Kiri

Keskkonnaamet 19.11.2023 nr 7-12/23/3224-18 Keskkonnamõju hindamise aruande ja selle heakskiitmise otsuse eelnõu kooskõlastamine Enefit Green AS on esitanud Kliimaministeeriumile heakskiitmiseks Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande. Tulenevalt kõnealuse KMH algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni (RT I 2005, 15, 87) § 29 lõike 1 punktist 2 edastame Keskkonnaametile kooskõlastamiseks nimetatud KMH aruande ning aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse eelnõu. KMH aruanne on Keskkonnaametile edastatud varasemalt Kliimaministeeriumi 26.10.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-15. Palume Keskkonnaametil esitada seisukoht kümne päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Asekantsler Lisa: KMH aruande heakskiitmise otsuse eelnõu Teadmiseks: Karmo Kõrvek, Enefit Green AS, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rainer Persidski, 626 2973 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU Teie 06.10.2023 nr TO-JUH-6/255-6 Aavo Kärmas Enefit Green AS Meie [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] KMH aruande heakskiitmise otsuse eelnõu Enefit Green AS esitas 06.10.20231 Kliimaministeeriumile heakskiitmiseks Loode-Eesti rannikumere tuulepargi (edaspidi tuulepark) keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 2 (KeHJS) 03.04.2005–31.12.2006 kehtinud redaktsiooni (RT I 2005, 15, 87) § 10 lõikest 1, lõike 3 punktidest 4–6, § 22 lõigetest 2 ja 3 ning 7 ja 8 kiidab Kliimaministeerium eelnimetatud aruande heaks ning määrab järgmised keskkonnanõuded: 1. Tuulepargi püstitamisel tuleb eelistada KMH aruand e peatükis 93 esitatud alternatiivide paremusjärjestust, st tuulikute puhul alternatiivi 44 ning merekaabli puhul alternatiivi 3; 2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada KMH aruandes toodud keskkonnameetmeid, sealhulgas peatükis 10 toodud leevendusmeetmeid ja peatükis 11 toodud seiremeetmeid; 3. Tuulepargi ehituseelse ja -aegse ning kasutusaegse uuringute ja seire tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel leevendusmeetmeid ajakohastada. Otsuse põhjendused ja kaalutlused 1. Õiguslik alus ja pädevus 1 Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 09.10.2023 nr 7 -12/23/3224-14. KMH aruanne on esitatud elektrooniliselt. 2 Siin ja edaspidi viidatakse arendaja tegevusloa taotluse, milles nimetatud tegevusele algatati keskkonnamõju hindamine, esitamise ajal kehtinud KeHJS-i redaktsioonile (RT I 2005, 15, 87), kui ei ole täpsustatud, et viidatakse kehtivale KeHJS-le. 3 Peatükis 9 on esitatud tuulepargi alternatiivide ning merekaablitrassi alternatiivide kokkuvõtlik paremusjärjestus. Tuulikute alternatiivide võrdluses (leevendusmeetmete rakendamisel) on eelistatud alternatiiv 4, millele järgnevad alternatiiv 3, alternatiiv 2 ja a lternatiiv 1. Merekaablitrassi alternatiivide võrdluses on eelistatud alternatiiv 3, millele järgnevad alternatiiv 2 ja alternatiiv 1. 4 Alternatiiv 4 puhul on tuuliku nimivõimsus 20 MW. Peatükis 2.1. on selgitatud, et „20 MW tuuliku puhul on andmed eksperthinnanguna tuletatud prototüübi alusel, kuna käesoleva KMH aruande koostamise ajal vastava võimsusega tuulikuid veel seeriatootmises ei ole.“. Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Kliimaministeerium5 on KeHJS § 10 lõike 16 alusel tuulepargi KMH järelevalvaja, kuna kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ulatub merele ning on piiriülene. KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle otsustamiseks peab KMH järelevalvaja hindama aruande sisu ja KMH menetluse vastavust KeHJS-s sätestatud nõuetele. Anda tuleb üldine hinnang KMH aruande kvaliteedile ja menetluse õiguspärasusele. Otsus kõnealuse KMH aruande heakskiitmise üle on tehtud KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS-i redaktsiooni alusel (RT I 2005, 15, 87), arvestades kehtiva KeHJS-i § 56 lõiget 117 . Otsus kõnealuse KMH aruande heakskiitmise üle on tehtud KeHJS § 10 lõike 1, lõike 3 punktide 4–6, § 22 lõigete 2 ja 3 ning 7 ja 8 alusel. 2. Menetluse senine käik 23.03.2006 esitas arendaja Nelja Energia AS Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse8 avamere tuuleparkide rajamiseks Loode-Eesti rannikumerre eesmärgiga paigaldada elektrituulikuid Apollo, Vinkovi ja Neupokojevi madalatele ning madalamale merealale madalike vahel. Lisaks on kavandatud tuulepark ühendada merekaabli abil vähemalt Eesti põhivõrguga ning võimalusel Soome ja Rootsi põhivõrguga. 05.05.2006 kirjaga nr 11-17/3873-2 algatas Keskkonnaministeerium kui tegevusloa andja ehk otsustaja9 kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise, kuivõrd KeHJS § 6 lõike 1 punkti 5 alusel on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega. Kuna kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene, teavitas Keskkonnaministeerium sellest 15.02.2007 kirjaga nr 13-3-1/14112-6 Soomet ja Rootsit ning küsis, kas nad soovivad KMH menetluses osaleda. Soome vastas 11.05.2007, et soovib menetluses osaleda. Rootsi vastas 16.04.2007, et ei soovi menetluses osaleda. Tuulepargi KMH programmi (arendajaks Nelja Energia AS, juhteksperdiks Ahto Järvik) avalik väljapanek ja avalik arutelu toimusid veebruaris 2007. 13.07.2007 esitas arendaja Nelja Energia AS Keskkonnaministeeriumile kui KMH järelevalvajale heakskiitmiseks tuulepargi KMH programmi10 . 22.06.2010 kirjaga nr 11-2/3142-3 kiitis Keskkonnaministeerium tuulepargi KMH programmi heaks. Tuulepargi KMH aruande (arendajaks Nelja Energia AS, juhteksperdiks Ahto Järvik) esimene avalik väljapanek ja avalik arutelu toimusid aprillis ning mais 2011. Täidetud on KeHJS § 18 lõike 7 nõue, mille kohaselt peab arendaja esitama otsustajale KMH aruande avalikuks väljapanekuks kahe aasta jooksul KMH programmi heakskiitmisest arvates. 5 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega korraldati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks. 6 KeHJS § 10 lõige 1: keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. 7 KeHJS (RT I, 28.09.2023, 10) § 56 lõike 11 alusel kohaldatakse enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud keskkonnamõju hindamine, selle algatamise ajal kehtinud KeHJS - i redaktsiooni. 8 Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 27.03.2006 nr 11 -17/06/3873. 9 01.10.2019 jõustunud veeseaduse § 191 lõike 1 kohaselt on kavandatava tegevuse vee erikasutusloa andjaks Keskkonnaamet. 10 Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 17.07.2007 nr 13 -3-1/07/36828. Tuulepargi KMH aruande (arendajaks Nelja Energia AS, juhteksperdiks Hendrik Puhkim) teine avalik väljapanek ja avalikud arutelud toimusid veebruaris ning märtsis 2017. 10.07.2017 küsis arendaja Keskkonnaministeeriumilt kui KMH järelevalvajalt KeHJS § 18 lõike 6 kohast nõusolekut heakskiidetud KMH programmi muudatustele 11 . Kui heakskiidetud KMH programm ning 2011. a avalikustatud KMH aruanne oli koostatud juhteksperdi Ahto Järviku (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut) juhtimisel, siis 2017. a avalikustatud KMH aruanne oli koostatud juhtekspert Hendrik Puhkimi (Skepast&Puhkim OÜ) juhtimisel. Lisaks oli kavandatava arendusala suurus oluliselt vähenenud. 14.07.2017 kirjaga nr 7-12/17/902-40 nõustus Keskkonnaministeerium heakskiidetud KMH programmi muudatustega. 16.08.2017 esitas Nelja Energia AS Keskkonnaministeeriumile kui KMH järelevalvajale heakskiitmiseks tuulepargi KMH aruande12 . Keskkonnaministeerium jättis 13.07.2018 kirjaga nr 7-12/17/902-66 KMH aruande heaks kiitmata. Tuulepargi KMH aruande (arendajaks Enefit Green AS13 , juhteksperdiks Hendrik Puhkim) kolmas avalik väljapanek ja avalik arutelu toimusid augustis ning septembris 2019. Kuna kavandatava tegevuse KMH menetluses osaleb Soome, saatis Keskkonnaministeerium arendaja KMH aruande materjalid Soomele 2011. a, 2017. a ning 2019. a. Keskkonnaministeerium edastas Soome seisukohad arendajale. 17.07.2023 esitas Enefit Green AS Kliimaministeeriumile kui KMH järelevalvajale heakskiitmiseks tuulepargi KMH aruande. Kliimaministeerium palus 24.07.2023 kirjaga nr 7- 12/23/3224-2 kõrvaldada aruande heakskiitmise taotluses esinenud puudused ning arendaja esitas korrigeeritud KMH aruande heakskiitmise taotluse 26.07.2023. Kliimaministeerium pikendas 30.08.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-10 heakskiitmise tähtaega kuni 22.09.2023. Arvestades, et Riigikohtu 08.08.2018 otsusega tühistati Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi nr 3-16-1472), pöördus Kliimaministeerium 26.07.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, paludes seisukohta, kas ja kuidas mõjutab tuuleenergia tootmise alade osas Hiiu merealal planeeringu puudumine tuulepargi KMH aruande heakskiitmist, ning hinnangut kalanduse valdkonna mõjude käsitlemise kohta aruandes. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas seisukoha 16.08.2023 kirjaga nr 14-7/1646-2. 14.09.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-11 saatis Kliimaministeerium Enefit Green AS-ile märkused ja ettepanekud heakskiitmiseks esitatud KMH aruande täiendamiseks. Sealhulgas küsiti arendaja seisukohta KMH aruande, mida on täiendatud 14.09.2023 kirjas nr 7-12/23/3224-11 toodud märkuste ja ettepanekute alusel, täiendava avalikustamise (st avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu) vajalikkuse kohta. 06.10.2023 esitas Enefit Green AS Kliimaministeeriumile kui KMH järelevalvajale heakskiitmiseks tuulepargi KMH aruande, mida on korrigeeritud ja täiendatud lähtuvalt Kliimaministeeriumi 14.09.2023 kirjas nr 7-12/23/3224-11 toodud märkustest ning ettepanekutest. Materjalile on lisatud tabel, kus on selgitatud Kliimaministeeriumi märkuste ning ettepanekutega arvestamist. Arendaja on seisukohal, et KMH aruande täiendav avalikustamine ei ole põhjendatud. Arvestades, et 01.10.2019 jõustunud veeseaduse § 191 lõike 1 kohaselt on vee erikasutusloa andjaks Keskkonnaamet, küsis Kliimaministeerium 26.10.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-15 Keskkonnaameti seisukohta arendaja poolt Kliimaministeeriumi 14.09.2023 kirjas nr 7- 12/23/3224-11 toodud märkuste ning ettepanekute alusel täiendatud KMH aruande täiendava 11 Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 13.07.2017 nr 7 -12/17/902-39. 12 Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 17.08.2017 nr 7 -12/17/902-42. 13 Alates 2018. detsembrist on Nelja Energia AS-i asemel tuulepargi arendajaks Enefit Green AS. avalikustamise vajalikkuse kohta. Keskkonnaamet esitas seisukoha 31.10.2023 kirjaga nr 6- 3/23/15261-5. 08.11.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-17 pikendas Kliimaministeerium heakskiitmise tähtaega kuni 8.12.2023. Tulenevalt KeHJS § 29 lõike 1 punktist 2 edastas Kliimaministeerium ... kirjaga nr … tuulepargi KMH aruande ja käesoleva otsuse eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet vastas … kirjaga, et… 3. KMH aruande avalikustamine 3.1. KMH aruande avalikustamisest teatamine KeHJS § 16 lõiked 2, 3 ja 4 ning § 21 sätestavad KMH aruande avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest teatamise tingimused ja viisid. Keskkonnaministeerium kui otsustaja on tuulepargi KMH aruandele korraldanud kolm avalikustamist (st avalik väljapanek ja avalik arutelu), mis toimusid 2011. a, 2017. a ning 2019. a. 2011. a ilmus KMH aruande avalikustamise teade ajalehes ning 28.04.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kirjalik teade saadeti 02.05.2011 vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3 kõikidele menetlusosalistele. Samuti oli avalikustamise teade toodud Keskkonnaministeeriumi veebilehel. 2017. a ilmus KMH aruande avalikustamise teade 10.02.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ajalehes „Hiiu Leht“. Kirjalik teade saadeti 10.02.2017 vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3 kõikidele menetlusosalistele. Samuti oli avalikustamise teade toodud Keskkonnaministeeriumi veebilehel. 2019. a ilmus KMH aruande avalikustamise teade 13.08.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ajalehes „Postimees“. Kirjalik teade saadeti 09.08.2019 vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3 kõikidele menetlusosalistele. Samuti oli avalikustamise teade toodud Keskkonnaministeeriumi veebilehel. KMH aruande avalikustamiste teated sisaldasid KeHJS § 16 lõikes 4 nõutud teavet. 3.2. KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu KeHJS § 16 lõike 1 ja § 21 kohaselt korraldatakse KMH aruande tutvustamiseks avalik väljapanek ning selle järel avalik arutelu. 2011. a toimus KMH aruande avalik väljapanek 28.04.–25.05.2011 ning avalik arutelu 26.05.2011 Kärdlas. Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumis (k.a veebilehel), Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis (k.a veebilehel), Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Kärdla kontoris ning OÜ Nelja Energia kontoris. 2017. a toimus KMH aruande avalik väljapanek 10.02.–10.03.2017, avalikud arutelud toimusid 08.03.2017 Kärdlas ning 09.03.2017 Tallinnas. Arvestades KMH aruande mahukust ja suurt avalikku huvi pikendati aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaega kuni 17.03.2017. Seega kestis KMH aruande avalik väljapanek 10.02.–17.03.2017. Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumis (k.a veebilehel), Skepast&Puhkim OÜ kontoris (k.a veebilehel) ning Nelja Energia AS veebilehel. 2019. a toimus KMH aruande avalik väljapanek 16.08.–16.09.2019 ning avalik arutelu 18.09.2019 Kärdlas. Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi ning Skepast&Puhkim OÜ veebilehtedel. Ülevaade 2011. a, 2017. a ning 2019. a. toimunud KMH aruande avalikustamiste menetlusest on toodud aruande peatükis 1.5. 3.3. KMH aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nendega arvestamine KeHJS § 16 lõike 5 alusel on igaühel õigus aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH aruande avalike väljapanekute käigus kirjalikult esitatud seisukohtade hulk on mahukas. Ülevaade 2011. a, 2017. a ning 2019. a. toimunud KMH aruande avalike väljapanekute ajal esitatud seisukohtadest on antud aruande peatükis 1.5. Avalikel väljapanekutel KMH aruande kohta esitatud asutuste, organisatsioonide ja eraisikute ettepanekud, vastuväited ning küsimused koos arendaja vastuskirjadega on toodud aruande lisades. Avalikustamiste käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning nendega on asjakohaselt arvestatud või need on põhjendatult arvestamata jäetud (sealhulgas Soomest laekunud seisukohad). Aruande avalikel aruteludel tutvustasid arendaja ja eksperdid kavandatavat tegevust ning KMH tulemusi. Aruteludel esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. Lähtudes eelnevast on KMH aruande avalikustamiste menetlused olnud õiguspärased. Kliimaministeerium on heakskiitmiseks esitatud KMH aruande täiendava avalikustamise vajalikkuse kohta küsinud arendaja ning Keskkonnaameti seisukohti. Nii arendaja kui Keskkonnaamet on seisukohtades välja toonud, et KeHJS § 22 lõike 5 punktis 2 sätestatud KMH aruande avalikustamise nõue on täidetud. Kliimaministeerium, arvestades neid seisukohti ning asjaolu, et KMH aruanne on juba kolm korda avalikustamise läbinud ning pärast viimast avalikustamist täiendatud aruanne ei ole sedavõrd olulisel määral muutunud, leiab, et heakskiitmiseks esitatud aruande täiendav avalikustamine ei ole otseselt nõutav ega proportsionaalne ning seega ei ole avalikustamine vajalik. 4. KMH juhteksperdi vastavus kehtestatud nõuetele Perioodil 2006–2012 oli KMH juhteksperdiks Ahto Järvik (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut). Alates 2013. a on KMH juhteksperdiks Hendrik Puhkim (Skepast&Puhkim OÜ), kellele on antud KMH litsents KMH0135 kehtivusega kuni 20.10.2026. Arendaja Nelja Energia AS küsis 10.07.2017 Keskkonnaministeeriumilt kui KMH järelevalvajalt KeHJS § 18 lõike 6 kohast nõusolekut KMH juhteksperdi vahetuseks. Keskkonnaministeerium nõustus KMH juhteksperdi vahetusega 14.07.2017 kirjaga nr 7-12/17/902-40. KMH aruande koostanud eksperdirühma liikmed on loetletud aruande peatükis 1.4.4. Samas peatükis on selgitatud KMH juhteksperdi vahetust ning aruande koostamise käigus eksperdirühma koosseisus toimunud muudatusi. 5. KMH aruande vastavus heakskiidetud KMH programmile Keskkonnaministeerium kui KMH järelevalvaja kiitis tuulepargi KMH programmi heaks 22.06.2010 kirjaga nr 11-2/3142-3. Heakskiidetud KMH programmis on arendaja Nelja Energia AS kavandatavat tegevust kirjeldatud järgmiselt (vee erikasutusloa taotlusest lähtuvalt): „Arendaja kava kohaselt rajatakse Hiiumaa looderanniku lähistele avameres asuvatele Apollo, Vinkovi ja Neupokojevi pankadele ning veel kahele väikepangale (Lisa 3) madalamale 20 m sügavusjoonest tuulepark elektrienergia tootmiseks ja asetatakse merre alalisvoolu merekaabel tuulepargist kuni selle maastamiseni Eesti Energia Harku alajaama lähistel või Paldiski alajaama ning Rootsi suunal. Tuulikud ehitatakse merepõhja rajatavatele vundamentidele. Võimalikud tuulikute ning kaablitrassi asukohaskeemid on antud Lisas 3. Vajalikud süvendustööd on minimaalsed. Tuulikud on kolmelabalised toru tüüpi mastiga. Ühikvõimsus: 3-6 MW. Masti kõrgus ca 125 m. Tiiviku läbimõõt ca 125 m. Merekaabel on alalisvoolu HVDC kaabel, sarnane rajatud Eesti-Soome merekaabliga (ESTLINK). Täpsemad iseloomustavad andmed on antud programmi Lisas 3. Tuulepargi kavandatav koguvõimsus on ca 1000 MW. Lõplik koguvõimsus sõltub elektrituulikute valikust ja asetusest. Tuulepargi rajamine on kavandatud etapiviisiliselt alustades aastal 2009.“. KMH aruande peatükis 1.1. on arendaja Enefit Green AS kavandatavat tegevust kirjeldatud järgmiselt: „Arendaja soovib taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise ja elektrisüsteemi suunamise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandavate tuulikute arv on 55-157 tk, sõltuvalt tuuliku võimsusest (7-20 MW). Tuulikute omavaheline kaugus on vähemalt 1 km. Kavandatava tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust loode- ja põhjasuunas vähemalt 12 km kaugusel asuvad madalikud.“. Tuulepargi keskkonnamõju hindamine algatati 05.05.2006 ning KMH aruandes kirjeldatud ja hinnatud kavandatud tegevus erineb osaliselt heakskiidetud KMH programmis toodust. Näiteks on arendaja loobunud merekaabli paigaldamist Soome ja Rootsi suunal, mistõttu pole seda tegevust KMH aruandes käsitletud. KMH menetluse käigus on loobutud Neupokojevi/Kuivalõika madala ning Apollo madala14 arendusaladest. Lisaks on muutunud tuulikute, mida kaalutakse tuulepargis kasutada, parameetrid. Kokkuvõtlik ülevaade KMH menetluse käigus toimunud kavandatava tegevuse muudatustest ning nende põhjustest on toodud aruande peatükis 1.5., samuti muudatusi kirjeldatud ja selgitatud aruande teistes peatükkides. KeHJS § 20 lõike 1 kohaselt koostab juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel heakskiidetud KMH programmist lähtudes KMH aruande. KeHJS § 22 lõike 3 punktis 2 on sätestatud, et järelevalvaja ei kiida KMH aruannet heaks ega määra keskkonnanõudeid, kui aruanne ei vasta seaduse § 13 punktides 1–4 ja 6 sätestatud nõuetele. Kliimaministeerium kui KMH järelevalvaja on seisukohal, et kuigi KMH aruanne ei vasta täies ulatuses heakskiidetud KMH programmile (eelkõige kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kontekstis), on käesoleval juhul programmist kõrvalekaldumine põhjendatud ning kõrvalekaldumist on aruandes ka asjakohaselt selgitatud. Tegemist on olnud pikaajalise KMH menetlusega, kus muudatused kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide osas on tulenenud KMH käigus teostatud uuringute ja läbiviidud avalikustamiste tulemustest ning laiemalt arengutest tuuleparkides kasutatavate tuulikute arendustöös. 6. KMH aruande vastavus kehtestatud nõuetele KMH aruande sisule esitatavad nõuded on sätestatud KeHJS § 20 lõikes 1. Tuulepargi KMH aruandes on muu hulgas antud ülevaade kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest, kirjeldatud eeldatavalt mõjutatava keskkonna seisundit ning hinnatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Samuti on võrreldud alternatiive ja toodud nende paremusjärjestus. On esitatud ebasoodsa keskkonnamõju leevendus- ja seiremeetmed. Läbi 14 Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 määrusega nr 6 „Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. on viidud Natura hindamine. On antud ülevaade KMH aruande avalikustamistest, sealhulgas lisatud avalikustamiste käigus laekunud seisukohad ning arendaja vastused neile. KeHJS § 20 lõike 1 punkti 15 kohaselt peab KMH aruandele olema lisatud avaliku arutelu protokolli koopia. 2017. a ja 2019. a avalike arutelude protokollid on toodud aruande lisades, kuid puudub 2011. a avaliku arutelu protokoll. Kliimaministeerium leiab, et kuivõrd 2011. a toimunud avalikustamist on aruandes kirjeldatud ning aruande avalikustamised leidsid aset ka 2017. a ja 2019. a, siis 2011. a avaliku arutelu protokolli puudumine ei ole sedavõrd oluline puudus, mis mõjutanuks KMH tulemusi. KMH aruanne sisaldab KeHJS § 20 lõikes 1 nimetatud teavet ning on Kliimaministeeriumi hinnangul asjakohane ja piisav vee erikasutusloa andmise üle otsustamiseks. KMH aruande osaline kõrvalekaldumine heakskiidetud KMH programmist on põhjendatud. KMH aruannet on heakskiitmata jätmise järgselt parandatud ja täiendatud ning sellele on korraldatud uus avalikustamine, seega on täidetud KeHJS § 22 lõike 5 punktide 2 ja 4 nõuded. Kliimaministeerium on kontrollinud tuulepargi KMH aruande ja KMH menetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leidnud, et puuduvad KeHJS § 22 lõikes 3 nimetatud aruande heakskiitmist takistavad asjaolud ning kiidab aruande heaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Kaspar Anderson, 626 2990, [email protected] Margit Tennokene, 626 2889, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected]