Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimise tee ehitusloa korralduse nr 1.1-3/26/200 muutmine

Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang II etapp – vana sild 23.12.2025 Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Eksperdid: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157) Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) 2025 1 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Publitseerimise üldandmed: ✓ Koostajad (Alkranel OÜ) – Tanel Esperk (KMH litsents KMH0157) ja Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ✓ Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999 2 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, sh seosed paikkonnaga ............................................ 6 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................ 11 2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 12 2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid ............................................... 14 3. Natura 2000 ala eelhindamine ......................................................................................... 21 3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada............................................................................................................................... 22 3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale .............................. 27 3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................... 31 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine ................................................................................................................................ 32 4.1 Maa ja maakasutus ................................................................................................... 32 4.2 Märgalad .................................................................................................................. 33 4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................. 33 4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ........... 33 4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................ 35 4.6 Maavarade kasutus ................................................................................................... 35 4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ................... 35 4.8 Maastik (sh pinnavormid) ........................................................................................ 36 4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................................................... 36 4.10 Elanikkond (sh tiheasustusala), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 40 4.11 Kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused ........................................................... 42 4.12 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ............................................... 43 4.13 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ............ 43 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 45 Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 47 3 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti 2. etapp, mille eesmärgiks on olemasoleva (edaspidi nimetatud ka kui „vana sild“) silla remont ja selle rekonstrueerimine kergliiklejatele. Projekti 1. etapis (teostamisel) kavandati vana silla lähedusse uue autosilla rajamine. Projekti 1. etapi kohta on varasemalt koostatud eraldi KMH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025). Täna veel autoliiklusele kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev Sindi-Lodja sild on tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja tingimustele. Teisalt Eesti sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks kaunimaks Eesti raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda riikliku kaitse alla võtmise vääriliseks. Seega kavandatakse olemasoleva säilitamist ning selle rekonstrueerimist kergliikluse tarbeks. Kõnealuse projekti realiseerimiseks rakendatakse allianss hankemudelit. Väärtuspõhisusele toetuv hanke- ja ärimudel ehk rahvusvaheliselt tuntud kui allianss hanke- ja ärimudel on ennast tõestanud Soomes kui hea koostöö ja eesmärkide saavutamiseks parim võimalik mudel. Sisuliselt tähendab allianss seda, et projekti tellija, projekteerija ja ehitaja töötavad ühiselt välja projektlahenduse ning lahendus ehitatakse ka välja. Tagamaks projektiga säästlik keskkonna kasutus ja projekti ellu viimiseks vajalike keskkonnatingimuste välja töötamine (võimalike keskkonnamõjude minimeerimine), on kogu protsessi jooksul allianssi kaasatud ka keskkonnaeksperdid. Samuti on projektiga seotud kohalik omavalitsus ja erinevad asjaomased ametiasutused. Silla asupaik seondub Reiu jõe loodusalaga (RAH0000616). Seega asub projekti piirkond tundliku keskkonnaga ala naabruses, mistõttu koostatakse projektiga paralleelselt ka keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb eelkõige keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 (p 10 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu § 15 p 8. Projekti tellijaks on Transpordiamet ja eelhinnangu koostajaks Alkranel OÜ. Seejuures toimub projekti koostamine KMH eelhinnangu koostamisega samal ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ✓ ületada mõjuala keskkonnataluvust; ✓ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; ✓ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh järgmistest juhenditest: ✓ „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017); 4 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ  ✓ „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018); ✓ „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt, 2019); ✓ „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 2021). Projekti koostamise aluseks on Sindi-Lodja silla detailplaneering (Roadplan OÜ, 2024; kehtestatud märts 2025). Detailplaneeringu algatamise eelselt koostati ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (OÜ Alkranel, 2024). Lisaks detailplaneeringu koostamisele viidi projekti koostamise käigus läbi mitmeid uuringuid, mida kasutatakse ka käesoleva eelhinnangu koostamisel sisendinfona. Uuringud, millest mh eelhindamisel lähtutakse: ✓ Alkranel OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva Sindi-Lodja silla projekt. Müra modelleerimine; ✓ Arheograator OÜ, 2024. Sindi-Lodja uue silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25. septembrini 2024. aastal teostatud arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute aruanne; ✓ Blueray OÜ, 2024. Sindi-Lodja silla ajaloolise väärtuse eksperthinnang; ✓ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori tee km 1,57 asuva Sindi-Lodja silla hüdraulilised arvutused; ✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025. Sindi Lodja sild. Geotehnilised arvutused; ✓ ERC Konsultatsiooni OÜ, 2024. Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja ehitamine koos juurdepääsuteedega. Liiklusuuring; ✓ Kümmel OÜ, 2024. 59 Pärnu-Tori tee, Keraamika tn 1 kinnitute ja lähipiirkonna puittaimede haljastuslik hinnang; ✓ Reaalprojekt OÜ, 2024. Sindi – Lodja projekteeritavad sild ja juurdepääsuteed. Geotehniline pinnaseuuring; ✓ Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025. Sindi-Lodja silla betoonkonstruktsioonide uuringud. Käesoleva KMH eelhinnangu mahus käsitletakse Sindi-Lodja silla projektiga kavandatud 2. etapi tegevust ehk vana silla rekonstrueerimist kergliiklusele koos juurdepääsuteedega, sh jalakäijate tunneli rajamine. Projekti ellu viimise esimeses etapis on kavandatud uue silla rajamine, mille rajamise ajal säilib liiklus olemasoleval sillal. Pärast uue silla valmimist suunatakse liiklus, sh ajutiselt ka kergliiklejad uuele sillale, et alustada vana silla rekonstrueerimistöid. Kuna uue silla rajamine ja olemasoleva rekonstrueerimine ei toimu samal ajal (järgnevad üksteisele), siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset ebasoodsat koosmõju. 5 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ 1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, sh seosed paikkonnaga Olemasolev Sindi-Lodja sild paikneb Pärnu linnas (haldusüksus), ületab Reiu jõge ning seob omavahel Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi (joonis 1.1). Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev Sindi-Lodja sild (joonis 1.2) on algselt ehitatud 1933. aastal, sild hävines teises maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni kasutusel olev sild vana silla betoonkaartele, mis on tänaseks tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja tingimustele. Samuti on lahendamata ning välja ehitamata sillaga seotud juurdepääsuteed. Sillal asub kahesuunaline sõidutee, mille mõlemas servas on kitsad ohutusribad. Need on ainsad võimalused jalakäijatele jõe ületamiseks. Silla alt ei pääse mööda kallasrada liikuma, kui just veetase ebatavaliselt madal ei ole. Sillalt avanevad jõevaated mõlemale poole. Eesti sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks kaunimaks Eesti raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda riikliku kaitse alla võtmise vääriliseks. Joonis 1.1. Olemasoleva Sindi-Lodja silla (lilla ring) asukoht. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Projektiga kavandatakse üle Reiu jõe kaasaegsetele nõuetele ja vajadustele vastavat kõigi liiklejate ja keskkonnaga arvestavat liikluskoridori, sh uus sild. Seejuures projekti 1. etappi hõlmatud ja käesoleval hetkel rajamisel olev uus sild on kavandatud autoliiklusele olemasoleva silla kõrvale ning olemasolev sild rekonstrueeritakse kergliiklejate sillaks (2. etapp ehk käesoleva KMH eelhinnangu objekt). See võimaldab uue silla ehitamise ajal vana silda liikluseks kasutada ning liiklus üle jõe säilib kogu ehituse perioodil. Pärast uue silla valmimist ja sellele liikluse suunamist on võimalik alustada vana silla rekonstrueerimisega. 6 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Joonis 1.2. Olemasolev Sindi-Lodja sild (foto: A. Noorvee, 09.10.2023). Projekti (joonis 1.3) lõpptulemusena, arvestades alal kehtestatud detailplaneeringut, kavandatakse ka jalgteeühenduste loomist erinevate maastikuliste tasapindade vahel. Reiu jõe Paikuse poolsele küljele on projekteeritud jalakäijate promenaad, mis saab alguse olemasoleva silla põhjaküljelt, kulgeb vana silla mulde alt läbi tunneli (olemasoleva silla asukoht ja kuju ei võimalda tagada kallasraja kasutamist silla all) ning jätkub lõuna suunas piki jõe äärt. Promenaadi kaugus Reiu jõest on projekteeritud arvesse võttes võimalikku jõe üleujutustaset (tõenäosus 100 a kohta). Promenaad on parklaga ühendatud nii treppide kui tasapinnalise jalgtee abil. Reiu jõe Pärnu poolne kallas on jäetud teadlikult võimalikult puutumatuna. Jõe äärde on lisatud vaid kaks pinki vaatega jõe ja sildade poole. Tulenevalt Sindi-Lodja silla detailplaneeringust lahendatakse projektiga Paide maantee ja Jõekalda tee ristumine ringristmikuna, parandades seeläbi ristmiku läbilaskevõimet ja alandades ohutaset. Keraamika tänava äärde kavandatakse parkla. Projekti 1. etapi mahus ehitatakse välja uus sild ja selle juurdepääsutee lähiala projektlahendus, ülejäänud projekt realiseeritakse 2. etapis (põhimahus vana silla rekonstreeerimine kergliikluse tarbeks). Uue silla ja selle lähiala projektlahenduse kohta on koostatud eraldi KMH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025), milles toodut siinkohal uuesti ei esitata. 7 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Joonis 1.3. Väljavõte kavandatava tegevuse projekti asendiplaanist. 8 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Vana sild rekonstrueeritakse kergliiklejate liikumis- ja puhkealaks (joonis 1.4). Kergliiklussillal eraldatakse jalakäijate ning ratturite liiklusalad kitsa lineaarpargiga, kus saab pingil istudes puhata ning nautida sillalt avanevaid vaateid igas suunas. Istumisalad vahelduvad lopsaka konteinerhaljastusega. Silla rekonstrueerimisel taastatakse silla algupärane maht ja väljanägemine, kuid maksimaalse funktsionaalsuse saavutamiseks on silla keskosas lisatud eendused algupärasele mahule lisaks. Sillale lisanduvad elemendid (piirded, valgustid, inventar) on projekteeritud kaasaegses arhitektuurikeeles, arvestades silla arhitektuurset lahendust ja proportsioone. Kergliiklussilla viimistluseks jääb haljas betoon, mis on (hele)halli tooni. Joonis 1.4. Väljavõte Sindi-Lodja projektlahenduse visualiseeringust. Esiplaanil kergliiklusele rekonstrueeritav olemasolev sild koos jalakäijate tunneliga. Olemasoleva silla muldesse (u 35 m kaugusele Reiu jõest) on Paikuse poolse kallasraja ühendamiseks projekteeritud raudbetoonist raamkonstruktsiooniga jalakäijate tunnel (joonised 1.3 ja 1.4). Ristlõikes on tunnel muutuva laiusega. Tunnel on seest valgustatud. Betoonseinad on kaetud seinamaalingutega. Tunnelis oleva jalg- ja jalgrattatee nõutud gabariit (laius x kõrgus) on 3,5 x 3,0 meetrit, liikumine toimub tunneli põhjaplaadil. Tunnel toetub põhjaplaadiga olemasolevale peenliivast pinnasekihile. Põhjaplaadi alumine väikseim kõrgusmärk on abs 3,8 meetrit. Reiu jõe maksimaalne veetase on aga abs 3,5 meetrit. Seega Reiu jõe kõrgveetase ei ulatu tunneli konstruktsioonini. Tunneli ehitusel kaevetööde teostamisel tuleb arvestada arheloogilise järelvalve vajadusega kui minnakse kaevetöödega olemasoleva mulde täitekihtidest sügavamale. Kergliiklejatele rekonstrueeritava vana silla sademevesi juhitakse vertikaalplaneeringuga silla keskele rajatavasse avatud renni, mida pidi voolab sademevesi silla otste suunas ja sealt isevoolselt silla kõrvale kraavidesse. Projektlahenduse kohaselt ei ole sillalt formeeruva sademevee sillalt otse Reiu jõkke suunamine lubatud. Projektala kirdeosas Surju metskond 33 (56801:001:1198) kinnistul asub olemasolev kraav (joonis 1.3), mis on riigiteede nr 59 Pärnu-Tori ja nr 19278 Sindi-Lodja-Silla tee sademevete ära juhtimisel sademevee eesvooluks. Kraav suubub Pärnu jõkke. Kraavile on aja jooksul kasvanud puud ning kraav on kohati setet täis, mis takistab sademevee liikumist. Sindi-Lodja silla projektiga seoses on vajadus olemasolevat kraavi puhastada ja vahetada välja Kiviaja tänava (vana Tori maantee) alune truup. Pärnu-Tori maantee lähialal paiknev olemasolev truup on kavas osaliselt asendada avatud kraavi ja truubiga, seejuures on uus kraav kavandatud 9 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ olemasolevast truubist mõnevõrra ida suunda (u 20 m pikkune lõik). Uue kraavilõiguga antakse kraavile vajalik pikikalle (olemasoleva truubi pikikalle on puudulik). Olemasoleva silla säilitamiseks on vajalik lisaks uuele pealisehitusele (kujundatud kergliiklejatele) teostada remonttöid ka silla kandekonstruktsioonis. Silla konstruktsioonis esineb kriitilisi kahjustusi – mõlema kaldasamba osad ribid on tõsiselt kahjustunud ning esineb ulatuslikku terassarruse korrosiooni. Lisaks on sillal elemente, mille seisund ei ole veel avariiline, kuid mis vajavad remonti. Silla vuugid on kaotanud veepidavuse ning nende kaudu konstruktsioonidesse imbuv vesi kannab endaga kloriide, mis kiirendavad betooni lagunemist vuukide all. Tõenäoliselt on just see põhjustanud ka eelmainitud ribide kahjustused. Samuti on märgata kahjustusi silla kaare liigendis – silla ühes kõige kriitilisemas sõlmes –, mille purunemine võib põhjustada kogu silla varingu. Seega on vajalik sõltuvalt alusehituse pindade kahjustuse ulatusesest teostada rohkemal või vähemal määral betooni remonti (sh lahtiste tükkide eemaldamine, puhastamine, pritsbetoonina (torkreetkihina) uue pealiskihi paigaldamine jms). Silla konstruktsiooni remonttööde teostamiseks rajatakse silla alumisele osale ripptellingud (joonis 1.5), st tellingud kinnitatakse silla külge ning Reiu jõkke ajutisi platvorme vms ei kavandata. Täiendavaks tellingute toestamiseks silla sammaste läheduses võidakse tellingud vajadusel toetada ka madalvee ajal silla samba lähistel jõekaldal paljanduvatele olemasolevatele puitvaiadele. Seega ei nähta remonttööde ajal ette tegevusi Reiu jões ega piirata vee-elustiku liikumisvõimalusi, ühtlasi tagatakse veeliikluse võimalused ehitustööde ajal. Lisaks on kandekonstruktsiooni remonttööd kavandatud jõe madalveeperioodile. Tellingutel paiknevad liikumisalad on põhjast kaetud kiledega ning sõltuvalt teostatavate tööde iseloomust paigaldatakse tellingute servadesse täiendavad kaitsevõrgud, mis aitavad minimeerida remonttööde käigus tekkivate lahtiste osade jõkke kukkumist. Joonis 1.5. Näiteid ripptellingute kasutamisest sildade remondil. Fotod: Tambet Anso. Vana silla rekonstrueerimistöödega alustatakse pärast uue silla valmimist ja sellele liikluse suunamist, ehitustööde kestvus on orienteeruvalt 1 aasta. 10 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi. Lisaks kasutatakse projekti käigus valminud uuringute andmeid. Eelhinnangus käsitletav ala paikneb Pärnu linnas (haldusüksus) Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi territooriumil. Olemasolev Sindi-Lodja sild (nr 698) paikneb Pärnu-Tori tugimaantee (59) km 1,57 ja ületab Reiu jõge. ERC Konsultatsiooni OÜ (2024) andmetel oli Pärnu-Tori tugimaantee km 1,2-1,845 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) 9567 sõidukit, perspektiivne pronooositav liiklussagedus 2046. a on 11 000 sõidukit ööpäevas. Sindi-Lodja silla ja Pärnu-Tori maantee läheduses paiknevad Maa- ja Ruumiameti (2025) andmetel lisaks transpordimaa (maantee) ja veekogude maale (Reiu jõgi ja Pärnu jõgi) ka üldkasutatava maa (Paide mnt 4a (62515:001:0002); Reiu mets (62501:001:0948)), ärimaa (Keraamika tn 1 (56801:001:0244)), maatulundusmaa (Kiviaja (56801:001:1109)) ning äri- ja tootmismaa (Keraamika tn 2 (62401:001:0623)) sihtotstarbega kinnistud. Lähimad eluhooned paiknevad Paikuse alevi poolsel osal asuvatel järgmistel katastriüksustel: Paide mnt 8/10 (56801:001:0080), Kiviaja tn 1 (56801:001:0026), Vesiroosi tn 1 (56801:001:0923), Keraamika tn 7 (56801:001:0321) ja Keraamika tn 6 (56801:001:0784) (joonis 2.1). Kavandatava tegevuse asukohast lähtuvalt esinevad alal järgmised Pärnu ja Reiu jõe kalda kaitsevööndid: piiranguvöönd (100 m) ja ehituskeeluvöönd (50 m) ning Reiu jõe veekaitsevöönd (10 m). Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga – antud juhul Sindi-Lodja silla detailplaneeringuga – kavandatud sillale. 11 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Joonis 2.1. Sindi-Lodja silla ümbruskonna väljavõte. Alus: Maa-ja Ruumiamet, 2025. 2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega Koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus 2035+ (september 2025 seisuga vastuvõetud versioon) on uue Sindi-Lodja silla kohta toodud järgmist: „Arvestada Reiu jõel oleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega, mille eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse tänapäevaste nõuetega ning luua sujuvad ja turvalised liiklemisvõimalused kõigile liiklejatele“. Reiu jõgi koos kaldaalaga on määratud rohekoridoriks. Reiu jõest Pärnu linna (asustusüksus) poole jääv puhke- ja haljasala maa-ala on ühtlasi osa piirkondlikust Papiniidu-Raeküla puhkealast. Kogu Sindi-Lodja silla ümbrus on osa ulatuslikust Reiu jõe suudmeala väärtuslikust maastikust. Seejuures lähtub väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringust (2018) ning on seotud eelkõige piirkonna kultuurilis-ajaloolise ning puhkepiirkondliku väärtusega. Kuna haldusreformi järgse Pärnu linna kui haldusüksuse territooriumi üldplaneering on veel kehtestamata, tuuakse järgnevalt välja ka hetkel kavandatava tegevuse maa-alal ja lähiümbruses kehtivate üldplaneeringute kohane maakasutus. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ (2021) kajastub Sindi-Lodja sild olemasolevas asukohas. Silla lähedase maakasutuse juhtotsarbeks on kavandatud puhke- ja haljasalade maa (joonis 2.2 heleroheline ala), mis moodustab osa Papiniidu-Raeküla puhkealast. Puhkealad moodustavad osa kohalikust rohevõrgustikust. Kohaliku rohevõrgustiku ülesanne linnas on eelkõige võimaldada inimestele kõrgekvaliteedilist ja tervislikku elukeskkonda koos puhke- ja sportimisvõimalustega aga ka loodusväärtuste säilimist ja 12 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ kohaliku kultuuriväärtuse säilimist ning edasi arendamist. Kõnealuses piirkonnas toimivad rohevõrgustikuna ka Reiu ja Pärnu jõe koridorid. Reiu jõe suudmealale on määratud ilusa vaatega koht. Olemasoleva maantee koridori, sh Sindi- Lodja sillale on kavandatud ka kergliiklustee (joonis 2.2). Joonis 2.2. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) maakasutusplaanist (vasakul; P – puhke- ja haljasalade maa) ja kergliiklusteede skeemist (paremal). Paikuse valla üldplaneeringus (2009) on olemasoleva Sindi-Lodja silla ümbruses Paikuse alevi maakasutuse juhtotstarveteks määratud segahoonestusala ja kompensatsiooniala (majandatavad või looduslikud rohealad; puhveralad tootmis-, liiklus- ja elamualade vahel). Piki Reiu jõe kallast on kavandatud perspektiivne kergliiklustee. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga” (2024) toob mh välja, et piirkonna arendamisel tuleb arvestada Reiu jõel olemasoleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega, mille eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse kaasaegsete nõuetega ja luua sujuvad ja turvalised liiklemisvõimalused kõikidele liiklejatele. Uue maanteesilla kavandamisel kaaluda olemasoleva Sindi-Lodja silla, kui väärtusliku üksikobjekti säilitamist puhkeotstarbelisel eemärgil kergliiklussillana. Teemaplaneeringus tuuakse välja ka, et Pärnu jõgi on laevatatav kuni Reiu jõe suudmeni, Reiu jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Seejuures on Reiu jõe suudmeala puhkevõrgustiku sõlmpunktiks, kus on välja kujunenud veepuhkuse piirkond (paadilaenutus jt veeteenused). Pärnu jõekruiisi laeva marsruut lõpeb samuti Reiu jõe suudmes. Rohevõrgustiku osas tuuakse teemaplaneeringus välja, et Reiu jõgi moodustab osa rohevõrgustikust. Seejuures jõe kui rohelise võrgustiku koridori laiuseks on jõgi koos selle kalda ehituskeeluvööndi ulatusega. Samuti juhib teemaplaneering tähelepanu asjaolule, et Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede kaldad on alamjooksul lihkeohtlikud. Lihkeoht on tingitud ala geoloogilisest ja morfoloogilisest ehitusest. Kiviaja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu (2020) ala asub Paikuse alevis Pärnu-Tori tugimaanteest põhja pool Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal Sindi - Lodja silla vahetus läheduses. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärgiks laiemalt on Kiviaja 13 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ teemapargi atraktiivsemaks muutmine, sh võimaluste loomine tervisesportlastele, turistidele ja kohalikele elanikele. Detailplaneeringu ala juurdepääs on kavandatud Pärnu-Tori maanteelt. Planeeringualal sõidukid ei liigu ega pargi. Külastajad pargivad sõidukid teisel pool Pärnu-Tori maanteed asuva Keraamika tn äärde ja liiguvad jalgsi planeeringualale, kus asuvad 2,5 m laiused puiduhakke-, killustik-, munakivi- ja pinnaskattega jalgteed ning paadisild. Sindi-Lodja silla detailplaneeringu (kehtestatud märts 2025) eesmärk on kaaluda võimalust määrata alale ehitusõigus Sindi-Lodja uue silla ehitamiseks ja olemasoleva rekonstrueerimiseks. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 9-st: vooluveekogu (Reiu jõgi) kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik tegevusi esmalt suunata planeeringuga. Antud detailplaneering on aluseks käesoleva projekti koostamisele ning detailplaneeringus toodud tingimustega on projekteerimise käigus arvestatud. 2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid Geoloogia ja hüdrogeoloogia. Vaadeldav ala paikneb Pärnu madalikul, mis on tekkelt meretasandik ning mida iseloomustab suhteliselt tasane reljeef, v.a Reiu jõe oru kaldad. Reaalprojekt OÜ (2024) kohaselt koosneb pinnakate merelisest ja jõelisest liivast, mille all lasub jääjärveline savi (viirkihiline) ja moreen. Jõe ääres leidub ka orgaanika rikkaid setteid ja teede mulletes on täitematerjal. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Devoni ladestu Narva ja Pärnu lademe kivimid, kus liivakivi, aleuroliit ja savi vahelduvad dolomiidi ja domeriidi kihtidega. Reiu jõe säng on alamjooksul lõikunud jääjärvelisse viirsavisse. Reiu jõe alamjooksu kaldad on lihkeohtlikud (Kalm jt, 2002; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024). Maalihked jõgede kallastel on paratamatus ja enamasti kutsuvad maalihkeid esile looduslikud protsessid, eelkõige kaldaerosioon. Siiski võib teatud juhtudel nö päästikuks kujuneda inimtegevus jões või kaldatsoonis. Sindi-Lodja sillale lähim dokumenteeritud maalihe toimus aastal 2000 Reiu jõe vasakul kaldal endise raudteesilla kõrval (Kalm jt, 2002). IPT Projektijuhtimine OÜ (2024) kohaselt kuulub geoloogilisest ehitusest lähtuvalt Reiu jõe suudmepoolne osa Paikuse alevis klassi 6. Antud klassis on savi kaetud keskmise kuni paksu liivakihiga, savi on samuti suhteliselt paks. Seejuures algab savi pealispind jõe veepiirist mõnevõrra kõrgemalt, kuid ka pealmine liivakiht on jõe veetasemega otseselt seotud. Geoloogilise ehituse tõttu võivad seal toimuda nii savi- kui ka liivalihked. Reiu jõe lõigul suudmest kuni 3 km ülesvoolu on kallaste nõlvakalle suur (>15°), nõlvad on kõrged ning koosnevad nii liivast kui ka savist. Kumba tüüpi lihe tõenäolisemalt toimub, sõltub konkreetsetest tingimustest, eelkõige veerežiimist. Jõe kõrge veetaseme korral, kui liivakihis olev pinnasevesi ei saa jõkke voolata, on tõenäolisem liivalihete esinemine, samas kui jõe veetaseme alanedes, kui nõlv on endiselt nö vett täis, kasvab savilihete esinemise tõenäosus. Samal 3 km pikkusel lõigul paikneb ka alasid, mis on lihkeohtlikud vaid savilihete osas – neil lõikudel jääb nõlvakalle vahemikku 7-15°. Reiu jõe lihkeohtlikuks piirkonnaks, kus tuleks ehitustegevust vältida, on savi- ja liivalihete korraga esinemise võimalusega lõigul IPT Projektijuhtimine OÜ (2024) töös hinnatud 75 m jõe piirist. Reaalprojekt OÜ (2024) geotehnilised uuringud näitasid, et silla lähialal esinevad kohev liiv ja palju kokkusurutavad nõrgad savipinnased, mille all on õhuke moreeni kiht ja aluspõhi. 14 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Veeküllastunud peeneteraline liiv on tundlik dünaamilisele ja hüdrodünaamilisele mõjutustele (ebavesiliiva oht). Need ei hoia nõlva vee all ja vajavad kindlustamist. Pinnaseveetase asus Reaalprojekt OÜ (2024) välitööde ajal (23.04. – 03.05.2024) maapinnast 0,35-1,5 meetri sügavusel, absoluutkõrgusel -0,1-3,95 meetrit. Reiu jões mõõdeti veetase absoluutkõrgusel 0,04 meetrit. Vett kandvaks kihiks on peenliiv või selle peal olev mulla kiht. Pinnaseveetase on sõltuvuses Reiu jõe veetasemest, mille suunas see reljeefi jälgides ka liigub. Veerohkematel aegadel võib vesi tõusta maapinnale. Seega on pinnaseveetase kõrge ning jõe kallastel tuleb arvestada üleujutusohuga. Eesti põhjaveekaitstuse kaardi 1:400 000 (Maa- ja Ruumiameti Geoloogia kaardirakendus 1:400 000, 2025)) kohaselt on vaadeldavas piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Pinnavesi. Tulenevalt Sindi-Lodja silla asukohast jäävad vaadeldavasse piirkonda või selle lähialale nii Reiu jõgi (sild ületab jõge) kui ka Pärnu jõgi. 72,2 km pikkune Reiu jõgi (VEE1145400) suubub Sindi-Lodja silla lähistel Pärnu jõkke. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale 2022-2027 (2022) tuginedes on vaadeldavas piirkonnas Reiu jõe koondseisund „hea“ ning on seda olnud ka varasematel aastatel. Samas 2022. ja 2023. a riikliku seire tulemusena hinnati Reiu jõe koondseisundiks „halb“ (Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart, vaadatud oktoober 2025). Siinkohal on oluline, et Reiu jõe koondseisund „halb“ tulenes kahest kvaliteedinäitajast (ohtlikud ained) – elavhõbeda ning bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu elustikus (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023). Reiu jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires. Pärnu jõe (VEE1123500) pikkus on 144,6 km. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale 2022-2027 (2022) tuginedes on Pärnu jõe koondseisund (veekogum – Käru jõest suudmeni) „halb“ (aluseks 2019. a seireandmed), põhjuseks peamiselt põllumajandustegevusest tulenev (haju)koormus. Ka 2022. ja 2023. a seire tulemusena määratleti Pärnu jõe koondseisundiks „halb“ (Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart, vaadatud oktoober 2025). Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (2024) alusel määrati Pärnu jõe 2023. a koondseisundiks „halb“, põhjuseks 2023. a seire tulemusena määratud piirväärtust ületanud kaadmium ja elavhõbe elustikus. Maaparandussüsteemidega kaetud alasid vaadeldavas piirkonnas ei paikne. Pärnu jõgi ega Reiu jõgi ei ole hõlmatud suurte üleujutustega siseveekogude nimistusse (alus: keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“). Küll aga on Sindi-Lodja silla piirkond, Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse (2025) alusel Pärnu jõe kaudu seotud Pärnu linna üleujutusohu riskipiirkonnaga (üleujutusoht seotud mere ja Pärnu jõega). Maa-ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse (2025) alusel esineb Reiu jõe suudme lähistel näiteks üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul, üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 2,81 m (joonis 2.3) ning üleujutuse 1% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 100 aasta jooksul, üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 3,07 m (joonis 2.4). Sindi-Lodja silla piirkonnas on Reiu jõe kaldad suhteliselt järskude nõlvadega, seetõttu ka üleujutatavat ala esineb piirkonnas minimaalselt ja seda peamiselt jõe paremkaldal. 15 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Joonis 2.3. Üleujutatav ala üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul, üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 2,81 m. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Joonis 2.4. Üleujutatav ala üleujutuse 1% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 100 aasta jooksul, üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 3,07 m. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. IB Urmas Nugin OÜ (2024) poolt tehtud hüdraulised arvutused näitasid, et enamusel ajast on veetase Reiu jões Sindi-Lodja silla profiilis võrdne Pärnu lahe vee tasemega ja voolu kiirus alla 0.1 m/s. Enamusel ajast on Pärnu lahes keskmine veetase 0.24 m abs ±0.3 m. Samas silla projekteerimisel tuleb arvestada: ✓ maksimaalse veetasemega vähemalt 3,50 m abs; 16 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ  ✓ keskmise veetasemega 0,25 m abs; ✓ minimaalse veetasemega -1,2 m abs; ✓ voolu kiirusega vähemalt 1.5 m/s (vooluhulga Q1%=161 m³/s esinemine mere keskmisel või sellele lähedasel tasemel on reaalne ning lokaalselt võib voolu kiirus silla piirkonnas olla arvutuslikust suurem). Elustik, sh kaitstavad loodusobjektid. Olemasoleva Sindi-Lodja silla Pärnu jõe poolsel küljel kasvab kõrghaljastus. Valdavalt on tegemist segapuistuga. Maa- ja Ruumiameti maakatte kõrgusmudeli (2025) alusel varieerub puistu kõrgus piirkonnas valdavalt 5-15 m vahel. Teisel pool silda on kavandatud uue silla rajamine koos juurdepääsuteega. Seega on antud ehitusalalt kõrghaljastus eemaldatud. Vääriselupaiku silla lähipiirkonnas registreeritud ei ole. Küll aga paikneb vääriselupaik (VEP212452) Jõekalda tee (Sindi-Lodja-Sindi silla tee) ja Pärnu-Tori maantee ristumiskoha (kavandatud ringristmik) lähistel ning teine vääriselupaik (VEP212453) Kiviaja tänava (vana Tori maantee) lähistel (joonis 2.5). Joonis 2.5. Vääriselupaikade paiknemine projektala läheduses. Alus: EELIS, seisuga 28.11.2025; Maa- ja Ruumiamet, 2025. Kaitsealuseid taimi vaadeldaval maa-alal ei ole registreeritud (mh ei leitud ka uue silla asukoha puittaimede haljastusliku hinnangu koostamise käigus alalt kaitsealuseid liike (OÜ Kümmel, 2024)). Küll aga tuleb arvestada, et Reiu jõe kaldaäärsel alal leidub vesiroose. Nii valge kui ka väike vesiroos kuuluvad III kaitsekategooria taimeliikide hulka. Vastavalt LKS § 55 lg 8 on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Reiu jõgi on vaadeldavas piirkonnas arvatud Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) koosseisu, mis on ühtlasi ka Natura 2000 Reiu jõe loodusala (vt täpsemalt ptk 3). Reiu jõe hoiuala kaitse- 17 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Reiu jõe hoiuala hõlmab valdavat osa Reiu jõe pikkusest. Olemasoleva Sindi-Lodja silla läheduses paikneb ka Pärnu jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 Pärnu jõe loodusala ning mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaikade kaitse. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 28.11.2025) andmetel on Reiu jõgi määratud II kaitsekategooriasse kuuluva paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), III kaitsekategooriasse kuuluvate hingu (Cobitis taenia) ja võldase (Cottus gobio) ning kaitsestaatuseta jõesilmu (Lampetra fluviatilis) leiupaigaks. Lisaks kuulub Reiu jõgi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke (samuti Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre) keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse. Reiu jõega (ja ka Pärnu jõega) seonduvatest kaitsealustest liikidest (ka jõesilm) enamik, v.a hink eelistab elupaigana kiirevoolulisemaid ja kärestikulisi jõelõike. Maves OÜ (2022) alusel on Reiu jõe alamjooks potamaalset tüüpi ehk jõelõik on sügav, aeglase vooluga ja peente põhjasetetega. Seega puuduvad vaadeldavas piirkonnas Reiu jões enamikele liikidele väärtuslikud elupaigad ja kudealad. Siiski tuleb arvestada, et nt lõhe ja jõesilm teevad ulatuslikke rändeid ning Reiu jõe ülemjooksul on esindatud ka väärtuslikud elupaigad ja kudealad. Vaadeldavas piirkonnas võib Reiu jõgi (eelkõige veeosa kaldaäärne piirkond) olla sobivaks elupaigaks põhjaeluviisiga hingule. EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks nahkhiirtele (suurvidevlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Olulisi talvitumispaiku teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ei esine. Suviste varjepaikadena eelistavad nahkhiired puuõõnsusi (eelkõige vanemad puud), hooneid ja rajatisi. Seejuures on teada ka juhtumeid, kus suvise varjepaigana on kasutatud ka silda (Keskkonnaamet, 2017). EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud invasiivsete võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk (Orconectes limosus)) leiukohaks. Kultuuriväärtused. Vaadeldavas piirkonnas ei paikne Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (2025) alusel kultuurimälestisi. Küll aga ulatub olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi- Lodja I kiviaja asulakoha (27039) kaitsevöönd (joonis 2.6). Lisaks asub alal Muinsuskaitseameti poolt määratletud arheoloogiatundlik ala. Arheograator OÜ (2024) viis Sindi-Lodja silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25. septembrini 2024. aastal läbi arheoloogilised ja geoarheoloogilised eeluuringud. Uuringuala jaotati 4 alamosaks ehk aladeks (A, B, C, D; joonis 2.7), kus välitööde käigus kaevati kokku 57 arheoloogilist prooviauku. Uuringuala iseloomustab tugev inimtegevuse mõju, mistõttu olid pealmised pinnasekihid segatud, sisaldasid uusaegset prahti ja ehitusrisu. Sindi-Lodja I asulakoha kaitsevööndist alalt A leiti munakivisillutis – omaaegne tee. Reiu jõe paremale kaldale, Paide maanteest lõuna poole jääval alal B leiti Reiu jõe oru nõlvale kaevatud prooviaugust nr 16 tulekivikild absoluutkõrguselt u 3,9 m, mis viitab lähedalasuvale kiviaegsele asulakohale. Teistelt aladelt 18 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ prooviaukudega kaetud sügavustelt ei avastatud kultuuriväärtuslike leide ega arheoloogilisi muistiseid. Joonis 2.6. Sindi-Lodja I kiviaja asulakoha (sinine viirutus) kaitsevööndi (punane viirutus) paiknemine Sindi-Lodja silla suhtes. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Geoarheoloogiliste eeluuringute käigus tehti uuringualal geoarheoloogilist sondeerimist 12 kohas: 1 alal C ja 11 alal B (joonis 2.7). Kokkuvõtvalt on geoarheoloogiliste eeluuringute tulemused järgmised: ✓ Alal A ei ole tehtud geoarheoloogilist sondeerimist, kuna see ei paikne tsoonis, kus silla ja selle juurdepääsuteede rajamine eeldab suuremahulisi ja sügavaid kaevamisi; ✓ Alal C ei ole arheoloogilist kultuurkihti sügavuseni 4,5 m praegusest maapinnast ja seal ei esine takistusi kaevamiseks vajadusel kuni mainitud sügavuseni; ✓ Alal D ei tehtud samuti geoarheoloogilist sondeerimist; ✓ Alal B on olemas mattunud tõenäoline kiviaegse asulakoha kultuurkiht, see avastati neljas sondeerimiskohas. Koos lisauuringutega kavandatava silla kandekonstruktsiooni planeeritavas rajamiskohas on selle lasuvuse üldine pilt olemas. Arvatavasti on tegemist asulakoha lõuna- ja idapiiriga (jn 28). Kiht paikneb praegusest maapinnast 2,12 m (jõepoolses osas) kuni 4,25 m (tasasel kaldaterrassil) sügavusel, absoluutkõrgustel 3,54–4,87 m. Kultuurkiht on kaldu Reiu jõe suunas (ja ka õhenev selles suunas), osutades jõe olemasolule sellel suunal ka asulakoha kasutamise ajal. Edasiste ehitustegevuste planeerimisel antud uuringupiirkonnas on oluline arvestada, et kaevetööd ei kahjustaks asulakoha kultuurkihti või teha eelnevalt arheoloogilised väljakaevamised. 19 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Joonis 2.7. Arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute uuringuala ja selle jaotus osadeks (A, B, C, D). Väljavõte Arheograator OÜ (2024) tööst. Sindi-Lodja sild on haaratud pärandkultuuriobjektide hulka ja Muinsuskaitseameti poolt hinnatud kultuuriväärtuslikuks objektiks. Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev sild on algselt ehitatud 1933. aastal, sild hävines teises maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni kasutusel olev sild vana silla betoonkaartele, mis on tänaseks tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja tingimustele. Blueray OÜ (2024) kohaselt muudab silla eriliseks tema tarind – tegemist on Eesti oludes esindusliku kaarsillaga, mis sobitub arhitektuurselt hästi kõrgete Reiu jõe kallastega. Vähemtähtis pole ka see, et Sindi- Lodja sild taastati pärast sõja hävitustööd sarnases tarinduses 1932. aasta silla projektiga. Eesti sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks kaunimaks Eesti raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda riikliku kaitse alla võtmise vääriliseks. Ehkki Sindi-Lodja silda võib vaadelda 1930. aastate sillaehituspärandi esindajana, kuulub see ehitustehniliselt nõukogude perioodi, periodiseeringu järgi stalinistlikku ajajärku, ehkki stalinismile omaseid neoklassitsistlikke tunnuseid pole sillal kunagi olnud. Välise sarnasuse ning kasutatud ehitustehniliste lahenduste tõttu on õige käsitleda Sindi-Lodja silda teises maailmasõjas purustatud silla taastamisena. Blueray OÜ (2024) kohaselt ei ole praeguse seisuga Eestis riikliku kaitse alla võetud mitte ühtegi Eesti Vabariigi perioodil või nõukogude okupatsiooniajal ehitatud raudbetoonsilda. Seega silla väärtust arvestades vääriks Sindi-Lodja sild kaitse alla võtmist. Uue maanteesilla rajamise käigus on otstarbekas muuta olemasolev Sindi-Lodja sild jalakäijate ja jalgratturite sillaks. Arvestades piirkonna puhkeala potentsiaali ja silla seotust jalgrattatee põhivõrgu osana, püsiks Sindi-Lodja sild aktiivses kasutuses. 20 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ 3. Natura 2000 ala eelhindamine Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 alad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv). Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (Kutsar jt, 2019) ning Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 2021). Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine ning mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda teise ehk asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine, vajadusel määratakse leevendavad meetmed. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess. Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 ala kaitsekorraldusega. Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusega. 21 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021. 3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Kavandatav tegevus (projekti 2. etapp) – Pärnu linnas riigimaanteel (59 Pärnu-Tori) asuva üle Reiu jõe kulgeva Sindi-Lodja silla ja sinna juurde kuuluva juurdepääsutee rekonstrueerimine kergliikluse tarbeks. Täpsem kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud peatükis 1. Silla asukohaga on seotud Natura 2000 ala – Reiu jõe loodusala (EELISe andmebaasi kood RAH0000616), pindala 105,4 ha (maismaa pindala 10,7 ha; joonis 3.2). Reiu jõe loodusalal kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike: ✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260); ✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia). 22 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübid või liigid seonduvad Reiu jõega ning loodusala koosseisu ei ole arvatud jõe kaldaid. Silla asukohast u 100 m kaugusel põhja suunas (seotud Reiu jõega) kulgeb Pärnu jõe loodusala (RAH0000027; joonis 3.2), pindala 859,9 ha (maismaa pindala 92,4 ha). Pärnu jõe loodusalal kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike: ✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530); ✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik hink (Cobitis taenia). Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud liigid ja elupaigatüüp – jõed ja ojad seonduvad Pärnu jõega, elupaigatüübid – lamminiidud ja puisniidud seonduvad Pärnu jõe kallastega Türi maastikukaitseala koosseisus. Joonis 3.2. Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade paiknemine Sindi-Lodja silla suhtes. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Kavandatava tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi ning elupaigatüüpide ja liikide ohutegureid kajastab tabel 3.1. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide ja liikide leiukohtade paiknemine kavandatava tegevuse kontaktalal või lähipiirkonnas. Tabelis esitatud andmete allikaks on mh EELIS (november 2025), Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016- 2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm (seisuga 2024), Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (Keskkonnaministeerium, 2022) ning kavandatava tegevuse kirjeldus. 23 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Tabel 3.1. Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade ning kavandatava tegevuse alaga seonduvad liigid ja elupaigatüübid. Allikad: EELISe (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaas: seisuga november 2025; Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm (seisuga 2024), Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (Keskkonnaministeerium, 2022). Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) vm asjakohane aspekt Reiu jõe loodusala 1 Jõed ja ojad (3260) ehk Reiu jõgi. Vooluveekogu Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja Elupaigatüüp on säilinud 104,8 ha-l tüüp IA – tumedaveelised ja humiinaineterikkad koprapaisud. Meede: Paisude likvideerimine. B esinduslikkusega (KHT-Mn 90% väärtus üle 25 mgO/l), valgala 10– 100 km2. Koondseisund Lääne-Eesti vesikonna Ohutegurid – Vähene info elupaiga seisundi kohta. veemajanduskava 2022-2027 alusel (2019) – hea. Meede: Täiendavate andmete kogumine 2022. ja 2023. a riikliku seire andmete alusel koondseisund – halb* Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad inventeeritud 104,8 ha-l B esinduslikkusega 2 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik Ohutegurid – Reiu jõe seisundi halvenemine. Meede: Liigile kättesaadava elupaiga Reiu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi säilimine Reiu jõe loodusalal 104,8 keskmise või kiirevoolulisi jõelõike kaitse-eesmärkide täitmisega (vt ka käesoleva tabeli rida ha ulatuses. Natura 2000 ala 3 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Reiu jõgi. nr 1) üldhinnang alale liigist lähtuvalt on Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga vähemalt rahuldav (C) keskmise või kiirevoolulisi jõelõike 4 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Reiu jõgi. Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud 5 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Reiu jõgi. Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike. Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Tõenäoliselt esineb liiki Reiu jõe lõikudes aga hajusalt ja vähearvukalt Pärnu jõe loodusala 24 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) vm asjakohane aspekt 1 Jõed ja ojad (3260) ehk Pärnu jõgi. Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja Elupaigatüüp on säilinud 129,6 ha-l Vooluveekogu tüüp V3B – heledaveelised ja koprapaisud ning hajukoormus. Meede: Paisude B esinduslikkusega vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHT-Mn likvideerimine (suurim pais – Sindi tänaseks 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala eemaldatud), põllumajandusega seonduva tegevuse suurusega > 1000-10 000 km². Koondseisund järelevalve tõhustamine ja keskkonnahoidlike praktikate Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022- rakendamine 2027 alusel (2019) – halb. 2022. ja 2023. a riikliku seire andmete alusel koondseisund – halb Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad inventeeritud 129,6 ha-l B esinduslikkusega 2 Lamminiidud ja puisniidud. Vaadeldavas Ohutegurid – pole asjakohased Pole asjakohane piirkonnas ja lähialal puuduvad 3 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik Ohutegurid – Pärnu jõe seisundi halvenemine. Meede: Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed Pärnu jõe loodusalal 129,6 km keskmise või kiirevoolulisi jõelõike ja ojad kaitse-eesmärgi täitmisega kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on A 4 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Pärnu jõgi. Liigile soodsa elupaiga säilimine Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga Pärnu jõe loodusalal 129,6 km keskmise või kiirevoolulisi jõelõike kogupikkusega jõelõikude ulatuses, hea kvaliteediga elupaikade ulatus vähemalt 16,4 km. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B 5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Pärnu jõgi. Liigile kättesaadava soodsa elupaiga Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B 25 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ  Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) vm asjakohane aspekt 6 Lõhe (Salmo salar). Elupaik Pärnu jõgi. Liigile kättesaadava soodsa elupaiga Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7 keskmise või kiirevoolulisi jõelõike km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (B) 7 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Pärnu jõgi. Liigile soodsa elupaiga säilimine Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase Pärnu jõe loodusalal 113,5 km põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike. kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m) Natura 2000 ala seisundi üldhinnang taimestikurikkad kohad alale liigist lähtuvalt on vähemalt B *2022. ja 2023. a Reiu jõe koondseisund „halb“ tuleneb kahest kvaliteedinäitajast (ohtlikud ained) – elavhõbeda ning bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu elustikus. Reiu jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023). 26 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ  3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusalade) elupaigatüübid ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava tegevusega. Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses kavandatava tegevusega. Elupaigatüüp/ Mõju prognoosimine Mõju hinnang liigid Reiu jõe loodusala Jõed ja ojad Sindi-Lodja sild paikneb Reiu jõe alamjooksul vahetult Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses. Reiu jõgi on Mõju on välistatud (3260) ehk Reiu antud asukohas sügav ja aeglase vooluga. Jõeelustiku, sh loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud enamike jõgi liikide jaoks väärtuslikumad – kärestikulised jõelõigud paiknevad silla asukohast ülesvoolu ja kavandatavast tegevusest kilomeetrite kaugusel. Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsale seisundile (sh jõe veekvaliteet ja voolurežiim) vana Sindi-Lodja silla jm vajaliku taristu rekonstrueerimise ja jalakäijate tunneli rajamisega ei kaasne, kuna: 1. vana silla rekonstrueerimise käigus ei muudeta silla kandva konstruktsiooni lahendust vaid teostatatakse ainult vajalikud remonttööd. Seega ei muutu rekonstrueerimise tulemusena jõe voolurežiim ega kaldajoon; 2. sademevett otse sillalt jõkke ei juhita (sademevesi juhitakse vertikaalplaneeringuga silla keskele rajatavasse avatud renni, mida pidi voolab sademevesi silla otste suunas ja sealt isevoolselt silla kõrvale kraavidesse). Lisaks rekonstrueeritakse sild ainult kergliiklusele ja seetõttu puudub võimalik autoliiklusega kaasneda võiv reostusoht. Kavandatava jalakäijate tunneli sademeveekäitlus on seotud silla sademeveesüsteemiga ning arvestades ka tegevuse iseloomu on ebasoodne mõju välistatud; 3. vana silla pealesõidutee muldesse on kavandatud jalakäijate tunnel. Tunneli projekteerimisel on arvestatud mulde stabiilsuse säilimisega. Lisaks on piirkonnas juba uue silla projekteerimise käigus läbi viidud pinnase lihkeohtlikkuse täiendavad uuringud ning tehtud vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused, et projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud keskkonnaohutus. Seega ei ole ette näha lühi- ega pikajalist lihkeohtlikkusest tulenevat pinnase jõkke kannet. 27 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ  Silla rekonstrueerimisega seonduvad lühiajalised ehk ehitusaegsed mõjud, mis hinnanguliselt võiksid kesta kuni 1 aasta. Seejuures kavandatakse silla kandekonstruktsiooni remonttööd jõe madalveeperioodile. Tuginedes peatükis 1 toodule rajatakse silla konstruktsiooni remonttööde teostamiseks silla alumisele osale ripptellingud, st tellingud kinnitatakse silla külge ning Reiu jõkke ajutisi platvorme vms ei kavandata. Täiendavaks tellingute toestamiseks silla sammaste läheduses võidakse tellingud vajadusel toetada ka madalvee ajal silla samba lähistel jõekaldal paljanduvatele olemasolevatele puitvaiadele. Seega ei nähta remonttööde ajal ette tegevusi Reiu jões ega piirata vee-elustiku liikumisvõimalusi, ühtlasi tagatakse veeliikluse võimalused ehitustööde ajal. Eelneva alusel ei ole ette näha ka lühiajalisi, ehitusaegseid jõe voolurežiimi muutusi põhjustavaid tegevusi ega ebasoodsat mõju. Tellingutel paiknevad liikumisalad on põhjast kaetud kiledega ning sõltuvalt teostatavate tööde iseloomust paigaldatakse tellingute servadesse täiendavad kaitsevõrgud, mis aitavad minimeerida remonttööde käigus tekkivate lahtiste osade jõkke kukkumist. Nimetatud töövõtted aitavad minimeerida remonttööde käigus jõkke jõuda võiva materjali hulka. Tõenäoliselt võib siiski ka nimetatud töövõtete kasutamisel teatud koguses betoonitükikesi, liiva vms materjali remonttööde käigus jõkke jõuda, kuid need kogused on minimaalsed, teke lühiajaline ega põhjusta olulisel määral heljumi teket või muutusi jõe põhjas. Seega ei kaasne tegevusega ka lühiajaliselt jõe veekvaliteedile mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsale seisundile. Kavandatav jalakäijate tunnel paikneb Reiu jõest u 35 m kaugusel olemasolevas teemuldes. Seega ei ulatu tunneli ehitustsoon jõeni ja ehitustegevusest lähtuvat ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Ka Reiu jõe kõrgveeperioodil ei ole ette näha jõe veetaseme ulatumist tunneli töötsooni (vt ptk 1). Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, siis ei ole elupaigatüübi soodsa seisundi säilimisele, loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidei täitmisele ebasoodsat mõju ette näha Harilik võldas ja Liikide jaoks väärtuslikumad elupaigad (kärestikulised ja kiirevoolulised jõelõigud) paiknevad Mõju on välistatud jõesilm kavandatava tegevuse asukohast ülesvoolu jäävates jõelõikudes. Silla asukoha lähedane jõelõik on liikidele pigem väheväärtuslik. Siiski arvestades, et nt jõesilm rändab kudemiseks merest jõkke, on väärtuslikematele elu- ja kudemispaikadele ligipääsuks vajalik säilitada soodne seisund ka ülejäänud jõelõikudes. Seejuures saab määravaks jõed ja ojad ehk Reiu jõe elupaigatüübile avalduvad mõjud ja soodsa seisundi säilimine. Kuivõrd kavandatava tegevusega ei kaasne jõevoolu püsivat takistamist ning ka ehitusajal jääb jõgi vee-elustikule liikumiseks avatuks, siis võimalused liikidel ülesvoolu liikumiseks 28 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ  säilivad nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas. Arvestades ka eelnevas tabeli punktis toodut, ei ole ebasoodsat mõju ette näha Paksukojaline Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 kohaselt on paksukojalise jõekarbi elupaikadeks Mõju on välistatud jõekarp keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. 2012.-2014. aastate seire käigus paksukojalist jõekarpi Reiu jõe Laadi ja Tõitoja seirelõikudest ei leitud. Varasemate uuringute kohaselt (Järvekülg, 2001) on paksukojalist jõekarpi leitud Reiu jõe alamjooksult Laadi koolme piirkonnast. EELISe (november 2025) andmetel toimus liigi viimane kinnitatud vaatlus Reiu jões 2022. a Laadi ja Lähkma seirejaamade vahelisel alal ehk Sindi-Lodja sillast kilomeetreid eemal ülesvoolu. Sindi-Lodja silla juures on jõgi aeglase vooluga ja sügav ehk paksukojalisele jõekarbile elupaigana väheväärtuslik ning liigi esinemine antud kohas vähetõenäoline. Liigi seisukohast on pigem oluline Reiu jõe elupaigatüübile avalduvad mõjud ja soodsa seisundi säilimine. Arvestades eelnevat ning ka tabeli „jõed ja ojad“ punktis toodut, ei ole liigi soodsale seisundile ja kaitse-eesmärkide täitmisele ebasoodsat mõju ette näha Harilik hink Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskavas 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015) hingu levikualade kohta Reiu Mõju on välistatud jões detailset infot esitatud ei ole. Küll aga tõdetakse, et hink on hoiualal olemas. Natura 2000 standardandmebaasi (2022. a seis) alusel on hink Reiu jõe hoiualal olemas ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Hink elutseb veekogu põhjas ja rändeid ei soorita. Koelmuks sobivad soojemad, madala veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Sindi-Lodja silla piirkonda jääva Reiu jõe veeosa kaldalähedasel alal ei saa välistada hingu isendite olemasolu, samas on piirkonnas koelmuteks sobiva sügavusega vett ja ka kaldaäärset veetaimestikku minimaalselt. Seega võib piirkonda hingu elupaigana pidada pigem väheväärtuslikuks. Lisaks tõenäoliselt esineb liik Reiu jões tervikuna vaid hajusalt ja vähearvukalt. Arvestades, et rekonstrueerimisel silla kandekonstruktsioone ega jõe kaldajoont ei muudeta, siis ei ole ette näha ebasoodsat pikaajalist mõju liigi soodsa seisundi säilimisele. Ehitusaegsete mõjude osas saab määravaks Reiu jõe kui elupaigatüübi soodsa seisundi säilimine. Arvestades tabeli esimeses osas toodud jõele kui elupaigatüübile avalduva mõju hinnangut, siis ebasoodne mõju puudub Pärnu jõe loodusala Jõed ja ojad Sindi-Lodja silla läheduses allavoolu suubub Reiu jõgi Pärnu jõkke. Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusala Mõju on välistatud (3260) ehk koosseisu. Pärnu jõgi on silla lähedasel alal sarnaselt Reiu jõega aeglase vooluga ja sügav. Kärestikulised Pärnu jõgi jõelõigud jäävad vaadeldavast asukohast ülesvoolu. Arvestades Reiu jõe kui elupaigatüübi juures toodud mõju hinnangut on ebasoodne mõju välistatud ka Pärnu jõe kui elupaigatüübi soodsale seisundile. 29 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ Paksukojaline Kaitse-eesmärgis nimetatud liikidele avalduv mõju seondub otseselt elupaigatüübile ehk Pärnu jõele Mõju on välistatud jõekarp, harilik avalduva mõjuga ning soodsa seisundi tagamiseks on vajalik elupaigatüübi soodsa seisundi tagamine. võldas, harilik Arvestades Pärnu jõe kui elupaigatüübi juures toodud hinnangut on ebasoodne mõju liikide soodsale hink, jõesilm ja seisundile välistatud. lõhe 30 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ  3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus Käesoleva KMH eelhinnangu mahus käsitleti Sindi-Lodja silla projektiga kavandatud 2. etapi tegevust ehk vana silla rekonstrueerimist. Projekti 1. etapis nähti ette uue silla rajamine. Kuna olemasoleva silla rekonstrueerimine ei toimu uue silla rajamisega samal ajal (2. etapiga alustamine eeldab 1. etapi valmisolekut), siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset ebasoodsat koosmõju. Käesoleva Natura eelhindamise tulemuse alusel on kavandatava tegevuse (2. etapp) elluviimisel ebasoodne mõju Natura 2000 Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda Natura asjakohase hindamise etappi. 31 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal; sh Natura 2000 aladega seonduvat on käsitletud eraldi peatükis 3): 1) maa ja maakasutus; 2) märgalad; 3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad; 4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale; 5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); 6) maavarade kasutus; 7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; 8) maastik (sh pinnavormid); 9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid; 10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 11) kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused; 12) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 4.1 Maa ja maakasutus Olemasolev Sindi-Lodja sild ühendab Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevit. Sindi-Lodja silla ja Pärnu-Tori maantee läheduses paiknevad Maa- ja Ruumiameti (2025) andmetel lisaks transpordimaa (maantee) ja veekogude maale ka üldkasutatava maa, ärimaa, maatulundusmaa ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad majapidamised jäävad Sindi-Lodja sillaga seonduvast Pärnu-Tori tugimaanteest minimaalselt u 60 m kaugusele. Sindi-Lodja silla detailplaneeringu (kehtestatud märts 2025) kohaselt on nii Reiu kui Pärnu jõgi aktiivselt kasutuses nii Eesti kui Läti puhkajate ja kalastajate poolt, nii et üle jõe ja jõe kalda äärde pääsemine ning mööda kaldajoont liikumine on inimestele olulised. Keraamika tänava, Jõekalda tee ning Pärnu-Tori tee piirkond on väga autokeskne – laiad teed ja kõvakattega alad, puudulik jalgteede võrgustik, ebamugavad ja liiga vähesed jalakäijate teeületusvõimalused. 32 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 Projektiga kavandatakse lisaks uuele sillale (1. etapp) ja vana silla rekonstrueerimisele (2. etapp) ka kaldapealsetele aladele senisega võrreldes paremat juurdepääsu, mis avardab võimalusi piirkonnas inimeste liikumiseks, sh vana silla muldesse kavandatav jalakäijate tunnel (2. etapp). Projektiga luuakse terviklik lahendus, mis arvestab piirkonna eripäradega, sh puhke- ja kultuuriline väärtus. Seega kaasnevad maakasutusele soodsad (positiivsed) mõjud. Olemasoleva silla rekonstrueerimise käigus seatakse ajutiselt maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused) ja muudavad lühiajaliselt tavapäraselt väljakujunenud transpordikoridore. Samas suunatakse vana silla rekonstrueerimise ajaks liiklus, sh jalakäijad uuele sillale, võimaldades nii vana silla ehitustööde aegset jõe ületamist. Seega ehitusaegset olulist liikluse ümbersuunamist ette näha ei ole ehk tööde teostamise aegsed aspektid ei ole sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. 4.2 Märgalad Kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad olulised märgalad – sood, rabad. Maa- ja Ruumiameti mullakaardi (2025) alusel ei esine piirkonnas ka alaliselt liigniiskeid lammimuldasid. Seega puuduvad piirkonnas ka olulised lammialad. Võimaliku üleujutusega seonduvat temaatikat on käsitletud peatükis 4.3. Eelnevaid asjaolusid arvestades puudub projektiga seotud alal otsene seos märgaladega, sh nende võimaliku negatiivse mõjutamisega (kuivendus, märgalade pindala vähendamine), mistõttu ei ole ebasoodsat mõju ette näha. 4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Olemasolev Sindi-Lodja sild paikneb Reiu jõe suudmes Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi piiril, kus kallaste maakasutus on ajalooliselt juba välja kujunenud. Maakasutusega seonduvaid aspekte on täpsemalt käsitletud peatükkides 2.1, 4.2 ja 4.8. Lisaks on jõe ja selle kallastega seonduvat käsitletud ka teistes käesoleva dokumendi peatükkides. Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et projekti kavandamisel ja piirkonna kujundamisel on arvestatud võimaliku üleujutusohuga, mis on piirkonnas otseselt seotud merevee tasemega. Teedevõrgustiku ja jalakäijate tunneli projekteerimisel on arvestatud võimalikku jõe üleujutustasemega (tõenäosus 100 a kohta), sh tunnel on kavandatud kõrgveepiirist kõrgemale (vt ptk 1). Kuna vana silla rekonstrueerimisel jõkke sillasambaid ei rajata (kandekonstruktsioone ei muudeta) ning kaldajoont ei muudeta, siis ei ole ette näha ka jõesängi kitsamaks muutmist, mis võiks põhjustada paisutust ja vee äravoolu aeglustamist üleujutuste korral. Seega kokkuvõtvalt ei ole kõnealuses valdkonnas ette näha ebasoodsat mõju. 4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Vana silla rekonstrueerimise käigus ei muudeta silla kandva konstruktsiooni lahendust vaid teostatatakse ainult vajalikud remonttööd. Seega ei muutu rekonstrueerimise tulemusena jõe voolurežiim ega kaldajoon ning pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid ette näha ei ole. Silla rekonstrueerimisega seonduvad lühiajalised ehk ehitusaegsed mõjud, mis hinnanguliselt võiksid kesta kuni 1 aasta. Seejuures kavandatakse silla kandekonstruktsiooni remonttööd jõe 33 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 madalveeperioodile. Tuginedes peatükis 1 toodule rajatakse silla konstruktsiooni remonttööde teostamiseks silla alumisele osale ripptellingud, st tellingud kinnitatakse silla külge ning Reiu jõkke ajutisi platvorme vms ei kavandata. Täiendavaks tellingute toestamiseks silla sammaste läheduses võidakse tellingud vajadusel toetada ka madalvee ajal silla samba lähistel jõekaldal paljanduvatele olemasolevatele puitvaiadele. Seega ei nähta remonttööde ajal ette tegevusi Reiu jões ega piirata vee-elustiku liikumisvõimalusi, ühtlasi tagatakse veeliikluse võimalused ehitustööde ajal. Eelneva alusel ei ole ette näha ka lühiajalisi, ehitusaegseid jõe voolurežiimi muutusi põhjustavaid tegevusi ega ebasoodsat mõju veekeskkonnale, sh vee-elustikule. Tellingutel paiknevad liikumisalad on põhjast kaetud kiledega ning sõltuvalt teostatavate tööde iseloomust paigaldatakse tellingute servadesse täiendavad kaitsevõrgud, mis aitavad minimeerida remonttööde käigus tekkivate lahtiste osade jõkke kukkumist. Nimetatud töövõtted aitavad minimeerida remonttööde käigus jõkke jõuda võiva materjali hulka. Tõenäoliselt võib siiski ka nimetatud töövõtete kasutamisel teatud koguses betoonitükikesi, liiva vms materjali remonttööde käigus jõkke jõuda, kuid need kogused on minimaalsed, teke lühiajaline ega põhjusta olulisel määral heljumi teket või muutusi jõe põhjas. Seega ei kaasne tegevusega ka lühiajaliselt jõe veekvaliteedile ebasoodsaid mõjusid. Kavandatav jalakäijate tunnel paikneb Reiu jõest u 35 m kaugusel olemasolevas teemuldes. Seega ei ulatu tunneli ehitustsoon jõeni ja ehitustegevusest lähtuvat ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Ka Reiu jõe kõrgveeperioodil ei ole ette näha jõe veetaseme ulatumist tunneli töötsooni (vt ptk 1). Reiu jõe kaldad on lihkeohtlikud, millega arvestatakse projekti elluviimisel, sh ehitusaegsete tegevuste kavandamisel. Projekteerimise käigus on läbi viidud pinnase lihkeohtlikkuse täiendavad uuringud (teostajad: Reaalprojekt OÜ, 2024; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025) ning tehtud vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused (teostaja: IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025), et projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud keskkonnaohutus. Seega ei ole ette näha lühi- ega pikaajalist lihkeohtlikkusest tulenevat pinnase jõkke kannet. Silla rekonstrueerimisel on võimalik mõju veekvaliteedile seotud ehitamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalikud nende lekked ja sattumine keskkonda. Tõenäosus leketest tulenevaks reostuseks on siiski väike, kuna objektil kasutatakse töökorras ja regulaarselt hooldatavaid seadmeid ning kütuste tankimine, masinate hooldamine jms toimub jõest eemal, vastavates ettenähtud kohtades. Lisaks on masinate operaatorid instrueeritud vastavatest tööohutus- ja keskkonnanõuetest, sh tegevusjuhised lekete avastamise korral. Seega eelnevat arvestades ei ole ette näha ebasoodsat mõju jõe veekvaliteedile. Sademevee käitlemine Kergliiklejatele rekonstrueeritava olemasoleva silla sademevesi juhitakse vertikaalplaneeringuga silla keskele rajatavasse avatud renni, mida pidi voolab sademevesi silla otste suunas ja sealt isevoolselt silla kõrvale kraavidesse. Siinkohal on oluline, et sild rekonstrueeritakse ainult kergliiklusele ja seetõttu puudub võimalik autoliiklusega kaasneda võiv reostusoht. Eelkirjeldatud projektlahendus tagab sademevee kokku kogumise. Seejuures on ka täidetud tingimus, et sillalt ei juhita sademevett otse jõkke. Kuna sademevett ei juhita torude kaudu otse jõkke, suurendab sademevee viibeaeg enne jõkke jõudmist, mis vähendab omakorda ka võimaliku heljumi kandumist jõkke ning on seetõttu positiivse mõjuga. Kavandatava 34 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 jalakäijate tunneli sademeveekäitlus on seotud silla sademeveesüsteemiga ning arvestades ka tegevuse iseloomu on ebasoodne mõju välistatud. Sademevee kogumise ja suunamise eesmärgil puhastatakse ja vajadusel rekonstrueeritakse (sh truupide vahetused) projekti raames ka olemasolevaid sademevee kraave. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel seoses sademevee käitlemisega ebasoodsat mõju veekeskkonnale ette näha. Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid veekeskkonna aspektidele. 4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Peatükk 2.2 kohaselt on Reiu jõe alamjooksu, sh Sindi-Lodja silla piirkonna kaldad lihkeohtlikud. Võimaliku maalihkeohuga on projekti koostamisel arvestatud. Läbi viidi pinnase lihkeohtlikkuse täiendavad uuringud (teostajad: Reaalprojekt OÜ, 2024; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025) ning tehtud vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused (teostaja: IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025), et projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud keskkonnaohutus. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju seoses maalihkeohtlikus piirkonnas kavandatava tegevuse ellu viimisega ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. Kuna sild on antud kohas olemas, siis on võimalused kergliiklejatele jõe ületamiseks juba praegu tagatud. Siiski eraldi kergliiklussilla kavandamine suurendab liiklusohutust ning loob meeldivama keskkonna, mis võib aidata kaasa piirkonna elanike seas kergliikluse kasutuse suuremisele, mis omakorda avaldab positiivset mõju õhukvaliteedile ja kliimale. Lisaks võib eeldada, et autoliiklus muutub sujuvamaks (jalakäijad saavad põhiteest eraldatud, ülekäigud turvalisemaks jne). Seega ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ette näha ebasoodsaid mõjusid „õhk ja kliima“ valdkonnale, pigem võib eelneva alusel eeldada teatavat soodsat mõju. Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid valdkonna aspektidele. 4.6 Maavarade kasutus Projekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt ning optimaalses mahus, mis on vajalik projekti ellu viimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. 4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Vana silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Materjale ja ressursse tarbitakse optimaalses mahus. Seejuures on projektis seatud eesmärgiks ka võimalikult suures mahus materjalide taaskasutus, nt täitepinnase taaskasutus, olemasolevate tänavavalgustuspostide korduvkasutamine jne. Materjalide taas- ja korduvkasutamisega kaasneb ressursside kasutamise seisukohast positiivne ehk soodne mõju. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 35 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Jäätmekäitlus ehitusobjektil korraldatakse vastavalt kehtivale korrale. Kuna vana sild on kavandatud kergliiklusele ja ka jalakäijatele puhkealaks, siis kaasneb sillal inimeste viibimisega teatud koguses jäätmete teke. Samuti võivad piirkonna puhkeala kasutajatega kaasneda jäätmed. Samas on jäätmete kokku kogumiseks projektiga ette nähtud prügikonteinerite paigaldamine alale, sh kasutatakse võimalusel (sõltuvalt ka KOVi poolsest tühjendusvõimekusest) jäätmete liigiti kogumist võimaldavaid konteinereid. Nõuetekohasel jäätmete käitlemisel ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Kavandatava tegevuse 1. etapi ehitustööde käigus tuvastati Paikuse poolsel alal pinnase jääkreostus. Tegemist on tõenäoliselt endise asfaltbetoonitehase asukohas paikneva jääkreostusega. Tööde käigus eemaldati vajalikus mahus reostunud pinnas ning utiliseeriti nõuete kohaselt. Kuna ka 2. etapi tegevuste ellu viimise käigus ei ole kohati välistatud täiendava jääkreostuse esinemine pinnases, siis reostuse avastamisel tuleb saastunud pinnas eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda. Reostuse likvideerimise osas tehakse koostööd vastavate ametiasutustega, sh Keskkonnaamet. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: ✓ tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil; ✓ Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda. 4.8 Maastik (sh pinnavormid) Sindi-Lodja sild ületab Reiu jõge ja orus paiknevaid kaldaid. Vana sild on kavandatud rekonstrueerida kergliiklusele ning autoliikluse tarbeks võetakse kasutusele olemasoleva silla lähedusse rajatav uus sild (projekti 1. etapp). Seejuures on sillad kavandatud visuaalselt koos toimima. Kergliiklussilla, jalakäijate tunneli ja piirkonna puhkeala tervikuna rajamisel suurenevad võimalused kalda-ala kasutuseks, mis omakorda avaldab soodsat mõju piirkonna puhkepotentsiaali kasutamisele. Eelneva alusel teatud muutused maastikus küll kaasnevad, kuid need ei ole sellised, mis tooks kaasa olulist ebasoodsat mõju. Pigem, arvestades ala puhkeväärtust toob kavandatava tegevuse ellu viimine kaasa soodsa (positiivse) mõju. 4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid Pärnu-Tori tee äärsel alal, Sindi-Lodja silla Pärnu jõe poolses küljes kasvab kõrghaljastus. Vana silla rekonstrueerimise ja taristu rajamise käigus on vajalik üksikute puude eemaldamine, kuid valdavas mahus olemasolev kõrghaljastus säilib. Jõekalda tee (ka Sindi-Lodja-Sindi silla tee) ja Pärnu-Tori tee ristumiskoha läheduses on kavandatud Pärnu jõe suunas kulgeva olemasoleva kraavi ja selle kallaste puhastamist (u 0,1 ha suurusel alal) ning seni pikas truubis olnud lõigu asendamist, mõnevõrra uue asukohas, avatud kraavi ja truubiga (joonis 4.1; vt ka 36 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 ptk 1). Lisaks on kõnealusel kraavil kavandatud Kiviaja tänava aluse truubi vahetamist ja truubi päiste kindlustamist munakivide ja/või kookosmattidega. Kraavi kallaste puhastamine jm tegevused on vajalikud, et tagada vee vaba liikumine. Kõnealuse sademevee kraavi piirkonnas levivad tiheda alarindega kuivad männikud. Pinnakattes lasub mitme meetri paksune liivakiht (lähedal paikneva puurkaevu (PRK0020108) geoloogilise läbilõike alusel) ning pinnaseveetase paikneb sügaval maapinnas. Kuna pinnaseveetase paikneb maapinnas sügaval ning sisuliselt on tegemist olemasoleva kraaviga, ei ole ette näha olemasoleva kraavi kallaste puhastamisest ja uue lõigu rajamisest tingitud olulist piirkonna pinnase niiskusrežiimi muutust. Kraavi peamiseks funktsiooniks jääb Pärnu- Tori tee äärest sademevete ärajuhtimine. Kraavi lähialal paikneb vääriselupaik (VEP212452; männikud ja männisegametsad), milleni puhastatav ala aga ei ulatu (joonis 4.1) ehk otsene mõju puudub. Eeltoodut ning asjaolu, et kraav on piirkonnas juba olemas, arvestades ei ole ette näha ka niiskusrežiimi muutust vääriselupaigas. Samuti ei ole ette näha olulist valgustingimuste muutumist või tuulemurruohu suurenemist vääriselupaigas, kuna kraavi kallaste puhastamisel tekkiv koridor on suhteliselt kitsas (keskmiselt u 7-8 m) ning vääriselupaigast teisel pool kraavi säilib kõrghaljastus. Kiviaja tänava alla jääva truubi vahetamise käigus on vajalik truubi päised kindlustada. Kindlustamiseks vajalik projekteeritud maa-ala ulatub vähesel (kuni u 3 m2 ehk 0,0003 ha) määral ka vääriselupaika (VEP212453; lepikud; pindala 0,7 ha). Vääriselupaika ulatuv ehitusala moodustaks kogu vääriselupaiga pindalast u 0,04%. Arvestades, et tegemist on olemasoleva kraavi truubi vahetamise ja päiste kindlustamisega ning vääriselupaiga piiridesse minnakse minimaalselt, on ka haljastuse eemaldamise vajadus minimaalne ning mõju vääriselupaiga suurust arvestades ebaoluline. Kuna aga vääriselupaik jääb riigile kuuluvale kinnistule ning tulenevalt kehtivast õigusruumist ei ole raie sellises vääriselupaigas üldiselt lubatud, on erandkorras (avaliku huvi objekti kavandamine ja hooldus/haldus) raieks vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek. Raadamine on kavandatud läbi viia raierahu (raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini) välisel perioodil, mis aitab kaitsta haudelinnustikku ning vältida pesakondade hukkumist ja linnustiku kahjustamist lindudele tundlikul perioodil. Arvestades eelnevat kaasneb puistu osalise raadamise ja kõrghaljastuse eemaldamisega ebasoodne ehk negatiivne mõju, kuid lähtudes asukohast ja raie ulatusest, siis ei ole mõju oluline. Lisaks nähakse projektala liigendamiseks kohati alale tervikuna ette uute puude ja põõsaste istutamist. Seega pikas plaanis võib aga uue haljastuse rajamisel eeldada piirkonna kõrghaljastuse säilimisele soodsat ehk positiivset mõju (sh ala puhkeväärtust arvestades). 37 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 Joonis 4.1. Projekti raames kavandatava olemasoleva kraavi kallaste puhastamise ja uue kraavilõigu rajamise ala. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS, 28.11.2025. Reiu jõgi on vaadeldavas piirkonnas arvatud Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) koosseisu, mis on ühtlasi ka Natura 2000 Reiu jõe loodusala. Olemasoleva Sindi-Lodja silla läheduses paikneb ka Pärnu jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 Pärnu jõe loodusala. Loodus- ja hoiualade ning nende väärtuste kattuvuse kohaselt on elupaigatüüpide ja liikide analüüs esitatud Natura 2000 aladele keskendunud ptk-s 3. Natura 2000 ala tasandil negatiivsete mõjude ohtu ei tuvastatud. Hoiuala kontekstis vastavad järeldused kohalduvad samaväärselt nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele, kellede elupaikasid käsitleti. Täiendavalt saab siinkohal välja tuua Reiu jõe hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud, kuid Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkides nimetamata liigi – lõhe (Salmo salar). Elupaik seondub Reiu jõega ning liik eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga keskmise või kiirevoolulisi jõelõike. Tuginedes peatükis 2.2 toodule puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas Reiu jões nimetatud tüüpi elupaigad ja kudealad. Kavandatava tegevuse ellu viimisega ei halvendata kalade rändetingimusi Reiu jões. Samuti ei ole ette näha Reiu jõe kui elupaiga seisundi halvendamist seoses kavandatava tegevusega (tuginedes sh peatükkidele 3 ja 4.4). Seega eelnevat arvestades ei ole ette näha pikaaegset ebasoodsat mõju lõhe elupaiga säilimisele. Ka lühiajalisi ehk ehitusaegseid olulisi ebasoodsaid mõjusid ei ole, tuginedes peatükkides 3 ja 4.4 toodud hinnangule ette näha. Teadaolevalt ei paikne kavandatava tegevusega hõlmataval maismaa-alal kaitsealuste taime-, seene- või samblikuliikide kasvukohti. Reiu jõe kaldaäärsel veealal leidub aga kaitsealuseid vesiroose. Peamised kasvukohad ja taimede kogumid jäävad siiski vana silla asukohast eemale, üles- ja allavoolu. Arvestades, et vana silla rekonstrueerimistöödeks ei nähta ette tegevusi jões, siis ei ole olulist ebasoodsat mõju vesiroosidele ette näha. 38 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 EELISe andmebaasi (13.10.2025) andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks kaitsealustele nahkhiirtele (suurvidevlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Olulisi talvitumispaiku teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ei esine. Ka peamised suvised varjepaigad (vanade puude õõnsused, hooned jms) jäävad kavandatava tegevuse alalt eemale. Kuigi on teada juhtumeid, kus suvise varjepaigana on nahkhiired kasutanud ka silda, on suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel üldiselt väike mõju nahkhiirefaunale. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et olemasolevat silda ei lammutata ning silla kandvas konstruktsioonis tehakse remonttöid minimaalselt ei ole ebasoodsat mõju nahkhiirtele, seoses vana silla rekonstrueerimisega ette näha. Nahkhiirlaste (vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) kohaselt on öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti talvitumispaikade sissepääsude ja varjepaikade juures) nahkhiirtele häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud piirkondi. Üksikud lambid veekogude lähedal ja mujal, kus leidub küllalt rohelust võivad aga nahkhiirtele ka kasulikud olla, kuna valgus meelitab putukaid ja koondab nahkhiiri (meil peamiselt püsisagedusliike nagu põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja suurvidevlane). Kevadel ja suve lõpus (aprillis, augustis-septembris), kui putukaid on juba vähem, võivad sellised toidurikkad piirkonnad nii mõnegi nahkhiire näljast päästa. Olemasolev sild ja selle juurdepääsutee on juba käesoleval hetkel valgustatud. Samas Reiu jõe koridor on tulenevalt kalda-ala maakasutusest vähevalgustatud või täiesti valgustamata. Arvestades piirkonna puhkeväärtust soovitakse projektiga silda/sildu ka valgustusega eksponeerida. Seega võrreldes praeguse olukorraga (uus sild ei ole veel rajatud) on ette näha valgustuse mõningast suurenemist sildade piirkonnas. Projektlahendusega on piirkonna valgustuse kujundamisel ja valgustite valikul lähtutud põhimõttest, et teede ja sildade valgustamiseks kasutatakse võimalikult madalat ja teedele/sildadele suunatud valgustust (võimalusel ka võimalikult väheintensiivne), vältides seejuures veepinnale suunatud ja peegelduvat valgustust. Sildade konstruktsiooni valgustamisel visuaali saavutamiseks kasutatakse võimalikult väheintensiivset valgustust, mis toob esile küll silla konstruktsiooni, kuid ei suurenda olulisel määral jõekoridori valgustatust. Arvestades, et olemasoleva silla ümbrus on juba praegu valgustatud ja mõnevõrra suureneb valgustatus piirkonnas ka kavandatava tegevuse ellu viimisel, kasutatakse projektlahenduses siiski põhimõtteid, mis vähendavad võimalike nahkhiirte häirimist. Seega ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel nahkhiirtele ebasoodsat mõju ette näha. Ptk 2.2 kohaselt on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud invasiivsete võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk (Orconectes limosus)) leiukohaks. Hurt (2021) alusel on tegemist Ameerikast pärit liikidega, keda on rohkelt levitatud Euroopa maadesse. Ameerika vähkidega levib kohalikule liigile – jõevähile surmav vähikatk. Lisaks on võõrvähid agressiivsemad, vastupidavamad ja viljakamad, mistõttu hõivavad nad kohaliku vähi elupaiku. Võõrliikide levimise peamiseks põhjuseks on tahtlik või ebateadlik inimtegevus, tavaliselt ebaseaduslik asustamine. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja lokaalsust, siis ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ette näha ohtu võõrliikide levikule kaasa aitamises. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) ja Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga” (2024) alusel moodustab Papiniidu-Raeküla puhkeala koos Reiu jõe kallastega osa rohevõrgustikust. Elanike seisukohast peitub rohevõrgustiku väärtus piirkonnas eelkõige rekreatsiooni võimaldamises, seejuures piirkonna puhkealale avalduvat mõju on 39 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 käsitletud peatükkides 4.1 ja 4.10. Elustiku seisukohast on rohevõrgustikuna peamiselt väärtuslikum Reiu jõgi koos kallastega. Kuna sild on piirkonna maastikus juba olemas ja selle kandekonstruktsioone ei muudeta, siis ei ole olulist muutust võrreldes praeguse olukorraga rohevõrgustiku toimimisele ja sidususe tagamisele ette näha. Kuigi jõe kallaste (peamiselt Paikuse alevi poolne ala) kujundamisel lähtutakse eelkõige ala puhkeväärtusest, on kogu lahenduse (1. ja 2. etapp) juures oluliseks peetud võimalikult vähest sekkumist loodus- ja kultuuriväärtuslikku keskkonda. Seega säilivad piirkonna kallastele ligipääs ja kasutusvõimalused ka elustikule. Lühiajalised ehk ehitusaegsed häiringud (nt ehitusmüra, - masinate liikumine piirkonnas) elustikule on lokaalsed ega põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele. 4.10 Elanikkond (sh tiheasustusala), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Sindi-Lodja sild on oluliseks ühenduslüliks Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi vahel. Pikaajaliselt on oluline, et sillaga pakutav ühendusvõimalus toimiks. Projekti 1. etapiga nähti ette uue autosilla rajamine olemasoleva silla kõrvale ning projekti 2. etapis kavandatakse olemasoleva silla rekonstrueerimist kergliikluse tarbeks. Kuna uue silla ehitus ja vana silla rekonstrueerimine järgnevad ajaliselt teineteisele, siis on võimalik liiklus, sh kergliiklus ehituse ajaks suunata ümber teisele sillale. Nii on võimalik vähendada pikemate distantsidega liikluse ümbersuunamisi. Siiski võidakse vana silla rekonstrueerimise käigus ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Samas on need lühiajalised ega ole sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Pikas plaanis suureneb piirkonna liiklusohutus (sh jalakäijad eraldi olemasoleval sillal) ning projekti tervikuna vaadates suurenevad koos kalda-alale kavandatavate jalgteede ja tunneliga ka piirkonna puhkevõimalused (sh võimalik soodne koosmõju Kiviaja teemapargiga). Müra – käesolevas eelhinnangus käsitletava projekti 2. etapi tegevused seonduvad kergliikluse võimaluste parendamisega. Seega ei kaasne pikaajaliselt kergliikluse kasutamisega müra olukorra halvenemist. Pigem võib eeldada, et ohutum ja meeldivama keskkonnaga kergliiklustee (sh kergliikluse sild) suurendab piirkonnas kergliiklejate osakaalu, mis omakorda võib vähendada vajadust auto kasutamiseks (väiksema liiklussagedusega kaasneb väiksem müratase) ehk pikemas skaalas on pigem ette näha soodsat mõju. Projekti 1. etapiga seonduva uue silla rajamise KMH eelhinnangus käsitleti ka autoliiklusest tingitud müratasemeid, sh viidi töö käigus läbi mürauuring. Mürauuringu tulemused on esitatud projekti 1. etapi KMH eelhinnangus ning siinkohal, arvestades mh ka käesoleva eelhinnangu objekti, uuesti ei esitata. Küll aga saab välja tuua, et kuigi uus autosild ja rekonstrueeritav vana sild paiknevad lähestikku ei põhjusta autoliiklusega seotud müra kergliiklussillal viibijatele olulist ebasoodsat mõju/häiringut, kuna piirkond on avatud maastikuga, autoliiklus on võrreldes praeguse olukorraga kergliiklejatest eraldatud ning kergliiklussillal viibivad inimesed eelduslikult lühiajaliselt. Vana silla rekonstrueerimisega seotud ehitusaeg võib esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja 40 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00 II mürakategooria alal 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00- 7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine). Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed. Vibratsioon – soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000). Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuuri kõikumistest. Seetõttu võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest. Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni suurust paljud tegurid, sh kaugus, hoone vundamendi tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017) kohaselt (tugineb Väo lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus läheduses ning 3-4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini ~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks 41 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike heaolule. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liiklussagedustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul viia enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt rahvatervise seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Käesoleva projektiga kavandatava kergliiklussilla ja -taristu kasutamisega ei ole ette näha õhukvaliteedi halvenemist. Pigem võib kergliikluse suurenemine vähendada vajadust autoga liiklemiseks ja seeläbi vähendada piirkonna autoliiklusest tingitud õhusaastet. Kuigi uus autosild ja kergliikluseks rekonstrueeritav vana sild paiknevad lähestikku ei põhjusta autoliiklusest tingitud õhusaaste olulist ebasoodsat mõju kergliiklussillal viibijatele ja seda nii lähtuvalt piirkonna headest hajumistingimustest kui ka teelõigu liiklusest tingitud madalast õhusaaste tasemest (ka tunduvalt suurema liiklussagedusega teede ääres on õhukvaliteet hea ja piirväärtuseid ei ületata). Ehitusperioodil tuleb siiski häiringuid minimeerida – vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed (arvestades ka asustuse ja tänavavalgustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2 ja 4.9) ning projektides eraldi täiendusi teha ei ole vaja. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4. Seega toetudes mh piirkonna omapärale (vt ptk 2) ning projekti mahule, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käesolevas peatükis esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat (lisatingimused käsitletavasse projekti): ✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine); ✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4.11 Kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused Vaadeldavas piirkonnas ei paikne Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (2025) alusel kultuurimälestisi. Küll aga ulatub olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi-Lodja I kiviaja asulakoha (27039) kaitsevöönd. Arheograator OÜ (2024) viis Sindi-Lodja silla piirkonnas 2024. aastal läbi arheoloogilised ja geoarheoloogilised eeluuringud (vt täpsemalt ptk 2.2). Arvestades uuringu tulemusi ja ka asjaolu, et projekti 2. etapis ei kavandata suuremahulisi 42 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 ehitustöid, mis ulatuksid olemasolevast teemuldest sügavamale, ei ole ette näha ebasoodsat mõju maapinnas sügavamal paikneda võiva kultuurikihi säilimisele. Eraldi tuleb siinkohal nimetada jalakäijate tunneli rajamist, mille ehitustegevuse käigus võib esineda vajadus olemasolevast teemuldest sügavamale minek. Samas on tunneli projektis antud võimalusega arvestatud ning sellise olukorra puhul kaasatakse ehitusprotsessi arheoloogiline järelevalve. Sarnasest põhimõttest (vajadusel kaasatakse arheoloogiline järelevalve) lähtutakse ka mujal töötsoonis, sh Surju metskond 33 kinnistul paikneva sademevee kraavi truubi vahetusel (truup paikneb samuti Sindi-Lodja I kiviaja asulakoha (27039) kaitsevööndis). Eelnevaid asjaolusid arvestades on ehitustegevuse käigus võimalike arheoloogiliste väärtuste ilmsiks tulekul tagatud vastav järelevalve ning seeläbi väärtuste säilimine. Tegemist on positiivse mõjuga, kuna uued võimalikud leiud aitavad suurendada senist teadmist piirkonna ajalooliste väärtuste kohta. 4.12 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. 4.13 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.12 esitatud infost, ei ole kavandatava tegevuse 2. etapi ehk vana silla ja taristu rekonstrueerimisega kergliikluse tarbeks olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt tuleb projekti koostamisel arvestada järgmiste leevendusmeetmetega: ✓ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil; ✓ Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda; ✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine); ✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja 43 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ilmnes, et Kiviaja tänava alla jääva truubi vahetamise käigus on vajalik truubi päised kindlustada. Kindlustamiseks vajalik projekteeritud maa-ala ulatub vähesel (moodustaks u 0,04% vääriselupaiga pindalast) määral ka vääriselupaika (VEP212453). Arvestades, et tegemist on olemasoleva kraavi truubi vahetamise ja päiste kindlustamisega ning vääriselupaiga piiridesse minnakse minimaalselt, on ka haljastuse eemaldamise vajadus minimaalne ning mõju vääriselupaiga suurust arvestades ebaoluline. Kuna aga vääriselupaik jääb riigile kuuluvale kinnistule ning tulenevalt kehtivast õigusruumist ei ole raie sellises vääriselupaigas üldiselt lubatud, on erandkorras (avaliku huvi objekti kavandamine ja hooldus/haldus) raieks vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek. Lisaks on asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 44 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 Kokkuvõte Käesoleva eelhinnangu objektiks oli Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti 2. etapp, mille eesmärgiks on olemasoleva silla remont ja selle rekonstrueerimine kergliiklusele koos juurdepääsuteedega, sh jalakäijate tunneli rajamine. Projekti 1. etapis (teostamisel) kavandati vana silla lähedusse uue autosilla rajamine. Projekti 1. etapi kohta on varasemalt koostatud eraldi KMH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2025). Pärast uue silla (1. etapp) valmimist suunatakse liiklus, sh ajutiselt ka kergliiklejad uuele sillale, et alustada vana silla rekonstrueerimistöid. Kuna uue silla rajamine ja olemasoleva rekonstrueerimine ei toimu samal ajal (järgnevad teineteisele), siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset ebasoodsat koosmõju. Projekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses (Reiu jõe loodusala, RAH0000616), mistõttu koostati projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnang jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ja selle ümbrusest ning seostest kõrgemate strateegiliste dokumentidega. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud). Ptk 4 läbiti muude aspektide kohane mõju eelduste analüüs. Eelhindamise tulemus kokkuvõtvalt – lähtudes peatükis 4.13 toodust, ei ole kavandatava tegevuse 2. etapi elluviimisel olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Küll aga tuleb projekti koostamisel arvestada järgmiste leevendusmeetmetega: ✓ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil; ✓ Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda; ✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine); ✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ilmnes, et Kiviaja tänava alla jääva truubi vahetamise käigus on vajalik truubi 45 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 päised kindlustada. Kindlustamiseks vajalik projekteeritud maa-ala ulatub vähesel (moodustaks u 0,04% vääriselupaiga pindalast) määral ka vääriselupaika (VEP212453). Arvestades, et tegemist on olemasoleva kraavi truubi vahetamise ja päiste kindlustamisega ning vääriselupaiga piiridesse minnakse minimaalselt, on ka haljastuse eemaldamise vajadus minimaalne ning mõju vääriselupaiga suurust arvestades ebaoluline. Kuna aga vääriselupaik jääb riigile kuuluvale kinnistule ning tulenevalt kehtivast õigusruumist ei ole raie sellises vääriselupaigas üldiselt lubatud, on erandkorras (avaliku huvi objekti kavandamine ja hooldus/haldus) raieks vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek. Lisaks on asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 46 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 Kasutatud allikad ✓ Akukon Eesti OÜ, 2023. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu– Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang; ✓ Alkranel OÜ, 2025. Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. I etapp – uus sild; ✓ Alkranel OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva Sindi-Lodja silla projekt. Müra modelleerimine; ✓ Arheograator OÜ, 2024. Sindi-Lodja uue silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25. septembrini 2024. aastal teostatud arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute aruanne; ✓ Blueray OÜ, 2024. Sindi-Lodja silla ajaloolise väärtuse eksperthinnang; ✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2024. Jõgede seire 2023. a; ✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023. Jõgede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud ained 2022; ✓ EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaas, veebruar 2025); ✓ ERC Konsultatsiooni OÜ, 2024. Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja ehitamine koos juurdepääsuteedega. Liiklusuuring; ✓ Hendrikson & Ko OÜ, 2023. Pärnu Raba-Lai tänava silla KMH eelhinnang; ✓ Hunadi, O. 2000. Traffic Vibrations in Buildings; ✓ Hurt, M., 2021. Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid; ✓ IB Steiger OÜ, 2017. Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang; ✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025. Sindi Lodja sild. Geotehnilised arvutused; ✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024. Lihkeohtlikkuse uuring Pärnu linnas Audru, Sauga, Reiu ja Pärnu jõgedel; ✓ Kalm, V., Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., Kohv, M., 2002. Maalihked Pärnu maakonnas; ✓ Keskkonnaamet, 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava; ✓ Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027; ✓ Kümmel OÜ, 2024. 59 Pärnu-Tori tee, Keraamika tn 1 kinnitute ja lähipiirkonna puittaimede haljastuslik hinnang; ✓ Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025; ✓ Maves AS, 2013. Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring; ✓ Maves OÜ, 2022. Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus; ✓ Maves OÜ, 2019. Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud; ✓ Raxoest OÜ, 2024. Geodeetiline mõõdistus. Sindi-Lodja sild; ✓ Reaalprojekt OÜ, 2024. Sindi - Lodja projekteeritavad sild ja juurdepääsuteed. Geotehniline pinnaseuuring. 47 Sindi-Lodja silla projekti 2. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025  KORRALDUS 25.03.2026 nr 1.1-3/26/200 Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 16.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõik ja vana Sindi - Lodja silla (698) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 62401:001:3317, 56801:001:0541, 56801:001:0761, 62401:001:1227, 56801:001:0507, 56801:001:0762) Pärnu maakonnas Pärnu linnas ja Paikuse alevis. Projektalale on koostatud Roadplan OÜ poolt detailplaneering „Sindi-Lodja silla detailplaneering“ töö nr 23029, mis on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 10.03.2025 korraldusega nr 164. Tee ehitustööd toimuvad 2026 ja 2027. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 23029 „Sindi-Lodja sild“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/HcRUzDnG3DDtxSB Projekti eesmärk uue Sindi-Lodja silla projekteerimine koos juurdepääsuteedega ja vana Sindi- Lodja silla ümberehitus. Ehitusluba antakse uue silla juurdepääsuteede ehituseks ja vana Sindi- Lodja silla rekonstrueerimiseks. Uue Sindi-Lodja silla ehitamiseks on ehitusluba antud Transpordiameti 05.05.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/322. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.  2 Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub sõidutee asukoht, ehitatakse uus sild ja uued teeühendused ning ehitatakse ümber vana Sindi-Lodja sild. Antud juhul rakendub ka määruse nr 224 § 15 punkt 8, kuna kavandatav tegevus paikneb Reiu jõe hoiualal (KLO2000294). Eelhinnangu (Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang II etapp – vana sild) tulemusena leiti, et riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi- Lodja silla rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Pärnu Linnavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11  3 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata Sindi-Lodja silla ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse Ida osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Sindi-Lodja tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/200 Tee ehitusloa andmise kuupäev 25.03.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. 3. Ehitustööde käigus võimaliku pinnase jääkreostuse avastamisel tuleb reostunud pinnas eemaldada ja nõuete kohaselt käidelda. 4. Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine). 5. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 6. Kiviaja tänava alla jääva truubi vahetamise käigus on vajalik truubi päised kindlustada ning selleks vajalik maa-ala kattub vähesel määral vääriselupaigaga (VEP) VEP212453 1  (ehitusala moodustaks kogu VEP-i pindalast u 0,04%). Kattuvus tingib väga minimaalse raie vajaduse, mis eeldatavalt ei kahjusta üldises plaanis VEP-i, mis peale kavandatud tegevust säilib. Eemaldatavad puud tuleb tükeldada ja jätta VEP-i alale lamapuiduks (ehk mitte ära transportida). Raadamine alal tuleb teostada raierahu perioodi välisel ajal. Keelatud VEP-i alal masinatega liiklemine, et vältida pinnase kahjustamist. 7. Juhul, kui on kavas muuta veekogu kaldajoont, on vajalik taotleda veeluba (VeeS § 187 p 17). 8. Juhul, kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000 m3 ööpäevas või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja § 188 lg 1 p 11 alusel taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, https:\\kotkas.envir.ee). 9. Juhul kui ehitustegevuse käigus on vajalik teostada puude raiet veekaitsevööndis, tuleb taotleda Keskkonnaameti nõusolekut (VeeS § 121 lg 1). 1. Andmed tee kohta Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõik ja vana Sindi - Lodja sild (698) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 7979 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Sindi-Lodja sild 2.7 Tee ehitusprojekti number 23029 (allkirjastatud digitaalselt) 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile1 ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks riigitee 59 Pärnu - Tori Otsus: 25.02.2026 km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise 1. Lisada ehitusloa kõrvaltingimusteks punktid 1-4. (KMH) algatamata jätmise korralduse eelnõu (edaspidi korralduse eelnõu; keskkonnamõju hindamise ja 2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt Kiri nr 6-3/26/3077-2 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 alusel) ning seisukoha andmiseks KMH vajalikkuse kooskõlastatuks. eelhinnangu koos Natura eelhinnanguga (KeHJS § 11 lg 22 alusel). Lisaks vana silla rekonstrueerimisele hõlmab 3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited projekt ka juurdepääsuteid ja jalakäijate tunneli rajamist. keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. Projektiga (eelprojekt) kavandatava tegevuse eesmärk on olemasoleva vana Sindi-Lodja silla rekonstrueerimine kergliikluse jaoks, sellele juurdepääsuteede rajamine ning sillaaluse jalakäijate tunneli ehitamine. Praegu menetletav ehitusluba käsitleb üht osa Sindi-Lodja silla projektist, ehk II etapi elluviimist. Sama projekt hõlmab ka uue Sindi-Lodja silla ehitamist (I etapp), milleks on ehitusluba antud Transpordiameti 05.05.2025 korraldusega nr 1.1 3/25/322. See on üks osa laiemast põhiprojektist. Projektala kattub Reiu jõe hoiualaga. Hoiualal ei või ilma Keskkonnaameti nõusolekuta lubada anda ehitusluba (looduskaitseseadus (LKS) § 14 lg 1 p 8). Keskkonnaamet on eelnevalt olnud asjaomase asutusena kaasatud Sindi-Lodja silla detailplaneeringu menetlusse, mille raames koostati ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang ning samuti projekti I etapi ehitusloa menetlusse. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud keskkonnameetmeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2 2) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnaamet annab nõusoleku (LKS § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 alusel) ja kooskõlastab ehitusloa eelnõu (EhS § 42 lg 7 p 1 alusel) ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (KeHJS § 11 lg 10 alusel). Järgnevalt esitame märkused, millega projekti elluviimisel arvestada. 1. KMH eelhinnangu ptk-s 4.9 (lk 37) on kirjas, et Kiviaja tänava alla jääva truubi vahetamise käigus on vajalik truubi päised kindlustada ning selleks vajalik maa-ala kattub vähesel määral vääriselupaigaga (VEP) VEP212453 (ehitusala moodustaks kogu VEP-i pindalast u 0,04%. Selgitatud on, et kuna kattuvus on minimaalne, on ka haljastuse eemaldamise vajadus minimaalne ning mõju VEP-ile ebaoluline. Välja on toodud, et raadamine alal on kavandatud raierahu perioodi välisel ajal. Keskkonnaameti hinnangul on tegemist väga minimaalse raie vajadusega, mis eeldatavalt ei kahjusta üldises plaanis VEP-i, mis peale kavandatud tegevust säilib. Keskkonnaamet saab raadamist lubada tingimustel, et eemaldatavad puud tükeldatakse ja jäetakse VEP-i alale lamapuiduks (ehk mitte ära transportida). Samuti on keelatud VEP-i alal masinatega liiklemine, et vältida pinnase kahjustamist. 2. KMH eelhinnangu ja projektmaterjalide alusel ei teostata töid vees (kasutatakse ripptellinguid). Samas on põhiprojektis märgitud, et kui peaks siiski vältimatult vajalikuks osutuma töid veekogus teostada, siis viia läbi tööd madalvee perioodil (juuni – august) ning kavandada meetmed setete allavoolu liikumise vältimiseks. Märgime, et 01.09.2025 jõustunud veeseaduse (VeeS) redaktsiooni kohaselt ei ole vajalik enam silla või truubi rajamiseks taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 21 p 2). Seega juhul kui vana silla rekonstrueerimistöödel peaks olema vajalik siiski teostada töid Reiu jões, ei ole vajalik taotleda enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist ega vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba. Rõhutame, et eelmainitu tuleneb puhtalt VeeS-is sätestatust ja sellest olenemata tuleb arvestada tööde tegemisel vees ka looduskeskkonna ja vee-elustikuga. Juhul, kui on kavas muuta aga veekogu kaldajoont, võib veeluba vajalik olla (VeeS § 187 p 17). 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks“ lisa 2 3. Juhul, kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000 m3 ööpäevas või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja § 188 lg 1 p 11 alusel taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, https:\\kotkas.envir.ee). 4. Juhul kui ehitustegevuse käigus on vajalik teostada puude raiet veekaitsevööndis, tuleb taotleda Keskkonnaameti nõusolekut (VeeS § 121 lg 1). 2 Maa- ja Ruumiamet Edastasite 16.02.2026 kirjaga 6-3/26/2299 Maa- ka Ruumiametile Pärnumaal, Pärnu linnas, Paikuse alevis asuva Otsus: 20.02.2026 riigitee nr 9 Pärnu-Tori teelõigu 1,2 – 2,0 km ja vana Sindi-Lodja silla (698) rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu. 1. Võtta kohaliku võrgu geodeetiliste märkide info teadmiseks. Kiri nr 6-3/26/2299-2 Projektalale ei jää riikliku geodeetilise võrgu, riikliku kõrgusvõrgu ega riikliku gravimeetrilise võrgu märke. 2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Projektalale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid 145 (GPA ID 7108; 53-633-145), 664 (GPA ID 7218; 53-633-664), 7005 (GPA ID 219136; 53-633-7005) ja 7193 (GPA ID 293064; 53-634-7193). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas. Märgime, et antud seisukoht on käsitletav üksnes Maa- ja Ruumiameti kui geodeetilise võrgu haldaja seisukohast. 3 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet kooskõlastab riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) Otsus: 19.02.2026 rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Kiri nr 5-10/335-1 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. 4 Pärnu Linnavalitsus Seisukoht riigitee 59 Pärnu-Tori km 1,2–2,0 teelõigu ja vana Sindi-Lodja silla (698) ehitusloa eelnõule ja Põhjendus: 06.03.2026 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule Selgitused punkti 2 osas: Viidatud 5. kaust on maastikuarhitektuuri osa, mis ei vaja Kiri nr 8-4/2044/2024-44 KMH algatamata jätmine ehitusluba. Vastavalt Pärnu Linnavalitsuse ja Transpordiameti Pärnu Linnavalitsus nõustub KMH algatamata jätmisega. vahel sõlmitud halduslepingu nr 3-13.3/9/2025 ja selle lisa 1 p 1 kohaselt on maastikuarhitektuuri rajamine Pärnu linna kohustus. Pärnu Linnavalitsus on läbi vaadanud Transpordiameti 16.02.2026 kirja nr 8-1/24-004/2616-1 lisana esitatud Viidatud 6. kaust on veevarustuse ja kanalisatsiooni osa, millele Sindi-Lodja silla rekonstrueerimise ja juurdepääsuteede ehitusloa eelnõu ning selle aluseks oleva ehitusprojekti on varasemalt ehitusluba väljastatud. (töö nr 23029). Viidatud 8. kausta koosseisus on uue silla, ehitusaegsed Projekti lahendus vastab suures osas kehtestatud Sindi-Lodja silla detailplaneeringu visioonile ja nõuetele, kuid sulundseinad, mis on ehituse protsessis tehnoloogiliselt vajalik, ehitusloa kooskõlastamiseks palume ehitusprojekti täiendada ja kõrvaldada järgmised puudused: aga ei ole käesoleva ehitusloa menetluse seisukohast asjakohased. Viidatud 9. kaust on projekti visualiseerimine, mis ei ole 1. Välisvalgustuse ja elektrivarustuse täiendused käesoleva ehitusloa menetluse seisukohast asjakohane. • Kavandada vana Sindi-Lodja silla tänavavalgustuspostidele elektriväljavõtted jõulutuledele või muudele dekoratsioonidele (vähemalt 3 tk). Selgitus punkti 4. osas: Projektlahendus näeb promenaadina ette • Kavandada Ajakivi monumendi juurde haljasalale eraldiseisev elektriväljavõte. jalgteed, mis kulgeb piki jõe kallast ja mille eesmärgiks on tagada liikumine piki jõge ning ühendada kergliiklejad parklaga selliselt, 2. Puuduvad projektiosad et moodustuks ühtne tervik. Naaberkinnistul jalgtee või muu Ehitusloa menetlusele esitatud projektikaustade loetelust puuduvad osad 5, 6, 8 ja 9. Tervikliku lahenduse loogiline jätk puudub ja projekteeritud jalgtee pikendamine hindamiseks ja ehitusloa väljastamiseks peab kogu projektidokumentatsioon olema kättesaadav. kinnistu piirini ei moodustaks ühtset, funktsionaalset ja visuaalselt keskkonda sobituvat tervikut. Detailplaneering käsitleb 3. Keraamika tn 3 juurdepääs planeeringuala tervikuna ja annab võimaluse selle etapilisele realiseerimisele. Etapiline realiseerimine ei riku terviklikku 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Joonistele tuleb peale kanda ja realiseerida Keraamika tn 3 detailplaneeringus määratud ja Transpordiameti poolt lahendust ega takista detailplaneeringu osade realiseerimist selle eelnevalt kooskõlastatud juurdepääsu asukoht. järgmises faasis. 4. Jõepromenaadi ulatus Selgitus punkti 5. osas: Vastavalt Pärnu Linnavalitsuse ja Detailplaneeringu kohaselt tuleb Paikuse-poolsele (Reiu jõe) kaldanõlvale rajada promenaad vaba aja veetmiseks. Transpordiameti vahel sõlmitud halduslepingu nr 3-13.3/9/2025 ja Palume rajada promenaad terves Keraamika tn 1 kinnistu ulatuses, nagu planeering ette näeb. selle lisa 1 p 1 kohaselt on detailplaneeringujärgne inventari paigaldamine Pärnu linna kohustus. 5. Istumiskohad ja inventar Detailplaneeringu kohaselt on projektialale (sh kergliiklussillale ja promenaadile) kavandatud mitmeid Selgitus punkti 6. osas: Paide mnt 4a detailplaneeringu lahendus istumiskohti, sealhulgas pinke, toole, lavatseid ja muud inventari. realiseeritakse hiljem, kui antud projekt. Antud jalgtee ühendus on Esitatud projekti jooniste koosseisus ja mahtudes need praegu puuduvad. Palume inventari paigutus ja tüübid mõistlik rajada Paide mnt 4a DP realiseerimise raames. projektis täpsustada. Otsus: 6. Paide mnt 4a parkla kergliiklejate juurdepääs 1. Arvestada punktis 1 ja 3 esitatud tingimustega. Paide mnt 4a DP näeb ette Paide maantee äärse parkla (DP kohaselt POS 4) koos kergliiklusteega. Palume 2. Mitte arvestada punktides 2 ja 4-6 esitatud tingimustega. kavandada nimetatud parkla kergliiklejatele juurdepääs (DP kohaselt nr 1) Paide maantee T4-lt. 3. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 4. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 AS Connecto Eesti Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Otsus: 18.02.2026 1. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK4329. Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA098. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK4329, 2. Enne ehitustöid taotleda ELASA infosüsteemi kaudu Kiri nr 4114-1.17/36 enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu ehitusluba. https://elvi.elasa.ee/. 3. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. 2 Telia Eesti AS Ehitusloa väljastamisel palume arvestada projekti kooskõlastuse nr. 39536871 nõuete ja tingimustega. Otsus: 16.02.2026 1. Lähtuda Telia Eesti AS projekti kooskõlastuses nr 39536871 esitatud nõuete ja tingimustega. Kiri nr EC.1-5.1/214-1 2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. 3 AS Pärnu Vesi Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) hulka (PV halduses) jäävatele torustikele ja ka kraavidele taotleda Otsus: 23.02.2026 ehitusluba läbi ehitusregistri. Igat liiki (V, K, SK) ÜVK ehitisele näha ette eraldi ehitusregistri kood. ÜVK ehitiste 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas taotletakse välja ehitamine toimub arenduslepingu alusel ja eelduseks on ehituslubade väljastamine. ehitusluba läbi ehitusregistri. 2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. 4 OÜ Linnak Olete saatnud kirja seoses Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) Otsus: M.T rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamisega (16.02.2026 kiri nr 8-1/24-004/2613-1). Seoses sellega 1. Arvestada Keraamika tn 3 detailplaneeringus 19.02.2026 e-kiri anname teada, et Keraamika tn 3 sissesõidu asukohta tuleks projektis muuta, sest vastasel juhul ei ole võimalik projekteeritud juurdepääsu asukohaga. planeeringut realiseerida või tuleks sissepääs hiljem ümber ehitada, mida soovime vältida. 56801:001:0922 Keraamika tn 3 kinnistul on koostamisel detailplaneering (koostaja OÜ Linnak), kuhu kavandatakse kortermajad. Detailplaneering on vastu võetud ja Transpordiamet on planeeringu kooskõlastanud (vt lisa - Transpordiameti 07.12.2025 kiri nr 7.2-2/25/21111-9). Sindi-Lodja detailplaneeringuga (kehtestatud 10.03.2025 Pärnu 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Linnavalitsuse korraldusega nr 164) on planeeritud juurdepääs krundi teepoolse osa keskele, mis on samas asukohas ka projektis (vt lisatud pilt). Keraamika tn 3 detailplaneering näeb ette juurdepääsu asukoha aga teise kohta, mis paikneb Keraamika tn 7 poolses küljes (vt planeeringu joonis). Sissepääsu asukoht seal on vajalik selleks, et projektis näidatud lahenduse puhul ei ole võimalik kinnistut mõistlikult hoonestada. Lisaks on sellisel juhul keeruline kinnistule juurde pääseda ja manööverdada, sest hoonestuse ja tee vahele jääb liiga vähe ruumi. Keraamika tn 3 kinnistule planeeritava hoonestuse paigutus lähtub naaberkinnnistutel paiknevast hoonestusest ja samuti ehituskeeluvööndi paiknemisest krundil, mis on metsamaa tõttu antud kohas laiem. Lähuvalt eelnevast palume, et Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimise projektis arvestatakse Keraamika tn 3 kinnistu juurdepääsu asukohana Keraamika tn 3 detailplaneeringus tähistatud asukohta. Kirjale on lisatud Keraamika tn 3 detailplaneeringu joonis ka dwg formaadis. 4 Elektrilevi OÜ - Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Keraamika tn 2 62401:001:0623 Keraamika tn 3 56801:001:0922 Surju metskond 42 62401:001:0912 Kiviaja tn 1 56801:001:0026 Kiviaja tn 2 // 4 56801:001:0080 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 4  KORRALDUS 15.09.2026 nr 1.1-3/26/572 Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimise tee ehitusloa korralduse nr 1.1-3/26/200 muutmine Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise korralduse nr 1.1-3/26/200 muutmise riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimise haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Transpordiamet on 25.03.2026 korraldusega nr 1.1-3/26/200 (lisa 1) andnud tee ehitusloa riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,2 – 2,0 teelõigu ja vana Sindi - Lodja silla (698) rekonstrueerimiseks. Korralduse muutmise vajaduse tingib asjaolu, et pärast korralduse andmist ilmnes vajadus muuta projekti teedeehituslikku, valgustuse ja sademeevarustuse osa, mis puudutab jalgteed Keraamika tn 2 parkla ja Reiu jõe vahel. Vajadus tuleneb antud piirkonnas esinevast pinnasereostusest, mille ulatus on ehitustööde ajal täpsustunud ning ehitustööde tähtaegseks valmimiseks on vajalik ehitustööde mahtu antud piirkonnas vähendada. Kehtima jäävad kõik Transpordiameti 25.03.2026 korralduse nr 1.1-3/26/200 lisas 1 toodud tee ehitusloa kõrvaltingimused. Vastavalt EhS § 42 lõikele 7 esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega ja arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Kavandatavale ehitisele on väljastatud ehitusluba ning ehitusloa menetluses väljendatud seisukohti on arvestatud või põhjendatud arvestamata jätmist. Ehitusloa muudatus on vajalik projekteeritud jalgtee asukoha muutmiseks. Muudatuse tulemusena on koostöös Pärnu Linnavalitusega lahendust korrigeeritud ja teistele maaomanikele jalgtee asukoha muutusega seonduvalt puutumust ei ole. Muudatusega on tagatud kõik vajalikud jalgteeühendused ja tagatud detailplaneeringu eesmärk tagada parklast juurdepääs jalgteele. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus täiendavaks arvamuse küsimiseks ehitusloa muutmise menetluses. Transpordiameti hinnangul ei kaasne ehitusloa muutmisega ehitusseadustiku § 46 lg 1 toodud asjaolusid, mistõttu ei pea Transpordiamet vajalikuks tee ehitusloa kehtetuks tunnistamist.  2 2. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja 2 ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, otsustab Transpordiamet: 3. OTSUS 3.1. Muuta Transpordiameti 25.03.2026 korraldust nr 1.1-3/26/200 järgnevalt:  Ehitustöödel tuleb lähtuda 11.08.2026 versioonist Roadplan OÜ töös nr 23029 „Sindi- Lodja sild“, mille joonised ja seletuskirjad on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/RMcb5GGOPbv46Ha 3.2. Edastada tee ehitusloa muutmise korraldus muudatusega seotud osapooltele. 3.3. Avaldada tee ehitusloa muutmise korraldus 14 päeva jooksul Transpordiameti kodulehel. 4. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Transpordiameti 25.03.2026 korraldus nr 1.1-3/26/200. 2. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus