Kiri

Justiitsministeerium Meie 23.10.2023 nr 1.1-10.1/6505-1 [email protected] 1- ja 2-sendiste euromüntide ümardamisreeglite väljatöötamiskavatsus Esitame Teile arvamuse avaldamiseks 1- ja 2-sendiste euromüntide ümardamisreeglite väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). VTK sisaldab põhjendusi, miks ümardamisreegleid on vaja ja millised on õiguslikud valikud nende kehtestamiseks. Palume Teie tagasisidet VTK kohta ühe kuu jooksul arvates käesoleva kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa .1- ja 2-sendiste euromüntide ümardamisreeglite väljatöötamiskavatsus Lisaadressaadid: Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Väikekaupmeeste Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Pangaliit Pensionäride Ühenduste Liit Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Puuetega Inimeste Koda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Riigikogu rahanduskomisjon Riigikogu majanduskomisjon Riigikogu fraktsioonid Hansab AS Brink’s Estonia OÜ Eesti Looduskaitse Selts Thomas Auväärt 611 3633 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  OKTOOBER 2023 1- JA 2-SENDISTE EUROMÜNTIDE ÜMARDAMISREEGLITE VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2-sendiseid euromünte. Sellega kaasneva keskkonnajälje ning kulude ja kasu vaatest ei ole väikseima nimiväärtusega müntide tootmise jätkamine otstarbekas. Peamised probleemid väikese nimiväärtusega müntidega:  ringlusest väljalangemine on väga suur, mis tingib selle kompenseerimiseks nende ületootmise;  ostujõud on väga väike ja neid kasutatakse vähe (maksta ei saa ka mündiautomaatides);  tootmis- ja käitlemiskulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis;  tootmise ja käitlemisega kaasneb tarbetu keskkonnakulu. Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis rasked ja tülikad ning ostujõud väike. Nii jõuab 1- ja 2-sendiseid keskpanka taasringlusesse saatmiseks tagasi palju vähem kui teisi euromünte. 2022. aastal tagastatud 8,3 miljonist mündist oli 1- ja 2-sendiste osakaal 13%, 2023. aasta 9 kuuga tagastatud 5,4 miljonist mündist 15% on 1- ja 2-sendised. Kuna vahetusrahana tuleb kaupmeestel 1- ja 2-sendiseid münte siiski väljastada, püsib nõudlus suur ning keskpangal tuleb 1- ja 2-sendiseid suure väljalangevuse (ehk teisisõnu ühekordse kasutuse) kompenseerimiseks muude müntidega võrreldes rohkem juurde toota (vt joonis 1) või teiste keskpankadega nimiväärtuses vahetada. 2022. aastal Eesti Panga väljastatud müntidest moodustasid 1- ja 2-sendised mündid 44%, 2023. aasta 9 kuu väljastatud müntidest 52% ehk 8,4 miljonit tükki. Joonis 1. Eesti Pangast väljastatud müntide kumulatiivne maht ja 1- ja 2-sendiste osakaal selles Eesti Pangast väljastatud müntide kumulatiivne maht (tk) 500 000 000 400 000 000 300 000 000 200 000 000 100 000 000 0 2013-12 2017-09 2021-06 2011-01 2011-06 2011-11 2012-04 2012-09 2013-02 2013-07 2014-05 2014-10 2015-03 2015-08 2016-01 2016-06 2016-11 2017-04 2018-02 2018-07 2018-12 2019-05 2019-10 2020-03 2020-08 2021-01 2021-11 2022-04 2022-09 2023-02 2023-07 Väljastatud müntide arv Väljastatud 1- ja 2-sendiste müntide arv Allikas: Eesti Pank Probleem on sarnane kogu euroalal, kus aga kuus riiki on juba iseseisvalt otsustanud ümardamisreegli kehtestamisega nende väheväärtuslike müntide juurde emiteerimisest loobuda. Need riigid on Soome, 1 Iirimaa, Holland, Belgia, Slovakkia ja Itaalia ning sellise sihi on endale seadnud ka Leedu. Euroalal tervikuna 2022. aastal ringlusse lastud 13 miljardist mündist olid 4,6 miljardit münti 1- ja 2-sendised, mis moodustab kogumahust 35%. 2023. aasta 9 kuuga euroalal väljastatud 10 miljardist mündist oli 1- ja 2-sendiseid münte 3,6 miljardit ehk 36%. 1- ja 2-sendiseid euromünte on vaja kaupade või teenuste ostmiseks, mille koguhind ei lõpe nulli ega viie eurosendiga ning kui eeldatakse sularahamakset. Eesti Panga tellitud maksekäitumise uuringu andmeil (küsitlus 10.–27.08.2021) kasutatakse sularaha peamiselt siis, kui puudub kaardimakse võimalus (66%), makstavad summad on väikesed (44%) või arveldatakse eraisikute vahel (36%). Füüsilistes müügikohtades tasub 86% vastajatest peamiselt pangakaardiga, sularaha eelistab kasutada 10% ostjatest. Maksekaardiga tasumise populaarsus on viimasel kümnendil märgatavalt kasvanud (vt joonis 2). Joonis 2. Vastused maksekäitumise uuringu küsimusele „Kuidas tasute igapäevaste ostude eest?“ 10 Ainult maksekaardiga 11 12 12 58 Maksekaardiga sagedamini kui sularahas 60 58 65 19 Sularahas sagedamini kui maksekaardiga 17 18 14 12 Ainult sularahas 11 11 9 0 10 20 30 40 50 60 70 2013 2015 2017 2019 Märkus. 2021. aasta numbrid puuduvad, sest vahepeal küsimus pisut muutus, mis ei võimalda andmeid kanda samale graafikule. Allikas: Turu-uuringute AS ja Kantar Emor uuringud 2013–2019. Müntide ringlusesse laskmisega kaasnevad kulud, mis tulenevad toorikute tootmisest, müntide vermimisest, emiteerimisest, käitlemisest, taasringlusesse laskmisest, autentimisest, pakendamisest, transpordist, ladustamisest ja utiliseerimisest. Lisaks kaasnevad arvestatavad kulud sularaha käitlemisega kaubandus- ja toitlustusasutustes ning majanduse muudes sektorites, kus sularahamakseid kasutatakse. Eesti Pangas on 1- ja 2-sendiste müntide tootmiskulud aastas sõltuvalt kogusest 80 000 – 160 000 eurot. 1- ja 2-sendiste müntide tootmise ja emiteerimise protsessil on keskkonnale arvestatav koormus, alates metallide kaevandamisest kuni toodetud müntide utiliseerimiseni. Metallina ei ole 1- ja 2-sendised mündid taaskasutatavad, kuna terasmünt on kaetud õhukese vasekihiga ja terase eraldamine vasest on väga töömahukas. Eesti Pank on alates Eestis euro käibele tulemisest selliseid münte ringlusesse emiteerinud 612 tonni ehk 230 miljonit tükki väärtuses 3,4 miljonit eurot. Kui need mündid jäävad valdavalt ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine sisuliselt raiskamine, mida oleks ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära hoida või leevendada. Eesti Pank on ka oma strateegias tähtsustanud sularaha tootmise ja ringluse süsinikujalajälje vähendamist. Seetõttu on seatud eesmärgiks piirata uute müntide vermimise vajadust ja suurendada müntide taasringlust, sealhulgas selgitada avalikkusele ja poliitikakujundajatele sularahas tehtavate ostude lõppsumma viie sendi täpsusega ümardamise otstarbekust. 2 Tulenevalt eeltoodust konsulteeritakse siinse väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK), kas ja milline regulatiivne lähenemine oleks kõige sobivam 1- ja 2-sendiste euromüntide kohustuslike ümardamisreeglite kehtestamiseks (vt täpsemalt VTK punktis 9 esitatud variante). 2. Sihtrühm Sihtrühmad, keda VTK-ga hõlmatud küsimused mõjutavad, on: a) Ettevõtjad (sh turumüüjad, väikekauplused, erinevad teenusepakkujad, toitlustuskohad), kes on peamised ühesuunalise kasutuse algatajad, andes tarbijaile vahetusrahana tagasi 1- ja 2-sendiseid. b) Kõik isikud, kes teevad sularahamakseid ja kelle jaoks on 1- ja 2-sendiste müntide kasutamine tülikas, sest nende ostujõud on väike ja makseautomaatides (näiteks parkimise eest maksmiseks) neid kasutada ei saa. Müntide panka tagastamise teeb tarbija jaoks keeruliseks sularahateenust pakkuvate pangakontorite võrgu ahenemine. Samuti kaasneb sellega aja- ja rahakulu. Kaudselt maksab tarbija praegu kinni ka jaemüüjate müntide käitlemisega seotud kulud. c) Krediidiasutustele ehk kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted, kelle sõnul on 1- ja 2-sendiste müntide ringlus negatiivne ehk enamasti ei jõua ringlusest tagasi piisav kogus sente, mistõttu tuleb neid Eesti Pangast juurde tellida. Müntide väikese nimiväärtuse tõttu on nende käitlemine (sh lugemine, sorteerimine, pakendamine) suhteliselt kulukam. d) Eesti Pank, kuna 1- ja 2-sendistega seotud tegevused vajavad arvestatavat ressurssi. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Lahenduseks võiks olla sularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustuslik ümardamisreegli kehtestamine ostukorvi maksumusele lähima viie sendini, millega kaoks vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte. Sellisel juhul oleks vajadus neid münte juurde toota märkimisväärselt väiksem. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt tähendaks seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole. Kauplustes 1- ja 2-sendiseid münte vahetusrahana enam tarbijale ei tagastata. Elektroonilise maksevahendiga nagu pangakaardiga makstes hindu ei ümardata. Kohtades, kus ostja saab valida maksevahendi, saab ta selle kaudu ühtlasi valida, kas ümardamine toimub (sularahamakse) või mitte (elektrooniline makse). Näited: 1. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,41 eurot või 15,42 eurot, ümardatakse 15,40 eurole. 2. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,43 eurot või 15,44 eurot, ümardatakse 15,45 eurole. 3. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,46 eurot või 15,47 eurot, ümardatakse 15,45 eurole. 4. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,48 eurot või 15,49 eurot, ümardatakse 15,50 eurole. 5. Kui ostukorvis on näiteks neli toodet hinnaga 2,28 eurot, 15,32 eurot, 11,99 eurot ja 1,17 eurot, siis ühegi üksiku toote hinda ei ümardata, küll aga ümardatakse ostukorvi maksumus 30,76 eurot kassas sularahaga maksmise korral 30,75 eurole. Kaardiga makstes tasutakse ostu eest 30,76 eurot. Seda meetodit on kasutanud kõik ümardamisreeglid kehtestanud euroala riigid. Ümardamisreegli pretsedent on ka Eestis olemas. 1997. aastal lõpetas Eesti Pank Eesti krooni viiesendiste emiteerimise ja alates 2004. aastast kuni euro kasutusele võtmiseni 2011. aastal reguleeris kauba või teenuse lõpphinna ümardamist kaubandustegevuse seaduse § 9 lõige 1, mis lubas kauba või teenuse lõpphinda ümardada 10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani. Eesti Panga hinnangul läks tollane muudatus ühiskonnas sujuvalt. 3 Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised Eestis kehtima, sest ümardamisreeglitega ei saa muuta müntide kui maksevahendi staatust. Ehk lihtsustatult – tarbijad ja muud kliendid saavad oma makseid sooritada edaspidi ka 1- ja 2-sendiste euromüntidega.1 Maksevahendi staatust saab muuta üksnes EL-i vastava õigusakti muutmisega. Euroalal seaduslikuks maksevahendiks olevad euromüntide nimiväärtused sätestab Euroopa Liidu nõukogu määrus 729/2014 ringlusesse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. EL-i tasandil ühtsete ümardamisreeglite kehtestamine on olnud viimastel aastatel Euroopa Komisjoni töökavas, kuid jäänud esialgu pandeemia ja seejärel Ukraina sõja tõttu pakilisemate küsimuste varju. II. Hetkeolukord, uuringud, kaasatud osapooled 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Lõpphinna ümardamist lähima viie sendini ei reguleeri Eestis ega Euroopa Liidus praegu ükski õigusakt. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 651/2012, 4. juulist 2012, euromüntide emiteerimise kohta2, on Euroopa Komisjonil kohustus koostada perioodiliselt mõjuhinnanguid 1- ja 2- sendiste müntide emiteerimise jätkamise kohta. Mõjuhinnang sisaldab kulude-tulude analüüsi, milles võetakse arvesse müntide tootmise tegelikke kulusid võrreldes nende väärtuse ja neist tuleneva kasuga. Valminud on kaks teatist – aastatel 20133 ja 20184. Eelnimetatud EL-i määrus reguleerib eelkõige käibe- , meene- ja mälestusmüntide emiteerimist (suhteliselt üldisel kujul), kuid ei näe ette reegleid eurosentide ümardamiseks. Ümardamise temaatikat puudutab Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovitus „Euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse, ulatuse ja mõju kohta“ (2010/191/EL). Selle soovituse punkt 9 ütleb, et liikmesriigid peaksid pigem hoiduma uute ümardamiseeskirjade kehtestamisest. Tegemist ei ole aga õigusaktiga, vaid see on liikmesriigi jaoks mitte-siduv soovitus (vt täpsemalt käesoleva VTK punkti 10). 5. Hetkeolukord ja uuringud Alates 2014. aastast on Euroopa Komisjon korraldanud igal aastal 1- ja 2-sendiste müntide kohta arvamusuuringuid. Värskeima, 2022. aasta sügisel korraldatud eurobaromeetri uuringu järgi ei toeta üheski euroala riigis 1- ja 2-sendiste müntide tootmise jätkamist enamus küsitletutest (vt joonis 3). 64% nendest leidis, et väikseima nimiväärtusega eurosendid võiks käibelt kõrvaldada. Just nende müntidega on EL-i kodanikel enim probleeme. Eestis oli selle uuringu järgi ümardamisreegli kehtestamise pooldajaid 73% ja vastaseid 23%. Küsitluse tulemuste järgi ei pea 72% vastanuist 1- ja 2-sendiseid vajalikuks, 71% peab mõistlikuks ümardamisreegli kehtestamist lähema viie sendini ning 70% ja rohkem toetavad nende müntide emiteerimise ja maksevahendina kasutamise lõpetamist. 76% leiab, et ümardamisreeglid peaksid olema EL-is kohustuslikud ja ühtsed. 85% vastanuist arvas, et sellise sammu keskkonnamõju oleks positiivne. Jaemüüjatest, kellest enamus olid väikekaupmehed, ning teenusepakkujatest leidis 42%, et 1- ja 2- sendiste kasutamine on neile koormav. 25% leidis, et see on neile kasulik, ja 21% hindas mõju 1 Tuleb aga märkida, et vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 2 lõike 2 kohaselt kehtib juba täna reegel, et kauplejad on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende väärtusest (kui münte on rohkem, siis see sõltub juba kaupleja soovist, kas ta võtab rohkem münte vastu). Pangatähti peavad nad vastu võtma aga piiranguteta. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32012R0651 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52013DC0281 4 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15360-2018-REV-1/et/pdf 4 neutraalseks. Enamus toetab ümardamisreeglite kehtestamist koos 1- ja 2-sendiste kohese käibelt kõrvaldamisega. Joonis 3. Vastused Eurobaromeetri uuringu küsimusele „Kas pooldate 1- ja 2-sendiste müntide käibelt kõrvaldamist ja selleks kohustusliku ümardamisreegli kehtestamist ostukorvi lõppsummale?“ Allikas: Flash Eurobarometer 512 – november 2022. Eesti Panga poolt uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko tellitud „Eraisikute finantskäitumise uuringus“ (september 2021)5 küsiti inimeste arvamust ka 1- ja 2-sendiste kaotamise ja ostude ümardamise kohta. 54% küsitletuist toetas mõtet, et kauplustes võiks hakata sularahaga maksmise korral ümardama ostukorvi lõpphinda lähima viie sendini ning et 1- ja 2-sendised kaoksid järk-järgult käibelt. 29% ei toeta seda mõtet ja 17% vastanutest leidis, et vaja on veel mõtlemisaega. 2019. aasta uuringuga võrreldes on ümardamisreeglite pooldajate hulk vähenenud, kuid samuti on vähenenud seda mõtet mitte toetavate inimeste osakaal. Eesti Panga poolt uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko tellitud ja 2021. aasta jaanuaris valminud uuring „Elanikkonna suhtumine hindade ümardamise ideesse“, mille eesmärk oli selgitada, kuidas suhtub elanikkond mõttesse hakata kaubanduses hindu ümardama lähema viie sendini nii, et 1- ja 2- sendised kaoksid järk-järgult käibest, toetas lõpphinna ümardamise ideed 64% küsitletutest. 2021. aasta jaanuaris lõppes Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon6, mille eesmärk oli ajakohastada analüüsi 1- ja 2-sendiste euromüntide kasutamise kohta ning mis uuris ühtlasi sidusrühmade arvamust võimalikust ühtsete ümardamisnormide kehtestamise mõjust euroala sularahamaksetele. Neis riikides, mis on juba ümardamisreegli kehtestanud, ütles 47% vastanuist, et ümardamisreeglite kasutusele võtmine hindu ei mõjutanud, ning 30%, et mõjutas. Riikides, mis ei ole ümardamisreeglit kehtestanud, jagunes arvamus vastavalt 49% ja 40%. Samas arvas seal 72% vastanuist, et tarbijale oleks mõju positiivne või neutraalne, kui väikese nimiväärtusega sente enam ei kasutataks, ja seda ka vaesemale elanikkonnale. Ümardamisreegli kehtestanud riikides hindas mõju tarbijaile positiivseks 62% vastanuist. Enamus on koos ümardamisreeglite kehtestamisega kohe valmis ka väikse nimiväärtusega müntidest üldse loobuma. 5 Uus uuring valmib 2023. a. novembri keskel. 6 Küsitlus toimus ajavahemikul 28.09.2020 –11.01.2021 ning selle kokkuvõte võimaldab muuhulgas eristada arvamust 1- ja 2-sendistest juba loobunud ning neid veel kasutavates riikides. Vt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your- say/initiatives/12566-Uniform-rounding-rules-for-cash-payments/public-consultation_et 5 Eesti Pank on tellinud käibemüntide tootmise süsinikujalajälje mõju hindamise Susinere OÜ-lt. Selle järgi oli 2-sendiste tootmise kliimamõju 2022. aasta andmete põhjal 74,5 tonni CO2-ekv. Väikese nimiväärtusega käibemüntide tootmise süsinikujalajälje moodustavad 91% metallide kaevandamine ja töötlemine, 4% vermimisprotsess tootja juures, 1% pakendamine ning 4% transport. Kuna 1-sendiseid 2022. aastal ei toodetud (tootmine jäi ajaliselt 2021. aastasse), on nende tootmise süsinikujalajälg tuletatud kaudse hinnanguna. Samadel alustel toodetud ja tarnitud 10 miljoni 1-sendise mündi kliimamõju oleks umbes 88% 2-sendiste jalajäljest ehk 65,6 tonni CO2-ekv. Hinnanguliselt on ühe 1- ja 2-sendiste müntide tootmispartii kasvuhoonegaaside heitmete kliimamõju keskkonnale kokku 140 tonni CO2-ekv, mis on kogusena võrreldav ca 257 MWh võrguelektri tarbimise või 64 400 liitri bensiini tarbimisega. Lisaks tuleb arvestada, et see on vaid müntide tootmise, mitte kogu elutsükli jalajälg (st, et sellesse pole arvestatud müntide käitlemisega ja kõrvaldamisega seotud mõju). 6. Kaasatud osapooled Eesti Pank on küsinud ümardamisreeglite võimaliku kehtestamise kohta arvamust Eesti Kaupmeeste Liidult ja Eesti Väikekaupmeeste Liidult. Suhtumine oli üldiselt toetav. Kaupmeeste Liit on valmis muudatust toetama eeldusel, et kassa lõpphind ümardatakse matemaatiliste reeglite järgi lähima viie sendini sularahamaksete korral, toodete hinnad võivad aga ka edaspidi olla näiteks 7,99 ja 3,42. Kaardimaksete korral jätkuks kõik nagu seni. Toetavat tagasisidet andsid ka Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja Aldar Eesti OÜ. Üks suuremaid muresid on tarbija teavitamine, et tegemist on riikliku/EL-i tasemel muudatusega, mitte kaupmeeste isetegevusega. Eesti Kaupmeeste Liit on valmis kaasa mõtlema, kuidas neid riske maandada. 1- ja 2-sendiste käibelt kõrvaldamist on toetanud veel Pensionäride Ühenduste Liit ning krediidiasutustele ehk kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted (näiteks suurima turuosaga Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ). Mündiringluse teemat on Eesti Pank tõstatanud kohtumistel kommertspankade ja Pangaliiduga. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) JAH 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine Eesti Pangal toimub koostöös Omnivaga mündivahetuse pilootprojekt 2023. aasta septembrist kuni detsembrini. Selle käigus saavad inimesed tuua kahte postkontorisse (üks Tallinnas ja üks Tartus) nende kätte kogunenud mündid, mis vahetatakse kupüürideks ja suuremateks müntideks. Mündikorje kampaania eesmärk on tuua rohkem väikeseid punaseid euromünte tagasi ringlusse, et vähendada nende tootmist ja selle tulemusena ka sularaha keskkonnajalajälge. Pilootprojekt lõpeb 2023. aasta lõpus, misjärel on võimalik analüüsida, mida on kõige mõistlikum ette võtta, et mündiringlus töötaks võimalikult hästi. Inimeste huvi mündivahetuse vastu on olnud väga suur. Mündikorje kampaania 6 esimese pooleteise nädala jooksul koguti üle ühe miljoni mündi ning neist 80% olid 1-, 2- ja 5-sendised ehk n-ö punased mündid.7 Sellised ühekordsed kampaaniad ei lahendaks aga 1- ja 2-sendiste müntide vähese ringlusega seotud probleemi, kuna see ei tõstaks nende müntide kasutamist poodides maksevahendina. Eesti Panga ja Omniva mündikorje kampaania senised tulemused näitavad, et inimeste poolt tagasi toodud müntide seas on üle poole 1- ja 2-sendiseid. See on kooskõlas sellega, kui palju on 1- ja 2-sendiseid müntide seas, mida Eesti Pank saadab jooksvalt ringlusse Eestis. See aga erineb tugevasti sellest, milline on väikeste müntide kasutussagedus poodides sularahaga tasumisel. Seega võib väita, et 1- ja 2-sendiste müntide juurdetootmisega jätkamine ei muudaks trendi, et inimesed maksmisel väikese nimiväärtusega münte ei kasuta ja eelistavad järjest enam sularahavabu makseid. Praeguse olukorra säilitamine põlistaks raiskava käitumise. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei ole regulatsiooni puudumise tõttu võimalik. Lisaks eeltoodule on kaalutud ümardamist poolte kokkuleppel. Sellisel juhul annab kaupmees tarbijale võimaluse valida, kas sularahas maksmisel ümardamist kohaldada või mitte. Sellise lahenduse eeliseks on õiguslike ettekirjutuste väiksem osa, kuid puuduseks on ebamäärasus selles, milliseid makseid võib ümardada, kes seda teeb, millised on ümardamisreeglid ja kuidas tarbijaid ümardamisest teavitatakse. Olukorras, kus tarbija saab valida, kas ostu lõpphind ümardatakse või mitte, jääb kaupmeestel endiselt alles nõudlus 1- ja 2-sendiste järele, mis aga tagasi ringlusesse ei jõua. Eesti Kaupmeeste Liit vabatahtlikku ümardamisreegli kehtestamist ei toeta. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsed lahendused ei taga 1- ja 2-sendiste aktiivsemat kasutamist maksevahendina ega vähenda nõudlust nende müntide järele, seega ei saa ka nende juurdetootmist vähendada. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) 2023. aasta seisuga on kuus euroala liikmesriiki 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse vähendamiseks kehtestanud ümardamisreeglid ja seitsmes riik teatanud sellisest kavatsusest. Soomes, Belgias, Itaalias ja Slovakkias on ümardamisreeglid kehtestatud seadusega, Hollandis ja Iirimaal osapoolte (keskpank, kommertspangad, kaupmehed, tarbijad) vahelise kokkuleppega. Soomes kehtib kohustus ümardada lõplik ostusumma sularahas maksmise korral üles- või allapoole lähima viie eurosendini alates 2022. aastast. Ümardamine on reguleeritud rahandusministeeriumi haldusalas euromaksete ümardamise seadusega8. See võeti vastu enne euro müntide ja paberraha ringlusesse laskmist, et jätkata Soomes marga ajal pikka aega kestnud traditsiooni väikesed sularahamaksed lähima 10 pennini ümardada. Elektrooniliste maksete korral ei ole erinevalt sularahamaksetest ümardamine kohustuslik. 1- ja 2-sendised on Soomes ka praegu maksevahend9, kuid jaemüüjatel ei ole kohustust neid vastu võtta, kui nad on teavitanud, et nad seda ei tee. 7 https://www.eestipank.ee/press/mundikorje-kampaania-tasuta-osa-lopeb-neljapaevast-rakendub-teenustasu-27092023 8 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2000/20000890; https://www.finlex.fi/fi/laki/smur/2000/20000890 9 https://www.suomenpankki.fi/en/money-and-payments/euro-coins/ 7 Hollandis tegi maksesüsteemide ühiskondlik foorum (rahandusministeeriumi initsiatiivil loodud koostöökogu, kuhu kuuluvad jaekaubandussektori ja tarbijate ühendused, kommertspangad ja Hollandi keskpank) ettepaneku kehtestada 2004. aasta septembrist sularahamaksetele ümardamisreeglid. Reeglite rakendamine on vabatahtlik ning ümardamist kasutavad poepidajad markeerivad selle eraldi märgistusega sissepääsu juures. Ümardamine kehtib vaid sularahamaksetele. Enamus nii suuri kui ka väikeseid jaekaupmehi on muudatusega kaasa läinud ja sente enam ei kasuta. Belgia kehtestas 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse vähendamiseks ümardamisreeglid 2014. aastal algselt vabatahtlikuna, kuid kuna see osutus vähetulemuslikuks, muudeti kaubanduse ja tarbijakaitse seadust uuesti 2019. aastal. Alates 2019. aasta algusest muutus ostukorvi hinna ümardamine sularahamaksete korral kohustuslikuks. Muude maksevahendite puhul on jaemüüjal võimalik valida. Ümardamine saab toimuda ainult füüsilises kauplemiskohas nii ostja kui ka müüja juuresolekul. 2015. aasta oktoobrist kehtestas ümardamisreegli Iirimaa10. Ostukorvi hinna ümardamine lähima 5 eurosendini toimub vabatahtlikkuse alusel ainult sularahamaksetele. Mõlemad osapooled peavad ümardamisega nõus olema, mõlemal on õigus maksta ka ümardamata summa. Aasta pärast ümardamisreeglite kehtestamist olid need kasutusele võtnud 80% jaekaupmeestest. 93% küsitletud inimestest vastas, et ümardamine on hea või et vahet ei ole. 2018. aasta algusest lõpetas Itaalia 1- ja 2-sendiste euromüntide vermimise. Sularahamakse korral võib kaupmees ostukorvi hinna ümardada lähima viie sendini. Slovakkia läks ümardamisreeglitele üle 2022. aasta suvel. Parlament kiitis 2021. aasta sügisel heaks rahandusministeeriumi esitatud eelnõu muudatuse tegemiseks seaduses hindade kohta11, mille järgi ümardatakse ostukorvi hind sularahamakse puhul lähima viie sendini. Leedus on alanud ümardamisreeglite kehtestamise ettevalmistus. Seimi eelarve- ja rahanduskomisjon toetas 2023. aasta juunis Leedu keskpanga ettepanekut kehtestada aastast 2025 sularahaga maksmisel ostukorvile ümardamisreegel, millega väheneks vajadus 1- ja 2-sendiseid juurde toota. Algatust ja vastava eelnõu koostamist on valmis toetama ka opositsioon12. 9. Regulatiivsete võimaluste (variantide) kirjeldus Lõpphinna ümardamist lähima viie sendini ei reguleeri Eestis praegu ükski õigusakt. Ümardamise kasutusele võtmiseks peaks lahendama kolm küsimust: 1) millistel juhtudel võib tasumisele kuuluvaid summasid ümardada; 2) kas ja kuidas tuleb ümardamise kasutamisest teavitada; 3) millise reegliga leitakse ümardatud summa. Probleemi lahendamiseks võib kasutada euro kasutusele võtmise seaduse, võlaõigusseaduse ja/või tarbijakaitseseaduse muutmist, Eesti Panga seaduse muutmist või siis uue seaduse kehtestamist. Ka juhul, kui kehtestatakse eraldi seadus, võib see nõuda muudatusi (või viiteid) muudes õigusaktides. 1- ja 2-sendiste müntide ümardamisreeglite käsitlemiseks Eesti seaduses on järgmised variandid. Variant nr 1: Euro kasutusele võtmise seaduse muutmine 10 https://www.centralbank.ie/consumer-hub/rounding 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/FR/DNL/?uri=CELEX%3A52021AB0014 12 https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2020249/making-economy-770-tons-lighter-lithuania-moves-to-phase-out-1-and- 2-cent-coins 8 Euro kasutusele võtmise seaduse reguleerimisala (§ 1) piirdub formaalselt euro kasutusele võtmise protsessiga13. Tegelikult reguleerib seadus lisaks euro kasutusele võtmisele siiski ka selle kasutamist (§ 2 sätestatud kohustus seaduslikku maksevahendit vastu võtta). Ümardamisreeglite sätestamisel euro kasutusele võtmise seaduses tuleb § 1 täiendada nii, et seadus võiks reguleerida ka euro käibel olekut pärast krooni ja euro paralleelkäibe lõppemist, ning lisada allpool võlaõigusseaduse jaoks kavandatule sisuliselt vastavad sätted sularahas tasutava ostukorvi maksumuse ümardamise kohta. Euro kasutusele võtmise seaduse täiendamise eelis on selle tingimusteta kohaldumine kõigile eurodes tehtavatele tehingutele ja ümardamisreeglite sisaldumine aktis, mis ongi üheselt mõeldud euro kui seadusliku maksevahendi kasutamise reguleerimiseks. Samas võib antud juhul osutuda vajalikuks ka seaduse pealkirja muutmine või täiendamine, kuna hetkel on selle seaduse pealkiri n-ö rakendusliku iseloomuga. Variant nr 2: Võlaõigusseaduse täiendamine Kui ümardamist kohaldada ka väljaspool tarbijasuhteid, saab selle alusreeglid sätestada võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS), mis kohaldub kõigile asjakohastele kohustustele. Ümardamisreeglid on võimalik lisada VÕS-i 4. peatükki „Kohustuse täitmine“, mille § 91 juba reguleerib rahalise kohustuse täitmise viise. Alternatiiv 1: Kaaluda võiks uue paragrahvi lisamist, näiteks: [§ 911 Lõpphinna ümardamine sularahamaksetes (1) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse tasumisele kuuluv lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani: 1) ülespoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga; 2) allapoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud ühe, kahe, kuue või seitsme sendiga. (2) Tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata, kui see on väiksem kui kolm senti. (3) See lõige võib sisaldada ümardamisest teavitamise norme, kui teavitamine on vajalik ja ei ole sätestatud mujal (nt tarbijakaitseseaduses).] Alternatiiv 2: Muuta VÕS-i § 92 ning täiendada seda järgmiste lõigetega: [(2) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse tasumisele kuuluv lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani: 1) ülespoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga; 2) allapoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind lõppenud ühe, kahe, kuue või seitsme sendiga. (3) Tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata, kui see on väiksem kui kolm senti. (4) See lõige võib sisaldada ümardamisest teavitamise norme, kui teavitamine on vajalik ja ei ole sätestatud mujal (nt tarbijakaitseseaduses).] Alternatiiv 3: Täiendada VÕS-i § 911 või § 92 volitusnormiga. Täiendada VÕS-i § 911 või 92 delegatsiooninormiga, millega antakse ümardamisreeglite kehtestamine Eesti Pangale: (x) „Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel võib tasumisele kuuluva lõpphinna ümardada viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani. Ümardamisreeglid kehtestab Eesti Pank.“ 13 „Euro kasutusele võtmise seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni (edaspidi käesolevas peatükis kroon) eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet.“ 9 või; (x) „Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel võib Eesti Pank kehtestada tasumisele kuuluva lõpphinna ümardamise reeglid lähtudes sularaha kasutamisest, tootmise kulust ning keskkonnahoiust“. Alternatiiv 4: Täiendada VÕS-i § 91 uue lõikega/uute lõigetega sularahas koguhinna ümardamise kohta järgmises sõnastuses: (8) Rahalise kohustuse täitmisel sularahas ettevõtja majandus- või kutsetegevuse kohas ümardatakse kauba või teenuse koguhind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani: /…/ (9) Sularahas kohustuse täitmisel ettevõtja kutse- või majandustegevuse kohas tasumisele kuuluvat koguhinda ei ümardata, kui teenuse või kauba koguhind on väiksem kui kolm senti. (10) Ettevõtja ümardab kauba või teenuse koguhinda üksnes juhul, kui see on suurem kui kaks senti, ja juhul, kui ümardamisest on selgel ja arusaadaval viisil teavitatud. Variant nr 3: Tarbijakaitseseaduse täiendamine Ümardamisreegleid on võimalik lisada tarbijakaitseseadusse (edaspidi TKS). Samas tuleb ümardamisreegli TKS-is kehtestamisel arvestada, et TKS kohaldub vaid tarbija (füüsilise isiku) ja kaupleja (füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega) vahelistes õigussuhetes. Samuti on TKS kehtestatud ennekõike tarbija õiguste tagamiseks, mistõttu ümardamisreegli mõju oleks piiratud ja kitsam, mis aga ei ole käesoleva VTK eesmärgiga kooskõlas. Üks võimalik asukoht on seaduse 2. peatükk „Tarbija teavitamine“. Võrreldes VÕS-iga on TKS-i mõju kitsam; 2. peatükk käsitleb ainult teavitamiskohustust. Seega on TKS-i alusel kehtestatud ümardamisreeglite ulatus piiratud seaduse reguleerimisala ja terminoloogiaga, kuna TKS kohaldub vaid tarbija (füüsiline isik) ja kaupleja (füüsiline või juriidiline isik, sh avalik õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega) vahelistes tehingutes. TKS ise lähtub tarbijale kauba või teenuse pakkumisel, müümisel või muul viisil turustamisel lisaks TKS-ile VÕS-ist, toote nõuetele vastavuse seadusest ja teistest seadustest (TKS § 1 lg 4), mistõttu oleks sel juhul mõistlik kehtestada ümardamisreegel VÕS-is. Lisaks on laiema, kõigile kohalduva ümardamisreegli kehtestamine põhjendatud ettevõtja/kaupleja seisukohalt, kuna vastupidisel juhul peaks lisaks ümardamisreegli loomisele tarkvaras hakkama teenindaja/müüja selgitama ka kassas välja, kas tehingut sooritab füüsiline isik (tarbija) või juriidiline isik. Sellisel juhul pikeneks tehingute tegemise aeg; keerukama süsteemi loomine suurendaks tarkvara arenduse kulusid ning tekitaks suuremat vastumeelsust selle loomisele. Ümardamisreeglite kehtivusala suhteliikide kaupa piiritlemine ei paista sisuliselt õigustatud. Samas võib TKS-i täiendamine osutada vajalikuks ka siis, kui tarbijaid on vaja teavitada muude aktide (nt VÕS) alusel kehtestatud ümardamisreeglitest – seda eeldusel, et sellise teavitamise kord ei ole VÕS- i või selle alusel kehtestatud õigusaktidega ette nähtud. Variant nr 4: Eraldi seadus sularahamaksete ümardamise kohta Tegemist oleks täiesti uue seadusega ning selle eeliseks oleks reeglite eristuvus ja nähtavus õigussüsteemis, puuduseks aga sellise seaduse väga kitsas reguleerimisala. Eriseadus võib lisaks näida rõhutatud distantseerumisena EL-i ühisvaluuta kasutamise ühtsetest eeskirjadest. Samuti ei oleks see kooskõlas õigusloomepoliitika põhialuste hea õigusloome põhimõtetega14. 14 Õigusloomes lähtutakse endiselt põhimõttest, et õigusnormid koondatakse üldjuhul süsteemselt arendatud üld- ja eriosa seadustesse. Vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 10 Variant nr 5: Eesti Panga seaduse muutmine (vastava delegatsiooninormi lisamine seadusesse) Kaaluda võib ka ümardamisreeglite kehtestamise delegatsiooninormi lisamist Eesti Panga seadusele. Eesti Panga seaduse täiendamise puhul oleks eeliseks reeglite kohaldumine kõigile tehingutele, aga puuduseks reguleeritava küsimuse kuulumine pigem üldise lepinguõiguse valdkonda, mille korraldamine ei ole keskpanga tavapärane vastutusala. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Ümardamisreeglite kehtestamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse, Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õigusega. Eurosentide ümardamisreeglid on juba kehtestatud mitmes EL-i liikmesriigis, ilma et sellega oleks kaasnenud regulatiivse valiku vaidlustamine põhiõiguste rikkumise tõttu. Nagu eespool viidatud, peaksid Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovituse „Euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse, ulatuse ja mõju kohta“ (2010/191/EL) punkti 9 kohaselt liikmesriigid hoiduma uute ümardamiseeskirjade kehtestamisest. Põhjuseks tuuakse see, et need reeglid võivad pärssida müntide maksekohustusest vabastamise võimet ja ei võimalda maksta täpset summat. Samuti võivad need mõnel puhul tähendada sularahamakse eest lisatasu nõudmist. VTK autorid on siiski seisukohal, et need riskid sellisel kujul ei realiseeru või ei too ühe või teise õigusliku lahendi kasuks otsustamisel kaasa negatiivset mõju. Lisaks tuleb soovituse hindamisel arvestada, et see ei ole obligatoorne. Põhjendatud juhtudel võib liikmesriik kasutada ka teistsuguseid lahendusi. Hinnatase ja maksetavad euroalal on soovituse andmise ajaga võrreldes muutunud. Niisamuti on muutunud olulisemaks keskkonnahoiuteemad. Seda arvestades alustas Euroopa Komisjon 2020. aasta septembris avaliku arutelu 1- ja 2-sendiste müntide kasutamise üle. Euroopa kodanikke kutsuti nelja nädala jooksul avaldama arvamust selle kohta, kas need tühistada või mitte. Arutelu, kas seadusandlik ettepanek sularahamaksete ühtsete ümardamisreeglite kohta ning võimalusel 1- ja 2-sendisest müntidest loobumine on õigustatud, võib viia Euroopa Komisjoni eelnimetatud soovituse muutmiseni. Et EL-i tasandil toimuva arutelu tulemused ega nende rakendamise ajaraam pole täpselt ennustatavad, ei peaks käesoleva eelnõu menetlemist sellest sõltuvusse seadma. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Sularahaga maksmisel ümardatakse kassas ostukorvi maksumus lähima viie sendini. Sellega väheneb nõudlus 1- ja 2-sendiste müntide järele, mis jäävad aga ka edaspidi Eestis aktsepteeritud maksevahendiks. 11.1. Majanduslik mõju Sihtrühm 1 – ettevõtjad Ümardamisreegli kehtestamisel oleks ettevõtjatele (sh turumüüjad, väikekauplused, erinevad teenusepakkujad, toitlustuskohad) eelkõige positiivne mõju, sest - väheneksid sularaha käitlemise kulud kaubandus- jm sektorites, kus kasutatakse sularahamakseid, sest kaoks vajadus 1- ja 2-sendiseid vahetusrahana tagada. Eesti Kaupmeeste Liidu liikmeskonnas, mille hulka ei kuulu väikesed poepidajad, on sularahatehingute osakaal vahemikus 23–35%. Eesti Väikekaupmeeste Liitu kuuluvas OG Elektra AS kauplustes (Grossi kauplused) on sularahatehingute osakaal ligi 40%. Tallinna Kaubamaja Grupi AS-is (Kaubamaja, Selver) vahemikus 17–23%; - klientide teenindamine kassas kiireneks, sest väikeste sentide lugemisele kuluv aeg väheneks; 11  - väheneks töötajate koormus nn kassa tegemise/üleandmisega seotud tegevustel, mis hoiaks kokku ka nappivat tööjõuressurssi. Ettevõtjatele võib avaldada lühiajaliselt negatiivset mõju kassasüsteemide ja majandustarkvara ümberseadistamine, et ostukorvi lõpphinna arvutamisel oleks võimalik rakendada ümardamisreegleid. Kulu suurus sõltub sellest, kui keerukas on praegu kasutatav maksevõimaluste süsteem. Lisaks sularahale ja pangakaardile saab paljudes kauplustes tasuda ka boonuspunktide, kinkekaardi, taaratšeki ja muude vahenditega või neid makseviise kombineerides. Mida rohkem võimalusi, seda keerukam tuleb arvestus ja arendus majandustarkvaras. Nendel kaupmeestel, kellel on kasutusel sama tarkvara, mis eurole üle minnes, on kulud väiksemad, kuna ümardamisloogika oli toona juba välja arendatud. Uutes süsteemides seda funktsionaalsust reeglina ei ole. Kogukulu jaekaubandusele on ühekordne ning võib hinnanguliselt jääda mõnesaja tuhande euro ja ühe miljoni euro vahele. Suures jaekaubandusketis võib kulu olla Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul mõnikümmend tuhat eurot. Nii kinnitab Kaubamaja Grupi AS-i hinnang, et vastav kulu võiks olla 20 000 – 30 000 eurot. Kaubamaja Grupi hinnangul on see kulu suhteliselt väike ja aktsepteeritav, kuid seda tingimusel, et kassasüsteemide ümberhäälestamine puudutab vaid sularahatehinguid. Kui see puudutaks ka muid maksevahendeid, oleks olukord teine. Sihtrühm 2 – kõik isikud, kes potentsiaalselt sularahaga arveldavad Ümardamisreegli kehtestamisel oleks sularahaga arveldajatele eelkõige positiivne mõju, sest - maksed muutuksid kiiremaks ja mugavamaks; - väheneks müntide tagastamisega seotud aja- ja rahakulu; - tarbijatel ja muudel klientidel ei oleks enam vaja maksta kaudselt kinni jaemüüjate müntide käitlemisega seotud kulusid. Hindade ümardamise mõju hinnatasemele oleks minimaalne, sest - väljapakutud ümardamisreegel näeks ette hindade ümardamist poodide kassas sularahatehingu puhul, kus kogu ostukorvi maksumus ümardatakse korraga alla- või ülespoole lähima viie sendini. Iga sularahatehinguga tarbija kaotab või saab kuni kaks senti ostukorvi hinnast. Aja jooksul kasum ja kahjum tasakaalustuvad; - tarbijale jääb võimalus tasuda ostukorvi eest ümardamata täpne summa, kui ta ei tasu sularahas; - tuginedes ka ümardamisreegli kehtestanud riikide kogemustele on järeldatud, et madala ostujõuga müntide kõrvaldamine ringlusest inflatsiooni oluliselt ei tõsta. Slovakkias, kus ümardamisreegel jõustus 2022. aastal, näitasid keskpanga simulatsioonid võimaliku mõju suuruseks keskmises leibkonnas 0–2 senti kuus15. Ostuharjumusi muutes, näiteks kaardimakset kasutades, on võimalik mõju veelgi vähendada. Et mõju inflatsioonile on marginaalne, kinnitas Euroopa Keskpank oma hinnangus (20.04.2021)16 Slovakkia eelnõule ümardamisreeglite kehtestamiseks ja hinnangus Belgia seadusemuudatuse eelnõule (04.09.2018)17, millega muudeti ümardamisreeglid kohustuslikuks. Euroopa Keskpank osutas samuti, et ümardamine toimub sümmeetriliselt nii üles- kui ka allapoole; - kauplustel oleks raske tootepõhist ümardamist ka omakasupüüdlikult rakendada, kuivõrd ümardamine toimuks ostukorvi maksumuselt. Kauplusel on raske mõjutada, mitme sendiga ostu lõpphind lõpeb, sest ostukorvis on mitmed erinevad tooted (sh näiteks kaalutooted, mille lõpphind selgub kaalumisel). Sihtrühm 3 – krediidiasutustele ehk kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted Ümardamisreegli kehtestamisega väheneks pankadele sularahateenust osutavate ettevõtete töömaht, mis kulub 1- ja 2-sendiste müntidega tegelemiseks, ning selle mõju võib olla mõlemasuunaline, sest 15 The issue of one and two euro cent coins and the possible reduction of their use through the introduction of rounding, Narodna Banka Slovenska, June 2020. 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021AB0014&qid=1619169547055&from=EN 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018AB0041 12  - teenuse osutamise vajadus pankadele väheneks, kuna ei oleks vaja enam 1- ja 2-sendiseid münte ringlusesse juurde toota. Ärimahtude vähenemine on olemuselt negatiivse mõjuga, aga selle ulatust on sektori esindajatel hetkel keeruline prognoosida; - väikeste sentide vähenemisel vabaneb ettevõtetes ka tööjõudu muude, potentsiaalselt kasumlikumate tegevuste jaoks. Sularahakäitlejatele on 1- ja 2-sendiste müntide käitlemine sama ressursimahukas kui ükskõik millise teise mündi puhul, aga nende väärtus oluliselt väiksem ja negatiivse ringluse tõttu on keskpangast nende juurde tellimine palju sagedasem. Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised kehtima, aga vahetusrahana neid ei väljastataks, seega edastaksid sularahakäitlejad müntide piisava koguse täitumisel need Eesti Pangale ja müntide osakaal jääks ringluses järk-järgult vähemaks. Sihtrühm 4 – Eesti Pank Ümardamisreegli kehtestamisel oleks Eesti Pangale positiivne mõju, sest - väheneks vajadus väikese nimiväärtusega münte juurde emiteerida. Kaovad uute 1- ja 2-sendiste müntide tootmisega seotud kulud, mis ulatuvad aastas sõltuvalt nõudlusest 80 000 – 160 000 euroni. Niisamuti ei ole keskpangal vaja teha 1- ja 2-sendiste müntide ringlusesse laskmisega seotud kulusid. 11.2. Keskkonnamõju Ümardamisreeglite kehtestamisel oleks keskkonnale positiivne mõju, sest 1- ja 2-sendiste müntide tootmise ja emiteerimise protsessil on arvestatav koormus keskkonnale. Eesti Pank tellib neid münte euroalal asuvatest sertifitseeritud rahapajadest, mis kasutavad metallitoorainet mitmetest kaevandustest. Lisaks tootmisele on keskkonnamõju ka nende transpordil Eestisse. Euroalaga liitumisest alates ei ole euromünte Eestis utiliseeritud (kuna neid ei tule piisaval hulgal ringlusest tagasi), aga laialdasemalt euroala riikides ümardamisreegleid kehtestades väheneb nende utiliseerimise vajadus liikmesriikides tervikuna. Niisiis, kuna praegusel ajal jäävad 1- ja 2-sendised mündid valdavalt ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine sisuliselt ressursside raiskamine, mida oleks ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära hoida või leevendada. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele VTK-s esitatud lahendus ümardamisreeglite kohustuslikuks kehtestamiseks vähendab sularahaga arveldavate ettevõtjate halduskoormust, kuna väheneb vajadus käidelda münte, mille makseväärtus on väga väike. Sularaharinglus muutub efektiivsemaks nii keskpanga kui ka teiste sularaharingluses osalevate poolte vahel – pangad, kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted, jaemüüjad. Sularahamaksed muutuvad lihtsamaks ja kiiremaks ning arveldamine mugavamaks. 14. Edasine mõjude analüüs Edasine mõjuanalüüs on kavas esitada seaduseelnõu seletuskirjas. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Kõige õigusselgem ja n-ö eraldiseisvam lahendus on sätestada ümardamisreeglid euro kasutusele võtmise seaduses. Tegu on küll n-ö üleminekuseadusega, kuid antud juhul on eesmärk sätestada vastavad ümardamisreeglid püsivalt. 13 Alternatiivina võib aga kaaluda ka VTK punktis 9 esitatud muid variante: ümardamisreeglite sätestamist VÕS-is või TKS-is, täiesti uue seaduse koostamist või Eesti Panga seaduses vastava volitusnormi ettenägemist. Nende variantide plusse ja miinuseid on kirjeldatud juba eespool. Lõplik otsus, milline variant on kõige sobilikum, tuleb langetada peale tagasiside saamist VTK-le. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Arvestades, et võimalikke lahendusi alles analüüsitakse ja arutatakse, siis ei ole lõplik regulatiivne lahendus veel teada. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid VTK esitamise ajal ei ole muudetavad õigusaktid veel kindlalt teada, lõppvalikud selguvad pärast VTK kooskõlastamist. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK kohta oodatakse arvamusi:  ettevõtlusorganisatsioonidelt (Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit MTÜ),  tarbijaid esindavatelt organisatsioonidelt (Pensionäride Ühenduste Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Puuetega Inimeste Koda),  ministeeriumitelt (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium),  Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonilt ja kõigilt fraktsioonidelt,  muudelt huvigruppidelt (kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted – Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ, Eesti Looduskaitse Selts). Peale VTK kohta tagasiside saamist valmistatakse ette vastav seaduseelnõu. Vajadusel korraldatakse arutelusid seotud huvigruppidega. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Täiendav mõjuanalüüs koostatakse eelnõu koostamise käigus. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 Kontseptsioon ei ole VTK autorite hinnangul vajalik. lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku  VTK avalikustamine – 2023. a. oktoober konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg  Eelnõu esitamine kooskõlastusringidele – 2023. a. sügis – 2024. a. kevad  Eelnõu esitamine VV-le/Riigikogule – 2024. a. märts/aprill 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1. jaanuar 2025. a. – ümardamisreegli rakendamine muutub kohustuslikuks 22. VTK autorite nimed ja Rahandusministeerium: kontaktandmed  Thomas Auväärt, [email protected], 611 3633 Eesti Pank:  Marek Feldman, [email protected], 6680 750  Gertrud Koiduste, [email protected], 6680 883 14