KÄSKKIRI
15.11.2023 nr 1-2/23-059
Lihthanke "Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja
masti soetamine" korraldamine
Kooskõlas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) peadirektori 19.10.2022
käskkirjaga nr 1-2/21-077 kinnitatud hankekorra §-dega 10 ja 15 ning riigihangete seaduse §-
ga 125:
kinnitan
1. lihthanke läbiviimiseks ja hankekorra §-s 15 sätestatud ülesannete täitmiseks
hankekomisjoni järgmises koosseisus:
1.1.komisjoni esimees Erko Kulu (sagedushalduse talituse juhataja);
1.2.komisjoni liige Siim Ojasoo (sagedushalduse talituse peaspetsialist);
1.3.komisjoni liige Artur Ikart (sagedushalduse talituse peaspetsialist);
1.4.komisjoni liige Melissa Liivak (õigusnõunik).
2. lihthanke „Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja masti soetamine“ alusdokumendid
(lisatud).
määran
3. lihthanke „Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja masti soetamine“ eest vastutavaks
isikuks Erko Kulu;
4. lihthanke eeldatavaks maksumuseks 30 000 EUR käibemaksuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
peadirektor
Melissa Liivak
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
HANKEDOKUMENT
Lihthange
„Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja masti soetamine“
Riigihanke objekt: asjad
Tallinn 2023
SISUKORD
1. Üldandmed ......................................................................................................................... 3
2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks ......................................................... 3
3. Teavitamine ja selgitused ................................................................................................... 3
4. Kõrvaldamise aluste kontrollimine .................................................................................... 3
5. Nõuded pakkumusele ......................................................................................................... 4
6. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine ........................................ 5
7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine ............................................................... 5
8. Pakkumuste tagasilükkamine ............................................................................................. 6
9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt ..................................................... 6
10. Hankelepingu sõlmimine.................................................................................................... 6
11. Hankedokumendi lisad ....................................................................................................... 6
1. Üldandmed
1.1. Hankija andmed: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
registrikood 70003218
aadress Endla 10a, 10122 Tallinn
telefon: 667 2000, e-post:
[email protected]
koduleht: http://www.ttja.ee
1.2. Hankija kontaktisik on sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu, telefon 6672120,
e-post:
[email protected].
1.3. Hankeeseme lühikirjeldus:
1.3.1. Käesoleva hanke eesmärk on hankelepingu sõlmimine, mille tulemusena ostab
hankija olemasoleva raadiosageduste monitooringusõiduki (Toyota Hilux)
ümberehitamiseks toitesüsteemi ja masti (edaspidi nimetatud kui Seadmed).
Seadmete paigaldus ega sõiduki ümberehitamine ei kuulu käesoleva hanke alla.
1.3.2. Täpsemad Seadmetele kohalduvad tingimused on kirjeldatud Lisas 1 - Tehniline
kirjeldus.
1.3.3. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping,
mille projekt on esitatud Lisas 2 – Hankelepingu projekt.
1.3.4. Olemasoleva raadiosageduste monitooringusõiduki mõõdud ja joonised on Lisas
3.
1.4. Hange viiakse läbi elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas aadressil
https://riigihanked.riik.ee/. Hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise
juurdepääsu riigihanke alusdokumentidele (edaspidi ka HD) e-riigihangete
keskkonnas.
1.5. Pakkuja peab arvestama pakkumuse koostamisel ja esitamisel e-riigihangete
keskkonnast tulenevate nõuete ja piirangutega. Hankija ei vastuta võimalike viivituste,
tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-riigihangete keskkonnas hankija
kontrollile mitte alluvad asjaolud, nt force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja
või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja
vahendite, sealhulgas tarkvara töös jne. Hankija ei vastuta e-riigihangete keskkonna
kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest.
1.6. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas.
2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku osaleda lihthankes
„Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja masti soetamine“ ning esitada pakkumus
vastavalt hanketeates ja riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
3. Teavitamine ja selgitused
Riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel toimub elektrooniliselt e-
riigihangete keskkonna (https://riigihanked.riik.ee/) vahendusel, riigihangete seaduses
sätestatud alustel.
4. Kõrvaldamise aluste kontrollimine
4.1. Riigihankelt kõrvaldamise alused on kättesaadavad elektrooniliselt.
4.2. Hankijal on õigus teostada kõrvaldamise aluste kontrolli RHS § 52 lg 3 ja § 104
sätestatud korras, mis tähendab, et kõrvaldamise aluste kontroll viiakse sellisel juhul
läbi peale eduka pakkuja välja valimist.
4.3. Hankija kontrollib RHS-s ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise
alustest lähtuvalt, et edukal pakkujal (sh ühispakkujal) ei esineks riigihankest
kõrvaldamise aluseid.
4.4. Juhul, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud
erinõudeid, mille täitmise või olemasolu tõendamist ei ole hankija pakkuja
kvalifitseerimiseks põhjendatuks pidanud ega ole seetõttu selliste nõuete täitmist
hanketeates või hankedokumentides nõudnud, kohustub pakkuja siiski tagama, et
hoolimata selliste kvalifitseerimisnõuete mitteesitamisest hankija poolt, oleksid
pakkujal sellised õigusaktidest tulenevad erinõuded, registreeringud või tegevusload
olemas hankelepingu täitmisel.
4.5. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamise aluseid kogu
hankemenetluse vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste
hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud
dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide
esitamist või täiendamist.
4.6. Hankija kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja (sh ühispakkuja), kellel esineb RHS § 95
lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
4.7. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb
RHS § 95 lg 1 punktis 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva
maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või
taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks
maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest.
5. Nõuded pakkumusele
5.1. Pakkumuse vormistamisel ja esitamisel tuleb järgida RHS §-des 110-111 sätestatud
tingimusi, kui käesolevas dokumendis ei ole teisiti sätestatud.
5.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanketeatele ja hanke alusdokumentidele tähendab
pakkuja nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on teatavaks tehtud
hanketeates ja hankedokumentides.
5.3. Ühispakkumuse esitamise korral peavad ühispakkujad nimetama endi seast volitatud
esindaja ning pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest
vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Kõikidel ühispakkujatel peavad puuduma
kõrvaldamise alused, mille osas tuleb esitada kõikide ühispakkujate osas nõutud
andmed.
5.4. Alternatiivsed pakkumused ei ole lubatud.
5.5. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega esitada muid tingimusi,
mis ei tulene hanke alusdokumentidest.
5.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 30 päeva. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.
5.7. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
5.8. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki üldlevinud
dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf
(RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate.
5.9. Pakkumuse koosseisu kuuluvad dokumendid tuleb esitada e-riigihangete keskkonda.
Pakkumust, mis ei ole esitatud läbi e-riigihangete keskkonna, ei võeta arvesse.
5.10. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse e-riigihangete keskkonna maksumuse
vormil, mis sisaldab järgmist:
Jrk Nimetus Summa (km-ta)
1 Mast
2 Toitesüsteem
KOGUMAKSUMUS
5.11. Maksumused tuleb esitada eurodes, täpsusega 2 kohta pärast koma. Ilma
maksumuseta hindasid (sh nii 0 kui negatiivse väärtusega arvud) ei ole lubatud
kasutada ja sellised pakkumused loetakse mittevastavaks.
5.12. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva,
esitades hankijale sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna.
5.13. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse,
muutub eelnevalt tema poolt esitatud pakkumus kehtetuks.
5.14. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse e-riigihangete keskkonna
üldandmete lehel.
5.15. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab pakkuja.
5.16. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud.
5.17. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkuja pakkumuses märkima,
milline teave on pakkuja ärisaladus.
5.18. Juhul, kui hanke alusdokumentides esineb erinevaid tingimusi, tuleb pakkumuse
koostamisel ja esitamisel arvestada kõige rangemate tingimustega. Erinevuste korral
hanketeates ja teistes hanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse
hanketeates esitatust.
6. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine
6.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust RHS § 114 alusel hanke alusdokumentides
esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks
tunnistamise või tagasilükkamise kohta.
6.2. Hankijal on õigus RHS § 52 lõike 3 alusel kontrollida pakkumuste vastavust hanke
alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi
käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste
puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist.
6.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud
tingimustele, kui hankelepingu sõlmimine pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist või
Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses, kui
pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole
võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
6.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine
7.1. Hankija kohaldab pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel RHS § 117 ja § 119
sätestatut.
7.2. Hankija hindab pakkumusi punktis 7.3. toodud hindamiskriteeriumi alusel, mille
osakaal on järgmine:
Kriteerium Osakaal (%)
Pakkumuse kogumaksumus 100
7.3. Kriteeriumi hindamine toimub alljärgnevalt:
7.3.1. Pakkumuse kogumaksumus. Maksimaalne pakkumuse kogumaksumuse osas
omistatav punktide arv on 100 (kriteeriumi osakaal).
Pakkuja pakkumuse kogumaksumuse hindamise viib läbi hankija poolt moodustatud
hankekomisjon.
Hankija hindab e-riigihangete keskkonna vormil esitatud kogumaksumust järgmiselt:
Ilma käibemaksuta madalaima kogumaksumusega pakkumus saab maksimaalse
arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" -
("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
7.4. Hankija tunnistab edukaks eeltoodud kriteeriumi alusel enim punkte kogunud
pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
7.5. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse
edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija.
Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures.
Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid e-riigihangete
keskkonna vahendusel seal esitatud kontaktandmetel.
8. Pakkumuste tagasilükkamine
8.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata
igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lg-s 1 sätestatule või kui:
8.1.1. riigihanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad
hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms)
või
8.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast
sõltumatutel põhjustel.
8.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku
otsuse.
9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt
9.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
9.1.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;
9.1.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja
seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
9.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Hankija ei ole vastutav
võimaliku kahju eest, mis on seotud kõikide pakkumuste tagasilükkamise või
hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega.
10. Hankelepingu sõlmimine
10.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga, kelle pakkumus on vastavaks ja
edukaks tunnistatud, kelle suhtes ei esine hankelepingu sõlmimise eelselt RHS § 95
lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid.
10.2. Hankija annab nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks hankija esindaja poolt
hankelepingu allkirjastamisega ja selle edastamisega pakkujale allkirjastamiseks.
10.3. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta
hankelepingut 5 tööpäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest
pakkujale, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lg 1 kohaselt
ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest
majanduslikult soodsaim.
11. Hankedokumendi lisad
Lisa 1 – Tehniline kirjeldus
Lisa 2 – Hankelepingu projekt
Lisa 3 – Sõiduki mõõdud
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Lihthanke „Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja masti soetamine“
Tehniline kirjeldus
1. Toitesüsteemi ja masti ostutingimused
1.1. Hankija ostab olemasoleva raadiosageduste monitooringusõiduki (Toyota Hilux)
ümberehitamiseks vajaliku toitesüsteemi ja masti (edaspidi koos Seadmed). Seadmete
eesmärk on võimaldada monitooringusõidukile paigaldada olemasolev antenn ja
varustada olemasolevaid mõõteriistasid elektriga.
1.2. Seadmete paigaldustööd, sh sõiduki ümberehitamine ei kuulu käesoleva hanke alla.
1.3. Seadmed peavad olema sobilikud välitingimustes kasutamiseks.
1.4. Hankija tasub Seadmete ostuhinna ühes osas pärast Seadmete üleandmise-vastuvõtmise
akti allkirjastamist pakkuja ja hankija poolt.
1.5. Seadmete hankijale üle andmine toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
27.12.2023.
1.6. Seadmetele kehtib garantii vähemalt 2 aastat, arvates üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisele järgnevast päevast.
2. Seadmete tehnilised kirjeldused
2.1. Masti tehniline kirjeldus
2.1.1. Üldine kirjeldus – Masti kinnitatavat mõõteantenni (hankijal olemas) peab saama
kasutada nii masti üles tõstetud1 kui ka alla langetatud2 asendis. Sõiduki liiklemise
ajal on mast alla langetatud asendis ja koormatud antenniga. Tavaolukorras on
antenn masti küljes ning seda ei eemaldata ei transpordiks ega hoiustamiseks. Kui
sõiduk on pargitud/peatub, peab olema võimalik masti üles tõsta masti
maksimaalsele kõrgusele ilma täiendavaid tugesid lisamata.
2.1.2. Tehnilised tingimused:
2.1.2.1. Elektromehhaanilise tõstemehhanismiga teleskoopmast;
2.1.2.2. Masti kandejõud vähemalt 50 kg;
2.1.2.3. Masti kõrgus üles tõstetud asendis vähemalt 6 meetrit;
2.1.2.4. Masti kõrgus alla langetatud asendis mitte üle 1,6 meetri;
2.1.2.5. Masti tõstmine ja langetamine elektrilise ajamiga 12VDC või 24VDC;
2.1.2.6. Masti ajamil peab olema käsitsi (vändaga) opereerimise võimalus;
2.1.2.7. Mastil peab olema kaabli korv kolme kaabli mahutamiseks, või alternatiivselt
süsteem, mis võimaldab kaablite kokku ja lahti kerimist viisil, et seadmeid ei ole
vaja kaablite küljest lahti ühendada kui masti tõstetakse või langetatakse. Kaablite
läbimõõdud suurusjärgus 12mm;
2.1.2.8. Masti kaal maksimaalselt 150 kilogrammi;
2.1.2.9. Masti asendi muutmine elektrilise ajamiga alla lastud asendist ülestõstetud
asendisse mitte rohkem kui 4 minutit;
2.1.2.10. Koormatud mast peab alla langetatud asendis kannatama sõitmist kiirusega
120km/h;
2.1.2.11. Masti opereerimise temperatuuri vahemik minimaalselt -30C kuni +40C;
1
Üles tõstetuks loetakse masti olukorras, kus mast on sisseehitatud elektrilise ajamiga tõstetud maksimaalsele
kõrgusele nii, et masti lülid on väljunud olekus.
2
Alla langetatuks loetakse masti olukorras, kus mast on sisseehitatud elektrilise ajamiga langetatud minimaalsele
kõrgusele nii, et lülid on üksteise sisse pakitud olekus.
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
2.1.2.12. Mast peab olema paigaldatav hankijale kuuluvasse Toyota Hilux-i kasti
vertikaalasendisse sõiduki olulisi sõlmi ümber ehitamata. Sõiduki mõõdud ja
joonised sisalduvad Lisas 3.
2.1.2.13. Mast peab olema opereeritav kaabliga pikendatava distantspuldiga, mida saab
paigaldada sõiduki salongi.
2.2. Toitesüsteemi tehniline kirjeldus
2.2.1. Üldine kirjeldus – Toitesüsteemi eesmärk on monitooringusõidukis mõõteriistade ja
masti varustamine elektriga, tagades toite nii sõiduki mootori töötamisel, kui ka
puhvertoite kui sõiduki mootor ei tööta. Tervikliku süsteemi puhul omab olulist rolli
toitesüsteemi häirepuhtus (omamürade minimeerimine), mis on raadiomõõtmiste
läbiviimisel oluliseks eelduseks. Samuti on oluline 230VAC väljundis puhta
siinuspinge olemasolu. Kvaliteetne ja häirepuhas toitesüsteem toetab avalike
ülesannete täitmist, milleks mh on raadiosidehäirete tuvastamine ja lahendamine.
Tark toitesüsteem peab lisaks tagama toitesüsteemi monitooritavuse ja kaitse (p
2.2.2.8).
2.2.2. Tehnilised tingimused:
2.2.2.1. Toitesüsteemi sisendid on 12VDC sõiduki generaatorilt ja 230VAC väliselt
toiteallikalt. 230VAC kasutatakse sõiduki ja puhverakude laadimiseks, ning
süsteemi toitmiseks statsionaarses asendis;
2.2.2.2. Toitesüsteem väljundid 12VDC mõõteseadmete tarbimisega 500W, 230VAC
siinuspinge seadmete tarbimisega 500W ning masti elektrilise ajami toide vastavalt
pingele ja tarbimisele;
2.2.2.3. Toitesüsteemi väljundid 230VAC ning masti elektrilise ajami toite invertorid
peavad olema eraldi sisse ja väljalülitatavad;
2.2.2.4. Toitesüsteemi normaalolukorras toimub tarbimine ainult 12VDC pingel;
2.2.2.5. Puhverakud kogu mahtuvusega vähemalt 100Ah, soovitavalt LiPo või LiFePo
tehnoloogiaga peavad tagama vähemalt 2 tunnise autonoomse toite 12VDC 500W
koormuse puhul;
2.2.2.6. Mootori töötades peab süsteem tagama pideva 12VDC 500W toite ja akude
laadimise.
2.2.2.7. Toitesüsteemi põhiosad ja puhverakud peavad asetsema ilmastikukindlas
konteineris (paigaldatakse Toyota Hilux kasti). Konteineri automaatika peab tagama
konteineri sisemise temperatuuri vahemikus +5C kuni +50C nii talvistes kui suvistes
tingimustes;
2.2.2.8. Toitesüsteem peab omama järgmisi automaatseid kaitsemehhanisme: ülepinged,
alapinged, ülekuumenemine, alajahtumine, täieliku tühjenemise kaitse
puhverakudele, sõiduki aku kaitse tühjenemise eest säilitamaks piisava energia
sõiduki käivitamiseks;
2.2.2.9. Toitesüsteemi juhitakse ja monitooritakse puutetundliku ekraani pealt (pakutava
toitesüsteemi osa), mis peab olema paigaldatav sõiduki salongi (kaabliga). Ekraanilt
monitooritav peab olema vähemalt järgmine: toitesüsteemi hetkekoormus,
puhverakude tühjenemise aeg hetkekoormuse juures, toitesüsteemi olek (laadimine,
tarbimine), akupinged, akude laetuvus, toitesüsteemi temperatuur erinevates
ahelates.
2.2.2.10. Toitesüsteemi omavahelised sõlmed peavad töötama ilma juhtmevabasid
ühendusi omamata või saab neid välja lülitada raadiomõõtmiste läbiviimise ajaks.
Lisa 2
Hankelepingu projekt
OSTU-MÜÜGILEPING nr ..
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a,
Tallinn 10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Ostja)
ja
…, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… …
(edaspidi Müüja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool,
võttes arvesse, et:
- Ostja korraldas lihthanke „Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja masti soetamine“,
viitenumber … (edaspidi Hange);
- Ostja tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa otsusega nr … edukaks Müüja pp.kk.aaaa
pakkumuse,
sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Lepingu) alljärgnevas:
1. Lepingu dokumendid
1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist, mis
on Lepingu lahutamatuks osadeks.
1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad:
1.2.1. Lisa 1 – Hanke alusdokumendid;
1.2.2. Lisa 2 – Müüja pp.kk.aaaa pakkumus.
2. Lepingu ese
2.1. Müüja müüb ja Ostja ostab ühe Lepingu tingimustele vastava masti ja ühe toitesüsteemi
(edaspidi Kaup) vastavalt Müüja pp.kk.aaaa pakkumusele.
3. Ostuhind ja maksetingimused
3.1. Kauba ostuhind on kokku … (summa sõnadega) eurot, millele lisandub käibemaks.
3.2. Müüja esitab Ostjale arve e-arvena masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve
standardile. Arvele märgitakse Hanke viitenumber ja Ostja kontaktisik või muu Ostja
poolt määratud tähis, mis on Müüjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
eelnevalt teatavaks tehtud.
3.3. Ostja kohustub Kauba ostuhinna tasuma pangaülekandega Müüja poolt e-arvel
näidatud arveldusarvele 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul arvates Kauba
üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisest Poolte poolt. Kauba eest tasumise
kuupäevaks loetakse raha laekumise kuupäeva Müüja e-arvel näidatud arveldusarvele.
4. Kauba üleandmine
4.1. Kaup antakse Müüja poolt üle Ostjale hiljemalt 27.12.2023. Müüja annab Ostjale
Kauba täiskomplektsuses üle ühe korraga, osaline üleandmine on lubatud ainult Ostja
eelneval kirjalikul nõusolekul.
Lisa 2
Hankelepingu projekt
4.2. Müüja annab Kauba üle Ostja asukohas, Endla 10a Tallinn, 10122. Müüja annab koos
Kaubaga Ostjale üle Kauba päraldiseks oleva dokumentatsiooni (mh
garantiidokumendid, tehnilised andmed, kasutusjuhendid, litsentsid) eesti- ja/või
inglise keeles, paberkandjal ja/või elektroonilises vormis.
4.3. Kauba üleandmise kohta koostavad Pooled üleandmise-vastuvõtmisakti, mille
allkirjastavad Poolte punktis 7 märgitud kontaktisikud. Nimetatud aktis peab sisalduma
vähemalt üleandmise aeg ja koht ning nimekiri üleantud kauba täpsetest nimetustest.
4.4. Juhul kui Kaup ei vasta Lepingu tingimustele, ei ole Ostja kohustatud Kaupa vastu
võtma ega üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastama. Kauba vastuvõtmisest keeldumise
puhul esitab Ostja Müüjale kirjaliku põhjenduse 1 (ühe) kalendripäeva jooksul arvates
Kauba Ostjale üle andmisest. Müüja kohustub kirjaliku põhjenduse saamisest arvates
2 (kahe) kalendripäeva jooksul puudused kõrvaldama ja korraldama Lepingule vastava
Kauba ja sellega seonduva dokumentatsiooni üleandmise.
4.5. Kauba omandiõigus läheb Müüjalt Ostjale üle üleandmise-vastuvõtmisakti
allkirjastamisel mõlema Poole poolt. Kuni Kauba valduse Ostjale üleminekuni on
juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko Müüjal.
5. Garantii ja pretensioonide esitamise kord
5.1. Garantiihoolduse läbiviimise eest vastutab Müüja.
5.2. Müüja kinnitab, et Kaup vastab Lepingule, Lepingu lisadele ja selle suhtes kehtestatud
õigusaktides nimetatud nõuetele, rahvusvahelistele standarditele ja kvaliteedinõuetele.
5.3. Kaubale kehtib garantii vähemalt 2 (kaks) aastat arvates Kauba Ostjale üleandmise-
vastuvõtmisakti allkirjastamise päevale järgnevast päevast.
5.4. Garantiijuhtumi korral teavitab Ostja kontaktisik Müüja kontaktisikut juhtumist,
kirjeldades rikke olemust ning edastab e-posti teel rikketeate. Müüja on kohustatud 7
(seitsme) tööpäeva jooksul rikketeate saamisest tuvastama potentsiaalse rikke põhjuse
ning edastama Ostja kontaktisikule e-posti teel info, kuidas rike kõrvaldatakse ning
millise aja jooksul. Müüja on kohustatud hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul
rikke tuvastamisest arvates rikke kõrvaldama, v.a erandkorras suuremahulise
garantiijuhtumi korral.
5.5. Garantii kehtivuse ajal kasutatakse Kauba kvaliteedi mittevastavuse määramisel
järgmiseid kriteeriume:
5.5.1. Kauba materjalis ja/või töös esinevad defektid või vead;
5.5.2. Kaup on kõlbmatu otstarbeks, milleks teda harilikult kasutatakse.
5.6. Ostjal on Garantii kehtivuse ajal õigus esitada pretensioone Kauba kvaliteedi ja
puuduste kohta.
5.7. Kui garantii kehtivuse ajal tuvastatakse Kaubal kvaliteedile mittevastavus või puudus,
on müüja kohustatud Kauba asendama nõuetele vastavaga või kõrvaldama Kauba
puudused tasuta.
5.8. Garantii ei kehti Kauba kahjustustele, mis on põhjustatud Kauba ebaõigest säilitamisest
või kasutamisest.
5.9. Kui Garantii kehtivuse ajal tekib vajadus toimetada Kaup remondiks või ülevaatuseks
Müüja, tootja või riket parandava isiku valdusesse, siis kannab kõik sellega seotud
transpordikulud Müüja.
5.10. Juhul, kui Müüja parandab garantiiaja jooksul tasuta Kauba puudused või
vahetab ümber mittekvaliteetse Kauba, kohaldatakse parandatud puuduse või
asendatud Kauba suhtes arvates puuduse parandamisest või kauba ümbervahetamisest
punktis 5.3. nimetatud garantiiaega.
Lisa 2
Hankelepingu projekt
5.11. Müüja kohustub mõistlikkuse piirides arvestama Ostja ettepanekutega Kaubaga
seotud garantiitööde teostamise aja eelistuste osas, välja arvatud kui tööde teostamine
on viivitamatult vajalik ja edasilükkamatu või kui tööde teostamise aega ei ole Poolte
poolt võimalik mõjutada.
6. Vastutus
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega
teisele Poolele tekitatud otsese materiaalse kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise
Poole nõudel. Vastutuse piirang ei kohaldu tahtlikult või raske hooletuse tulemusena
tekitatud kahju hüvitamise korral.
6.2. Juhul, kui Müüja ei anna Kaupa üle p-s 4.1. sätestatud tähtajaks, on Ostjal õigus nõuda
Müüjalt leppetrahvi 10 (kümme) % Lepingu p-s 3.1 nimetatud summast iga viivitatud
kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 30 (kolmkümmend) % p-s 3.1 nimetatud
summast rikkumise kohta.
6.3. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus
nõuda kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata
summast 0,15% päevas.
6.4. Juhul, kui Müüja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Ostjal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Müüjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku
tähtaja. Kui Müüja ei kõrvalda rikkumist ega sellega kaasnevaid tagajärgi Ostja poolt
antud tähtaja jooksul, on Ostjal õigus nõuda Müüjalt leppetrahvi kuni 20
(kakskümmend) % Lepingu p-s 3.1 nimetatud summast iga rikkumise kohta.
6.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Teenuse saaja õigust kasutada Teenuse osutaja suhtes
teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on
Teenuse saajal õigus nõuda Teenuse osutajalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist
osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi maksmine ja kahju hüvitamine ei vabasta
Teenuse osutajat oma lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest.
6.6. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli muude
õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
6.7. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada
14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul
arvates vastava nõude saamisest.
7. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine
7.1. Ostja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus
allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakte, on: Erko Kulu, telefon: 6672120, e-post:
[email protected].
7.2. Müüja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus
allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakte, on: …, telefon …, e-post: ….
7.3. Punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu
muutmiseks, v.a. juhul, kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase
volikirja.
7.4. Pool kohustub teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
7.5. Kõik teated/avaldused, millega kaasneb õiguslik tagajärg Pool(t)ele, esitatakse teisele
Poolele e-posti teel Poole seadusjärgse esindaja poolt digitaalselt allkirjastatuna.
7.6. Informatiivse sisuga teated edastatakse telefoni või e-kirja teel.
Lisa 2
Hankelepingu projekt
7.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt:
7.7.1. samal päeval kätte saaduks, kui teade on saadetud elektroonilisel teel
kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval enne kella 16.00;
7.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-
posti aadressile tööpäeval pärast kella 16.00.
8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
8.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte
poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse
lõpetamiseni.
8.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused
vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt
allkirjastamist või Poolte poolt muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel
järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud tingimusi.
8.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul.
Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 8.2 mõistes.
8.4. Ostjal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamistähtajata, kui Müüja
on Kauba üleandmisega hilinenud vähemalt 3 (kolm) kalendripäeva arvates p-s 4.1
märgitud tähtajast.
8.5. Müüjal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamistähtajata, kui Ostja
viivitab Müüjale makstava Lepingu hinna tasumisega enam kui 30 (kolmkümmend)
kalendripäeva.
8.6. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui
ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et
Lepingut üles öelda sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud
Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud
täiendava tähtaja jooksul.
8.7. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 7.5. Lepingu
ülesütlemise avalduse.
8.8. Leping loetakse ilma etteteatamistähtajata lõpetatuks, kui:
8.8.1. Müüja suhtes on välja kuulutatud pankrot või tema suhtes toimub muu äriühingu
tegevuse lõpetamisele suunatud tegevus;
8.8.2. Müüja ühineb, jagub või kujundatakse ümber ning Ostja ei nõustu jätkama
lepingulist suhet Müüja õigusjärglasega.
8.8.3. esineb riigihangete seaduse §-s 124 nimetatud alus.
9. Lõppsätted
9.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda
ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud
korras.
9.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest.
9.4. Lepingu sisu on avalik teave.
Ostja Müüja
Lisa 2
Hankelepingu projekt
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving ….
Peadirektor ….
Lihthanke „ Monitooringusõiduki le toitesüsteemi ja masti soetamine “ Tehniline kirjeldus Toitesüsteemi ja masti ostu tingimused Hankija ostab olemasoleva raadiosageduste monitooringusõiduki (Toyota Hilux ) ümberehitamiseks vajaliku toitesüsteemi ja masti (edaspidi koos S eadmed) . Seadmete eesmärk on võimaldada monitooringusõidukile paigaldada olemasolev antenn ja varustada olemasolevaid mõõteriist asid elektriga . Seadmete paigaldustööd, sh sõiduki ümberehitamine ei kuulu käesoleva hanke alla. Seadmed peavad olema sobilikud välitingimustes kasutamiseks. P akkumuses peavad olema välja toodud pakutavate seadmete mar gid ja mudel id . Hankija tasub S eadmete ostuhinna ühes osas pärast S eadmete üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist pakkuja ja hankija poolt. Seadmete hankijale üle andmine toimub esimesel võimalusel , kuid mitte hiljem kui 2 7 .12.2023 . Seadmetele kehtib garantii vähemalt 2 aastat, arvates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgnevast päevast. Seadmete tehnilised kirjeldused Masti tehniline kirjeldus Üldine kirjeldus – Masti kinnitat avat mõõteantenni (hankijal olemas) peab saama kasutada nii masti üles tõstetud kui ka alla langetatud asendis. Sõidu ki liiklemise a jal on mast alla langetatud asendis ja koormatud antenniga. Tavaolukorras on antenn masti küljes ning seda ei eemaldata ei transpordiks ega hoiustamiseks. Kui sõiduk on pargitud/peatub, peab olema võimalik masti üles tõsta masti maksimaalsele kõrgusele ilma täiendavaid tugesid lisamata. Tehnilised tingimused : Elektromehhaanilise tõstemehhanismiga teleskoopmast ; Masti kandejõud vähemalt 50 kg ; Masti kõrgus üles tõstetud asendis vähemalt 6 m eetri t ; Masti kõrgus alla langetatud asendis mitte üle 1,6 meetri ; Masti tõstmine ja langetamine elektrilise ajamiga 12VDC või 24VDC ; Masti ajamil peab olema käsitsi (vändaga) opereerimise võimalus ; Mastil peab olema kaabli korv kolme kaabli mahutamiseks , või alternatiivselt süsteem, mis võimaldab kaablite kokku ja lahti kerimist viisil, et seadmeid ei ole vaja kaablite küljest lahti ühendada kui masti tõstetakse või langetatakse . Kaablite läbimõõdud suurusjärgus 12mm ; Masti kaal maksimaalselt 1 5 0 kilogrammi; M asti asendi muutm ine elektrilise ajamiga alla lastud asendist ülestõstetud asendisse mitte rohkem kui 4 minutit; Koormatud mast peab alla langetatud asendis kannatama sõitmist kiirusega 120km/h ; Masti opereerimise temp eratuuri vahemik minimaalselt -30C kuni +40C ; Mast peab olema paigaldatav hankijale kuuluvasse Toyota Hilux -i kasti vertikaalasendisse sõiduki olulisi sõlmi ümber ehitamata. Sõiduki mõõdud ja joonised sisalduvad Lisas 3. Mast peab olema opereeritav kaabli ga pikendatava distantspuldiga, mida saab p aigaldada sõiduki salongi. Toitesüsteemi tehniline kirjeldus Üldine kirjeldus – Toitesüsteemi eesmärk on monitooringusõidukis mõõteriistade ja masti varustamine elektriga , tagades toite nii sõiduki mootori tööta misel, kui ka puhvertoite kui sõiduk i mootor ei tööta. Tervikliku süsteemi puhul omab olulist rolli toitesüsteemi häirepuhtus (omamürade minimeerimine) , mis on raadiomõõtmiste läbiviimisel olulise ks eelduseks. Samuti on oluline 230VAC väljundis puhta siinuspinge olemasolu. Kvaliteetne ja häirepuhas toitesüsteem toetab avalike ülesannete täitmist, milleks mh on raadiosidehäirete tuvastamine ja lahendamine . Tark toitesüsteem peab lisaks tagama toite süsteemi monitooritavuse ja kaitse ( p 2.2.2.8) . Tehnilised tingimused : Toitesüsteemi sisendid on 12VDC sõiduki generaatorilt ja 230VAC väliselt toiteallikalt . 230VAC kasutatakse sõiduki ja puhverakude laadimiseks, ning süsteemi toitmiseks statsionaarses asendis ; Toitesüsteem väljundid 12VDC mõõteseadmete tarbimisega 500W, 230VAC siinuspinge seadmete tarbimisega 500W ning masti elektrilise ajami toide vastavalt pingele ja tarbimisele; Toitesüsteemi väljundid 230VAC ning masti elektrilise ajami toi te invertorid peavad olema eraldi sisse ja väljalülitatavad; Toitesüsteemi normaalolukorras toimub tarbimine ainult 12VDC pingel; Puhverakud kogu mahtuvusega vähemalt 100Ah, soovitavalt LiPo või LiFePo tehnoloogiaga peavad tagama vähemalt 2 tunnise autonoomse toite 12VDC 500W koormuse puhul; Mootori töötades peab süsteem tagama pideva 12VDC 500W toite ja akude laadimise. Toitesüsteemi põhiosad ja puhverakud peavad asetsema ilmastikukindlas konteineris (paigaldatakse Toyota Hilux kasti). Konteineri automaatika peab tagama konteineri sisemise temperatuur i vahemiku s +5C kuni +50C nii talvistes kui suvistes tingimustes; Toitesüsteem peab oma ma järgmisi automaatseid kaitsemehhanisme: ülepinged , alapinged, ülekuumenemine, alajahtumine, täieliku tühjenemise kaitse puhverakudele, sõiduki aku kaitse tühjenemise eest säilitamaks piisav a energia sõiduki käivitamiseks ; Toitesüsteemi juhitakse ja monitooritakse puutetundliku ekraani pealt (pakutava toitesüsteemi osa) , mis peab olema p aigaldatav sõiduki salongi (kaabliga) . Ekraanilt m onitooritav peab olema vähemalt järgmine: toitesüsteemi hetkekoormus, puhverakude tühjenemise aeg hetkekoormuse juures , toite süsteemi olek (laadimine, tarbimine), akupinged, akude laetuvus , toite süsteemi temperatuur erinevates ahelates. Toitesüsteemi omavahelised sõlmed peavad töötama ilma juhtmevabasid ühendusi omamata või saab neid välja lülitada raadiomõõtmiste läbiviimise ajaks .
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Lihthanke „Monitooringusõidukile toitesüsteemi ja masti soetamine“
Tehniline kirjeldus
1. Toitesüsteemi ja masti ostutingimused
1.1. Hankija ostab olemasoleva raadiosageduste monitooringusõiduki (Toyota Hilux)
ümberehitamiseks vajaliku toitesüsteemi ja masti (edaspidi koos Seadmed). Seadmete
eesmärk on võimaldada monitooringusõidukile paigaldada olemasolev antenn ja
varustada olemasolevaid mõõteriistasid elektriga.
1.2. Seadmete paigaldustööd, sh sõiduki ümberehitamine ei kuulu käesoleva hanke alla.
1.3. Seadmed peavad olema sobilikud välitingimustes kasutamiseks.
1.4. Pakkumuses peavad olema välja toodud pakutavate seadmete margid ja mudelid.
1.5. Hankija tasub Seadmete ostuhinna ühes osas pärast Seadmete üleandmise-vastuvõtmise
akti allkirjastamist pakkuja ja hankija poolt.
1.6. Seadmete hankijale üle andmine toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
27.12.2023.
1.7. Seadmetele kehtib garantii vähemalt 2 aastat, arvates üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisele järgnevast päevast.
2. Seadmete tehnilised kirjeldused
2.1. Masti tehniline kirjeldus
2.1.1. Üldine kirjeldus – Masti kinnitatavat mõõteantenni (hankijal olemas) peab saama
kasutada nii masti üles tõstetud1 kui ka alla langetatud2 asendis. Sõiduki liiklemise
ajal on mast alla langetatud asendis ja koormatud antenniga. Tavaolukorras on
antenn masti küljes ning seda ei eemaldata ei transpordiks ega hoiustamiseks. Kui
sõiduk on pargitud/peatub, peab olema võimalik masti üles tõsta masti
maksimaalsele kõrgusele ilma täiendavaid tugesid lisamata.
2.1.2. Tehnilised tingimused:
2.1.2.1. Elektromehhaanilise tõstemehhanismiga teleskoopmast;
2.1.2.2. Masti kandejõud vähemalt 50 kg;
2.1.2.3. Masti kõrgus üles tõstetud asendis vähemalt 6 meetrit;
2.1.2.4. Masti kõrgus alla langetatud asendis mitte üle 1,6 meetri;
2.1.2.5. Masti tõstmine ja langetamine elektrilise ajamiga 12VDC või 24VDC;
2.1.2.6. Masti ajamil peab olema käsitsi (vändaga) opereerimise võimalus;
2.1.2.7. Mastil peab olema kaabli korv kolme kaabli mahutamiseks, või alternatiivselt
süsteem, mis võimaldab kaablite kokku ja lahti kerimist viisil, et seadmeid ei ole
vaja kaablite küljest lahti ühendada kui masti tõstetakse või langetatakse. Kaablite
läbimõõdud suurusjärgus 12mm;
2.1.2.8. Masti kaal maksimaalselt 150 kilogrammi;
2.1.2.9. Masti asendi muutmine elektrilise ajamiga alla lastud asendist ülestõstetud
asendisse mitte rohkem kui 4 minutit;
2.1.2.10. Koormatud mast peab alla langetatud asendis kannatama sõitmist kiirusega
120km/h;
1
Üles tõstetuks loetakse masti olukorras, kus mast on sisseehitatud elektrilise ajamiga tõstetud maksimaalsele
kõrgusele nii, et masti lülid on väljunud olekus.
2
Alla langetatuks loetakse masti olukorras, kus mast on sisseehitatud elektrilise ajamiga langetatud minimaalsele
kõrgusele nii, et lülid on üksteise sisse pakitud olekus.
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
2.1.2.11. Masti opereerimise temperatuuri vahemik minimaalselt -30C kuni +40C;
2.1.2.12. Mast peab olema paigaldatav hankijale kuuluvasse Toyota Hilux-i kasti
vertikaalasendisse sõiduki olulisi sõlmi ümber ehitamata. Sõiduki mõõdud ja
joonised sisalduvad Lisas 3.
2.1.2.13. Mast peab olema opereeritav kaabliga pikendatava distantspuldiga, mida saab
paigaldada sõiduki salongi.
2.2. Toitesüsteemi tehniline kirjeldus
2.2.1. Üldine kirjeldus – Toitesüsteemi eesmärk on monitooringusõidukis mõõteriistade ja
masti varustamine elektriga, tagades toite nii sõiduki mootori töötamisel, kui ka
puhvertoite kui sõiduki mootor ei tööta. Tervikliku süsteemi puhul omab olulist rolli
toitesüsteemi häirepuhtus (omamürade minimeerimine), mis on raadiomõõtmiste
läbiviimisel oluliseks eelduseks. Samuti on oluline 230VAC väljundis puhta
siinuspinge olemasolu. Kvaliteetne ja häirepuhas toitesüsteem toetab avalike
ülesannete täitmist, milleks mh on raadiosidehäirete tuvastamine ja lahendamine.
Tark toitesüsteem peab lisaks tagama toitesüsteemi monitooritavuse ja kaitse (p
2.2.2.8).
2.2.2. Tehnilised tingimused:
2.2.2.1. Toitesüsteemi sisendid on 12VDC sõiduki generaatorilt ja 230VAC väliselt
toiteallikalt. 230VAC kasutatakse sõiduki ja puhverakude laadimiseks, ning
süsteemi toitmiseks statsionaarses asendis;
2.2.2.2. Toitesüsteem väljundid 12VDC mõõteseadmete tarbimisega 500W, 230VAC
siinuspinge seadmete tarbimisega 500W ning masti elektrilise ajami toide vastavalt
pingele ja tarbimisele;
2.2.2.3. Toitesüsteemi väljundid 230VAC ning masti elektrilise ajami toite invertorid
peavad olema eraldi sisse ja väljalülitatavad;
2.2.2.4. Toitesüsteemi normaalolukorras toimub tarbimine ainult 12VDC pingel;
2.2.2.5. Puhverakud kogu mahtuvusega vähemalt 100Ah, soovitavalt LiPo või LiFePo
tehnoloogiaga peavad tagama vähemalt 2 tunnise autonoomse toite 12VDC 500W
koormuse puhul;
2.2.2.6. Mootori töötades peab süsteem tagama pideva 12VDC 500W toite ja akude
laadimise.
2.2.2.7. Toitesüsteemi põhiosad ja puhverakud peavad asetsema ilmastikukindlas
konteineris (paigaldatakse Toyota Hilux kasti). Konteineri automaatika peab tagama
konteineri sisemise temperatuuri vahemikus +5C kuni +50C nii talvistes kui suvistes
tingimustes;
2.2.2.8. Toitesüsteem peab omama järgmisi automaatseid kaitsemehhanisme: ülepinged,
alapinged, ülekuumenemine, alajahtumine, täieliku tühjenemise kaitse
puhverakudele, sõiduki aku kaitse tühjenemise eest säilitamaks piisava energia
sõiduki käivitamiseks;
2.2.2.9. Toitesüsteemi juhitakse ja monitooritakse puutetundliku ekraani pealt (pakutava
toitesüsteemi osa), mis peab olema paigaldatav sõiduki salongi (kaabliga). Ekraanilt
monitooritav peab olema vähemalt järgmine: toitesüsteemi hetkekoormus,
puhverakude tühjenemise aeg hetkekoormuse juures, toitesüsteemi olek (laadimine,
tarbimine), akupinged, akude laetuvus, toitesüsteemi temperatuur erinevates
ahelates.
2.2.2.10. Toitesüsteemi omavahelised sõlmed peavad töötama ilma juhtmevabasid
ühendusi omamata või saab neid välja lülitada raadiomõõtmiste läbiviimise ajaks.