Hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste esitamine täiendavalt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU SEPTEMBER 2023 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused, asutamise ja lõpetamise korra ning kontrolli tema tegevuse üle.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ühistute“ sõnaga „tulundusühistute“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Hoiu-laenuühistu tegevust, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga, käsitatakse avalikkuselt hoiuste kaasamiseks krediidiasutuste seaduse § 4 lõike 3 tähenduses ning hoiu-laenuühistule kohaldatakse krediidiasutuste seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut.“; 4) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, kelle tegevuseks on üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine.“; 5) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja tegevuskoht“; 7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmesuse alusel ja ta moodustatakse, arvestades käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.“; 8) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoiu-laenuühistu asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis.“; 10) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused (1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb järgmiste tehingute tegemises: 1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 1 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja muud äriühingute finantseerimise tehingud; 3) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; 4) liisingutehingud. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele osutada järgmisi teenuseid: 1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutuse, struktuurifondi, makseagentuuri või teise sellise isiku pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine; 2) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes. (3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja muudele isikutele osutada: 1) valuutavahetusteenuseid; 2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule. (4) Hoiu-laenuühistu võib teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu osutatavaid teenuseid. (5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid välisriigis piiriüleselt ega filiaali kaudu.“; 11) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tegevuspiirkond,“; 12) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.“; 13) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ja vastavalt sellele liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või ühine majandustegevus, milles liikmed osalevad ja millega hoiu-laenuühistu teenib oma liikmete ühiseid majanduslikke huve.“; 14) paragrahvis 11 asendatakse sõnad „Eesti krediidiasutuses“ sõnadega „Eestis tegevusloa saanud krediidi- või makseasutuses“; 15) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule: 1) osakapitali suurus; 2) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed; 3) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud; 4) Eesti krediidi- või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.“; 16) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatule kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu kohta käesoleva seaduse § 14 punktides 1–3 nimetatud andmed.“; 17) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „6 eurot“ tekstiosaga „40 eurot“; 18) paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda:“; 20) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hoiu-laenuühistusse liikmena vastuvõtmist on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige osaleb ühistu majandustegevuses.“; 21) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei tohi olla juriidiline isik, kelles samal hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne osalus.“; 22) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Hoiu-laenuühistu liikmete arv ja liikmete nimekiri“; 23) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele kantakse hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sidevahendite andmed. (5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikmete nimekirja viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul. (6) Hoiu-laenuühistu liikmete sidevahendite andmeid ei esita ühistu juhatus äriregistrile. (7) Hoiu-laenuühistu juhatus kohustub liikmete nimekirja hoidma ajakohasena ja kandma muudatuse liikmete nimekirja 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates.“; 25) paragrahvi 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31 950 eurot“ tekstiosaga „50 000 eurot“; 26) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest arvates. Hoiu-laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse, millega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine.“; 28) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 eurot“ tekstiosaga „50 eurot“; 3 29) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse vastavalt käesoleva seaduse § 271 lõigetes 4 ja 5 sätestatule;“; 30) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus, täisosanikuna usaldusühingus või omada üle kümneprotsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas;“; 31) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses: „§ 271. Nõuded likviidsusele (1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise. (2) Stressiolukorra all käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses mõistetakse olukorda, kus hoiu- laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele kümme protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul või tagastama liikmetele 25 protsenti osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. (3) Hoiu-laenuühistu on kohustatud oma äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistu finantseerimine ei tugineks liiga lühiajalistele või vähestele allikatele. Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu-laenuühistu kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada hoiu-laenuühistu jätkusuutlikku tegevust. (4) Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 30-päevase ajavahemiku kohta strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 30 päeva. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koormamata likviidne vara tähendab vara, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul, sealhulgas sularaha, arvelduskontol olevad rahalised vahendid ja muu vara. Likviidne vara on muu hulgas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole suurem kui 1,6 protsenti; 2) eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra.“; 32) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima kooskõlas hoiu-laenuühistu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjaga ajakohase teabe alusel laenusaaja krediidivõimelisust ja piisava tagatise olemasolu.“; 33) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“; 34) paragrahvi 28 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud isikutele või nimetatud isikutega seotud isikutele antud laenude summa või muude käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud teenuste koguväärtus ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui viiekordselt ega viit protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“; 35) paragrahvi 28 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul ei tohi laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“; 36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Hoiu-laenuühistu ei tohi anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ega endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, välja arvatud ühistupangale, ega osutada nimetatud isikutele muid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid.“; 37) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Liikme krediidivõimelisuse hindamine (1) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks peab hoiu- laenuühistu sise-eeskirjaga kehtestama liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes selle väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmisi näitajaid liikme kohta: 1) varaline seisund, regulaarse sissetuleku suurus ja hoiu-laenuühistusse tehtud osamaksete kogusumma; 2) võetud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmise ajalugu; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmine ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) hoiu-laenuühistule teada olevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus liikme krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava teenuse osutamise lepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. 5 (2) Krediidivõimelisuse hindamiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas olema krediidi andmise kohta sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida liikme võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. (3) Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara. (4) Hoiu-laenuühistul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud liikme regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on liikme sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on liikme sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt liikme töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades liikme sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus liikme regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. (5) Hoiu-laenuühistu kontrollib liikme esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral liikme esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. (6) Hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel. (7) Miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhtele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 38) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on vähemalt 50 liiget. Kui hoiu-laenuühistus on vähem kui 50 liiget, peab tal olema laenukomitee, kui see on põhikirjaga ette nähtud.“; 39) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses: „5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise sisekontrollieeskirjad; 6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise ning nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema krediidivõimelisuse hindamise, liikmele teabe andmise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra ning krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja korra; 7) liikmega vaidluste lahendamise korra; 8) hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise korra.”; 6 40) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) audiitori ja revisjonikomisjoni liikme nimetamine, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;“; 41) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „(51) tegevusloa, sealhulgas krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamise otsustamine;"; 42) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevuse võib täielikult või osaliselt üle anda volinike koosolekule üksnes kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 324.“; 44) seadust täiendatakse §-dega 321–325 järgmises sõnastuses: „§ 321. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakord (1) Üldkoosoleku päevakorrale kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui: 1) ilmneb, et hoiu-laenuühistu netovara suurus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses sätestatule; 2) ilmneb, et hoiu-laenuühistu ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud nõudeid; 3) seda nõuab vähemalt üks kümnendik liikmetest või volinikest; 4) seda nõuab nõukogu; 5) seda nõuab revisjonikomisjoni liige või audiitor. (3) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. § 322. Vara vähenemine (1) Käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud juhul peavad liikmed erakorralisel üldkoosolekul otsustama: 1) osakapitali suurendamise, tingimusel et netovara suurus vastaks tegutsemise igal ajahetkel vähemalt osakapitalile; 2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena hoiu-laenuühistu netovara suurus vastaks käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses ning §-des 27, 271 ja 28 sätestatud nõuetele; 3) hoiu-laenuühistu lõpetamise või ühinemise; 4) pankrotiavalduse esitamise. (2) Hoiu-laenuühistu suhtes ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut. § 323. Erikontroll (1) Hoiu-laenuühistu erikontrolli korraldamisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 71 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. 7 (2) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda hoiu-laenuühistu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. (3) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt üks kümnendik ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. § 324. Volinike koosolek (1) Kui hoiu-laenuühistul on vähemalt 500 liiget, võib hoiu-laenuühistu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peab hoiu-laenuühistul olema vähemalt 20 volinikku. Ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta. (3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kes ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (4) Põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, on tühine. § 325. Hoiu-laenuühistu nõukogu (1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust, korraldab juhtimist ja teostab kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule ja volinike koosolekule selle olemasolu korral. (2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige. (4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. (5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse. (6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel selliste tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest, sealhulgas tehingud, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes; 2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; 3) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine. 8 (7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolekut vaja või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimus ei kehti kolmandate isikute suhtes.“; 45) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm liiget“ sõnadega „kaks liiget“; 46) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Juhatuse liikme kohustused ja vastutus (1) Hoiu-laenuühistu juhatus on muu hulgas kohustatud: 1) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks; 2) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske; 3) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest; 4) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide ja heade tavadega; 5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. (2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu-laenuühistu tegevusest ja majanduslikust olukorrast. (3) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest. (4) Juhatus peab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul andma ülevaate käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitama kava või ettepanekud, millal ja mis viisil need rikkumised kõrvaldatakse.”; 47) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded (1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi koos juhtorgan) või laenukomitee liikmeks ega revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla isik: 1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 2) kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. 9 (2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu- laenuühistu juhtorgani liige. (3) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige ega audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik. (4) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu selline tegevus. (5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu-laenuühistus. (6) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liige ja töötaja, laenukomitee liige ja revisjonikomisjoni liige on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. (7) Hoiu-laenuühistu säilitab käesoleva paragrahvi lõike 2 kolmandas lauses sätestatud andmete ja dokumentide originaale või koopiaid viis aastat pärast töösuhte lõppemist.“; 48) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Revisjonikomisjon revideerib hoiu-laenuühistu tegevust, sealhulgas: 1) kontrollib hoiu-laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust õigusaktidele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale tavale; 2) teostab järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise-eeskirjade ning hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt; 3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes; 4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ette nähtud aruandeid. (2) Hoiu-laenuühistu tagab revisjonikomisjonile kõik revisjonikomisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (3) Revisjonikomisjon on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele, viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja üldkoosolekule ning hoiu-laenuühistu volinikele nende olemasolu korral.“; 49) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 10 „(1) Revisjonikomisjon esitab hoiu-laenuühistu juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta nende olemasolu korral. Ülevaade peab sisaldama hinnangut ka vastavusriski ja potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatustest. (2) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates, nõuab revisjonikomisjon vastavalt käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktile 5 juhatuselt hoiu-laenuühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.“; 50) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.“; 52) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab hoiu-laenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Käesoleva seaduse §-s 27 ja 28 sätestatud nõuete puhul viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja § 271 lõikes 4 sätestatud nõude puhul vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana.“; 53) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab audiitorettevõtja hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja olemasolu korral volinikele aruande, milles avaldab arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete järgimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 nimetatud nõuete rikkumise tuvastamise korral tuleb lisada viide seadusest tulenevale nõudele, millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning selgitus, milles seisneb seadusest tuleneva nõude rikkumine.“; 54) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE § 411. Raamatupidamise korraldamine (1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest õigusaktidest ning hoiu-laenuühistu põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. (2) Raamatupidamisega tagatakse tõese teabe saamine hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja majandustegevuse kohta. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu- laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele. § 412. Aruanded ja nende esitamine 11 (1) Hoiu-laenuühistu juhatus koostab ja esitab revisjonikomisjonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul hoiu- laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja andmed liikmete arvu kohta. (3) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist. (4) Revisjonikomisjoni liige võib nõuda hoiu-laenuühistu juhatuselt muid käesolevas paragrahvis nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid. § 413. Liikme õigus saada teavet, andmete säilitamine ja hoiu-laenuühistu kohta avalikustatav teave (1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist. (2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid: 1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne; 2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga; 3) viimati koostatud vandeaudiitori arvamus vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 4; 4) käesoleva seaduse § 271 lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta; 5) käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud teave hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete sidevahendite andmed; 6) äriregistrile esitatav ühistu liikmete nimekiri, millele on lisatud iga liikme sidevahendite andmed; 7) teave väljastatud laenude kohta laenusaajate kaupa viimase kuu lõpu seisuga; 8) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga; 9) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on nimetatud teabe ja dokumendid teinud liikmetele kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või edastanud muul viisil. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud andmeid säilitab hoiu-laenuühistu viis aastat pärast juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud isikuandmeid töötleb hoiu-laenuühistu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 12 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitab hoiu-laenuühistu kolm aastat pärast liikme liikmesuse lõppemist. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 4, 7 ja 8 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitatavad täpsemad nõuded. (8) Hoiu-laenuühistu auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peavad olema kättesaadavad hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. (9) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikme nõudmisel edastama käesolevas paragrahvis nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu. § 414. Teabe esitamine Eesti Pangale Hoiu-laenuühistu esitab Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid riikliku statistika seaduses, Eesti Panga seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.“; 55) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine); 2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);“; 56) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU PANKROT § 451. Pankrotiseaduse kohaldamine hoiu-laenuühistu pankroti korral Hoiu-laenuühistu pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. § 452. Ajutise halduri nimetamine Kui kohus on võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab ta kolme päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus seitsme päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates. § 453. Pankroti väljakuulutamine ja hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldamine Lisaks pankrotiseaduse § 31 lõikes 11 sätestatule eeldatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetust, kui hoiu-laenuühistu netovara on alla käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud määra. § 454. Hoiu-laenuühistu pankrotimäärusest teavitamine (1) Haldur teavitab kõiki hoiustajaid ja teisi teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hoiu-laenuühistu teadaolevate võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2. 13 (2) Haldur teavitab kõiki isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja esitab andmed enda kutsealase maksekonto kohta, millele tasutakse hoiu- laenuühistule võlgnetavad summad. § 455. Nõuete rahuldamisjärgud Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) hoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded; 3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded; 4) muud tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded.”; 57) seadust täiendatakse §-dega 471–473 järgmises sõnastuses: „§ 471. Hoiu-laenuühistute moodustamine ja edasine tegevus pärast 2024. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni (1) Pärast 2024. aasta 1. aprilli ei või tulundusühistut hoiu-laenuühistuna moodustada ega teda sellisel kujul äriregistrisse kanda. (2) Enne 2024. aasta 1. aprilli asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või enam uusi liikmeid pärast 2025. aasta 1. jaanuari vastu võtta. (3) Enne 2024. aasta 1. aprilli asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või alates 2026. aasta 1. jaanuarist uusi hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse- või laenulepingute kehtivust pikendada. § 472. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni nõuetega (1) Enne 2024. aasta 1. aprilli asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab oma tegevuse ning dokumendid viima vastavusse käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni § 2 lõigetes 4–6, § 3 lõikes 1, § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 6, § 7 lõike 2 punktides 11 ja 12, § 10 lõikes 1, §- des 11, 14 ja 15, § 17 lõigetes 31 ja 5, § 18 lõigetes 4–7, § 22 lõigetes 3 ja 6, § 23 lõikes 1, § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3, §-s 271, § 28 lõigetes 1, 11, 7, 9 ja 10, §-s 281, § 29 lõigetes 1, 5 ja 6, § 31 lõike 2 punktides 5–7, § 32 lõike 1 punktis 4, § 32 lõikes 3, §-des 321–325, § 34 lõikes 1, §-des 341 ja 36, § 37 lõikes 1, §-des 39 ja 40, § 41 lõigetes 1, 4 ja 5, §-des 411, 412 ja 414, § 43 lõikes 3 ning § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetega hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks. (2) Nende liikmete suhtes, kes astuvad hoiu-laenuühistu liikmeks pärast 2024. aasta 1. aprilli, kohaldatakse käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni § 16 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 sätestatud sisseastumismaksu ja osamaksu määra liikmeks astumise ajal. § 473. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine (1) Enne käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprilli asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse vormis, sealhulgas ühistupangana. (2) Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi 14 väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul, kui vastaval tulundusühistul on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või krediidi andmise jaoks krediidiandja tegevusluba. Eeltoodud juhul peab hoiu-laenuühistu hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks oma tegevuse lõpetama või jätkama tulundusühistuna, ilma et teda käsitataks hoiu- laenuühistuna. (3) Kui hoiu-laenuühistu on vastavalt krediidiasutuste seadusele tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega hoiu-laenuühistusse uusi liikmeid vastu võtta.“; 58) seadust täiendatakse §-ga 49 järgmises sõnastuses: „§ 49. Hoiu-laenuühistu seaduse kehtetuks tunnistamine Hoiu-laenuühistu seadus tunnistatakse kehtetuks 2029. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesolevat seadust ei kohaldata hoiu-laenuühistule, kui mitte ühegi tema sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.”. § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis.“; 3) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „, siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe“ sõnadega „ning siseauditi üksuse juhi“; 4) paragrahvi 131 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui ühistupanga tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 15 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta. Nimetatud aruande puhul viiakse hindamine läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800.”; 6) paragrahvi 29 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut käesolevas peatükis toodud erisustega.“; 8) paragrahvi 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule“; 10) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11 järgmises sõnastuses: „6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded; 7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord; 8) osamaksu suurus ja tasumise kord; 9) osakapitali suurus; 10) reservkapitali ja muude reservide suurus ning moodustamise kord; 11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.“; 12) paragrahvi 42 lõige 4 ja § 421 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 421 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule, 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.“; 14) paragrahvi 421 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Üldkoosolek võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.“; 15) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses: „§ 422. Juhatuse liikmed (1) Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. (3) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“; 16 16) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 44. Ühistupanga osa- ja algkapital (1) Ühistupanga osakapital võib erinevalt käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. (2) Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest. (3) Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest. (4) Ühistupanga juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra võrreldes riigi andmekogudes ja Finantsinspektsiooni veebilehel kajastuva summaga. (5) Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.“; 17) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses: "§ 441. Ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine (1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui tema osakapital on vähemalt viis miljonit eurot. (2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist välisriigis. (3) Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro. § 442. Osalus ühistupangas (1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest. (2) Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“; 18) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks; 17 19) paragrahvi 49 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, revisjonikomisjoni liige“; 20) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut“; 21) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige,“; 22) paragrahvi 54 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja tekstiosa „või revisjonikomisjoni esimees“; 23) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige, revident,“; 24) paragrahvi 59 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks võib olla isik, kellel lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.”; 26) paragrahvi 60 lõigetest 2 ja 5 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“ vastavas arvus; 27) paragrahvi 60 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 60 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“; 29) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;”; 30) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.“; 31) paragrahvi 116 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. (5) Kui ühistupanka ei lõpetata vabatahtlikult kuue kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist.“. § 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus makseasutuse või e-raha asutuse aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või hoiu- 18 laenuühistu puhul liikme osamaksust või mis võimaldab olulise mõju teostamist äriühingu juhtorganite üle.”. § 5. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduse § 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses: „(37) Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäeval]. a nr […] Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 19  September 2023 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Eelnõu eesmärgid ja lühisisu Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamine eesmärk on võimaldada hoiu-laenuühistutele sujuv üleminek ühistupanga või nn tavalise panga tegutsemismudelile. Seeläbi tagatakse ühistulise finantstegevuse läbipaistvus ning ühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse läbi Finantsinspektsiooni järelevalve. Need ühistud, kes panga tegevusluba taotleda ei soovi või ei ole selleks võimelised, võivad jätkata tavalise tulundusühistu vormis (sel juhul aga kaob õigus hoiuseid kaasata). Rahandusministeerium on tegelenud mitmeid aastaid hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimaliku muutmisega. Juba 2017. a. avalikustati väljatöötamiskavatsus ja 2020. a. sügisel vastav eelnõu. Probleemid ühistutega on ajaga aga samas süvenenud (vt täpsemalt järgmist peatükki). Seetõttu on koostanud Rahandusministeerium eelnõu (õigemini täiendanud 2020. a. eelnõu versiooni), milles sisalduvate nõuete rakendamise saab jagada põhimõtteliselt kolmeks erinevaks ajaliseks etapiks: Joonis 1. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused ja rakendamise ajakava a)2024 a)2025 2026 2027 2028 I. ETAPP II. ETAPP III. ETAPP  Alates käesoleva aasta 2024. aasta  Hiljemalt 2025. a. 1. jaanuariks  Hiljemalt 2027. a. 1. jaanuariks peab ühistu 1. aprillist keelustatakse piiratakse volitamist (praegu liitudes ära otsustama, kas ta jätkab edaspidi oma hoiuseintresside reklaam. Seda antakse hääleõigus ära ja tavaliselt tegevust pangana. eelkõige põhjusel, et sellistele ühistu juhtidele), ning antakse  Alates 2029. algusest on hoiu-laenuühistutel hoiustele ei laiene riiklik liikmetele rohkem õigusi nende huve kolm võimalust kuidas jätkata: Tagatisfondi kaitse. esindava voliniku valimiseks. Samuti o kui soov on kaasata jätkuvalt hoiuseid,  Peale seaduse jõustumist enam piiratakse laenamist teistele siis võib edasi tegutseda üksnes tavalise uusi hoiu-laenuühistuid asutada ei finantsasutustele, kuna see võib panga või ühistupanga vormis; saa. tekitada selge huvide konflikti. o kui soov on pakkuda makseteenuseid või  Samuti tuleb tagada, et ühistu liige  Tehakse veel mitmeid muid tarbijatele laene, siis saab edasi tegutseda saaks kogu talle vajaliku muudatusi – tõstetakse kapitalinõuet, kas makseasutuse või krediidiandjana; informatsiooni – teabe nii tema täiendatakse nõudeid auditile, o kui soov ei ole eelnimetatud hoiuse seisu ja kogunenud tõstetakse sisseastumis- ja osamaksu finantsteenuseid osutada, võib jätkata ka intressitulu kohta, samuti ka selle määra. tavalise tulundusühistuna. kohta, kellele ühistu tema raha  Samuti lõpetatakse uute liikmete välja laenab. vastuvõtmine. 1 1.1.2. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja tänased praktilised probleemid1 Eesti õiguse kohaselt saab täna ühistulises (tulundusühistu)2 vormis finantsteenuseid osutada kahel võimalikul viisil asutades selleks, kas: a) hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) või b) ühistupanga. Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 21 HLÜ-d3. Ühtegi ühistupanka seni asutatud ei ole. HLÜ on täna sisuliselt ainuke finantseerimisasutuse vorm, mis ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla (v.a juhul kui HLÜ soovib osutada ka makseteenuseid – sel juhul peab FI luba olemas olema). Samas kuuluvad üldjuhul kõik teised finantsteenuseid osutavad isikud – krediidiasutused (pangad), tarbimiskrediiti väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, kindlustusandjad, ühisrahastajad (osaliselt), makseasutused ja e-raha asutused jt – Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Edaspidi ka krüptovara teenuse osutajad. Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS)4. Hoiu-laenuühistu seaduse algse mõtte kohaselt moodustatakse ühistu konkreetses piirkonnas (kas nt ühes vallas või sellega piirnevates valdades) ja liikmeteks peaksid astuma selle piirkonna elanikud/ettevõtjad. Seaduses on ette nähtud liikmeks astumise tingimused (sisseastumismaksu ja osamaksu suurus) ning liikme õigus ühistu tegevuse teemal kaasa rääkida. Seaduse mõtte kohaselt peaksid seeläbi ühistu liikmed ise ühistu tegevust kontrollima (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte) ja see on üks peamine põhjus, miks ei ole ühistutele kehtestatud ka riiklikku järelevalvet. Lisaks on ühistutel võrreldes tavaliste äriühingutega üks oluline erinevus – sõltumata ühistu liikme sisse makstud kapitali suurusest on igal liikmel alati üks hääl. Kas aga HLÜ-d eeltoodud liikmelisuse põhimõtetest ka praktikas lähtuvad ja kui palju on nende tegevus kooskõlas seaduse algse mõttega? Näiteks kui HLÜ kaasab liikmeteks isikuid üle Eesti ja liikmeks saamine on suhteliselt lihtne (madal sisseastumismaks ja osamaks), kuid samas liikmed ühistu tegemistesse väga ei panusta ning ei tunne huvi (näiteks ei osale hääletamisel), siis on küsitav, kuidas ikkagi seaduse tasemel ettenähtud sotsiaalse kontrolli põhimõte reaalselt toimib.5 Probleemi süvendab ka asjaolu, et tihtipeale ei ole liikmetel võimalust saada teavet ühistu juhtide kohta (nt ühistu kodulehelt seda infot ülemäära ei leia), samuti kellele laenatakse edasi tema hoiustatud raha või isegi infot oma hoiustatud raha kohta. Samuti ei teata ka seda, et kes on üldse ühistu teised liikmed. Lisaks, kuigi seaduse kohaselt on igal liikmel alati üks hääl, siis on üksjagu küsitav kui palju liikmed ise oma hääleõigust teostavad. Meedias on kajastatud mitmeid juhtumeid, kus liikmeid esindab tegelikult ühistu poolt määratud volinik. Kuigi volinike kasutamine on iseenesest mõistetav just suuremate ühistute liikmete arvu korral (arvestades sellega seonduvat keerukust saada kokku vajalikku kvoorumit üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks), siis samas niimoodi juba ette määratud volitamine ühistuga liitumisel tähendab seda, et liikmed ei saa ise valida volinikku, kes nende huve peaks liikmete üldkoosolekul esindama. Oluline on ka märkida, et Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses (teatud juhtudel ka rohkem), ei 1 https://blogi.fin.ee/2023/02/hoiu-laenuuhistutega-seonduvad-muudid-ja-vajadus-seadust-muuta/ 2 Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka HLÜ-de ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk peaks olema eelkõige oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Peamise finantsteenusena peaks HLÜ oma liikmetelt kaasama hoiuseid ja väljastama teistpidi neile laene. 3 https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 4 Enne seda sätestas HLÜ-de tegevuse alused Eesti Panga Presidendi vastav määrus. 5 Hoiu-laenuühistutes sotsiaalse kontrolli mitte-toimivusele praktikas on osundatud ka Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja J. Tõrs: https://www.err.ee/1608863033/jaak-tors-rahandusministri-vagitukk-korrastada-aastatega- tekkinud-segadus 2 taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Samas võib jääda avalikkusele sageli väär mulje, et ka ühistutes olevad hoiused on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Kokkuvõtvalt võib kehtiva olukorra probleemid välja tuua järgmiselt (lihtsustatult ja üldistatult): 1) paljud inimesed ei taju (nii laiem avalikkus kui ka ühistute liikmed), et ühistu pole pank/krediidiasutus, ei allu finantsjärelevalvele ja pole Tagatisfondi kaitset; 2) liikmete motivatsioon/võimalused ühistute tegemistes kaasa rääkida on väike: - näiteks ei osaleta üldkoosolekutel; - algne sotsiaalse kontrolli idee on n-ö kaotsi läinud (liikmed ei huvitu sellest, kes on juhid, kellele laene väljastatakse), ei olda ka kursis, et kes on teised liikmed; - kohati on oma õiguste nn edasi volitamine väga massiline (sisuliselt antakse volitused liitudes kohe juhtidele); 3) ühistute tegevus on sageli üsna läbipaistmatu – nt mitmetel ühistutel majandusaasta aruanded esitamata; mitmetel juhtudel ühistu ei esita või ei tee kättesaadavaks oma liikmetele vajalikku või asjakohast teavet; 4) ühistu sisene kontrollorgan – revisjonikomisjon – ei suuda võimalikke riskikohti tuvastada või ei pruugi olla sõltumatu; 5) paljude ühistute puhul ei ole selge, milles seisneb ühistegevus (sisuliselt liikmed on tavalised hoiustajad (võrreldavad pangaklientidega) – nad hoiustavad ühistus üksnes oma rahalised vahendid aga ei osale mingis muus vormis ühistegevuses (mis peaks olema samas hoiu-laenuühistu algne idee). Samuti osad ühistud ei ole üldse hoiuseid kaasanud. 1.1.3. Käesoleva eelnõuga kaasnevad muudatused Eelkõige tulenevalt eeltoodud põhjustest on osutunud vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmine. Muudatused saab jagada kolmeks erinevaks rühmaks sõltuvalt sellest, et millal need rakenduvad. (i) nn esimese etapi muudatused (2024):  uusi hoiu-laenuühistuid ei saa enam pärast käesoleva seaduseelnõu jõustumist moodustada, seda saab ühistulises vormis teha üksnes ühistupangana. Enne seaduse jõustumist moodustatud ja tegutsenud ühistud võivad aga oma tegevust teatud ajani (üleminekuperioodi jooksul) jätkata – eeltoodu on vajalik eelkõige hoidmaks ära täiendavalt probleemide eskaleerumist;  alates 2024. aasta 1. aprillist keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Avalikkus ega ka mitmed ühistute liikmed ei taju, et hoiu-laenuühistu ei ole pank ja hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisskeemi – Tagatisfondi – poolt. Samas on mitmete (eelkõige suurte) ühistute hoiuseintresside reklaam üsna agressiivne;  lisaks antakse ühistu liikmetele rohkem õigusi teabe saamise osas, mis puudutab konkreetse ühistu liikme rahalisi vahendeid, väljastatud laenude kohta, sealhulgas nõuda ja saada teavet juhtorganite liikmetelt ning teavet, mis on saadud HLÜ sisemise kontrolli teostamise tulemusel HLÜ äritegevuse seadusele vastavuse kohta;  tõstetakse sisseastumismaksu 6 eurolt 40 euroni ja osamaksu 30 eurolt 50 eurole (arvestades, et kehtivad tasemed on kehtinud juba 1999. aastast saati). (ii) nn teise etapi muudatused (2025): Teises etapis tehtavad muudatused, mis rakenduvad 2025. aasta 1. jaanuaril ja mis suurendavad tegutsevate hoiu-laenuühistute läbipaistvust või maandavad senisest rohkem võimalikke huvide konflikte, on eelkõige järgmised (see on ka nn ettevalmistav ja üleminekuperiood panga või ühistupanga tegevusloa taotlemiseks): 3  antakse hoiu-laenuühistu liikmetele võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt rohkem õigusi: - üldkoosoleku kokkukutsumisele ja erikontrolli läbiviimisele – nt võrreldes tavapäraste tulundusühistutega nähakse ette võimalused kutsuda üldkoosolekuid kokku või viia läbi ühistus erikontroll ka juhul, kui seda soovib väiksem arv ühistu liikmeid; - samuti nähakse ette võimalused kuidas ühistu liikmed saaksid ka rohkem omavahel nö kontakteeruda;  piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele;  täpsustakse volitamise reegleid selliselt, et HLÜ-de liikmeid esindavad volinikud oleksid usaldusväärsed ja HLÜ juhtorganite liikmetest sõltumatud (nt esineb praktikat, kus mõne ühistuga liitmisel nähakse liitumislepingus ette, et liikmeks saav isik annab nö kohe oma hääleõiguse ära (s.t liitumisel nähakse automaatselt ette, et tulevase liikme (hääle)õigus antakse üle eelnevalt kindlaks määratud volinikule, kes on nt ühistu juhatuse liige ehk tegelikult annavad liikmed kontrolli üle juhatusele), kuigi nimetatud liige ei pruugi volitusest ega selle tagajärgedest teadlik olla);  tõhustatakse välise audiitorkontrolli reegleid ja täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud nõudeid – nähakse, ette, et mida veel väline finantsaudiitor peaks kontrollima (eelkõige likviidsusnõudeid) ja audiitori „leiud“ peavad jõudma ka liikmeteni, samuti pannakse ka revisjonikomisjonile täpsemad ülesanded, mida tuleb revideerida ning vastavad „leiud“ tuleb samuti teatavaks teha mh ühistu liikmetele;  suurendatakse minimaalset osakapitali nõuet praeguselt 31 950 eurolt 50 000 euroni;  muudetakse likviidsusnõudeid;  nähakse ette uued nõuded ühistu juhtide usaldusväärsusele ja kohustustele;  samas vastupidiselt eeltooduga tehakse ka üks leevendav muudatus – kaotatakse territoriaalsuse piirang (st kohustus tegutseda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või omavahel piirnevate KOV-de haldusterritooriumil). (iii) nn kolmanda etapi muudatused (2026 – 2028): Kolmandas etapis tehakse ja rakendatakse muudatused, mille kohaselt hoiu-laenuühistud peavad saama hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa. Sellele aga eelneb see, et ühistu peab hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas ta soovib Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitada. Kui ta seda ei tee, siis peab ta oma tegevuse senisel kujul lõpetama (s.t. finantstegevuse). Kui ühistu panga tegevusluba ei saa, siis ta ei pea oma tegevust päris lõpetama, vaid ta võib jätkata tavalise tulundusühistuna (kus hoiuste kaasamine on samas keelatud). Sel juhul säilib võimalus osutada tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, eeltoodu osas peab vastav tulundusühistu saama aga Finantsinspektsioonilt makseasutuse või krediidiandja tegevusloa (mille taotlemine on nö tunduvalt lihtsam kui pangaloa saamine – täna on juba kahel ühistul makseasutuse tegevusluba olemas). Ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja ja tulundusühistu võib jätkata selle tegevusega ilma et ta omaks Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa, saavad ka Tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed osafondi jm). Kokkuvõtvalt – miks on vaja ühistud allutada Finantsinspektsiooni tegevusloa režiimi alla – seda põhjusel, et sisuliselt ükskõik milliseid uusi nõudeid kehtestada, siis nende täitmise kontrollimine ilma riikliku järelevalveorganita ei ole tõenäoliselt efektiivne. Meedias on märgitud, et Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) on ühistutele tegevusloa andnud ja teeb ka järelevalvet ning võib tekkida seega küsimus, et milleks on vaja täiendavalt kehtivat seadust niimoodi muuta. Oluline on aga märkida, et RAB ei tee järelevalvet finantsteenuste alaste nõuete täitmise eest, vaid RAB-i järelevalve piirdub puhtalt üksnes rahapesu tõkestamisega. Probleemid ühistutes ei ole aga seotud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. 4 Samuti Eesti Pangale esitatav aruandlus ei ole piisav järelevalve tegemiseks ega probleemide ennetamiseks ning Eesti Pangal ei ole ka sellist kohustust. Mh on tehtud ka ettepanekuid tõmmata nö joon traditsiooniliste ja ühistute algsest ideest võõrdunud hoiu- laenuühistute vahele ning nõuded kehtestada vaid viimastele. Seadusega on keeruline või sisuliselt võimatu nö paika panna, millised on „traditsioonilised“ hoiu-laenuühistud, kus liikmetel on juhtimises/kontrollimises teatud roll olemas ja millised pigem toimivad tavapäraste „laenukontoritena“, kus liikmetel puudub igasugune roll juhtimises ja kontrollis. Samuti ei saa seadusega suunata ühistute liikmeid olema aktiivsemad või võtma endale rolli ühistu juhtimises või kontrollimises, kui liikmed seda ise teha ei soovi. Seega ei ole võimalik niimoodi nõudeid seaduses sätestada. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti põhjalikult ka hoiu-laenuühistute viimist Finantsinspektsiooni järelevalve alla muul kujul. Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui HLÜ kaasatud hoiuste maht on üle 5 mln euro või liikmete arv on üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja üksnes sellistele ühistutele oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes täna kehtiv regulatsioon. Siiski leiti, et sellise künnise sätestamine oleks mõnevõrra kunstlik ja allapoole seda künnist jäävate ühistute puhul oleks jätkuvalt küsimus, et kuidas efektiivselt tagada vastavate nõuete täitmine. Lisaks tasub märkida, et sõltuvalt panga (sh ühistupanga) suurusest on Finantsinspektsioonil ka diskretsiooniõigus – rakendada nö leebemaid nõudeid väiksematele pankadele. Mh on sel juhul variant lähtuda ka Leedu mudelist – on üks keskühistu (ühistupank), kes koondab teisi väiksemaid ühistuid ja kontrollib neid, sh ka need väiksemad ühistud on pangad, kuid neile ei rakendu kõik pangandusreeglid. Sisuliselt võib ka Finantsinspektsioon Eestis diskretsiooni korras sellist mudelit rakendada (kuna see valikuvõimalus tuleneb EL otsekohalduvast pangandusmäärusest6). Selle kohaselt võib Finantsinspektsioon vabastada panga eelnimetatud määruse osade 2 – 8 täitmisest (nõuded omavahenditele, riskide kontsentreerumisele, likviidsusele, avalikustamisele jms). Võimalik siiski, et nn keskühistu (central body) mudel vajaks sisustamist ka sel juhul meie seaduses. Samuti nõuaks see ühistute endi poolset initsiatiivi selline keskühistu moodustada. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kristen Leppik ([email protected]) ning sama osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid sisaldub otseselt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis7. Nimelt selle punkti 11.9 kohaselt (mis puudutab eelkõige inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse või täpsemalt selle ennetamist) peab rahandusminister esitama 2023. a. septembris valitsusele hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 6 Vt täpsemalt EL määrus nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus/CRR) artikkel 10: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02013R0575-20230101 7 https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download 5 Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmis (arengukavas)8 lk 10 on lisaks märgitud, et Rahandusministeerium kaalub hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimalikku muutmist, et tagada hoiustajate suurem kaitse ja suurem kontroll ühistute üle. Eelnõuga muudetakse: 1) hoiu-laenuühistu seaduse redaktsiooni RT I, 05.05.2022, 12 2) krediidiasutuste seaduse redaktsiooni RT I, 17.03.2023, 14 3) krediidiandjate ja –vahendajate seaduse redaktsiooni RT I, 03.06.2022, 18 4) makseasutuste ja e-raha asutuste redaktsiooni RT I, 01.03.2023, 52 5) reklaamiseaduse redaktsiooni RT I, 27.02.2022, 5 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga lisatakse hoiu-laenuühistu seadusesse hoiu-laenuühistu pankrotimenetlust reguleerivaid sätteid. 2. Seaduse eesmärk Kehtiv regulatsioon, tegutsevad hoiu-laenuühistud ja plaanitava seaduseelnõu lühisisu 2.1. Kehtiv regulatsioon HLÜS § 3 lõike 2 kohaselt on HLÜ tulundusühistu. Nagu eespool märgitud, siis vastavalt tulundusühistuseaduse (edaspidi TÜS) § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Klassikaliselt on HLÜ-de klientideks/liikmeteks erinevate riikide näitel eelkõige eraisikud. Peamise finantsteenusena kaasatakse liikmetelt hoiuseid ja neile väljastatakse krediite, mis reeglina ei hõlma hüpoteekkrediite. HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri oma liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu-laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid. Kuid olenevalt kultuurilisest, sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust taustast, on selliste ühingute areng ja regulatsioonid riigiti väga erinevad. Rahvusvaheliselt tuntakse nii hoiu-laenuühistuid (ingl savings and credit co-operative) kui krediidiühistuid (ingl credit union), kusjuures nende tegevusel on mõnevõrra erinev tähendus. Mõlema termini kasutus ei ole järjekindel ja sisustatakse riigiti erinevalt. Terminit „credit union“ kasutatakse eelkõige anglo-ameerika õigussüsteemiga riikides, kus ühistud on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses saanud alguse ettevõtjate või nende ametiühingute algatusel töötajatele soodsatel tingimustel laenude andmisest.9 Lihtsustatult tegutsevad HLÜ-d justkui sarnaselt pankadega, kuid võivad hoiuseid vastu võtta üksnes oma liikmetelt, kes on üldjuhul koondunud teatud kogukonnana või territoriaalse tegevuse põhimõtte alusel. 8 Nimetatud programm on kättesaadav siit: https://www.fin.ee/media/5681/download 9 Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus. Esimese Maailmasõja alguseks ulatus hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%. 6 Kui Eesti õiguse kohaselt tegutsevad HLÜ-d reeglina ühe kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil või moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või mõnel muul ühiste majanduslike huvide põhimõttel, siis ühistupangad on märksa laiema ampluaaga (üldjuhul ingl co-operative banks) ja pakuvad finantsteenuseid laiemale ringile isikutele. Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu seadus. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele. Sisuliselt on HLÜ-d saanud eriõiguse kaasata hoiuseid (hoiuste kaasamine on Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatud üldjuhul üksnes krediidiasutustele ehk pankadele). EL-s reguleerib pangandust ja hoiuste kaasamist eelkõige kaks peamist õigusakti: 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus/CRR); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (pangandusdirektiiv/CRD). CRD artikli 9 lõige 1 sätestab, et avalikkuselt (public) hoiuste kaasamine on lubatud üksnes krediidiasutustele.10 Eeltoodud reeglit ei kohaldata siiski siseriiklikus või EL õiguses selgelt sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet. Samas võib riigisiseses õiguses sätestada, kellel on õigus avalikkuselt hoiuseid vastu võtta, st need ei pea olema ainult pangad.11 CRD artikkel 2(5) punkt 7 näeb ette, et Eesti hoiu-laenuühistutele CRD ei kohaldata ehk nad on välistatud pankade kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) kohaldamisalast.12 Samas selle jaoks, et HLÜ tegevus oleks kooskõlas EL õigusega, siis peab HLÜ hoiuseid kaasama viisil, et seda ei saaks käsitleda hoiuste kaasamisena avalikkuselt. Ehk seadusega tuleb ette näha, et HLÜ-d saaksid hoiuseid kaasata piiratud viisil võrreldes pankadega, st HLÜ- d ei saa hoiuseid kaasata avalikkuselt. Siiski vaadates tänast praktikat, siis ei saa olla kindel, et „reaalses elus“ vastab Eesti hoiu- laenuühistute tegevus eeltoodule – sisuliselt võib ühistu liikmeks saada igaüks ja seeläbi võiks asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt. Lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS) ning võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja krediidiandjate ja –vahendajate seadus (edaspidi KAVS). MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕSi tarbijakrediidi alaseid sätteid). Täna tegutseb kaks ühistut MERAS-e alusel ehk nad on saanud Finantsinspektsiooni käest vastava tegevusloa ja võivad osutada teatud ulatuses makseteenuseid. 10 Art 9(1): Member States shall prohibit persons or undertakings that are not credit institutions from carrying out the business of taking deposits or other repayable funds from the public. 11 „Ilma et see piiraks riigisiseses õiguses olemasolevaid määratlusi, hõlmab mõiste „avalikkus” usaldatavusjärelevalve kontekstis teatavat kaitset füüsilisele või juriidilisele isikule, kes usaldab oma vahendid järelevalve alla mittekuuluvale üksusele, kelle majanduslik usaldusväärus ei ole kindlaks tehtud. Seega võib „avalikkuse” mõistest välja jätta teatud grupid, kelle puhul ei peeta sellist kaitset vajalikuks. Nende hulka kuuluvad näiteks isikud, kellel on (isiklikud) sidemed ettevõttega, kellele nad oma raha usaldavad ja kelle majanduslikku usaldusväärsust nad suudavad seega hinnata, või professionaalsed turuosalised, kellel on piisavalt teadmisi ja vahendeid vastaspoole seisukorra väljaselgitamiseks.“ Kättesaadav: https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssm.201803_guide_assessment_credit_inst_licensing_appl.et .pdf?09f0ca70d52890123cb207c890ac84a2 12 Art 2(5): „5. This Directive shall not apply to the following: … (7) in Estonia, the 'hoiu-laenuühistud', as cooperative undertakings that are recognised under the 'hoiu-laenuühistu seadus'“. 7 Krediidiandja tegevuslubasid Finantsinspektsioon seni ühistutele väljastanud ei ole, kuigi praktikas ühistud oma liikmetest füüsilistele isikutele (sisuliselt tarbijatele) laene väljastavad. Seda aga põhjusel, et KAVS-s kohaldub HLÜ-dele üksnes juhul kui HLÜ liikmete arv on suurem kui 3 000 liiget ja HLÜ laenude intressimäärad ei ületa kommertspankade tarbimislaenude keskmist intressimäära (lihtsustatult). HLÜ-d on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) mõistes kohustatud isikud, kes on kohustatud järgima RahaPTS-i norme. Vastavalt RahaPTS §-le 70 on finantseerimisasutusel, kes ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba (sh üldjuhul HLÜ-d), kohustus taotleda finantsteenuste osutamiseks tegevusluba RAB-ilt. RAB-i antud tegevusload on kantud avalikult kättesaadavasse majandustegevuse registrisse. Nagu eespool juba rõhutatud – RAB ei tee ühistute üle finantsjärelevalvet. Samuti peavad HLÜ-d esitama Eesti Pangale regulaarselt aruandeid statistika kogumise eesmärgil13. Kui HLÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega, siis ühistupank, nagu nimigi juba ütleb (pank), on Eesti õiguse kohaselt krediidiasutus. Ühistupankadele kohaldatakse suures osas krediidiasutuste seadust (edaspidi KAS), teatud ulatuses (eelkõige ühistu üldjuhtimise korralduse osas) aga kohaldub HLÜS ja samuti TÜS. Vastavalt KAS §-le 41 võib ühistupanga muuhulgas asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel. Peale taasiseseisvumist ei ole Eestis siiani ükski isik ühistupanga tegevusluba Finantsinspektsioonilt saanud. Tabel 1. Krediidiasutuste ja HLÜ-de võrdlus lihtsustatud kujul (vastavalt täna kehtivale regulatsioonile) Krediidiasutus (sh ühistupank) Hoiu-laenuühistu Finantsinspektsiooni tegevusluba jah ei Rahapesu Andmebüroo ei (kuid pankadel kohustus teavitada jah tegevusluba RABi nn kahtlastest tehingutest) Riiklik finantsjärelevalve jah ei Hoiuste kaasamine avalikkuselt lubatud üksnes oma liikmetelt Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond (hoius üldjuhul eraõiguslik SA Hoiuste Tagamise tagatud kuni 100 00 euro ulatuses) Fond (samas on sellega liitunud alla poole ühistutest) Maksustamine  Hoiuste puhul on võimalik Maksustamise erisusi võrreldes teiste intressitulu pealt tekkivat äriühingutega ei ole maksukohustust edasi lükata (läbi investeerimiskonto režiimi).  Tulumaksutagastus eluasemelaenude intressidelt 2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad Nagu eespool märgitud, siis tegutseb Eestis hetkel 21 ühistut. HLÜ-d on loonud ka oma erialaliidu – Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (HLÜL), kuhu siiski kuulub alla poole tegutsevatest HLÜ-dest (liidu liikmeid on HLÜL andmete kohaselt 7)14. Eesti finantsturg on panganduskeskne, s.t alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pankade varadega võrreldes üsna väikesed. Hoiu-laenuühistute kaasatud hoiuste maht on umbkaudu alla 0,5%-ndi pankade kaastaud hoiuste mahust (arvestades eraisikute ja reaalsektori ettevõtete hoiuseid). 2023. a. juuni lõpu seisuga oli HLÜ-del liikmeid kokku 13 779 ja varade maht kokku ca 135 mln eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud ca 91 mln euro ja reaalsektori ettevõtjatelt ca 10 mln ulatuses.15 Nagu 13 Eesti Pank, Hoiu-laenuühistute aruandlust kehtestavad määrused, kättesaadav: . 14 https://hoiu-laenu.ee/liikmed/ 15 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/149/r/1075/924. Eeltoodud numbrid ei sisalda enam Eesti Arengu HLÜ mahte. 8 järgmiselt jooniselt näha, siis viimaste aastate lõikes on kasvanud tähtajaliste ehk pikemaajalise tähtajaga hoiuste osakaal. Tähtajaliste hoiuste osakaal eraisikute hoiustes oli 98,5%. Joonis 2. Hoiu-laenuühistute kaasatud hoiuste liigid (allikas: Eesti Pank) Teisalt mis puudutab laenamist, siis suur osa laene läheb just ettevõtjatele – 2023. a. juuni lõpu seisuga oli äriühingutele antud laenude jääk ca 80 mln eurot. Eraisikutele antud laenude suurus oli seevastu ca 22,5 mln eurot. Väljastatud laenude osakaalu on hästi ka järgmiselt jooniselt näha. Joonis 3. Hoiu-laenuühistute väljastatud laenude mahud (allikas: Eesti Pank) 2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus Järgmises tabelis on kirjeldatud peamisi muudatusi, mis eelnõuga kaasnevad võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Tabel 2. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega ja eelmise eelnõu versiooniga 9  KEHTIV REGULATSIOON 2020. a KOOSKÕLASTAMISEL UUS EELNÕU KÄINUD EELNÕU VERSIOONIGA PLAANITUD MUUDATUS 1. Kohustus taotleda Kui HLÜ liikmete arv üle 3 000, Kui kaasatud hoiuste maht on vähemalt 5 Uue eelnõu versiooni kohaselt Finantsinspektsioonilt siis tuleb taotleda FI-lt mln euro või liikmeid vähemalt 3 000, tuleb tegutsevatel ühistutel (FI) tegevusluba krediidiandja tegevusluba. siis tuleb taotleda krediidiasutuse hiljemalt 2028. a. 31. tegevusluba. Sellisel juhul kohaldub detsembriks: Kui HLÜ osutab krediidiasutuste seaduses sätestatu, sh ka a) taotleda panga või makseteenuseid, siis tuleb samuti FI järelevalve. ühistupanga tegevusluba; taotleda FI tegevusluba. b) jätkata tavalise tulundusühistuna (ilma hoiuseid kaasamata) ja lisaks on võimalus osutada makseteenuseid või anda tarbijakrediiti kui selleks on vastav FI tegevusluba; c) oma tegevus lõpetada. 2. HLÜ moodustamise HLÜ tuleb moodustada Territoriaalsuse põhimõte kaotatakse, Ei ole muudetud võrreldes alused territoriaalsuse põhimõttel (s.t. kuid isik peab näitama HLÜ liikmeks esimese eelnõu versiooniga. HLÜ peab tegutsema ühe KOVi astumisel oma põhjendatud huvi. või omavahel piirneva mitme HLÜ haldusterritooriumi). Liikmelisuse ülempiir kaotatakse kui ühistu moodustatakse ühiste Ühiste majanduslike huvide majanduslike huvide põhimõttel põhimõttel moodustatud hoiu- laenuühistul võib olla kuni 1000 liiget. 3. Sisseastumis-maksu Sisseastumismaks peab olema Sisseastumismaks peab olema vähemalt  Sisseastumismaks peab ja osamaksu suurus vähemalt 6 eurot. 35 eurot. olema vähemalt 40 eurot. Osamaks peab olema vähemalt Osamaks peab olema vähemalt 50 eurot.  Osamaks peab olema 30 eurot. vähemalt 50 eurot. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2028. a. 31. detsembrini. Edaspidi kohaldatakse ühistupanga tegevusele KAS-is sätestatut. 4. Liikmelisus Kehtiv seadus ei sätesta üheselt, Enne liikmeks astumist kohustub HLÜ Ei ole muudetud võrreldes kas HLÜ võib osutada teenuseid välja selgitama isiku põhjendatud huvi esimese eelnõu versiooniga. üksnes Eesti territooriumil. HLÜ liikmeks saamisel. Nähakse ette, et HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis, sh ei saa asutada filiaali teisest riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt. 5. Osaluse Osaluse omandamine Võimaldatakse üksnes kuni 10%-list Ei ole muudetud võrreldes omandamine krediidiasutuses või teises osaluse omandamist krediidiasutuses või esimese eelnõu versiooniga. finantseerimisasutuses ei ole teises finantseerimisasutuses. piiratud. 6. Laenamine ja Laenamine HLÜ liikmetele ei Laenamine HLÜ liikmetele ei või olla Laenamine HLÜ liikmele ei või huvide konflikt või olla üle 20 korra suurem üle 10 korra suurem osamaksust või 10% olla üle 20 korra suurem osamaksust või 20% HLÜ HLÜ omakapitalist; osamaksust või 20% HLÜ omakapitalist. omakapitalist; Laenamine HLÜ juhtidele või seotud isikutele ei või olla suurem kui 5 korda Muutmata; osamaksust või 5% HLÜ omakapitalist; Laenamine krediidiasutusele või Laenamine krediidiasutusele või teisele teisele finantseerimisasutusele finantseerimisasutusele või samasse või samasse gruppi kuuluvatele gruppi kuuluvatele isikutele on keelatud. isikutele on keelatud, v.a ühistupangale. 10  Laenu andmise tingimused peavad põhinema HLÜ sise- eeskirjal. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2028. a. 31. detsembrini. Edaspidi kehtivad need osaliselt üksnes ühistupangale vastavalt KAS-s sätestatule. 7. Kapitali suurus Osakapitali suurus peab olema Osakapitali suurus peab olema vähemalt Osakapitali suurus peab olema vähemalt 31 950 eurot. 50 000 eurot. vähemalt 50 000 eurot. Äriregistri teavitamine kapitali Äriregistri teavitamine kapitali See nõue kehtib ajutiselt kuni muutmisest teavitamine on muutmisest muutub paindlikumaks 2028. a. 31. detsembrini. Siis koormav (liiga jäik). (minimaalselt kord aastas). enam hoiu-laenuühistu vormis jätkata ei saa. 8. Likviidsusnõuded Nõue hoida 5% vähemalt Nõue hoida vähemalt 10% oma liikmete Täpsustatud likviidsuse tagamise krediidiasutuste hoiustes. hoiuste summast Eesti või lepinguriigi nõudeid, sh stressiolukorra krediidiasutuse hoiustes; mõiste. Need nõuded kehtivad ajutiselt Krediidiasutuse hoiuse asemel võib HLÜ kuni 2028. a. 31. detsembrini. vara hoida muus likviidses varas (nt Peale seda kehtivad need nõuded lühiajalistes väärtpaberites); teistsugusel kujul ühistupankadele vastavalt KAS-s Nähakse ette täiendavad nõuded sätestatule. likviidsuse tagamiseks. 9. Krediidivõimelisuse Täpsed nõuded isiku Nähakse ette detailsed nõuded, kuidas Võrreldes eelnõu esialgse hindamine krediidivõimelisuse hindamiseks isiku (eelkõige füüsilisest isikust versiooniga on lisatud puuduvad. laenuvõtja) krediidivõimelisust hinnata. täpsustavad nõuded HLÜ sise- eeskirja, mis puudutab krediidivõimelisuse hindamist.. 10. Nõuded juhtorgani Sobivusnõuded juhtide osas Nähakse ette detailsemad juhtimisnõuded Ei ole muudetud võrreldes liikmetele üldsõnalised. juhtidele, sh nõue oma sobivust HLÜ esimese eelnõu versiooniga. liikmetele tõestada. Minimaalselt 3 liiget juhatuses. Minimaalselt 2 liiget juhatuses. 11. Juhtimine HLÜ juhtimine Nähakse ette, et põhikirjaga on võimalus Üldkoosoleku pädevuse üle nõukogu/volinike nõukogu/volinike poolt on üle anda üldkoosoleku pädevus volinike andmine volinike koosolekule tasandil eraldiseisvalt reguleerimata. koosolekule; põhikirja alusel on lubatud kui Volinike koosoleku puhul peab HLÜ-l HLÜ-l on vähemalt 500 liiget. olema vähemalt 20 volinikku. Üks volinik mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinike koosoleku puhul peab HLÜ-l olema vähemalt 20 Liige saab ise enda esindajat (volinikku) volinikku. Üks volinik mitte valida; enam kui 25 liikme kohta; Volinikele kehtivad nn kõrgendatud Sõnaselge välistus – ei tohi luua nõuded. teistsugust volinike koosoleku süsteemi kui on HLÜS-is sätestatud. 12. Sisemine ja Revisjonikomisjonile on ette Vastavuskontroll asendab Revisjonkomisjoni suhtes välimine kontroll nähtud sisemised revisjonikomisjoni, nähakse detailselt kehtivaid nõudeid täiendatakse. kontrolliülesanded. ette kuidas vastavuskontrolli tuleb teostada ja kelle ees on vastavuskontrolli Need nõuded kehtivad ajutiselt Välisaudiitori roll on sõnastud teostaja aruandluskohustuslane; kuni 2028. a. 31. detsembrini. üldsõnaliselt. Peale seda kehtivad need nõuded Välisaudiitori poolt läbiviidavat auditit teistsugusel kujul täpsustatakse. ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 13. Liikmetele teabe Liikmetele teabe andmise Nähakse detailselt ette, millest tuleb liiget Võrreldes eelnõu eelmise andmine ja liikmete kohustused on üldsõnalised. teavitada, samuti liikme õigus ise küsida versiooniga on täiendatud teavet õigused infot jms; ja dokumente, mida HLÜ liikmel on võimalik HLÜ-lt välja nõuda, sh ebatõenäoliselt laekuvate 11  Majandusaasta aruanne ja põhikiri tuleb nõuete summa ning HLÜ bilansi- avalikustada HLÜ asukohas ja ja kasumiaruanded viimase 12 veebilehel. Liikmetel on õigus saada kuu kohta. mõistliku tasu eest nimetatud dokumente paberkandjal. Samuti saab liige küsida, kes on teised HLÜ liikmed. Lisaks saavad liikmed panna väiksema kvoorumiga ettepanekuid/teemasid ühistu üldkoosoleku päevakorda. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2028. a. 31. detsembrini. Peale seda kehtivad need nõuded teistsugusel kujul ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 2.4. Hoiu-laenuühistute regulatsiooni väljatöötamise kronoloogia ja eelmise versiooni kohta laekunud tagasiside Rahandusministeerium viis 2017. a. läbi avaliku konsultatsiooni (s.t. avalikustas väljatöötamiskavatsuse; edaspidi VTK)16, selgitamaks välja, kas ja kuidas kehtivat regulatsiooni muuta. Kui riiklikud institutsioonid (Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Justiitsministeerium jt) pooldasid kehtiva regulatsiooni muutmist, sh ka teatud kujul järelevalve kehtestamist, siis HLÜ-de seisukohad olid pigem kohati vastandlikud – märgiti, et kehtivat regulatsiooni ei maksaks ülemäära palju muuta, kuid samas tunnistati, et teatud muudatusi oleks siiski vaja. 2019. a. esitas Hoiu-Laenuühistute Liit ise Rahandusministeeriumile pöördumise, milles viidati, et mõni HLÜ ei pea kehtivatest „mängureeglitest“ kinni. 2019. a oktoobris kohtusid eelnõu ettevalmistajad HLÜ Liidu liikmetega, et tutvustada ja arutada võimalikke muudatusi HLÜ-de kehtivas regulatsioonis. Rahandusministeerium esitas 8. oktoobril 2020. a arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu17. 2020. a. 18. novembris toimus ka eelnõu arutamise tarvis ümarlaud HLÜ-de, EP, FI jt seotud osapooltega. Kuna siiski sobivat kompromissi ei leitud ja ei olnud ka otseselt poliitilist huvi, siis eelnõu menetlus toona peatus. Tabel 3. Esimese eelnõu versiooni kohta laekunud tagasiside FI Põhimõtteliselt toetavad eelnõu eesmärke, kuid mitmed kohad vajavad täpsustamist, mh:  HLÜ-de varade hindamine pangaks hakkamisel;  Omavahendite nõuded ja olulise osaluse sätete kohaldamine ühistule;  Protsess panga tegevusloa mitteandmise korral;  HLÜ-de jagunemise lubatavus seaduses;  5) HLÜ-de ülemineku- ja likvideerimise protsess. MTÜ Toetab kavatsust HLÜ-sid paremini reguleerida, et tagada läbipaistvus ja liikmete kaitse. Turul on ettevõtjaid, kes FinanceEstonia klassikalise HLÜ põhimõtteid ei järgi. Kõik HLÜ-d peaksid kuuluma FI järelevalve alla, aga panga künnised on eelnõus liiga madalad. Toetab meetmete rakendamist, millega keelatakse juhatusel liikmete esindamise üldkoosolekul. Üleminekuperiood (9 kuud) liiga lühike. Eesti Ei toeta HLÜ-de regulatsiooni nii ulatuslikku muutmist. Eelnõuga seatavad panga tegevusloa taotlemise künnised on Kaubandus- liiga madalad, sest HLÜ liikmed on ka HLÜ omanikud ning neil on võimalik kontrollida ühistu tegevust. Pole vaja Tööstuskoda senisest detailsemaid nõudeid krediidivõimelisuse hindamisele ja piirata liikmetele antavate laenude suurust. Eesti Pank Kavandatud muudatused on vajalikud ja põhimõtteliselt toetab eelnõu vastuvõtmist. Lisaks:  Panga tegevusloa künniste osas tuleks suurendada hoiuste mahtu ja vähendada liikmete arvu. Suurem hoiuste maht lubaks paremini täita pakutud 1M EUR omakapitali määra.  Panga tegevusluba peaksid taotlema HLÜ-d, kelle tegevusel on ühiskonnale ja majandusele suurem mõju. 16 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6253c3e0-5450-4f99-bd62-ebeb98d1d96f#Qym1ZvzJ 17 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be 12   3) Tuleks kaaluda liikmete künnise vähendamist panga tegevusloa puhul, kuna väiksemates ühistutes toimib sotsiaalne kontroll eelduslikult paremini. Sellega seonduvalt on tugevam järelevalve vajalik neile, kellel on palju liikmeid ja mitte niivõrd suur varade maht. Hoiu- Ei toeta eelnõuga seotud muudatuste tegemist järgmistel põhjustel: Laenuühistute  Seletuskirjas toodud eeldused ei ole kooskõlas tänase tegelikkusega ning kavandatud muudatuste tõttu Liit kaugeneme rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest põhimõtetest; muudatused ei aitaks kaasa läbipaistvuse ja liikmete kaitse tõhusama kaitse poole;  Eelnõuga läheks Eesti vastuollu pangandusdirektiiviga;  HLÜ-de ega kehtiva seadusega ei ole alates 1999 aastast (olulisi) probleeme olnud;  HLÜ-d on tööandjad ja maksumaksjad, kes omavad rolli majanduses oluliste lünkade täitmiseks ning nad ei soovi riigi sekkumist ettevõtlusesse;  Välise kontrolli funktsiooni sisseseadmine on ühistuliste põhimõtetega vastuolus;  6) Eelnõuga HLÜ-dele seatavad piirangud on kohati karmimad kui aktsiapankadele, kuid juurde ei anta ühtegi õigust. Audiitorkogu Audiitor peaks kontrollima finantsaruandest eraldi HLÜ usaldatavusnõuete, likviidsusnõuete, krediidivõimekuse hindamise ja laenudele seatud nõuete vastavust seadusega. Nimetatud kriteeriumid ja hindamise aeg vajavad oluliselt täpsustamist. Igal juhul ei pruugi audiitor saada anda usaldusväärset hinnangut eeltoodud nõuetele vastavuse kohta. Tartu HLÜ Ei nõustu tervikuna eelnõuga. Osadele muudatustele ei ole otseselt vastu, aga need ei muuda ka midagi paremaks. HLÜ liige ei ole klient, vaid samasugune omanik nagu osanik või aktsionär, ja riik ei peaks abistama oma kodanikke rahapaigutusel või kaitsma neid nende endi otsuste eest. Keegi ei ole sundinud isikuid olema HLÜ liige, kuid panga klient olemine on enamasti vältimatult vajalik. Ka suuremad HLÜ-d ei suudaks täita pankadele seatud nõudeid. Kohati on HLÜ-dele seatud karmimad nõuded kui pankadele (pank näiteks ei kohalda krediidivõimelisuse hindamist hoiuse avamisel). „Põhjendatud huvi“ kontsept on tulundusühistu kui ettevõtlusvormi puhul arusaamatu. Panga tegevusloa künnised on liiga madalad ning ei ole põhjendatud. FI kontroll ei ole tõhus, sest ka pankades on olnud rahapesuskandaalid. Kambja HLÜ Liikmete arvust ei peaks sõltuma pangaks hakkamine, vaid see peaks olema vabatahtlik. Alates 5000 liikmest võiks olla finantsjärelevalve, aga vähem koormavam. Kontrolli maht peaks kasvama vastavalt ühistu varade suurusele. Sisseastumismaksu, osamaksu, „põhjendatud huvi“, laenu andmise piiranguid, volinike kui ka juhatuse liikmete arvu ning liikmetele teabe andmise nõudeid käsitlevad sätted ei ole vajalikud. Laenu andmise piirangud (50% kuni kolmeaastased laenud) on liialt piirav. Nõus likviidsusnõuete, osakapitali määra tõstmise, äriregistri teavitamise sätete muudatustega. Vastavuskontrolli eelnõus pakutud kujul ei ole vaja. Kodumaa HLÜ-de regulatsioon vajab ajakohastamist. Muudatused peaksid hoidma ära seda, et (1) ettevõtjad tegutsevad HLÜ-na Kapitali HLÜ valedel eesmärkidel, st vormiliselt ja näilikuna, ning et (2) HLÜ tegutseb ainult kitsa ringi isikute huvides. Ühistupangaks ei peaks HLÜ-sid sundima, kuid vastuvõetav on see, kui ühistupangaks suunatakse ettevõtjaid, kelle tegevuse maht vastabki eeldatavale panga mahtudele. Põhjendatud huvi kontsept on sobilik; samamoodi osamaksu ja sisseastumismaksu suurendamise, osakapitali muutmisest teavitamise, likviidsusnõuete täpsustamise, liikme krediidivõimelisuse hindamise, volinikega seotu, vastavuskontrolli sisseseadmise, liikmetele teabe andmise ja seotud isikutele antavate laenude piiramise sätetega. Samas ei ole põhjendatud liikmetele laenu andmise täiendav piiramine 50% võrra. Põhja-Eesti HLÜ Pooldavad osaliselt eelnõus toodud ettepanekuid, mh juhtidele ettenähtud nõuete karmistamist. 5 mln euro künnise soovivad tõsta 30 mln euro peale. Järgmises tabelis on esitatud uue eelnõu versiooni kohta esitatud tagasiside (eelnõu, mis esitati kooskõlastamisele 27.12.2022. a.). Kokkuvõttes oli tagasiside üsna ootuspärane. Teatud ühistud on kategooriliselt kõigele vastu, osad ühistud mõningaid muudatusi pooldavad, mõni sealhulgas ka vähemalt kaudselt ühistupangaks hakkamise ideed. Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Eesti Pangaliit pooldavad põhimõtteliselt eelnõuga pakutud lahendust. Justiitsministeerium viitas eelkõige sellele, et eelnõus olev nõue kujundada ennast ümber ühistupangaks on märkimisväärne põhiseaduslik riive (samale asjale juhtis tähelepanu ka õiguskantsler). Tabel 4. Tagasiside uue eelnõu versiooni kohta Tagasiside andja Kokkuvõte tagasisidest Finantsinspektsioon Sisuliselt esitas FI üksnes tehnilised kommentaarid HLÜS kohta. Ainuke põhimõttelisem kommentaar – (FI) ühistupankade aktsiakapital peaks olema minimaalselt 5 mEUR (nagu kommertspankadel) ehk ei toeta 1 mln osakapitali erisust (või erisus võib kõne alla siis kui ühistupanga tegevust piiratakse – nt juhul kui ühistupank ei või tegutseda välisriigis). Siiski on Finantsinspektsioon võtnud nüüdseks jõulisema seisukoha – meedias avaldatud artikli kohaselt pooldab FI seda, et ühistud peaksid ennast edaspidi kujundama ümber ühistupankadeks. 18 18 https://www.fi.ee/et/blogi/hoiu-laenuuhistud-oige-kujundada-uhistupankadeks 13 Eesti Pank Toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Pooldavad seda, et ühistud peaksid hakkama ühistupankadeks või oma tegevuse lõpetama. Üleminekuperiood on liiga pikk – võiks olla 2 aastat lühem ehk ühistud peaksid panga loa saama hiljemalt 2025. a. 31. detsembriks. Enne seda peaksid need ühistud, kes annavad tarbijatele laenu, taotlema FI-lt krediidiandja tegevusloa.. Justiitsministeerium Justiitsministeerium esitas mitmeid tehnilisi/sõnastuslikke ettepanekuid. Mh nad näevad, et sel eelnõu versioonil võib olla märkimisväärne Põhiseaduslik (PS) riive ja seega PS-i pärasuse analüüsi tuleb täiendada ning põhjendada, miks vähem piiravad meetmed ei võimalda eesmärki saavutada. Lisaks oli JuM-il ka mitu andmekaitset puudutavat märkust ning tähelepanek karistusõiguse valdkonnast. Õiguskantsler Sarnased seisukohad Justiitsministeeriumiga. Tuleks põhjalikumalt analüüsida, kas eelnõus sisalduv on ikka kooskõlas PS-ga ja kas ühistupangaks hakkamise asemel ei ole vähem nö koormavamaid alternatiive. Audiitorkogu Leiavad, et seadusesse tuleb lisada HLÜ kohustus tellida audiitorilt eritöö, sest audiitor ei saa omal initsiatiivil klienti kontrollima minna (s.t. selleks perioodiks kui ühistu veel ei ole ühistupank). Lisaks audiitori poolt kontrollitavad kriteeriumid tuleb seaduse tasandil täpsemalt määratleda. Eesti HLÜ Liit Eelnõu ja seotud menetlus on vastuolus VV kaasamise hea tavaga. Riigi institutsioonid ei ole vaatamata HLÜ-de pöördumistele suutnud pahatahtlikkusele piiri panna. Ei toeta eelnõud, kuna soovitakse likvideerida HLÜ kui ettevõtlusvorm. Tartu HLÜ HLÜ-de kaasamine eelnõu menetlemisel on olnud näiline ning HLÜ-de arvamustega ei kavatseta arvestada, sest selleks ei ole aega. Eelnõu jõustumine sellisel kujul oleks HLÜ-de häving Eestis. Reklaamipiirang on HLÜ-de diskrimineerimine. Eelnõu menetlemine peab käima kooskõlas VV reglemendi ja HÕNTE-ga. Tallinna HLÜ Soovitakse likvideerida enam kui 200a traditsiooniga ettevõtlusvorm. Eelnõu ei teeni 2017.a VTK-s toodud eesmärke. Ei ole kaalutud kõiki VTK-s toodud variante HLÜ üle kontrolli tõhustamiseks. HLÜ-de pangaregulatsioonile allutamine on vastuolus kehtiva regulatsiooniga, EL õigusega ja põhiseadusega. Samas on eelnõus palju tervitatavat – usaldusväärsuse tagamise nõuete täpsustamine, likviidsusnõuded, laenudele esitatavad nõuded, vastutustundliku laenamise, liikme krediidivõimelisuse hindamise ja volinike koosoleku sätted. Kehtna HLÜ HLÜ kui ettevõtlusvorm soovitakse kaotada mõne pahatahtliku turuosalise tõttu. HLÜ-dele ette nähtud viieaastane üleminekuperiood on kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, ning sisuliselt on aega vaid kolm aastat, sest alates 2026. a pole enam õigust aktiivselt tegutseda (kaasata uusi liikmeid, hoiuseid, või pikendada lepingute kehtivust). Intus HLÜ Kevadel tuleks korraldada kohtumised ministeeriumi ja HLÜ-de esindajate vahel, et mõlemad pooled mõistaksid, mida kavandatavad muudatused ühistute tegevuses tähendavad. Seadus peaks jõustuma kõige varem 01.01.2024 ja üleminekuaeg peaks olema sellest arvates aasta. Reklaamipiirang on vastuolus konkurentsi seadusandlusega. Eelnõu ja selle senine menetlus on vale viis niivõrd oluliste muudatuste tegemiseks. Raha HLÜ HLÜS jm seadused vajavad küll kaasajastamist, aga tuleks korraldada sisuline arutelu, kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja sisuliste probleemide lahendamine. RAB teostatav järelevalve ei ole tegelikkuses toiminud. On kaheldav, kas ükski HLÜ suudaks täita pangale kohalduvaid nõudeid. FI järelevalve toimimiseks ei pea ühistud tingimata just pangaks hakkama. Hoiuseintressi reklaami keeld ainult HLÜ-dele loob pankadele eelised; reklaamile võib luua vastavad tingimused-reeglid. HLÜ regulatsioonis tuleks täiendada olemasolevaid reegleid, et negatiivsed HLÜ intsidendid turul ei korduks. Kodumaa Kapital HLÜ-de regulatsioon vajab ajakohastamist. Ühistupank on sarnasem HLÜ-le kui aktsiapangale, mistõttu tulevikus HLÜ tuleks tuua ühistupanga sätted HLÜS-i. Kohalduv ühistupanga regulatsioon peaks olema proportsionaalne, st panga sätteid ei tohiks kohaldada ühistutele, kes on sadu kordi väiksemad korporatiivpankadest. HLÜ-de tegevus peab olema rohkem ja selgemalt reguleeritud. Reklaamipiirang on ebaproportsionaalne ja ebavõrdne. Kavandatavad likviidsusnõuded ei tohiks muuta HLÜ formaati mitte-elujõuliseks. Sisseastumismakse ja osamakse suurendamine vajab põhjalikumat analüüsi, arvestades HLÜ-de pakutavat intressi. Avalikkusele tuleks saata sõnum, et regulatsiooni uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid vastupidi tugevdab HLÜ-sid. Kaubandus- ja HLÜ-dega seotud regulatsioone tuleb muuta ning tagada HLÜ-de suurem läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam Tööstus-Koda kaitse. Eesmärkide saavutamine ja muudatuste tegemine peab olema kooskõlas hea õigusloome põhimõtete ja erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates. Seda ei ole tehtud, samuti on mõistetamatu eelnõu kiireloomulisus. Muudatused tuleb läbi arutada HLÜ-dega ja vajaduse korral teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused. 14 Eesti Pangaliit Kõik HLÜ-d tuleb allutada FI järelevalve alla (samas ei ole nende kirjast üheselt selge, kas ühistud peaksid hakkama tingimata ühistupankadeks). HLÜ-de järelevalvega seotud kulu ei tohiks kanda teised järelevalvesubjektid. Nagu FI- gi ei toeta 1 mln osakapitali erisust. Tagatisfondi kaitse peaksid saama ainult need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa. Madalama omakapitali määra puhul tuleks luua eraldi osafond ühistupankadele. Toetab täiendavate nõuete seadmist hoiuse reklaamile. FinanceEstonia Leiavad, et minimaalset kapitalinõuet võiks veelgi rohkem tõsta - nt 100 000 euroni. Arvavad, et kindlasti tuleks HLÜ-d viia mingis vormis FI järelevalve alla. Restruktureerimise lõpptähtaeg võiks olla lühem kui 5 aastat, nt 3-4 aastat. Leiavad, et selle ajaga on võimalik end ümber kujundada kas pangaks või krediidiandjaks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse hoiu-laenuühistu seadust (eelnõu § 1), krediidiandjate ja –vahendajate seadust (eelnõu § 2), krediidiasutuste seadust (eelnõu § 3), makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (eelnõu § 4) ja reklaamiseadust (eelnõu § 5). 3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine 1) Muudetakse HLÜS § 1 sõnastust. Kehtiv § 1 näeb ette seaduse üldise reguleerimisala. Muudatuse tulemusena lisatakse paragrahvi ka sõna „kontroll“, kuna käesoleva eelnõuga täiendatakse oluliselt HLÜ- de sisemist kontrolli kui ka nähakse ette suuremate HLÜ-de jaoks tegevusloa kohustus. 2) Muudetakse HLÜS § 2 lõiget 2, mis näeb ette, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse ühistute kohta sätestatut. Suurema õigusselguse huvides täpsustatakse, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse tulundusühistute kohta sätestatut, st tulundusühistuseadust. Oluline on läbivalt kasutada sama määratlust. Tegemist on pigem aga tehnilise muudatusega. 3) Lisatakse HLÜS § 2 uus lõige 4. Lõikega 4 sätestatakse õigusselguse huvides norm, et kui HLÜ kaldub kõrvale § 6 lõikes 1 või 5 sätestatust (st tema peamine ja püsiv tegevus on oma teenuste osutamine pigem mitte-liikmetele või kui teenus on suunatud väljapoole HLÜ tegevuskohta ehk välisriiki (vt ka eelnõu § 1 p 9)), siis ei saa käsitleda sellist tegevust enam tegevusena, mis peaks iseloomulik olema just HLÜ-le, ja sel juhul on selline tegevus juba samaväärne krediidiasutuse ehk panga tegevusega. 4) Muudetakse HLÜS § 3 lõiget 1. Paragrahvi 3 lõikest 1 on võrreldes kehtiva redaktsiooniga välja jäetud sõnad „peamine ja püsiv“. See konstruktsioon/fraas on praktikas tekitanud mitmeid küsimusi, nt ses osas, et milline on siis mitte peamine ja mitte püsiv tegevus, millega HLÜ võiks tegeleda; sealhulgas kas nt selliste tegevuste hulka kuuluvad muud kui HLÜS §-s 6 nimetatud tegevused või ka nimetatud tehingute tegemine muude isikute kui oma liikmetega. Fraasi „peamine ja püsiv“ kustutamine peaks tagama, et HLÜ-d piirduksid ainult seaduses algselt ette nähtud teenuste osutamisega. Seoses eeltooduga möönavad eelnõu koostajad, et teatud §-s 6 nimetamata tehingud ja teenused on HLÜ-de äritegevuse jaoks siiski vajalikud, mistõttu on lisatud § 6 lõige 4 (vt allpool § 1 p 10 selgitused). Lisaks on lõike 1 sõnastust muudetud selles osas, et „tehingute tegemine“ on asendatud „finantsteenuste osutamisega“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ tegevuse põhieesmärki (s.t. oma liikmetele teenuste osutamine). Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Nimelt lähtudes Euroopa Kohtu praktikast, siis sisustatakse tarbija mõistet Brüsseli konventsiooni artiklites 13 ja 14, mille tähenduses tuleb tarbija mõistet 15 tõlgendada kitsalt ja lähtuda tuleb selle isiku positsioonist konkreetses lepingus, arvestades lepingu iseloomu ja eesmärki, mitte selle isiku subjektiivset olukorda, kuna sama isikut võib teatavate tehingute suhtes pidada tarbijaks ja teiste tehingute suhtes majandus- või kutsetegevuses tegutsejaks.19 Euroopa Kohus on selle põhjal leidnud, et nimetatud konventsiooni erikohtualluvuse korra sätteid, mis puudutavad tarbija kaitset nõrgema poolena, kohaldatakse vaid lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool majandus- või kutsetegevust, vaatamata nende eesmärgile, ning mis on sõlmitud neist olenemata ja mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi.20 Kui sõlmitud leping on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks, kuna sellel on vaid tähtsusetu roll kogu toimingu juures, milleks see leping sõlmiti, siis tuleb isikut käsitleda tarbijana.21 Seega lähtudes ülaltoodust tuleb märkida, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL õiguse alusel käsitleda tarbijana, ning selle kaudu on täpsem nimetada HLÜ tegevust „teenuse osutamiseks“. Viimaks on lõikes 1 täpsustatud, et HLÜ on tulundusühistu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga, milles samalaadne täpsustus sisaldub sama paragrahvi lõikes 2, on tehtud lisandus lõikesse 1 lõike 2 muutmise tõttu. 5) Tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 3 lg 2. Muudatus on tingitud tulundusühistu viite sisseviimisega sama paragrahvi lõikesse 1 (vt ülaltoodud punkti 4 selgitusi). 6) Muudetakse HLÜS § 5 pealkirja sõnastust. Pealkirja muudatus on seotud paragrahvi kolmanda lõike lisamisega (vt allpool punkti 9 selgitusi). 7) Muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. HLÜS § 5 lõike 1 kehtiv sõnastus nimetab kolm HLÜ liikmeskonna moodustamise alust, milleks on ühtse elukoha põhimõte (territoriaalsuse põhimõte), ühtse töö-, teenistus- või kutsealane põhimõte ning ühiste majanduslike huvide põhimõte. Lõikesse 1 tehtud muudatuste näol kaotatakse võrreldes kehtiva lõike sõnastusega liikmesuse aluseks olev territoriaalsuse põhimõte. Kehtiva sama lõike sõnastuse kohaselt peab HLÜ tegutsema ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. Arvestades aga eelkõige täna Eestis elavate elanike mobiilsust (nt paljud meist ei ela ega tööta tegelikult seal, kus on rahvastikuregistri järgi nende registreeritud elukoht), samuti ka ettevõtjate paiknemist, siis kunagi HLÜ moodustamise aluseks olnud üks peamisi aluspõhimõtteid on praktikas mõnevõrra oma tähtsuse kui ka rakendatavuse minetanud. See tähendab, et HLÜ-d ei puugi saada koondada enam enda registrijärgses või sellega piirnevate kohaliku omavalitsuse territooriumidel tegusevaid/elavaid liikmeid, vaid pigem võtavad liikmeid vastu ka muudest haldusüksustest. Seega ei pruugi olla HLÜ äritegevuse seisukohalt mõistlik eeldada, et kõik liikmed elaksid tingimata sama kohaliku omavalitsuse piires, kus on HLÜ tegevuskoht. Lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded on küll §-st 5 välja jäetud, kuid need on säilitatud §-s 17. 8) Tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 2, mille järgi võib ühel haldusterritooriumil tegutseda mitu hoiu- laenuühistut. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud muudatusega ehk tingitud sellest, et kehtiv 19 Euroopa Kohtu otsus C-269/95: Benincasa, EKL 1997, lk I-3767, 3. juuli 1997. 20 Euroopa Kohtu otsus C-464/01, p 36, kättesaadav: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e 34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=firs t&part=1&cid=263664. 21 Samas, p 39. 16 sõnastus ei oleks territoriaalsuse põhimõtte kaotamisel (vt eelnõu eelmise punkti juures olevaid selgitusi) enam asjakohane ega vajalik. 9) Lisatakse uue lõikena § 5 lõige 3, mille kohaselt HLÜ asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis. Teisisõnu, HLÜS alusel asutatud ja tegutsev HLÜ peab olema registreeritud Eestis ja osutama teenuseid Eesti piires, st Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. See on oluline põhimõtte, kuna eeldatakse HLÜ on just nö kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes pakub oma teenuseid just riigis sees. Kuna selline säte täna kehtivas seaduses puudub, siis on oluline see tegelikult nö kirjutamata reegel ka otsesõnu seaduses sätestada. Sätte sõnastus põhineb osaliselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29 lõikel 11. 10) Muudetakse §-i 6. Esiteks muudetakse paragrahvi pealkirja. Kui kehtiva seaduse § 6 sätestab HLÜ tehingud, siis muudetud sõnastuses määratletakse HLÜ tegevust kui oma liikmetele finantsteenuste osutamist (vt eespool esitatud selgitusi). Seepärast on uus paragrahvi pealkiri „HLÜ poolt osutatavad teenused“. Tulenevalt ka pealkirjaga seotud muudatusest muudetakse ka § 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust. Muudatuste järgselt asendatakse HLÜ „äritegevus“ „oma liikmetele finantsteenuste osutamisega“. Samuti rõhutatakse sissejuhatava osaga seda, et HLÜ peamine ja püsiv tegevus seisneb lihtsustatult raha kaasamises ehk hoiuste vastusvõtmises oma liikmetelt ja teistalt neile krediidi andmine erinevates vormides (laen, liising). HLÜ tegevus ei saa seisneda selles, et ühelt poolt võetakse vastu liikmete hoiuseid ja teiselt poolt investeeritakse seda enamjaolt liikmetega mitteseotud projektidesse. Sellisel juhul ei ole tegemist HLÜ-ga. Uue lõike 1 punktid 1–4 on sisuliselt samad, mis kehtiva seaduse lõike 1 punktid 1–3 ja 5, siiski on punkti 2 sõnastuse osas täpsustatud HLÜ poolt tehtavad laenutehingud. Muudatus on tingitud sõnastuse ühtlustamisest HLÜS-i ja krediidiasutuste seaduse vahel, kuivõrd oma olemuselt on tegemist samade finantsteenustega. Uue lõike 2 punktid 1 ja 2 põhinevad kehtiva seaduse sama paragrahvi lõike 1 punktidel 4 ja 6. Need punktid on esitatud nii, et nende teenuste osutamine ei saa olla HLÜ jaoks peamine ja püsiv tegevus. Lõike 3 sissejuhatava osa sõnastust on muudetud täpsemaks selliselt, et kehtivas HLÜS redaktsioonis (§ 6 lg 2) sisalduv teenuste osutamine „kindlaksmääramata isikute ringile“ asendatakse fraasiga „liikmetele ja muudele isikutele“. Ehk jätkuvalt saavad HLÜ-d osutada teatud teenuseid ka mitte-liikmetele ja nendeks teenusteks on valuutavahetus ja makseteenused. Muudatuse põhjus seisneb ka selles, et kehtiva lõike 2 sõnastus viitab valuutavahetus- ja makseteenuse saajatele kui „kindlaksmääramata isikute ringile“, mis pole päris täpne, sest HLÜ-sid käsitatakse RahaPTS § 6 lõike 2 punkti 9 tähenduses finantseerimisasutusena, millele rakenduvad samast seadusest tulenevad hoolsusmeetmed, sealhulgas isikusamasuse tuvastamine enne kliendile või liikmele teenuse osutamist. Seetõttu on eelnõus korrektsuse huvides viidatud teenuse saajatele kui „liikmetele ja mitte-liikmetele“. Muu hulgas on täpsustuse lisamine seadusesse ajendatud ka sellest, et Maailma Krediidiühisute Nõukogu (World Council of Credit Union) poolt koostatud krediidiühistute näidisseaduses on märgitud, et krediidiühistud võivad vastu võtta hoiuseid, anda krediiti või osutada muid finantsteenuseid oma liikmetele, ning mitte-liikmetele võib osutada ainult tasupõhiseid finantsteenuseid, mis ei mõjuta ühistu varasid või vastutust.22 Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisatakse §-i 6 uued lõiked 4–6. Kuivõrd eelnõuga muudetavad § 6 lõigete 1–3 sõnastused näevad ette, et HLÜ-del ei ole lubatud osutada muid teenuseid, mida ei ole nimetatud nendes lõigetes (st HLÜ äritegevus peaks olema piiratud ainult lõigetes 1–3 nimetatud teenuste osutamisega), siis samas võib olla HLÜ-del vajalik teha teatud tehinguid majandustegevuse jätkumise ja muudel eesmärkidel, mis abistavad või täiendavad lõigetes 1–3 nimetatud teenuste osutamist. Selliste tehingute hulka võivad kuuluda näiteks äripinna üüri tasumine, haridusliku või teadlikkuse tõstmisega seotud ürituste korraldamine, 22 WOCCU Model Credit Union Law, 2015.a versioon. Kättesaadav: https://www.woccu.org/documents/Model_Credit_Union_Law_2015 17 reklaami ostmine äritegevuse edendamiseks jne. Selliste tehingute tegemise lubamiseks on lisatud lõige 4, mis võimaldab HLÜ-l teha ka muid tehinguid ja toiminguid, mis on abiks sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud finantsteenuste osutamisele või täiendavad neid. Uue lõikega 5 sätestatakse, et HLÜ ei või osutada eelnimetatud finantsteenuseid välisriigis piiriüleselt ega filiaali kaudu. Täiendusega soovitakse täpsustada § 5 lõiget 3, mille kohaselt HLÜ peab oma teenuseid osutama üksnes Eestis. 11) Muudetakse § 7 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Võrreldes sama sätte kehtiva sõnastusega jäetakse muudatusega välja mõiste „tegevuspiirkond“ HLÜ liikmeskonna moodustamise põhimõttest. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega. 12) Muudetakse § 7 lõige 2 punkti 5 sõnastust, mis võrreldes kehtiva redaktsiooniga märkida asutamislepingus revisjonikomisjoni liikmete nimed lisab kohustuse kanda asutamislepingusse ka revisjonikomisjoni liikmete andmed, sealhulgas nende isikukoodid ja kontaktandmed. Muudatus tuleneb soovist suurendada läbipaistvust HLÜ-siseselt revisjonikomisjoni liikmete osas ning võimaldada liikmetel revisjonikomisjoni liikmetega efektiivselt ühendust võtta, kui liige peaks näiteks tuvastama mittevastavusi hoiu-laenuühistu tegevuses. 13) Muudetakse § 10 lõige 1 punkt 1 sõnastust, misläbi kaotatakse vajadus täpsustada HLÜ põhikirjas ühistu tegevuspiirkond. Seondub eelnõu § 1 punktis 9 tehtava muudatusega. 14) Muudetakse § 11 sõnastust, mis lisab võimaluse tasuda edaspidi sisseastumismaksu ja osamaksu HLÜ- l lisaks krediidiasutusele ka makseasutuse kontole. Võrreldes äriseadustiku 2019. a jõustunud muudatustega, mis lubavad kanda osaühingu osakapitali maksekontole, mille äriühing on avanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, siis HLÜ-de puhul on osamaksete jaoks lubatav panga- või maksekonto määratlus tahtlikult piiratud Eestiga, et esmajoones tagada eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute rahaliste vahendite hoidmine Eesti finantsasutustes. 15) Muudetakse § 14 sõnastust, et lubada osakapitali sissemakse tegemist lisaks krediidiasutusele ka Eesti makseasutuses avatud kontole. Muudatus on sarnane eelnõu eeltoodud punktiga. Üks keskne muudatus §-s 14 on punkti 3 lisamine, mis tuleneb sellest, et praktikas mitmed HLÜ-d kasutavad HLÜ üldkoosoleku asemel volinike koosolekut ning teave volinike koosoleku kasutamise fakti kohta peaks olema selgelt teada igale isikule, kes kaalub HLÜ liikmeks astumist. Teisisõnu, kui põhikirjaga on võimaldatud üldkoosoleku pädevuse täielik või osaline üleandmine volinike koosolekule, siis peaks sellekohane märge sisalduma ka äriregistris. Tasub märkida, et volinike koosoleku kasutamine on TÜS § 54 järgi igati õigustatud moodus HLÜ liikmete õiguste teostamiseks, eriti olukorras, kus mõnel HLÜ-l on tuhandeid liikmeid ning üldkoosoleku kokkukutsumine ja kvoorumi saavutamine on keerukas protsess. Kuna aga volinike koosoleku määramise õigus tuleneb muust seadusest kui HLÜS, siis soovitakse muudatusega tõsta HLÜ liikmete ja liikmeks astujate teadlikkust selles osas, et põhikirjaga võib olla või juba on ette nähtud oma hääleõiguse delegeerimine teatud volinikule. Volinike koosoleku kohta vt lisaks ka eelnõu § 1 p 45 selgitused. 16) Muudetakse §-i 15 sõnastust selliselt, et lisaks osakapitali suurusele kantakse äriregistrisse ka hoiu- laenuühistu revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja elukoht, ning märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui HLÜ põhikirjas on selline volitus antud. Revisjonikomisjoni liikmete äriregistris avaldamisega suureneb eelnõu koostajate hinnangul senisest enam läbipaistvus HLÜ-s kontrolli teostamise osas ning liikmetel on võimalik vajadusel otse pöörduda isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavusnõuete kontrolli teostab/teostavad. 18 17) Muudetakse § 16 lõiget 1, mis sätestab HLÜ sisseastumismaksu liikmele. Kehtiva HLÜS § 16 lõike 1 kohaselt peab iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja tasuma sisseastumismaksu minimaalselt 6 eurot. Nimetatud rahaline määr on kehtinud alates HLÜS jõustumisest ehk alates 1999. aastast (01.01.2011 jõustunud redaktsiooniga vaid arvestati ja ümardati kehtiv määr, 100 krooni, eurodesse). Eelnõuga kavandatav muudatus tõstaks sisseastumismaksu määra 6 eurolt 40 euroni. Sisseastumismaksu määra tõstmise ettepanek tuleneb sellest, et kehtivas seaduses sisalduvad miinimummäärad ei vasta enam tegelikule turuolukorrale. HLÜS-i kehtima hakkamise ajal (1999. aasta 1. kvartalis) oli Eesti keskmine palk 4006 EEKi (ca 256 EUR). Statistikaameti andmetel oli 2022. a keskmine palk 1685 EURi. Nimetatud summasid omavahel jagades on vahe 6,58-kordne. Seega, kui korrutada 1999. aastast kehtinud sisseastumismaksu määr palgavõrdluse koefitsendiga, siis ümardatult oleks tulemus 40 EUR. Lisaks soovitakse ka sisseastumismaksu miinimummäära tõstmisega soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk omavastutust. 18) Paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, muudatus tuleneb territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest (vt eelnõu § 1 p 7 selgitusi). 19) Paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavat osa muudetakse selliselt, et kustutatakse viide töö-, teenistus- või kutsealase või ühistele majanduslikele huvidele. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole tulenevalt territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest (vt ka eelnõu § 1 p 7 selgitusi) vajalik täpsustada lõike 2 sissejuhatavas osas liikmete koondumise aluseid, sest need on väljendatud ka sama lõike punktides toodud loetelus. 20) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31. Lõige 31 asetab HLÜ juhatusele kohustuse enne iga uue liikme vastuvõtmist välja selgitada tema põhjendatud huvi HLÜ liikmeks saamise vastu, samuti selle, millisel viisil liige osaleb ühistu majandustegevuses. Nimelt peaks iga HLÜ oma eesmärgiks võtma ühistulise tegevuse edendamise või teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise. Lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus HLÜ liikmeks astumisel, mistõttu on seaduse algne mõte otsesõnu lisatud otsesõnu ka lõikesse 3 1. 21) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5. Lõike 5 kohaselt ei tohi HLÜ liikmeks olla juriidiline isik, kelles samal hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne osalus. Täiendusega soovitakse ära hoida nn ring-omanikstruktuuri olukorda, kus HLÜ-s teostab omanikuõigusi juriidiline isik, mis kuulub suuremal või vähemal määral HLÜ-le endale. Nimetatud olukord ei oleks lubatav ka teiste äriühingu liikide puhul. 22) Muudetakse §-i 18 pealkirja. Muudatus on tehnilise iseloomuga ning tuleneb HLÜ liikmete nimekirja sätete lisamisest viidatud paragrahvi (vt ka eelnõu § 1 p 24 selgitusi). 23) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, kuivõrd kehtivas seaduses sisalduv 1 000 liikmega seotud piirang ei ole eelnõu koostajate arvates enam põhjendatud. Veelgi enam, kuna eelnõuga seatakse põhjendatud huvi olemasolu olulisemaks ühistest majanduslikest huvidest uue liikme HLÜ-sse vastuvõtmisel (vt eelnõu § 1 p 20 selgitusi), siis ei oleks mõistlik seada tingimus, kus ühistel majanduslikel huvidel põhineva HLÜ liikmeskond on arvuliselt piiratud. 24) Paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–7. Lõike 4 kohaselt kantakse HLÜ liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sidevahendite andmed. Eelnõu koostajateni on jõudnud pöördumisi, mille kohaselt ei ole liikmetel võimalust ühiste huvide teostamiseks koonduda, sest täna liikmete nimekirjade kohta kehtivad sätted ei sedasta peale liikme nime ja isikukoodi neid andmeid, mis võimaldaks ühistu liikmetel omavahel suhelda, et oma õigusi ühiselt teostada (sh saada kokku kvoorumit, et panna soovitud teemasid üldkoosoleku päevakorda). Sidevahendite all on mõeldud 19 liikme telefoninumbrit, e-maili või muu sidevahendi andmeid, mis võimaldab liikmega vahetult ühendust võtta. Lisaks märgime, et § 18 lõikes 4 toodud andmete töötlemise alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artikli 6 lõike 1 punktist (c) – ehk HLÜ töötleb isikuandmeid oma juriidiliste kohustuste täitmiseks (vt ka § 413 lg 4). Eelnõu koostajate hinnangul võiksid enamik ühistute liikmeid viidatud andmete töötlusega nõus olla, sest see aitab teenida nende ühiseid eesmärke – probleemide esinemisel või ka lihtsalt ühiste huvide teostamiseks üksteisega ühendust võtta ning ühiste huvide teostamiseks koonduda (nt saada kokku vajalikku kvoorumit ühistu üldkoosolekule päevakorrapunktide lisamiseks). Samuti on eelnõu koostajad seisukohal, et isikuandmete töötlemine juriidiliste kohustuste täitmiseks on isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alustest asjakohane alus. Isikuandmete töötlemine liikme nõusoleku alusel (GDPR art 6 lg 1 p a) alusel võib osutuda problemaatiliseks HLÜ-de praktikas, eriti juhul, kui liikmetel on õigus küsida HLÜ- lt teiste liikmete isikuandmeid ning viimasel oleks võimalus nõusolek tagasi võtta ning seeläbi pannes HLÜ- le kohustuse liikme andmete töötlemine lõpetada. Vajadusele lisada ühistu liikmete sidevahendite andmed liikmete nimekirja on juhtinud tähelepanu ühistu liikmed ise, osundades asjaolule, et äriregistrile esitatavad juhatuse liikme nimekirjad on kas aegunud või ei sisalda vajalikku informatsiooni teiste liikmetega ühenduse võtmiseks ning ühiste huvide teostamiseks. Lõike 5 järgi tuleb HLÜ liikmete nimekirja pidada viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul. Liikmete nimekirja pidamist reguleerivad sätted ei täpsusta, millises vormis ja viisil tuleb liikmete nimekirja pidada. Praktikas on selliste sätete puudumine viinud selleni, et mõned HLÜ-d peavad liikmete nimekirju ka käsikirjalises vormis – see aga suurendab arusaamatust ja mitmeti mõistetavust nimekirjas olevate andmete osas, samuti ei ole sellisel viisil peetud nimekirjas lihtne teha arusaadavalt muudatusi. Lõike 6 kohaselt ei esita HLÜ juhatus äriregistrile liikmete sidevahendite andmeid. Tegemist on täpsustusega sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 suhtes. Kuna sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb liikmete nimekirja pidada masinloetaval kujul, siis praktikas tuleks HLÜ igapäevategevuses kasutusel olevast liikmete nimekirjast enne äriregistrile esitamist teha koopiafail, millest on kustutatud või eemaldatud liikmete sidevahendite andmed. Lõike 7 kohaselt kohustub HLÜ juhatus hoidma liikmete nimekirja ajakohasena ning kandma liikmete nimekirja muudatused 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates. Täna esineb praktikas probleem, et HLÜ juhatuse poolt äriregistrile esitatavad nimekirjad ei ole kas ajakohased või ei ole üheselt võimalik veenduda, millise aja seisu vastavad nimekirjad kajastavad. Käesoleva lõikega luuakse ühene selgus, et liikmete nimekirjas toodud andmed peavad olema ajakohased, ning sätestatakse HLÜ juhatuse kohustus andmeid ajakohastada 30 päeva jooksul, kui HLÜ juhatusele saavad teatavaks uued andmed. 25) Muudetakse § 22 lõiget 3, millega tõstetakse HLÜ-de osakapitali senine miinimummäär 31 950 eurolt 50 000 eurole. Osakapitali kehtiv miinimummäär, sarnaselt sisseastumismaksuga, on jäänud muutumatuna HLÜS jõustumisest alates (st, 500 000 krooni aastal 1999). Kui võrrelda HLÜ osakapitali miinimummäära suurust Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate teiste subjektide miinimumkapitali nõuetega, siis HLÜ kapitalinõue on suhteliselt madal (eelkõige arvestades krediidiasutustega, mis võivad ainukeste subjektidena kaasata avalikkuselt hoiuseid, kapitalinõuet). Tabel 5. Minimaalne kapitalinõue Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide puhul Subjekt Miinimumkapitalinõue krediidiasutus 5 000 000 eurot kindlustusandja 3 000 000 eurot pensionifondivalitseja 500 000 – 1 000 000 eurot muu fondivalitseja 125 000 eurot investeerimisühing 70 000 – 750 000 eurot 20  e-raha asutus 350 000 eurot makseasutus 20 000 – 125 000 eurot krediidiandja 50 000 eurot Äriühingute, eriti aga finantsteenuste osutajate puhul on osakapitali näol tegemist reserviga, mis äärmisel juhul peaks aitama tagada võlausaldajate (sh ka HLÜ liikmete) nõuete täitmise ning äriühingu tegevuse jätkumise. Eelnõu koostajad leiavad, et osakapitali määr peaks olema senisest kõrgem, et tagada ka väiksemate HLÜ-de parem kapitaliseeritus eeskätt stressiolukordade puhul (vt ka selgitusi eelnõu § 1 p 31 juures). 26) Tunnistatakse kehtetuks § 22 lõiked 4 ja 5. Kehtiv osakapitali suurendamise ja vähendamise raamistik võib olla mõnevõrra koormav, kuivõrd HLÜ-del on seaduse järgi kohustus iga liikme vastuvõtmisel ja HLÜ- st väljaarvamisel kohustus muuta HLÜ osakapitali määra, mistõttu tuleb teoreetiliselt ühistul kokku kutsuda üldkoosolek või volinike koosolek, kus osakapitali muutmise üle otsustatakse. See aga tekitab märkimisväärse halduskoormuse nii HLÜ juhatuse kui ka HLÜ liikmete jaoks iga kord, kui on vaja HLÜ osakapitali määra äriregistris tõsta või vähendada, mistõttu see ei pruugi olla praktikas teostatav. Seetõttu on kehtiv äriseadustikust tulenev osakapitali korrigeerimise raamistik asendatud lõikes 6 tooduga (vt eelnõu järgmist punkti). 27) Lisatud on § 22 lõige 6, mis muudab kehtivat osakapitali muutmise raamistikku. Muudatus toob seadusesse põhimõtte, et HLÜ peab esitama avalduse osakapitali määra korrigeerimiseks (st, suurendamiseks või vähendamiseks) 12 kuu jooksul alates asjaolu ilmnemisest, mis tekitab osakapitali muutmise vajaduse. Eelnõu koostajate soov on vähendada osakapitali muutmisega seotud halduskoormust HLÜ-dele, nii et praktikas oleks vajalik selliste üldkoosolekute või volinike koosolekute korraldamine, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva vormilise nõude täitmine, senisest oluliselt harvemini. 28) Muudetakse § 23 lõike 1 sõnastust, misläbi tõstetakse HLÜ liikme osamaksu suurust 30 eurolt 100 eurole. Eelnõus toodud summade muutmise kohta vt ülaltoodud selgitusi eelnõu § 1 p 17 ja 25 kohta. 29) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 1. Muudatusega luuakse HLÜ-dele lisavõimalus paigutada 10% liikmete hoiustest krediidiasutuse hoiuse kõrval ka likviidsetesse varadesse, mis on märgitud § 27 1 lg-s 5– 6. Kehtivas seaduses on üsna nö jäik reegel, et HLÜ-d peavad paigutama 10% oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse ja muid valikuid selles osas ei ole. Seetõttu on HLÜ-dele loodud võimalus ka raha paigutada peale pangahoiuste ka muudesse likviidsetesse varadesse, mida on võimalik tavapäraste turutingimuste korral kiiresti realiseerida (vt täpsemalt selgitusi eelnõu § 1 punkti 31 juures). 30) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 3. Kehtiva sätte sõnastuse järgi on HLÜ-l keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. Eelnõuga ettenähtav muudatus sedastab, et lisaks kehtivatele piirangutele ei või HLÜ omada üle 10-protsendilist osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas. Muudatuse eesmärk on vähendada oma tütarettevõtja ees tekkivaid kohustusi, mida tuleb täita ühistu liikmete vara arvelt. 31) Lisatakse uus § 271, mis määratleb täpsemalt HLÜ-de likviidsusnõuded. Kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidiline isik, kellel on õigus kaasata hoiuseid, siis peab olema tagatud esmajoones see, et HLÜ hoiustele kehtivad kõrgendatud nõuded ka likviidsuse tagamise osas. See tähendab, et HLÜ peab igal ajal olema võimeline rahuldama liikmete kui võlausaldajate õigustatud nõudeid – eriti nõudeid, mis tulenevad kas ühistust väljaastumisest või hoiuse tähtaja lõppemisest. Seetõttu on eelnõuga sätestatud HLÜ-dele täpsemad likviidsusnõuded, mis peaksid tagama HLÜ rahaliste vahendite olemasolu majanduslikult rasketel või muudel perioodidel, kus liikmetel on kõrgendatud huvi saada tagasi HLÜ-sse hoiustatud kapital. 21 Lõikes 1 on sätestatud üldnõue, mille kohaselt peab HLÜ paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Liikmete õigustatud nõuded HLÜ vastu tulenevad esmajoones kas hoiustamislepingust või ühistust väljaastumisel liikmele tagasimakstavast osamaksust vastavalt tulundusühistuseaduse §-le 33. Mõlema nimetatud nõude rahuldamine on eelnõu koostajate hinnangul üks hoiu-laenuühistu liikme põhihuvisid, mille järgimisele peaks olema suunatud ka HLÜ laenude andmise poliitika tervikuna, mida omakorda peaksid kontrollima liikmed, revisjonikomisjon ning sõltumatu audiitor. Lõikes 2 on avatud sama paragrahvi lõikes 1 kasutatud stressiolukorra mõiste. Nimelt on mõeldud stressiolukorra all olukorda, kus HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele 10% liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30-päevase perioodi jooksul või tagastama liikmetele vähemalt 25% osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. Teisisõnu peab HLÜ olema valmis vähemalt selle jaoks, et maksta liikmetele tagasi kümme protsenti nende hoiustest ühe kuu jooksul või ühe majandusaasta jooksul vähemalt neljandik liikmete osamaksude kogusummast (vt ka tulundusühistuseaduse § 33 lg 1 ja 3). Lõike 3 kohaselt on HLÜ kohustatud oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei tugineks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Lisaks on HLÜ juhatus kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu ning HLÜ kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada HLÜ tegevust. Lisanduse näol on tegemist sarnase reegliga, nagu on sätestatud krediidiasutuste seaduse § 80 lõikes 2. Lõige 4 täpsustab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Selleks, et tagada liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ning selle jaoks vastava kapitalipuhvri olemasolu, on vaja HLÜ siseselt kehtestada strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Lõige 5 täpsustab omakorda lõiget 4 ning sõnastab koormamata likviidse vara mõiste. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on tegemist varaga, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul. Sättes on toodud lahtise loeteluna näiteks sularaha, arvelduskontol olevad rahalised vahendid ja muu selline vara. Lõiget 5 tuleb vaadata koosmõjus § 27 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt on võrreldes kehtiva regulatsiooniga (mille järgi on HLÜ kohustatud paigutama 10% oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse) HLÜ-l võimalik nimetatud 10% liikmete hoiuste summast hoiustada sularahasse, hoida vahendeid arvelduskontol või hoiustada vahendeid muudesse likviidsetesse instrumentidesse. Muu vara all mõeldakse likviidseid, madala riskiga ning lühiajalisi väärtpabereid, millele on osundatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1, 26.06.2013, lk 1–337) (CRR) artikli 336 tabelis 1, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti, või eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse. Lõige 6 sätestab volitusnormi, misläbi on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik määrusega kehtestada likviidsusriski maandamise täpsema kord. Nimetatud määrusega on võimalik ka ette näha väärtpaberite nimekiri, millesse HLÜ-d võivad paigutada 5% liikmete vahenditest, mis kehtiva regulatsiooni järgi peab olema paigutatud üksnes Eesti või teise EL riigi krediidiasutusse nõudmiseni hoiusena. Lubava volitusnormiga võtab valdkonna eest vastutav minister nö järelhindamiskohustuse, st vajaduse tekkimisel (eelkõige kui tekivad ebakõlad sätte rakendamisel või viidatud nõuete üle audiitorkontrolli teostamisel) täpsustatakse likviidsusriski maandamise täpsema korra, võttes aluseks HLÜS § 271 lõigetes 1-5 sätestatu. 32) Muudetud on § 28 lõiget 1, kuhu on lisatud viide vastutustundliku laenamise põhimõttele, mis mh hõlmab kontrolli kooskõlas HLÜ üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjale. Nimetatud põhimõtte lisamine ei kujuta endast samas suurt sisulist muudatust, kuivõrd see põhimõte on mõnevõrra teistsuguses sõnastuses käsitlemist leidnud ka viimases (2010. a) antud sätte muutmist käsitlevas HLÜS muutmise 22 eelnõus (240 SE, seletuskiri lk 823) – muudatuse näol on tegemist püüdega juhtida enam tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtte olulisusele HLÜ äritegevuses. Eelnõu koostajate hinnangul on esmatähtis, et HLÜ-d ei annaks hoiustajate raha arvelt laenu (ega osutaks muid finantsteenuseid) maksevõimetutele laenusaajatele ning kohaldaks teenuste osutamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisatav säte on analoogne KAS § 83 lõikes 31 sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus kohaldama tarbijale laenu andmisel viidatud KAVS-i sätteid. Lisatav lõige juhindub käesoleva eelnõu punktis 5 toodud käsitlusest, mille kohaselt tuleks füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid käsitleda tarbijatena. Eeltooduga seoses ei tuleks HLÜ-del küll taotleda krediidiandja või – vahendaja tegevusluba, aga HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. 33) Paragrahvi 28 lisatakse lõige 11. Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peaks laenu taotlejale laienema vähemalt samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui ka HLÜ juures sh kohaldama füüsilisest isikust laenuvõtjale võlaõigusseaduse §-des 4031 lõikes 1, 4041 lõikes 1, 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut; aga ka peaks HLÜ ise järgima §-s 27 toodud laenu andmise nõuete ning §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise korra nõuete täitmiseks. Lisatud täpsustavad viited võlaõigusseadusele põhinevad suuresti tarbijakrediididirektiivil 2008/48/EL artiklil 2. VÕS § 4031 lg 1 on üldine lepingueelse teabe andmise säte, mis kehtestab kohustuse esitada tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Eelnõu koostajate hinnangul oleks mõistlik standardiseerida HLÜ- de poolt oma liikmetele antava lepingueelse teabe vorm seetõttu, et see oleks võrreldav teiste finantsteenuste osutajate lepingutingimustega, sh krediidiandjate ja pankadega. VÕS § 4041 lõige 1 sätestab laenusaaja teavitamise intressimuutusest, mis on mõistlik arvestades nii laenuandja kui -saaja huve. VÕS § 411 ja 412 puudutavad vastavalt liikme õigust täita krediidilepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt ning HLÜ kui laenuandja võimalust krediidilepingust tulenev nõue loovutada (millega kaasneb kohustus liiget loovutamise faktist teavitada). VÕS § 4141 sätestab korralise ülesütlemise erisused tähtajatu krediidilepingu puhul. § 416 sätestab piirangud krediidilepingu ülesütlemisele HLÜ kui krediidiandja poolt. 34) Muudetakse § 28 lõiget 7, millega lisatakse lõikesse teine lause. Lisatud teine lause on tingitud sellest, et mitmed täna tegutsevad HLÜ-d kasutavad tütarettevõtjaid või muul moel seotud isikuid, kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad laenuandmise või –vahendamise majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge intressiga tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult keelustada tütarettevõtjate tegevust (kuivõrd tütarettevõtjate kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja riskide hajutamiseks), küll aga peaks HLÜ valdavas osas ise tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha, millel on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele. Seetõttu on allapoole toodud ka lävendid lõikes 7. Lisaks on loodud ka lävendid nimetatud isikutele või nimetatud isikutega seotud isikutele laenamisel, kuivõrd isegi üldkoosoleku heakskiidul HLÜ juhatuse või nõukogu liikmele, revisjonikomisjoni liikme või nendega samaväärset huvi omavale isikule laenamisel tekib oluline huvide konflikt laenuandja ja laenusaaja vahel. Sättes on mõeldud ka seda, et ühele ja samale sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikule või temaga seotud ettevõtjale saab anda laenu kokku kuni 5% omakapitali või viiekordse tasutud osamaksu ulatuses. Ühe erisusena on 23 „Eelnõuga kehtestatakse ka hoiu-laenuühistutele sarnaselt krediidiasutustega “vastutustundliku laenamise põhimõte”. See põhimõte on laenuandja sotsiaalselt vastutustundliku käitumise väljenduseks laenuturul, mida on praktikas laialdaselt rakendatud mitmetes erinevates riikides (nt. USA, Suurbritannia, Austraalia) ja mille mõiste on võetud kasutusele ka EL tarbijakrediidi (consumer credit) direktiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on suunatud just laenusaaja huvide kaitsele, eelkõige tarbija huvidest lähtuva nõustamis- ja teatamiskohustuse täitmisele laenuandja poolt (USA-s ka laenusaaja poolt antud tagatisele sissenõude põhjendamatu pööramise vältimisele). Laenuandja teatamis- ja nõustamiskohustuse osas ei ole Euroopas täna aga veel ühest käsitlust. Varasemalt levinud praktika kohaselt hinnatakse krediidiandmise küsimuse otsustamise käigus, krediidisaaja maksevõimelisust krediidi- või finantsasutuse enda, mitte krediidisaaja huvide aspektist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt on laenuandja kohustatud arvestama laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal on kohustus välja selgitada antud konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on laenuandjal kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenuandjat sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega.“ 23 käesolevas sättes piiratud laenude ja muude HLÜS § 6 lõike 1 punktides 2-7 nimetatud teenuste osutamist, st nimetatud isikutele on lubatud jätkuvalt raha HLÜ-s hoiustada. Viidatud erisus tehti pärast veebruari 2023.a kooskõlastusringi (vt ka seletuskirja lisa 3, Tallinna hoiu-laenuühistu märkus nr 5). 35) Muudetakse § 28 lõiget 9, millega luuakse erisus laenu andmisel muudele isikutele kui sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele (st HLÜ juhtorganite liikmetele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele; vt ka eelmise punkti selgitusi). Muudatus on seotud eelnõu punktiga 34 ülal. 36) Lisatakse §-i 28 lõige 10. Lõike 10 lisamisega välistatakse HLÜ õigus anda laenu krediidiasutustele või teistele finantseerimisasutustele või endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtjatele. Välistuse eesmärk on tagada, et HLÜ kui finantseerimisasutus, mille peamine äritegevus on hoiuste kaasamine ja laenude väljastamine, korraldaks oma majandustegevust ise, mitte ei laenaks hoiustatud raha edasi. Lisaks peaks ühistulise tegevuse eesmärk olema oma liikmete ja kogukonna huvide edendamine, mitte maksta hoiuse pealt võimalikult suurt intressi – see soov võib omakorda viia HLÜ riskantsemate laenude väljastamiseni. 37) Lisatakse § 281. Selle paragrahvi näol on tegemist sarnase korraga nagu on sätestatud krediidiandjate ja –vahendajate seaduse §-s 49 sätestatud ja mis puudutab tarbija krediidivõimelisuse hindamist. Võrreldes KAVS-is sisalduvate samasisuliste normidega, on liikme krediidivõimelisuse hindamise sätteid mugandatud vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele ning samas ka lisatud paragrahv täpsustab kehtiva redaktsiooni §-s 28 sätestatut. Viimase vajalikkus tuleneb sellest, et Audiitorkogu on juhtinud tähelepanu asjaolule, et audiitorite hulgas ei ole täit selgust sellest, mida mõeldakse „krediteerimise heade tavade“ all. Viimaks tasub märkida, et HLÜ-l tuleb kõikide HLÜS § 6 lõigetes 1 ja 2 teenuste osutamisel hinnata liikme krediidivõimelisust, sh liikme võimet oma rahalisi kohustusi HLÜ ees täita, ning selle adekvaatseks hindamiseks on vajalik seaduses ette näha täpsemad kriteeriumid, mille alusel viidatud hindamist läbi viiakse (eeskätt lõiked 2 ja 5). 38) Muudetakse § 29 lõiget 1, misläbi muutub HLÜ-del laenukomitee olemasolu kohustuslikuks, kui HLÜ- s on vähemalt 50 liiget. Kehtiv sama sätte sõnastus lubab HLÜ-del põhikirjaga sätestada, kas laenukomitee on HLÜ-l olemas või mitte. Muudatuse eesmärk on ühelt poolt eraldada senisest enam HLÜ juhtorganite ja laenukomitee tegevust, teisest küljest aga vältida olukorda, kus seadus viitab laenukomitee määramise vajalikkusele, kuid samas annab HLÜ-le õiguse jätta laenukomitee valimata, kui sellist organit pole HLÜ põhikirjas ette nähtud. Lisatud on ka teine lause, mille järgi kui HLÜ-l on vähem kui 50 liiget, peab HLÜ-l olema laenukomitee, kui see on põhikirjaga ette nähtud. Seega vähem liikmeid koondaval HLÜ-l ei ole laenukomitee kohustuslik, vaid on jäetud HLÜ liikmete otsustada, kas ühistul on laenukomiteed vaja, kuivõrd väiksemates ühistutes ei pruugi laenukomitee olemasolu olla vältimatult vajalik. 39) Lisatakse § 31 lõikesse 2 uued punktid 5–8. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad sisaldama mh ka sisemisi protseduurireegleid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamise reegleid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda ja nimetatud korra täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirju. Nimetatud reeglid tulenevad juba kehtivast RahaPTS-st, mistõttu on tegemist kehtiva normistiku täpsustamise ja koondamisega HLÜS-i, mitte sisulise muudatusega. Punkti 6 lisamise näol on tegemist HLÜ-de kohta käivate normide koondamisega TÜS-ist HLÜS-i. Muid muudatusi punkti 6 lisamise näol HLÜ-de kohta käivasse normistikku ei tehta. Punktiga 7 sätestatakse, et HLÜ peab sise-eeskirjades nägema ette ka korra, et kuidas ta oma liikmetega vaidlusi lahendab. Näiteks peaks HLÜ liige teadma, et kuhu ja kelle poole saab ta oma küsimuse või kaebusega pöörduda ning kuidas tekkinud vaidlusi lahendatakse. Punktiga 8 sätestatakse kohustus HLÜ sise-eeskirjaga sätestada juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise kord. Nimetatud kord peaks sisaldama HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmete seaduses sätestatud 24 nõuetele vastavuse hindamist, sealhulgas andmed ja dokumendid, mida juhtorganite liikmed peavad esitama, kes ja mida hindab ning kuidas säilitatakse hindamise tulemusena kogutud teavet. 40) Paragrahvi 32 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muudatuse kohaselt on lisatud üldkoosoleku pädevuse punkt, mille kohaselt on üldkoosolekul õigus ametisse nimetada nii revisjonikomisjoni liikmed kui ka audiitor. Muudatus tuleneb ajendist anda HLÜ liikmetele senisest enam otsustusõigust ning suurendada läbipaistvust HLÜ-s sisemist kontrolli teostava isiku(te) ja nende ametisse määramise osas. Täna ei ole ühtset praktikat, kellel HLÜ siseselt on õigus ametisse nimetada revisjonikomisjoni liikmeid, mis on viinud selleni, et mitmel juhul nimetab revisjonikomisjoni liikmed ametisse HLÜ juhatus. 41) Paragrahvi 32 lõike 1 täiendamine punktiga 51 annab liikmete üldkoosolekule aluse otsustada tegevusloa taotluse, sh krediidiasutuse tegevusloa, esitamise otsustamise. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole kehtiva õiguse alusel üheselt selge, kas hoiu-laenuühistu puhul otsustab tegevusloa taotlemise ühistu juhatus, nõukogu või üldkoosolek. Samas, kuna igasuguse tegevusloa taotlemise näol on tegemist võrdlemisi olulise muudatusega HLÜ majandustegevuses, peaks eelnõu koostajate hinnangul tegevusloa taotlemise otsustamine jääma üheselt üldkoosoleku pädevusse. 42) Tunnistatakse kehtetuks § 32 lõike 1 punkt 7, mis näeb ette, et HLÜ üldkoosoleku pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui HLÜ-s ei ole moodustatud nõukogu. Kehtiva HLÜ-de kohta käiva normistiku järgi peab HLÜ-l olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui ühistu osakapital on üle 25 000 euro või kui nõukogu moodustamine on ette nähtud põhikirjaga (TÜS § 64 lg 1). Kuivõrd juba alates 2010. aastast peab HLÜ osakapital olema vähemalt 31 950 eurot, siis tuleb tegelikkuses igal HLÜ-l nõukogu moodustada. Seetõttu soovitakse viimati nimetatud muudatusega kõrvaldada teatav vastuolu TÜS ja HLÜS vahel. Kuivõrd seaduse eesmärk on olnud laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine asetada esmajoones HLÜ nõukogule, siis see pädevus on eelnõuga viidud eraldi nõukogu käsitleva §-i 325 alla (vt allpool eelnõu § 1 p 44). 43) Lisatakse § 32 lõige 3, mille kohaselt on HLÜ üldkoosoleku pädevust õigus üle anda ainult volinike koosolekule. Nimetatud muudatust tuleb vaadata koos § 323 muudetud sõnastusega ning koos TÜS § 54-ga. Kehtiv HLÜ-dele kohalduv regulatsioon lubab üldkoosoleku pädevust üle anda volinike koosolekule, mis võib olla isegi vajalik suuremate ühistute puhul, kus üldkoosoleku korraldamine igal seaduses nõutud juhul oleks ajaliselt ja rahaliselt üsna kulukas. Samas teadaolevalt on praktikas HLÜ liikmeks astuvad isikud kohustatud volitama enda nimel üldkoosolekul toimetama isikuid, kes ei pruugi olla nendele isegi teada. Selliselt toimides justkui loovutavad liikmed oma liikmelisusest tulenevad õigused sellisel moel, mis võib olla seadusega vastuolus. Seetõttu on nähtud § 32 lg 3 lisatud lõikega ette selgitus kehtiva õigusliku raamistiku juurde, mis lubab eelnimetatud volitust anda ainult põhikirjas sätestatud juhtudel ja ainult volinike koosolekule. 44) Lisatakse §-d 321–325. Paragrahv 321 sätestab erikorra HLÜ üldkoosoleku kokkukutsumisele ja üldkoosoleku päevakorrale võrreldes tulundusühistuseaduses sätestatuga. Üldiselt kohaldatakse HLÜ-de päevakorrale tulundusühistuseadust, kuid lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste jaoks on vajalik täpsustada ka HLÜS-is üldkoosoleku kokkukutsumise ja päevakorra sätteid. Lõike 1 järgi kohaldatakse üldkoosoleku päevakorrale tulundusühistuseaduse §-s 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega tulundusühistuseadusele sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka täna kohaldatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse sätteid. Seevastu samas lõikes sätestatud erand on tingitud lõigete 2 ja 3 lisamisest. Lõikes 2 on sätestatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise alused. Võrreldes tulundusühistuseaduse § 40 lõikega 3 on, tulenevalt sotsiaalse kontrolli olulisusest HLÜ tegevuses, täpsustatud HLÜ netovara 25 suuruse nõuet (punkt 1), lisatud on likviidsuse kriteerium (punkt 2) ning täpsustatud punktis 3 volinike ja liikmete arvu, kelle nõudmisel tuleb erakorraline koosolek kokku kutsuda. Lõike 3 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb iga täiendava küsimuse kohta esitada põhjendus. Kehtiva tulundusühistuseaduse § 401 lõike 2 järgi võivad vähemalt 1/5 ühistu liikmetest nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Eesti Panga andmetel on täna Eestis tegutsevatest HLÜ-dest 2022. aasta augusti lõpu seisuga neljal HLÜ-l vähemalt tuhat liiget, mis tähendab, et kui liikmed soovivad panna teatud küsimust üldkoosoleku päevakorda, peavad selleks soovi avaldama minimaalselt 200 liiget (enim liikmeid koondavate HLÜ-de puhul on selleks arvuks vastavalt konkreetsele ühistule 300 kuni 750 liiget). Praktikas on aga teostamatu nii mitmete liikmete koondumine ühe konkreetse küsimuse päevakorda võtmiseks, mistõttu on seda lävendit HLÜ-de puhul toodud oluliselt allapoole. Paragrahv 322 täpsustab liikmete kohustused erakorralisel üldkoosolekul, kui HLÜ netovara ei vasta seaduses toodud nõuetele või kui HLÜ ei suuda täita seaduses sätestatud likviidsuse nõudeid (lõige 1). Erisus on loodud seetõttu, et HLÜ netovara ja likviidsuse nõuded on olulised alused HLÜ maksevõime ning liikmete õigustatud nõuete rahuldamise võime säilitamiseks. Lõike 2 järgi ei kohaldata HLÜ-de suhtes tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut eesmärgiga vältida ebakõlasid HLÜS-i ja tulundusühistuseaduse kohaldamise vahel. Paragrahv 323 sätestab erikorra HLÜ-de erikontrolli korraldamisele. Lõike 1 järgi kohaldatakse HLÜ erikontrolli korraldamisele tulundusühistuseaduse §-s 71 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega tulundusühistuseadusele sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka täna kohaldatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse sätteid. Seevastu samas lõikes sätestatud erand on tingitud sama paragrahvi lõike 2 lisamisest. Lõike 2 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda erikontrolli otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõike 1 järgi võivad vähemalt 1/10 ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Lähtudes eelmise paragrahvi lõike 2 juures toodud selgitustest on ka seda lävendit toodud oluliselt allapoole. Lõike 3 järgi võivad vähemalt 1/10 liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta. Lõikega 3 ei kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõikega 2, kuid säte on toodud ka HLÜS-i suurema õigusselguse eesmärgil. Võrreldes lõikega 2 ei ole liikmete piiri allapoole toodud lähtuvalt sellest, et kui üldkoosolek ei otsusta erikontrolli määramist, siis on tegemist üldise liikmete huviga erikontrolli korraldamist mitte määrata, ning sellest kõrvalekaldumiseks on vajalik olulist huvi, samuti arvestatavat liikmete arvu, et minna erikontrolli määramist kohtu kaudu nõudma. Paragrahv 324, mis võrreldes HLÜ-dele kohaldatavate tulundusühistuseaduse asjaomaste normidega ühelt poolt täpsustab HLÜ-de volinike valimise korra ning pädevuse ulatuse, ja teiselt poolt koondab asjaomase regulatsiooni HLÜS-i. Lõige 1 on oma sisult tulundusühistuseaduse § 54 lõike 1 kohandamine hoiu-laenuühistutele. Viidatud sätte kehtiva redaktsiooni kohaselt võib tulundusühistu põhikirjaga sätestada, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule, kui ühistul on üle 200 liikme. Kavandatud muudatusega võib HLÜ-des, kellel on vähemalt 500 liiget, HLÜ põhikirjas ette näha üldkoosoleku pädevuse osalise või täieliku üleandmise volinike koosolekule. Samas aga tuleb arvestada sama paragrahvi lõikes 2 toodud piirangutega. Võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse sättega, mis võimaldab üldkoosoleku pädevuse üle anda volinike koosolekule üle 200 liikmeliste ühistute puhul, siis kõrgem lävend (500 liiget) peaks 26 soodustama seda, et liikmed ise osaleksid üldkoosolekul ning räägiksid kaasa ühistut puudutavate otsuste vastuvõtmisel. Lisaks võrreldes kehtiva volinike koosolekule kohalduva regulatsiooniga tulundusühistuseaduses on lõikesse 1 lisatud teine lause, mille kohaselt HLÜ volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse § 54 lõikega 2, mille järgi volinike koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus ning volinike kord määratakse ühistu põhikirjaga, on volinike valimise ja tagasikutsumise kord antud üldkoosoleku pädevusse. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on põhimõtteliselt võimalik ühistu põhikirjas sätestada, et näiteks HLÜ juhatus määrab igale liikmele voliniku, siis võib liikmel olla keeruline aru saada, kes ja mil määral esindab tema huve liikme õiguste teostamisel HLÜ-s. Seetõttu, kuivõrd volinikud esindavad volinike koosolekul HLÜ liikmete huve, siis on ka põhjendatud see, et HLÜ liikmetele antakse õigus määrata ise enda eest otsustama volinikud ja ka kehtestada või heaks kiita volinike valimise kord. Lõike 2 kohaselt peab HLÜ-l olema vähemalt 20 volinikku ning ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta. Lõike 2 näol on tegemist tulundusühistuseaduse § 54 lõike 1 lause 2 ja lõike 2 lause 2 konkretiseerimisega HLÜS-is. Lisaks on võrreldes tulundusühistuseaduse sättega vähendatud liikmete arvu, kelle huve üks volinik võib esindada (50 asemel 25). Vastava piiri vähendamise idee on selles, et valdavalt peaksid liikmed ise end ja enda huve üldkoosolekul esindama, ning volinik peaks esindama vähemal hulgal liikmeid, kui seda võimaldab kehtiv tulundusühistuseadus. Lõige 3 sisaldab endas täpsustust võrreldes kehtiva volinike regulatsiooniga. Lisandus on tingitud sellest, et kuigi volinike koosoleku sätestamisel HLÜ põhikirjas on volinikud sisuliselt kõige tähtsam nn otsustusorgan HLÜ-s ning volinikud esindavad ühistu liikmeid, siis kehtiv HLÜS ega tulundusühistuseadus ei sea piiranguid sellele, kes võivad esindada HLÜ liikmeid volinikena. Seetõttu on eelnõusse lisatud nõue, et kui volinikud on määratud HLÜ liikmeid esindama, siis need volinikud peavad olema ühelt poolt sõltumatud HLÜ juhtorganite- või laenukomitee liikmetest ja ka audiitorist, ning ei tohi olla pankotivõlgnikud, ning teiselt poolt peavad volinikud olema kohased esindama teiste isikute huve finantseerimisasutuses. Normis toodud välistused, sh volinik ei tohi olla põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, näol on tegemist lahtise loeteluga ning põhikirjaga võib panna täiendavaid nõudeid HLÜ volinikele. Lõike 4 kohaselt on tühine põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga. Praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus HLÜ liikmed on HLÜ-ga liitumisel andnud volituse teisele isikule (mitmel juhul sama ühistu juhatuse vm organi liige) osaleda tema eest üldkoosolekul. Antud sättega tagatakse seda, et kui HLÜ liige volitab teist isikut enda nimel osalema üldkoosolekul ja teostada tema liikmelisusest tulenevaid õigusi HLÜ-s, siis peab selline volitamine olema vastav minimaalselt samas paragrahvis toodud volinike koosoleku sätetele. Lisatakse § 325, mis sätestab nõuded HLÜ nõukogule. Kehtivas HLÜS-is ei ole ette nähtud erisätteid HLÜ nõukogule ning kuivõrd vastavalt HLÜS § 2 lõikele 2 kohaldatakse HLÜ-dele ühistute kohta sätestatut ning TÜS § 64 lg 2 järgi kohaldatakse tulundusühistute nõukogule äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, mis omakorda ei ole eelnõu koostajate hinnangul piisavalt täpne oma sõnastuse ja pädevuse osas, et seda saaks otse kohaldada HLÜ-dele, siis soovitakse eelnõuga koondada HLÜ nõukogu kohta käivad normid HLÜS-i. Lõikesse 1 on lisatud võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendus teise lause näol, mille kohaselt peab nõukogu tegema oma tegevuses rakendatud kontrolli tulemused tegema teatavaks üldkoosolekule või volinike koosolekule olenevalt sellest, kas HLÜ on põhikirjas sedastanud üldkoosoleku pädevuse üleandmise volinikele. Muudatus on seotud eesmärgiga anda HLÜ liikmetele enam teavet HLÜ tegevuste kohta. Lõike 1 lauset 2 tuleb vaadata koosmõjus § 39 lõigetega 1 ja 3, mille kohaselt revisjonikomisjon on kohustatud pidevalt ja tulemuslikult revideerima HLÜ tegevust, sh kontrollima HLÜ ja selle juhtorganite liikmete ning nende tegevuse vastavust õigusaktidele (lg 1), ja edastama juhatusele ja nõukogule temale 27 teatavaks saanud teabe, mis viitab õigusrikkumistele või liikme või muu isiku huvide kahjustumisele (lg 3); samuti esitama oma tegevuse käigus tuvastatud riskide ja mittevastavuste kohta ülevaateid juhatusele ja nõukogule (§ 40 lg 1). Eelnõu koostajate hinnangul peaks see andma liikmetele parema ülevaate HLÜ juhtimisest ning HLÜ äritegevuse vastavust seadusele. Lõige 2 näeb ette, et HLÜ nõukogul on kolm teovõimelist füüsilisest isikust liiget, kui põhikirjaga ei nähta ette suuremat liikmete arvu. Tegemist on tulundusühistuseaduse § 64 lg 2 ja äriseadustiku § 318 lg 1 sisalduvate põhimõtete ületoomisega HLÜS-i. Muid muudatusi ei kaasne. Lõike 3 kohaselt peab nõukogu liige olema HLÜ liige. Tegemist on täpsustusega, võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse ja äriseadustikus sisalduva aktsiaseltsi nõukogu regulatsiooniga, mis ei kohusta nõukogu liiget olema hoiu-laenuühistu liige – äriseadustiku § 318 lg 2 kohaselt ei pea nõukogu liige olema aktsionär. Eelnõu koostajate hinnangul osutab nõukogu liikme liikmelisus ühistus sellele, et nimetatud nõukogu liige on motiveeritud enam panustama HLÜ äritegevuse kontrollimisse ning selle õiguspärasusele vastavuse saavutamisele, kuivõrd sellisel juhul mängivad rolli nii nõukogu liikme rahalised kui ka ärialased huvid. Lõike 4 järgi ei või nõukogu liige olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse juhatuse või nõukogu liige. Sisuliselt on nimetatud sätte puhul üle toodud HLÜS-i äriseadustiku § 318 lõiked 4 ja 41. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on ette nähtud, et nõukogu liige ei tohi olla ka krediidiasutuse või teise finantseerimisasutuse juhatuse liige. Nimetatud piiranguga on soovitud vältida HLÜ nõukogu liikme huvide konflikti, mis tekib ühe ja sama isiku kuulumisel kahe finantseerimisasutuse juhtkonda, näiteks HLÜ ja krediidiandja. Lõike 5 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse. Tegemist on kehtiva HLÜS § 32 lõike 1 punktis 7 nimetatud pädevusnormi ületoomisega eraldi nõukogu kohta käivasse paragrahvi, kuivõrd igal HLÜ-l peab praktikas olema nõukogu. Lõike 6 järgi on nõukogu nõusolek vajalik HLÜ nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad HLÜ igapäevase majandustegevuse raamest. Selguse huvides tasub märkida, et eelnõus esitatud neljast punktist koosnev loetelu on lahtine ning HLÜ põhikirjaga võib ette näha ka nõukogu nõusoleku vajalikkust ka muude käesolevas lõikes nimetamata tehingute tegemiseks ja teenuste osutamiseks. Sisuliselt on tegemist äriseadustiku § 317 lõike 1 konkretiseerimise ning täpsustamisega HLÜ-de jaoks, kuivõrd kehtivad äriseadustiku sätted ei sobi oma sõnastuse tõttu otsekohaldamiseks HLÜ-dele. Lõigete 7-9 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i lähtuvalt eeltoodud § 322 sissejuhatava osa juures toodud põhjendustest. 45) Muudetakse § 34 lõike 1 sõnastust, misläbi vähendatakse HLÜ kohustuslikku juhatuse liikmete arvu kolmelt kahele. Muudatusel on kaks põhjust. Esiteks suurendatakse eelnõuga HLÜ juhtorganite liikmete sõltumatust ning tugevdatakse sisemist kontrolli näiteks audiitori ja revisjonikomisjoni pädevuse suurendamise teel. Teisalt aga muudetakse käesoleva eelnõuga vähem rangemaks ka ühistupanga regulatsiooni, misjärel ühistupank võib valida minimaalselt kaks juhatuse liiget (kui ühistupank ei osuta investeerimisteenuseid või teenuseid välisriigis; vt allpool selgitusi eelnõu § 3 p 14 juures). Arvestades eeltoodut, peavad eelnõu koostajad mõistlikuks, et ka HLÜ-de juhatuse liikmete arvu vähendataks sarnaselt ühistupankadega krediidiasutuste kohta käivas regulatsioonis lubatud minimaalse piirini. 46) Lisatakse § 341, mis käsitleb juhatuse liikme kohustusi ja vastutust. Lõike 1 kohaselt on juhatus kohustatud töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks (punkt 1), samuti kehtestama ja regulaarselt üle vaatama HLÜ riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid 28 kui ka potentsiaalseid riske (punkt 2). Punkti 3 järgi tuleb juhatusel tagada, et kõik HLÜ töötajad oleksid teadlikud nende töökohustusega seotud õigusaktide sätetest ning HLÜ juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest. Punkti 4 kohaselt tuleb HLÜ juhatusel tagada kontroll selle üle, et HLÜ ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktide, juhtorganite poolt kinnitatud dokumentide ja heade tavadega. Punkti 5 järgi tuleb juhatusel täita muid HLÜS-ist tulenevaid kohustusi. Lõike 2 alusel tuleb juhatusel esitada vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaade HLÜ tegevusest ja majanduslikust olukorrast. Nõukogule täiendavate ülevaadete esitamine peaks eelnõu koostajate hinnangul suurendama nõukogu funktsiooni teostamise võimalusi ja suurendama läbipaistvust HLÜ tegevuse osas. Lõike 3 järgi tuleb juhatusel teavitada kohe nõukogu liikmeid HLÜ majandusliku seisu halvenemisest, selle kohust või seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest. Lõike 4 järgi peab HLÜ juhatus HLÜ üldkoosolekul andma ülevaate vandeaudiitori kontrolli tulemusel tuvastatud rikkumistest, ning koos sellega esitama kava või ettepanekud, millal ja kuidas nimetatud rikkumised kõrvaldatakse. Kuna auditit viiakse läbi valdavalt HLÜ liikmete huvides, st et tagada liikme varade õiguspärane haldamine, siis on ka põhjendatud vastava teabe edastamine liikmetele. 47) Muudetakse § 36 pealkirja ja sõnastust. Paragrahvi pealkirja kohaselt nähakse hetkel ette HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmetele esitatavad nõuded. Paragrahvi pealkirja lisatakse ka nüüd töötajad, et see väljendaks paremini paragrahvis sisalduvate sätete sisu. Lõige 1 kehtestab üldised HLÜ juhtorgani liikmetele (st juhatuse, nõukogu ja laenukomitee liikmetele) esitatavaid nõudeid. Kehtiva lõikega 1 võrreldes on parema jälgitavuse huvides nimetatud nõuded lahutatud kahte punkti, millest punkt 1 on sisuliselt kehtiva § 36 lõike 1 sõnastus (millega on täiendusena hõlmatud ka laenukomitee liikmed) ning punkt 2 on üle võetud KAS § 48 lg-st 3. Laenukomitee liikmete lisamine vastavusnõuete paragrahvi tuleneb sellest, kuivõrd laenukomitee liikmed otsustavad laenude väljaandmist üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitavad korraldada võlgade sissenõudmist (HLÜS § 30 lg 3), siis on tähtis, et ka need HLÜ-s keskset funktsiooni täitvad isikud vastaksid finantseerimisasutuste juhtorganite liikmetele rakendatavatele nõuetele. Seetõttu on laiendatud HLÜ juhtidele kohaldatavaid nõudeid ka neile. Paragrahvi 36 lõike 2 täiendamisel teise lausega nähakse ette, et saada valitud HLÜ juhtorgani liikmeks, siis peab see isik esitama piisavat teavet enda kohta (andmed ja dokumendid, sealhulgas ülevaade oma hariduskäigust, töökogemusest, osalemisest ettevõtluses, karistusregistri väljavõtte ning kinnituse, et puuduvad asjaolud, mis välistavad isiku HLÜ juhtorgani liikmeks olemist) ja tõestama sellega, et ta on sobiv isik HLÜ juhtorgani töös osalemiseks. Lisanduse eesmärk on see, et HLÜ liikmetel oleks terviklik ülevaade enne nõukogu liikme valimist selles osas, et kas valitav isik vastab seaduse nõuetele ning kas ta sobib liikmete huve HLÜ siseselt esindama; sama kehtib ka selle kohta, kui HLÜ nõukogu liikmed valivad HLÜ juhatuse liiget. Lõike 5 kehtiv sõnastus näeb ette, et HLÜ juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu- laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Muudatus lisab siia nimistusse ka teise finantseerimisasutuse. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus üks ja sama isik osaleb olulisel määral mitme finantseerimisasutuse töös – see võib põhjustada huvide konflikti. Uue lisatava lõike 6 kohaselt peavad HLÜ juhid ja töötajad seadma HLÜ ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Nimetatud põhimõte sisaldub kõikides finantssektori ettevõtjate eriseadustes (KAS § 48 lg 5, KAVS § 40 lg 1, MERAS § 47 lg 6) ning põhjendatud on ka nimetatud sätte HLÜS-i lisamine, kuivõrd nimetatud lisandus konkretiseerib juba seaduse mõttega 29 kooskõlas oleva idee, et HLÜ toimib eeskätt selle liikmete huvides ning nii juhatus, nõukogu kui ka HLÜ töötajad peaksid lähtuma eeskätt liikmete huvidest. Uus lisatav lõige 7 sätestab andmete, mida juhtorgani liikmeks valitav või määratava isik esitab enne tema töökohale määramist hoiu-laenuühistule, säilitustähtaja. Lõike 7 kohaselt tuleb säilitada juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks esitatud andmed tema hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta, samuti kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige, viis aastat pärast töösuhte lõppemist. Kuivõrd juhtorgani liikme kohta kogutud andmete töötlemisega riivatakse eraelu puutumatust, siis kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil. Viieaastane andmete säilitamise tähtaeg on vajalik, et revisjonikomisjon, ühistu nõukogu ja üldkoosolek saaksid kontrollida juhtorgani liikme vastavust seaduse nõuetele (ka tagantjärgi), et mittevastavuse tuvastamisel oleks võimalik juhtorgani liige tagasi kutsuda ning potentsiaalselt kohaldada seaduses toodud juhtorganite liikme vastutuse sätteid enne seaduses toodud aegumistähtaja möödumist. 48) Muudetakse § 39 teksti sõnastust. Muudatuste teel täpsustatakse ja suurendatakse revisjonikomisjoni rolli HLÜ tegevuse üle sisemise kontrolli teostamisel. Lõikes 1 on loetletud mittetäieliku loeteluna revisjonikomisjoni peamised ülesanded, sh peab revisjonikomisjon kontrollima HLÜ ja tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust õigusaktidele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, HLÜ sõlmitud lepingutele ja heale tavale (punkt 1), teostama järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise-eeskirjade ning HLÜ kohustuste täitmise üle (punkt 2), nõustama HLÜ teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes (punkt 3), ja esitama käesolevas seaduses ettenähtud aruandeid (punkt 4). Lõike 2 kohaselt peab revisjonikomisjonile olema HLÜ poolt tagatud kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused. See hõlmab endas eeskätt õigust saada selgitusi ja teavet HLÜ juhtorganite (juhatuse ja nõukogu) liikmetelt ja töötajatelt ning võimalust jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. Sisuliselt on lõige 2 sama paragrahvi lõiget 1 toetav norm, mis tagab revisjonikomisjonile volituse sekkuda ulatuslikul määral HLÜ tegevusse, et revisjonikomisjon saaks täita oma seadusest tulenevaid funktsioone. Lõike 3 kohaselt on revisjonikomisjon kohustatud viivitamata edastama nõukogule ja üldkoosolekule ning nende olemasolul ka volinikele teabe, mis osutab HLÜS-is sätestatud nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele. Viimase all mõeldakse näiteks mõne konkreetse liikme ebavõrdset kohtlemist, mille alla kuulub näiteks seadusest tuleneva teabe andmise kohustuse täitmata jätmine või negatiivse laenuotsuse tegemist või liikmele muu teenuse osutamata jätmist, kui samadel asjaoludel on teisele liikmele sama teenust osutatud. Lisaks tasub märkida, et lõikes 3 nimetatud nõukogu ja üldkoosoleku või volinike teavitamise kohustuse näol on tegemist miinimumnõudega, sest kõikide liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö tulemustest võib olla keerukas – eriti juhul, kui HLÜ on sisse seadnud volinike koosoleku või kui liikmed valdavas osas ei oma ligipääsu elektroonilistele või muudele kanalitele, mis võimaldavad informatsiooni kiiresti ja efektiivselt üle kanda. Samas kui HLÜ sisesüsteemid eeltoodut siiski võimaldavad, siis ka liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö tulemustest oleks eelnõuga soositud tulem. 49) Muudetakse § 40 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõike 1 järgi esitab revisjonikomisjon HLÜ juhatusele ja nõukogule vähemalt üks kord kuue kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning nende olemasolul ka muude § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta. Ülevaade peab sisaldama informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatusest. 30 Lõike 2 näol on tegemist kehtiva seaduse redaktsioonis sätestatud § 40 lõigete 2 ja 3 koondamisega ühte sättesse. Samuti on muudatus seotud üldkoosoleku sätete täpsustamisega HLÜS-is (vt ka selgitusi § 321 kohta). Lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kutsub juhatus revisjonikomisjoni nõudmisel kokku HLÜ erakorralise üldkoosoleku, kui HLÜ juhatus ei ole HLÜ tegevuse mittevastavusest teadasaamisest arvates kahe kuu jooksul kasutusele abinõusid rikkumiste kõrvaldamiseks. 50) Tunnistatakse kehtetuks § 40 lg 3. Lähtuvalt eelnõu eelmises punktis viidatust ning üldkoosoleku sätete toomisest HLÜS-i ei ole § 40 lg 3 eelnõu koostajate hinnangul enam vajalik. 51) Muudetakse § 41 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva sättega on sättes toodud kohustus auditeerida HLÜ raamatupidamise aastaaruannet. Esimeses lauses sisalduv sõnaselge kohustus auditeerida HLÜ raamatupidamise aastaaruanne sisaldub ka kehtivas HLÜ-de kohta käivas regulatsioonis, mistõttu lõike 1 esimene lause on lisatud pigem õigusselguse eesmärgil. 52) Muudetakse paragrahvi 41 lõike 4 sõnastust, kusjuures kehtiva § 41 lõike 4 tekst on jagatud käesoleva ja järgmise lõike vahel, et paremini eristada HLÜ ja audiitorettevõtja kohustusi HLÜ tegevuse vastavuse kontrollimisel. Sätte eesmärgiks on panna HLÜ-le (mitte audiitorettevõtjale) kohustus tagada käesoleva seaduse § 27, § 27 lõikes 4 ning § 28 sätestatud nõuete täitmise sõltumatu kontrollimine audiitorettevõtja poolt. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega on audiitorettevõtja kontrollialasse lisatud seaduse § 271 lõikes 4 toodud likviidsuspuhvri perioodiline kontroll. Selguse huvides on eelnõus täpsustatud, et §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete puhul tuleb audiitorettevõtja lähtuda kutsetegevuse standardist ISA 800, mis tähendab audiitorettevõtja poolt põhjendatud kindlustunde andmist, ning § 271 lõikes 4 toodud likviidsuspuhvri kontrollimisel anda piiratud kindlustunne. 53) Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5. Sätte eesmärk on tagada, et HLÜ juhtorganite liikmed (ja asjakohasel juhul volinikud) oleksid teadlikud võimalikest rikkumistest, mida audiitor on tuvastanud ja ka sellest, et kuidas HLÜ juhatus plaanib tuvastatud rikkumisi kõrvaldada (viimase osas vt ka § 341 lõiget 4). Selleks tuleb vandeaudiitoril oma aruandes ka märkida, et millistele seadusest tulenevatele nõuetele HLÜ tegevus ei vasta ning milles seisneb vastava seadusest tuleneva nõude rikkumine. Eesmärk on vältida kehtivast § 41 lõikest 4 tulenevat ebaselgust audiitori aruande sisus. HLÜ-l (ning seejärel tema liikmetel) peaks olema õigus teada, et kui HLÜ tegevus ei ole seadusega kooskõlas, siis milles see väljendub (st milliseid nõudeid on eiratud) ning millisel määral esineb mittevastavus seaduse nõuetega, et HLÜ liikmed saaksid teadlikumalt kasutada oma õigusi üldkoosolekul, näiteks anda nõukogule korraldusi juhatuse tegevuse kohta. 54) Lisatakse peatükk 71, mis käsitleb raamatupidamist ja HLÜ-de sisemist aruandluskohustust. Paragrahv 411 näeb ette üldised printsiibid HLÜ raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb HLÜ-l raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest õigusaktidest ning HLÜ põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. Sisuliselt on tegemist olemasolevate normide koondamisega HLÜS-i. Lisaks võib minister kehtestada täpsemaid nõudeid määrusega raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamise osas (lõige 3). Paragrahv 412 täpsustab HLÜ-de sisemise kontrolli alused ja tähtajad. Lõigete 1 ja 2 kohaselt peab HLÜ juhatus esitama revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul andmed andmeid HLÜ bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta. Lõikes 3 nähakse ette kohustus esitada revisjonikomisjonile majandusaasta aruanne vandeaudiitori aruande ärakiri, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte). Kehtiva regulatsiooni järgi peab HLÜ juhatus nimetatud dokumendid esitama üldkoosolekule. Eelnõu muudatuste järgselt on aga peetud silmas seda, et vastavad dokumendid esitatakse revisjonikomisjonile, kes hindab teabe ja dokumentide vastavust seadusele, ning seejärel annab aru juhatusele ja nõukogule (vt § 1 p 49 juures olevaid muudatusi). 31 Lõikes 4 sätestatakse, et revisjonikomisjoni liige võib nõuda HLÜ juhatuselt muid andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil muuhulgas kontrollida HLÜ tegevuse vastavust õigusaktidele ja hinnata tegevust vastavust HLÜ sise-eeskirjadele (HLÜS § 39 lg 1 p 1–4). Kui revisjonikomisjon tuvastab seadusele mittevastavusi HLÜ töös, siis tuleb revisjonikomisjonil viivitamata teavitada sellest HLÜ nõukogu, üldkoosolekut ja olemasolul ka volinikke (HLÜS § 39 lg 3). Lisatud § 413 on keskse tähtsusega norm eelnõus. Selle peamine eesmärk on võimaldada nii HLÜ liikmele kui ka liikmeks astuda soovijaile andmete hõlbus kättesaadavus – kas siis HLÜ veebilehe kaudu või paberkandjal – ka sellisel juhul, kui HLÜ siseselt on määratud liikmete huve esindama volinike üldkoosolek. Enamik HLÜ-sid on küll avaldanud oma kodulehel nt HLÜ põhikirja ja viimased majandustulemused/- näitajad, kuid eesmärk on selline praktika ühtlustada, et võimaldada andmete võrreldavust ja lihtsustada kättesaadavust nii liikmetele kui ka liikmeks astuda soovijatele. Selle paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb HLÜ-l juhatusel liikme nõudmisel esitada 30 päeva jooksul alates sellekohase nõudmise saamisest viimane auditeeritud majandusaasta aruanne (punkt 1), liikme poolt HLÜ- sse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus (punkt 2), viimati koostatud audiitori arvamus HLÜS §-des 27, 271 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta (punkt 3), andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta (punkt 4), käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud teave HLÜ juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmed (punkt 5), käesoleva seaduse § 18 lõigetes 3 ja 4 nimetatud HLÜ liikmete nimekiri (punkt 6), teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes viimase kuu seisuga (punkt 7), ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga (punkt 8) ning Eesti Pangale esitatavad andmed HLÜ bilansi ja kasumiaruannete kohta (punkt 9). Punkti 1 eesmärk on tagada HLÜ liikmetele hõlbus ligipääs HLÜ viimasele auditeeritud majandusaasta aruandele. Enamik HLÜ-sid on avaldanud viidatud aruanded ka oma veebilehel vastavalt sama paragrahvi lõikele 4, kuid eelnõu eesmärk on selline praktika ühtlustada ning tagada teabe kättesaadavus ühes kohas. Samal põhjusel on eelnõusse lisatud sama lõike punkt 5. Punkti 2 eesmärk on tagada hoiustajale adekvaatne ülevaade tema hoiuse tootlikkusest; teiselt poolt on sellekohaseid andmeid vaja ka HLÜ-l oma likviidsusnõuete täitmise hindamisel. Igakordset nõuet liikme rahaliste vahendite koguväärtuse seisu teadmiseks ei ole HLÜ-l vajalik rahuldada, kui sellekohane teave on tehtud liikmetele püsivalt teadmiseks (vt allpool lg 3). Punkti 6 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada talle ühistu liikmete nimekiri koos liikme sidevahendite andmetega. Liikmete sidevahendite sedastamine liikmete nimekirjas toimub liikmete individuaalse nõusoleku alusel (vt selgitusi ülaltoodud § 18 lõike 4 juures). Punkti 7 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes viimase kuu lõpu seisuga. Selle punkti all on mõeldud teavet HLÜ laenuportfelli kohta, sh kellele ja mis summas HLÜ on andnud laenu; samuti asjakohasel juhul eritingimused, mis vastavale laenule või laenusaajale kohaldatakse. Punktide 8 ja 9 kohaselt tuleb esitada liikme nõudmisel vastavalt HLÜ ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga ning HLÜ bilansi ja kasumiaruanded viimase aruandlusperioodi kohta. Täna esitavad HLÜ-d iga kuu Eesti Pangale viidatud andmeid, aga HLÜ liikmetel ei ole täna õigus nendega tutvuda ega aluseid neid andmeid nõuda, kuigi eelnõu koostajate hinnangul on ühistu liikmetel äratuntav huvi tutvuda oma ühistu oluliste majandusnäitajatega. Lõige 3 näeb ette erandi, et millisel juhul ei kohaldata lõikes 2 sisalduvat teabe andmise kohustust. Nimelt, kui HLÜ on avaldanud lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid elektroonilise süsteemi kaudu või saatnud liikmetele nimetatud andmed ja dokumendid näiteks e-maili teel, siis ei ole HLÜ igakordse nõudmise 32 saamisel kohustatud liikmele nimetatud teavet ja dokumente edastama. Mis puudutab majandusaasta aruande edastamist liikmele, siis kui nimetatud dokument on äriregistri teabesüsteemi vahendusel elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud, siis seda ei käsitleta lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamise alusena. Lõikes 4 sätestatakse, et käesoleva lõike 2 punktis 5 nimetatud andmeid säilitab HLÜ viis aastat pärast juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist. Viieaastane tähtaeg andmete säilitamiseks on vajalik TÜS § 631 lõikes 3 sätestatud juhatuse liikme vastu esitatava nõude (maksimaalse) aegumistähtaja lõpuni. Lõikes 5 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 viidatud isikuandmeid töötleb HLÜ seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seadusest tulenevate kohustuste täitmise all mõeldakse andmete töötlemist HLÜS § 6 nimetatud teenuste osutamiseks ja tehingute täitmiseks, §-s 414 nimetatud statistika koostamiseks ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Lõikega 6 sätestatakse, et eelmises lõikes nimetatud isikuandmeid säilitab HLÜ kolm aastat pärast liikme liikmesuse lõppemist. Kolmeaastane andmete säilitamise tähtaeg ühtib tsiviilõiguses sätestatud kolmeaastase nõuete aegumistähtajaga (vt ka TsÜS § 146 lg 1). Lõige 7 sätestab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile täpsustada sama paragrahvi lõike 2 punktides 2, 4, 7 ja 8 nimetatud andmetele ja dokumentidele kohalduvaid täpsemaid nõudeid. Lõige 4 on lisatud §-i 413 peamiselt lõike 2 punkti 7 tõttu, et vajadusel täpsustada väljastatud laenude kohta avalikustatavaid andmeid. Tasub märkida, et volitusnormiga ei soovita laiendada lõikes 2 toodud nimekirja, vaid vajaduse korral täpsustada lõikes 2 toodud andmete ja dokumentide sisu. Lõige 8 näeb ette, et HLÜ auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peab olema kättesaadav HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. Lõikes 9 on sedastatud, et HLÜ juhatus peab edastama liikme nõudmisel HLÜ-ga seotud andmed paberkandjal, kuid võib võtta selle eest mõistlikku tasu. Kuivõrd igal HLÜ liikmel ei ole ligipääsu elektroonilistele kanalitele, tutvumaks HLÜ-ga seotud aruandlusega, kuid see liige võib olla sellest hoolimata aruandlusega tutvumisest huvitatud, siis peaks ka sellisel liikmel olema võimalik tutvuda HLÜ aruandlusdokumentidega. Sealjuures on oluline, et tutvumine paberkandjal olevate dokumentidega ei oleks ebamõistlikult kulukas. Samas, kuivõrd HLÜ-le tekib paratamatult kulutusi dokumentide väljatrükkimise ja postiga või muul moel edastamise tõttu ning neid kulutusi poleks mõistlik rahastada teiste ühistu liikmete arvelt, siis sellest tulenevalt võib HLÜ nõuda paberkandjal dokumentide saatmisega seotud kulude kandmist, sealhulgas dokumentide trükkimisele ja postitamisele tehtud mõistlikke kulutusi. Lisatud § 414 sedastab HLÜ kohustused esitada perioodilist teavet Eesti Pangale. Viidatud paragrahvi kohaselt esitab HLÜ Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid Eesti Panga seaduses, riikliku statistika seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Nimetatud kohustus on ka olemas kehtiva Eesti Panga seaduse § 34 lõikes 1 ning selle alusel kehtestatud Eesti Panga Presidendi määruse „Hoiu- laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“ alusel – eelnõuga tuuakse vastav kohustus eraldi esile ka HLÜS-is. 55) Muudetakse § 45 lõike 1 punkte 1 ja 2. Eelnõuga täpsustatakse hoiu-laenuühistute lõpetamise aluseid. Nimetatud punktide muutmise näol on tegemist täpsustavate sõnastustega, kuid sisulisi muudatusi ei kaasne. 56) Seadust täiendatakse peatükiga 81, mis käsitleb hoiu-laenuühistu pankrotti. Paragrahv 451 sedastab üldsätte, mille järgi kohaldatakse HLÜ pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvi lisamine on tingitud järgmiste paragrahvide lisamisest, mis omakorda sätestavad erandid HLÜ-de jaoks võrreldes pankrotiseadusega. 33 Paragrahv 452 sätestab ajutise halduri nimetamise korra. Vaadeldav säte on pankrotiseaduse § 15 suhtes erinormiks. HLÜ on rahaasutus, kelle tegevuses on oluline likviidsus. Pankrotiseaduses sätestatud on liiga pikad tähtajad. Kohtumenetluses kohaldatavad tähtajad peaks olema lühemad, et ära hoida hoiuste väljavoolu võimalike negatiivsete uudiste hirmus. Paragrahv 453 sätestab HLÜ pankroti väljakuulutamise ja HLÜ-st võlgniku maksejõuetuse eeldamise korra. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 31 lõike 1 1 kohaselt eeldatakse juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, või kui võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Lisaks eeldatakse osaühingust või aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui äriühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem, kui äriseadustiku nõuete kohaselt netovara summa peaks olema. Vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teisele lausele peab hoiu-laenuühistu netovara tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Sarnaselt osaühingutele ja aktsiaseltsidele sätestatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldusena olukord, kus netovara suurus ei ole kooskõlas seaduse nõuetega. Paragrahvis 454 on tehtud täpsustus HLÜ pankrotimäärusest teavitamise kohta. Säte on erinorm pankrotiseaduse § 34 suhtes arvestades hoiustajate kaitse vajadusi. Sõltumata võlausaldajate arvust peab haldur teavitama kõiki hoiustajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Kuna HLÜ peamine vara on nõuded krediidisaajate vastu, siis on väga oluline, et kõik isikud, kes on saanud HLÜ-lt krediiti, oleksid teadlikud, et tuleb jätkata krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning millisele kontole tuleb kanda krediidi tagasimaksed. Paragrahviga 455 sätestatakse nõuete rahuldamisjärgud HLÜ pankrotimenetluses. Tegemist on erinormiga pankrotiseaduse § 153 suhtes. Sätte eesmärk on kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel. HLÜ-desse paigutatud hoiused ei ole tagatud Tagatisfondi poolt, kuid isikute hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas ulatuses kaitstud kui muude võlausaldajate nõuded. 57) Seadust täiendatakse §-dega 471–473, mis sätestavad vastavalt üleminekusätted ja keelu moodustada pärast seaduse jõustumiskuupäeva hoiu-laenuühistuid. Lisatakse eraldi rakendussäte § 471 näol. Selle §-i lõike 1 kohaselt ei või tulundusühistut pärast seaduse jõustumiskuupäeva moodustada hoiu-laenuühistuna ega kanda teda sellisel kujul äriregistrisse. Sätte eesmärk on välistada uute HLÜ-de moodustamine pärast seaduse jõustumist, st üleminekuperioodil, mille lõppedes rakendub HLÜ-dele krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus või kohustus jätkata tulundusühistuna. Lõikega 2 nähakse ette, et uusi liikmeid saab kaasata üksnes 2024. a. jooksul ja lõikega 3 nähakse ette, et 2026. aasta alguseks tuleb teenuste pakkumine sisuliselt lõpetada. See kõik on vajalik selleks, et ühistud oma äri nö rohkem ei laiendaks ja hakkaksid oma tegevust lõpetama (juhul kui nad ei soovi tegutseda edasi ühistupanga vormis). Ehk nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus HLÜ- d hakkaksid kaasama uusi liikmeid ja hoiuseid, samuti sõlmima krediidi andmiseks uusi lepinguid vahetult enne §-s 473 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse tekkimist. Samas on oluline, et HLÜ-dele antaks piisavalt aega oma tegevuse ja lepinguliste suhete ümberkorraldamiseks. §-ga 472 nähakse ette rakendusperiood olemasolevatele ühistutele uute muudatustega oma tegevuse kooskõlla viimiseks – nimelt eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on HLÜ-de majandustegevuses vajalik ette näha ka üleminekuperiood uute nõuetega kooskõlla viimiseks. Arvestades seda, et uute nõuete hulk on küllaltki mahukas ja et eelnõu jõustumine on plaanitud 2024. aasta 1. aprillile, siis oleks otstarbekas näha ette 9 kuuline rakendusperiood, mil HLÜ-d peavad oma tegevuse 34 uute nõuetega kooskõlla viima (lõige 1). Kuivõrd § 472 lõikes 1 toodud sätete näol on eelnõu koostajate hinnangul tegemist sätetega, millega oma tegevuse kooskõlla viimine on HLÜ-de aspektist kriitilise tähtsusega, siis ei ole ka mõistlik ette näha viidatud sätete hilisem jõustumisaeg, sest see võib tekitada mitmeti mõistetavusi sätete tegeliku rakendamise tähtaegadest. Oluline on märkida, et siin lõikes ei viidata uuele §-le 413 – see näeb ette vajaliku teabe andmise hoiu-laenuühistu liikmetele ja mõistlik on seda rakendada kohe. Lõikega 2 nähakse ette, et uusi määrasid sisseastumismaksu ja osamaksu osas kohaldatakse uutele liikmetele koheselt ehk nende liitumise ajal. Seniste liikmete puhul ei saa enam sisseastumismaksu nö tagantjärgi nõuda, küll on ka nende puhul kohustuslik suurendada osamaksu hiljemalt 2025. a. 1. jaanuariks. §-ga 473 nähakse ette alused hoiu-laenuühistute lõpetamiseks ja panga või ühistupanga vormile üleminekuks. Lõikega 1 sätestatakse, et kui enne seaduse jõustumist asutatud ja tegutsev hoiu-laenuühistu soovib oma tegevust jätkata ühistupangana, siis peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa nii, et ta saaks selle Finantsinspektsioonilt hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks. Ehk selle kohaselt ei ole ühistul alates 2029. aasta 1. jaanuarist lubatud edasi tegutseda hoiu-laenuühistu vormis. Lõige 2 näeb ette, et krediidiasutuse tegevusloa taotlus peaks olema esitatud hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.24 Tavapäraselt kestab pangaloa menetlus rohkem kui 1 aasta ja seepärast on oluline, et ühistud teeksid vastava otsuse piisavalt varakult. Juhul kui ühistu tegevusloa taotlust eelnimetatud tähtajaks ei esita, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Lõikega 3 sätestatakse, et kui HLÜ on esitanud krediidiasutuse tegevusloa taotluse ja Finantsinspektsioon ei ole otsustanud 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta HLÜ tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sätte puhul on eeskuju võetud KAVS § 105 lõikes 3, kus toona ilma tegevusloata tegutsenud (st tegevusloa taotlemise kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidiandjad viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Säte annab ka HLÜ-dele garantii, et õiguskaitseasutused ei alusta menetlust karistusseadustiku tegevusloata tegevuse paragrahvi alusel. 58) seadusesse lisatakse § 49, millega nähakse ette HLÜS-i kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi sõnastuse järgi tunnistatakse HLÜS kehtetuks alates 2029. aasta 1. jaanuarist. Seaduse kehtetuks tunnistamine on seotud sama seaduse §-s 473 toodud üleminekusätetega suunata hoiu-laenuühistute tegevus Finantsinspektsiooni järelevalve alla, st taotlema krediidiasutuse tegevusluba. Mh kustutatakse käesoleva eelnõuga kehtivas krediidiasutuste seaduses olevad viited hoiu-laenuühistu seadusele. Seaduse kehtetuks tunnistamine ei võimalda sisuliselt hoiu-laenuühistuna tegutsemist pärast seaduse kehtetuks tunnistamist, kuna arvestada tuleb ka mh äriseadustikus toodud ärinime kasutamise piirangutega (ÄS § 12 lg 1), samuti reklaamiseaduses toodud piirangutega. § 2. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine 24 Krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on sätestatud krediidiasutuste seaduse §-s 131. Samuti on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel krediidiasutuse tegevusloa taotlemist selgitavad materjalid. Vt ka: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidivaldkonna-tegevuslubade- taotlemine/krediidiasutuse-tegevusluba 35 Muudetakse § 2 lõike 6 sõnastust. Uue sõnastusega jäetakse sisuliselt välja kehtiva § 2 lõike 6 punkt 2. Nimetatud muudatus seondub HLÜS § 3 muutmisega (vt eelnõu § 1 p 5), mille kohaselt tekib HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus mh juhul kui tema liikmete arv on suurem kui 3 000, mistõttu ei oleks KAVS-is vajalik jätkuvalt kohaldada krediidiandja või –vahendaja kohta sätestatut. KAVS § 2 lõikes 6 säilib aga teine alus, mille kohaselt peab HLÜ taotlema krediidiandja või –vahendaja tegevusloa kui tema poolt antava tarbimiskrediidi määr ületab krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (viimase kuue kuu keskmine). § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine 1) Muudetakse § 3 lõiget 1, mis sätestab krediidiasutuse mõiste. Eelnõus toodud muudatuse kohaselt võib krediidiasutus tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega on asendatud „hoiu-laenuühistu“ „tulundusühistuga“. Muudatus tuleneb sellest, et krediidiasutusele ei peaks kohalduma hoiu-laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist on krediidiasutustega (vt ka p 4 selgitused allpool). 2) Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt ei või ühistupank tegutseda aktsiaseltsi vormis. Nimetatud piirangu eesmärk on säilitada ühistupangas ühistuline element (TÜS § 43 sätestatud „üks liige - üks hääl“ põhimõte) ning vältida olukorda, kus nö aktsiapangana tegutsev krediidiasutus turundab end ühistulise ettevõtmisena. 3) Muudetakse § 131 lõike 1 punkti 10 teksti selles osas, mis puudutab revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni sätted rakenduvad peamiselt ainult ühistupangale (ja kehtiva HLÜS alusel ka HLÜ- dele). Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 4) Tunnistatakse kehtetuks § 131 lõige 4. Muudatus on seotud revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kaotamisega krediidiasutuste puhul (vt ka § 3 p 1 ülal). Muid muudatusi ei kaasne. 5) Paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5. Lisatav lõige näeb ette ühistupanga tegevusloa taotleja kohustuse esitada varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui tegevusluba taotlev äriühing on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud teenuseid. Kehtiva õiguse järgi on eelnimetatud teenuseid õigus osutada lisaks pankadele ka krediidiandjatel (KAVS § 5 lg 2) ja hoiu- laenuühistutel (HLÜS § 6 lg 1). Nimetatud aruande eesmärk on anda kindlust selles osas, et tegutseva äriühingu laenuportfell oleks enne tegevusloa taotlemist hinnatud sõltumatu hindaja (audiitorettevõtja) poolt ning et portfelli kvaliteet ja väärtus vastaks kehtivatele nõuetele (nt HLÜ-de puhul HLÜS § 28 kehtestatud nõuetele). 6) Tunnistatakse kehtetuks § 29 lõige 6. Muudatus on seotud eelnõu § 3 punktiga 6 (KAS § 38), millega lisatakse KAS-i ühistupanga peatükki viide KAS kohaldamise kohta ka ühistupankadele. Seetõttu kaob vajadus eraldi sellisel kujul KAS § 29 lõiget 6 säilitada. 7) Muudetakse § 38 sõnastust, millega täpsustatakse krediidiasutuste seaduse kohaldamist ühistupangale. Viidatud muudatuste järgi kohaldatakse ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes krediidiasutuste seaduses sätestatud käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Teisisõnu tuleb ühistupankadel arvesse võtta kõiki KAS-is sätteid, võttes sealjuures arvesse sama seaduse ühistupanga peatükis sätestatud erisusi. Tasub ka mainida, et ka ühistupankadele tuleb CRD järgi kohaldada krediidiasutustele sätestatud nõudeid ning siseriikliku õigusega ei ole võimalik teha sellest erandeid (v.a juhul, kui see on viidatud direktiivis selgelt ette nähtud). 36 8) Tunnistatakse kehtetuks § 39 lõige 3. Lähtuvalt eelnõu eelmises punktis toodud selgitustest ei ole ühistupanga kui krediidiasutuse puhul vajalik täiendavalt viidata HLÜS-ile. 9) Paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule“. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja eelmises punktis tooduga. 10) Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõike 1 punkt 5. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja punktis 7 tooduga, st lähtudes krediidiasutuste seaduse kohaldamisest ka ühistupankadele ei ole lubatav ette näha erisusi pankadele kohaldatava regulatsiooni osas. 11) Paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6-11. Nimetatud punktidega täpsustatakse ühistupanga põhikirjale kohaldatavaid nõudeid ning põhikirjas sisalduvat teavet. Eelnõuga ei sätestata kohustuslikke tingimusi, millele liikmed peavad vastama, ega sisseastumismaksu või osamaksu suurust, kuid nimetatud elemendid peaksid olema kirjas ühistupanga põhikirjas, et tagada nende ühtne kohaldamine kõikidele liikmetele ja liikmeks astuda soovijatele. 12) Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõige 4 ja § 421 lõige 1. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja punktis 7 tooduga, st lähtudes krediidiasutuste seaduse kohaldamisest ka ühistupankadele ei ole lubatav ette näha erisusi pankadele kohaldatava regulatsiooni osas. Tunnistatakse kehtetuks § 421 lõige 1, mille kehtiva sõnastuse kohaselt ei kohaldata ühistupanga liikmetele hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut. Nimetatud säte ei ole eelnõu koostajate arvates § 38 muudatuste tõttu enam vajalik (vt eelnõu § 3 p 7 selgitusi ülalpool). 13) Muudetakse § 421 lõiget 2. Muudatuste järgi oleks lisaks ühistupanga liikme vastuvõtmisele juhatuse pädevuses ka liikmete väljaarvamine, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule. Sama lõike järgi tuleb otsus liikme vastuvõtmise ja väljaarvamise kohta teha 30 päeva jooksul vastava avalduse saamisest arvates. Ühelt poolt on muudatuse eesmärgiks on tekitada võimalus ühistupangal lõpetada liikme liikmelisus enda initsiatiivil – kehtivas ühistupanga regulatsioonis ei ole sellist võimalust ette nähtud. Lisaks võib teatud juhtudel olla liikme väljaarvamine vajalik, sh juhul, kui liige ei vasta enam ühistupanga poolt liikmele seatud tingimustele või rikub mõnda põhikirjast või seadusest tulenevat kohustust. Teisalt on ette nähtud konkreetne ajaline määr, mille jooksul tuleb liikme vastuvõtmise või väljaarvamise kohta otsus teha, et vältida avalduste nö seisma jätmine ja põhjendamatu viivitamine viidatud avalduste lahendamisega, mis omakorda tooks kaasa registriandmete ebatäpsuse. 14) Muudetakse § 421 lõike 4 teist lauset. Muudatuse järgi võib üldkoosolek erandkorras määrata pikema tähtaja osamaksu väljamaksmiseks, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks. Muudatuse eesmärk on konkretiseerida ajaperioodi, mille jooksul liikmele tuleb liikmesuse lõppemisel osamaks välja maksta. Kehtiva sätte sõnastuse järgi on viidatud periood seaduses sätestamata, mis ei anna liikmele, kelle liikmesus ühistupangas on lõppenud, õiguskindlust temale väljamakstava osamaksu ajaperioodi osas. Samas on vajalik sätestada piisav ajaperiood, mille jooksul ühistupank suudaks kaasata piisavalt omavahendeid, et olla kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. 15) Lisatakse § 422, mis sätestab erinõuded ühistupanga juhatuse liikmetele. Nimelt lõike 1 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla minimaalselt kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Erand lõikele 1 on ette nähtud sama paragrahvi järgmises lõikes. Lõike 2 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. Krediidiasutusel kahe juhatuse liikme määramine on erisäte krediidiasutuste seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse kolmeliikmelise juhatuse suhtes. CRD artikli 13 lõikega 1 on seatud minimaalseks nõudeks vähemalt kahe isiku määramine krediidiasutuse juhatusse ning eelnõuga soovitakse see erisus ühistupankadele sisse tuua. Sealjuures tuleb märkida, et kahe juhatuse liikme määramine on 37 lubatud ainult juhul kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. Koosmõjus §-ga 44 (vt järgmine punkt) tähendab see seda, et kahe juhatuse liikme määramine on lubatud üksnes juhul, kui ühistupank ei osuta investeerimisteenuseid või teenuseid välisriigis. Nimetatud teenuste osutamise piiramine on eelnõu koostajate hinnangul põhjendatud, vältimaks madalast kapitaliseeritusest tulenevaid riske; samuti juhatuse liikmete vähesust vastutusvaldkondade jagamisel ja huvide konflikti maandamisel. Viimaks, muud krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes. 16) Muudetakse §-i 44. Võrreldes kehtiva krediidiasutustele kohalduva osa- või aktsiakapitali miinimummääraga (5 miljonit eurot) võimaldatakse § 44 lõikes 1 toodud muudatustega ühistupanga algkapitali määra sätestada minimaalselt vähemalt üks miljon eurot, ehk algkapitali madalaim määr ühistupanga jaoks oleks CRD artiklis 12 lõikes 4 lubatud madalaim tase. Muudatuse eesmärk on soodustada ühistupanganduse teket ja arenemist Eestis. Võrreldes kehtiva KAS § 44 lausega 2 on eelnõus toodud § 44 lõige 2 jäetud muutmata. Pangandusdirektiivi (CRD) üldnormi artikli 12 kohaselt võib järelevalve anda loa panga tegevuse alustamiseks, kui krediidiasutusel on algkapital vähemalt 5 miljon EUR. Lisaks sellele on direktiivis riigile välja pakutud valikukoht kehtestada panga asutamisel algkapitalile madalam lävend – 1 miljon EUR, määratledes selleks eraldi nn kategooria (particular categories of credit institutions). Riikide praktika 1 miljoni EUR panga võimaldamise korral on kantud erinevatest eesmärkidest: Leedu pakub seeläbi võimalust fintech valdkonna arenguks ja ühistupankade reguleerimiseks, teisalt on madalamat kapitalinõuet kohaldatud üksnes ühistulise panganduse võimaldamiseks (Sloveenia). Leedu näitel on sellise erandliku kapitalinõudega tegutsevate krediidiasutuste puhul eelistatud piirata nii pangale lubatud investeerimisteenuste ulatust kui piiratud aktsiakapitali suurusega panga tegevust piiriüleselt või filiaali asutamisega välisriigis. Madalama kapitalinõude rakendamisel võib olla väikepangandust elavdav ja seeläbi turul teenustega laiemat hõlmatust soodustav mõju. Vähendatud algkapitaliga panga puhul tuleb samas arvestada, et pangandustegevusele kohaldub siiski samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega. Seega 1 MEUR algkapitaliga panga turule sisenemisel võib juba regulatsiooni tasandil olla kohane riskide piiramiseks kitsendada sellisele isikule lubatud teenuste loetelu ka Eestis. Seepärast piiratakse antud juhul sellise ühistupanga puhul investeerimisteenuste osutamist. Krediidiasutuse tegevusloa annab EKP. Seega olukorras, kus krediidiasutus on saanud tegevusloa madalama kapitalinõude alusel, ei rakendu peale tegevusloa saamist, kuid tegevuse mahtude suurenemisel või aktsiakapitali tõstmisel täiendavat tegevusloa kohustust. Sellisel juhul hinnatakse ja rakendatakse panga kapitalinõudeid lähtuvalt CRR-s seatud tingimustest vastavalt tegevusest tulenevatele riskidele. Erandi alusel loodava panga tegevuse ulatus omab olulist rolli ka pangale kohustusliku Tagatisfondi makse kujunemisel – Tagatisfondi maksed on riskipõhised, seega võimaldab seadus vajadusel maksete suurust korrigeerida tegevuse riskisusega, mida saab Tagatisfondi nõukogu arvestada vastava otsuse tegemisel. Kuna CRD-st tulenevate ühtsete nõuete eesmärk on tagada piiriülese pangandusturu stabiilsus, siis erandina väiksemate nõuete, erikategooria alusel tegutsevate pankade alternatiivi võimaldamisest tuleb direktiivi artikli 12(4) kohaselt teavitada nii Euroopa Komisjoni kui EBA. Vastav kohustus lasub riigil. Selleks, et jälgida erandi alusel kujunevat praktikat ja eristada pankade kategooriaid ka pangateenuste tarbijate jaoks tuleb lõike 4 kohaselt FI-l pidada vastavate krediidiasutuste kohta eraldi nimekirja, mis võimaldab neid eristada üldnormi alusel tegutsevatest krediidiasutustest. Paragrahvi 44 täiendamisega lõikega 3 kohustatakse ühistupanga osakapitali korrigeerida 12 kuu jooksul alates osakapitali muutmise olukorra tekkimisest. Nimetatud muudatus on krediidiasutuste seadusesse tehtud HLÜS-iga sarnaselt. Nimelt ühistupangaks kvalifitseeruval HLÜ-l on väga suur hulk liikmeid, 38 mistõttu oleks kulukas ja keeruline korraldada üldkoosolekuid ainult seetõttu, et korrigeerida avalikes registrites kajastatavat osakapitali määra. Muudatuse järgi oleks ühistupangal võimalik maksimaalselt ainult osakapitaliga seotud üldkoosolekuid korraldada vajadusel üks kord aastas. Samas on oluline, et avalikkusel ei jääks valet muljet ühistupanga kapitaliseeritusest, arvestades ülaltoodud lõikes 3 sätestatut. Seetõttu on lõikega 4 sätestatud erisus, mille kohaselt tuleb kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, kui ühistupanga osakapital väheneb viie protsendi võrra võrreldes riigi andmekogudes ja Finantsinspektsiooni veebilehelkajastuva summaga. Nimetatud sättega soovitakse ära hoida olukord, kus riigi andmekogudes sisalduv osakapitali määr ei ole enam ajakohane ning avalikkusele võib jääda vale mulje ühistupanga kapitaliseeritusest. Riigi andmekogude all on mõeldud eelkõige Äriregistrit, aga ka muid asjakohaseid andmekogusid, kus osakapitali määra kajastatakse. 17) Seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442. Paragrahv 441 sätestab ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamise tingimused. Lõike 1 kohaselt on ühistupangal õigus osutada investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, kui tema osakapital on vähemalt viis miljonit eurot. Investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine on seotud ühistupanga osakapitali määraga, selle kohta vt ka kommentaare seletuskirja eelmise punkti juures. Lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank Finantsinspektsiooni kui ühistupank soovib alustada investeerimisteenuste osutamist või krediidiasutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist välisriigis. Sätte järgi ei eelda investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamine eraldi Finantsinspektsioonilt vastava loa saamist, aga Finantsinspektsiooni tuleb teenuste osutamise soovist teavitada, et Finantsinspektsioonil oleks ajakohane ülevaade ühistupanga osutatavatest teenustest ning seeläbi kaasnevast riskiastmest. Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamist või teenuste osutamist välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro. Teisisõnu kui Finantsinspektsioon leiab, et ühistupanga langenud kapitaliseeritus võib kaasa tuua riske investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamisel, on võimalik Finantsinspektsioonil vastavate teenuste osutamist või teenuste osutamise kohta keelata. Paragrahv 442 täpsustab olulise osaluse määratlemist ühistupankade puhul. Paragrahvi eesmärk on aidata nii turuosalistel kui järelevalveasutusel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Lõike 1 kohaselt võetakse ühistupanga liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Sama lõike teise lause järgi tuleb kaaluda liikme mõju, mis võib seonduda nii liikme rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel ühistupanga juhtimisele. Lõike 1 lisamine on tingitud sellest, et KAS-is sisalduva olulise osaluse regulatsiooni (KAS § 30 jj) ei ole võimalik ühistupankadele otse kohaldada tulenevalt iga liikme võrdsest hääleõiguses (TÜS § 43). Samas on võimalik, et osad liikmed kas tasuvad keskmisest või miinimumist enam osamaksu või hoiustavad ühistupangas rohkem raha, ning seeläbi mõjutavad oluliselt ühistupanga kapitaliseeritust, likviidsust ja laenu andmise võimekust. Lõike 2 kohaselt peab ühistupank lõikes 1 toodud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle. 18) Tunnistatakse kehtetuks § 47. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele. 39 19) Muudetakse § 49 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 20) Paragrahvi 51 lõikest 3 kustutatakse viide hoiu-laenuühistu seaduse §-le 40. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele. 21) Muudetakse § 53 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 22) Muudetakse § 54 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“ vastavas käändes. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 23) Muudetakse § 56 lõike 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 24) Tunnistatakse kehtetuks § 59 lõike 6. Sätte kehtetuks tunnistamise teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 25) Muudetakse § 60 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni esimeheks“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 26) Muudetakse § 60 lõigete 2 ja 5 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 27) Tunnistatakse kehtetuks § 60 lõike 3 lause 2. Kehtetuks tunnistamine on tingitud revisjonikomisjoni kaotamisest HLÜS-is. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 28) Muudetakse § 60 lõiget 4. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 29) Muudetakse § 68 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni esimehe“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 40 30) Muudetakse § 99 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoniga“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 31) Paragrahvi 116 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Lisatud lõike 4 sätestatu kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Kuivõrd vastavalt KAS § 39 lg-le 1 peab ühistupanga asutajaid olema vähemalt 50 isikut, siis lisatud sätte eesmärk on kinnitada, et ühistupangal peab igal ajahetkel olema vähemalt 50 liiget. Lisaks soovitakse vältida olukorda, kus 50 isikut asutavad ühistupanga, kuid ühistupanga äritegevuse käigus jääb ühistupanka alles vähem liikmeid, kaotades nii ühistulise tegevuse mõtte. Lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui ühistupanka ei lõpetata vabatahtlikult kuue kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast. Muudatusega luuakse suurem õigusselgus selles osas, kes ja millisel alusel ühistupanga lõpetamise menetluse saab alustada, kui ühistupank vastab sättes toodud kriteeriumitele. Nimetatud lõiget tuleks rakendada juhul, kui ühistupank ei ole ise teinud otsust ühistupanga vabatahtlikuks lõpetamiseks, kui tema liikmete arv on langenud alla seaduses toodud miinimummäära. § 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Paragrahvi 37 lõiget 1 muudetakse selliselt, et makseteenuseid osutava HLÜ puhul oleks HLÜ-s osaluse omandamine samastatud HLÜ liikme osamaksu summaga. Nimetatud muudatuse vajalikkus tuleneb sellest, et mõned HLÜ-d osutavad makseteenuseid, kuid kehtivas HLÜS või MERAS redaktsioonides (ega käesoleva eelnõuga ette nähtud muudatustega) ei ole ette nähtud HLÜ-dele olulise osaluse omandamise sätteid. See on aga tekitanud olukorra, kus makseasutustele kehtivad nõuded selles osas, et kes võib omada kontrollivat osalust, kuid samasuguseid nõudeid ei ole rakendatud makseteenuseid osutatavatele HLÜ-dele. Käesolev muudatus peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib kaasa tuua rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele. § 5. Reklaamiseaduse muutmine Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava hoiuseintressi määra. Muudatus on ajendatud Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu poolt 19.11.2020 Rahandusministeeriumile saadetud eelnõu kavandis, mille ühe osana oli välja toodud ettepanek keelata reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ja mis sisaldab hoiuseintressi määra. Eelnõu koostajad nõustuvad, et HLÜ-ga liituja ei tohiks lähtuda üksnes HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist (vt ka käesoleva eelnõu § 1 punktid 6 ja 9). Samas ei laiendata Hoiu-Laenuühistute Liidu ettepanekus toodud hoiuseintresside reklaamimise keeldu kõikidele finantsteenustele, sest ühelt poolt ei reguleerita käesoleva eelnõuga muude finantsteenuste osutamist, ning teiselt poolt alluvad muud krediidipõhiste finantsteenuste osutajad (krediidiandjad, -vahendajad, krediidiasutused) finants-järelevalvele, millest tulenevalt toimub pidev kontroll vastavate teenusepakkujate ning nende poolt välja reklaamitud hoiuseintresside paikapidavuse üle. Selguse huvides tasub märkida, et lõike 37 näol on tegemist objektiivse keeluga, mille täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikes huvides (vt ka ReklS § 30 lg 1). § 6. Seaduse jõustumine Paragrahviga 6 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. 41 Sätestatakse seaduse jõustumisaeg, mis on 2024. aasta 1. aprill. Kindla jõustumiskuupäeva sätestamine aitab siduda vastava kuupäevaga eelnõuga kavandatud HLÜS-i rakendussätted (§-d 471 kuni 473). See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks muudatuste rakendamisega seotud tähtaegade arvestamist, ehk tagab paremini õigusselguse. See tähendab, et ka reklaamiseaduse muudatus, mille kohaselt hoiuseintresside reklaam keelustatakse, jõustub 2024. aasta 1. aprillil. Hoiu-laenuühistud peaksid olema valmis, et seesugune reklaam lõpetada (vastavatele probleemidele on osundatud seletuskirjas juba eespool). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus kehtivale õigusele 5.1 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei põhine otseselt EL õigusel, kuid viiakse täpsemini kooskõlas mõningate EL õiguse sätetega. Nimelt CRD artikkel 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole krediidiasutused. Ehk EL õiguse kohaselt on avalikkuselt hoiuste kaasamine ette nähtud üksnes pankadele (krediidiasutustele). Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistuna tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on täpselt kooskõlas EL õigusega. 5.2. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele Põhiseaduse (PS) § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS §-i 31 kohaldamisel tuleb arvestada ka EL õigusega, mis sätestab ettevõtluse kaitse üksikasjalikult.25 Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka soorituspõhiõiguse jooni: ettevõtlusvabadus kaitseb ühelt poolt avaliku võimu sekkumise eest sellesse tulu saamise eesmärgil toimuvasse tegevusse, teiselt poolt aga nõuab avalikult võimult ka ettevõtluseks sobiva õigusliku keskkonna loomist. Seega riigi positiivsete kohustuste hulka seoses ettevõtlusvabadusega kuulub kohustus luua õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduseks, sh äriõiguse ja ühinguõiguse normid, aga ka konkurentsiõigus, võlaõigus. Kaitstud on nii koondumisõigus kui ka õigus mitte koonduda. Äriühingute asutamist, seisundit, juhtimist ja lõpetamist reguleerivad üldiselt TsÜS ja ÄS. Eriseadustena reguleerivad nende asutamist ja tegevust ka HLÜS, kuid ka nt KAS ning IFS. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. PS § 31 kaitseb kõigisse neisse koondumise õigust26. Ettevõtlusvabadusse kuulub iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ilma et avalik võim sellesse põhjendamatult sekkuks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-4-1-5-17, punkt 50). Ettevõtlusvabaduse realiseerimine võib muuhulgas toimuda ka osaluse või liikmeks oleku kaudu erinevaid 25 (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm 4; kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31). 26 (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31,, komm. 16 ja 17) 42 kaupu või teenuseid pakkuvas äriühingus. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse üheks elemendiks on ka õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega kaitstakse nii ettevõtjate ettevõtlusvabadust, kui ka tarbijat. Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda, et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest. Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes (pacta sunt servanda põhimõte). (RKÜKo 20.10.2020. nr. 5-20-3 p 108). Õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Vaadeldavatel õigustel on tihe seos PS §-s 32 sätestatud omandiõigusega – seda nii ettevõtlusega tegeleva isiku vara (nt aktsiad, osad või osamaksud) kaitsmisel kui ka äriühingu vara kaitsmisel. Põhiseaduse § 32 PS § 32 sätestab omandipõhiõiguse. § 32 kohaselt on igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. S.t. omandile tuleb tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta.27 PS § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele (vt Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18).) Võlaõiguslike õiguste ja nõuete osas tuleks eeldada, et kaitstud pole mitte kõik varalised õigused, vaid pigem on kaitstud sellised võlaõiguslikud õigused ja nõuded, mis on olemuslikult asjaõiguslike (absoluutsete) õigustega sarnased.(PS § 32 Komm 8). Omandi kaitse laieneb ka nõuetele, kui need on piisavalt konkreetsed ja neil on küllaldane alus riigisiseses õiguses. Isikuline kaitseala (PS § 9) PS § 31 isikulises kaitsealas on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kuid PS lubab seadusega sätestada välismaalastele piiranguid ettevõtlusvabaduse teostamiseks. PS § 31 kaitsealasse kuuluvad ka äriühingud. Eraldi tuleb välja tuua, et käesoleva eelnõu puhul on isikulises kaitsealas füüsilised isikud – hoiu-laenuühistute liikmetena kui hoiustajatena või ka krediidisaajatena (tarbijatena), kes on sõlminud hoiu-laenuühistuga hoiustamiselepinguid, krediidi- või muid sarnaseid lepinguid. Tarbijana käsitletakse füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega (tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 p 1). PS § 32 sätestatud omandipõhiõigus laieneb füüsilistele isikutele. PS § 9 lg 2 järgi laienevad õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kooskõlas juriidiliste isikute eesmärkidega ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb §-s 32 sätestatu ka juriidilistele isikutele (RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03, p 18). Käesoleva eelnõu puhul on omandipõhiõiguse isikulises kaitsealas nii füüsilised kui ka juriidilised isikud – hoiu-laenuühistute liikmetena, kellele kuulub hoiu-laenuühistus osalus kui ka hoiustajatena, kes on sõlminud hoiu-laenuühistuga hoiustamiselepinguid, millelt hoiu- laenuühistu maksab intresse. Põhiõiguse riive Tulenevalt PS § 31 teisest lausest on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja 27 (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32, komm 1 ja 9 https://pohiseadus.ee/sisu/3503) 43 enesestmõistetavalt õiguspärane. (RKPJKo 30.06.2017, nr 3-4-1-4-17, p 57). Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused. RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12). Riigikohus on ettevõtlusvabaduse piiranguteks lugenud erinevate lubade taotlemise kohustuse kehtestamist, asutamise piirangute kehtestamist ja ka ettevõtja poolt pakutava kauba reklaamile piirangute kehtestamist. Samuti on ettevõtlusvabaduse piiranguna vaadeldavad ettevõtja varale seatavad (nt looduskaitselised) piirangud, mis ei võimalda ettevõtja vara ettevõtluses vabalt kasutada. (vt. täpsemalt Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm.23). Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida üldjuhul saab piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt RKPJKo 17.04.2012, nr 3-4-1-25-11, p 37). PS § 32 lõike 2 teine lause lubab sama paragrahvi lõike 1 esimeses lauses tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust seadusega kitsendada. Kohustades riiki igaühe omandit võrdselt kaitsma, sätestab PS § 32 lõike 1 esimene lause ka erilise võrdsuspõhiõiguse, mille kohaldamisel taandub PS §-s 12 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus. (RKPJKo 16.03.2021 otsus asjas nr 5-20-7 p 36.) Omandipõhiõiguse riive on selle põhiõiguse kaitsealasse kuuluva õigusliku positsiooni igasugune ebasoodus mõjutamine (vt Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-69-09, punkt 57). Käesoleva seaduseelnõuga sätestatakse pärast eelnõu seadusena kehtima hakkamist hoiu- laenuühistutele tehingute tegemise erinevad piirangud. Kõige intensiivsema nõudena nähakse ette hoiu-laenuühistutele kohustus taotleda hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Samas ei ole see täna tegutsevate hoiu-laenuühistute jaoks kohustus vaid valik. Hoiu-laenuühistu võib jätkata ka tavalise tulundusühistuna, kuid sel juhul ei ole tal enam õigust hoiuseid kaasata. Ehk sisuliselt võib see tähendada siiski traditsioonilisel kujul hoiu-laenuühistulise tegevuse lõpetamist. Selle põhjuseks on juba käesoleva seletuskirja esimeses peatükis toodu asjaolud – praktikas ei toimi enam hoiu-laenuühistute tegevuses algsed põhimõtted, eelkõige sotsiaalse kontrolli põhimõte kõikidel juhtudel (just suurema liikmeskonnaga ühistute puhul) ja sel juhul on järelevalve ja kontroll ühistute üle üsna puudulik. Eeltoodu on teinud võimalikuks või vähemalt soodustanud hoiu-laenuühistute juhtide kuritarvitusi hoiu- laenuühistu kätte usaldatud rahaliste vahenditega, mille tagajärjel on hoiustajad kaotanud isiklikus plaanis suuri summasid. Kehtiv õigus ei taga õigusliku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta hoiu-laenuühistu liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse kahjustamist. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Eelnõu näol ei ole tegemist hoiu-laenuühistute tavapärase ettevõtlusrežiimiga, vaid pikemat üleminekuaega ette nägevate normidega, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad ettevõtjad olema turult lahkunud või jätkama mõnes muus vormis (ilma, et neil oleks õigus hoiuseid kaasata). Riive formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Riive materiaalne põhiseaduspärasus Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui piirang riivab ühtaegu nii ettevõtlusvabadust kui omandiõigust, siis tuleb selle lubatavuse hindamisel hinnata piirangu proportsionaalsust enim riivatud põhiõiguse kontekstis (RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12; RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, p 102). Sageli tuleb 44 piirangu mõju hinnata siiski seoses mitme põhiõigusega nende põhiõiguste koosmõjus28. Nagu eespool juba käsitletud, siis kavandatav seadusemuudatus riivab hoiu-laenuühistute liikmete ettevõtlusvabadust ja õigust koonduda tulundusühingutesse, kuid riivab ka samade isikute omandipõhiõigust nii liikmete kui hoiustajatena. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud neid põhiõiguste riiveid koosmõjus. Põhiseaduse preambul nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise rahu kaitse. Selle eesmärgi saab riik muu hulgas saavutada siis, kui tal on õigus otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel lubada edendada ettevõtlust rahandusvaldkonnas, s.h. kellel ja millistel tingimustel lubatakse avalikkuselt kaasata hoiuseid. S.t. kelle kätte usaldatakse avalikkuse säästud. Kuna eelnõu eesmärgiks on kaitsta otseselt isikute (liikmete) hoiuseid, siis on hoiu-laenuühistute tegevusele selliste tingimuste kehtestamine põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, aga johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. PS § 31 teine lause annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Krediidiasutuste (panga või ühistupanga) tegevuse õigusliku regulatsiooni üks peamistest eesmärkidest on tagada konkurentsiks võrdsed tingimused. Avalikkuselt hoiuste kaasamise õigus on üldjuhul üksnes krediidiasutustel, kes võivad Euroopa Liidus tegutseda ainult pädeva asutuse (finantsjärelevalve) tegevusloa alusel. Hoiuseks nimetatakse krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu. Nõude rahalist väärtust kajastab krediidiasutus maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema klientide vahendite hoiustamiseks peetaval kontol. Krediidiasutus peab nõude põhisumma õigusaktide (st krediidiasutuste seaduse ja direktiivi 2014/49/EL) või lepingu tingimuste kohaselt hoiustajale tagasi maksma. Hoiusena käsitletakse ka summat, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud (vt. Tagatisfondi seaduse § 24). Krediidiasutusesse paigutatud hoiused tagatakse Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Krediidiasutuste tegevus on väga põhjalikult reguleeritud s.h. juhtimise ja organisatoorse korralduse ning vastava aruandluse esitamise nõuded. Krediidiasutuste üle teostatakse pidevat riiklikku finantsjärelevalvet. HLÜS § 6 lg 1 p 1 kohaselt on hoiu-laenuühistute peamine ja püsiv tegevus oma liikmetega hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Hoiu- laenuühistute poolt hoiustajatele makstavad intressimäärad on viimastel aastatel olnud oluliselt kõrgemad kui krediidiasutuste poolt hoiustajatele makstavad intressid. Ei hoiu-laenuühistu seadus ega ükski teine seadus ei täpsusta „hoiuse“ mõistet hoiu-laenuühistute tegevuse kontekstis. Hoiu-laenuühistud kaasavad samuti hoiuseid (nagu pangadki), kuid võivad seda teha tingimusel, et hoiustajateks on ainult hoiu-laenuühistu liikmed. Hoiu-laenuühistu liikmeks astumise reegleid ei ole samas keeruline täita (sisuliselt erilised reeglid siin puuduvad, põhimõtteliselt võib öelda, et ei ole vahet, kas isik on ühistu liige või panga klient). Hoiu-laenuühistute tegevusnõuded, juhtimise ja organisatoorse korralduse on kordades leebemad kui krediidiasutustele kehtestatud nõuded. Kuna hoiu-laenuühistute administratiivne koormus on väga palju madalam kui krediidiasutustel, võib see negatiivselt mõjutada konkurentsiolukorda. Seadusandjal on vabadus teha otsuseid ettevõtluskeskkonna ja omandisuhete osas kui see on vajalik muude oluliste väärtuste ja põhiõiguste kaitseks. Praktika on näidanud, et hoiu-laenuühistute juhtimise kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete aktiivsus on madal ja see võimaldab hoiu- laenuühistute juhtidel kuritarvitada ühistusse usaldatud liikmete rahalisi vahendeid. Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Kuid eksitava reklaami tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka hoiu-laenuühistute poolt kaasatud hoiused käsitatakse võrdsetel alustel 28 (vt nt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 32, 46, 48 ja 51; RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17; RKÜKo 20.10.2020, 5-20-3/43, p 114; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne § 31 komm 13) 45 krediidiasutustesse paigutatud hoiustega ja on seega riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib märkimisväärselt moonutada konkurentsi nn hoiuste turul. Seega hoiu-laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul isikute (liikmete) vahendite kuritarvitamise vältimine ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse. Hoiu-laenuühistute liikmetel s.t. hoiustajatel on õiguspärane ootus enne vaadeldava seaduseelnõu vastuvõtmist sõlmitud hoiustamislepingute kehtima jäämise osas. Hoiu-laenuühistute tavapärase praktika kohaselt on lepingud tähtajalised (1 – 3 aastase tähtajaga). Õiguspärase ootuse ja vacatio legis'e põhimõtteid tuleb käsitleda koos, sest küsimus taandub sellele, kas õiguskorras isikule antud (s.o. HLÜ liikmetest hoiustajatele antud) õigused ja pandud kohustused on muutunud (sõnamurdlikult) rabavalt ebasoodsas suunas või on adressaadid saanud mõistliku aja jooksul uute normidega tutvuda ning oma tegevuse nende järgi ümber korraldada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26.06.2014 otsus asjas 3-4-1-1-14 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste moonutamatu realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi ja vabadusi on võimalik täisväärtuslikult kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13,) Ettevõtlusvabaduse ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse ega ka omandivabaduse piiramine ei ole välistatud, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Sobivus Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Omandipõhiõigus on oluline väärtus, millele praegusel juhul lisab kaalu hoiustajate õiguspärane ootus oma vahendite säilimisele. Ettevõtlusvaldkondi, kus tegutsemiseks on vajalik pädeva asutuse luba, on enam kui sada. Finantsvaldkond on kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtlusvaldkond, kus ettevõtja tegevus on allutatud rangele regulatsioonile ja järelevalvele. Hoiu-laenuühistud on seni üks väga vähestest finantsvaldkonna äriühingutest, kus ei ole kehtestatud finantsjärelevalve-alase tegevusloa nõuet (Rahapesu Andmebüroo luba selleks ei kvalifitseeru). Seega eelnõu rakendussäte § 47¹ ei ole vastuolus PS §-st 10 tuleneva õigusriigi põhimõttega, sest see ei riku otseselt õiguse subjektide õiguspärast ootust õigussuhete aluseks olevate õigusnormide püsimisele, sest seadusest tulenevate muutuste elluviimiseks on antud mõistlikult pikk tähtaeg. Viis aastat ümberkorralduste rakendamiseks on piisavalt pikk periood. Hoiu-laenuühistute ümberkorraldamine pankadeks või ühistupankadeks tagab kõigi hoiustajate võrdse kohtlemise, sest kõikide krediidiasutuste (sõltumata sellest, kas tegemist on aktsiaseltsina või tulundusühistuna tegutseva krediidiasutusena) poolt kaasatud hoiused on tagatud võrdsetel alusel kooskõlas Tagatisfondi seadusega. Lisaks, juhul kui hoiu-laenuühistu krediidiasutuse tegevusluba ei saa või seda ei soovi, ei pea ta oma tegevust lõpetama, ta võib jätkata nn tavalise tulundusühistuna, kuid ei oma sel juhul õigust kaasata hoiuseid ega anda välja tarbijakrediite. Vajalikkus 46 Abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Põhiõiguse riive vajalikkuse hindamisel tuleb juhul, kui on võimalik valida õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks mitme sobiva meetme vahel, langetada valik kõige vähem koormava meetme kasuks. Eesmärgi olulisus peaks olema riive raskusastmega vastavuses (tasakaalus) ja meetme rakendamisega kaasnev koormus ei tohiks olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suur. Sisuliselt on olnud kolm varianti (alternatiivi) kuidas ühistute tegevust reguleerida: o esimene alternatiiv oli kehtivas seaduses muudatusi mitte teha ehk jätta sama regulatsioon kehtima. Ehk ühiskonna tasandil aktsepteerida kõrgemat riski, et ühistud võivad pankrotti minna ja inimesed oma raha seetõttu kaotada (võttes mh arvesse seda, et ühistute liikmete arv ei ole võrreldes teiste finantsasutuste klientidega ülemäära suur – detsembri 2022. a lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel ühistutel kokku liikmeid 13 596; o teine alternatiiv oli sätestada nö künnis (nt hoiuste või varade maht), alates millest oleks ühistul kohustuslik oma tegevus ümberstruktureerida ühistupangaks. 2020. a. eelnõu versioon sisaldaski sellist varianti ehk nn künnist, mis oli seotud hoiuste mahu suurusega ja millest sõltus, kas ühistu peab taotlema panga/ühistupanga tegevusloa. Siiski vahepealse analüüsi käigus on Rahandusministeerium jõudnud seisukohale, et keeruline on ühest ja adekvaatset künnist seada ehk kust jookseb see piir, mille kohaselt osad ühistud on suured, teised aga väikesed. Lisaks võib tekitada sellise künnise seadmine teatud kujul manipuleerimist – künnisele lähenevad ühistud võivad leida viise kuidas enda tegevus ümber kujundada, et pääseda tegevusloa kohustusest. o kolmas variant ongi siis see, mis on hetkel kajastatud eelnõus. Õigusaktidega on kehtestatud krediidiasutuste tegevusloa taotlemisele, usaldatavusnõuetele, tegevusele ja riiklikule järelevalvele mitmesugused reeglid, kuid samas tegevusloa nõue ja riikliku järelevalve toimimine ei välista lõplikult ka krediidiasutuste maksejõuetust ega juhtide või krediidiasutuste töötajate kuritarvitusi krediidiasutuse varaga. Samas vähendab finantsjärelevalve tunduvalt nende olukordade esinemise tõenäosust (sellist maandavat meedet aga ühistute puhul ei eksisteeri). Krediidiasutuste suhtes kehtivad nõuded aitavad seega kaasa krediidiasutuste usaldusväärse ja kindla juhtimise toimimisele ning vähendavad olulisel määral kuritarvituste ja maksejõuetuse tõenäosust. Nagu aga mainitud, siis Finantsinspektsiooni tegevusluba omavad krediidiasutused võivad vaatamata pidevalt toimivale riiklikule järelevalvele muutuda maksevõimetuks. Siiski vähendab see olulisel määral riski, et nii pankade kui ühistute hoiustajad võivad oma raha kaotada. Krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise korral, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva või juhul kui Finantsinspektsioon tunnistab krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks, kuna krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve või raharinglust, peab hoiustajatele hoiused hüvitama Tagatisfond seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (üldjuhul on selleks aega 7 tööpäeva). Finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve (nn kapitalinõuete täitmise järelevalve) on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja seda saab teostada üksnes Finantsinspektsioon. Finantsjärelevalvele allutamise eesmärk (ühistupanga mudeli näol) on tagada hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse. Mõõdukus Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Samas tuleb arvestada regulatsiooni majanduslikku mõju. Kõnealusest sättest tuleneva ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive intensiivsus sõltub esmajoones sellest, kui tugevalt destabiliseeriv on reformi 47 esmane mõju hoiu-laenuühistutele seaduseelnõu jõustumisel ja sellele järgneval ajal. Lühemas perspektiivis avalduvast mõjust sõltub omakorda, milliseks kujuneb hoiu-laenuühistute likviidsus ja maksevõimelisus ning kas pikemas perspektiivis suudetakse maksta hoiustajatele intresse senisel tasemel, samuti kas hoiu- laenuühistute tegevus võiks saavutada uue perspektiivi ühistupankadena. Hoiu-laenuühistute tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas ja toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab ühistute kulusid, mh Tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega (vt käesoleva seletuskirja mõjude analüüsi osa). Aga kui nö kaalukausil on hoiustajast liikmete vahendite kaitse vs halduskoormuse kasv, siis kaalub esimene selle ülesse. Eelnõu seadusena vastuvõtmine võib seega kaasa tuua hoiu-laenuühistu poolt teenuste pakkumise peatumise, s.h. erinevate krediitide pakkumise, kui hoiu-laenuühistu ei ole piisavalt varakult taotlenud Finantsinspektsioonilt krediidiasutusena tegutsemise jätkamiseks tegevusluba. Teenuste pakkumise peatamine, s.o. lepingute sõlmimise keeld võib seada ohtu tegutsevate hoiu-laenuühistute maksevõimelisuse. Riigikohtu selgituse järgi on näiteks „ettevõtja tegevuse peatamine mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid“ (RKHKo 10.03.2005, 3-3-1-77-04; vt ka RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02). Üleminekuaeg kuni 2028. aasta lõpuni, mille kestel võiksid nõuetele mittevastavad isikud oma tegevust laiendada, ei soodustaks järkjärgulist lähenemist lõppeesmärgile, vaid toimiks sellele vastupidises suunas ja seetõttu võib seda pidada mõõdukaks ettevõtlusvabaduse piiranguks. Kokkuvõttes – eelnõu seadusega vastuvõtmisega tagatakse vastandlike huvide tasakaalustamine, mille käigus ühe põhiõiguse kaitsmine võib tähendada teise põhiõiguse riivet. Panga või ühistupanga tegevusloa taotlemise kohustuse kehtestamine riivab küll hoiu-laenuühistute ja nende liikmete ettevõtlusvabadust (PS § 31), omandipõhiõigust (PS § 32) ja lepinguvabadust (PS § 19), kui pikemas perspektiivis kaitstakse võrdsetel alusel kõigi hoiustajate omandipõhiõigust (PS § 32). 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju hoiu-laenuühistutele Sihtrühm: hoiu-laenuühistud Eestis tegutseb Eesti Panga andmetel 21 hoiu-laenuühistut (siit on juba välja arvatud Eesti Arengu HLÜ). Paar aastat tagasi küündis nende arv üle 24 ehk mitmed ühistud on oma tegevuse lõpetanud. Mõju ulatus: Sisuliselt saab hoiu-laenuühistutele rakendatava uute nõuete intensiivsuse jagada kolme ajalisse etappi: Tabel 6. Mõju hoiu-laenuühistutele I. etapp II. etapp III. etapp a) Uued nõuded, mis Hoiu-laenuühistud peavad Hoiu-laenuühistud peavad  Hoiu-laenuühistu peab ennast kasvatavad lõpetama hoiuseintresside hiljemalt 2025. a. 1. jaanuarist hiljemalt 2028. a. 31. halduskoormust reklaamimise alates 2024. a. 1. täitma järgmisi uusi nõudeid: detsembriks ümber kujundama aprillist. Samuti andma  Täiendatud nõuded välisele pangaks (või ka liikmetele rohkem teavet. finantsauditile ühistupangaks) s.t. saama  Suurem kapitalinõue – senise hiljemalt selleks ajaks 32 000 asemel 50 000 eurot krediidiasutuse tegevusloa. 48   Täiendavad nõuded  Kui hoiu-laenuühistu laenuvõtja eelnimetatud kuupäevaks krediidivõimelisuse tegevusluba ei saa, siis peab ta: hindamiseks 1) oma tegevuse hoiu-  Täiendatud likviidsusnõuded laenuühistuna lõpetama  Täiendatud nõuded (saab jätkata revisjonikomisjonile tulundusühistu vormis seniste lepingute teenindamist ja näiteks üksnes ettevõtluselaenude väljastamist); 2) jätkama Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel makseasutusena (ilma, et tal oleks õigus hoiuseid kaasata); 3) jätkama Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel tarbijakrediidi andjana (ilma, et tal oleks õigus hoiuseid kaasata). b) Hinnang haldus- Väike/keskmine Suur Väga suur koormuse kasvule c) Kommentaar Nõue/piirang puudutab üksnes Antud nõuded on ühistute Kohustus saada panga neid ühistuid, kes sellisel kujul suhtes üsna märkimisväärsed, tegevusluba tähendab väga suurt täna oma hoiuseid reklaamivad. samas peaksid parandama nad koormuse kasvu. Sisuliselt on Seda teevad üldiselt üksnes eelkõige ühistute endi pankadele sätestatud nõuded täna suuremad ühistud, seega ei ole sisekontrolli ja läbipaistvust. finantssektoris kõige rangemad. selle piirangu mõju kogu Kuna riikliku Võiks hinnata, et täna oleksid sektorile väga suur. finantsjärelevalvet siin ei üksnes ca 3 ühistut suutelised rakendata, ei ole samas nende taotlema panga tegevusloa FI-lt. nõuetega ennast kooskõlla Siiski võivad selle eesmärgi viimine ülemäära kulukas. nimel mitmed väikesed ja Siiski võib see tähendada, et keskmise suurusega ühistud nö mitmed ühistud võivad oma võimaluse korral ühineda. Kui tegevuse lõpetada, eelkõige ühistu ühistupanga tegevusluba need, kes ei ole täna hoiuseid ei saa või seda ei soovi, siis saab kaasanud. ta jätkata tavalise tulundusühistuna ja tal on võimalus jätkuvalt osutada ka finantsteenuseid näiteks krediidiandja tegevusloa alusel (v.a. õigus kaasata hoiuseid). Nagu eespool olevast tabelist näha, siis eelnõuga kaasnevad uued nõuded toovad järk järgult kaasa ühistutele koormuse kasvu ja lõpuks väga põhimõttelise valiku – kas jätkata hoiuste kaasamist ühistupangana või see tegevus sootuks lõpetada. Siiski säilivad ka teatud valikud (kus nõuete koormus on tunduvalt vähem intensiivsem) kui hoiu-laenuühistu valib variandi, kus ta jätkab nö tavalise tulundusühistuna. Nagu eespool märgitud, siis esimeses etapis rakenduv hoiuseintressi reklaamipiirang alates 2024. a. 1. aprillist ei ole ühistute jaoks väga intensiivse mõjuga, kuna paljud ühistud sellisel kujul reklaami ei tee ja nendele, kes seda teevad, on ette nähtud piisav aeg selliste reklaamide avaldamise lõpetamiseks. 49 Olulisemad ja intensiivsemad muudatused kaasnevad teise etapiga – antud juhul tähendavad uued nõuded, et HLÜ-d peavad kaasama lisakapitali kaasama (minimaalne kapitalinõue tõuseb 32 000 euro pealt 50 000 euro peale). Ühistud peavad olema samuti valmis andma rohkem informatsiooni oma liikmetele – see tähendab ka ilmselt oma aruandlussüsteemide ülevaatamist ja vastava korralduse täiendamist. Teises etapis eelnõust tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada ka IT lahenduste, tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist. Samuti võib tekkida vajadus võtta tööle uusi isikuid ja tuleb tagada, et juhid (juhatuse ja nõukogu liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele. Eeltoodu võib tähendada, et töötajaid on vaja ka koolitada, et nad uue seaduse nõuetest teadlikud oleksid (s.t. võrreldes varasemaga võivad suureneda koolituskulud). Hinnanguliselt võib täiendav tööjõukulu aastas küündida väikeste ja suuremate HLÜ-de peale kokku vähemalt kuni 2 – 3 mln euroni. Näiteks suurimatel HLÜ-del on hetkel ca 20 töötajat (nt Tartu HLÜ), väiksematel ja keskmise suurusega HLÜ-del (nt Kambja HLÜ) tunduvalt vähem (üksnes 3–4 töötajat). Kui võrrelda suurima ühistu töötajate arvu Eestis tegevusloa saanud väiksemate pankade töötajate arvuga, siis väiksemate pankade puhul on see küll kordades suurem, kuid mitte samas ülemäära palju suurem. Näiteks Holm Bank AS-il oli krediidiasutuse tegevusloa saamisel (2019. aastal) 70 töötajat, mis nüüd on kasvanud 132 töötajani Eestis (2022. a. seisuga) ning AS TBB Pangal 2022. aasta seisuga 72 töötajat.29 Lisaks tasub märkida, et eelnimetatud väikepankade gruppi kuuluvad ka muud üksused, seega on konkreetselt panga töötavate isikute arv väiksem. Täpsema ettekujutuse võrreldes pankadega saab järgmisest tabelist. Tabel 7. Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste varade ja hoiuste maht ning keskmine töötajate arv30 PANK VARAD KOKKU HOIUSED KOKKU GRUPI TÖÖTAJATE ARV (tuh eurodes, 30.09.2022) (tuh eurodes, 30.09.2022) EESTIS (2021) SWED 15 148 059 13 355 427 2 218 LUMINOR 14 783 385 10 931 378 549 SEB 7 987 197 6 887 036 1026 LHV 6 193 927 5 468 914 635 BIG 1 539 006 1 273 723 279 COOP 1 509 348 1 359 589 313 INBANK 862 355 743 657 151 TBB 213 588 169 680 71 HOLM 115 694 88 163 105 Nagu eespool juba märgitud, siis kolmas etapp on nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem. Sisuliselt on ühistu valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata (mis tähendab pangaks või ühistupangaks hakkama) või jätkata mõnel muul kujul (kuid mitte omamata enam õigust hoiuseid kaasata) või üldse oma tegevus lõpetada. Seepärast ongi siin ettenähtud 5 aastane üleminekuperiood, kuid sisuliselt peaks ühistu hiljemalt 2026. aasta lõpuks jõudma seisukohale, kas ta soovib ühistupangaks hakata või mitte, sest vastav tegevusloa menetlus võtab vähemalt 1 aasta aega või tavapäraselt isegi rohkem. 29 Allikas: Holm’i ja TBB 2022. a. majandusaasta aruanded 30 Allikas: Finantsinspektsiooni statistika: https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/FINANTSSEKTOR/147 ja krediidiasutuste 2021. aasta majandusaasta aruanded. 50 Allpool on esitatud lihtsustatud kujul võrdlustabel, mis näitab hoiu-laenuühistute ja pankadele sätestatud nõuete varieeruvust. Nagu sellest tabelist näha, siis on pankade nõuete koormus ja intensiivsus kordi kõrgem kui seda on täna hoiu-laenuühistutel. Ehk see tähendab, et ühistud peavad väga põhjalikult kaaluma oma võimekust saada krediidiasutuse tegevusluba. Mh tasub kindlasti ühistutel kaaluda, kas pigem ühineda ja siis üheskoos panga luba taotleda (s.t. ühistupanka asutada). Tabel 8. Täna kehtiva hoiu-laenuühistute ja pankade regulatsiooni võrdlus VASTAVATE NÕUETE PRAEGU HLÜ-de SUHTES KEHTIV PANKADE (sh ÜHISTUPANKADE) SUHTES TÄNA VALDKOND/TEEMA KEHTIV REGULATSIOON 1. Minimaalne 31 950 eurot  5 mln eurot algkapitalinõue  Riik võib näha ette erisuse, et algkapital oleks 1 mln (nt ühistupankadele) 2. Nõuded Eraldi omavahendeid ei defineerita ja seega  Eraldi nõuded erinevat sorti omavahenditele (ehk omavahenditele nõuded ses osas puuduvad, kuid on nõue, et omavahendite tasemed: I, II, III taseme (lihtsustatult reservkapital peab olema vähemalt pool omavahendid) omakapitali osakapitalist koosseisule) 3. Kapitali adekvaatsus  HLÜ bilansiliste nõuete (väljastatud laenude)  Miinimum 8%, aga FI võib juurde nõuda (lihtsustatult kui palju summa klientide vastu ja bilansiväliste täiendavat kapitali kui ta näeb riske iga üksiku saab laene väljastada kohustuste summa kokku ei või ületada panga lõikes; sõltuvalt omakapitali kümnekordset omakapitali summat.  Eraldi täiendavad puhvrid EP poolt (nt süsteemse suurusest) riski puhver suurtel pankadel, vastutsükliline puhver kõigil);  Eraldi nõuded sellele osale kapitalist, mida tuleb hoida kriisiolukorraks (FI võib nõuda selle osa kapitalist mahakirjutamist kriisi korral);  Kapitali adekvaatsuse jaoks eraldi metoodikad (lihtsustatult igale laenuvaldkonnale (nt hüpoteeklaenud) sätestatakse riskikaalud): a) standardlähenemine (väikepankadel); b) sise-reitingute meetod (suurpankadel).  Eraldi kapitalinõuded erinevate riskide katteks hoitavale kapitalile (nt. krediidi-, operatsioonirisk, ülemäärase finantsvõimenduse risk, valuutarisk jne) ja spetsiifilisematele tehingutele – väärtpaberitehingud/kauplemine, väärtpaberistamine jms., kesksete vastaspoolte garantiifondi rahastamiseks 4. Nõuded likviidsusele  Nõue hoida 5% vähemalt krediidiasutuste Likviidsuspuhvrite piisavus ja kvaliteet, mida hoiustes. jälgitakse iga päev. Bilanssi koostatakse iga päev.  Investeeringud põhivarasse ei tohi olla  Likviidsuskatte nõue – likviidseid vahendeid suuremad HLÜ omakapitalist. peab olema summas, mis võrdub likviidsete vahendite väljavool miinus likviidsete varade sissevool stressiolukorras pluss likv.puhver, mis võimaldab toime tulla 30 päeva jooksul. Aruandlus kord kuus; vajadusel tihedamalt FI nõudmisel.  Üks kord aastas aruandlus FI-le likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist.  Varasid tuleb paigutada selliselt, et oleks tagatud võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamine. Finantseerimine ei tohi põhineda liiga lühiajalistel või vähestel allikatel.  Likviidsusriski stresstestid.  Likviidsuskriisi puhuks talitluspidevuse plaan, mida testitakse vähemalt üks kord aastas. 51   FI õigus ettekirjutusega määrata täiendav likviidsusnõue, arvestades ärimudelit, riskijuhtimise ja likviidsusriski juhtimist. 5. Üldnõuded laenude  Hoiu-laenuühistu võib hüpoteegiga tagatud  Eraldi nõuded eluasemelaenude pikkusele, laenu väljastamisele laene välja anda tähtajaga kuni kümme aastat tagatisele, laenumaksete suurusele. ja muid laene tähtajaga kuni viis aastat.  Põhjalikud vastutustundliku laenamise reeglid,  Laenu andmise otsusele eelneb laenuanalüüs, eelkõige tarbijatele. milles uuritakse laenusaaja krediidivõimelisust.  Juhtorgani liikmetele laenu andmise korra kehtestab üldkoosolek otsusega. 6. Nõuded riskide  Laenamine HLÜ liikmetele ei või olla üle 20  Nõuded riskide kontsentreerumise jälgimise ja kontsentreerumisele korra suurem osamaksust või 20% HLÜ kontrolli kohta ning piirmäärad. (lihtsustatult kui suure omakapitalist.  Eraldi nõuded laenamisel seotud isikutele, sh laene võib ühele piirmäärad. isikule/grupile anda 7. Investeerimispiirangud  HLÜ võib ise omada üksnes sellist kinnisasja,  Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna mis on vajalik HLÜ peamiseks ja püsivaks täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. majandustegevuseks finantsteenuste osutamisel  HLÜ-l on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus; 8. Nõuded juhatuse ja  Ei tohi olla pankrotivõlgnik ega isik, kelle  Krediidiasutuse juhil peavad olema juhtimiseks nõukogu liikmetele varasem tegevus/tegevusetus on põhjustanud vajalikud teadmised, oskused, kogemused, äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse reputatsioon. alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.  Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kui FI on  Juhatuse liige peab olema teovõimeline tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine, selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. vajalik haridus, teadmised, kutsealane  FI arvestab isiku reputatsiooni hindamisel muu sobivus. hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või  Juhatuse liige ei tohi olla nõukogu liige, kontrollitava äriühingu varasem tegevus või revisjonikomisjoni liige, audiitor ega nendega tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või samaväärset huvi omav isik. saneerimismenetluse alustamise või isik on  Juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas lepinguid, mille kohaselt tema ülesanded on süüdistatav või kahtlustatav või muul moel investeerimine, laenu- ja investeerimis- seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud projektide koostamine vm tegevus. Ei tohi olla õigusvastase, pettusliku või usaldust panga või teise HLÜ juhtorgani liige, kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi revisjonikomisjoni liige, audiitor. rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.  Eraldi spetsiifilised nõuded/piirangud krediidiasutuse juhtidele tulemustasude määramise/maksmise osas (sh võimalus nõuda tulemustasu tagasi). 9. Sisemine ja välimine  HLÜ liikmetest koosnev revisjonikomisjon;  FI/EKP järelevalve. kontroll, riiklik  Laenukomitee (alla 50 liikme puhul  Majandusaasta aruande audit. järelevalve vabatahtlik);  Sisekontrolli süsteem, sh siseauditi üksus.  Majandusaasta aruande audit.  Auditikomitee, riskikomitee,  Tavapärane majandusaasta finantsaudit, kus nomineerimiskomitee. Väiksemate pankade audiitor mh kontrollib HLÜ usaldusväärsuse puhul või riskikomiteed asendada auditikomitee ja laenude andmisele kehtestatud nõuete ja ei ole vaja luua nomineerimiskomiteed. täitmist. 10. Reklaamipiirangud Puuduvad Reklaamiseaduses sätestatud piirangud tarbija- ja hüpoteekkrediidi reklaamimisele. 11. Liikmete/klientide Seaduses otseselt reguleerimata  Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide õigus nõuda teavet krediidiasutuste seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama. 52   Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist. 12. Aruandlus Kohustus esitada aruandeid EP-le üks kord kuus. Raamatupidamine kooskõlas määrusega EL Bilanss ja kasumiaruanne vastavalt EP 1606/2002. Regulaarse järelevalvelise aruandluse FI- määrusele. Aga EP aruannete põhjal kontrolli le/ECB-le esitamise periood on üldjuhul kuu, kvartal HLÜ tegevuse üle ei tee. või poolaasta. 13. Hoiuste hüvitamine Kehtiv seadus seda eraldi ei reguleeri Tagatisfondis on moodustatud hoiuste tagamise maksejõuetuse korral osafond, kuhu pangad teevad regulaarselt makseid Kolmanda etapi järgselt kaasneb ühistupankadele kohustus teha osamakseid Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi koos täna juba sinna osamakseid tegevate teiste krediidiasutustega. Üldiselt maksavad kõik krediidiasutused osamakseid sama metoodika alusel, siiski lähtuvalt eelkõige krediidiasutuse riskisusest võib Tagatisfondi nõukogu näha ette erisusi osamakse metoodikas (vt Tagatisfondi seaduse § 35 lõiked 3 ja 4). Kui aga võtta aluseks ELi lähenemine, mille kohaselt pankade poolt kogutavad maksed tagatisskeemi peavad moodustama vähemalt 0,8% hüvitatavatest hoiustest, siis HLÜ-de (või siis edaspidi vastavate pankade) puhul peaks sellise lähenemise kohaselt sihttase olema 101 mln x 0,8% = 808 000 eurot. Ehk 808 000 eurot on minimaalselt see summa, mida sellised pangad (varasemalt siis HLÜ-d) peaksid teatud perioodi jooksul Tagatisfondile kokku tasuma. Samas kui võtta aluseks eeldus, et täna tegutsevatest HLÜ- dest taotleb kolm suuremat HLÜ-d ühistupanga tegevusloa, siis nende HLÜ-de hoiuste kogumaht (2022. a lõpu seisuga) oli ca 77 mln eurot. Sellisel juhul oleks nende puhul osafondi maksed kokku 77 mln x 0,8% = 616 000 eurot. Nagu aga eespool juba rõhutatud, siis konkreetse ühistupanga poolt makstav summa sõltub samas tema poolt kaasatud (kõlblike) hoiuste mahust ja tema tegevuse riskisusest. Kõlblike hoiuste all peetakse silmas üldjuhul eraisikute ja äriühingute (mitte-finantsasutuste) hoiuseid. Näiteks kui võtta eesmärgiks, et viidatud kolm ühistupanka maksavad eelnimetatud summa Tagatisfondi 10 aasta jooksul, siis tähendaks see koondina ca 61 600 euro suurust makset ühistupankadele aastas. Mõju avaldumise sagedus: hoiu-laenuühistu peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Ühistute halduskoormuse kasvab eelnõu jõustumisel järk-järgult, kus HLÜ-del on vajalik kohaldada oma tegevus eelnõus toodud nõuetega, nt likviidsusnõuete väljatöötamiseks ja järgimiseks. Samuti kaasneb HLÜ-dele pidev ressursikulu nt hoiustajatele erineva teabe andmisel. Seega on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd ühistute tegevus peab igal ajal olema vastavuses eelnõus kavandatud nõuetega. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad mitmed käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt täiendavatest nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust. Ilmselt lõpetavad esimeses järjekorras oma tegevuse väiksemad ühistud kuna 2025. a. 1. jaanuaril rakenduvad uued nõuded on nende jaoks liiga koormavad. Hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks võivad oma tegevuse lõpetada veelgi suurem hulk ühistuid. Siiski on keeruline ennustada, mitu ühistut on võimelised saama eelnimetatud kuupäevaks krediidiasutuse tegevusloa ning mitu ühistut jätkavad oma tegevust muus vormis (ilma hoiuseid kaasamata). Eelnõu sellisel juhul jõustumisel ning hoiu-laenühistu sektori ümberkujundamisega võib kaasneda risk ühistutele endile selles osas, mis puudutab hoiustajate teatavat ebakindlust nii oma rahaliste vahendite säilimise kui tulevikus kasvatamise võimaluste üle. Sellest tulenevalt võib tekkida risk ühistute likviidsusele, kui korraga on vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha (seda eriti juhul, 53 kui hoiu-laenuühistu ei ole järginud kehtivaid laenu andmise nõudeid ning esineb raskusi suurema väärtusega ja/või pikaajaliste laenulepingute ennetähtaegsel lõpetamisel). Kui jagada ühistud nelja erinevasse gruppi vastavalt kaasatud hoiuste mahtudele, siis näeme, et valdav osa hoiuste kaasamise ja laenutegevusest on koondunud suuremate ühistute kätte. Tabel 9. Hoiu-laenuühistute mahud vastavalt nelja gruppi jaotatuna, 2023. a. juuni lõpu seisuga (allikas: Eesti Pank) ja eelnõuga ettenähtud nõuete mõjude ulatus nende suhtes I) ühistud, kelle II) ühistud, kelle III) ühistud, kelle IV) ühistud, kes ei hoiuste maht on hoiuste maht on 2 hoiuste maht on ole hoiuseid üle 5 mln euro mln – 5 mln eurot kuni 1 mln eurot kaasanud Ühistute arv kokku 4 5 7 5 Hoiuste maht kokku 83 mln eurot 18 mln eurot 1,6 mln eurot 0 Varade arv kokku 107 mln eurot 22 mln eurot 5 mln eurot 1,5 mln eurot Omakapital kokku 22 mln eurot 2,5 mln eurot 2,3 mln eurot 1,5 mln eurot Liikmete arv kokku 8 903 3 280 1 245 351 EELNÕUGA Mõju võib olla Mõju on ilmselt Mõju on ilmselt Mõju vähene kuna ETTENÄHTUD väga suur kuna suur kuna nad suur kuna nad need ühistud ei ole NÕUETE MÕJU nendel ühistutel peavad senisel peavad senisel hoiuseid kaasanud. on palju liikmeid kujul oma tegevuse kujul oma S.t. maksejõuetuse ja ka lõpetama (s.t. tegevuse risk on üsna märkimisväärses hoiuste kaasamise). lõpetama (s.t. minimaalne. ulatuses Võib kaasneda hoiuste kaasatud mõnede ühistute kaasamise). hoiuseid. Samas maksejõuetus. Võib kaasneda tegemist on mõnede ühistute ühistutega, kes maksejõuetus. tõenäoliselt on ainukesed, kes on võimelised pangaluba taotlema. Nagu tabelist näha, siis kõige suuremad riskid (negatiivse) mõju ulatuse mõttes on üleval suuremate ühistutega. Ehk kui nemad otsustavad pangaluba mitte taotleda või FI seda neile taotlemisel ei väljasta, siis kas nad on suutelised liikmetest hoiustajatele nende vahendid välja maksma. Kokkuvõttes on keeruline ennustada, kas ja kui palju ühistuid võiks eelnõu tõttu maksejõuetuks muutuda. Vähemalt viie ühistu puhul on see risk ilmselt väga väike, kuna nemad ei ole hoiuseid seni üldse kaasanud (ehk sisuliselt on tegemist tavaliste tulundusühistutega). Mõju olulisus: mõju kõikidele ühistutele on oluline või väga oluline. Kaasneb halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi kaasamise vajadus, nii rahaline kui inimressurss. Samas suures plaanis ei ole käesoleva seaduse kohaldumisalasse kuuluvaid isikuid võrreldes kogu finantssektori ettevõtete arvuga väga palju. Või veelgi enam – ühistute mahud on võrreldes kogu finantssekori mahtudega pigem marginaalsed. Üldise mõjuna võib välja tuua, et kehtestatavad nõuded tagavad võrdsema konkurentsiolukorra erinevate finantsteenuste osutamisele turul. 54 Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas. Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad ühistute liikmed senisest rohkem usaldada antud valdkonda (ehk on valmis ise panustama rohkem ühistute tegevustesse). 6.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele Sihtrühm: kõik praegused ja tulevased hoiu-laenuühistute liikmed HLÜ-de liikmeskond oli 2023. a. juuni lõpu seisuga 13 779 isikut (ei sisalda enam Eesti Arengu HLÜ liikmete arvu), mis on ligikaudu 1% Eesti elanikest. Mõju ulatus: Eelnõu mõjub positiivselt nii olemasolevatele kui uutele ühistute liikmetele, kuivõrd tänu rangemate ja selgemate nõuetele usaldatakse ühistuid rohkem. Kokkuvõttes liikmete rahalised vahendid on rohkem kaitstud. See omakorda tagab liikmete vahendite turvalisuse, paraneb ka ühistu juhtide ja liikmete vastastikune usaldus. Teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu hakatakse liikmetele edaspidi andma rohkem asjaomast teavet ja oluline info jõuab liikmeteni kiiremini. Seega liikmetele kaasnevaid mõjusid võib hinnata üldiselt positiivseks. Siiski võivad uued nõuded kaasa tuua selle, et tulenevalt ühistute halduskoormuse kasvule, ei saa nad oma liikmetele pakkuda enam nii kõrge intressimääraga hoiuseid kui varem. Lisaks teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu suureneb teisalt ka liikmete endi hoolsuskohustus – eelnõu kohaselt saavad ühistu liikmed väiksema kvoorumiga kokku kutsuda erakorralise üldkoosoleku, panna üldkoosolekule arutamiseks täiendavaid punkte ja nõuda erikontrolli läbiviimist. Ehk see kõik eeldab ka ühistute liikmete endi suuremat aktiivsust ja kaasa rääkimist ühistu toimetamistes. Kolmanda etapis ettenähtud muudatuste tõttu saavad ühistu liikmed samaväärse kaitse nagu pangad – ühistupanga tegevus allub täielikult Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende hoiused on kaitstud Tagatisfondi poolt täpselt samas ulatuses nagu nn tavalisel pangal (üldjuhul hüvitatakse isiku hoius kahjujuhtumi korral kuni 100 000 euro ulatuses). Samas kui hoiu-laenuühistu otsustab taotleda makseasutuse või krediidiandja tegevusloa ning jätkata viidatud teenus(t)e osutamist Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel, siis sellega kaasneb hoiu-laenuühistu liikmetele suurem kindlus teenuste osutamise nõuetele vastavuse osas, kuivõrd sellisel juhul laieneb teenuste osutamisele ka Finantsinspektsiooni järelevalve. Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd ühistu peab vastama uutele nõuetele igal ajahetkel, siis mõju avaldub ka liikmele iga kord, kui ta soovib nt teada oma rahaliste vahendite seisu kohta. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk võib avalduda eelkõige juba eespool viidatud hoiuseintresside languses. Samuti hoolimata eelnõuga ühistu liikmetele antud täiendavatele võimalustele ise kontrollida ühistu juhtide tegevust, ei pruugi see praktikas siiski sellises määral realiseeruda – ühistute liikmed võivad jääda jätkuvalt liialt passiivseks (nt ei kutsu kokku erakorralist üldkoosolekut, kui neile on teatavaks saanud revisjonikomisjoni nö negatiivsed leiud ühistu tegevuse kohta). Lisaks, sellisel juhul, kui hoiu-laenuühistu ei soovi jätkata tegevust krediidiasutusena ning seetõttu enam kaasata hoiuseid, siis hoiu-laenuühistu võib olla sunnitud kehtivad hoiuselepingud ennetähtaegselt lõpetama. See tähendaks, et hoiustajad ei pruugi saada kogu tulu, millega nad on arvestanud (tähtajalise) hoiuselepingu sõlmimisel. Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse hoiustajate kaitse alaseid nõudeid ja mõju võib pidada positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline. 6.3. Mõju Finantsinspektsioonile 55  Sihtrühm: Finantsinspektsioon – 2022. aasta seisuga töötab seal 122 inimest (sh 16 peatatud töölepingut). Mõju ulatus: Mõju Finantsinspektsioonile kui finantsjärelevalveasutusele avaldub juhul, kui täna tegutsevad hoiu- laenuühistud taotlevad krediidiasutuse tegevusloa saamist ning ei jätka tulundusühistuna või ei lõpeta oma tegevust. Mõju avaldumise ulatust, st mitu hoiu-laenuühistut taotlevad tulevikus krediidiasutuse tegevusloa saamist, on käesoleva eelnõu koostamise ajal keeruline hinnata, kuid võib eeldada, et 1-3 täna tegutsevat hoiu-laenuühistut on võimelised krediidiasutuse tegevusluba taotlema ning end krediidiasutuste seaduses toodud nõuetega kooskõlla viima. See omakorda tähendaks 1-3 uue krediidiasutuse loomist ning nende üle järelevalve teostamist. See number võib väheneda eeltoodud kaalutlustel või suureneda hoiu-laenuühistute ühinemisel. Kokkuvõttes käesolevaga eelnõuga ei tõuse Finantsinspektsiooni töökoormus märkimisväärselt, kuna pangaloataotluse arv saab olema ilmselt väike. Siiski kuna järelevalvesubjektide arv suureneb võib see tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2022. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2920 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust. Hinnanguliselt võib käesoleva seaduse rakendamine tähendada Finantsinspektsiooni jaoks ca 1–2 uue töötaja palkamist. Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb järelevalvesubjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, peavad maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui ka edaspidi jooksvat järelevalvetasu. Krediidiasutuse tegevusloa menetlustasu on hetkel 1 5000 eurot, kuid edaspidi suureneb see krüptovaraturu seaduseelnõu kohaselt 5 000 euro peale. Lisaks loa taotlemise menetlustasule tuleb FI-le maksta ka iga aasta nö jooksvat järelevalvetasu. Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui kapitaliosa on 1% algkapitalisummast, siis minimaalselt oleks see ühistupangale 10 000 eurot (lähtuvalt 1 000 000 euro suurusest minimaalsest kapitalinõudest ehk neto-omavahendite minimaalsest summast). Mahuosa (mis on järelevalvetasu peamine osa) suurust on aga keerulisem hinnata. Siiski võib teatud hinnangu saamiseks võtta aluseks juba täna Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide poolt makstud järelevalvetasud. Finantsinspektsioonile makstud järelevalvetasude suurus koondatud kujul 2022. aasta kohta on esitatud järgmises tabelis. Tabel 10. Finantsinspektsioonile 2022. a. makstud järelevalvetasud ja järelevalvetasu määrad subjektide lõikes31 Järelevalvetasud 2022 Järelevalvetasu mahuosa (tuhandetes eurodes) määr 2022 (%-des) Krediidiasutused 7263 0,0147 Kahjukindlustusandjad 914 0,097 Fondivalitsejad 665 0,0013/0,0095/0,013 Elukindlustusandjad 535 0,023 Krediidiandjad 224 0,1 Kindlustusmaaklerid 199 0,92 Investeerimisühingud 274 0,23 Makseasutused 154 0,019 31 Allikas: Finantsinspektsiooni 2022. a. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni- aastaaruanne-2022 56 Krediidivahendajad 18 0,1 Pensioniregistripidaja/Reguleeritud väärtpaberituru korraldaja 26 0,5 E-raha asutused 135 0,17 Pandikirju emiteerinud krediidiasutused 7 0,001 Kokku 10 414 Näiteks kui tulevase ühistupanga varade maht oleks 50 miljonit eurot, siis 0,0147% järelevalvetasu mahuosa määra puhul oleks aastane makse Finantsinspektsioonile 7 350 eurot. Mõju avaldumise sagedus: nagu eespool juba rõhutatud, siis on keeruline prognoosida, mitu ühistut soovivad pangaluba taotleda. Juhul kui mõni ühistu seda soovib, siis edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste osutamise järelevalvet nö igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Finantsinspektsioonile endale on antud muudatustega seotud ebasoovitavate mõjude avaldumise risk pigem vähene. Teatud määral ja ajutiselt suureneb töömaht, mille tingib esmalt tegevuslubade menetlus ja hiljem jooksev järelevalve. Seega suuri negatiivseid mõjusid ei esine. Mõju olulisus: Mõju on ebaoluline. Eelduslikult on mõju arvestades sihtrühma suurust (122 töötajaga asutus, kus vajadus tekib ca 1 või 2 uue töökoha järele) ning mõju ulatust ehk kohanemisvajadust (nt ekspertiis ja arusaam sellistest uut tüüpi teenustest) siiski kokkuvõttes ilmselt pigem ebaoluline kuna Finantsinspektsioonil on pikk kogemus sellist tüüpi lubade menetlemisel ja pangandusjärelevalve teostamisel. 6.4. Mõju teistele riiklike institutsioonidele Mõju Rahapesu Andmebüroole avaldub eelkõige pärast eelnõus sätestatud nn kolmanda etapi muudatuste jõustumist, mil täna hoiu-laenuühistud peavad otsustama, kas oma tegevust jätkata krediidiasutusena, makseasutusena, krediidiandjana või ilma tegevusloata tulundusühistuna (juhul kui nad ei soovi kaasata hoiuseid, osutada makseteenuseid või anda krediiti). Kuna hoiu-laenuühistud tegutsevad täna Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud finantseerimisasutuse tegevusloa alusel ning Finantsinspektsioonilt eelviidatud tegevusloa saamisel või tulundusühistuna jätkamisel langeb ära Rahapesu Andmebüroo järelevalvefunktsioon täna tegutsevate hoiu-laenuühistute üle. Sellest tulenevalt väheneb Rahapesu Andmebüroo töö ja ressursivajadus. Mõju Eesti Pangale avaldub samuti pärast nn kolmanda etapi muudatuste jõustumist. Kuna Eesti Pangal on täna hoiu-laenuühistute osas statistika koostamise roll ning statistikat koostatakse ka krediidiasutuste kohta, siis Eesti Pangale omavad muudatused vähest mõju, sh töökoormus hoiu-laenuühistute osas väheneb. Kaasneb täiendav administratiivne kulu Tagatisfondile. Nimetatud kulu ei tohiks aga olla ülemäära suur, kuna sisuliselt on antud juhul Tagatisfondi peamiseks ülesandeks vastavate osamaksete kogumine. Kahjujuhtumi korral (st mõne krediidiasutuse maksejõuetuse korral) võib aga administratiivne kulu olla tunduvalt suurem (aga selliste kahjujuhtumite esinemise tõenäosust on keeruline hinnata). 6.5. Kokkuvõte mõjudest Kokkuvõtlikult omavad käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused märkimisväärset mõju kogu hoiu- laenuühistute sektorile – ühelt poolt võivad mitmed ühistud uute nõuete tõttu oma tegevuse lõpetada (siiski nad saavad jätkata muus vormis kui hoiu-laenuühistu vormis), teisalt suureneb ühistute läbipaistvus ja kontroll nende üle ning see eelkõige viimases etapis kui ühistu peab hakkama ühistupangaks. See tagab hoiustajatest liikmete tunduvalt suurema kaitse võrreldes praeguse olukorraga. Ehk viimane peaks üles kaaluma uutest nõuetest ühistutele tuleneva koormuse. 57 Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel on vähesed otsesed mõjud riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuste tegevustele. Ühistupangaks hakkavatele hoiu-laenuühistutele kehtib sarnaselt teiste krediidiasutustega avansilise tulumaksu süsteem, mis suurendab riigieelarvesse laekuvat maksutulu. Samas ei ole võimalik hetkel prognoosida, kas ja mitu täna tegutsevat hoiu-laenuühistut otsustavad tulevikus taotleda krediidiasutuse tegevusloa, ning sellest tulenevalt ka täiendava maksutulu suurust. Samuti peab ühistupangaks hakkav hoiu-laenuühistu juurde võtma töötajaid, kuid eelduslikult on värvatavad töötajad juba täna tööturul tegutsevad ning nende töötasu pealt makstakse ka täna sotsiaal- ja tulumaksu. Seetõttu töötajate osas eelduslikult maksutulu ei suurene või suureneb väga väiksel määral. Tagatisfondi täiendavad kulud ei mõjuta riigieelarvet ega kohaliku omavalitsuste tegevusi, sest Tagatisfond ei ole riigieelarvest finantseeritav. 8. Rakendusaktid Vajadusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada neli määrust, kuid nende kehtestamine pole ilmtingimata vajalik ning sõltub praktilisest vajadustest:  täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise korrale (HLÜS § 271 lg 6);  miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ja liikme sissetuleku suhtele (§ 281 lg 7);  täpsemad nõuded raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele (HLÜS § 411 lg 3);  täpsemad nõuded liikmetele esitatavate andmete ja dokumentidele (HLÜS § 413 lg 3). 9. Seaduse jõustumine ja rakendamine Seaduse jõustumine on ette nähtud 2024. aasta 1. aprillil. Küll nähakse tegutsevatele ühistutele ette piisavalt pikad üleminekuajad, et viia oma tegevus kooskõlla uute nõuetega (vastavalt §-dele 471–473). Jõustumiskuupäeva kavandamisel on võetud arvesse seda, et tulenevalt eelnõu eesmärgist alustada hoiustajate kaitseks HLÜ tegevuse reformimisega võimaliku kiiresti, ei ole mõistlik kavandada jõustumisaega ka kaugemasse tulevikku. Samuti võimaldab kindla jõustumiskuupäeva sätestamine siduda vastava kuupäevaga eelnõuga kavandatud HLÜS-i rakendussätted. See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks muudatuste rakendamisega seotud tähtaegade arvestamist, ehk tagab paremat õigusselgust. Kuna seaduses toodud olulisemate muudatuste rakendamiseks on hoiu-laenuühistutel vajalik teha ettevalmistusi ning muudatusi, siis on kindlasti olemas ka vajadus ette näha seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamise erikord, st hilisem rakendumine nende sätete jaoks, mis puudutavad HLÜ-de läbipaistvusnõudeid, kapitalinõudeid, likviidsusnõudeid jne. Täpsemalt on eelnõu rakendamise ajakava illustreeritud järgmisel joonisel. Joonis 4. Eelnõuga kaasnevad nõuded ja eelnõu rakendamise ajakava* 58  a)2024 a)2025 2026 2027 2028 Alates 2024. a. 1. 2025. a. 1. jaanuariks: Alates 2026. a.1. Hiljemalt 2027. aasta Alates 2029. a. 1. aprillist:  tuleb lõpetada uute jaanuarist: 1. jaanuariks: jaanuarist:  uusi hoiu- liikmete  ei või seniste liikmetega  peab ühistu  saab hoiu-laenuühistu laenuühistuid enam vastuvõtmine; sõlmida uusi otsustama, kas ta jätkata üksnes asutada ei saa;  piiratakse volitamist hoiuselepinguid, jätkab edaspidi panga pangana, sh  keelustatakse (s.t. oma hääle nö laenulepinguid ega või ühistupangana ühistupangana (kui hoiuseintresside äraandmist); pikendada (selleks peab ta soov on kaasata reklaam;  piiratakse laenamist olemasolevate hoiuse- esitama jätkuvalt hoiuseid).  uutel liikmete puhul teistele või laenulepingute Finantsinspektsioonil  kui soov on pakkuda tuleb tõsta finantsasutustele; kehtivust. e panga või makseteenuseid või sisseastumis- ja  tõstetakse ühistupanga tarbijatele laene, siis osamaksu määra; kapitalinõuet loataotluse. saab edasi tegutseda  tagada, et ühistu liige  täiendatakse kas makseasutuse või saaks kogu talle nõudeid auditile. krediidiandjana; vajaliku  kui soov ei ole informatsiooni – eelnimetatud teabe nii tema hoiuse finantsteenuseid seisu ja kogunenud osutada, võib jätkata intressitulu kohta, ka tavalise samuti ka selle kohta, tulundusühistuna. kellele ühistu tema raha välja laenab. * Eeltoodud ajakava rakendumise eelduseks on see, et seadus võetakse enne käesoleva aasta lõppu Riigikogus vastu 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale ning arvamuse avaldamiseks kõikidele hoiu-laenuühistutele ja muudele seotud osapooltele: Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, MTÜ FinanceEstonia’le, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ühistegevuse Liidule, Õiguskantsleri Büroole, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (saabunud ettepanekute ja arvamuste kohta on koostatud märkuste tabel, vt käesoleva seletuskirja lisa). Käesolevaga on esitatakse eelnõu täiendavale kooskõlastusringile. Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäev] …. 59  Lisa MÄRKUSTE TABELID I. kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel Arvestatud, mitte arvestatud, Rahandusministeeriumi Nr Ettepaneku sisu selgitatud, kommentaarid teadmiseks võetud FINANTSINSPEKTSIOON 1 Üldine Selgitatud Krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 Ettepanek kehtestada seadusega regulatsioon, mille kohaselt punkti 4 alusel tuleb tegutseval Finantsinspektsiooni järelevalve alla tulevad hoiu-laenuühistud äriühingul krediidiasutuse tegevusluba (HLÜ), kes peavad saama krediidiasutuse tegevusloa, läbivad taotledes esitada omavahendite suurust vahetult enne varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review). tõendavad dokumendid koos Hindamine tehti ka 2014. aastal krediidiasutustele, kes läksid vandeaudiitori aruandega. Samuti Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Hindamise eesmärk on saada rakendatakse üldiseid krediidiasutuse ülevaade, milline on varade kvaliteet ning kvaliteedi mõju tegevusloa taotlemise nõudeid (sh krediidiasutuse omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. varade kvaliteedi hindamist) kõikidele Varade hindamist viisid läbi audiitorettevõtted ning protsessi HLÜ-dele, kes viidatud luba taotlevad. korraldas finants-inspektsioon. 2 Üldine Selgitatud RM hinnangul on eelnõus nimetatud Tuleks täiendavalt hinnata HLÜ mõistet, eelkõige tulenevalt muudatuste järgselt krediidiasutused ja asjaolust, et eelnõuga kaotatakse territoriaalsuse piirang. Kaasneb HLÜ-d piisavalt eristatavad, et vältida arvestatav risk, et eelnõu definitsiooni rakendamise korral oleks nende segamini ajamist. HLÜ käsitatav krediidiasutusena CRR tähenduses. Territoriaalsuse piirang kaotatakse Eesti piires, kuid teenuste osutamine jääb jätkuvalt Eestiga piiratuks (vt EN § 1 p 9). RM ei soovi laiendada liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis sotsiaalne kontroll kaoks ära – ka kehtivas seaduses on HLÜ liikmete ring tegelikkuses HLÜ registrijärgse- ning selle naabervaldadega piiratud. 3 Üldine Selgitatud Nimetatud küsimus CRR omavahendite Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kas HLÜS alusel asutatud nõude kohta tõusetub eelduslikult juhul, HLÜ omakapital vastab CRR-is sätestatud omavahendite nõuetele. kui ühistupanga tegevusloa saanud Küsimus tõusetub eelkõige juhul, kui HLÜ liige tahab HLÜ-st välja HLÜ liige soovib ühistust välja astuda astuda, sest liikme osamaksed on omavahendite osa. ning seeläbi väheneb ühistupanga omakapital alla CRR-s sätestatud miinimummäära. Nimetatud olukorra esinemise vältimise peaks tagama kehtiva krediidiasutuste seaduse § 421 lg 4, mis lubab ühistupangal määrata uue tähtaja ühistupanga lahkunud liikmele osamaksu väljamaksmiseks, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad krediidiasutuste seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude krediidiasutuste seaduse ning selle alusle kehtestatud nõuete täitmiseks. 4 Üldine KAS § 29 lõike 6 kohaselt kohaldatakse sama seaduse § 29-33 (st olulise osaluse 60  Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kuidas kohaldatakse olulise regulatsiooni) ka ühistupanga suhtes. osaluse regulatsiooni HLÜ liikmetele. 32 Tulundusühistute eripära Olulise osaluse regulatsioon on tõttu on olulise osaluse määratlemine keerulisem kui OÜ või AS kehtestatud eeskätt aktsiapankade jaoks, puhul ning seda enam vajab eraldi analüüsi ja lahendust see, et keda millel võivad olla erinevat klassi aktsiad loetakse olulise osaluse omajaks või kontrollivaks isikuks. või osaluse teostamise õigused. Pankadele kohaldub KAS § 29 ja CRR art 4 lg 1 p 35-38. Pole Seevastu ühistupank on ühistulise välistatud kaaluda võimalusena aktsiaseltsi vormi kohustuslikkust põhimõttega, mistõttu ükski isik ei saa HLÜ-dele, mis muutuvad HLÜ-st pangaks. suuremat kontrolli ühistupangas teistest liikmetest suurema rahalise panuse läbi. Samas märgime, et tegevusloa taotlemisel tuleb HLÜ-l tõendada selliste liikmete varanduslikku seisu, kelle puhul tema osamaksu summa ületab 2 protsenti taotleja osakapitalist (KAS § 131 lg 1 p 13), mis on palju madalam künnis kui olulise osaluse peatükis sätestatud määrad. 5 Üldine Arvestatud Täiendatud eelnõus rakendussätteid (§ 1 Eelnõust ei ole üheselt selge, mis saab juhul, kui HLÜ esimesel p 58). korral ei läbi tegevusloa menetluse protsessi, st Euroopa Keskpank teeb keelduva otsuse. Meie hinnangul tuleks vastav olustik täiendavalt läbi mõelda ja vajadusel ka reguleerida, nt anda täiendav aeg jagunemiseks, HLÜ tegevuse ümberkujundamiseks jms. 6 Üldine Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui HLÜ oma tegevuse lõpetamise/loamenetluse/krediidiasutuse loa saanuna jõuab alla seaduses sätestatud künnise (3000 liiget või 5 000 000 eurot kaasatud hoiuseid). Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus HLÜ langetab hoiuste mahu nt 4,99 miljoni euro juurde ja liikmete arvu 2999 peale ja tegutseb samamoodi edasi ilma krediidiasutuse tegevusluba taotlemata. Tegevuse jätkamist võimaldab seejuures tulundusühistu seaduse § 92 lõige 1 lause 1, mille kohaselt võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada mh ühistu tegevuse jätkamise. 7 Üldine Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Eelnõust ei selgu, millise aja jooksul peab HLÜ taotlema krediidiasutuse/ühistupanga tegevusloa, kui pärast seaduse jõustumist ületab seaduses sätestatud künnise. Näiteks juhul kui HLÜ jõuab seaduses sätestatud künniseni 2022. aastal, siis kas tegevusloa taotluse esitamise kohustus tekib kohe või kehtib sarnaselt nn 9 kuune ülemineku tähtaeg. Kui kohustus tekib kohe, võib tekkida küsimus ka võrdsest kohtlemisest, kuivõrd teistel HLÜ-del oli üleminekuaeg ning võimalus oma tegevust vastavalt kujundada. 8 Üldine Mitte- Pigem looks eelnõu koostajate Võiks kaaluda HLÜ-de jagunemise keelu leevendamist, et HLÜ- arvestatud hinnangul jagunemise keelu dele jääks suurem ettevõtlusvabadus oma äri korraldamiseks. leevendamine võimaluse korraldada oma äri selliselt, et varad ja kohustused oleksid ebavõrdselt jaotunud ning liikmete huvid ei oleks seetõttu võrdselt kaitstud. 9 Eelnõu § 1 p 30 Teadmiseks Teoreetiliselt on küll ühele liikmele võetud suure(ma) laenu andmine parem 32 Näiteks kehtiva krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 12 lõike 3 kohaselt ei kohaldata HLÜ-le olulise osaluse omandamise kohta sätestatut. Taotlusele tuleb üksnes lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem 61  Seletuskirja viide likviidsusele ei ole asjakohane ning eelkõige krediidiriski kui ka likviidsuse peaks keskenduma vastutustundlikule laenamisele. seisukohalt, aga see toimib ainult Kui kõigi põhimõtete järgimisel ja riskipõhise hinnangu ideaalse stsenaariumi korral. tulemusena on mõislikum anda suurem laen mõnele liikmele, siis Tavapärase äritegevuse korral ei ole sisult võib see HLÜ-le parem olla nii krediidiriski kui ka kaudselt võimalik hinnata adekvaatselt kõiki likviidsuse seisukohalt. laenusaajaga seotud riske ning ära hoida nende realiseerumist. 10 Eelnõu § 1 p 31 Osaliselt Eelnõu seletuskirja on muudetud § 1 Seletuskirjast ei selgu, miks on sellise piirangu kehtestamisel arvestatud, punkti 36 (§ 28 lg 10) osas, mis lubatud laenu andmine ja teenuste pakkumine ühistupangale, võttes selgitatud puudutab intressi maksmist. arvesse eeltoodud välistuse eesmärki. Lisaks ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul seletuskirjas viide hoiuste pealt § 28 lg 11 on eelnõust kustutatud. intressi teenimise kohta kirjutatud piisavalt selgelt ning võiks olla sõnastatud pigem intressi maksmisena kui teenimisena. Vastasel juhul võib tekkida arusaam nagu räägitaks HLÜ poolt paigutatud hoiustelt laekuvast intressitulust. HLÜS § 28 lg 11 sõnastuse puhul tuleb HLÜ-l valida, kas juhtida hästi oma likviidust või järgida HLÜS § 28 lõikes 11 sätestatut, sest laenude tähtaegade juhtimisel peaks eelkõige arvestama hoiuste tähtaegu, ehk siis tasakaalus peavad olema varade ja kohustuste tähtajad. Kui näiteks hoiuste tähtajad on üldjuhul pikaajalised, näiteks viis aastat, siis ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul põhjendatud seada paindumatut tähtaja piirangut laenudele. Selline piirang võib olla ebamõistlik just pika-ajalise tähtajaga hoiustega HLÜ-dele. Rõhk peaks olema likviidsuse juhtimisel, sh varade ja kohustuste tähtaegade tasakaalu osas. 11 Eelnõu § 1 p 34 Osaliselt Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt ei või Piiratud peaks olema ka kõigi teise kaitseliini esindajate, sh arvestatud, laenukomitee liikmeks olla HLÜ riskikontrolli ja vastavuskontrolli eest vastutaja, osalemine selgitatud juhatuse või nõukogu liige või audiitor laenukomitees. Samuti ei tohiks laenukomitees osaleda juhatuse või revisjonikomisjoni liige. liige, kes vastutab teise kaitseliini toimimise eest. Lisaks eeltoodule oleme seisukohal, et juhatuse liikmete osaluse piiramise osas tuleks Mis puudutab juhatuse liikme osalemist kaaluda vastavate KAS-i sätetega analoogset nõuete kehtestamist. laenukomitee töös, siis juhime Seejuures pöörame tähelepanu, et kehtivas HLÜS-i § 29 lõikes 6 on tähelepanu sama punkti juures toodud krediidiasutuste seadusele sarnane regulatsioon juba olemas. eelnevale kommentaarile. 12 Eelnõu § 1 p 44 Arvestatud Eelnõu uues sõnastuses teostab seaduse Eelnõus on kasutatud terminit vastavuskontroll teatud nõuete vastavuse kontrolli kontrollitoimingute kohta, mis teiste õigusaktide kohaselt on revisjonikomisjon (ja osaliselt audiitor). osaliselt küll seostatavad vastavuskontrolliga, kuid Finantsinspektsiooni hinnangul on osaliselt tegemist väga selgelt siseauditi funktsiooni klassikalise kirjeldusega. Kuivõrd vastavuskontroll ja siseaudit on ka EL tasemel selgelt defineeritud funktsioonid, siis on Finantsinspektsiooni hinnangul eksitav luua HLÜS-i funktsioon, mida nimetatakse vastavuskontrolliks, kuid mille ülesanded on pigem siseauditi omad. Seejuures pöörame tähelepanu, et KAS-i muudatus-ettepanekutes on vastavuskontrolli funktsiooni uued sätted olemas, mis on kooskõlas juba investeerimisühingutele läbi otsekohalduvate EL-i õigusaktide kehtivate sätetega ning EBA seotud suunistega (kehtestatud FI soovitusliku juhendina). 13 Eelnõu § 1 p 47 Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Arvestades muudes õigusaktides vastavuskontrolli teostajale pandud ülesandeid, ei ole selliste aruannete esitamine vastavuskontrollile asjakohane. Selles ning eeltoodus punktis toodut arvestades on Finantsinspektsioon seisukohal, et kui HLÜ- dele on vajalik kehtestada kontrolli vorm, mis ei ole oma sisult ei 62  vastavuskontroll ega siseaudit, siis tuleks seda nimetada muu terminiga. 14 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Nõustume vajadusega keelata Oluliselt detailsemalt tuleks läbi mõelda HLÜ-de likvideerimise olemasolevate lepingute pikendamine, protsess, kuna see võib teatud juhtudel saada oluliseks. Seda mh ka kui uute klientidega lepingute liikmete varade kaitsevajadusest tuleneva aspekti kaudu, kui ka sõlmimine on keelatud. HLÜ-de klientide aspektist. Samuti ei nähtu eelnõust, et millised riskid ja võimalikud Muudetud on eelnõu § 1 punkti 58 (§ kuritarvitused loodava raamistikuga võivad aktiviseeruda ning 471 lg 5-6). kuidas neid mõistlikult ette ära reguleerida. Näiteks ei tohi HLÜ sõlmida uute klientidega lepinguid, kuid eelnõust nähtuvalt ei ole keelatud olemasolevate klientidega lepingute pikendamine. Vastava näite välistamiseks teeme ettepaneku täiendada lõiget 5 keeluga pikendada ka olemasolevate klientide lepinguid. 15 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Eelnõus toodud üleminekuajad on HLÜ-dele tuleks anda pikem üleminekuaeg, mistõttu teeb jagatud kolmeks vastavalt eeldatavale Finantsinspektsioon ettepaneku, et üheksa kuu asemel peaksid halduskoormuse kasvule HLÜ-de jaoks. HLÜ-d kaheteist kuu jooksul redaktsiooni jõustumisest arvates Kõige vähemkoormavamad meetmed esitama Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse. hakkaksid kehtima 2023. aasta 1. juulil, enamik nõudeid rakenduvad 2024. aasta 1. jaanuaril; § 471 lg 1) ning krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks on HLÜ-del aega kuni 2028. aasta 31. detsembrini, Muudetud on eelnõu § 1 punkti 58 (§ 471 lg 1, 3-4). 16 Tehnilised kommentaarid Arvestatud Viidatud punkti täiendatud sõnaga 1) Eelnõu § 41.3 lõikest 2 puudub sõna „kuu“; „kuu“. Nõustume, et § 32.5 lõige 7 ja 2) Eelnõu § 32.2 lõike 7 lause 2 ja lõige 8 on sama sisuga, mistõttu lõige 8 on sarnase sisuga, mistõttu ei ole teeb Finantsinspektsioon ettepaneku sõnastada § 32.2 lõige 8 vältimatult vajalik lõike 8 lisamine järgnevalt: „„Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse pakutud sõnastuses; seetõttu on varasem otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu lõige 8 kustutatud. vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku Seletuskiri ja eelnõu on omavahel pädevusse.“ paremini sobitatud. 3) Seletuskiri ja eelnõu ei ole mitmel juhul omavahel kooskõlas, sh § 3 lõige 1 seletuskiri ja eelnõu § 1 p 5 sõnastus, ning § 6 pealkirja seletus ja eelnõu tekst. MTÜ FINANCEESTONIA 1 Üldine Teadmiseks FinanceEstonia toetab ja tervitab kavatsust hoiu-laenuühistuid võetud (HLÜ) paremini reguleerida, et tagada HLÜ-de tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ-de liikmete tõhusam kaitse. FinanceEstonia eesmärk on esindada oma liikmete huve selleks vajaliku ärikeskkonna ja seadusloome parandamisega. Seda arvesse võttes peame vajalikuks märkida, et HLÜ struktuuri varjus on turul tegutsemas ka ettevõtjaid, kes klassikalise HLÜ põhimõtteid ei järgi ning on võrreldes muude turuosalistega, näiteks krediidiandjatega, saanud põhjendamatu konkurentsieelise. Uus regulatsioon peaks olema proportsionaalne ja ei tohiks tekitada ebaproportsionaalselt suuri kohustusi, mida nõue muutuda pangaks tekitab. 2 Üldine Arvestatud RM hinnangul on ühistupanga vorm HLÜ-d, olenemata suurusest, peaksid kuuluma Finants- ainuke ettevõtlusvorm, mis annaks inspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba. võimaluse säilitada ühistulise tegevuse vormi, sh liikmete endi kontrolli ühistu tegevuse üle. 63  Seevastu muude finantsjärelevalve vormide puhul, sh krediidiandja tegevusloa taotlemise puhul, jääks ühistuline tegevus pigem tagaplaanile. 3 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Eelnõu kohaselt eeldatakse hoiuste tasemelt alates 5 mio EUR pangalitsentsi taotlemist, mis on ebaproportsionaalne tänaste pangareeglitega, mille kohaselt minimaalne omakapitali nõue on 5 mio EUR. Arusaadavalt ei ole võimalik 5 mio EUR hoiuste mahu pealt lisada samaväärses mahus omakapitali või katta pangana tegutsemise kulusid (regulatsioon, vastavuskontroll jms). Nõue taotleda teatud suuruse puhul Finantsinspektsioonilt panga tegevusluba võiks olla üks võimalus, kuid kohustuslikuks muutmisele seatud hoiuste maht või liikmete arv peaksid olema oluliselt kõrgemad kui praeguses eelnõu kavandis viidatud. 4 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Käesoleva eelnõuga võimaldaks Alternatiivina [krediidiasutuse tegevusloa taotlemisest] võiks olla asutada ühistupanka ka 1-miljoni eurose HLÜ-del võimalus taotleda Finantsinspektsioonilt KAVS-ist algkapitaliga. Eelnõu koostajate tulenevatest põhimõtetest lähtuvat tegevusluba. Eesti võiks võtta hinnangul on see kõige mõistlikum eeskuju Leedust, kus on olemas nn spetsiaalpanga litsents üleminekuvorm hoiu-laenuühistust, st omakapitali nõudega 1 mio EUR ja mille üks eesmärke on olnud ühistu tegevus säiliks eeskätt ühistuline samuti HLÜ sektori korrastamine (oleme teadlikud, et vastav element. krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu on hetkel samuti kooskõlastusringil). Kokkuvõttes on FinanceEstonia arvamusel, et Nn spetsiaalpanga loomine (mille eelnõus tuleks tõsta piirmäära, millest alates peab HLÜ hankima omakapitali nõue on 1 mio EUR) on kas spetsiaalpanga või täiemahulise krediidiasutuse litsentsi, kuid olnud kavas ka käesoleva eelnõuga. olenemata suurusest peaksid HLÜ-d kuuluma Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba. 5 Eelnõu § 1 p 42 Selgitatud Nõustume toodud seisukohaga ning FinanceEstonia toetab ka meetmete rakendamist juhtorganite märgime, et eelnõuga on täpsustatud liikmete sõltumatuse kindlustamiseks. Peame põhjendatuks liikmete esindajate ehk volinike reguleerida probleemi, kus pahasoovlikud HLÜ-d sõlmivad regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkti 45 (§ liikmetega lepingud, mille kohaselt juhatus võib esindada liikmeid 324 lg 3) kohaselt ei või hoiu- üldkoosolekul ja sisuliselt võtta vastu üldkoosoleku pädevuses laenuühistu volinik olla juhatuse või olevaid otsuseid juhatusele antud volikirjadega ehk sisuliselt vaid nõukogu liige, ning sama paragrahvi paari inimesega. lõike 1 teise lause kohaselt saab volinikke valida ja tagasi kutsuda üldkoosolek. Viimati mainitu peaks hoidma ära seda, et näiteks juhatus valib iseenda hulgast isikuid HLÜ liikmeid üldkoosolekul esindama. 6 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Pikendatud on üleminekuperioodi Üheksakuuline üleminekuperiood on põhjendamatult lühike; krediidiasutuse tegevusloa pangalitsentsi taotlemise jaoks kokkupandavate dokumentide taotlemiseks. protsess on väga mahukas protsess ja võtab minimaalselt 6-9 kuud, aga veelgi rohkem võib võtta aega vajaliku omakapitali kokkusaamine. KAS järgi võib krediidiasutuse tegevusloa menetlemine kesta kuni 12 kuud. Lisaks nõuab taotluse koostamine erinevate nõustajate kaasamist: õigusnõustajad, ärinõustajad, IT nõustajad, kelle leidmine võib olla keeruline. Võtmetöötajate leidmine võib olla keeruline või võimatu lühikese aja kestel. Krediidiasutustele kehtestatud detailsete nõuete täitmine võib osutuda raskendatuks. Võib tekkida probleem, et kas Finantsinspektsioon suudab loa taotlused nõutud aja jooksul ära menetleda. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 64 1 Üldine Teadmiseks HLÜ-de regulatsioon ei vaja nii ulatuslikke muudatusi. Nõuete võetud põhjalik muutmine ning liigne riigipoolne reguleerimine tekitab HLÜ-dele suure halduskoormuse, mis piirab nende ettevõtlusvabadust ning tegevusi. 2 Eelnõu § 1 p 5 Osaliselt Märgime, et kõikidel äriühingutel, mis Eelnõuga sätestatud künnised (5 mio EUR ja 3000 liiget) on arvestatud kuuluvad Finantsinspektsiooni olemuselt HLÜ-dele koormav. Tagasisidet andnud Kaubanduskoja järelevalve alla, sealhulgas osaühingutel liikmed märkisid, et HLÜ-d ei ole tavapärased Finantsinspektsiooni ja aktsiaseltsidel on samamoodi järelevalve all olevad teenuseosutajad, sest nende liikmed on ka omanikud, kes tarbivad vastava samal ajal HLÜ omanikud ning neil on võimalik kontrollida ühistu teenusepakkuja teenuseid. Samas on tegevust ja valikuid. Seetõttu ei ole vajalik teatud tingimuste üks krediidiasutuse vorme ka saabumisel rakendada HLÜ-dele krediidiasutustele kohaldatavaid ühistupank, kus HLÜ-ga sarnane nõudeid. Lisaks sellele toodi esile, et muudatuse puhul kaotaks omanikusüsteem ja ühistuline tegevus ühistu kui liikmeline asutus oma mõtte ning see suurendaks HLÜ- säilib. de halduskoormust. 3 Eelnõu § 1 p 30 Arvestatud Liikmetele antavate laenude ülemmäär HLÜ-d märkisid tagasisides, et HLÜ liikmetele laenamise osas (§ 28 lg 9) on tõstetud tagasi täna suuremate piirangute seadmine, mille puhul laenamine HLÜ kehtivate ülemmääradeni. liikmetele ei tohi olla üle kümne korra suurem osamaksust ega üle kümne protsendi HLÜ omakapitalist (Eelnõu § 28 lg 9), on liialt suur ülemmäärade vähendamine ning sellega piiratakse HLÜ-de ettevõtlusvabadust. Seega ei soovi tagasisidet andnud HLÜ-d kehtivaid ülemmäärasid muuta. 4 Eelnõu § 1 p 32 Selgitatud Liikmed ei otsusta iga liikmeks Kaubanduskojale tagasisidet andnud HLÜ-d märkisid, et vajalik astumise avalduse rahuldamise või pole kehtestada detailsemaid nõudeid isiku (eelkõige füüsilisest keeldumise üle, seda teeb HLÜ juhatus isikust laenuvõtja) krediidivõimelisuse hindamisele (Eelnõu § 28 1). igapäevase majandus-tegevuse raames. Selgitusena toodi välja, et liikmest laenaja puhul ei ole tegemist Sellest tulenevalt on ka küsitav, kui tavalise tarbijaga, vaid ühistu liikmega, kes on ka HLÜ omanik. teadlikud on liikmed sellest, kellele Krediidivõime hindamist ei tohiks muuta liialt jäigaks, sest see nende hoiustatud raha laenatakse. piiraks HLÜ-de paindlikkust. Krediidivõimelisuse hindamine on hoiustamisel ja laenudel põhineva finantsteenuse keskne osa, ning eelnõuga muudetakse lihtsalt täpsemaks, st HLÜ-le ei panda täiendavaid piiranguid selle otsustamisele, kas konkreetsele isikule võib laenu anda. Ka § 28.1 lõige 3 - mille kohaselt võib HLÜ anda liikmele laenu, kui HLÜ on hindamise tulemusena leidnud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel – peaks olema iseenesest mõistetav juhatuse kohustus teha iga liikme puhul ennetavalt läbi, ja eriti sellise ärimudeli puhul, kus äriühingu juhatus kasutab ühingule mittekuuluvat raha finantsteenuse osutamiseks. EESTI PANK 1 Üldine Teadmiseks Eesti Pank on juba pikemat aega (viimati eelnõu välja- võetud. töötamiskavatsuse tagasisides) pooldanud hoiu-laenuühistute (edaspidi „HLÜ“) suhtes kehtivate normide täiendamist, arvestades et sotsiaalse kontrolli põhimõte ei ole küllalt efektiivne ning sisuliselt toimivad HLÜ’d sarnaselt avalikkuselt hoiuseid kaasavate 65  finantsasutustega. Peame kavandatud muudatusi vajalikuks ja põhimõtteliselt toetame eelnõu vastuvõtmist. 2 Üldine Selgitatud EN § 1 p 47 (täpsemalt § 36 lg 5) keelab Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse kehtestamisel HLÜ juhatuse liikmel tegutseda tuleb arvestada ka võimalusega, et kohustuse vältimiseks asutavad juhtorgani liikmena krediidiasutuses või samad isikud mitu hoiu-laenuühistut, mille majanduslikud huvid on teises finant-seerimisasutuses, sh teises seotud. Vajadusel tuleb eelnõud täiendada kohaste piirangutega. HLÜ-s. Samamoodi on ette nähtud ka piirangud teistele finantseerimis- asutustele laenu andmisele (EN § 1 p 36). Muus osas leiame, et täien-davad piirangud ei ole vajalikud. 3 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise Ettepanek kaaluda viie miljoni euro piirmäära suurendamist näiteks kohustust ning selle ajendeid on kaheksa miljoni euroni ning liikmete arvu piirmäära vähendamist selgitatud seletuskirjas. järgmistel kaalutlustel: a) Eelnõu järgi peab ühistupanga algkapital olema vähemalt üks miljon eurot (KAS § 44). Hoiu-laenuühistu seaduse § 27 lõike 1 punkti 5 järgi ei tohi HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ületada kümnekordset omakapitali summat. Kaheksa miljoni euro piirmäär krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustusele oleks paremini kooskõlas kahe eelnevas osundatud tingimusega, võimaldades ühtlasi täita seaduse nõuded teatava varuga. b) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus peaks olema HLÜ-del, kelle tegevusel on ühiskonnale ja majandusele suurem mõju. c) Tasakaalustavalt võiks kaaluda liikmete arvu nõude karmistamist (ehk numbrilist vähendamist), kuna see kriteerium iseloomustab sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll HLÜ tegevuse üle on tõenäoliselt tugevam, kui HLÜ hoiuste kogumaht on suur, aga liikmete arv väike ning nõrgem siis kui HLÜ hoiuste kogumaht on tagasihoidlik, aga hoiustajaid palju. Seega on tugevam järelevalve vajalik eelkõige HLÜ-de üle kes on suured liikmete arvult, mitte niivõrd varade mahult. 4 Eelnõu § 1 p 25 Arvestatud Teeme ettepaneku, et hoiu-laenuühistu peaks vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiustest hoidma likviidsetes varades. Vajadusel võib näha ette nõude paindlikuma täitmise, näiteks nii et lühiajaliselt võiks likviidseid varasid hoida ka vähem, kuid mitte alla viie protsendi. Hoiustest viie protsendi likviidsetes varades hoidmise nõue ei pruugi olla piisav hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamiseks. Käesoleva aasta majanduskriisis on Eesti Panga statistika andmeil hoiu-laenuühistute likviidsete varade osakaal koguvaradest vähenenud jaanuari 11% kuni 6% mais ehk juhul kui neil oleks käesoleva aasta alguses olnud vähem likviidseid varasid, oleks majanduskeskkonna muudatused võinud kaasa tuua likviidsusprobleemid. (Nt valuutakomitee perioodil nõudis Eesti Pank pankadelt kohustusliku reservi hoidmist 10 kuni 15 protsenti kohustustest.) 5 Eelnõu § 2 Selgitatud Osaliselt on eelnõu koostamisel Teeme ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 2 lõige lähtutud ka krediidiandjate ja – 6 tühistada või vähemalt kohaldada hoiu-laenuühistutele vahendajate seaduse peatükkides 6 ja 7 krediidiandjate ja –vahendajate seaduse peatükke 6 ja 7. sätestatut, kuivõrd see on HLÜ eripära Hoiu-laenuühistud peaks täitma krediidiandjate ja –vahendajate arvestades kohane (nt eelnõuga lisatav § seaduses sätestatud nõudeid sõltumata intressitasemest. Hoiu- 281). 66  laenuühistust laenu võtja on samasugune laenuklient kui teiste finantseerimisasutuste kliendid ning seega peaks tema suhteid laenuandjaga reguleerima võrdsetel alustel. Sarnasel seisukohal on eelnõu seletuskirja järgi ka Justiitsministeerium ja Tarbijakaitseamet. EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT 1 Üldine Teadmiseks Eelnõu ei sobi esitatud kujul seadusena vastu võtmiseks ja Hoiu- võetud. Laenuühistute Liit (HLÜL) soovitab menetluse lõpetada. Eelnõu seletuskirjas välja toodud eeldused ei ole kooskõlas tänase tegelikkusega. Samuti kaugenevad kavandatud muudatused rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest põhimõtetest ning ei aita kuidagi kaasa seaduste muutmise peamise eesmärgi saavutamisele, et tagada HLÜ tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam kaitse. 2 Üldine Selgitatud Viidatud pangandusdirektiivi tõepoolest Eelnõu seletuskirjas viidatakse eelnõu koostamise kaaluka ei kohaldata selles sisalduvate välistuste põhjendusena justkui oleks kehtiv hoiu-laenuühistu seadus tõttu HLÜ-dele. Samas märgime, et vastuolus Euroopa Liidu pangandusdirektiiviga. See põhjendus on nimetatud välistus tuleneb sellest, et nii aga vale, kuna EL direktiivi 2013/36/EL kohaselt ei kohaldata seda viidatud pangandusdirektiivi artikli 9 direktiivi Eestis HLÜdele. Seega, muutes täna HLÜ regulatsiooni punkti 1 kui ka krediidiasutuste seaduse ja sundides neist suuremad võtma endale samad halduskohustused § 4 lg 1 kohaselt on ainult pankadel nagu pankadel, läheb rahandusministeerium ise vastuollu direktiivi kaasata avalikkuselt hoiuseid. põhimõttega, mille kohaselt HLÜd selle direktiivi mõttega ei Nimetatud direktiivi välistuse puhul on kohaldu. arvesse võetud väga piiratud HLÜ asutamise ja liikmelisuse kriteeriume, mis tulenevad ühisest kutsest või elukohast (vt HLÜS § 17 lg 1-2), samas lähtudes praktikast on selge, et neid kriteeriume tihtipeale ei kohaldata – HLÜ-de liikmeks astumisele suunatud reklaam on pigem suunatud kindlaksmääramata isikute ringile (KAS § 4 lg 3). Eelnevast tulenevalt nõustume, et pangandusdirektiivi ei tohiks põhimõtte poolest HLÜ-dele kohaldada, kuid kui viimaste tegevus praktikas läheb vastuollu pangandusdirektiiviga, siis ei ole viide nimetatud erandile alati põhjendatud. 3 Üldine Selgitatud Kui jätta kõrvale viimase aasta jooksul Alates HLÜ-de regulatsiooni jõustumisest 1999. aastal ei ole ilmnenud juhtumid, siis on HLÜde ega kehtiva seadusega probleeme olnud, mistõttu on samalaadseid juhtumeid (kus tegemist arusaamatu ulatuslike piirangute sisseviimine seadusesse, mis seni võib olla pahatahtliku juhtimise või on põhijoontes hästi töötanud ja taganud HLÜde ja nende liikmete kontrolli funktsiooni ebapiisava õigused ja kohustused proportsionaalselt. täitmisega) olnud veelgi, sh Võru HLÜ möödunud kümnendil. Lisaks esitatakse nii TTJA-le kui ka esimese astme kohtutele igal aastal mitmeid kaebusi raha mittetagastamise kohta, ning uudistekünnise on ületanud mitmed juhud, kus liikmed kas ei tea piisavalt palju ühistu tegemistest või napib neil teadmisi ja vahendeid, et kuidas ühistu tegevus seadusele vastavaks muuta. 67  Ülaltoodud probleemid on juba väga tõsised, mille saabumist ei tasuks oodata selleks, et muuta õiguslikku regulatsiooni, mis selgelt ei vasta tegelikule turuolukorrale. 4 Üldine Teadmiseks Ettevõtlusvabaduse riivet on käsitletud Eelnõu puhul on tegemist ettevõtlusvabaduse oluliste piirangutega võetud käesoleva seletuskirja 5. osas. ühe ettevõtlusvormi – HLÜde – ja selle ettevõtlusvormi alla vabatahtlikult ühinenud omanike suhtes. 5 Üldine Selgitatud Seletuskirja on lisatud tabel koos Usaldusnormatiivide karmistamine on ebaproportsionaalne ning ei selgitustega, milles on võrreldud HLÜ- taga HLÜde toimimist ja jätkusuutlikku arendamist. Näiteks dele ja krediidiasutustele kohaldatavaid saaksid HLÜd eelnõu kehtestamise järel küll ulatuslikud tegevus- nõudeid. ja järelevalvelised piirangud, mis kohati on karmimad kui need, mis on ette nähtud ühistu- või aktsiapankadele krediidiasutuste seadusega, ent ei saaks juurde ühtegi õigust, nt HLÜde hoiuste riiklikku tagatist. 6 Eelnõu § 1 p 41.4 Selgitatud Siin tuleks eristada kohustuslikku Arusaamatu on liikmete kohustuslik informeerimine juba niigi informeerimist ning liikmele teabe avaliku ja kättesaadava infoga. andmist tema soovi alusel. Mis puudutab viimatimainitut, siis EN p-s 55 (§ 41.3) märgitud teabe küsimise õigus liikmel on põhjendatud, kui liige soovib teada konkreetselt tema rahaasjade seisu HLÜ juhatuse toimetamise all. Seoses aga kohustusliku teavitamisega, siis lisaks majandusaasta aruande heakskiitmisele üldkoosolekul tuleb nõukogu liikmeid (kes omakorda teavitavad liikmeid) teavitada revisjonikomisjonil, kui HLÜ tegevus ei vasta seadusele, mis on RM hinnangul põhjendatud, et hoida ära HLÜ juhatuse ja/või muude juhtorgani liikmete pahatahtlik käitumine. 7 Eelnõu § 1 p 44 Arvestatud, HLÜ sektori praktikast nähtav, et teatav Vastavuskontrolli kohustuslik korraldamine on arusaamatu ja selgitatud järelevalve peab HLÜ-del olema, et ühistuliste põhimõtetega vastuoluline tegevus. tagada HLÜ-de tegevuse vastavus õigusaktidele ning seeläbi hoiustajate vara säilimine. Eelnõus on valitud selleks jätkuvalt revisjonikomisjon, kuid võrreldes kehtiva seadusega on revisjonikomisjoni ülesandeid ja revisjonikomisjoni liikmetele kohalduvaid nõudeid täiendatud ja täpsustatud. Novembris 2020 esitas Hoiu-Laenuühistute Liit enda poolt Teadmiseks koostatud eelnõu kavandi, milles esitati järgmised punktid võetud kehtiva HLÜS muutmiseks: 8 Tunnistada kehtetuks § 2 lg 3 Selgitatud Kattub RM eelnõus pakutuga. 9 Tunnistada kehtetuks § 5 Osaliselt EN seletuskirjas on põhjendatud § 5 arvestatud kehtetuks tunnistamist vajadusega tunnistada kehtetuks selgelt vananenud säte; lisaks puudub alus ja mõte eristada HLÜ-sid nende eesmärke silmas pidades. 68  Oleme osaliselt nõus esitatud seisukohaga, st ka RM poolt koostatud eelnõus on ette nähtud § 5 lõike 2 kehtetuks tunnistamine. Samas leiame, et lõike 1 sõnastus eelnõus pakutud kujul, st viitamine §-le 17 teenib paremini õigusselguse eesmärki võrreldes sätte kehtetuks tunnistamisega. Mis puudutab aga RM eelnõusse lisatud lõiget 3, mille kohaselt peab HLÜ asukoht olema Eestis ja HLÜ võib tegutseda üksnes Eestis, siis jääme eelnõu seletuskirjas esitatud seisukoha juurde, mille järgi peaks HLÜ olema kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes peaks oma teenuseid pakkuma just riigis sees – seda enam, et HLÜ-dele ei kohaldu finantsjärelevalve. 10 Muuta § 6 lg 1 p 2 ning see sõnastada järgmiselt: Arvestatud „2) laenutehingud, sealhulgas hüpoteeklaenud ja faktooring;“ 11 Tunnistada kehtetuks § 10 lg 1 p 2. Mitte- Nimetatud muudatus käsitleb HLÜ arvestatud põhikirjas sisseastumismaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamise kohustuse kehtetuks tunnistamist. Nimetatud muudatusettepanek on mittearvestatud, sest RM hinnangul loob see esiteks võimaluse liikmete ebavõrdseks kohtlemiseks. Kui sisseastumismaks kehtestatakse juhatuse otsuse alusel, siis oleks põhimõtteliselt juhatusel igakordselt ja iga konkreetse liikme liitumisel võimalik otsustada selle liikme sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord. Sisseastumismaks on aga rahaline kohustus ühistu ees, mille täitmise kord, suurus ja eeltoodu muutmine peaks olema liikmete otsustada. 12 Tunnistada kehtetuks § 16. Mitte- Mittearvestatud ülaltoodud p 11 juures arvestatud toodud põhjendustel. 13 Muuta § 17 ning see sõnastada järgmiselt: Osaliselt Lõike 1 punkti 1 osas ei ole mõistlik arvestatud. eristada HLÜ liikmelisuse juures (1) Hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda: kodanikku ja Eestis alaliselt elavat 1) Eesti kodanik; isikut. 2) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle peamine elukoht või püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht on Eestis või Lõike 1 punkti 2 puhul lähtume kes omab Eestis kinnisasja; ülaltoodud p 9 juures toodud 2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht või tegevuskoht on põhjendustest. Mis puudutab aga Eestis. kinnisasja omamist HLÜ liikmelisuse eeldusena, siis just kinnisvarast (2) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku lähtumine on pigem iganenud. Lisaks, omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik.“; kinnisvara hinnad Eestis algavad 69  kinnisvara portaalide andmetel 250- 1000 eurost; lähtudes kinnisvarast selline alus loob ka eeldused skeemitamiseks. Kinnisasja omanikul oleks põhimõtteliselt võimalik kinnisasja „tükeldada“ ja neid tükke müüa. Lõike 1 punktis 3 toodud lähenemine kattub enamjaolt RM eelnõus esitatuga. Pakutud lõige 2 on juba EN-s sellisel kujul. 14 Tunnistada kehtetuks § 18 lg 2 Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga. 15 Tunnistada kehtetuks § 20 Mitte- Eelnõu koostajad eelistaks näha ühtset arvestatud lähenemist HLÜ-de puhul, ka selles osas, mis puudutab HLÜ-st väljaastunud liikme õigust dividendidele. 16 Muuta § 22 lg 3 esimest lauset, milles „31 950 eurot“ Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga. asendatakse tekstiosaga „50 000 eurot“ 17 Muuta § 27 lg 1 p 1 ning see sõnastada järgmiselt: Osaliselt RM poolt koostatud EN kavandis on arvestatud laiendatud § 27 lg 1 p 1 selliselt, et HLÜ „1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma võib 10% hoiuste summast paigutada liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti Panka, Eesti lisaks Eesti krediidiasutusele ka mõne või teise lepinguriigi krediidiasutusse või finantseerimisasutusse, teise lepinguriigi krediidiasutusse või väärismetallidesse või nendega samaväärsetesse likviidsetesse muudesse likviidsetesse varadesse. varadesse;“; Likviidsed varad EN tähenduses on madala riskiga võlakirjad ja eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes eelviidatud võlakirjadesse. Eelnõuga sooviti arvesse võtta turuosalistelt saadud ettepanekut, et kohustusliku reservi nõuded peaksid olema leebemad (ning et HLÜ-l oleks võimalik teenida nimetatud reservi pealt tootlust), kuid teiselt poolt ära hoida olukorda, kus HLÜ juhatus hakkaks sisuliselt tegutsema tegevusloata fondivalitsejana ning tegema spekulatiivse iseloomuga tehinguid hoiustajate raha arvelt – suuremate HLÜ-de puhul ulatuks sellise „portfelli“ maht sadadesse tuhandetesse eurodesse. Mis puudutab väärismetalle, siis lühi- ja keskmise aja perspektiivis on nende näol tegemist keskmisest volatiilsema varaklassiga, mille puhul võib ka praktikast tuua näiteid, kus väärismetalli börsihind tõuseb või alaneb 10% võrra ja enamgi ühe börsipäeva jooksul. Sellist riski ei oleks paslik võtta hoiustajate rahaga, kellele täna lubatakse HLÜ-sse raha hoiustades garanteeritud tootlust. 70 18 Täiendada § 17 lg 1 punktiga 1.1 järgmises sõnastuses: Mitte- Põhjendused on toodud ülaloleva punkti arvestatud (p 17) selgituste juures. „11) hoiu-laenuühistu võib paigutada mitte rohkem kui ühe protsendi oma liikmete hoiuste summast börsil kaubeldavatesse Seletuskirjas on vastava punkti lisamist väärtpaberitesse“; põhjendatud ka vajadusega „piirata tulevikus võimalusi kuritarvitusteks, kus mõni „HLÜ“ hakkaks looma selleks eraldi investeerimisettevõtteid“. 19 Täiendada § 27 lg-ga 4 järgmises sõnastuses: Mitte- Seadusega ei ole mõistlik nimetada arvestatud konkreetseid eraõiguslikke juriidilisi „(4) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu Edendamise isikuid või panna nimetatud isikutele Sihtasutuselt likviidsuslaenu tähtajaga kuni viis aastat. Hoiu- kohustust anda HLÜ-dele laenu laenuühistu likviidsuslaenu põhiosa kogujääk igal ajahetkel ei või sealjuures ette nägemata (täiendavaid) olla suurem kui 10% hoiu-laenuühistu omakapitalist eelmise tingimusi. majandusaasta lõpu seisuga.“; Sealjuures ei ole esitatud seletuskirjas märgitud, miks viidatud muudatus oleks vajalik; st miks HLÜS-is olemasolevad likviidsusnõuded ei lahenda nimetatud potentsiaalset likviidsusprobleemi. 20 Täiendada § 28 lõikega 1.1 järgmises sõnastuses: Mitte- HLÜ võib anda laenu ka juriidilisest arvestatud isikust liikmele, mida ei saaks lugeda „(11) Hoiu-laenuühistu poolt oma liikmele antud laenu ei loeta tarbijakrediidiks, seetõttu ei saaks tarbijakrediidiks.“; välistada HLÜ laenu andmise mõistmist kui tarbijakrediiti kõikide liikmete osas. 21 Tunnistada kehtetuks § 28 lg 8 Mitte- Pakutud sätte seletuskirjas on märgitud arvestatud järgnevat: “Laenude tähtaja sätestamine seaduses on täiesti ebamõistlik. Just pikaajaliste laenude andmine (eriti, kui need on tagatud hüpoteegiga) võimaldab lahendada probleemi, mille lahendamise ees Rahandusministeerium täna seisab – kiirlaenukontorite tekke HLÜ nime all! Surudes HLÜ-d laenu andmise tähtaegadega raamidesse suunatakse neid liikuma just nö kiirlaenukontorite teed. HLÜ-de üks mõte on pakkuda just pikemaajalisi investeerimislaene oma liikmetele ning seda ei ole võimalik teha lühiajaliselt.” Leiame, et probleem ei ole mitte ainult selles, et HLÜ-d võivad muutuda kiirlaenukontoriteks, vaid ka selles, et suur osa HLÜ-des hoiustatud rahadest on seotud pikaajaliste investeeringutega, sh kinnisvaraga, ning HLÜ-l ei ole piisavalt likviidsust, et tagada liikmete õigustatud nõuete rahuldamine. 22 Täiendada § 28 lõikega 10 järgmises sõnastuses: Mitte- HLÜS mõtte kohaselt (mida ka arvestatud konkretiseeritakse käesoleva eelnõu § 6 „(10) Hoiu-laenuühistu ei või anda laenu finantseerimisasutusele, muudatustega) saab HLÜ osutada välja arvatud juhul kui finantseerimisasutus on hoiu-laenuühistu teenuseid, sh anda laenu, ainult oma ainuomandis olev tütarettevõtja või teine hoiu-laenuühistu“; liikmetele. Seevastu liikmeks (nimetatud ka kui ühistu omanikuks) ei 71  saaks õigusteoreetilise käsitluse järgi võtta isikut, mille osalus kuulub HLÜ- le. Selliselt tekib nn ring- omanikstruktuur. Eelnevast tulenevalt ei ole ka põhjendatud tütarettevõtjale viitava erandi sissetoomine viidatud sättesse, isegi, kui see on „igati loomulik“ (vt ka HLÜL eelnõu seletuskirja p 14, lk 6). Mis puudutab ühe HLÜ poolt teisele HLÜ-le laenu andmist, siis leiame, et HLÜ peaks olema iseseisev majandusüksus, mis saab oma vahendid liikmete hoiustest ja osa- ning sisseastumismaksudest, ning laenab neid oma liikmetele. 23 Tunnistada kehtetuks § 32 lg 1 p 5 Mitte- Lähtudes käesolevas märkuste tabelis ja arvestatud eelnõus toodud selgitustest ning motivatsioonidest anda liikmetele rohkem otsustusõigust leiavad eelnõu koostajad, et laenukomitee liikmete valimine peaks toimuma üldkoosoleku poolt või volinike koosoleku poolt. Volinike koosoleku sätete eraldi sisse toomisega HLÜS-i soovitakse tekitada ühtne raamistik volinike koosolekule, sh selle määramisele, pädevusele ning volinikele seatud nõuetele. 24 paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Mitte- EN seletuskirjas on märgitud, et sättega arvestatud on “laiendatud revisjonikomisjoni „(4) Revisjonikomisjon võib teha nõukogule ettepaneku: pädevust, aga ühtlasi muudetud nõue, 1) ühistu osakapitali suurendamiseks liikmete täiendavate kellele revisjonikomisjon ettepanekuid osamaksude sissemaksmise näol; võib teha. Kui revisjonikomisjonil on 2) Maaelu Edendamise Sihtasutuselt võetud likviidsuslaenu võimalus teha ettepanekuid vaid maksepuhkuse taotlemiseks; erakorralisele üldkoosolekule, muudab 3) juhatuse liikmete tagasikutsumiseks; see HLÜ efektiivse juhtimise palju 4) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks; keerulisemaks, sest erakorralise 5) põhikirja muutmiseks; üldkoosoleku korraldamine on 6) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga; keerulisim kõigist võimalustest. Palju 7) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas ettenähtud efektiivsem on ettepanekud esitada korras.“; nõukogule, kes saab enamikul juhtudest reageerida kiiresti ise.” Vastuseks märgime, et esiteks võib revisjonikomisjon juba kehtiva HLÜS-i alusel teha nõukogule (mittesiduvaid) ettepanekuid samamoodi nagu ta võib seda teha erakorralisele üldkoosolekule vastavalt § 40 lg 4. Teiseks, revisjonikomisjon ei saaks teha nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks, mis ei kuulu nõukogu pädevusse (sh põhikirja muutmine, HLÜ ühinemise otsuse vastuvõtmine ja HLÜ lõpetamine). 72 25 paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: Mitte- Selle kohta vt ülaltoodud p 24 selgitusi. „(5) Revisjonikomisjon võib teha üldkoosolekule ettepaneku arvestatud nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.“. 26 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised Mitte- Eelnõu koostajate hinnangul ei ole muudatused: arvestatud põhjendatud KAVS-i (ja seeläbi ka finantsjärelevalve) mitte kohaldamine 1) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; HLÜ-dele, kui HLÜ täidab KAVS § 2 lõikes 6 nimetatud tingimusi. 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina või osaühinguna.“; 3) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade kohta. Käesolevas peatükis aktsionäri kohta sätestatut kohaldatakse ka osaniku kohta.“. 27 Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: Osaliselt Reklaamiseaduse muutmise ettepaneku arvestatud. esimene punkt võib kaasa tuua parimal 1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: juhul õigusselguse suurenemise väiksel määral, kuid sama mõtet kannab endas „(1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on kehtiva RekS § 29 lg 1 tekst, mistõttu krediidiasutuse või finantseerimisasutuse poolt klientidele vastava sätte muutmise järgi ei ole osutatud finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses.“; tungivat vajadust. 2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses: Teine punkt on eelnõus arvestatud, st reklaamiseaduse §-i 29 on lisatud lõige (37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude 3.7 (§ 5). tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“. Vastuseks HLÜL eelnõu seletuskirja §- le 3, mis toob välja inimeste eksitamise ilmselgelt ebareaalsete intresside pakkumisele märgime, et kui reklaamitakse kindlat hoiuseintressi summat või protsenti, ja seda hoiustajale ei maksta, siis on tegemist eksitava reklaamiga (reklaamiseaduse § 4 jj). AUDIITORKOGU 1 Üldine Teadmiseks Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud õigusnorme eelkõige võetud audiitorteenuse osutamise seisukohast. 2 Eelnõu § 1 p 45 Osaliselt Kehtiva HLÜS kohaselt tuleb audiitoril Juhime tähelepanu, et § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete arvestatud. hinnata HLÜ tegevuse vastavust HLÜS kontrolli puhul on tegemist HLÜ raamatupidamise aastaaruande §-des 27 ja 28 sätestatud nõuetele, ehk audiitorkontrolli töövõtust eraldiseisva töövõtuga, mille käesoleva EN kontekstis on küsimus tulemusena esitatakse raamatupidamise aastaaruande ainult selles, kas audiitor saab audiitorkontrollist eraldiseisev aruanne (usaldusväärselt) hinnata §-des 27 ja 28 HLÜ seaduse § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete pakutud muudatustega kaasnevate audiitorkontrolli kohta, kuivõrd AudS § 50 lg 2 ja § 51 lg 2 näeb nõuete ja §-des 27.1 ja 28.1 sedastatud ette, et auditi ja ülevaatuse objekt on kliendi vastutava organi poolt nõuete täitmist. sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide 73  rahandus-informatsioon. Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud Kavandatava EN uues versioonis on nõuete kontrollimisel ei ole tegemist ainult audiitori kontrolliobjektist eemaldatud rahandusinformatsiooniga, vaid ka muu informatsiooniga. Lisaks § 28.1 sedastatud nõuete kontroll – seda teostatakse audit ja ülevaatus AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja kontrolli teostab revisjonikomisjon. ülevaatuse standardite alusel ning need konkreetsed standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on finantsaruanne. Seoses § 27.1 sätestatud likviidsus- Tulenevalt AudS regulatsioonis sätestatud auditi ja ülevaatuse ning nõuete täitmise kontrolliga leiavad EN vandeaudiitori kutsestandardite nõuetest ei ole eelnõu § 27, 27.1, koostajad, et selleks, et saada 28 ja 28.1 sätestatud nõuete kontroll auditi ja ülevaatuse objekt. adekvaatset ülevaadet HLÜ varalisest HLÜS § 27, 27.1, 28 ja 28.1 nõuete täitmise kontrollil juhindub seisust, on audiitoril tahes tahtmata audiitor vandeaudiitori kutsetegevuse standardist ISAE (EE) 3000 vajalik üle vaadata, kuidas on (muudetud) „Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui paigutatud HLÜ liikmete hoiused (sh § möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või 27.1 lg 5 nimetatud nõude järgimise ülevaatused“. Eelnevast tulenevalt juhime tähelepanu, et HLÜS osas). nõuete täitmise kontrollimisel on tegemist eritööga, mille tulemusena esitab audiitor aruande eelnõus nimetatud sätete nõuete täitmise kohta sõltumatult auditi või ülevaatuse vandeaudiitori aruandest. 3 Eelnõu § 1 p 45 Selgitatud Märgime selgituseks, et eelnõus ei ole Mõned audiitorid on arvamusel, et eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 tõepoolest sedastatud sanktsioone sätestatud nõuete audiitorkontroll maksumus võib osutuda väiksematele HLÜ-dele, kes ei telli suuremaks kui HLÜ raamatupidamise aastaaruande sisse audititeenust. Kui nimetatud audiitorkontroll. Nimetatust tulenevalt on võimalik, et väiksemad audiitorkontroll jääb teostamata, siis HLÜ-d eraldi audiitorteenust § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud tuleks revisjonikomisjonil oma nõuete kontrollimiseks ei telligi. Analüüsimist vajab, mis on sellise tegevuse käigus juhtida sellekohast HLÜ poolse võimaliku käitumise õiguslik tagajärg ja võimalik tähelepanu nii HLÜ juhtorganite kui ka mõju. Sanktsioone eelnõu ja seadus väiksematele HLÜ-le ja nende üldkoosoleku liikmetele, kes sellisel juhtorganite liikmetele ette ei näe, seega järeldame, et tagajärg ja juhul oleksid vähemalt teadlikud HLÜ võimalik mõju on see, et liikmed teevad vandeaudiitori aruande tegevuse seadusele mittevastavusest. põhjal informeeritud otsuseid HLÜ tegevuses osalemise kohta. Kas Seejärel saaksid liikmed kas HLÜS ja sellisel juhul ei võikski olla liikmete enda otsustada, kas TÜS sätestatud õigusi kasutades audiitorkontroll tellida või mitte? survestada juhatust auditikontrolli Audiitorkontrolli töövõtu tellimisel tuleks arvestada, et teatud teostama või leppima olukorraga, kus nõuete kontrollimisel saab audiitor anda vaid piiratud kindlustunnet konkreetselt liikmete kaitseks (selgitame eraldi allpool), muude nõuete puhul tuleks sellisel juhul väljatöötatud hoolsusmeetmeid HLÜ-s jätta liikmete otsustada, kas nad soovivad põhjendatud või piiratud ei järgita. kindlust. Samas ei pruugi ühistu enda liikmete sotsiaalne kontroll seaduse nõuete täitmise üle olla parim lahendus. Kaitseta jäävad HLÜ välise kontrolli suurendamine, sh füüsilisest isikutest liikmed, kui tarbijad, kelle tarbija õigusi HLÜ ja juhatuse õiguskuuleka soovitakse täiendavate nõuete kehtestamisega suurendada, kuid tagamiseks kehtestatavad sanktsioonid samal ajal puuduvad eelnõus piisavad olid EN väljatöötamisel üks õigusnormid, sh sanktsioonid HLÜ ja juhatuse liikmete alternatiividest, kuid seeläbi väheneks õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja liikmete õiguste kaitseks. ühistu sotsiaalse kontrolli aspekt; teiseks puudub täna asutus, kes sellist järelevalvet saaks teostada. 4 Eelnõu § 1 p 45 (koosmõjus p 27) Arvestatud Audiitori kontroll peaks olema kindlustandev audiitorteenus, kuid mõnel juhul (sh eelnõu § 1 p 27 nõude täitmisel) saab audiitor anda piiratud kindlustunnet. 5 Eelnõu § 1 p 45 Selgitatud Vt selgitusi allpool p 8 juures. Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete osas tuleks täpsustada, et kas nõuded peavad olema täidetud igal ajahetkel kogu aruandeperioodi jooksul või majandusaasta lõpu seisuga, ja kas audiitorilt oodatakse, et ta kontrollib nõuete täitmist aruande perioodi jooksul või bilansipäeval. Kui nõude täitmise tingimused on määratlemata, siis on ka audiitorkontrolli ulatus ebaselge. 6 Eelnõu § 1 p 45 Osaliselt Varasemas eelnõu versioonis kasutatud arvestatud uued mõisted on eelnõust kustutatud, 74  Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud mõisted tuleb täpselt v.a stressiolukord, mis on defineeritud defineerida, vastasel juhul sõltub kriteeriumide valik audiitori HLÜS § 27.1 lõikes 2. kutsealasest otsustusest ja seega võivad kriteeriumid olla tõenäoliselt erinevate HLÜ-de puhul erinevad, samuti võivad erinevad audiitorid oma kutsealase otsustuse kohaselt pidada asjakohaseks erinevaid kriteeriume (nt ebaausad kauplemisvõtted). Nii HLÜ-le kui ka audiitorile peaks olema arusaadav, missugune HLÜ tegevus on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena. 7 Eelnõu § 1 p 26 Arvestatud Nõustume Audiitorkoguga selles osas, § 27 lg 1 p 3 nimetatud nõude täitmise kontrollimisel saab audiitor et arvepidamine HLÜ poolt omatavate anda vaid piiratud kindlust tehtud järelpärimiste alusel. Nõude osaluste üle teistes juriidilistes isikutes kontrollimine on raskendatud välisriikide puhul, kui õigusnormi peaks olema revisjonikomisjoni koostamisel on mõeldud ka osalusi väljaspool Eestit. korraldada. 8 HLÜS § 27 lg 1 p 4 ja 5 Selgitatud Audiitori ülesandeks peaks olema Audiitorite arvates tuleb analüüsida ja täpsustada, kas audiitoril on hinnata nõuete täitmist kohustus kontrollida nimetatud nõuete täitmist igal ajahetkel terve aruandlusperioodi lõppkuupäeva aruandlusperioodi jooksul või aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga – kui nõuetele mittevastavus on seisuga. Eriti peame silmas, kas HLÜ bilansiliste nõuete summa rikkumise seisuga heastatud, siis suure klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa ei või ületada tõenäosusega on sellele eelnev kümnekordset omakapitali summat. Sellega seoses tuleks ka rikkumise tuvastamine mõnel analüüsida, kas HLÜ-d on võimelised sisse seadma sisekontrolli konkreetsel ajavahemikul audiitori süsteemi tagamaks selle nõude täitmist igal ajahetkel ning kas jaoks asjatu ressursikulu ja liikmetele täitmise jaoks vajalikud andmed on igal ajahetkel kättesaadavad. väheoluline teadmine. 9 Eelnõu § 1 p 27 (lg 1) Arvestatud Stressiolukorra all mõeldakse HLÜS § 27.1 lg 1 sätestatud nõude täitmiseks on vaja defineerida, mida kontekstis seda, kui HLÜ liikmetel tähendab stressiolukord, ja kas selle mõiste määratleb seadusandja kollektiivselt on HLÜ vastu õigustatud või HLÜ ise. Audiitoril peavad olema kriteeriumid, mida osamaksu tagasinõue vähemalt kontrollida. Samuti peab olema reguleeritud, mis juhul on taolises neljandiku HLÜ-sse tasutud osamaksu olukorras tagatud vara likviidsus, mis võimaldab liikmete summast ühistust lahkudes vastavalt õigustatud nõuete rahuldamise. HLÜS § 19 lõikele 2, või kui HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma 10% hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul. Nimetatud täpsustus on tehtud lõikesse 2. 10 Eelnõu § 1 p 27 (lg 2) Arvestatud Säte on eelnõust kustutatud. Lõikes 2 nimetatud nõude puhul leiame, et õigusnorm vajab oluliselt täpsustamist. Jääb ebaselgeks, mida on nimetatud nõude puhul silmas peetud. Lisaks leiame, et selline nõue ei saaks olla audiitorkontrolli objektiks. 11 Eelnõu § 1 p 27 (lg 3) Arvestatud, Seaduse tasandil ei ole võimalik üheselt Sama tähelepanek, mis sama § lg 2 kohta (p 10 ülal). Ebaselge ja selgitatud defineerida, mida nimetatud defineerimata, mis on liiga lühiajaline või vähesed allikad. kriteeriumid tähendavad, sest see sõltub suuresti iga HLÜ eripärast. 12 Eelnõu § 1 p 27 (lg 6) Arvestatud Audiitori kontrolli alast on välistatud § Audiitor ei saa teostada kontrolli delegatsiooninormi üle. Samas 27.1 sätestatud nõuete kontrollimine, määrus on vajalik HLÜ-de likviidsusriski maandamiseks ja v.a § 27.1 lg 4 (eelnõu § 1 p 51). audiitorteenuse objekti täpsemaks määratlemiseks. Teeme ettepaneku nimetatud norm audiitorkontrolli objektist välja jätta. 13 Eelnõu § 1 p 28 Arvestatud Vt ka ülaltoodud Audiitorkogu Vajab täpsemat sisustamist, mida mõeldakse lg-s nimetatud kommentaar nr 6. põhimõtete, sh ebaausate kauplemisvõtete all, viidates vajadusel asjakohastele seadustele. Näiteks tarbijakaitseseadus defineerib ebaausa kauplemisvõtte ja vastutustundliku laenamise põhimõtte, kuid seadus kohaldub vaid tarbijale kauba või teenuse müümisel. Samuti jääb ebaselgeks, kas „krediteerimise hea tava“ all mõeldakse vaid krediidivõimelisuse hindamist laenude puhul või sisaldab mõiste ka täiendavaid nõudeid. Juhul, kui krediteerimise 75  hea tava all mõeldakse krediidivõimelisuse hindamist nagu on selgitatud eelnõu selgituskirjas, tuleks selguse huvides ka seaduses kasutada läbivalt sama mõistet. 14 Eelnõu § 1 p 29 Arvestatud Siinkohal on silmas peetud ühe ja sama Lg-s 7 teises lauses toodud nõude puhul on audiitorid leidnud, et juhatuse liikmele ja temaga seotud täpsustamist vajab, kas laenude summa või teenuste koguväärtuse ettevõtjatele. Teisisõnu ei võiks igale nõude puhul peetaks silmas summa või teenuse koguväärtust ettevõtjale, mis on seotud juhatuse näiteks ühele juhatuse liikmega samaväärset huvi omavale isikule liikmega, anda laenu kokku kuni 5% või kõigile temaga seotud isikutele. Näiteks kui juhatuse liikmel on omakapitalist. Selles osas on eelnõu seotus kümne ettevõttega, kas siis võib igale ettevõttele anda laenu seletuskirja täiendatud. kuni 5% omakapitalist? 15 Eelnõu § 1 p 31 (lg 11) Selgitatud Selles sättes on mõeldud kogu laenu Ka lg-s 11 nimetatud nõude puhul on oluline õigusselgus - kas tagasimakse tähtaega. Audiitor mõeldud on laenude kogusummat või ainult seda summat, mis tuleb kontrollib nimetatud nõude täitmist tagastada 3 aasta pärast või hiljem? Kui on tegemist laenuga, mille aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga. põhiosa maksed tasutakse laenu perioodi lõpus (nn bullet laen), siis on nõue arusaadav, aga kui on tegemist annuiteet laenuga? Samuti on nimetatud paragrahvis nimetatud nõuete puhul oluline määratleda, kas nõuded kehtivad HLÜ-le, ja audiitor kontrollib nimetatud nõuete täimist, aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga või terve perioodi jooksul. 16 Eelnõu § 1 p 32 (lg 1 ja 2) Selgitatud § 28.1 on eemaldatud audiitori Lg-tes 1- 2 nimetatud õigusnormide puhul on oluline aru saada, kontrollinormidest (eelnõu § 1 p 53). mida audiitorilt oodatakse. Täpsustamist vajab, kas eeldatakse, et audiitor kontrollib korrektse metoodika olemasolu, selle efektiivsust ja/või rakendamist. 17 Eelnõu § 1 p 32 (lg 3) Selgitatud Vt ülal Audiitorkogu kommentaar nr 16. Audiitorid leiavad, et lg-s 3 nimetatud krediidivõimelisuse nõude täitmise kontrollimine ei peaks olema audiitori ülesanne. Ilma veendumuseta, et laenaja lepingus kokkulepitud kohustused täidab, ei tohiks laenu anda. TARTU HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmiseks Ei nõustu tervikuna esitatud eelnõuga. võetud 2 Üldine Selgitatud Nõustume, et pangandusdirektiivi ei Muutes täna hoiu-laenuühistute regulatsiooni ja sundides neist tohiks põhimõtte poolest HLÜ-dele suuremad võtma endale samad halduskohustused nagu pangad, kohaldada, kuid kui viimaste tegevus minnakse ise vastuollu [CRD] põhimõttega, mille kohaselt hoiu- praktikas läheb vastuollu laenuühistud selle direktiivi mõttega ei kohaldu. pangandusdirektiiviga, siis ei ole viide nimetatud erandile alati põhjendatud. Vt ka käesoleva märkuste tabeli lisa lk 8, kommentaar nr 2 juures olevaid selgitusi. 3 Eelnõu § 1 p 5 Arvestatud Eelnõust on kustutatud künnised, mille Väikestelt HLÜ-delt ei ole võimalik nõuda samasugust ületades HLÜ-d peaksid taotlema haldussuutlikkust nagu pankadelt. Seletuskirjas sätestatud kulud on krediidiasutuste tegevusloa. äärmiselt allahinnatud. Eelnõus nimetatud hoiuste maht ja liikmete arv on liiga madal ning EL kontekstis olematu. 3000 liikme kriteerium tuleneb KAVS-ist ning sai sinna omal ajal lisatud Tartu HLÜ arengu pidurdamise eesmärgil. 4 Eelnõu § 1 p 8 Mitte- HLÜ-d on mõeldud kogukondlike ja Eelnõuga ei tohiks välistada mujal EL-is elavate Eesti kodanike arvestatud teataval määral selleks, et kaasata oma õigust astuda Eesti HLÜ liikmeks. kogukonna ja/või tegevusala inimesi. Me ei nõustu nimetatud ettepanekuga kahel põhjusel. Esiteks me leiame, et 76  võimaldades väljaspool Eestit elavatel isikutel HLÜ liikmeks saada, väheneb HLÜ sotsiaalse kontrolli aspekt veelgi. Teiseks ei ole põhjendatud alust, miks peaks lubama HLÜ liikmeks astuda ainult Eesti kodanikel, kes elavad väljapool Eestit, kui Eestis elavad mitte- kodanikud põhimõtteliselt võivad HLÜ liikmeks astuda. 5 Eelnõu § 1 p 19 Selgitatud Selgitame, et põhjendatud huvi ei saagi Põhjendatud huvi mõiste on määratlemata. Lisaks on arusaamatu, olla konkretiseeritud seaduses, vaid see miks peaks äriühingus osalemiseks olema mingi muu huvi kui tulu peaks olema juhtumipõhine ning teenimine. Tulundusühistu mõiste, määratlus ja mõte on tulu sõltuma konkreetsest liikmest. teenimine. 6 Eelnõu § 1 p-d 26 ja 31 Selgitatud Nagu ka eelnõu seletuskirjas (§ 1 p 31) Jääb arusaamatuks, miks HLÜ-le seatakse piiranguid teistes märgitud, siis HLÜ peaks olema ettevõtjates osalemise kohta. Mõne üksiku HLÜ tegevus ei peaks iseseisev majandusüksus, mis ei tohiks kohustama kõiki HLÜ-sid oma tegevust ümber seadma. olla juriidiline keha raha kaasamiseks, vaid mis peaks ise korraldama oma tegevust oma liikmete huvides. Seevastu eelnõu § 1 p 26 tingib enam vastutuse välistamise ja riskide vähendamise aspekti, st et ei tekiks olukorda, kus HLÜ liikmed peaksid oma varaga vastutama kohustuste eest, mis HLÜ on võtnud läbi osaluste omandamise teistes juriidilistes isikutes. 7 Eelnõu § 1 p 27 Selgitatud Laenu saamine keskpangalt ja HLÜ-dele sätestatud nõuded likviidsusele on rangelt ja rahvusvaheliselt rahaturult on sätestatud paindumatult paika pandud seadusega. Pole ette nähtud riiklikke EL õigusaktidega. tagatisi force majeure tekitatud kõrvalekallete kõrvaldamiseks, nt Väga vähestel eraõiguslikel juriidilistel likviidsuslaen keskpangalt või rahvusvaheliselt pankadevaheliselt isikutel on õigus saada keskpangast rahaturult. laenu, nt pankadel, kellel on väga ranged tegevusnõuded. Likviidsusnõuded on mõeldud selle jaoks, et vältida või vähendada sh force majeure tekitatud kõrvalekaldeid. 8 Eelnõu § 1 p 29 ja 30 Selgitatud Sarnaselt nimetatud sätetele on Laenu andmise tingimused seotud isikutele on rangemad kui pangal mõnevõrra rangem ka näiteks HLÜ (KAS § 84). Võib tähendada, et juhtkonda valitud isikud võib olla liikmete kriteeriumid võrreldes panga vajalik tagasi kutsuda või ei ole praegu juhtkonnas tegutsevaid klientidega, mis tuleneb HLÜ-de üle isikuid võimalik enam ametisse valida. finantsjärelevalve puudumisest. Mis puudutab tagasikutsumise kohustust, siis käesolevat eelnõud ei kohaldata tagasiulatuvalt, seega näiteks juhatuse liikmega, kellele HLÜ on laenanud üle 5% HLÜ omakapitalist, sõlmitud laenulepingule kohaldub lepingu sõlmimise ajal kehtinud HLÜS redaktsioon. 9 Eelnõu § 1 p 31 Selgitatud Konsolideerimisgrupi sisene laenamine Konsolideerimisgrupi sisene laenamine on keelatud; aga pankadel on keelatud käesoleva tagasiside on see lubatud (KAS § 82 jm). Pigem tuleks ajalist piirangud üldse punktides 4 ja 8 toodud kaalutlustel. mitte kohaldada, kui laen on tagatud hüpoteegiga või likviidse varaga (deposiidid, kuld, vms). Uute nõuete kehtima hakkamisel tähendaks praegune HLÜ tegevus automaatselt usaldusnormatiivide rikkumist. 77 10 Eelnõu § 1 p 32 (§ 281) Selgitatud Kindlasti ei saa nõus olla väitega, et Eelnõuga seatakse rangemad reeglid HLÜ liikme pankadel on leebemad krediidi- krediidivõimelisuse hindamisele kui panga kliendile hoiuse võimelisuse hindamise nõuded kui avamisel. Samalaadsed reeglid ei kehti ühegi muu äriühingu HLÜ-dele eelnõuga ette nähtaks. asutamisel või osaluse omandamisel (v.a isikule, kelle suhtes kohus on kohaldanud ärikeeldu). 11 Eelnõu § 1 p 40 Selgitatud Volinike koosoleku sõltumatus teistest Vajab selgitamist, miks volinike koosoleku liige ei või olla juhatuse juhtorganite liikmetest peaks tagama või nõukogu liige. Ka juhatuse või nõukogu liige on eelkõige ühistu huvide konflikti vältimise või vähemalt liige, kes on õigustatud osalema hääleõigusega üldkoosolekul, aga vähenemise. Ei ole põhjendatud ei saaks eelnõu kohaselt osaleda volinike koosolekul. Tegemist on olukord, kus üks HLÜ liige vastutab samade funktsioonide juhtorganitega, mistõttu ei ole põhjendatud juhatuse liikmena HLÜ igapäevase neist ühele täiendavate piirangute seadmine. äritegevuse toimimise eest ning samal ajal ka esindab teisi liikmeid üldkoosolekul. 12 Eelnõu § 1 p 44 jm Osaliselt Panga põhikiri põhineb suuremas osas Vastavuskontrolli teostaja valimine, ülesanded ja õigused on arvestatud, EL õigusel, st pangal ei ole tegelikult rangelt seaduses sätestatud; pangal sätestatakse see põhikirjas ja selgitatud lubatud iseseisvalt korraldada sisekorra-eeskirjas. sisekontrolli teostaja funktsiooni, sh Ei ole põhjendatud revisjonikomisjoni asendamine valimist, ülesandeid ja õigusi. Muude vastavuskontrolli teostajaga, kes ei tohi olla HLÜ liige ning kes sama teema kohta seotud märkuste seetõttu ei saa kontrollida HLÜ sisemisi protsesse ega kohta märgime, et tagasisides on toodud tegevusloogikat. mitmeid aspekte pankade ja HLÜ-de võrdluses, kuid teatud juhtudel ongi ette nähtud HLÜ-dele põhjalikum regulatsioon, kuivõrd HLÜ-del pole nii rangeid muid järelevalvealaseid kohustusi. 13 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.4) Selgitatud Eelnõu § 1 punktis 55 (§ 41.3), Miks HLÜ-de puhul tekitatakse detailne ja ülemäärane aruandmise täpsemalt lõikes 2 sedastatud teabe kohustus, mis tõstab kordades HLÜ halduskoormust? andmise kohustused tuginevad läbivalt liikme põhjendatud huvile saada nimetatud andmetega tutvuda; vastavad ajendid konkreetsetele punktidele on järgnevad: Punktis 1 on toodud välja, et liige võib nõuda HLÜ-lt viimast auditeeritud majandusaasta aruannet. Nimetatud dokumendis sisalduvad andmetega on liikmed majandusaasta aruannet kinnitades tutvunud, need andmed on HLÜ-l olemas ning aruande edastamine liikmele ei nõua arvestatavat ressurssi. Ka isikutele, kes on huvitatud ühistu liikmeks astumisest, peaks iseenesest olema võimalus tutvuda HLÜ majandusandmetega, mistõttu oleks soovitav lahendus see, et HLÜ-d avalikustaksid viimased aruanded oma kodulehel (vt ka sama eelnõu punkti lõiget 3). Samal põhjusel on samasse lõikesse lisatud punkt 5. Punkti 2 osas on samuti liikmetel huvi teada saada oma rahaline seis HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite suhtes, eriti pikaajaliste lepingute puhul. 78  Punkt 3 on peaasjalikult lisatud selleks, et eelnõu koostajateni on jõudnud teated juhtumitest, kus audiitor küll koostab oma arvamuse, kuid see ei ole lisatud majandusaasta aruandele, mistõttu ei ole see ka liikmetele kättesaadav. See viib aga selleni, et HLÜ liige kokkuvõttes ei tea, kas HLÜ üldse jälgib piisaval määral oma tegevuses §-des 27 ja 28 sätestatut. Punkt 4 on lisatud peamiselt selleks, et liikmed tunneksid huvi nimetatud eeskirjade olemasolu suhtes ning et HLÜ-l oleks motivatsiooni koostada eeskirjad, mis ka praktikas tegelikult tagaksid likviidsusriski vältimist ja maandamist. Punkti 6 järgi tuleb HLÜ juhatusel anda liikme nõudmisel talle liikmete nimekiri koos liikmete kontaktandmetega, et liikmetel oleks võimalik koonduda ühiste eesmärkide teostamiseks (sh saada kokku kvoorum küsimuste panemiseks üldkoosoleku päevakorda). Punkti 7 kohaselt on liikmel õigus nõuda teavet väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes. Nimetatu on vajalik, et liikmel oleks võimalus teada saada, kellele ja mis tingimustel on HLÜ laenu andnud, kaudselt tema rahaliste vahendite arvel. Punktis 8 ja 9 on toodud andmed, mida HLÜ on perioodiliselt kohustatud edastama Eesti Pangale kehtivate normide alusel, kuid liikmele tavapäraselt kättesaadavaks tehtud ei ole, kuigi liikmel võiks olla nimetatud andmetega tutvumise suhtes äratuntav huvi. KAMBJA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise Liikmete arvu künnis (3000 liiget) tuleks maha võtta. kohustust ning selle ajendeid on Ühistupangaks hakkamine peaks olema vabatahtlik ning sõltuma selgitatud seletuskirjas. liikmete otsusest. Finantsinspektsiooni kontroll võiks olla väiksematele vabatahtlik ning alates 5000 liikmest toimida teatud erisustega (mitte krediidiasutusena) ning kontrolli maht peaks kasvama vastavalt ühistu varade suurusele. 2 Eelnõu § 1 p 8 Teadmiseks Sobib, kui HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis, sh ei saa võetud. asutada filiaali teises riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt. 79 3 Eelnõu § 1 p 17 ja 24 Mitte- RM jääb nimetatud punktide osas Sisseastumismaksu ja osamaksu tõstmine ei ole kuidagi arvestatud eelnõu seletuskirjas toodud põhjendatud. Muudatused ei too midagi mõistlikku kaasa. seisukohtade juurde. Põhikirjaga peaks HLÜ saama sätestada omad tingimused ja summa suurused. 4 Eelnõu § 1 p 19 Teadmiseks Põhjendatud huvi ongi olla ühistu liige, et saada finantsteenuseid. võetud. See ei vaja veel rohkemat määratlust. 5 Eelnõu § 1 p 26 Teadmiseks Ei ole vastu osaluse omandamise piiramisele (10%) võetud krediidiasutustes ja teistes finantseerimisasutustes. 6 Eelnõu § 1 p 29 ja 30 Osaliselt Liikmete laenamise ülemmäära on Liikmete laenamise ülemmäärade vähendamine on liiga suur ning arvestatud tõstetud tagasi kehtivate määradeni. ei vaja muutmist. Juhatuse liikmetele laenamine peaks jääma 10% Juhatuse liikmetele laenamise puhul juurde. leiavad eelnõu koostajad, et sellisel juhul tekib oluline huvide konflikt, mistõttu eelnõus sätestatud madalam määr on põhjendatud. 7 Eelnõu § 1 p 21 ja 23 Teadmiseks Nõus osakapitali määra tõstmise ja äriregistri teavitamise võetud muudatustega 8 Eelnõu § 1 p 25 ja 27 Teadmiseks Nõus võimalusega hoida HLÜ vara muus likviidses varas ning võetud. eelnõuga ette nähtud täiendavate nõuetega likviidsuse tagamiseks. 9 Eelnõu § 1 p 28 Selgitatud Nõustume, et eraisikutest laenajaid ehk Liikmest laenaja puhul ei ole tegemist tavalise tarbijaga ning HLÜ füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid ei poolt krediidivõime hindamine ei tohiks olla liiga jäik. Laenaja on käsitata kehtiva seaduse järgi siiski ühistu liige mitte tavatarbija. Ühistud on tunduvalt tarbijatena. Sellest, et tarbijakaitse ei konservatiivsemad laenamise suhtes ja lisaregulatsioone ei vaja, lahenda HLÜ ja selle füüsilisest isikust sest tänasel päeval ei ole ühistutest eraisikutest laenajatega liikme vahelisi vaidlusi tekitabki probleeme olnud tarbijakaitsel. olukorra, et tarbijakaitsel ei ole eraisikutest laenajatega probleeme olnud, 10 Eelnõu § 1 p 31 Mitte- HLÜ-de hoiused üldiselt ei ole 50% on ebamõistlikult piirav ettepanek. Kolme või enama aasta arvestatud pikaajalised. Pikaajaliste laenude puhul piirang tuleks täielikult maha võtta. Juurde tuleks lisada, et on vaja aga väga head hüpoteegiga tagatud laenude andmise periood on kuni 20 aastat. likviidsusjuhtimist, et see sobitada hoiuste tähtaegadega. 11 Eelnõu § 1 p 40 Selgitatud Nimetatud punktiga kaasneb mitu Volinike koosoleku regulatsiooniga ei kaasne sisulisi muudatusi, olulist ja sisulist muudatust võrreldes seega pole vajadust midagi muuta. kehtiva seadusega. Nimelt, kuigi § 324 lõike 1 lause 1 sõnastus kattub sisuliselt TÜS § 54 lõikega 1 (kuigi viidatud HLÜS punkt on laiem ja lubab volinike koosolekut määrata iga liikmete arvu puhul), siis sama lõike lausega 2 täpsustatakse, et volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek (erinevalt TÜS § 54 lg 2, mis lubab volinike valimise korra kindlaks määrata põhikirjaga). Samuti on suurendatud volinike sõltumatust HLÜ juhtorgani liikmetest. 12 Eelnõu § 1 p 41 ja 42 Teadmiseks Juhatuse liikmete arv ja nõuded juhtorgani liikmetele ei vaja võetud muutmist. 80 13 Eelnõu § 1 p 44 Osaliselt Sarnaselt kehtiva seadusega jääb HLÜ- Vastavuskontrolli liige peaks olema ka ühistu liige. Ühistu liikmel arvestatud de tegevuse vastavust seadusele on kindlasti suuremad teadmised ühistu toimimisest ning huvi ka hindama revisjonikomisjon (osaliselt selle tegevuse vastavuses olemisest. Ei pruugi ühistu väliselt leida laiendatakse ka audiitorettevõtja vastavat inimest või ettevõtet, kes oskab kontrollida ning teab ülesandeid). Võrreldes kehtiva ühistute erisusi. Vajaks täiendavat arutelu; sellisel kujul seadusega on revisjonikomisjoni vastavuskontrolli ei ole vaja. ülesandeid ja revisjonikomisjoni liikmetele kohalduvaid nõudeid täiendatud ja täpsustatud. 14 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.3) Selgitatud Kehtivas seaduses ei ole piisavalt Ka praegu võib iga liige saada infot, seega midagi sisulist ei selgeid aluseid, mis võimaldaksid HLÜ muudeta. Ei ole vaja uut sõnastust. liikmel tutvuda esmatähtsate ja HLÜ majandustegevusega seotud andmete kohta – selles osas jääb üldsõnaliseks mh ka TÜS § 28. Nimetatud säte on ühelt poolt õigusselguse eesmärki teeniv, teisalt aga annab liikmele õiguse oma õiguste teostamiseks vajalikke andmeid küsida. KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmiseks HLÜS vajab ajakohastamist – regulatsioon on vananenud ning võetud vajab tänapäeva majanduseluga vastavusse viimist. Kasvanud tähelepanu HLÜ-de tegevuse suhtes toob kaasa mure, et tuleb juurde isikuid, kes asutavad HLÜ valedel alustel, st teenida kitsale ringile tulu, mitte aga selleks, et toetada ja soodustada kõikide liikmete majanduslikke huve läbi ühistegevuse. Kokkuvõttes nõus kõikide muudatustega, mis põhjendatud ulatuses aitavad võidelda kahe HLÜ-dega seotud ohukohaga: (1) vormiline ja näilik HLÜ-na tegutsemine, (2) HLÜ tegutsemine ainult kitsa ringi (seotud isikute) huvides, mitte kogu liikmeskonna huvides. 2 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Ka RM ei soovi muuta olemasolevate Ei tohiks panna kohustust end ümber kujundada HLÜ-lt ettevõtjate ühinguvormi. Täna ühistupangaks, sest see piirab ettevõtlusvabadust (liikmed on tulundusühistu vormis tegutsevatel ühinemisel HLÜ kui ettevõtlusvormi juba valinud). Eestis ei ole HLÜ-del on võimalik taotleda väljastatud ühtki tegevusluba ühistupangana tegutsemiseks ning krediidiasutuse tegevusluba ilma oma põhjendatud ei ole olukord, kus sellesse vormi hakatakse isikuid juriidilist vormi muutmata (vt ka kohustuslikult suruma. krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1). Olemasoleva ettevõtluskeskkonna ning ettevõtlust reguleerivate õigusaktidega oleks kõige enam kooskõlas sama ühinguvormi jätkamine, kuid teatud mahu täitumisel tekib kohustus saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba või kohustus tegutseda FI teavitamise alusel. Oleme nõus aktsepteerima olukorda, kus ühistupanga vormi suunatakse HLÜ-d, kelle maht vastabki panga eelduslikule suurusele. Kaasatud hoiuste maht peaks ületama 15 mio EUR. FI teavitamise kohustus võiks kehtida HLÜ-dele, kelle poolt kaasatud hoiuste maht on vahemikus 5 miljonit eurot kuni 15 miljonit eurot. Kodumaa Kapitalil on hoiuseid 4,5 mio EUR ulatuses, 390 hoiustajat ja 4 töötajat (1 osalise ajaga). Tundub ülemäärane (ebaproportsionaalne) kohaldada panga nõudeid. 3 Eelnõu § 1 p 8 ja 19 Selgitatud. Põhjendatud huvi kohustuse Pooldame territoriaalse põhimõtte kaotamist Eesti piires ja liikmeks kontrollimine peaks olema nii HLÜ astuva isiku huvi põhjendamise kohustust. Iga liikmeks astuda juhtorganite kui ka liikmete huvides, sooviv isik peakski mõtlema, mis on HLÜ eesmärk ja kuidas see jälgimaks, et kõik sama HLÜ liikmed ühtib tema kui liikme eesmärgiga. Peaks ka ära hoidma liikmete tegutsevad samade eesmärkide nimel. Mis puudutab aga vastutust põhjendatud 81  näiliku kaasamise (seaduses sätestatud minimaalse liikmete arvu huvi välja selgitamata jätmise eest, siis kaasamine asutamise jaoks). eelnõuga ei ole ette nähtud välist vastutust (sh nt Finants-inspektsiooni Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: õigus teha trahvi või rakendada Eelnõus sõnastatud põhjendatud huvi kohustus on üldsõnaline, sunniraha), et säiliks ühistulise tegevuse mistõttu ei kaasne sellise täiendava kohustuse sätestamisega põhimõtted. praktikas ühtegi muutust. Ebaselgeks jääb ka see, mille alusel ja kuidas tuleks põhjendatud huvi välja selgitada, samuti vastutus olukorras, kus põhjendatud huvi välja ei selgitata. 4 Eelnõu § 1 p 17, 23 ja 24 Teadmiseks Nõus osamaksu ja sisseastumismaksu määra tõstmisega, sest võetud. suurem rahaline väljaminek võiks kaasa tuua liikmeks astuda sooviva isiku põhjalikuma analüüsi ja informeeritud otsuse tegemise. Nõus äriregistri teavitamise paindlikkuse suurendamisega HLÜ osakapitali määra korrigeerimisel; kehtiv õiguslik regulatsioon HLÜ kapitali kaasamise protsessi ei toeta, mistõttu iga HLÜ on pidanud looma oma tegeliku toimimise korra. 5 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Arvestatud ja Selgitame, et eelnõu jõustumisel on selgitatud. vältimatult vajalik ülemineku-periood, Eelnõu § 1 p 26 kus kõikidele HLÜ-dele jäetakse Mõistame nõude vajalikkust ja ei ole põhimõtteliselt nõude piisavalt aega, et oma tegevus viia rakendamise vastu. Samas tuleb arvestada, et kuna kehtivas õiguses vastavusse eelnõus sätestatud nõuetega. vastav piirang puudub, siis praktikas on tõenäoliselt valdaval Üleminekuajad on eelnõus jaotatud enamustel HLÜ-dest osalused teistes finantseerimisasutustes. kolmeks vastavalt halduskoormuse Seetõttu tuleks sätestada nõudega vastavusse viimiseks vähemalt kasvule HLÜ-de jaoks (HLÜS § 47.1). 12-kuuline tähtaeg, et seni seaduskuulekalt tegutsenud HLÜ-d ei satu olukorda, kus nende tegevus ei ole seadusega kooskõlas. Arvestama peab asjaoluga, et osaluse võõrandamine ei pruugi sõltuda ainult HLÜ enda otsusest, vaid võõrandataval osalusel peab olema ka ostja, kes on valmis osaluse omandamise eest maksma õiglast hinda. 6 Eelnõu § 1 p 27, 28, 40, 41, 44, 47 (§ 41.3) Teadmiseks Pooldame likviidsusnõuete muutmist, täpsemate nõuete võetud kehtestamist krediidivõimelisuse hindamiseks, juhatuse liikmete arvu nõude alandamist, volinikega seonduva reguleerimist, kontrolli nõuete muutmist (s.h vastavuskontrolli kehtestamist), samuti liikmetele teabe andmist. 7 Eelnõu § 1 p 29 Teadmiseks Toetame seotud isikutele antavate laenude piiramist, mis eelnõus võetud on piiratud 5%-ga osamaksust või HLÜ omakapitalist. Oleksime nõus ka suurema piiranguga. 8 Eelnõu § 1 p 30 Mitte- Eelnõu koostajatele teadaolevalt ei anna Liikmetele laenu andmise täiendav piiramine 50% võrra võrreldes arvestatud pangad (vähemalt viidatud summades) kehtiva regulatsiooniga ei ole põhjendatud. Kehtiva regulatsiooni laenu ilma sissemakse või tagatiseta, kohaselt ei tohi HLÜ anda liikmele laenu, mis on suurem kui üle 20 mistõttu ei ole viidatud seisukoht korra liikme osamaksust või 20% HLÜ omakapitalist. Ehk kui liige kuidagi põhjendatav. Lisaks märgime, soovib saada laenu summas 200 000 eurot, siis peab ta kehtiva et HLÜ-d on täna juba teatavas regulatsiooni kohaselt tasuma osakaptiali osamakse summas 10 000 konkurentsieelises võrreldes eurot, eelnõu kohaselt aga 20 000 eurot. Võrreldes pangaga (kus pankadega, sest HLÜ-dele kohalduvad sellist sissemakset ei nõuta) on tingimus ettevõtlusvabadust piirav oluliselt madalamad tegevusnõuded ning kitsendab HLÜ võimalust pangaga konkureerida. (laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine, likviidsusnõuded, jne), neile ei kohaldata finantsjärelevalvet (v.a makseteenuseid osutavatele HLÜ-dele makseteenuste osutamise osas) ning oluliselt madalamad usaldatavusnõuded (juhtorgani liikmete arv ja neile 82  kohaldatavad nõuded, aktsia/osakapitali ja omavahendite suurus, jne). 9 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Eelnõuga ei soovita reguleerida laenulepinguid, mis on sõlmitud enne Eelnõu § 1 p 31 eelnõu jõustumist, kuivõrd nimetatud § 28 lg 10: laenulepingud oleksid sõlmitud kehtiva Kodumaa Kapitali mõistab põhjust, miks on vaja piirata ja õiguse alusel ning sellest tulenevalt ka täiendavalt reguleerida finantseerimisasutustele ja samasse õiguspärased. Piirangu kohaldamine konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele laenu andmist ja tagasiulatuvalt läheks vastuollu teenuste osutamist. Samas peab arvestama, et kehtiva seaduse õiguskindluse printsiibiga. kohaselt vastavaid piiranguid ei eksisteeri, millest tulenevalt oli hoiu-laenuühistutel õigus anda laene nii teistele finantseerimisasutustele kui ka samasse konsolideerimis-gruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele. Selliste laenude lõpetamine ei saa toimuda ühepoolselt, vaid ranges vastavuses sõlmitud laenulepingutega. Põhjendamatu on olukord, kus hoiu-laenuühistu peaks laenulepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel kandma kahju (võimalike nõuete ja ennetähtaegse ülesütlemise leppetrahvide vms näol). Eeltoodust tulenevalt pooldab Kodumaa Kapitali lähenemist, kus senised laenulepingud võiksid edasi kehtida kuni laenulepingu kehtivuse lõppemiseni ja keelatud on uute laenulepingute sõlmimine. Võimalik on ka täiendavalt olemasolevate laenulepingute kehtivust piirata 3 aastaga alates Eelnõu jõustumisest. 10 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul tingivad täiendavad likviidsusnõuded HLÜ-de Eelnõu § 1 p 31 maksevõimelisuse ja jätkusuutlikkuse § 28 lg 11: eesmärke. Pikaajaliste laenude puhul Kodumaa Kapitali mõistab soovi tagada likviidsuse olemasolu. tuleb arvestada, et kui HLÜ annab välja Samas tuleb arvestada, et Eelnõuga pannakse hoiu-laenuühistutele olulises osas pikaajalisi laene, siis likviidsuse hoidmisel suured nõuded ja kohustused. Samuti tuleb sellega väheneb oluliselt HLÜ-de kaaluda, kas lühiajaliste laenudega menetlemiseks kuluv täiendav likviidsus, samuti võime tulla toime nt ajaressurss ja võimalikud riskid kaaluvad üles likviidsusele stressiolukordadega. kehtestatud täiendavaid nõudeid. Igal juhul tuleks arvesse võtta ka olukorda, kus pikaajaline laen on väga hästi tagatud (nt kinnisvara tagatis). 11 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Selgitame, et eelnõu § 1 punkti 53 on võrreldes eelnõu esialgse kavandiga Eelnõu § 1 p 46 muudetud selliselt, et audiitor teostaks Kodumaa Kapitali ei poolda muudatust. Liikmetes võib tekitada kontrolli lisaks kehtivale seadusele pigem segadust ja arusaamatust audiitori hinnang, mis osaliselt ainult § 271 lõikes 4 sätestatud nõude üle baseerub audiitori subjektiivsel hinnangul. Audiitori aruande saab – ehk audiitor peaks kontrollima (lisaks ka nõukogu, kellel on järelevalve kohustus juhatuse üle ning seeläbi kehtivatele seadusesätetele), kas HLÜ-l ka tegevuse nõuetega vastavusse viimise üle. on olemas piisavalt likviidset vara, mille arvel oleks võimalik täita HLÜ tavapäraseid kohustusi vähemalt 30- päevase toimetulekuperioodi kestel. 12 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Teadmiseks Eelnõu koostajad analüüsivad viidatud võetud vastuolu ning Eesti Panga määruse Eelnõu § 1 p 47 muutmise vajadust ning peavad selles Peatükk 71: osas nõu Eesti Pangaga. Kodumaa Kapitali pooldab muudatust. Soovime aga välja tuua vastuolu Eesti Panga presidendi määruse nr 8 (Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord) ja majandusaasta aruande taksonoomia põhimõtte vahel. Viidatud nõuded kohustavad hoiu-laenuühistut kasutama Eesti Panga presidendi määruses toodud bilansiskeemi, mis aga ei vasta RIK-is olevatele bilansiskeemidele. Tasuks 83  kaaluda õiguse andmist hoiu-laenuühistule kasutada aastaaruande koostamisel raamatupidamise seadusest tulenevat bilansiskeemi. 13 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Arvestatud Nõustume, et HLÜ-dele peab jääma piisav aeg, et oma tegevuse eelnõus Eelnõu § 1 p 50 sätestatud nõuetega kooskõlla viia. Kodumaa Kapital loomulikult pooldab põhimõtet, et peab olema Üleminekuajad on eelnõus jaotatud määratud tähtaeg, mille jooksul peavad hoiu-laenuühistud viima kolmeks vastavalt halduskoormuse oma tegevuse jõustunud seadusega vastavusse. Samas tuleb kasvule HLÜ-de jaoks (HLÜS § 47.1). kindlasti arvestada sellega, et vastav tähtaeg peab olema reaalne ja võtma arvesse muudatuste tegelikku ulatust. 84  II. kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel Lisa 2 Arvestatud, mitte arvestatud, Rahandusministeeriumi Nr Ettepaneku sisu selgitatud, kommentaarid teadmiseks võetud FINANTSINSPEKTSIOON 1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Arvestatud Viidatud sätte sõnastust on eelnõus Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS-i § 2 lõikega 5. muudetud. Raskesti on mõistetav ja mitmeti tõlgendatav säte, mille kohaselt „Hoiu-laenuühistu tegevus, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga, … .“ Viidatud sätte eesmärk vajab selgemat sõnastust, kuna KAS § 4 lõige 3 määratleb üksnes avalikkuse mõiste ja sedalaadi „tegevus“ ei pruugi kuidagi seonduda avalikkuse mõistega. 2 Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse HLÜS §-i 6 lõikega 5, Arvestatud mille kohaselt ei või hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) osutada selles paragrahvis nimetatud teenuseid väljaspool oma tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu. Teeme ettepaneku täpsustada, et ei või osutada teenuseid „… välisriigis piiriüleselt või filiaali kaudu“. 3 Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse HLÜS §-i 6 sõnastust. Arvestatud HLÜ ei tohiks anda laenu HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on HLÜ peamine ja püsiv tegevus kolmandatele isikutele. Eelnõu oma liikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb mh seletuskirja muudetud. laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude, faktooringu ja muude äriühingute finantseerimise tehingute tegemises. Eelnõu seletuskirja 3. leheküljel on nenditud, et „muudatused, mis rakenduvad teises etapis (2024. a. 1. jaanuaril) ja mis suurendavad hoiu-laenuühistute läbipaistvust või maandavad senisest rohkem võimalikke huvide konflikte on eelkõige järgmised (see on ka nn ettevalmistav ja üleminekuperiood panga või ühistupanga tegevusloa taotlemiseks): piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele.“ HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus oma liikmetega sama lõike punktides 1-7 loetletud tehingute tegemine. Kuivõrd HLÜ peamine ja püsiv tegevus HLÜS-i kohaselt on oma liikmega tehingute tegemine, tekitab küsitavusi, mida on Eelnõu seletuskirjas silmas peetud laenu andmise piiramise all kolmandatele isikutele. Kehtiva õiguse kohaselt saab HLÜ (laenu)tehinguid teha ainult oma liikmetega. Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks HLÜ-dele olema lubatud laenu andmine kolmandatele isikutele, st isikutele, kes ei ole HLÜ liikmed. 4 Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse HLÜS-i § 7 lõike 2 punkti Mitte-arvestatud Eelnõu koostajate hinnangul on sätte 1. Vastav lause, et seda mõista, vajab peale sõna mõte arusaadav ka ilma täiendava „tegevuspiirkond“ väljajätmist täiendavat ümbersõnastamist. ümbersõnastuseta. 85 5 Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse HLÜS-i § 7 lõike 2 punkti 6. Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on Juhime tähelepanu, et kehtivast sõnastusest võib välja lugeda, muudetud. et revisjonikomisjoni liikmete elukohad tuleb edastada vaid isikukoodi puudumise korral. 6 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on Palume kaaluda asendada sõna „/…/ ei saa /…/“ sõnaga „/… / muudetud. ei tohi /…/“. Palume vastavat normi täiendada ka osaga, mis keelab HLÜ liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige. 7 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega Selgitatud Eelnõus on ette nähtud sätted, mis 11 järgmises sõnastuses: „Füüsilisest isikust liikmele laenu kohustavad HLÜ-sid (sarnaselt andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu krediidiandjatega) kohaldama sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud vastutustundliku laenamise krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja põhimõtet; samuti on eraldi ette teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nähtud krediidivõimelisuse hindamise nõudeid, samuti kohaldama füüsilisest isikust hoiu-laenuühistu sätted (vt § 28 lg 1). liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“ Finantsinspektsioon teeb ettepaneku muuta eelnõu § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada Eelnõu punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu- laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu- laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“ Finantsinspektsiooni hinnangul ei anna vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele mugandatud krediidivõimelisuse hindamise sätted lisaväärtust täpsema krediidivõimelisuse hindamise tulemuse saavutamiseks. HLÜ- dele peaks kohaldama samalaadselt krediidivõimelisuse hindamise sätteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida kohaldatakse teistele tarbijakrediiti väljastavatele finantsasutustele. See tagab õigusselguse, ühetaolise kohtlemise ning võimaldab HLÜ-del, kes soovivad tulevikus saada ühistupangaks tutvuda ja harjuda nõuetega, mis kohalduvad kogu tarbijakrediiditurule. Seejuures ei koorma eeltoodu HLÜ- sid rohkem, kui Eelnõu § 1 punktis 33 väljatoodud nõuded. 8 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt kohaldatakse HLÜ-dele Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 409, 411, 412 sätestatut. võimaldavad eelnõuga ette nähtavad Kas Rahandusministeerium on kaalunud kohaldada HLÜ-dele HLÜS § 28 muudatused piisavalt ka teisi VÕS-s sätestatud tarbijakrediidilepingule sätestatud liikme krediidivõimelisuse hindamise nõudeid? Näiteks VÕS §-is 4031 lepingueelse teabe esitamisele kontrollimist. Kõikide kehtestatud nõudeid või VÕS §-ga 404 sätestatud nõudeid tarbijakrediidilepingute sätete ette tarbija poolt esitatud avaldusele lepingu sõlmimiseks. nägemine HLÜS-is ei ole mõistlik, Finantsinspektsiooni hinnangul võib HLÜ-dele eelnevalt arvestades ka tarbijakrediidi ja viidatud täiendavate nõuete kohaldamine tagada efektiivsema ühistulise tegevusvormi erisusi. kaitse füüsilisest isikust laenusaaja poolt maksejõuetusse sattumise vastu. 9 Eelnõu § 1 punktiga 3 mh lisatakse HLÜS § 6 lõige 4, mille Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on kohaselt “Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi muudetud. lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need on abiks eelnimetatud teenuste osutamisel või 86  täiendavad neid.” Tegemist on KAS § 6 lõike 2 esimeses lauses sätestatuga sarnase sõnastusega: “krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust”. Eeltoodust tulenevalt võiks muuta Eelnõu § 6 lõike 4 sõnastust selliselt, et see oleks sarnane KAS § 6 lõikele 3: “(4) Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu poolt osutatavaid teenuseid” 10 Eelnõu § 1 punktiga 40 lisatakse HLÜS § 31 lõikesse 2 uued Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on punktid 5–7. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad ja muudetud. protseduurireeglid muu hulgas kindlaks määrama rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra ja nimetatud korra täitmise kontrollimise. Teeme ettepaneku täpsustada õigusselguse eesmärgil vastava sätte sõnastust viidetega rahvusvahelise sanktsiooni seadusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele, milliste õigusaktide nõuetele peavad HLÜ-de vastavad protseduurireeglid ja sise-eeskirjad vastama. Sellist sõnastust järgivad ka muud eriseadused, sh krediidiasutuste seadus, krediidiandjate ja – vahendajate seadus jt. Lisaks, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 19 lõike 1 järgi kohaldab, mitte rakendab, erikohustustega isik finantssanktsiooni. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada HLÜS § 31 lõike 2 punkti 5 järgmiselt: „5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;“. 11 Samuti teeme ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema kehtestatud Selgitatud Viidatud sobivuse nõudeid kontrollib sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu liikmete) sobivuse revisjonikomisjon HLÜS § 39 lõikes 1 nõuded ja nende täitmise kontrolli kord. Nimetatu tagaks ühiste sätestatud ülesannete raames. arusaamiste seadmise juhtidele ja selle üle kontrollimehhanismi loomise. 12 Hoiu-laenuühistu seaduse üleminekusätted Teadmiseks Eelnõu § 1 punktiga 58 kehtestatakse üleminekusätted. HLÜS võetud § 471 lõike 4 teise lause kohaselt ei ole HLÜ-l lubatud alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi lepinguid HLÜS §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks, pikendada enne 2028. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks ega võtta HLÜ-sse vastu uusi liikmeid. HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt ei ole enne HLÜS-i jõustumist asutatud HLÜ-del lubatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse-või tarbijakrediidilepingute kehtivust. Kui uute hoiuselepingute sõlmimine ja uute liikmete vastuvõtmine ei ole HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt lubatud alates 01.01.2026, siis tekitab küsitavusi hilisema sarnase piirangu kehtestamine HLÜS § 471 lõike 4 teise lausega (s.o uute lepingute sõlmimine ja uute liikmete vastuvõtmine) alates 01.01.2028. 13 HLÜS § 471 lõike 6 kohaselt kui HLÜ ei ole krediidiasutuse Teadmiseks tegevusloa taotlust hiljemalt 2027 [2026]. aasta 31. detsembriks võetud esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle 87  tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Juhime tähelepanu, et makseasutuse tegevusluba ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist. HLÜS § 471 lõike 6 pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba. 14 Krediidiasutuste seaduse muutmine Selgitatud Ühistupankadele kohaldatakse kogu Eelnõuga tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuste seadust nende krediidiasutuse ja ühistuna asutatud krediidiasutuse erisused. erisustega, mis on ette nähtud Kehtiv krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) ülesehitus ja ühistupanga tegevust reguleerivas sõnastus võib tekitada erinevaid tõlgendusi nimetatus. Näiteks, peatükis. olulise osaluse puhul KAS § 29 lõikega 6 on kehtestatud, et Samas mööname, et teatud aspektid KAS §-des 29-33 kohaldatakse ka ühistupanga suhtes. Eelnevat ühistupanga tegevuses vajavad võiks justkui tõlgendada, et ühistupangale kehtivad vaid need täiendavat reguleerimist. Need sätted, millistele on KAS-s endas sõnaselgelt viide tehtud. lahendatakse tulevikus mõne teise Samas näiteks seletuskirja lehekülje 37 punktis 7 on märgitud, krediidiasutuste seadust muutva et muud KAS-s sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse seaduseelnõuga. liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes. 15 Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KAS § 3 lõiget 1. Vastav Arvestatud Muudetud KAS § 3 lg 1 sõnastust norm vajab täpsemalt sõnastamist, et mõista paremini KAS-i eelnõus. normide rakendumist. Teeme ettepaneku sõnastada vastav norm alljärgnevalt: „(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistu vormis ja temale kohaldatakse vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut ulatuses, mis ei ole reguleeritud käesoleva seadusega teisiti.“ 16 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Teeme Mitte-arvestatud Pakutud täiendused KAS §-i 38 ei ole ettepaneku muuta KAS § 38 alljärgnevalt: eelnõu koostajate hinnangul vajalikud „(1) Ühistupank on krediidiasutus ja talle kohaldub või päris korrektsed (nt pakutud lõike krediidiasutuste seadus käesolevas peatükis toodud erisustega. 2 lause 1). (2) Ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. Ühistupank võib tegutseda ka hoiu-laenuühistu vormis hoiu-laenuühistu seaduse § 3 tähenduses, kui ta vastab ühistupanga nõuetele ja omab vastavat luba. (3) Ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes kohaldatakse hoiu-laenuühistu seaduse §-des 7-25 ja 32 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“ 17 Ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist, on vaja Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures 14 täiendavaid norme, mis aitaks nii turuosalistel kui järelevalvel ülal. paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Eeltoodud valguses teeme alljärgnevad ettepanekud: 1) Tühistada KAS § 29 lõige 6. Viidatud norm tekitab pigem ebaselgust, kuna eespool oleme teinud ettepaneku KAS § 38 lõikega 1 raamistada ühistupangale KAS-i rakendus selgelt ja ühemõtteliselt. Seega on vaja tühistada KAS § 29 lõige 6. 2) Lisada KAS-i § 44.1 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses: „(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli, 88  ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi mõju ühistupanga juhtimisele. (2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“ 18 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget 2. Teeme Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures 14 ettepaneku vastavat sõnastust muuta alljärgnevalt:„(2) ülal. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“ Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab põhjendamatult nende lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse. 19 Eelnõu § 3 punktiga 7 sätestatakse nõue, et ühistupanga Mitte-arvestatud Leiame, et juhatuse liikmete arvu juhatuses peab olema vähemalt kaks juhatuse liiget. Eelnõu alandamine CRD-s lubatud seletuskirjas on põhjendatud kahe juhatuse liikme nõue vaid miinimumarvuni on põhjendatud, asjaoluga, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvestades HLÜ-de tegevuse 2013/36/EL (edaspidi CRD) seda võimaldab. Ka kehtiv HLÜS mahtusid ja kapitaliseeritust. § 34 lõige 1 sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse liikmete arvu kaheni. Leiame, et selline leevendus ei ole põhjendatud. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks ühistupangal olema vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda ka täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad igapäevase juhtimisega ning väga oluline on ka juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti maandamine läbi vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele miinimumnõue ning erisuse/leevenduse kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja kompetentsete isikute poolt. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Eelnõust välja jätta nii HLÜS § 34 lõike 1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1 kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga juhtimiseks. 20 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse, et ühistupanga algkapital Osaliselt Eelnõuga ette nähtav algkapitali määr peab olema vähemalt üks miljon eurot. Finantsinspektsiooni arvestatud (samuti erandid alla 5 miljoni eurose hinnangul ei ole ühe miljoni algkapitali nõue põhjendatud ja algkapitali määra kohaldamiseks) on täna kehtivat regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei vastavusse viidud ühistupanga poolt ole vaja muuta. osutatavate teenustega. CRD artikli 12(4) kohaselt võivad liikmesriigid anda tegevusloa teatud liiki krediidiasutustele, mille algkapital on lõikes 1 sätestatust väiksem, kui täidetud on järgmised tingimused: a) algkapital on vähemalt 1 miljon eurot; b) asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele selle valiku kasutamise põhjused. CRD preambuli punkti 49 kolmas lause selgitab täiendavalt väiksema kapitalinõude motivatsiooni: selleks et kindlustada jätkusuutlik ja mitmekesine liidu panganduskultuur, mis teenib peamiselt liidu kodanike huve, tuleks julgustada väikese mahuga 89 pangandust (nn small-scale banking activities), nagu krediidikassad ja ühistupangad. Finantsinspektsiooni hinnangul tähendab sõnaühend small- scale, et ühistupankade tegevus on piiratud nii mahuliselt, geograafiliselt kui pakutavate teenuste arvu ja keerukuse poolest. Seega CRD artikli 12(4) eesmärk on vähendada algkapitalinõuet kitsale krediidiasutuste ringile, mille riskiprofiil on oluliselt lihtsam ja tegevus oluliselt piiratum võrreldes tavapärase krediidiasutusega. Eelnõu kohaselt kaotatakse olulised täna kehtivad piirangud ühistupanga tegevusele. Ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus ja riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis krediidiasutusel. Ühistupank saaks muuhulgas asutada filiaali välisriigis ja kaasata hoiuseid piiriüleselt, kaubelda oma arvel ning pakkuda kõiki pangandusteenuseid sh kõrge keerukusega ja riskisusega teenuseid. Finantsinspektsiooni hinnangul on nimetatud kujul Eelnõu vastuolus CRD põhimõtetega, sest selles ei ole piisavalt kitsendatud krediidiasutuste ringi, millele on võimalik madalam algkapitalinõue rakendada. (Ühistu)pankade hea kapitaliseeritus on finantssektori, sh pangandussektori usaldusväärsuse tagamiseks üks oluline tingimus. Arvestada tuleb, et panga asutamise algkapitali nõue viis miljonit eurot on vastavas sektoris juba täna pigem madal nõue. Samuti tuleb ühistupanga puhul arvestada, et pangandustegevusele kohaldub samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega. Eelnõuga võimaldatav ühistupanga algkapitali miinimumsuuruse nõue üks miljon eurot ei ole proportsioonis ühistupanga võimaliku tegevusega, s.o osutada tegevuspiiranguteta finantsteenust ja vastavuses asjakohaste regulatsioonide mõttega. Olukord, kus ühistupangale lubatakse sama tegevus ja samade riskide võtmine nagu mitte ühistu vormis pankadele, kuid rakendatakse viis korda madalamat kapitalinõuet, võib tekitada põhjendamatut regulatiivset arbitraaži. Krediidiasutuse algkapitalinõue on muuhulgas ka oluline sisenemisbarjäär, mis toimib viisil, et madalama kvaliteedi ja riskantsema äriplaaniga ning vähem usaldusväärse taustaga taotlejad ei suuda tekitada piisavalt suurt investorite huvi. Sellega kaitstakse nii krediidiasutuse tegevusloa usaldusväärsust kui tagatakse taotlejate kvaliteeti ning see omakorda kaitseb hoiustajate huve. Koosmõjus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (CRR) artikli 93 nõudega pidevalt täita algkapitalinõuet on algkapitalinõe backstop’iks tegevust alustavate krediidiasutuste ebaõnnestumisel, sest krediidiasutus on sunnitud enda likvideerimist alustama kui omavahendite tase veel piisavalt kõrge. Algkapitalinõue viis miljonit eurot tagab edukama tegevuse võimalikus likvideerimismenetluses, tagades paremini nii hoiustajate kaitse kui vähendades väljamakseid Tagatisfondist. Sedalaadi nõue tekitab regulatiivset arbitraaži ka võrreldes muude litsentseeritud teenuste pakkujatega. Selline algkapitalinõue üks miljonit eurot ei erineks oluliselt investeerimisühingute algkapitalnõudest 750 tuhat eurot (väärtpaberituru seadus (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punktid 1 90  ja 2). Ometi kehtivad investeerimisühingutele VPTS §-is 88 sätestatud range klientide varade lahususe nõue ja oma huvides kasutamise keeld, mida krediidiasutus ei ole klientidelt kaasatud hoiuste puhul kohustatud järgima. Finantsinspektsioon palub täiendavalt kaaluda Eelnõus KAS § 44 lõike 1 muudatuse vajalikkust. 21 Teeme ettepaneku piirata ühistupankade teenuse osutamise Selgitatud HLÜ teenuste osutamise ring ulatust. Eelnõu § 1 punkt 9 näeb ette HLÜ-dele nõude osutada (liikmesus) ja territoriaalne piirang teenuseid vaid Eestis, siis KAS-s ühistupankade puhul sellist (seotus Eestiga) on ühelt poolt tingitud erisust ei ole kehtestatud. KAS § 13 lõige 2 ja § 131 lõige 11 nimelt ühistulise tegevuse edendamise sätestavad, et krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja eesmärgil, ning teiselt poolt välise peakontor on Eestis. HLÜS § 5 lõikega 3 kehtestatakse nõue, et (finantsjärelevalve) puudumisest. nii HLÜ asu- ja tegevuskoht peavad asuma Eestis. Seletuskirja Eelnõu koostajad leiavad, et kui isik kohaselt tähendab see, et HLÜ võib teenuseid osutada Eesti täidab krediidiasutusele kohalduvaid piires, st Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. Samuti ei või nõudeid, siis ei ole täiendavalt HLÜ tulenevalt HLÜS § 6 lõikest 5 ja Eelnõu § 1 punktist 10 mõistlik piirata teenuste osutamist (v.a osutada HLÜS §-s 6 nimetatud teenuseid väljaspool oma algkapitali nõude puhul; vt eelmine tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu. Eelnõu kohaselt kommentaar). kohaldatakse ühistupangale HLÜS §-des 7-25 ja 32 sätestatut. Seega nimetatud nõuded (HLÜS § 5 ja 6) ühistupanga suhtes ei kohaldu. Seletuskirja lisas 1 on märgitud, et RM ei soovi laiendada liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis kaoks ära sotsiaalne kontroll. Leiame, et ühistupanga ja tema liikmete suhtes peaks samuti kehtestama nõuded, et nende tegevus on piiratud vaid Eestiga ning analoogne piirang tuleb ühistupanga puhul kehtestada ka KAS-s. Seega tuleb ka KAS-s kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Vastava muudatuse mittetegemisel on ühistuna asutatud krediidiasutusel lubatud ka piiriülene tegevus ja eriti veel olukorras, kus nende algkapital oleks Eelnõu kohaselt märkimisväärselt madalam võrreldes aktsiaseltsina asutatud krediidiasutustest. 22 Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse KAS § 44 lõikega 2, mille Arvestatud KAS § 44 lõiget 2 on eelnõus kohaselt otsustavad ühistupanga liikmed aktsia- või osakapitali täiendatud. suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates aktsia- või osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest. Juhime tähelepanu, et 12-kuu pikkune viivitamine võib tekitada olukorda, et tegelik aktsia- või osakapitali suurus on vähenenud, kuid seda raporteeritakse veel aasta jooksul tegelikust suuremana ja see võib järelevalvele ning avalikkusele jätta valet muljet krediidiasutuse kapitaliseeritusest. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia-või osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada. 23 Eelnõu § 3 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 59 lõige 6. Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud põhjendused ei ühti muudetud. tehtava muudatusega. 24 Eelnõu § 3 punktiga 21 muudetakse KAS § 84 lõike 2 sõnastust. Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud põhjendused ei ühti muudetud. tehtava muudatusega. Seletuskirjas ei ole põhjendatud siseauditi üksuse juhile täiendavate nõuete kehtestamist. 25 Eelnõu § 3 punktiga 23 täiendatakse KAS § 116 lõikega 4. Selgitatud Ühistupanga lõpetamine toimub 11. Lisatud lõike 4 sätestatu kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui peatükis sätestatu kohaselt kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe ühistupanga erisätetes ei ole kuu jooksul suurenenud. Uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul sedastatud teisiti. 91  lõpetamise menetluse alustab. Tuleks ette näha ka nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. 26 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne Selgitatud Varade kvaliteedi hindamine peab Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad HLÜ-d toimuma kõikide isikute puhul, kes vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, hindamise (Asset Quality Review), et saada ülevaade milline on sh HLÜ-d. varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Nagu ka seletuskirjas on korduvalt välja toodud, siis täna ei allu HLÜ-d riiklikule järelevalvele ning liikmed ei huvitu ega teosta kontrolli HLÜ tegevuse, sh varade, üle ning nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. 27 KAS § 46 reguleerib ühistupanga kasumi jaotamist. Juhime Teadmiseks tähelepanu, et kasumi väljamakseid (dividende) käsitlevad võetud erinevad seadused erinevalt, mistõttu peaks need sätted tulevikus üle vaatama ja täpsustama. 28 KAS § 134.19 kirjutab ette karistusnormi juhuks, kui Selgitatud KAS-is sisalduvate vastutussätete krediidiasutus rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise ülevaatamine on plaanitud tulevikus kohustust. Seejuures on analoogne säte ka KAVS §-s 99. Kuid muu eelnõu raames. lisaks KAVS §-le 99 näeb KAVS § 98 ette karistusnormi ka sisekontrollile ja sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumise eest. Üheks selliseks sise-eeskirjaks on KAVS §-ga 49 ette nähtud tarbija krediidivõimelisuse kord, mis on väga oluline dokument otsustamaks ja veendumaks, kas tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust on rikutud. KAS § 83 lõike 31 kohaselt kohustuvad ka krediidiasutused järgima KAVS §-s 49 sätestatut ehk kehtestama vastava sise-eeskirja. Kuid KAS ei sisalda KAVS §-ga 98 analoogset sätet. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KAS-s KAVS §-ga 98 analoogne säte. 29 Juhime tähelepanu, et nii KAS-s kui ka KAVS-s on Selgitatud Juriidiliste isikute trahvimäärad trahvimäärad juriidiliste isikute puhul läbivalt väärteo korras 32 vaadatakse üle korraga kõikides 000 eurot, mis ei vasta EL õigusele ega ole kooskõlas ka trahvi finantssektori eriseadustes eraldi rakendamise eesmärkidega. Teeme ettepaneku rakendada eelnõuga. finantssektoris halduskaristusi määras, mis oleks kooskõlas EL õiguses kehtestatud nõuetega. 30 Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Selgitatud Tegevusloa menetlustasud vaadatakse üle korraga kõikides finantssektori Kuigi Eelnõuga ei ole Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi eriseadustes eraldi eelnõuga. FIS) muutmine ette nähtud, peab Finantsinspektsioon teatud muudatusi vajalikuks. Teeme ettepaneku muuta ja suurendada FIS § 453 lõikega 1 kehtestatud krediidiasutuse tegevusloa menetlustasu 10 000 euroni. Hetkel kehtiva tegevusloa menetlustasu tase pärineb aastast 2005. a. ja seda ei ole vahepealse aja jooksul muudetud. Krediidiasutus on finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning seepärast on põhjendatud, et sellise järelevalve subjekti puhul on tegevusloa taotlemise menetlustasu kõrgem kui teistel. Sellest tulenevalt ka FIS §-ga 454 kehtestatud täiendava tegevusloa või olemasoleva tegevusloa muutmise taotlemise tasu võiks olla suurendatud 3 000 euroni. 92 31 Palume arvestada, et Finantsinspektsiooni tegevust Selgitatud Eelnõu koostajad on nõus, et üldiselt finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu ei peaks ühed järelevalvesubjektid peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et Sarnaselt eelmises märkuses toodule ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. 32 Muud märkused Arvestatud Eelnõu § 1 p 3 on muudetud. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS §-i 2 lõigetega 5–6. Juhime tähelepanu, et nimetatud paragrahvis puudub lõige 4. 33 Eelnõu § 1 punktiga 10 mh muudetakse HLÜS § 6 lõiget 2. Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt Seletuskirja kohaselt „kindlaksmääramata isikute ringile“ muudetud. asendatakse fraasiga „hoiu-laenuühistu liikmetele ja mitte- liikmetele“, kuid Eelnõus on sätestatud „liikmetele ja muudele isikutele“. 34 Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 22 Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 26 on vastavalt lõiked 4 ja 5. Seletuskirja kohaselt on osakapitali korrigeerimise muudetud. raamistik asendatud lõigetes 6 ja 7 tooduga. Juhime tähelepanu, et Eelnõus puudub § 22 lõige 7. 35 Seletuskirja 4. lehekülje kohaselt „Probleemid ühistutes ei ole Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt aga seotud rahapesu tõkestamisega“. Absoluutseks rahapesu muudetud. tõkestamise probleemi välistamiseks ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul alust. Seega peame mõistlikuks viidatud lause Eelnõu seletuskirjast kustutada või täiendada järgmiselt: “Probleemid ühistutes ei ole aga seotud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.” 36 Eelnõu §-i 4 kohta on seletuskirjas sätestatud, et „käesolev Arvestatud Viidatud lauset on seletuskirjas muudatus peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s muudetud. rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus ei too kaasa rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele“. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: „Käesolev muudatus peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib kaasa tuua rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele.” 37 HLÜS § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla HLÜ Selgitatud Koma pärast sõna „ühistupanga“ on juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti sätte lausestuse juures vajalik, sest krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga erand käib ainult sellest ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha eelneva lauseosa kohta. ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Juhime tähelepanu, et koma peale sõna „ühistupanga“ on üleliigne. 38 Eelnõu § 1 punkti 45 kohta on seletuskirjas sätestatud, et HLÜS Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt § 325 lõigete 7-10 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete muudetud. 2–4 ületoomisega HLÜS-i. Juhime tähelepanu, et HLÜS-s puudub § 325 lõige 10. 39 Eelnõu seletuskirja 44. leheküljel on sätestatud, et hoiuste Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt hüvitamise tähtaeg on 7 päeva. Juhime tähelepanu, et hoiuste muudetud. hüvitamise tähtaeg on 7 tööpäeva. 93 MTÜ FINANCEESTONIA 1 Üldine Teadmiseks Kindlasti tuleks HLÜ-d viia võimalikult kiiresti mingis vormis võetud FI järelevalve alla, kasvõi KAVS raamistikku peegeldades. 2 Minimaalse osakapitali tõstmine 32 000 eurolt 50 000 euroni. Selgitatud Eelnõu koostamisel kaaluti Uus tase on väga madal, võiks kaaluda tõstmist 100 000 euroni. minimaalse osakapitali tõstmist KAV nõue on 50 000 eur, aga KAV ei tohi võtta hoiuseid. 100 000 euroni, kuid eelnõu koostajate hinnangul ei oleks see jõukohane väiksematele HLÜ-dele, kes peaksid üsna kiiresti kahe- või kolmekordistama oma kapitalimahtusid. 3 Restruktureerimise lõpptähtaeg on 2027 lõpus ehk aega on 5 Mitte-arvestatud, Pakutud panga tegevusloa taotlemise aastat. Võiks kehtestada 3-4 aastat. Selle ajaga on võimalik end selgitatud tähtaeg on eelnõu koostajate ümber kujundada kas pangaks või krediidiandjaks. hinnangul liiga lühike, arvestades panga tegevusloa taotlemisele kuluvat ressurssi ja vajaminevaid toiminguid (eelkõige arvestades HLÜ-de ühistulist vormi). EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 1 Üldine Teadmiseks Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga, et hoiu- võetud laenuühistutega seotud regulatsioone tuleb muuta. Peamiseks lahendamist vajavaks probleemiks on vähene kontroll hoiu- laenuühistute tegevuse üle, täpsemalt seaduses sätestatud hoiu- laenuühistute enesekontrolli põhimõtte mittetöötamine praktikas. Samuti on olnud probleeme mõnede pahatahtlikult tegutsevate hoiu-laenuühistutega. Seega toetame Eelnõu peamist eesmärki tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ning hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse. Samas peame oluliseks, et nende eesmärkide saavutamine ja muudatuse tegemine õigusaktides toimuks kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ning erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates. 2 Meie hinnangul ei ole Eelnõu väljatöötamine toimunud Selgitatud Plaanitavate muudatustele on vastavalt hea õigusloome põhimõtetele ning plaanitavaid eelnenud väljatöötamiskavatsus ja muudatusi ei ole meile teadaolevalt kõikide oluliste eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil sihtgruppidega läbi arutatud. Eelkõige jääb mõistetamatuks, juba 2020. a. sügisel. Lisaks on millest on põhjustatud Eelnõu menetlemise kiireloomulisus. korraldatud ka mitmeid kohtumisi Hoiu-laenuühistutega seonduvad probleemid on meie ühistutega. hinnangul olnud ministeeriumile teada aastaid. Nüüd proovib aga Rahandusministeerium olukorda lahendada loetud päevade Teise kooskõlastusringi tavapärasest jooksul jõulupühade järgsel ajal. lühem tähtaeg on tingitud sellest, et 2020. aastal esimesele Soovime rõhutada, et Kaubanduskojal ning teistel kaasatud kooskõlastusringile saadetud eelnõu organisatsioonidel on olnud aega oma seisukohtade sisu ühtib siiski suures osas käesoleva kujundamiseks Eelnõu osas kõigest neli tööpäeva. Arvestades eelnõu versiooniga – juurde on lisatud muudatuste mahtu ning nende märkimisväärselt suurt mõju üleminekusätted ning täiendatud hoiu-laenuühistutele, on tähtaeg arvamuse avaldamiseks selgelt ühistupanga regulatsiooni ebamõistlik ning vastuolus ka HÕNTE-ga, mille § 1 lg 5 krediidiasutuste seaduses; samuti kohaselt peab huvirühmade kaasamine toimuma vastavalt lisatud reklaamiseadusesse piirang Vabariigi Valitsuse kodulehel avaldatud kaasamise heale hoiuseintresside reklaamimise kohta. tavale. Kaasamise hea tava punkt 4.6 on sõnastatud järgnevalt: “Kaasatavatele võimaldatakse piisavalt aega tagasiside Lisaks on Rahandusministeerium andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. aastate jooksul Eesti Hoiu- 94  Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Laenuühistute Liidule pakkunud Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse mitmeid võimalusi esitada eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.” konkreetseid ja sihistatud ettepanekuid, mis suurendaksid hoiu- Antud juhul ei vasta Rahandusministeeriumi tegevus laenuühistute läbipaistvust ja Kaubanduskoja hinnangul mitte ühelegi sättes olevale lausele. usaldusväärsust, kuid sisuliselt ei ole Kaasatavatele ei võimaldata piisavalt aega tagasiside selliseid ettepanekuid siiani laekunud. andmiseks, sest 17 lehekülje pikkuse eelnõu ja 82 lehekülje Liidu esitatud ettepanekute sisu on pikkuse seletuskirja läbitöötamiseks ei ole neli tööpäeva hoopis veelgi „liberaliseerida“ kindlasti piisav. Avalik konsulteerimine kestab nelja nädala kehtivat regulatsiooni (kaotada ära asemel neli tööpäeva. Eelnõust ei nähtu midagi sellist, mis võiks mitmeid põhimõttelisi nõudeid), mis põhjendada konsulteerimise lühendamist. Eelnõud koos on täiesti vastupidine suund. Selline seletuskirjaga võib pidada keskmisest oluliselt mahukamaks, lähenemine võib hoopis tekitada kuid sellele vaatamata Rahandusministeerium mitte ei juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid. pikendanud arvamuse avaldamise tähtaega, vaid on seadnud hea kaasamise tavas sätestatust mitu korda lühema tähtaja. Veel lisaks – Hoiu-laenuühistute Liit esindab vähem kui pooli ühistuid. Nii käesoleva konsultatsiooni kui ka kõigi järgnevate Liitu mitte-kuuluvate ühistute kaasamiste puhul peame väga oluliseks, et peetakse kinni seisukohad aga erinevad Liitu hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ning kaasamise kuuluvate ühistute seisukohtadest – heas tavas sätestatust. Heaks kaasamiseks ei saa pidada Liitu mitte-kuuluvad ühistud toetavad seda, kui 17 lehekülje pikkusele eelnõule oodatakse mitmeid varasemaid ja ka nüüd tagasisidet nelja tööpäeva jooksul. Lisaks teeme eelnõuga tehtavaid ettepanekuid. ministeeriumile ettepaneku arutada plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused. EESTI PANK 1 Eesti Pank toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Oleme nõus Teadmiseks eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et sisuliselt võib ühistu võetud liikmeks saada igaüks ja seeläbi saab asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt. Oleme varasemalt mitu korda juhtinud tähelepanu, et hoiu- laenuühistud tegelevad avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja seetõttu tuleb nad viia finantsjärelevalve alla. Muuhulgas on see vajalik ka võrdse kohtlemise ja finantsturu läbipaistva toimimise aspektist. Seetõttu toetame eelnõus pakutud lahendust, mille kohaselt hoiuseid kaasavad hoiu-laenuühistud peavad taotlema Finantsinspektsioonilt ühistupanga või panga tegevusloa või oma tegevuse ümber kujundama. 2 Samas leiame, et eelnõus väljapakutud üleminekuperiood Mitte-arvestatud Pakutud üleminekuperioodi pikkus ja (31.12.2027) on liiga pikk, kuna tegevusloa taotlemise panga tegevusloa taotlemise tähtaeg ettevalmistamine ja menetlus ei vaja nii pikka perioodi. Teeme on eelnõu koostajate hinnangul liiga ettepaneku üleminekuperioodi lühendada nii, et hoiu- lühikesed, arvestades panga laenuühistud peavad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemisele kuluvat krediidiasutuste tegevusluba hiljemalt 2025. aasta 31. ressurssi ja vajaminevaid toiminguid detsembriks. (eelkõige arvestades HLÜ-de ühistulist vormi). 3 Teeme ka ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate seaduse Selgitatud Kui HLÜ taotleb krediidiandja paragrahv 2 lõige 6 hiljemalt koos tegevusloa taotlemise nõude tegevusloa, siis laienevad talle KAVS- kehtima hakkamisega kehtetuks tunnistada. Seletuskirja järgi ist tulenevad nõudeid, sh laenu võivad hoiu-laenuühistud tulevikus jätkata laenude andmist andmise nõuded. KAVS § 2 lõike 6 ilma hoiuste kaasamiseta ka krediidiandjana. Kehtiv kehtetuks tunnistamist analüüsivad krediidiandjate- ja vahendajate seaduse paragrahv 2 lõige 6 eelnõu koostajad täiendavalt tulevikus näeb ette tingimused, mille puhul ei kohaldu antud seadust hoiu- ning vajaduse korral tehakse vastav laenuühistutele. Kuigi eelnõuga nähakse ette hoiu- muudatus KAVS-is. laenuühistutele eraldi nõuded laenuandmisele, ei pruugi need 95  olla piisavad ja arvestades hoiu-laenuühistute ümberkorraldamist võiks rakendada neile laenuandmisel krediidiandjatele kehtestatud nõudeid. Seda muudatust võib rakendada ka varasemalt nähes ette vajaliku üleminekuperioodi. EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT 1 Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu sellisel kujul ja Teadmiseks Plaanitavate muudatustele on kiirusega menetlemine on vastuolus Vabariigi Valitsuse võetud, selgitatud eelnenud väljatöötamiskavatsus ja kinnitatud kaasamise hea tavaga ning hoiu-laenuühistute (HLÜ) eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil arvamust ei peeta juba ette millekski. Tegemist on pahatahtliku juba 2020. a. sügisel. Lisaks on ja tagajärgedele mõtlematu sooviga likvideerida Eesti üks korraldatud ka mitmeid kohtumisi vanimaid oma ühistutega. liikmetel tuginevaid ettevõtlusvorme. Nõukogude võim likvideeris ühistulise liikumise 1940ndatel aastatel. Nüüd, 21. Teise kooskõlastusringi tavapärasest sajandil näeme sama katset demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. lühem tähtaeg on tingitud sellest, et HLÜde likvideerimine ülalt alla on vastuolus Euroopa Liidu 2020. aastal esimesele õigusega, kus Eesti Euroopa Liidu liikmena on võtnud endale kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohustuse tagada toimiv turumajandus ja seda ka ühistegevus- sisu ühtib siiski suures osas käesoleva ja finantssektoris. eelnõu versiooniga – juurde on lisatud üleminekusätted ning täiendatud Senine probleem on olnud selles, et riigi poolt ja seaduse alusel ühistupanga regulatsiooni tegutsevad institutsioonid (Finantsinspektsioon, Rahapesu krediidiasutuste seaduses; samuti Andmebüroo, Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole lisatud reklaamiseadusesse piirang vaatamata HLÜde korduvatele pöördumistele suutnud mõnede hoiuseintresside reklaamimise kohta. HLÜde senisele pahatahtlikkusele piiri panna, kuigi riikliku tõhusa järelevalve tegemiseks HLÜde kui Lisaks on Rahandusministeerium finantseerimisasutuste üle annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja aastate jooksul Eesti Hoiu- terrorismi tõkestamise seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2 Laenuühistute Liidule pakkunud punkti 4). mitmeid võimalusi esitada konkreetseid ja sihistatud Kuna eelnõuga soovitakse HLÜd kui eraldi ettevõtlusvorm ettepanekuid, mis suurendaksid hoiu- lähema viie aasta jooksul ära likvideerida või alternatiivina laenuühistute läbipaistvust ja sundümberkujundada, siis tuginedes Eesti Hoiu-laenuühistute usaldusväärsust, kuid sisuliselt ei ole Liidu liikmesühistute edukale tegevuskogemusele aastast 1992, selliseid ettepanekuid siiani laekunud. mida toetavad ka hoiu-laenuühistute (kui ettevõtlusvormi) head Liidu esitatud ettepanekute sisu on tulemused inimeste ja kogukondade ühistegevuse edendamisel hoopis veelgi „liberaliseerida“ üle maailma, ei toeta ega kooskõlasta Eesti Hoiu-laenuühistute kehtivat regulatsiooni (kaotada ära Liit Rahandusministeeriumi esitatud eelnõud. mitmeid põhimõttelisi nõudeid), mis on täiesti vastupidine suund. Selline lähenemine võib hoopis tekitada juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid. Veel lisaks – Hoiu-laenuühistute Liit esindab vähem kui pooli ühistuid. Liitu mitte-kuuluvate ühistute seisukohad aga erinevad Liitu kuuluvate ühistute seisukohtadest – Liitu mitte-kuuluvad ühistud toetavad mitmeid varasemaid ja ka nüüd eelnõuga tehtavaid ettepanekuid. AUDIITORKOGU 1 Üldine Teadmiseks Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud õigusnorme eelkõige võetud audiitorteenuse osutamise seisukohast. 2 Eelnõu § 41 lg 1 Osaliselt Eelnõust on kustutatud HLÜS § 41 lg § 41 lg 1 näeb ette, et hoiu-laenuühistu raamatupidamise arvestatud 1 lause 2. aastaaruanne peab olema auditeeritud. Auditi võib asendada 96  ülevaatusega, kui hoiu-laenuühistu kaasatud hoiuste maht on Lisaks märgime, et terminit väiksem kui 1 000 000 eurot. „auditeeritud“ on eelnõus kasutatud Nimetatud õigusnorm ei ole kooskõlas AudS § 91 sätestatud ainult majandusaasta aruande puhul, üldiste auditi kohustuse kriteeriumitega. Kindlasti ei tohiks ning ülevaatusega auditeerimise valdkonna eriseadus ette näha leebemaid auditi kriteeriume kui asendamine ei ole eelnõu koostajate AudSs on sätestatud. Sellest tulenevalt tuleb õigusnormi lisada, hinnangul lubatud ka nt kehtiva HLÜS et auditi võib asendada ülevaatusega, kui hoiu-laenuühistu § 26 lg 1 alusel. Sellega seostuvad ka (edaspidi HLÜ) kaasatud hoiuste maht on väiksem kui 1 000 eelnõus toodud HLÜS § 41 lg 1 ning 000 eurot ja HLÜl ei ole raamatupidamise aruande auditi § 41.3 muudatused. kohustust tulenevalt AudS § 91 lg-st 1 ja 2. Lisame, et eelnõus kasutatakse mitmes sättes terminit „auditeeritud“, kuigi audiitorkontrolli on võimalik teostada ka ülevaatusena. Näit § 413 lg 2 p. 1. Soovitame eelnõu terminoloogiat nimetatud osas muuta, kasutades pigem mõistet „audiitorkontroll“. 3 Eelnõu § 41 lg 4 Selgitatud Kohustus tellida eritöö ei ole üldiselt Täpsustamist vajavad järgmised teemad: ette nähtud ka teistes finantsvaldkonna eriseadustes. Eelnõu  Kliendi kohustus tellida eritöö üks eesmärke on suurendada liikmete rolli ühistu tegevuses ja seeläbi ka Oleme oma eelmises arvamuses eelnõule selgitanud, et tegemist ühistu tegevuse üle kontrolli on audiitori eritööga. Nimetatud eritöö tingimused lepib teostamisel. Teisisõnu, liikmete huvi audiitorettevõtja kliendiga kokku kliendilepingus. Kuna peaks olema ka seaduses sätestatud tegemist on eritööga, mitte raamatupidamise aastaaruande eritööd korrapäraselt läbi viia. audiitorkontrolliga, peab seaduses määratlema, et hoiu- laenuühistul on kohustus tellida audiitorilt nimetatud eritöö. Audiitorkontrolli standardi ja Hetkel pakutud sõnastuses tekiks arusaamatu ja praktikas kindlustunde astme osas on lahendamatu olukord, kus seadus näeb ette audiitorile kohustuse seletuskirja täiendatud. Eelnõu läbi viia seaduses nimetatud nõuete audiitorkontroll, kuid HLÜl koostajate hinnangul ei ole seaduse kohustust eritööd tellida ei ole. Audiitor ei saa omal initsiatiivil tasandil standardile viitamine ja ühtegi majandusüksust kontrollima minna, isegi kui see on kindlustunde määramine põhjendatud. seadusse nõudena kirjutatud, vaid antud töövõtu peab HLÜ temalt tellima. Seetõttu peab seadus nimetatud eritöö tellimise Mis puudutab § 27, § 27.1 ning § 28 kohustuse HLÜdele ette nägema. nõudeid, siis need on proovitud eelnõu uues versioonis varasemaga võrreldes  Audiitorkontrolli standard ja kindlustunde aste enam arusaadavamaks teha ja nende sisu avada. Oleme varasemalt selgitanud, et eritöö puhul on kriitiliselt oluline seaduses märkida, mis standardi kohaselt audiitor HLÜ poolt temalt tellitava töövõtu peab läbi viima. Peame siin kõige asjakohasemaks audiitorkontrolli standardit ISAE 3000, põhjendatud või piiratud kindlustunnet andvana. Samuti on oluline arvestada, et kõigi eritöö objektide osas ei ole põhjendatud kindlustunde andmine võimalik. Klientide võrdse kohtlemise ja seaduse nõuete selguse huvides peab seadus määratlema, milliste nõuete osas ootab seadusandja põhjendatud kindlust ja millal eeldatakse piiratud kindlust.  Täpsemad kriteeriumid § 27, 271 lg 4 ja § 28 nõuete osas ja nõuete selgem ning arusaadav määratletus Oleme oma eelmises arvamuses ning kohtumistes ja kirjavahetuses selgitanud, millised audiitorkontrolli nõuded vajaks rohkem selgust. Kahjuks ei ole kõiki meie ettepanekudi arvesse võetud. Rõhutame veel kord, et audiitor saab ISAE 3000 põhjendatud või piiratud kindlust andva töövõtu raames kontrollida seaduses sätestatud nõuete täitmist, mis on piisavalt määratletud, et audiitor saaks neid käsitleda kriteeriumina. 97 TARTU HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmiseks Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu sellisel kujul võetud menetlemine on vastuolus Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga ning tegemist on inimlikus vaates ka tegutsevate hoiu-laenuühistute otsese mõnitamisega, kus hoiu- laenuühistute arvamust ei peeta millekski. 2 Vastuolu kaasamise hea tavaga Teadmiseks Plaanitavate muudatustele on võetud, selgitatud eelnenud väljatöötamiskavatsus ja Vastavalt „Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lõikele 2 eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil kaasatakse eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse juba 2020. a. sügisel. Lisaks on asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale, korraldatud ka mitmeid kohtumisi mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaasamise heast tavast ning ühistutega. huvirühmade kaasamise vajalikkusest kõneleb ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõige 5. Kaasamise Teise kooskõlastusringi tavapärasest hea tava ise on kinnitatud ja avaldatud Riigikantselei kodulehel lühem tähtaeg on tingitud sellest, et (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava). Nimetatud 2020. aastal esimesele kaasamise hea tava rikkumise kohta Rahandusministeeriumi kooskõlastusringile saadetud eelnõu poolt ei ole võimalik isegi ühtegi konkreetset tsitaati välja tuua, sisu ühtib siiski suures osas käesoleva sest kõnealuse eelnõu menetlemisel on Rahandusministeerium eelnõu versiooniga – juurde on lisatud rikkunud selle igat punkti! üleminekusätted ning täiendatud ühistupanga regulatsiooni Hoiu-laenuühistutele ei ole varem kõnealust seaduseelnõu krediidiasutuste seaduses; samuti näidatud. Ainus põgus tutvustamine toimus rahandusministri ja lisatud reklaamiseadusesse piirang hoiu-laenuühistute esindajate kohtumisel 13. detsembril 2022. hoiuseintresside reklaamimise kohta. Juhime tähelepanu, et kohtumise teate saatis eelnõu üks koostajatest, finantsteenuste poliitika osakonna asejuhataja Lisaks on Rahandusministeerium Thomas Auväärt, kes kirjutas kohtumise teates mh järgmist: aastate jooksul Eesti Hoiu- „Lisaks tulenevalt Hoiu-laenuühistute Liidu poolt edastatud Laenuühistute Liidule pakkunud kirjast (lisan selle siia), võiks Liidu esindaja teha kohtumisel mitmeid võimalusi esitada omapoolse ettekande/lühikese esitluse, et mida täpsemalt võiks konkreetseid ja sihistatud kehtivas regulatsioonis muuta – eelkõige palume keskenduda ettepanekuid, mis suurendaksid hoiu- järelevalve/kontrolliga seotud nõuete muutmisele“. laenuühistute läbipaistvust ja Tegelikkuses kujunes kohtumine vaid hoiu-laenuühistute usaldusväärsust, kuid sisuliselt ei ole teavitamiseks (ülevaate andmiseks) sellest, mida ministeerium selliseid ettepanekuid siiani laekunud. on juba valminud eelnõuga otsustanud muuta ning mingiks Liidu esitatud ettepanekute sisu on hoiu-laenuühistute omapoolseks ettekandeks/esitluseks hoopis veelgi „liberaliseerida“ võimalust ei antudki, kuigi esmased vastukommentaarid kuulati kehtivat regulatsiooni (kaotada ära ära, et „linnuke“ kirja saaks. Nagu tabavalt ütles kogu mitmeid põhimõttelisi nõudeid), mis kohtumise lõpetuseks Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu (koondab on täiesti vastupidine suund. Selline 7 vanimat hoiu-laenuühistut) juhatuse esimees Uno Silberg: lähenemine võib hoopis tekitada „Arvasime, et meid kutsuti pulma, aga sattusime enda juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid. matustele“. Veel lisaks – Hoiu-laenuühistute Liit Lausa tragikoomiline on eelnõu menetlemisel asjaolu, et hoiu- esindab vähem kui pooli ühistuid. laenuühistutele kui asjassepuutuvale huvirühmale esitatakse 17 Liitu mitte-kuuluvate ühistute lehekülje pikkune eelnõu koos 82 lehekülje pikkuse seisukohad aga erinevad Liitu seletuskirjaga esimest ja ainsat korda arvamuse avaldamiseks kuuluvate ühistute seisukohtadest – pühadevahelisel ajal (seda oleks võinud ju vähemalt 14. Liitu mitte-kuuluvad ühistud toetavad detsembril teha?), jättes arvamuse andmiseks formaalselt 4 mitmeid varasemaid ja ka nüüd tööpäeva. Mõnitamise ja küünilisuse tipptasemest jäi puudu eelnõuga tehtavaid ettepanekuid. vaid seik, et kaaskirja lõppu ei olnud lisatud „Kaunist aastavahetust!“ või midagi sellist. Eelnõu kaaskirjas on lause: „Arvestades teema kiireloomulisust, siis palun Teie seisukohta hiljemalt 2. jaanuaril 2023. a.“. Milles seisneb teema kiireloomulisus, jääb 98  täiesti arusaamatuks, kuigi vastuse sellele võib ehk leida käesoleva kirja punktist 2. Eeltoodust tulenevalt soovitame kõnealuse eelnõuga seotud Rahandusministeeriumi ametnikel tutvuda Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga, millega nad ilmselgelt oma ministeeriumis töötamise aja jooksul tutvunud ei ole, sest sellest, kuidas seaduseelnõu menetlema peab, ei paista neil aimu olevat. Seniks aga tuleb eelnõu menetlemine peatada. 3 Eelnõu sisust ja poliitilisest tellimusest Selgitatud Plaanitavate muudatuste arutamiseks on korraldatud eelnõu kaks 13. detsembril 2022 Rahandusministeeriumis toimunud kooskõlastusringi, kuhu on kaasatud kohtumisel, millel eelnõu autorid ise ei osalenudki (sic!), ütlesid HLÜ-d ja huvigrupid, keda vastavad minister ja temaga kaasas olnud ametnikud muu hulgas, et muudatused võivad puudutada. eelnõu puhul on tegemist poliitilise tellimusega ja et eelnõu peab jõudma jaanuari teisel nädalal kindlasti Riigikokku, sest Teise kooskõlastusringi tavapärasest nii olevat käskinud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar lühem tähtaeg on tingitud sellest, et Kokk. See, kas see tõele vastab, ei ole meie hinnata, aga 2020. aastal esimesele ilmselgeks sai asjaolu, et hoiu-laenuühistute arvamuse küsimine kooskõlastusringile saadetud eelnõu enne eelnõu esitamist Riigikogule saab olema vaid formaalsus sisu ühtib siiski suures osas käesoleva ning ühegi märkusega arvestada ei kavatseta, sest selleks pole eelnõu versiooniga – juurde on lisatud aegagi. Kaaskirjas nimetatud „teema kiireloomulisus“ vaid üleminekusätted ning täiendatud kinnitab seda seisukohta. ühistupanga regulatsiooni krediidiasutuste seaduses; samuti Tartu Hoiu-laenuühistu on esitanud oma üldised seisukohad lisatud reklaamiseadusesse piirang Rahandusministeeriumi kavandatavate muudatuste hoiuseintresside reklaamimise kohta. hukatuslikkuse osas juba varem, sest eelnõu ettevalmistajad (nimeliselt näiteks Thomas Auväärt) on midagi sarnast üritanud Lisaks märgime, et Eesti Hoiu- erinevatele ministritele ette suruda juba aastaid, kuid senini Laenuühistute Liidu poolt 2020. aastal tulutult. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on aastal 2020 esitanud esitatud eelnõu sisaldas osaliselt samu ka omapoolse eelnõu hoiu-laenuühistute seaduse muutmiseks, ettepanekuid, mis on kajastatud ka kuid see on Rahandusministeeriumi poolt arvesse võtmata käesolevas eelnõus, kuid tervikuna ei jäetud ning mingit arutelu pole toimunud. Nii ongi kokku tingi eelnõu koostajate hinnangul saadud eelnõu, mis kas vastavalt poliitilisele tellimusele või hoiustajate huvide suuremat kaitset, ametnike küündimatusele tooks seadusena jõustumise korral vaid pigem oli suunatud HLÜ-de kaasa hoiu-laenuühistute kui ühistegelise ettevõtluvormi vastavusnõuete vähendamisele ning hävingu Eestis. Põhjendused, miks see nii on, oleme korduvalt ühistute suuremale isereguleerimisele. Rahandusministeeriumile esitanud, kuid need on jäänud tähelepanuta ning ei vääri seega siinkohal üle kordamist – kõik on arhiveeritud ning Rahandusministeeriumile ka teada. Üks detail väärib veel esitamist. 13. detsembri 2022 kohtumisel ütlesid Rahandusministeeriumi esindajad, et Eesti Hoiu- laenuühistute Liidu aastal 2020 esitatud eelnõust võeti tänasesse eelnõusse sisse reklaamiseadusesse tehtavad muudatused intressi reklaami keelamiseks. Paraku meile valetati. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu pakutud eelnõus oli muu hulgas kirjas reklaamiseaduse § 29 täiendamine lõikega 37 järgmisest sõnastuses: “(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“. Ettepaneku mõte oli võrdse kohtlemise põhimõttel keelata intressi reklaamimine nii krediidiasutuste kui ka finantseerimisasutuste poolt. Sellest ettepanekust sai 99  Rahandusministeeriumi „spetsialistide“ töö tulemusena eelnõusse järgmine säte: „(3) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ Seega oleks intresside reklaam keelatud vaid hoiu-laenuühistute puhul, mis veel kord näitab, kui väga miskipärast vihatakse Rahandusministeeriumis just hoiu-laenuühistuid ning ollakse valmis neid eraldi diskrimineerima. Piisab sellest ühest näitest, et saada tervikpilt kogu eelnõu olemusest – hävitada Eestis ühistuline finantstegevus. Kas selleks on tõesti poliitiline tellimus, et muuta Eesti kogu maailmas unikaalseks? 4 Kokkuvõte Teadmiseks võetud Eeltoodust tulenevalt ei hakka Tartu Hoiu-laenuühistu Rahandusministeeriumi „armust“ antud aja jooksul eelnõu isegi detailselt analüüsima, vaid oleme põhimõtteliselt sellele ja sellisele asjamisele vastu ning nõuame, et juhul, kui hoiu- laenuühistute tegevust soovitakse kuidagi täiendavalt reguleerida, toimuks selle kavandamine kooskõlas kirja punktis 1 viidatud õigusaktidega ning kaasamise hea tavaga. Et rahandusminister kohtumisel hoiu-laenuühistute esindajatega viitas sellele, et tegemist on poliitilise tellimusega ja eelnõu sellisel kujul peab jõudma jaanuari keskpaigaks Riigikokku, et see suudetaks vastu võtta enne märtsis toimuvaid valimisi, siis peame oma „võitlustandri“ üle viima Riigikogu tasemele, kus loodetavasti valitseb veel terve mõistus, sest Rahandusministeeriumi jaoks on asjassepuutuva huvirühma seisukohad paljas õhk. INTUS HOIU-LAENUÜHISTU 1 Arvestades, et ettepanek sisaldab seadusemuudatust hoiu- Teadmiseks laenuühistute tegevuse lõpetamise kohta praegusel kujul ning võetud olulisi haldusmuudatusi, mis põhjustavad olulisi lisakulusid, on vajalik reserveerida vastuste andmiseks oluliselt rohkem aega, kui hetkel antud tähtaeg 02.01.2023. Palume vastuste andmise tähtaega pikendada kuni 28.02.2023. Pärast seda tuleb korraldada vajalik arv kohtumisi ministeeriumi ning hoiuse- ja laenuühistute esindajate vahel, et mõlemad pooled mõistaksid teineteist, mida kavandatavad muudatused ühistute tegevuses tähendavad. Realistlik ja õiglane lõplike seadusemuudatuste jõustumise tähtaeg on alates 01.01.2023, nii et seaduse jõustumisel tegutsevad hoiuse- ja laenuühistud peavad muudatused oma tegevuses rakendama hiljemalt 01.01.2025, nüüd pakutud 01.01.2024. 2 Kavandatav turundusseaduse § 29 muudatus, et ainult hoiuse- Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-dega ja laenuühistud ei peaks oma turunduses oma intressipakkumisi kohalduvad pankadele ranged avaldama, on vastuolus võrdse konkurentsi seadusandlusega. finantsjärelevalve subjekti nõuded, Muudatus peab puudutama kõiki turuosalisi või ei tohiks seda mis tähendab ka Finantsinspektsiooni üldse teha. õigust teha subjektile ettekirjutus või äärmise meetmena tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui 100  järelevalvesubjekti tegevus ei vasta õigusaktides sätestatule. Sellist õigust täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada ilma finantsjärelevalveta. Hoiuse intresside reklaamimise keeld läheb kokku ka eelnõus toodud HLÜ liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ liikmeks ei peaks astuma isik esmajoones seetõttu, et teenida (võimalikult kõrget) intressi oma vara pealt. 3 Muudatusettepanek tundub olevat poliitilist laadi ja ajakava on Teadmiseks seotud eelseisvate valimistega. See on kindlasti vale viis selliste võetud oluliste muudatuste elluviimiseks hoiuste- ja laenuühistute tegevuses, millel on pikaajaline teenuste osutamise ajalugu ja tuhanded liikmed, keda muudatused puudutavad. Kui ministeerium jätkab muudatuse elluviimist esitatud kujul ilma korraliku dialoogita hoiuste- ja laenuühistute esindajatega, siis algatame kõik seadusega lubatud õiguslikud meetmed nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid seadusemuudatusi Teadmiseks hinnata kui kavatsust ravida peavalu pea maha raiumise abil. võetud Antud võrdlus ei ole sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja seletuskirja põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid ja ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned HLÜ-d on kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa kõik HLÜ-d ja hoiu- laenuühistu kui ettevõtlusvorm kaotada. Peavalu on? On. Järelikult tuleb pea maha võtta! 2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie aasta Teadmiseks jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See võimalus on võetud kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, kelledest nii mõnigi on kümneid aastaid probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ seaduse mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele. Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne suurema HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti makseasutused. Ja makseasutustega võivad ühineda ainult teised makseasutused (Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, §53 (2)). 3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt peab Teadmiseks ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta jooksul, sest võetud alates 01.01.2026 pole kuni krediidiasutuse tegevusloa otsustamiseni lubatud enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute kehtivust). Muu hulgas tähendab see, et pärast 01.01.26 pole võimalik enam osakapitali suurendada. 4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada mõnda Teadmiseks seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära kasutavat pätti võetud kavatsetakse likvideerida ainuke seaduse järgi kohaliku elu edendamiseks mõeldud ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei toeta! 101 KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU 1 Kodumaa Kapital jääb varasemalt esitatud seisukohtade Teadmiseks juurde. võetud Kodumaa Kapitali esitas 23.10.2020.a ja 01.12.2020.a oma seisukohad seonduvalt varasema hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Kodumaa Kapitali kokkuvõtlikud seisukohad on välja toodud ka Eelnõu seletuskirjas (kopeerituna allpool). Kodumaa Kapital jääb esitatud seisukohtade juurde, mida täiendame käesolevas dokumendis esitatuga. 2 Hoiu-laenuühistutele kohalduvad muudatused tuleks viia Mitte-arvestatud Nõustume, et ühistupank on sisuliselt sisse HLÜS-i, sh tuleks tuua HLÜS-i krediidiasutuste HLÜ kogukondlik ja sotsiaalne seadusest ühistupanga regulatsioon. finantsalane tegevus, kuid kuna Oleme seisukohal, et hoiu-laenuühistute liikmed ja avalikkus ühistupanga näol on tegemist peaksid selgelt mõistma, et ühistupank on sisuliselt hoiu- krediidiasutusega, siis vastav laenuühistu kogukondlik ja sotsiaalne finantsalane tegevus regulatsioon peaks sisalduma reguleeritumal ja kontrollitumal tasemel. Tunnistades alates krediidiasutuste seaduses. 01.01.2028 kehtetuks hoiu-laenuühistu seaduse ning viies seeläbi hoiu-laenuühistute kui ühistupankade regulatsiooni krediidiasutuste seaduse alla, ei pruugi avalikkus ja ka liikmed mõista erinevust pankade ja ühistupankade vahel. Kodumaa Kapital on seisukohal, et võrreldes panka, ühistupanka ja hoiu- laenuühistut, siis on ühistupangal selgelt suurem sarnasus hoiu- laenuühistu kui pangaga. Hoiulaenuühistu / ühistupanga ja panga erinevus tuleneb erinevatest asjaoludest, millest kõige põhimõttelisemaks ja olulisemaks võib pidada eesmärki, milleks vastav juriidiline isik on ellu kutsutud. Pank on ellu kutsutud kasumi teenimiseks. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad aga oma liikmete majanduslike huvide toetamiseks ja soodustamiseks. Viidatud olemuslik ja põhimõtteline erinevus on selgelt välja toodud ka Eelnõu seletuskirjas (allajoonitud Kodumaa Kapitali poolt): „… vastavalt tulundusühistuseaduse (edaspidi TÜS) § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse.“ „HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri oma liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu-laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid.“ Hoiu-laenuühistutel on ühiskonnas selge roll ja tähendus, mis on meie hinnangul ajas kasvav, kuna vajadus finantsteenuste ja finantsteadlikkuse järele muutub järjest olulisemaks ning samas lõhe korporatiivse panganduse ja kogukondlikkust hindava inimese vahel kasvab. Meie hinnangul on väga oluline, et ühiskonnas säiliks kogukondlik ja liikmete soodustamisele suunatud hoiu-laenuühistu / ühistupanga ühinguvorm. 102  Hoiulaenuühistud / ühistupangad loovad finantsteenuste mitmekesisuse ning kogukonna ja platvormi suuremaks kaasamiseks. Pangad võivad mõjuda kõrge, kauge, hirmutava ja kättesaamatuna. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad täidavad tühimiku, mida pangad täita ei suuda, ning toovad enam inimesi finantsteenuste juurde ja tõstavad läbi selle oma liikmete finantsalast teadlikkust. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad saavad oma rolli täita aga ainult siis, kui seda toetab seadusandlus ning mõistetav regulatsioon. HLÜS`i muutmise eesmärgiks peaks olema liikmete toomine hoiu-laenuühistutele / ühistupankadele lähemale ja muuta seeläbi finantsteenused liikmetele kättesaadavamaks, läbi riiklikult tagatud järelevalve. Seaduse muutmise eesmärk ei tohiks olla liikmete kaugemale viimine hoiu-laenuühistutest / ühistupankadest. Kodumaa Kapital on seisukohal, et eeltoodut eesmärki aitab tunduvalt paremini saavutada see, kui muudetakse HLÜS´i ning HLÜS (või ühistupanga seadus) jääb kehtima ja reguleerib tulevikus ka ühistupangaga seonduvat. 3 Kohalduv ühistupanga regulatsioon peaks olema Selgitatud Ühistupanga regulatsioon sõltub proportsionaalne hoiulaenuühistu / ühistupanga suurusega. suuresti EL õigusaktidest, mis Hoiu-laenuühistud on väga erineva suurusega. Eelnõu reguleerivad krediidiasutuste seletuskirjas on hoiulaenuühistud jagatud hoiuste mahu järgi tegevust. Leevenduste tegemine on nelja erinevasse gruppi, kusjuures igasse gruppi kuulub teatud üksikutel juhtudel võimalik (nt praktiliselt võrdsel arvul hoiu-laenuühistuid. Väga oluline on krediidiasutuse algkapitali nõue), kohane rakenduvate nõuete proportsioon ning tasakaal mida on käesolevas eelnõus ka rakenduvate nõuete ja hoiu-laenuühistu / ühistupanga suuruse sätestatud. vahel. Eelnõu viib hoiu-laenuühistud tundlikkusse olukorda, kus tegutsevatel hoiulaenuühistutel tuleb muuta oma ühinguvormi hoiu-laenuühistust ühistupangaks. Igale hoiu- laenuühistule peaksid olema üheselt selged, millised nõuded tema organisatsioonile, aruandlusele, likviidsusele ja osutatavatele teenustele kaasnevad. Seda selgust vajavad nii hoiu- laenuühistute juhid kui ka kõik liikmed. Maksimaalsed nõuded on KAS-is toodud, kuid selgust on vaja just nõuete osas, mille maksimaalsel tasemel kohaldamine on kohane suurtele korporatiivsetele pankadele, kuid mitte sadu kordi väiksematele hoiu-laenuühistutele. Kodumaa Kapital on olnud kogu aeg seisukohal, et hoiu-laenuühistute tegevus peab olema rohkem ja selgemalt reguleeritud. Selgem regulatsioon on vajalik avalikkuse usalduse püsimiseks. Tõime oma vastavad seisukohad välja 2020.a kirjades rahandusministeeriumile. Kodumaa Kapitali on ise sisemiste regulatsioonide osas heas olukorras, sest oleme juba 2021.aastast liikunud selles suunas, et taotleda makseasutuse tegevusuba ja seega minna vabatahtlikult Finantsinspektsiooni järelevalve alla. 4 Piirang, et hoiuse reklaam ei tohi sisaldada hoiuseintressi Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-dega määra, on ebaproportsionaalne ning ebavõrdne. kohalduvad pankadele ranged Oleme seisukohal, et hoiuse reklaamis hoiuseintressi määra finantsjärelevalve subjekti nõuded, sisaldumine ei ole liikmeid eksitav. Mõistame, et vastava mis tähendab ka Finantsinspektsiooni piirangu eesmärgiks on tagada olukord, kus hoiustaja on täpselt õigust teha subjektile ettekirjutus või teadlik sellest, kuhu ja millistel tingimustel ta hoiustab. Koduma äärmise meetmena tunnistada Kapital on aga põhjendatud arvamusel, et tõstatatud tegevusluba kehtetuks, kui lahendamist vajavat olukorda ei lahenda hoiuseintressi määra järelevalvesubjekti tegevus ei vasta reklaamimise keeld. Reklaamikeeld toob eelduslikult kaasa õigusaktides sätestatule. Sellist õigust arvuliselt hoiustajate vähenemise, kuid ei saa kaasa tuua mitte täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda mingit kindlust, et hoiustaja saab hoiu-laenuühistult täpsemat ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada teavet. Pigem tuleks kohustada hoiulaenuühistuid jagama ilma finantsjärelevalveta. Hoiuse 103  hoiustajatele täpset teavet hoiust saava hoiu-laenuühistu ja intresside reklaamimise keeld läheb hoiuse tingimuste kohta. kokku ka eelnõus toodud HLÜ Lisaks loob ebavõrdse olukorra keelu kohaldumine ainult hoiu- liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ laenuühistutele, mitte aga pankadele. Saame aru, et Eelnõu liikmeks ei peaks astuma isik väljatöötaja sooviks on olnud mitte rakendada piirangut esmajoones seetõttu, et teenida pankadele kuna pankade hoiused on tagatud tagatisfondiga. (võimalikult kõrget) intressi oma vara Samas aga ei arvestata hoiu-laenuühistute ja ka pankade pealt. tavapärase rahavooga ja toimemehhanismiga. Hoiu- laenuühistute peamiseks tegevuseks on võtta vastu oma Nagu eespool mitmel pool rõhutatud liikmetelt hoiuseid ning väljasta oma liikmetele laene. Piirates on ühistutel lubatud kaasata hoiuseid ühte hoiu-laenuühistu põhitegevust sellisel määral, võib see üksnes oma liikmetelt, mitte avaldada mõju, mida tuleks rohkem analüüsida. avalikkuselt (see õigus on üksnes krediidiasutustel). Samas igasugune reklaam, mida täna erinevate meediumite kaudu tehakse, on üldjuhul alati avalikkusele suunatud. Seega on juba kehtivas praktikas paradoksaalne vastuolu – avalikkusele suunatud hoiuseintresside reklaami võib nagu näiliselt teha, samas seadusega on otsesõnu keelatud avalikkuselt hoiuste kaasamine. Samuti märgime, et täna on juba nt keelatud tarbijakrediidi reklaamimine TV-s ja raadios ning eesmärgid on laias laastus olnud samad (reklaamiseaduse § 29 lg 9). Seega ei ole hoiu-laenuühistute hoiuseintresside reklaami keelamisel tegemist pretsedendiga. Veelgi enam – kui pangad ja muud krediidiandjad, kes lähtuvalt eeltoodust ei või tarbijakrediiti niimoodi reklaamida, alluvad FI järelevalvele, siis HLÜ-de suhtes seesugune järelevalve puudub (ja ei see rakendu ka siis kui reklaamipiirang peaks 2023. a. keskpaigas jõustuma). Kokkuvõttes ei keela reklaamiseadusesse lisatav säte kuidagi ühistu tegevust ennast reklaamimast – piirang on konkreetselt seotud ühe finantstootega ehk hoiusega, kus keskmisest kõrgemate intressimäärade avaldamine võib viia olukorrani, kus paljud isikud teevad oma „investeerimisotsuse“ puhtalt emotsioonide najal. Seega on selline reklaamipiirang igati õigustatud. 5 Likviidsusnõuded tuleks põhjalikumalt läbi mõelda ja läbi Selgitatud Viidatud nullilähedasele tootlusele on analüüsida, et läbi Eelnõus olevate ülemääraste HLÜ-d tähelepanu juhtinud ka eelnõu likviidsusnõuete ei muutuks hoiu-laenuühistu formaat väljatöötamise ajal. Seetõttu on lisatud mitteelujõuliseks. eelnõusse võimalus paigutada osa Oleme seisukohal, et nõue likviidsusnõue 10% hoiuse summast HLÜ varadest likviidsetesse ja madala on ülemäärane ning kehtiv 5%-line likviidsusnõue on piisav. riskitasemega instrumentidesse, mis 10%-line likviidsusnõue tähendab, et 5 miljonilise ühelt poolt ei tekita suurt riski 104  hoiuseportfelliga hoiu-laenuühistu peab hoidma 500 000 eurot hoiustajate varadele, ning teiselt poolt sisuliselt arvelduskontol, mis toodab 0% lähedast tootlust. võimaldavad HLÜ-l teenida tootlust. 6 Põhjalikumat analüüsi vajab minimaalse Selgitatud Sisseastumismakse ja osamakse sisseastumismakse ja osamakse suurendamine. määrad on jäänud muutumata alates Minimaalse sisseastumismakse ja osamakse muutmine võib seaduse algsest jõustumisest. panna väiksemate vahenditega inimesi muutma oma meelt Suurendamine on tingitud ka sellest, saada osa hoiu-laenühistute poolt pakutavast finantsteenusest. et HLÜ liikmeks soovida astuvad Näiteks, kui liige soovib hoiustada 2500 eurot, siis ta teenib 5%- isikud mõtleksid läbi, kas HLÜ on lise intressi puhul hoiuselt 125 eurot aastas, millest arvestatakse nende vara hoiustamise jaoks sobiv maha tulumaks. Lõppkokkuvõttes jääb hoiustaja tootlus nii koht, st kas nad on valmis ühistu väikeseks, et ta võib otsustada finantsteenuse mitte kasutamise tegevuses aktiivselt kaasa lööma. kasuks. Osamakse võib tõusta kuni 50 euroni nagu oli 2020.a edastatud eelnõus. Sisseastumismakse võiks olla iga hoiu- laenuühistu enda otsus või siis jääda samale tasemele, mis on kehtivas HLÜ`s. 7 Lõpetuseks kinnitame uuesti, et Kodumaa Kapitali pooldab Teadmiseks hoiu-laenuühistute suuremat reguleerimist. Rõhutame aga, et võetud regulatsiooni muudatusega seonduv kommunikatsioon avalikkusega peab olema vastutustundlik ja läbimõeldud. Kommunikatsioonis tuleks eeldada seda, et tegutsevad hoiu- laenuühistud järgivad juba praegu kõiki nõudeid ning ka seaduse muudatustega planeeritavaid kõrgemaid nõudeid. Avalikkusele tuleks saata selge sõnum, et regulatsiooni uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid vastupidi tugevdab hoiu- laenuühistuid. KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid seadusemuudatusi Teadmiseks hinnata kui kavatsust ravida peavalu pea maha raiumise abil. võetud Antud võrdlus ei ole sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja seletuskirja põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid ja ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned HLÜ-d on kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa kõik HLÜ-d ja hoiu- laenuühistu kui ettevõtlusvorm kaotada. Peavalu on? On. Järelikult tuleb pea maha võtta! 2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie aasta Selgitatud Eelnõu ei eelda kõikide HLÜ-de jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See võimalus on ümberkujundamist ühistupangaks kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, kelledest nii mõnigi on kohustuslikus korras, st täna kümneid aastaid probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ tegutsevatel HLÜ-del on võimalik seaduse mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele. lisaks taotleda kas krediidiandja või Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne suurema makseasutuse tegevusluba, või jätkata HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti makseasutused. Ja tegevust tulundusühistuna. makseasutustega võivad ühineda ainult teised makseasutused (Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, §53 (2)). 3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt peab Teadmiseks ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta jooksul, sest võetud alates 01.01.2026 pole kuni krediidiasutuse tegevusloa otsustamiseni lubatud enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute kehtivust). Muu hulgas tähendab see, et pärast 01.01.26 pole võimalik enam osakapitali suurendada. 4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada mõnda Teadmiseks seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära kasutavat pätti võetud kavatsetakse likvideerida ainuke seaduse järgi kohaliku elu 105  edendamiseks mõeldud ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei toeta! TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine Eestis Selgitatud Eelnõuga ei soovita ühistulist ajalooliselt ettevõtlusvormi lõpetada, st täna Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine sai Eestis alguse tegutsevatel HLÜ-del on võimalik end juba oktoobris 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli ümber kujundada ühistupangaks või Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistu põhikirja. jätkata tulundusühistu vormis – ilma Viimane alustas tegevust küll järgmisel aastal. Eestimaa Maade sealjuures hoiuseid kaasamata. Krediitselts alustas protsenti kandvate hoiuste vastuvõtmisega 1806. a. 26.06.1900. a võetu vastu otsus Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse loomiseks. Kui enne 1905. a loodi 10 hoiu- laenuühingut, siis aastatel 1908-1913 loodi neid 80. Täna on eelnõuga soov see enam kui 200 aastane traditsiooniline ettevõtlusvorm sundlõpetada järgneva viie aastaga. Seda hoolimata asjaolust, et „Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine – kehtiva regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus“ (edaspidi „VTK“) kohaselt on oluline jälgida regulatsiooni väljatöötamisel, et nõuded ei oleks HLÜ- dele ebaproportsionaalsed ega ebamõistlikult koormavad, mis võib selle sektori üldse välja suretada. Ometi on eelnõu ja selle seletuskirja kohaselt kolmas etapp, so HLÜS-i kehtetuks tunnistamine alates 01.01.2028. a, nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem. Sisuliselt on HLÜ-d valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata, jätkata mõnel muul kujul või üldse oma tegevus lõpetada. Sealjuures on eelnõuga võetud ära võimalus jätkata senisel kujul, kuivõrd HLÜ olemasoleval kujul lakkab HLÜS-i kehtetuks tunnistamisega olemast. 2 Eelnõu eesmärk Selgitatud Kuritegevusega võitlemise üks VTK on välja toonud kavandatava eelnõu eesmärgina luua aspekte on eelnõus toodud sätted, kaasaegne ja ühistulises vormis tegutsevate finantsasutuste mille kohaselt kas suunatakse HLÜ-d sektorit proportsionaalselt reguleeriv õigusraamistik, mis on finantsjärelevalve alla või piiratakse kohane avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulisel HLÜ-de osutatavaid teenuseid kohal on mh mikro- ja väikese suurusega ettevõtjate (kaasata hoiuseid). rahastamine. Plaanitava regulatsiooniga tuleb leida mõistlik tasakaal halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete vahel, et tagada kokkuvõttes hoiulaenuühistute ja ühistupankade usaldusväärsus ja läbipaistvus. VTK-s viidatud eesmärk on selgelt kooskõlas EL-i nelja kehtiva prioriteediga, eelkõige kodanike ja vabaduste kaitse ja tugev ja elujõuline majanduslik baas. Samuti on ka Euroopa Komisjoni üheks prioriteediks inimeste hüvanguks toimiv majandus. Ühistulises vormis finantsteenused teenivad selgelt inimeste hüvangut, suurendades võrdsust maapiiirkonna ning tõmbekeskuste vahel, kuivõrd just maapiirkondade finantseerimist krediidiasutused harilikult ei paku. See on olnud ka VTK selge eesmärk. VTK kohaselt peavad muudatused toetama: 1) võrdsete ja asjakohaste reeglite tagamist võrreldes teiste finantsteenuste pakkujatega; 2) finantssektori usaldusväärsuse säilimist 106  laiemalt; 3) ettevõtluskeskkonna arengut, sh mikro- ja väikeettevõtlusele suunatud teenuseid, finantsturu mitmekesisust ja konkurentsivõimelisust; 4) regionaalset arengut finantsteenuste pakkumises ehk soodustama finantsteenuste kättesaadavust ka väljaspool Tallinna; 5) hoiulaenuühistu liikmete suuremat enesealgatust ja asjakohast kontrolli HLÜ-de toimimise üle; 6) tarbijate ja ettevõtjate piisavat kaitset. Edastatud eelnõu seletuskirjas on märgitud, et hoiu- laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul kuritegevuse vastane võitlus ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse. Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel on kehtivad kuritegevuse vastased prioriteedid (kinnitatud 14.04.2021): 1) suurendada kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist; 2) võttes arvesse küberkeskkonna suurenevat rolli kuritegude toimepanemisel; 3) keskendudes süüteomenetluses ohvrikesksusele; 4) tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastase võitluse. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, kuidas võitleb sektori sundlõpetamine kuritegevusega. Samuti ei nähtu eelnõust ega selle seletuskirjast, kuidas tagavad planeeritud muudatused VTK-s väljatoodud eesmärkide saavutamist. 3 Usaldusväärsuse nõuded kehtivas HLÜS-s. Selgitatud Kõrgem kapitaliseerituse määr HLÜ Kehtiv HLÜS sätestab VTK kohaselt viis põhimõttelist nõuet, likviidsuspuhvrite näol on mh tingitud et tagada HLÜ piisav likviidsus ja kapituleeritus: 1) HLÜ peab ka täna HLÜ-dele finantsjärelevalve paigutama vähemalt 5 % oma liikmete hoiuste summast puudumisest – et HLÜ-del oleks nõudmiseni hoiusena krediidiasutustesse; 2) keeld omandada võimalik ilma välise kontrollita tagada kinnisasju, mis pole vajalikud peamiseks ja püsivaks oma kohustuste täitmine tegevuseks; 3) keeld osaleda täisühingus või täisosanikuna võlausaldajate (eeskätt hoiustajate) usaldusühingus; 4) HLÜ investeeringud põhivarasse, sh ees. finantspõhivarasse ei tohi olla suuremad HLÜ omakapitalist; 5) HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat. Lisaks on euroalas pankadele ettenähtud kohustuslik reserv 1 %, mida tuleb hoida täies ulatuses keskpangas, vastav nõue kehtib ka HLÜ-dele. Viimane on võrdväärne krediidiasutustega, kus võrreldes HLÜ-de suhtes kehtivale 10 %-le kehtivad kapitali- ja puhvrinõuded vastavalt olulisusele kas 11,5 % või 13,5 % ulatuses. 4 Järelevalve nõuded Osaliselt Eelnõu seletuskirja on vastavates VTK-s kaaluti viite varianti HLÜ-de järelevalve osas: 1) arvestatud osades täiendatud. kehtivate sisemiste kontrollireeglite tõhustamine ja seadusega täpsemate aluste määratlemine; 2) osaliselt või täielikult Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu või HLÜ-de Keskühistu poolt järelevalve teostamine; 3) FI poolt järelevalve teostamine või alternatiivselt FI poolt üksnes suuremate HLÜ-de järelevalve teostamine; 4) järelevalve teostamine muu organi poolt – RAB volituste laiendamine või Eesti Pank; 5) eelnevate variantide kombineerimine. Hoiuste piisav ja pankadega võrdse kaitse tagamiseks on VTK- s välja toodud kaks varianti: 1) kohustus ühineda kõigil HLÜ- del vastava eraõigusliku hoiuste tagamise skeemiga; 2) 107 Tagatisfondiga ühinemine, mis ühtlasi tähendaks ka Tagatisfondi seaduse muutmist. VTK-s on hinnatud kolme meetme võimalikku mõju, so 1) HLÜ tegutsemise nõuete muutmine, sh sisemise kontrollialase regulatsiooni muutmine; 2) järelevalve kohaldamine osadele HLÜdele (vastavalt mahtudele) või kõikidele HLÜ-dele; 3) HLÜ-de hoiuste tagamine läbi Tagatisfondi. Kasutades meedet 2 on VTK hinnanud meetme mõju keskmiseks eeldusel, et HLÜ-de puhul saavad teenuseregulatsioon ja organisatsioonilised nõuded mitte ülemäära komplitseeritud ning sellega ei kaasne väga suurt aruandluskoormust. Eelnõus ei ole kaalutud VTK-s väljatoodud variantide kasutamist või kasutamata jätmist ning märgitud üksnes, et finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja muid alternatiivseid lahendusi ei ole võimalik pakkuda. Arvestades, et VTK-s on pakutud alternatiivseid lahendusi viis, jääb selgusetuks, millised on kaalutlused alternatiivsete lahenduste tähelepanuta jätmisele. Eelnõu täiendavad kitsaskohad Osaliselt Eelnõu seletuskirja on vastavates Lisaks juba väljatoodud selgetele vastuoludele varasema VTK arvestatud osades täiendatud. Reklaami piirangu ning hilisema eelnõu vahel, millest vast kõige kesksemaks saab motivatsioonidele on osundatud pidada selget eesmärgi erinevust, peame vajalikuks Teie käesoleva märkuste tabeli erinevate tähelepanu juhtida veel järgmisele. Riigikogus menetletavate asjakohaste märkuste juures. eelnõude normitehnika eeskirja (edaspidi „Eeskiri“) § 3 kohaselt peab seaduseelnõu olema kooskõlas EV põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, EV suhtes jõustunud välislepingute ning EL õigusega. Eelnõu seletuskirjas on analüüsitud eelnõu kooskõlas EL õigusega ühes lõigus, milles on leitud, et CDR art 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole krediidiasutused. Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistuna tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on täpselt kooskõlas EL õigusega. CDR art 2 lg 5 p 6 kohaselt ei kohaldata CDR-i hoiu- laenuühistu kohaselt tunnustatavatele hoiu-laenuühistutele Eestis. Enamgi veel. Eesti Seletava Sõnaraamatu kohaselt on liige mingisse organisatsiooni, organisse, liitu vm ühendusse kuuluv isik või juriidiline isik, kuid avalikkus üldsus, laiemad hulgad. Jääb selgusetuks, kuidas on ministeerium olemasolevat regulatsiooni ning kehtestatud erandit CDR-i mõttes tõlgendanud selliselt, et hoiu-laenuühistute liikmeid saab lugeda avalikkuseks. Samas seletuskirjas on ministeerium märkinud, et hoiu-laenuühistute poolt kaasatud hoiuste maht vastab ligikaudu 0,4 %-le krediidiasutuste kaasatud hoiuste mahust. Eeltoodust tulenevalt ei saa ei grammatilistel ega sisulistel kaalutlustel samastada avalikkust ja selgelt piiratud turgu. Eeltoodust tulenevalt ei muuda eelnõu seletuskirjas toodud laused eelnõud EL õigusega kooskõlas olevaks. Mõistame, et HLÜ-de lõpetamine on poliitiline tahe, kuid poliitiline tahe ei võimalda ignoreerida eelnõude koostamisele kehtivat regulatsiooni, EL õigust ega EV Põhiseadust. Olukorras, kus põhjendamisest olulisem, on eelnõu kiire menetlemine, mis nähtub selgelt ka antud tähtajast – 4 108 tööpäeva, ei saa nõustuda, et eelnõu on koostatud ja/või menetletud Eeskirja kohaselt. Eelnõu kohaselt ei taga kehtiv õigus õiguslikku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta HLÜ liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse kahjustamisest. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitab (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Kehtiva reklaamiseaduse § 4 kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see suunatud või kelleni see jõuab, ja mis eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. Reklaamiseaduse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Viidatud regulatsioon on kehtiv ja selle üle teostatakse riiklikku järelevalvet, mistõttu ei saa ka vastavad põhistused eelnõu seletuskirjas anda alust kogu sektori sundlõpetamiseks. Eraldi peame vajalikuks märkida eelnõu seletuskirjas korduvalt ja pidevalt viidatava konkurentsi tagamise põhjendust. Sealjuures on eelnõuga piiratud üksnes hoiu-laenuühistute reklaami, aga mitte võrreldavate krediidiasutuste oma. Võrdne kohtlemine kehtib põhimõttena mõlemal juhul ning ministeerium ei saa oma suva järgi rakendada põhimõtet sektori lõpetamise põhjendusena, kuid jätta reklaamiseaduse muutmisel rakendamata. Lisaks ettevõtlusvabaduse piiramisele, mida ministeerium on enda eelnõu seletuskirjas mõnevõrra analüüsinud, on tegemist selge õiguskindluse põhimõtte rikkumisega. Õiguskindluse põhimõte tuleneb Põhiseaduse §-st 10 ning muudab õiguskorra usaldusväärseks. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Riigi sõnamurdmisega saab tegemist olla siis, kui riik kehtestab ebasoodsatest tagajärgedest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni. Kuigi õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või sooduste lõpetamine on üldse lubamatu, kuid oluline on iga regulatsiooni muutmisel kaaluda vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi olemasoleva regulatsiooni muutmiseks ei kahjusta ülemäära selle isiku õigusi, kes on kehtivat regulatsiooni usaldades oma elu selle järgi korraldanud. Samuti on nõutav, et diskretsiooni alusel antud aktidest nähtuks nende andmise kaalutlused ja põhjendused ning sellised aktid oleksid kohtulikult kontrollitavad. Iga põhiõiguse piirang peab teenima mõnd legitiimset eesmärki ja olema selle saavutamiseks sobiv. Eelnõu seletuskirjas on näiliselt analüüsitud riive sobivust, kuid analüüs jätab märkimata milline on eesmärk, mille saavutamist riive toetab. Samuti on näiliselt analüüsitud vajalikkust, nentides, et muid alternatiivseid lahendusi pole pakkuda. Eelnõu seletuskirjas on viidatud küll Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse 109  jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid. Sealjuures ei ole eelnõu seletuskirjas toodud välja, mis on need erandlikud asjaolud, mis tingivad käesoleval juhul meetme mõõdukuse. Lõpetuseks Teadmiseks Hoolimata käesolevas seisukohas märgitust, on elnõus siiski võetud ka palju tervitatavat. Tallinna Hoiu-Laenuühistu on seisukohal, et nii HLÜ-de usaldusväärsuse tagamise nõuete täpsustamine, likviidsusnõuete lisamine, laenudele esitatavate nõuete, vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise ning liikme krediidivõimelisuse hindamise täpsustamine on üksnes tervitatavad muudatused. Samuti ei ole Tallinna Hoiu- Laenuühistu vastu ka volikogu täiendavale piiramisele, so 50 liikme kohta ühe voliniku asemel 25 liikme kohta ühe voliniku valimisega. Siiski ei saa lähenevad valimised tähendada seda, et kogu kehtivat regulatsiooni ning praktikat eirates surutakse läbi eelnõu, millega suletakse terve sektor ning sealjuures jäetakse sektori sulgemine olulises osas analüüsimata ning alternatiivseid lahendusi, mille mõju sektorile on hinnatud oluliselt madalamaks, põhjendamatult kõrvale jättes, mistõttu ei nõustu Tallinna Hoiu-Laenuühistu edastatud kujul eelnõuga tervikuna. EESTI PANGALIIT 1 Pangaliit toetab lähenemist, et kõik hoiu-laenuühistud, Teadmiseks sõltumata nende suurusest allutatakse Finantsinspektsiooni võetud järelevalve alla. 2 Seonduvad menetlus- ja järelevalvetasud peab kehtestama Selgitatud Tegevusloa menetlustasud vaadatakse suuruses, mis kataks kõik vastava menetluse ja/või üle korraga kõikides finantssektori järelevalvega seonduvad kulud. eriseadustes eraldi eelnõuga. 3 Kõik eelnimetatud järelevalvega seonduvad kulud (sh turule Selgitatud Vt eelmine kommentaar. sisenemise menetlemise kulu) peavad kandma konkreetse valdkonna järelevalve subjektid ja Pangaliit on kategoorilisest selle vastu, et nimetatud kulusid kaetakse teiste Finantsinspektsiooni järelevalve subjektide poolt makstud tasude arvel. 4 Nõustume Finantsinspektsiooni poolt kapitalinõuetele Osaliselt Muudetud on KAS § 44 lg 1 sõnastust. osundamisega, et ühe miljoni algkapitali nõue ühistupankadele arvestatud ei ole põhjendatud ja täna kehtivat regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei ole vaja muuta, kuna ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus ja riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis krediidiasutustele. 5 Pangaliit toetab lähenemist, et Tagatisfondi kaitse saavad Mitte-arvestatud Kui ühistupanga poolt tehtavate üksnes need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga Tagatisfondi osamaksete suurus on tegevusloa. Juhul, kui ühistupanga omakapitali suurus erineb proportsionaalselt sama, mis krediidiasutuste omakapitali suurusest, siis peaks arvestama aktsiapankadel, siis ei ole eelnõu erinevat riskitaset ning kaaluma Tagatisfondi juurde koostajate hinnangul eraldi osafondi ühistupankadele eraldi seisva osafondi loomist koos sellele loomine mõistlik. osafondile teiste Tagatisfondi osafondide poolt laenuandmise välistamisega. 6 Pangaliit toetab lähenemist, et hoiu-laenuühistutele laieneks Mitte-arvestatud Eelnõu koostajad leiavad, et eelnõuga vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamise kohustus, ette nähtavad kohustused laenu kuid leiame, et üksnes võlaõiguses sätestatu on ebapiisav ning andmise ja laenusaaja eraisikutele laenu andmisel, analoogiliselt teiste tarbijakrediiti krediidivõimelisuse hindamisel on väljastavate finantsasutustega kohalduksid hoiu- piisavad. 110  laenuühistutele ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse vastavad sätted. 7 Pangaliit toetab täiendavate nõuete sätestamist hoiuste Teadmiseks reklaamile. võetud 8 Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eelnõu järgi lisatakse Osaliselt Krediidiasutustega seotud isikute säte juhtidega samaväärset majanduslikku huvi omavate isikute arvestatud on eelnõust kustutatud. ringi siseauditi üksuse juhi pereliikmed, samas siseauditi üksuse juhti ennast ei loeta krediidiasutusega seotud isikuks ning ta pole ka krediidiasutuse juhiks krediidiasutuste seaduse (KAS) mõttes. Loogiline oleks, et kui pereliikmed loetakse seotud isikuteks, siis on ka siseauditi üksuse juht ise seotud isikuks KAS § 84 mõttes. 9 Pangaliit juhib tähelepanu vajadusele üle vaadata nö Selgitatud Kuupäev lisatakse viidatud sätetesse üleminekusätted (eelnõu § 1 p 58) eesmärgiga täpsustada eelnõu menetlemise käigus sõltuvalt erinevate normide kehtima hakkamise kuupäevi (kasutatakse selle jõustumisest. erinevaid lähenemisi sama kuupäeva märkimiseks – kas Tehtud grammatilised muudatused kuupäeva väljatoomist, sõnu „pärast käesoleva redaktsiooni eelnõu HLÜS § 47.1 lisamise jõustumist“ või „enne käesoleva seaduse jõustumist“, kuid sätetesse. selgem oleks kasutada kuupäeva). Palume samuti arvestada, et grammatiliselt sõnavorm „peab taotlema“ tähendab taotluse esitamist (mitte selle alusel otsuse tegemist, nagu on mõeldud lõikes 3) ja teeme ettepaneku vaadata üle stsenaarium olukorraks, kui hoiu- laenuühistu ei ole oma tegevuseks vajalikku tegevusluba saanud. Lõike 6 kohaselt peab hoiustamise ja laenuandmise lõpetama vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele, kuid see võib tuua kaasa siiski olukorra, kus pikema tähtajaga hoiuse või laenulepingute sõlmimise korral hoiu- laenuühistu siiski faktiliselt jätkab oma tegevust, kuid selgusetu on hoiu- laenuühistu tegevuse õiguslik raamistik, sest 01.01.2028 on hoiu- laenuühistu seadus plaanitud kehtetuks tunnistada. Kas hoiu- laenuühistu tarbijatest liikmete huvid ja õigused on sellises olukorras piisavalt kaitstud? Praegu on hoiu- laenuühistuid, mis pakuvad laene pikemaks kui 5 aastaks, hoiuseid võetakse lühemaks ajaks, kuid automaatse pikenemise tingimusega. RAHA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Raha Hoiu-laenuühistu (Raha HLÜ) on seisukohal, et Teadmiseks Rahandusministeeriumi antud tähtaeg 2. jaanuar 2023 (s.o neli võetud tööpäeva) 17-lehekülje pikkuse eelnõu (82-lehekülje pikkuse seletuskirja) analüüsiks ja täiemahuliseks arvamuse avaldamiseks on ebamõistlik ja osapoolte huve kahjustav. Raha HLÜ palub pikendada eelnõule vastamise aega kuni 31.01.2023 ning teeb ettepaneku kohtuda aruteluks veebruaris 2023. 2 Rahandusministeerium on asunud seisukohale, et tulenevalt Selgitatud Esmalt märgime, et HLÜ pankrotte on kahe (2) ühistu juhtimise ebaõnnestumistest, mis on mh olnud varemgi, mitte ainult viimased põhjustanud pankroti ja hoiustajate vara osalise kadumise, tuleb kaks juhtumit. Eestis täielikult ära kaotada hoiu-laenuühistud järgmise viie aasta jooksul. Olgu mainitud, et viidatud ühistu juhtide Lisaks, eelnõu teise kooskõlastusringi tegevuse ebapädevuse kohta esitas Raha HLÜ teavitusi. mõte on hoolimata oma lühikesest Rahandusministeeriumi esindajad viitasid, et eelnõud „tuleb“ tähtajast siiski kaasata hoiu- menetleda kiirkorras lähtuvalt poliitilisest survest, seega laenuühistuid ja teisi huvigruppe ning pahauskselt tekitatakse olukord HLÜ-de näilisest arvesse võtta sisulisi ettepanekuid, kus ärakuulamisest. Rahandusministeerium ei ole avatud leidma see on võimalik ja asjakohane. sisulisi lahendusi, et HLÜ-de usaldusväärsust tõsta, vaid täidab poliittellimust aastakümneid eksisteerinud ettevõtlike inimeste Viimaks, 2020. aastal esimesele kooskõlastusringile saadetud eelnõu 111  ühistegevuse kaotamiseks ning seega ettevõtlusvabaduse sisu ühtib siiski suures osas käesoleva piiramiseks. Rahandusministeerium eelnõu versiooniga – juurde on lisatud ei saa asuda seisukohale, et 2020. aastal küsiti tagasisidet üleminekusätted ning täiendatud „sarnasele“ eelnõule, kuna käesolev eelnõu on erineb oluliselt ühistupanga regulatsiooni 2020. aastal koostatud eelnõust. krediidiasutuste seaduses; samuti lisatud reklaamiseadusesse piirang hoiuseintresside reklaamimise kohta. 3 Raha HLÜ on seisukohal, et hoiu-laenuühistu seadus (HLÜS) Teadmiseks ja muud kohalduvad seadused vajavad kaasjastamist ning ka võetud teised ühistud on sellega nõustunud. Selleks tuleks korraldada sisuline arutelu, kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja sisuliste probleemide lahendamine. 4 Raha HLÜ ei nõustu, et RAB ülesanne on ainult rahapesu tõkestamine ning RAB ei tee migisugust järelevalvet. RAB ülesanne on mh RahaPTS § 72 lg 1 p-des 1-3 ja lg-s 2 nimetatud kontrollieseme asjaolusid sisuliselt kontrollida. Antud järelevalve tegelikul toimimisel oleks tekkinud probleemistikku saanud ära hoida, sh kahe viidatud ühistu kaheldav äritegevus tulnud ilmsiks oluliselt varem. Rahandusministeerium jätab antud RAB ülesande täielikult tähelepanuta ning viitab ainult finantsteenuste nõuete täitmisele. 5 Juhime tähelepanu, et krediidiasutused kuuluvad Teadmiseks Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kuid Eestis toimus võetud massiivne rahapesu, mida Finantsispektsioon iseseisvalt ei suutnud tuvastada. Samuti leiab Finantsinspektisooni kodulehelt viite, et kui inspektsioon siiski tuvastab järelevalve käigus rahapesu või terrorismi rahastamise tunnused, teavitab ta sellest seaduse kohaselt rahapesu andmebürood. Eesti panganduses toimus seega ulatuslik rahapesu, mis avastati tänu välisriikidele ning Eestile tekkis seeläbi oluline mainekahju. Paraku 30. september 2022 kinnitati sama juhatus jätkama Finantsinspektsiooni juhtimist. Seega on tekkinud olukord, kus halvasti juhitud kahe ühistu tõttu kaotatakse sisuliselt kõik hoiulaenuühistud, kuid halvasti juhitud Finantsinspektsiooni juhatus, kelle juhtimise ajal ei avastatud Eesti pankades laialdaselt toimunud rahapesu, saab jätkata inspektsiooni juhtimist. 6 Rahandusministeeriumi viitab, et panga tegevusloa saamine Selgitatud Nõustume, et Rahandus- tähendab väga suurt koormuse kasvu ja võib eeldada, et 1-3 ministeeriumi ülesanne ei ole täna tegutsevat hoiu-laenuühistut saab üksnes loa monopoolse ühisturu loomine, vaid tegutsemiseks pangana. Samas on seegi seisukoht kaheldav, eesmärk on tugevdada hoiustajate arvestades kõiki panganduses kehtivaid nõudeid. kaitset. Eelnõu koostajate hinnangul ei Rahandusministeeriumi ülesanne ei saa olla monopoolse ole see piisaval määral võimalik ilma ühistuturu loomine, kus saavad tegutsed üks, kaks või kolm mingit sorti finantsjärelevalvet ühistut, vaid ülesanne peaks olema koostada seadus, mis annab rakendamata, või piirates HLÜ poolt kindlustunde ühistute liikmetele kui ka kõikidele ühistutele. osutatavate teenuste ringi (st hoiuste Jääb arusaamatuks, kelle huve Rahandusministeerium esindab, kaasamist ning tegevuse jätkumist luues sisusliselt monopoli, kuigi peaks tagama tulundusühistuna). tugevamat vabaturumajandust. 7 Eelnõu juures puudub korrektne kaugelevaatav analüüs, Selgitatud millised mõjud kaasnevad antud seaduse jõustumisel. Eelnõu koostajatel tuleb eelkõige endale selgeks teha, kuidas HLÜ-d toimivad – praegune eelnõu ja seletuskiri on koostatud üksnes kahe ebaõnnestunud ühistu tegevuse näitel. Panga kapitali nõudeid Finantsinspektsiooni silmis on ebareaalne täita, kuna ühistu tegevuse maht on panga mastaapi arvestades olematu. Lisaks soovitakse lisada ühistutetele kohustus panustada 112  tagatisfondi ja sellega kaasnevad täiendavad tasud, mis oluliselt suurendavad ühistu tegevuskulusid. 8 Lisaks jääb arusaamatuks, miks peab ära kaotama hoiu- Selgitatud Nõustume seisukohaga, et laenuühistud või nendest tegema sundkorras pangad, selleks et Finantsinspektsiooni järelevalve Finantsinspektsioon saaks teostada järelevalvet. Teisisõnu, rakendamiseks ei ole vajalik hoiu- hoiu-laenühistute tegevuse üle saaks Finantsinspektisoon laenuühistut pangaks muuta. Eelnõu teostada järelevalvet ka ilma, et ühistud muutuvad pankadeks. jõustudes (ja üleminekuperioodi Eelnõu seletuskirjas on välja toodud selgelt, et järelevalve alla lõppedes) on täna tegutsevatel HLÜ- kuuluvad krediidiasutused (pangad), tarbimiskrediiti del kolm varianti: kas hakata väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud, ühistupangaks, taotleda muu fondivalitsejad, kindlustusandjad, makseasutused ja e-raha Finantsinspektsiooni tegevusluba (nt asutused jt. Seega kõik finantstehinguid pakkuvad ettevõtted ei krediidiandja tegevusluba) või jätkata pea olema pangad, selleks et Finantsinspektsioon saaks tegevust tulundusühistuna. järelevalvet teha. 9 Selgusetuks jääb ka Rahandusministeeriumi seisukoht, et RAB Selgitatud Virtuaalvääringu teenuse-pakkujate tegeleb ainult rahapesuga, kuid samas on antud üle järelevalve teostamine on virtuaalvääringud RAB järelevalve alla. Virtuaalvääringud ehk tõepoolest kehtiva seaduse järgi RAB krüptoraha saavad enda klientidelt reaalset raha, kuid pakuvad pädevuses. Tulevikus plaanitakse viia vastu digitaliseeritud koodi, mille hind on olematu ja sektor finantsjärelevalve (st Finants- igasugused tagatised puuduvad. inspektsiooni) järelevalve alla. 10 Raha HLÜ ei saa nõustuda sellega, et HLÜ-del keelatakse Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-dega hoiuseintresside reklaam, samas pankadele sellist keeldu ette ei kohalduvad pankadele ranged nähta. Käesolevaga tekitatakse pankadele eelised, mille tõttu finantsjärelevalve subjekti nõuded, kannatavad ühistud. Reklaam on äritegevuse üks osa, aga ta mis tähendab ka Finantsinspektsiooni peab olema tõene, realistlik ja täidetav ning selleks võib riik õigust teha subjektile ettekirjutus või luua vastavad tingimused-reeglid. äärmise meetmena tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui järelevalvesubjekti tegevus ei vasta õigusaktides sätestatule. Sellist õigust täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada ilma finantsjärelevalveta. Hoiuse intresside reklaamimise keeld läheb kokku ka eelnõus toodud HLÜ liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ liikmeks ei peaks astuma isik esmajoones seetõttu, et teenida (võimalikult kõrget) intressi oma vara pealt. 11 Kokkuvõtvalt Raha HLÜ soovib öelda, et hoiu-laenuühistu Teadmiseks turul juhtunud pretsedendid näitavad konkreetsete persoonide võetud pahatahtlikust ja nende tegevus on mõjunud negatiivselt ka vastutustundlike hoiu-laenuühistuste majandustegevusele, mille tõttu oleme ka huvitatud, et nimetatud juhtumid tulevikus ei korduks. Samas peame õigeks, et selleks tuleks koostöös täiendada olemasolevad reeglid põhjaliku majandus-õigusliku analüüsi tulemusena, mitte tekitama uusi kannatusi teiste hoiu- laenuühistu liikmetele, kes toimetavad liikmete huvides kehtivate õigusreeglite raamides vastutustundlikult ja usaldusväärselt. JUSTIITSMINISTEERIUM 113 1 Seletuskirjas (lk 42) väljendatakse seisukohta, et Arvestatud Eelnõu seletuskirjas on täiendatud ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhiseaduspärasuse analüüsi. põhjusest. Põhiõiguste piirang peab olema vajalik, sobiv ja mõõdukas. Kõik ratsionaalsed põhjendused ei pruugi sellele Nagu eespool mitmel pool rõhutatud standardile vastata. Eelnõuga piiratakse nii ettevõtlusvabadust on ühistutel lubatud kaasata hoiuseid kui ka võetakse inimestelt võimalus oma raha riskantsemalt üksnes oma liikmetelt, mitte paigutada, kuid samas ühistegevuse kaudu ka rohkem teenida. avalikkuselt (see õigus on üksnes Seletuskirjas esitatud põhiseaduspärasuse analüüs jätab aga krediidiasutustel). Samas igasugune eelnõust tervikuna mulje, et valitud on n-ö kergema vastupanu reklaam, mida täna erinevate tee, ehk keerulisema ja riskantsema tegevuse keelamine ilma, meediumite kaudu tehakse, on et oleks kaalutud muid vähem piiravaid meetmeid eesmärgi üldjuhul alati avalikkusele suunatud. saavutamiseks. Seega on juba kehtivas praktikas Seletuskirjas (lk 43) märgitakse: paradoksaalne vastuolu – avalikkusele „Praktika on näidanud, et hoiu-laenuühistute juhtimise suunatud hoiuseintresside reklaami kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete aktiivsus on madal ja võib nagu näiliselt teha, samas see võimaldab hoiu-laenuühistute juhtidel kuritarvitada seadusega on otsesõnu keelatud ühistusse usaldatud liikmete rahalisi vahendeid. Tagatisfond, avalikkuselt hoiuste kaasamine. kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 Samuti märgime, et täna on juba nt euro ulatuses, ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Kuid keelatud tarbijakrediidi reklaamimine eksitava reklaami tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka TV-s ja raadios ning eesmärgid on hoiu-laenuühistute poolt kaasatud hoiused on riikliku laias laastus olnud samad tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib (reklaamiseaduse § 29 lg 9). Seega ei märkimisväärselt moonutada konkurentsi nn hoiuste turul.“ ole hoiu-laenuühistute Samas ei ole seletuskirjas teavet selle kohta, mida on praktikas hoiuseintresside reklaami keelamisel ette võetud, et hoiu-laenuühistute (HLÜ) kehva juhtimise tegemist pretsedendiga. Veelgi enam kvaliteeti parandada; kas ja kuidas on teostatud kontrolli; kas – kui pangad ja muud krediidiandjad, ebapiisava kontrolli teostamise põhjuseks on eelarveliste kes lähtuvalt eeltoodust ei või vahendite puudumine kontrollijatel? HLÜS on vastu võetud tarbijakrediiti niimoodi reklaamida, aastal 1999 ehk kehtinud üle 20 aasta. Seda võib pidada alluvad FI järelevalvele, siis HLÜ-de piisavaks ajaks praktika analüüsimiseks ja kitsaskohtade suhtes seesugune järelevalve puudub parandamiseks. HLÜ Liidu 28.12.2022 kirjas tuuakse muu (ja ei see rakendu ka siis kui hulgas välja järgmist: „Senine probleem on olnud selles, et riigi reklaamipiirang peaks 2023. a. poolt ja seaduse alusel tegutsevad institutsioonid keskpaigas jõustuma). Kokkuvõttes ei (Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, keela reklaamiseadusesse lisatav säte Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole vaatamata kuidagi ühistu tegevust ennast HLÜde korduvatele pöördumistele suutnud mõnede HLÜde reklaamimast – piirang on senisele pahatahtlikkusele piiri panna, kuigi riikliku tõhusa konkreetselt seotud ühe finantstootega järelevalve tegemiseks HLÜde kui finantseerimisasutuste üle ehk hoiusega, kus keskmisest annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja terrorismi tõkestamise kõrgemate intressimäärade seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2 punkti 4).“ avaldamine võib viia olukorrani, kus Seletuskirjas peaks tooma välja, kas HLÜ Liidu väited paljud isikud teevad oma korduvate pöördumiste kohta on tõesed ning kuidas on riik „investeerimisotsuse“ puhtalt neile vastanud. emotsioonide najal. Palume täiendada seletuskirjas esitatud PS-pärasuse Seega on selline reklaamipiirang igati analüüsi ning põhjendada, miks vähem piiravad meetmed õigustatud. ei võimalda eelnõuga püstitatud eesmärki saavutada. 114 2 Eelnõu § 1 p 15 kohaselt muudetakse HLÜS § 14 teksti. Osaliselt Revisjonikomisjoni elukoha andmete Muudetud sõnastuses paragrahvi punkti 2 kohaselt peab juhatus arvestatud avalikustamine äriregistris on esitama HLÜ äriregistrisse kandmiseks avalduse, milles eelnõust kustutatud ning see on näidatakse muu hulgas revisjonikomisjoni liikmete nimi, asendatud sidevahendite andmete isikukood ja elukoht. Samuti on kavandatud avaldada avalikustamisega, mis on eelnõu revisjonikomisjoni liikmete elukoha andmed äriregistris koostajate hinnangul vähem- (EN § 1 p 16). Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on ulatuslikum põhiõiguste riive, ning vaja registrisse kanda revisjonikomisjoni liikmete elukoht. mis teenib sarnast eesmärki ühistu Kuigi kohustus revisjonikomisjoni elukohaandmed esitada liikmete jaoks, st võtta ise ühendust kehtib HLÜS-i jõustumisest alates (HLÜS § 14), ei olnud ka revisjonikomisjoni liikmega ning siis andmete esitamise eesmärke täpsemalt määratletud. vajadusel osundada ühistu tegevuse Revisjonikomisjoni liikmete elukoha avaldamine ei pruugi olla mittevastavusele. kooskõlas andmetöötluse minimaalsuse põhimõttega (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 lg 1 p c). Seletuskirjas on öeldud, et äriregistris andmete avaldamise eesmärk on läbipaistvuse suurendamine HLÜ kontrolli teostamise üle ning võimalus HLÜ liikmetel vajadusel pöörduda otse isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavusnõuete kontrolli teostab/teostavad. Samas on revisjonikomisjoni liikmete elukohaandmete avaldamine äriregistris ulatuslik põhiõiguste riive (põhiseaduse (PS) § 26) ja eelnõu koostajad peaksid kaaluma vähem intensiivsete meetmete kasutamist sama eesmärgi saavutamiseks (nt sidevahendite andmete avaldamine). 3 Eelnõu § 1 p 24 kohaselt täiendatakse HLÜS § 18 lõigetega 4– Selgitatud Eelnõu koostajad leiavad, et teisi 7. Täiendatud § 18 lg 4 järgi kantakse HLÜ liikmete nimekirja aluseid ei ole mõistlik kohaldada, iga liikme kohta tema sidevahendite andmed, kui liige on arvestades andmete töötlemise selleks nõusoleku andnud. Seega toimub andmete töötlemine eesmärki (vt ka allpool märkus nr 5). nõusoleku alusel vastavalt IKÜM artiklile 6 lg 1 p a. Nõusoleku alusel andmete töötlemisel tuleb arvestada sellega, et andmesubjektil on õigus nõusolek igal hetkel tagasi võtta ning seejärel tuleb lõpetada ka andmetöötlus. Seletuskirjast ei selgu, kas on kaalutud ka teisi IKÜM-i aluseid eelnõus toodud andmete töötlemiseks. Palume täiendada eelnõu seletuskirja ning selgitada nõusoleku alusel andmete töötlemise valikut. 4 Eelnõu § 1 p-ga 48 muudetakse HLÜS-i § 36. Kavandatud Teadmiseks HLÜS § 36 lg 2 lauses 2 on toodud loetelu andmetest, mida võetud peab esitama isik, kes soovib astuda hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks. Eelnõus ei ole täpsemalt sätestatud esitatud isikuandmete töötlemise eesmärki ja säilitustähtaegu. Kavandatud HLÜS § 36 lg 2 toodud andmete töötlemisel riivatakse eraelu puutumatust (PS § 26). Vastava riive alus ja ulatus peab tulenema seadusest. Seega andmete töötlemise eesmärk ning kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil. 5 Eelnõu § 1 p 55 kohaselt täiendatakse muu hulgas HLÜS §-ga Selgitatud Liikme õigus nõuda HLÜ-lt andmeid 413, milles sätestatakse HLÜ kohta avalikustav teave ja liikme on tingitud sellest, et liikmetel oleks õigus teavet nõuda. Kavandatud § 413 lg 2 p 6 kohaselt võib võimalik parandada (ning võimalik, et HLÜ liige nõuda HLÜS § 18 lõikes 3 nimetatud ühistu liikmete ka tekitada) otsesuhtlus teiste nimekirja koos sama paragrahvi lõikes 4 toodud andmetega. liikmetega ühiste huvide See tähendab, et nõudmisel tuleb juhatusel esitada liikmele korraldamiseks, sh küsimuste ühistu liikmete nimekiri (HLÜS § 18 lg 3), milles võivad panemiseks ühistu üldkoosoleku kajastuda liikmete sidevahendite andmed (vt kavandatava päevakorda. Eesmärki saada vahetult HLÜS § 18 lg 4) ning tulundusühistuseaduse (TÜS) § 15 lõikes ühendust teiste ühistu liikmetega ei 1 sätestatud andmed (nt liikme elukoht ja osamaksu suurus). ole eelnõu koostajate hinnangul Seega on tehtud võimalikuks detailsete isikuandmete võimalik saavutada vähem riivamate edastamine ilma, et oleks kaalutud kas püstitatud eesmärki meetmetega. oleks võimalik saavutada vähem riivavate meetmetega pidades 115  kinni andmetöötluse minimaalsuse põhimõttest (IKÜM artikkel 5 lg 1 p c). Samuti peab eelnõuga kavandatud andmete töötlemise eesmärk olema sätestatud seaduses. 6 Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse HLÜS-i §-ga 471 Arvestatud Viidatud lõige on jäetud eelnõust järgmises sõnastuses: välja. § 471 . Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse … vastuvõetud redaktsiooni nõuetega Kavandatava § 471 lõige 8 sätestab: „(8) Kui hoiu-laenuühistu rikub käesolevas paragrahvis sätestatut, käsitatakse seda tegevusloata või keelatud majandustegevusena karistusseadustiku § 372 tähenduses.“; Seletuskirjas märgitakse lakooniliselt, et lõike 8 kohaselt on tegemist tegevusloata või keelatud majandustegevusega, kui HLÜ rikub käesolevas paragrahvis sätestatut. Tegemist on üheselt selge viitega karistusseadustiku (KarS) §-le 372, mis käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust. Pakutav viide KarS tegevusloata tegutsemise ja keelatud majandustegevuse sättele on õigustehniliselt sobimatu. Eriseaduses ei saa sätestada, et mingi kindel tegevus kuulub KarS vastutussätte alla põhjendusel, et eelnõu koostajad on selles veendunud. Kavandatava HLÜS § 471 lõige 3 näeb ette, et enne [seaduse jõustumiskuupäev] asutatud ja tegutsenud HLÜ peab taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks. Toodud sõnastusest justkui tuleneb nõue, et HLÜ oma tegevust niisama lõpetada ei saagi, vaid igal juhul peab tegevusluba taotlema ning kui HLÜ seda tegevusluba ei taotle, on HLÜ automaatselt käsitletav kurjategijana tulenevalt § 471 lõikest 8. Selline õiguslik konstruktsioon on ebamõistlik. Kavandatud paragrahvi 471 lõige 7 näeb ette, et juhul kui Finantsinspektsioon on keeldunud hoiu-laenuühistule krediidiasutuse tegevusluba andmast vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatule, siis peab ta oma tegevuse lõpetama või jätkama tulundusühistuna ilma, et teda käsitletaks hoiu- laenuühistuna. Seega, juhul kui HLÜ rikub kavandatava HLÜS § 471 lõikest 7 tulenevat, tähendab see, et ta tegutseb tegevusloata (sest talle ei ole seda antud). Kui on tegemist tegevusloata majandustegevusega, siis saab nii ehk naa kohaldada vastutuse sätteid, mis on kehtestatud KarS-is. Eelnõu jätab mulje, et selle eesmärk on tekitada HLÜ-des hirmu, ähvardades neid KarS sättega, mis on vajaduse korral kohaldatavad ilma, et selle olemasolu peaks eriseaduses ebasobivalt üle kordama. KarS-i rakendamist tegevusloata tegutsemise korral saab selgitada eelnõu seletuskirjas. Palume kavandatavast HLÜS §-st 471 jätta lõige 8 välja. 116  Lisa 3 III kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel (2023. a veebruari eelnõu versioon) Arvestatud, mitte arvestatud, Nr Ettepaneku sisu Rahandusministeeriumi kommentaarid selgitatud, teadmiseks võetud FINANTSINSPEKTSIOON 1 Üldised tähelepanekud Teadmiseks Eelnõu seletuskirjale on lisatud teise kooskõlastusringi kohta võetud koostatud märkuste tabel (edaspidi Märkuste tabel). Oleme tutvunud Rahandusministeeriumi selgitavate kommentaaridega Finantsinspektsiooni tähelepanekute osas ning soovime rõhutada, et Finantsinspektsiooni põhiseisukohad ei ole muutunud võrreldes 03.01.2023 Rahandusministeeriumile edastatud arvamusega. Sellest tulenevalt täiendavad käesolevas vastuses esitatud tähelepanekud Finantsinspektsiooni 03.01.2023 avaldatud arvamust. 2 Teatud tähelepanekute osas selgitas Rahandusministeerium, Arvestatud et on plaanis nendega tulevikus tegeleda. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks nende küsimustega tegeleda käesoleva Eelnõu raames, et vältida Eelnõu regulatsioonide rakendamisega seotud probleeme. 3 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Osaliselt Oleme seisukohal, et HLÜ liikmeks Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. arvestatud astumise täielik keelamine juriidilistel Palume vastavat normi täiendada osaga, mis keelab hoiu- isikutel, kes on HLÜ juhatuse või nõukogu laenuühistu (edaspidi HLÜ) liikmeks saada juriidilisel isikul, liikmega seotud, oleks ebaproportsionaalne mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või ettevõtlusvabaduse piiramine. nõukogu liige. Huvide konflikt tekib samas mitte juhtorgani liikmega seotud juriidilise isiku HLÜ liikmeks astumisel, vaid nimetatud seotud isikule teenuseid osutades (eeskätt viidatud isikule laenu andmisel). Sellest tulenevalt on eelnõus muudetud HLÜS § 28 lõike 7 sõnastust, et laenu andmise piirang hõlmaks ka juhtorgani liikmega seotud juriidilisi isikuid. 4 Finantsinspektsioon pooldab lähenemist, mis viitab Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 28 lõike 1.1 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel asjakohastele sõnastust vastavalt ettepanekule. krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) Täpsustatud on HLÜS § 28.1 lõike 1 punkti sätetele, et tagada edaspidi HLÜ-dele ühetaoline kohtlemine 5 sõnastust vastavalt ettepanekule. võrreldes teiste tarbijakrediiti väljastavate laenuandjatega. Viimasele viitab ka Eelnõu seletuskirja punkt 32, kus tuuakse HLÜS § 28.1 on lisatud lõige 2 KAVS § 49 paralleele krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 83 lõike 2 eeskujul. lõikega 3.1 ning mille kohaselt HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. Küll aga kui luua analoogne regulatsioon uues 117 HLÜS-i redaktsioonis, teeme ettepanekud Eelnõu muutmiseks järgmiselt: 1) Oleme varasemalt teinud ettepaneku muuta HLÜS § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu- laenuühistu sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja - vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu- laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“ Muu hulgas sisaldus ettepanekus täiendus „Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus-ja kutsetegevuses, /--- /“. Kuigi Rahandusministeerium on Eelnõu seletuskirja punkti 3.1 alapunktis 4 selgitanud, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL õiguse alusel käsitleda tarbijana, on Finantsinspektsiooni hinnangul oluline lisada vastav täpsustus ka Eelnõu teksti, et tagada õigusselgus ning vältida ebaõigete praktikate väljakujunemist. 2) Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab HLÜS §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks HLÜ sise-eeskirjaga kehtestama liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes selle väljatöötamisel liikme kohta arvesse mh HLÜ ees olevate varasemate kohustuste täitmise ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks säte olema sõnastatud sellisel viisil, et oleksid hõlmatud kõik füüsiliste isikute varasemalt olemasolevad maksekohustused, mis võivad ajas suureneda ning mille mõjuga peaksid HLÜ-d edaspidi arvestama. Võttes arvesse, et HLÜS § 281 lõikes 1 sätestatu võtab eeskuju eelkõige KAVS § 49 lõikest 1, siis viitame siinkohal ka KAVS-i seletuskirjale, mis eelnimetatud lähenemist toetab ning mille kohaselt peab krediidiandja või –vahendaja võtma arvesse tarbija võimekuse teenindada samaaegselt kõiki varem võetud finantskohustusi ka kõrgema intressi tingimuste olukorras. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõuga pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 sõnastust järgmiselt: „varasemate maksekohustuste ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju“. Lisaks juhime tähelepanu, et KAVS § 50 lõike 4 määratleb ühe maksevõime kontrollimise allikana pangakonto väljavõtte, mida krediidivõimelisuse hindaja peab võimaluse korral tarbijalt küsima, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnõuga pakutud HLÜS §-s 281 aga analoogset regulatsiooni ei ole. Laenuandja 118  poolt füüsilisest isikust laenusaaja (tarbija) varalise seisundi hindamisel ei saa pidada piisavaks laenuandja tuginemist üksnes laenusaaja poolt esitatud andmetele ning laenusaaja poolt esitatud teavet tuleb kontrollida. 3) KAVS § 49 lõikes 2 on kehtestatud krediidiandjale kohustus kehtestada metoodika, mis võtab tarbijale krediidi andmisel arvesse konkreetseid näitajaid (sh LTV, DSTI, laenu maksimaalne tähtaeg jne). Kuivõrd KAVS § 49 lõikes 2 nimetatud näitajatele analoogne regulatsioon Eelnõus puudub, teeb Finantsinspektsioon ettepaneku luua ka HLÜS-i analoogne reeglistik, mis võtaks laenu väljastamisel HLÜ sisemiste riskilimiitidena arvesse vähemalt suhtarvudena kehtestatud piirmäärasid (DSTI ja LTV), et tagada füüsilisest isikust laenuvõtja kohustuste täitmine jätkusuutlikul viisil. 5 Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema Arvestatud Täiendatud HLÜS § 31 lõiget 2 punktiga 8. kehtestatud sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu liikmete) sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli kord. Rahandusministeerium selgitas, et viidatud sobivuse nõudeid kontrollib revisjonikomisjon HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud ülesannete raames. Juhime tähelepanu, et sobivuse nõuete eest vastutava isiku määramine Eelnõus ei võrdu sobivuse nõuete ja nende täitmise kontrolli korda kehtestamise ja rakendamisega. Palume Eelnõu selles osas täiendada. 6 Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu HLÜS § 471 lõike 6 Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 57 (HLÜS § 47.1) sõnastusele, mille kohaselt kui HLÜ ei ole krediidiasutuse sõnastust on muudetud. tegevusloa taotlust hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba. Kuna makseasutuse tegevusluba ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist, palume Eelnõu sätte selles osas täpsustada. 7 Krediidiasutuste seaduse muutmine Arvestatud Eelnõusse on lisatud sätted, mis Varasemalt avaldasime arvamuse, et Eelnõuga tuleb täpsustavad ühistulisel mudelil põhinevate selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse krediidiasutuste sätteid ning kustutatud ja ühistuna asutatud krediidiasutuse erisused. viited HLÜS-ile. Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt kohaldatakse ühistupankadele kogu KAS-i nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Rahandusministeerium möönis, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise KAS-i muutva seaduseelnõuga. Teeme ettepaneku sätestada vajalikud muudatused käesoleva Eelnõuga, et vastav regulatsioon oleks kohe alguses selge ja arusaadav. 8 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Arvestatud Rahandusministeerium ei ole arvestanud Finantsinspektsiooni varasemalt pakutud sõnastusettepanekuga. Palume siiski KAS § 38 sõnastuses, mitte ainult seletuskirjas, selgelt välja tuua, 119  et ühistupankadele kohaldatakse kogu krediidiasutuste seadust nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Lisaks palume sätestada, et ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. 9 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et ühistupanga Arvestatud puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist, on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Ka Rahandusministeerium möönis Finantsinspektsiooni tähelepanekute selgitamisel, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Eeltoodud valguses teeme uuesti alljärgneva ettepaneku: Lisada KAS-i § 441 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses: „(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi mõju ühistupanga juhtimisele. (2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“ 10 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget 2. Teeme Arvestatud uuesti ettepaneku vastavat sõnastust muuta alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“ Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab põhjendamatult nende lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse. 11 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse nõue, et ühistupanga Osaliselt Jääme siiski varasemalt väljendatud juhatuses peab olema vähemalt kaks juhatuse liiget. Eelnõuga arvestatud, seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse selgitatud mõistlik nõuda ühistupankadelt kolme liikmete arvu kaheni. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud juhatuse liikme valimist, kuivõrd HLÜ-de kahe juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa (kes tulevikus võiksid krediidiasutuse Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (edaspidi CRD) tegevusluba taotleda) tegevusmahud ja seda võimaldab. Rahandusministeerium selgitas täiendavalt, kapitaliseeritus on oluliselt väiksem täna et juhatuse liikmete arvu alandamine CRD-s lubatud tegutsevate (aktsia)pankade omadest. miinimumarvuni on põhjendatud, arvestades HLÜ-de tegevuse mahtusid ja kapitaliseeritust. Finantsinspektsioon Samas nõustume sellega, et kui ühistupanga sellega ei nõustu. poolt osutatavad teenused ja kapitaliseeritus sarnanevad (teistele) Juhime tähelepanu, et ka kehtiv HLÜS § 34 lõige 1 sätestab, krediidi-asutustele kohaldatavaga, siis et juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget. peaks olema paremini jagatud Finantsinspektsiooni jääb seisukoha juurde, et ühistupangal vastutusvaldkonnad ja maandatud huvide peaks olema vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda ka konfliktid. Sellest tulenevalt on KAS §-i 44 täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad loodud erand, et ühistupank ei või osutada igapäevase juhtimisega ning väga oluline on ka juhatuse investeerimisteenuseid ega teenuseid liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti välisriigis, kui tema kapitaliseeritus on maandamine läbi vastutusvaldkondade jaotamise erinevate madalam kui 5 mln EUR. Sarnaselt on § 120  juhatuse liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget 42.2 loodud erisus, et ühistupangal võib olla organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele kaks juhatuse liiget, kui lähtuvalt tema miinimumnõue ning erisuse/leevenduse kehtestamine ei ole osakapitali määrast on tema osutatavate antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad peavad olema teenuste ring väiksem teiste juhitud pädevate ja kompetentsete isikute poolt. krediidiasutuste omadest. Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku välja jätta Eelnõust nii HLÜS § 34 lõike 1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1 kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga juhtimiseks. 12 Eelnõu § 3 punktiga 9 on reguleeritud ühistupanga algkapital. Osaliselt Esmalt märgime, et pädevus algkapitali KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib ühistupanga algkapital arvestatud, määra otsustamiseks ei kuulu eelnõu uue erinevalt KAS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla üks kuni viis selgitatud versiooni kohaselt Finantsinspektsioonile, miljon eurot, kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse vaid see tuleb otsustada ühistupangal endal § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid. Lisaks võib vastavalt määruses 575/2013 sätestatule. Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või osutada Seoses märkusega nr 2 on täpsustatud KAS HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades § 44 sõnastust. Mis puudutab HLÜ või selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Algkapital ühistupanga poolt teenuste osutamist koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr välisriigis, siis märgime, et HLÜ-l ei ole 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist kehtiva regulatsiooni järgi õigus välisriigis ja reservidest. teenuseid osutada ning see õigus tekiks alles krediidiasutuse tegevusloa saamisel. 1) Juhime tähelepanu, et pakutud sõnastusest ei tule välja, kes Pärast tegevusloa saamist on Finants- ja milliste kriteeriumite alusel otsustab ühistupanga inspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata algkapitali suurust. Kui see pädevus kuulub ka ühistupangal välisriigis teenuste Finantsinspektsioonile, palume Eelnõus see pädevus selgelt osutamist üldiste krediidi-asutustele sätestada koos kriteeriumitega, mille alusel peab kohaldatavate sätete alusel, st kui esinevad Finantsinspektsioon otsustama kui suur on HLÜ algkapital seaduses toodud õiguslikud alused, või kui vahemikus üks kuni viis miljon eurot. ühistupanga osakapital langeb alla 5 miljoni euro. Muus osas ei leia me, et ühistupanga 2) KAS § 44 lõike 1 teise lause kohaselt võib teenuste osutamise kohta oleks mõistlik või Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või osutada proportsionaalne piirata Eestiga. HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Esiteks, kuna see regulatsioon asub paragrahvis, mis reguleerib ühistupanga algkapitali, tuleks see rohkem seostada algkapitali regulatsiooniga. Teiseks, sellise õiguse andmine seadusandja poolt Finantsinspektsioonile eeldab ka konkreetseid kriteeriume, millistest peab Finantsinspektsioon otsustuse tegemisel lähtuma. Kolmandaks, oleme varasemalt teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Kui HLÜ-de tegevuse piirang ei tulene selgelt Eelnõust, tuleks anda Finantsinspektsioonile õigust igal ajal, sh tegevusloa taotluse andmisel, keelata ühistupangal osutada teenuseid välisriigis. 3) KAS § 44 pealkirjaks on pakutud „Ühistu algkapital“. Algkapitalist räägitakse aga ainult paragrahvi esimeses lõikes, edasi on kasutusel mõiste osakapital. Palume kaaluda paragrahvi pealkirja muutmist. 13 Finantsinspektsioon on teinud varasemalt ettepaneku Arvestatud täiendada KAS 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia-või osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada. Eelnõus on KAS § 44 täiendatud lõikega 3. Palume sõnastust muuta 121  järgmiselt: „(3)Ühistupanga juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga.“ 14 Eelnõu § 3 punktiga 22 täiendatakse KAS § 116 lõikega 4, Arvestatud mille kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Oleme varasemalt märkinud, et uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul lõpetamise menetluse alustab. Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et ühistupanga lõpetamine toimub 11. peatükis sätestatu kohaselt kui ühistupanga erisätetes ei ole sedastatud teisiti. Juhime tähelepanu, et see ei lahenda olukorda, et pakutud sättest ei tulene, kellel on õigus ühistupanga lõpetamise menetluse alustamiseks, kui pank vastab sättes sätestatud kriteeriumitele. Kas tegemist on vabatahtliku lõpetamise või sundlõpetamisega? Kui tegemist on vabatahtliku lõpetamiseks, tuleks ette näha ka nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. 15 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne Arvestatud Krediidiasutuste seaduse § 13.1 on Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad HLÜ-d täiendatud lõikega 5. vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review), et saada ülevaade milline on varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et varade kvaliteedi hindamine peab toimuma kõikide isikute puhul, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, sh HLÜ-d. Juhime tähelepanu, et omavahendite suurust tõendavate dokumentide esitamine koos vandeaudiitori aruandega ei võrdu varade kvaliteedi põhjaliku hindamisega ning hetkel ei tule Eelnõust HLÜ-de selget kohustust läbida varade kvaliteedi hindamist vahetult enne tegevusloa taotlemist. HLÜ-de varade ning nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku sätestada Eelnõuga HLÜ-de kohustust läbida varade kvaliteedi hindamise vahetult enne tegevusloa esitamist. 16 Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is Arvestatud Eelnõusse on lisatud § 3 p 23. sisalduvate vastutussätete kohta. Rahandusministeeriumi selgituste kohta on nimetatud sätete ülevaatamine plaanitud tulevikus muu eelnõus raames. Palume kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme. 17 Oleme varasemalt palunud arvestada, et Finantsinspektsiooni Selgitatud Oleme põhimõtteliselt nõus, et üldiselt ei tegevust finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, peaks ühed järelevalvesubjektid teisi mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma subsideerima. Samas aga on eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. järelevalvetasude ülevaatamine kavas Finantsinspektsiooni hinnangul, vähemalt esimesel aastal, eraldi eelnõuga, kuivõrd järelevalvetasud peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega tuleb üle vaadata finantssektori üleselt, mis 122  ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks vajab omakorda eraldi hinnangut, et leida subsideerima teised järelevalve subjektid. konkreetsed ja proportsionaalsed Märkuste tabelis on selle tähelepaneku juures jäetud poolik menetlustasude summad. kommentaar. Sellest tulenevalt palume uuesti ette nägema täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 1 Kaubanduskoda jääb oma 4. jaanuari 2023 kirjas nr 4/1 Selgitatud Eelnõu koostajad möönavad, et esitatud seisukohtade juurde ning on jätkuvalt väga kriitiline kooskõlastusprotsessi raames ei kaasatud Eelnõu kaasamisprotsessi osas. Väärib märkimist, et tehnilise eksimuse tõttu esialgu hoiu- käesoleval kooskõlastusringil ei kaasanud laenuühistuid, kuid probleemi selgumisel Rahandusministeerium Kaubanduskojale teadaolevalt algselt saadeti eelnõu kooskõlastamiseks ka hoiu- mitte ühtki hoiu-laenuühistut, samas neid puudutab Eelnõu laenuühistutele ning pikendati ka arvamuse kõige rohkem, sest sisuliselt näeb Eelnõu ette hoiu- andmise tähtaega vastavalt tekkinud laenuühistute tegevuse lõpetamise senisel kujul. Hoiu- viivitusele. Samuti järgiti käesoleva laenuühistud said esmase informatsiooni Eelnõu uuest kooskõlastusprotsessi puhul asjakohaseid kooskõlastusringist 6. veebruaril 2023 Kaubanduskojalt, kui tähtaegu. küsisime Eelnõu osas oma liikmetelt arvamust. Samas toimus ülejäänud huvigruppide kaasamine juba 1. veebruaril 2023. Sellest tulenevalt teeb Kaubanduskoda taaskord ettepaneku nii Eelnõu kui ka tulevaste kaasamiste osas pidada kinni kaasamise heast tavast ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast. Heaks kaasamiseks ei saa pidada seda, kui 17 lehekülje pikkusele eelnõule oodatakse tagasisidet nelja tööpäeva jooksul, nagu seda tegi Rahandusministeerium Eelnõu eelneva kooskõlastusringi ajal. Veel halvem näide kaasamisest on aga see, kui huvigruppi, keda eelnõu kõige otsesemalt ja väga tugevalt puudutab, üldse ei kaasatagi või kaasatakse alles siis, kui nad on juhuslikult kooskõlastusringist teada saanud ja väljendavad pahameelt, et neid ei ole kaasatud. 2 Kuna Eelnõu praegusest seisust nähtub, et nii Eelnõu Selgitatud Eelnõu koostajad on korraldanud käesoleva koostajate kui ka hoiu-laenuühistute jaoks aktsepteeritavaid eelnõu arutamiseks mitmeid kohtumisi ja kompromisse ei ole endiselt saavutatud ja neid pole töörühmi (sh oktoobris 2019 kohtumine Kaubanduskojale teadaolevalt isegi proovitud saavutada, siis HLÜ-de esindajatega, novembris 2020 teeme taaskord Rahandusministeeriumile ettepaneku arutada korraldatud kohtumine rahandusministri ja plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja tema nõunike ning HLÜ-de esindajatega, vajaduse korral ka teiste huvigruppidega, et leida kohtumised Audiitorkoguga, jne), pidanud olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused, mida nõu järelevalveasutustega ning korraldanud kõik osapooled oleksid nõus aktsepteerima. käesolevaks ajaks kolm kooskõlastusringi, mille käigus on olnud kõigil huvigruppidel ja turuosalistel võimalus esitada oma seisukohad kavandatava eelnõu osas. Paraku ei ole aga kõik pakutud võimalused taganud seda, et eelkõige ühistud ise panustaksid konstruktiivse tagasiside andmisega. Kahjuks tuleb tõdeda, et paljud ühistute poolt esitatud arvamused põhinevad suuresti emotsioonidel ja sisaldavad vähesel määral nö faktilisi asjaolusid. 3 Lugedes Eelnõu seletuskirja, jääb ebaselgeks, mis põhjustel Selgitatud Märgime, et oleme eelnõu koostamisel peavad Eelnõu koostajad peamiseks lahenduseks hoiu- pakkunud välja erinevaid variante, kuidas ühistute läbipaistvust suurendada ja 123  laenuühistutega seotud probleemidele nende tegevuse hoiustajaid paremini kaitsta, kuid ühistutele lõpetamist. ei ole sisuliselt sobinud ükski variant. Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 38 ja 39 on antud selgitusi Eelnõu väljatöötamisel (st kuni 2020. Eelnõu § 1 p 58 kohta, mille alusel hoiu-laenuühistud peavad aastani) on kaalutud ka eraldiseisva oma tegevuse ümber kujundama. Nendel lehekülgedel, aga ka tegevusloastatud režiimi loomist hoiu- mujal Eelnõu seletuskirjas ei ole mainitud, miks on Eelnõu laenuühistutele, kuid selle tulemusena oleks koostajad valinud just ümberkujundamise tee ja miks ei oluliselt vähenenud igasuguse ühistegevuse suudaks hoiu-laenuühistute probleeme lahendada teistsugused element. Ka ei ole hoiustajate kaitse lahendused. seisukohast otstarbekas tekitada eraldi osafondi HLÜ-dele, kuivõrd ühelt poolt Kaubanduskoja hinnangul ei ole välistatud, et Eelnõu eelneks liikmete hoiuste efektiivse kaitse eesmärke (hoiustajate õiguste parem kaitse, hoiu- tagamisele pikk sissemaksete periood, et laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus, ühistu liikmete osafondi maht jõuaks vajaliku tasemeni, tõhusam kaitse) on võimalik saavutada ka muude ning teisalt ei oleks mõistlik liita HLÜ-sid vähempiiravate lahenduste abil kui Eelnõus välja pakutud krediidiasutuste osafondiga, kuivõrd lahendused. Näiteks on Eelnõu väljatöötamise kavatsuses pankadele ja HLÜ-dele ei kohaldu võrdsed käsitletud mitmeid regulatiivseid lahendusi, mis tõenäoliselt nõuded. aitaksid hoiu-laenuühistutega seonduvaid probleeme lahendada või vähemalt leevendada. Üheks väljatöötamise kavatsuses välja toodud lahenduseks on seada hoiu- laenuühistud sarnaselt pankadele Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Samuti on võimalustena välja toodud hoiu- laenuühistute juhtimise läbipaistvamaks muutmine, juhatuse liikmete miinimumarvu seadmine ja juhatuse liikmete sobivusnõuete kaasajastamine. Kaubanduskoja hinnangul võiks neid variante kaaluda. 4 Eelnõu kohaselt jõustuvad Eelnõuga ette nähtavad Mitte- Viidatud II etapp (ühinguõiguslikud muudatused kolmes etapis – esimesed muudatused jõustuvad arvestatud, muudatused) on nö ettevalmistav etapp 2023. aastal, seejärel jõustuvad mõned muudatused 2026. selgitatud ühistupanga loa saamiseks ehk need ei ole aastal ja kõige ulatuslikumad muudatused, nende hulgas hoiu- eraldiseisvad muudatused, kuna nendega laenuühistutele seatav kohustus ennast ümber kujundada riiklikku kontrolli ei kaasne. jõustuvad 2027. aastal. Kaubanduskoja hinnangul võiksid Eelnõu koostajad kaaluda ka varianti, mille puhul toimub Lisaks, riskid suure tõenäosusega mõistliku aja jooksul peale iga muudatuste etapi jõustumist realiseeruvad hiljem ja kindlal kuupäeval mõjude hindamine. Kui sellise mõjude hindamise käigus kontrolli ettenägemine ei tingi ühistute leitakse, et jõustunud muudatused on hoiu-laenuühistutega tegevuse kooskõla seadusega pikemas seotud probleemid lahendanud, tuleks edasised kavandatud perspektiivis. muudatused ära jätta. Samas, vähene kontroll HLÜ-de üle ei Näiteks jõustuvad Eelnõu kohaselt 2026. aastal rangemad võimalda ka hinnata, kas riskid on nõuded hoiu-laenuühistute kapitalile. Ei saa välistada, et ka maandatud, sest nt likviidsusriski jm see aitab hoida ära hoiu-laenuühistutega seotud riske ning eeskirjad ei ole kättesaadavad. täiendav sekkumine ei pruugi olla vajalik. 5 Kaubanduskoda toob välja, et ehkki Eelnõu osas on aastal Selgitatud Eelnõu seletuskirja punktis 1.1.3 on 2017 koostatud ka väljatöötamise kavatsus, ei käsitle see ühe selgitatud ka alternatiivseid lahendusi ning võimaliku variandina probleemide lahendamiseks hoiu- lisatud asjakohased selgitused. Lisaks tasub laenuühistute tegevuse lõpetamist. Eelnõu seletuskiri ei mainida, et nn ühinguõiguslikud sisalda ka ühtki põhjendust selle kohta, miks kaldub Eelnõu muudatused, mis eelnõuga ette nähakse, on sisu sedavõrd oluliselt määral väljatöötamise kavatsuses valdavas osas välja toodud toodust kõrvale. väljatöötamiskavatsuse 5. peatükis. Seetõttu teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada Eelnõu seletuskirja põhjendustega selles osas, miks ei ole Eelnõu puhul aluseks võetud ühtki väljatöötamise kavatsuses toodud lahendustest ja lähtutud on hoopis lahendusest, mida väljatöötamise kavatsuses ei kaalutud. 124 EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT 1 Nagu Teile teada, koondab Eesti Hoiu-laenuühistute Liit Teadmiseks Eelnõu mitmete kooskõlastusringide (edaspidi EHLÜL) 7 Eestis tegutsevat hoiu-laenuühistut: võetud eesmärk on olnud koguda kokku Kambja Hoiu-laenuühistu, Kehtna Hoiu-laenuühistu, Leie võimalikult paljude huvigruppide ja Hoiu-laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, sidusrühmade tagasiside eelnõule ning Põlvamaa Hoiu-laenuühistu, Saaremaa Hoiu-laenuühistu ja põhjendatuse korral nendega arvestada. Tartu Hoiu-laenuühistu. Lisaks on veel mitu hoiu- Samas ilma üheselt selgete ja konkreetsete laenuühistut avaldanud soovi liituda EHLÜL-ga, et ühiselt ettepanekuteta (sh faktiliste tõenditeta) on seista vastu rünnakutele hoiu-laenuühistute kui ühistegelise keeruline ministeeriumil ka huvitatud ettevõtlusvormi vastu. osapooltega sisulist arutelu pidada (kuigi oleme seda üritanud teha). Rahandusministeeriumil on teada EHLÜL ja tema liikmete seisukohad Rahandusministeeriumis väljatöötatud hoiu- laenuühistute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta ning siinkohal ei hakka me neid seisukohti üle kordama. Kuivõrd eelmisel korral (2022. aasta detsembris) üritas Rahandusministeerium eelnõu isegi Justiitsministeeriumiga kooskõlastada kehtivat korda rikkudes ning see ei läinud läbi, saatis Rahandusministeerium 01.02.2023 oma kirjaga nr 13- 1.1/789-1 eelnõu Justiitsministeeriumile teistkordseks kooskõlastamiseks. Kaaskirjast leiame lause: „Esitame käesolevaga mõnevõrra muudetud eelnõu ja täiendatud seletuskirja Teile uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks”. Tekstide võrdlus näitab, et tegelikkuses on eelnõu saanud vaid mõningase kosmeetilise (loe: keelelise) kohenduse ning mitte ühtegi sisulist muudatust eelnõusse võrreldes 2022. aasta detsembrikuu seisuga tehtud ei ole. Seega üritab Rahandusministeerium praegu siluda vaid varasemaid puudujääke kooskõlastusmenetluses, et jõuda enne Riigikogu valimisi „lükata“ eelnõu formaalselt nii kaugele kui vähegi võimalik. Pööramata siinkohal uuesti tähelepanu eelnõu sisule, mis pole muutunud ning mille suhtes oleme väljendanud oma kindlat vastuseisu juba varem, rõhutame veel kord, et Rahandusministeerium on eelnõu menetlemisel rikkunud kaasamise head tava („Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lg 2, „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 5 ning kaasamise hea tava Riigikantselei kodulehel (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava) ning juba sellel põhjusel tuleb eelnõu edasine menetlemine peatada ja anda sellele tagasikäik. EHLÜL-le on teada, et Rahandusministeeriumi tegevusele eelnõu osas on tänaseks hinnangu andnud nii Vabariigi Presidendi Kantselei (19.01.2023, tsiteerin: „Tuleb nõustuda Teie kirjas toodud etteheitega, et seaduseelnõu kooskõlastamise protsess ei vastanud selleks kehtestatud nõuetele, kuid seaduseelnõu Põhiseadusele vastavusele kohta saab riigipea anda arvamuse alles peale selle Riigikogus seadusena vastuvõtmist”) kui ka Õiguskantsleri Kantselei (01.02.2023, tsiteerin: „Kirjutasime Rahandusministeeriumile, et arvestades seletuskirjas 125  kajastatut ei pruugi kõnesolev eelnõu praegusel kujul kaasa tuua põhiseaduspärast lahendust kõikidele ettevõtjatele ja tõime välja lahendamist vajavad küsimused. Juhtisime Rahandusministeeriumi tähelepanu ka sellele, et paaripäevane tähtaeg sedavõrd mahuka ja põhimõtteliste otsustustega eelnõu osas arvamuste avaldamiseks on osapooltes tekitanud nördimust ning sellisel viisil toimides jääb mulje, et tegemist on näilise (mitte tegeliku) kaasamisega.”). Oleme nördinud, et liberaalset majanduspoliitikat taotlev demokraatlik riigijuhtimiskorraldus üritab ühte loomulikku finantssektori osa likvideerida sedavõrd robustsel viisil. Eeltoodust tulenevalt nõuame, et Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise menetlemise. Juhul, kui on jätkuv soov muuta hoiu-laenuühistute kehtivat regulatsiooni, aga mitte hoiu-laenühistuid likvideerida, siis teeme ettepaneku kokku kutsuda töörühm, millesse oleks kaasatud ka hoiu- laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel juba algusest peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate muudatuste osas. AUDIITORKOGU 1 Üldine Teadmiseks Audiitorkogu eesmärkidest ja ülesannetest tulenevalt peame võetud eelkõige oluliseks esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamisega seonduvate õigusnormide kohta. 2 Oleme eelnõu erinevate versioonide kohta esitanud mitmeid Selgitatud Esmalt märgime, et audiitorkontrolli sätted arvamusi, milles oleme selgitanud, et audiitorkontrolli teenus on jäänud muutumata võrreldes 2020. aastal vajab seaduses suuremat selgust. On toimunud ka mitmeid avalikustatud eelnõuga. kohtumisi eelnõude koostajatega, kus oleme selgitanud sise- ja välisauditi erinevusi ja auditi nõuete täpsema määratlemise vajadust. Kahjuks on selle eelnõu koostaja piirdunud vaid välisauditi kontrolliobjekti üldise määratlemisega ja siseauditi (vastavusauditi) täpsemad nõuded on jäetud eelnõust välja võrreldes 2020. aasta eelnõuga. Loodame, et eelnõu menetluse käigus pööratakse tähelepanu nii sise- kui välisauditi nõuete selguse ja eristamise vajadusele. 3 Meil on hea meel tõdeda, et eelnõu näeb ette Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 41 sõnastust; delegatsiooninormi, mis võimaldab valdkonna eest vastutaval samuti on kustutatud eelnõust volitusnorm. ministril määrusega kehtestada täpsemad nõuded audiitorkontrolli sisule ja ulatusele – eelnõu § 41 lõige 6. Samas leiame, et nimetatud delegatsiooninorm tuleb täpsemalt sisustada. Ainult lubavast õigusnormist ei piisa audiitorkontrolli nõuete täpsustamiseks. Vajalik on delegatsiooninormis sätestada määruse andja kohustus määratleda määruses audiitori poolt antava kindlustunde aste – millistele kontrolliobjektidele peab audiitor andma põhjendatud kindluse, sealjuures arvestades, et paljude seaduses märgitud nõuete osas ei ole olemuslikult võimalik põhjendatud kindlustunnet anda ja saab anda vaid piiratud kindlustunnet, ning millistele kontrolliobjektidele on võimalik anda vaid piiratud kindlust. Eelnõu seletuskirjas märgitud ei ole selles osas kindlasti piisav, rakendatav ja on osaliselt ebatäpne - vt selgitus eelnõu § 271 lõike 4 osas, mille kohta ei ole 126  (vähemalt hetkeolukorras) võimalik audiitoril anda põhjendatud kindlustunnet. 4 Lisaks ei pea me heaks tavaks selgitada võimalikke Osaliselt Täpsustatud on HLÜS § 41 sõnastust; audiitorkontrolli nõudeid seletuskirjas. Seaduse lugeja peab arvestatud, samuti on kustutatud eelnõust volitusnorm. saama selguse õigusnormist endast. Hea näide selgitatud audiitorkontrolli nõuete määratlemise osas on hiljuti vastu võetud elektrituru jt seaduste muudatuste seadus, mille § 17 lg 4 näeb ette täpsemad nõuded audiitorkontrolli kutsetegevuse standardi määratlemise ja antava kindlustunde osas. Audiitorkogu on jätkuvalt valmis koostööle audiitorkontrolli nõuete määratlemisel. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 41 lõike 6 õigusnormis sätestada, et valdkonna eest vastutav minister määratleb koostöös Audiitorkoguga audiitori poolt antava kindlustunde, põhjendatud või piiratud kindlustunde, astme ja audiitorkontrolli võimaliku sisu ja ulatuse. Seaduse rakendamiseks tuleb vastava määruse tekst lisada eelnõule ja sellest tulenevalt on vajalik muuta ka seletuskirjas audiitorkontrolli nõudeid käsitlevat osa. 5 Meie ettepanek eelnõu § 41 lõige 6 sõnastamiseks on Osaliselt Eelnõust on kustutatud HLÜS § 41 lõikes 6 järgmine: arvestatud sisalduv volitusnorm ning muudetud „Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega selgemaks § 41 sätete sõnastust. audiitorkontrolliga väljendatava kindlustunde astme ning võib kehtestada muud täpsemad nõuded audiitorkontrolli sisule ja ulatusele. Nimetatu tagamiseks tehakse koostööd Audiitorkoguga.“ TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Tallinna Hoiu-Laenuühistu ei kooskõlasta ega nõustu esitatud Teadmiseks kujul eelnõuga ning esitab alljärgnevalt oma täpsemad võetud põhjendused kooskõlastamata jätmisele, jäädes enda varasemate seisukohtade juurde seoses ühistute sundlikvideerimisega ning eelnõu üldisemate puudustega. 2 HLÜS § 10 lg 1 ja HLÜS § 17 lg 3prim Selgitatud Hoiu-laenuühistu mudeli puhul on Eelnõu kohaselt planeeritakse paragrahv 10 lõiget 1 muuta „ühistuline majandustegevus“ ning paragrahvi 17 täiendada lõikega 3prim, mille kohaselt on võtmetähtsusega fraas, millele viitab juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi tulundusühistuseaduse § 1 lõige 1. Isik hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige peaks liikmeks astumisel teadvustama oma osaleb ühistu majandustegevuses. eesmärke ühistulise tegevusvormiga Sealjuures on nimetatud muudatust põhjendatud seletuskirjas liitumisel ning sellega kaasnevaid õigusi; samuti põhistama oma huvi ühistusse iga HLÜ eesmärgiga ühistulise tegevuse edendamise või liikmeks astumisel. teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise ning lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus Hoiu-laenuühistu on täna ainus HLÜ liikmeks astumisel. ettevõtlusvorm, millele on seadusega antud TÜS § 1 lg 1 kohaselt on tulundusühistu äriühing, mille õigus osutada finantsteenuseid ja seda ilma eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete välise (finants)järelevalveta. Seetõttu on majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles oluline, et nimetatud teenuste osutamine liikmed osalevad: 1) tarbijatena või muude hüvede toimuks liikmetele, liikmete huvides ja kasutajana; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste nende kontrolli all. kasutamise kaudu või mõnel muul viisil. Olukorras, kus kehtiva regulatsiooni kohaselt, mida käesoleval juhul ei ole planeeritud muuta ka eelnõuga, on tulundusühistu, sh hoiu-laenuühistu näol tegemist äriühinguga, mille liikmete panus saab seisneda mh teenuste 127  kasutamises, jääb selgusetuks, millist eesmärki peaks ministeeriumi hinnangul ühistu kandma. Arvestades, et sealjuures peab ministeerium iga HLÜ eesmärgiks teatud kogukonna või huvigruppide esindamist, kuid eelnõu mõjuhinnangu kohaselt ei mõjuta hoiu- laenuühistute sundlikvideerimine regionaalarengut, jääb viidatud sätete eesmärk selgusetuks. 3 HLÜS § 27 lg 1 p 1 Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega, et hoiu- Viidatud muudatusega kohustatakse hoiu-laenuühistut laenuühistute tagatiste suurendamine 5% suurendama 100 % võrra olemasolevaid tagatisi sama sätte võrra mõjutaks oluliselt liikmetele kohaselt, ehk 5 % asemel 10 % oma liikmete hoiuste makstava intressi summat. Eelnõu summast. koostajad jäävad oma varasema seisukoha Rahandusministeerium on põhjendanud kõrgemat juurde, et kõrgem likviidsuspuhvri määr on likviidsuspuhvrite määra võrreldes krediidiasutustega vajalik eeskätt selle jaoks, et HLÜ-del oleks sellega, et HLÜ-del oleks võimalik ilma välise kontrollita võimalik ilma välise kontrollita tagada oma tagada oma kohustuste täitmine võlausaldajate ees. kohustuste täitmine võlausaldajate ees. Samas vähendatakse sellega oluliselt HLÜ võimalusi HLÜ Lisaks, Eesti Panga andmete kohaselt ei tegevuse finantseerimiseks enamatest allikatest. Olukorras, täida juba täna mõned (suuremad) hoiu- kus krediidiasutuste poolt pakutavad hoiusemäärad on 2-3 laenuühistud seaduses sätestatud 5% korda väiksemad, kui HLÜdes ja seda inflatsiooni poolt likviidsuse nõuet, mis viitab sellele, et tekitatud kõrge intressimäära olukorras, ei saa nõustuda, et võlausaldajate (hoiustajate) nõuete vastav regulatsioon tagab kohustuste täitmist võlausaldajate sissenõutavaks muutumisel võib hoiu- ees. Pigem toob vastav muudatus kaasa selgelt väheneva laenuühistute vähene likviidsus tekitada hoiuseintressi HLÜ liikmetele. makseraskusi. (vt lk 29: https://haldus.eestipank.ee/sites/default/file s/2023-05/fsy2023_1_est.pdf) 4 HLÜS § 27prim Selgitatud Eelnõuga on HLÜ-dele antud võimalus Viidatud muudatuse elluviimise põhistustena on seletuskirjas paigutada liikmete hoiuseid esitatud mh „kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidiline väärtpaberitesse, alternatiivina nõudmiseni isik, kellel on õigus kaasata hoiuseid, siis peab olema tagatud hoiusest. esmajoones see, et HLÜ hoiustajatele kehtivad kõrgendatud Samuti on muudetud eelnõus HLÜS § 471 nõuded ka likviidsuse tagamise osas“. Viidatud põhistused lõiget 5, et võimaldada HLÜ-dele uute muutuvad aga eelnõuga sisutühjaks, kuivõrd vastav õigus liikmete vastuvõtmist, uute hoiuselepingute või tarbija-krediidilepingute sõlmimist või likvideeritakse eelnõuga, sellega kaob ära käesoleva pikendamist kuni krediidiasutuse paragrahvi lisamise vajadus. tegevusloa taotluse esitamiseni. Nimetatud Eraldi rõhutaksime planeeritava paragrahvi kolmanda lõike piirang on vajalik, et vältida olulisi vastuolu hoiu-laenuühistu toimimise põhimõtetega. muudatusi tegevusloa taotluse menetlemise Seletuskirja kohaselt on tegemist KAS § 80 lg 2 sätestatud ajal; samuti on vajalik tegevusloa reegliga sarnase nõudega, mille kohaselt HLÜ on kohustatud taotlusega koos esitada varade kvaliteedi oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei hindamise aruanne (KAS § 13.1 lg 5), mida baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. on keeruline läbi viia, kui hindamise KAS § 6 kohaselt hõlmavad aga panga finantsteenuseid mh aluseks olevad asjaolud on pidevas makseteenuseid, väärtpaberite emiteerimist, väärtpaberite muutumises. müügiga seotud tehinguid, vara valitsemist, rahamaakleri Täiendavalt märgime, et ilma vastava tegevust, vara hoidmist ning valitsemist, väärtpaberite tegevusloata on keelatud osutada hoidmist ja haldamist, millega on pangal oluliselt makseteenuseid, väärtpaberitega seotud teenuseid (st investeerimisteenuseid), jne. laialdasemad võimalused enda tegevuste hajutamiseks, Asjaomase tegevusloa kohustus tuleneb milliseid HLÜ-del aga HLÜS kohaselt ei ole. vastavatest EL õigusaktidest ja neid Enamgi veel. Eelnõu kohaselt ei ole HLÜ-del õigust võtta teenuseid reguleerivatest seadustest (sh vastu uusi liikmeid, sõlmida ega pikendada hoiustamis-, MERAS, VPTS, jne). tarbijakrediidi- ega laenulepinguid alates 01.01.2026. a, millega võetakse KAKS AASTAT enne tegevusloa kohustust HLÜ-delt igasugune võimalus enda tegevust üleüldse 128  finantseerida. Olukorras, kus eelnõuga on välistatud finantseerimine tegevusloa taotluse menetlemise perioodil, ei ole oluliselt usutav, et eelnõuga on soov üldse mõne HLÜ ühistupangaks jõudmine, ning tegemist on selgelt sektori väljasuretamist põhjustava eelnõuga. 5 HLÜS § 28 Arvestatud Muudetud § 28 lõike 7 sõnastust selliselt, et Tallinna Hoiu-Laenuühistu on oma senises tegevuses oleks lubatav hoiuste sissemaksmine, kuid järginud tarbijakrediidiregulatsiooni, millest tulenevalt ei ole mitte teiste § 6 lõike 1 punktides 2-7 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ebamõistlik nimetatud teenuste kasutamine. muudatus ning vastavas osas Tallinna Hoiu-Laenuühistu eelnõule vastuväiteid ei esita. Küll aga ei saa nõustuda muudatusega, mille kohaselt on eelnõus piiratud kõigi teenuste osutamine seotud isikutele viidatud paragrahvi 7 lõike muutmisega, so teenuste koguväärtus kuni 5 tasutud osamakset ning mitte enam kui 5 % HLÜ omakapitalist. Vastavas osas teenust piiramist saab kindlasti pidada põhjendatuks laenude väljastamise näol, kuid mitte hoiuste sissemaksete osas. Olukorras, kus liikmetele osutatavad teenused on eelnõu kohaselt jätkuvalt piiratud üksnes laenude osas, saab piirang hõlmata põhjendatult üksnes laenude väljastamist seotud isikutele, kui kõrgema riskiga teenuste osutamist. 6 HLÜS § 29 lg-d 5 ja 6 Arvestatud Eelnõust on kustutatud HLÜS § 29 lg 5 ja 6 Olemasoleva regulatsiooni kohaselt ei tohi laenukomitee muutmise sätted. liikmeks olla nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Planeeritavad regulatsiooniga on vastavat keeldu laiendatud ka juhatuse liikmetele. On selge, et laenukomitee liikmeteks ei saa huvide konflikti vältimise põhistustel olla isik, kes peab teostama järelevalvet HLÜ tegevuse üle. Kuid sellistel põhistustel ei saa pidada juhatuse liiget sõltuvaks. Sama kinnitab ka KAS § 58 lg 1, mille kohaselt on krediidiasutuse krediidikomitee liikmeks ka juhatuse esimees. 7 HLÜS § 36 lg 5 Selgitatud Viidatud KAS sättest on kommenteerimisel Planeeritava muudatuse kohaselt ei tohi HLÜ juhatuse liige tähelepanuta jäetud ka sama sätte teised tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina elemendid, sh tuleb arvestada krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sh teises krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust, HLÜ-s. Nimetatud piirang on rangem, kui kehtiv regulatsioon keerukust ning huvide konflikti vältimist. krediidiasutustele. KAS § 49 lg 1prim kohaselt võib See tähendab, et teises äriühingus nõukogu krediidiasutuse juht olla muu äriühingu, sh sidusettevõtja või juhatuse liikmeks olemine on lubatud vaid väga piiratud tingimustel ning allub nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhatuse rangele kontrollile; sarnast kontrolli ei saa kohustuste ja pädevusega. aga tagada HLÜ üle, kellele väline Eeltoodust tulenevalt ei ole eelnõu seletuskirjaga piisavalt järelevalve ei rakendu. põhjendatud viidatud muudatuse vajalikkust ega sobivust. 8 HLÜ-de sundlõpetamine Selgitatud/ Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine võib Tallinna Hoiu-Laenuühistu on enda varasemas seisukohas osaliselt hinnanguliselt võtta vähemalt ühe aasta märkinud, et eelnõuga soovitakse lõpetada hoiu-laenuühistute arvestatud (tõenäoliselt rohkem alates dokumentide pea 200 aastane ajalugu, millele ministeerium on vastanud, et koostamise hetkest). Tegevusloa taotlemise „eelnõuga ei soovita ühistulist ettevõtlusvormi lõpetada, st ajal ei ole mõeldav tegevusloa aluseks täna tegutsevatel HLÜ-del on võimalik end ümber kujundada olevate asjaolude ja dokumentide ulatuslik ühistupangaks või jätkata tulundusühistu vormis – ilma muutmine (sh uute liikmete kaasamine). sealjuures hoiuseid kaasamata.“ Enamgi veel. Lisaks HLÜS- Täiendavalt märgime, et eelnõus ette i kehtetuks tunnistamisega, võetakse HLÜ-delt õigus enda nähtud rakendamise kuupäevad on edasi tegevust finantseerida alates 01.01.2026. a, kuid sealjuures on lükatud. 129  HLÜ-l kohustus omada tegevusluba alates 01.01.2028. a. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ministeerium küll möönnud, et tegevusloa taotlemine ning ettevalmistamine on kallis, kuid sealjuures võtnud HLÜ-delt igasugused võimalused seda tegevusluba taotleda ja/või selle ettevalmistamist üleüldse jätkusuutlikult finantseerida. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 1 Nõustume, et hoiu-laenuühistutega (edaspidi ka HLÜ) seotud Arvestatud Muudetud on eelnõu § 5 sõnastust. regulatsiooni tuleb muuta, et tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ja ühistute liikmete tõhusam kaitse. Kooskõlastame hoiu-laenuühistu seaduse eelnõu järgmise märkusega: palume vaadata üle ja vajadusel muuta reklaamiga seotud sätte sõnastus. Eelnõuga täiendatakse reklaamiseaduse § 29 lõikega 3.7 järgmises sõnastuses: „(3.7) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“. Juhul, kui sätte eesmärk on kehtestada, et hoiu- laenuühistute reklaam on endiselt lubatud finantsteenuse reklaam, kuid keelatud on lisada reklaami hoiuseintressid, siis sellisel juhul vajab sätte sõnastus muutmist. Vastasel juhul ei ole säte kooskõlas soovitud eesmärgiga. Eelnõukohase sõnastuse järgi tuleb kõigepealt sisustada reklaami mõiste, seejärel hoiu-laenuühistu reklaami mõiste ning lõpuks tuvastada veel ka lisaeelduse olemasolu, s.o selline hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Vastav sõnastus on segane ning võimaldab teatud juhtudel hoiu-laenuühistu reklaamis intressimäärasid siiski näidata. Nimelt jääb ebaselgeks, millal saab lugeda, et reklaamis on teavitatud soovist kaasata hoiuseid ning mis on rahaline vahend. Hoiu-laenuühistut saab reklaamida ka ilma, et sellest selguks ühistu soov kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Seega eelnõukohase sõnastuse järgi võiks sellises reklaamis intressimäära kuvada. Samas eeldatavasti ei oleks selline olukord eelnõu eesmärgiga kooskõlas. Lisaks on üleliigne väljend „ühelgi kujul“. Selleks, et sätte sõnastus oleks kooskõlas soovitud eesmärgiga, palume sõnastada säte järgmiselt: „(3.7) „Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ Sellise sõnastuse puhul saab nii reklaami tegija kui järelevalveasutus selgelt järeldada, mis on hoiu-laenuühistu reklaam ning et hoiuseintressi määra ei tohi üheski hoiu- laenuühistu reklaamis ühelgi kujul esitada. JUSTIITSMINISTEERIUM 1 Rahandusministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile Teadmiseks kooskõlastamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja võetud sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium nõustub eelnõu seletuskirjas toodud tõdemusega, et hoiu-laenuühistu liikmed vajavad 130  senisest tõhusamat kaitset ning toetab hoiu-laenuühistu üle järelevalve tugevdamist. Samas ei toeta Justiitsministeerium välja töötatud lahendust hoiu-laenuühistute tegevuse reguleerimiseks, mille tulemusena kaob hoiu-laenuühistu moodustamise ja tegutsemise võimalus täielikult. Justiitsministeerium ei kooskõlasta esitatud eelnõu, kuid toome siiski välja mõned tähelepanekud, millega palume arvestada eelnõu muutmisel. 2 Eelnõu kooskõla andmekaitse nõuetega Arvestatud Muudetud HLÜS § 7 lg 2 p 5 ja § 14 sõnastusi. Eelnõu § 1 p 12 kohaselt muudetakse hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS1) § 7 lg 2 p 5 teksti. Muudatuste järgselt peavad asutamislepingus edaspidi kajastuma muu hulgas revisjonikomisjoni liikmete isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg- ja koht, ning elukoht. Revisjonikomisjoni liikme sünnikoha kajastumine asutamislepingus on ülemäärane ning on vastuolus andmetöötluse minimaalsuse põhimõttega (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 lg 1 p c). Samuti on üleliigne kajastada asutamislepingus revisjonikomisjoni liikmete elukohti, nende asemel võiks piirduda kontaktandmete kajastamisega (vt nt eelnõu § 1 p 15). Palume eelnõu § 1 punktist 12 jätta välja revisjoniliikme sünni- ja elukoht ning asendada see kontaktandmetega. 3 Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i erinevate sätetega, mis Osaliselt Muudetud on HLÜS § 41.3 lõike 4 puudutavad isikuandmete küsimist, nende töötlemist ning arvestatud, sõnastust selliselt, et hoiu-laenuühistu peab säilitamist. Kavandatud sätete puhul ei ole siiski üheselt selgitatud säilitama teavet juhtorganite liikmete kohta selge, kellel on õigus kogutud andmeid töödelda ning kui ning juhtorganite ja revisjonikomisjoni kaua andmeid säilitatakse. Näiteks eelnõu § 1 punktis 48 liikmete sidevahendite andmeid kolm aastat kavandatud HLÜS § 36 lõike 2 andmete puhul ei ole pärast tema tagasikutsumist või volituste sätestatud, mis eesmärgil ja kellel on õigus neid töödelda, ehk lõppemist. kes hindab seda, kas esitatud andmetele tuginedes sobib HLÜS § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt inimene hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks. Arvestades kontrollib revisjonikomisjon hoiu- andmete tundlikku iseloomu, ei piisa nende töötlemiseks laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete eelnõuga kavandatud andmete töötlemise üldvolitusest vastavust õigusaktidele, juhtorganite (kavandatud HLÜS § 41.3 lg 5). Samuti ei ole selge, kui kaua otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu- säilitakse HLÜS § 36 lg 2 kolmandas lauses loetletud laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale andmeid isiku hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise tavale. ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta. Näiteks kavandatud HLÜS § 36 lg 7 kohaselt säilitakse nimetatud andmeid kolm aastat pärast juhtorgani liikme töösuhte lõppemist, kuid kavandatud HLÜS § 41.3 lõikes 4 on samadele andmetele ettenähtud viieaastane säilitustähtaeg. Palume tuua eelnõus loeteluna välja, mis andmeid liikmete kohta töödeldakse ning selle põhjal sätestada säilitustähtajad vastavalt kogutud andmete kategooriatele. 4 Eelnõu § 1 punktiga 55 kavandatud HLÜS § 41.3 lg 2 Selgitatud Viidatud volitusnormi kohaselt võib kohaselt tekib hoiu-laenuühistu liikmel õigus saada vastavas valdkonna eest vastutav minister täpsustada lõigus loetletud andmed ja dokumendid. Kavandatud HLÜS määrusega § 41.3 lõike 2 vastavates § 41.3 lõikes 7 on sõnastatud volitusnorm, mille kohaselt võib punktides nimetatud andmetele ja valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada dokumentidele esitatavaid täpsemaid HLÜS § 41.3 lõike 2 punktides 2, 4, 7 ja 8 nimetatud nõudeid. Nimetatud volitusnormi andmetele ja dokumentidele esitatavad täpsemad nõuded. sõnastusest (ja määruse olemusest Seletuskirjas on öeldud, et volitusnormiga ei soovita võrreldes seadusega) tuleneb, et sellega ei laiendada lõikes 2 toodud nimekirja, vaid vajaduse korral 131  täpsustada lõikes 2 toodud andmete ja dokumentide sisu. saa laiendada seaduses sätestatud Samas ei ole üheselt selge, mis on siinkohal mõeldud andmete (töödeldavat) andmekoosseisu. sisu täpsustamisel. Kavandatud volitusnormi sõnastus võib seega tekitada segadust. Palume sõnastada volitusnorm selliselt, et volitusnormist tuleks selgelt välja, et määrusega saab üksnes täpsustada töödeldavat andmekoosseisu, mitte seda laiendada. 5 Tarbijakrediidi sätete kohaldamine kavandatud eelnõu Arvestatud Muudetud on HLÜS § 28 lõike 1.1 raames sõnastust ning selles osas täiendatud eelnõu Eelnõus ei tooda selgelt välja, millised võlaõigusseaduse seletuskirja. (VÕS) tarbijakrediidi reguleerivad sätted hakkavad kohalduma siis, kui hoiu-laenuühistud annavad tarbijale laenu. Kavandatud HLÜS § 28 lõikes 1.1 (eelnõu § 1 p 33) viidatud VÕS-i sätted viitavad omakorda teistele VÕS-i paragrahvidele (nii näiteks VÕS § 409 viitab VÕS §-le 404 (tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks)). Peab olema üheselt selge, millised reeglid kohalduvad nendel juhtudel, kui eelnõus viidatud VÕS-i säte viitab teistele VÕS-i sätetele, mis eelnõu ega seletuskirja kohaselt hoiu-laenuühistute tegevuse puhul kohalduma ei peaks. Samuti ei tulene eelnõust ega seletuskirjast välja, miks on otsustatud kohaldada hoiu- laenuühistu tegevusele tarbijakrediidi andmisel vaid mõnd üksikut VÕS-i sätet, mitte kogu tarbijakrediiti puudutavat normistikku, sealhulgas näiteks erireegleid sidevahendi vahendusel tarbijakrediidi pakkumisele jmt. Palume selgitada seletuskirjas tarbijakrediidi sätete kohaldamist kavandatud muudatuste kontekstis. 6 Hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegutsemist puudutavad Selgitatud Kehtiva HLÜS-i järgi peab hoiu- eelnõu sätted laenuühistul olema vähemalt 25 liiget ning Ei ole üheselt mõistetav, kuidas eelnõu kohaselt moodustub osamaksu suurus peab olema vähemalt 30 hoiu-laenuühistu osakapital, kui liikme minimaalne eurot (HLÜS § 18 lg 1 ja § 23 lg 1); samas osamaksu suurus on 100 eurot, hoiu-laenuühistu minimaalne kui hoiu-laenuühistu minimaalne osakapital osakapital on 50 000 eurot ja liikmete minimaalne arv on 25, on 31 950 eurot (§ 22 lg 3). Eelnõu samas moodustatakse osakapital liikmete osamaksudest. koostajate hinnangul ei ole vältimatult Osakapitali suurendamise ja vähendamise alused eelnõuga vajalik, et seaduses lubatav minimaalne üldse kaotatakse. Alles jääb üksnes kord aastas osakapitali osakapitali määr oleks kaetav minimaalse muudatustest teatamise kohustus. Palume luua selgus osamaksu arvelt, vaid nimetatud raamistiku osakapitali moodustamises, sest osakapitaliga on seotud kujundamine peaks jääma hoiu-laenuühistu netovara nõue, mis peab igal ajahetkel vastama vähemalt otsustada. Lisaks oleks osamaksu suuruse osakapitalile. tõstmine sellisel määral, et minimaalse liikmete arvuga oleks võimalik ära katta seaduses toodud osakapitali miinimummäära, ebaproportsionaalselt suur ning suure tõenäosusega ei võimaldaks hoiu-laenuühistutel tulevikus liikmeid eriti kaasata. 7 Eelnõu osades sätetes on viited tulundusühistuseadusele Selgitatud Viidatud sätetes (HLÜS § 32.1 lõikes 1 ja § (TÜS). Samas, kui lähtuda eeldusest, et hoiu-laenuühistu 32.3 lõikes 1) on lisatud eraldi viited TÜS- suhtes kohaldub alati TÜS ning äriseadustik (ÄS) HLÜS-ist ile, kuna ühelt poolt ei oleks otstarbekas tulenevate erisustega, siis on eraldi viited TÜS-ile üleliigsed. kirjutada HLÜS-i ümber kõiki TÜS-is Näiteks kavandatud HLÜS § 32.1 ja HLÜS § 32.3 kummagi sisalduvaid asjakohaseid sätteid, ning sätte lõikes 1 on viide TÜS-i sättele, mis on ebavajalik juhul, teiselt poolt võib ilma vastavate viideteta kui TÜS alati kohaldub HLÜS-ist tulenevate erisustega. tekkida arusaam, et TÜS-is sätestatut ei pea Palume vaadata üle eelnõus esinevad viited TÜS-ile ning kohaldama, sest HLÜS-is on ette nähtud kontrollida nende asjakohasust. vastav eriregulatsioon TÜS-i suhtes. 132 8 Ühistupangale kohaldatakse krediidiasutuste seadust (KAS) Arvestatud Muudetud on eelnõus sisalduvaid ja HLÜS-i. Samas ei ole üheselt selge, kas HLÜS-i kõrval krediidiasutuste seaduse muutmise sätteid kohaldub ka TÜS ja ÄS, kuna HLÜS-i regulatsioon ei ole selliselt, et HLÜS ühistupankadele ei enamikes küsimustes täielik ja toetub TÜS-ile. Ühistupanga kohalduks. regulatsioon on raskesti mõistetav, sest osalt kohalduvad HLÜS-i sätted ja osalt KAS-i sätted. HLÜS-i sätteid kohaldatakse juhul, kui KAS ei ütle teisiti. Seega on väga keeruline mõista, millist regulatsiooni ning millises ulatuses tuleb kohaldada. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KAS § 3 lõike 1 muudatus tuleneb sellest, et krediidiasutusele ei peaks kohalduma hoiu-laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist on krediidiasutustega. Samas ühistupangale, mis on krediidiasutus, kohaldatakse siiski ka HLÜS-i sätteid. Palume eelnõu raames luua selgus ka ühistupanga tegevuse aluseks olevas normistikus. 9 Kavandatud KAS § 44 lõike 3 kohaselt (eelnõu § 3 p 9) Arvestatud, „Avalike registrite“ all oli mõeldud nii kajastatakse ühistupanga osakapitali vähenemine avalikes selgitatud äriregistrit kui ka Finantsinspektsiooni registrites. Eelnõust ei tulene, millistest avalikest registritest veebilehte, kus kajastatakse samuti FI nähtub ühistupanga osakapital. Kui eelnõus on mõeldud järelevalve alla kuuluvate subjektide osa- äriregistrit, siis peab see nii ka sõnaselgelt eelnõu tekstist või aktsiakapitali määra. Õigusselguse tulenema. huvides on viidatud sättes asendatud termin „riigi andmekoguga“, mis on kasutusel ka näiteks RahaPTS-is, ning eraldi ära mainitud Finantsinspektsiooni veebileht. 10 HLÜS-i sätted, mida on vaja samuti analüüsida, kuid mida Selgitatud Eelnõu väljatöötamisel ning tuginedes Eesti eelnõus ei analüüsita Panga andmetele ei tuvastatud probleeme Kehtiva HLÜS § 7 lõike 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu asutajaliikmete arvu osas; samuti ei ole asutamise tingimuseks vähemalt 25 asutajat. Eelnõu eelnõu koostajate hinnangul sobivamat väljatöötamisel oleks pidanud analüüsima, mis on vastava numbrit ega kaasnevaid mõistlikke piirangu eesmärk ning kas see on endiselt asjakohane. Samuti põhjendusi asutajaliikmete arvu on küsitav HLÜS § 18 lõikest 1 tuleneva nõude vajalikkus muutmiseks. (hoiu-laenuühistu liikmete miinimumarv) hoiu-laenuühistu tegevuse kontekstis. 11 Kehtivas HLÜS-is on sätestatud eraldi sisseastumismaks ja Selgitatud Sisseastumismaksul ja osamaksul on osamaks. Eelnõu väljatöötamise raames ei ole analüüsitud, erinevad funktsioonid, st milleks on kahte erinevat makset tarvis. Eelnõuga tõstetakse sisseastumismaksu arvelt moodustatakse sisseastumismaks kuuelt eurolt 50 eurole, mis peaks reservkapital, samal ajal kui osamaksu seletuskirjas toodud selgituse kohaselt tõstma hoiu- arvelt arvestatakse liikmele makstavat laenuühistu liikmete huvi ja aktiivsust ühistu tegemiste vastu. dividendi. Nimetatud maksude liitmine Samas sisuliselt täidab sama eesmärki ka osamaks. Seega tekitaks eelnõu koostajate hinnangul pigem võib kahe erineva makse sätestamine olla üleliigne. tarbetut segadust. 12 Kehtiva HLÜS § 22 lõike 3 teise lause kohaselt on hoiu- Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega, et laenuühistu netovara nõue seotud osakapitaliga. Selle nõude HLÜS-is sätestatud netovara nõue on järgi peab hoiu-laenuühistu netovara tegutsemise igal ebamõistlik ainuüksi seetõttu, et ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Sellist nõuet ei ole osakapitalist ei saa teha ühtki väljamakset. näiteks tulundusühistul, mille netovara nõue on vähemalt pool osakapitalist. Samuti alates 01.02.2023 ei ole vastavat Sarnaselt osaühingutele ja aktsiaseltsidele nõuet ka osaühingul ega aktsiaseltsil (netovara peab olema tehakse tulundusühistu puhul väljamakseid pool osa/aktsiakapitalist). Hoiu-laenuühistule kehtestatud tema liikmetele kasumieraldistest, mitte nõue tähendab, et osakapitalist, mis on mõeldud ühistu osakapitali arvelt. Eriti hoiu-laenuühistute kapitaliseerimiseks ja tegevuse finantseerimiseks, ei saa teha puhul on vajalik ühistu täiendav ühtegi väljamakset, muidu satutakse vältimatult netovara kapitaliseeritus, sest (1) ühistu liikmed ei nõudega vastuollu. Seega on HLÜS-is sätestatud netovara vastuta isiklikult ühistu kohustuste täitmise nõue ebamõistlik. Samal põhjusel otsustati kaotada vastav eest, ja (2) hoiu-laenuühistu puhul on piirang äriseadustikust. tegemist finantsteenuse osutajaga. 133 13 Hoiu-laenuühistu kohustuste rikkumise tagajärg Selgitatud/ Esiteks rakendussätteid on muudetud Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-ga 47.1, mis osaliselt eelkõige, et nende eesmärk ja sisu oleks reguleerib hoiu-laenuühistute tegevuse kooskõlla viimist arvestatud õigusselgem (uued §-d 47.1 – 47.3). 2023. aasta 1. juunil jõustuva HLÜS-i redaktsiooni nõuetega. Kavandatud HLÜS § 47.1 lg 4 kohaselt, kui hoiu-laenuühistu Mööname, et enne kui ühistud allutatakse on esitanud vastavalt krediidiasutuste seadusele tegevusloa Finantsinspektsiooni järelevalve alla (s.t. taotluse ja Finantsinspektsioon ei ole otsustanud 2027. aasta ühistupanga vormis), ei ole võimalik ette 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei näha efektiivset ja kõikehõlmavat kontrolli loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks riigi poolt. Sisuliselt jääb see ikkagi ühistu karistusseadustiku tähenduses. Eelnõu seletuskirjas on liikmete (kaudseks) vastutuseks, kas ja selgitatud, et vastava sätte puhul on eeskuju võetud kuidas ettenähtud nõuetest kinni peetakse. krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 105 lõikest Eelnõuga ettenähtud täiendav 3, kus toona ilma tegevusloata tegutsenud (st tegevusloa audiitorkontroll saab vastavad puudujäägid taotlemise kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidiandjad liikmete jaoks välja tuua, kelle otsustada viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Säte annab ka jääb siis vajalikke nö sammude astumine. hoiu-laenuühistutele garantii, et õiguskaitseasutused ei alusta menetlust karistusseadustiku (KarS6) tegevusloata tegevuse Nn hoiuste vahendite kaitse alaste nõuete paragrahvi alusel. kontrolli ei saa panna ka Rahapesu Andmebüroole, kellel ei ole seaduse Samas kavandatud HLÜS § 47.1 lõike 5 kohaselt ei ole enne kohaselt mandaati teha sellise sisuga seaduse muudatuste jõustumist asutatud hoiu-laenuühistutel järelevalvet. lubatud juba alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu Siiski kui hoiu-laenuühistu on esitanud uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, krediidiasutuse tegevusloa taotluse, aga tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse- sellele eelnevalt on rikkunud mõnest teisest või tarbijakrediidilepingute kehtivust. seadusest tulenevaid kohustusi, on seda asjaolu võimalik arvesse võtta tegevusloa Eelnõuga on jäänud lahendamata küsimus, mis on selle andmise või andmisest keeldumise tagajärg, kui hoiu-laenuühistu pahatahtlikult, kasutades ära otsustamisel (vt ka KAS § 15 lg 2 p 4). inimeste vähest õigusteadlikkust, eirab HLÜS § 47.1 lõikes 5 sätestatud kohustusi. Näiteks võtab vastu uusi liikmeid. Samas, kui hoiu-laenuühistu on HLÜS järgi Kuidas oleks võimalik sellisele tegevusele reageerida ning kohustatud taotlema panga tegevusloa ning seda takistada, arvestades samas tõsiasjaga, et kui hoiu- ei ole vastavat taotlust seaduses toodud laenuühistu on krediidiasutuse tegevusloa esitanud, siis kuupäevaks Finantsinspektsioonile tulenevalt HLÜS § 47.1 lõikest 4 ei loeta selle tegevust esitanud, on võimalik lugeda hoiu- tegevusloata tegevuseks, mistõttu ei ole vastav tegevus ka laenuühistu tegevus tegevusloata KarS-i alusel karistatav. Palume leida lahendus olukorrale, tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. kui hoiu-laenuühistu eirab kavandatud HLÜS § 47.1 lõikes 5 sätestatud kohustusi. 14 Õigusaktidest kinni pidamise kohustus Selgitatud HLÜS § 41.1 põhineb enamjaolt Eelnõus on läbivalt viidatud hoiu-laenuühistu kohustusele makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §- tagada kooskõla õigusaktidega (nt kavandatud HLÜS-i § 34.1 il 81. Nimetatud paragrahv on olnud lg 1 p 4; § 41.1 lg 1). Seletuskirjas ei ole selgitatud milliseid MERAS-is seaduse jõustumisest arvates õigusakte silmas peetakse, mistõttu on ebaselge, kui laialt muutumata kujul ning sellega ei ole eelnõu peab kavandatud kohustust tõlgendama. Seletuskirjas on koostajate teada probleeme olnud. Lisaks näiteks selgitatud järgmist (lk 41): „Paragrahv 41.1 näeb ette märgime, et seaduses ega eelnõu üldised printsiibid HLÜ raamatupidamisele, millest seletuskirjas ei oleks võimalik tulenevalt tuleb HLÜ-l raamatupidamisarvestuse ammendavalt üles lugeda kõik õigusaktid, korraldamisel lähtuda seadusest, raamatupidamise seadusest, mis kohalduvad HLÜ kui tulundusühistu muudest õigusaktidest ning HLÜ põhikirjast ja raamatu-pidamise korraldamisele. raamatupidamise sise-eeskirjast.“ Toodud seletusest siiski ei selgu, mis seadusi ja muid õigusakte on üldnimetuste all mõeldud. Üldsõnaliselt sõnastatud kohustus, millele ei leidu seletuskirjas ka üheselt mõistetavat selgitust, on normi adressaadile raskesti täidetav. Seega palume sõnastada eelnõuga ettenähtud kohustused võimalikult täpselt ning avada seletuskirjas nende sisu. 134 15 Eelnõu jõustumise tähtaeg ning huvirühmade kaasamine Osaliselt Eelnõuga sätestatud jõustumis- ja Eelnõu jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. juunil, mida arvestatud, rakenduskuupäevasid on nihutatud. on Justiitsministeeriumi hinnangul võimatu saavutada. selgitatud Eelnõu menetlemisel tuleb arvestada sellega, et tõenäoliselt Eelnõu koostajatele on teada hoiu- hakkab uus Riigikogu tööle aprillis 2023. Samas on eelnõus laenuühistute seisukohad käesoleva eelnõu esitatud senist korda tugevalt mõjutavad muudatused, mis kohta, kuid tuleb tõdeda, et hoiu- puudutavad mitmeid huvitatuid osapooli. Seega on oodata, et laenuühistud suures osas ei ole eelnõu pinnalt võib tõusetuda küsimusi, mida tuleb koostöös vastuvõtlikud või avatud arutama ka neid huvirühmadega lahendada. Eeltoodu pinnalt võib järeldada, muudatusi, mis seonduvad hoiu- et eelnõu menetlus ei saa kulgeda kiirelt. Eelnõusse tuleks laenuühistute tegevuse läbipaistvuse kavandada selline jõustumiskuupäev, mis arvestab suurendamise või liikmete õiguste kaitse menetlusajaga ning huvirühmade ootustega. tugevdamisega. Seletuskirjas on märgitud, et kõik eelnõuga kavandatud olulisemad muudatused said hoiu-laenuühistutega eelnõu väljatöötamisel huvirühmade kaasamise raames arutatud ning hoiu-laenuühistud peaksid olema nendest teadlikud. Samas Justiitsministeeriumile laekunud hoiu-laenuühistute erinevatest seisukohtadest on jäänud vastupidine mulje. Hoiu- laenuühistud heidavad eelnõu väljatöötajatele ette vähest kaasamist ning ei toeta mitmeid eelnõuga pakutud muudatust. Palume kasutada uue Riigikogu koosseisu ametisse asumiseni jäänud aega selleks, et kohtuda huvirühmadega ning jõuda probleemide lahendustes üksmeelele. 16 II. Märkused eelnõu mõjude kohta Osaliselt Täiendatud eelnõu seletuskirja Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on antud hinnang arvestatud mõjuhinnangu osa. rakenduvate muudatuste halduskoormuslike ja finantsmõjude osas eelnõuga kavandatud I ja II ülemineku etapis. Samas Siiski mööname, et sisuliselt on võimatu kolmanda etapi kohta on sisulise analüüsi asemel piirdutud hinnata/prognoosida, kuidas ühistud oma hoiu-laenuühistutele ja krediidiandjatele kehtivate erinevate tegevust edaspidi korraldavad või kui palju nõuete võrdlusega, mistõttu on III etapi tegelik sisuline ühistuid oma tegevuse lõpetab. Ka vastavat finantsiline ja halduskoormuslik mõju selle valdkonna kasu/kahju on seepärast äärmiselt keeruline ettevõtjatele jäänud ebaselgeks. Seletuskirja pinnalt saab välja tuua. järeldada, et koormuse kasv ettevõtjatele on hinnanguliselt väga suur ning vaid üks kuni kolm praegu tegutsevat hoiu- laenuühistut oleksid ehk suutelised vastama rangematele ühistupanga nõuetele. Siinkohal saab ühe näitena tuua tagatisfondi nõuete rakendumise ühistupankadele, mille võimalikku rahalist kulu pole seletuskirja mõjuanalüüsis välja toodud (samas näiteks viis aastat varem koostatud VTK-s olid esialgsed umbkaudsed võimalikud arvutused lisatud). Samuti oleks vaja selgust ja täpsemat analüüsi ka muude alternatiivide osas, mille eelnõu seletuskirja koostajad on III etapi puhul tegutsevatele hoiu-laenuühistutele välja pakkunud. Täpsemalt on seletuskirja kohaselt nendeks muudeks alternatiivideks: - hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamine; - Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel jätkamine makseasutusena hoiuseid kaasamata; - Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel jätkamine tarbijakrediidi andjana hoiuseid kaasamata. Mõjuanalüüsist puudub hetkel hinnang, kuivõrd realistlikuks saab eelpool loetletud võimalikke tegutsemise jätkamise alternatiive praegu tegutsevate HLÜ-de puhul pidada ning 135  millised on toodud valikute võimalikud kahjud/kasud nii ettevõtjatele kui ka HLÜ-de liikmeteks praegu olevatele isikutele. 17 Oluliste mõjudega muudatuste puhul ei ole ebasoovitavate Osaliselt Täiendatud eelnõu seletuskirja mõjude kaasnemise riske mõjuanalüüsis piisava arvestatud mõjuhinnangu osa. põhjalikkusega analüüsitud. Näiteks tuleks analüüsida ühistupankadeks või teist tüüpi ühinguteks Mööname samas, et vastavaid riske on ümberkujundamise etapil avalduvat mõju nii ettevõtjatele kui keeruline hinnata, sh hinnata ka seda, et ka ühistute liikmetele endile, kellele võib üleminekuperiood mitu ühistut võiks eelnõus ettenähtud tekitada täiendavat ebakindlust nii oma rahaliste vahendite nõuete tulemusena muutuda säilimise kui tulevikus kasvatamise võimaluste üle. Seega maksejõuetuks. See risk on kindlast võivad vastavat turusegmenti tabada ka liikmete ootamatust iseenesest olemas. käitumisest tingitud tagasilöögid, mis omakorda seavad veelgi suurema kahtluse alla praegu tegutsevate ühistute Kaalume täiendavalt, et millist täiendavat suutlikkuse jätkata tegevusi ümberkujundatud vormis. Neid teavitust korraldada, et kõikide hoiu- riske tuleks analüüsida ühistute endi kui ka liikmete laenuühistute liikmed plaanitavate seisukohast ning hinnata selliste riskide esinemise tõenäosust muudatustega kursis oleksid (samas ning võimalust neile reageerida (näiteks tugeva sõnumiga ministeeriumil ei ole andmeid eraldi teavitus-kampaaniatega) kavandataval üleminekuperioodil. üksikute liikmete kohta ega nende kontakte, Eelnõu seletuskirjas on mõju analüüsitud pigem nende seega saab see teavitamine olla ikkagi ühistute liikmete seisukohast, kellel õnnestub pärast üldisel kujul). üleminekuperioodi jätkata ühistupangaks kujundatud krediidiasutuses, kuigi samas on selge, et enamikku praegustest ühistutest ootab ilmselt ees kas tegevuse lõpetamine või ümberkujundamine hoiuseid mittekaasavateks ühistuteks. 18 Eelnõu mõjuanalüüs puudutab ka Finantsinspektsiooni kui Arvestatud Täiendatud eelnõu seletuskirja järelevalveasutust ning võib omada kaudset mõju ka Eesti mõjuhinnangu osa. Pangale ja Rahapesu Andmebüroole. Samas pole analüüsis lisatud sisulist hinnangut sellele, kas, kuivõrd ja kuidas mõjutab uute võimalike järelevalvatavate asutuste teke praeguste järelevalveasutuste tööd ja ressursivajadust tulevikus. 19 Eelnõu seletuskirjas on leitud, et muudatuste rakendamisel Selgitatud Seda mõju ei ole võimalik adekvaatselt otsest riigieelarvelist mõju ei ole, kuid võimalusel tuleks hinnata s.t. kas ja kui paljud tulu võiks siiski püüda hinnata või vähemalt mainida võimalusena selle riigieelarvesse laekuda või laekumata sektori ümberkujundamiste tulemusena tekkivat võimalikku jääda. majanduslikku mõju riigieelarvele läbi üldise maksulaekumise muutumise selles valdkonnas. 20 Muudatustest mõjutatud sihtrühmana on eelnõu seletuskirjas Selgitatud Ühistu liikmete kattuvuse hindamine välja toodud hoiu-laenuühistu liikmed, kuid toodud arvu eeldaks kõikide ühistute liikmete juures on jäänud täpsustamata, kas see võib sisaldada samu nimekirjade masintöötlemist, kuid kõik isikuid ka mitme erineva ühistu liikmetena. Niisamuti tuleks täna tegutsevad HLÜ-d ei ole äriregistrile selle sihtrühma puhul tuua olemasolul välja isikute hoiustatud esitanud ajakohaseid liikmete nimekirju või summade keskmised väärtused (sealhulgas ei ole teinud seda masinloetaval kujul. mediaankeskmine), andmaks parem ülevaade muudatuste Tagasisides viidatud probleemi üritatakse võimalikust mõjust ühistute praeguste liikmete finantsilisele ka eelnõuga lahendada (vt ka HLÜS § 18 lg olukorrale. 5). Eesti Panga andmetel on 2023.a teise kvartali lõpu seisuga ühel HLÜ liikmel HLÜ-s hoiustatud keskmiselt 7344,51 eurot. Mediaankeskmise leidmiseks oleks tarvis teada kõikide HLÜ-de kõikide hoiustajate hoiuste kogusummat iga liikme 136  kohta eraldi. Kui eelnõu järgmise kooskõlastusringi ajal leitakse, et mediaankeskmise väljaselgitamine on põhjendatud (arvestades ka kaasnevat HLÜ-de halduskoormuse kasvu), on eelnõu koostajad avatud seda teemat edasi arutama. 21 Eelnõuga võiks võtta järelhindamise kohustuse, mis Selgitatud Riskid suure tõenäosusega realiseeruvad sõnastatakse rakendussätetes. Eelnõuga kavandatud hiljem ja kindlal kuupäeval kontrolli muudatuste etapiviisiline rakendamine võib anda võimaluse ettenägemine ei tingi ühistute tegevuse hinnata muudatuste tegelikku turgu korrastavat mõju ka kooskõla seadusega pikemas perspektiivis. jooksvalt ning vajadusel teha sellest lähtuvalt korrektuure. Samas, vähene (väline) kontroll HLÜ-de üle ei võimalda ka hinnata, kas riskid on maandatud, sest nt likviidsusriski jm eeskirjad ei liigu ühistust välja ja seda kohustust dokumendid esitada ei ole ka võimalik seadusega HLÜ-dele panna, sest puudub riiklik asutus, kes usaldusväärselt nimetatud andmeid ja dokumente hindaks. 22 III. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Kui pärast uue valitsuse ametisse asumist menetletakse eelnõu edasi, palume saata eelnõu uuesti kooskõlastamiseks. TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET 1 TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid Teadmiseks eesmärke, milleks on hoiu-laenuühistute tegevuse suurema võetud läbipaistvuse tagamine ja hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitsmine. 2 Peame oluliseks avaldada arvamust eelnõu § 5 osas, mis Teadmiseks käsitleb reklaamiseaduse muutmist. Eelnõuga keelustatakse võetud alates 1. juulist 2023 hoiuseintresside reklaam ning lubatuks jääb hoiu-laenuühistute reklaam kui finantsteenuse reklaam. Reklaamiseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet muuhulgas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 3 Kavandatava reklaamiseaduse §-i 29 täiendatakse lõikega 37, Selgitatud Esiteks märgime, et „reklaam“ on luues järgmise kitsenduse: „Hoiu-laenuühistu reklaam, reklaamiseaduses üldmõiste, mis tuleb millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või muid järelevalveasutusel igakordselt ja tagasimakstavaid rahalisi vahendeid, ei tohi ühelgi kujul juhtumipõhiselt sisustada. Samamoodi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ tuleb reklaami mõiste igakordselt sisustada 3.1. TTJA hinnangul tekitab eelnõu sõnastus vajaduse teiste finantsteenuste osutajate poolt järelevalvemenetluse raames sisustada reklaami mõiste, avalikustatava (turundus)teabe puhul. seejärel hoiu-laenuühistu reklaam ja lõpetuseks kontrollida lisaeelduse täitmist, milleks on selline hoiu-laenuühistu Muus osas nõustume kommentaaris reklaam, millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või tooduga. Muudetud on eelnõu § 5 sõnastust. muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. 3.2. Eelnõu § 5 sõnastusest jääb ebaselgeks, kuidas talitada olukorras, kus reklaamist ei tulene sõnaselge hoiu- laenuühistu soov kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Niisamuti on ebaselge, milliste muude rahaliste vahendite peale „raha“ kaasamine on keelatud. Leiame, et eelnõu § 5 käesolevast sõnastusest võib järeldada, 137  et juhul kui hoiu-laenuühistu reklaam ei teavita soovist kaasata rahalisi vahendeid, on hoiu-laenuühistul võimalus ja ka seadusest tulenev õigus kuvada reklaamis hoiuseintressi määra. Hoiuseintressi määra sisaldava finantsreklaami tulemusena teevad tarbijad majanduslikud otsused rahaliste vahendite paigutamise osas toetudes teadmisele, et hoiu- laenuühistud pakuvad kõrgemat, ehk tarbija jaoks tulusamat, intressimäära, teadvustamata hoiu-laenuühistutega kaasnevaid kõrgemaid riske. TTJA hinnangul ei oleks sellisel juhul eelnõu muudatuse eesmärk saavutatav, milleks on hoiustajate (seal hulgas tarbijate) tõhusam kaitse. 3.3. Leiame, et keelatud peaksid olema mistahes hoiu- laenuühistute finantsteenuse reklaamid, mis sisaldavad hoiuseintressi määra. 4 TTJA hinnangul on liigne eelnõu §-s 5 sisalduv fraas „ühelgi Arvestatud kujul“, juhul, kui reklaamiseaduse § 29 lõiget 37 täiendatakse imperatiivse keeluga, mille kohaselt mis tahes hoiu- laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada hoiuseintressi määra. 5 Eelnevast tulenevalt teeb TTJA eelnõu § 5 osas Arvestatud sõnastusettepaneku reklaamiseaduse § 29 lõike 37 muutmiseks järgnevalt: „Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ 138  Justiitsministeerium [email protected] Meie 10.09.2023 nr 1.1-10.1/5751-1 Hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste esitamine täiendavalt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Täname kõiki osapooli, kes on teinud eelnõu kohta varasemalt ettepanekuid ja märkuseid. Oleme põhjendatuse korral võtnud neid arvesse (vt täpsemalt seletuskirja lõpus sisalduvat märkuste tabelit). Palume Teie seisukohta nelja nädala jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Hoiu-laenuühistu seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Hoiu-laenuühistu seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ühistegevuse Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Audiitorkogu Eesti Pank Õiguskantsleri Kantselei Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tartu Hoiu-laenuühistu Tallinna Hoiu-laenuühistu Eestihoius HLÜ Raha Hoiu-laenuühistu Kodumaa Kapitali HLÜ Intus Hoiu-laenuühistu Kambja Hoiu-laenuühistu Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu Põlvamaa Hoiu-laenuühistu Leie Hoiu-laenuühistu Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu Balti Hoiu-laenuühistu HLÜ Geldex Eesti Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu Kehtna Hoiu-Laenuühistu HLÜ E-Hoius Saaremaa Hoiu-Laenuühistu Loo Hoiu-Laenuühistu Octotron Hoiu- Laenuühistu Eesti Kapital Invest Hoiu-laenuühistu Refinance Hoiu-Laenuühistu Kindel HLÜ Rahva Hoiu-Laenuühistu Kristen Leppik 5885 1396 [email protected] 2