad (561,9 ha) on endised põllumaad, võsastuvad rohumaad ja killustunud metsaala, kus on juba intensiivselt majandatud metsad. Näiteks Kõrgendiku tee ja Sõrve küla vahelise ala (~260 ha) sisse jääb üle 60-aastaseid metsi ligikaudu 100 ha, kus suures osas on juba aegjärkset raiet teostatud. Kaitsealasse ei ole täiendavalt arvatud selliste III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka  moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. Lisaks on antud ala Harku valla üldplaneeringus rohevõrgustiku Sõrve tuumalal, mis ka tagab loodusväärtustele kaitse. Kuusiku-Sepa Kas ja millistel tingimustel on Kaitstavat loodusobjekti sisaldava (19801:002:1024) maaomanikel sellest punktist või kaitsealal, hoiualal, lähtuvalt võimalus oma maa püsielupaigas asuva kinnisasja riigile maha müüa? omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal. Kuusiku-Sepa katastriüksus tunnusega 19801:002:1024 jääb projekteeritavasse Sõrve looduskaitseala Tugamanni sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord piirab oluliselt maa kasutamist. Riik omandab kinnisasja peale kaitseala moodustamist ja kaitse-eeskirja kinnitamist. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile omandamist reguleerib looduskaitseseaduse § 20 ning Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242. AS A&P Mets 1. Antud kaitseala on planeeritud 1. Katastriüksus arvati kaitsealast suletud prügimäele ja kohalik välja. omavalitsus ei ole suutnud 20 aastaga prügi ära koristada ja nüüd tahetakse risustatud alale luua kaitseala. 2. Ei ole välja toodud, mis 2. Kõik kaitse-eesmärgiks seatud väärtused on antud kaitsealal väärtused on Sõrve looduskaitsealal erilised, et neid väärtusi ei saaks olulised. Looduskaitseseaduse § 4 kaitsta ka muul viisil kui riikliku lõige 7 sätestab, et kohaliku kaitsealaga. Kuskilt ei loe välja omavalitsuse tasandil võib uuringuid selle kohta. Näiteks kaitstavaks loodusobjektiks olla võiks ala kaitsta maastik, väärtuslik põllumaa, üldplaneeringuga või väärtuslik looduskooslus, maastiku moodustada kohalik kaitseala. üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Kohalikku kaitseala ei moodustata liikide ja nende elupaikade kaitseks, moodustatava Sõrve looduskaitseala kaitse- eesmärgiks on muuhulgas ka liikide ja nende elupaikade kaitse. 3. Kas vastab tõele, et alal on 3. Alal on metsa majandatud nii, hävitatud loomade elupaigad? nagu õigusruum seda ette näeb. Sõrve looduskaitseala moodustatakse selleks, et tagada kaitse neile väärtuslikele looduskooslustele, mis on kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks. 4. Millist liiki saab 4. Piiranguvööndis kaitsta neid piiranguvööndis kaitsta? liike, kelle elupaigaks on näiteks pärandniidud (poollooduslikud rohumaad), mille säilimiseks on vajalik inimese sekkumine. Üheks selliseks liigiks on näiteks põõsasmaran, mis on seatud ka Sõrve looduskaitseala kaitse- eesmärgiks. Kaitseala piiranguvöönd on ala, kus majandustegevus on lubatud, kuid sellele kehtivad piirangud. 5. Millised kompensatsioonimehhanismid 5. Kompensatsiooniks on on paika pandud piirangute maamaksuvabastus 100% kompenseerimiseks? sihtkaitsevööndis ning 50% piiranguvööndis. Samuti saab sihtkaitsevööndis olevale metsale taotleda Natura metsatoetust, mis on 110 €/ha. Sihtkaitsevööndis asuva maa puhul on võimalus seda riigile omandamiseks pakkuda. 6. Kuidas saab olla nii, et Avaste looduskaitsealal võib teha 7 ha 6. Alade piiranguvöönditel on lageraieid, Nabala-Tuhala erinevad kaitse-eesmärgid. Sõrve looduskaitsealal 2 ha ja Sõrve looduskaitseala piiranguvööndi looduskaitsealal on lageraied eesmärgiks on metsakoosluste keelatud. Samuti on täiesti elustiku mitmekesisuse, arusaamatu, et kaitsealal tohib poollooduslike koosluste ja teha lubatud uuendusraieid kaitsealuste liikide kaitse. Üldine diameetri järgi. kaitse-eesmärk on kaitsta maastikuilmet. Alale on iseloomulik metsane maastik. Ainult aegjärkse ja häilraie lubamisega kuni kahel hektaril hoitakse ära kiirete maastikumuutuste teke. Sõrve looduskaitsealal ei lisata uuendusraiele diameetripõhist lisatingimust, kuna muud raiepiirangud on juba piisavalt ranged. 7. Piirangud peaks olema eesmärgipärased ja vastama 7. Võimalus on raiuda metsi ka metsatüübile. Mismoodi saab häilraiena, mille puhul tohib teha kahjustatud või siis kuuse maapinna ettevalmistust, külvi ja ka kultuurmetsi uuendada aegjärkse noorendiku hooldust. Viljakates raiega, millist metsa tahetakse kasvukohtades kaoksid männikud saavutada? Antud kaitsealal ka lageraiega, kui neid ei uuendata soovitakse pigem istutamise teel ja ei teostata okaspuumetsade asemele hooldust. Kaitsealade väheväärtuslikke lehtpuumetsi. piiranguvööndi metsade väärtus Viljakates kasvukohtades seisneb nende liigilises ja soovitakse männikud vanuselises mitmekesisuses. piiranguvööndis ära kaotada. 8. Kas kaitse-eesmärkideks olevatel liikidel ei ole 8. Tallinna lähiümbruses ei ole küllaldaselt elupaiku? Samuti kaitsealustel liikidel piisavalt jääb segaseks asjaolu, mis on elupaiku. Metsa definitsioon on mets ja miks muutub kohe sätestatud metsaseaduse § 3 lõikes rohumaale või põllumaale 2. Looduskaitses on suur väärtus istutatud puud metsaks, millel on vanadel majandamata metsadel, suur väärtus? mis pakuvad elupaiku paljudele liikidele. Need kuuluvad üldjuhul sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndi metsad säilitavad maastikuilmet, aitavad hoida liigilist mitmekesisust ja pakuvad võimalusi liikidele sihtkaitsevööndite vahel levimiseks. 9. Ei ole välja toodud, kuidas on saadud piirangud metsa 9. Sanitaarraie ei ole ette nähtud majandamisel, milliste uuringute metsa uuendamiseks, vaid metsa  tulemusel. Suur osa metsa sanitaarse seisundi parandamiseks. uuendamisest peab toimuma Sõrve looduskaitsealal oleme sanitaarraiega. piirangute seadmisel lähtunud vajadusest säilitada metsast maastikuilmet ja elustiku mitmekesisust. Täpsemalt on ala metsade majandamise põhimõtteid selgitatud seletuskirjas. 10. Puudub sotsiaalmajanduslik analüüsi. 10. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja peatükis 5 on olulisemaid eelnõust tulenevaid mõjusid selgitatud. Kaitseala moodustamine ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. 11. Arusaamatu, miks peab ehituste ja kaevanduste vastu 11. Kaitseala moodustatakse tegema kaitsealasid? tervikliku loodusmaastiku ning sealsete koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks, mida ohustavad muuhulgas kaevandustegevus ning uute elurajoonide teke. 12. Palun lõpetada antud kaitseala moodustamine, kuna I 12. Lisame Teie arvamuse kategooria liike saab kaitsta juba seletuskirja. looduskaitseseaduse alusel, suurem osa metsi on riigiomandis ja seal ei tohiks olla probleeme säästliku majandamisega, vajadusel tuleb planeeringuga ja kokkulepetega maaomanikega paika panna kohalikule kogukonnale väärtuslikud puhkemetsad ja kuna tegemist on Tallinna linna ääres olema massiiviga, siis on rohevööndi metsade majandamisele ka piirangud. Osaühing 1. Ei nõustu kinnistute kaitseala 1. Keskkonnaamet ei nõustu Landeker piiranguvööndisse hõlmamisega, Osaühingu Landeker ettepanekuga (19801:002:0841; sest kogu Sõrve looduskaitseala jätta kinnistud kaitseala 19801:002:0837; eelnõu on põhjendamatu, kuna piiranguvööndist välja. 19801:002:1846; puuduvad looduskaitseala Keskkonnaamet on juba 19801:002:1185; moodustamise eeldused ning vähendanud kinnistute kaitsealasse 19801:002:2138; Osaühingule Landeker kuuluvad jäävat osa. Kinnistute lähedusse 19801:002:1849; kinnistud on hõlmatud jäävad kaitsealuste linnuliikide 19801:002:2318; vastuoluliselt ja täiesti alusetult hiireviu ja karvasjalg-kaku edaspidi Sõrve piiranguvööndisse. elupaigad. Kinnistud moodustavad kinnistud) ja ühise metsaosa ja puhvervööndi Tagamäe kinnistutega, mis nende kõrval (72601:001:0746) asuvad. 2. Alternatiivselt on Osaühing 2. Keskkonnaamet nõustub Landeker nõus pidama Osaühingu Landeker alternatiivse läbirääkimisi ettepanekuga vähendada Tagamäe Tagamäe kinnistu kinnistu kaitsealasse kuuluvat osa, (72601:001:0746) vähesel kuid siiski säilitada alal osaliselt määral hõlmamiseks piiranguvöönd sihtkaitsevööndis Sõrve piiranguvööndisse. elava kaitsealuse liigi elupaiga säilitamiseks. Metsjärve tee 2 Ettepanek on katastriüksuse Katastriüksuse õueala kaitsealast (19801:001:0042) piiranguvööndis asuvate elamute välja tsoneerimine ei ole ja nende hoovialade välja jätmine põhjendatud, kuna väikseid kaitsealast. fragmente terviklikust vööndialast välja ei lõigata. Piiranguvöönd ei sea inimeste elutegevusele ka erilisi lisapiiranguid, kaasneb vaid Keskkonnaametilt nõusoleku küsimine, mis ehitustegevuse korral on valla kohustus. Karo Mets OÜ Jätta Karo Mets OÜ-le kuuluv Nurmeti kinnistu moodustab raiest Nurmeti kinnistu Nurmeti kinnistu taastudes ja uue metsa kasvades (19801:002:1524) katastritunnustega ümbritsevate metsaaladega ühtse 19801:002:1524 Sõrve terviku. Nurmeti kinnistu puhul on looduskaitsealast tegemist sihtkaitsevööndiga, mille välja. parim võimalik kaitse on kaitse ühe tervikuna. Nurmeti kinnistu jääb sihtkaitsevööndi metsaalade keskele, seega ei saa seda kaitsealast välja arvata. RMK 1. Teeme ettepaneku veelkord 1. Kaitseala on saanud oma nime kaaluda kaitseala alternatiivseid kaitseala keskse Sõrve küla järgi. nimesid. Eestimaal on kohanimedega sarnaseid kokkusattumisi veel. Sõrve poolsaarel Saaremaal asuvatele kaitstavatele aladele on teised nimed pandud, seega ei teki kaitsealade puhul nimede suhtes segadust. Sellest, et Sõrve looduskaitseala ei asu Saaremaal, ei saa kuidagi suurt probleemi tekkida. 2. Teeme ettepaneku täiendada 2. Kindlasti on inimeste kaitse-eeskirja seletuskirja maakasutusel ajaloos antud ala maakasutuse ajaloolise ülevaate kujunemisel oma roll olnud. lisamisega. Poollooduslikel kooslustel ja rohumaadel on endiselt vajalik nende hooldamine ja seda kaitse-  eeskirjaga ei takistata. Põllumassiivid on kaitsealast välja jäetud. Kuigi Teiepoolne idee, et metsade majandamine juba mõisaajast on kaasa aidanud tänapäevaste koosluste kujunemisele ja liikide levikule, siis mõisaajast on palju aega edasi läinud ning ka metsade majandamise intensiivsus muutunud. Kui vanasti tehti tööd hobuste ja kirvega ja see töö võttis aega, siis tänapäeval on ühe hektari puude mahavõtmine paari päeva küsimus. Kuna Sõrve looduskaitsealale jääb intensiivsest metsamajandusest puutumata metsi, siis on need valinud endale elupaigaks liigid, keda ohustab metsade kadumine. 3. Teeme ettepaneku kirjeldada 3. Koordinaatide täpsuseks on koordinaatide täpsuseks üks 1 mm, sest kaardistamine toimub meeter. ühtsete kokku lepitud põhimõtete alusel, mida kasutavad Keskkonnaamet, Keskkonna- agentuur ja Maa-amet. 4. Palume täpsustada, milliseid 4. Eeskirja koostades peab nii palju „muid huvisid” silmas peetakse kui võimalik silmas pidama ka ja lisada seletuskirjale nende maaomanike ja teiste huvigruppide proportsionaalsuse leidmise huve, mida arvestatakse nii palju analüüs. kui võimalik. Avalikustamise käigus tulnud ettepanekuid vaadatakse üksikult ning proovitakse mõlemale osapoolele sobiv lahendus leida. 5. Palume täpsustada 5. Veerraie on sisuliselt seletuskirjas, millele tuginedes ei väikesemahuline lageraie. sobitu maastikku pikad kitsad Metsamaastikku ei teki looduslikul lagedad koridorid ja millise teel kunagi täiesti lagedaid alasid. kujuga langid maastikku Loodusliku häiringu korral ilmestab sobituksid. maastikku hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Maastikupildis tekivad tugevad, loodusele mitte omaseid kontrastid. Seejärel tekivad suurtel aladel  ühevanuselised, taas loodusele mitte omased puistud. Looduslikult ei teki kunagi kitsaid pikki sirgeservalisi koridore, üks ala eesmärk on säilitada loodusmaastikele omane maastikuilme. 6. Teeme ettepaneku lisada 6. Täiendame seletuskirja. seletuskirja hall-lepikute lausesse sõna „kuni”. 7. Teeme ettepaneku loobuda 7. Keskkonnaamet arvestab piiranguvööndis turberaietena ettepanekuga osaliselt, lubades veerraie keelamise nõudest. veerraiet kuusikutes 2 ha suuruse langina, kuna kuuskede juured asuvad maapinna lähedal ning raskete masinatega alal liikumine tekitab puistule olulisi kahjustusi. Peame otstarbekaks lubada kuusikutes väikese pindalaga veerraiet, sest aegjärkne ja häilraie ei anna kuuseenamusega puistutes tihti soovitud uuenemise tulemust. 8. Teeme ettepaneku lubada kuni 8. Keskkonnaameti hinnangul 2 ha suurust lageraielanki kiirendaks 2 ha suuruse lageraie piiranguvööndi kõigis metsades. lubamine koos turberaiega metsade uuendamist ning me pole veendunud, et sellel puudub oluline negatiivne mõju kaitse- eesmärkidele, milleks on muuhulgas elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kaitsealal ongi eesmärgiks raieperioodi pikendamine, et metsa uuendamine toimuks pikema aja jooksul ja hajutatumalt. Kaitsealadel on üldine põhimõte, et piiranguvööndi peamine eesmärk ei ole metsade majandamine. Majandamine peab toimuma säästlikult, et säiliks liigiline mitmekesisus ja et piiranguvöönd funktsioneeriks puhvrina sihtkaitsevöönditele. 9. Teeme ettepaneku täiendada 9. Keskkonnaamet ei arvesta lauset sõnadega „turberaie ettepanekuga, kuna raiel tuleb viimase raiejärgu järgselt”. juhinduda ka metsaseadusest, kus  need säilikpuude jätmise nõuded on kirjas. Veerraie puhul ei tasuks oodata säilikpuude jätmisele viimases veerus, kui varasemalt on alal eriilmelisi säilikpuu väärtusega puid. 10. Teeme ettepaneku asendada 10. Ettepanek on vajab edasist „puidu kokku- ja väljavedu arutelu ja pigem käsitlemist külmumata pinnasel, v.a looduskaitseseaduses, millest kaitseala valitseja nõusolekul, otseselt juhindutakse kaitse-eeskirja kui pinnas seda võimaldab” loomisel. tekstiga „puidu kokkuveol pinnase kahjustamine”. Kuna puidu väljavedu on seotud ainult autoliiklusega olemasolevatel metsateedel, mis kaitseala kaitse-eesmärki ei mõjuta, siis teeme ettepaneku selle tööliigi eemaldamiseks piirangute loetelust. 11. Juhime tähelepanu, et 11. Kaitseala moodustamisega rekreatiivsed tegevused antud aidatakse kaasa looduslike alal on võimalikud ka ilma koosluste säilitamisele, kus ka kaitserežiimi kehtestamata ning edaspidi on inimestel võimalus palume antud lause kui eksitava aega veeta ja kooslustega tutvuda seletuskirja tekstist eemaldada. keskkonnahariduslikel eesmärkidel. Kaitseala üks eesmärkidest on tutvustada kaitseala kaitse- eesmärgiks olevaid kooslusi ja liike. 12. Palume seletuskirjas 12. Seletuskirjas kajastatav arvutuste käiku täpsustada. arvutuste käik käib Keskkonnaministeeriumiga kokku lepitud juhendi põhjal. 13. Palun lisada ka süsiniku 13. Erinevate metsade süsiniku emissioon koos süsiniku sidumise võime sõltub väga ekvivalendiga puidu paljudest teguritest. Teadlased on tihumeetrisse ja süsiniku erimeelt, milliseid süsinikuringega turuhinnaga kaitse-eeskirja seotud sisendparameetreid seletuskirja. kliimamudelites kasutada, sest hetkel on teadusuuringutes väga palju vasturääkivusi. Leiame, et kaitseala seletuskiri ei peaks olema mahukas dokument, milles käsitletakse ühe kaitseala mõju  globaalsele süsinikuringele jms. Usume, et on mõistlikum, kui järeldusi teevad selles asjus teadlased ning üldistusi kajastatakse arengukavades. 14. Palume lisada seletuskirja ka 14. Keskkonnaamet koostab puidu kasutusest saamata jääva kaitsealade seletuskirju sarnastel kaudse tulu osas ka selle põhimõtetel ja ühtse struktuuri arvutuse. järgi, mis on Keskkonnaministeeriumiga kokku lepitud. 15. Palume seletuskirjast 15. Keskkonnaamet koostab eemaldada lause metsateatiste kaitsealade seletuskirju sarnastel kasutamise kohta. põhimõtetel ja ühtse struktuuri järgi, mis on Keskkonnaministeeriumiga kokku lepitud. Eraisik Minu ettepanek oleks, et Muraste Ei nõustu ettepanekuga. Tegemist mõisa vastas raba äärselt põllult on endise põllumaaga. Alale on Klooga maanteeni välja võiks registreeritud III kaitsekategooria kogu ala looduskaitse alla liigi rukkirääk (Crex crex) elupaik, kuuluda, nagu see esialgselt kuid ka ekspertiisis on kirjas, et plaanitud oli. elupaik moodustab nii sisulises kui pindalalises mõttes väheolulise osa kavandatavast Sõrve looduskaitsealast. Umbes sama suur ala rukkiräägu elupaigast jääb kaitsealasse. Linnud kasutavad seda ala toitumisalana ka edaspidi ning lähipiirkonda kaitsealasse on hõlmatud sarnaseid alasid, kus linnud toitumas saavad käia. Ermolaane Hetke olukorra kohaselt on tegu Keskkonnaamet ei arvesta tehtud (19801:001:0702) 3,5 ha ulatuses raiutud ettepanekuga, kuna Ermolaane metsamaaga, mistõttu leiame, et katastriüksuse metsaosa, mis on Ermolaane kinnistu võiks välja kaitsealasse arvatud, moodustab arvata Sõrve looduskaitseala kõrvalkinnistute metsaga ühtse koosseisust. terviku. Kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste  tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad metsakooslused. Kaitseala üks kaitse-eesmärke on metsase maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndi kaitsekord võimaldab siiski metsa majandada ja hooldusraieid teha. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 ha ja aegjärkne ning häilraie langi pindalaga kuni 2 ha. Turberaied on teistes metsades eelistatud, kuna alles jääv vana mets hoiab ära lageraiel tekkiva vahepealse tühimiku, säilitab maastikuilme ja tagab looduslähedase uuenemise. Kaitsekorda täiendatakse veerraie lubamisega kuusikutes 2 ha suuruse langina, kuna kuuskede juured asuvad maapinna lähedal ning raskete masinatega alal liikumine tekitab puistule olulisi kahjustusi. Kui veerraie on õigesti planeeritud ning säilitatakse läänekaaretuulte eest kaitsev vanamets, siis on tuulekahjustused väga väikesed. Tuulekahjustuste tõttu ei sobi kuusikutesse aegjärksed raied. Kitsa raielangi tõttu pakub vanametsa serv alale seemet ja turvet ning lank uueneb paremini kui teiste raieviisidega. Uue-Tooma Palume Teil Sõrve Keskkonnaamet arvestab tehtud (19801:001:2230) looduskaitseala moodustamisel ettepanekuga ning Uue-Tooma kogu meile kuuluva kinnistu tsoneeritakse katastriüksuse 19801:001:2230 piiranguvööndisse. kinnitamist õuealaks Keskkonnaameti ametnikud käisid (piiranguvööndiks). 28.05.2021 kohapealsete oludega tutvumas ning tuvastasid, et kogu  kinnistu ulatuses on metsaalune korrastatud ning katastriüksuse sihtkaitsevööndisse tsoneerimine ei ole põhjendatud. Valgeselg- kirjurähni elupaika antud juhul ala piiranguvööndisse tsoneerimine ei mõjuta, sest sobilikku elupaika jääb ka kõrvalkinnistutele. Piiranguvööndis lisanduvad raiele edaspidi lisaks kaitse-eeskirja tingimustele ka liigist tulenevad eritingimused (nt raieaeg). Väo Paas OÜ 1. Täielikult on jäetud 1. Tänase seisuga on tähelepanuta 3 ettevõtte Keskkonnaametil kokku geoloogiliste uuringulubade menetluses kolm uuringuloa menetlused antud alal. Palume taotlust, mis kattuvad täielikult või seletuskirja täiendada. osaliselt Harku maardlaga ja kavandatava kaitsealaga. Vanim menetlus on aastast 2003. Praeguseks on kõik kolm menetlust peatatud, kuna Harku Vallavalitsus on teinud Sõrve looduskaitseala loomise ettepaneku maardla ja taotlustega kattuvale alale ning keskkonnaminister on algatanud kaitseala moodustamise menetluse. Seletuskirjades esitatu on eelnevalt Keskkonnaministeeriumiga kokku lepitud. Seletuskirjades ei anta ülevaadet konkreetsete keskkonnalubade pooleliolevate menetluste kohta, piirangute mõjust antakse üldisem ülevaade. 2. Puudub Sõrve 2. Seletuskirjas hinnatakse looduskaitsealal asuva Sõrve majanduslikke mõjusid nii, nagu lubjakivimaardla varude hinnang juhend ette näeb. Selleks ja vastav arvutus, millest hinnatakse mõjusid kohalikule nähtuks varude kaevandamata omavalitsusele (maamaks) ja riigile jätmisest tekkiv otsene (toetuste suurust, eramaade riigile majanduslik ja omandamise mõju, metsa sotsiaalmajanduslik mõju. majandamata jätmisel saamata tulu Palume lisada. suurust). Täiendame seletuskirja Harku maardla maavarade varu hinnanguga ning viitega Eesti Geoloogiateenistuse uurimustöö aruandele „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas” (Rakvere, 2018). Kaitseala moodustamisega väheneb  Harku maardlas ehituslubjakivi kaevandatav varu 37 milj m3 ulatuses. Lisaks on käimas projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”, mille tulemusena hinnatakse ökosüsteemiteenuseid, sest ka nendel on oluline majanduslik tähendus, mida saab rahaliselt hinnata. Arutame koos Keskkonnaministeeriumiga, kuidas ökosüsteemiteenustega seotud informatsiooni edaspidi seletuskirjades kajastada. 3. Uuritud ega käsitletud ei ole 3. Kaitseala seletuskiri ei ole lubjakivivarude väljamise dokument, mis otsib lahendusi alternatiivseid lahendusi antud maavarade kasutamise alal (väiksemad karjäärid kohese probleemidele, seega viidatud rekultiveerimisega vms), et analüüse sinna sisse ei viida. kasvõi osaliselt leevendada Harjumaa materjalivajadust. Palume täiendada. 4. Kuna planeeritav 4. Kaitseala seletuskiri ei ole looduskaitseala välistab sealse dokument, mis otsib lahendusi lubjakivi ressursi kasutuselevõtu maavarade kasutamise tulevikus, palume analüüsida probleemidele, seega viidatud alternatiivsete analüüse sinna sisse ei viida. lubjakivimaardlate võimalusi asendada Harku ja Väo lubjakivimaardla ammendumisest tekkivat ehituslubjakivi nõudlust. OÜ Tirts &Tigu 1. Ettepanek oleks taasliita 1. Ei nõustu ettepanekuga. esialgu kaitsealast välja jäetud Ettepanekualal on vanu metsi, mis III kaitsekategooria liikide antud liikidele sobivad elupaikadega ala loodava Sõrve elupaikadeks ligikaudu 100 ha, mis looduskaitsealaga, jättes sellele moodustab kolmandiku alale piiranguvööndi režiim. ettepanekualast. Suures osas nendest metsadest on tehtud aegjärkset raiet.  Väike osa händkaku pesitsusterritooriumist on jäänud ka Sõrve piiranguvööndisse. Ekspertiisis on kirjas, et uuringuala lõunaosas on asustatud kogu liigile sobiv elupaik, mujal uuringualal on siin-seal asustamata sobivas suuruses metsa-alasid, sobivat elupaika on alal veel 1‒2 paarile. Uuringuala lõunaosas paiknevad händkaku elupaigad on kaitseala sihtkaitsevöönditesse tsoneeritud. Seega elupaigad, kus reaalselt linnud pesitsevad, on kaitsealas. Musträhni piiritletud elupaikadest asuvad kuus seitsmest kaitsealas ja suures osas sihtkaitsevööndis, kus neid ei raiuta. Ettepanekualal jääks see mets piiranguvööndisse, kus raietegevus on ikka lubatud ning võimalus, et linnud sealt siiski kaovad, on olemas. Samas ka kaitsealast välja jäädes kaasnevad metsateatisega piirangud raieajale ja soovitused langile jäetavate puude osas. Väike-kirjurähni elupaikade kohta on kaitseala moodustamise ettepanekus kirjutatud, et see liik on rohkem seotud ala põhjaosaga, kust pärinevad kõik kontaktid. Põhjaosas piiritletud väike- kirjurähni elupaigad on kaitsealasse tsoneeritud. Eksperthinnangus on kirjas, et mitmed sobivad elupaigad ala keskosas kontakte ei andnud. Kuna see ala asub kohaliku omavalitsuse rohelise võrgustiku tuumalal, siis ei saa väita, et surve elamuarendusele antud ettepanekualal suur oleks, kuna rohevõrgustiku ja üldplaneeringu põhjal on seal range režiimiga maakasutuse alad. 2. Teen ettepaneku laiendada Vahi küla Vääna poolses osas 2. Keskkonnaamet arvestab Vääna mõisasüdame kõrval ettepanekuga osaliselt. Kaitseala kaitseala välispiiri. piiranguvööndisse hõlmatakse Keila metskond 19 (19801:011:0105) katastriüksuse viimane kaitsealast väljajäänud osa, kus asub händkaku pesitsusterritoorium. Kanakulli pesitsusala on juba kaitsealasse hõlmatud. Röövlindude toitumisalad hõlmavad suuri alasid ning sobivaid rohumaid ja põlde leidub ümbruskonnas nii kaitsealal kui sellest väljas. Aas-nelgi leiukohti kaitseb looduskaitseseaduse § 55 lõige 7, mis sätestab, et I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole liigi tegevuskava meetmete elluviimine ning tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime ja seene väheesinduslikes populatsioonides. Seega on vaja Keskkonnaameti luba, kui taimede kasvukohas teha tegevusi, mis neid kahjustada võib. 3. Teen ettepaneku laiendada kaitseala piiri Tugamanni 3. Keskkonnaamet arvestab sihtkaitsevööndi juures asuvate ettepanekuga osaliselt. Tugamanni III kaitsekategooria lindude, sh sihtkaitsevööndisse hõlmatakse valgeselg-kirjurähni, aga teisalt metsaosa händkaku elupaiga piires. ka händkaku pesitsus- Alale jääb ka valgeselg-kirjurähni territooriumitega. elupaik. Ettepanekualasse on hõlmatud vana puukool, mis on taraga ümbritsetud. Kuna tegemist on istanduse ja mitteloodusliku metsaalaga, siis seda kaitsealasse ei hõlmata. Kuna ettepanekualale jääb kaks hoonetega kinnistut, siis neid sihtkaitsevööndisse ei arvata. Vääna jõe äärne lindude toitumisala ei kao, sest Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd on 50 m kaldajoonest ja piiranguvöönd 100 m kaldast, metsaalal on see ka ehituskeeluvöönd.  4. Palun kaaluda Sõrve 4. Keskkonnaamet ei arvesta antud looduskaitseala puhul teha erand ettepanekuga. III kaitsekategooria ja ka III kaitsekategooria liigid liigid on ära mainitud kaitse- kaitse-eeskirjas ära mainida, eeskirja seletuskirjas kui ala kuna tegu on pealinna lähistel lisandväärtused. Samas pole nende üliolulise tervikliku loodusalaga, kõikide eraldi kaitse-eesmärgina mille juures on ka III nimetamine vajalik, kuna kaitsekategooria liikide eesmärgiks seatavate katusliikide, olemasolu väga suure väärtusega. nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse- eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. Eesti 1. Ettepanek on seletuskirja 1. Seletuskirjas hinnatakse Ehitusmaterjalide lisada Sõrve lubjakivimaardla majanduslikke mõjusid nii, nagu Tootjate Liit, varude hinnang ja vastav arvutus juhend ette näeb. Selleks Eesti Mäetööstuse ning analüüs, millest nähtuks hinnatakse mõjusid kohalikule Ettevõtete Liit varude kaevandamata jätmisest omavalitsusele (maamaks) ja riigile tekkiv otsene majanduslik ja (toetuste suurust, eramaade riigile sotsiaalmajanduslik kahju riigile omandamise mõju, metsa (sh riigi ja kohalike teede majandamata jätmisel saamata tulu ehituskulude märgatav suurust). Täiendame seletuskirja kallinemine, kuid mitte ainult). Harku maardla maavarade varu Ettepanek on lisada seletuskirja hinnanguga ning viitega Eesti Sõrve lubjakivimaardla varude Geoloogiateenistuse uurimustöö hinnang ja vastav arvutus ning aruandele „Ehitusmaavarade levik, analüüs, millest nähtuks varude kaevandamine ja kasutamine Harju kaevandamata jätmisest tekkiv maakonnas” (Rakvere, 2018). saamata jääv riigi ja kohaliku Kaitseala moodustamisega väheneb omavalitsuse tulu. Harku maardlas ehituslubjakivi kaevandatav varu 37 milj m3 ulatuses. Lisaks on käimas projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult  ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”, mille tulemusena hinnatakse ökosüsteemiteenuseid, sest ka nendel on oluline majanduslik tähendus, mida saab rahaliselt hinnata. Arutame koos Keskkonnaministeeriumiga, kuidas ökosüsteemiteenustega seotud informatsiooni edaspidi seletuskirjades kajastada. 2. Tulenevalt eeltoodust teeme 2. Keskkonnaamet on seisukohal, et ka ettepaneku korrigeerida antud uuringualasid ei saa moodustatava Sõrve kaitsealast välja arvata, kuna nendel looduskaitseala piire selliselt, et aladel asuvad loodusväärtused need ei hõlmaks Harku maardla (merikotkas, kanakull jt) vajavad lubjakivivaru. kaitset. Karjääride tekkimisel hävitatakse alal asuvad looduslikud kooslused ja sellega ka liikide elupaigad. Samuti muutub ala veerežiim, mida on keeruline taastada ja mille mõju ulatub ka väljapoole kaevandusala. Hilisem keskkonna taastamine ei too tagasi samu kooslusi, mis praegu kaitsealale jäävad. Kaitseala ei säili tervikliku looduskompleksina, kui sealt suur tükk välja lõigata. Kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Vainula Teen ettepaneku tsoneerida Keskkonnaameti ametnikud käisid (19801:001:0472) kinnistud Vainula 24.05.2021 asjaoludega tutvumas ja Karjatse (19801:001:0472) ja Karjatse ning Vainula katastriüksuse puhul (19801:001:0471) (19801:001:0471) osaliselt või on tegemist niiske kinnikasvava täielikult looduskaitseala sisse rohumaaga ja Karjatse ning pakkuda seega suuremat ja katastriüksuse näol on tegemist mosaiiksemat terrritooriumi selle rohu- ja põllumaaga. Alal ei ole ala loomadele, putukatele ja registreeritud kaitsealuseid liike, taimedele mis vajaksid riiklikku kaitset. Vainula katastriüksuse servaalas on märgitud III kaitsekategooria liblikate vareskaera-aasasilmiku (Coenonympha hero) ja teelehe- mosaiikliblika (Euphydryas aurinia) elupaik, kuid need liigid ei ole antud kaitseala kaitse- eesmärgiks ning tegemist ei ole selliste ohustatud liikidega, mille kaitseks on Eestis vajalik täiendavalt alasid kaitse alla võtta. Neil liikidel on Eestis elupaiku piisavalt. Vareskaera-aasasilmik on Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel Euroopa mastaabis väheneva arvukusega liik, kelle seisund Balti riikides on stabiilne. Eesti punase nimestiku liikide hindamise raames on 2017. aastal esitatud hinnang, et liik on Eestis soodsas seisundis ning levinud üle Eesti, asurkond on vähemalt stabiilne kui mitte kasvav (EELIS 2021). Eesti punase nimestiku liikide hindamise raames 2017. aastal esitatud hinnangu alusel on teelehe-mosaiikliblikas samuti soodsas seisundis, hajusalt levinud üle kogu Eesti ning asurkond on heas seisus, liik on laiemalt levinud kui seni arvatud ning teda on leitud peaaegu igast Eesti piirkonnast (EELIS 2021). Kaitseala piiritlemisel lähtutakse põhimõttest, et kõik riiklikku kaitset vajavad loodusväärtused on kaitsealas. Samuti kehtib põhimõte, et kaitseala oleks nii suur kui vajalik ning nii väike kui võimalik. Seega Keskkonnaamet ei arvesta  ettepanekuga ja ei lisa antud katastriüksuseid Sõrve looduskaitsealasse. Lembi On vastu avalikustamisel esitatud Keskkonnaamet arvestab osaliselt (19801:011:0474) ettepanekule laiendada kaitseala Vahi piirkonna kaitse alla võtmise Küüni tee 3 Vahi külas erakinnistutele. lisaettepanekut, võttes kaitse alla (19801:011:0149) Keila metskond 19 Tiigi tee 6 (19801:011:0105) katastriüksuse (19801:011:0069) osa, mis veel kaitsealasse hõlmatud Viljapuuaia tee 2 ei ole, kuna see on händkaku (19801:011:0066) pesitsusala. Laane (19801:011:0370) Keskkonnaamet ei arvesta Küüni tee 5 ettepanekut hõlmata kaitsealasse (19801:011:0005) aasnelgi leiukohad. Aas-nelgi leiukohti kaitseb looduskaitseseaduse § 55 lõige 7, mis sätestab, et I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole liigi tegevuskava meetmete elluviimine ning tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime ja seene väheesinduslikes populatsioonides. Seega on vaja Keskkonnaameti luba, kui taime kasvukohas teostataval tegevusel on neile kahjulik mõju. Keskkonnaregistri andmetel on 57% aasnelgi kasvukohtadest praegu kaitsealustel aladel. Lisaks on menetluses tõenäoliselt Eesti esinduslikuima aasnelgi ala Muraste jumalakäpa ja aasnelgi püsielupaiga ja Türisalu jumalakäpa, aasnelgi ja püst- linalehiku püsielupaiga moodustamine, mille tulemusel on kavandatud kaitse alla võtta umbes 60% kõigist aasnelgi lokaalpopulatsioonidest (Jumalakäpa ja lõuna-jumalakäpa püsielupaikade kaitse alla võtmise väljatöötamise kavatsus, 2021).  Keskkonnaamet ei arvesta ettepanekut arvata kaitsealasse lindude toitumisalad. Kanakulli pesitsusala on juba kaitsealasse hõlmatud ning toitumisalana eelistavad kanakullid metsi. Nii röövlindude kui ka sookure toitumisalad hõlmavad suuri alasid ning sobivaid rohumaid ja põllumaid jääb nii kaitsealale kui kaitseala lähedusse. Keskkonnaregistri põhjal ei asu antud ettepanekualal rukkiräägu elupaika. Kaitseala põhjaosas on osa rukkiräägu elupaigast kaitsealasse arvatud, kuid pigem põllul ja kultuurrohumaal pesitseva liigina vajab ta teistsugust kaitset, kui Sõrve looduskaitseala seda pakub. Näiteks võib tuua põllumajanduses väetiste kasutamise vähendamise ja põllutöömasinate mitte nii intensiivse kasutamise. Jalaka Ettepanek muuta loodava Keskkonnaamet nõustub (19801:011:1680) looduskaitseala välispiire ettepanekuga ja jätab Jalaka selliselt, et Jalaka kinnistu jääks kinnistu kaitsealast välja, kuna ala kavandatavatest vöönditest (nii looduslik ilme on rikutud ja piirangu- kui ka looduslikud kooslused on hävinud. sihtkaitsevööndist) täies ulatuses Alal on tehtud raieid, ala on välja. Looduskaitseala kuivendatud ning seal on tehtud territoriaalne ulatus kavandatud ulatuslikke pinnasetöid. kujul ei ole kliendi kui kinnistuomaniku õigustatud huve arvestades põhjendatud ega proportsionaalne. Tooma Teen ettepaneku arvata Tooma Keskkonnaamet arvestab tehtud (19801:001:1022) kinnistu (19801:001:1022) ettepanekuga ning Tooma kinnistu tervikuna piiranguvööndisse, tsoneeritakse piiranguvööndisse. kuna tegemist on 100 % Keskkonnaameti ametnikud käisid elamumaaga. 28.05.2021 kohapealsete oludega tutvumas ning tuvastasid, et kogu kinnistu ulatuses on mets korrastatud ning katastriüksuse sihtkaitsevööndisse tsoneerimine ei ole põhjendatud. Valgeselg- kirjurähni elupaika ala piiranguvööndisse tsoneerimine ei mõjuta, sest sobilikku elupaika jääb ka kõrvalkinnistutele.  Piiranguvööndis lisanduvad raiele lisaks kaitse-eeskirjast tulenevatest tingimustest ka liigi elupaiga kaitseks eritingimused (näiteks raie teostamise aeg). Eraisikud Ei ole nõus 561,9 hektari Keskkonnaamet ei arvesta välja väljaarvamisega, vaidlevad tsoneeritud ala kaitsealasse väljaarvamisele vastu ja paluvad taasliitmisega, kuna selleks need 561,9 hektarit maad puuduvad arvestatavad kindlasti loodavasse kaitsealasse põhjendused. Kaitsealasse on arvata. hõlmatud alad, kus asuvad loodusväärtused, mis vajavad riiklikku kaitset. Välispiiriga on hõlmatud kaitsealasse Sõrve kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Aluseks on võetud liikide kaitse tegevuskavad ja seal sätestatud nõuded. Moodustatavast kaitsealast välja arvatud alad on endised põllumaad, võsastuvad rohumaad ja killustunud metsaala, kus on juba intensiivselt majandatud metsad. Kaitsealasse ei ole täiendavalt arvatud selliste III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on ka omanik ning kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. MTÜ Vääna Selts 1. Ettepanek riikliku Sõrve 1. Keskkonnaamet arvestab tehtud looduskaitseala hulka arvestada ettepanekuga ja liidab selle ala maaüksuse Keila metskond 19 Sõrve piiranguvööndiga, kuna alal (katastritunnusega asub händkaku 19801:011:0105) viimane osa. pesitsusterritoorium. 2. Ettepanek peatada Sõrve 2. Kuna edaspidi jääb kinnistu riikliku looduskaiteseala piiranguvööndisse, siis ei ole kehtestamiseni põhjendusi seal metsamajanduskavade metsamajanduskavade koostamise koostamine ja raie plaanimine peatamiseks, samuti ei tulene punktis nr. 1 märgitud kinnistul looduskaitseseadusest nõuet Keila metskond 19 metsamajandamiskavade (katastritunnus Keskkonnaametiga 19801:011:0105). kooskõlastamiseks. Edaspidi kehtivad seal metsa majandamisel kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud, millele lisanduvad liigi elupaigast tulenevad piirangud. 3. Ettepanek loodava riikliku 3. Keskkonnaamet ei arvesta Sõrve looduskaitseala sisse ettepanekut hõlmata kaitsealasse arvestada II kategooria aasnelgi leiukohad. Aasnelgi kaitsealuse liigi leiukohti kaitseb aasnelgi (Dianthus superbus) looduskaitseseaduse § 55 lõige 7, leiukohad ja kehtestada mis sätestab, et I ja II piirkonnas sihtkaitsevööndi kaitsekategooria taimede ja seente kaitsekord. kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole liigi tegevuskava meetmete elluviimine ning tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime ja seene väheesinduslikes populatsioonides. Seega on vaja Keskkonnaameti luba, kui taime kasvukohas teostataval tegevusel on neile kahjulik mõju. Keskkonnaregistri andmetel on 57% aasnelgi kasvukohtadest praegu kaitsealustel aladel. Lisaks on menetluses tõenäoliselt Eesti esinduslikuima aasnelgi ala Muraste jumalakäpa ja aasnelgi püsielupaiga ja Türisalu jumalakäpa, aasnelgi ja püst- linalehiku püsielupaiga moodustamine, mille tulemusel on kaitse all umbes 60% kõigist  aasnelgi lokaalpopulatsioonidest (Jumalakäpa ja lõuna-jumalakäpa püsielupaikade kaitse alla võtmise väljatöötamise kavatsus, 2021). 4. Ettepanek loodava Sõrve 4. Keskkonnaamet ei arvesta riikliku looduskaitseala sisse ettepanekut arvata kaitsealasse arvestada II kategooria kaitse all lindude toitumisalad. Kanakulli oleva pesitsusala on juba kaitsealasse kanakulli, III kategooria kaitse hõlmatud ning toitumisalana all oleva händkaku, hiireviu, eelistavad kanakullid metsi. Nii sookure toitumisalad ja röövlindude kui ka sookure rukkiräägu pesitsus ja toitumisalad hõlmavad suuri alasid toitumisala järgnevatel ning sobivaid rohumaid ja kinnistutel: põllumaid jääb nii kaitsealale kui Vahimehe (19801:001:3694), kaitseala lähedusse. Lembi (19801:011:0474), Keskkonnaregistri põhjal ei asu Laane (19801:011:0370), ettepanekualal rukkiräägu elupaika. Nurmemetsa (19801:001:3594. Kaitseala põhjaosas on osa rukkiräägu elupaigast kaitsealasse arvatud, kuid pigem põllul ja kultuurrohumaal pesitseva liigina vajab ta teistsugust kaitset kui Sõrve looduskaitseala seda pakub. Näiteks on oluline põllumajanduses väetiste kasutamise vähendamine ja põllutöömasinate mitte nii intensiivne kasutamine. 5. Ettepanek liita loodava Sõrve 5. Keskkonnaamet ei arvesta tehtud riikliku looduskaitseala ettepanekuga. Rohekoridori näol on koosseisu rohekoridor, mis on loomade liikumiskoridorile kaitse Harku valla üldplaneeringus olemas. Kohaliku omavalitsuse märgitud kui kriitilise tähtsusega üldplaneeringuga lahendatakse rohekoridor, kuna tegemist on rohevõrgustiku toimimist tagavate elustiku jaoks Väänast idasse tingimuste täpsustamine ning jääva ainsa (viimase) põhja- sellest tekkivate kitsenduste lõunasuunalise loomade määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt liikumiskoridoriga. 10) ning väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 punkt 14). 6. Ettepanek peatada Sõrve 6. Keskkonnaamet ei saa looduskaitseala kehtestamiseni Riigimetsa Majandamise Keskusel metsamajanduskavade keelata metsamajanduskavade koostamine ja raie plaanimine koostamist ja raiete planeerimist. järgmistel kinnistutel: Keila Tegemist on majandusmetsadega. metskond 24 (19801:012:0069), Metsateatise menetluse käigus Keila metskond 241 selgub, kas on raiet takistavaid (19801:012:0593), Keila faktoreid. metskond 230 (19801:011:1155). 7. Ettepanek loodava Sõrve 7. Keskkonnaamet ei arvesta tehtud looduskaitseala kaitse-eeskirja ettepanekuga. Kaitsealuste liikide eelnõu seletuskirja punktis elupaikades lisanduvad raiele 2.5.6.2 „Lubatud tegevused liigipõhised tingimused. piiranguvööndis” asendada Looduskaitseseaduse § 31 sätestab turberaie valikraiega ja tööde erisused vaid uuendusraiele. teostamist lubada vaid Valikraie ei kuulu uuendusraie kergetehnikaga. hulka ja on piiranguvööndis lubatud. Piiranguvööndis on metsade mõõdukas majandamine lubatud, sest see ei kahjusta kaitse- eesmärke. Ranget kaitset vajavad väärtused on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, mis vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid. Turberaie on uuendusraie, mille järel mets uuendatakse pikema perioodi jooksul. Kui lageraiega võib puud eemaldada ühe võttega, siis turberaiel majandatakse metsa korduvate raievõtetega, kusjuures raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat. Väikse langina tehtava turberaie korral uuendatakse mets pikema perioodi jooksul ning alal säilib metsane maastik. Looduskaitseseaduse § 31 lõige 4 sätestab, et kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks, kuid mitte seda, millist tehnikat kasutada tohib. 8. Ettepanek lisada loodava 8. Moodustatavast kaitsealast välja Sõrve looduskaitseala sisse arvatud alad (561,9 ha) on endised tagasi sealt praegu välja jäetud põllumaad, võsastuvad rohumaad ja kogu territoorium (561,9 ha), killustunud metsaala, kus on juba mis OÜ Tirts ja Tigu intensiivselt majandatud metsad. koonduuringus oli sisse Näiteks Kõrgendiku tee ja Sõrve arvestatud, sest see on osa küla vahelise ala (~260 ha) sisse viimasest suurest jääb üle 60-aastaseid metsi looduskompleksist Tallinna ligikaudu 100 ha, kus suures osas külje all (metsamassiivid ja on juba aegjärkset raiet teostatud. poollooduslikud alad), kus Kaitsealasse ei ole täiendavalt toituvad ja pesitsevad mitmed arvatud selliste III kaitsekategooria ohustatud liigid. laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. 9. Ettepanek loodava Sõrve 9. Vääna jõe hoiuala ei liideta looduskaitseala sisse arvestada Sõrve looduskaitsealaga, kuna ka Vääna jõe (Natura kaitse tegemist on kahe eri tüüpi kaitstava all) Sõrve looduskaitseala sisse objektiga. Vääna jõe hoiuala on jääv osa, sel juhul on võimalik rahvusvaheline kaitseobjekt ning kaitsta seda looduskompleksi Sõrve looduskaitsealal on tervikuna. See tähendab nii jõge siseriiklikud kaitse-eesmärgid. kui tema kallaste ökosüsteeme Vääna jõe kaldal teostatavate komplekssena. tegevuste puhul peab hindama nende mõju jõele, seega on hoiualal rangem režiim kui kaitsealal ning Vääna jõgi on kaitstud. 10. Tulevikus võiks Sõrve 10. Eestil on rahvusvaheline alade looduskaitseala kuuluda samuti kaitse alla võtmise eesmärk Natura võrgustikku. täidetud, seega Sõrve looduskaitseala planeeritakse siseriikliku kaitsealana ja sinna ei moodustata Natura 2000 loodusala. 2014. aastal Euroopa Komisjoni  koostatud Eesti Natura 2000 võrgustiku loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide piisavushinnangu järgi on Eestis elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole elupaigatüüpide kaitse-eesmärgil täiendavate alade kaitse alla võtmine, muuhulgas Sõrve looduskaitsealal, elupaigatüüpide kaitseks vajalik ja põhjendatud. Väärtuste kaitset tuleb tõhustada eelkõige nendel kaitsealustel objektidel, mis juba kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Vana-Sõrvemetsa 1. Laiendada eelnõu kohast 1. Sõrve looduskaitseala üks kaitse- ja Põlma Ilmandu sihtkaitsevööndit Sõrve eesmärke on kaitsta, säilitada, maaüksused ja Muraste vahelisele alale, kus taastada ja tutvustada alal asuvaid on kõige paremini jälgitav looduslikke ja poollooduslikke pärandmaastiku struktuur. kooslusi ning maastikuilmet. Sõrve looduskaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus: niitmine ning niidu servaaladel selle taastamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine, et tagada niidu säilimine ja sellest sõltuva elustiku (sh kaitsealuste putukaliikide) mitmekesisus. Seda saab teha nii piiranguvööndis kui ka sihtkaitsevööndis. Seega ei ole selle ala sihtkaitsevööndisse piiritlemine põhjendatud. Poollooduslikke kooslusi tsoneerime sihtkaitsevööndisse juhul, kui see on vajalik liikide kaitseks või see on oluline märgalakoolsute loodusliku veerežiimi säilitamiseks ning vajalik on piirata tegevusi, mida piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda reguleerida. 2. Muuta Sõrve sihtkaitsevööndi 2. Keskkonnaamet arvestab piiri nii, et Sõrve jaama ja Sõrve ettepanekuga osaliselt ja tsoneerib küla vahelised erametsad jätta Tooma ja Uue-Tooma kinnistud suuremas osas tervikuna ja Toomametsa kinnistu piiranguvööndisse. teeäärse rohumaa piiranguvööndisse. Tooma ja Uue- Tooma kinnistutel on tegemist  majataguse metsaga, mida on korras hoitud. Ettepaneku piirkonnas asub valgeselg- kirjurähni elupaik, kes on ka ala kaitse-eesmärgiks seatud. Valgeselg-kirjurähni elupaiku ohustab metsamajandus ning seetõttu on Sõrve looduskaitsealal need sihtkaitsevöönditesse tsoneeritud. Kuigi Laasiku katastriüksusel on tehtud sanitaarraiet, siis Sõrve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ka metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina. 3. Ettepanek jätta Muraste 3. Keskkonnaamet arvestab sihtkaitsevööndist välja osaliselt ettepanekuga, jättes piiranguvööndisse Palkoja ja Muraste raba sihtkaitsevööndist Onnisaksa maaüksused ning välja piiranguvööndisse Okka, Väliloo ja Okka maaüksuste Onnisaksa ja Väliloo kinnistute põhjaosad. kaitsealasse kuuluvad osad. Muraste raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on raba- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine. Palkoja kinnistu moodustab puhvervööndi rabale, kus on vaja säilitada looduslikku veerežiimi. 4. Ettepanek tsoneerida Sõrve 4. Keskkonnaamet arvestab jaamast lõuna pool osaliselt ettepanekuga, kuna piiranguvööndist Sõrve kvartalil WA070 ja WA079 asuv sihtkaitsevööndisse riigimetsa mets moodustab ühtse terviku juba kvartalite WA065, WA070 ja Sõrve sihtkaitsevööndisse arvatud WA079 osad. metsaga. Teised alad ettepanekus on killustunud ning sinna ei jää väärtusi, mis vajaksid rangemat kaitset. III kaitsekategooria liikide (händkakk, värbkakk, musträhn) elupaiku jääb kaitsealal ka sihtkaitsevöönditesse. 5. Ettepanek laiendada kaitseala 5. Sõrve looduskaitsealasse on Sõrve küla edelaosas, mis on hõlmatud alad, kus asuvad oluliseks suuremate ulukite loodusväärtused, mis vajavad elualaks (eriti talvisel perioodil). riiklikku kaitset. Välispiiriga on hõlmatud kaitsealasse Sõrve kõige olulisemad loodusväärtused ja  kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Aluseks on võetud liikide kaitse tegevuskavad ja seal sätestatud nõuded. Moodustatavast kaitsealast välja arvatud alad on endised põllumaad, võsastuvad rohumaad ja killustunud metsaala, kus on juba intensiivselt majandatud metsad. Kaitsealasse ei ole täiendavalt arvatud selliste III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. 6. Kaitseala kaitse-eeskirja 6. Kaitseala kaitse-eesmärke ei eelnõus, ala kaitse-eesmärke täiendata III kaitsekategooria kajastavas lõikes, tuleks lisada liikidega. III kaitsekategooria liigid händ- ja värbkakk, sest antud on ära mainitud kaitse-eeskirja looduskompleksis on kakuliste seletuskirjas kui ala esiemissagedus võrreldes teiste lisandväärtused. Samas pole nende Eesti piirkondadega kõikide eraldi kaitse-eesmärgina märkimisväärselt suurem ja seda nimetamine vajalik, kuna juba aastakümneid. eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse- eesmärgina loetletud liikide ja  koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 7. § 10. Sihtkaitsevööndite 7. Kuna Keskkonnaamet ei laienda kaitse-eesmärk: Mustalepa antud sihtkaitsevööndit, siis ei jää (Ilmandu) sihtkaitsevööndi sinna vööndisse ka poollooduslikke kaitse-eesmärgiks tuleks lisada kooslusi. Seega Keskkonnaamet ei ka poollooduslike koosluste ja arvesta ettepanekuga. pärandmaastiku struktuurielementide kaitse. 8. Samuti tuleks pärandmaastiku 8. Kuna eksperdid on teinud struktuuri ja selle elementide ettepaneku luua looduskaitseala ja kaitse lisada kaitseala peamiseks kaitse-eesmärgiks on piiranguvööndi kaitse- looduslike elupaikade ja liikide eesmärgiks. kaitse looduslike protsesside kaudu, siis Keskkonnaamet ei arvesta ettepanekuga. Looduskaitseala moodustatakse üldjuhul liikide ja koosluste kaitseks ning maastikku vaadatakse kui koosluste kompleksi. Sõrve looduskaitseala üldise kaitse-eesmärgina on täiendavalt toodud maastikuilme kaitse ja säilitamine. 9. Piiranguvööndi lubatavate 9. Kaitse-eeskirja piiranguvööndi tegevuste paragrahvi võiks paragrahvid tulenevad otse lisada metsa majandamise looduskaitseseaduse §-st 31, mis püsimetsana. sätestab erisused vaid uuendusraiele. Valikraie ei kuulu uuendusraie hulka ja on piiranguvööndis lubatud. Peoleo Igasugused omandi sihipärast Keskkonnaamet nõustub, et ka (19801:002:2144) kasutamist piiravad tingimused siseriiklikul kaitsealal peaksid peaksid olema kaetud piisava maaomanikud piiranguvööndis kompensatsiooniga vähemalt saama kompensatsiooni piirangutest tekkiva kahju metsamajandamise piirangute eest.  ulatuses. Samas ei saa me seda probleemi lahendada alapõhise kaitse- eeskirjaga. Vajalik on muuta kompensatsiooni maksmisega seotud õigusakte. Eraisik 1. Kas puhverala on üldse 1. Uuringu tellis Harku korralikult uuritud? Kas on Vallavalitsus, andmete rohkuse tehtud sama mahukas uuring järgi võib öelda, et kogu ala on nagu muudel aladel, mis jäävad põhjalikult uuritud. Keskkonnaamet kaitse alla? juhindub kaitseala piiritlemisel keskkonnaregistris olevatest andmetest. Kaitsealasse on hõlmatud alad, kus asuvad loodusväärtused, mis vajavad riiklikku kaitset. Välispiiriga on hõlmatud kaitsealasse Sõrve kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Aluseks on võetud liikide kaitse tegevuskavad ja seal sätestatud nõuded. Moodustatavast kaitsealast välja arvatud alad on endised põllumaad, võsastuvad rohumaad ja killustunud metsaala, kus on juba intensiivselt majandatud metsad. Kaitsealasse ei ole täiendavalt arvatud selliste III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on ka omanik ning kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud.  2. Kas on üldse uuritud Liikva 2. Rohekoridoride eesmärk on rohekoridori? ühendada rohevõrgustiku tuumalasid ja pakkuda loomadele liikumisteid tuumalade vahel. Liikva rohekoridor ei jäänud selle uuringu piirkonda, kuid koridori põhjaosast on arvatud osa metsa Sõrve looduskaitsealasse. 3. Uuringus jääb mulje, et ühtegi 3. Nahkhiirevälitööd Sõrve nahkhiirt ei leitud puhveralas. kavandataval looduskaitsealal Kas seda ei uuritudki seal alal toimusid suvel kahel järjestikusel või sealne elukeskkond ei sobi aastal: 2017 ja 2018. Registreeriti neile? kolm liiki nahkhiiri, kuid keskkonnaregistrisse neid ei ole registreeritud, seega pole neid ala kaitse-eesmärgiks seatud. Kaitsekorraga tõhustatakse piirkonnas oluliselt ka nahkhiirte kaitset katusliikide ja koosluste kaitse kaudu. Transpordiamet 1. Arvestada looduskaitseala 1. Antud katastriüksused jäävad moodustamisel kõrvalmaantee planeeritavalt Sõrve 11191 Harku-Rannamõisa looduskaitsealalt välja. (Juuliku-Tabasalu ühendustee) perspektiivse lahendusega, mis on kantud Harku valla üldplaneeringusse. 2. Teeme ettepaneku nimetatud 2. Sõrve tee jääb peale kaitseala kinnistud ning ka Sõrve tee moodustamist piiranguvööndisse, katastriüksus (1980:001:1026) kus on lubatud ehitise püstitamine, terviklikult moodustatavast välja arvatud hoonete püstitamine kaitsealast välja arvata, kuna neil metsamaale ja liigirikkale eelduslikult ei paikne kaitstavaid rohumaale. Ehitustegevus on väärtusi. Teeme ettepaneku lubatud juhul, kui see ei kahjusta moodustatava kaitseala kaitse-eesmärke. Kergliiklustee koosseisust välja arvata ka teised rajamine maantee kõrvale ei Sõrve kergliiklustee nimetust kahjusta kaitse-eesmärke. Tee kandvad katastriüksused, mille projekteerimisel tuleb arvestada osas kavandab jalg- ja loomadega, kes antud teed jalgrattatee arendamist Harku tulevikus ületavad (nt valgustuse Vallavalitsus. mitte kasutamine vms). 3. Palume arvestada, et teemaa 3. Kaitseala valitseja nõusolekul on ja teekaitsevööndi ulatuses sihtkaitsevööndis lubatud tee- või teostab amet teehoidu (sh tehnovõrgu rajatise püstitamine ehitus-, remont ja hooldustööd) kaitsealal paikneva kinnistu või vastavalt ehitusseadustiku § 71 kaitseala tarbeks. Olemasolevate  lg-le 1 ning majandus ja rajatiste hooldamine on lubatud taristuministri määrusele nr 102. kaitseala valitseja nõusolekul. Ulatuslikumad ehitus- ja remonttööd tuleb kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Keskkonnaamet on kaitseala valitseja nõusoleku andmise põhimõtteid varasemalt Transpordiametile kirjeldanud 30.10.2020 kirjaga nr 7-4/20/15591-7. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitise püstitamine, välja arvatud hoonete püstitamine metsamaale ja liigirikkale rohumaale. Teede hooldustööd on piiranguvööndis lubatud. 4. Teeäärsed kraavid on teerajatise 4. Ka looduskaitseala osa, seega on kaitse-eeskirjast moodustades peab jääma lähtuvalt teekraavide rajamine ja võimalus piirkonna veerežiimi hooldamine võimalik. Tingimused korrastamiseks ehk uute kraavide rajamiseks seab kaitseala kraavide kaevamiseks ja valitseja tee ehitamisele või olemasolevate kraavide rekonstrueerimisele nõusoleku puhastamiseks. See on oluline andmisel. Kaalutlusotsus on nii riigitee konstruktsiooni vajalik, kuna teekraavide mõju püsivuse kui kohalike elanike sõltub konkreetse tegevuse mahust maaüksuste ja hoonete ja asukohast ning arvestama peab sihipärase kasutamise ja kaitse-eesmärgiks olevate säilimise huvides. elupaikade või kaitsealuste liikide kasvukohtadega. Toomametsa Ettepanek Sõrve looduskaitseala Keskkonnaameti ametnikud käisid (19801:001:1023) moodustamisel Toomametsa 25.05.2021 kohapeal asjaolusid kinnistul (katastriüksus hindamas ning arvestavad antud 19801:001:1023) osaliselt ettepanekuga. Kuna tegu on kehtestada piiranguvöönd. pidevalt hooldatava teeäärse rohumaaga ning elektriliini all olev ala peab olema võsast puhas, siis tsoneeritakse ala piiranguvööndisse. Alale registreeritud valgeselg-kirjurähni elupaik (KLO9101307) rohumaale ei kohaldu, kuna tegemist on metsas elava liigiga. MTÜ Päästame 1. Ei ole nõus kõnesoleva 561,9 1. Sõrve looduskaitsealasse on Eesti Metsad, hektari väljaarvamisega, hõlmatud alad, kus asuvad samasisuline kiri ettepanek need 561,9 hektarit loodusväärtused, mis vajavad ka SA KTÜ ja maad kindlasti loodavasse riiklikku kaitset. Välispiiriga on eraisikult kaitsealasse arvata. hõlmatud kaitsealasse Sõrve kõige  olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Aluseks on võetud liikide kaitse tegevuskavad ja seal sätestatud nõuded. Moodustatavast kaitsealast välja arvatud alad (561,9 ha) on endised põllumaad, võsastuvad rohumaad ja killustunud metsaala, kus on juba intensiivselt majandatud metsad. Kaitsealasse ei ole täiendavalt arvatud selliste III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. Eestil on rahvusvaheline alade kaitse alla võtmise eesmärk täidetud ning Sõrve looduskaitseala on siseriiklik kaitseala. 2. Ettepanek on (taas)liita 2. Keskkonnaamet ei nõustu kõnealune ala loodava Sõrve ettepanekuga. Ettepanekualal on looduskaitsealaga, jättes sellele vanu metsi, mis antud liikidele alale piiranguvööndi režiim. elupaikadeks sobivad, ligikaudu 100 ha, mis moodustab kolmandiku ettepanekualast. Suures osas nendest metsadest on tehtud aegjärkset raiet. Lisaks on alal noorendikud ja lageraielangid. Väike osa händkaku pesitsusterritooriumist on jäänud ka Sõrve piiranguvööndisse. Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuringus (OÜ Tirts &Tigu, 2019) on kirjas, et uuringuala lõunaosas on asustatud kogu liigile sobiv elupaik, mujal uuringualal on siin-seal asustamata sobivas suuruses metsa-alasid, sobivat elupaika on alal veel 1‒2 paarile. Uuringuala lõunaosas paiknevad händkaku elupaigad on kaitseala sihtkaitsevöönditesse tsoneeritud. Seega elupaigad, kus reaalselt linnud pesitsevad, on kaitsealas. Lisaks laiendatakse kaitseala Vahi küla piirkonnas händkaku elupaigametsa ulatuses. Musträhni piiritletud elupaikadest asuvad kuus seitsmest kaitsealas ja suures osas sihtkaitsevööndis, kus metsi ei raiuta. Ettepanekualal jääks see mets piiranguvööndisse, kus raietegevus on lubatud ning võimalus, et linnud sealt siiski ära lähevad, on olemas. Kaitsealast välja jäädes kaasnevad isendikaitse põhimõtetest lähtuvalt metsateatisega piirangud raieajale ja soovitused langile jäetavate puude osas. Väike-kirjurähni elupaikade kohta on ekspertiisis kirjutatud, et see liik on rohkem seotud ala põhjaosaga, kust pärinevad kõik kontaktid. Põhjaosas piiritletud väike- kirjurähni elupaigad on kaitsealasse tsoneeritud. Ekspertiisis on kirjas, et mitmed sobivad elupaigad ala keskosas kontakte ei andnud. Kuna ettepanekuala asub kohaliku omavalitsuse rohelise võrgustiku tuumalal, siis ei saa väita, et surve elamuarendusele antud ettepanekualal suur oleks, kuna rohevõrgustiku ja üldplaneeringu põhjal on seal range režiimiga maakasutuse alad. Samuti toetab kohalik omavalitsus looduse  säilimist. 3. Toetavad OÜ Tirts ja Tigu 3. Keskkonnaamet arvestab seisukohta, et just sellel alal on ettepanekuga osaliselt. Kaitseala röövlindudel puudus piiranguvööndisse hõlmatakse looduslikest niitudest Keila metskond 19 toitumisalast ja seetõttu tuleks (19801:011:0105) katastriüksuse liita loodava looduskaitsealaga viimane kaitsealast väljajäänud osa, nii aas-nelgi kasvukohad kui ka kus asub händkaku nende ja metsa-ala vahele jäävad pesitsusterritoorium. Kanakulli looduslikud niidud. pesitsusala on juba kaitsealasse hõlmatud. Röövlindude toitumisalad hõlmavad suuri alasid ning sobivaid rohumaid ja põlde leidub ümbruskonnas nii kaitsealal kui sellest väljas. Aas-nelgi leiukohti kaitseb looduskaitseseaduse § 55 lõige 7, mis sätestab, et I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole liigi tegevuskava meetmete elluviimine ning tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime ja seene väheesinduslikes populatsioonides. Seega on vaja Keskkonnaameti luba, kui taimede kasvukohas teha tegevusi, mis neid kahjustada võib. Keskkonnaregistri andmetel on 57% aasnelgi kasvukohtadest praegu kaitsealustel aladel. Lisaks on menetluses tõenäoliselt Eesti esinduslikeim aasnelgi ala Muraste jumalakäpa ja aasnelgi püsielupaiga ja Türisalu jumalakäpa, aasnelgi ja püst- linalehiku püsielupaiga moodustamine, mille tulemusel on (kavandatava) kaitse all umbes 60% kõigist aasnelgi lokaalpopulatsioonidest (Jumalakäpa ja lõuna-jumalakäpa püsielupaikade kaitse alla võtmise väljatöötamise kavatsus, 2021). 4. Teevad sarnaselt OÜ-le Tirts 4. Keskkonnaamet arvestab  ja Tigu ettepaneku Tugamanni ettepanekuga osaliselt. Tugamanni piirkonnas laiendada kaitseala sihtkaitsevööndisse hõlmatakse piiri. metsaosa händkaku elupaiga piires. Alale jääb ka valgeselg-kirjurähni elupaik. Ettepanekualasse on hõlmatud vana puukool, mis on taraga ümbritsetud. Kuna tegemist on istanduse ja mitteloodusliku metsaalaga, siis seda kaitsealasse ei hõlmata. Kuna ettepanekualale jääb kaks hoonetega kinnistut, siis neid sihtkaitsevööndisse ei arvata. Vääna jõe äärne lindude toitumisala ei kao, sest Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd on 50 m kaldajoonest ja piiranguvöönd 100 m kaldast, metsaalal on see ka ehituskeeluvöönd. 5. Ettepanek III kaitsekategooria 5. Keskkonnaamet ei arvesta liigid kaitse-eeskirjas kaitse- ettepanekuga. III kaitsekategooria eesmärkide hulka lisada, kuna liigid on ära mainitud kaitse- tegu on pealinna lähistel eeskirja seletuskirjas kui ala üliolulise tervikliku loodusalaga, lisandväärtused. Samas pole nende mille juures on ka III kõikide eraldi kaitse-eesmärgina kaitsekategooria liikide nimetamine vajalik, kuna olemasolu väga suure eesmärgiks seatavate katusliikide, väärtusega. nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse- eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. Liikva külaselts, 1. Ettepanek arvata Sõrve 1. Moodustatavast kaitsealast välja samasisuline kiri looduskaitseala sisse kogu OÜ arvatud alad (561,9 ha) on endised veel kaheksalt Tirts & Tigu ettepanekus toodud põllumaad, võsastuvad rohumaad ja eraisikult territoorium. killustunud metsaala, kus on juba intensiivselt majandatud metsad. Näiteks Kõrgendiku tee ja Sõrve küla vahelise ala (~260 ha) sisse jääb üle 60-aastaseid metsi ligikaudu 100 ha, kus suures osas on juba aegjärkset raiet teostatud. Kaitsealasse ei ole täiendavalt arvatud selliste III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. Lisaks on antud ala Harku valla üldplaneeringus rohevõrgustiku Sõrve tuumalal, mis ka tagab loodusväärtustele kaitse. 2. Tagada võimalus, et peale 2. Sõrve tee jääb peale kaitseala kaitseala moodustamist saab moodustamist piiranguvööndisse, Sõrve tee äärde rajada kogu kus on lubatud ehitise püstitamine, pikkuses kergliiklustee. välja arvatud hoonete püstitamine metsamaale ja liigirikkale rohumaale. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui see ei kahjusta kaitse-eesmärke. Kergliiklustee rajamine maantee kõrvale ei kahjusta kaitse-eesmärke. Tee projekteerimisel tuleb arvestada loomadega, kes antud teed tulevikus ületavad (nt valgustuse mitte kasutamine vms). 3. Ei toeta Majandus- ja 3. Keskkonnaamet on seisukohal, et Kommunikatsiooni- uuringualasid ei saa kaitsealast ministeeriumi poolt tehtud välja arvata, kuna nendel aladel ettepanekuid asuvad loodusväärtused  (merikotkas, kanakull jt) vajavad kaitset. Karjääride tekkimisel hävitatakse alal asuvad looduslikud kooslused ja sellega ka liikide elupaigad. Samuti muutub ala veerežiim, mida on keeruline taastada. Hilisem keskkonna taastamine ei too tagasi samu kooslusi, mis praegu kaitsealale jäävad. Tegemist on poliitilise otsusega, st riiklikes eelistustes kokkulepete saavutamiseks on vajalik ministeeriumite vaheline arutelu. Lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Endla 1. Jätta Endla kinnistu 1. Endla kinnistu on hõlmatud (19801:011:0425) (registriosa nr 8505702, kaitsealasse sidususe põhimõttel, et katastritunnus 19801:011:0425) kaitseala moodustaks ühe terviku. kavandatavast Sõrve Seega Keskkonnaamet ei arvesta looduskaitsealast välja ja muuta Endla kinnistu kaitsealast välja kavandatava looduskaitseala arvamise ettepanekuga. piire selliselt, et Endla kinnistu ei jää moodustatava looduskaitseala piiridesse. 2. Alternatiivselt muuta 2. Sihtkaitsevööndisse määrati kavandatava Sõrve antud kinnistuosa piiride selguse looduskaitseala Tugamanni huvides – sihtkaitsevöönd piiritleti sihtkaitsevööndi piire selliselt, et mööda jõe kallast. Kuna kinnistul sihtkaitsevöönd ei ulatu Endla kehtivad juba Vääna jõest kinnistu tulenevad piirangud, siis ei lähe (registriosa nr 8505702, sihtkaitsevööndisse jääva osa katastritunnus 19801:011:0425) piirangud oluliselt karmimaks. idaosale. Tegemist on rohumaaga, kus ka sihtkaitsevööndis on lubatud loomade karjatamine ja niitmine. See on kaitse-eeskirjas välja toodud kui vajalik tegevus. Keskkonnaamet nõustub Teie alternatiivse ettepanekuga ja tsoneerib sihtkaitsevööndis oleva kinnistu idaosa Sõrve piiranguvööndisse. Roheinvest OÜ 1. Ettepanek mitte moodustada 1. a) Parandame seletuskirja Sõrve looduskaitseala sõnastust. Mõeldud on kaitsealal alljärgnevatel põhjustel: looalasid, millele on peale a) Seletuskirja punktis 2.1 kasvanud metsad ja niidud. Muraste (puudutab kaitse-eesmärkide rabas leidub ka loodulikku osa. vastavust kaitse alla võtmise Kaitse-eesmärgina on välja toodud eeldustele) on kirjeldatud soovi ka koosluste taastamine, mida kaitsta Põhja-Eestile tüüpilisi märgalade puhul rakendada saab. loometsi ja looduslikke sooalasid. Antud piirkonnas ei ole võimalik seda teha, kuna puuduvad loometsad. Looduslikke sooalasid ei ole samuti võimalik kaitsta, kuna kogu ala on tugevalt kuivendatud. b) Piirkonnas elavad I ja II b) Looduskaitseseaduse § 48 alusel kaitsekategooria linnuliigid on peame liikide soodsa seisundi juba kaitstud isendikaitsega. säilimiseks tagama I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse ja II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse. Isendikaitse rakendub väljaspool neid alasid. Isendikaitse ei taga liigi säilimist raiealal, kuna elupaigad muutuvad sageli raiete tulemusena liikidele ebasobivaks. Isendikaitse põhimõtteid rakendades antakse metsaliikidele võimalus paikneda ühest metsaosast teise. Kuna piirkonnas on lisaks kaitsealustele lindudele veel muid loodusväärtusi, siis on mõistlik kogu tervikut kaitsta kaitsealana. Kaitseala toimib lindude elupaikade kaitseks, kuna isendikaitse puhul need alati ei säili. Näiteks liigist tulenevad piirangud kehtivad metsaraiele mingi aja jooksul või teatud kauguseni linnu pesast. Koosluse kaitse aitab säilitada lindudele suuremaid elupaiku sihtkaitsevööndis. c) Soov mitte tegelda c) Kaitseala moodustatakse kaevandustegevusega on tervikliku loodusmaastiku ning lahendatav ilma kaitseala sealsete koosluste ning kaitsealuste moodustamiseta. liikide elupaikade kaitseks, mida ohustavad muuhulgas  kaevandustegevus ning uute elurajoonide teke. d) Määruses toodud väide, et d) Seletuskirjas ei ole väidetud, et looduskaitseala moodustamine kaitse-eeskiri loob eeldused, vaid loob eeldused rekreatiivseid kaitseala moodustamisega tegevusi ellu viia ei ole õige. aidatakse kaasa looduslike Looduskaitseala moodustamine koosluste säilitamisele, kus ka või mittemoodustamine ei oma edaspidi on inimestel võimalus eelpoolmainitud tegevusele aega veeta ja kooslustega tutvuda otsest mõju. keskkonnahariduslikel eesmärkidel. Kaitseala üks eesmärkidest on tutvustada kaitseala kaitse- eesmärgiks olevaid kooslusi ja liike. e) Seletuskirja punktis 5 e) Keskkonnaamet koostab (määruse mõju ja rakendamiseks kaitsealade seletuskirju sarnastel vajalikud tegevused) ei ole põhimõtetel ja ühtse struktuuri arvutust eraomandis oleva järgi. Nõustume Teiega, et piiranguvööndi kehtestamisega kompensatsioonid ei ole piisavad, eraomanikele tehtud kahju kuid kaitse-eeskirjaga ei saa suurusest ja selle määrata kompensatsioonide kompenseerimisest pole sõnagi. suurust. Maamaksu vähendamist poole võrra ei saa pidada kompenseerimiseks, kuna see isegi ligilähedaselt ei kata piirangutega põhjustatud kahju. Lisaks koormise osaline vähendamine ei ole kompensatsioon. 2. Raielangile jäetava 20 tm 2. Elustiku mitmekesisuse nõue sätestada ainult valgeselg- säilitamiseks raielangile jäetav kirjurähni elupaigas, mujal jätta 20 tm puid on läbiv nõue viimase vastavalt metsamajandamise aja kehtestatud kaitse-eeskirjades. eeskirjale. Vastavalt Liigirikkuse säilitamise seisukohalt järelpärimisele on määrav eelkõige säilikpuude, Keskkonnaametile oli ainuke sealhulgas surnud puidu maht, 20 tm nõude põhjendus kusjuures säilikpuude vajak on valgeselg-kirjurähni uuring. liigiti üpris erinev. See arv ei Järelikult ülejäänud alal on antud põhine vaid valgeselg-kirjurähni nõue põhjendamatu. elupaikades teostatud Rootsi uuringule, vaid sarnaseid uuringuid on tehtud ka muudes elupaikades. Näiteks Asko Lõhmuse töögrupi tulemuste põhjal võib väita, et torikseente üldise liigirikkuse seisukohast on oluline üle 10 cm  diameetriga lamapuidu iga lisanduv tihumeeter, kuni üldmahuni vähemalt 25 tm/ha. 3. 2 ha suurune turberaie koos 3. a) Viime sisse muudatuse, veerraie keeluga ei ole millega lubatakse veerraiet põhjendatud. kuusikutes edaspidi 2 ha suuruse a) Lageraie (veeraie) keeld langina, sest aegjärkne ja häilraie ei kuusikutes muudab kuusikute anna kuuseenamusega puistutes raie võimatuks. Kuusikut ei ole tihti soovitud tulemust. võimalik aegjärgse raidega majandada. b) 2 ha suuruse langi piirang b) Kaitsealadel on üldine põhimõte, turberaie puhul muudab metsa et piiranguvööndi peamine eesmärk majandamise võimatuks. Nii ei ole metsade majandamine. väikese mahuga on raiutav Majandamine peab toimuma kogus niivõrd väike, et kulud ei säästlikult, et säiliks liigiline kata saadavaid tulusid. Lisaks mitmekesisus ja et piiranguvöönd vähendab kinnistu korraga funktsioneeriks puhvrina majandamine oluliselt raie mõju sihtkaitsevöönditele. metsale võrrelduna sellega, et iga mõne aasta tagant majandatakse kinnistut lapi kaupa. 4. Kaitseala loomisel tuleb leida 4. Keskkonnaamet nõustub, et ka lahendus piiranguvööndis oleva siseriiklikul kaitsealal peaksid metsamaa eest kompensatsiooni maaomanikud piiranguvööndis maksmiseks: kas hektaripõhine saama kompensatsiooni aastamaks, võimalus maa riigile metsamajandamise piirangute eest. müümiseks või soovitavalt maa Samas ei saa me seda probleemi vahetamiseks kuhugi lähikonda. lahendada alapõhise kaitse- eeskirjaga. Vajalik on muuta kompensatsiooni maksmisega seotud õigusakte. Val Rajasaar, 1. Jätta väljalõiked ära ja 1. Sõrve looduskaitsealasse on samasisuline kiri menetleda kaitseala algse hõlmatud alad, kus asuvad ka Suurupi ettepaneku piirides, mille loodusväärtused, mis vajavad Merekindluse aluseks on teaduslik uuring ja riiklikku kaitset. Välispiiriga on metsa menetluse algatus. hõlmatud kaitsealasse Sõrve kõige initsiatiivgrupilt olulisemad loodusväärtused ja ja eraisikult kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu  koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Lisaks moodustatava Sõrve looduskaitseala territooriumi kohta tehtud uuringutele on piiritlemise aluseks võetud liikide kaitse tegevuskavad, kus on kokku lepitud riiklikud põhimõtted konkreetsete liikide kaitsel ja sätestatud nõuded. Samuti oleme kõrvutanud tehtud ettepanekut põhimõtetega, millega on arvestatud teiste riiklike kaitsealade kaitsekordade muutmisel. Moodustatavast kaitsealast välja arvatud alad (561,9 ha) on endised põllumaad, võsastuvad rohumaad ja killustunud metsaala, kus on juba intensiivselt majandatud metsad. Näiteks praeguse kavandatava kaitseala ja Kaasiku/Kurma tee vahelise ala (~260 ha) sisse jääb üle 60- aastaseid metsi ligikaudu 100 ha, kus suures osas on juba aegjärkset raiet teostatud. Kaitsealasse ei ole täiendavalt arvatud selliste III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. 2. Leida võimalus põliste 2. Piiranguvööndis on metsade maaomanikega kokku majandamine kaitse-eeskirjas leppimiseks nende poolt siiani sätestatud erisustega lubatud. hoitud väärtuste säilimiseks ja Maaomanikud saavad teha otsuse, edaspidiseks hoidmiseks. kuidas nad oma maid majandavad ja valida ka püsimetsanduse. Kui alal asub väärtusi, mida on vaja  rangemalt kaitsta, siis tsoneeritakse need sihtkaitsevööndisse. Näiteks, kui alal on II kaitsekategooria kaitsealune liik, keda ohustab metsaraie, siis on seal metsamajandamine edaspidi keelatud ja metsakoosluste areng tagatakse loodusliku protsessina. Kuna tulevikku ei saa ette ennustada ja kindlalt väita, et keegi oma maid või raieõigust ära ei müü, siis ranget kaitset vajavatel maadel on vaja kehtestada sihtkaitsevööndi kaitsekord. Samuti pole meil õiguslikku alust sõlmida kaitse- eeskirja protsessi käigus maaomanikega eraldi kokkuleppeid, mida kaitse-eeskirjas ei kajastata. Edaspidi on ala kaitse- eesmärkide täitmiseks vajalikke meetmeid võimalik maaomanikega arutada kaitsekorralduskava koostamise raames ja üldised põhimõtted kaitsekorralduskavasse kirja panna. 3. Mitte arvestada hüpoteetiliste 3. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaevanduste alasid kaitsealast antud uuringualasid ei saa välja. kaitsealast välja arvata, kuna nendel aladel asuvad loodusväärtused (merikotkas, kanakull jt) vajavad kaitset. Karjääride tekkimisel hävitatakse alal asuvad looduslikud kooslused ja sellega ka liikide elupaigad. Samas on tegemist poliitilise otsusega, st riiklikes eelistustes kokkulepete saavutamiseks on vajalik ministeeriumite vaheline arutelu. Lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. 4. Piiranguvööndites keelustada 4. Looduskaitseseaduse § 31 lageraie, ka neis toimetada sätestab erisused vaid püsimetsanduse põhimõtteid uuendusraiele. Valikraie ei kuulu arvestades ning vajaduse korral uuendusraie hulka ja on varem istutatud piiranguvööndis lubatud. monokultuursetes metsades Piiranguvööndis on metsade korraldada mitmekesise metsa mõõdukas majandamine lubatud, taastamist valikraidega ning sest see ei kahjusta kaitse-  koostöölepingu alusel eesmärke. Ranget kaitset vajavad maaomanikega. väärtused on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, mis vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid. Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on piiranguvööndis lubatud lageraie vaid hall-lepikutes 1 ha suuruse langina, kuna halllepp on lühiealine pioneerliik ning turberaievõtteid kasutades uueneb metsamaa sama puuliigiga. Turberaie on uuendusraie, mille järel mets uuendatakse pikema perioodi jooksul. Kui lageraiega võib puud eemaldada ühe võttega, siis turberaiel majandatakse metsa korduvate raievõtetega, kusjuures raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat. Väikse langina tehtava turberaie korral uuendatakse mets pikema perioodi jooksul ning alal säilib metsane maastik. Keskkonnaamet ei sõlmi maaomanikega eraldi koostööleppeid, koostöö põhimõtted saab kokku leppida kaitsekorralduskava koostamise raames. Ojametsa Need metsaomanikud, kelle mets Sihtkaitsevööndi metsades on (72701:001:0210) läks viimseni looduskaitse alla, loodusvarade kasutamine keelatud, peaksid vajadusel saama omale välja arvatud kaitse-eeskirjaga küttepuid teha nagu varem seatud erisustel nagu marjade, avalduse alusel. seente korjamine. Ojametsa kinnistu tsoneeritakse osaliselt sihtkaitsevööndisse ning väljaspool kaitseala on võimalik küttepuid teha. Harku 1. Sõrve sihtkaitsevööndit läbib 1. Kaitse-eeskirja eelnõu järgi on Vallavalitsus Tammi tee. Arvestades, et kaitseala valitseja nõusolekul tegemist on olemasoleva sihtkaitsevööndis lubatud tee- või ajaloolise ja suhteliselt kehvas tehnovõrgu rajatise püstitamine seisukorras teega, teeme kaitsealal paikneva kinnistu või ettepaneku Tammi tee, kaitseala tarbeks. Olemasolevate katastriüksus tunnusega rajatiste hooldamine on lubatud 19801:002:2112, määrata kaitseala valitseja nõusolekul. piiranguvööndisse. Tammi tee Ulatuslikumad ehitus- ja on praegu kruusakattega remonttööd tuleb kaitseala sõidutee, mida võib olla vajalik valitsejaga kooskõlastada. Kaitse- remontida, rekonstrueerida vms, eeskirja muudatus pole selle näiteks katta tolmuvaba kattega tegevuse lubamiseks vajalik. või viia tee parameetrid vastavusse kehtivate normidega. 2. Kaitse-eeskirja eelnõu § 11 lg 2. Need hooldustegevused, mis 2 p 5 alusel on sihtkaitsevööndis olemasolevat olukorda väljaspool kaitseala valitseja nõusolekul teed ei muuda ja mille mõjuala ei lubatud olemasolevate rajatiste ulatu teekatte servast ja regulaarselt hooldustööd. Erinevatesse hooldatavast teepeenrast või tee sihtkaitsevöönditesse jääb muldkeha nõlvadest väljapoole, ei mitmeid avalikke teid, metsateid avalda kaitseala kaitse- ja perspektiivselt avalikuks teeks eesmärkidele mõju ega muuda määratavaid teid. Sellest kaitseala väärtuste seisundit. Seega tulenevale palume täiendada ei ole nendeks tegevusteks eelnõu seletuskirja ja täpsustada, kooskõlastus vajalik. Sellisteks millised konkreetsed tööd tegevusteks on näiteks prahi lähevad teede puhul koristamine, niitmine tee servast ja hooldustööde alla ja mis mitte. teekraavi nõlvadelt (soovitame Soome positiivsele praktikale tuginevalt teepervesid kaitsealal niita võimalikult harva, et soodustada liigilist mitmekesisust), lume- või libedustõrje tegemine, teekatte parandamine, kruusatee hööveldamine, olemasolevate tähispostide või teepiirete vahetamine, tähispostide paigaldamine tee muldkehasse. Samuti pole kooskõlastus vajalik otsese ohu kõrvaldamiseks, näiteks teele kukkunud puu eemaldamiseks. Juhime ka tähelepanu, et umbrohu tõrjumine kemikaalidega ei ole kaitsealal lubatud. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, kui planeeritakse tegevusi teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või muldkeha nõlvadest väljaspool (sh ka tee kaitsevööndis) ning veerežiimi muutvaid töid või pinnasetöid, mis võivad mõjutada  kaitseala väärtusi ja mis muudavad olemasolevat olukorda väljaspool teed. Sellisteks tegevusteks on näiteks pinnasetööd tee kaitsevööndis, sette eemaldamine teekraavidest, puude ja põõsaste eemaldamine tee kaitsevööndist, tee servas kasvavate suurte dekoratiivsete puude või alleepuude võrade kärpimine, uute viitade, valgustuspostide või teepiirete paigaldamine. Juhime tähelepanu, et kui tegevusega kaasneb vajadus sõita sõidukiga väljaspool teid, on selleks samuti vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kui on teada, milliseid eelpool loetletud kaitseala valitseja nõusolekut vajavaid töid regulaarselt tehakse, saab kaitseala valitseja hooldustöödeks nõusoleku anda ka pikemaks perioodiks. Kooskõlastus on nõutav, et kaitseala valitseja saaks vajadusel seada tingimusi, mis on vajalikud kaitseala kaitseväärtuste säilitamiseks. 3. Moodustatava Sõrve 3. Moodustatavast kaitsealast välja looduskaitseala väärtuseks on arvatud alad (561,9 ha) on endised ala terviklikkus ja suur põllumaad, võsastuvad rohumaad ja elurikkus. Kaitseala killustunud metsaala, kus on juba moodustamise menetluse käigus intensiivselt majandatud metsad. on aga kaitseala pindala oluliselt Näiteks Kõrgendiku tee ja Sõrve vähenenud, mh on välja jäetud küla vahelise ala (~260 ha) sisse Väänatammi teest lääne poole jääb üle 60-aastaseid metsi jääv suurem ala. Toetame ligikaudu 100 ha, kus suures osas kaitseala loomist ettepaneku on juba aegjärkset raiet teostatud. aluseks olnud OÜ Tirts ja Tigu Kaitsealasse ei ole täiendavalt ekspertarvamuses toodud arvatud selliste III kaitsekategooria piirides. laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle  huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. Lisaks on antud ala Harku valla üldplaneeringus rohevõrgustiku Sõrve tuumalal, mis ka tagab loodusväärtustele kaitse. MTÜ Eesti Metsa 1. Täiendada kaitse-eesmärkide 1. Keskkonnaamet arvestab Abiks nimekirja. ettepanekuga lisada soomurakas ala kaitse-eesmärgiks. Keskkonnaamet ei arvesta ettepanekuga lisada kaitse-eesmärkideks III kaitsekategooria liigid. Need on ära mainitud kaitse-eeskirja seletuskirjas kui ala lisandväärtused. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse- eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2. Korrigeerida Sõrve 2. Koonduuringu tellis alale ja looduskaitseala välispiire. On kaitseala ettepaneku tegi Harku kahetsusväärne, et Vallavalitsus. Keskkonnaamet Keskkonnaamet järjepidevalt koostas koonduuringu ja eirab enda tellitud keskkonnaregistris olevate andmete eksperthinnanguid ja seda ilma põhjal Sõrve looduskaitseala põhjalike selgituste ja moodustamise eelnõu. Kaitseala argumentideta. piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. Ei ole põhjendatud III kaitsekategooria laia levikuga liikide elupaikade, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal, kaitseala koosseisu hõlmamine. 2.1. Suure esteetilise väärtusega 2.1. Kõik viidatud rohumaad on tüüpmaastikud on vana tüüpi inimeste poolt kraavitatud ja rohumaad. Need maastikud on kuivendatud ja asuvad ümber osa tüüpilistest väikeasulate. Sõrve loodusmaastikest, mis peaksid looduskaitsealasse jääb rohumaid Sõrve looduskaitsealal olema (sh poollooduslikke kooslusi), mis kaitstud. on väiksema inimmõjuga. 2.2. Enamus piiride laiendamise 2.2. Rohevõrgustiku planeerimine ettepanekuid asuvad valla on kohaliku omavalitsuse ülesanne üldplaneeringu rohevõrgustiku ja Harku valla üldplaneeringuga sees. Kohalik omavalitsus on tagatakse looduse säilimine läbi need alad lisanud tuumaalade ühendamise rohevõrgustikku, et kaitsta neid rohekoridoride kaudu. Kohaliku ehitamise eest. omavalitsuse ülesanne on üldplaneeringuga täpsustada rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimusi ning määrata sellest tekkivaid kitsendusi. Kaitsealast välja jäänud osa, kus riiklikku kaitset vajavaid väärtusi ei ole, loodusmaastike säilimise tagab valla rohevõrgustik. Kaitsealade võrgustik ja rohevõrgustik toetavad üksteist. 2.3. Esitatud 10 2.3. Keskkonnaamet on arvestanud muudatusettepanekutega kaarti. ühe ettepanekuga Vahi külas. Teiste ettepanekutega ei arvestatud, kuna puuduvad mõjuvad põhjendused alade kaitse alla  võtmiseks ning suures osas kaitseb neid alasid ka rohevõrgustik. 3. Valgeselg-kirjurähni elupaigad 3. Määrata kõrgete jäävad 90% ulatuses loodusväärtustega alad, mis on sihtkaitsevöönditesse ja karvasjalg- eelnõus piiranguvööndis, kaku elupaigad jäävad 93% sihtkaitsevööndisse. Ettepanek ulatuses sihtkaitsevööndisse. kaitsta Naistesoo ja kuue Esinduslikumad elupaigad jäävad linnuliigi elupaikasid (musträhn, sihtkaitsevööndisse. Teised öösorr, händkakk, värbkakk, väljatoodud linnuliigid on III valgeselg-kirjurähn and kaitsekategoorias ning neid on karvasjalg-kakk) vajalikus mahus kaitstud nii sellel sihtkaitsevööndis. kaitsealal kui ka mujal Eestis. Naistesoo väärtuslikum osa on juba tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. 4. Looduskaitseseadus sätestab 4. Piiranguvööndi piirangud puistutele valikraie puhul puistu peavad olema karmimad. esimese rinde rinnaspindala (m2 /ha) Ettepanek loobuda kõikidest piirangud. Võib tekkida olukord, uuendusraietest ja lubada kus jõutakse antud tasemeni, aga piiranguvööndis majandada puistu ei uuene. Sõrve metsa ainult püsimetsana ja looduskaitseala piiranguvööndi keelata raietegevus Sõrve metsade peamine eesmärk on looduskaitseala territooriumil puhverdada sihtkaitsevööndi lindude pesitsusajal. väärtustele mõjuvaid häiringuid ning olla rangelt kaitstavate ja majandusmetsade vaheliseks säästvalt majandatavaks alaks. Maaomanikul on võimalus oma metsa püsimetsana majandada. On arutuse all, et üldine pesitsusrahu piirang kaitsealadel tuleb sisse viia looduskaitseseadusesse. Ei ole põhjendatud igas kaitse-eeskirjas selle eraldi sätestamine. 5. Keskkonnaamet nõustub, et ka 5. Lisada Sõrve looduskaitseala siseriiklikul kaitsealal peaksid sihtkaitsevööndi ja maaomanikud piiranguvööndis piiranguvööndi saama kompensatsiooni kompensatsioonide summa metsamajandamise piirangute eest. metsakompensatsioonide Samas ei saa me seda probleemi eelarvesse. lahendada alapõhise kaitse- eeskirjaga. Vajalik on muuta kompensatsiooni maksmisega seotud õigusakte. Kronsu-Seedri Jätta Kronsu 2 kinnistu Keskkonnaamet arvestab tehtud (19801:011:0977) (registriosa 6788702, ettepanekuga ja jätab Kronsu- Nulu-Lehise katastriüksused Kronsu-Seedri Seedri ja Nulu-Lehise (19801:011:0978) tunnusega 19801:011:0977, katastriüksused moodustatavast Nulu-Lehise tunnusega Sõrve looduskaitsealast välja. 19801:011:0978) tervikuna Katastriüksuste serva jääv kavandatavast Sõrve händkaku elupaiga serv moodustab looduskaitsealast välja ja muuta väikse ja väheväärtusliku osa kogu kavandatava looduskaitseala elupaigast. Kui kinnistuid on piire selliselt, et Kronsu 2 kasutatud põllumaana ja tulevikus kinnistu ei jää mitte üheski osas on kavandanud sinna rabarberi- ja moodustatava muude taimede istanduse rajamine, looduskaitseala piiridesse. siis ei ole servaalal selle kaitsealasse jätmine põhjendatud. Eraisikud Ettepanek Puukooli tee 19 Kinnistule jääb kaitsealuste liikide maaüksuse edelaosa (Puukooli elupaiga ääreala, suurem osa tee ja Vääna jõe vaheline ala) elupaigast jääb sihtkaitsevööndisse. arvamiseks Sõrve Ettepanekualasse on hõlmatud vana looduskaitseala Tugamanni puukool, mis on taraga sihtkaitsevööndi koosseisu ümbritsetud. Kuna tegemist on kaitseväärtuste kaitstuse istanduse ja mitteloodusliku tagamiseks. metsaalaga, siis seda kaitsealasse ei hõlmatud. Kuna Puukooli tee 19 ümbritseb kaht hoonetega kinnistut, siis seda osa katastriüksusest kaitsealasse ei arvata. Vääna jõe äärne niiduala ei kao, sest Vääna jõe kaldal kehtib ehituskeeluvöönd 50 m kaldajoonest ja piiranguvöönd 100 m kaldast, mis metsaalal on ka ehituskeeluvöönd. Vääna jõe kaldaala ei ole rähnidele sobiv elupaik. Keskkonnaamet arvestab ettepanekuga osaliselt ja Tugamanni sihtkaitsevööndisse hõlmatakse metsaosa musträhni elupaiga piires. Alale jääb ka valgeselg-kirjurähni elupaik. Kuke 1. Ei ole nõus kaitseala 1. Kui tegemist ei ole kaitsealuse (72701:001:0217) moodustamisega. Alles hiljuti objektiga, siis tegevuste kaevati seal kraavi kooskõlastamine kooskõlastamata nii, et rikuti Keskkonnaametiga ei ole sealne keskkond. Kuidas siis kohustuslik. Keskkonnaamet saab tehti töid nii, et arvestati alles siis tegevuslubade andmisse ümbritsevat keskkonda? sekkuda, kui kaitseala on moodustatud. 2. Samas kõrval tegutseb 2. Keskkonnaamet ei saa ettevõte, kes tegeleb reguleerida tegevusi, mis toimuvad ilutulestikuga ja häirib sellega kaitsealast väljas või millega ei ümbritsevat loodust. Kas selline kaasne silmapaistvat mõju tegevus kohe looduskaitseala ümbritsevale loodusele.  kõrval on aktsepteeritav? 3. Palume tuua välja konkreetsed 3. Keskkonnaregistri andmetel on uuringud mis tõestavad, et meie Kuke (72701:001:0217) kinnistul asuvad toodud liigid. katastriüksusele registreeritud II kaitsekategooria liigi madala unilooga (Sisymbrium supinum) kasvukoht. Liik leiti 2017. aasta taimeuuringu käigus, mis omakorda oli osa suuremast Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuringust. Koonduuringu leiab Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee) Sõrve looduskaitseala moodustamise avaliku väljapaneku teatest. Täpsemat infot koonduuringu kohta saab küsida uuringu tellijalt Harku Vallavalitsuselt. 4. Mis põhjusel ei asu Saue 4. Keskkonnaamet lähtub vallavanema kinnistud antud kaitsealade piiritlemisel alas? loodusväärtuste olemasolust ja kaitse vajalikkusest. Kaitseala piiritlemisel väärtuste alusel ei hinda Keskkonnaamet, kes konkreetsete kinnistute omanikud on. Kuke katastriüksus hõlmati moodustatava Sõrve looduskaitseala Sõrve sihtkaitsevööndisse kui Naistesoo vahetu servaala, kus on vajalik läbi viia loodusliku veerežiimi taastamistöid. Ilma soo servaala kaitseta ei säili ka ala keskossa jääv väärtuslik sooala, vajalik on sulgeda kraavid, mis soo keskosast vett välja viivad. Kui tulevikus taastamistöid planeeritakse, siis arutatakse nende tegemine eramaaomanikuga läbi ja kooskõlastatakse tegevused maaomanikuga. Väänatammi tee Kas oleks võimalik, et kinnistu Väänatammi tee katastriüksus jääb 28 jääks planeeritavalt Harku valla üldplaneeringu (19801:011:0342) looduskaitsealalt välja? kohaselt rohevõrgustiku Sõrve tuumalale, kus elamute ehitamine ei ole lubatud. Kaitseala moodustamisega ei lisandu Teie kinnistule ehitustegevusele  rangemaid piiranguid ning Keskkonnaamet jätab kinnistu kaitseala koosseisu. Kinnistul asuv metsaala ja selle kirdenurka jääv märgala on osa terviklikust loodusmaastikust. Ala paikneb üldplaneeringu alusel rohevõrgustiku Sõrve tuumalal, kus uusi ehitisi ei lubata püstitada juba olemasolevatest õuealadest väljapoole. Kuusiku-Sepa Maaomanik on oma kinnistul Kuusiku-Sepa kinnistu jääb 72701:001:0199 looduskaitseala moodustamise osaliselt Sõrve piiranguvööndisse. vastu. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad metsakooslused. Kuusiku-Sepa katastriüksuse metsaosale on registreeritud III kaitsekategooria liigi musträhni elupaik. Keskkonnaamet vähendab kinnistul kaitsealasse kuuluvat osa ning jätab osa rohumaast välja. Andrei Gudim, 1. Sõrve looduskaitseala kui 1. Moodustatavast kaitsealast välja Vääna-Jõesuu riikliku kaitseala loomine on arvatud alad (561,9 ha) on endised Külaselts erakordselt tähtis. See on põllumaad, võsastuvad rohumaad ja viimane terviklik loodusala killustunud metsaala, kus on juba Tallinna läheduses ning väga intensiivselt majandatud metsad. oluline nii looduslike koosluste Näiteks Kõrgendiku tee ja Sõrve kui ka liikide säilimiseks. See küla vahelise ala (~260 ha) sisse massiiv on mitmekesine nii jääb üle 60-aastaseid metsi maastike kui elustiku poolest. ligikaudu 100 ha, kus suures osas Seal on kaitstavad väärtused on juba aegjärkset raiet teostatud. seaduse järgi, kuid ka igaühe Kaitsealasse ei ole täiendavalt looduskaitseks ning ka kultuuri arvatud selliste III kaitsekategooria ja looduse kokkupuutekohtades. laia levikuga liikide elupaiku, mis Kaitsta tuleb ala tervikuna, et Eestis ei ole ohustatud (nt seal oleksid alles ka need roomajad) või mille kaitse on seaduse järgi kaitstavad liigid. piisavalt tagatud juba Tükkhaaval kedagi hoida ei saa, olemasolevatel kaitstavatel aga maastik saaks. loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka  moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. Lisaks on antud ala Harku valla üldplaneeringus rohevõrgustiku Sõrve tuumalal, mis ka tagab loodusväärtustele kaitse. 2. Kõige suuremaks murekohaks 2. Keskkonnaamet on seisukohal, et on võimalikud uute paekivi antud uuringualasid ei saa karjääride avamine. Loodaval kaitsealast välja arvata, kuna nendel Sõrve looduskaitsealal on päris aladel asuvad loodusväärtused mitu kinnistut, kuhu maaomanik (merikotkas, kanakull jt) vajavad tahab avada paekivikarjääri. kaitset. Karjääride tekkimisel Selline tegevus ei sobitu mitte hävitatakse alal asuvad looduslikud kuidagi kaitseala eesmärkidega. kooslused ja sellega ka liikide elupaigad. Samuti muutub ala veerežiim, mida on keeruline taastada. Hilisem keskkonna taastamine ei too tagasi samu kooslusi, mis praegu kaitsealale jäävad. Tegemist on poliitilise otsusega, st riiklikes eelistustes kokkulepete saavutamiseks on vajalik ministeeriumite vaheline arutelu. Lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. 3. Teiseks suureks murekohaks 3. Metsad, kus elavad kaitse- on lageraied Tallinna ümbruses eesmärgiks olevad liigid, on ja eriti Harku vallas. Tõsiseks hõlmatud sihtkaitsevöönditesse, kus murekohaks on isegi RMK poolt raied on edaspidi keelatud. Lubatud teostatavad raied. Sõrve on vaid koosluste kaitseks looduskaitsealal peab olema taastamistööd ja liigi elupaiga tööd tagatud metsade ja metsloomade (näiteks võsaraie soomuraka elupaikade säilimine. kasvukohas vms). Piiranguvööndis on metsaraiele seatud piirangud, et metsa uuendamine toimuks aeglasemalt ja loodus saaks muutustega kohaneda. Vytautas Ettepanek mitte muuta Sõrve Moodustatavast kaitsealast välja Martinonis, looduskaitseala moodustamise arvatud alad (561,9 ha) on endised Harku esialgseid piire ning sellega põllumaad, võsastuvad rohumaad ja Vallavolikogu tagada piirkonna keskkondlik ja killustunud metsaala, kus on juba esimees looduslik terviklikkus, andes ja intensiivselt majandatud metsad. tagades sellega Sõrve Näiteks Kõrgendiku tee ja Sõrve Kaido Kruusoja, looduskaitseala moodustamisele küla vahelise ala (~260 ha) sisse Harku sisulise mõtte. jääb üle 60-aastaseid metsi Vallavolikogu ligikaudu 100 ha, kus suures osas planeerimis- ja on juba aegjärkset raiet teostatud. keskkonna Kaitsealasse ei ole täiendavalt komisjoni arvatud selliste III kaitsekategooria esimees laia levikuga liikide elupaiku, mis Eestis ei ole ohustatud (nt roomajad) või mille kaitse on piisavalt tagatud juba olemasolevatel kaitstavatel loodusobjektidel või mille elupaiku leidub piisavas mahus ka moodustataval Sõrve looduskaitsealal. Kaitseala piiritlemisel peab silmas pidama, et igal kinnistul on maaomanik, kelle huvidega peab ka arvestama. Kaitsealasse hõlmamisega seatakse neile kitsendusi. Seepärast peab ala kaitsealasse võtmine olema hästi põhjendatud. Lisaks on antud ala Harku valla üldplaneeringus rohevõrgustiku Sõrve tuumalal, mis ka tagab loodusväärtustele kaitse. Tooma Maaomanik soovib, et Tooma Keskkonnaamet arvestab tehtud (19801:001:1022) kinnistul (katastriüksus ettepanekuga ning Tooma kinnistu Toomametsa tunnusega 19801:001:1022) tsoneeritakse piiranguvööndisse. (19801:001:1023) kehtestatakse piiranguvöönd, Keskkonnaameti ametnikud käisid mitte sihtkaitsevöönd. Tooma 28.05.2021 kohapealsete oludega kinnistu on 100% elamumaa ja tutvumas ning tuvastasid, et kogu inimene on osa loodusest, kinnistu ulatuses on mets vajades samuti kaitset. korrastatud ning katastriüksuse sihtkaitsevööndisse tsoneerimine ei ole põhjendatud. Valgeselg- kirjurähni elupaika antud juhul ala piiranguvööndisse tsoneerimine ei mõjuta, sest sobilikku elupaika jääb ka kõrvalkinnistutele. Piiranguvööndis lisanduvad raiele lisaks kaitse-eeskirjast tulenevatest tingimustest ka liigi elupaiga  kaitseks eritingimused (näiteks raie teostamise aeg). Majandus- ja 1. Viia kaitse-eeskirja eelnõu 1. Seletuskirjas hinnatakse Kommunikatsioo seletuskirja sisse vastav majanduslikke mõjusid nii, nagu niministeerium majanduslik analüüs Sõrve juhend ette näeb. Selleks looduskaitseala hinnatakse mõjusid kohalikule moodustamisel saamata jäänud omavalitsusele (maamaks) ja riigile ehitusmaavarade tulust ja (toetuste suurust, eramaade riigile varustuskindluse riskist. omandamise mõju, metsa majandamata jätmisel saamata tulu suurust). Täiendame seletuskirja Harku maardla maavarade varu hinnanguga ning viitega Eesti Geoloogiateenistuse uurimustöö aruandele „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas” (Rakvere, 2018). Kaitseala moodustamisega väheneb Harku maardlas ehituslubjakivi kaevandatav varu 37 milj m3 ulatuses. Lisaks on käimas projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”, mille tulemusena hinnatakse ökosüsteemiteenuseid, sest ka nendel on oluline majanduslik tähendus, mida saab rahaliselt hinnata. 2. Kompromissina jätta 2. Keskkonnaamet on seisukohal, et loodavast Sõrve antud uuringualasid ei saa looduskaitsealast välja kolm kaitsealast välja arvata, kuna nendel uuringuruumi, Rannamõisa, aladel asuvad loodusväärtused Rannamõisa II ja Rannamõisa (merikotkas, kanakull jt) vajavad III, ning muuta moodustatava kaitset. Karjääride tekkimisel looduskaitseala piire sellele hävitatakse alal asuvad looduslikud vastavalt. Selline lähenemine kooslused ja sellega ka liikide võimaldab küllaltki suure osa elupaigad. Samuti muutub ala maardla varust potentsiaalselt veerežiim, mida on keeruline kaevandatavana säilitada. taastada ja mille mõju ulatub ka Samuti jääb ala välja merikotka väljapoole kaevandusala. Hilisem piirangutest, kavandatav keskkonna taastamine ei too tagasi kaitseala säilib tervikuna (ei teki samu kooslusi, mis praegu lahustükke) ja ei lõigata läbi kaitsealale jäävad. Kaitseala ei säili  rohekoridori. tervikliku looduskompleksina, kui sealt suur tükk välja lõigata. Kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. 3. Täiendada kaitse-eeskirja 3. Eelpool nimetatud andmeid on eelnõu seletuskirja loodaval võimalik saada avalikest kaitsealal ja selle ümbruses andmebaasidest. Info uuringu- ja paiknevate maardlate, aktiivsete kaevandamislubade kohta on mäeeraldiste ning taotletavate pidevas muutumises ning ei ole geoloogilise uuringu ja põhjendatud nende seletuskirjale kaevandamislubade osas ning lisamine. Kaardiandmeid näeb lisada kaitse-eeskirja eelnõule avalikult Maa-ameti 15.04.2021 koosolekul kaardirakendusest, lisame esitletud vastav kaart. seletuskirja viited. Uuemetsa Ettepanek moodustatavast Sõrve Uuemetsa katastriüksus jääb (19801:011:0372) looduskaitsealast välja arvata moodustatava Sõrve Uuemetsa (19801:011:0372) looduskaitseala Tugamanni katastriüksus, sest sinna on sihtkaitsevööndisse, mille kaitse- planeeritud elamu ehitus. eesmärk on metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Katastriüksusele on registreeritud kaitsealuste liikide laanerähni, händkaku ja musträhni elupaigad. Katastriüksusel asuv mets moodustab ümbritsevate metsadega ühe terviku. Lisaks on alal Harku valla üldplaneeringu rohevõrgustiku Sõrve tuumala, kus elamute ehitamine on keelatud. Palkoja 1. Vastavalt piiranguvööndi 1. Sõrve piiranguvöönd on ala, mis (19801:001:0113) asukohale peaks olema ka küla jääb kaitseala välispiiri ja nimi. Kaardi leppemärkides on sihtkaitsevööndite vahele. kõik Sõrve piiranguvööndid. Piiranguvööndis on kaitseala piires Sama tähtis, kui on looduse sama kaitsekord, seega ei ole vaja kaitsmine, on ka kohanimede moodustada erinevaid kaitse. piiranguvööndeid eri nimedega. Kaardil on piiranguvöönd üks objekt ja nimi valitakse tavaliselt kaitseala nime järgi. 2. Seletuskirjas on nimetatud 2. Metsad, kuhu on registreeritud II metsamassiive. Kunagi see ka kaitsekategooria kaitsealuste liikide nii oli. Nüüd on nende asemel elupaigad, on enamuses tsoneeritud lagedaks raiutud maa ja sihtkaitsevöönditesse, et metsatukad. metsamassiivid saaksid taastuda. Läbiraiutud alasid, kuhu on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaiku, jäeti kaitsealast välja, kuna nende liikide elupaiku jääb piisavalt ka kaitsealasse. 3. Ettepanek muuta kaitseala 3. Keskkonnaamet ei arvesta Teie piiri: nihutada Muraste raba ettepanekuga. Muraste raba (19801:001:0140) sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sihtkaitsevöönd raba ja Palkoja raba- ja metsakoosluste loodusliku talu (19801:001:0113) kinnistu seisundi taastamine ja säilitamine vahelise piirini. Muuta talu kogu ning kaitsealuste liikide elupaikade kinnistu piiranguvööndiks (välja kaitse. Palkoja kinnistu moodustab arvatud õuemaa 0,32 ha ja puhvervööndi rabale, kus on vaja haritav maa 0,43 ha). säilitada looduslikku veerežiimi, mida on võimalik tagada vaid sihtkaitsevööndis. Palkoja kinnistust jääb piiranguvööndisse 4 ha maad. Piiranguvöönd aitab siduda sihtkaitsevööndid ühtseks tervikuks. Piiranguvööndi kaitse- eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Piiranguvöönd on puhvervööndiks sihtkaitsevööndites asuvate kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad poollooduslikud kooslused ja metsakooslused. 2 (2) Õuemaad ja haritavat maad kaitsealast välja ei arvata, sest piiranguvööndi kaitsekord ei sea olulisi piiranguid maa  kasutamiseks. 4. Millised on piirangutega 4. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 kaasnevad kompensatsioonid? punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kaitsealal sihtkaitsevööndis asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse määr on sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Eraisikud (33) Petitsioon jätta Sõrve 1. Kaitseala kaitse-eeskiri seab looduskaitseala moodustamata, kitsendused omandiõigusele (PS kuna see hõlmab erakinnistuid. § 32). Keskkonda mõjutava 1. Rikub omandiõigust ja piirab tegevuse õigusliku regulatsiooni õigust oma omandit kasutada. aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse- eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis  soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Omandiõigus ei ole piiramatu õigus. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse riive. 2. Kaitsevööndite moodustamine 2. Sõrve looduskaitseala puhul on ei ole kooskõlas tegemist siseriikliku kaitsealaga ja loodusdirektiiviga. seda ei moodustata loodusdirektiivi põhjal. Kuid loodusdirektiivi üldine eesmärk, mis on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, kohaldub ka siinkohal. Kaitse-eesmärkide soodsa seisundi säilitamiseks ja taastamiseks on vajalik moodustada kaitsealadel erineva rangusega kaitsevööndeid. RK Forest OÜ Ettepanek jätta kinnistu välja Metsahansu kinnistust jääb Metsahansu Sõrve looduskaitsealast või ligikaudu 2,5 ha Sõrve kinnistu kompenseerida kahju summas piiranguvööndisse ning 6,6 ha (19801:001:1202) 780 000 ( seitsesada Muraste raba sihtkaitsevööndisse. kaheksakümmend tuhat) eurot. Sõrve looduskaitseala moodustatakse selleks, et kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Muraste raba sihtkaitsevöönd on loodud Muraste raba ja sellega piirnevate metsade ja rohumaade kaitseks. Vööndisse ja ka Metsahansu kinnistule jääb kaitse-eesmärgiks oleva liigi valgeselg-kirjurähni elupaik. Sõrve piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad poollooduslikud kooslused ja metsakooslused. Metsahansu kinnistu moodustab ümbritsevate kinnistutega ühtse terviku. Kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt  ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal. Metsahansu kinnistu puhul saab pakkuda riigile omandamiseks Muraste raba sihtkaitsevööndisse jäävat osa. Riik omandab kinnisasja peale kaitseala moodustamist ja kaitse-eeskirja kinnitamist. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile omandamist reguleerib looduskaitseseaduse § 20 ning Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242. Piiranguvööndisse jääval maal on mõningane majandustegevus lubatud, sh metsamajandus, seega ei peeta seda kaitsekorda oluliselt piiravaks. Piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 ha, veerraie kuusikutes langi pindalaga kuni 2 ha ja aegjärkne ning häilraie langi pindalaga kuni 2 ha. Keskkonnaamet ei tsoneeri Metsahansu kinnistut planeeritavast Sõrve looduskaitsealast välja. Peale kaitse-eeskirja kinnitamist on Teil võimalus pakkuda sihtkaitsevööndisse jäävat osa riigile omandamiseks. Vana-Sõrvemetsa Ettepanek, et maaomanikud, Vana-Sõrvemetsa (tunnus (19801:001:0999) kelle maa tsoneeringu alusel 19801:001:0999) katastriüksus satub sihtkaitsevööndisse, asub osaliselt planeeritava Sõrve saaksid seal loodussäästlikult looduskaitseala Sõrve metsa majandada. sihtkaitsevööndis ja osaliselt Sõrve piiranguvööndis. Katastriüksuse metsad jäävad sihtkaitsevööndisse. Sõrve sihtkaitsevööndi kaitse- eesmärk on soo- ja metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kui alal asub väärtusi, mida on vaja rangemalt kaitsta, siis tsoneeritakse need sihtkaitsevööndisse. Näiteks, kui  alal on II kaitsekategooria kaitsealune liik (praegusel juhul valgeselg-kirjurähni elupaik), keda ohustab metsaraie, siis on seal metsamajandamine edaspidi keelatud ja metsakoosluste areng tagatakse loodusliku protsessina. Kuna tulevikku ei saa ette ennustada ja kindlalt väita, et keegi oma maid või raieõigust ära ei müü ning kõiki maaomanikke tuleb võrdselt kohelda, siis ranget kaitset vajavatel maadel on vaja kehtestada sihtkaitsevööndi kaitsekord. Sihtkaitsevööndi metsades on loodusvarade kasutamine keelatud, välja arvatud kaitse-eeskirjaga seatud erisustel nagu marjade, seente korjamine. Sihtkaitsevööndisse jääva metsa puhul on võimalik taotleda Natura metsatoetust, mis on 110 eurot hektari kohta aastas. Erametsaliit 1. Sõrve looduskaitseala ei peaks 1. Kaitsealad on ühtsed terviklikud hõlmama neid eramaid, mille alad, mille keskelt ei saa välja omanikud ei ole nõus riigi poolt lõigata neid maid, mille omanik pakutud tingimustel nende pole nõus kaitsealasse kuuluma. maade arvamisega kaitseala Kaitsealused liigid ei ela või kasva koosseisu. ainult riigimaadel, seega tuleb piiranguid seada ka eraomandile. Kui eramaal asub väärtusi, mida on vaja rangemalt kaitsta, siis tsoneeritakse need sihtkaitsevööndisse. Näiteks, kui alal on II kaitsekategooria kaitsealune liik, keda ohustab metsaraie, siis on seal metsamajandamine edaspidi keelatud ja metsakoosluste areng tagatakse loodusliku protsessina. Kui eramaad jäävad väärtusliku metsamassiivi keskele, siis ei saa neid sihtkaitsevööndist välja jätta. Kaitseala vööndid peaksid kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult  kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Eramaadel, mis jäävad piiranguvööndisse, on säästlik metsamajandamine lubatud. Metsamajandus ei ole keelatud, maastiku muutused peaks toimuma pikema perioodi vältel ja elustikku säästvalt. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad metsakooslused. Kaitseala üks kaitse-eesmärke on metsase maastikuilme säilitamine. 2. Juhite tähelepanu põhiseaduse 2. Keskkonda mõjutava tegevuse (edaspidi PS) §-le 32, mille õigusliku regulatsiooni aluseks on kohaselt on igaühe omand PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja puutumatu ja võrdselt kaitstud. loodusressursside kui rahvusliku Omandit võib omaniku rikkuse säästva kasutamise nõusolekuta võõrandada ainult põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna seaduses sätestatud juhtudel ja säästmise ja sellele tekitatud kahju korras üldistes huvides õiglase ja hüvitamise kohustus tuleneb PS kohese hüvituse eest. Eesti §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 Erametsaliidu hinnangul tuleb ja 53 ning keskkonnaseadustiku kaitseala moodustamise käigus üldosa seaduse ja teha kinnistute omanikele looduskaitseseaduse alusel võib konkreetne pakkumine, millist omandiõigust piirata. hinda on riik valmis konkreetse Omandiõiguse põhiolemuse kinnistu eest maksma. säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse- eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Omaniku nõusolekuta ei võeta kelleltki omandit ära. Maa omandamine riigile kui ka kompensatsiooni maksmine toimub Eesti Vabariigis kehtiva õiguse alusel. Omanikel on võimalus sihtkaitsevööndisse jäävat maad pakkuda riigile omandamiseks või taotleda seal Natura metsatoetust. Samuti on kaitsealale jääval maal maamaksusoodustus. Kui Erametsaliidu poole pöörduvad metsaomanikud, kes pole kehtivatest õiguslikest alustest teadlikud, siis palume ka Erametsaliidul neid metsaomanikele selgitada. Maa riigile omandamist ja kompensatsioonide maksmist ei saa reguleerida kaitseala kaitse- eeskirjaga. Erametsaliidul on alati  võimalik teha seadusandluse muutmiseks ettepanekuid. 3. Käsitlemata on 3. 2022. aasta riigieelarves on piiranguvöönditesse jäävate eraldatud täiendavad 1,1miljonit kinnistute omanikele piirangute eurot looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise mehhanism. hüvitamiseks eramaadel, et ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikud toetust saaksid (Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 28.09.2021). Härjaaugu Ei ole huvitatud looduskaitseala Sõrve looduskaitseala (19801:002:6810) moodustamisest. Soovib moodustatakse selleks, et kaitsta, Väänatammi tee maadevahetust. säilitada, taastada ja tutvustada 52 terviklikku loodusmaastikku, (19801:001:2640) maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Härjaaugu katastriüksus kuulub moodustatavasse Tugamanni sihtkaitsevööndisse, mille kaitse- eesmärk on metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Härjaaugu katastriüksusele jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi värbkaku elupaik ning katastriüksusel asuvad vanemad metsad moodustavad teiste vanemate metsadega ühtlase terviku, mis pakub elupaiku kaitsealal elavatele liikidele ja looduslikule arengule jättes aitab säilitada sealset liigilist mitmekesisust. Väänatammi tee 52 katastriüksus kuulub moodustatavasse Sõrve piiranguvööndisse, mille kaitse- eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Väänatammi tee 52 katastriüksusele jäävad III kaitsekategooria kaitsealuste liikide öösorri ja händkaku elupaigad. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad poollooduslikud kooslused ja metsakooslused. Katastriüksused moodustavad koos teiste katastriüksustega ühtse terviku. Kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Kinnistute vahetamist enam ei praktiseerita. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal. Teil on võimalus pärast kaitseala moodustamiseks riigile omandamiseks pakkuda Härjaaugu katastriüksust. Riik omandab kinnisasja peale kaitseala moodustamist ja kaitse-eeskirja kinnitamist. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile omandamist reguleerib looduskaitseseaduse § 20 ning Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242. Piiranguvööndisse jääval maal on mõningane majandustegevus lubatud, sh metsamajandus, seega ei peeta seda  kaitsekorda oluliselt piiravaks. Piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 ha, veerraie kuusikutes langi pindalaga kuni 2 ha ja aegjärkne ning häilraie langi pindalaga kuni 2 ha. Piiranguvööndis ei saa metsamaale püstitada hooneid. Kuna samale alale jääb ka Harku rohevõrgustiku Sõrve tuumala, siis on juba praegu seal hoonete püstitamine keelatud. Harku valla üldplaneeringu kohaselt kattuvad range režiimiga looduslikud haljasmaad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning kaitsealadega. Range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus, va tehniliste kommunikatsioonide rajamine, keelatud1 . Keskkonnaamet ei tsoneeri Härjaaugu ja Väänatammi tee 52 katastriüksuseid planeeritavast Sõrve looduskaitsealast välja. Vana-Sõrvemetsa 1. Ettepanek jätta 1. Kui alal asub väärtusi, mida on (19801:001:0999) lähiümbruskonna erametsad vaja rangemalt kaitsta, siis piiranguvööndisse, mis tsoneeritakse need võimaldaks jätkuvalt metsa sihtkaitsevööndisse. Näiteks, kui kasutust püsimetsana. alal on II kaitsekategooria kaitsealune liik (praegusel juhul valgeselg-kirjurähni elupaik), keda ohustab metsaraie, siis on seal metsamajandamine edaspidi keelatud ja metsakoosluste areng tagatakse loodusliku protsessina. Kuna tulevikku ei saa ette ennustada ja kindlalt väita, et keegi oma maid või raieõigust ära ei müü ning kõiki maaomanikke tuleb võrdselt kohelda, siis ranget kaitset vajavatel maadel on vaja kehtestada sihtkaitsevööndi kaitsekord. Püsimetsandus ei ole kahjuks lahendus alade puhul, mis vajavad rangemat kaitset. Püsimetsandusega on võimalik mets kujundada ikkagi pargilaadseks alaks, kus ei ole lamapuitu või püstiseid surnuid  puid, mis pakuks elu- või toitumispaiku erinevatele organismidele. 2. Ei saa nõustuda 2. Keskkonnaamet on kasutanud Keskkonnaameti põhjendusega sihtkaitsevööndi piiritlemisel Sõrve arvata valgeselg-kirjurähni looduskaitseala moodustamiseks elupaiga ohustamise tõttu valminud ekspertiisi ning kinnistu metsamaa keskkonnaregistris olevaid sihtkaitsevööndisse, sest see andmeid. Valgeselg-kirjurähni mets on kujunenud just senise elupaik on registreeritud Teie kasutusviisi tõttu talle sobivaks. maale ja kõrvalkinnistutele. Samuti jääb arusaamatuks, kui Nimetatud riigimetsa kvartalil ei kaitse-eesmärgiks on valgeselg- ole kaitsealuseid liike kirjurähni elupaikade kaitse, siis registreeritud. Seal ei ole ka ühtlast miks piisab piiranguvööndi metsamassiivi, mistõttu piiritleti kaitsekorrast riigimetsa kvartalil see ala piiranguvööndisse. WA065, kus leidub talle kõige ulatuslikumalt sobivat sangleppadega soostuvat segametsa. 3. Jääb arusaamatuks, miks 3. Need kuusikud on jäetud peaks olema sihtkaitsevööndis sihtkaitsevööndisse, kuna nõukogude ajal istutatud moodustavad ümbritsevate kuuseistandused nii metsadega ühise tervikliku Toomametsa kui Vana- metsaala. Kaitsekorralduskava Sõrvemetsa maaüksustel ja koostades, mida tehakse peale võimalik, et sanitaarraie nime all kaitse-eeskirja kinnitamist, on tehtud lageraiealale istutatud võimalik määrata antud kuuseistandus Laasiku kuusikutesse kujundusraied, et need maaüksusel. looduslikumaks kujundada. Keskkonnaametil on võimalik kaitsekorralduskavas ette nähtud eesmärkidel ja kohtades kultuurkuusikute raiet lubada. Sellistel juhtudel on raie eesmärgiks kiirendada ümbritseva metsaalaga, kus metsa looduslikkus on paremini säilinud, sarnase koosluse tekkimist. Runtsimetsa Ei ole nõus Runtsimetsa kinnistu Keskkonnaamet ei arvesta tehtud (19801:001:1064) kaitsealasse hõlmamisega. ettepanekuga, kuna Runtsimetsa katastriüksuse metsaosa, mis on kaitsealasse arvatud, moodustab kõrvalkinnistute metsaga ühtse terviku. Kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist  peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Sõrve piiranguvööndi kaitsekord võimaldab siiski metsa majandada ja hooldada. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 ha, veerraie kuusikutes langi pindalaga kuni 2 ha ja aegjärkne ning häilraie langi pindalaga kuni 2 ha. Kaitsealasse jääval maal ei saa metsamaale püstitada hooneid. Kuna samale alale jääb ka Harku rohevõrgustiku Sõrve tuumala, siis on juba praegu seal hoonete püstitamine keelatud. Harku valla üldplaneeringu kohaselt kattuvad range režiimiga looduslikud haljasmaad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning kaitsealadega. Range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus, va tehniliste kommunikatsioonide rajamine, keelatud. Jüriküla Ei nõustu katastriüksuste Jürimetsa katastriüksus kuulub (19801:001:0179) hõlmamisega planeeritavasse täielikult ning Jüriküla Jürimetsa Sõrve looduskaitseala katastriüksus osaliselt (19801:001:2206) piiranguvööndisse, kui ei saa moodustatavasse Sõrve selle eest kompensatsiooni nagu piiranguvööndisse, mille kaitse- Natura aladel. eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad poollooduslikud  kooslused ja metsakooslused. Teile kuuluvad katastriüksused moodustavad koos teiste piiranguvööndisse kuuluvate katastriüksustega ühtse terviku. Kaitseala välispiir peaks kulgema ühtlaselt, et hoida servaefekti tekkimise tase madalamal. Servade tekkimist peetakse kõige tähtsamaks osaks metsade fragmenteerumisel. Avatud metsaserv puutub paratamatult kokku palju suurema peale langeva valgusega, mis mõjutab oluliselt elupaiga mikrokliimat. Teiste abiootiliste tegurite hulka kuuluvad veel kõrgem temperatuur ja tuul ning vähenev üldine niiskustase või mulla niiskuse muutus, mille tagajärjel muutub metsa ülesehitus ja liikide koosseis. Seega Keskkonnaamet ei tsoneeri katastriüksuseid planeeritavalt Sõrve looduskaitsealalt välja. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Lisaks on 2022. aasta riigieelarves täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel, et ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikud toetust saaksid (Keskkonnaministeeriumi pressiteade 28.09.2021). Seega on astutud samme toetamaks maaomanikke ka mitte-Natura aladel. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada koosluste ja seal leiduvate liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 (EU Biodiversity Strategy for 2030), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisel on positiivne mõju sotsiaalvaldkonnale, kuna selle kaitsealaga säilitatakse suur maa-ala, kus saab edaspidi rekreatiivseid ja virgestavaid tegevusi ellu viia. Kuna Harku Vallavalitsus tegi kaitseala moodustamise ettepaneku, siis mõjub määruse jõustumine positiivselt ka regionaalarengule, aidates kaasa Harku valla üldplaneeringuga seatud eesmärkide täitmisele, milleks on säilitada traditsiooniline asustusstruktuur koos külamiljööga, mille oluliseks komponendiks on ulatuslikud looduslikud alad. Selline muster aitab hoida Harku valla väärtusi – loopealseid niidualasid, metsapiirkondi ning kasutada säästlikult looduslikke ressursse (Harku valla üldplaneeringu seletuskiri). Määruse jõustumisel puudub oluline mõju riiklikule julgeolekule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumisel on mõju majandusele. Eesti Geoloogiateenistuse uurimustöö aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ (Rakvere, 2018) on kirjas, et Sõrve looduskaitseala moodustamisega väheneb Harku maardlas ehituslubjakivi kaevandatav varu 37 miljoni m3 ulatuses. Arvestades Vabariigi Valitsuse 07.07. 2016. a määruse nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ lisas 1 toodud määrasid, oleks kaitsealale jääva varu kasutamise eest saadav tasu ca 100 miljonit eurot. Kavandatav Sõrve looduskaitseala kattub kolme maardlaga (Muraste, Sõrve (Rannamõisa), Harku). 612,5 ha (eramaad 175,4 ha, riigiomand 401,5 ha, 28,9 ha omand välja selgitamata, 6,7 ha munitsipaalmaa) ulatuses kattub kavandatav kaitseala Harku lubjakivimaardlaga, kus kasuliku kihi moodustab kõrgemargiline ehituslubjakivi. Keskkonnaametis on menetluses kolm geoloogilise uuringuloa taotlust (kokku 175 ha) ja üks maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus (11 ha). Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 7 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk 1 saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksu laekub Harku vallale vähem ligikaudu 7300 eurot aastas ja Saue vallale vähem ligikaudu 334,6 eurot aastas. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Sõrve looduskaitsealal on selliseid eramaid ligikaudu 273,3 ha. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Harku vallas 2021. aastal 729 ha maatulundusmaaga 139 tehingut kogusummas 13 980 080 eurot, seega on ühe hektari maatulundusmaa hind keskmiselt 19 177 eurot ning sihtkaitsevööndis oleva 273,3 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 5 241 091,7 eurot. Kaitsealale jääb hooldamist vajavat lubjarikast aruniitu 2,8 ha. Lisaks on umbes 100 ha rohumaid, mis võivad olla potentsiaalsed poollooduslikud kooslused. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 150 eurot hektari kohta. Poolloodusliku koosluse hooldamisse võtmisega kaasneks riigile määruse kehtestamisega lisakulu 420 (+ 15 000) eurot aastas. Sõrve looduskaitseala moodustamisega arvatakse kaitseala koosseisu 1293,1 ha riigi metsamaad (millest oli varem juba 113 ha sihtkaitsevööndis püsielupaikadena ja vääriselupaikadena). Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 156 eurot hektari kohta aastas. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse täiendavalt 835,9 ha riigi omandis olevat metsamaad, sealt inventeerimisandmetega eraldisi on 828,9 ha. Arvestades alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu (615,7 ha), kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 96 049 eurot aastas. Piiranguvööndisse tsoneeritakse 344,2 ha riigi omandis olevat metsamaad, millest 288,4 ha-l on inventeerimisandmed. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, seega ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu piirangute seadmisel ligikaudu 140,4 euroni hektari kohta aastas. Arvestades alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu (172,8 ha), kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 24 260 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa varem kaitseta maalt piiranguvööndisse 431,5 ha ja sihtkaitsevööndisse 252,4 ha, seega on saamata jääva puidutulu hinnanguline väärtus eramaal 58 830 eurot aastas. Kaitsealal sihtkaitsevööndis asuva erametsamaa omanikule makstakse Natura 2000 toetust, et kompenseerida metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse määr on alates 2023. a on sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 134 eurot aastas. Sihtkaitsevöönditesse tsoneeritakse juurde erametsa 252,4 ha, makstav toetus on 33 821,6 eurot aastas. Erametsaomanikule hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas piiranguvööndis ühe hektari kohta 60 eurot aastas. Toetuse andmise tingimused ja kord on kehtestatud 22. aprilli 2015. a määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“. Piiranguvööndisse jääb 431,5 ha erametsamaad, makstav toetus on 25 890 eurot aastas. SMI 2020 aruande järgi on Harjumaa keskmine metsa tagavara 201 tm/ha. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Selle sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool). Sama uuringu järgi on ühe m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb majandusmetsa piiranguvööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal ~70%, riigimaal RMK hinnangul 90%. Kui metsa tagavara oleks 201 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis hinnanguliselt ~32,5 miljonit eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata 66 miljoni euro ulatuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult väheneb, võib see mõjutada kuni ~21 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetaks koheselt kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes). Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused on need looduse omadused, mis tagavad inimestele eluks vajaliku keskkonna nii globaalses, regionaalses kui ka piirkondlikus skaalas. Sõrve looduskaitsealal hinnati piirkonna ja Eesti elanikele oluliste loodushüvede pakkumist Keskkonnaagentuuri juhitud ELME projekti raames. Analüüs näitas, et Sõrve looduskaitseala on piirkonna jaoks väga oluline looduslikele liikidele elupaiga pakkumisel, ökosüsteemide sidususe tagamisel (elustiku liikumisvõimalused ja rohevõrgustiku toimimine), virgestustegevuste võimaldaja, loodusandide pakkuja ning loodusturismi toetaja. Looduses tehtavate virgestustegevuste pakkumise hinnanguline rahaline väärtus Sõrve looduskaitsealal on üle 180 000 euro aastas, loodusturism (hinnatud välismaalt tulevate loodusturistide potentsiaalsete tarbijakulude alusel) on üle 420 000 euro aastas. Erinevatest loodusandidest on hinnatud mustikate, pohlade ja seente majanduslikku väärtust, mis Sõrve looduskaitsealal marjade puhul on ligikaudu 400 000 eurot aastas, söögiseentel ligikaudu 435 000 eurot aastas. Tegu on olulise alaga kliimaregulatsiooni vaatest, st süsinikuvaru hoidmisel ja süsiniku sidumisel ökosüsteemidesse. Sõrve looduskaitsealal on metsa puitsesse biomassi seotud ligikaudu 180 000 tonni süsinikku (C), mille rahaline väärtus üle kantuna süsihappegaasi ekvivalentidesse (CO 2 ekv) on ümardatult 52,8 miljonit eurot. Ala muldasse seotud hinnanguline summaarne orgaanilise süsiniku varu on ligikaudu 1,694 miljonit tonni, mis rahalises vääringus on üle poole miljardi euro. Süsinikuhinna rahalise vääringu määramisel rakendati looduse hüvede väärtuse hinnastamisel laialdaselt kasutatavat süsinikukaubanduse süsteemi (ETS – Emissions Trading System) CO2 ekvivalendi hetkehinda (19.12.22, 85,6 eurot tonni CO 2 ekvivalendi kohta). Sõrve looduskaitseala on seejuures pikaajaline süsiniku siduja– hinnanguliselt seotakse ainuüksi turbasse tuhandeteks aastateks 0,2–0,3 t süsinikku (C) ha kohta aastas. Sõrve looduskaitseala soomuldade (431,3 ha) ja gleistunud muldade (640,5 ha) pindalasid arvestades seotakse ala muldadesse süsinikku vähemalt 214,4–321,5 tonni aastas, eeldusel, et ala säilib looduslikuna ja seda ei majandata nõnda, et süsinikku vabaneb. Seega on ala looduslikus seisundis märgalana ehk olulise süsiniku sidujana säilitamine väga oluline olukorras, kus riigil on kohustus kasvuhoonegaaside emissioone oluliselt vähendama ja süsiniku sidumist suurendama hakata. Seejuures on oluline rõhutada looduslike tingimuste säilitamise ja parandamise olulisust, mille tagab sihtkaitsevööndi režiim. Potentsiaalne maakasutuse muutus (nt metsanduslik kuivendus) tooks kaasa lühiajalise süsinikusidumise kasvu puidus, aga summaarse süsinikuvaru kahanemise turba/mulla arvelt 1–3 t/ha aastas ja veel intensiivsema kuivenduse/turbavälja korral 4–6 t C ha/a kadu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole eelnõu kooskõlastanud (kooskõlastasid tingimuslikult, kuid antud tingimust pole Keskkonnaministeeriumi pidanud võimalikuks arvestada – vt täpsemalt käesoleva seletuskirja lisast 1), Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu kooskõlastanud märkustega. Märkused on kajastatud seletuskirja Lisa 1. Teised ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks. Eelnõu saadetakse peale valitsuse vahetumist ministeeriumitele korduvkooskõlastamisele. Lisa 1. Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus Maaeluministeerium Natura erametsamaa toetuse Märkusega arvestatud ühikumäär on nendes 110 eurot. Juhime tähelepanu, et alates 2023. a on sihtkaitsevööndis toetuse ühikumäär 134 eurot. 2022. aasta, kus ühikumääraks oli 110 eurot, taotlemine on tänaseks lõppenud, seega võiks seletuskirjas ühikumäära parandada või seda mitte nimetada. Rahandusministeerium Peame oluliseks, et enne määruse Seletuskiri täiendatud. jõustumist hinnatakse ka selle Maavarade sotsiaal-majanduslikku ja planeerimist/alternatiivide kliimale avalduvat mõju, kui kaalumist tehakse Harju määruse jõustumise tulemusena maakonna maavarade üks tööstusharu piirkonnas teemaplaneeringus. kahaneb ning Tallinna piirkonna, kui antud tooraine suurima kasutaja jaoks, tuleb ehituslubjakivi või selle aseainet transportida kaugemalt. Palume selles osas seletuskirja mõjude osa täiendada. Majandus- ja Eelnõu kooskõlastatakse Märkusega mittearvestatud. Kommunikatsiooni- tingimusel, et loodavast Sõrve Geoloogilised uuringualad ministeerium looduskaitsealast jäetakse välja asuvad planeeritava Sõrve kolm geoloogilise uuringu loa LKA ühes tuumikutest, taotluse ala – Rannamõisa, kuhu jäävad II (karvasjalg- Rannamõisa II ja Rannamõisa III kakk ja kanakull) ja III ning muudetakse moodustatava kaitsekategooria liikide looduskaitseala piire sellele elupaigad. Uuringuala vastavalt. mõjuulatusse jäävad veel mitmete kaitsealuste liikide elupaigad, kelle puhul on tegemist metsamassiiviliikidega. Uuringuala kaitsealast väljaarvamine ja raadamine lõhub elupaiga terviklikkust ja sidusust ning mõjub negatiivselt liikide seisundile piirkonnas.  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2023 nr Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ning Saue vallas Vatsla külas asuv ala, mille nimeks saab Sõrve looduskaitseala1 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: need liigid on merikotkas (Haliaetus albicilla), kassikakk (Bubo bubo), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), soomurakas (Rubus arcticus), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa). (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2 . § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.  2 2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis. (2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Kaitsealal on telkimine lubatud piiranguvööndis. Sihtkaitsevööndis on telkimine lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muudel juhtudel on telkimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (4) Kaitsealal on lõkketegemine lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (5) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine ka radadel; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel ja metsa- või põllumajandustöödel. § 6. Vajalik tegevus Kaitsealal on poollooduslike koosluste aladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. § 7. Keelatud tegevus (1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.  3 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk Sihtkaitsevöönd § 9. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Muraste raba sihtkaitsevöönd; 2) Mustalepa sihtkaitsevöönd; 3) Tugamanni sihtkaitsevöönd; 4) Sõrve sihtkaitsevöönd; 5) Sõrvemetsa sihtkaitsevöönd. § 10. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk (1) Muraste raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on raba- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (2) Mustalepa ja Tugamanni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluse taastamine ja selle arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (3) Sõrve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluse taastamine ja selle arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (4) Sõrvemetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka pesitsusala kaitse ja metsakoosluse arengu tagamine loodusliku protsessina. § 11. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis, välja arvatud Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis liikumispiirangu ajal, on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ja kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas ja rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 5) olemasolevate rajatiste hooldustööd.  4 § 12. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini; 4) ehitise püstitamine, välja arvatud tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. 4. peatükk Piiranguvöönd § 13. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Sõrve piiranguvöönd. § 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. § 15. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud; 2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) ehitise püstitamine, välja arvatud hoonete püstitamine metsamaale ja liigirikkale rohumaale; 4) aegjärkne ja häilraie pindalaga kuni kaks hektarit; 5) veerraie kuusikutes pindalaga kuni kaks hektarit; 6) lageraie hall-lepikutes pindalaga kuni üks hektar. (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikutes, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal.  5 (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk Lõppsätted § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/313 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas. § 19. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitseala moodustatakse keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ kaitse alla võetud Vatsla ja Tugamanni kanakulli püsielupaiga ning keskkonnaministri 3. veebruari 2011. a määrusega nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ kaitse alla võetud Sõrvemetsa käpaliste püsielupaiga põhjal. 2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, keskkonnaportaalis (register.keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Sõrve looduskaitseala  EELNÕU KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2023 nr Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ ja 3. veebruari 2011. a määruse nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruste muutmine (1) Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruses nr 73 „Kanakulli püsielupaikadekaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisas esitatud Vatsla ja Tugamanni püsielupaiga kaardid tunnistatakse kehtetuks. (2) Keskkonnaministri 3. veebruari 2011. a määruses nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ tehakse järgmisedmuudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisas esitatud Sõrvemetsa käpaliste püsielupaiga kaart tunnistatakse kehtetuks. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused määruse muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/313 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee. Kristen Michal Kliimaminister Keit Kasemets Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/22-1302 - Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Eelnõu saadetakse peale valitsuse vahetumist ministeeriumitele korduvkooskõlastamisele Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/347796a6-0136-4a1b-89d5-15766f0a90d7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/347796a6-0136-4a1b-89d5-15766f0a90d7?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main