Kaitseministeerium Teie 14.09.2026 nr KAM/26-1009/-1K,
[email protected] 5-3/26/10
Meie 28.09.2026 nr 8-2/6571
Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja
Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise
tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Kaitseministeerium on esitanud kooskõlastamisele Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu
riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord” eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium
kooskõlastab eelnõu, esitades selle kohta järgmised märkused.
1. Eelnõu § 1 lg-tes 2 ja 3 määratletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise tähendus. Eelnõu
sõnastusest võib jääda mulje, et kaasamiseks on üksnes kaitseväelase või Kaitseväe (ja vastavalt
Kaitseliidu) valduses oleva vara kasutamine, mitte aga kaitseväelaste isikute kasutamine. Palume
kaaluda, kas sätete sõnastus on piisavalt täpne.
2. Eelnõu § 3 lg 1 sätestab ametiisikud, kes otsustavad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise riiklikku
järelevalvesse. Märgime, et viidatud säte kordab korrakaitseseaduse § 823 lg 1 sisu. Seaduse teksti
kordamine määruses ei ole vajalik. Palume säte eelnõust välja jätta.
3. Eelnõu § 7 lg 3 p 2 sätestab väljaõppe väljundi, mille kohaselt kaitseväelane või Kaitseliidu
tegevliige oskab vähemalt kohaldada talle lubatud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi
õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult. Kui kaitseväelane või Kaitseliidu liige kaasatakse
riiklikku järelevalvesse meetme kohaldamise või vahetu sunni rakendamise õigusega, peab koolitus
olema arusaadavalt mahukam kui vahetult enne kaasamist läbitav juhendamine (eelnõu § 7 lg 3 lg
1). Seega saab ilmselt tegemist olla reaalse kaasamise olukorrast sõltumatu väljaõppega – väljaõpe
toimub olukorras, kus kaasamine ei ole veel ette näha (nö ette õpetamine, valmisoleku tagamine).
Samas viitab kõnealuse sätte sõnastus siiski nö otsustatud kaasamise olukorrale, sest õpetamisel
tuleb lähtuda „talle antud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituste“
alustest. Kuigi kehtiv KorS annab loetelu erimeetmetest, mida kaasatud kaitseväelane või
Kaitseliidu liige kohaldada võivad, siis võib erimeetmete maht erineda tulenevalt kaasamise
otsusest. Seega peaks valmisolekut tagav õpe käsitlema siiski kogu riikliku järelevalve erimeetmete
paketti. Toetame määruse eelnõus toodud lähenemist, et väljaõppe korraldab korrakaitseorgan kui
mittesõjaväeline organ. Siiski viitab § 7 lõike 2 sõnastus olukorrale, kus kaasamine on juba teada
(õpet korraldab kaasav organ). Palume sõnastust täpsustada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada erimeetmete ja vahetu sunni kohaldamisega seonduva
väljaõppe ajalist kestust, mahtu vms, mis looks selguse, et tegemist on põhjalikuma ja sisulisema
koolitusega kui ülevaatlik juhendamine vahetult enne kaasamisülesande täitmisele asumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Katariina Kärsten 5388 8918
[email protected]
Mari Käbi
2