Kiri

Töö nr 25005240 | 12.08.2026 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering Seletuskiri ja joonised Tallinn 2025–2026 Malle Alvela | detailplaneerija Tiina Born | joonestaja Goldman OÜ | planeeringu koostamisest huvitatud isik Kuusalu Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja Sisukord I SELETUSKIRI .................................................................................................................................................. 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ..............................................................................5 2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ................................................................................................... 6 2.1. Planeeringuala kirjeldus ...................................................................................................................... 6 2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus ....................................................................................................... 6 2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .................................................................... 7 2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused ................................................................ 8 2.5. Eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemused ............................................................................. 8 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .............................................................................. 10 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................................................... 10 3.2. Krundi ehitusõigus .............................................................................................................................. 10 3.3. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus........................................................................... 10 3.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ................................... 10 3.5. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 11 3.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ............................................................................................... 12 3.6.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi........................................................................ 12 3.6.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus ...................................................................................................... 13 3.6.3. Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 13 3.6.4. Soojavarustus ................................................................................................................................... 13 3.7. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine............................................................................... 13 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................... 14 3.9. Keskkonnatingimuste seadmine ....................................................................................................... 15 3.9.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine........................................................................................... 15 3.9.2. Jäätmed ............................................................................................................................................. 15 3.9.3. Energiatõhusus ................................................................................................................................ 15 3.9.4. Radoon .............................................................................................................................................. 16 3.9.5. Insolatsioon ...................................................................................................................................... 16 3.9.6. Müra ja vibratsioon.......................................................................................................................... 16 3.10. Servituudi seadmise vajadus ja kitsendused .................................................................................. 17 3.11. Planeeringu elluviimine ..................................................................................................................... 17 3.11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ................................... 17 3.11.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ............................................................................................ 18 II JOONISED .................................................................................................................................................... 19 III LISAD ......................................................................................................................................................... 20 IV KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ....................................................................................................................... 21 V MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................23 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 5 I SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Kuusalu Vallavalitsuse 12.09.2024 korraldus nr 238 detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta. Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks ning elamumaa sihtotstarbe määramine. Planeeritava kinnistu suurus on 2 416 m 2 (vastavalt Maa- ja Ruumiameti 30.07.2026 andmetele). Alusdokumentatsioonina on asjakohases sisus kasutatud järgmisi dokumente:  „Harju maakonnaplaneering 2030+“ (kehtestatud 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78);  „Kuusalu valla üldplaneering“ (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68);  „Valkla küla Pärtli kinnistu detailplaneering“ (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 28.04.2005 otsusega nr 31);  „Kuusalu valla arengukava 2023 – 2028“ (kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 13.12.2023 määrusega nr 27 „Kuusalu valla arengukava ja eelarvestrateegia“);  Planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ning moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. 6 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1. Planeeringuala kirjeldus Planeeringualaks on Pärtli tee 1 kinnisasi (kt 35201:001:0356) pindalaga 2 416 m 2. Tegemist on 100% ärimaaga. Kinnisasi on hoonestamata. Planeeringuala piirneb Kiiu-Kaberneeme teega (tee nr 11266), Pärtli teega (kt 35201:001:0355), läänest Kivimäe kinnisasjaga (kt 35201:001:0131) ja põhjast Pärtli tee 3 kinnisasjaga (kt 35201:001:0357). Kivimäe kinnisasja näol on tegemist maatulundusmaaga ning Pärtli tee 3 puhul elamumaaga. Planeeringualale (välja arvatud ligikaudu 4 m2 suurune kinnisasja kirdenurk) ulatub Valkla oja kalda piiranguvöönd (vastab üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu piiranguvööndile). Kiiu- Kaberneeme tee poolsele kinnisasja osale, ligikaudu 6-9 meetri laiusele alale ulatub Valkla oja ehituskeeluvöönd. Ligikaudu pooles ulatuses asub planeeringuala Kiiu-Kaberneeme tee (tee nr 11266) avalikult kasutatava tee kaitsevööndis. Kinnisasi on suuremas osas kaetud isetekkelise puistuga, mis koosneb peamiselt hariliku vahtra ja hariliku saare noortest isenditest. Väärtuslikku kõrghaljastust on planeeringualal minimaalselt ning valdavalt on tegu perspektiivse väärtusliku kõrghaljastusega. Planeeringuala lääneosas on valdavaks puuliigiks harilik saar ning idaosas harilik vaher. Pärtli tee 1 kinnisasjal on sõlmitud liitumisleping Elektrilevi OÜ-ga. Samuti on kinnisasja piiril ala kirdenurgas ühisveevärgi liitumispunkt. Telekommunikatsiooni liitumist ei ole. Kinnisasja lõunapoolses osas asub Elektrilevi OÜ õhuliini mast koos mastitõmmitsate või tugedega ning alal jooksevad alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x120+95 ja A-4x35 ning elektrimaakaabelliin AXPK.4x240. Planeeringualal ei esine loodusvarasid ega kultuurimälestisi. Alal ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, vääriselupaika, kaitseala ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Planeeringuala olemasolev olukord on kujutatud joonisel nr 3. 2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus Planeeringuala asub Kuusalu vallas Valkla külas. Asukohaskeem on esitatud joonisel nr 1. Planeeringuala jääb 28.04.2005 Kuusalu Vallavolikogu poolt kehtestatud Pärtli kinnistu detailplaneeringuga loodud elamupiirkonna äärealale. Planeeringuga on elamualale ette nähtud minimaalselt 3 600 m2 suurused krundid, kuhu on lubatud rajada kuni kaks hoonet, mille suurim lubatud korruselisus on kaks ja maksimaalselt 250 m2 ehitisealuse pindalaga (põhihoone ja abihooned kokku) hoonet. Erinevatel kruntidel paiknevate hoonete omavaheline kaugus peab olema vähemalt 30 meetrit. Kehtiva planeeringuga on ette nähtud, et hooned peaks lahendama Põhja-Eestile iseloomulikku mereäärset elamuarhitektuuri silmas pidades. Sobivaks elamutüübiks on märgitud hele naturaalsest materjalist välisviimistlusega tänapäevane elamu, mille üheks ilmekaks elemendiks võiks olla näiteks lääne- või lõunaküljele jääv klaasitud veranda. Hoonete eelistatud välisviimistlus on heledates toonides värvitud puitlaudis. Katusekalle peaks jääma vahemikku (10)25-45 kraadi. Arhitektuursel kaalutlusel on võimalikud ka ühepoolse kaldega katused. Katuse harjajooned on soovitatav suunata paralleelseks siseteedega. Planeering on suures mahus ellu viidud ning enamik moodustatud kinnisasju on ka hoonestatud. Väiksemad (sh väiksemad kui kehtiv üldplaneering lubab) planeeritud krundid asuvad Pärtli teest ida suunas ning on suurusega 2 610 m2 ja 3 078 m2 ning on samuti hoonestatud. Hoonestatud kinnisasjadel on ühepereelamud ning üks kuni mitu abihoonet koos väiksemate rajatistega. Olemasolevad ühepereelamud on kas kelp- või viilkatustega, risti või põiki siseteedega ning pigem moodsa arhitektuuriga. Kehtiva planeeringu alale ehitatud hoonestus ei moodusta ühtset tervikut ning hooned on pigem eriilmelised. Välisviimistluses on kasutatud nii laudist kui ka krohvi. Heledate hoonete vahel asub ka tumeda fassaadiga hooneid. Kinnisasjadele on paigutatud ka päikesepaneele Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 7 nii katustele kui ka maapinnale. Piiretest on piirkonnas kasutusel võrkaiad, võrkaiad koos hekkidega, horisontaalse ja vertikaalse ning erineva läbipaistvusega laudisega puitaiad. Planeeringualast teisele poole Kiiu-Kaberneeme teed jääb Vesiveski kinnisasi, mis on 100% maatulundusmaa ning millel paiknevad muinsuskaitsealused kinnismälestised Valkla mõisa vesiveski, 19.-20. saj. (reg nr 2896) ja Valkla mõisa park, 18.-20. saj. (reg nr 2887). Kinnismälestiste kaitsevöönd planeeringualale ei ulatu. Lähim lasteaed asub Kiiu alevikus (Kiiu Kiigepõnni Lasteaed ca 6 km) ning lähim kool Kuusalu külas (Kuusalu Keskkool ca 7 km). Lähimaks kaupluseks on Valkla kauplus, mis asub ca 600 meetri kaugusel. Suuremad kaubandusasutused jäävad Kuusalu alevikku. Lähimad bussipeatused on Valkla mõis ja Mutionu, mis on vastavalt ca 650 ja 850 meetri kaugusel. Skeem 1. Vaade planeeringuala mõjualale lõuna poolt. Planeeringu ala umbkaudne asukoht on tähistatud punase joonega. (Aluspilt: Maa- ja Ruumiamet, kaldaerofoto 2024-04-30) 2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele Detailplaneeringu alal on planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline planeerimisdokument „Kuusalu valla üldplaneering“ (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68). Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 on kehtestatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“. Kuna maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel ja Kuusalu valla üldplaneering on kehtestatud varem kui maakonnaplaneering, siis lähtutakse strateegiliste planeerimisdokumentide vastavuse hindamisel ka maakonnaplaneeringust. „Kuusalu valla üldplaneeringu“ kohaselt asub planeeringuala perspektiivsel hajaasustusega elamualal (vt skeem 2), kus minimaalseks elamukrundi suuruseks on määratud 3 600 m2. 8 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering Skeem 2. Väljavõte „Kuusalu valla üldplaneeringu“ maakasutuskaardist. Planeeringu ala on tähistatud punase ringiga. Planeeringuala paikneb kehtestatud „Valkla küla Pärtli kinnistu detailplaneeringu“ alusel moodustatud kompaktsel elamualal. Käesoleva planeeringuga ei kavandata moodustada uut krunti, vaid plaanitakse muuta olemasoleva Pärtli tee 1 kinnisasja maakasutuse sihtotstarvet: ärimaast elamumaaks. Planeeringuala lähiümbruses on samuti olemasolevaid ning hoonestatud elamumaa sihtotstarbelisi kinnisasju, mille suurus jääb alla 3 600 m2. Selle tõttu ei muuda olemasoleva Pärtli tee 1 krundi elamumaa sihtotstarbesse määramine piirkonna väljakujunenud katastriüksuste struktuuri oluliselt. Samuti ei ületa kinnisasja hoonestamine eluhoonetega ärimaa sihtotstarbega kinnisasja mõjusid ning arvestab üldplaneeringus toodud naaberkinnistute hoonestusalade 30-meetrise vahemaa nõuet. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub „Valkla küla Pärtli kinnistu detailplaneering“ Pärtli tee 1 kinnistu osas kehtetuks. Käesolev detailplaneeringu lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga määratud maakasutusega ning arvestab üldplaneeringus toodud põhimõtteid ja nõudeid. 2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ärimaa sihtotstarbega kinnisasja muutmine elamumaaks ning vastava ehitusõiguse määramine. Planeeringulahenduse elluviimine tihendab olemasolevat hoonestusstruktuuri ning kasutab ära välja kujunenud taristut ja juurdepääse, säilitades piirkonnale omased krundisuurused ja hoonestuslaadi. Uushoonestus on planeeritud olemasoleva jätkuna, toetades elukeskkonna sidusust ja järjepidevat arengut, arvestades sealjuures kehtiva üldplaneeringu põhimõtteid. „Kuusalu valla arengukava 2023-2028“ järgi on valla missiooniks olla kodu aktiivsele inimesele. Missiooni selgituseks on tervikliku elukeskkonna väärtustamine ja loomine. Käesolev planeeringu lahendus aitab nimetatud missiooni täita, tihendades olemasolevat ja toimivat elukeskkonda ning kasutades ära juba loodud taristu, vähendades sellega vajadust uute eluasemete loomisel looduskeskkonda koormata. Sama arengukava järgi on Kuusalu valla üheks väärtuseks hoolivus, mis väljendub inimeste, pärandkultuuri ja looduse väärtustamises. 2.5. Eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemused Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek kestis kuni 22.04.2026. Väljapaneku ajal vallavalitsusele kirjalikke arvamusi ei esitatud. Kuusalu Vallavalitsuse planeeringute komisjon tutvus eskiisiga ja esitas märkused, millega planeeringulahenduse väljatöötamisel on arvestatud: Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 9  korrigeeriti hoonestusala kaugust vastavalt üldplaneeringule;  arvestati piirkonnas kehtiva maksimaalse hoone kõrgusega (7,5 m);  täpsustati väiksemate ehitiste rajamise tingimused ning määrati piirdeaia lahendus;  kavandati Kiiu–Kaberneeme maantee äärde perspektiivse kergliiklustee servituudi vajadusega ala. 10 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega ei kavandata kinnisasja piiride muutmist või selle kruntideks jaotamist. Olemasolevale ärimaa sihtotstarbega kinnisasjale määratakse elamumaa sihtotstarve 1 ehk detailplaneeringu kohaseks krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse üksikelamu maa (EP) 2. 3.2. Krundi ehitusõigus Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4. Ehitusõiguse kohaselt nähakse pos 1 ette üksikelamu ja selle abihoonete ehitamine. Ehitusõiguses toodud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on määratud kokku üksikelamule ja abihoonetele. Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (üksikelamul kuni 7,5 m, abihoonel kuni 6 m) on määratud maapinnast. Ehitusõiguse alusel kavandatud ehitusloakohustuslikud hooned tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piires. Abihooneid on lubatud ehitada kogu planeeritud hoonestusala piires. Elamu rajamine teekaitsevööndisse ei ole lubatud. Ehitusloakohustusega hooned (sh 20-60 m2 ehitisealuse pinnaga) on lubatud vaid hoonestusala piires. Rajatisi, mis ei vaja ehitusluba (nt kiik, liivakast jms), võib rajada ka hoonestusalast väljapoole, kuid jälgida tuleb üldisi ohutusreegleid. Kui rajatis või ehitis soovitakse rajada või ehitada maantee kaitsevööndisse, tuleb see kooskõlastada Transpordiametiga. Lisaks on hoonestusalale või väljapoole seda lubatud rajada üks kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ehitis, mille ehitisealust pinda ei arvestata ehitusõigusega määratud 250 m 2 hulka (nt kasvuhoone), tingimusel, et tagatud on seadusest tulenevad nõuded, see on rajatud väljapoole teekaitsevööndit ning servituudi vajadusega alasid ning selle kõrgus ei ületa abihoonete lubatud kõrgust. Elamukrundi hoonestusala piiritlemisel on lähtutud teisel pool Kiiu-Kaberneeme teed asuva Valkla oja kalda ehituskeeluvööndi piirist ning olemasoleva elektri õhuliini kaitsevööndi ulatusest. Lisaks on arvestatud, et tagatud oleks kehtiva üldplaneeringu kohane 30 meetrine vahemaa naaberhoonestusaladega kehtivas detailplaneeringus. Maanteepoolses osas on hoonestusalal samuti hoitud 15 meetri piiri krundipiirist, kuid arvestatud on ka tehnovõrgu kaitsevööndi ulatusega. Planeeritud hoonestusala on määratud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus valida hoonestuse paiknemist ja kuju. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4. 3.3. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritud elamukrundile on kavandatud eraomandis olevalt Pärtli teelt (kt 35201:001:0355). Pärtli teel kõnniteed ja kergliiklusteed puuduvad. Pärtli tee näol on tegemist alal kehtiva detailplaneeringu realiseerimisel rajatud elamukrunte teenindava teega. Täpne juurdepääsu asukoht nähakse ette ehitusprojektis. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta3. 3.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused 1 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 2 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 3 Linnatänavate standard EVS 843:2016, elamute parkimisnormatiiv „uus“ ja „väike-elamute alal“ Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 11 Planeeritud hoonestus peab olema piirkonda sobiv ja ümbritsevat keskkonda arvestav, kaasaegne ning kõrgetasemeline. Elamukrundi hoonestuse olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:  Korruselisus: üksikelamul kuni kaks maapealset korrust, abihoonetel kuni üks maapealne korrus;  Katusetüüp: kaldkatus;  Katusekalle: 25-45 kraadi. Arhitektuurselt põhjendatud ühepoolse kaldega katuse korral on lubatud väiksem kalle, kuid mitte alla 10 kraadi;  Katusekatte materjalid: plekk, kivi, asbestivaba eterniit jm katusetüübile ning projekteeritud katusekaldele sobivad materjalid;  Välisviimistlus: piirkonda sobivad ja kvaliteetsed materjalid (laudis, betoon, krohv jmt). Domineeriv arhailine ümarpalgi kasutus ei ole lubatud;  Üksikelamu peab paiknema piirneva juurdepääsutänava poolse külje suhtes risti või paralleelselt. Abihoonete paiknemine on vaba;  ± 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus;  Ehitatavad hooned peavad omavahel stiililt sobima. Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud hoonete katuste või fassaadide tasapinnas ning maapinnal. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad) või maapinnale rajades paigutada hoonetega sobivalt ning vältida korrapäratult eraldiseisvaid päikesepaneele. Ehitusprojektis tuleb kajastada ehitustööde ajal vajalike ajutiste ehitiste paiknemine. Ajutised ehitised on valla nõusolekul lubatud püstitada vaid ehitustegevuse ajaks ning juhul, kui on väljastatud põhihoone (ehk elamu) ehitusluba. Õhksoojuspumpade kasutamisel tuleb seadmete välisosad paigutada hoone arhitektuuriga kooskõlas, tagades fassaadi esteetika säilimise. Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama, et võimalik tekkiv vibratsioon ei kahjustaks ümbritsevaid hooneid. 3.5. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise kohustust üksikpuu või põõsana, st projekteerimisel on lubatud kavandada puude ja põõsaste likvideerimine vastavalt hoonestuse kontseptsioonile (asendiplaanilisele lahendusele). Planeeringu joonistel märgitud võimalik likvideeritav haljastus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti käigus. Projekteerimisel tuleb võimalusel hoonestuse asukoha valikul arvestada maksimaalselt olemasoleva perspektiivse väärtusliku kõrghaljastuse säilimisega. Haljastuse minimaalne osakaal elamukrundil peab olema vähemalt 20%, kusjuures kõrghaljastuse osakaalu arvestatakse täiskasvanud puude võraprojektsioonide alusel. Planeeringuala hooldamisel tuleb lähtuda valla heakorra eeskirjas sisalduvatest nõuetest. Elamukrunt on lubatud piirata piirdeaia või hekiga. Piirdeaia rajamise soovil on tänavapoolse piirdeaia suurim lubatud kõrgus maapinnast 1,4 m (ei kehti haljaspiiretele). Tänavapoolne piirdeaed lahendada hoone arhitektuuriga kooskõlas (v.a haljaspiirete korral). Naaberkinnisasjade vahelise piirdeaia lahendus tuleb omanikel omavahel kooskõlastada ning paigaldamine toimub naabri nõusolekul. Piirdeaed ei tohi takistada tehnovõrkude teenindamist ega perspektiivse kergliiklustee rajamist. Kõrvalmaantee 11266 Kiiu-Kaberneeme tee teekaitsevööndisse piirdeaia rajamisel tuleb see kooskõlastada Transpordiametiga. Rajatav aed ei tohi vähendada nähtavust, ohustada liiklust ega takistada teehooldust (sh talihooldetöödel). Maapinna kohandamine (sh tõstmine) on lubatud hoone rajamiseks vajalikus ulatuses, kuid mitte kõrgemaks kui hoonestusala asukohas asuv praegune kõrgeim maapind. Maapinna tõstmine on lubatud hooviala astmeliseks kujundamisel (võimaldab rikkalikumaid lahendusi, sh luua 12 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering maastikukujundamise kaudu erinevaid sademevee lahendusi). Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkinnisasjadele ega tee alale. 3.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad . . . Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustus Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks OÜ Kuusalu Soojus tehnilised tingimused nr 039/26 (välja antud 08.06.2026, kehtivad kuni 01.07.2027). Planeeringuala piirneb idast Pärtli teega, kus paikneb olemasolev ühisveevärgitorustik. Planeeritud krundile pos 1 on kavandatud liitumine ühisveevärgiga Pärtli teel paiknevalt PE110 veetorustikult. Liitumispunktiks on maakraan DN25, tähisega MK-21 (vt joonis 4). OÜ Kuusalu Soojus lubatud veevõtt on kuni 5 m³/d ning 1 m³/h. Vastavalt tehnilistele tingimustele rajatakse uued torustikud kinnistu omaniku poolt ning rajatavad torustikud peavad jääma kinnistu piiresse. Maa-alune torustik peab olema paigaldatud tihendatud liivaalusele ja paigalduse minimaalne sügavus külmumise vältimiseks on 1,8 m. Veemõõdusõlmed peavad paiknema külmumise eest kaitstud ligipääsetavas kohas. Veearvesti ees peab olema sulgeseade (kraan). Veearvesti järel peab olema sulgeseade ja tagasilöögiklapp. Tagasilöögiklapi olemasolul soojaveeboileri töötamisel tõuseb hoone veevärgis rõhk, milleks on vaja paigaldada rõhu stabiliseerimiseks paisupaak vm. tehniline lahendus. Enne liitumist sõlmida OÜ-ga Kuusalu Soojus liitumisleping ja enne vee kasutamise algust teenusleping (lepingute projektid koostab OÜ Kuusalu Soojus). Reovee ärajuhtimine Planeeringu ala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Vastavalt OÜ Kuusalu Soojus tehnilistele tingimustele tuleb reovee kogumiseks rajada kinnine kogumismahuti. Prognoositav reovee hulk on planeeringualal ca 0,5 m3/d. Kogumismahuti täpne asukoht määratakse hoone projekteerimisel. Orienteeruv asukoht on näidatud joonisel 4. Reoveemahuti tühjendamiseks tuleb sõlmida vastav leping Kuusalu vallas nimetatud teenust pakkuva ettevõttega. Konkreetne reovee käitlemise lahendus täpsustub hoone projekteerimisel. Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitatav võtta paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu. Planeeringuga on ette nähtud perspektiivne reoveekanalisatsiooni trass, vastavalt „Valkla küla Pärtli kinnistu detailplaneering“ (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 28.04.2005 otsusega nr 31) tehnovõrkude lahendusele. Sademevesi Kuna suuri kõvakattega pindu alale ei planeerita, puudub vajadus sademeveekanalisatsiooni rajamiseks. Sademevesi on võimalik lahendada lokaalselt omal maaüksusel immutades. Katusepindadelt on sademevesi soovitatav kokku koguda ja suunata kogumismahuti(te)sse nt kastmisveeks. Võimalikest valingvihmadest tuleneva äkilise ja suure sademete hulga lahendamiseks on soovitatav katusepindade ja võimaliku parkimisala sademeveed lahendada looduslähedaste lahendustega ja läbi maastikukujunduse, kasutades näiteks imbpeenraid või vihmaaedu. Sademevee juhtimine naaberkatastriüksustele ja tehnovõrkude kaevude hooldusalale on keelatud. Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 13 . . . Elektrivarustus. Välisvalgustus Planeeringualal on olemas elektrivarustuse liitmis- ja jaotuskilp. Hoonete elektrivarustus tagatakse olemasolevast liitumis- ja jaotuskilbist, mille asukoht on näidatud joonisel 4. Planeering ei hõlma olemasoleva tänavavalgustuse muudatusi. Krundisisene välisvalgustus (nt hoone ümbruse ja sissesõiduteede valgustus) lahendatakse omaniku enda soovide kohaselt jälgides, et valgustuslahendused oleksid võimalikult energiasäästlikud, säilitaksid maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavuse ja tekitaksid minimaalset häiringut elusloodusele ja elanikele. Selleks on võimalik kasutada n-ö sooja valgustust (kollane ja soojalt valge valgus), ülevalt alla suunatud valgustust, madalaid valgusallikaid, valgustusandureid ning reguleerida valgustus minimaalsele võimsusele jmt. Võimalusel lähtuda põhimõttest, et valgustatakse ainult vajalikku ala, vajalikul ajal ja vajaliku tugevusega. . . . Telekommunikatsioonivarustus Telekommunikatsioonivarustuse (sidevarustuse) lahenduse koostamisel on aluseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5888 (väljastatud 28.06.2026 ning kehtivad kuni 29.06.2027). Krundi pos 1 liitumispunktiks on ELASA sidekapp 056J03, milles kaablimuhv 056M05. Liitumise rajamiseks on vastavalt tehnilistele tingimustele ette nähtud sidekaevu 056YK19 paigaldamine, mille põhimõtteline asukoht on näidatud joonisel 4. Täpne lahendus selgitatakse tööprojekti staadiumis. Detailplaneeringuga on ette nähtud sideehitiste põhimõttelised asukohad (vt joonis 4). Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ELASA väljastatud tehniliste tingimustega (vt III osa, lisa 2 „Tehnilised tingimused“). . . . Soojavarustus Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Planeeringualal lahendatakse soojavarustus lokaalselt, kasutades keskkonnasäästlikke küttelahendusi. Võimalike lahendustena on ette nähtud vedel- või tahkeküttel põhinevad süsteemid ja soojuspumbad (sh maaküte) ning taastuvenergia kasutamine ja muud projekteerimise ajal tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud lahendused. Täpne küttelahendus selgub projekteerimise käigus. Võimalusel rakendada mitme kütteallika kombinatsioon, et tagada soojavarustus ka ühe süsteemi (ajutise) mittetoimimise korral (nt elektrikatkestuste ajal). Maaküttelahenduse kavandamisel tuleb arvestada põhjavee kaitse ja kvaliteedi säilitamise kohustusega. Horisontaalse maakütte kavandamisel vältida sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastuse rajamist kollektori alale, kuna see võib kahjustada torusid ja takistada süsteemi toimimist. Maaküttekollektor ei tohi asuda krundipiirile lähemal kui 2 meetrit. 3.7. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Planeeritud ehitise kasutamise otstarbe alusel jääb planeeritud hoonestus määruse nr 17 lisa 1 alusel I kasutusviisi alla (elamud). Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. I kasutusviisiga hoone (elamud) veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast 14 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering hooneni saab vedada sirgjooneliselt (ei saa kasutada linnas ja alevis). I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:  ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;  erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;  erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;  eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta. I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonetest vähemalt 8 m kaugusele ja lubatud on suuremate kui 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete ehitamine, mis tähendab, et läheduses peab asuma veevõtukoht veekogusega vähemalt 30 m³. Veevõtukoht peab paiknema eelkirjeldatud kaugustel (200 m mõõdetuna mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid). Lähim olemasolev hüdrant, kust on võimalik tagada tuletõrjeveevarustus 10 l/s 3 tunni jooksul, asub 11266 Kiiu-Kaberneeme tee kinnistul Vahtra kinnistu juures (vt joonis nr 2). Planeeritud krunt asub nimetatud hüdrandist vähem kui 200 meetri kaugusel (mõõdetuna mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid), mis tähendab, et täiendavat veevõtukohta rajada ei ole vaja. Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks TP3. Lubatud on ka kõrgema tuleohutusklassiga hoonete projekteerimine. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle 0,5 m eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 250 m2. Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt Pärtli teelt. 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamise põhimõtted on koostatud varasemate ruumilise planeerimise juhendmaterjalide ja praktika alusel. Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab vähendada kuritegevust ja kuriteohirmu, mistõttu on soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust. Hoone ümbruses on soovitatav kasutada liikumisanduriga valgusteid, mis suurendavad nähtavust ja turvatunnet. Valgustus peaks olema ühtlane ning välistama varjulised alad hoone vahetus läheduses. Eramaa selgeks eristamiseks on kavandatud piirdeaiad ja/või haljaspiirded. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale, sh kvaliteetseid uksi, aknaid ja lukke. Krundi üldilme ja korrashoid on samuti oluline: hoida territoorium puhtana, eemaldada kiiresti sodistus ja kahjustused ning teostada vajalikud hooldus- ja parandustööd. Hästi hooldatud keskkond loob turvalisema ja kontrollitud mulje. Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 15 Soovitatav on kasutada videovalvesüsteemi. Videovalve seadmed tuleks paigutada nähtavatesse kohtadesse ning tähistada vastava teabega. 3.9. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte ega tegevusi, mille puhul oleks vajalik keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, kui järgitakse detailplaneeringus sätestatut ja krundi igakordsed omanikud peavad kinni kehtivatest nõuetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud (nt müra, tolm, pinnase häiringud) on ajutised ja ilmnevad peamiselt ehitustööde ajal. Nende ulatus on piiratud planeeringualaga ja selle vahetu mõjupiirkonnaga. Keskkonnatingimuste järgimisel tuleb silmas pidada järgmist:  Haljastuse säilitamine ja täiendamine: säilitada olemasolev perspektiivne väärtuslik kõrghaljastus maksimaalses ulatuses. Uute istutuste puhul eelistada piirkonnale omaseid liike.  Sademevee juhtimine: sademe- ja drenaaživesi tuleb juhtida krundisiseselt immutusaladesse või kogumismahutitesse. Vältida tuleb vee suunamist naaberkinnisasjadele või avalikele aladele.  Ehitusmüra ja tolmu piiramine: ehitustööde ajal tuleb kasutada mõjude leevendamise meetmeid, sh vältida töid öisel ajal ning vajadusel rakendada tolmutõrjet.  Valgusreostuse vältimine: kasutada suunatud ja energiasäästlikku välisvalgustust, soovitatavalt liikumisanduritega. Välistada valgustus, mis levib häirivalt naaberkinnisasjadele või looduslikesse kooslustesse.  Energiapuuraukude või muude põhjaveekihti mõjutada võivate rajatiste kavandamisel tuleb tagada põhjavee kaitse. Planeeringualal tuleb rakendada meetmeid, mis aitavad säilitada piirkondlikku keskkonnaseisundit ja tagada säästlik maakasutus vastavalt kehtivatele keskkonnakaitse põhimõtetele. . . . Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti andmetel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritud ühisveevärgiga liitumise ning reovee kogumiseks kavandatud lekkekindla kogumismahuti nõuetekohase rajamise ja kasutamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ega pinnavee seisundile. Kui rajatakse maaküttesüsteem, tuleb järgida põhjavee kaitse nõudeid ning tagada, et tegevus ei kahjustaks vee kvaliteeti ega hüdrogeoloogilist tasakaalu. . . . Jäätmed Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti. Eramajade puhul on kohustuslik omada vähemalt segaolmejäätmete kogumismahutit. Biojäätmeid tuleb koguda eraldi ning anda üle jäätmevedajale või kompostida oma krundi piires. Muud liigiti kogutavad jäätmed, mida jäätmevedajale ei soovita üle anda, tuleb viia jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse. . . . Energiatõhusus Energiatõhususe nõuded on sätestatud Euroopa Liidu direktiivis (EL) 2024/1275 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, mis määrab hoonete energiatõhususe miinimumnõuded. Uute elamute projekteerimisel tuleb järgida kehtivaid energiatõhususe miinimumnõudeid ning pöörata tähelepanu energiasäästlikkusele ja võimalusele kasutada kohalikke energiaallikaid. Projekteerimisel tuleb näha ette lahendused hoone energiatarbe vähendamiseks, näiteks soojuspidavate ehituskonstruktsioonide, tõhusa ventilatsiooni ja automaatikasüsteemide kaudu. 16 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering Projekteerimisel tuleks kaaluda taastuvenergia kasutamise võimalusi (nt maaküte, õhk-vesi soojuspumbad, päikesekollektorid ja päikesepaneelid). Päikesepaneelide ja muude taastuvenergia seadmete kasutamisega seotud arhitektuurilised ja tehnilised tingimused on esitatud peatükis 3.4. . . . Radoon Eesti Geoloogiateenistuse koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt on planeeringualal radoonirisk kõrge või väga kõrge (andmed seisuga märts 2026). Elamute siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, järgides nõudeid ja juhiseid, mis on toodud standardis EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Kui projekteerimise käigus ilmnevad täiendavad asjaolud, mis võivad suurendada radooniriski, on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda radooniuuringu läbiviimist ja ehituslike meetmete kavandamist. Radoonikaitse meetmete vajadus selgub hoonete projekteerimisel. . . . Insolatsioon Insolatsiooni tagamiseks tuleb lähtuda ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendist4 ning standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes. Vastavalt juhendile peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini, arvestuse ühikuks on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on ±5 minutit. Planeeritavate hoonete ehitisealuse pinna suhe krundi pindalaga (täisehitus) ja lubatud maksimaalne hoonete kõrgus võimaldavad rajada hoonestuse, mille puhul on võimalik tagada normatiivne insolatsioon. Projekteerimisel tuleb järgida eespool nimetatud juhendit ja standardit, et tagada hoonetes piisav loomuliku valguse olemasolu. . . . Müra ja vibratsioon Planeeringuala asub väljakujunenud elamuala äärealal. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00–19.00. Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest ei ole eeldada, et planeeritaval elamukrundil ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse ühe uue üksikelamukompleksi rajamisega liikluskoormus tuntavalt 4 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 17 ka olemasolevatele elanikele, mis tähendab, et liiklusmüra piiramise meetmed planeeringualal välisõhus ei ole vajalikud. Vaadeldavate liikluskoormuste korral ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusalal võimalik tagada, mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks planeeringuga ei seata. Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 toodud normtasemeid. Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala naaberkinnisasjadel asuvad elamukompleksid, tuleb ehitustöödest põhjustatud müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmisi töövõtteid:  Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00-18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus));  Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;  Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele;  Ehitustransport peab olemasolevatel tänavatel rangelt järgima lubatud sõidukiirust, soovitatavalt peaks sõitma lubatust väiksema kiirusega, et vähendada ohte kergliiklejatele. 3.10. Servituudi seadmise vajadus ja kitsendused Planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb vajaduse korral näha ette võrguvaldajate kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutusõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses. Perspektiivse jalg- ja jalgrattatee rajamise võimaldamiseks on Kiiu-Kaberneeme tee äärde määratud perspektiivne jalg- ja jalgrattatee servituudi vajadusega ala. 3.11. Planeeringu elluviimine . . . Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu elluviimisega ei ole oodata olulisi negatiivseid keskkonna, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid, kuna tegemist on juba väljakujunenud elamupiirkonnaga. Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub üks elamukompleks, mis paikneb olemasoleva hoonestuse kõrval ja on kooskõlas piirkonna üldise arenguloogikaga. Ühe hoonekompleksi lisandumisega ei ole ette näha märkimisväärset liikluskoormuse suurenemist. Ajutiselt võib esineda mõningast häirivamat liikluskoormust ehitusperioodil. 18 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering Positiivse mõjuna saab välja tuua juba toimiva elurajooni tihendamist, mis võimaldab olemasoleva tehnilise taristu ja juurdepääsude tõhusamat kasutust ning on kooskõlas otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega. Väljakujunenud elamupiirkonna omase struktuuri maksimaalne kasutamine toetab säästlikku ja kestlikku ruumiarengut ning aitab vähendada valglinnastumise survet. Planeeringualal ei esine kõrge loodusväärtusega alasid ega objekte, mistõttu ei ole oodata olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Kuigi planeering muudab ruumilist keskkonda, ei ole ühe uue elamukompleksi lisandumine olemasolevate elamute kõrvale keskkonnamõjude mõttes märkimisväärne. Säilitades maksimaalselt olemasolevat perspektiivset väärtuslikku kõrghaljastust, toetab see elurikkust ja loob looduslähedasemat elukeskkonda. Arvestades Valkla mõisapargi ja -mõisakompleksi lähedust ning piirkonna olemasolevat hoonestusstruktuuri, kus Pärtli tee 1 kinnistuga samal pool teed paiknevad elamukrundid, on ühe täiendava elamu ehitamine ruumilise ja kultuurilise konteksti suhtes vähese mõjuga. Võrreldes planeeritava elamumaaga, tooks ärifunktsioon tõenäoliselt kaasa suurema muutuse piirkonna kasutusviisis ja ruumilises iseloomus ning seeläbi ka potentsiaalselt tugevama mõju kultuurilisele keskkonnale. Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku nantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. . . . Planeeringu elluviimise tegevuskava Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahju kolmandatele isikutele ja osapooltele. Selle tagamiseks tuleb ehitustegevuse planeerimisel ja teostamisel arvestada, et kavandatav hoonestus ei piiraks ega kahjustaks naaberkinnisasjade kasutusvõimalusi ei ehitamise ega hilisema kasutamise faasis. Ehitamise või kasutamise käigus tekkinud kahju eest vastutab maaüksuse igakordne omanik, kelle tegevusest kahju tulenes. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate projekteerimisnormide, ehitusseadustiku ning hea projekteerimistavaga. Planeeringu elluviimisega seotud kulud, sealhulgas need, mis jäävad küll planeeringualast väljapoole, kuid on funktsionaalselt planeeringu realiseerimisega seotud (nt juurdepääsuteed, tehnovõrkude ühendused jms), katab planeeringu elluviimisest huvitatud isik. Planeeringu elluviimisel tuleb koos elamu rajamisega välja ehitada selle kasutamiseks vajalik juurdepääs ning tehnovõrgud ja -rajatised. Planeeringulahendus ei kohusta korraga välja ehitama kõiki ehitusõiguses määratud hooneid, st abihooneid võib ehitada ja haljastust rajada ka hilisemates etappides. Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 19 II JOONISED 1. Situatsiooniskeem 2. Kontaktvööndiskeem 3. Tugiplaan 4. Põhijoonis tehnovõrkudega 20 Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering III LISAD 1. Topo-geodeetiline alusplaan 2. Tehnilised tingimused Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 21 IV KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL Jr nr Kooskõlastav Kooskõlastuse/ Kooskõlastuse/arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Planeerija märkused kooskõlastaja organisatsioon arvamuse ja/ või märkus tingimuste täitmise kohta kuupäev ja nr TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD RIIGI- JA VALITSUSASUTUSED Valkla küla Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneering 23 V MENETLUSDOKUMENDID 1. 2024.08.12 Algatamise taotlus; 2. 2024.09.12 Algatamise korraldus nr 238 + lähteülesanne (Kuusalu Vallavalitsus); 3. …  TINGMÄRGID KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED planeeringuala piir Hoonete Maa Suletud ol ol katastriüksuse piir Hoonete brutopind suurim Hoonete Hoonete kasutamise suurim lubatud katastri- Planeeritud plan. hoonestusala piir lubatud suurim suurim sihtotstarve kõrgus üksuse parkimiskohtade arv ehitisealune lubatud lubatud arv ja osakaalu Maa kasutamise sihtotstarve ja Krundi maapinnast, haljasala POS pind, korruselisus krundil protsent osakaalu protsent sihtotstarvete planeeritud [m] NR [m² ] (detail- kaupa, [m²] suurus, [m²] (katastriüksuse liikide kaupa) perspektiivne autoliikluse ala planeeringu liikide plan. hoone võimalik asukoht maa- maa- põhi- abi- põhi- abi- põhi- abi- alusel) maa- maa- pealne alune hoone hoone hoone hoone hoone hoone pealne alune normatiivne kavandatud ol ol tehnovõrgu servituut kaitsevööndi ulatuses plan. võimalik krundisisene kõvakattega ala 1 2416 250 2 1 7.5 6 1 2 EP* 100% E 100%, elamumaa 100% 500 3 3 plan. perspektiivse kergliiklustee servituudi vajadusega ala plan. piirdeaia võimalik asukoht Kokku: 2416 plan. sidekanalisatsioon põhimõtteline asukoht perspektiivne kanalisatsioonitorustiku põhimõtteline asukoht plan. kinnise reovee kogumismahuti N põhimõtteline asukoht plan. sidekaevu põhimõtteline asukoht plan. võimalik juurdepääs krundile S plan. võimalik kõrghaljastus või hekk SJ plan. võimalik jäätmemaja/konteinerite asukoht ka ld ap plan. võimalik parkimiskoht iir a ng uv sõidusuunad öö nd 50 kalda ehitukeeluvööndi piir m tee kaitsevööndi piir 10 15 kalda piiranguvööndi piir ka vastavalt OÜ Kuusalu 1 planeeritud krundi pos. nr lda eh Soojus tehnilistele itu tingimustele KRUNDI EHITUSÕIGUS sk POS 1 joogivee ee plan. sihtotstarve % detailplaneeringu liikides plan. krundi pos nr luv torustiku liitumispunkt suurim lubatud öö maakraan DN25, kõrgus maapinnast, m nd tähisega MK-21 (elamu /abihoone) hoonete suurim hoonete krundil arv 25 suurim lubatud lubatud (elamu/ m OLULISEMAD ARHITEKTUURSED NÕUDED korruselisus ehitisealune abihoone) (elamu/abihoone) pind, m² SJ (vt lisaks seletuskirja ptk 3.4) krundi plan. suurus, m² 1 - katusetüüp: kaldkatus; - katusekalle: 25–45°; arhitektuurselt põhjendatud ühepoolse kaldega katusel min 10°; - välisviimistlus: piirkonda sobivad kvaliteetsed materjalid; Kõ - domineeriv arhailine ümarpalk ei ole lubatud; rv alm - üksikelamu paiknemine: juurdepääsutänava poolse külje suhtes risti või paralleelselt. aa 10 nt ee 112 EP 100 % 66 pos nr 1 Ki 7.5/6 250 m² 1/2 iu 2/1 -Ka te be ek 2416 m² rn ai ee tse MÄRKUSED m vö vastavalt ELASA et ön 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geodeesia 24 OÜ 12.02-20.03.2025, töö nr10357-25. Koordinaadid L-EST '97, kõrguste süsteem: Euroopa kõrgusvõrk EH2000 . tehnilistele ee d3 tingimustele 0m 2. Planeeringuala piir ühtib Pärtli tee 1 kinnistu katastriüksuse piiriga. paigaldatav sidekaev 3. Joonise parema loetavuse huvides on piirdeaia võimalik asukoht näidatud 0,5 meetrit sissepoole. 056YK19 4. Eluhoone rajamine teekaitsevööndisse ei ole lubatud. 5. Hoonete paiknemine hoonestusalas on põhimõtteline, täpne asukoht selgub ehitusprojektis 6. Ehitusõigusega määratud hoonete ehitisealusele pinnale ja hoonete arvule võib lisanduda üks kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitis vastavalt seletuskirja ptk-le 3.2. 7. Teede, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 8. Reovee käitlemise alternatiivise lahendisena on lubatud kasutada biopuhastit. 9. Haljastuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis. alik asukoht Asukoht Kuusalu vald, Harjumaa Planeeringu koostamise korraldaja Pärtli tee 1 kinnistu Kuusalu Vallavalitsus DETAILPLANEERING OÜ HENDRIKSON & KO Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus Goldman OÜ Põhijoonis tehnovõrkudega Raekoja plats 9 Tartu 51004 +372 7409 800 [email protected] Planeerimisspetsialist / projektijuht Mõõtkava Kuupäev www.dge.ee Malle Alvela 1:500 17.08.2026 Koostaja Töö nr Joonis nr Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Tiina Born, Malle Alvela 25005240 4  Kuusalu Vallavalitsus [email protected] Teie 19.08.2026 nr 7-1/2749 Mõisa tee 17 74604, Harju maakond, Kuusalu Meie 14.09.2026 nr 7.2-2/26/15480-4 vald, Kiiu alevik Pärtli tee 1 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonna Kuusalu valla Valkla küla Pärtli tee 1 detailplaneeringule (katastritunnus 35201:001:0356, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamu ja abihoonete rajamiseks. Kinnistu asub riigitee 11266 Kiiu- Kaberneeme tee km 4,74-4,78 kaitsevööndis. Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 04.10.2024 kirjaga nr 7.2- 2/24/15480-2. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tehnovõrkude kavandamisel riigitee alusele maale tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: 1. Pärtli tee 1_seletuskiri 2. Pärtli tee 1_põhijoonistehnovõrgud_17.08.2026 Rita Źereen 5120275, [email protected] 2 (2)