Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks

Saatja: Sille Uusna-Rannap <[email protected]> Saaja: Sille Uusna-Rannap Teema: RePower käskkirja seletuskiri Tere RePower toetuse andmise tingimuste käskkiri allkirjastati 22.11 ja on teieni jõudnud. Kuna seletuskiri ja kooskõlastustabel digikonteineris ei olnud, ei ole see ilmselt teieni jõudnud. Lisan. Heade soovidega Sille Uusna-Rannap Rohepöörde projektijuht Energeetika osakond Kliimaministeerium Telefon +372 53876566 www.kliimaministeerium.ee <http://www.kliimaministeerium.ee/> Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 15.11.2023 Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu. Euroopa Liidu Nõukogu lisas 12.05.2023. a reformiga 8.1 seotud tegevused Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendusotsusesse2 (edaspidi rakendusotsus), mille kohaselt koosneb reform: - tuuleenergeetika projektide kiirendamiseks vajalikke lubasid ja keskkonnamõju hindamist puudutavate seadusemuudatuste jõustamisest; - tuuleenergeetika arendamise prioriteetsete alade määramisest, mis tugineb tehnilisele aruandele, milles on kindlaks määratud prioriteetsed arendusalad potentsiaalse kogutootmisvõimsusega hinnanguliselt kuni 1 000 MW ja - kohalike omavalitsusüksuste (edaspidi KOV) toetamiseks tuuleenergia arendamisega seotud haldusmenetluste, sealhulgas lubade andmise kiirendamiseks. Eelnõuga reguleeritakse reformi tegevuste elluviimiseks toetuse saaja ning partnerite õigused, kohustused, tegevused, tulemused ja eelarve. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 6254443). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected], tel 6258998). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb toetuse andmise tingimustest (käskkirja lisa 1) ja toetatavate tegevuste, nende tulemuste täpsemast loetelust ja toetatavate tegevuste eelarvest (käskkirja lisa 2). Vabariigi Valitsus on 28.09.2023. a protokollilise otsusega nr 50-123 (edaspidi VV protokolliline otsus) määranud reformi 8.1 elluviimiseks vajaliku toetuse saajana vastutavaks Kliimaministeeriumi ja tegevuste elluviimisse kaasatud partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriu mi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tegeles kuni 30.06.2023. a taastekava reformi 8.1 tulemuste saavutamiseks olulise tegevusena taastuvenergia projektide loamenetluse kiirendamisega ja ehitisregistris selleks vajalike arenduste kavandamisega. 1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste - ja vastupidavuskava. 2 NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse nõukogu 3. novembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12532/21 INIT; ST 12532/21 ADD 1) Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta, 2023/0161(NLE). 3 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine 1 Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuse tulemusena jätkuvad MKMi viidatud tegevused alates 01.07.2023. a Kliimaministeeriumis. Samuti panustas reformi elluviimisega seotult lubade andmise menetluse ning keskkonnamõju hindamise protsessi kiirendamiseks vajalike seadusemuudatuste paketi väljatöötamisse Riigikantselei, kes muudatuste paketi väljatöötamist koordineeris. Vastav tegevus Riigikantseleis on lõppenud. Nii MKM kui Riigikantselei on reformi 8.1 elluviimiseks teinud kulusid suurusjärgus 30 000 eurot. Edasisi reformi elluviimiseks vajalikke tegevusi ei ole nendele kahele asutusele kavandatud. 1. Toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks (käskkirja lisa 1) 1.1. Reguleerimisala Eelnõuga kehtestatakse toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 tegevuste jaoks, mis toetavad tuuleenergeetika projektide loamenetluste ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluste kiirendamist, tuuleenergeetika arendamise prioriteetsete alade määramist ning teatud tegevusi ka KOVide toetamiseks. Lisaks käesoleva eelnõuga hõlmatud tegevustele, mida koordineerib Kliimaministeerium, on regionaalminister 12.07.2023. a kehtestanud toetuse andmise tingimused kohalike omavalitsuste võimestamiseks roheliste investeeringute tegemisel4 . Need tegevused panustavad taastekava reformiga 8.1 lisatud Euroopa Komisjoni kava „RePowerEU“5 eesmärkide täitmisesse. Lisaks teeb reformi 8.1 elluviimise toetamiseks tegevusi Justiitsministeerium, kes on kaardistanud ja analüüsinud võimalusi õigustoimingute optimeerimiseks. Justiitsministeer ium on mh koostanud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuse, milles on analüüsitud erinevaid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid võimalusi taastuvenergiat puudutavate halduskohtumenetluste kiirendamiseks6 . Kava „RePowerEU“7 kohaselt peaksid liikmesriigid taastuvenergiaprojektide ja nendega seotud taristule loa andmise menetluste kiirendamiseks esmajärjekorras rakendama Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiseid soovitusi lubade andmise kohta ning juba vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavasid. Käskkirjaga kavandatavad tegevused toetavad kavas „RePowerEU“ viidatud eesmärke suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. 1.2. Toetuse andmise eesmärk 4 Regionaalministri 12.07.2023. a määrus nr 43 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ 5 KOMISJONI 18.5.2022 TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE, Kava „REPowerEU“, COM(2022) 230 final. 6 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus, Justiitsministeerium, 30.06.2023, Eelnõude Infosüsteemis dokumendinumbriga 23- 1055/01. 7 18.5.2022 COM(2022) 230 final. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Kava „REPowerEU“. 2 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused vähemalt 1000 MW tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kui ka merel. Käskkirjas kirjeldatud toetuse andmise eesmärk lähtub taastekavas nimetatud reformi 8.1 põhitegevusest 1, milleks on tuuleparkide ehitamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest (sekkumiskategooria 028). 1.3. Toetatavad tegevused Eelnõus nimetatud toetatavad tegevused lähtuvad taastekava reformi 8.1 põhitegevustest. 1.3.1. Tegevused tuuleparkide ehitamise kiirendamise toetamiseks 1.3.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine Taastuvenergia eesmärgi ja maksimaalse tuuleenergia potentsiaali saavutamiseks on oluline, et riigil oleks olemas teave nii eraarendajate taastuvenergia projektide seisu kui selle kohta, millised täiendavad alad tuuleenergia kasutuselevõtuks võiksid sobida. Seni on sobivaid alasid tuvastanud arendajad ise. Samas on vajalik süsteemne tervikpilt, et hinnata, millised projektid kui suure tõenäosusega realiseeruvad või kus on täiendavad alad, mida veel piisavalt uuritud või kasutusele võetud ei ole ja mida saaks kasutada siis, kui kavandatud projektid täies mahus ei realiseeru. Üks taastekavas kokkulepitud tulemuseesmärk seondub tuuleenergia arendamiseks sobivate täiendavate alade kaardistamisega. Keskkonnaagentuuri tehtav kaardistus eesmärgiga leida 1000MW täiendava tootmisvõimsusega tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid valmib 2024. aasta III kvartaliks. Täiendavate alade leidmiseks kaardistatakse ja määratakse valdavalt riigimaadel asuvad alad, millel tuuleenergia arendamiseks on võimalikult vähe kitsendusi. Nendest aladest valitakse Valitsuse otsusega välja need, mille potentsiaal on suurim ning otsustatakse jätkutegevused, mille abil oleks aladel võimalikult kiiresti võimalik jõuda tuuleparkide rajamiseni. Tuuleenergia prioriteetsete alade kaardistuse aluseks on Keskkonnaagentuuri tehtav eelanalüüs, milles 2431 km2 alade kohta tehakse eelvalik lähtuvalt looduskaitselistest ja majanduslikest kaalutlustest. Vastavalt taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise auditi8 juhtkomisjoni otsusele on uuringu alaks Eesti maismaa, st mereala ei käsitleta. Merealade puhul on Eesti riik kehtestanud merealade ruumilise planeeringu. Maismaal selgitatakse eelvaliku aladest välja need alad (u 1000 km2), millele on vaja teha täpsemad analüüsid ja/või läbi viia seire. Pärast seire läbiviimist selguvad alad, mida Vabariigi Valitsus kaalub tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramisel. Tuuleenergia arendajate andmed ja riigipoolne, sh prioriteetsete arendusalade kaardistusest tulenev info koondatakse ühte kaardirakendusse, et riigi tasandil tuuleenergia projektide liikumist (sh eri liiki planeeringute algatamine, võrguühenduste planeerimine) kiirendada. Eelnõu kooskõlastamisel tekkis mitmel korral küsimus, milline on tuuleenergia prioriteetsete arendusalade seos eelisarendusalade kontseptsiooniga. 2023. a lõpus jõustuvast taastuvenergia 8 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 2022. aastal auditeeriti Riigikantselei koordineerimisel planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi. 3 valdkonna direktiive muutvast direktiivist9 (nn RED III) tuleneb liikmesriigile kohustus 27 kuud pärast direktiivi jõustumist määrata taastuvenergia eelisarendusalad, mille hulka võivad kuuluda ka alad, millel juba tuuleenergia projektidega seotud tegevused on käimas. Direktiivist tulenevate eelisarendusaladena saab käsitleda nii tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamisel leitud täiendavalt kaardistatud alasid kui töös olevaid arendusi. Seejuures on läbivalt olnud prioriteet, et eelisarendatud oleksid need tuuleenergia projektid, mis on juba mingid menetlusetapid (planeering, KMH) läbinud. Taastekava raames tehtava kaardistusega otsitakse senistele algatustele täiendavaid alasid, mida vajadusel tuuleenergia arendamiseks kasutusse võtta. Ehk taastekava ja käesoleva käskkirjaga hõlmatud tegevus on üks sisend hilisemasse eelisarendusalade määramise protsessi. Tuuleenergia projektide arengut jälgitakse perioodiliselt, kasutades selleks mh ka vastavaks otstarbeks loodud kaardirakendust. Kooskõlastusringil saabunud ettepanekutest lähtudes analüüsiti täiendavalt tegevusi, mida esialgu oli kavandatud teha pärast tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamist (maatoimingud ja kiirendatud korras riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimine). Kuivõrd järgnevad tegevused sõltuvad sellest, millised on kaardistatud alad, võib jätkutegevuste suletud loetelu piirata tegevusi, mille abil aladel tuuleenergia kasutuselevõttu kiirendada. Seetõttu on kooskõlastusele saadetud käskkirja eelnõuga võrreldes Maa-ameti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tegevustena ette nähtud maatoimingute ettevalmistuse ja kiirendatud planeerimistegevuste mahtu muudetud. Käskkirjas nähakse Kliimaministeeriumi tegevusena ette tuuleenergia prioriteetsete alade kaardistamisele järgnevad tegevused. Edasiste tegevuste otsused tehakse 2024 I pooles, kui kaardistuse kohta on rohkem infot. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga kooskõlastatult on nende tegevusena kajastatud kahe taastuvenergia kasutuselevõtuks olulise võrgutrassi riigi eriplaneeringu menetluse kiirendamine. Tegevuses on silmas peetud Eesti-Läti 4. ühenduse rajamiseks Paide-Lihula- Saaremaa trassi ning Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse trassi planeeringuid. Täiendavate sobivate alade leidmisega on seotud ka raadamistasu kontseptsioon, mida puudutav seaduseelnõu on Riigikogu menetluses10 . Raadamisõiguse tasu on seotud tuuleparkide rajamisega eeskätt sobivate alade lisandumisega ja negatiivse keskkonnamõju leevendamisega. Tuuleparkide rajamisega kaasnev raadamiste hulk hõlmab hinnanguliselt kuni 500 ha. Muudatuste jõustumise ajaks on kavandatud 01.07.2024. 1.3.1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine Aeganõudvaid haldusmenetlusi on ühe tuuleenergia kasutuselevõtu takistusena välja toonud nii arendajad kui sellele on viidatud ka taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise auditis11 . KMH ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetluse kiirendamiseks tehakse projekti tegevusena muudatusi KMH/KSH menetlust puudutavates õigusaktides 9 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 10 Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus 300 SE. 11 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 4 (menetlusetappide ühendamine, täiendavate KMHde algatamise piiramine ja varasemate eelhinnangute kasutamine järgnevates menetlustes). Projektis nimetatud tegevusena toetatakse KMH ja KSH juhtiveksperdi täienduskoolitusmooduli loomist ja pakkumist. Mõjuhindamiste kiirust on mõjutanud asjaolu, et KMH/KSH juhteksperte ei ole piisavalt. Õigusaktides leevendatakse KMH juhtekspertide pädevusnõudeid. Samas ei paku praegu juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetes olevat koolitust ükski täienduskoolitusasutus. Seega ei ole valdkondlikel ekspertidel praegu ka võimalust juhteksperdi kvalifikatsiooninõuete täitmiseni jõuda. Tegevustest rahastav täienduskoolitusmoodul on suunatud sellele, et motiveeritud ekspertidel oleks võimalik täienduskoolitusmooduli läbimisel võtta KMH ja KSH juhteksperdi roll. Nagu Keskkonnamõju Hindajate Ühing välja on toonud12 , siis kui muude ekspertide puuduse leevendamiseks võib tulla kõne alla välisekspertiisi kaasamine, siis juhtekspert peab tundma kohalikke olusid. Seetõttu on juhtekspertidele riigisiseselt täienduskoolitusmooduli loomine projekti tegevusena ette nähtud. Projekti tegevustega suurendatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti võimekust KMH/KSH menetluste, aga ka Natura 2000 hindamiste ja kavandatavate seadusemuudatuste jõustumise järgselt tuulepargi hoonestusloa menetlustoimingute läbiviimisel. Selleks nähakse KMH/KSH menetlustoimingute tegemiseks ette tööjõu lisaressurss koos töötajate koolitusvõimalusega. Keskkonnaametile täiendava ressursi eraldamise eesmärk on priotiseerida taastuvenergia ja eriti tuuleenergia menetlustega seonduvaid mõjuhindamistega seonduvaid toiminguid, kuni on lisandunud 2022. a sihttasemega võrreldes 2000MW ulatuses täiendavaid tootmisvõimsusi (väljastatud selles mahus ehituslubasid tuuleparkidele). Keskkonnaametil on taastuvenergia menetlustes roll taastuvenergiajaama asukoha üldisele sobivusele, planeeringule (eriplaneering, üldplaneering, detailplaneering), projekteerimistingimustele, ehitusloale, kasutusloale, hoonestusloa taotlustele ja nendega seotud keskkonnamõju (strateegilistele) hindamistele, sh eelhinnangute eelnõudele, seirekavadele jmt seisukohtade ja kooskõlastuste andmisel. Arvestust, kui palju tootmisvõimsusi on lisandunud peab Kliimaministeerium. Lisanduva tööjõuressursi ja suureneva menetluste arvuga kaasnevalt kogub Keskkonnaamet KMH/KSH menetluste või toimingute nö tellijate tagasisidet protsessi kohta. Kogutava tagasiside eesmärk on saada teavet protsessiparenduseks Keskkonnaametis ja analüüsida põhjuseid, millesse mõjuhindamiste vaatest taastuvenergia taotluste liikumine sagedamini takerdub. Kogutav teave võimaldab hinnata, kas menetluste kiirendamiseks on vajalik taotlejate nõustamine, juhendmaterjalid, protsessi muudatused või on vajalikud õigusaktide muudatused. Samas on tagasiside oluline ka pikemaajalise tegevusena kavas oleva KMH protsessi digitaliseerimise sisendina. Kuivõrd taastuvenergiaga seotud taotluste ja toimingute maht Keskkonnaametis on hüppeliselt kasvanud, loob see eeldused esinduslikuks valimiks ja märkimisväärset kasutajakogemust kajastavaks tagasisideks. Tagasiside võimaldab ka teha operatiivselt protsessi muudatused seal, kus võimalik ning koguda sisendit enam aeganõudvateks tegevusteks nagu õigusaktide muudatused. Projekti tegevusena toetatakse varasemate taastuvenergiat puudutavate KMH/KSH aruannete töödeldaval kujul kättesaadavaks tegemist, nii loodusväärtuste andmete kui ruumiandmete ajakohastamist ning andmete kvaliteeti ja täpsust parandavate tehniliste vahendite soetamist 12 Vt näiteks Riigikogu majanduskomisjoni 7.11.2023 avalik istung. 5 (Maa-ameti tegevus). KMH/KSH otsuste tegemisel tähendab keskkonnaseisundi andmete puudumine või kehv kvaliteet uusi aeganõudvaid keskkonnauuringuid. Seega kõik andmed, mis on juba kogutud, on oluline teha töödeldava ja ajakohasena kättesaadavaks. 1.3.1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine Tuuleparkide rajamist mõjutab lisaks KMH/KSH menetlusele loamenetluste tõhusus ja kiirus. Projektis nimetatud tegevusena tehakse loamenetluste optimeerimiseks õigusaktides muudatused meretuuleparkide rajamisega seonduvalt.13 Merealale tuulepargi rajamisel koondatakse muudatustega seni kolmes loamenetluses olevad nõuded mereala tuulepargi hoonestusloa menetlusse. Mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses antakse hinnang ka ehitusloa ja veeloa kontrolliesemes olevatele nõuetele. Mahukama meretuulepargi hoonestusloa menetluse jaoks toetatakse ühe menetlusvoo loomiseks arenduse tegemist ehitisregistris, mis suhtleb ka keskkonnaotsuste infosüsteemiga KOTKAS. Ühe haldusakti väljastamise oluline mõju on, et loamenetlustega seonduvalt saabub õigusrahu senise kolme eraldi kohtumenetluse asemel ühe kohtumenetluse tulemusena, mis kiirendab protsessi ja vähendab lisaks ajale ka muid ressursse, mida õigusvaidlusteks ette tuleb näha (puudutab nii arendajaid, menetlusasutusi kui kohtute töökoormust). Meretuuleparkide hoonestuslubade menetleja ja kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kellele nähakse tuuleenergia projektide prioriteetsena menetlemiseks ette tööjõu lisaressurss koos töötajate koolitamisvõimalusega. Projektis ettenähtud lisaressursiga kiirendab TTJA merealal juba esitatud hoonestusloa taotluste puhul nii oksjonite läbiviimist, TTJA menetlustoiminguid kui ka algatatud loamenetluste puhul abikõlblikkuse perioodi arvestades võimalikult hilisesse loamenetluse etappi jõudmist. 1.3.1.4. Maatoimingute optimeerimine Maatoimingute optimeerimiseks analüüsiti senist maatoimingute protsessi ja jõuti taastuvenergia arendamise kiirendamise auditis järeldusele, et tuuleenergia kasutuselevõttu on võimalik kiirendada mitteregulatiivsete lahendustega14 ehk õigusaktide muutmist maatoimingute kiirendamiseks projekti tegevuste raames plaanis ei ole. Keskkonnaagentuuri tehtav kaardistus eesmärgiga leida 1000MW täiendava tootmisvõimsusega tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid valmib 2024 aasta III kvartalis. Maatoiminguid puudutavalt oleks käskkirja kooskõlastamisele saadetud versiooni kohaselt tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistusele järgnenud alade terviklikkuse tagamiseks maatoiminguna eramaade omandamine. Samas on enne alade selgumist keeruline anda hinnangut, mis mahus ja kas üldse on eramaade omandamine alade terviklikkuse tagamiseks vajalik. Alade kiireks kasutuselevõtuks võib olla otstarbekam anda riigimaadel hoonestusõigus arendajatele, kes teevad eramaade omanikega ise vajalikud kokkulepped. Kooskõlastusringil tõi Maa-amet ka välja, et eramaade omandamiseni KAHOS alusel ei ole võimalik jõuda enne planeeringute kehtestamist, v.a juhul, kui eramaa omanik on ise huvitatud maa võõrandamisest. Pigem on aga tõenäoline, et eramaade omanikel puudub huvi vabatahtlikult alasid võõrandada, kui on selgunud, et ala sobib tuuleenergia arendamiseks. See seab omakorda kahtluse alla, kas projekti abikõlblikkuse perioodil on võimalik üldse KAHOS menetlusteni jõuda. 13 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuven ergia kasutuselevõtu kiirendamine) 308 SE. 14 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 2022. aastal auditeeriti Riigikantselei koordineerimisel planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi. 6 Maa-ametile eraldatud eelarves on arvestatud tegevusega, mille kohaselt prioriseeritakse Maa- ametis maardlate aladel taastuvenergia rajatiste ehitamiseks kooskõlastuste andmist. Tegemist on võrreldes ülejäänud eelarvega väiksemamahulise tegevusega, millega on küll arvestatud Maa-ameti eelarves, aga mida eraldi tulemusena ei ole käskkirjas välja toodud. Eelnevast tulenevalt on kooskõlastusringil saabunud tagasisidest lähtudes käskkirjas tehtud kaks maatoiminguid puudutavat muudatust: projektis nimetatud maatoimingutena ei peeta silmas eramaade omandamist, prioriteetsete alade võimalike jätkutegevusena viidatud hoonestusõiguse andmise ja enampakkumiste ettevalmistamisele; teiseks on vastavalt ka muudetud Maa-ameti esialgset eelarvet. Muudetud eelarves on arvestatud hoonestusõiguse seadmise ja enampakkumiste ettevalmistustega. 2024 I pooles kui tuuleenergia prioriteetsete alade kohta on rohkem teavet, tullakse uuesti tagasi küsimuse juurde, kas vajalik on ka eramaade omandamine. Eelnevast tulenevalt on Kliimaministeeriumi tegevustesse lisatud alade kaardistamise jätkutegevused. Jätkutegevuste mahu ja vajaduse juurde tullakse tagasi siis, kui tuuleenergia prioriteetsete alade kaardistus on juba sellises staadiumis, et võimaldab teha järgnevaid otsuseid. Teatavas osas siiski maatoimingute jaoks Maa-ametile vahendite eraldamise eesmärk on tagada, et paralleelselt sellega, kuidas kaardistatud alade kohta täpsema info selgub, oleks võimalik ka maatoimingute ettevalmistusi teha. 1.3.1.5. Õigustoimingute optimeerimine Tuuleenergia kasutuselevõtu mõjutajana on nimetatud pikki ja keerulisi kohtumenetlusi. Kohtumenetlustega seonduvalt ei ole käskkirjas eraldi tegevusi ette nähtud. Mõju kohtumenetlustele kuluvale ressursile, sh ajale on meretuulepargi hoonestusloa kontseptsiooni kasutuselevõtul. Ühendloa kasutuselevõtu tulemusel väheneb eraldiseisvate kohtus vaidlustatavate haldusotsuste arv mereala tuuleparkide loamenetluses, mis omakorda vähendab ka võimalikku kohtumenetluste arvu ja kiirendab tuulepargi rajamise protsessi tervikuna. Halduskohtumenetlust puudutava õiguspoliitika kujundaja on Justiitsministeerium, kes kavandab tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks muudatusi nii kohtute rahastamisel, kohtunike spetsialiseerumise toetamisel, töökoormusmetoodika ülevaatamisel, vaheotsuste tegemise võimaldamisel, kohtu rolli suurendamisel kompromissläbirääkimistes, esialgse õiguskaitse puhul erandkorras määruskaebeõiguse andmisel ja Riigikohtult menetluse käigus õigusliku arvamuse taotlemise võimaldamisel. Nii mitteregulatiivsete lahenduste kui regulatiivsete lahenduste analüüs on halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuses. 15 1.3.2. KOVide võimestamine KOVide võimekus ruumiplaneerimisel ja loamenetlustes mõjutab olulisel määral tuuleparkide rajamist. 2022. aasta augustis valmis Tartu Ülikooli koostatud uuring KOV rollist rohepöörde elluviimisel, milles toodi välja, et KOVide teadmised ja võimekus rohepöördega seotud tegevusi ellu viia on ebaühtlaselt jaotunud Eestis. Selleks, et tagada parem suhtlus rohepöörde teemal riigi ja kohaliku taseme vahel luuakse projekti tegevusena KOV riiklik kontaktpunkt KOVide toetamiseks roheülemineku elluviimisel. Eesmärk on tagada ühtlane informeerituse 15 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (ko htumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus, Justiitsministeerium, 30.06.2023, Eelnõude Infosüsteemis dokumendinumbriga 23-1055/01. 7 tase erinevatest rohepöörde eesmärkidest, nende täitmise võimalustest, investeeringutest, parimatest praktikatest jne. Kontaktpunkt loob KOVide võrgustiku, mille kaudu jagada tuuleenergiaga projektidega seonduvalt KOVides toimivat praktikat, anda sisendit riigi tasandi otsustesse (vajadusel anda sisend õigusaktide muutmise algatamiseks) ning koondada vastused konkreetsetes arendusi puudutavates küsimustes (selgitused õigusaktide tõlgendamisel). Lisaks käesoleva eelnõuga hõlmatud tegevustele toetatakse KOVde võimekust regionaalministri 12.07.2023 a. kehtestatud määruse alusel. 16 Regionaalministri määruse alusel antava toetuse abil on KOVdel võimalik palgata spetsialist või osta sisse teenus tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste või ehitus- või kasutusloa kvaliteetsemaks koostamiseks ja kiiremaks menetlemiseks. Toetatakse KOVi tegevusi tuuleenergeetika ala või tuuleparki, sellele juurdepääsuteed, seda põhivõrguga ühendavat elektriliini või muud ehitist, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks, kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade kvaliteetsemal koostamisel ja kiiremal menetlemisel. 1.3.3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel Ärisektori võimestamiseks roheinvesteeringute tegemisel toetatakse projekti tegevusena ärisektorite teekaartide koostamist. Teekaardid kirjeldavad võtmesektorite eesmärke, väljakutseid, lubadusi ja vajadusi. Kavandatud on kaheksa teekaardi koostamine. Ministeeriumi roll on luua teekaartidele raamistik ja soovituslik tööprotsess – millistele küsimustele peab teekaart vastama, kelle kaasamine on kohustuslik jne. Teekaartide koostamist rahaliselt ei toeta, kuid läbi teekaartide koordinaatori pakutakse sisulist ja kommunikatsioonialast tuge. Teekaartide koostamisel ei eelistata ühtegi konkreetset ettevõtjat vaid võetakse arvesse kogu sektori huve tervikuna. 1.3.4. Teavitustegevused Teavitustegevustena, mis taastuvenergia kasutuselevõttu toetavad, toetatakse projektist eelkõige selgitavate ja näitlikustavate infomaterjalide tootmist, kohalike kogukondade kaasamise- ja harimise ürituste korraldamisega ning infojagamisega rutiinidega. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85217 artikli 17 tähenduses, arvestades taastekava artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid. 1) Toetatavate tegevustega ei tekitata olulist kahju kliimamuutuste leevendamisele, kuna see toetab otseselt taastuvenergia arendamist ja kasutuselevõttu, võimaldades aastaks 2030 seatud eesmärkide kiiremat saavutamist. 2) Toetatavate tegevustega ei tekita olulist kahju kliimamuutustega kohanemisele, kuna kliimapüsivuse põhimõtted tuleks integreerida eelvalitud piirkondade määratlemise protsessi ning vältida kliimamuutuvuse negatiivset mõju inimestele, keskkonnale, taristule ja pärandile. 16 Regionaalministri 12.07.2023. a määrus nr 43 „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, ELT L 198, 22.6.2020, lk. 13 – 43. 8 3) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja kaitsele, kuna tuulepargi eelvalitud alade määramise protsess keskendub maismaapiirkondadele. Lubade kiirendamise protsess hõlmab ka meretuuleparke, kuid keskkonnamõjude hindamisel järgitakse õiguslikke nõudeid. 4) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju ringmajandusele, kuna eelvalitud piirkondade määramisel tuleks arvestada olemasoleva infrastruktuuri ja vähem metsastunud aladega, et ressursse võimalikult palju ära kasutada. Ehitusjärgus tekkivad jäätmed tuleks võimalikult palju ringlusse võtta ning maastiku- ja teedeehituses tuleks kasutada ringlusse võetud materjale esmaste ressursside asemel. 5) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju saastatuse ennetamisele ja kontrollile, kuna tuuleenergia arendamiseks eelvalitud alade valikul ja hilisemas etapis modelleerimisel tuleb müra hoida seadusandlikus normis (sh infraheli) ja vibratsiooni ning varjutuse häiringud tuleb minimeerida. Planeerimisel ja ehitustöödel võetakse arvesse veekaitsetsoone, et vältida reostust. 6) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele, kuna keskkonnamõjusid tuleb hinnata ja jälgida eelvalitud alade valikul, võttes arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid lindudele, nahkhiirtele ja imetajatele ning samuti Natura 2000 ja teistele kaitsealadele. Leevendusmeetmed arendatakse välja liikidele ja elupaikadele tekkivate negatiivsete mõjude vältimiseks või minimeerimiseks, võttes arvesse hiljutisi uuringuid ja jälgimistulemusi. Asukoha valikul ja leevendusmeetmete kasutamisel välditakse olulist kahju bioloogilisele mitmekesisusele. Antav toetus ei ole riigiabi EL toimimise lepingu art 107 mõistes. Toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Riigiabi reeglid ei kohaldu, kuna toetust ei anta majandustegevusele. Toetus suunatakse valitsusasutustele, mis täidavad avalikke ülesandeid (ministeeriumid ja nende allasutused ning kohalikud omavalitsused). Kui toetatav tegevus ei ole majandustegevus, siis ei ole vajalik analüüsida riigiabi ülejäänud kriteeriume ehk valikulisuse, eelise andmise ja konkurentsi moonutamise ning liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise kriteeriume, sest riigiabiga on tegemist vaid juhul, kui kõik 5 kriteeriumit on täidetud. Toetusest saab katta taastuvenergia kasutuselevõttu mõjutavate menetluste läbiviimise kiirendamiseks valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatavate asutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikke tööjõukulusid, IT-arenduse ja uuringute kulusid, hankida varustust, katta partnerite kaasamise kulusid jne. Sektorite teekaartide koostamisel on valitsusasutuse koordineerida suhtlemine sektori esindajate, analüütikute ja poliitikutega. Riik ei toeta teekaartide koostamist rahaliselt, vaid pakub sisulist ja kommunikatiivset tuge. Sektori esindusorganisatsioonid koostavad tegevuskavad ise koostöös oma liikmete ja teiste huvitatud osapooltega. Toetatavate tegevustega kaasneb mitme hanke korraldamise vajadus eeskätt taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks vajalike andmetega seonduvalt. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust ja hea finantsjuhtimise põhimõtteid. Riigihanked viiakse läbi selliselt, et nendega ei teki riigiabi andmise võimalust. Maa-ameti tegevus tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks sobivatel aladel maade soetamisel arvestab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 12 nõudeid, mille kohaselt lähtutakse kinnisasjade ja maa väärtuse hindamisel nende turuväärtusest. Seega ei anta näiteks võimalikul maade soetamisel maade omanikele riigiabi. Toetatavad tegevused on kooskõlas valdkondliku arengukavaga. 2019. aastal vastu võetud Riiklik Energia- ja Kliimakava põhines 2017. aastal avaldatud Eesti Energia Arengukaval aastani 2030 (ENMAK-2030). 2021. aasta oktoobris kiideti heaks „ENMAK-2035“ koostamise ettepaneku, uus dokument saab olema aluseks ajakohastatud Energia- ja Kliimakava versioonile. Kehtiva ENMAK 2030 on eesmärk, et taastuvatest energiaallikatest elektri 9 tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta. Toetatavad tegevused on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Eesti katusstrateegia "Eesti 2035" hõlmab peamisi arengueesmärke aastateks 2021- 2035. Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, mis tagab hea õhukvaliteedi, nõuab võimalike alternatiivide kaalumist ja valikute tegemist. Strateegia kohaselt tuleb tagada energiaturvalisuse ja varustuskindluse nii enne kui ka ajal, mil toimub üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks tuleb leida lahendusi, mis arvestavad turvalisuse, keskkonnakaitse ja elanikkonna huvidega. Eesti on avatud ja toetab uusi lahendusi, nagu näiteks meretuuleenergia. Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOS). 1.4. Tulemused Tegevuste üldine tulemus on seotud rakendusotsuses seatud tulemuste ja sihtidega. Reformi rakendamiseks peab olema vastu võetud taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu hõlbustav seadusemuudatuste pakett ja määratud kindlaks tuuleenergia prioriteetsed arendusalad potentsiaalse kogutootmisvõimsusega hinnanguliselt kuni 1 000 MW. Toetatavad tegevused koos oodatavate tulemustega on partnerite lõikes kirjeldatud käskkirja lisas 2. 1.5. Tegevuskava Kliimaministeerium koordineerib reformi elluviimist ja koondab jooksva info tehtud ja kavandatavate tegevuste, tulemuste ja kasutatud ning planeeritava eelarve kohta. Käskkirja kehtestamisele järgnevalt koostab Kliimaministeerium enda tegevuste ja partnerite tegevuste kohta iga-aastase koondtegevuskava. Et tulemuste saavutamist oleks võimalik seirata, esitavad partnerid käskkirja kohaselt Kliimaministeeriumile iga aasta lõpus hinnangu enda tehtud tegevustele ja saavutatud eesmärkidele ja järgmise aasta tegevuskava. Eelnõu kohaselt esitatakse esimene tegevuskava 2023. aasta 15. detsembriks, sealt edasi 2024. aasta 15. detsembriks ja kuivõrd abikõlblikkuse periood lõpeb 2026. aastal, siis viimasena 2025. aasta 15. detsembriks. Partneri tegevuste kohta esitatav tegevuskava koosneb kahest osast: 1) Tagasivaade jooksva aasta tegevustele, seatud eesmärkidele ja saavutatud tulemustele, sh partneri hinnang sellele, kas ja mis nende tegevuste tulemusel taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks muutus, ning nendeks tegevusteks kasutatud eelarve. 2) Järgneva aasta tegevuskava kvartalite lõikes – mis tegevusi plaanitakse, oodatavad tulemus, millist mõju oodatakse tegevustest taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisele ja kavandatud eelarve. Riigikantselei ning MKM, kelle tegevused projektist on juba 2023. aastaks lõppenud, nimetatud tegevuskava ei esita. 10 Tegevuskava võimaldab Kliimaministeeriumil toetuse saaja ja tegevuste eest vastutajana koondada teave kõikide käskkirja alusel toetatavate tegevuste kohta, sh nende tegevuste kohta, mida viib ellu partner. Samuti võimaldab tegevuste edenemise jälgimine vajaduse korral algatada käskkirja muutmise, et tagada eesmärgiks seatud tulemuste saavutamine ja RePoweri eelarve tõhus kasutamine. On kavandatud, et Kliimaministeerium koostab 2023. aastal piisavalt enne 15. detsembrit ühtse koondtegevuskava vormi, millesse partnerid kannavad info enda tegevuste kohta. Projekti tegevuste jälgimiseks koguneb ka perioodiliselt Kliimaministeeriumi juhtimisel kõiki partnereid kaasav juhtrühm. Kuivõrd RRF on tulemuspõhine rahastamismeede, on väljamaksete tegemise eelduseks tulemuste saavutamine, mitte kulude tegemine ja kuludokumentide esitamine. Partneril on käskkirja lisa 1 punktist 10 tulenevalt kohustus teha kulusid projekti eesmärki arvestades ja säilitada ka vastavaid kuludokumente. 1.6. Toetuse saaja ja partnerid Vastavalt VV protokollilisele otsusele on toetuse saajaks Kliimaministeerium ning kaasatud partneriteks Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Partneritena on nimetatud ka MKM ja Riigikantselei, aga nende tegevused projektis on lõppenud ja seetõttu ei ole neid ka käskkirjas edasiste tegevuste elluviijatena nimetatud. 1.7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse perioodi määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 2 lõikest 1, mille kohaselt on maksimaalne abikõlblikkuse periood 1. veebruarist 2020. a 31. maini 2026. a. Tulenevalt sellest, et kava „RePower“ võeti vastu 2022. aastal on abikõlblikkuse perioodi alguseks määratud 01.02.2022. Tegevuste tegemisel tuleb arvestada rakendusotsuse jaotises H.1. seatud rakendamise tähtaega. Rakendusotsuse kohaselt viiakse reformi 8.1 rakendamine lõpule 31. märtsiks 2026. 1.8. Tegevuste eelarve Käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste eelarve on 26 838 646 eurot (käibemaksuta). Kokku on taastekavas reformi 8.1 jaoks ette nähtud 31 838 646 eurot, millest 5 000 000 eraldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu regionaalministri kehtestatud määruse „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“ tegevuste elluviimiseks. 1.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 1. 1.10. Toetuse saaja ja partnerite kohustused Vastavalt VV protokollilise otsuse punktile 1 vastutab Kliimaministeerium toetuse saajana VV taastekavas, sh rakendusotsuses kokku lepitud tulemuste saavutamise eest (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks vajaliku seadusemuudatuste paketi jõustamine ja tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine ning määramine). 11 Partnerid on kohustustatud saavutama tähtaegselt enda tegevustega seotud tulemused. Kõik käskkirjas nimetatud tegevuste elluviijad on kohustatud kasutama toetust läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, säästlikku ja otstarbekat kasutamist võimaldavalt ning huvide konflikti välistavalt ning tagama, et ükski kulutus ei ole kaetud topelt mitmest rahastamisallikast, samuti järgima „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ning rakendama vajadusel ajakohaseid leevendusmeetmeid. Toetusest rahastatakse ka riigihangetega hangitavaid asju ja teenuseid. Sisse ostetava teenuse puhul peab toetuse saaja ja partner järgima riigihangete seadust ja oma asutuse hankekorda ning seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi, omanike nimed ja registri- või isikukoodid ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja alltöövõtulepingu summa. Riigihanked peavad olema korraldatud nii, et välistatud on riigiabi andmine. Toetuse kasutamisel järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise eeskirja ja head raamatupidamise tava. Samuti järgitakse teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12, tagatakse Euroopa Liidu rahastamise nähtavus ning antakse meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet. Partnerid seiravad enda tegevuste tulemuste saavutamist ning Kliimaministeerium seirab partnerite tegevuskavadele tuginedes partnerite tegevuse tulemuslikkust ning lisaks enda elluviidavate tegevuste tulemuslikkust. Kohustus on ka järgida andmete ja dokumentide säilitamise nõudeid: vastavalt VV taastekava määruse § 13 lõikele 5 säilitatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud tõendavaid andmeid ja dokumente, sealhulgas statistilisi rahastamisega seotud andmeid ning elektroonilisi andmeid ja dokumente kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 132. Andmetele ja dokumentidele tuleb tagada järelevalve ja kontrollifunktsioonide teostajatele ligipääs veel viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist. 1.11. Aruandlus Toetuse kasutamise aruandluses lähtutakse VV taastekava määruse §-st 14, mis reguleerib lõppearuande esitamise nõudeid ja korda, vahetulemuste saavutamise kinnituse esitamist ning iga-aastase aruandluse korda (kaks korda aastas aruanne ühiste näitajate saavutamise kohta). 2. Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad tegevused, eeldatavad tulemused ning toetatavate tegevuste eelarved (käskkirja lisa 2) Käskkirja lisas 2 kirjeldatakse nii toetuse saaja kui partnerite täpsemad tegevused, tulemusnäitajad, nende saavutamise aeg ning selgitatakse lühidalt, mida täpsemalt tegema asutakse. III Käskkirja mõju Käskkirjas kirjeldatud tegevused on suunatud tuuleparkide rajamise kiirendamisele, eesmärgiga jõuda lisanduva 1000MW tuuleenergia tootmiseni nii maismaal kui merealal sobivaid 12 võimalusi kasutades. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste oodatav mõju on taastuvenergia, eeskätt tuuleenergia projektide kiirem menetlus ja seeläbi ka taastuvenergia osakaalu tõus üldises elektrienergia tarbimises. Pikki haldusmenetlusi on hinnatud üheks oluliseks tuuleenergia kasutuselevõtu takistuseks. Eelnõuga hõlmatud tegevuste oluline mõju seisneb tuuleenergia projektide menetluste kiirendamises nii õigusaktide muutmise kui menetlusprotsesside läbiviijate lisaressursi näol. Toetatavatel tegevustel on maksimaalne mõju siis, kui toetust saavad asutused vaatavad lisaks üle oma sisemised protsessid ja leiavad ka sealt võimalusi menetluste optimeerimiseks ja ebavajalikest toimingutest loobumiseks. Eelnõuga toetatav tuuleenergia prioriteetsete alade kaardistus annab ülevaate seni tuuleenergiaks mittekasutatud aladest, kus juba on eri menetluste käigus tuvastatud tuuleenergia arendamiseks sobivus või annavad tehtavad uuringud alust algatada kiirendatud korras toimingud alade kasutuselevõtuks tuuleenergia tootmise. Selline tervikpilt koos perioodiliste raportitega projektide edenemise kohta annavad võimaluse hinnata nii eesmärkide realistlikkust kui vajadust täiendavate muudatuste järele. Prioriteetsete alade kaardistuse raames läbiviidavad uuringud võimaldavad koos asutuste võimekuse kasvuga samuti tuuleenergia projektidega kiiremini edasi liikuda. Kuivõrd tuuleenergia kasutuselevõtt tähendab alati keskkonnamõjusid, on üheks aeganõudvamaks etapiks projektide menetluses KMH/KSH, mille toimingute kiirendamine on üks projekti oodatavast tulemusest. Eelnõu oodatav mõju on ka KOVide otsuste kiirendamises, pakkudes selleks riigi poolt rohkem tuge nii planeerimismenetluses kui läbi taastuvenergia teavitustegevuste ka muude kogukonda kaasavate ja puudutavate otsuste tegemisel. IV Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastati ametlikule kooskõlastusringile eelnevalt mitteametlikult Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Euroopa Komisjoniga. Käskkirja eelnõu kooskõlastati ametlikult Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Kooskõlastusringil laekunud märkuste kohta on seletuskirjale lisatud kooskõlastustabel. Kooskõlastusringil laekunud ettepanekutest tulenevalt on olulisemad muudatused järgmised: 1) Muudetud on kavandatud maatoimingute ja kiirendatud korras planeeringute mahtu tulenevalt sellest, et enne tuuleenergia prioriteetsete alade kohta selgema info saabumist ei ole võimalik neid tegevusi piisavalt täpselt sisustada. Nende tegevuste mahtu täpsustatakse pärast seda, kui prioriteetsete alade info on saanud selgemaks. 2) Seoses eelnevaga on KLIM tegevusena ette nähtud tuuleenergia prioriteetsete arendusalade jätkutegevuste kavandamine ning muudetud nii KLIM, Maa-ameti kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvet, samuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tegevuse sisu. 3) Korrigeeritud on meretuuleparkide oksjonite ja hoonestusloa menetlustega seonduvaid tulemuseesmärke. 13  Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kes Ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/selgitus RaM 1. Käskkirja Lisas nr 2 välja toodud Arvestatud. eelarved asutuste lõikes ületavad summeerituna Lisa 1 punktis 8 toodud toetatavate tegevuste eelarvet ühe euro võrra. Palume see viga korrigeerida, et lisas 2 toodud rahaline jaotus vastaks Lisa 1 punktis 8 toodud tegevuste kogueelarvele. RaM 2. 2. Lisa 1 punkti 9 tuleks Osaliselt arvestatud. täiendada ning määrata selgem Kuivõrd RRF on tulemuspõhine arveldamise kord seostatuna tulemuste rahastusmeede, siis tulemuste saavutamisega. Pakume näitena aruande, kuludokumentide esitamise järgmised punktid: ja kontrollimise skeemi sissetoomine 9.1. Toetuse maksmisel lähtutakse VV ei ole otstarbekas. Partneril on taastekava määruse § 9 lõike 3 käskkirja lisa 1 punktist 10 tulenevalt punktidest 2 ja 3. kohustus teha kulusid projekti 9.2. Toetust makstakse toetuse saajale ja eesmärki arvestades ja säilitada ka Lisa 1 punktis 6 nimetatud partneritele vastavaid kuludokumente. käesolevas käskkirjas toodud tingimuste täitmisel ning Lisa 1 punktis 4 ning Käskkirja kohaselt tuleb partneritel Lisas 2 toodud eesmärkide saavutamise iga-aastaselt esitada jooksva aasta eesmärgil; tulemuste saavutamist ja järgmise 9.3. Toetuse saaja jälgib tingimuste aasta tegevusplaani hõlmav täitmist ja kontrollib tulemuste aruannet, tegevuskava. Lisaks seirab tulemusi sealhulgas kontrollib esitatud kulude perioodiliselt (esialgu igal kuul) tingimustele vastavust ja kogunev RePoweri juhtrühm. eesmärgipärasust ning kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva Küll aga peame mõistlikuks RaM, jooksul tulemuste aruande laekumisest RTK ja KLIM koostöös leppida arvates; kokku, kuidas toimub toetuse saaja, 9.4. Kui tingimuste täitmise jälgimisel rakendusasutuse ja partnerite arveldus või tulemuste aruande kontrollimisel tehtud kulude katmiseks. Vastav ilmneb puudusi, mida on võimalik kohtumine ka 03.11.2023 toimus. mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab toetuse saaja puuduse kõrvaldamiseks tähtaja; 9.5. Tingimuste täitmise jälgimisel või tulemuste aruande kontrollimisel on 14  toetuse saajal õigus nõuda aruande esitajalt lisaks aruandele muid teostatud tegevusega otseselt seotud kulude tegemist tõendavaid dokumente; 9.6. Toetus makstakse välja vastavalt käesolevas käskkirjas kokkulepitud tingimuste täitmisel ja tulemuste saavutamisel pärast seda, kui toetuse saaja on tulemuste aruande kinnitanud; 9.7. Toetuse maksed partnerist riigiasutustele teostatakse toetuse saaja poolt pärast taasterahastu vahendite laekumist toetuse saajale ning vastavalt punktis 9.6 määratud tingimustele. Maksed teostatakse riigiasutuse tekkinud ja tasutud kulude alusel, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse süsteemis SAP; 9.8. Toetuse saaja võib toetuse maksmise peatada või maksmisest keelduda, kui: ▪ 9.8.1. ilmnevad VV taastekava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alused; ▪ 9.8.2. punkti 9.4 alusel antud tähtajaks ei kõrvaldata tingimuste täitmise jälgimisel või tulemuste aruande kontrollimisel ilmnenud puudusi. RaM 3. Kuna käskkirjas räägitakse Osaliselt arvestatud. toetuse saajast ja partneritest (KK Lisa 1 Toetuse saaja ja partnerite sõnastuse punkt 6), siis tuleks ka punktis 10 osas on ettepanek arvestatud. VV on lähtuda samast rollijaotusest. Sellest protokollilise otsusega pannud tulenevalt teeme ettepaneku ehitada vastutuse tulemuste eest KLIMile, punkt 10 üles järgmiselt: 10.1 Toetuse sellele on ka seletuskirjas viidatud. saaja ja partnerite kohustused; 10.2 KLIM vastutab selles osas VV, mitte Toetuse saaja: 10.2.1 vastutab punktis 4 iseenda ees (tegemist on ju toodud tulemuste täitmise eest; 10.2.2 kliimaministri käskkirjaga). Toetuse saaja seirab enda ja käesoleva lisa punktis 5 nimetatud tegevuskava alusel partneri tulemuste saavutamist; 10.3 Partner kohustub:…; 10.4 … RTK 1. Palun välja jätta viide Arvestatud. (e- REPowerEU erandile, mis on kirjaga) kehtestatud "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte kontekstis. Käskkirja eelnõus on toodud punktis 10.1.3, et elluviija on kohustatud järgima „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute 15  hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses, arvestades taastekava artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid. Praegusel juhul ei kehti viidatud erand RRF-i määruse artklis 21 c, kuna esiteks tähendab see seda, et me oleme seda erandit Euroopa Komisjonilt küsinud ning teiseks, see erand kehtib maagaasi- ja naftataristule, kuid selle käskkirjaga on toetuse eesmärgiks vaid taastuvenergeetika arendamine. Seega palume välja jätta osa " arvestades taastekava artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid". RTK 2. Palun lisada kohtuste osas viide Arvestatud. ka taastekava DNSH analüüsis toodud meetme leevendusmeetmete rakendamisele. RRF-i puhul on kohustuslik tagada, et järgitakse CID-is toodud tingimusi ning ka taastekava raames tehtud meetme DNSH hindamise tulemusi ja leevendusmeetmeid. RTK 3. Väheoluline tehniline Arvestatud. tähelepanek, mis ilmselt on tulnud Tegemist on tõesti ümardamisel ümardamise tulemusel - Lisa 2 eelarve tekkinud erinevusega. Kuivõrd on ühe euro võrra suurem kui reformi reformi kogumaksumus on 26 kogumaksumus. Korrektsuse huvides 838 646, on ümardamisel tekkiv 1- soovitame parandada. eurone vahe korrigeeritud KLIM eelarvest. KEA 1. Käskkirja lisa 1 p 2 kohaselt on Arvestatud. toetuse andmise eesmärk hõlbustada Täiendavate alade potentsiaal tuleb taastuvate energiaallikate RRF KPI kohaselt tuvastada kasutuselevõttu, eelkõige kiirendada 1000MW ulatuses. Eesti riigisisene tuuleparkide rajamist ja luua täiendav taastuvelektri eesmärk on katta 100% tootmispotentsiaal vähemalt 1000 MW kogutarbimisest taastuvelektrist ning tuuleenergia tootmiseks nii maismaal selleks on vajalik nii täiendavate kui ka merel (kokku seega 2000 MW). alade, töös olevate projektide kui Lisa 2 p 3.1.1 ja 6.1.2 kohaselt tuleb töötavate tuuleparkide taastuvenergia projektide prioriteedina tootmispotentsiaal. menetlemist rakendada kokku kuni Seletuskirjas on lisatud täpsustus, et tuuleenergia tootmispotentsiaali 2000 2000MW puhul on silmas peetud MW saavutamiseni (kuni seda mahtu 2022. a sihttasemele lisanduvat arvestavate ehituslubade tootmisvõimsust, samuti on lisatud, et väljastamiseni). Siinkohal vajaks arvestust peab Kliimaministeerium. kindlasti mõlemas punktis täpsustamist, kas räägitakse mingi kindla hetkega (mis vajab samuti määratlemist) võrreldes täiendava tootmispotentsiaali 16  saavutamisest või juba koos olemasoleva tootmisvõimsusega kokku 2000 MW tootmisvõimsuse saavutamisest. Käskkirjas/seletuskirjas võiks ka välja tuua, et kes ja kuidas sellist arvestust peab. KEA 2. Käskkirja lisa 2 p 2.1.2 Selgitus. kaardirakenduse osa jääb veidi Kaardirakendus peab sisaldama kõiki ebamääraseks, mis andmeid see olemasolevaid asjakohaseid andmeid, täpsemalt sisaldama hakkab ning selle mis taastuvelektri eesmärgi poole koostoime muude andmekogudega. liikumisel ja seisu hindamisel Seda võiks täpsustada nt seletuskirjas. vajalikud on. Esialgu kaardile kantud olemasolevad andmed peavad pidevalt täienema ja vajadusel tuleb lisada ka uusi kihte. Seega ei pea mõistlikuks käskkirja kehtestamise hetke teadmise ja seisuga andmete loetelu fikseerida. Kasutada tuleb kõiki olemasolevate andmekogude andmeid. KEA 3. Märkusena käskkirja lisa 2 p Selgitus. 3.1.1 kohta, et Keskkonnaamet esitas Nagu ka KLIM kokku kutsutud Kliimaministeeriumile p 3.1.1 kohaselt RePower töörühmas on selgitatud, on juba 2023. a III kvartali aruande, kus tuuleenergia projektide edenemise läksid taastuvenergia menetluste osas vaatest lisaks menetluse päevade taastuvenergia allika liikidena arvesse arvule ülioluline, mis sisuga on olnud päike, tuul, vesinik, biogaas, hüdro, KeA seisukohad. Kinnitame üle salvestus jne ja nendega seotud juhtrühmas kantsleri ja asekantsleri järgmised menetlustoiminguid: avaldatud soovi lisaks Keskkonnaameti poolt seisukoha või menetluspäevade arvule saada ka kooskõlastuse andmine asukoha üldisele seda infot, kui paljudel juhtudel on sobivusele, planeeringule (eriplaneering, KeA seisukoht olnud nö eitav üldplaneering, detailplaneering), (mõjutanud tuuleenergia projektiga projekteerimistingimustele, ehitusloale, edasiliikumist), mis asjaoludel on kasutusloale, hoonestusloa taotlustele ja need eitavad seisukohad antud nendega seotud keskkonnamõju (looduskaitselised piirangud, (strateegilistele) hindamistele, sh linnustiku uuring, lisandunud andmed eelhinnangute eelnõudele, seirekavadele mõne kaitsealuse isendi tuvastamise jmt. Aruanne ei kajastanud kohta, taotleja esitatud ebapiisavad taastuvenergeetikaga seotud või aegunud andmed jne). metsateatisi, soojuspuuraukude, elektrivõrkude arendamisega seotud ja Kuivõrd KeAl on tuuleenergia keskkonnaloa menetlusi. Seega nt kõik projektide menetluses kaalukas roll ja ehitusload (soojuspuuraugud) ei läinud kompetents, on oluline, et arvesse, millega oleks keskmine kompetentsikeskusena panustatakse menetluspäevade arv tulnud veelgi vajadusel ka mõjuhindamise protsessi väiksem, samuti nt elektrivõrkude parendamisesse, et näiteks taotlejatest eraldiseisvad menetlused. tulenevatel põhjustel oleks tagatud KMH/KSH/planeeringute jms osas oli nõustamine ja tugi tuuleenergia Keskkonnaameti aruanne täpsem ja projektidega edasiliikumiseks. 17  osaliselt laiem. Arvestuse aluseks olid Keskkonnaametis koostatud kirjad jms, mis saadeti välja 2023 III kvartalis (laekumisaeg võis jääda ka nt II kvartali lõppu). Ministeerium ei ole seni märku andnud sellise aruande sobivuse või sobimatuse kohta ning palume vastavat tagasisidet. KEA 4. Seletuskirja lk 8 on märgitud, et Arvestatud. 2021. a oktoobris kiideti heaks „ENMAK-2035“ eelnõu. Ilmselt on mõeldud, et Vabariigi Valitsus kiitis 2021.a sügisel heaks ENMAK 2035 koostamise ettepaneku, kuna ENMAK 2035 enda koostamine on alles pooleli. KEA 5. Seletuskirja lk 9 kirjeldab Selgitus. nõudeid aruandlusele ja planeerimisele RRF on tulemuspõhine (koostada tegevuskava). rahastusmeede. Seega väljamaksete Keskkonnaamet peab sellega arvestama tegemisel lähtutakse kokkulepitud ka nt tööplaanide koostamisel, kuid tulemuste saavutamisest ja vajab täpsemaid suuniseid eraldatud väljamakseid ei tehta otseselt vahendite eelarvestamiseks ja vastava kuludokumentide põhjal. Partneritel aasta kuluaruande ning kvartaalse on vastutus tagada tulemuste kuluprognoosi esitamiseks tegevuste saavutamine ja panustada tegevustega lõikes (käskkirja eelnõus tegevused nii RRF reformi 8.1 eesmärgi kui 3.1.1.-3.1.4). taastuvenergia eesmärgi Alljärgnevalt pakume välja ka oma saavutamisesse. ettepaneku kulude sisustamiseks tegevuste lõikes, millele palume Partneril on käskkirja lisa 1 punktis ministeeriumi tagasisidet hiljemalt 10 nimetatud kohustused, sh kohustus 07.11.2023: saavutada tulemused, kasutada toetust 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate üksnes tegevustega seotud kuludeks KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 ning vajadusel tagama juurdepääsu hindamise, ehituslubade ja toetuse kasutamisega seotud meretuuleparkide hoonestuslubadega dokumentidele ja andmetele. Toetuse seonduvate menetlusprotsesside väljamaksed on seotud tulemuste kiirendamine, sh menetluse saavutamise, mitte kuludokumentide kiirendamiseks spetsialistide esitamisega. koolitamine: • tööjõukulud – taastuvenergeetika Ettepanekus kirjeldatud dokumentide menetlustega tegelevate töötajate (22 liigid on kuludokumentide FTE) palgad ja kõik maksud, töökohaga säilitamisel olulised ja asjakohased, seonduvad kulud vastavalt samas peaks säilitama kõik Keskkonnaameti sisesele kuludokumendid, mis tegevuste arvestusmudelile (s.h. üür, side, tegemiseks tehtud kulusid kajastavad. transport, kontorikaubad, lähetused, koolitustega mitte seotud erisoodustus) jms. • koolituskulud – lektoritasud (nii füüsiliste kui juriidiliste isikute), 18  ruumide rent, majutus, erisoodustus (koolitustel toitlustamine), transport, osalustasud, väliskoolituslähetuste päevarahad jm. kulud. 3.1.2. EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine: • tellitavad tööd ja soetatavad vahendid – vastavate lepingute ja arvete alusel nii füüsiliste kui juriidiliste isikutega. 3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate KMH ja KSH aruannete digitaliseerimine • tellitavad tööd ja soetatavad vahendid – vastavate lepingute ja arvete alusel nii füüsiliste kui juriidiliste isikutega. 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside parendamine • tellitavad tööd – vastavate lepingute ja arvete alusel nii füüsiliste kui juriidiliste isikutega. KEA 6. Keskkonnaamet teeb ettepaneku Selgitus. loobuda partneri poolt iga aasta 15. Leiame, et järgmise aasta tegevusi detsembriks esitatavas tegevuskavas iga peab olema võimalik kavandada järgneva aasta kvartaalse kulu- ja kvartalite kaupa. Info on vajalik mh tulemusprognoosi esitamise nõudest RePower juhtkomisjoni töö tegevuste lõikes (muuta vastavalt punkte korraldamiseks. 5.1 ja 5.2.2); ka käskkirja eelnõu p 5.2.1 näeb ette hiljem vaid jooksva aasta RRF meetmed on tulemuspõhised. kulude, saavutatud tulemuste ja mõjude Tulemuste saavutamise graafikus hinnangute aruande esitamist tegevuste olemiseks on pidev tegevuste lõikes, mitte kvartaalsete aruannete jälgimine oluline. esitamist. Aasta lõpus antav hinnang kvartaalse prognoosi paikapidavusele ei anna Keskkonnaameti hinnangul protsessile sisulist lisandväärtust, kuivõrd kvartaalset aruandlust ei tehta. Palgakulude jaotus kvartalite lõikes on eelduslikult sama, kuid tellitava tööde ja vahendite kulude realiseerumise prognoosimine kvartalite lõikes on väga keeruline. Samuti on kvartalite lõikes väga keeruline prognoosida tegevuste mõjusid, mis võivad ilmneda viibega. Seepärast palume piirduda järgneva aasta kavandatavate tegevuste lõikes 19  aasta prognoosiga oodatavate tulemuste, nende mõju tuuleparkide rajamise kiirendamisele ja tootmispotentsiaali kasvule ning tegevuste eelarve kohta. MAA 1. Palume täpsustada toetavate tegevuste Osaliselt arvestatud. sõnastust eelnõu lisa 2 punkti 4.1.3. Kuivõrd punkt 4.1.3. on eeskätt suhtes, lisades olemasoleva lause lõppu seotud maatoimingutega ja maardlate „ning maardlate aladel taastuvenergia aladel taastuvenergia ehitiste ehitiste kooskõlastamise võimekuse kooskõlastamise võimekuse tõstmine tõstmine“. on väikesemahuline ülesanne, ei ole Samuti palume täpsustada eelnõu lisa 2 käskkirja teksti ettepanekust punkti 4.1.3. osas joonealust märkust, tulenevalt muudetud. Samas on lisades lause lõppu: „ning eramaade selgitus maardlatega seonduva kaasamise korral ka sellest, kui kiiresti tegevuse kohta lisatud seletuskirja. saavad planeeringud kehtestatud või ehitusprojektid koostatud, ehk selgub Kuivõrd maatoimingutega seotud kuhu konkreetsed tuulikud ja neid tegevust on vastavalt Maa-ametiga teenindav taristu kavandatakse“. toimunud arutelule muudetud. Täpsustused on vajalikud tagamaks Kooskõlastusel antud tagasisidest selgus toetuse sihipärase kasutamise nähtub, et eramaade omandamisele ei osas, samuti aruandluses. saa asuda enne planeeringute kehtestamist. Seega ei ole praeguse teadmise kohaselt põhjendatud ka esialgu kavandatud mahus eramaade omandamiseks eelarvevahendeid ette näha. Võimalikud ettevalmistavad tegevustena on kaetud ka hoonestusõiguse andmise ja enampakkumise ettevalmistused, aga nende tegevuste maht on oluliselt väiksem. Seetõttu on tagasisidest tulenevalt ka Maa-ameti tegevuste ja eelarve mahtu vähendatud. Ka joonealune märkus käskkirjast on välja jäetud. Kui on selgunud täpsemad andmed ja vajadus, tuleb käskkirja pärast tuuleenergia prioriteetsete alade kohta täpsema info selgumist muuta. MAA 2. Eelnõu lisa 2 punktis 4.2. toodud Osaliselt arvestatud. tabelis „Maa-ameti toetatavate tegevuste Käskkirja ei ole täiendatud, aga eeldatavad tulemused:“ real 4.1.3. maardlate aladel taastuvenergia palume lahtrisse rajatiste ehitiste rajamiseks Andmeallikas/metoodika“ lisada lause: kooskõlastuste andmise tegevus on „Maardlate aladele taastuvenergia kajastatud seletuskirjas. ehitiste rajamise kooskõlastamine on prioriteedina menetletud“. Ühtlasi palume korrigeerida vastavalt punktis 1 toodule toetava tegevuse 20  4.1.3.sõnastust ka eelnõu lisa 2 punktis 4.2. esitatud tabelis lahtris „Tegevus“. MAA 3. Teeme ettepaneku muuta eelnõu Selgitus. seletuskirja punkti 1.3.1. „Tegevused Ettepanekut analüüsides nähtus tuuleparkide ehitamise kiirendamise asjaolu, et eramaade omandamine, toetamiseks“ alampunkti 1.3.1.4. mis Maa-ameti maatoimingutes ette „Maatoimingute optimeerimine“ teist on nähtud, ei ole võimalik enne, kui lõiku alates teisest lausest ning on kehtestatud planeering. RRFist sõnastada see järgmiselt: rahastatav tuuleenergia prioriteetsete „Keskkonnaagentuuri tuuleenergia arendusalade kaardistus valmib 2024 prioriteetsete arendusalade III kvartalis, peale mida tuleb kaardistamise järgselt ja osaliselt juba otsustada, millised alad määrata kaardistamise käigus selgub, millises prioriteetseteks arendusaladeks ja mahus on vajalik tuuleenergia samuti, kas nendel aladel on vajadus kasutuselevõtu kiirendamiseks riigi toel (KOV planeering) või riigi korraldada riigimaade kasutusse andmist juhtimisel (REP) algatada sh hoonestusõiguse seadmist või maa planeerimismenetlus. Kiire menetluse võõrandamist. Maatoimingute korral on võimalik, et planeeringu optimeerimiseks on vajalik suurem osa kehtestamine mahub RRF tuuleparkidest kavandada riigimaale, abikõlblikkuse perioodi sisse. Samas sest eramaade omandamist on võimalik ei ole aga realistlik, et pärast alustada alles pärast õigusliku planeeringu kehtestamist jõuaks lubatavuse tekkimist ehk pärast abikõlblikkuse perioodil eramaade planeeringute kehtestamist. Täiendavalt omandamiseni, milleks eelarves on on projekti elluviimiseks vajalik seada ette nähtud 1,38 miljonit eurot. maakasutusõigusi teedele ja tehnovõrkudele ning see hõlmab ka Tegevused, mis on vajalikud projektidele seisukoha andmist ja täiendavalt kaardistatud prioriteetsete kasutuslepingute seadmist või muutmist. alade kasutuselevõtuks selgub siis, Keskkonnaagentuuri kaardistus valmib kui aladel tehtavad uuringud on 2024. aasta III kvartalis, seega lõpufaasis ja on selge, milliste alade maatoimingute kiirendamiseks nähakse potentsiaal on üldse selline, et projektist Maa-ametile ette lisaressurss täiendavat ressurssi tuleks alates 2024. aastast. Eramaade jätkutegevustesse suunata. kaasamise korral on võimalik hakata maid omandama alles pärast Seega on käskkirjas muudetud: planeeringute kehtestamist või 1) Maa-ameti tegevust ehitusprojektide valmimist ehk maatoiminguid puudutavalt: omandamiseks on vajalik teada, kuhu välja on toodud konkreetsed tuulikud ja neid teenindav hoonestusõiguse menetluste ja taristu kavandatakse. Omandamisega enampakkumiste kaasnev majandamiskulu sisaldab ettevalmistamine; näiteks transport, side ja teenuste 2) Vastavalt on korrigeeritud ka ostmise kulu ning riigihanke korras Maa-ameti eelarvet. ostetavate teenuste kulust: metsa inventeerimine, erakorraline hindamine ja maakorraldustööd. Maapõueseadusega on ette nähtud maardlate aladele tähtajaliste taastuvenergia ehitiste rajamise 21  võimalus. Projekti tegevusena nähakse alates septembrist 2023 ette tööjõu lisaressurss maardlate aladel taastuvenergia kasutuselevõttu puudutavate kooskõlastustoimingute prioriteetseks menetlemiseks.“ TTJA 1. Merealal algatatud uute Arvestatud. meretuuleparkide Ettepanek muuta KPId hoonestuslubade menetluste arv 0 12 IV 2024 Eesmärk, et 2024. a I kv lõpuks on läbiviidud kaks mereala oksjonit, II kv lõpuks täiendavalt nelja mereala oksjon, III kv lõpuks maksimaalselt täiendavalt viie mereala oksjon. Hoonestusloa menetluse algatamise otsused väljastatakse hiljemalt 90 päeva pärast oksjoni läbiviimist. TTJA 2. 6.1.3. Merealal tuuleparkide Arvestatud. hoonestusloa menetluse läbiviimise kiirendamine Ettepanek: Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamiste programmide arv 0 7 I 2026 Keskkonnamõju hindamiste menetlusprotsesside konsulteerimine ja keskkonnamõju hindamise programmide nõuetele vastavaks tunnistamine. RPM 1. Üheks toetavaks tegevuseks on Selgitus. käskkirja eelnõu lisa 1 punktide 3.2.4 ja Maatoiminguid puudutavat tegevust 4.1.3 kohaselt maatoimingute on käskkirjas muudetud tulenevalt optimeerimine, millega toetatakse sellest, et praeguse teadmise kohaselt taastuvenergia tootmiseks vajalike ei ole alust tuuleenergia täiendavate kinnisasjade maatoimingute kaardistuse tulemusel kavandada ettevalmistamist, sh maade soetamine ja suures mahus eramaade omandamist. kasutusõiguse seadmine ja sellega Tulenevalt Maa-ameti ettepanekust seotud võimekuse tõstmine. Parema on tegevust laiendatud arusaadavuse huvides võiks seletuskirja hoonestusõiguse andmise ja punkti 1.3.1.4 selgituses olla selgemalt enampakkumiste ettevalmistamise toodud, milliseid maatoiminguid on korraldamisega. täpsemalt mõeldud (kas maade vahetamine on samuti toetatav). Kui aga mingid maatoimingute tegevused on välistatud, nt riigiabi reeglitest lähtuvalt, siis tuleks need seletuskirjas välja tuua. RPM 2. Käskkirja eelnõu seletuskirja Osaliselt arvestatud. punktis 1.3.2 „KOVide võimestamine“ Lisatud on ettepanekus olev lause, (lk 6) on viidatud regionaalministri mis selgitab, mis laadi tegevuste määrusele. Selleks, et oleks selgemini jaoks toetust saab taotleda. 22  aru saada, milliseid tegevusi regionaalministri määruse alusel toetatakse, soovitame sõnastada lause „KOVidele planeerimisalase nõustamise …“ ümber järgmiselt: „Lisaks käesoleva eelnõuga hõlmatud tegevustele toetatakse KOVde võimekust regionaalministri 12.07.2023 a. kehtestatud määruse alusel. Regionaalministri määruse raames on KOVdel võimalik palgata spetsialist või osta sisse teenus tuuleenergeetika kasutusele võtmist kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste või ehitus- või kasutusloa kvaliteetsemaks koostamiseks ja kiiremaks menetlemiseks.“. RPM 3. Kärkkirja eelnõu punktis 5.2 on Arvestatud. määratud kiirendatud planeerimismenetluste sihttasemeks 25. Sihtnäitajat on korrigeeritud. Täpsem Regionaal- ja kiirendatud REP algatamise vajadus Põllumajandusministeerium ei nõustu selgub siis, kui täiendavate alade sihttaseme seadmisega. Otsus, kas üldse kaardistus jõuab sellisesse tuleb taastuvenergia planeeringuid riigil staadiumisse, mis võimaldab kiirendatud korras menetleda, selgub jätkutegevused otsustada. Seega nagu alles Q3 2024, pärast ka ettepanekus viidatud, ei ole Keskkonnaagentuuri eelanalüüsi mõistlik tänase teadmise kohaselt valmimist. Ennatlik on seada siduda täiendavate alade kaardistuse sihttasemeks 25, kui on reaalne jätkutegevused kindla arvu REPidega. võimalus, et riik ei pea taastuvenergeetika arendamiseks ühtegi Samas peame kooskõlastatult planeeringut algatama või piisab nt viie RPMiga vajalikuks näha ette planeeringu koostamise algatamisest. kiirendatud korras planeeringute tegemiseks ressurss võrguarenduste planeerimiseks. Teadaoleva kahe projektiga (Eesti- Läti- neljanda elektriühenduse kavandamiseks ja Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse REP kavandamiseks) on RPM eelarves arvestatud. Täiendavate alade kaardistamisega seotud planeerimisvajaduse ja mahu juurde tullakse tagasi eeldatavalt 2024. a I pooles, kui alade kohta on enam infot selgunud. RPM 4. Käskkirja eelnõu punkti 5.3 järgi Selgitus. on Regionaal- ja Eelarvet ei vähendatud Põllumajandusministeeriumi toetatavate põhjendamatult. Esialgu kavandatud tegevuste eelarve 6 122 306 eurot. tööjõukuludes oli ühe FTE ühe aasta Eelarvet on põhjendamatult 90 165 euro palgakuluna oli näidatud ca 140 000 23  võrra vähendatud (eelarvearvutus eurot, mis on ilmselgelt 30.07.2023 seisuga oli koondsummana 6 ülevõimendatud palgakulu. Vahe 212 471 eurot). Palume eelarve summa tekkis sellest, et selle FTE palgakulu korrigeerida senisele kokkuleppele korrigeeriti eelarves. vastavaks. RPM 5. Varasema koostöö tulemusel Teadmiseks võetud. teavitame, et juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab algatada Elering AS poolt Viidatud tegevus on KLIM ja RPM 12.10.2023 esitatud taotluse alusel riigi vahel läbi räägitud. eriplaneeringu Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paikneva osa kavandamiseks, kasutab ruumilise planeerimise osakond eelarves tööjõule ettenähtud rahalisi vahendeid nimetatud riigi eriplaneeringu koostamise korraldamiseks. 24 KÄSKKIRI 22.11.2023 nr 1-2/23/483 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a protokollilise otsuse nr 50-12 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kinnitan taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja kaasatud partnerite toetatavad tegevused, toetatavate tegevuste eelarved ning eeldatavad tulemused (lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Saata: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet  KINNITATUD 22.11.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/483 Lisa 1 Toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetuse andmise tingimustega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, eelkõige kiirendada tuuleparkide rajamist ja luua täiendav tootmispotentsiaal vähemalt 1000 MW tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kui ka merel. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks kiirendatakse tuuleparkide ehitamist, tagades selleks muu hulgas vajalikud seaduste muudatused, võimestatakse kohalikke omavalitsusüksusi (edaspidi KOV) ja ärisektorit roheliste investeeringute tegemisel ning tehakse seonduvaid teavitustegevusi. 3.2. Tuuleparkide ehitamise kiirendamiseks toetatakse: 3.2.1. tuuleenergia prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamist; 3.2.2. strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimist; 3.2.3. lubade väljastamise protsessi optimeerimist; 3.2.4. maatoimingute optimeerimist. 3.3. KOVide võimestamiseks roheliste investeeringute tegemisel toetatakse KOVid ele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamist ja rohepöörde võrgustiku loomist. 3.4. Ärisektori võimestamiseks roheinvesteeringute tegemisel toetatakse sektorite teekaartide väljatöötamise raamistiku ja tööprot sessi loomist ning nõustamist teekaartide väljatöötamisel. 3.5. Teavitustegevustena toetatakse taastuvenergia arendamisega seotud kommunikatsioonitegevusi, sealhulgas seotud infomaterjalide tootmist ning kaasamis- ja teavitusürituste korraldamist. 3.6. Toetuse saaja ja tegevuste elluviimisesse kaasatud partnerite toetatavad tegevused on täpsustatud käesoleva käskkirja lisas 2. 3.7. Antav toetus ei ole riigiabi. 4. Tulemused 4.1. Käesoleva lisa punktides 3.1. – 3.5. nimetatud tegevused panustavad järgmistesse Euroopa Liidu Nõukogu 12.05.2023. a rakendusotsusega, milleg a muudetakse nõukogu 3. novembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 2023/0161 (NLE) (edaspidi rakendusotsus) seatud tulemuste ja sihtide täitmisesse: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Kirjeldus Rakendusotsuse Nimetus Baas- Siht- Kvart meede Ühik Aasta tase tase al Taastuvenergia Jõustuvad seadusemuudatused, mille abil lihtsustada tuuleenergeetika Õigusaktide muudatused, 8.1. Taastuvate kasutuselevõtu projektide lubade andmist, kavandamist ja keskkonnamõju hindamist. millega ühtlustatakse ja energiaallikate kiirendamiseks Selleks tuleb muuta vajalikul määral järgmisi seadusi: ehitusseadustik, kiirendatakse lubade 0 1 II 2024 kasutuselevõtu vastuvõetud ja veeseadus, planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja andmist, planeerimist ja hõlbustamine jõustunud keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, keskkonnatasude seadus ja keskkonnamõju hindamist. seaduste arv metsaseadus. 8.1. Taastuvate Valitsuse otsus, millega Valitsus võtab vastu otsuse, millega määratakse kindlaks tuuleenergia energiaallikate määratakse kindlaks Valitsuse otsus on prioriteetsed arendusalad. Va litsuse otsus põhineb tehnilisel aruandel, 0 1 III 2024 kasutuselevõtu tuuleenergia prioriteetsed vastu võetud milles on kindlaks määratud prioriteetsed arendusalad potentsiaalse hõlbustamine arendusalad kogutootmisvõimsusega hinnanguliselt kuni 1 000 MW. 4.2. Toetuse saaja ja tegevuste elluviimisesse kaasatud partnerite tegevuste oodatavad tulemused on esitatud käesoleva käskkirja lisas 2. 5. Tegevuskava 5.1. Toetuse saaja koostab perioodil 2024-2026 igaks aastaks vastava aasta tegevuste täpsema koondtegevuskava, milles on vastavaks aastaks kavandatud toetuse saaja ja partnerite tegevused kvartalite lõikes, oodatavad tulemused ning prognoositav eelarve. 5.2. Partner, välja arvatud käesoleva lisa punktis 6.3. nimetatud partner, esitab toetuse saajale perioodil 2023- 2025 igal aastal 15. detsembriks järgmise aasta tegevuskava, milles on käesoleva käskkirja lisas 2 nimetatud tegevuste lõikes esitatud: 5.2.1. jooksval aastal toetust kasutades tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja nende vastavus prognoosile, tehtud tegevuste mõju tuuleparkide rajamise kiirendamisele ja tootmispotentsiaali kasvule, tehtud kulud; 5.2.2. järgmisel aastal kavandatavad tegevused kvartalite lõikes, oodatavad tulemused, nende mõju tuuleparkide rajamise kiirendamisele ja tootmispotentsiaali kasvule ning tegevuste prognoositav eelarve. 6. Toetuse saaja ja partnerid 6.1. Toetuse saaja on Kliimaministeerium. 6.2. Tegevuste elluviimisesse kaasatud partnerid on Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 6.3. Partnerid, kelle tegevused projektis on 2023. a seisuga lõppenud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on alates 01.02.2022. a kuni 31.03.2026. a. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetatavate tegevuste eelarve on 26 838 646 eurot (käibemaksuta), mida rahastatakse taastekava alusel Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust NextGenerationEU. 8.2. Taastekava raames ja kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 2 lõikes 5 sätestatud juhul. 8.3. Toetuse saaja ja partnerite eelarve jaotus on esitatud käesoleva käskkirja lisas 2. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord  Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 1. Maksed teostatakse toetuse saaja või partneri tekkinud ja tasutud kulude alusel, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse süsteemis SAP. 10. Toetuse saaja ja partnerite kohustused 10.1. Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad: 10.1.1. kasutama toetust läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, säästlikku ja otstarbekat kasutamist võimaldavalt ning huvide konflikti välistavalt; 10.1.2. tagama, et ükski kulutus ei ole kaetud topelt mitmest rahastamisallikast; 10.1.3. järgima „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses ning kohaldama vajadusel asjakohaseid leevendusmeetmeid; 10.1.4. sisse ostetava teenuse puhul järgima riigihangete seadust ja oma asutuse hankekorda; 10.1.5. seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi, omanike nimed ja registri- või isikukoodid ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja alltöövõtulepingu summa; 10.1.6. järgima toetuse kasutamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise eeskirja ja head raamatupidamise tava; 10.1.7. järgima teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12, tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet; 10.1.8. teostama toetuse kasutamise seiret vastavalt käesoleva lisa punktis 5 nimetatud tegevuskavale; 10.1.9. säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud tõendavaid andmeid ja dokumente vastavalt VV taastekava määruse § 13 lõikele 5 ning tagama nendele ligipääsu viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist. 10.2. Toetuse saaja seirab enda ja käesoleva lisa punktis 5 nimetatud tegevuskava alusel partneri tulemuste saavutamist. 10.3. Partner kohustub: 10.3.1. tagama tähtaegselt käesoleva käskkirja lisas 2 nimetatud tegevuste tulemuste saavutamise; 10.3.2. teostama toetuse kasutamise seiret ja esitama toetuse saajale seire tulemused vastavalt esitatud tegevuskavale; 10.3.3. esitama enda tegevuste kohta tähtaegselt käesoleva lisa punktis 5 nimetatud tegevuskava; 10.3.4. kasutama toetust üksnes käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste tegemiseks ja tulemuste saavutamiseks, lähtudes käesoleva lisa punktis 7 nimetatud abikõlblikkuse perioodist; 10.3.5. tagama toetuse saajale ligipääsu toetuse kasutamisega seotud dokumentidele ja andmetele. 10.4. Käesoleva lisa punktides 10.3.1.–10.3.3. nimetatud kohustusi ei kohaldata Riigikantseleile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kuivõrd nimetatud partnerite tegevused seoses projektiga on lõppenud. 11. Aruandlus Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded vastavalt VV taastekava määruse §-le 14.  22.11.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/483 Lisa 2 Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad tegevused, eeldatavad tulemused ning toetatavate tegevuste eelarved 1. Kliimaministeerium 1.1. Kliimaministeeriumi toetatavad tegevused on: 1.1.1. Reformi elluviimise koordineerimine. 1.1.2. Loastamise ja keskkonnamõju hindamise protsesside arendamine ja sellega seotud võimekuse tõstmine. 1.1.3. Raadamisõiguse tasu kontseptsiooni juurutamine. 1.1.4. Keskkonnamõju hindamise juhtekspertide järelkasvu toetamine. 1.1.5. KOVidele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamine ja rohepöörde võrgustiku loomine. 1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimise teekaartide koostamine ja avalikustamine. 1.1.7. Ehitisregistri arendamine meretuulepargi ühendloa ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluste jaoks. 1.1.8. Taastuvenergia arendamise kiirendamise kommunikatsioonitegevused. 1.1.9. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramise jätkutegevused. 1.2. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Vastutav osakond Tegevus Siht- Ühik Baas-tase Kvartal Aasta tase Toimiv Toetuse kasutamiseks vajalikud alusdokumendid on Energeetika 1.1.1. Reformi elluviimise koordinatsioonisüstee 0 1 IV 2023 koostatud ja kinnitatud, kokku on lepitud projekti seire ja koordineerimine. m aruandluse põhimõtted. Ehitusseadustiku, veeseaduse, planeerimisseaduse ning Ehituse ja 1.1.2. Loastamise ja Vastuvõetud ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi elukeskkonna, keskkonnamõju hindamise seaduse muudatused on vastu võetud ja jõustunud. energeetika jõustunud protsesside arendamine ja 0 1 II 2024 seadusemuudatuste sellega seotud võimekuse pakettide arv tõstmine.  Keskkonnatasude sea duse ja metsaseaduse muudatused on Metsa Vastuvõetud ja vastu võetud ja jõustunud. 1.1.3. Raadamisõiguse jõustunud tasu kontseptsiooni 0 1 II 2024 seadusemuudatuste juurutamine. pakettide arv Keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavate Keskkonnakorraldus juhtekspertide lisandumiseks tellitakse ja pakutakse e ja kiirguse valdkondlikele ekspertidele juhteksperdi 1.1.4. Keskkonnamõju kvalifikatsiooninõuetes sisalduvaid mõjuhindamise Täienduskoolitusmoo hindamise juhtekspertide 0 2 IV 2024 täienduskoolitusmooduleid. Hinnanguliselt 40 dulid järelkasvu toetamine. valdkondlikule eksperdile pakutakse kaht täienduskoolitusmoodulit: KMH juhteksperdi täienduskoolitus mahuga 60 tundi ja KSH juhteksperdi täienduskoolitus mahuga 60 tundi. 1.1.5. KOVidele tuuleenergia Loodud on kontaktpunkt, mis koondab arendajate kui KOV- Rohereformi konsultatsiooniteenuse Võrgustikku kaasatud ide tagasiside, loob haldusala asutuste vahelise võrgustiku ja 0 50 II 2024 kujundamine ja rohepöörde KOVide arv teenuse probleemide lahendamiseks. Võrgustikku on võrgustiku loomine. koondatud vähemalt 50 KOVi. 1.1.6. Ärisektorite Koostatud ja avalikustatud on vähemalt 8 majandussektori Rohereformi dekarboniseerimise Sektorite teekaartide dekarboniseerimise teekaarti, mis vastavad keskse 0 8 I 2026 teekaartide koostamine ja arv projektijuhi koostatud kriteeriumitele. avalikustamine. 1.1.7. Ehitisregist ri Ehitisregistri vastav versioon on lansseeritud. Ehituse ja arendamine meretuulepargi elukeskkonna Ehitisregistri arendus 0 1 II 2024 ühendloa ja KMH menetluste jaoks. 1.1.8. Taastuvenergia Kommunikatsioonipartneriga on leping sõlmitud ja ta on Avalike suhete Kommunikatsioonipa arendamise kiirendamise 0 1 III 2023 tööd alustanud. rtner kommunikatsioonitegevused. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamisega Energeetika kaasnevalt hinnatakse koos tuuleenergia prioriteetsete alade Alade määramiseks Vabariigi Valitsuse otsuse ettevalmistamisega 1.1.9. Tuuleenergia kasutuselevõtuks ka täiendavate tegevuste, sh maatoimingute ja kiirendatud prioriteetsete arendusalade 0 1 III 2024 vajalikud toimingud planeeringute vajadust, mis nende alade tuuleenergia jaoks määramise jätkutegevused on kavandatud kasutuselevõtuks on vajalik teha. Vajadusel muudetakse analüüsile järgnevalt Maa -ameti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tegevusi käskkirjas. 1.3. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 11 520 783 eurot, mis sisaldab käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 6.3. nimetatud tegevuste kulusid. 2. Keskkonnaagentuur 2.1. Keskkonnaagentuuri toetatavad tegevused on: 2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine. 2.1.2. Tuuleenergia kasutuselevõttu toetava kaardirakenduse arendamine. 2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate projektide arengu ülevaate koostamine. 2.2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase Valitsusele on esitatud 1000 MW tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt tuuleenergia arendamiseks sobivaid maismaa alasid puudutava seire ja Tuuleenergia võimsus, uuringute tulemused. Alad sisaldavad tuuleenergia arendamiseks kõige 2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete mida on võimalik 1000 0 III 2024 sobivamaid alasid, millega on võimalik liikuda kiiresti kas planeeringute või arendusalade kaardistamine. arendada kaardistatud MW loamenetluse etappi ning soovitusi juurdepääsu ja liinide koridoride valikuks. aladel Alade tuvastamisel on lähtutud REPowerEU meetmete „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte analüüsist. 2.1.2. Tuuleenergia Riigipoolne info ja arendajate jagatud andmed on koondatud ühte tuuleenergia Kaardirakendus on kasutuselevõttu toetava 0 1 II 2024 arengut toetavasse ja kajastavasse kaardirakendusse. loodud kaardirakenduse arendamine. Keskkonnaagentuur esitab Kliimaministeeriumile igal kvartalil ülevaate 2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate tuuleenergia projektidest ja nende esialgsest ajakavast (planeeringu Kvartaalsete raportite arendajate projektide arengu 0 11 I 2026 taotlusest toimiva tuulikuni). Igas kvartalis fikseeritakse hetkeseis ajakavas ja arv ülevaate koostamine. kirjeldatakse takistusi, kui neid on, vajadusel korrigeeritakse projektipõhiselt ajakava. 2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 2 881 811 eurot. 3. Keskkonnaamet 3.1. Keskkonnaameti toetatavad tegevused on: 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate KMH, keskkonnamõju strateegilise hindamise (eespool ja edaspidi KSH) planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside kiirendamine, sh menetluse kiirendamiseks spetsialistide koolitamine. 3.1.2. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine. 3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate KMH ja KSH aruannete digitaliseerimine. 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside parendamine. 3.2. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Ühik Siht-tase Kvartal Aasta tase 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate Taastuvenergia projektide prioriteedina menetlemist KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 rakendatakse kuni tuuleenergia tootmispotentsiaali 2000MW Keskkonnaam hindamise, ehituslubade ja saavutamiseni (kuni seda mahtu arvestavate ehituslubade eti menetluse meretuuleparkide hoonestuslubadega väljastamiseni). Senise keskmise 24 tööpäeva asemel tehakse keskmine 24 14 III 2023 seonduvate menetlusprotsesside menetlusprotsessid keskmiselt kuni 14 tööpäevaga. kestus kiirendamine, sh menetluse tööpäevades kiirendamiseks spetsialistide koolitamine. EELISes uuendatakse taastuvenergia aladega seonduvad enam kui 10 aastat vanad registriandmed ohustatusest lähtuva 3.1.2. EELISes taastuvenergiat EELISes olev prioriteetsuse järjekorras. Keskkonnainfot sisaldavad puudutavate loodusväärtuste info on 0 1 IV 2025 liigiandmebaasid on taastuvenergia aladega seonduvas osas registriandmete ajakohastamine. ajakohane ajakohased ja koondavad riigile teadaoleva taastuvenergia kasutuselevõtuks vajaliku taustainfo. KMH/KSH Varasemad taastuvenergia KMH/KSH aruanded on 3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate aruanded on masinloetaval kujul digitaliseeritud. KMH ja KSH aruannete 0 1 II 2025 digitaliseeritu digitaliseerimine. d Kvartaalselt hinnatakse rahuolu Keskkonnaameti 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH/KSHsid, planeeringute, Natura 2000 hindamist, KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 Rahuolu ehituslubasid ning meretuuleparkide hoonestuslubasid hindamise, ehituslubade ja menetlusprots 0 Kasvav II 2026 puudutavate menetlusprotsessidega. Hindamise tulemusel meretuuleparkide hoonestuslubadega essiga arendatakse ja tõhustatakse protsessi. Menetluste kiirus ja seonduvate menetlusprotsesside kvaliteet on paranenud ning suudetakse paremini panustada parendamine. klientide nõustamisse. 3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 189 279 eurot. 4. Maa-amet 4.1. Maa-ameti toetatavad tegevused on: 4.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine. 4.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine. 4.1.3. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks. 4.2. Maa-ameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 4.1.1. Taastuvenergia 2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud laserskänneri projektide menetluses hange ning ESTPOS uuendamine on viidud lõpule aastaks 2026. Lõpetatud hangete ajakohaste ruumiandmete 0 3 I 2026 arv tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine. 2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta, Taastuvenergia 2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks 4.1.2. Taastuvenergiat kasutuselevõtu vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud hoonete puudutavate ruumiandmete kiirendamiseks 3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik energiakulu ja 0 1 I 2026 tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud andmekogumite ajakohastamine ja toimekindluse ajakohastatud suurendamine. ruumiandmekogu täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja vajadustest tulenevate m muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister ja võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega. Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel on ette valmistatud tuuleenergia 4.1.3. Maatoimingute projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, nagu riigimaadel ettevalmistamine tuuleenergia hoonestusõiguse andmise ettevalmistused ja enampakkumiste läbiviimine, Maatoimingud on prioriteetsete arendusalade 0 1 III 2024 maakasutusõiguse seadmine aladele tuuleparkide rajamiseks vajalike teedele ja ette valmistatud kasutuselevõtuks. tehnovõrkudele, eramaade omandamised, sh maa hindamise toimingud. 4.3. Maa-ameti toetatavate tegevuste eelarve on 6 929 097 eurot. 5. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 5.1. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatav tegevus on tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise kiirendamine. 5.2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatava tegevuse eeldatav tulemus: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 5.1. Tuuleenergia arendamiseks Kiirendatud Kiirendatud korras viiakse läbi kahe taastuvenergia ühendusi puudutava riigi planeeringute läbiviimise planeerimismenetlus 0 2 I 2026 võrguühenduse rajamiseks vajaliku riigi eriplaneeringu menetlus. kiirendamine. te arv 5.3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 220 988 eurot. 6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 6.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused on: 6.1.1. Merealal tuuleparkide hoonestuslubade menetluste algatamise kiirendamine. 6.1.2. Merealal tuuleparkide hoonestusloa menetlustoimingute kiirendamine, sh toimingute kiirendamiseks spetsialistide koolitamine. 6.1.3. Merealal tuuleparkide hoonestusloa väljastamise kiirendamine. 6.2. TTJA toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 2024 lõpuks on algatatud 12 mereala hoonestusloa menetlust, sh 2024. a I kv lõpuks 6.1.1. Merealal tuuleparkide Merealal algatatud on läbiviidud kaks mereala oksjonit, II kv lõpuks täiendavalt nelja mereala oksjonid, hoonestuslubade menetluste uute hoonestusloa 0 12 IV 2024 III kv lõpuks täiendavalt viie mereala oksjonid. Hoonestusloa menetluse algatamise algatamise kiirendamine. menetluste arv otsused väljastatakse hiljemalt 90 päeva pärast oksjoni läbiviimist. 6.1.2. Merealal tuuleparkide Taastuvenergia projektide prioriteedina menetlemist rakendatakse kuni tuuleenergia hoonestusloa tootmispotentsiaali 2000MW saavutamiseni (kuni seda mahtu arvestavate menetlustoimingute TTJA menetluse ehituslubade väljastamiseni). Uue menetlusena lisanduva meretuulepargi 0 14 III 2023 kiirendamine, sh toimingute kestus tööpäevades hoonestusloa menetluses on TTJA toimingute kestus keskmiselt kuni 14 tööpäeva. kiirendamiseks spetsialistide koolitamine. 6.1.3. Merealal tuulepargi Nõuetele vastavaks 0 7 I 2026 Keskkonnamõju hindamiste menetlusprotsesside konsulteerimine ja hoonestusloa väljastamise tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmide nõuetele vastavaks tunnistamine. kiirendamine keskkonnamõju hindamiste programmide arv 6.3.TTJA toetatavate tegevuste eelarve on 1 096 688 eurot.