Kaitseministeerium Teie 11.09.2026 nr 5-2/26/20, KAM/26-
[email protected] 0998/-1K
Meie 28.09.2026 nr 8-2/6539
Kaitseministri määruse "Kaitseplaneerimise
infosüsteem" eelnõu kooskõlastuskiri
Austatud minister
Kaitseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseplaneerimise
infosüsteemi põhimääruse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega.
Andmekaitse Inspektsiooniga konsulteerimine – palume eelnõu saata arvamuse avaldamiseks ka
Andmekaitse Inspektsioonile, kuna isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni
artikli 15 lõike 3 kohaselt tuleb isikuandmete töötlemist ette nägevate õigus- ja haldusmeetmete
ettepanekute teemal konsulteerida pädevate järelevalveasutustega ning nimetatud konventsiooni
ratifitseerimise seaduse § 3 kohaselt on pädevaks asutuseks Andmekaitse Inspektsioon.
Eelnõu § 1 – kõnealuse sätte lõikega 1 nähakse ette, et määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv
piiratud juurdepääsuga andmekogu ametliku nimetusega Kaitseplaneerimise infosüsteem. Esiteks
juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooniga on andmekogu juba asutatud, seega ei ole
võimalik selle asutamist enam edasi delegeerida. Palume sättest välja jätta andmekogu asutamine.
Lisaks sellele on sättes ette nähtud, et andmekogu on piiratud juurdepääsuga. Juhime tähelepanu, et
andmekogu ise ei saa olla piiratud juurdepääsuga, vaid seal sisalduv teave saab olla piiratud
juurdepääsuga avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel, seega
palume loobuda piiratud juurdepääsuga andmekogu termini kasutamisest. Soovitame § 1 sõnastada
järgmiselt:
„§ 1. Infosüsteemi nimetus
Kaitseplaneerimise infosüsteem (edaspidi infosüsteem) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille
ametlik lühend on KAPLIS.“.
Eelnõu § 2 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, et infosüsteemi andmeid kasutatakse riigikaitse ja
riigi julgeoleku tagamiseks sündmuste, protsesside ja ressursside planeerimisel, analüüsimisel ning
statistilistel eesmärkidel koos teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala andmekogudega. Juhime
tähelepanu, et selleks, et andmekogus töödelda ka teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala
andmekogude andmeid, tuleb andmekategooriate all kajastada ka kõik teiste andmekogude andmed.
Kui kavandatud lahendus hõlmab paljude teiste andmekogude andmete püsivat koondamist ja
ühendamist ühtseks, eraldiseisval eesmärgil kasutatavaks andmestikuks, tuleb kaaluda uue
andmekogu asutamist. Tekib kahtlus, kas sellist töötlust saab reguleerida üksnes üldsõnalise
andmevahetusena.
Eelnõu § 3 lg 1 – kõnealune säte näeb ette, et infosüsteemi kantud andmetel ei ole kolmandate isikute
suhtes õigusi loovat tähendust. Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 lõike 4
kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega. Kui seda seadusega tehtud ei ole, siis on
andmetel informatiivne tähendus. Palume lõike 1 eelnõust välja jätta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Eelnõu § 3 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, et infosüsteemile ja selles sisalduvatele andmetele
kehtestatakse juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduse (RSVS) alusel. Juhime tähelepanu, et infosüsteemile ei saa seada juurdepääsupiiranguid, vaid
seda saab seada teabele. Soovitame, kas sätte eelnõust välja jätta või siis vajadusel sõnastada see
järgmiselt: Infosüsteemis sisalduvatele andmetele kehtestatakse juurdepääsupiirangud avaliku teabe
seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Justiits- ja Digiministeeriumi
hinnangul ei ole kõnealuse sätte ettenägemine põhimääruses vajalik, kuna AvTS ja RSVS kohalduvad
üldseadusena ka ilma neile viitamata.
Eelnõu § 7 ja 8 – eelnõu § 7 näeb ette volitatud töötlejad. Juhime tähelepanu, et volitatud töötlejad
tegutsevad vastutava töötleja juhiste järgi ja täidavad vastutava töötleja asemel tema ülesandeid.
Palume veenduda, et loetletud asutused täidavad Kaitseministeeriumi poolt neile volitatud ülesandeid
ega ole andmeandjad. Andmeandjad annavad vastutavale töötlejale andmeid viimase ülesannete
täitmiseks. Lisaks sellele näeb eelnõu § 8 ette volitatud töötleja ülesanded, kuid selge ei ole, kuidas
nimetatud ülesanded volitatud töötlejate vahel jagunevad ja kuidas toimub nende vaheline koostöö
näiteks eelnõu § 8 lõike 1 punktis viidatud ülesande puhul, mille kohaselt volitatud töötleja haldab ja
hooldab infosüsteemi tehnilist, virtuaalset ja tarkvaralist keskkonda. Ilmselt ei ole seda ülesannet
võimalik ühiselt viiel asutusel täita. Sama kehtib ka teiste loetletud ülesannete puhul.
Eelnõu § 10 – kõnealuse sättega nähakse ette isikuandmete andmestik. Eelnõu § 10 punkti 2 kohaselt
töödeldakse andmekogus hariduse ja töökogemuse andmeid ning punkti 3 kohaselt
kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed, et hinnata isiku sobivust planeeritud sõjaaja
ametikohale või ülesandele. Juhime tähelepanu, et kriisiolukorra ja riigikaitseseaduse § 137 lõike 34
punkti 3 kohaselt tuleb põhimääruses ette näha infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis,
mitte seaduses sätestatut korrata. Palume põhimääruses täpsustada, milliseid andmeid täpselt
kõnealuste punktide all töödeldakse, nagu on tehtud näiteks sama paragrahvi punkti 1 puhul.
Eelnõu § 13 – kõnealuse sättega nähakse ette, et infosüsteem võib talle pandud ülesannete täitmiseks
saada andmeid teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest turvaliste kanalite kaudu. Esiteks
juhime tähelepanu, et infosüsteemile ei ole pandud ülesandeid, seega tuleb säte sõnastada läbi
andmekogu pidamise eesmärgi. Teiseks ei ole sätte sõnastuse põhjal arusaadav, kas nimetatud
andmekogudega toimub andmevahetus või on nad andmeandjad ning kolmandaks ei ole võimalik
nimetatud sätte põhjal tuvastada, mis andmeid täpselt nimetatud andmekogudest saadakse. Vähemalt
isikuandmete osas peab olema põhimääruses kajastatud täpne andmekoosseis, mitte
andmekategooria. Neljandaks on sättes ette nähtud, et andmevahetus toimub turvaliste kanalite kaudu,
kuid AvTS § 439 lõike 5 kohaselt peab andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja
riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimuma läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi.
AvTS-i kõnealune säte ei võimalda andmevahetust muu turvalise kanali kaudu. Palume eelnõus viimati
nimetatud märkust läbivalt järgida.
Eelnõu § 15 ja 16 – kõnealused sätted viitavad andmeandjatele, kuid andmeandjaid ja neilt saadavaid
andmeid põhimääruse eelnõus loetletud ei ole, kuigi selleks kohustab KORKS § 137 lõike 4 punkt 4.
Palume eelnõus välja tuua andmeandjad ja neilt saadavad andmed.
Eelnõu § 20 – kõnealuse sättega nähakse ette isikuandmete säilitamise tähtajad. Juhime tähelepanu,
et põhimääruses tuleb kindlaks määrata täpsed säilitamise tähtajad, seega tuleb põhimääruse
sõnastuses loobuda sõnast „kuni“.
Eelnõu § 21 – kõnealuse sätte lõikega 1 nähakse ette, et andmed, mille säilitustähtaeg on möödunud,
kustutatakse, välja arvatud juhul, kui tegemist on arhiiviseaduse alusel arhiiviväärtuslikuks tunnistatud
andmetega, mis antakse üle Rahvusarhiivile. Juhime tähelepanu, et kõnealust sätet ei ole vaja
põhimääruses ette näha, kuna säilitustähtaja saabumisel tulebki andmed kustutada või Rahvusarhiivile
üle anda ilma, et seda peaks põhimääruses üle kordama.
Eelnõu § 22 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, et eriliigiliste isikuandmete ja riigikaitselise
salastatud teabe töötlemisel tagatakse vastavus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuetele
ning isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM). Andmekogu eesmärgi sätte kohaselt peetakse
andmekogu peamiselt riigikaitselistel eesmärkidel, mis aga ei kuulu IKÜM-i kohaldamisalasse. Palume
seletuskirjas välja tuua, miks on leitud, et kohaldub IKÜM või siis muuta sätte sõnastust. Juhime
tähelepanu, et riigikaitsele ja julgeolekule kohaldub isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku
kaitse konventsioon.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Helen Uustalu, 53345676,
[email protected]
3