Kiri

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected] Teema: Vaideotsus Tere Edastame Teile vaideotsuse (manuses). Lugupidamisega Keskkonnainvesteeringute Keskus SA VAIDEOTSUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 2026/4-5/116 Vaide lahendaja : Registrikood: Postiaadress: E-post: S ihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus 90005946 Narva mnt 7a, Tallinn 15172 [email protected] Vaide esitaja : Registrikood: Aadress: E-post: Transpordiamet 70001490 Valge tn 4/1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond [email protected] VAIDEOTSUS S ihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus 0 4 .0 8 .2026 taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 2026/4-8/508 peale esitatud vaide kohta Sissejuhatus Käesoleva vaideotsuse on teinud S ihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) juhat use poolt nimetatud vaidekomisjon koosseisus meetme koordinaator Angelika Verš ja jurist Silva Helmrosin lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 lõikest 2 ning §-dest 83 ja 85 . T ranspordiamet (edaspidi vaide esitaja) esita s 19.08.2026 vaide, mis registreeriti KIKis 19.08.2026, reg nr 2026/4-7/379 . KIK pikendas HMS § 84 lg 2 alusel vaide lahendamise tähtaega, teatades sellest vaide esitajale. Vaide esitajal on vaideõigus. Vaidlustatud otsus KIK jättis 04.08 .2026 taotluse rahuldamata jätmise otsusega nr 2026/4-8/508 (edaspidi otsus) rahuldamata vaide esitaja taotluse projekti „Eesti Maanteemuuseumi keskkonnaprogrammid" (edaspidi projekt) rahastamiseks . Projekti number e-toetuse keskkonnas on RES.4.04.26-0258 . Otsuses märgitakse, et taotlus sai hindamisel 2, 71 koondhindepunkti. Maksimaalne võimalik koondhindepunkt on 4. Arvestades valdkondliku programmi eelarvet, oli võimalik koondhindepunktide paremusjärjestuse alusel viimasena rahuldada taotlus koondhindepunktidega 2, 85 . Taotlust hindas valdkondlik töörühm vastavalt keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus) 4. peatüki 2. jaos sätestatud hindamiskriteeriumidele ja hinnatavatele näitajatele, mida on täpsustatud KIKi juhatuse 12.03.2026 otsusega nr 2026/1-7/18 kehtestatud valdkondliku programmi projektide hindamiskriteeriumidega . T aotlust hinnati maksimaalsetest hindepunktidest vähemate punktidega järgmiste hindamiskriteeriumi te osas: h indamiskriteerium 1.1, regionaalne kaetus – 3 punkti/ 4 ; h indamiskriteerium 1.2, teemade mitmekesisus – 0 punkti/4; h indamiskriteerium 2.1, keskkonnahariduse keskuse võimekus – 3 punkti/4 ; hindamiskriteerium 2.2, keskkonnahariduse keskuse projektide elluviimine – 3 punkti/4; hindamiskriteerium 2.3, juhendajate pädevus – 2,5 punkti/4; hindamiskriteerium 3.2, keskuse üldine tegevuste keskkonnamõju – 2,5 punkti/4; hindamiskriteerium 4.1, õppeprogrammide kvaliteet – 3 punkti/4; hindamiskriteerium 4.3, sihtrühma suurus – 3 punkti/4. Vaide sisu Vaide esitaja palub haldusakti osaliselt kehtetuks tunnistada ja teha uue otsuse. Vaie puudutab hindamiskriteeriumide 1.2, 2.1, 2.2, 2.3, 3.2, 4.1 ja 4.3 alusel antud punkte. Vaid e esitaja leiab kokkuvõtlikult, et taotlusele antud punktid ei kajasta programmide tegelikku keskkonnahariduslikku sisu ega Eesti Maanteemuuseumi võimekust. Kriteeriumi 1.2 kohta märgib vaidlustaja, et programmides „Inimene, liiklus, keskkond“ ja „Auto ja keskkond“ käsitletakse läbivalt kliimamuutusi ja ringmajandust ning 0 punkti ei kajasta programmide tegelikku sisu. Kliimamuutustega seonduvad muu hulgas transpordi CO₂-heide, süsiniku jalajälg, fossiil- ja taastuvkütused ning eri liikumisviiside ja elektriautode keskkonnamõju. Ringmajandusega seonduvad jäätmetekke vähendamine, sorteerimine, materjalide lagunemine, autoosade ja rehvide taaskasutus ning romusõidukite ringlussevõtt. Õpilased analüüsivad materjale, võrdlevad sõidukite keskkonnamõju, lahendavad ülesandeid ja arutlevad keskkonnasäästlike valikute üle. Kriteeriumi 2.1 kohta rõhutab vaid e esitaja , et muuseumi eripära on transpordi ja keskkonna terviklik käsitlemine. Transpordil on oluline mõju kliimale, õhukvaliteedile, mürale, loodusvarade kasutamisele ja ringmajandusele. Kriteeriumi 2.2 kohta toob vaid e esitaja esile, et tal puuduvad KIKi ees võlgnevused ja varasemad rikkumised ning kõik varasemad projektid on edukalt ellu viidud. Kriteeriumi 2.3 kohta selgitab vaid e esitaja , et kuigi juhendajatel ei ole loodusteaduslikku kõrgharidust, on neil pikaajaline keskkonnahariduse andmise ja õppeprogrammide väljatöötamise kogemus. Ühel juhendajal on pedagoogiline haridus ja klassiõpetaja töökogemus. Programmid on koostatud koostöös Tartu Loodusmaja ekspertidega ning lõimivad riikliku õppekava ainevaldkondi. Kriteeriumi 3.2 kohta viitab vaid e esitaja Rohelise Muuseumi märgise taotlemise ettevalmistustele, Transpordiameti strateegiale, Eesti Maanteemuuseumi arengukavale ja põhimäärusele ning muuseumis rakendatavatele keskkonnahoidlikele tegevustele ja põhimõtetele. Kriteeriumi 4.1 kohta leiab vaid e esitaja, et programmid annavad vahetu kogemuse inimese kujundatud liiklus- ja transpordikeskkonnast , mida käsitletakse keskkonnahariduse osana . Õpilased uurivad materjale ja loodusvarasid, analüüsivad transpordi keskkonnamõju, lahendavad aktiivõppe ülesandeid ning liiguvad looduses asuvate muuseumialade vahel. Vaid e esitaja rõhutab ka programmide terviklikkust ja eripära - transpordi kaudu keskkonnateemade käsitlemine . Kriteeriumi 4.3 kohta selgitab vaid e esitaja , et sihtrühm on valitud teadlikult. Programmid lähtuvad põhikooli I-III kooliastme riiklikust õppekavast ja võimaldavad käsitleda teemasid eakohaselt. KIKi seisukoht ja põhjendused Vaidekomisjon on vaides esitatud argumentide alusel taotlusele antud hindepunkte ja nende põhjendatust veelkord kaalunud ning leiab, et need ei anna alust hindepunktide muutmiseks ja vaide rahuldamiseks. Hindamiskriteerium 1.2 Teemade mitmekesisus Kriteeriumiga hinnati seda, kas õppeprogrammide põhiteemad on selgelt seotud taotlusvo oru prioriteetsete keskkonnateemadega: elurikkuse, kliimamuutuste või ringmajandusega. Taotluses ei olnud programme seostatud ühegi nimetatud prioriteetse teemaga, vaid põhiteemaks oli märgitud „muu“. See vormiline valik ei ole ainus hindamise alus, vaid hindamise käigus vaadati programmide kirjeldused sisuliselt põhiteemade fookuses läbi . KIK nõustub, et programmides on keskkonnahariduslik sisu ning neis käsitletakse prioriteetsete teemadega seostuvaid küsimusi. Kriteerium 1.2 ei anna siiski punkte iga üksiku tegevuse või alateema eest, mille võib siduda kliimamuutuste või ringmajandusega. Määrav on see, kas prioriteetne teema on programmis selgelt määratletud ja sisuliselt avatud läbiva põhiteemana. Programmikirjelduste ja tegevuskavade kohaselt on programmide keskmes transpordi, liikluse ja teede keskkonnamõju. CO₂-heite, süsiniku jalajälje, kütuste, jäätmete ja taaskasutuse käsitlemine loob seoseid kliimamuutuste ja ringmajandusega, kuid esitatud materjalides ei ole neid seoseid kujundatud programmide läbivaks põhiteemaks. Näiteks üksik süsinikujalajälje käsitlus ei näita veel, et programmis avatakse kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ja leevendamist terviklikult. Samuti ei võrdu jäätmete sorteerimise või taaskasutuse käsitlemine iseenesest ringmajanduse käsitlemisega tervikliku ressursi- ja majandusmudelina. Vaides toodud teemade loetelu t oob välja programmide keskkonnahariduslikke seoseid, kuid ei näita, et hindaja d oleks id taotluses esitatud põhiteemat ebaõigesti tuvastanud. Seetõttu on kriteeriumi 1.2 alusel antud 0 punkti põhjendatud. Hindamiskriteerium 2.1 Keskkonnahariduse keskuse võimekus Kriteeriumi 2.1 alusel ei hinnatud üksnes taotluses nimetatud õppeprogrammide kvaliteeti ega transporditeema keskkonnaalast olulisust, vaid keskuse keskkonnaharidusliku tegevuse ulatust tervikuna. Maksimaalne hinne eeldas lisaks õppeprogrammidele laialdasi muid keskkonnahariduslikke tegevusi erinevatele sihtrühmadele, näiteks eri vanuserühmadele suunatud üritusi ja keskkonnahariduslikke huviringe. Eesti Maanteemuuseumi transpordi- ja keskkonnateemade sidumine on asjakohane tugevus. Esitatud teave ei näita siiski, et muuseum pakuks maksimumpunktide saa vutamiseks nõutud ulatuses muid keskkonnahariduslikke tegevusi paljudele erinevatele sihtrühmadele. Seetõttu oli põhjendatud anda paremuselt teine hindepunkt . Hindamiskriteerium 2.2 Projektide elluviimine Hindamisel võeti arvesse, et vaid e esitajal ei ole KIKi projektides võlgnevusi ega varasemaid rikkumisi. Selle eest anti paremuselt teine hindepunkt. Hindamisskaala järgi eeldas maksimumpunktide saamine lisaks, et taotlus on esitatud korrektselt ega vaja vastavushindamisel parandamist. Kõnealune taotlus vajas vastavushindamisel parandamist. Vai des e i vaidlusta ta seda asjaolu ega too da esile, et parandamise vajadust oleks hinnatud ebaõigesti. Kuna maksimumpunktide saamiseks pidid mõlemad tingimused olema täidetud, ei anna varasemate võlgnevuste ja rikkumiste puudumine alust punktisummat suurendada. Sama põhimõtet rakendati kõigi taotluste hindamisel. Hindamiskriteerium 2.3 Juhendajate pädevus Juhendajate pikaajalist keskkonnahariduse andmise kogemust arvestati ning selle tõttu anti paremuselt teine hindepunkt. Maksimaalne hinne eeldas hindamisskaala kohaselt kumulatiivselt, et vähemalt ühel juhendajal on loodusteaduslik haridus ja vähemalt ühel juhendajal pedagoogiline haridus. Vaides esitatud asjaolud kinnitavad juhendajate praktilist ja pedagoogilist pädevust, kuid vaid e esitaja möönab, et juhendajatel puudub loodusteaduslik kõrgharidus. Koostöö Tartu Loodusmaja ekspertidega ja programmide kooskõla riikliku õppekavaga ei asenda hindamisskaalas juhendajale seatud haridusnõuet. Seetõttu ei olnud maksimumpunktide andmise eeldused täidetud. Hindamiskriteerium 3.2 Keskuse tegevuse keskkonnamõju KIK arvestab positiivselt Eesti Maanteemuuseumi samme Rohelise Muuseumi märgise taotlemisel ning muuseumi strateegilisi ja praktilisi keskkonnahoiu meetmeid. Maksimaalne hinne eeldas siiski, et keskusel on hindamise ajal asjakohane keskkonnamärgis juba olemas. Märgise taotlemise ettevalmistamine, keskkonnategevuste töörühma moodustamine ning keskkonnahoidlike tööpõhimõtete rakendamine ei ole samastatavad märgise olemasoluga. Kuna vaid e esitajal hindamise ajal sellist märgist ei olnud, ei olnud maksimaalse hinde andmise tingimus täidetud. Hindamiskriteerium 4.1 Õppeprogrammide kvaliteet Programmide unikaalsust võeti hindamisel arvesse ning sellest tulenevalt anti maksimumile järgnev hindepunkt. Vaidlus puudutab seda, kas programm sisaldab vahetut looduskogemust. Vahetu looduskogemus eeldab, et õppija suunatakse teadlikult loodust eri meeltega tajuma ning looduskeskkonnas vahetult vaatlema, uurima või analüüsima. Selleks võiks programmi raames näiteks vaadelda tee mõju maastikule, taimestikule, loomade liikumisele või veerežiimile. Muuseumialade vahel õues liikumine või inimese kujundatud transpordikeskkonna vaatlemine ei ole iseenesest vahetu looduskogemus, kui loodusnähtuste sihipärast vaatlemist, uurimist või analüüsimist ei ole programmi õpitegevusena ette nähtud. Programmi kirjelduse järgi käsitletakse looduse ja keskkonnaga seotud küsimusi peamiselt ekspositsiooni, näidete, praktiliste ülesannete ja arutelude kaudu. Vaides kirjeldatud tegevused näitavad aktiivõppe kasutamist ja keskkonnateemade sisulist käsitlemist, kuid ei lükka ümber järeldust, et programmis puudub hindamiskriteeriumi tähenduses vahetu looduskogemus. Seetõttu ei ole alust anda taotlusele selle hindamiskriteeriumi alusel lisapunkti. Hindamiskriteerium 4.3 Sihtrühma suurus KIK ei sea kahtluse alla, et põhikooli I-III kooliastme sihtrühmade valik on sisuliselt põhjendatud ja võimaldab saavutada eakohaseid õpitulemusi. Kriteerium 4.3 ei hinnanud aga üksnes valitud sihtrühma põhjendatust, vaid õppeprogrammide sihtrühmade ulatust. Kõrgem punktisumma eeldas eri fookusega programmide pakkumist laiemale sihtrühmade ringile lasteaiast gümnaasiumini. Kuna esitatud programmid olid suunatud põhikooli I-III kooliastmele, ei olnud kõrgema punktisumma tingimus täidetud. Teadlikult kitsama sihtrühma valimine võib parandada programmi eakohasust , kuid ei anna alust sihtrühma ulatust mõõtva kriteeriumi järgi kõrgema hinde andmiseks. Kokkuvõte Vaide läbivaatamisel ei tuvastatud, et hindamisel oleks lähtutud ebaõigetest asjaoludest, kohaldatud hindamiskriteeriume vastuoluliselt või koheldud vaid e esitajat teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt. Vaidlustatud punktid vastavad hindamis kriteeriumite tingimustele ja on täiendavate selgitustega kontrollitavalt põhjendatud. Vaides esitatud asjaolud kirjeldavad Eesti Maanteemuuseumi programmide tugevusi ja keskkonnahariduslikku väärtust, kuid ei tõenda, et mõne vaidlustatud kriteeriumi kõrgema punktitaseme tingimused olid taotluse hindamise ajal täidetud. Seetõttu ei muutu taotluse punktisumma ega taotluse rahuldamata jätmise tulemus ning vaie tuleb jätta rahuldamata. R esolutsioon Lähtuvalt eeltoodust leiab KIK, et vaides esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud otsuse muutmiseks. Sellest lähtuvalt ning HMS § 85 punkti 4 alusel KIK otsustab: jätta vaie rahuldamata. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse: 1) otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Verš m eetme koordinaator (allkirjastatud digitaalselt) Silva Helmrosin jurist