Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud
06.11.2023 nr 8-4/179-4
Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44
kinnistute detailplaneering
Pärnu Linnavalitsusele on esitatud Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistu (6397 m²,
62510:091:1560, ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja Rüütli tn 44 kinnistu (4508 m²,
62510:091:1030, ärimaa 100%) detailplaneeringu algatamise ettepaneku ja lisamaterjalid.
Planeeringuala kokku on 10905 m2 (ca 1 ha). Planeeritavad kinnistud paiknevad Pärnu
kesklinnas Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia tänavate vahelises kvartalis.
Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala segahoonestuse
maa-alal (S), kus on lubatav ametiasutuste, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutuste,
kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutuste, elamute, väikeettevõtluse ja
büroohoonete, transpordi kasutust teenindavate hoonete, riigikaitsehoonete ja muude keskusesse
sobiva maakasutuse juhtotstarbega alade kavandamine.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul asuvad peamiste hoonetena endise kutsehariduskeskuse hooned ja
mille hulgas on ka punasest tellisest ajalooline koolihoone. Rüütli tn 44 kinnistul asub
olemasolev Pärnu hotell.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistul on kavas olemasolev hoonestus lammutada ja
ehitada kesklinnale omane tiheda hoonestusega mitmefunktsiooniline kvartal, kus paiknevad nii
äri-, elu-, majutus- ja kontoripinnad. Pargi tänava poole jääv ajalooline hoone on kavas säilitada.
Parkimine on kavas lahendada valdavalt maa-alusel korrusel. Hoonestus on kavandatud lähtuvalt
olemasolevast linnaehituslikust situatsioonist, kus hoonestus on valdavalt perimetraalne ning
kõrgemad hoonemahud paiknevad Aia tänava ääres ja madalamad mahud jäävad Pargi tänava
külge. Hoonestuse kõrguseks on planeeritud kuni 27 m (7 korrust), Rüütli tn 44 osaliselt kuni 8
korrust, millele lisandub mõlemal krundil üks maa-alune korrus. Hoone 1. korrusele on
kavandatud avalikku ruumi avatud vaateakendega kontori- ja äripinnad. Juurdepääs (autoga) on
Pargi tänava poolt.
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas C ja E. Detailplaneeringu eesmärk
on vastuolus piirkonnas E seatud kõrguspiiranguga (villade alal ei tohi uusehitiste kavandatav
kõrgus ületada olemasolevast maapinnast põhimahus üle 11 m, ehk maksimaalselt +13,5 m kuni
+15,5 m abs sõltuvalt konkreetsest kinnistu asukohast).
Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringu 2025+ muutmiseks hoonestuse kõrguse osas.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lg 2 p
3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav
detailplaneering); koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p
22 seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).
Vastavalt KeHJS §33 lg 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Vastavalt KeHJS §33 lg 3 tuleb strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustada lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja
eeldatavalt mõjutatavast alast ning seaduses nimetatud asjakohaste asutuste seisukohast.
Eelpool öeldut arvestades ja PlanS § 81 lg 1 kohaselt edastame PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud
isikule või asutusele seisukoha võtmiseks ja arvamuse andmiseks Pärnu linnas Pärnu linnas Aia
tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise ja
detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu, eelhinnangu ja lisamaterjalid.
Kui PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja
jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi edastatu kohta ettepanekuid esitada.
Materjalid on leitavad:
Aia tn 2, Pargi tn 1, Rüütli tn 44
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Janno Poopuu
524 6280,
[email protected]
2
OTSUS
xx.xx.2023 nr xx
Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn
44 kinnistute detailplaneeringu koostamise
algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Pärnu Linnavalitsusele on esitatud Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistu (6397 m²,
62510:091:1560, ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja Rüütli tn 44 kinnistu (4508 m²,
62510:091:1030, ärimaa 100%) detailplaneeringu algatamise ettepaneku ja lisamaterjalid.
Planeeringuala kokku on 10905 m2 (ca 1 ha). Planeeritavad kinnistud paiknevad Pärnu
kesklinnas Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia tänavate vahelises kvartalis. Juurdepääs kruntidele on
võimalik külgnevatelt tänavatelt (Aia, Pikk, Pargi, Rüütli).
Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala segahoonestuse
maa-alal (S), kus on lubatav ametiasutuste, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutuste,
kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutuste, elamute, väikeettevõtluse ja
büroohoonete, transpordi kasutust teenindavate hoonete, riigikaitsehoonete ja muude keskusesse
sobiva maakasutuse juhtotstarbega alade kavandamine.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul asuvad peamiste hoonetena endise kutsehariduskeskuse hooned ja
mille hulgas on ka punasest tellisest ajalooline koolihoone. Rüütli tn 44 kinnistul asub
olemasolev Pärnu hotell.
Lähipiirkond on valdavalt hoonestatud kesklinnale omase hoonestusega. Piirkonnas on valdavalt
segafunktsiooniga büroo-, elu- ja kaubandushooned, bussijaam. Piirkond asub vanalinna vahetus
läheduses Iseseisvuse väljaku ääres. Läheduses on palju arhitektuuriväärtuslikke hooneid ja
mälestisi. Läheduses asuvad peamiste rohealadena Vabaduse park ja Vanapark. Kvartaliga
külgnevad Aia ja Pikk tänav on Pärnu kesklinna olulisimad liikluskoridorid, Pargi tänavaga
luuakse otsepääs uuele sillale ja Ülejõe piirkonnale.
Planeeringuala paikneb Pärnu muinsuskaitsealal, planeeritavale kvartalile ulatub riigikaitselise
ehitise (Pikk tn 20) piiranguvöönd, lisaks kehtib alal Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistu
detailplaneering (kehtestatud 15.06.2017).
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistul on kavas olemasolev hoonestus lammutada ja
ehitada kesklinnale omane tiheda hoonestusega mitmefunktsiooniline kvartal, kus paiknevad nii
äri-, elu-, majutus- ja kontoripinnad. Pargi tänava poole jääv ajalooline hoone on kavas säilitada.
Parkimine on kavas lahendada valdavalt maa-alusel korrusel. Hoonestus on kavandatud lähtuvalt
olemasolevast linnaehituslikust situatsioonist, kus hoonestus on valdavalt perimetraalne ning
kõrgemad hoonemahud paiknevad Aia tänava ääres ja madalamad mahud jäävad Pargi tänava
külge. Hoonestuse kõrguseks on planeeritud kuni 27 m (7 korrust), Rüütli tn 44 osaliselt kuni 8
korrust, millele lisandub mõlemal krundil üks maa-alune korrus. Hoone 1. korrusele on
kavandatud avalikku ruumi avatud vaateakendega kontori- ja äripinnad. Juurdepääs (autoga) on
Pargi tänava poolt.
Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringu muutmiseks hoonestuse kõrguse osas.
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas C ja E. Detailplaneeringu eesmärk
on vastuolus piirkonnas E seatud kõrguspiiranguga.
Piirkond E: Villade alal ei tohi uusehitiste kavandatav kõrgus ületada olemasolevast maapinnast
põhimahus üle 11 m, ehk maksimaalselt +13,5 m kuni +15,5 m abs sõltuvalt konkreetsest
kinnistu asukohast. Uusehitiste kavandamisel tuleb arvestada konkreetse asukoha
absoluutkõrgusega ning planeeritava kinnistu kontaktvööndis olemasoleva ajalooliselt
väärtusliku tuumikhoonestuse kõrguse keskmise näitajaga. Keelatud on ajalooliselt mitteomaste,
mitmeid Teise maailmasõja eelseid kinnistuid haaravate suurte ehituskomplekside püstitamine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lg 2 p
3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust
kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav
detailplaneering); koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p
22 seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).
Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud Linnak OÜ (töö nr 22004381).
KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et üldplaneeringuga on seatud asjakohased tingimused
piirkonna arenguks. Kesklinna ning sealhulgas ka Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistu
multifunktsionaalsust on ette planeeritud, mistõttu on alale määratud paindlike tingimustega
juhtfunktsioon. Muinsuskaitseala kõrguspiirangute osas on asjakohane lähtuda uuest
muinsuskaitseala kaitsekorrast ning arvestada seda üladplaneeringu muutmise ettepaneku
koostamisel. Linna üldise arengu mõttes on oluline jälgida, et vanalinn, kui arhitektuuri- ja
kultuuriväärtuslik piirkond ei jääks konkurentsis alla kesklinna ja mujale lisanduvatele äri- ja
elupindadele. Tegemist on olulise kvartaliga Pärnu kesklinnas, mis on avatud kaugvaadetele
piirkonna tänavasihtidelt ja Iseseisvuse väljakult. Lähtuvalt sellest on vajalik tagada hoonestuse
kõrge arhitektuurne kvaliteet ja funktsionaalne side ümbritseva linnaruumiga. Üldplaneering
seab selleks samuti sobivad eeldused. Arendustegevusega kaasnev ajutine negatiivne mõju Aia
tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutel on seotud ala välja ehitamisega, mille mõju saab
reguleerida projekteerimise ja ehitustegevuse kavandamise faasis. Detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
mõistes olulist keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Pärnu linnas Aia tn 2
// Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetlust.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
ning asjakohaste asutuste seisukohast.
2
Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise
ettepanekuga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (…), Terviseamet (…),
Muinsuskaitseamet (…) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (…).
Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4
“Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel
1. Algatada Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu
koostamine.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on piirkonnale tervikliku ruumilahenduse leidmine,
kinnistutele sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike
tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide
kavandamine, vajadusel servituudialade määramine. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu
2025+ kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks segahoonestuse maa-ala (S).
Krundi kasutamise sihtotstarbed ja osakaalud määratakse planeeringu koostamise käigus. Alale
kavandatakse äri-, majutus- ja eluhoonestus; krundi kasutamise sihtotstarbed ja osakaalud
määratakse planeeringu koostamise käigus.
Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut hoonestuse kõrguse osas.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid
ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringulahendus peab lähtuma vastavas osas
üldplaneeringust, arvestama muinsuskaitse eritingimustega ja Pärnu maakonnaplaneeringuga,
olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avalike ja kaasatavate isikute huvidega.
Detailplaneeringu koostamise ajal tuleb vajadusel läbi viia vajalikud uuringud ja analüüsid.
Planeeringuala asukoha olulisust arvestades (kesklinn) korraldada koostöös linnavalitsuse ja
Eesti Arhitektide Liiduga kogu kvartalit hõlmav arhitektuurivõistlus. Rüütli tn 44 kinnistu
hoonestus kavandada kvartali kõrguslikuks dominandiks; Aia tn 2 // Pargi tn 1 ajalooline hoone
Pargi tänava ääres säilitada. Kvartali hoonestuse vaheline väliruum lahendada ühtse tervikuna,
tagada juurdepääs(ud) kõrval olevatelt tänavatelt. Standardikohane parkimisvõimalus (sh
jalgrataste) tagatakse reeglina hoonestusega samal krundil.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.
3. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju.
4. Planeerimisosakonnal sõlmida enne detailplaneeringu koostamise alustamist asjakohane
leping, mis ühtlasi sisaldab planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
5. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust omal
kulul välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi, sh avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed
ja sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi.
6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
3
7. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Terviseametiga,
Muinsuskaitseametiga ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Detailplaneeringu koostamisse
kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla
selle koostamisse kaasatud.
8. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise menetlemise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu
koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
9. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
10. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Metsoja
volikogu esimees
4
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44
kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Koostaja: Pärnu Linnavalitsus
Konsultant: OÜ Linnak
Karri Tiigisoon
Reg nr 12913059
Tel +372 52 75 815
[email protected]
November 2023
SISUKORD
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................3
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................3
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................7
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................8
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse .............................................................................9
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................................11
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ..11
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS ............................................................13
7. KOKKUVÕTE .....................................................................................................................13
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike
2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul
(üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering);
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga
seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Aia tn 2 // Pargi tn 1 (6397 m², 62510:091:1560) ja Rüütli tn
44 kinnistuid (4508 m², 62510:091:1030), mis asuvad Pärnu linnas Pikk tn, Pargi tn Rüütli tn ja
Aia tn vahelises kvartalis. Juurdepääs kruntidele on võimalik külgnevatelt tänavatelt (Aia, Pikk,
Pargi, Rüütli).
Joonis 1 Planeeritava ala asukoht
3/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Joonis 2 Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute asukoht kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu
maa- ja veealade kasutuse plaanil
Maa- ja veekasutus
Lähipiirkond on valdavalt hoonestatud kesklinnale omase hoonestusega. Piirkonnas on
valdavalt segafunktsiooniga büroo-, elu- ja kaubandushooned, bussijaam. Piirkond asub
vanalinna vahetus läheduses Iseseisvuse väljaku ääres. Läheduses on palju
arhitektuuriväärtuslikke hooneid ja mälestisi. Läheduses asuvad peamiste rohealadena
Vabaduse park ja Vanapark.
Kvartaliga külgnevad Aia ja Pikk tänav on Pärnu kesklinna olulisemaid magistraalid.
Joonis 3 Vaade Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutele Pika ja Aia tänava nurgalt
4/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Joonis 4 Vaade Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutele Rüütli ja Aia tänava nurgalt
Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu
20.05.2021.a otsusega nr 21) on kinnistule määratud segahoonestuse maa-ala (S)
juhtfunktsioon.
Hoonestus.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistud on hoonestatud.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul asuvad peamiste hoonetena endise kutsehariduskeskuse hooned
ja mille hulgas on ka punasest tellisest ajalooline koolihoone.
Rüütli tn 44 kinnistul asub olemasolev Pärnu hotell.
Kitsendused, piirangud
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutele jäävad peamiste kitsendustena olemasolevate
elektri- ja sidekaablite ning kaugküttetorustike kaitsevööndid ja Pikk tn 20 (Pärnu maleva
staap) kui riigikaitselise ehitise kaitsevöönd.
Planeeringuala paikneb Pärnu muinsuskaitsealal.
5/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Joonis 5 Planeeritavale alale ulatuvate kitsenduste mõjualad
Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Piirkonna peamiseks müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikaks on külgnevate tänavate liiklus.
Looduskaitse ja –keskkond
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 alale on lähim looduskaitseala on Vabaduse (Võidu) park1
ja
Natura 2000 Pärnu jõe hoiuala2, mis jääb planeeritavast alast ca 335 m kaugusele.
Joonis 6 Kaitsealuse Vabaduse (Võidu) pargi piirid
1
Keskkonnaregistri registrikood KLO1200543.
2
Keskkonnaregistri registrikood KLO2000293.
6/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Esteetika ja turvalisus Rüütli tn 44 kinnistul asub toimiv hotell. Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistutel
asuvad hooned ei ole kasutuses, mistõttu on need piirkonnas täiendavaks turvariskiks.
Joonis 7 Vaade Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute vahelisele alale Pargi tänava poolt
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistul on kavas olemasolev hoonestus lammutada ja
ehitada kesklinnale omane tiheda hoonestusega mitmefunktsiooniline kvartal, kus paiknevad
nii äri-, elu-, majutus- ja kontoripinnad. Pargi tänava poole jääv ajalooline hoone on kavas
säilitada. Parkimine on kavas lahendada valdavalt maa-alusel korrusel.
Joonis 8 Kavandatava hoonestuse visualiseering (arhitektuuribüroo BOA)
7/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Hoonestus on visualiseeringu kohaselt kavandatud lähtuvalt olemasolevast linnaehituslikust
situatsioonist, kus hoonestus on valdavalt perimetraalne ning kõrgemad hoonemahud
paiknevad Aia tänava ääres ja madalamad mahud jäävad Pargi tänava külge.
Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringu muutmiseks hoonestuse kõrguse osas.
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Pärnu maakonna planeering3 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.
Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.
Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate
võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16).
Maakasutuse suunamisel üldplaneeringus on otstarbekas järgida järgmisi etapilise arengu
üldpõhimõtteid:
- tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate
funktsioonide-teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusefunktsiooni koostoimimine;
- järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana
seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uute suuremate elamualade
kavandamisel siduda need olemasoleva kompaktse asustusega;
- linnalise asustusega ala piirid ja maakasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga;
- linnalise asustusega ala sees paiknevad tiheasumid määrata üldplaneeringuga;
- väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri, miljööd ja ajaloolist
ehituspärandit. Säilitada linna- ja asulasüdameid, toetada seal teenuste mitmekülgsust;
- uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja
ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase;
- tagada rohelise võrgustiku sidusus nii linnalise asula siseselt kui ka väliste rohelise
võrgustiku elementidega;
- vee-äärsed alad siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke
ehitisi;
- põhimõtted linnaruumi loodus- ja kultuuriväärtuste säilimiseks näha ette
üldplaneeringuga. Tagada kaasaegsed puhkevajadused;
- eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja
linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi
võrgustikuga;
- Pärnu linnas ja selle lähiümbruses soodustada ühistranspordi kasutamist;
(p 2.5.1. Linnalise asustusega alad lk 38, 39).
Kehtiv Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu
20.05.2021.a otsusega nr 21)4
Segahoonestuse maa-ala (S) on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad otstarbed
on omavahel läbi põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna.
3
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/
4
http://www.parnu.ee/index.php?id=2811
8/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Segahoonestuse maa-alade arendamise eesmärgid:
- aktiivses kasutuses oleva, mitmekülgse ning atraktiivse linnakeskkonna arendamine;
- erinevate kokkusobivate funktsioonide koosmõju abil linnakeskkonna elavdamine;
- kesklinnas ja kesklinna lähialas elamufunktsiooni säilitamine ja soodustamine (lk 27).
Üldplaneering seab muinsuskaitsealal hoonestuse kõrgusele piirangud:
6.2 Uushoonestuse kõrgused (üp seletuskiri lk 63)
Joonis 9 Väljavõte üldplaneeringu skeemist Uushoonestuse kõrgused muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis.
Planeeritav ala paikneb alal C ja E.
Piirkond B: Uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava vahelisel alal määratakse
detailplaneeringuga - alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla erandina üle +26 m abs
kui planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla kaitsevööndi
eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende vaadeldavuse, sh
kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse.
Piirkond E: Villade alal ei tohi uusehitiste kavandatav kõrgus ületada olemasolevast
maapinnast põhimahus üle 11m, ehk maksimaalselt +13,5m kuni +15,5m abs. sõltuvalt
konkreetsest kinnistu asukohast. Uusehitiste kavandamisel tuleb arvestada konkreetse
asukoha absoluutkõrgusega ning planeeritava kinnistu kontaktvööndis olemasoleva ajalooliselt
väärtusliku tuumikhoonestuse kõrguse keskmise näitajaga. Keelatud on ajalooliselt
mitteomaste, mitmeid Teise maailmasõja eelseid kinnistuid haaravate suurte
ehituskomplekside püstitamine.
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Kehtiv Pärnu linna üldplaneering näeb ette üldiselt asjakohased tingimused Aia tn 2 // Pargi
tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute arenguks. Üldplaneeringuga kavandatav segahoonestuse
9/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
funktsioon on see, mida antud piirkonda soovitakse. See võimaldab piirkonda luua kompaktse
ja paljufunktsioonilise hoonekogumi, mis on vajalik kesklinna elavuse ja mitmekesisuse
hoidmiseks konkurentsis linnaäärsete kaubandus- ja elamuarendustega.
Samuti näeb üldplaneering ette, et reeglina on segahoonestuse maa-alal paiknevate hoonete
esimestel korrustel avalik funktsioon ja ülemistel korrustel elufunktsioon.
Lubatud on ka monofunktsionaalsed hooned, kuid seejuures on vajalik, et suuremas plaanis
(kvartal, piirkond) säiliks segahoonestusalale iseloomulik kasutus.
Lähtuvalt linnaruumi elavuse ja kasutajasõbraliku avaliku ruumi kavandamise eesmärgist on
kohalikul omavalitsusel õigus seada täpsemaid arhitektuurseid tingimusi (vitriinaknad,
sissepääsude asukohad, materjalikasutus, väliruumi osakaal ja lahendused ja muud
kvaliteetset linnaruumi loovad tingimused) (lk 28).
Üldplaneeringuga on muinsuskaitsealal seatud piirangud hoonestuse kõrgusele, mis piirkonnas
E (vt joonis 9) on 13,5 m. Detailplaneeringu eesmärk on selle piiranguga vastuolus. Peale Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringu kehtestamist on 2. veebruaril 2023 kinnitatud uus Pärnu
muinsuskaitseala kaitsekord, mis ei sea planeeritavale alale konkreetseid kõrguspiiranguid
Kaitsekorra kohaselt lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest,
hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II
maailmasõja eelsete hoonete suurusest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, värvilahendusest ja
katusemaastikust5. Kuna piirkonnas juba paiknevad suured hoonemahud, siis on kaalutlemisel
otstarbekas arvestada uut muinsuskaitseala kaitsekorda. Kaitsekorra kohaselt kuulub alale jääv
hoonestus valdavas osas C kaitsekategooriasse ning osaliselt ka B kaitsekategooriasse (Pargi
tänava poole jääv punasest tellisest hoone).
B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul tuleb säilitada
hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt
väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on seetõttu oluline hoida
alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile.
C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsuse säilitamine ei ole nõutav.
See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna endas
muinsuskaitseala väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine
muinsuskaitseala kontekstis oluline.
Kategooriad on kooskõlas ala arendusplaaniga, mis näeb ette C-kaitsekategooria hoonestuse
likvideerimist ja B-kaitsekategooria hoonestuse säilitamist.
Antud tingimused annavad kohalikule omavalitsusele võimaluse seada täiendavaid tingimusi
sõltuvalt kontekstist ja asukohast, et tagada kesklinnale sobivaim lahendus. Hoonestuse täpne
kõrgus leotakse detailplaneeringu käigus muinsuskaitse eritingimusi ja muid asjaolusid arvesse
võttes.
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002
10/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid
1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(pinnasele, veestikule, õhule, kliimale)
Kuna tegemist on olemasoleva hoonestatud piirkonnaga ning kavandamisel on kesklinnale
omane hoonestus, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega ülemäärast mõju piirkonna
pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.
Peamine ajutine keskkonnamõju on lammutus- ja ehitustegevusega kaasnev mõju, mis
ehitustegevusega paratamatult kaasneb ja mida saab leevendada asjakohaste ohutus- ja
turvameetmetega.
Jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.
2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeritavad funktsioonid ei kätke endas õnnetuse ohtu. Peamised riskid on seotud
ehitustegevusega. Mõju on võimalik vähendada ehitustegevuse korraldamise ja läbimõeldud
kommunikatsiooniga teavitades inimesi toimuvatest tegevustest/ muutustest aegsasti ette
ning võimaldades vajadusel kiirelt asjakohast infot saada.
Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seoses planeeritava arendustegevusega on tulekahju.
Tuleõnnetuse minimeerimine toimub planeerimis ja projekteerimisfaasis asjakohaste
tuleohutusmeetmete rakendamise kaudu.
Arvestades piirkonna liiklussageduse kasvu on võimalik ka liiklusega seotud õnnetuste
esinemine. Seoses uue silla kavandamisega suureneb tõenäoliselt eelkõige Pargi tänava
liikluskoormus. Arvestades, et piirkonnas on liikumiskiirus pigem madal, siis ei ole tõsist
liiklusõnnetuste ohtu. Liiklusõnntuste ohu minimeerimine toimub läbi arusaadava ja
inimsõbraliku liikluskeskkonna planeerimise ja alternatiivide (jalgrattad jms) pakkumise kaudu.
Vibratsiooni mõju puudub või on vähene. Võib ette tulla ajutist vibratsioonitaseme tõusu
seoses ehitustegevusega, mis on ajutine ja lühiajaline. Liiklusest tulenevat vibratsioonitõusu ei
ole ette näha, sest hoonete läheduses on liikumiskiirused pigem väikesed ja valdavalt sõidavad
sõiduautod.
Liigset päikesevalgust varjutavat mõju ei ole naaberkinnistutele ette näha, kuna Aia tn 2 //
Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistud moodustavad omaette kvartali ning ümbritsev hoonestus on
peamiselt ärifunktsiooniga.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistud asuvad kahe suure liiklusega kesklinna magistraali
ääres (Lai ja Aia), mistõttu on tegemist osaliselt kõrgema mürafooniga piirkonnaga.
Lähiaastatel on olulise objektina lisandumas kesklinna sild, mis toob piirkonna juurde
täiendavat liikluskoormist, mis võib mürataset suurendada.
Hooneteni, mis asuvad tänavate ääres, ulatub päevasel ajal 60-64 ... 65-69 dB suurune
mürataseme tsoon, mis täidab piirvaartust (II kategooria 65 dB, III kategooria 70 dB),
arvestades, et hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB suurem müratase. Öisel ajal ulatub
tänavate ääres asuvate hooneteni 55-59..60-64 dB mürataseme tsoon, kohati on piirväärtus
(60 dB) öisel ajal ületatud.
11/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Linnakeskkonnas on siseruumides kõige efektiivsemaks müra vahendamise meetmeks hoonete
välispiirele (aknad, välissein) parandamine, olemasolevate piiraaedade tihendamine. Uute
eluhoonete projekteerimisel tuleb arvestada liiklusmüra mõjuga ja rakendada vastavad
abinõud. Välisruumis on üheks võimalikuks meetmeks on ka raskeliikluse ümbersuunamine
ning piirkiiruse vahendamine.6 Piirkiiruse vähendamine on eriti oluline kesklinnas.
Joonis 10 Liiklusmüra tase planeeritaval alal (Pikk tänav). Väljavõte Pärnu linna välisõhus leviva
keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast
Müra kahjuliku mõju vähendamiseks planeeringualal on ruumiline lahendus koostatud nõnda,
et hoonestus on perimetraalne, mis takistab müra levikut kvartali keskele.
Liiklus
Piirkond on autodega hästi juurdepääsetav Aia, Rüütli ja Pargi tänavalt. Uute äri- ja elupindade
lisandumine toob piirkonda kaasa täiendavat liikluskoormust. Uue silla ehitusega seoses
muutub ka tänavate liikluskoormus ja olulisus. Paremini on võimalik liiklusel hajuda.
Koostatava detailplaneeringu kontekstis on peamine tagada lisanduvate pindade võimalikult
väike mõju autoliikluse kasvule. Seoses uue silla ehitusega kujuneb piirkonna liikluslahendus
suhteliselt kompleksseks, mis tähendab seda, et nii antud planeeringu kui ka kogu kesklinna
liikluse kontekstis on vajalik vähendada maksimaalselt autokasutuse vajadust. Seda toetab hea
juurdepääs erinevatest linna piirkondadest, ühistranspordipeatuste ja (rajatava)
kergliiklusteede võrgustiku lähedus. Oluline on tagada kesklinna äripindadele omane hea
juurdepääs jalgsi ja kergliikluse vahenditega, et viia autokasutuse vajadus miinimumini.
3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Mõju suurus ja ruumiline ulatus on suhteliselt suur arvestades, et ala paikneb väga olulises
asukohas Pärnu kesklinnas, muinsuskaitsealal ja on avatud ka kaugvaadetele. Piirkonda
lisandub mitmesuguseid teenuseid (kauplus, baar, restoran, kontorid, jms). Piirkond muutub
avatuks ning läbikäidavaks ja paraneb side ümbritseva linnaruumiga.
Arvestades et uued planeeritavad mahud on ligikaudu sama suured, kui olemasolevad, siis on
üldine ruumiline mõju muinsuskaitsealale suhteliselt väike. Olulisem on kesklinna äri- ja
elupindade lisandumine ning tänavaruumi elavdamine. Piirkond on hästi seotud ka ehitatava
uue kesklinna sillaga, mis toob seni kesklinnast kaugemal (üle jõe) asuvad piirkonnad linnale
oluliselt lähemale. Parem juurdepääs keskusele loob eelduse, et koos planeeritava kvartaliga
suureneb üldine kesklinna kasutus, mis toetab ka vanalinna elavust ja ruumilist aktiivsust. Juhul
kui vanalinna üldine ruumiline kvaliteet ei parane, siis ähvardab vanalinna „getosumine“, mis
tähendab, et piirkond muutub äri- ja elamispinnana ebaatraktiivseks ning uute pindade juurde
lisandumisel kolivad ärid vanalinnast minema ning pindade kvaliteet langeb veelgi.
6
Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (Akukon Eesti OÜ, 190496-3-A)
https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna_keskkonnamyra_v2hendamise_tegevuskava.pdf
12/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
Olemasolev hoonestus ei ole kultuuriväärtuslik. Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul asuv olemasolev
ajalooline koolihoone on kavas säilitada. Kuna Pärnu hotelli asemel oli XX sajandi
kolmekümnendatel Eesti Vabariigi ajaloos märgilise tähtsusega Endla teatrihoone, siis on
oluline ka piirkonna ajaloo kajastamine Rüütli tn 44 kinnistul.
5. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeritavast tegevusest tulenev mõju on kaudne. Kaitstav Vabaduse (Võidu) park jääb
planeeritavast alast ca 25 m kaugusele, mistõttu ehitustegevus eeldatavalt parki ei mõjuta.
Võimalik mõju on kvartalit ääristavatele puudele. Puude seisukorda ja säilitamise võimalusi
tuleb hinnata edaspidise töö käigus.
6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 planeeritavast hoonestusest tulenev ruumiline mõju on
kestev, pöördumatu ja pikaajaline. Ehitustegevusega seotud mõju piirkonnas sõltub piirkonna
välja ehitamisest. Tulenevalt kavandatava hoonestuse mahust on nii visuaalne kui ka
funktsionaalne mõju suhteliselt ulatuslik.
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS
1. Hinnata kvartalit ääristavate (põlis-)puude olukorda ja säilitamise võimalusi.
2. Näha ette nõuded müra leviku takistamiseks planeeritavale alale ja hoonete
siseruumidesse.
3. Tagada mugavad võimalused kergliiklusvahendite kasutamiseks. Lisaks auto parklatele
näha ette nii avalikud kui ka erarattaparklad ning tagada nende mugav juurdepääs ja
kasutus.
7. KOKKUVÕTE
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga on seatud asjakohased tingimused
piirkonna arenguks. Kesklinna ning sealhulgas ka Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44
kinnistu multifunktsionaalsust on ette planeeritud, mistõttu on alale määratud
paindlike tingimustega juhtfunktsioon.
Muinsuskaitseala kõrguspiirangute osas on asjakohane lähtuda uuest muinsuskaitseala
kaitsekorrast ning arvestada seda üladplaneeringu muutmise ettepaneku koostamisel.
Linna üldise arengu mõttes on oluline jälgida, et vanalinn, kui arhitektuuri- ja
kultuuriväärtuslik piirkond ei jääks konkurentsis alla kesklinna ja mujale lisanduvatele
äri- ja elupindadele.
Tegemist on olulise kvartaliga Pärnu kesklinnas, mis on avatud kaugvaadetele piirkonna
tänavasihtidelt ja Iseseisvuse väljakult. Lähtuvalt sellest on vajalik tagada hoonestuse
13/ 14
Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
kõrge arhitektuurne kvaliteet ja funktsionaalne side ümbritseva linnaruumiga.
Üldplaneering seab selleks samuti sobivad eeldused.
Arendustegevusega kaasnev ajutine negatiivne mõju Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn
44 kinnistutel on seotud ala välja ehitamisega, mille mõju saab reguleerida
projekteerimise ja ehitustegevuse kavandamise faasis.
Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44
kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
14/ 14
Märkus:
Tegemist on illustreeriva mahuga, mis ei kajasta hoone lõplikku välimust ja kuju. Hoone arhitektuurne lahendus antakse
arhitektuurse projektiga.
M 1:2295,73
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK
AIA 3TN 2 // PARGI TN 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
Lisa
november 2023
töö nr: 2302
Pärnu linn
3D illustratsioon
Tellija: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: OÜ XXXXXXX
ILLUSTREERIV JOONIS AS-4
Aia tn 2 // Pargi
Arhitekt: tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu
K. Tiigisoon OÜ LINNAK Piiri tn 14a,algatamise
80036, Pärnu linn taotluse juurde
telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.22.100.58
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Hoonete suurim
Hoonete Suurim lubatud Suurim Suurim
Olemasoleva lubatud kõrgus Suurim Krundi
Krundi Krundi kasutamise suurim korruselisus maa-alune maa-pealne Katuse tüüp ja
katastriüksuse Pos. nr. (maa- lubat. br täisehitus
pindala m² sihtotstarve* lubatud arv (maa-alune/maa ehitisealune ehitisealune kalle
aadress alune/maa m² %
krundil pealne) pind m² pind m²
pealne) m
ÄK, ÄB, ÄM 20 - 50%; HA-1: -1/7; HA-1: -3,5/27; lame või madal
Aia tn 2 // Pargi tn 1 01 6 397 3 3800 4200 19000 66
EK 50 - 80% HA-2: -1/3 HA-2: 0/18 viil 0-15°
HA-1: -1/8; HA-2: 0/18; lame või madal
Kinnistu aadress 2 02 4 507 ÄK, ÄB, ÄM 3 2800 2600 10500 58
HA-2: -1/3 HA-1: -3,5/29 viil 0-15°
10 904 m² 6600 6800 29500
leppemärgid
planID ja planeeritava ala piir
01 planeeritavad krundipiirid ja pos nr
hoonestusala
planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
juurdepääs krundile
HA-1
HA-2
01
02 HA-2
HA-1
Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu
juhtfunktsioonile
Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon
EK - korterelamu maa Segahoonestuse maa-ala (S)
ÄB - kontori- ja büroohoone maa Segahoonestuse maa-ala (S)
ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa Segahoonestuse maa-ala (S)
ÄM - majutushoone maa Segahoonestuse maa-ala (S)
Märkus:
Käesoleva skeemi näol on tegemist esialgse nägemusega detailplaneeringu lahendusest, mis võib edasise töö käigus ja täiendava
info laekumisel muutuda.
M 1:500
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK
AIA2 TN 2 // PARGI TN 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
Lisa
november 2023
töö nr: 2302
Pärnu linn
Tellija: Pärnu Linnavalitsus
planeeringulahenduse
Huvitatud isik: OÜ XXXXXXX
skeem PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-3
AiaArhitekt:
tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu
K. Tiigisoon algatamise
OÜ LINNAK Piiri tn 14a, taotluse
80036, Pärnu linn juurde
telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.22.100.58
LISA 1 detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistu detailplaneering
Pärnu linn
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja (62510:091:1560) katastriüksuses sihtotstarve on 100 % ühiskondlike ehitiste
maa, kinnistu pindala on 6397 m².
Rüütli tn 44 DP kinnistu (62510:091:1030) katastriüksuses sihtotstarve on 100 % ärimaa, kinnistu
pindala 4508 m².
Koostatava detailplaneeringuga soovitakse kinnistutele kavandada äri-, majutus- ja eluhoonestus
vastavalt lisatud skeemile (vt lisa 2 ja lisa 3). Kinnistul asuvad hooned lammutatakse välja arvatud
Pargi tn pool asuv punasest tellisest ajalooline koolihoone.
Hoonestuse kõrguseks on planeeritud kuni 27 m (7 korrust), Rüütli tn 44 osaliselt kuni 8 korrust,
millele lisandub mõlemal krundil üks maa-alune korrus. Hoone 1. korrusele on kavandatud avalikku
ruumi avatud vaateakendega kontori- ja äripinnad. Juurdepääs (autoga) on Pargi tänava poolt.
Hoonetele on kavandatud maa-alune parkimine.
Ehitusõiguse esialgsed parameetrid on antud lisas 2 – planeeringulahenduse skeem.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks segahoonestuse maa-ala
(S). Üldplaneering seab kinnistul ette kõrguspiirangud seoses üldplaneeringu muinsuskaitse
tingimustega. Detailplaneeringuga on kavas teha Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu
muutmise ettepanek.
Märkus: esitatud skeemid ja parameetrid on esialgsed ning võivad edasise töö käigus
täpsustuda/muutuda.
Karri Tiigisoon
OÜ Linnak
02.11.2023