Vastus

VAIDEOTSUS 30.11.2023 nr 2-5/23/0106/55 Vaide esitaja: OÜ Insalko Baltic (registrikood 10761608) Vaide esitaja kontaktandmed: aadress: Punane tn 40a, Tallinn, Harju maakond 13619; e-post: [email protected]. RESOLUTSIOON Juhindudes haldusmenetluse seaduse § 73 lõikest 3, § 85 punktist 4, § 86 lõigetest 1 ja 4 ning tulenevalt vaidemenetluses väljaselgitatud asjaoludest, otsustan: 1. Jätta rahuldamata OÜ Insalko Baltic vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.10.2023 haldusakti nr 16-10/23-08671-009 tervikuna kehtetuks tunnistamise ja uue haldusakti andmiseks kohustamise nõuetes. 2. Jätta rahuldamata OÜ Insalko Baltic vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.10.2023 haldusakti nr 16-10/23-08671-009 punkti 3 kehtetuks tunnistamise ning õiglase perioodilise sundvalduse tasu ja õiglase ühekordse hüvitise määramiseks kohustamise nõuetes. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn; e-post: [email protected]). 1. Asjaolud 1.1. 16.06.2023 esitas Elering AS-i volitatud esindaja Scanweld AS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse, milles taotleb OÜ-le Insalko Baltic kuuluvale viiele kinnistule sundvalduse seadmist D-kategooria gaasitorustiku ja selle juurde kuuluva sidekaabli (edaspidi tehnorajatised) talumiskohustuse kehtestamiseks vastavalt taotluse lisaks olevatele plaanidele. 1.2. TTJA teavitas 08.09.2023 kirjaga nr 16-10/23-08671-004 OÜ-d Insalko Baltic sundvalduse seadmise menetlusest ning edastas tutvumiseks sundvalduse seadmise otsuse eelnõu, sundvalduse seadmise taotluse ning sundvalduse alade skeemid. 1.3. OÜ Insalko Baltic esitas 29.09.2023 oma vastuväited sundvalduse seadmisele. 1.4. TTJA andis 20.10.2023 haldusakti nr 16-10/23-08671-009 (edaspidi otsus), millega seati sundvaldus Elering AS kasuks D-kategooria gaasitorustiku ja selle juurde kuuluva sidekaabli talumiseks vaide esitajale kuuluvatele Väike-Lepiku, Kullese tee L1, Laia- Lepiku, Suure-Lepiku ja Kullese tee 31 kinnistutele (otsuse punkt 1); kehtestati talumiskohustuse sisu (otsuse punkt 2); määrati sundvalduse tasu (otsuse punkt 3); Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  2 kehtestati tehnorajatiste omaniku kohustused (otsuse punktid 4-6) ning määrati otsuse jõustumise ja teatavaks tegemise tingimused (otsuse punktid 7 ja 8). 1.5. 20.10.2023 tegi TTJA otsuse teatavaks OÜ-le Insalko Baltic. 1.6. 20.11.2023 esitas OÜ Insalko Baltic (edaspidi vaide esitaja) otsuse peale vaide. 2. Vaide esitaja seisukohad 2.1. Vaide esitaja taotleb otsuse tervikuna kehtetuks tunnistamist või alternatiivselt otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamist ning vastavate otsuste uuesti tegemist. Vaide esitaja põhjendab vaiet alljärgnevate seisukohtadega, mis käesolevas vaideotsuses on esitatud lühendatud ja osaliselt ümbersõnastatud kujul. 2.2. Vaide esitaja leiab, et otsus on põhjendamata ning kaalutlusvigadega, kuna otsusest ei nähtu, miks ei ole tehnorajatiste ehitamine võimalik ilma vaide esitajale kuuluvaid kinnistuid koormamata (nt kasutades teisi trasskoridore). Samuti ei nähtu otsusest, et TTJA oleks kaalunud alternatiivseid ja vaide esitaja huve vähem koormavaid lahendusi, kuigi vaide esitaja juhtis sellele tähelepanu menetluse käigus. 2.3. Vaide esitaja on seisukohal, et otsuses on ebaõigesti jäetud varalise kahju hüvitis määramata, kuna otsuse tegemisel on lähtutud tulevikku suunatud oletusest, et kinnistud kuuluvad terves ulatuses või osaliselt riigi poolt omandamisele, ning täielikult on arvestamata jäetud kinnistute väärtuse vähenemise ja sundvalduse tulemusel saamata jääv tulu. Vaide esitaja märgib, et otsusest ei nähtu, et vaide esitajale hüvitise määramiseks oleks mingigi eksperthinnang tellitud. Vaide esitaja on seisukohal, et kuna kinnistute osas kehtib Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 kehtestud Lepiku kinnistu detailplaneering (edaspidi DP), millega on kavandatud uus elamurajoon, siis tuleb vaide esitajale tekkiva kahju suurust hinnata mitte kinnistute praeguse seisukorra alusel, vaid lähtudes nende tulevikuperspektiivist. Vaide esitaja hinnangul tuleb tema huve ja talle tekkiva kahju suuruse hindamisel võrrelda olukorda, kus ta saab ehitada uuselamute rajooni välja 100% DP-st lähtudes, olukorraga, kus ta peab ehituse käigus arvestama sundvaldusest tulenevate piirangute ja kitsendustega. 2.4. Vaide esitaja leiab, et otsusega määratud perioodilise sundvalduse tasu määr on ebaproportsionaalne ja rikub vaide esitaja õiguspärast ootust. Vaide esitaja on seisukohal, et võrreldes määratud perioodilise tasu suurust vaide esitajale tekkiva tegeliku kahju (sh saamata jäänud tulu) suurusega, ei ole määratud hüvitis õiglane. Vaide esitaja hinnangul on TTJA ebaõiglaselt hinnanud kinnistute väärtust kui arengupotentsiaalita maatulundusmaad, millel hooned, mets ja rajatised puuduvad. Vaide esitaja märgib, et sundvalduse seadmata jätmisel oleks tal võimalik välja ehitada DP-kohane uus elamurajoon, aga elamukrunte, millele kavandatakse sundvalduse seadmist ja tehnorajatiste rajamist, ei ole võimalik varasema turuhinnaga enam müüa, kuna keegi ei soovi, et tema hoovist või hoovi kõrvalt läheb mööda gaasitrass, mis piirab kinnistule rajatiste ja abihoonete jms ehitamist ning kohustab tagama ligipääsu sundvalduse omanikule. Vaide esitaja on seisukohal, et kinnistud, millele tehnorajatised ja nende kaitsevöönd ulatub, on tekkivate kitsenduste tõttu sisuliselt müüdamatud. Lisaks arvestades juurdepääsude kadumist, vähendab sundvalduse seadmine vaide esitajale kuuluvatele kinnistutele kogu kavandatud arenduse väärtust vähemalt 50-70% võrra. 2.5. Vaide esitaja on seisukohal, et otsusega määratud perioodiline sundvalduse tasu on fikseeritud ega muutu lähtudes maa korralisest hindamisest, mistõttu on see õigusvastane. Vaide esitaja leiab, et seaduspärane ja kooskõlas hea halduse tavaga oleks sundvalduse tasu määramine muutuva suurusena. 3. TTJA seisukohad vaide lahendamisel 3.1. Vaie on esitatud tähtaegselt.  3 3.2. TTJA ei nõustu vaide esitajaga ning on seisukohal, et otsus on õige ja õiguspärane ning selle tervikuna või osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust. TTJA põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 3.2.1. TTJA peab meelevaldseks vaide esitaja etteheidet, mis puudutab alternatiivsete trassikoridoride kaalumist. Antud juhul on tegemist olemasoleva 1993. aastal kasutusele võetud maagaasi ülekandetorustiku Vireši-Tallinn D55 (ehitisregistri kood 220554998; edaspidi olemasolev gaasitorustik) nihutamisega, mitte uute tehnorajatiste ehitamisega. Olemasoleva gaasitorustiku nihutamise puhul on vaid kaks alternatiivi, milleks vaide esitajale kuuluvatel kinnistutel ja lähialas on põhja- ja lõunasuund. Otsuses on õigesti leitud, et kuivõrd põhja poole rajatakse Rail Baltic Ülemiste-Kangru raudtee lõik, millest tingitult on olemasoleva gaasitorustiku nihutamine üldse vajalik, siis ainuvõimalik uus asukoht on olemasolevast trassikoridorist lõuna pool. Tegemist on kõige optimaalsema lahendusega, mis riivab vaide esitajat võimalikult vähimal viisil ja on olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmise majanduslikku kulu arvestades tasuvaim. Valitud on kõige otsem variant, mis ei kitsenda DP-alal asuvate elamumaade kasutamist, vaid hoopis vähendab ühel elamumaal, s.o Kullese tee 31 kinnistul paikneva kitsenduse ulatust ning vaide esitajale kuuluvatelt elamumaa sihtotstarbega Kullese tee 32 ja 33 kinnistutelt kaob kitsendus üldse. Võrreldes olemasoleva olukorraga nihkub kitsendus vaide esitajale kuuluvatelt maatulundusmaa sihtotstarbega Tallinna-Rapla raudtee 831 ja Uue-Lepiku kinnistutelt vaide esitajale kuuluvatele maatulundusmaa sihtotstarbega Laia-Lepiku ja Väike-Lepiku kinnistutele ning vaide esitajale kuuluvalt transpordimaa sihtotstarbega Tallinna-Rapla raudtee 690 kinnistult vaide esitajale kuuluvale transpordimaa sihtotstarbega Kullese tee L1 kinnistule. Valitud nihutamispunktist lõuna või põhja poolt alustades läbiksid tehnorajatised ka elamumaid ja nende metraaž oleks pikem. Kuna kõrgsurve gaasitorustikku läbivad ohutuse tagamiseks ja vigade tuvastamiseks sondid, peab gaasitorustik olema ehitatud võimalikult sirgena ja võimalikult väheste pöördekohtadega. Seega on antud juhul tehnorajatiste asukohaks valitud lahendus, mis välistab ristumise rööbasteega, et vältida lisanduvaid pöördekohti ja metraaži pikenemist, ning samas on kõige vähem vaide esitajat riivav. 3.2.2. TTJA märgib, et vaide esitaja on oma varalise kahju (sh saamata jäänud tulu) hindamisel ebajärjekindel, heites TTJA-le ette arvestamist tulevikku suunatud oletusega, et vaide esitajale kuuluvad kinnistud kuuluvad tervikuna või osaliselt riigi poolt omandamisele, kuid samas nõuab arvestamist olukorraga, mis võiks tulevikus olla, kui vaide esitaja saaks DP realiseerida ja elamumaad ära müüa. TTJA leiab, et sundvalduse seadmine ei muuda DP realiseerimist ega elamumaade võõrandamist vaide esitajale keerulisemaks, kui see oleks ilma sundvalduse seadmiseta, sest DP-ga kavandatud elamuarenduse alale ei teki uut kitsendust, vaid olemasolevast gaasitorustikust lähtuv kitsendus, millega on DP koostamisel ja kehtestamisel arvestatud, nihkub DP-ga ettenähtud maatulundusmaadelt lõunapoolsetele maatulundusmaadele. Seega ei saa sundvalduse seadmine muuta DP alal asuvaid elamumaid rohkem müüdamatumaks kui olemasolevast gaasitorustikust tulenev kitsendus, millega tuleks ka DP realiseerimisel ja elamumaade võõrandamisel arvestada. Vaide esitaja eksib selles, et sundvalduse seadmisest tulenevalt kaotavad DP alal asuvad elamumaa kinnistud ettenähtud juurdepääsud, kuna tehnorajatised ehitatakse maa-alustena, mistõttu on üle nende liiklemine võimalik ja juurdepääs tagatud. Samuti eksib vaide esitaja selles, et sundvalduse seadmine piirab elamumaa kinnistutele rajatiste ja abihoonete jms ehitamist, kuna need piirangud on juba praegu olemas tulenevalt olemasolevast gaasitorustikust. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et DP-ga kavandatud elamuarenduse väärtus kahaneks 50-70% võrra. Seda enam, et DP-ga kavandatud teemaade ja maatulundusmaade, mis on planeeritud haljasaladeks, ei oma erilist võõrandamisväärtust ja müügitulu nende eest ei saa eeldada. Kuivõrd vara väärtuse vähenemist sundvalduse seadmine endaga kaasa ei too, siis puudub mistahes vajadus  4 selle suurust eksperthinnangu abil kindlaks teha. TTJA on õigesti lähtunud olemasolevast olukorrast, kus sundvaldusega koormatavatel aladel ei kasva metsa ning ei asu hooneid ega neid teenindavaid rajatisi, ja sellest tulenevalt õiguspäraselt jätnud varalise kahju hüvitise määramata. 3.2.3. Vaide esitaja etteheide, et otsuse punktis 3 määratud perioodiline sundvalduse tasu on ebaproportsionaalne ja rikub vaide esitaja õiguspärast ootust, on põhjendamatu. Kuna Elering AS ja vaide esitaja ei ole sundvalduse tasu osas kokkulepet sõlminud, siis tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lõike 5 teisest lausest ei olnud TTJA-l muud võimalust, kui määrata perioodiline sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnorajatiste vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. KAHOS § 40 lõige 5 on samas sõnastuses kehtinud alates KAHOS-e jõustumisest 01.07.2018, mistõttu ei saa vaide esitajal olla õiguspärast ootust suuremale sundvalduse tasule olukorras, kus ta ei ole Elering AS-iga sundvalduse tasus kokku leppinud. Määratud perioodiline sundvalduse tasu ei ole ebaproportsionaalne, sest see vastab seadusandja poolt ettenähtud ja proportsionaalseks hinnatud seadusjärgse tasumiskohustuse eest makstavale tasule. TTJA on perioodilise sundvalduse tasu õigesti määranud, kuna KAHOS § 40 lõike 5 teine lause ei jäta sundvalduse seadjale kaalutlusruumi suurema sundvalduse tasu määramiseks. Otsuse punktides 3.1-3.5 on sundvalduse tasu suurused näidatud informatiivsena ja need on arvutatud otsuse tegemise hetkel kehtinud andmete alusel. Kuivõrd vaide esitajale kuuluvad kinnistud on moodustatud DP alusel, siis sisaldab sundvalduse tasu ka nende DP-st tulenevat perspektiivi. 3.2.4. Vaide esitaja eksib tõlgendades otsuse punkti 3 selliselt, et perioodiline sundvalduse tasu on määratud fikseeritud summadena. TTJA on otsuse punktis 3 määranud sundvalduse tasuks tasu, mis on võrdne tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasuga. Otsuse punktides 3.1-3.5 on informatiivsena märgitud kinnistute kaupa sundvalduse tasu suurused otsuse tegemise hetkel. Informatiivsete summade märkimine otsuses ei tähenda, et summad on fikseeritud ja seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevate tingimuste (sh maa maksustamishind, sihtotstarve vms) muutumisel sundvalduse tasu ei muutuks. TTJA on sundvalduse tasu määranud dünaamilisena, arvestades sellega, et kui seadusjärgse talumiskohustuse eest arvestatav tasu suureneb, siis suureneb samavõrra ka sundvalduse tasu. 3.3. TTJA on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaide esitaja seisukohtadest lähtuvalt ei ole põhjendatud otsuse ega otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamine ja sellest tulenevalt vastavate uute otsuste tegemine. 3.4. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab TTJA, et vaie TTJA haldusakti nr 16-10/23-08671- 009 tervikuna või alternatiivselt punkti 3 osas kehtetuks tunnistamise ning vastavalt uue haldusakti andmiseks või õiglase perioodilise sundvalduse tasu ja õiglase ühekordse hüvitise määramiseks kohustamise nõuetes tuleb jätta rahuldamata HMS § 85 punkti 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor