Keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamisest teavitamine ka KMH programmi kohta seisukoha küsimine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Failid

Sisu (failidest)

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 28.11.2023 nr 4-13/61-2 Keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamisest teavitamine ka KMH programmi kohta seisukoha küsimine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 alusel teavitame Teid Lääne-Harju Vallavalitsuse 24.10.2023 korraldusega nr 738 Paldiski linnas Kasesaare tee 10 kinnistule kavandatava rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksuse keskkonnamõju hindamise algatamisest. Algatamise korraldus on kirjale lisatud. KeHJS § 151 alusel küsime KMH programmi sisu kohta seisukohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisad: 1) KMH algatamise korraldus 2) Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas. Keskkonnamõju hindamise programm (Hendrikson § Ko töö nr 23004744) Saajate nimekiri: Keskkonnaamet Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaitseminitseerium Riigi Kaitseinvesteeringute keskus Terviseamet Transpordiamet Eesti Raudtee AS Tallinna Sadam AS Elering AS Enefit Green AS AS Lahevesi Eesti Keskkonnaühenduste Koda Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 Baltic Oil Service OÜ Esteve AS Autolink Eesti Traalpüügi Ühistu Pakri teadus- ja tööstuspark 2 (2) LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS KORRALDUS Paldiski 24.10.2023 nr 738 Keskkonnamõju hindamise algatamine OÜ Derivaat NH3 (registrikood 10726198) esitas ehitusloa taotluse 2311271/12782, millega kavandab Paldiski linnas Tallinna Sadama AS-i Lõunasadama aladele rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksust. Tootmisüksus ise hakkab paiknema Paldiski linnas Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) maaüksusel. Tootmisüksus ühendatakse torustikuga Lõunasadama kaini selleks, et laadida toodangut otse laevadele. Samuti on oluline, et tootmiseks kasutatakse taastuvenergiat. Selleks kavandatakse Paldiski tuulepargi alajaama ja tootmisüksuse vahele otseliini. Tootmine vajab toorainena vett, mis võetakse Paldiski reoveepuhasti heitvee väljalasust, puhastatakse rajatavas veetöötlusjaamas. Selleks kavandatakse torustikku Paldiski reoveepuhasti ja tootmisüksuse vahele. Ettevõtte kavandatud projekti eesmärgiks on luua Paldiskis vajalikud tehnoloogilised ja taristutingimused rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmiseks. Ammoniaagi projekteeritav tootmisvõimsus on 2,506 t/h, 60,14 t/ööp, 20 000 t/a. Toorainena on vaja toota vesinikku ca 0,453 t/h, 10,875 t/ööp, 3620 t/a; vesiniku tootmiseks kasutatakse vee elektrolüüsi. Kavandatav ammoniaagi tootmine on olemuselt väikesemahuline keemiatööstus. Ammoniaak on kavas võtta kasutusele laevakütusena – tegemist on laialdaselt kasutatava kemikaaliga, mis kütusena võimaldab saavutada laevatranspordi süsinikuneutraalsuse. Ammoniaagi tootmiseks kasutatakse toorainetena vesinikku ja lämmastikku. Mõlemad on kavas toota kohapeal. Vesiniku tootmises on peamisteks ressurssideks demineraliseeritud vesi ja elektrienergia. Kokku läheb tehases vaja kuni 5 m3/h vett (demineraliseeritud vee saamiseks vajalik toorvee maksimaalne kogus) ja ca 27 MW elektrienergiat. Kogu elektrienergia on kavas saada Eesti Energia Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest (tuulepargid + päikesepaneelid). Toodetava ammoniaagi ladustamiseks on kavas rajada 4 mahutit, á 430 tonni. Vesiniku ja ammoniaagi tootmine kuuluvad nii keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kui tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt keemiatööstuse hulka. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 11 järgi on tegemist eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusega (aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad anorgaanilisi põhikemikaale). THS järgi on nii vesiniku kui ammoniaagi tootmiseks vaja keskkonna- kompleksluba. Kemikaaliseaduse (KemS) järgi on kavandatav käitis A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (ammoniaagi üheaegselt käideldav kogus ületab majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa tabelis 2 punktiga 35 sätestatud A-kategooria ettevõtte künniskoguse 200 tonni; vesiniku üheaegselt käideldav kogus ületab eeldatavalt määruse lisa tabelis 2 punktiga 15 sätestatud C-kategooria ohtliku ettevõtte alammäära 0,5 tonni, kuid jääb alla B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskoguse 5 tonni). Seega tuleneb keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus ka ettevõtte ohtlikkuse kategooriast (KeHJS § 6 lõike 1 punkt 33 eeldab olulise keskkonnamõju esinemisvõimalust A-kategooria suurõnnetuse 2 ohuga ettevõtte rajamisel). Planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste gaaside käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on eeldatavalt oluline ruumiline mõju, kuid kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Valitud asukohas on kavandatava tootmistegevuse aluseks Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, ehitusloa andja on Lääne-Harju Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise otsus kuulub vallavalitsuse pädevusse. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 11 kohaselt on aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad anorgaanilisi põhikemikaale olulise keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul algatatakse KeHJS § 11 lõike 3 alusel kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt keskkonnamõju hindamise kohustus ka käitise ohtlikkuse seisukohast. Keskkonnamõju hindamise otsustaja on Lääne-Harju Vallavalitsus (Rae tn 38, Paldiski). Keskkonnamõjude hindamiste menetlusi ei liideta. Vajalike keskkonnauuringute kohta teave käesoleval hetkel puudub. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1, § 6 lõike 1 punktid 11 ja 33, § 7 punkti 1, § 11 lõike 3 ja lõike 8, § 12 lõike 1 ja § 261 1. Algatada Paldiski linnas Kasesaare tee 10 kinnistule kavandatava rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksuse keskkonnamõju hindamine. 2. Ehitustalitusel tagastada ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 taotlejale kuni keskkonnamõju hindamise menetluse lõppemiseni. 3. Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonnal teavitada keskkonnamõju hindamise algatamisest kirjalikult keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast korralduse andmist. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Lääne-Harju Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul korralduse teatavaks- tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Saat (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Anti Pärtel vallasekretär Versioon 06.11.2023 /// TÖÖ NR 23004744 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehas Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr 23004744 Tartu 2023 Juhan Ruut Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155 Katri Järvekülg Keskkonnakorralduse spetsialist Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK ........................................... 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ........................................................................................ 5 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 13 3.1. Asustus ja maakasutus ........................................................................................... 13 3.2. Pinnaveekogud ....................................................................................................... 13 3.3. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ...................................................... 14 3.3.1. Geoloogia ........................................................................................................ 14 3.3.2. Hüdrogeoloogia ................................................................................................ 14 3.4. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik .................................. 15 3.5. Atmosfääriõhk ........................................................................................................ 18 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................... 19 4.1. Riigi tasandi dokumendid ........................................................................................ 19 4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid ............................................................. 19 4.3. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vajaduse hindamine ...................................... 20 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .................................................................... 21 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 23 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................. 28 8. MENETLUSOSALISED ........................................................................................... 30 8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta .......................................................... 30 8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega ................ 31 9. KAASAMISE TULEMUSED .................................................................................... 33 9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/ küsimustele vastamine ................................................................................ 33 9.2 KMH programmi avalik väljapanek ja arutelu ........................................................... 33 9.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................. 33 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 34 LISAD ............................................................................................................................. 35 LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID .................................................................... 35 1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ..................................................... 35 1.2. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade ..................................................... 35 LISA 2. KMH PROGRAMMILE ESITATUD ASJAKOHASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE .............................................................................................. 35 LISA 3. KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU ........................... 35 LISA 4. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE ........................... 35 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 3 SISSEJUHATUS Derivaat NH3 OÜ (registrikood 10726198, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, 10140; edaspidi ka ettevõte) kavandab vesiniku ja ammoniaagi tootmise käivitamist Paldiski linnas. Vesinikku toodetakse peamiselt ammoniaagi tooraineks, ammoniaagi kasutamise peamine eesmärk on keemiatööstuse lähteainena ning laevakütusena, kavas on lähipiirkonna sadamates ammoniaaki kütusena kasutavatele laevadele punkerdamisteenuse osutamine. Ettevõte esitas ehitisregistrisse 03.10.2023 ehitusloa taotluse nr 2311271/12782, millega kavandab rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmisüksust Paldiski linnas Tallinna Sadama AS-i Lõunasadama alale Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) maaüksusel . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJSi § 6 lg 1 p 33 järgi on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega (ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte) . Lisaks on käitis olemuselt väikesemahuline keemiatööstus, millel on KeHJS § 6 lg 11 kirjeldatud tunnused (aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad anorgaanilisi põhikemikaale) – vesiniku tootmiseks kasutatav veeauru elektrolüüsitehnoloogia on funktsionaalselt seotud ammoniaagi sünteesietapiga, kuna auru saamiseks kasutatakse sünteesiprotsessis tekkivat soojust. Lääne-Harju Vallavalitsus algatas 24.10.2023 korraldusega nr 738 keskkonnamõju hindamise (Lisa 1.1). Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakond teavitas keskkonnamõju hindamise algatamisest kirjalikult keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (Lisa 1.2). Kemikaaliseaduse järgi on kavandatav käitis A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Planeerimisseaduse § 95 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste gaaside käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on eeldatavalt oluline ruumiline mõju, kuid kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Valitud asukohas on kavandatava tootmistegevuse aluseks Soomepoiste tee 10, Saare 1, Rae põik 19 / Kase maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering . Derivaat NH3 OÜ ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on mõjude hindaja Hendrikson & Ko (juhtekspert Juhan Ruut, litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi 8. peatükis. 4 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216, registriosa nr 13603002) asub Paldiski linnas ja asub Paldiski Lõunasadamast idas, jäädes Tallinn -Paldiski, Paldiski-Padise maantee ja Paldiski lõunasadam tee vahelisel maa-alal. Kinnistu on 100% tootmismaa suurusega 26402 m 2 (2,64 ha), praegu on kinnistu hoonestamata. Paiknemine haldusüksuses on toodud joonisel 1.1. Kinnistu kasutamiseks sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping AS-ga Tallinna Sadam tähtajaga 50 aastat. Joonis 1.1 Ammoiaagitehase paiknemine (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2023) Kavandatava tegevuse eesmärgiks on luua Paldiski linna aastaks 2026 rohevesiniku ja - ammoniaagi tootmise tehas. Projekt on jaotatud etappideks: ▪ I etapp – ettevalmistused tootmistegevuse käivitamiseks; ▪ II etapp – ettevalmistav ehitustegevus; ▪ III etapp – vesiniku tootmise alustamine, ammoniaagi tootmise seadistamine tootmise alustamine. Eeldatavalt alustab ammoniaagitehas tegevust 2026. a I kvartalis. Lähiperspektiivis on ammoniaak kavas võtta kasutusele keemiatööstuse toorainena ning laevakütusena. Tegemist on laialdaselt kasutatava kemikaaliga, mis kütusena võimaldab saavutada laevatranspordis süsinikneutraalsuse. Roheammoniaak suunatakse kasutusele Paldiski Lõunasadama kaudu, kas seal sildunud laevade punkerdamiseks või laadimiseks tankeritele. Tootmisvõimsuste projekteerimisel, on arvestatud, et osa toodetud ammoniaaki ning ka vesinikku müüakse Eesti tööstusettevõtetele ja transpordisektorisse. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Ettevõte kavandatud projekti eesmärgiks on 2026. aastaks luua Paldiskis vajalikud tehnoloogilised ja taristutingimused rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmiseks. Järgnevalt on esitatud ülevaade kavandatavast tegevusest arvestusega, et ammoniaaki toodetakse kuni 25 000 t/a . Siinkohal on oluline täpsustada, et näidatud on peamised tootmistegevused ja kõik allpool esitatud arvulised näitajad on indikatiivsed . Edasise tehnoloogilise projekteerimise käigus võib lisanduda tegevusi ja arvandmed täpsustuda (näiteks esitati ehitusloa taotlusele kaasnevas dokumentatsioonis ammoniaagi tootmismahu prognoosiks 20 000 t/a, 27.10.2023 esitati täpsustatud äriplaan tootmismahu prognoosi ga 22 554 t/a; mahu erinevus tuleb sellest, et algselt nähti ainukese toodangu tarbijana merendusvald - konda). Mõjude hindamisel lähtutakse täpsustatud andmetest ja KMH protsessi lõppedes täpsustatakse tegevusloa taotlus e mahte vastavalt mõju hindamise tulemusteni (Lääne-Harju Vallavalitsuse 24.10.2023 korralduse nr 738 punkti 3 järgi tagastatakse ehitusloa taotlus taotlejale kuni KMH menetluse lõppemiseni) . Kasesaare tee 10 paikenvad ehitised ja tegevused Kavandatud tegevuse elluviimiseks on vajalik tootmisüksuste rajamine. Rajatakse, veetöötluskompleks, elektrolüüsiplokk, sünteesiplokk ja separeerimsplokk , kompressor- jaamad, jms. Kõik tootmisüksused on eeldatavalt kas konteinerlahendusega (koosnevad konteineritesse paigutatud moodulitest) või on spetsiaalseadmed, mis vajadusel on ümbritsetud korpusega. Hoonetest rajatakse kontor ja garaaž. Tootmisüksuste ja hoonete paigutuse esialgne eskiislahendus on esitatud Joonisel 2.1. Joonis 2.1 Ammoniaagitehase tootmisüksuste paiknemine Kasesaare tee 10 (väljavõte eskiisprojektist). Ammoniaagitehase seadmed paikenvad oranžiga tähistatud piirkonnas, muud tootmisüksused ja hooned on lillaka tooniga. Rohelised on märgitud erinevate torustike estakaadid. 6 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Ammoniaagi projekteeritav tootmisvõimsus on 2, 685 t/h, 64,44 t/ööp, 22 554 t/a arvestades tehase tööajaks 350 päeva aastas ( kui tootmismaht on kuni 25 000 t/a, oleks päevane tootmisvõimsus ca 2,976 t/h). Ammoniaagi tootmiseks kasutatakse toorainetena vesinikku ja lämmastikku. Mõlemad on kavas toota kohapeal. Lämmastik eraldatakse õhust, tõenäoliselt molekulaarsõeladel adsorbeerimise meetodiga (Pressure Swing Adsorption, PSA), lisaks õhule on peamiseks tarbitavaks ressursiks elektrienergia (PSA korral eeldatav kulu 0,31-0,63 kWh/kgN 2 ) 1. Lämmastikku toodetakse 2208,5 kg/h, 18 551 t/a. Kõrvalsaadusena on võimalik toota hapnikku. Vesiniku tootmiseks kasutatakse vee elektrolüüsi. Ammoniaagi tootmismahtu arvestades on vesinikku vaja toota 5 351,8 nm 3 /h ca 0,477 t/h), 11 t/ööp, 4 000 t/a (puhtusaste 99,999%). Vesiniku tootmises on peamisteks ressurssideks demineraliseeritud vesi ja elektrienergia. Demineraliseeritud vee saamiseks rajatakse pöördosmoosil põhinev veepuhastusjaam. Summaarne toorvee vajadus on kuni 5 m 3 /h (kui 20% toorveest moodustab retendaadi ja 80% permeaadi ehk demineraliseeritud vee). Sõltuvalt tehnoloogilisest lahendusest võib 1 m 3 demineraliseeritud vee saamiseks heitveest kuluda 3 -10 kWh elektrienergiat. Arvestuslikult võetakse energiakuluks 10 kWh/m 3 , st veepuhastuse energiavajadus on ca 50 kW. Kuna ammoniaagi süntees on eksotermiline protsess, jääb protsessis tekkivat soojusenergiat üle ja seetõttu projekteeritakse vesiniku tootmine tahkeoksiidist elektrolüüsiraku ( Solid Oxide Elektrolysis Cell, SOEC) tehnoloogial. Tegemist on kõrgtemperatuurse (7 00 – 850 o C) veeauru elektrolüüsiga, mis vajab tavapärase elektrolüüsiga võrreldes vähem energiat. Tavatemperatuuril vee elektrolüüsimisel on energiavajadus 15,9 MJ/kg vee kohta, kasutatakse elektrienergiat. Kõrgtemperatuurse elektrolüüsi korral on energiavajadus 13,8 MJ/kg vee kohta, kusjuures sellest 3,5 MJ/kg saab katta soojusenergiaga (kulub peamiselt vee aurustamiseks, aurukatel paikneb vee demineraliseerimise seadme juures) ja ülejäänud 10,5 MJ/kg jaoks kasutatakse elektrienergiat 2 . Selle tulemusena väheneb elek trolüüsi- protsessi elektrienergia vajadus ligikaudu kolmandiku võrra ja 464,4 kg/h vesiniku tootmisel on alalisvoolu vaja 19,44 MW senise 27 MW asemel. Vesiniku vahetuks tootmiseks kasutatavate seadmete energeetiline kasutegur keskmistel töötingimustel on eeldatavalt 88,8%. Vesiniku tootmisüksus jaguneb erinevateks väiksema võimusega mooduliteks , iga moodul saab töötada autonoomselt. Tõenäoliselt rakendatava tehnoloogia korral on mooduli võimsus ca 1,95 MW, st läheb vaja kokku 10 moodulit . Eeldatav veeauru vajadus kokku on 4,881 t/h. Moodulid paigutatakse üksteise suhtes ohutuid vahemaid arvestades. SOEC protsessiga saadud vesinik sisaldab ca 10 % veeauru, seetõttu järgneb elektrolüüsi- etapile vesiniku jahutamine veeauru väljakondenseerimiseks ja kuivatamine. Maksimaalne vesiniku kogus tootmisseadmete sõlmedes võib olla suurusjärgus 10…20 kg. Suurim kogus vesinikku on hoidlates, analoogia põhjal vesiniku kõrgrõhuhoidla (eeldatavalt mahutab kuni 35 kg vesinikku, koosneb ca 50 L mahuga balloonidest, kogumaht ca 0,75 m 3 ) ja madalrõhu transpordikonteiner (eeldatavalt mahutab kuni 425 kg vesinikku, koosneb eeldatavalt 9 toruballoonist, mis on jagatud kolmeks survepangaks; maksimaalne rõhk 450 bar ). Kui vesinik suunatakse ammoniaagi tootmisplokki torustiku kaudu, siis ei ole vajalik transpordikonteinerite kasutamine. Vesinikuhoidlate arv ja maht selgub edasise projekteerimise käigus. Seejuures võetakse eesmärgiks, et käitise ohualad ei ulatu käitise piiridest kaugemale kui 400 m. 1 https://www.airbestpractices.com/system -assessments/air-treatmentn2/energy-costs-associated- nitrogen-specifications 2 Bloomenergy. White Paper. Unlocking the power of heat to maximize clean hydrogen production through electrolysis. July 2021 . Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 7 Ammoniaaki sünteesitakse lämmastiku ja vesiniku segust raudkatalüsaatoril. Vesiniku ja lämmastiku segu komprimeeritakse rõhule 122 atm ja segatakse tsirkuleeriva gaasiga, seejärel kuumutatakse soojusvahetusprotsessidega (rekupereerimisega) temperatuurile 155 o C. Süntees toimub kolmes järjestatud reaktoris. Iga reaktor on soojusisoleeritud kõrgsurveanum, milles asub katalüsaatorikiht. Reaktsioon on eksotermiline, st kolmandast reaktorist väljuv gaasisegu jahutatakse kõigepealt rekupereerimisega temperatuuril e 320-340 o C ja seejärel õhkjahutusega temperatuurini 170 o C. Jätkub mitmeastmeline jahutamine, mis lõpeb aurustusjahutis ammoniaagi (NH 3 ) kondenseerimisega-jahutamisega ladustamis- temperatuurile (jahutamiseks kasutatakse vedelat NH 3 ). Vedel NH 3 eraldatakse gaasist separaatoriga, gaasifaas moodustab protsessis tsirkuleeriva gaasi. Vedelfaas kogutakse ammoniaagikogujasse, kus rõhu alandamisega eralduvad lahustunud gaasid (käideldakse koos mittekondenseeruvate gaasidega, läbipuhkegaasi ja mahutigaasiga, kogus ca 22 nm 3 /h, suunatakse tõrvikusse). Ammoniaagikogujast läheb vedel NH 3 isevoolselt hoidmismahutitesse. Ammoniaagi hoidmistemperatuur ja rõhk, samuti ka mahutite vajaminev kogumaht ja mahutite arv selgub edasise projekteerimise käigus (eeldatav maksimaalne kogumahutavus võib olla kuni 4 000 tonni). Mahutitest aurustuv ammoniaak suunatakse sünteesireaktorisse. Kogu tootmisüksuse elektriline töövõimsus on 19,9 MW (installeeritud võimsus on 20,4414 MW, millest veepuhastus 0,025 MW, aurugeneraator 0,466 MW, elektrolüüsiüksus 20,29 MW, vesiniku kuivatamine 0,034 MW, lämmastiku tootmine 0,565 MW, lämmastiku kompresseerimine 0,0795 MW, ammoniaagi süntees 0,0359 MW, gaasikompressor 0,67 MW , tootmisautomaatika 0,05 MW). Tehas kasutab aastas 167 163 MWh elektrienergiat. Tehase toimimiseks rajatav taristu Ligikaudu kolmandik tehases vajaminev elektrienergiat on kavas saada AS Enefit Green Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest. Selleks rajatakse maa -alune elektrikaabel Sadama tn -Ristiku tn ristumise piirkonnast kuni Kasesaare tee 10 kinnistuni. Kaa bli rajamiseks taotletakse eraldi projekteerimistingimused, eeldatavalt kulgeb see Põdra tee ja Samblamaa kinnistu kaudu Leetse teeni ja sealt edasi Kasesaare tee kinnistuteni (vt Joonis 2.2). Trassi ligikaudne kogupikkus on 3,8 km. Stabiilse elektrivarustamise tagamiseks luuakse ühendus põhivõrguga , ka siin taotletakse eraldi projekteerimistingimused. Praeguseks on selgunud, et tehase veeallikaks saab olla Paldiski linna reoveepuhastilt merre suunatav heitvesi. Kavandatav veetöötlussüsteem võtab puhastamiseks kuni 13 m 3 /h heitvett, millest saadav tööstuslikuks kasutamiseks sobiv vesi (ca 10 m 3 /h) moodustab ca 30% Paldiski linna reoveepuhasti väljavoolust. Tegemist on projektiga, mis võimaldab vee ringlusesse võttu, väldib põhjavee kasutamist ja seetõttu vähendab koormust Paldiski linna veevarustussüsteemile. Heitvee kasutamiseks ja tehases tekk iva reovee ärajuhtimiseks on vaja rajada 2,44 km pikkused trassid Kasesaare tee 10 kinnistult reoveepuhastini (asub Jaama tn 11). Trassid kulgevad peamiselt piki Jaama tn (vt Joonis 2.3), nende rajamiseks taotletakse eraldi projekteerimistingimused. Kuna ammoniaagi üks kasutusala on laevakütusena, rajatakse ca 1 km pikkune ammoniaagitoru Kasesaare tee 10 kinnistult Kai tn 7 (sinna rajatakse Paldiski Lõunasadama uus kai, vt Joonis 2.4). Trassi rajamiseks taotletakse eraldi projekteerimistingimused. Peamine vajaminev soojusenergia saadakse ammoniaagi sünteesireaktori soojusvahetus - protsessidest, puuduvjääv osa kaetakse elekriga. Kasesaare tee 10 väliseid trasse sooja- varustuse tagamiseks ei rajata. 8 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Joonis 2.2 Ammoniaagitehase elektrikaabli trassi asukoht (väljavõte eskiisprojektist). Joonis 2.3 Tehase veetorustiku asukoht (väljavõte eskiisprojektist) Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 9 Joonis 2.4 Tehase ammoniaagitorustiku asukoht (väljavõte eskiisprojektist) . Alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu vi ima. Keskkonnamõju hindamise käsiraamatu 3 ptk 6.4 toob välja, et alternatiivide all tuleb mõista eelkõige projekti eesmärgi kui terviku saavutamise põhimõtteliselt erinevaid variante , kuid KMH praktikas on hakanud esinema ka juhtumeid, kus alternatiividena käsitletakse eesmärgi saavutamise komponentide variante (üksikute protsesside variandid, objektide disain jms) . Siin võib osutuda otstarbekas eristada peamisi alternatiive ning nende alavariant e. Reaalsete valikuvariantide hulk sõltub konkreetsest olukorrast. Muuhulgas tuleb arvestada, et keskkonnamõju hindamine peab käsitlema kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid, nii otseseid kui ka kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid , st alternatiivne lahendus muudab ka vähemalt ühe mõjuteguri kaudu avalduvat keskkonnamõju, Kuna tegemist on erasektori projektiga, mis kavandab konkreetset tegevust konkreetsele kinnistule, siis sisuliste alternatiivide hulk on piiratud . Sellisel juhul näeb KMH käsiraamat ka võimalust, et alternatiivide hulk võib piirduda kahega: arendaja pakutud tegevusega ning 0-alternatiiviga, kui kavandatavat tegevust ei rajata) . Eeltoodust lähtuvalt on kavandataval tegevusel järgmised alternatiivid: 3 T . Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 201 7. Leitav https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus -keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju - hindamine jaotisest „Üldised juhendid“ 10 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm ▪ Alternatiiv 1 – kavandatavaks tegevuseks on rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmise tehase rajamine Kasesaare tee 10 kinnistule vastavalt arendaja kavandatud mahtudele. Tegevuse eesmärk on toota kuni 25’ 000 t/a ammoniaaki. Ammoniaagi tootmiseks vajalik vesinik ja lämmastik toodetakse kohapeal. Vesiniku tootmiseks paigaldatakse tahkeoksiidist elektrolüüsiraku ( Solid Oxide Elektrolysis Cell, SOEC) tehnoloogial põhinevad elektrolüüsiseadmed , mis võimaldavad toota vesinikku ca 4 000 t/a. SOEC tehnoloogias vajaminev veeaur (4,52 t/h) toodetakse kohapeal aurukatlaga, mis saab energia soojusvahetusprotsessidest ammoniaagireaktoriga. Lämmastikku saadakse õhust füüsikaliselt, eraldatakse PSA või krüogeense meetodiga, tootmismaht ca 18 600 t/a. Erinevad tootmisüksused ühendatakse käitisesiseste torustikega, mis paiknevad ühel põhiestakaadil. Tehases vajaminevate ohtlike ainete hoidlate projekteerimisel võetakse eesmärgiks, et nendega seotud ohualad ei ulatuks käitise piiridest üle 400 m kaugusele. Kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete kohaselt, samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. Kõikide tootmisprotsesside eeldatav summaarne elektrienergia vajadus on ca 20,5 MW. Kolmandik tehases vajaminevast elektrienergiast on kavas saada AS Enefit Green Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest , selleks rajatakse ca 3,8 km pikkune maa-alune elektrikaabel. Ülejäänud elektrienergia vajadus kaetakse põhi- võrgust. Tehases vajaminev vesi saadakse Paldiski linna reoveepuhasti heitveest. Tehase veetöötlussüsteem võtab puhastamiseks kuni 13 m 3 /h heitvett, millest saadakse ca 10 m 3 /h tööstuslikuks kasutamiseks sobivat vett, sh ca 5 m 3 /h demineraliseeritud vett elektrolüüsiprotsessis vajamineva veeauru saamiseks. Heitvee kasutamiseks ja tehases tekkiva reovee ärajuhtimiseks rajatakse ca 2,44 km pikkused trassid Kasesaare tee 10 kinnistult Paldiski linna reoveepuhastini. Ammoniaagi kasutamiseks laevakütusena, rajatakse ca 1 km pikkune ammoniaagitoru Kasesaare tee 10 kinnistult Paldiski Lõunasadamasse Kai tn 7 . ▪ Alternatiiv 2 – olulised muudatused kavandatavas tegevused võrreldes alternatiivi 1 puhul kirjeldatuga, sh erinevate tegevuste võimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine. Asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine või täiendavate tehnikate rakendamine alternatiiv 1 aluseks olevas tehnoloogilises projektis kirjeldatule. Muudatusteks võib olla ka mingi tooraine kohapealsest tootmisest loobumine ja selle asemel toorme mujalt saamine, torutranspordi asendamine veostega jms. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega või tegevuste asendamisega leevendada. Selliseid piiranguid praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus vastavad kirjeldused. Kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse PVT nõuete kohaselt , samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele. ▪ 0-alternatiiv – rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmise tehast Kasesaare tee 10 kinnistule ei rajata. 0-alternatiivi mõju ulatub tegelikult Kasesaare tee 10 käitisest kaugemale, kuna see mõjutab perspektiivis ammoniaaki toorainena kasutavaid keemiatööstuse ettevõtteid ja ammoniaaki kütusena kasutavaid laevu. Samas ei ole selle KMH raames põhjendatud käitiseväliste tegevuste kirjeldamine ja kaasneva laiema mõju hindamine, kuna välistatud ei ole tehase rajamine mujale või Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 11 ammoniaagiga varustamine teiste arendajate poolt (kuigi ühtegi sellist projekti praegu teada ei ole). Nii ammoniaagi tootmine kui transport peavad vastama õigusaktide ja PVT nõuetele, seetõttu ei ole põhimõttelisi erinevusi avalduda võivas keskkonnamõju määras, kui tootmiskoht ei asu Kasesaare tee 10. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Alternatiivide 1 ja 2 kirjeldustes viidatakse, et kogu tehase tehnoloogia ja seadmestik projekteeritakse PVT nõuete kohaselt , samuti eeldatakse käitamist vastavalt PVT nõuetele – põhjuseks on keskkonnakompleksloa kohuslus vastavalt tööstusheite seadusele (THS) – tegemist on keemiatööstusega 4, PVT kasutamine kuulub käitise kasutamise üldpõhimõtete hulka (THS 26 lg 1 p.3). THS § 42 lg 1 sätestab, et PVT nõuete kohaldamisel lähtutakse käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT -järeldustest. Suuremahulist ammoniaagi tootmist käsitletakse 2007. a koostatud LVIC-AAF PVT viitedokumendis 5, sh käsitletakse selles süngaasi tootmist maagaasist jm süsivesinikest , et saada ammoniaagi sünteesiks vajalikku vesinikku. Viitedokumendi ptk 2.1 määratletakse tüüpilise suuremahulise ammoniaagi tootmise mahuks 1000 – 2000 tonni NH 3 päevas ja kohalduv PVT, sh PVT-ga saavutatav ressursitarve ja heited, põhinevad maagaasi katalüütilisel reformimisel. Sisuliselt põhineb kogu tehnoloogilises protsessis rakenduv PVT reformingu ja ammoniaagi sünteesi integreerituses . Viitedokument ei kajasta väikesemahulise ammoniaagi tootmisele kohalduvat PVT -d. Viitedokumendi ptk 2.4.26 selgitab, et kui tootmismaht on kuni 500 t päevas NH 3, võidakse kasutada vesiniku saamiseks vee elektrolüüsi. Elektrihindade tõttu ei peeta suuremahulisel NH 3 tootmisel elektrolüüsi konkurentsivõimeliseks, kuid tulevikus /odava/ taastuvenergia piisaval olemasolul on elektrolüüs huvipakkuv ja eeldatavalt konkurentsivõimeline. LCIV-AAF viitedokumenti ei ole Euroopa Komisjon tööstusheite direktiivi (THD) jõustumise järgselt kaasajastatud ja seetõttu puuduvad sellel THD kohased PVT-järeldused. Vesiniku elektrolüüsi teel tootmist ei kajastata teistes kemikaalivaldkonna PVT viitedokumentides ega järeldustes. Eeltoodust tuleneb, et käitist, mis on ette nähtud ammoniaagi tootmiseks ca 60 tonni ööpäevas tuleb hinnata lähtuvalt horisontaalsetest PVT järeldustest ja viitedokumentidest. Kavandatava tegevuse suhtes on asjakohased PVT allikad järgmised: ▪ Keemiasektori heitgaaside ühised käitlus - ja töötlussüsteemid (WGC BATC 2022) 6; ▪ Ladustamise heited (EFS BREF 2006) 7; ▪ Energiaefektiivsus (ENE BREF 2009) 8. 4 Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus e nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (redaktsioon RT I, 25.09.2018, 1) § 5 lg 1 p.11 nimetatud tegevus, mis § 5 lg 2 kohaselt toimub keemiliste meetoditega ja tööstuslikus mahus 5 European Commission, Integrated Pollution Prevention and Control Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Large Volume Inorganic Chemicals - Ammonia, Acids and Fertilisers.August 2007. https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2022 -03/LVIC-AAF.pdf 6 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2427, 6. detsember 2022, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus - ja töötlussüsteemide jaoks 7 European Commission. Integrated Pollution Prevention and Control Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage. July 2006 . https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2022 -03/efs_bref_0706_0.pdf 8 European Commission. Reference Document on Best Available Techniques on Energy Efficiency. February 2009 (corrected version as of 09/2021). https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2021 -09/ENE_Adopted_02- 2009corrected20210914.pdf 12 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Seejuures on tõenäoline, et PVT taseme määratlemisel tuleb lähtuda THS § 42 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud põhimõtetest (kui tootmisprotsessi liigile kohaldamata PVT-järeldustes või PVT-viitedokumentides ei ole sätestatud heitetaset, mida on võimalik saavutada parima võimaliku tehnikaga, kohaldatakse parimat võimalikku tehnikat vaid juhul, kui selle abil saavutatakse keskkonna kvaliteedinormatiivi tasemega vähemalt võrdne keskkonnakaitse tase; kui kohaldatavates PVT järeldustes ei käsitleta kõiki tegevuse võ i protsessi võimalikke mõjusid keskkonnale, määratakse loa nõuetes PVT meetmed THS §-s 43 sätestatud parima võimaliku tehnika määramise aluseid arvestades), st keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse, kas arendaja pakutud tehnoloogia ning k äitise kavandamise, ehitamise, hooldamise ja käitamise viisid on PVT tunnustega ning ei põhjusta keskkonna kvaliteedinormatiivide ületamist ega muud olulist keskkonnamõju. Kui on vaja võrrelda omavahel mingi protsessi või tegevuse erinevaid võimalikke lahendusi, sh tõhusust keskkonna kui terviku kaitsmiseks kõrgel tasemel , esitatakse võrdlus KMH aruandes, kuid tegemist ei ole alternatiiviga vaid tegevuse osa variantidega. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 13 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Kasesaare tee 10 (katastritunnus 58001:001:0216) asub Paldiski linnas (vt Joonis 1.1). Paldiski linn kuulub alates 24.oktoobrist 2017.aastast Lääne-Harju valda. Kasesaare tee 10 kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistu külgneb põhja poolt Kasesaare tee 12 kinnistuga, lõuna poolt Kasesaare tee 8 kinnistuga, lääne poolt Kasesaare tee (sihtotsatarve transprodimaa 100%) ning ida poolt Kasesaare tee 6 kinnistuga. Kinnistu Soomepoiste tee ääres, mille kaudu toimib Paldiski Lõunasadama ja Tallinna mnt va heline liiklus, kinnistu põhjapiirist jääb ca 200 m kaugusele ida-läänesuunaline raudtee koos haruteede ja Paldiski kaubajaamaga. Käitise lähiümbruses kinnistud on kas tootmismaad (Baltic Oil Service tegutseb Lõunasadama tee 6 ja Jaama tn 4, vahetult läänes paiknevad Kasesaare tee 1 ja 3 kinnistud, mis on hoonestamata ja praegu tegevusi ei toimu; põhjas paikneval Kasesaare tee 12, lõ unas Kasesaare tee 8 ja kirdes Soomepoiste tee 11 kinnistud ei ole kasutusse võetud) või maatulundusmaad (itta, teisele poole Soomepoiste teed jääb Kraavi kinnistu). Lähimad eluhooned jäävad Kasesaare tee 10 kinnistu idapiirist ca 400 m kaugusele – Paldiski linna Mereääre põik elamud. Tootmismaade ja elamumaade vahele jääb looduslik puistu. Kasesaare tee 10 kinnistust loodesse jäävad riigikaitselised objektid - Rae põik 1 kinnistul asuvad lähimad hooned jäävad vähemalt 850 m kaugusele. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Paldiski linnas on ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Rajatavale käitisele lähimateks on Baltic Oil Service (Lõunasadama tee 6 ja Jaama tn 4, A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, ohuala raadius 128 m bensiini käitlemise tõttu) ja Alexela AS Paldiski tankla (Tallinna mnt 20, C-kategooria ohtlik ettevõte, ohuala raadius 434 m veeldatud naftagaasi ehk LPG käitlemise tõttu), kuid nende ettevõtete ohualad ei ulat u Kasesaare tee 10 kinnistuni. Kasesaare tee 10 kinnistu asub Nord Terminals AS Paldiski terminali (Rae tn 1a, A-kategoori suurõnnetuse ohuga ettevõte) ohuala piiril. Terminali ohuala ulatus on 2 km ja see on tingitud butaani käitlemisest. Kuna Kasesaare kinnistuni ulatub ohtlik ehk Ro ala, ei ole tegemist doominoefekti võimalusega. Kultuurimälestised ja pärandkultuur objektid Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel on kinnistust edela suunas ca 2 km kaugusel ajaloomälestis Paldiski kalmistu (registrinumber 14421). Kinnistust kagus ca 2 km kaugusel Laoküla külas asub arheoloogiamälestis asulakoht (registrinumber 17891). Lähimad pärandkultuuri objektid on Tallinna mnt äär es asuv Uue-Tooma kivi (580:KIV:001), mis asub kinnistust põhja poole ca 700 m. kaugusel. Kinnistust kaugusse jääb ca 800 m kaugusele vaatlustorn (295:OKU:004). 3.2. PINNAVEEKOGUD Pakri poolsaarel ei ole ühtegi suuremat jõge ega oja ja pinnavesi moodustub ainult sademeveest. Kogu poolsaarelt on pinnavee äravool väga väike. Enamus ojasid ja kraave on suvel veetud, ka kevadine äravool on väga väike, kuna lumesulamisveed infiltreeruvad kiiresti 14 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm pinnasesse. Loode-kagusuunaline veelahe jagab Pakri poolsaare neljaks valgalaks, millest valgalasse 195 pindalaga 16,69 km 2 kuulub Paldiski lahe rannik Pakri majaka ja Laoküla I kraavi vahele. Selles valgalas ei ole ühtegi märkimisväärset looduslikku pinnaveejuhet. Piirkonnas puuduvad ka maaparandussüsteemid. Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1 -2 km pikkused ja väikese valgalaga (pinadala 1-3 km 2 ) ojad ja kraavid. Vetevõrgu väike rihedus on tingitud aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaatkivimite tugevast karstumisest ja lõhestatusest. Kasesaare tee 10 kinnistu ei ole ühegi veekogu veekaitsevööndis, kalda ehituskeeluvööndis ega piiranguvööndis. Meri jääb kinnistu lõunapiirist ca 480 m kaugusele. Maa-ameti veeohutuse kaardirakenduse järgi ei jää Kasesaare tee 10 kinnistu kuni 4,0 m veetaseme tõusu piirkonda, st asub väljapool võimalike üleujutuste piirkonda. 3.3. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 3.3.1. GEOLOOGIA Pakri poolsaare aluspõhja reljeef kujutab endast kagusse madald uvat paelava. Aluspõhja pinnamoe kõrgus väheneb 22-25 meetrilt poolsaare tipus 10-12 meetrini Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 meetrini, moodustades seal loode -kagu suunas väljaveninud kõlviku, mida kirdest ja osalt põhjast piirab selge astang. Pakri poolsaart katavad peaaegu kõikjal kvaternaarisetted, mille paksus on väike (1.. .2 m). Lõunasadama ümbruses levivad Limneamere setted, milles valitsevaks on liivafraktsioon. Soomepoiste tee 10 ehitusplatsi ehitusgeoloogilise uuringu 9 andmetel on Kasesaare tee 10 piirkonnas aluspõhjaline lubjakivi 1,…2 m sügavusel maapinnast, pinnakatte moodustavad muld (kihi paksus 0,3 - 0,5 m), mereline kruusliiv-kruus-veeristik (kihi paksus 0,25 - 0,5 m), tolmliiv (paksus kuni 0,75 m) ja saviliivmor een (kihi paksus 0,55 – 1,20 m). Pinnasevett 2,1 – 2,45 m sügavustesse puuraukudesse ei ilmunud (uuringute aeg juuli on pinnasevee madalseisuperiood). Maapinna absoluutne kõrgus piirkonnas on 10…15 m, kusjuures maapind langeb lõunasse Paldiski lahe suunas. 3.3.2. HÜDROGEOLOOGIA Pakri poolsaarel on kolm põhjaveeladet vastavalt 7 -20 m (Ordoviitsiumi), 50 m (Ordoviitsium- Kambriumi) ja 90-200 m (Kambrium-Vendi) sügavuses. Maapinnalähedane Ordoviitsiumi lubjakivides leviv põhjavesi on üldiselt looduslikult kaitsmata või väga kõrge reostusohtlikkusega, kuna pinnakate puudub täiesti või on õhuke (moreenikihi paksus jääb alla 2 m), lõhede rohketel lubjakividel ja seetõttu on pinnavee infiltratsioon kiire , põhjaveekihi veevarud täienevad sademeveest. Kavandatav tegevus paikneb ligikaudu as ukohas, kus esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on vähese kaitstusega (Harjumaa põhjaveekaitstuse kaart; L. Savitskaja, Tallinn 2003), kuid Soomepoiste tee 10 kinnistu ehitusgeoloogilise uuringu 9 andmete järgi on põhjavesi kaitsmata. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivis 50 m sügavusel olevat põhjaveekihti eraldab maapinnalähedasest põhjaveekihist 3 - 4 m paksune diktüoneemakilda kiht. 9 OÜ Rei Geotehnika. Paldiski Soomepoiste tee 10 kinnistu ehitusgeoloogiauuringu aruanne. Tallinn, juuli 2003. Maa-Ameti Ehitusgeoloogia kaadirakendus. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 15 Paldiski linna ühisveevarustuses kasutatakse Kambriumi -Vendi (C-V) veekihti, mis on linnas ligikaudu 120-220 m sügavusel, ühisveevarustuse puurkaevude sügavused on vahemikus 160-220 m vahel. Põhjaveekompleks on hästi kaitstud 50 -70 m paksuse Lontova kihistu sinisavi kihiga. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 on kinnitatud C -V põhjaveevaru Paldiskis 4 000 m 3 /ööp kuni aastani 2030 ja see kuulub kategooriasse T2 joogivesi. 3.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK 3.4.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Tegevuse avaldatavad võimalikud keskkonnamõjud sõltuvad ka tegevuse asukohast ja mõjutatavast keskkonnast ja selle vastupanuvõimest, sh kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade olemasolust. Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Ammoniaagitehase planeeritavas asukohas (Kasesaare 10 kinnistul) ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ei leidu. Samuti ei leidu kaitstavaid loodusobjekte kaasneva taristu alal. Lähimad kaitstavad loodusobjektid asuvad Kasesaare 10 kinnistust lõunas , kus asub Pakri hoiuala (KLO2000167). Hoiuala asub kinnistust üle 400 m kaugusel ja kavandatavast ammoniaagitoru asukohast enam kui 100 m. Hoiuala on kavandatava tegevuse lähipiirkonnas kattuv rahvusvahelise kaitseala võrgustiku aladega: Pakri loodus - ja linnualaga. Nende kohta on antud info ptk 3.4.2. Kinnistu kagunurgast pea 1 km kaugusele jääb kavandatav Laoküla tume-nõlvaöölase püsielupaik (PLO1000904). Tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii, LKIII) enda leiukoht (KLO9200937) on mõnevõrra ulatuslikum ja see jääb kinnistust ca 660 m kaugusele. Projekteeritava püsielupaiga piires, ca 1,4 km kaugusel Kasesaare tee 10 kinnistust asub ka III kaitsekategooria liblika, hahkkaruslase ( Phragmatobia luctifera), leiukoht (KLO9200935). Lisaks võib loodusväärtuste kohta välja tuua, et kinnistust lääne pool, piki Lõunasadamasse suunduvat teed asuvad kaks EELIS-es loodusdirektiivi loo e alvari elupaigatüübina (6280*) määratletud niiduala. Niidud asuvad nimetatud tee ja mere vahel, niidualade pindala on kokku 10,6 ha. Kaitstavate loodusobjektide paiknemist projektiala piirkonnas illustreerib joonis 3.1. Eeldatavalt ei ole ammoniaagitehasel ega sellega kaasneval taristu l puutumust kaitstavate loodusobjektidega ning mõju neile ei esine . Arvestades tegevuse täpsustumist hinnatakse läbiviidava KMH protsessi raames siiski vastavalt vajadusele ja kavandatava tegevuse sisule võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitlemise vajadus ja konkreetsed objektid ning teemad selguvad tööprotsessi s. 16 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Joonis 3.1 Kaitstavad loodusobjektid Kasesaare 10 kinnistu piirkonnas ( aluskaart: Maa- amet 2023) 3.4.2. NATURA 2000 Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soo dne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Planeeritava tegevuse alal Natura 2000 alasid ei leidu. Lähimad Natura alad on Pakri loodusala ja linnuala, mis asuvad Kasesaare 10 kinnistust üle 400 m kaugusel (vt Joonis 3.1) ja kavandatavast ammoniaagitoru asukohast enam kui 100 m kaugusel. Pakri linnuala (RAH0000632) Pakri linnuala (pindalaga 20 574 ha hõlmab valdavalt Pakri poolsaare ümbruse mereala ) kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus). Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 17 Pakri loodusala (RAH0000006) Pakri loodusala (pindalaga 20 574 ha hõlmab valdavalt Pakri poolsaare ümbruse mereala) kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidu d lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo - lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja j äärakute metsad (pangametsad - *9180); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk ( Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Ammoniaagitehasel ega sellega kaasneval taristul ei ole puutumust Natura 2000 võrgustiku aladega ning eeldatavalt ei ole need tegevuse mõjualas. Arvestades aga tegevuse detailide täpsustumist KMH protsessi jooksul, viiakse siiski KMH aruandes läbi Natura eelhindamine ning vastavalt vajadusele ka asjakohane hindamine. Käesoleva programmi raames eelhindamist ei vormistata, kuna KMH aruandes tekib paratamatult vajadus eelhindamist korrata KMH tööprotsessis väljatöötatud täpsustunud kavandatavale tegevusele. Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke kahjustada. Natura alade kaitse ja kaitse-eesmärkide soodne seisund tagatakse läbi Natura eel- ja vajadusel ka asjakohase hindamise protsessi ning viimases vajadusel seatavate leevendavate meetmetega KMH aruandes. 3.4.3. ROHELINE VÕRGUSTIK Kasesaare tee 10 piirkond ei asu rohelises võrgustikus . Kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu ja kavandatava tegevuse asukohta illustreerib joonis 3.2 vasakpoolne paneel. Joonis 3.2 Vasakul rohevõrgustiku paiknemine Paldiski linna kehtivas üldplaneeringus ja paremal rohevõrgu paiknemine vastavalt koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu raames tehtud Hendrikson & Ko OÜ tööle nr 20003647 „Rohelise võrgustiku analüüs ja mürahinnang“ (aluskaart: Maa-amet 2023) 18 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Koostatava üldplaneeringu raames tehtud rohevõrgu analüüsi ettepanekute kohast rohevõrgu paiknemist illustreerib sama joonise parempoolne paneel. Kuna rohelise võrgustikuga ruumilist puutumust ei ole, siis puudub ka konflikt rohevõrgu ja selle funktsioonid ega. Puudub vajadus KMH aruandes rohevõrgu teemat täpsemalt käsitleda. 3.5. ATMOSFÄÄRIÕHK Paldiski linna ja selle ümbrust iseloomustavad allajärgnevad Pakri meteroloogilised näitajad (1991 – 2020 a keskmine) 10. Sademed: lähimate seirepunktide andmetel on aastased sademed 688 mm ( Lääne-Nigula) kuni 700 mm (Tallinn-Harku) Olulisemad temperatuurid: ▪ Paljuaastane keskmine temperatuur + 6,7°C ▪ Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur +17,5°C ▪ Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur -2,9°C ▪ Temperatuuri absoluutne maksimum +33,5°C ▪ Temperatuuri absoluutne miinimum -27,0°C Tuule kiirused: ▪ Kõige väiksem kuu keskmine (juuli, august) 3,4 m/s ▪ Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,9 m/s ▪ Keskmine aastane kiirus 4,1 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%) on esitatud graafiliselt joonisel 3.3 (tuulteroos) Joonis 3.3 Paldiski piirkonda iseloomustav tuulteroos. (Riigi Ilmateenistus 2023) 10 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 19 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Rohevesiniku ja -ammoniaagi tootmise tehas rajatakse vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele, sh arvestatakse rajamisel strateegiliste planeerimisdokumentidega. Järgnevalt antakse ülevaade, kuidas on kajastatud kehtivates strateegilistes planeerimisdokumentides antud maa-ala kasutamist. 4.1. RIIGI TASANDI DOKUMENDID Maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on ala välja toodud sadama alana. Peatükis 4.1.3 veeteed ja sadamad on toodud üldised tingimused sadamate arendamiseks. S oodustada tuleb omasoleva Paldiski kaubasadamate arengut ja reserveerida täiendavalt maa -alasid sadamate laiendamiseks. 4.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDI DOKUMENDID Paldiski linna üldplaneering Hetkel kehtib Paldiski linna üldplaneering kehtestati 14.06.2005 (linnavolikogu määrus nr 15). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-ala märgitud tootmismaaks. Vastavalt üldplaneeringu pt 2.4.2. on tööstusettevõtete rajamiseks perspektiivikamad alad Lõunasadama ümbruses ettevõtlusaladena üldplaneeringu kaardil reserveeritud maad, kus tööstus mõjutaks kõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohalt soodsaim. Lisaks on samas peatükis mainitud, et Paldiskis on palju vaba elektrienergia võimsust, oleks perpsektiivikas ka energiamahuka tootmise rajamine sinna. Lääne-Harju üldplaneering Seoses 2017. aasta haldusreformiga, kus ühinesid omavahel Keila linn, Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise vald moodustati ühine Lääne-Harju vald. Lääne-Harju valla üldplaneering algatati 25.09.2018.a. vallavolikogu otsusega nr 117 11. Üldplaneeringut koostab Skepast & Puhkim OÜ. 07.02.22 – 08.03.22 toimus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek. Soomepoiste tee 10, Saare I, Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering AS Tallinna Sadam esitas 27.05.2007 detailplaneeringu algata mise avalduse nr 2-7-29/1597. Paldiski Linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu 18.06.2009.a korralduse nr 212. Detailplaneeringu eesmärk on Soomepoiste tee 10, Saare I, Kase/Rae põik 19 maaüksuste le Paldiski Lõunasadama tegevuseks vajalike laoplatside ja muude hoonete/rajatiste planeerimine. Detailplaneeringuga on märgitud 7 toomismaa sihtotstarbe ga krunti ja 5 transpordimaa krunti. 11 https://laaneharju.ee/documents/17842239/23552248/Otsus+nr+117+L%C3%A4%C3%A4ne - Harju+valla+%C3%BCldplaneeringu+ja+keskkonnam%C3%B5ju+strateegilise+hindamise+algatamine.pdf/076aa2 2a-5491-40a3-a665-7c6a091b3a02 20 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 4.3. KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGU VAJADUSE HINDAMINE Planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ toob punktis 2 välja, et mürgiste gaaside käitlemisel A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes alates 10 tonnist on eeldatavalt oluline ruumiline mõju, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis (suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A- kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m 3 ) või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga. Kuna tegevust kavandatakse Paldiski Lõunasadama kui olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile, kus juba käideldakse naftatooteid ja veeldatud gaase, siis ei ole kavandatava tegevuse asukohavalikul aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Valitud asukohas on kavandatava tootmistegevuse aluseks detailplaneering, kuna kinnistud jäävad Paldiski linna kui linnalise asustusüksuse territooriumile ning kinnistud on seni hoonestamata. Kasesaare tee 10 krundi kasutamise sihtotstarve on 100 % tootmis maa. Kavandatav tegevus vastab üldplaneeringule. Kokkuvõttes saab järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentidega , nende muutmine või täiendamine kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 21 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 3 1 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoods at mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud juhul on kavandatavaks ammoniaagi tootmise tehase ehk väikesemahulise keemiatööstuse rajamine Paldiski linna Kasesaare tee 10 tootmismaale. Lisaks tuleb rajada tehast teenindav taristu (maa-alune elektrikaabel taastuvenergia allikateni, heit - ja reoveetrassid Paldiski linna reoveepuhastini, ammoniaagitoru Paldiski Lõunasadama kaini). Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse mõjualal (mõjuala ulatus võib erinevate mõjutegurite lõikes varieeruda ja nende ulatust täpsustatakse mõju hindamise käigus) . Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamisele ning leevendamisele. Olulise mõju avaldumise võimaluse määravad muuhulgas ära tundlike alade asumine mõjupiirkonnas. Üldistatult võib välja tuua, et eeldatav mõjuala ehk -piirkond on tehase territoorium ja selle lähiümbrus, samuti trasside asukoht ja vahetu ümbrus, välja arvatud juhtudel, kui mõju avaldub globaalsel tasandil (nt mõju kliimale), regionaalsel tasandil (nt üldisemad sotsiaal - majanduslikud mõjud) või mõjutsoon määratakse lähtuvalt mõjuteguriga seotud ehitise või rajatise parameetritest lähtuvalt (nt õhusaasteallika mõjuala ulat useks võetakse üldjuhul ring, mille raadius võrdub 50-kordse allika kõrgusega, kemikaalidega seotud avariijuhtumite ohualad määratakse õigusaktiga kinnitatud kriteeriumite alusel lähtuvalt käideldava ohtliku aine kogusest, käitlemistingimustest ja rakendatavatest ohutusmeetmetest ). Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude väljaselgitamisele ning leevendamisele, seejuures arvestades koosmõju teiste piirkonnas toimuvate tegevustega . KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju keskkonnaelementidele; hindamismetoodikaid on kirjeldatud ptk 6, samas on ka täpsustavalt iga hinnatava valdkonna puhul ära toodud mõjuala määratlemine): ▪ Mõju maakasutusele. ▪ Mõju välisõhu seisundile, sh võimalike lõhnaainete levik ja seekaudu mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ning looduskeskkonnale, arvestades koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. ▪ Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse kliimatundlikkus. H innatakse kavandatava tegevusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heidet ja vastavust kliimaeesmärkidele. Tehakse kliimatundlikkuse, kliima suhtes haavatavuse ja ohule avatuse analüüs. ▪ Müra ja vibratsiooni mõju. Hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh käitisesisese ja välise transpordi mõju müratasemetele väljapool käitist, samuti ehitustööde võimalikku mõju. ▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile; mh hinnatakse sademevee käitlust, ohtlike ainete sademevette sattumise riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale. 22 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm ▪ Loodusvarade kasutamisega kaasneda võiv mõju. ▪ Jäätmete teke ja nende käitlemisega kaasneda võiv mõju . ▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju, sh ohtlike kemikaalide käitlemise riskid. Seejuures arvestatakse võimalikku koosmõju teiste ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtetega. ▪ Visuaalne mõju ja mõju maastikule – mh hinnatakse valgustatuse mõju. ▪ Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele . Piirkond on inimtegevusest oluliselt mõjutatud, oluline mõju elusloodusele eeldatavalt puudub. Esialgse teabe alusel ei ulatu käitise tegevuse mõjuala kaitstavate loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni, kuid kuna käitise tehnoloogia on projekteerimisel, ei ole KMH programmi etapis võimalik anda lõplikku hinnangut . Tegevuse mõjuala ja mõju aspektid täpsustuvad tegevuse detailide selgumisel KMH aruande koostamise ajaks. Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada järgmistes mõjuvaldkondades, mida KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta: ▪ Mõju kultuuriväärtustele – kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei ole kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte, seega mõjude käsitlemine ei ole käesoleva KMH raames asjakohane. ▪ Kiirguse mõju – teadaolevalt ei kavandata kiirgusallikate kasutamist, mis võiksid levitada kiirgust väljapoole käitise territooriumi. ▪ Katastroofide, välja arvatud teiste ohtlike või suurõnnetuste ohuga ettevõtete mõju ja kliimamuutustest tingitud mõju - teadaolevalt puudub väliste katastroofide oht, mida peaks käitise tegevuse reguleerimisel arvestama. ▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele – selle valdkonna mõju hindamine ei ole KMH eesmärk. KMH käsitlusala laiendamine ei ole selle valdkonna mõjude hindamisega põhjendatud, kuna tegevus vastab strateegilistele planeerimisdokumentidele . Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 23 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise pr otsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid , olulisemad metoodika on koondatud keskkonnamõju hindamise käsiraamatusse 12. Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk 5 toodud hinnatavate mõjude loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse keskkonnamõju hindamise aruandes. KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku ( sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse: ▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida , sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt ; ▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist j a tugevusest (intensiivsusest). Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega). Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused (õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms), antakse KMH aruandes vastavushinnang. Asjakohasusel hinnatakse iga alternatiivi juures, kuivõrd PVT minimaalse või optimaalse heite- ja keskkonnatoime taseme rakendamine muudab avaldatava keskkonnamõju olulisust. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine). Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Mõjuala ulatuse hindamise põhimõtted on toodud ptk 5, iga hinnatava valdkonna kohta on ulatuse kohta märge tabelis 6.1. Hindamismeetodid valdkondade kaupa on toodud tabelis 6.1 . Samas on näidatud teemade kaupa ka läbiviidavad uuringud (õhusaaste leviku modelleerimine, vajadusel lõhna ja müratasemete modelleerimine, sarnaste käitise tegevus- ja seireandmed, hinnangud). Tabelis eraldi ei viidata, et kõikide teemade puhul arvestatakse ka läbivalt parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamisega vastavalt asjakohastele PVT allikatele (vt ptk 2 vastav alajaotis). Arvestatakse, et mõju võib avalduda ka ehitustegevuste kaudu, mis on iseloomult ajutised. 12 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat , 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf 24 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Tabel 6.1 Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades Valdkond Mõju hindamismeetod Mõju maakasutusele Hinnatakse maakasutuse muutuse määra võrreldes olemasoleva olukorraga. Kuna tehase territooriumi üldplaneeringu järgne sihtostarve on 100% tootmismaa, puudutab hindamine eelkõige trasside asukohta ja vahetut ümbrust. Mõju välisõhu seisundile, sh lõhnaainete levik ning selle Eksperthinnangu koostamise aluseks on tööstusheite võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81, erialane kirjandus ja erinevate heietallikate seire tulemused. Modelleerimine programmiga Airviro (Keskkonnaotsuste infosüsteemis olev rakendus), lõhnaainete leviku modelleerimise vajaduse korral kasutatakse mudelit Aeropol. Mõjuala ulatuse määravad modelleerimis- tulemused. Mõju kliimale, kavandatava tegevuse kliimakindlus Projektile on tehtud kasvuhoonegaaside (KHG) heite, kliimakindluse ja DNSH analüüs13, kui toodetakse ammoniaaki kuni 20 000 t/a. Nii kliimamuutuste leevendamise kui kliimamuutustega kohanemise hinnangud näitasid, et puudub vajadus minna II etappi. Nendest hinnangustest lähtuvalt saab järeldada, et ka kuni 25 000 t/a NH3 tootmisel ei kaasne II etapi hindamise vajadust. Hinnangud esitatakse KMH aruande koosseisus, sh hinnatakse läbi ka alternatiivid / tehnilised variatsioonid, mis võivad oluliselt mõjutada KHG heidet või kliimamuutustega kohanemist. Mõju kliimale on globaalse tasandi mõju. Kliimamuutustest tingitud mõjud kavandatavale tegevusele on seotud tegevuspiirkonnaga, antud juhul Pakri poolsaarega. Kavandatava tegevusega kaasneva müra- ja Hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh materjali ja vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule ja varale toodangu transpordi mõju väljapoole käitist jäävatele müratasemetele. Tegevusest lähtuvaid müratasemeid võrreldakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetega. Vajadusel viiakse läbi müra modelleerimine programmiga SoundPLAN. Hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat ehitusaegset vibratsiooni võrreldes seda sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 kehtestatud piirväärtustega. Mõjuala ulatus eeldatavalt kuni 300 m, vajadusel täpsustatakse modelleerimisega. Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile Hinnatakse kavandatava veekäitluse sobivust sademe- ja nõrgvee käitlemiseks, ohtlike ainete vette sattumise riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee 13 Põhineb Eroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021 –2027“ 2021/C 373/01 hindamisraamistikul Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 25 suublale ja Paldiski linna reovee puhastile ning veekäitluse vastavust parimale võimalikult tehnikale. Paldiski linna reoveepuhasti varasemate tegevus- ja seirearuannete alusel hinnatakse, kas tehase rajamine võib mõjutada puhasti väljavoolus heitvee kvaliteeti ja ja vastavust keskkonnakvaliteedi piirväärtustele (kehtestatud keskkonnaministri määrustega: 28.06.2019 nr 26, 24.07.2019 nr 28, 04.09.2019 nr 39). Mõjuala määrab ära Paldiski reoveepuhasti väljalasu mõjuala, sademevee suublasse juhtimisel heite iseloom ning eesvooludena kasutatavate kraavide paiknemine ning kaugus suublast. Loodusvarade kasutamisega kaasneda võiv mõju Ehitusaegne mõju: lähtutakse tehase ja teenindava taristu rajamisel vajaminevate materjalide kogustest ja antakse hinnang, kas see erineb tavapärase ehitustegevusega kaasnevast materjalikasutusest. Mõjuala sõltub skasutatavate looduslike materjalide hankimise kohast, eeldatavalt avaldub regionaalsel tasandil. Kasutusaegne mõju: hinnatakse tootmisprotsessides kasutatava vee, toorainete ja energia hankimise mõju erinevatele keskkonnakomponentidele. Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite Õnnetus- ja avariijuhtumite riskide ning mõju ulatuse riskid ja nende mõju hindamine. Täiendavalt hinnatakse tulekahju korral tekkiva kustutusvee mahte ja mõjusid. Arvestatakse, et tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Ohualade ulatus määratakse Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas 1 toodud kriteeriumite alusel. Võimalikku vastastikust mõju teiste tegevustega hinnatakse Päästeameti doominoefektide hindamise juhendi järgi. Kuna tegemist on käitise projekteerimisfaasis läbiviidava hindamisega, siis on metoodiliseks aluseks Päästeameti koostatud juhend planeerijatele ja projekteerijatele Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimiseks ja projekteerimiseks . Selles on mh toodud nõuded, mida projekteerimisfaasis tehtava suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskianalüüs peab sisaldama. Hindamisel-projekteerimisel võetakse eesmärgiks, et oluliste mõjude ulatus ei oleks rohkem kui 400 m Kasesaare tee 10 kinnistu piiridest. Visuaalne mõju ja mõju maastikule ,sh käitise Hinnatakse, millisel määral muudab kavandatav valgustatuse mõju tegevus oluliselt senist maastikulist keskkonda ja ilmet piirkonnas paiknevate alade ja tegevuste kontekstis, sh kas teatud vaatluspunktides võivad tekkida täiendavad visuaalsed dominandid. Mõjuala ulatus kuni 300 m, täpsustatakse hindamise käigus. 26 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 Eeldatavalt mõju kaitstavatele loodusobjektidele aladele. puudub, kuna käitise ja trasside asukohtades kaitstavad loodusobjektid, sh liikide registreeritud leiukohad puudavad. Esialgse teabe alusel ei ulatu käitise tegevuse mõjuala ka lähiala kaitstavate loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni. Vastavalt täpsustunud kavandatava tegevuse sisule antakse KMH läbiviimisel mõjuhinnangud kaitstavate loodusobjektide kohta. Samuti viiakse läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine alustades eelhindamisest ning vajadusel liikudes edasi asjakohase hindamise etappi. Natura hindamisel järgitakse Natura hindamise juhendmaterjalides14,15 toodud metoodikat. Hinnangute andmisel kasutatakse vajadusel teiste mõjuvaldkondade hindamise käigus saadud teavet. Mõju olulisuse skaala KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju ning hinnatakse nii mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõjuteguri/mõju summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: ▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust; ▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi; ▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine: ▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse, millega see kaasneb); ▪ oluline negatiivne mõju; ▪ väheoluline negatiivne mõju; ▪ neutraalne mõju või mõju puudub; ▪ väheoluline positiivne mõju; ▪ oluline positiivne mõju; ▪ väga oluline positiivne mõju. Alternatiivide võrdlemise metoodika Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. KMH programmi ptk 2 tood i kavandatava tegevuse kohta välja 3 alternatiivi, milles 2 on ühe ja sama tegevuse erinevad variandid. Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi s 14 9 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 15 „“Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“ Brüssel, 28.9.2021 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 27 lk 159 toodu 16: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende p õhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“ Kavandatava projekti puhul ei ole alternatiivide sarnaste mõjude võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid vms meetodeid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid sarnaseid mõjusid eksperthinnangu vormis. Samas võib eeldada, et sulgemislahenduse väljatöötamisel on võimalikud erinevad tehnilised lahendused ning keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus e väljaselgitamiseks on vaja nende võrdlev hindamine. Selleks saab kasutada skaalal põhinevat hindamist. Mõju olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide -variantide hindamisel kasutatavad hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju ( -3), oluline negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0), väheoluline positiivne mõju (+1), oluline p ositiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju (+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avald atava mõju taset ja selle muutuse määra tingituna kavandatavast tegevusest. Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud. Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, tehniline rakendatavus-maksumus. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, kuid üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb 3 komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1). Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest ning võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle avaldava mõju seirenõuded sulgemiskava koostamiseks. 16 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf 28 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. KMH läbiviimise etapid (KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1. Täpse KMH protsessi ajalise kulgemise prognoosimine on KMH programmi koostamise ajal raske ndatud (see sõltub menetlusosaliste tegevustest, sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikendada) , seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni detsembrini 2024. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus tähtaeg17 Tegevusloa taotluse Ehitusloa taotlus nr 2311271/12782 esitati 03.10.2023 Kasesaare tee 10 kinnistu kohta esitamine KHM algatamine kohustuslik, tegevusloa taotluse läbivaatamise KMH algatamine käigus, st kuni 30 päeva jooksul Otsustaja teavitab menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või KMH algatati KMH algatamisest tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes 24.10.2023 teavitamine Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist. KHM ekspertrühm koostab KHM programmi vastavalt KeHJS Oktoober-november KHM programmi § 13 koosseisule. 2023 koostamine KHM programm esitatakse otsustajale. 07.11.2023 Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH programmi vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. 21.11.2023 Asjaomaste asutuse hulka kuulivad mh Kaitseministeerium ja Päästeamet. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. 21.12.2023 Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH programmi seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH 04.01.2024 kontroll ja programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. seisukohtade küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis parandused ja täiendused. Arendaja esitab täiendatud KMH programmi 11.01.2024 otsustajale. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse 25.01.2024 asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja 08.02.2024 KMH programmi avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lg 2 kuni lg 4. avalikustamine KMH programmi avalik väljapanek (arvestatud 14 päevaga). 13.-27.02.2024 17 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat etapi kestust. Näidatud on ka juba toimunud programmi menetlustoimingute kuupäevad. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 29 Toimub KMH programmi avaliku arutelu. Muu hulgas tutvustatakse programmi kohta asjaomaste asutuste esitatud ja 1 päev ajavahemikul avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukoht ning 29.02-01.03.2024 selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH programmi KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist 22.03.2024 vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava kontrollimine ja tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. 22.04.2024. nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine tunnistamise otsuse. Teavitamine KeHJS § 18 lg 4 kohaselt. Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande aruande. Aruande koosseis vastab KeHJS § 20 lg 2 ja Aprill-mai 2024 koostamine Keskkonnaminister 01.09.2017 määruse nr 34 koosseisule. KMH aruanne esitatakse otsustajale. 21.05.2024 Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH aruande vastavust ja 04.06.2024 esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. 04.07.2024 Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH aruande kontroll seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH 18.07.2024 ja seisukohtade aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja 25.07.2024 täiendused. Aruanne esitatakse otsustajale. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase 15.08.2024 asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja 29.08.2024 avalikust arutelust. KHM aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. 02.09-02.10.2024 KMH aruande Toimub KHM aruande avalik arutelu. Muu hulgas tutvustatakse avalikustamine aruande kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku 1 päev ajavahemikul väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud 07.-10.10.2024 ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH aruande KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist 24.10.2024 vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne otsustajale. Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asja- 28.10.2024 omastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab koos- kõlastamata KMH aruande 30 päeva jooksul. 28.11.2024 KMH aruande Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva nõuetele vastavuse jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, kontrollimine ja aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute nõuetele vastavaks ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Jätkub ehitusloa tunnistamine Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise taotluse menetlus. otsuse, kus esitatakse muu hulgas KMH aruande lõppjäreldused kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Teavitab nõuetele vastavaks tunnistamist 14 päeva jooksul. 30 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 8. MENETLUSOSALISED 8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA Otsustaja Lääne-Harju vald Rae tn 38, Paldiski linn, Harjumaa 76806 Üldtelefon: 679 0600 e-post: [email protected] Kontaktisik: Erki Ruben tel: 679 0607, 5836 8245 e-post: [email protected] Arendaja Derivaat NH3 OÜ Tallinn, Maakri tn 19/1, 10140 Kontaktisik: Boriss Timoshenko e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 9, Tartu 51004 Kontaktisik: Juhan Ruut tel: +372 5516 423 e-post: [email protected] KMH ekspertrühma liikmelisus ja hindamisvaldkonnad on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1 KMH ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, projektijuhtimine. Tootmistehnoloogia vastavus Sarnaseid projekte (kemikaalide ja kütuste parimale võimalikule tehnikale (PVT), tootmine, suurõnnetuse ohuga ettevõtted): Juhan Ruut kemikaaliriskide ja kliimakindluse Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski hindamine, suhtlemine asjaomaste KMH juhtekspert linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning asutuste ja huvirühmade (litsents lähiala detailplaneeringu KSH. 2011-2013 esindajatega. Ekspertrühma liikmete KMH0155) hinnangute sünteesimine, Sillamäele Kesk tn 2d kavandatava nafta jm alternatiivide võrdlemise läbiviimine, raske süsivesiniktoorme ümbertöötlemis- KMH aruande koostamine. tehase KMH: 2013-2014 Muuga sadama summaarse riskianalüüsi kaasajastamine. 2022-2023 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH: 2022-2023 Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) Töökogemus: Enam, kui 15 aastat Katri Järvekülg Projektijuht, jäätmekäitluse mõjud töökogemust keskkonna valdkonnas, sh jäätmekäitluse korraldus. Keskkonnaalased konsultatsioonid. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 31 Juhteksperdi ja projektijuhi assistent, piirkonna üldise loodus- ja Kady Mäesalu maakasutuse ning keskkonna- Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) tingimuste kirjeldus, kaasamise korraldamine Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Töökogemus: Enam, kui 15 aastat Müra- ja vibratsiooniga kaasnev mõju, töökogemust keskkonnamõju (strateegilise) Veiko Kärbla vajadusel müra modelleerimine hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus. Mõjud veekeskkonnale, sh - Haridus: Keskkonnakaitse (BSc) koostoimine Paldiski linna reoveepuhastiga (heitvee võtt ja Ingrid Vinn Töökogemus: Enam, kui 15 aastat puhastamine käitises vajaminevaks töökogemust keskkonna valdkonnas, sh tehnoloogiliseks veeks, retendaadi jm keskkonnalubade ja veekaitse valdkonnas. reovee tagasijuhtimine puhastile) Haridus: Keemia (BSc) Mõju atmosfääriõhule, Töökogemus: enam kui 20 aastat Marek Bamberg saastetasemete ja lõhna töökogemust välisõhu saaste valdkonnas, modelleerimine keskkonnalubade ja jäätmekäitluse valdkonnas. Haridus: Bioloogia (BSc, võrdsustatud magistrikraadiga) Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Töökogemus: enam kui 16 aastat Kaile Eschbaum töökogemust keskkonnamõju hindamise Natura 2000 hindamine valdkonnas, sh mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgule ja Natura 2000 hindamiste läbiviimine. 8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse: ▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) ; ▪ Ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud tabelis 8.2.Asjaomaste asutuste määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse iseloomuga seotud pädevusvaldkonnast, sh arvestades käitise rajamisega kaasnevaid menetlusi lisaks ehitusloa taotlusele. Tabelis esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko OÜ) poolne ettepanek minimaalselt teavitatavatest osapooltest, lõpliku otsuse teeb Otsustaja. 32 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm Tabel 8.2 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Asjaomased asutused Otsustaja, kavandatava tegevuse asukoha kohalik Menetluse läbiviija, Lääne-Harju vald omavalitsus teavitaja KeHJS § 23 lg 2 nimetatud asutus Kaitstavate loodusobjektide valitsejana, sh Natura Teavitatakse Keskkonnaamet (KeA) 2000 alad elektrooniliselt Kavandatava tegevuse keskkonnakompleksloa andja Suurõnnetuste riski ja tagajärgede vähendamisega seotud meetmed maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel (kemikaaliseaduse § 32) Teavitatakse Päästeamet Kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p.3 nimetatud A- elektrooniliselt kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte dokumentatsiooni menetlemine Kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p.3 nimetatud A- Tarbijakaitse ja Tehnilise Teavitatakse kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Järelevalve Amet (TTJA) elektrooniliselt dokumentatsiooni menetlemine KeHJS § 23 lg 1 nimetatud asutus, kellel on põhjendatud huvi kavandatava tegevusega eeldatavalt Teavitatakse Kaitseministeerium kaasneva keskkonnamõju vastu (Pakri poolsaarel elektrooniliselt paiknevad riigikaitselised ehitised) KeHJS § 23 lg 1 järgi asutus, kellel on põhjendatud Riigi Kaitseinvesteeringute huvi kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Teavitatakse Keskus (RKIK) keskkonnamõju vastu (sh uute riigikaitseliste objektide elektrooniliselt kavandamine piirkonnas) Elanike tervise kaitse, keskkonnatervise valdkonna Terviseamet (sh elukeskkonnas esineva müra) rahvatervise Teavitatakse e-kirjaga seaduse § 12 lg 3 alusel. Ohutu liiklemiskeskkonna arendaja ja tagaja riigiteedel, ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Transpordiamet kooskõlastab teede ja tehnovõrkude ehitusprojektid, Teavitatakse e-kirjaga kui need ühendatakse riigiteega või paigutatakse riigitee piiridesse, Muud menetlusosalised Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid - Teavitatakse KeHJS § 16 lg 3 p.5 ja § 21 alusel Eesti Keskkonnaühenduste elektrooniliselt Koda Paldiski Lõunasadama omanikuna - kavandatav Teavitatakse AS Talliinna Sadam tegevus paikneb Paldiski Lõunasadama elektrooniliselt teenindusmaa koosseisus oleval kinnistul. Teavitatakse KeHJS § 12 lg 1, § 16 lg 3 p.6 ja § 21 alusel (KeÜS § Naaberkinnisasjade omanikud elektrooniliselt või kui see 46 lg 1 nimetatud isikud) ei ole võimalik, lihtkirjaga Kirjaga ei teavitata Piirkonna elanikud ja Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna elanike (teavitatakse kohaliku ettevõtted elukvaliteeti, elu- ja töökeskkonda. meedia kaudu ja Ametlikes Teadaannetes, samuti vähemalt ühes Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid üldkasutatavas hoones või kohas). * Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 33 9. KAASAMISE TULEMUSED 9.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD ETTEPANEKUD NING NENDEGA ARVESTAMINE/ KÜSIMUSTELE VASTAMINE Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt 9.2 KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt 9.3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt 34 Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid ▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 ▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047 ▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005 ▪ Jäätmeseadus. 28.01.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020007 ▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 ▪ Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu - ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 Riiklikud andmebaasid ▪ Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/) ▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver -p2.html ▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS (http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ ) ▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) ▪ Riigi Ilmateenistus https://www.ilmateenistus.ee/ Muud allikad ▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. Paldiski Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase KMH programm 35 LISAD Lisad on kättesaadavad lingilt: Avalikustamiseks lisad LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID 1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS 1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE LISA 2. KMH PROGRAMMILE ESITATUD ASJAKOHASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt LISA 3. KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt LISA 4. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Lisatakse programmile vastava menetlusetapi läbiviimise järgselt

Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →