Otsus

Lisa Haljala Vallavalitsuse 23.07.2026 korralduse nr 180 juurde LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 1. Detailplaneeringu nimetus Võle külas Metsanurga kinnistu detailplaneering 2. Planeeringu tellija Metsanurga kinnistu omanik Jüri Suvorov 3. Planeeringust huvitatud isikud Metsanurga kinnistu omanik Jüri Suvorov 4. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid 4.1. Planeerimisseadus (PlanS); 4.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS); 4.3. Haljala valla üldplaneering (kehtestatud Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10); 4.4. Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24); 4.5. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2026-2029 (vastu võetud Haljala Vallavolikogu 19.08.2025 määrusega nr 84); 4.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30); 4.7. Muud asjakohased õigusaktid. 5. Planeeringuala asukoht ja ulatus Haljala vallas Võle külas asuva Metsanurga (katastritunnus 19002:001:0160) katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa ja pindala on 16428,0 m2. Planeeringualale juurdepääs on tagatud Haljala-Käsmu kõrvalmaanteelt nr 17177 (riigiomandis). Planeeringuala suurus on ca 1,65 hektarit. Skeem 1. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala esialgne ulatus (märgitud punase piirjoonega). 6. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Metsanurga kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala jagamine kruntideks, ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse planeeringuala jagada neljaks (kolm elamumaa krunti ja üks transpordimaa krunt) ning ehitada elamumaa kruntidele kuni kaks hoonet (üks elamu ja üks abihoone). PlanS § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeritav ala asub piirkonnas, kus eelnimetatud detailplaneeringu koostamise kohustus ei kohaldu. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala valla üldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneering koostada maaüksuse jagamisel enam kui kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks ning siis, kui ühele maaüksusele soovitakse ehitada suurema ehitusaluse pindalaga kui 160 m² kahekorruseline või suurema ehitusaluse pindalaga kui 250 m² ühekorruseline elamu. 2 Metsanurga kinnistu asub kehtivas üldplaneeringus reserveeritud elamualade E2 ja E3 maakasutuse juhtotstarbega alade vahel riigimetsa ja põllumaade alal. Kavandatav hoonete grupp avaldab mõju Haljala aleviku toimimisele ja arengule, suurendades aleviku teeninduspiirkonda ning puudutades seeläbi vallaelanike ühishuvisid. Seetõttu on ehitusloakohustuslike hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste püstitamiseks detailplaneeringu koostamine vajalik, et tagada kogukonnale võimalus osaleda keskkonda mõjutavate ruumiliste muudatuste kavandamises. 7. Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse järgmised ülesanded lähtuvalt PlanS § 126 lõikest 1: 7.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine; 7.2. Krundi hoonestusala määramine; 7.3. Krundi ehitusõiguse määramine; 7.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 7.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine; 7.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine; 7.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 7.9. Kuja määramine; 7.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 7.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 7.12.Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse määramine; 7.13.Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 7.14. Muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Detailplaneeringu koostamise ülesanded võivad planeerimismenetluse käigus muutuda või täieneda. 8. Vastavus kehtivale üldplaneeringule Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala valla üldplaneeringu kohaselt asub Metsanurga kinnistu maakasutuse juhtotstarbeta alal. Planeeringuala kõrvale riigitee äärde on kavandatud kergliiklustee. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1 on sealhulgas kirjas järgmised üldised ehitustingimused: • Ehitiste rajamisel maaüksusele, mis on täielikult või osaliselt kaetud kõrghaljastusega, tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada vähemalt 50% ulatuses maaüksuse pindalast; • Hoonete paigutusviisil ja omavahelise kauguse määramisel tuleb eelkõige lähtuda ajalooliselt välja kujunenud asustusstruktuurist; 3  • Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonist. Selleks tuleb kasutada loodussõbralikke ja antud piirkonnale iseloomulikke materjale. Uued hooned peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitidega (ehitusalune pind, kõrgus, maht). Eeltoodust tulenevalt ei ole detailplaneeringu koostamine vastuolus kehtiva Haljala valla üldplaneeringuga. Kehtiva Haljala valla üldplaneeringu seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit: https://www.haljala.ee/uldplaneeringu-koostamine#haljala-valla-yldplaneeringu-materjalid. Kuna Haljala valla üldplaneering on kehtestatud 16 aastat tagasi ning selle aja jooksul on muutunud seadusandlus, arengusuunad ja Haljala valla territoorium, siis on hoonestustingimuste määramisel otstarbekas kasutada Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 algatatud Haljala valla üldplaneeringus kavandatud tingimusi: elamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus on 5000 m2 ning elamuga hoonestataval maaüksusel tohib mahuliselt domineerida üks põhihoone. Koostatava Haljala valla üldplaneeringu materjalid on kättesaadavad siit: https://www.haljala.ee/uldplaneeringu-koostamine. 9. Vastavus kehtivale maakonnaplaneeringule Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Haljala linnalise asustusega alast väljapoole – maalise asustusega alale ning planeeringuala kõrval kulgeb I planeeritava jalg- ja jalgrattatee I eelistus. Lisaks jääb planeeringuala siirdevööndi alale, mis on toimepiirkonna ala, kus maakondliku või piirkondliku keskusega on teenuste ja töökohtade tõttu seotud 16-30% elanikest. Kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit: https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/kehtivad-maakonnaplaneeringud/laane-viru- maakond. 10. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Planeeringu koostamise menetlus algab planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemisega. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest. 11. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud 11.1. Topo-geodeetiline uuring; 11.2. Kontaktvööndi analüüs (PlanS-i mõistes planeeringuala ja selle mõjuala analüüs); 11.3. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine; 11.4. Planeerimismenetluse käigus selgub täpsem uuringute vajadus. 4 12. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd (PlanS § 127 lõige 1) 12.1. Päästeamet; 12.2. Transpordiamet; 12.3. Terviseamet; 12.4. Eesti Geoloogiateenistus. 13. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud ja asutused (PlanS § 127 lõiked 2 ja 3) 13.1. Planeeringuala naaberkinnistute Pondri (katastritunnus 19002:001:0119), Pondri tee 6 (katastritunnus 19002:001:0120), Haava (katastritunnus 19002:001:0190), Metsa (katastritunnus 19002:001:0189), 17177 Haljala-Käsmu tee (katastritunnus 19002:001:1010) ja Matsu (katastritunnus 19002:001:0106) kinnistute omanikud (sealhulgas isiklike kasutusõiguste ja hoonestusõiguste omanikud); 13.2. Elektrilevi OÜ ja AS Connecto Eesti; 13.3. Isikud, kes on ise avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud. 14. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks 14.1. Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insenervõrgud, teed ja hooned minimaalselt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeringuala piire. Aluskaart peab sisaldama koostaja kirjanurka, kus on ära märgitud koostaja nimi (nimetus), litsentsi number ning koostamise kuupäev. Haljala Vallavalitsus võib vajaduse ilmnemisel nõuda täiendava geodeetilise mõõdistuse teostamist juhul, kui see on vajalik planeeringulahenduse koostamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks. 14.2. Detailplaneering peab olema koostatud digitaalsel, kuni kahe aasta vanusel tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Geodeetiline alusplaan peab olema ajakohane ning vajadusel tuleb seda uuendada nii füüsilise mõõtmisega maastikul kui tehnovõrkude osas võrguvaldajatega. 14.3. Juurdepääsuteede või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool detailplaneeringu algatamisel kinnitatud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Haljala Vallavalitsusega. Servituutide seadmise tingimused ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. 14.4. Planeeritaval alal detailplaneeringu lahenduse välja töötamisel kasutada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhendmaterjali “Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast” https://planeerimine.ee/tooriistakast/. 14.5. Koostada kontaktala analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs): 14.5.1. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs koosneb seletuskirja tekstilisest osast ja eraldiseisvast joonisest (kontaktvööndi joonis), mis täiendavad üksteist. 14.5.2. Detailplaneeringus esitatakse lähiümbruse liikumisskeem, milles on määratud juurdepääsud planeeringualale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega. 5 14.5.3. Detailplaneeringus esitatakse kontaktvööndis algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud detailplaneeringud, märkides ära nende ulatuse (planeeringualasid mitte täita viirutusega), staatuse ja nimetuse ning vastavalt kas algatamise, vastuvõtmise või kehtestamise otsuse nimetuse, numbri ja kuupäeva. 14.5.4. Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid planeeringuid. Skeem 2. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali maainfo kaardirakenduses kontaktvööndi esialgne ulatus (Haljala- Käsmu kõrvalmaantee nr 17177 äärne ala, sh elamukrundid). 14.5.5. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatakse kontaktvööndi (planeeringuala ja selle mõjuala) analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lõige 3). 14.6. Viia läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus. 14.6.1. Asjakohaste mõjude hindamisel lähtuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendist „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille 6 peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/. 14.6.2. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse. 14.6.3. Detailplaneeringu koostamisel on vajalik analüüsida planeeringulahenduses kliimamuutustega arvestamise võimalusi (näiteks sagenevate äärmuslike ilmastikuolude mõju). Sellest tulenevalt kavandada planeeringulahenduses meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks. Samuti seada täiendavad meetmed planeeringulahenduse elluviimiseks, kuna planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal. 14.6.4. Asjakohaste mõjude hindamise teemad võivad planeerimismenetluse käigus täieneda. 14.7. Planeerimisel arvestada kehtiva Haljala valla üldplaneeringu nõudeid ning asjakohasel juhul koostatava Haljala valla üldplaneeringu nõudeid (võivad ajas muutuda). 14.8. Parkimine lahendada krundi siseselt, lähtudes kehtivatest normatiividest. 14.9. Detailplaneeringus näha ette müra leevendavad meetmed hoonete projekteerimisel. 14.10. Esitada lähtuvalt sobivusest piirkonna läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. 14.11. Anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise või selle keelu kohta hoonele või krundile. 14.12. Juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt. 14.13. Määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastus. 14.14. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vajadusel esitada detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis. 14.15. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse elamualadele. Vajadusel määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. 14.16. Vajaduse ilmnemisel kannab võimalike uuringute, analüüside ja ekspertiiside ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud huvitatud isik. 14.17. Detailplaneering on valmis vastuvõtmiseks, kui selle sisu vastab PlanS § 126 lõikes 1 toodud ülesannetele, käesolevatele lähteseisukohtadele ja planeeringule laekunud kooskõlastustele. 14.18. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem/situatsiooniskeem, kontaktvööndit iseloomustav joonis, tugiplaan/olemasoleva olukorra joonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis ning planeeringulahendust illustreeritavad 3D joonised (M 1:500) ning vajadusel kehtetuks1 muutuva planeeringu joonis. Lisada fotod olemasoleva olukorra ja väärtuste kirjeldamiseks. 14.19. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn ja avalikustamiseks *.pdf) ning kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele. 14.20. Detailplaneering vormistatakse soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ ja Rahandusministeeriumi juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ 2022 alusel. 14.21. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu digitaalsed kihid esitatakse detailplaneeringu koostaja poolt PLANIS-es kontrollitult. 1 Joonis ja andmed PlanS § 140 lõike 8 ja 10 kohaselt 7  Haljala Vallavalitsus Teie 17.08.2026 nr 7-1/132-6 [email protected] Rakvere mnt 3 Meie 14.09.2026 nr 7.2-2/26/14456-2 45301, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond Seisukohtade väljastamine Metsanurga kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Metsanurga kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 19002:001:0160, edaspidi planeering) algatamisest Haljala Vallavalitsuse 23.07.2026 korraldusega nr 180. Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala jagamine kolmeks elamumaa ja transpordimaa krundiks; elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine planeeringualal ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 17177 Haljala – Käsmu tee (edaspidi riigitee) km 3,21-3,35. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2025. aasta andmetel on 1673 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Planeeringualale puudub juurdepääs. Juurdepääs kavandada riigiteelt kinnistuga piirnevas lõigus planeeringulahendusele sobivas asukohas. Riigitee ristumiskoha ruumivajadusel lähtuda meie tüüpjoonise I parameetritest. Arvestada, et planeeringuala kaudu tuleb tagada juurdepääs riigiteelt ka Haava (katastritunnus 19002:001:0190) kinnistule. Riigitee ristumiskoha ehitamiseks taotleda meie käest [email protected] vastavad nõuded. Riigitee ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja meile üle antud hiljemalt enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule). 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringuga nähakse riigitee äärde kergliiklustee kavandamine, kuid üldplaneeringuga ei määratleta, kummale poole riigiteed kergiiklustee rajatakse. Lähtudes võimalusest, et kergliiklustee rajatakse tulevikus planeeringualaga samale teepoolele, tuleb planeeringu koostamisel reserveerida selleks vajalik ruum – arvestada, et Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. 5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. 6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (piirdeaed, hekk, parkimiskohad, elektri liitumiskilp jms). Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 8. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Me ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). 9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule). 12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu 2 (3)  kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. 17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Lisa_Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks_Metsanurga Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 3 (3)