Kiri

Kultuuriministeerium Meie 17.11.2023 nr 13-1/2023/4816-1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Rahvusringhääling Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit AS Levira Teleprogrammide taasedastamise kohustuse ülevaatamise tulemused Teleprogrammide taasedastamise kohustuse regulatsiooni ülevaatamiseks viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) 2022. aastal läbi avaliku konsultatsiooni. MKM esitas avalikule konsultatsioonile järgmised küsimused: 1. Kas sideettevõtjate ringi, kellele kohaldub taasedastamise kohustus, tuleks täpsustada? 2. Kas taasedastatavate teleprogrammide hulka oleks vaja muuta? 3. Kas taasedastamise eest tasu küsimise õigus peaks olema sätestatud seaduses või võiks see jääda poolte vaheliseks kokkuleppeks? Konsultatsiooni käigus laekusid vastused Kultuuriministeeriumilt (KuM), Eesti Rahvusringhäälingult (ERR), Levira AS-ilt ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult (ITL). KuM ja ERR arvates kehtiv teleprogrammide taasedastamise kohustuse regulatsioon elektroonilise side seaduses (ESS) muutmist ei vaja. Esimese küsimuse osas leidsid Levira AS ja ITL, et selguse huvides võiks ESS § 90 lg 1 p 1 sätet, millega määratakse sideettevõtjate ring, kellele kohaldub taasedastamise kohustus, täpsustada. Kehtiv regulatsioon: ESS § 90 lg 1 p 1 tulenevalt peab sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, tagama Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja (ERR) teleprogrammide taasedastamise. ESS § 2 p 11 on sätestatud kaabelleviteenuse mõiste. Kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest. ESS ei kitsenda kaabelleviteenuse mõiste osas edastamise platvormi. Määrav on, et edastatakse lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaateid või televisiooni- või raadioprogramme. Seega tuleb MKM hinnangul kaabelleviteenuse mõistet tõlgendada laiemalt, mis tähendab, et hõlmatud on kõik teleprogrammide edastamise viisid (näiteks IPTV, kaabeltelevisioon jne). Selline Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tõlgendamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi sidedirektiiv) artikliga 1141. MKM ettepanek esimese küsimuse osas: täpsustada ESS § 90 lg 1 p 1 sideettevõtjate ringi, kellele kohaldub taasedastamise kohustus. Mõistet on vaja kohandada nii, et see vastaks paremini tehnoloogianeutraalsuse põhimõttele ja tehnoloogia arengule, kaasa arvatud tänapäevaste programmide edastamise viisidele (üle õhu, kaabli või OTT platvormi kaudu). Selgem on kehtestada programmide taasedastamise kohustus sideettevõtjale, kes taasedastab televisiooniprogramme, mis tahes elektroonilise side võrgu vahendusel. Teise küsimuse osas nõustuvad kõik avalikule konsultatsioonile vastajad, et vajadus avalik- õiguslike TV programmide taasedastamise kohustuse järele on jätkuvalt olemas. ERRi teleprogrammide taasedastamine on oluline Eesti riigi ülesannete täitmisele ja riigi julgeolekut silmas pidades, et võimalikult laiale hulgale televaatajatele oleks tagatud adekvaatse informatsiooni operatiivne kättesaadavus (Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 4, § 5 lg 1 p 10). Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja teleprogramme Eestis hetkel ei ole. Seega sisuliselt on sideettevõtjatel kohustus taasedastada ainult ERR teleprogramme ETV, ETV2 ja ETV+. Kehtiv regulatsioon: lisaks avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ehk ERRi teleprogrammide taasedastamise kohustusele peab ESS § 90 lg 1 p-st 2 tulenevalt sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, tagama vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavate teleprogrammide taasedastamise, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua. MKM ettepanek teise küsimuse osas: kuna kohustuse sätestamine seaduses piirab ettevõtlusvabadust, siis on mõistlik kehtestada taasedastamise kohustus ainult juhul, kui see on vajalik, et saavutada riigi poolt kindlaks määratud üldist huvi pakkuvaid eesmärke. Seega teeb MKM ettepaneku piiritleda taasedastatavate teleprogrammide hulka ainult avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammidega. Kolmanda küsimuse osas leiavad ERR ja Levira, et rakendatava tasu regulatsiooni võiks täpsustada. Tasu, mida ERR peaks saama oma programmide kaabelleviteenuse osutaja poolt taasedastamise eest, sätestab autoriõiguse seadus (edaspidi AutÕS) § 73 lõike 1 punkt 1 litsentsitasuna televisiooni ja raadioteenuse osutaja saate taasedastamise eest. ITL on seisukohal, et ESS-is tuleb selgesõnaliselt sätestada, et avalik-õiguslikul meediateenuse osutajal ei ole õigust küsida enda teleprogrammide taasedastamise eest sideettevõtjatelt tasu. Kehtiv regulatsioon: ESSs ei ole sätestatud Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutajale ega sideettevõtjale, kes osutab kaabelleviteenust, õigust küsida teleprogrammide taasedastamise eest tasu. Sidedirektiivi art 114 lg 3 kohaselt on liikmesriikidel õigus määrata kindlaks võimalik tasu seoses edastamiskohustuse kehtestamisega, tagades samas, et samasuguste asjaolude korral ei kohelda elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujaid diskrimineerivalt. Kui tasumine on ette nähtud, tagavad liikmesriigid, et riigisiseses õiguses sätestatakse selgelt tasu maksmise kohustus, sealhulgas, kui see on asjakohane, sellise tasu arvutamise kriteeriumid. Samuti tagavad liikmesriigid, et seda kohaldatakse proportsionaalselt ja läbipaistvalt. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018L1972&qid=1650440057039 2 (4) Mitmetes liikmesriikides peavad sideettevõtjad, kellel on taasedastamise kohustus, tegema seda tasuta (näiteks Belgias, Leedus, Poolas, Rootsis, Soomes, Ungaris ja ka Eestis). Teleprogrammide taasedastamisega seotud tasude maksmise kohustus Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutajale tuleneb AutÕS-st. Lähtuvalt AutÕS § 1 lg 2 p-st 3 näeb AutÕS televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele ette autoriõigusega kaasnevad õigused. Vastavad õigused on sätestatud AutÕS §-s 73, kus muuhulgas on öeldud, et televisiooni- ja raadioteenuse osutajal on ainuõigus lubada ja keelata saate taasedastamine (AutÕS § 73 lg 1 p 1). Taasedastamise õigus on selline õigus, mida AutÕS § 79 lg-s 3 sätestatud üldreegli kohaselt saab teostada ainult läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni, v.a televisiooni- ja raadioteenuse osutajad, kes AutÕS § 79 lg 4 alusel võivad ise oma saadete ja programmide taasedastamise suhtes sideettevõtjatega läbirääkimisi pidada. Autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamiseks loa andmisele tuleb kohaldada teiste isikute poolt teoste kasutamise kohta sätestatut ehk AutÕS VII. peatükki, kui AutÕS VIII. peatükist ei tulene teisiti. AutÕS § 48 lg 3 kohaselt võib selleks lepinguks olla litsentsileping ning sellisel juhul kohaldatakse sellele võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) litsentsilepingu kohta sätestatut, kui AutÕS ei tulene teisiti. AutÕS § 481 lg 1 puudutab autorilepingu sisu ja selle lg 2 kohaselt kuulub autorilepingu sisu hulka ka tasu maksmist puudutav kokkulepe. Üldseadusena reguleerib lepinguõigust VÕS, mille § 6 sätestab hea usu põhimõtte, millest lähtuvalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma. Samuti tuleneb ka VÕS §-st 14 nõue käituda juba lepingu sõlmimisele eelnevates läbirääkimistes heas usus. Juhul kui kollektiivse esindamise organisatsioon ja taasedastamisteenuse osutaja või taasedastamisteenuse osutaja ning televisiooni- ja raadioteenuse osutaja ei jõua taasedastamise loas kokkuleppele, on ühel või mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitaja poole (AutÕS § 87 lg 1 p 4 või § 871 lg 4). Lepitajaks võib olla Patendiameti juures tegutsev autoriõiguse komisjon või poolte valitud üks või mitu isikut, kes vastavad lepitusseaduse §-s 3 nimetatud tingimustele. Menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid autoriõiguse seaduses toodud erisustega. Arvestades eeltoodut ja võttes arvesse avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamusi, leiab MKM, et kehtiv regulatsioon võimaldab sideettevõtjatel ja Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutajal vastastikuseid huve arvesse võtvalt taasedastamise tasus kokkuleppele jõuda ilma, et seadusandja sellesse täiendavalt sekkuma peaks. Autoriõigustega kaasnevate õiguste omaja loata ja tasu maksmiseta (nn vaba kasutus) teleprogrammide taasedastamine sideettevõtjate poolt, kes osutavad kaabelleviteenust, ei tulene MKM hinnangul ühestki autoriõigusi käsitlevast liidu õigusnormist. Kuigi ettevõtjatele võib kehtestada edastamiskohustuse, ei vabasta see neid muudest teleprogrammide edastamise tegevusega seonduvatest seadusjärgsetest kohustustest, mille hulgas on kohustus hankida asjaomastelt autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste omajatelt nõusolek. Teleprogrammide taasedastamise kohustus on ühest küljest koormis sideettevõtjale, aga teisest küljest on see tegevus osa nende ettevõtlusest, millega sideettevõtjad teenivad tulu. MKM ettepanek kolmanda küsimuse osas: kuna kehtiv õigus näeb ette, et läbirääkimisi peab pidama heas usus ning juhul kui televisiooni- ja raadioteenuse osutaja ning taasedastamisteenuse osutaja ei jõua taasedastamise loas kokkuleppele, on neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitaja poole, siis puudub kehtivate õigusaktide muutmise vajadus ja piisab kehtiva regulatsiooni 3 (4) paremast rakendamisest. Kokkuvõte: kuna esimeses ja teises punktis käsitletu on pigem tehnilist laadi ja ei too kaasa suuri õiguslikke tagajärgi võrreldes täna kehtiva olukorraga, siis ei ole vajadust seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks. Nimetatud muudatused on mõistlik lisada järgmisse ESSi muutmise seaduse eelnõusse. Kolmanda küsimuse osas piisab MKM arvates olemasoleva regulatsiooni paremast rakendamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Elena Reilent 639 7666 [email protected] 4 (4)