Hankes osalemise kutse

From : Teet Kukk Sent: Friday , March 23, 2018 12:05 PM To : '[email protected]' < [email protected] > Subject : Hankes osalemise kutse Tere! Rahandusministeerium korraldab laiapindse riigikaitse reformi ettevalmistuse raames kriisiolukordades riigivara valitsemise korraldamise analüüsi hanke. Hanke dokumendid on manuses. Palun kinnitada hanke dokumentide kättesaamist. Lugupidamisega Teet Kukk Rahandusministeerium Riigivara osakond 6113498 PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK Riigihanke nimetus: Analüüs riigivara valitsemise korraldamine kriisiolukorras Rahandusministeerium (edaspidi ka hankija) korraldab kooskõlas riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise põhimõtetega ning Rahandusministeeriumi 22.01.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/10 kehtestatud riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrale (Riigihangete kord) hanke ning teeb ettepaneku esitada pakkumusi hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, et leida lepingupartner kriisiolukordades riigivara valitsemist käsitleva analüüsi teostamiseks. 1. Üldteave 1.1. Riigihange viiakse läbi vastavalt Riigihangete korras sätestatud väikeostu korraldamise menetluse tingimustele. Pakkumise esitamine ja täiendavate küsimuste esitamine toimub e- posti teel. 1.2. Riigihankega seotud teabevahetuses osalemiseks ja elektroonilise pakkumuse esitamiseks tuleb hankes osalemise kutse saanud isikul registreeruda hanke dokumentides märgitud e- posti aadressil, avaldades hankijale oma kontaktandmed. 1.3. Töö teostamise tähtaeg on 60 kalendripäeva alates töövõtulepingu sõlmimisest. 1.4. Pakkujaga sõlmitakse töövõtuleping vastavalt Rahandusministeeriumi lepingu üldtingumustele, millele lisatakse HD alusel koostatavad eritingimused. Töövõtulepingu üldtingimused on kättesaadavad: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/toovotulepingute_uldtingi mused.pdf?download=1 2. Hanke alusdokumendid 2.1. Hanke alusdokumentideks loetakse käesolevat pakkumuse esitamise ettepanekut ehk hankedokumenti (edaspidi HD) ning: 2.1.1. HD Lisa 1 – Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (edaspidi lähteülesanne); 2.1.2. HD Lisa 2 – Pakkumise maksumuse vorm. 3. Pakkumuse esitamisega seotud üldtingimused 3.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti teel hiljemalt 05.04.2018 kell 16.00 aadressile [email protected]. 3.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud ning kõik nõutud dokumendid peavad sisalduma digitaalselt allkirjastatud konteineris. 3.3. Ühispakkumise esitamine on lubatud. Ühispakkumuse esitamise korral vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 3.4. Pakkujal peavad hankelepingu tingimuste nõuetekohaseks täitmiseks ja töö teostamisel tekkiva teose autori varaliste õiguste hankijale loovutamiseks olemas olema kõik vajalikud intellektuaalse omandi õigused. 1 (9) 4. Pakkumuse vormistamisega seotud tingimused 4.1. Pakkuja peab esitama pakkumuse tervele hankelepingu esemele, kaasates vajadusel alltöövõtjaid ja/või esitades ühispakkumuse. 4.2. Pakkumus peab olema jõus 30 (kolmkümmend) päeva pakkumuste esitamise tähtajast arvates. 4.3. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse ettevalmistamise ning hankijale esitamisega seotud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele. 4.4. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene hanke alusdokumentidest. 4.5. Pakkumuses peavad sisalduma kõik hankija poolt nõutud andmed ja dokumendid kontrollimaks pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele ja pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele, sh lähteülesandele. 4.6. Pakkumuse dokumendid peavad olema eesti keeles. Kui pakkumuse koosseisus on võõrkeelseid originaaldokumente, tuleb need esitada koos eestikeelse tõlkega (v.a inglisekeelsed originaaldokumendid, mille puhul tõlget esitada vaja ei ole). 4.7. Juhul, kui pakkumus sisaldab teavet, mida pakkuja peab konfidentsiaalseks (nt ärisaladus), tuleb selline teave selgelt ära märgistada koos selgitusega miks see teave on konfidentsiaalne. Tulenevalt riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest, pakkumuse maksumus ei saa olla konfidentsiaalne. 5. Pakkumuse struktuur Pakkumuse struktuur koosneb: 5.1. Pakkuja tutvustus koos võtmeisiku(te) nimetamisega ja senise analüüside teostamise kogemuse kirjeldusega. 5.2. Pakkumuse koosseisus tuleb esitada hanke alusdokumentides kirjeldatud töö teostamiseks vastav pakkumus, mis on pakkuja poolt argumenteeritud ja põhjendatud ning milles sisaldub pakkuja kirjeldus tema poolt pakutavast tööst, töö teostamisega seonduvatest tegevustest ning saavutatavatest tulemustest, mis näitaksid hankijale pakkuja sisulist arusaamist lähteülesandes kirjeldatust, sh soovitud tulemustest. 5.3. Pakkumuse maksumus tuleb esitada ette antud vormi kohaselt (HD lisa 2). Pakkumuse maksumus tuleb esitada eurodes käibemaksuga ja käibemaksuta. 5.4. Pakkumuse maksumuseks on hanke alusdokumentides kirjeldatud töö teostamise kogumaksumus, mis peab sisaldama kõiki sõlmitava hankelepingu tingimuste nõuetekohaseks täitmiseks ja töö kvaliteetseks teostamiseks vajalikke kulusid, makse ja makseid. 5.5. Pakkumuse maksumus on pakkujale siduv, hankijale lõplik ning seda ei saa tõsta ühelgi põhjusel. 6. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja kõikide pakkumuste tagasilükkamine 6.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas hanke alusdokumentides esitatud tingimustega või kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid esitatud tingimustest. 6.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2 (9) 6.4. Hankija võib nõuda pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendamist, selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja on kohustatud esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. 6.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale riigihanke edasises menetluses. 6.6. Hankija jätab endale igal ajal enne riigihanke menetluse lõppemist õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid rahalisi võimalusi või kui hankijale on teatavaks saanud uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks riigihanke jätkamise ja/või hankelepingu sõlmimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7. Läbirääkimised 7.1. Hankija peab vajaduse tekkimisel pakkujatega riigihanke tingimuste üle läbirääkimisi, et sõlmida hankeleping majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga. 7.2. Hankija ei määratle HD-s konkreetset läbirääkimiste objekti, kuid märgib, et vastavalt tekkinud olukorrale võib läbirääkimiste objektiks olla lähteülesanne, hankelepingu tingimused, pakkumuse maksumus jne. Hankija tagab läbirääkimiste pidamisel konfidentsiaalsuse ja kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. 7.3. Läbirääkimiste pidamise vajaduse üle otsustab ja läbirääkimisi juhib hankija ning need toimuvad eesti keeles kas suuliselt (koosoleku vormis) või kirjalikult (e-kirja teel). Suulised läbirääkimised protokollitakse ning kirjalike läbirääkimiste korral säilitatakse protokollina läbirääkimiste käigus tekkinud kirjavahetus. 7.4. Hankija küsib vajadusel läbirääkimiste pidamise järgselt pakkujatelt täpsustatud pakkumuse (sh võib vastavalt vajadusele muutuda pakkumuse hind), mille vastavust hankija kontrollib hanke alusdokumentides ja läbirääkimiste tulemusel määratud tingimustele ning hindab vastavalt HD-s sätestatud hindamise kriteeriumitele. 8. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine 8.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamiskriteeriumi alusel. 8.2. Pakkumusele on võimalik omistada maksimaalselt 100 (ükssada) väärtuspunkti, mis jagunevad hindamiskriteeriumiteks ja -osakaaludeks järgmiselt: Hindamiskriteeriumi nimetus Väärtuspunktide arv 9.2.1 Pakkumuse maksumus (EUR, km-ta) 50 9.2.2 Analüüsi teostamise kirjeldus (HD p 5.2) 30 9.2.3 Pakkuja võtmeisiku(te) kogemus 20 Kokku: 100 8.3. Pakkumuse maksumuse hindamisel võetakse aluseks pakkumuse maksumus eurodes, käibemaksuta. Väärtuspunktide arvutamine: kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse hindamiskriteeriumile määratud maksimaalne arv väärtuspunkte (50 punkti), teistele pakkumustele omistatakse Merit Point System kohaselt proportsionaalselt vähem punkte (s.o madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga). 8.4. Analüüsi teostamise kirjelduse hindamisel võetakse aluseks pakkumuse kirjeldus vastavalt HD punktile 5.2. Hindamine toimub järgmiselt: Hinne Selgitus Hindamisalused 3 (9)  Pakkumuse sisu Hangitava töö lähteülesandest, sh kirjeldatud eesmärgist ja oodatavatest tulemustest lähtudes on pakkuja poolt töö teostamiseks pakutav lahendus (sh pakutava töö kirjeldus, metoodiline lähenemine, ülevaade erinevate tegevuste ja etappide sisust ning nende elluviimisest, meeskonna liikmete ülesanded ja rollide jaotus) põhjalikult ja arusaadavalt lahti kirjutatud ning pakkuja poolt läbi mõeldud, pakkumus on hankija vaates realistlik, igakülgselt vastab täielikult põhjendatud ja argumenteeritud ning asjakohane. 30 hankija Siinjuures on pakkumuse puhul plussiks näiteks see, kui ootustele pakutavast tuleneb hankijale mingi täiendav lisandväärtus (s.o midagi, mis väljendub näiteks selles kui pakkuja hõlmab oma pakkumusse täiendavaid töid või tegevusi, mis ei ole HD-s kirjeldatud tulemuste saavutamiseks vältimatult vajalikud, kuid mille olemasolu pakkumuses selgelt tõstab hankija jaoks pakutava töö kvaliteeti), kui pakkumuses on välja pakutud hankija vaates olulisi, mõistlikke ja asjakohaseid ettepanekuid töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Hangitava töö lähteülesandest, sh kirjeldatud eesmärgist ja oodatavatest tulemustest lähtudes on pakkuja poolt töö teostamiseks pakutav lahendus (sh pakutava töö kirjeldus, metoodiline lähenemine, ülevaade erinevate tegevuste ja etappide sisust ning nende elluviimisest) olulises osas hästi ja arusaadavalt lahti kirjutatud ja pakkuja poolt läbi mõeldud, pakkumus on hankija vaates üldiselt realistlik, vastab hankija valdavas osas hästi põhjendatud ja argumenteeritud ning 20 ootustele pakkumus tervikuna on üldjoontes asjakohane. Pakkumuses ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija poolt soovitu osas. Pakkumuse pinnalt tekib hankijal kindlus, et lahendus, mida pakkumuse alusel pakkuja ellu viima hakkab, võimaldab saavutada lähteülesandes seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Hangitava töö lähteülesandest, sh kirjeldatud eesmärgist ja oodatavatest tulemustest lähtudes on pakkuja poolt töö teostamiseks pakutav lahendus (sh pakutava töö kirjeldus, metoodiline lähenemine, ülevaade erinevate tegevuste ja etappide sisust ning nende elluviimisest) tervikuna või mõnes olulises osas ebaselgelt või eksitavalt või liiga vastab osaliselt pinnapealselt lahti kirjutatud ja läbi mõeldud. 10 hankija Pakkumuses on olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, ootustele põhimõttelisi) puuduseid või vastuolusid või vasturääkivusi hankija poolt soovitu osas või puudub vastavasisuline info. Pakkumus on hankija vaates vaid osaliselt asjakohane või põhjendatud ja argumenteeritud nii, et pakkumuse pinnalt ei teki hankijal kindlust, et lahendus, mida pakkumuse alusel pakkuja ellu viima hakkab, tagab tulemuste täieliku saavutamise. 4 (9)  Pakkuja võtmeisikute kogemus vastab täielikult Pakkuja töö teostamise võtmeisikul on vähemalt 3 20 hankija analoogilise analüüsi teostamise kogemus viimase 5 aasta ootustele jooksul Pakkuja töö teostamise võtmeisikul on vähemalt 1 vastab hankija 10 analoogilise analüüsi teostamise kogemus viimase 5 aasta ootustele jooksul 8.5. Hankija tunnistab edukaks ja sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga. Majanduslikult soodsaim on pakkumus, millele on omistatud enim väärtuspunkte. 9. Otsusest teavitamine Kõikidest riigihankes tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid e kirja teel kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 10. Hankelepingu sõlmimine 10.1. Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga esimesel võimalusel pärast eduka pakkumuse otsuse teatavakstegemist. 10.2. Hankeleping jõustub selle sõlmimisel ning kehtib kuni kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Leping loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise hetkest. 10.3. Edukas pakkuja on kohustatud hankelepingu allkirjastatult hankijale tagastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saamisest arvates. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankelepingut nimetatud tähtaja jooksul on hankijal õigus lugeda, et edukas pakkuja keeldus hankelepingu sõlmimisest ning hankijal on seejuures õigus kohaldada tunnistada edukaks pingereas järgmise pakkujaga. 5 (9) HD Lisa 1 – Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (lähteülesanne) Analüüs „Riigivara valitsemise korraldamine kriisiolukorras“ Hetkeolukorra kirjeldus Riigivaraseadusest (edaspidi RVS) tulenevalt on riigivara valitsemine korraldatud detsentraliseeritult, riigivara valitsejateks on RVS § 4 lg 2 kohaselt põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ning ministeeriumid, kes üldjuhul soetavad vara valdkonna arengukava alusel ning kasutavad vara neile õigusaktidega pandud avalike ülesannete täitmiseks. RVS sätestab küll võimaluse vara teistele valitsusasutustele kasutada andmiseks (RVS § 16), kuid vara kasutamisest huvitatud asutusel ei pruugi olla teavet selle kohta, kas kriisiolukorrale reageerimiseks ja lahendamiseks vajalik vara on mõnel asutusel olemas, millises seisukorras vara on ning millistel tingimustel seda oleks võimalik kasutusse võtta. Kriisiolukorras on väga oluline, et olemasolevate varade andmed vastaks tegelikkusele. Mida rohkem on erinevaid arvestamiseks kasutatavaid andmebaase, seda töömahukam on nende kõigi andmete kaasajastamine ning kõrgem on risk, et andmetes on vigu. Sellest tulenevalt on hädavajalik vältida samade varade dubleerivat arvestust erinevates andmebaasides ning täiendada ja arendada juba olemasolevaid süsteeme, nii et need oleksid kasutatavad erinevates kriisiolukordades. Riigivara kasutamine kriisiolukorra lahendamiseks on reguleeritud mitmetes eriseadustes, kuid puudub ühtne regulatsioon varade kasutamise korraldamiseks. Kriisiolukordadele reageerimine on reguleeritud hädaolukorra seaduses (HOS), riigikaitseliste sundkoormiste seaduses (RKSKS), riigikaitseseaduses (RiKS), erakorralise seisuskorra seaduse alusel (ErSS) ja valdkonna eriseadustes. Kehtiv hädaolukorra seaduse redaktsioon määratleb kriisiolukorra lahendamise pädevuse, kuid ei reguleeri hädaolukorra lahendamiseks vajalike varade kasutamise korraldust. Riigikaitseseaduse § 5 on sätestatud riigikaitseülesanded, mille täitmiseks kehtestab § 5 lg 6 kohaselt riigivara ümberjaotamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Riigikaitseseaduse jõustumisel jäi kehtima rahuaja riigikaitse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus 05.07.2004 nr 238 „Riigivara ümberjaotamise kord“. Riigivara ümberjaotamise kord vajab ajakohastamist ja RiKS põhimõtetega kooskõlla viimist. Riigikaitse revisjoni käigus on koostatud kriisiolukorras riigi ressursside kasutamise korraldamist käsitlevaid analüüse, mille tulemustega tuleb riigivara valitsemise korraldamise analüüsi käigus arvestada. Eelkõige tuleb analüüsi teostamisel arvestada alljärgnevates analüüsides tehtud järeldustega: 1. „Koormiste, töökohustuse jt kohustuste terviklik regulatsioon II (ettevõtetele prioriteetide seadmine) &IV(üldküsimused) osa“ koostaja Martin Hirvoja 2. „Koormiste, töökohustuse jt kohustuste terviklik regulatsioon I (Isikutelt riigile vajalike asjade sundkasutusse võtmine ja asjade sundvõõrandamine) III (Riigile kasuliku töö ühekordne tegemine) osa“ , koostaja Eneken Kost. Viidatud analüüsid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Hankes osalejatel võimaldatakse analüüsidega tutvuda Rahandusministeeriumis riigivara osakonnas, välja valitud pakkujale 6 (9) edastatakse failid krüpteeritud kujul ning antakse töövõtulepinguga õigus töödelda teavet lepingu täitmiseks vajalikus mahus. Probleem: Kriisiolukordades riigivara valitsemise korraldamine, olukordade lahendamiseks vajaliku vara üle arvestuse pidamine ja olukordade lahendamiseks kasutamine. Puudub keskne ülevaade riigile kuuluvatest varadest, mida on võimalik kasutada kriisiolukorra lahendamisel. Kuigi RVS võimaldab anda vara teistele valitsemisalade kasutusse, siis on määratlemata vara kasutamise prioriteedid, millal on kohustus vara kasutusse anda ja millal õigus keelduda ning kasutada vara oma valitsemisala ülesannete täitmiseks. Kuivõrd eriolukordades võivad vara vajada mitmed erineva valitsemisala asutused, siis tuleb lisaks prioriteetidele sätestada otsustustasandid ja pädevused. Lähteülesande alusel teostatava analüüsi eesmärk on: Analüüsi tulemusel tekib terviklik ülevaade kriisiolukordade lahendamiseks vajaliku riigivara (tehnika, eriotstarbelised vahendid, seadmed) valitsemise korraldusest, tuuakse välja senise korralduse kitsaskohad, sh hinnatakse tänase regulatsiooni rakendamise paindlikust ja sobilikkust erinevate kriisi ja erikordade eskaleerumisel ning pakutakse välja lahendused koostöö tõhustamiseks ning tehakse ettepanekud olemasolevate õigusaktide parandamiseks või uue regulatsiooni kehtestamiseks. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku vara valitsemise paremaks korraldamiseks tuleb analüüsida erinevate valdkondade ja valitsemisealade kriisiolukorra lahendamiseks vajalike varade valitsemiskompetentsi koondamist, millega oleks võimalik tagada, et riigile kuuluvad varad on kättesaadavad kriisiolukorra lahendamisega tegelevatele valitsemisaladele ning välistatakse dubleeriva võimekuse loomist. Analüüsis tuleb käsitleda teatud eriliigiliste kriisiolukorras vajalike varade valitsemise viimist ühe valitsustasutuse vastutusele ning kaaluda valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ühiselt valitsevate asutuste või osakondade loomist. Töö käigus analüüsitakse ja tehakse ettepanekud riigi ressursside valitsemise korraldamisel pädevusnormide, volitusnormide ja menetlusnormide sätestamiseks. Oluline on kõigi teemade puhul vastata küsimustele: kes (pädevusnorm), millistel tingimustel (volitusnorm) ning kuidas (menetlusnorm) toimub kriisiolukordade lahendamiseks vara kasutamise otsustamine. Samuti tuleb analüüsida küsimust, kas on otstarbekas kriisiolukorra lahendamiseks vajalike riigivaradest ülevaate tagamiseks määrata keskne koordinaator ning kuidas korraldada avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavaltsuste varade kasutamine. Varade kasutamise analüüsis tuleb hinnata, kuidas erinevate riigivara valitsejate valitsemisel olevat kriisi lahendamiseks vajalikku riigivara kõige efektiivsemalt kriisiolukorras kasutada (varade riskasutus). Varade ristkasutamise regulatsiooni täiendamiseks on vaja analüüsida hetkeolukorda ja vastata küsimustele: 1) Millised on kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud erinevate valitsusasutuste varad, kuidas peaks toimuma kriisiolukordade lahendamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine? 2) Kas erinevates õigusaktide alusel (HOS, RiKS, ErSS) reguleeritavate kriisiolukordades peaks varade kasutamine olema standardiseeritud või on otstarbekas säilitada eriseadustes varade kasutamise eriregulatsioon? 3) Kuidas määratakse kindlaks kriisiolukorras riigile võimalikud vajaminevad vara liigid ja vara kasutamise tingimused? 4) Kes on pädev otsustama varade ristkasutuse üle sh dekonfliktimine ehk kellel ning millisel juhul on kasutamisel eelisõigus? 7 (9)  5) Milline on protseduur varade üleandmisel-vastuvõtmisel (kas jääb ametkondade vaheliseks kokkuleppeks või tuleb kriisiolukorras kohaldada alluvussuhet)? Analüüsis tuleb käsitleda riigikaitseseaduse alusel riigivara ümberjaotamise korraldust, sh analüüsida riigikaitseseaduse § 5 lg 5 sätestatud riigivara ümberjaotamise põhimõtteid ning hinnata Vabariigi Valitsuse 05.07.2004 nr 238 määruse „Riigivara ümberjaotamise kord“ regulatsiooni ajakohasust ning töötada välja lahendused järgmistele küsimustele: 1. Millised on riigivara ümberjaotamise põhimõtted? 2. Millised on asutused, kelle kasutuses olev riigivara ei kuulu ümberjaotamisele? 3. Millised on ümberjaotamisele kuuluva riigivara kindlaksmääramise alused ja kord? 4. Kas on vaja kehtestada täiendavaid tagatisi ümberjotatud riigivara säilimiseks ja kasutamiseks? 5. Milline peaks olema riigivara ülevõtmise ja tagastamise protseduur? Koostatavas analüüsis tuleks eraldi hinnata: 1. Millised on võimalused avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste varade kasutamiseks kriisiolukorra lahendamiseks? 2. Kas riigivaraseaduses tuleks kriisiolukordadeks riigivaraga seotud toimingute tegemisel (registrikanded jne) ette näha erisusi, mis kiirendaksid varade kasutusele võtmist. Lisainfo Pakkumuse koostamisel tuleb pakkujal arvestada asjaoluga, et tellija ei paku hankelepingu täitmiseks ja töö teostamiseks omalt poolt töökohta ega -vahendeid ning ei kindlusta pakkujat kontaktidega. Tellija tagab omalt poolt hankelepingu täitmiseks kontaktisiku (sh kontaktisikule ka asendaja), eesmärgiga tagada tellija ainupädevuses olevate lepingu täitmisega seotud küsimuste lahendamine (tellija ei taga omapoolset projektimeeskonda). 8 (9) Lisa 2 – Pakkumuse maksumus Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku Ühiku KOKKU (eurot) hind arv Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus 90 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast alates. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. Töö eest tasumine hankija poolt toimub pakkuja poolt esitatud töö üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamise järgselt ühekordse maksena. 9