Kiri

Saatja: "Viktor Särgava" <[email protected]> Saaja: "TTJA" <[email protected]> Teema: Vaie Kuupäev: 2023-11-20 19:24 Tere Esitan OÜ Insalko Baltic nimel vaide. Parimate tervitustega / Best Regards Viktor Särgava Vandeadvokaat/Attorney at Law Law Office Laus & Partners Advokaadibüroo Laus & Partnerid Narva mnt 7B, Tallinn 10117 (Zenith Ärimaja) Mob: +37 256 602 256 Tel: +372 662 2640 Faks: +372 662 2641 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.lauspartners.ee/> www.lauspartners.ee Konfidentsiaalsusteatis Käesolev kiri sisaldab seadusega kaitstud konfidentsiaalset informatsiooni ja on mõeldud üksnes adressaadile. Kui Te ei ole adressaat, ei ole Teil õigust informatsiooni kasutada, edastada ega teha kirjast koopiaid. Palun hävitage kiri ja teavitage sellest saatjat. ------------------------- This message and any attachments are confidential and may also be privileged. If you are not the intended recipient, you are hereby notified that any use or disclosure of this communication is strictly prohibited. If you have received this communication in error, please delete all copies of the message and its attachments and notify the sender immediately. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 20.11.2023. a Vaide esitaja: OÜ Insalko Baltic Registrikood: 10761608 Punane tn 40a, 13619 E-post: [email protected] Vaide esitaja esindaja: Vandeadvokaat Viktor Särgava Advokaadibüroo Laus & Partnerid Narva mnt 7B, 10117 Tallinn Tel: 6 622 640 E-post: [email protected] Haldusorgan: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Registrikood: 70003218 Endla tn 10a, 10122 Tallinn VAIE Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti haldusakti nr 16-10/23-08671-009 peale Vaide esitaja vaidlustab tervikuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet’i (edaspidi: TTJA) 20.10.2023 haldusakti nr 16-10/23-08671-009 (edaspidi: Haldusakt). Palume Haldusakt tühistada. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Vaide esitajale kuuluvad omandiõiguse alusel järgmised kinnistud (edaspidi: Kinnistud): 1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 12576302 kantud kinnistu aadressiga Väike-Lepiku, Rae küla, Rae vald (edaspidi: Kinnistu 1); 2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 10413502 kantud kinnistu aadressiga Kullese tee L1, Rae küla, Rae vald (edaspidi: Kinnistu 2); 3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 12576102 kantud kinnistu aadressiga Laia-Lepiku, Rae küla, Rae vald (edaspidi: Kinnistu 3); NARVA MNT 7B WWW.LAUSPARTNERS.EE TELEFON 6622640 TALLINN, 10117 EESTI [email protected] REGISTRIKOOD 10324761  4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 12576202 kantud kinnistu aadressiga Suure-Lepiku, Rae küla, Rae vald (edaspidi: Kinnistu 4); 5) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 12580802 kantud kinnistu aadressiga Kullese tee 31, Rae küla, Rae vald (edaspidi: Kinnistu 5). 1.2. 16.06.2023 esitati TTJA-le Elering AS volitatud esindaja Scanweld AS poolt taotlus nr 19-2/2023/36 (edaspidi: Taotlus) Kinnistutele sundvalduse seadmiseks D- kategooria gaasitorustiku ja selle juurde kuuluva sidekaabli talumiskohustuse kehtestamiseks (edaspidi: Tehnorajatised) vastavalt Taotluse lisaks olevatele plaanidele. 1.3. 08.09.2023 saadeti kirjaga nr 16-10/23-08671-004 otsuse eelnõu, asendusskeemid ja Taotluse vaide esitajale tutvumiseks ning arvamuse andmiseks. 1.4. 29.09.2023 esitas vaide esitaja otsuse eelnõule oma seisukoha, milles leidis järgmist: 1) Kinnistute koormamine sundvaldusega ei ole lubatud, kuna alternatiivseid võimalusi ei ole kaalutud; 2) Sundvalduse makstav hüvitis ei ole õiglane, kuna sundvalduse seadmisega tekib nii varaline kahju kui ka jääb saamata jäänud tulu. 1.5. 20.10.2023 tegi TTJA Haldusakti, mille kohaselt otsustati järgmist: a) seada sundvaldus Elering AS kasuks Tehnorajatiste talumiseks vaide esitaja kuuluvatele Kinnistutele (Haldusakti resolutsiooni p 1); b) Tehnorajatiste talumise kohustus kehtib kaitsevööndi ulatuses Tehnorajatiste ehitamiseks, perioodiliseks hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks (Haldusakti resolutsiooni p 2); c) Sundvalduse tasu Tehnorajatiste talumise kohustuse eest on võrdne tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasuga ning tuleb iga-aastaselt maksta vaide esitaja poolt esitatavale arveldusarvele (Haldusakti resolutsiooni p 3); d) Otsuse tegemise hetkel on vaide esitajale kuuluvate Kinnistute sundvalduse tasu suurused alljärgnevad: • Kinnistul 1 – 2,5 eurot aastas (Haldusakti resolutsiooni p 3.1); • Kinnistul 2 – 0 eurot aastas (Haldusakti resolutsiooni p 3.2); • Kinnistul 3 – 1,05 eurot aastas (Haldusakti resolutsiooni p 3.3); • Kinnistul 4 – 1,69 eurot aastas (Haldusakti resolutsiooni p 3.4); • Kinnistul 5 – 2,34 eurot aastas (Haldusakti resolutsiooni p 3.5); e) Määrata Haldusakti täitmise kord (Haldusakti p-d 4. – 8.). 1.6. Vaide esitaja sai Haldusakti kätte 20.10.2023. 2 2. Vaide põhjendus Haldusakt on põhjendamata ning kaalutlusvigadega 2.1. KAHOS § 39 lg 2 kohaselt sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. 2.2. KAHOS § 4 lg 2 kohaselt kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus. 2.3. Juba 29.09.2023 esitatud seisukohas märkis vaide esitaja, et KAHOS § 4 lg 2 analoogiast tulenevalt ei ole kinnistu sundvaldusega koormamine lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma sundvalduse seadmiseta. Vaide esitaja hinnangul Taotluse väide, et tehnorajatisi ei ole võimalik ehitada teisele kinnistule selliselt, et omanik ei satuks halvemasse olukorda kui OÜ Insalko Baltic, on paljasõnaline. Taotlusest ega selle lisadest ei nähtu, miks ei ole võimalik trasside ehitamine ilma taotletavaid maa-alasid koormamata, nt kasutades teisi trasskoridore. 2.4. Haldusakti selgituste kohaselt sundvalduse seadmise tarvidus on tingitud olemasoleva gaasitorustiku nihutamise vajadusest seoses põhja poole rajatava Rail Baltic Ülemiste-Kangru raudtee võrguga. Ainus võimalik suund nihutamiseks on raudteest eemale, s.o lõuna suunas. Kuna olemasoleva gaasitorustiku nihutamine Kinnistutel või lähialas toimub vaid 0-60,3 m võrra, siis on TTJA hinnangul Tehnorajatiste ümberehitamiseks valitud asukoht mõistlik. Seejuures Haldusaktist ei nähtu, et TTJA oleks kaalunud vaide esitaja Kinnistute omaniku huve vähem koormavaid lahendusi, kuigi vaide esitaja on juba 29.09.2023 sellele tähelepanu juhtinud. Haldusaktist ei nähtu, et üldse mingeidki alternatiive oleks uuritud või kaalutud. Seega tegi TTJA Haldusakti ilma alternatiivseid lahendusi vaagimata. Sisuliselt enne Haldusakti väljaandmist viis TTJA läbi menetluse, kus formaalselt võeti vaide esitajalt seisukohad, kuid sisuliselt neid pole kaalutud. 2.5. Eeltoodust tulenevalt on TTJA otsuse tegemisel olulisi kaalutlusvigu teinud. Juhul, kui otsuse tegemise oleks alternatiivseid võimalusi vaagitud, pole välistatud, et oleks leitud vähem koormav viis Haldusaktiga seatud eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul ei oleks Haldusakti välja antud. Seega kaalutlusveal on Haldusakti välja andmisel kriitiline tähendus. 2.6. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega kaalutlusõiguse teostamisel tuli TTJA-le kindlaks teha kõik olulised asjaolud ja seda faktiliselt õigesti. Antud juhul kaalutluse põhjendused puuduvad, seega pole üldse võimalik hinnata, mis otsus oleks tehtud kaalutluse nõuetekohasel läbiviimisel. 2.7. Hageja hinnangul ainuüksi seetõttu on Taotluse rahuldamine põhjendamatu ning see tuleb tühistada. Sundvalduse eest makstav hüvitis ei ole õiglane 3 2.8. Haldusakti kohaselt KAHOS § 40 lg-st 5 tulenevalt tuleb määrata vaide esitajale perioodilise sundvalduse tasu. Seejuures ühekordse hüvitise määramine KAHOS § 39 lg 6 alusel ei ole põhjendatud, kuna Kinnistute sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ning sundvaldusega koormatavatel aladel ei asu vaide esitajale kuuluvaid ehitisi ega kasva metsa. Haldusaktis märgiti täiendavalt, et Maa-ametilt 10.10.2023 saadud andmete kohaselt kuuluvad Kinnistud 1, 3, 4, 5 ning osaliselt Kinnistu 2 riigi poolt omandamisele tulenevalt vaide esitaja taotlusest. Eeltoodust tulenevalt asuti seisukohale, et kuivõrd sundvaldus seatakse Kinnistutele 1, 3, 4, 5 ja Kinnistu 2 osadele, mis kuuluvad riigi poolt omandamisele ja seega hüvitamisele, ei oleks varalise kahju hüvitise määramine põhjendatud ka juhul, kui sundvalduse seadmise ja tehnorajatisete ehitamisega kaasneks varaline kahju. 2.9. Vaide esitaja hinnangul on eelnimetatud järeldused ebaõiged. Ühekordse hüvitise määramine 2.10. Vaide esitaja hinnangul asjaolu, et Kinnistud 1, 3, 4, 5 ja osaliselt Kinnistu 2 kuuluvad riigi poolt omandamisele, ei oma tähtsust ühekordse hüvitise määramisel. Vastab tõele, et vaide esitaja esitas taotluse Kinnistute riigi poolt omandamiseks, ent Kinnistute võõrandamise protsess võib kesta veel aastaid ning võib üldse realiseerimata jääda. 2.11. Antud juhul tuleb lähtuda faktilisest olukorrast, mitte tulevikku suunatud oletustest. Hetkel Kinnistute omanikuks on vaide esitaja, kes saab kahju sundvalduse seadmise tõttu ning kellel on seadusest tulenev õigus kahju hüvitamisele. Seadus ei võimalda jätta isikule avalikes huvides koormatise seadmisel kahju hüvitamata, kui tulevikus kinnistu omanik „võibolla“ omandi kaotab. Kuivõrd hüvitise arvestamisel on aluseks võetud nn tuleviku omandisuhe, siis ainuüksi sellel põhjusel esinevad ka siin olulised kaalutlusvead. Haldusorgani seisukohaga nõustumise korral, nt kui keegi plaanib oma kinnistu ära müüa, kuid enne müüki süüdatakse kinnistul asuv hoone põlema, siis kinnistu omanik justkui ei või süütajalt kahju hüvitamist nõuda, sest ta peagi ju ei ole enam kinnistu omanikuks! 2.12. Vaide esitaja hinnangul ühekordse tasu suuruse arvutamisel on jäetud täielikult arvestamata Kinnistute väärtuse vähenemise ja sundvalduse seadmise tulemusel saamata jääva tulu hüvitamise kohustus. Haldusaktist ei nähtu, et vaide esitajale hüvituse määramise suuruse ja aluste välja selgitamiseks oleks mingigi eksperthinnang tellitud. Ilma selleta aga ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik KAHOS § 39 lg 6 sätestatud nõudeid õiglase hüvitise määramise kohta täita. 2.13. KAHOS § 39 lg 6 kohaselt kinnisasja omanikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. 2.14. KAHOS § 14 lg 1 kohaselt kinnisasja omaniku saamata jääva tuluna käsitatakse kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, kui kinnisasja omandamist ei oleks toimunud. 4 2.15. Kinnistud asuvad Rae Vallavolikogu 21.11.2006. a otsusega nr 195 kehtestud Lepiku kinnistu detailplaneeringu (edaspidi: DP) alas. DP kohaselt on sundvaldusega koormatav Kinnistu 5 100 % elamumaa. Ülejäänud kinnistud on planeeritud koostoimes Kinnistuga 5 moodustama terviklikku ja rohelist elukeskkonda, seejuures Kinnistu 1 ja Kinnistu 3 rohealadele on kavandatud loodava elamurajooni elanikele kasutamiseks mänguväljakud ja puhkealad. Vaide esitaja poolt on alustatud elamukruntidele kavandatud ehitusprojektide koostamist vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. 2.16. Kavandatavate Tehnorajatiste ehitamine vaide esitaja Kinnistutele tooks kaasa olemasolevate projektide olulise muutmise, takistades muuhulgas juurdepääsuteede, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning teiste liitumispunktide ehitamist vastavalt kavandatule ning vähendades ka kavandatavate elamukruntide arvu. 2.17. Kuigi sundvaldusega koormataval maa-alal ei asu käesoleval hetkel hooneid ja neid teenindavaid rajatisi, kahjustab Haldusaktis märgitud alade sundvaldusega koormamine vaide esitaja huve olulisel määral. Kuivõrd tegemist on kavandatava uuselamu rajooniga, tuleb hinnata vaide esitajale tekkiva kahju suurust mitte Kinnistute praeguse seisukorra alusel vaid lähtudes Kinnistute tulevikuperspektiivist. See tähendab, et kinnistu omaniku huvide ja omanikule tekkiva kahju suuruse hindamisel tuleb võrrelda olukorda, kus kinnistu omanik saab ehitada uuselamute rajooni välja 100 % kehtestatud detailplaneeringust lähtudes versus olukorda, kus kinnistu omanik peab ehituse käigus arvestama sundvaldusest tulenevate piirangute ja kitsendustega. 2.18. Kuivõrd ühekordse hüvitise määramisel ei võetud eeltoodut arvesse, tuleb vaide läbivaatamisel ning otsuse tegemisel hüvitada vaide esitajale varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. Perioodilise sundvalduse tasu määramine 2.19. Haldusakti kohaselt määrati vaide esitajale perioodiline sundvalduse tasu (vt p d). Vaide esitaja hinnangul perioodilise tasu määr on ebaproportsionaalne ning rikub vaide esitaja õiguspärast ootust. 2.20. Riigikohtu tsiviilasja nr 3-3-1-59-13 p 14 kohaselt „Õiguspärane ootus ei ole küll samastatav subjektiivse õigusega lubatud hüvele, kuid õiguspärase ootusega tuleb haldusorganil otsuse kaalumisel siiski arvestada.“ 2.21. Sundvaldusega kahaneb oluliselt vaide esitaja kui kinnistu omaniku võimalus kasutada talle kuuluvaid Kinnistuid sihtotstarbeliselt. Võrreldes TTJA poolset perioodilise tasu suurust vaide esitajale tekkiva tegeliku kahju (sh saamata jäänud tulu) suurusega, ei ole vaide esitajale määratud hüvitis kaugeltki õiglane. 2.22. Perioodilise talumistasu mä ä ramise kohta on seaduses kehtestatud paindlik regulatsioon, mille rakendamine sõ ltub ü ksikotsustest. Kusagilt ei nähtu, et makstava tasu suurus peab alati olema ü hesugune, mistõttu on põhjendamatu mulle makstava tasu arvestamine lähtudes AÕRS § 15’5 lg-tes 1-3 sätestatud 5  sundvalduse tasu määradest. Seadus võ imaldab arvestada tehnovõ rguga kaasnevaid tegelikke mõ jusid omandipõ hiõ igusele. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus. 2.23. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-25-11 p 48 kohaselt kui üldjuhul mõjutab üht tüüpi tehnovõrgu või -rajatise objekt üht tüüpi kinnistut üht moodi, siis erandlikel asjaoludel võib mõju olla ulatuslikum. Ei saa välistada, et sellistel puhkudel peaks kinnisasja omanikul olema õigus nõuda ühtse meetodi alusel arvestatud tasust suuremat tasu. 2.24. TTJA on vaide esitajale kuuluvate kinnistute väärtust hinnanud kui arengupotentsiaalita maatulundusmaad, millel hooned, mets ja rajatised puuduvad, mis on vaide esitaja hinnangul ebaõige. Sundvalduse seadmata jätmisel oleks vaide esitajal võimalik välja ehitada atraktiivne uuselamute rajoon. Arusaadavalt ei ole elamukrunte, millele kavandatakse sundvalduse seadmist ja tehnovõrkude rajamist, võimalik varasema turuhinnaga enam müüa. Keegi ei soovi, et tema hoovist või hoovi kõrvalt läheb mööda gaasitrass. Kinnistutel asuv sundvaldus ja tehnovõrk piirab oluliselt tulevase elamukrundi omaniku õigusi, sh nt omaniku õigust ehitada talle kuuluvale krundile rajatisi, abihooneid jms. Samuti tähendaks kinnistut läbiv tehnovõrk igakordse omaniku kohustust tagada kinnisasjale tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses ligipääs sundvalduse omaniku kasuks jne. Kõik see kogumina muudab kinnistud, millele tehnovõrk ja selle kaitsevöönd ulatub, sisuliselt müüdamatuks. 2.25. Arvestades veel ka asjaoluga, et kavandatava elurajooni suhtes on kehtestatud DP ja kommunikatsioonide (teed, elektriühendused, veetorud, kanalisatsioon) kohta on koostatud ehitusprojektid, ehitustöid on alustatud ja teepõhjad on juba valmis ehitatud ning sundvalduse seadmisel tuleb suur osa tehtud töid ringi teha, samuti arvestades kavandatud juurdepääsude kadumist, vähendab sundvalduse seadmine vaide esitajale kuuluvatele kinnistutele kogu kavandatud arenduse väärtust vähemalt 50-70 % võrra. 2.26. Eeltoodust tulenevalt vaide esitaja hinnangul temale kui Kinnistute omanikule tekkiva kahjuna tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada nii vaide esitajale tekkiva otsese kahju suurusega kui ka saamata jääva tulu suurusega, mis vaide esitajale teenimata jääb. 2.27. Tekkiva kahju suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kaasata mõlemale osapoolele aktsepteeritav ekspert, kes hindab kinnistute väärtuse olukorras, kus need ehitatakse välja 100 % vastavalt kehtestatud detailplaneeringule (lähtudes tänasest liitumistega elamukrundi turuväärtusest) ja kinnistute väärtus pärast sundvalduse seadmist. Saadud vahe on vaide esitajale tekkiva saamata jäänud tulu suurus, millele lisandub otsene kahju (sh vähenenud elamukruntide suurus, uue DP vajadus, uute ehitusprojektide koostamise vajadus jms). 2.28. Selline käsitlus tuleneb KAHOS § 11 lg 2 ja KAHOS § 14 lg 1 kohustusest hüvitada saamata jääv tulu (VÕS § 128 lg 4) ning KAHOS § 12 lg 3 kohustusest asetada kinnistu omaniku sarnasesse olukorda, kui sundvalduse seadmist ei oleks toimunud. 6 2.29. Veelgi enam 08.09.2023 saadetud sundvalduse seadmise otsuse eelnõu kohaselt tõuseb Kinnistute perioodilised sundvalduse tasud alates 01.01.2024. Haldusakti kohaselt Kinnistute sundvalduse tasud on fikseeritud ega muutu, lähtudes maa igaastasest korralisest hindamisest. Vaide esitaja hinnangul ka antud juhul tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Seaduspärane ja kooskõlas hea halduse tavaga olnuks sundvalduse tasude määramine muutuva suurusena, st sundvalduse tasud muutuvad, lähtudes maa korralisest hindamisest. 2.30. Eeltoodust tulenevalt vaide esitaja hinnangul talle määratud perioodiline talumistasu on õigusvastane, ei ole proportsionaalne ning rikub vaide esitaja õigusi. Kokkuvõttes vaide esitaja on seisukohal, et Haldusakt tuleb tervikuna tühistada ning jätta sundvaldus Elering AS kasuks Tehnorajatiste talumiseks vaide esitaja kuuluvatele Kinnistutele seadmata. 3. Menetluslikud teated Käesolevaga vaide esitaja kinnitab (HMS § 76 lg 2 p 6), et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt, palume: 1. Tühistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.10.2023 haldusakt nr 16-10/23-08671-009 tervikuna ning teha uus haldusakt, millega jätta Elering AS volitatud esindaja AS Scanweld 16.06.2023. a taotlus nr 19-2/2023/36 rahuldamata. 1. Juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jätab 20.10.2023 haldusakti nr 16-10/23-08671-009 tühistamata, siis alternatiivselt palume tühistada haldusakti p 3 ning määrata õiglane perioodiline sundvalduse tasu ning õiglane ühekordne hüvitis. Lugupidamisega Viktor Särgava Vandeadvokaat 7