Saatja: Eliise Merila <
[email protected]>
Saadetud: 29.09.2023 15:51
Koopia: Madis Ross <
[email protected]>
Teema: [16-7][hoonestusluba] Teadmiseks: Laevadel tekkinud jäätmete direktiivi
uuendamine
Manused: Seletuskiri.pdf; Lisa 2. Koosk6lastustabel.pdf; Lisa 1. Huvigrupid.pdf
Tere!
Edastan infoks eilsel Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud seisukohad ELi laevadel tekkinud jäätmete
direktiivi uuendamise kohta. Edasi on seisukohad liikumas Riigikogu komisjonidesse ning lõplikult
kinnitatakse seisukohad Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis, mille järel edastame teile teadmiseks
ka Eesti lõplikud seisukohad, millest juhindume algatuse läbirääkimistel.
Lugupidamisega,
Eliise Merila
Peaspetsialist | Välissuhete osakond
Senior Officer | Department of International Affairs
+372 626 2843 |
[email protected] |
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee
From: Eliise Merila
Sent: Friday, July 7, 2023 4:55 PM
To:
Cc: '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: Sisendipalve (21.07): Laevadel tekkinud jäätmete direktiivi uuendamine
Hea koostööpartner!
Selleks, et võidelda mereprügi vastu ning saavutada Euroopa Liidu nullsaaste eesmärgid, avaldas Euroopa
Komisjon juunikuus merenduspaketi, mille üks osa on laevadel tekkinud jäätmete direktiivi uuendamine.
Algatuse eesmärk on vältida laevadelt igasugust ebaseaduslikku merreheitmist, mis on oluline
meretranspordi keskkonnamõju vähendamiseks ja mere ökosüsteemi säilitamiseks.
Eesmärgi saavutamiseks nähakse ettejärgmist: ELi eeskirjad viiakse kooskõlla rahvusvaheliste eeskirjadega
ja laiendatakse direktiivi kohaldamisala, et hõlmata rohkem saasteaineid. Lisaks nafta ja kahjulike vedelate
ainete ebaseaduslikule heitele, mis on hõlmatud kehtivate eeskirjadega, teeb komisjon ettepaneku
hõlmata direktiivi skoopi ka pakendatud kujul veetavad kahjulikud ained, reovesi, prügi, heitvee ja
heitgaaside puhastussüsteemidest pärit jäägid.
Algatusega optimeeritakse ka CleanSeaNeti, mis on Euroopa Meresõiduohtuse Ameti (EMSA) seire- ja
teabejagamisandmebaas ning mis pakub võimaliku saaste avastamise ja kontrollimise eest vastutavatele
riiklikele asutustele teabe jagamise ja järelmeetmete tuge. Tõhustatud süsteem hõlbustab õigeaegset
jõustamist ja koostööd liikmesriikide vahel laevade põhjustatud piiriüleste reostusjuhtumite korral.
Lisaks kehtestatakse karistuste ja nende kohaldamise tugevdatud õigusraamistik, mis võimaldab riiklikel
ametiasutustel võtta asjakohaseid meetmeid ebaseadusliku merreheitmise korral ja määrata karistusi,
näiteks trahve. Ettepanekus esitatakse miinimumkriteeriumid halduskaristuste tõhusaks kohaldamiseks,
näiteks reostuse raskusaste, selle mõju keskkonnale või vastutava osapoole finantsolukord.
Direktiivi ettepanekuga saab tutvuda siin: https://transport.ec.europa.eu/system/files/2023-
06/COM_2023_273_Ship-source_pollution.pdf
Euroopa Komisjoni teemakohase pressiteate koos Komisjoni küsimuste-vastuste dokumendiga ning
merenduspaketti hõlmatud teiste algatustega leiab: Maritime safety: new proposals to support clean and
modern shipping (europa.eu)
Kliimaministeerium on koostöös teiste ministeeriumidega koostamas eeltoodud algatuste kohta Vabariigi
Valitsuse seisukohti ja seejuures on meie jaoks väga olulised just teie tähelepanekud antud ettepanekute
osas, sh tuues välja meie erihuvid, mida arvesse peaks võtma.
Oma tähelepanekud ja märkused algatuse kohta palume saata hiljemalt 21.07 aadressile
eliise.merila@kliimaministeerium ja
[email protected] Palume teie tagasisidet ka
teiste merenduspaketis olnud algatuste kohta, kui tähelepanekuid peaks tekkima.
Lugupidamisega,
Eliise Merila
Peaspetsialist | Välissuhete osakond
Senior Officer | Department of International Affairs
+372 626 2843 |
[email protected] |
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee
Lisa 1: Laevade põhjustatud merereostuse vastu rakendatavate karistuste kehtestamise
direktiivi eelnõu kaasatud huvigrupid
Asutus E-post
Balti Keskkonnafoorum
[email protected]
Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
[email protected]
Eesti Biokütuste Ühing
[email protected]
Eesti Elektroonikatööstuse
[email protected]
Liit
Eesti Energia
[email protected]
Eesti Gaas
[email protected]
Eesti Gaasiliit
[email protected]
Eesti Infotehnoloogia ja
[email protected]
Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Ringmajandusettevõtete
[email protected]
Liit
Eesti Kaubandus-
[email protected]
Tööstuskoda
Eesti Kaupmeeste Liit
[email protected]
Eesti Keemiatööstuse Liit
[email protected]
Eesti Keskkonnajuhtimise
[email protected]
Assotsiatsioon
Eesti Keskkonnauuringute
[email protected]
Keskus
Eesti Keskkonnaühenduste
[email protected]
Koda
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected]
Eesti Logistika ja
[email protected]
Ekspedeerimise
Assotsiatsioon
Eesti Maaülikool
[email protected]
Eesti Masinatööstuse Liit
[email protected]
Eesti Plastitööstuse Liit
[email protected]
Eesti Põllumajandus-
[email protected]
Kaubanduskoda
Eesti Suurettevõtjate
[email protected]
Assotsiatsioon
Eesti Tarneahelate Juhtimise
[email protected]
Ühing
Eesti Teadusagentuur
[email protected]
Eesti Väike- ja Keskmiste
[email protected]
Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Vee-ettevõtete Liit
[email protected]
Eesti Õliühing
[email protected]
Eestimaa Looduse Fond
[email protected]
Keskkonnaõiguste Keskus
[email protected]
Kiviõli Keemiatööstus
[email protected]
Logistika ja Transiidi
[email protected]
Assotsiatsioon
MTÜ EES-Ringlus
[email protected]
MTÜ Eesti Keskkonnamõju
[email protected]
Hindajate Ühing
OÜ Eesti Pakendiringlus
[email protected]
MTÜ Linnalabor
[email protected]
OÜ
[email protected]
Tootjavastutusorganisatsioon
EAS
[email protected]
SA Stockholmi
[email protected]
Keskkonnainstituudi Tallinna
Keskus
Tallinna Tehnikakõrgkool tktk@]tktk.ee
Tallinna Tehnikaülikool
[email protected]
Tallinna Ülikool
[email protected];
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise
[email protected]
Järelevalve Amet
Tartu Ülikool
[email protected]
Teaduste Akadeemia
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Viru Keemia Grupp
[email protected]
Eesti Rooma Klubi
[email protected]
Eesti Sadamate Liit
[email protected]
Eesti Laevaomanike Liit
[email protected]
Keemilise ja bioloogilise
[email protected];
[email protected]
füüsika instituut (KBFI)
Meretööstuse Liit
[email protected]
PRAXIS
[email protected]
Eesti Kala- ja
Vähikasvatajate Liit
[email protected]
Eesti Kalaliit
[email protected]
Eesti Kaugpüüdjate Liit
[email protected]
Tartu Biotehnoloogia Park
[email protected]
TalTech Mereakadeemia
[email protected]
Eesti Kalapüügiühistu
[email protected]
Saarte Kalandus MTÜ
[email protected]
Eesti Traalpüügi Ühistu
[email protected]
Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu
[email protected]
Harju Kalandusühing
[email protected]
Hiiukala
[email protected]
Liivi Kalanduskogu
[email protected]
[email protected]
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse
Selts
MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing
[email protected]
Eesti Kalaliit
[email protected]
Lisa 2. Arvamused laevade põhjustatud merereostuse vastu rakendatavate karistuste
kehtestamise direktiivi eelnõu kohta
Esitaja Kommentaar Arvestamine
Justiitsministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2- Arvestatud - Lisatud
5/23-01384 edastame Justiitsministeeriumi seisukohapunkti 5.1
seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi, millega muudetakse direktiivi
2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud
merereostust ning karistuste, sealhulgas
kriminaalkaristuste kehtestamist
merereostusega seotud rikkumiste eest,
ettepaneku (edaspidi direktiivi ettepanek) osas.
Seoses direktiivi ettepaneku artikliga 8 toome
välja järgmist. On mõistetav, et
keskkonnakuritegude direktiivi (EL)
2023/xxxx (edaspidi keskkonnakuritegude
direktiiv) vastuvõtmise järel tuleb direktiivi
2005/35/EÜ muuta ning jätta sealt välja viited
kuriteokoosseisudele ja -karistustele, sest
viimased on hõlmatud keskkonnakuritegude
direktiiviga. Samuti on mõistetav Euroopa
Liidu (edaspidi EL) soov reageerida ka
vähemohtlikele keskkonnarikkumistele
sanktsioonidega, mis ei pea olema
karistusõiguslikud selle kitsas ja formaalses
tähenduses. Neid karistusi on direktiivi
ettepanekus nimetatud kui administrative
penalties. Selle termini kasutamine tekitab
üksjagu segadust, sest EL õiguses ei ole kordagi
defineeritud, mida tähendab criminal penalty ja
mida administrative penalty. Õiguskirjanduses
ollakse valdavalt üksmeelel, et kuigi tegemist
on EL õiguse autonoomsete mõistetega, sõltub
criminal penalty mõiste sellest, kas seda
sisustatakse EL pädevuse või põhiõiguste
kontekstis. Viimasel juhul tuleb lähtuda
laiemast criminal penalty mõistest ning see
hõlmab ka formaalsest karistusõigusest
väljapoole jäävaid sanktsioone, mis on sisult
karistuslikud nn Engeli (Euroopa Inimõiguste
Kohtu praktikas) või Bonda (Euroopa Kohtu
praktikas) kriteeriumite järgi. EL pädevusest
kõneldes peetakse aga criminal penalty all
silmas formaalselt karistusõiguslikku ning nn
tuumkaristusõigusesse jäävat karistust.
Taolises mõistelises segaduses on EL hoogsasti
harmoneerinud nn mitte-karistusõiguslikke
karistusi, sageli administrative penalties sildi
all. Kohati on karistusmäärad astronoomilised
(nt kuni 30 000 000 eurot nii füüsilisele kui ka
juriidilisele isikule) ning EL-s on täheldada
selget suunda, et neid nn administrative
penalties sildi all esitletavaid karistusi
eelistatakse nende eeldatava suurema
efektiivsuse arvelt, mis tuleneb vähematest
menetlusgarantiidest. Omamoodi
problemaatiline on aga see, et Eesti kohaldab
karistusi formaalselt karistusõiguse, mitte
haldusõiguse raames. Kuigi senine EL õiguse
analüüs näitab pigem, et mõiste administrative
penalty viitab sellele, et tegemist ei pea olema
formaalselt karistusõigusliku karistusega ning
üldjuhul on tegemist karistusega, mida
kohaldab haldusorgan (nii nagu meie
väärteoõiguses), ei ole see siiski lõpuni selge.
See ebaselgus on tekitanud küsimusi, kas
mõiste administrative penalties kasutamine
võib tuua kaasa ka täiendavaid formaalseid
nõudeid sanktsioonimenetluse liigile. See
omakorda võiks oluliselt mõjutada meie
karistus- ja haldusõiguse piiritlemist. Seetõttu
oleme seni eelistanud, et EL õigus pigem ei
viita karistusmenetluse iseloomule, vaid eeldab
lihtsalt efektiivseid, proportsionaalseid ja
heidutavaid karistusi jättes liikmesriikidele
maksimaalse paindlikkuse. Mõistame, et kuna
antud algatuse korral on just soovitud eristuda
keskkonnakuritegude karistusõiguslikust
direktiivist, on mõiste administrative penalty
kasutamine ehk põhjendatav. Samas ei tohiks
direktiivi menetluse käigus seada täiendavaid
nõudeid menetluse iseloomule. Veelgi enam,
liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus
hõlmata direktiivis nimetatud rikkumisi ka
kuriteokoosseisudega, sest vastasel juhul
piiraks kõnesolev direktiiv riigi voli otsustada
kriminaalkaristuste kasuks. Seetõttu võiks
direktiivi ettepaneku artikkel 8 olla sõnastatud
järgmiselt (vrd nt määrus 2021/23 art 81 lg 1;
määrus 2020/1503, art 39 lg 1): ‘Article 8
Penalties
1.Without prejudice to the obligations of
Member States under Directive (EU) 2023/xxxx
36 Member States shall lay down a system of
rules for administrative penalties for the breach
of national provisions implementing Articles 4
and Article 5(2) of this Directive and shall
ensure that they are applied. The administrative
penalties provided for shall be dissuasive,
effective and proportionate. 1bis. Member
States may decide not to lay down rules for
administrative penalties for infringements
which are subject to criminal penalties under
their national law. 2.Member States shall
ensure that penalties introduced in
transposition of this Directive include fines
which are imposed to the company at the time
of the infringement, unless the company can
prove that the master or, if not acting under the
responsibility of the master, the crew was
responsible for the infringement. 3.In the case
that it is proven that the master or, if not acting
under the responsibility of the master, the crew
was responsible for the commission of the
relevant infringement, Member States shall
ensure that penalties are imposed to such
persons in accordance with the provisions of
this Directive.’;
Problemaatiliseks peame ka direktiivi
ettepaneku artikli 8 lõikeid 2 ja 3, mis näivad
ümber pööravat tõendamiskoormist. Direktiivi
ettepaneku läbirääkimistel on oluline seda
küsimust selgitada, kuna ka formaalsest
karistusõigusest väljapoole jäävate rikkumiste
korral, mis on sisult karistusõiguslikud, on
tõendamiskoormis riigil. Juhul, kui lõigetel 2 ja
3 on nimetatud eesmärk, siis ei poolda me
tõendamiskoormise ümberpööramist. Seoses
direktiivi eelnõu artikliga 10d toome välja, et
meie jaoks on rikkumisest teavitaja kaitsega
seonduva sätestamisel oluline tagada, et
direktiivi ettepanekus ei minda kaugemale
direktiivis (EL) 2015/1937 sätestatust.
Direktiivi (EL) 2015/1937 artikli 2 lõike 1
punkti a(v) ning lisa 1 E.4.(v) kohaselt on
direktiiv 2005/35/EÜ nimetatud direktiivi
kohaldamisalas. Nõustume direktiivi
ettepaneku põhjenduspunktis 19 selgitatuga, et
eelkõige tuleb tagada kaitse direktiivi (EL)
2019/1937 kohaldamisalasse kuuluvale
meeskonnale, kes teatab tegelikust või
võimalikust ebaseaduslikust merreheitmisest.
Meie jaoks on oluline, et seda põhimõtet ja
direktiivi (EL) 2019/1937 isikulist
kohaldamisala direktiivis ei laiendataks, eriti
võttes arvesse lõigetes 1 ja 2 sätestatud välise
teavituskanaliga seonduvat.
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
Eesti seisukohad laevade põhjustatud merereostuse vastu rakendatavate karistuste
kehtestamise direktiivi kohta
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu meresõiduohutust reguleeriv seadusloome vajab kaasajastamist. Kuigi ELi vetes
on meresõiduohutus praegu hästi tagatud, hukkunute arv on väike ja hiljuti ei ole toimunud
suuri naftareostusi, toimub igal aastal üle 2000 erineva laevaõnnetuse ja ohtliku intsidendi.
Muutunud on ka Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) välja töötatud rahvusvaheline
mereõigus – ELi õigusaktid peavad olema sellega kooskõlas. Ka valdkondlik tehnoloogia on
viimasel kümnendil oluliselt arenenud ning ELi õigusloomet on sellest tulenevalt vaja
kaasajastada.
Seetõttu tuli Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) tänavu 1. juunil välja mereohutuse
paketiga, mis hõlmab endas viie õigusakti eelnõusid. Paketi peamine eesmärk on muuta ja
kaasajastada ELi õigusloomet, et see aitaks vähendada laevaõnnetusi, oleks kooskõlas
rahvusvahelise mereõigusega ning arvestaks viimasel kümnendil toimunud tehnoloogia
arenguga. Käesolevas seletuskirjas käsitletakse laevade poolt tekitatud merereostuse suhtes
rakendatavaid karistusi käsitlevat direktiivi. Teiste mereohutuse paketti kuuluvate algatuste ehk
muutmisdirektiivid meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtete,
lipuriigi nõuete täitmise ning sadamariigi kontrolli kohta ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti
(EMSA) määruse kohta on materjalid esitatud eraldi.
Laevade põhjustatud merereostuse vastu rakendatavate karistuste kehtestamise direktiivi
muudatusega on tähtsamateks komisjoni ettepanekuteks viia kehtiv direktiiv kooskõlla
saasteainete merre heitmist reguleerivate MARPOL 73/781 konventsiooni nõuetega ja
kohustada liikmesriiki määrama rahalised karistused haldusrikkumiste eest nii ettevõtetele kui
isikutele (toetame, kuid peame oluliseks selgust karistusliikide ja nende kohaldamise
põhimõtete osas). Eelnõuga soovib komisjon luua ka elektroonilise raporteerimise süsteemi,
EMSA hakkab avaldama avalikku infot reostusjuhtumite kohta ning luuakse eraldi kanal
rikkumisest teavitaja edastatava info jaoks (toetame. Keskkonnaameti infosüsteemi uuendamine
komisjon reostusteadete raporteerimise süsteemiga on ligikaudse maksumusega €30 000).
Direktiivi rakendamisel tuleb eelduslikult muuta Meresõiduohutuse seadust ning Veeseadust,
potentsiaalselt ka Karistusseadustikku ja Jäätmeseadust ning eelnevalt mainitud seaduste,
millega direktiiv hetkel üle on võetud, rakendusakte.
Direktiivi menetlus nõukogu töögruppides algab eeldatavasti oktoobris või hiljem.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Madis
Ross (
[email protected]) ja peaspetsialist Eliise Merila
(
[email protected]), merekeskkonna osakonna nõunik Rene Rajasalu
(
[email protected]) ning sama osakonna juhataja Rene Reisner
(
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Kliimaministeeriumi
1
Rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon
merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand
(kaupo.lää
[email protected]).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Algatuse eesmärk on viia direktiiv kooskõlla merreheitmist reguleerivate MARPOL 73/78
konventsiooni lisadega I kuni VI2; suurendada liikmesriikide suutlikkust avastada
reostusjuhtumeid, kontrollida ja koguda tõendeid ning karistada tuvastatud õigusrikkujaid
tõhusalt, õigeaegselt ja ühtlustatud viisil; tagada laevade põhjustatud reostusjuhtumeid ja
järelmeetmeid puudutav lihtsustatud ning tõhus aruandlus.
Algatusega optimeeritakse EMSA seire- ja teabejagamise infosüsteemi CleanSeaNeti3 senist
toimimist. Infosüsteem pakub võimaliku saaste avastamise ja kontrollimise eest vastutavatele
riiklikele asutustele teabe jagamise ja järelmeetmete tuge. Tõhustatud süsteem hõlbustab
merereostuste ennetamist, õigeaegset reageerimist ja koostööd liikmesriikide vahel laevade põhjustatud
piiriüleste reostusjuhtumite korral.
Lisaks kehtestatakse karistuste ja nende kohaldamise tugevdatud õigusraamistik, mis
võimaldab riiklikel ametiasutustel võtta asjakohaseid meetmeid ebaseadusliku merre heitmise
korral ja määrata karistusi, näiteks trahve. Ettepanekus esitatakse miinimumkriteeriumid
halduskaristuste tõhusaks kohaldamiseks, võttes arvesse näiteks reostuse raskusaste, selle mõju
keskkonnale või vastutava osapoole finantsolukord.
Artiklite tutvustus
Käesoleva eelnõuga täiendatakse kehtiva direktiivi 2005/35/EÜ teksti. Muutmisdirektiivi
eelnõu artikkel 1 moodustab selle põhiosa ja sisaldab paljudes direktiivi 2005/35/EÜ sätetes
tehtavaid muudatusi. Artikkel 2 kohustab liikmesriike vastu võtma vastavad muudatused ja
lisama need riiklikesse õigusaktidesse. Artikkel 3 selgitatakse käesoleva direktiivi ja direktiiv
2009/123/EÜ vahelist seost. Artikkel 4 reguleerib jõustamise (20 päeva pärast avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas) ja artikkel 4 määrab õigusakti adressaatideks liikmesriigid.
Eelnõu artikkel 1 on jagatud erinevateks punktideks, mis sisaldavad tehtavaid
parandusettepanekuid.
Punktiga 1 asendatakse direktiivi senine nimetus „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega
seotud rikkumiste ees“ uue nimetuse vastu „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevade
põhjustatud reostust käsitlevate rahvusvaheliste standardite jõustamise ning reostusega seotud
rikkumiste eest karistuste kehtestamise kohta“- Mainitud muudatuse eesmärk on selgitada, et
direktiivi reguleerimisese ei ole laevade põhjustatud reostust käsitlevate uute sisuliste
standardite kehtestamine, vaid juba vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ülevõtmine ja
jõustamine.
2
Kohaldamisala laiendamisega hõlmatakse rohkem saasteaineid. Lisaks nafta ja kahjulike vedelate ainete
ebaseaduslikule heitele, mis on kaetud kehtiva direktiiviga, teeb komisjon ettepaneku hõlmata direktiivi
rakenduslasse ka pakendatud kujul veetavad kahjulikud ained, reovesi, prügi, heitvee ja heitgaaside
puhastussüsteemidest pärit jäägid.
3
EMSA hallatav Euroopa satelliidipõhise naftareostuse jälgimise ja laevade tuvastamise süsteem
Punktiga 2 Muudetakse direktiivi üldeesmärki täpsemaks, et direktiivis kajastuvad karistused
oleksid hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed. Kehtivast direktiivi eesmärki käsitlevast
artiklist jäetakse välja viide kriminaalkaristustele tagamaks õiguslikku sidusust hetkel
läbirääkimistes oleva keskkonnakuritegude direktiiviga.4
Punktiga 3 – ajakohastatakse definitsioone, mis on seni osutunud problemaatiliseks või viitavad
direktiivi iganenud kohaldamisalale. Punkti 2a lisatakse vastava määratlusega uus mõiste
„heitgaasi puhastusseadmete jäätmed“.
Punktiga 4 asendatakse artikkel 4 – Sätestatakse rikkumised, mis põhinevad MARPOL 73/78
konventsiooni lisadel I kuni VI ning mis kehtivad nii füüsilise kui ka juriidilise isiku suhtes
Uuest artiklist jäetakse välja mõiste „vähemtähtsad juhtumid“ lähtuvalt muudetava direktiivi
järelhindamise tulemustest, mille kohaselt on see termin problemaatiline ja liikmesriigid ei
tõlgenda seda ühtemoodi. Lisaks oli see mõiste asjakohane üksnes seoses kriminaalkaristuste
kehtestamisega, mis ei jää enam direktiivi kohaldamisalasse.
Punktiga 5 asendatakse artikkel 5 – Tuuakse välja erandid, mis kohalduvad artiklis 4 sätestatud
keeldudele juhul, kui merre heitmine leiab aset pärast laeva või selle seadmestiku kahjustumist.
Artikkel kohaldub vaid siis, kui kahjustunud on laev või selle seadmestik. Olulisema
muudatusena tasub välja tuua, et konventsioonis MARPOL 73/78 kasutatud mõiste „omanik“
asemel kasutatakse mõistet „ettevõtja“, sest see kajastab erinevaid laeva käitada võivaid isikuid.
Mainitud erand kohaldub kooskõlas ISM koodeksiga5 mis tahes organisatsioonidele, kes on
võtnud laeva käitamise üle. Säte kehtib direktiivi laiendatud kohaldamisala korral.
Punktidega 6 ja 7 kustutatakse senised artiklid 5a ja 5b.
Punktiga 8 täiendatakse artikkel 6 – Lisatakse viide I lisale (rikkumiste või teabe mittetäielik
loetelu). Liikmesriikidele kohalduvate artiklist 6 tulenevate merre heitmisega seotud kohustuste
täitmise lihtsustamiseks koostatakse uus direktiivi lisa, mis sisaldab soovituslikku loendit
eiramistest või teabest, mille põhjal võib kahtlustada, et aset võib olla leidnud ebaseaduslik
merre heitmine, mille korral on sadamariik kohustatud juhtunut kontrollima.
Punktiga 9 asendatakse artikkel 8 – Käsitletakse karistusi ning artiklit muudetakse
keskkonnakuritegude direktiivist lähtuvalt, et tagada kooskõla direktiivi vahel. Täpsustatakse
põhimõtteid, millest tuleb direktiivi ülevõtmisel lähtuda. Juhinduda tuleb sellest, et karistused
peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Uues lõikes täpsustatakse muuseas
siseriiklikus õiguskorras miinimumina ette nähtud karistuste kategooriad, mis peaksid hõlmama
laevandusettevõtjatele määratavaid trahve, tunnustades laevanduse suhtes kohaldatavaid
rahvusvahelisi eeskirju, mille kohaselt võib registreeritud omanik delegeerida laeva käitamise
ja/või tehnilise haldamise mõnele teisele ettevõtjale.
Punktidega 10,11,12 kustutatakse artiklid 8a, 8b ja 8c.
Punktiga 13 lisatakse artikkel 8d – Tegemist on uue artikliga, mille eesmärk on direktiiviga ette
nähtud karistuste süsteemi järjepidev kohaldamine kogu ELis ja määratavate karistuste
ühtlustamine. Riiklikud õigus- ja haldusasutused peavad saastajale kehtestatava karistusmäära
4
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse
kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta - Brüssel,15.12.2021, 2021/0422(COD).
5
Rahvusvaheline ohutusjuhtimise koodeks (ISM koodeks) on rahvusvaheline laevade ohutu käitamise ja
reostuse vältimise juhtimise koodeks
kindlaks määramisel arvesse võtma kõiki olulisi asjaolusid. Lähtudes kõnealuse direktiiviga
hõlmatud saasteainete mitmekesisusest ja sellest, kui oluline on laevade põhjustatud reostuse
piiriülest olemust arvestades asjaomaste karistuste järjepidev kohaldamine kogu liidus, antakse
rakendusaktis täiendav ülevaade karistusmäärade tõhususest ning kehtestatakse konkreetsed
kriteeriumid, mis puudutavad erinevate saasteainete merre heitmise eest kohaldatavaid
karistusi.
Punktiga 14 asendatakse Artikkel 10 – Liikmesriikide vahelise teabevahetuse parendamiseks
on lisatud sätted, mis käsitlevad praegu liikmesriikide käsutuses olevate digivahendite (eeskätt
süsteemi CleanSeaNet) tugevdamist ning olemasolevate meresõiduohutuse andmebaaside ja
teabevahetussüsteemide (sealhulgas süsteemide THETIS6, THETIS-EL7 ja SafeSeaNet8)
vaheliste automaatühenduste täiustamist. Kohustatakse liikmesriike kontrollima igal aastal
vähemalt 10% CleanSeaNeti poolt saadetud hoiatusteadetest.
Punktiga 15 lisatakse artikkel 10a, 10b, 10c ja 10d.
Artikkel 10a – Kohustatakse komisjoni looma elektrooniline aruandlusvahend, mille kaudu
liikmesriigid edastava teavet läbi viidud meetmetest CleanSeaNet kaudu saadud hoiatuste
kohta.
Artikkel 10b – Selle sätte eesmärk on abistada liikmesriike kogu nõuete täitmise tagamise ahela
lõikes asjaomaste asutuste koolitustegevuses ning tagada, et kõigil asjasse puutuvatel osapooltel
oleks oma ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud erioskused ja suutlikkus. Artiklis
sätestatakse, et komisjon pakub Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tehnilisel toel ELi
liikmesriikidele koolitusi, et nad saaksid paremini täita direktiivist tulenevaid kohustusi.
Artikkel 10c – Tegemist on uue artikliga, mis sätestab, et komisjon avaldab veebis info
liikmeriigi poolt iga kontrollitud ja kinnitatud reostusjuhtumi kohta. Ülevaade avaldatavast
infost on määratud lisas II.
Artikkel 10d – Artikkel käsitleb võimalikust ebaseaduslikust merre heitmisest teavitaja kaitset.
EMSA-le seatakse kohustus välja töötada konfidentsiaalne veebipõhine teavituskanal, mis
võimaldab teavitada liikmesriiki merel aset leidnud ebaseaduslikust laevalt merre heitmisest.
Punktidega 16 ja 17 kustutakse artiklid 11 ja 12.
Punktiga 18 lisatakse artikkel 12a – Tegemist on uue artikliga. Asjaomase sätte kohaselt
koostab komisjon hinnangu direktiivi rakendamise kohta selle ülevõtmisest viie aasta
möödudes. Lisatud on ka läbivaatamisklausel, mille kohaselt tuleb läbivaatamisel arvesse võtta
konventsiooni MARPOL 73/78 reguleerimisalasse kuuluda võivate laevade põhjustatud
reostuse vältimist käsitlevate rahvusvaheliste standardite mis tahes tulevasi muudatusi.
6
Infosüsteem, mis võimaldab EL-i ja Pariisi MOU riikide sadamariikide ametiasutustel hallata kontrolliandmeid
ühes liideses ning pakub funktsioone aruandluseks, konsulteerimiseks, parandamiseks ja kontrolliaruannete
avaldamiseks.
7
THETIS süsteemi spetsiaalne platvorme, milles on laevadelt tuleneva SOx heite kontrollimiste, ro-pax tüüpi
reisilaevade kontrollimiseks ja elusloomade veoks mõeldud laevade kontrollimiste raporteerimiseks mõeldud
moodulid. THETIS-EU sisaldab ka mereturvalisuse ja laevade ümberkäitlemist puudutavat mooduleid t.
8
Laevaliikluse seire- ja infosüsteem, mis on loodud meresõiduohutuse, sadama- ja meresõiduturvalisuse,
merekeskkonna kaitse, mereliikluse ja meretranspordi tõhustamiseks.
Punktiga 19 lisatakse artikkel 13 – See on uus standardartikkel, mis käsitleb rakendusaktide
vastuvõtmist.
Punktidega 20,21,22 kustutatakse artiklid 14,15 ja ainus lisa.
Punktiga 23 lisatakse direktiivile I lisa - Tegemist on uue lisaga, mis sisaldab näiteid
olukordadest, kus saasteainete laevalt ebaseadusliku merre heitmise kahtluse tõttu tuleb
algatada jõustamistoimingud. Sellistel juhtudel peab liikmesriik võimaliku ebaseadusliku merre
heitmise asjaolude kontrollimiseks ja asjaomaste tõendite kogumiseks sadamas kontrolli
tegema.
Punktiga 24 lisatakse direktiivile II lisa - Tegemist on samuti uue lisaga, milles tuuakse välja
mittetäielik loetelu iga reostusjuhtumi ja igas liikmesriigis direktiivi rakendamist puudutavate
andmete osas üldsusele avalikustatava teabe liikidest. Selline teave esitatakse
kasutajasõbralikus vormingus, näiteks kaardina, mis võimaldab kasutajal suumida
huvipakkuvat geograafilist piirkonda ja näha, kuidas reostusjuhtumeid konkreetsel aastal on
käsitletud.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Õiguslik alus
Vastavalt ELi toimimise lepingu VI jaotises (artiklites 90–100) sätestatule, on ELi õigus
kehtestada ühise transpordipoliitikaga seotud sätteid ning võtta meetmeid laevade põhjustatud
reostuse suhtes. Algatuse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2, millega
nähakse ette meetmed laevade põhjustatud reostuse suhtes.
Subsidiaarsus
Eesti nõustub komisjoni hinnanguga, et laevade põhjustatud merereostuse ning rakendatavate
karistuste direktiivi puhul on vaja laiemaid meetmeid kui liikmesriikide tasandil võetavaid, sest
laevade reostus toob üldjuhul kaasa piiriülese mõjuga kahju ning erinevad lähenemisviisid
liikmesriikide vahel takistavad tõhusat koostööd ja võimaldavad õigusrikkujatel karistustest
pääseda. Kõik ELi liikmesriigid on ka ratifitseerinud konventsiooni MARPOL 73/789, mida
käesoleva direktiiv täiendab vastutuskorraga ning see annab liikmesriikidele parema ülevaate
tänu enamaid saasteainete liike hõlmavale tõhusamale järelevalvele ja ELi digivahenditel
põhinevale teabevahetusele.
Proportsionaalsus
Laevade põhjustatud merereostuse ning rakendatavate karistuste direktiivi puhul nõustume
komisjoni hinnanguga, et ettepaneku keskmes on merereostuse probleemiga proportsionaalselt
tegelemine ning potentsiaalsetest reostustest tänu keskse kulutõhusa süsteemi abil kogutavatele
andmetele parema ülevaate saamine ja teabe jagamine, et direktiivi eesmärke paremini täita.
Ettepaneku alusel direktiivi kohaldamisalasse konventsiooni MARPOL 73/78 kõigi lisade (st
kõigi konventsioonis MARPOL 73/78 käsitletud ja laevadelt ebaseaduslikult merre heidetavate
ainete) kaasamise eesmärk on ennetada tõhusamalt merekeskkonna reostust ning viia
9
volume-1340-A-22484-English.pdf (un.org)
kohaldamisala kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/88310, milles käsitletakse sadama
vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste korraldusele, tuludele
ja kuludele)
Seoses direktiivi kohaldamisala laiendamise ja CleanSeaNeti hoiatusteadetele tagasiside
andmise nõudega on komisjon hinnanud direktiivi jõustamiskuludeks liikmesriigile umbes 2,5
miljonit eurot. Samas vähendavad uued integreeritud ja lihtsustatud aruandlus- ja
teabesüsteemid liikmesriikide jõustamis- ja halduskulusid hinnanguliselt 2,7 miljoni euro võrra,
mille tulemusel peaks liikmesriikides direktiivi kohaldamise kulud vähenema 200 000 euro
võrra. Eestis avaldub eeldatav kulude vähenemine peaasjalikult Transpordiametis,
Keskkonnaametis ning Mereväes. Kõik nimetatud asutused on kaasatud vähemal või rohkemal
määral erinevate ülesannetega kas reostuse tuvastamisega seotud tegevustesse, reostaja
kindlaks tegemisse, reostusjuhtumitega seotud andmete kogumisse või esitamisse.
Võttes arvesse asjaolu, et Eestis toimub juba hetkel EMSA CleanSeaNet poolt edastatud
reostusteadete kontroll suuremas mahus, kui direktiivi muudatusega soovitav miinimumtase
(10 %) ette näeb, siis otseselt suurenevaid kulusid direktiivi rakendamisega ei kaasne. Juhul kui
direktiivi muudatuste rakendumisega soovitakse täiendavalt suurendada reostusteadete
kohapealsete kontrollide arvu ja aruandlust, siis selle mõju on direktiivi jõustumisel vaja uurida
ja eeldatavasti töökoormus nii Mereväes kui ka Keskkonnaametis kasvab.
Samas on direktiivi rakendumisel vajadus lisarahaks, et arendada IT võimekust reostusteadete
edastamiseks komisjonile. Hetkel toimub EMSA CleanSeaNet kaudu saadetud reostusteadete
kontrolli tulemuste sisestamine Keskkonnaameti infosüsteemi (OKAS), siis direktiivi
rakendumisel on asjakohane arendada ka KeA infosüsteemi selliselt, et sisestatud tulemused
edastatakse automaatselt ka komisjonile, kes siis saadud info avalikustab. Eelduslikult OKAS
arendamise kulu jääks suurusjärku 30 000 EUR.
Mõju majandusele
Laevade põhjustatud merereostuse ning rakendatavate karistuste direktiivi muudatused ei tekita
samuti ettevõtjatele uusi kohustusi. Direktiivi kohaldamisala laiendamine MARPOLi kohastele
täiendavatele ainetele võib olla asjakohane väikelaevade ja kalalaevade puhul, mis on suure
väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalusega sektorid. Kuna direktiivi laiendamine
puudutab samas rahvusvaheliste standardite jõustamist, tähendab see siiski, et laevandussektor
peab neid standardeid järgima olenemata direktiivist ning nõuetele vastamine VKE-de kuludele
eeldatavasti mõju ei avalda.
Järelevalve ja karistuste süsteemide tõhusam rakendamine ja läbipaistvus, aitab eeldatavasti
kaasa võrdsete võimaluste loomisele, millel on positiivne mõju siseturu toimimisele ja
konkurentsile. Ühtlustatum õigusraamistik peaks tagama, et laevandusettevõtjad ei seisa igas
liikmesriigis MARPOLi eeskirjade rikkumise eest silmitsi erinevate nõuete ja karistustega. See
vähendab ohtu, et mõnes liikmesriigis kohaldatakse leebemaid karistusi või väiksema
tõenäosusega karistusi kui teistes piirkondades.
10
EUR-Lex - 32019L0883 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
Mõju keskkonnale
Algatusel on positiivne mõju keskkonnale. Arvestuslikult satub ELis aastas merre ligikaudu
27 000 t naftat. Komisjon on hinnanud, et algatusega karistuste ja järelevalve tõhustamine
ennetaks aastatel 2025-2050 umbes 3400 t naftaheitmete sattumist merre. Samuti väheneks
seekaudu teiste direktiivi kohaldamisalassse kuuluvate jäätmete sattumine merekeskkonda ning
nende kaudu keskkonnale avalduv kahjulik mõju. Reostuse vähenemisel vähendatakse
hinnanguliselt ka väliskulusid (näiteks keskkonnale tekitatud kahju, mille heastamiseks tuleb
teha täiendavaid kulusid, kuid nende kulude katmist reostajad või kahju tekitajad ei kata) ELis
690,5 miljonit eurot võrra. Eestis on keskmiselt 1-2 merereostusjuhtumit kuus, enamus neist on
kergemad sorti ja ilma tõsiste keskkonnaalaste tagajärgedeta. Suuri naftareostusi toimub
keskmiselt 2 korda 10 aasta jooksul. Enamik väiksemaid naftareostusjuhtumeid jääb
lahendamata, st ei suudeta kindlaks teha reostuse päritolu ega reostuse põhjustajat. Tuvastamata
päritolu naftareostuse randa jõudmisel peab selle kokku kogumise ja kaasnevate kahjude
heastamise korraldama riik. Seega kulud on seni jäänud suuresti riigi ametiasutuste kanda.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Algatusel on suur positiivne mõju inimtervisele ning töötingimustele. Laevadel tekkinud
jäätmete merre heitmisel satuvad veekeskkonda kemikaalid, mis võivad olla kahjulikud
elusorganismide (mh inimeste) närvi- ja endokriinsüsteemidele ning põhjustada erinevaid
terviseriske. Reostuse ennetamine ja vähendamine aitab kaasa joogivee, suplusvee ja ka
toidulaua kvaliteedile, kuna meresaadused, mida inimesed söögiks tarbivad, sisaldavad
seekaudu vähem kahjulikke aineid, nagu metüülelavhõbe ja dioksiinid jms.
Direktiivi kohta teadlikkuse tõstmine on seotud ka rikkumisest teavitaja kaitsega, mis on ELis
õigusena tagatud. See aitab kaasa teabe jagamisele võimalike ebaseaduslike praktikate kohta,
mis on saadud tööga seotud tegevuste raames. Sellel on omakorda positiivne mõju
vastutustundliku tööeetika arendamisele ja meremeeste elukutse atraktiivsusele üldiselt.
Mõju regionaalarengule
Direktiivi üldine eesmärk on aidata kaasa naftareostusjuhtumite vähenemisele, saasteainete
merre heitmise vähenemisele. Sellel on positiivne mõju regionaalarengule Eestis näiteks
merega piirnevates omavalitsustes, kes on reostusjuhtumite randa jõudmisel olnud seni otseselt
kahju kannatajateks, seda nii täiendavate kulude, loodusele tekitatud kahjude kui ka negatiivse
mõjuga kohalikule sotsiaalmajanduslikule olukorrale (näiteks turismile). Vähem merereostust
vähendab kohaliku omavalitsuse riske tegeleda ootamatute reostusjuhtumitega rannikualadel.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Algatusega tehtavad muudatused parendavad liikmesriikide vahelist koostööd parema
infoliikumise tulemusena. Kuna merereostuse juhtumid puudutavad üldjuhul mitmeid riike, sest
reostus kandub meres edasi, on omavaheline koostöö väga oluline. Direktiivi muutmine
soodustab tõhusamat andmevahetust liikmesriikide vahel, paremat koostööd reostaja
tuvastamiseks ning süüdlase tabamiseks. Direktiiv mõjutab ka Eesti rahvusvahelist mainet,
näiteks merekeskkonna kaitsel ja tõhusa järelevalve süsteemi loomisel, et tagada
laevandussektori keskkonnaohutus nii siseriiklikult kui ka väljaspool Eesti mereala Eesti lipu
all sõitvatel laevadel.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1 Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut laevade põhjustatud merereostuse ning
rakendatavate karistuste direktiivi muutmiseks ja täiendamiseks, et saavutada
tõhusamat andmevahetust liikmesriikide vahel, paremat koostööd reostaja
tuvastamiseks ning süüdlase tabamiseks. Peame samas oluliseks, et direktiivi
läbivaatamise käigus eristataks selgelt erinevad karistusliigid ja nende kohaldamise
põhimõtted, võttes arvesse liikmesriikide pädevust oma karistusõiguse süsteemi
kujundamisel. Leiame, et direktiivi menetluse käigus ei tohiks seada täiendavaid
nõudeid sanktsioonide kohaldamisega seotud menetluse iseloomule ja liikmesriikidele
peab jääma paindlikkus hõlmata direktiivis nimetatud rikkumisi ka
kuriteokoosseisudega.
Selgitus: Seisukoht on seotud ettepaneku artikli 1 punkti 9 sisuga.
Toetame ettepanekuid direktiivi 2005/35EÜ11 muutmiseks ja täiendamiseks, sest see aitab
kaitsta ja parandada merekeskkonna seisundit ning seab võrdsemad ja ühtsemad põhimõtted
EL-i merealadel laevade poolt põhjustatud merereostusega tegelemiseks. Viimane on oluline
laevanduse valdkonnaga seotud ettevõtluse võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks.
Direktiivi menetlemisel on oluline selgitada mõningaid aspekte, mis on seotud karistuste
kohaldamisega. Vajalik on selgitada, mida komisjon täpsemalt mõtleb termini „administrative
penalty“ all. Eesti kohaldab karistusi formaalselt karistusõiguse, mitte haldusõiguse raames.
Kuigi senine EL õiguse analüüs näitab pigem, et mõiste „administrative penalty“ viitab sellele,
et tegemist ei pea olema formaalselt karistusõigusliku karistusega ning üldjuhul on tegemist
karistusega, mida kohaldab haldusorgan (nii nagu meie väärteoõiguses), ei ole see siiski lõpuni
selge. See ebaselgus on tekitanud küsimusi, kas mõiste „administrative penalties“ kasutamine
võib tuua kaasa ka täiendavaid formaalseid nõudeid sanktsioonimenetluse liigile. See omakorda
võiks oluliselt mõjutada meie karistus- ja haldusõiguse piiritlemist. Seetõttu oleme seni
eelistanud, et EL õigus pigem ei viita karistusmenetluse iseloomule, vaid eeldab lihtsalt
efektiivseid, proportsionaalseid ja heidutavaid karistusi jättes liikmesriikidele maksimaalse
paindlikkuse. Mõistame, et kuna antud algatuse korral on just soovitud eristuda
keskkonnakuritegude karistusõiguslikust direktiivist, on mõiste „administrative penalty“
kasutamine ehk põhjendatav. Samas ei tohiks direktiivi menetluse käigus seada täiendavaid
nõudeid menetluse iseloomule. Veelgi enam, liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus hõlmata
direktiivis nimetatud rikkumisi ka kuriteokoosseisudega, sest vastasel juhul piiraks kõnesolev
direktiiv riigi voli otsustada kriminaalkaristuste kasuks.
Problemaatiliseks peame ka direktiivi ettepaneku artikli 8 lõikeid 2 ja 3, mis näivad ümber
pööravat tõendamiskoormist. Direktiivi ettepaneku läbirääkimistel on oluline seda küsimust
selgitada, kuna ka formaalsest karistusõigusest väljapoole jäävate rikkumiste korral, mis on
sisult karistusõiguslikud, on tõendamiskoormis riigil. Juhul, kui lõigetel 2 ja 3 on nimetatud
eesmärk, siis ei poolda me tõendamiskoormise ümberpööramist.
Seoses direktiivi eelnõu artikliga 10d toome välja, et meie jaoks on rikkumisest teavitaja
kaitsega seonduva sätestamisel oluline tagada, et direktiivi ettepanekus ei minda kaugemale
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud
merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest
direktiivis (EL) 2019/193712 sätestatust. Direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 2 lõike 1 punkti a(v)
ning lisa 1 E.4.(v) kohaselt on direktiiv 2005/35/EÜ nimetatud direktiivi kohaldamisalas.
Nõustume direktiivi ettepaneku põhjenduspunktis 19 selgitatuga, et eelkõige tuleb tagada kaitse
direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldamisalasse kuuluvale laevapere liikmele, kes teatab tegelikust
või võimalikust ebaseaduslikust merreheitmisest. Meie jaoks on oluline, et seda põhimõtet ja
direktiivi (EL) 2019/1937 isikulist kohaldamisala direktiivis ei laiendataks, eriti võttes arvesse
lõigetes 1 ja 2 sätestatud välise teavituskanaliga seonduvat.
5.2 Peame oluliseks, et direktiivist tulenevate uute nõuete rakendamine ei suurendaks
asjatut bürokraatiat. Soovime, et kasutusele võetavad tehnilised lahendused
(andmebaasid, koduleheküljed) ei dubleeriks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
(IMO) ning EL tasandil kasutavaid ja liikmesriikides juba olemasolevaid lahendusi,
vaid täiendaksid vajadusel puuduvaid funktsioone. Soovime, et riikides kasutatavad
süsteemid oleksid liidestatavad uute loodavate süsteemidega.
Selgitus: Seisukoht on seotud ettepaneku artikli 1 punkti 15 sisuga.
Eelnõuga soovib komisjon luua elektroonilise raporteerimise süsteemi, kuhu liikmesriigid
peavad hakkama andma tagasisidet oma tegevuste kohta reostusjuhtumi korral (ehk siis selle
direktiivi täitmise kohta reostusjuhtumi korral); samuti hakkab EMSA avaldama avalikku infot
reostusjuhtumite kohta ja selle direktiivi rakendamisest liikmesriikides vastavalt lisa II
olevatele andmetele; ning luuakse eraldi kanal rikkumisest teavitaja info jaoks. Arvestada tuleb
sellega, et EL tasandil on varasemalt loodud juba mitmeid funktsioneerivaid infosüsteeme.
Iga andmekanali väljaarendamine, töös hoidmine ja sellesse info edastamine on seotud
kuludega. Toetame lähenemist, kus välditakse andmete topelt esitamist ja sarnase eesmärgiga
andmebaaside loomist. Soovime, et enne otsuse tegemist kaalutakse tõsiselt läbi planeeritavate
andmesüsteemide vajadus, analüüsitakse nende võimalikku funktsionaalsust ja tagatakse
maksimaalne automatiseeritus. Hetkel jääb mulje, et planeeritavate andmebaaside eesmärke
saaks lisada juba olemasolevate tehniliste lahenduste juurde.
Transpordiametis ja Keskkonnaametis on kasutuses laevade, meremeeste ja reostuste
kontrollidega seonduvad infosüsteemid. Meie jaoks on oluline, et olemasolevad infosüsteemid
(nt laevade ja meremeeste infosüsteemide senised investeeringud suurusjärgus 900 000 eurot)
ei muutuks kasutuks, vaid oleksid liidestatavad uute planeeritavate andmekogudega. Andmete
vahetus andmebaaside vahel peab olema tõhus ja turvaline ning riskid peavad olema viidud
miinimumini. Oluline on, et andmebaasid oleksid kasutatavad ka nõrga internetilevi korral
(oluline aspekt laevakontrollide läbi viimisel) ja oleksid kasutajasõbralikud. Andmebaaside
turvalisus ja andmekaitse peab olema tagatud. Topeltaruandlust tuleb vältida ja isikuandmete
kaitse ja ärisaladused peavad olema hoitud.
6 Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks sektori esindusorganisatsioonidele ning huvirühmadele
vastavalt lisas 1 väljatoodule. Ministeeriumitest on eelnõu saadetud Justiitsministeeriumile ning
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Arvamust avaldas Justiitsministeerium, kelle
arvamusega on ka arvestatud (vt. Lisa 2).
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest
teavitavate isikute kaitse kohta