Äriarendustoetus

MÄÄRUS 26.09.2026 nr 30 Äriarendustoetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse äriarendustoetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja - maksmise tingimused ja kord. (2) Määrust ei kohaldata: 1) ettevõtjale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise korralduse täitmata; 2) komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel; 4) üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale. (3) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ sätestatud järgmiste tegevusalade projektidele: 1) hulgi- ja jaekaubandus (jagu G); 2) finants- ja kindlustustegevus (jagu L, välja arvatud fondide valitsemine (grupp 663)); 3) kinnisvaraalane tegevus (jagu M); 4) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, grupp 920); 5) tubakatoodete tootmine (jagu C, grupp 120). (4) Toetuse taotlemise ning selle kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning toimetatakse kätte Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Toetust antakse järgmiselt: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 1, 5 ja 7 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi; 4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi. (3) Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (4) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtja tervikliku arenguplaani elluviimist ning seeläbi suurendada ettevõtja rahvusvahelist konkurentsivõimet, lisandväärtust ja ekspordivõimekust. (2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks antakse toetust järgmiste alaeesmärkide saavutamiseks: 1) stimuleerida suurema lisandväärtusega toote, teenuse ja tehnoloogia kiiremat turule viimist ja eksporti, toetades seeläbi ettevõtja äriarendusteadmiste ja -oskuste kasvu; 2) toetada ettevõtja tootmisprotsessi või teenuse osutamise protsessi arendamist ja rakendamist, et suurendada nende efektiivsust, parandada majandustulemusi ning arendada ekspordivõimet. (3) Toetuse andmise tulemusena: 1) kiireneb toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule jõudmine; 2) suurenevad ettevõtjate ekspordimaht ja eksporditurgude mitmekesisus; 3) paranevad ettevõtjate tootmis- ja teenuse osutamise protsesside efektiivsus ning tootlikkus digitaalsete lahenduste ja tehisaru rakendamise kaudu; 4) suureneb ettevõtjate koostöö rahvusvaheliste partneritega; 5) suurenevad ettevõtjate intellektuaalomandi ärilisel eesmärgil kasutamine ja selle kaudu loodav lisandväärtus. 2 (4) Toetuse saaja peab saavutama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse ja ekspordi kasvu vähemalt 15 protsenti, kui toetuse saaja on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt kümme protsenti, kui toetuse saaja on suurettevõtja. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) arendustöötaja – ettevõtja töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kes töötab välja toodete, teenuste, protsesside, kvaliteedijuhtimis- ja vastavusjuhtimissüsteemide, tehisarulahenduste ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtteid, strateegiaid ja nendega seotud tegevuskavasid ning üksiktegevusi ning rakendab neid ettevõtja äripraktikas; 2) arenguplaan on ettevõtja koostatud strateegiline dokument, mis on taotluse esitamise eelduseks ning mille eesmärk on hinnata ettevõtja kavandatava äriarenduse terviklikkust, loogilisust ja toetuse andmise eesmärkide kohasust; 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 4) mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud kriteeriumitele; 5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumitele. § 5. Toetuse rakendamine ja vaidemenetlus (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). (2) EISi otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab EIS. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mis aitab saavutada §-s 3 nimetatud eesmärki ja oodatavat tulemust. (2) Toetust antakse järgmistele arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele: 1) toetuse saaja organisatsiooni ja protsesside arendamine; 2) kvaliteedijuhtimis- ja vastavusjuhtimissüsteemide arendamine; 3) suure lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse eksporditegevuste arendamine ja elluviimine uuel sihtturul; 4) intellektuaalomandi kasutamise strateegiline juhtimine ja arendamine; 5) digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisaru arendamine ning juurutamine ettevõtja äriprotsesside automatiseerimiseks ning ettevõtja arenguvõime, efektiivsuse ja konkurentsivõime suurendamiseks; 6) toote või teenuse katsetamine ja järeleproovimine sihtturul reaalses kasutuskeskkonnas; 7) seadme ja masina, mis on otseselt ja lahutamatult seotud arenguplaanis kavandatud 3 digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisarulahenduste juurutamisega, soetamine. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest alategevustest: 1) ettevõtja töökorralduse ja äriprotsesside arendamine ning uute või oluliselt täiustatud töö- ja äriprotsesside väljatöötamine ja rakendamine, sealhulgas finantsjuhtimise, tootearenduse, hankimise, töökorralduse, personali-, materjali-, laovaru- ja seadmete planeerimise ning ressursiplaneerimise ja -juhtimisega seotud protsesside arendamine ja nende juhtimiseks vajalike tarkvaralahenduste ostmine, arendamine ja juurutamine; 2) uute või oluliselt täiustatud töö- ja äriprotsesside väljatöötamise ja rakendamisega seotud protsessiarendamisalase nõustamise või muu asjakohase arendus- ja eksperditeenuse ostmine; 3) uue arendustöötaja palkamine või uue arendusvõimekuse loomiseks vajaliku teenuse sisseostmine, kui see on seotud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud uue või oluliselt täiustatud töö- või äriprotsessi väljatöötamise ja rakendamisega. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest alategevustest: 1) kvaliteedijuhtimissüsteemide ja muude standardite (välja arvatud baastaseme juhtimissüsteemi standardid ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 27001 ja ISO 22301) juurutamine; 2) kvaliteedi‑ ja vastavusauditite tegemine, teavitatud asutuse auditite tegemine ning sihtturgude lubade taotlemine; 3) kvaliteedi‑ ja vastavusjuhtimisalase nõustamise teenuse ostmine; 4) vastavuskatsetuste ja sertifitseerimise elluviimine; 5) sihtturgude regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike protsesside arendamine; 6) sertifitseerimis- ja õigusnõustamine uutele sihtturgudele sisenemiseks. (5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest alategevustest: 1) müügi‑ ja turundusstrateegia ja asjaomase tegevuskava koostamise ostmine; 2) müügi‑ ja turundustegevuse arendamise ning sihtturualase nõustamisteenuse ostmine; 3) kliendisuhtluse vahendamine ja kliendikohtumiste ettevalmistamine, välja arvatud ettevõtja esindamine müügikohtumistel; 4) sihtturu eripärast lähtuv tootearendusalane nõustamine toote või teenuse kohandamiseks; 5) toote või teenuse tutvustamine välismessidel ja ‑näitustel; 6) turundusmaterjalide valmistamine. (6) Lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest alategevustest: 1) ettevõtja intellektuaalomandi strateegia koostamine ja arendamine, tegevusvabaduse analüüsimine; 2) intellektuaalomandi õiguste esmakaitse taotlemine ja nende kaitse laiendamine sihtturgudele, välja arvatud kaubamärgi kaitsmine; 3) intellektuaalomandiga seotud nõustamisteenuste ja ekspertiisi sisseostmine ärimudelit toetava litsentseerimissüsteemi loomiseks. (7) Lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest alategevustest: 1) andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamine, ettevõtja andmete kogumise ja haldamise lahenduste juurutamine; 2) infosüsteemide ja digitaalsete lahenduste analüüsi läbiviimine, arendamine ning juurutamine, nendevahelise andmevahetuse ja liidestuste loomine ning lahendustega seotud 4 tarkvaralitsentside ja pilvteenuste kasutuselevõtt; 3) tehisarul, automatiseerimisel ja andmeanalüütikal põhinevate lahenduste analüüs, arendamine ja juurutamine ettevõtja protsesside, otsustusvõime ja teenuste arendamiseks. (8) Lõike 2 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest alategevustest tingimusel, et alategevuse eesmärk on toote või teenuse toimivuse ja turusobivuse järeleproovimine enne ulatuslikumat turule sisenemist ning et alategevus ei kujuta endast tavapärast müügi- ega turundustegevust: 1) katseprojektide kavandamine ja elluviimine reaalses kasutuskeskkonnas; 2) katseklientide kaasamine ning tagasiside kogumine toote või teenuse toimivuse ja turusobivuse hindamiseks; 3) toote või teenuse kohandamine katseprojekti käigus kogutud tagasiside alusel ulatuses, mis ei muuda oluliselt toote või teenuse põhifunktsionaalsust ega kujuta endast uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamist; 4) sihtturul järeleproovimine enne toote või teenuse laiemat turule sisenemist. (9) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest masinate ja seadmete soetamisest: 1) tehisaru juurutamiseks vajalikud sensorid; 2) masinnägemise seadmed; 3) mõõte- ja andmekogumisseadmed; 4) servtöötluse seadmed; 5) automatiseerimise ja robotiseerimise juhtseadmed; 6) robotid ja selle lisamoodulid; 7) elektroonilised seadmed, mis on võimelised andmesidevõrgu kaudu andmeid koguma, edastama või vastu võtma; 8) andmete kogumise taristu seadmed. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud ja vajalik toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, otseselt seotud taotleja arenguplaanis kirjeldatud omavahel seotud äriarendustegevuste elluviimisega, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning dokumentaalselt tõendatav ja toetuse saaja tasutud. Abikõlblik on üksnes pangaülekandega tasutud kulu. (2) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel tuleb tagada, et toetatavad kulud vastavad nimetatud määruses sätestatud tingimustele. (3) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud seotud isikute vahel, kelleks loetakse isikud, kellel on ühised majanduslikud, finantsalased või muud isiklikud huvid, mida võib käsitleda nende erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena; 2) standardtarkvara ning tavapäraste IT-lahenduste soetamise, juurutamise või liidestamise kulud ilma innovatsioonikomponendita; 3) olemasolevate süsteemide ja tarkvara hooldus-, majutus- ja opereerimiskulud, versiooniuuenduskulud ning litsentside pikendamiskulud; 4) veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine ning muutmine; 5) äriühingu tavapärase tegevusega seotud nõustamisteenuste, maksu-, õigus-, raamatupidamis-, auditi- ja turundusnõustamisega seotud kulud; 6) äriühingu tavapärase tegevusega seotud koolituskulud; 7) tootmis- või teenuse osutamiseks kasutatava masina, seadme ja taristu soetamise kulud, välja 5 arvatud masina ja seadme soetamise kulu, mis on otseselt ja lahutamatult seotud arenguplaanis kavandatud tegevuste elluviimisega, eristades kulu tavapärasest põhivarainvesteeringust; masina või seadme puhul, mida ei kasutata projektis kogu selle kasutusea vältel, on abikõlbmatu projekti kasutusajale vastavat amortisatsioonikulu ületav kulu; 8) tööjõukulu, mis ei ole otseselt seotud arenguplaani elluviimisega seotud tegevustega; 9) uue arendustöötaja tööjõukuluga seotud kõrvalkulud, milleks on puhkusetasud, haigushüvitised, lähetuskulud, päevarahad, kompensatsioonid, lepingu lõpetamise hüvitised ning muud töölepingust või seadusest tulenevad lisatasud ja hüvitised ja taoliste kulude ja tasudega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 10) teadus- ja arendustegevuseks kvalifitseeruvad kulud üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses; 11) äriühingu igapäevased tegevus- ja püsikulud; 12) otsese müügitegevuse ja reklaami kulud, meenete ja kingituste kulud; 13) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist; 14) käibemaks; 15) muud kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti elluviimisega või mis ei ole vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. (4) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse esitamist. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord kuni 12 kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkata. (7) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 9. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja maksimumsumma on 500 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on: 1) 50 protsenti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral; 2) 15 protsenti suurettevõtja korral. 6 (3) Toetuse määr vähese tähtsusega abi puhul on kuni 50 protsenti. (4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (5) Omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatut toetust. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes vastab vähemalt kolmele järgmisele tingimusele: 1) taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal müügitulu vähemalt 500 000 eurot; 2) taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal ekspordi müügitulu vähemalt 100 000 eurot; 3) taotleja keskmine lisandväärtus töötaja kohta on taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta andmetel vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti keskmisega; 4) taotleja on taotluse esitamisele eelnenud viimase kahe majandusaasta jooksul investeerinud teadus-, arendus- või innovatsioonitegevustesse kokku vähemalt 100 000 eurot; 5) taotleja on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul kaasanud vähemalt 100 000 euro ulatuses erasektori investeeringuid, millena käsitatakse omakapitali-, riskikapitali- ja muid turupõhiseid kapitalipaigutusi, kuid mitte laene, avaliku sektori toetusi ega seotud osapoolte finantseeringut; 6) taotlejal on tehnoloogia, toote või teenuse põhifunktsioone või toimemudelit demonstreeriv prototüüp, kontseptsiooni tõestus või katsetatud teenusmudel ning selle toimivust on kontrollitud asjakohases arendus- või sihtkeskkonnas; 7) taotlejal on vähemalt kaks täistööajaga töötajat, vähemalt ühe töötaja tööülesannete hulka kuulub tehnoloogilise või teenusarenduse juhtimine ning tal on erialane kõrgharidus või tõendatud valdkondlik töökogemus; 8) taotleja makstud keskmine brutokuupalk ühe töötaja kohta taotluse esitamisele eelnenud kvartalis oli vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti keskmise brutokuupalgaga. (2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos viivisega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt. (3) Taotleja peab taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks olema nõuetekohaselt esitanud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonid ja äriregistrile majandusaasta aruanded. (4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad tagasimaksed olema nõuetekohaselt tehtud. (5) Taotleja või taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (6) Taotlejal ja tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust; 7 (7) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei tohi taotleja olla üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes ettevõtja. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab olema esitatud ettenähtud korras taotleja seadusliku esindaja poolt e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna ning vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluses kirjeldatud tegevused peavad vastama §-s 3 nimetatud eesmärgile ja oodatavale tulemusele; 2) taotlus peab sisaldama § 13 lõikes 5 sätestatud tingimustele vastavat terviklikku ja ühtset arenguplaani, mis võimaldab hinnata projekti mõju, teostatavust, ärimõju ja kulude põhjendatust ning lõikes 2 nimetatud andmeid, kinnitusi ja dokumente; 3) taotlus peab tagama tegevuste ja tulemuste vahelise selge ja jälgitava seose. (2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimetus, eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõõdetavad väljundid; 3) EIS-i heakskiidetud arenguplaan ning selle alusel valitud tegevused koos põhjendusega; 4) sihtturgude kirjeldus ja nende valiku põhjendus, väärtuspakkumine, konkurentsiolukord ja klientide kontrollimine; 5) kvantifitseeritud ärimõju prognoos: käive enne ja pärast projekti, ekspordi osakaalu muutus, lisandväärtuse muutus, ärimudeli muutuse kirjeldus ning investeeringu tasuvuse analüüs, mis näitab kavandatavate tegevuste eeldatavat majanduslikku mõju ettevõtte arengule; 6) projektimeeskonna kirjeldus, liikmete ja pädevuse kirjeldus ning sisseostetud ja ettevõttesisese pädevuse jaotus; 7) projekti ajakava, algus- ja lõppkuupäev ning vahe-eesmärgid; 8) projekti eelarve tegevuste kaupa, taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu suurus ja selle olemasolu tõend; 9) teave kui taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest; 10) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali lõpu seisuga; 11) taotlemisele eelnenud aasta majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris; 12) teave, kas taotleja on mikro-, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 14) seadme või masina tehniline kirjeldus, seos projekti eesmärgi ja uue või oluliselt täiustatud protsessi rakendamisega, põhjendus seadme vajalikkuse ning projektis kasutamise aja ja ulatuse kohta. (3) EIS avaldab taotlusvormid ja juhendmaterjalid oma veebilehel. § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Taotlusvoorud võivad olla temaatilised, milles keskendutakse ühele või mitmele käesolevas määruses sätestatud arenguplaani elluviimisega seotud tegevusele, arvestades taotlusvooru eesmärki ja prioriteete. (2) Taotlejal on võimalik taotleda toetust korduvalt uute arendusetappide või uute sihtturgude arendamiseks, välja arvatud varasemalt toetust saanud samade tegevuste rahastamiseks. (3) EIS kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga taotlusvoorude eelarve ja: 8 1) voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru avamise ja sulgemise kuupäevad ja; 2) temaatilise taotlusvooru korral § 6 lõikes 2 sätestatud arenguplaani elluviimisega seotud toetatavad tegevused ja abikõlblikud tegevusalad. (4) Voorupõhise taotlemise korral teatab EIS oma veebilehel hiljemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist vooru avamise ja sulgemise kuupäeva ning toetuste eelarve suuruse. (5) Jooksva taotlemise korral teavitab EIS oma veebilehel toetuste eelarvest, toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast, rahastamise eelarve jäägist ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisest. § 13. Eelnõustamine ja arenguplaan (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise. (2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja EIS-ile arenguplaani ning vajaduse korral muud nõutavad dokumendid ning EIS selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamise tulemusena kiidetakse arenguplaan heaks või lükatakse see tagasi. (3) Arenguplaan sisaldab vähemalt järgmisi andmeid ja kirjeldusi: 1) ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk; 2) kavandatavate äriarendustegevuste kirjeldus koos selgitusega, kuidas need toetavad strateegilise eesmärgi saavutamist; 3) tegevuste oodatavad tulemused; 4) tegevuste omavaheline loogiline seos, tegevuste elluviimise ajakava, etapiline ülesehitus ning omavaheline sõltuvus ja seadmete soetamise korral soetamise vajalikkus ja seos strateegilise eesmärgiga; 5) tegevuste elluviimise eest vastutavad isikud või struktuuriüksused; 6) tegevuste eelarve ligikaudne maht ja kavandatavad rahastamisallikad, omavahendid, laenud ja võimalik avalik toetus; 7) kvantifitseeritud ärimõju prognoos. (4) Arenguplaan esitatakse EIS-ile heakskiitmiseks enne taotluse esitamist. (5) EIS kiidab arenguplaani heaks, kui see vastab järgmistele tingimustele: 1) kavandatud tegevused on innovaatilised, omavahel loogiliselt seotud ja moodustavad terviku ning toetavad selgelt ettevõtja strateegilise eesmärgi saavutamist; 2) arenguplaanis on käsitletud vähemalt kolme § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust; 3) tegevuste elluviimise aega, järjestust ja omavahelist sõltuvust on arusaadavalt kirjeldatud; 4) arenguplaanis esitatud tegevused on realistlikud ja nende elluviimine on ettevõtja võimeid arvestades võimalik; 5) arenguplaanis kirjeldatud rahastamisloogika ja kavandatavate tegevuste majanduslik põhjendatus, oodatav ärimõju, on usutavad ning kooskõlas projekti eesmärkidega; 6) arenguplaanis kirjeldatud tehnoloogiliste või uuenduslike lahenduste ja tehisaru kasutuselevõtt peab olema põhjendatud ning toetama ettevõtja tootlikkuse, efektiivsuse, lisandväärtuse või äriprotsesside arendamist. (6) Arenguplaani heakskiitmine ei anna õigust saada toetuse taotluse rahuldamise otsust, vaid kinnitab kavandatud äriarenduse strateegilist sobivust toetuse andmise eesmärkidega ning on 9 eelduseks toetuse taotluse esitamisele. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on: 1) jooksva taotlemise korral 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates; 2) voorupõhise taotlemise korral 60 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõppemise kuupäevast arvates. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest taotlejat teavitatakse. (3) Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmise võib lõpetada, kui esitatud ja menetluses olevates taotlustes taotletud toetuste kogusumma on vähemalt võrdne toetuste eelarve vaba jäägiga. (4) Kui taotluse nõuetelevastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui: 1) taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 2) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. § 15. Taotluste hindamise kriteeriumid ja kord (1) Taotluste hindamiseks võib EIS moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning komisjoni liikmete nimed avaldatakse EIS-i veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval, ning kaasata hindamisprotsessi eksperte. (2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EIS järgmiste kriteeriumide alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) strateegiline mõju ja vastavus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava eesmärkidele, mille puhul hinnatakse mõju ettevõtja kasvule (käive, eksport, lisandväärtus), ärimudeli muutuse ulatust, skaleeritavust ning nende muutuste seost projekti investeeringumahuga ja kavandatud tegevuste majanduslikku efektiivsust ja uuenduslikkust – osakaal koondhindest 25 protsenti; 2) turupotentsiaal ja rahvusvaheline järeleproovimine, mille raames hinnatakse sihtturu põhjendatust ja atraktiivsust, konkurentsiolukorda ning väärtuspakkumist sihtturul või selle olulist paranemist projekti tulemusena, samuti tehisarul põhinevate lahenduste mõju ettevõtte väärtuspakkumisele ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele, projekti käigus kavandatud turukinnituse tõendamise ning rahvusvahelise kliendipoolse järeleproovimise tegevusi – osakaal koondhindest 25 protsenti; 3) projekti põhjendatus ja terviklikkus, mille raames hinnatakse arenguplaani kvaliteeti, tegevuste ühtsust ja loogikat, tegevuste ajakava ning vaheetappide selgust ja realistlikkust – osakaal koondhindest 20 protsenti; 10 4) ettevõtja suutlikkus ja pädevus, mille puhul hinnatakse taotleja suutlikkust projekti ellu viia (meeskonna pädevus, varasem kogemus, finantssuutlikkus), ettevõtjale jäävaid teadmisi ja oskusi ning nende püsivust, pädevuse suurendamist, asjaolu, kas projekt arendab ettevõtja tehnoloogilist või ärilist suutlikkust ja vähendab sõltuvust sisseostetavast pädevusest, oma tegevuste ja sisseostetavate teenuste tasakaalu ning pädevuse seost ettevõtja pikaajalise kasvusuutlikkusega – osakaal koondhindest 20 protsenti; 5) kulutõhusus, mille puhul hinnatakse eelarve põhjendatust ning kulude seost tulemuste ja mõjuga – osakaal koondhindest kümme protsenti. (3) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud kriteeriumide alusel skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli väga hea. (4) Taotlusi hinnatakse punktides väljendatud koondhindega, mis kujuneb lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest. (5) Enne taotluste vastuvõtmise alustamist kooskõlastab EIS taotluste hindamise juhendi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldab selle oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) taotlust on hinnatud § 15 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud valikukriteeriumides vähemalt 3,0 punktiga; 3) taotlust on hinnatud § 15 lõike 2 punktides 3, 4 ja 5 sätestatud valikukriteeriumides vähemalt 2,0 punktiga; 4) taotlust on hinnatud koondhindega vähemalt 2,5 punkti. (2) Voorupõhise taotlemise korral rahuldatakse taotlused pingerea alusel kuni toetuste eelarve ammendumiseni. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimetus; 2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr; 3) projekti abikõlblikkuse periood; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) toetuse maksmise tingimused; 7) toetuse saaja õigused ja kohustused; 8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi ja viide riigiabi andmist reguleeriva õigusakti artiklile. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele; 2) taotlus on saanud lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest vähem punkte või taotluse koondhinne on väiksem kui 2,5; 3) taotlust ei ole võimalik täielikult ega osaliselt rahuldada toetuste eelarve ammendumise tõttu; 4) kui taotleja on projektile või projekti tegevustele saanud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest; 5) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. 11 § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 2) taotletav toetuse summa ületab toetuste eelarve vaba jääki. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Taotluse osalisel rahuldamisel peab projekti eesmärk olema saavutatav. Kui taotleja EIS-i ettepanekuga ei nõustu, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetusele. Õigus toetusele tekib toetuse saajal pärast seda, kui EIS on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja haldusakti muutmist taotlemata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vahelise ümbertõstmisega ning eri liiki riigiabi summad ega abi osakaalud ei muutu ja EIS on nimetatud muudatuse kooskõlastanud. EIS otsustab muudatuse kooskõlastamise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju § 16 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või vajatakse lisateavet, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisateabe esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg. (5) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita saavutada oodatavaid tulemusi või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti tulemusi ja muudatus on põhjendatud. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 12 (1) EIS võib taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata; 3) toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust; 4) toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 6) toetuse saaja ei ole aruandlusperioodi jooksul planeeritud tegevusi ellu viinud ega ole saavutanud oodatud tulemusi. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisel selle otsuse kohaselt tagasi maksta. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 20. Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande. Aruannete vormid avaldab EIS oma veebilehel. Toetuse saaja esitab EISi nõudmisel järelaruande, mida on õigus nõuda kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. (2) Aruandlusperiood kestab kuus kuud. (3) Vahearuanne sisaldab ülevaadet aruandlusperioodil ellu viidud tegevustest, projekti edenemisest ning projekti tulemuste saavutamise seisust võrreldes taotluses kavandatuga. EISi nõudmisel esitatakse vahearuandega järgmise aruandlusperioodi tegevuskava. (4) Lõpparuanne sisaldab projekti tegevuste kirjeldust ning teavet projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamise kohta, sealhulgas mõju ettevõtja ekspordivõimekusele, lisandväärtusele ja tegevuse arengule. (5) Järelaruanne sisaldab teavet § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmise kohta ning andmeid ettevõtja lisandväärtuse ja ekspordi müügitulu muutumise kohta võrreldes taotluse esitamise eelse aastaga. (6) EIS võib kaasata vahe- ja lõpparuande läbivaatamisse hindamiskomisjoni või eksperte. (7) EIS kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 40 tööpäeva jooksul aruande registreerimisest arvates. (8) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline aeg või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. § 21. Toetuse maksmine (1) Toetust võib toetuse saajale maksta taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustel tekkinud ja tasutud kulude alusel. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse kõige tihedamini üks kord kvartalis. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on käibemaksuta minimaalselt 100 eurot. (2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldus on projekti tegevuste elluviimine ning 13 abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine. (3) EIS menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates. Kui maksetaotluses avastatakse puudusi, teatab EIS sellest viivitamata toetuse saajale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist. (5) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kulu ei vasta taotluses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele, abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile; 2) tegevusele ei saa toetust maksta või tegevuse elluviimine on tõendamata; 3) EIS on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimakstavat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või §-s 22 sätestatud kohustusi või toetuse rahuldamise otsuses määratut; 6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti tegevuste elluviimine on ohustatud. (6) EIS võib peatada toetuse maksed kuni tagasimakstava toetuse täieliku tagasimaksmiseni. 7. peatükk Toetuse saaja ning EISi õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ning toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti nõuetekohaselt ellu; 2) kasutama toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt; 3) teavitama EIS-i viivitamata kirjalikult toetuse saaja osaniku või aktsionäri või juhtorgani liikme muutumisest; 4) teavitama EIS-i viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes tehtud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, projekti tulemuste saavutamist või projekti tegevuste jätkamist; 5) tagama, et raamatupidamises on projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 6) esitama EIS-ile nõutud teabe ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 7) võimaldama kontrolli tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse ja territooriumile, mida toetuse saaja kasutab; 8) osutama auditi ja kontrolli tegemiseks igakülgset abi; 9) tagama projekti elluviimist reguleerivates õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. 14 § 23. EISi õigused ja kohustused (1) EISil on õigus: 1) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmeid ja - dokumente; 2) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli, selleks viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 3) nõuda toetus tagasi, kui selleks on õiguslik alus. (2) EIS on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat toetuse kasutamise tingimustes tehtud muudatustest; 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nimetuse, toetuse summa ning projekti eelarve kogumahu; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud teavet koos vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 6) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet toetusmeetme jooksva rakendamise kohta; 7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse rakendamisel tekkinud takistustest; 8) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasi maksmine (1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või lisaks juhul, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 4) toetuse saaja on jätnud saavutamata § 3 lõikes 4 sätestatud tulemuse. (2) Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada samas projektis väljamakstava toetusega. (3) Toetuse tagasimaksmist võib EIS toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kuu peale. Toetuse saaja põhistatud taotlusel võib EIS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatult määrata ka pikema tagasimaksmise tähtaja. (4) Ajatamiseks esitab toetuse saaja EIS-ile taotluse koos ajatamisvajaduse põhjenduse ja soovitud tagasimaksekavaga. EIS-i nõudmisel esitab toetuse saaja majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse 15 tagasinõudmise otsusega. (7) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-st 42, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Vahtras majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler 16  22.09.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. Määruse eesmärk on suurendada toetuse abil ettevõtja konkurentsivõimet ja lisandväärtust tervikuna tehisarulahenduste arendamise ja juurutamise kaudu, toetades samal ajal ka suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist ja eksporti ning ettevõtja protsesside arendamist, et suurendada efektiivsust, parandada majandustulemusi ning edendada ekspordivõimet. Kõigi tegevuste aluseks on ettevõtja arenguplaan, mis peab olema terviklik, läbimõeldud ja sidus ning mille realiseerimiseks toetust antakse. Arenguplaani kohustuslik komponent on tehisarulahenduste arendamine ja juurutamine. Määruse rakendamine toob kaasa mõningase halduskoormuse kasvu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS), seoses lisanduvate taotluste menetlemisega ning toetuse taotlejale seoses arenguplaani koostamise, taotluse esitamise ja määruse nõuete täitmisega. Samas on nõuded taotlejale avaliku raha kasutamisega seoses põhjendatud ning toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, mis jätab ettevõtjale võimaluse lisanduvat halduskoormust vältida. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud EISi TAI osakonnajuht Mart Toots ([email protected]) ja sama osakonna sertifitseerimis- ja regulatsiooniteenuste arendusjuht Silja Elunurm ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja kohta on õiguslikke ettepanekuid teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 24 paragrahvist. Eelnõu paragrahvis 1 nähakse ette määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ja kord. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellel on jäänud täitmata Euroopa Komisjoni varasemast otsusest tulenev kohustus ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasi maksta. Selle eesmärk on tagada, et avalikke vahendeid ei eraldataks ettevõtjatele, kes ei ole varasemaid riigiabi reeglitest tulenevaid kohustusi täitnud. Lisaks ei kohaldata määrust Euroopa Liidu vähese tähtsusega abi määruses1 ja üldise grupierandi määruses2 välistatud juhtudel. Toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määruse ja üldise grupierandi määrusega. Toetuse taotlejatele, kes taotlevad toetust vähese tähtsusega abina, kohalduvad vähese tähtsusega abi määruses sätestatud piirangud ja välistused. Toetuse taotlejatele, kes taotlevad toetust üldise grupierandi määruse alusel, kohalduvad vastava määruse tingimused, sealhulgas selles sätestatud piirangud ja välistused. Üldise grupierandi määruse alusel ei anta abi ettevõtjale, kes kvalifitseerub raskustes olevaks ettevõtjaks üldise grupierandi määruse tähenduses. Selle eesmärk on vältida toetuse kasutamist ettevõtja finantsraskuste leevendamiseks, mitte tema arengutegevuste elluviimiseks. Sätestatud on tegevusalad, millele toetust ei anta. Loetelu tugineb Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK). Välistatud on hulgi- ja jaekaubandus, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvarategevus, hasartmängude korraldamine ning tubakatoodete tootmine. Toetatavaid tegevusalasid piirates saab toetuse suunata eelkõige suurema lisandväärtusega ning innovatsiooni ja rahvusvahelist kasvu toetavatesse sektoritesse. Kogu toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud suhtlus toimub elektrooniliselt struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. See hõlmab nii dokumentide esitamist kui ka teabe vahetamist taotleja või toetuse saaja ja EISi vahel. Selline lahendus tagab menetluse ühtsuse, läbipaistvuse ja efektiivsuse ning võimaldab teha paremat järelevalvet toetuse kasutamise üle. Eelnõu paragrahvis 2 käsitletakse riigiabi ning reguleerib toetuse vastavust Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Eesmärk on tagada, et toetus on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi õigusega ning et nii toetuse andja kui ka saaja mõistavad, millistele reeglitele toetus allub. Toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abina. Üldine grupierandi määrus võimaldab teatud liiki abi anda ilma Euroopa Komisjoni eelneva loata, kui see vastab kehtestatud tingimustele ja on siseturuga kokkusobiv. Alternatiivina võib toetust anda vähese tähtsusega abina, mille puhul eeldatakse, et abi mõju konkurentsile on väike. 1 Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) 2 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) Mõlemal juhul tuleb järgida nii vastavaid Euroopa Liidu riigiabi reegleid kui ka Eesti konkurentsiseaduses sätestatud nõudeid, mis täpsustavad riigiabi andmise riigisisest korda. Täpsustatakse, millist liiki riigiabi määruse alusel antakse, kuna erinevad arendustegevused kvalifitseeruvad riigiabi eri kategooriatesse. Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antavaid toetusi käsitatakse innovatsiooniabina üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses. Nõustamiseks antav abi on väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale antav nõustamisabi artikli 18 tähenduses. Teatud innovatsiooniks antav abi liigitub aga innovatsiooniabiks sama määruse artikli 28 mõttes. Seadmete ja masinate soetamise korral antakse abi üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, arvestades nimetatud artiklis sätestatud abi osakaalude piirmäärasid. Samas on kõigi nende tegevuste puhul võimalik kasutada ka vähese tähtsusega abi, kui see on sobivam või vajalik. Eraldi on nimetatud tegevused, mille puhul antakse toetust üksnes vähese tähtsusega abina. See tähendab, et nende tegevuste puhul ei saa rakendata üldise grupierandi määruse võimalusi, vaid toetust antakse lihtsustatud korras vähese tähtsusega abi reeglite alusel. Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis täheks kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada kehtestatud piirmäära, milleks on 300 000 eurot. Piirmäära arvestamisel tuleb liita kokku kõik ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi summad, olenemata nende andjast või eesmärgist. Üldise grupierandi määruse ja vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi eri liiki abi kombineerides ületada lubatud piirmäärasid. Nii vähese tähtsusega abi määrus kui ka üldise grupierandi määrus näevad ette, et samade abikõlblike kulude katmiseks antavat vähese tähtsusega abi võib kumuleerida riigiabiga üksnes tingimusel, et ei ületata asjaomases riigiabi regulatsioonis sätestatud maksimaalset abi osakaalu. Seetõttu tuleb juhul, kui ühte tegevust toetatakse nii vähese tähtsusega abi määruse kui ka üldise grupierandi määruse alusel, arvestada üldise grupierandi määruses vastavale abiliigile kehtestatud abi osakaalu. Lisaks sätestatakse, et vähese tähtsusega abi arvestamisel käsitatakse ühe ettevõtjana ka omavahel seotud ettevõtjaid. Sellega välditakse olukorda, kus formaalselt eraldi ettevõtjad saaksid tegelikkuses sama kontserni või majandusüksuse kaudu lubatust rohkem abi. Eelnõu paragrahvis 3 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetuse andmise keskne eesmärk on soodustada ettevõtja tervikliku arenguplaani elluviimist, mille kaudu paraneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ning suurenevad loodav lisandväärtus ja ekspordivõime. Toetus on suunatud eelkõige ettevõtja süsteemsele arengule, mitte tema üksikutele eraldi tegevustele, toetades ettevõtja strateegilist kasvu ja rahvusvahelist laienemist. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse kahele peamisele tegevussuunale. Esiteks toetatakse suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist, sealhulgas ekspordivõime suurendamist. See hõlmab ettevõtjate äriarendusteadmiste ja -oskuste tugevdamist, et parandada nende võimet tuua innovaatilisi lahendusi rahvusvahelisele turule. Teiseks toetatakse tootmise ja teenuste osutamise protsesside arendamist ja rakendamist, eesmärgiga tõsta efektiivsust ja tootlikkust ning parandada seeläbi ettevõtjate majandustulemusi. Toetuse andmise tulemusena oodatakse mitmekülgset positiivset mõju ettevõtjate tegevusele. Eelkõige kiireneb toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule jõudmine ning suureneb ettevõtjate ekspordimaht ja mitmekesistuvad eksporditurud. Samuti paraneb ettevõtjate tootmis- ja teenuse osutamise protsesside efektiivsus, sealhulgas digitaalsete lahenduste ja tehisaru kasutuselevõtu kaudu. Lisaks suureneb ettevõtjate koostöö rahvusvaheliste partneritega ning kasvab intellektuaalse vara äriline kasutamine, mis aitab luua rohkem lisandväärtust. Toetuse tulemuslikkuse tagamiseks peab taotleja lisandväärtus ja eksport kasvama vähemalt 15% kahe majandusaasta lõpuks pärast projekti lõppu, kui taotleja on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt 10%, kui taotleja on suurettevõtja, võrreldes projekti algtasemega. Tulemus peab olema saavutatud hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks. Sellega luuakse selge seos toetuse kasutamise ja ettevõtja arenguplaan vahel ning võimaldatakse hinnata toetuse eesmärgipärasust ja tulemuslikkust. Erisus väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja eesmärkise osas on tingitud sellest, et suurema mahu kontekstis on kiiremat kasvu keerukam saavutada, kuna see nõuab suuremaid investeeringuid ning toetuse osakaal suurettevõtjate puhul on ka märgatavalt madalam. Samuti on väiksemate ettevõtjate baastase, millelt kasvu mõõta üldjuhul madalam. Eelnõu paragrahvis 4 täpsustatakse määruses kasutatavaid olulisi termineid. Terminoloogiline selgus on vajalik normi üheseks mõistmiseks ja rakendamiseks. Defineeritakse termin „arendustöötaja“. Selle all mõistetakse nii ettevõtja töötajat kui ka lepingulist füüsilist isikut, kes tegeleb ettevõtja arendustegevustega. Arendustöötaja roll ei piirdu üksnes tehnilise arendusega, vaid hõlmab laiemalt toodete, teenuste ja protsesside arendamist, kvaliteedijuhtimissüsteemide kujundamist, tehisarulahenduste väljatöötamist ning müügi- ja turundustegevuste arendamisega seotud strateegiate ja tegevuskavade loomist. Arendustöötaja tegevuse tulemusel peab ettevõtte toimimine reaalselt muutuma, olgu selleks uute lahenduste kasutuselevõtt, protsesside parendamine või uutele turgudele sisenemine. Samuti defineeritakse ettevõtjad vastavalt nende suurusele. Ettevõtja suuruste määratlused tulenevad üldise grupierandi määruse lisa I artiklist 2. Eelnõu paragrahvis 5 määratakse kindlaks toetuse rakendamise eest vastutav asutus. Pädevus taotlusi vastu võtta ja menetleda, nende kohta otsuseid teha ja neid muuta, toetust maksta ning toetuse kasutamist kontrollida antakse EISile. Toetuse taotlejal või saajal on õigus vaidlustada EISi toiming või otsus, esitades vaide EISile. EIS lahendab esitatud vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Eelnõu paragrahvis 6 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatav on ainult selline tegevus, mis aitab saavutada määruse eesmärke. Eesmärk on toetada selliseid arendustegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtjate strateegilisele arengule, innovatsioonile ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Iga toetatav tegevus peab olema sisuliselt seotud ettevõtja arenguga ning aitama kaasa selle kasvule, efektiivsuse tõstmisele või uutele turgudele sisenemisele. Paragrahvis määratakse kindlaks tegevused, mida toetatakse, ja täpsustatakse iga tegevuse all toetatavad alamtegevused. Toetatakse organisatsiooni ja protsesside arendamist, kvaliteedi ja vastavuse juhtimist, eksporditegevuse arendamist uutel sihtturgudel, intellektuaalomandi kasutamise juhtimist, digitaliseerimist ja tehisaru rakendamist ning toodete või teenuste katsetamist ja testimist ning seadmete ja masinate soetamist. Selline ulatuslik lähenemine võimaldab ettevõtjal käsitleda arengut süsteemselt ning siduda erinevad tegevused ühtseks strateegiliseks tervikuks. Organisatsiooni- ja protsessiarenduse puhul keskendutakse ettevõtja sisemise toimimise parandamisele. Toetatakse nii töökorralduse ja ressursiplaneerimise arendamist, sh tarkvaralahenduste kasutuselevõttu, kui ka välise nõustamise kasutamist. Samuti on võimalik toetada uute arendustöötajate kaasamist, mis aitab tugevdada ettevõtja sisemist suutlikkust. Kvaliteedijuhtimise ja vastavusjuhtimise arendamise puhul keskendutakse toodete ja teenuste vastavusele standarditele ning regulatiivsetele nõuetele, mis on sageli eelduseks rahvusvahelistele turgudele sisenemisel. Toetatakse näiteks kvaliteedisüsteemide loomist ja juurutamist, auditite tegemist, sertifitseerimist ning regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike protsesside arendamist. Eksporditegevuste arendamise puhul keskendutakse uutele sihtturgudele sisenemisele ja müügivõime tugevdamisele. Toetatakse strateegiate koostamist, turundus- ja müüginõustamist, kontaktide loomist ning turundusmaterjalide ja messidel osalemisega seotud tegevusi. Eesmärk on aidata ettevõtjatel kasvatada rahvusvahelist müüki suurema lisandväärtusega toodete või teenuste kaudu. Intellektuaalomandi kasutamise juhtimine on suunatud ettevõtja teadmiste ja uuenduste kaitsmisele ning ärilisele kasutamisele. Toetatakse nii strateegiate koostamist kui ka õiguste kaitsmist ja laiendamist sihtturgudele, samuti litsentseerimismudelite arendamist. Digitaliseerimise, automatiseerimise ja tehisaruga seotud tegevuste puhul on eesmärk suurendada ettevõtja efektiivsust ja arendada tema konkurentsivõimet. Toetatakse andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamist, infosüsteemide loomist ja integreerimist ning tehisarul ja automatiseerimisel põhinevate lahenduste kasutuselevõttu ja sellega seonduvat analüüsi. See soodustab ettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmist. Katsetamise ja järeleproovimisega seoses rõhutatakse, et tegemist peab olema reaalses kasutuskeskkonnas katsetamisega enne ulatuslikumat turule sisenemist. Toetatakse katseprojektide elluviimist, klientide kaasamist ning tagasiside põhjal tehtavaid kohandusi. Samas on selgelt välistatud tavapärane müügitegevus – eesmärk on katsetada ja kinnitada toote või teenuse toimivust ja turusobivust. Digitaliseerimist toetatakse ka muudes ettevõtluse toetusmeetmetes, kuid antud määruse kontekstis on oluline digitaliseerimise laiem sidumine ettevõtja arenguplaaniga, tagamaks mõjusam tulemus ja ulatuslikum muudatus. Toetatakse ka seadme ja masina soetamise kulu, mis on otseselt ja lahutamatult seotud arenguplaanis kavandatud digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisarulahenduste juurutamisega. Soetatav masin või seade peab olema otseselt seostud arenguplaani elluviimisega ning samuti täpsustatakse, milliste masinate ja seadmete soetamist toetatakse. Abikõlblikud on järgmised masinad ja seadmed: tehisaru juurutamiseks vajalikud sensorid, masinnägemise seadmed, mõõte- ja andmekogumisseadmed, servtöötluse seadmed, automatiseerimise ja robotiseerimise juhtseadmed, roboti lisamoodulid, asjade interneti seadmed ja andmete kogumise taristu seadmed. Tähelepanu peab pöörama asjaolule, et kui nimetatud tegevust toetatakse üldise grupierandi määruse alusel, on masinate ja seadmete soetamine abikõlblik üksnes sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Seetõttu ei ole juhul, kui soetatava masina või seadme kasulik eluiga ületab projekti kestust, abikõlblik kogu vara soetusmaksumus, vaid üksnes projekti perioodile vastav proportsionaalne osa vara maksumusest, mis kajastub amortisatsioonikuluna. Eelnõu paragrahviga 7 reguleeritakse kulude abikõlblikkust. Abikõlblik on üksnes kulu, mis vastab asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile, mille alusel abi antakse, ning on otseselt seotud toetuse eesmärgi ja oodatavate tulemuste saavutamisega. Kulu peab olema põhjendatud ja vajalik ning seotud taotleja arenguplaanis kirjeldatud omavahel seotud tegevuste elluviimisega. See rõhutab tervikliku käsitlemise nõuet, mille kohaselt ei toetata mitte üksikuid eraldi tegevusi, vaid ettevõtja strateegilist arengut toetavaid omavahel seotud tegevusi. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, olema dokumentaalselt tõendatav ning toetuse saaja tasutud. Oluline on, et toetatavad kulud vastavad toetuse andmise aluseks olevale üldisele grupierandi määrusele. Paragrahvis määratakse kindlaks kululiigid, mida ei loeta abikõlblikuks. Selle eesmärk on tagada toetuse sihipärane kasutamine ning välistada kulud, mis ei panusta otseselt projekti eesmärkide saavutamisse ega toeta innovatsioonilise lisandväärtuse loomist. Esiteks välistatakse seotud isikute vahel tehtud tehingutest tulenevad kulud, et ennetada huvide konflikti ja tagada tehingute turupõhisus ning läbipaistvus. Samuti ei ole abikõlblikud standardtarkvara või tavapäraste IT-lahenduste soetamise, juurutamise või liidestamise kulud juhul, kui nendega ei kaasne innovatsioonikomponenti, kuna toetus on suunatud uute või oluliselt parendatud lahenduste loomisele, mitte olemasolevate lahenduste rakendamisele. Abikõlbmatute kulude hulka kuuluvad ka olemasolevate süsteemide ja tarkvara hooldus-, majutus- ja opereerimiskulud, sealhulgas versiooniuuendused ja litsentside pikendamised, kuna need on olemuselt äriühingu tavapärased tegevuskulud. Veebilehe ja mobiilirakenduse loomise välistus puudutab tavapäraseid ettevõtte veebilehti ja mobiilirakendusi. Juhul kui veebilahendus, rakendus või digitaalne platvorm on eksporditav toode või teenus, ei loeta seda abikõlbmatuks. Lisaks on abikõlbmatud tavapärased nõustamisteenused, nagu maksu-, õigus-, raamatupidamis-, auditi- ja turundusnõustamine, samuti äriühingu tavapärase tegevusega seotud koolituskulud. Toetusega ei rahastata tootmis- või teenuse osutamiseks vajalike masinate, seadmete ja taristu soetamist, välja arvatud teatud masinad ja seadmed, mis on otseselt vajalikud arenguplaani eesmärkide saavutamiseks. Välistatud on tavapärane operatiivne tööjõukulu, mis ei ole otseselt seotud uute protsesside, organisatsiooniliste lahenduste või ärimudelite arendamise ja testimisega Ka on piiratud uute töötajate või juhtide tööjõukulude kõrvalkulude hüvitamist, et keskenduda üksnes otsesele arendustegevusega seotud panusele. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis kvalifitseeruvad teadus- ja arendustegevuseks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 tähenduses, kuna sellised kulud kuuluvad eraldi riigiabi raamistikku. Välistatakse äriühingu igapäevased tegevus- ja püsikulud, otsese müügitegevuse ning reklaamiga seotud kulud, sealhulgas meenete ja kingituste kulud, kuna toetus ei ole mõeldud äritegevuse üldiseks finantseerimiseks ega turunduseks. Abikõlblikud ei ole ka enne taotluse esitamist tehtud kulud, et tagada toetuse ergutav mõju, ega käibemaks. Lõpuks sätestatakse üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole abikõlblikud ka muud kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti elluviimisega või ei ole vajalikud selle eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõttes piiritleb lõige selgelt toetuse kasutusala, vältides selle suunamist ettevõtte tavapärase tegevuse katmiseks ning tagades, et toetus toetab üksnes eesmärgipärast arendustegevust ja lisandväärtuse loomist. Eelnõu paragrahvis 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. See on ajavahemik, mis fikseeritakse taotluse rahuldamise otsuses ning mille jooksul viiakse ellu kõik projekti tegevused. See algab üldjuhul taotluse esitamise kuupäevast, kuid põhjendatud juhtudel võib see alata ka taotluses märgitud hilisemal kuupäeval, kui see on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses. Perioodi lõppkuupäev määratakse samuti otsuses, abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud. Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projekti tegevusi ega võtta nendega seotud kohustusi enne taotluse esitamist. Nõude eesmärk on tagada toetuse ergutav mõju, välistades olukorra, kus projekt oleks ellu viidud ka ilma toetust saamata. Toetuse saajal on võimalus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ühe korra kuni 12 kuu võrra, tingimusel et projekti eesmärgid on endiselt kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise lubamine tagab vajaliku paindlikkuse ettenägematute asjaolude korral, säilitades samas nõude saavutada meetme eesmärgid. Pikendamise korral võib projekti kogukestus ületada lõikes 3 sätestatud maksimaalset kestust. Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis takistavad projekti jätkamist. Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui on kinnitanud lõpparuande ning teinud toetuse saajale viimase väljamakse. Eelnõu paragrahvis 9 sätestatakse toetuse rahalised piirmäärad ning toetuse ja omafinantseeringu osakaalud. Toetuse minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta. Miinimummäära kehtestamise eesmärk on suunata toetus piisava mahu ja mõjuga projektidele, mis panustavad ettevõtja arengusse tervikuna. Maksimummäär tagab toetusevahendite suurema kättesaadavuse. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest sõltub ettevõtja suurusest. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50% ja suurettevõtjate puhul 15%. Selline diferentseerimine lähtub riigiabi põhimõtetest, mille kohaselt on väiksematel ettevõtjatel piiratum juurdepääs kapitalile ning seetõttu suurem toetusevajadus. Toetuse määr vähese tähtsusega abi puhul on kuni 50 protsenti. Omafinantseering peab katma selle osa abikõlblikest kuludest, mida toetus ei kata. Sellega tagatakse toetuse saaja finantsiline panus projekti elluviimisse ning suureneb motivatsioon projekti ellu viia ja selle eest vastutada. Omafinantseeringuks ei loeta muudest avalikest või välistest allikatest saadud tagastamatut toetust. Nõude eesmärk on vältida toetuste kumuleerumist viisil, mis ei oleks kooskõlas riigiabi reeglitega, ning tagada, et toetuse saaja panustab projekti elluviimisse reaalse omafinantseeringuga. Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, mis vastab vähemalt kolmele loetletud kaheksast tingimusest. Tingimused on kujundatud nii, et need kajastavad ettevõtja erinevaid tugevaid külgi – majanduslikku suutlikkust, ekspordikogemust, innovatsioonisuutlikkust, meeskonna kvaliteeti ning turupotentsiaali. Näiteks müügitulu ja ekspordikäibe nõuded viitavad ettevõtja senisele turul tegutsemise võimele, samas kui teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringud või erasektori investeeringute kaasamine näitavad ettevõtja arenguambitsiooni ja usaldusväärsust investorite silmis. Oluline on ka ettevõtja tootlikkuse ja pädevuse näitajate arvestamine, nagu lisandväärtus töötaja kohta ning töötajate kvalifikatsioon. Samuti hinnatakse ettevõtja tehnoloogilist küpsust – nõue olemasoleva prototüübi või testitud lahenduse kohta viitab sellele, et toetus ei ole mõeldud varajases ideefaasis projektidele, vaid juba kontrollitud lahenduste edasiarendamisele ja turule viimisele. Töötajate arvu ja palgataseme kriteeriumid aitavad omakorda hinnata ettevõtja toimimise stabiilsust ja suutlikkust kaasata kvalifitseeritud tööjõudu. Taotlejal ei tohi olla suuri maksuvõlgu. Väike, kuni 100-eurone võlg on lubatud või kui on suurem võlg, peab see olema ajatatud. Nõude eesmärk on välistada makseraskustes või ebausaldusväärse finantskäitumisega ettevõtjad. Samuti peab taotleja olema enne toetuse saamist täitnud oma aruandlus- ja deklareerimiskohustused. See tähendab, et maksudeklaratsioonid ning majandusaasta aruanded peavad olema esitatud õigel ajal. Nõue tagab, et toetuse andjal on taotleja finantsseisundi hindamiseks piisav ja ajakohane teave. Kui taotleja on varem saanud toetusi, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad need kohustused olema korrektselt täidetud. Sellega välistatakse toetuse andmine ettevõtjale, kes ei ole oma varasemaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samuti ei tohi taotleja ega temaga seotud isik olla likvideerimisel, sundlõpetamisel ega pankrotimenetluses. Samuti ei tohi olla tehtud pankrotiotsust tema kohta. Selle nõude eesmärk on tagada, et toetust saavad jätkusuutlikud ja tegutsevad ettevõtjad. Loomulikult ei tohi taotlejal ega tema seaduslikul esindajal olla kehtivat kriminaalkaristust. See aitab tagada toetuse andmise usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele ettevõtjatele. Samuti ei tohi taotleja olla üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes ettevõtja, kui ta taotleb toetust üldise grupierandi määruse alusel. Eelnõu paragrahviga 11 reguleeritakse taotluse sisu. Määratakse kindlaks minimaalne teave, mida taotlus peab sisaldama, eelkõige projekti kirjeldus ning esitatavad andmed, sealhulgas taotleja identifitseerimise andmed ja projekti ajakava. Sätte eesmärk on tagada, et esitatud taotlused on võrreldavad, kvaliteetsed ja võimaldavad hinnata kavandatava projekti mõju ning teostatavust. Taotlus peab keskenduma ettevõtja arengule. Taotluses kirjeldatud tegevused peavad olema suunatud äritegevuse ja protsesside arendamisele ning rahvusvahelise kasvu kavandamisele ja elluviimisele. Taotluse põhiline osa on arenguplaan. See nõue rõhutab, et projekt ei tohi koosneda eraldi tegevustest, vaid peab olema loogiline tervik, mille kõik tegevused toetavad ühtset strateegilist eesmärki. Selline terviklikkus võimaldab hinnata projekti mõju, teostatavust, ärilist kasu ning kulude põhjendatust. Samuti peab taotluses olema selgelt esitatud seos kavandatud tegevuste ja oodatavate tulemuste vahel. See tähendab, et taotleja peab suutma põhjendada, kuidas konkreetsed tegevused viivad soovitud tulemusteni ning milliste mõõdetavate näitajate kaudu on võimalik seda hinnata. Taotluses tuleb esitada taotleja põhiandmed, sealhulgas nimi ja registrikood, mis võimaldavad ettevõtja üheselt tuvastada. Projekti kohta tuleb esitada selle nimetus, eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõõdetavad väljundid, mille alusel projekti hinnatakse. Oluline taotluse osa on EISi eelnevalt heakskiidetud arenguplaan. Taotlus peab tuginema sellele arenguplaanile ning selgitama, millised konkreetsed tegevused on valitud ja miks. See tagab, et taotlus on kooskõlas eelnevalt hinnatud strateegilise raamistikuga. Taotleja peab kirjeldama valitud sihtturge, esitama nende valiku põhjenduse, kirjeldama väärtuspakkumist, konkurentsiolukorda ja klientidel järeleproovimise tulemust. See aitab hinnata projekti realistlikkust ja turupotentsiaali. Taotluses peab sisalduma ka kvantifitseeritud ärimõju prognoos, mis hõlmab muu hulgas käibe muutust, ekspordi osakaalu kasvu, lisandväärtuse muutust ning vajadusel ärimudeli muutust. Nende andmete abil saab hinnata toetuse mõju ettevõtja arengule mõõdetaval viisil. Kirjeldada tuleb projekti meeskonda, sealhulgas selle liikmete ülesandeid ja pädevust ning töö jaotumist ettevõttesisese ja sisseostetud pädevuse vahel. See võimaldab hinnata projekti elluviimise suutlikkust. Lisaks tuleb esitada projekti ajakava koos selle elluviimise peamiste etappidega, samuti detailne eelarve tegevuste kaupa, taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu olemasolu tõend. Need andmed on vajalikud projekti teostatavuse ja finantsilise usutavuse hindamiseks. Taotleja peab esitama ka teabe varasemate ja paralleelsete toetuste kohta, et hinnata võimalikku topeltrahastamist või kumuleerimisreeglitele vastavust. Samuti esitatakse ettevõtja finantsseisule hinnangu andmiseks viimase kvartali bilanss ja kasumiaruanne. Seadmete soetamise korral, peab taotlus sisaldama seadme tehnilist kirjeldust ning soetamise põhjendatust. EIS avaldab taotlusvormid ja juhendmaterjalid oma veebilehel. See tagab taotlejatele ühtsed vormid ja juhised ning aitab parandada taotluste kvaliteeti ja võrreldavust. Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotlemise viisi ja taotlemise korralduslikud põhimõtted. Toetust on võimalik taotleda kahel viisil: kas jooksvalt, mis tähendab, et taotlusi võetakse vastu pidevalt kuni eelarve ammendumiseni, või voorupõhiselt, mille puhul saab taotlusi esitada kindlaksmääratud ajavahemikus. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab kohandada taotlemise korraldust vastavalt meetme eesmärkidele ja olukorrale. Üks ja sama ettevõtja saab toetust taotleda mitu korda, kuid üksnes juhul, kui tegemist on uute arendusetappide või uutel sihtturgudel tegevuse arendamisega. See välistab sama projekti või samasisuliste tegevuste korduva rahastamise, suunates toetuse edasisele arengule, mitte juba tehtud tegevuste kordamisele. EISil on õigus korraldada temaatilisi taotlusvoore, mille fookus on kitsamalt konkreetsetel arenguplaani tegevustel ja/või valitud tegevusaladel. Sellisel juhul arvestatakse vooru teemat ja prioriteete, võimaldades toetada näiteks teatud sektoreid või arengusuundi. Sel juhul tuleb EISil need kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Enne taotluste vastuvõtmise alustamist lepitakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokku olulised tingimused, nagu taotlemise viis (jooksev või voorupõhine). Voorupõhise taotlemise korral määratakse ka vooru avamise ja sulgemise kuupäevad. Läbipaistvuse tagamiseks peab EIS teavitama taotlejaid oma veebilehel olulistest tingimustest ette. Voorupõhise taotlemise puhul tuleb info avaldada vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust, et ettevõtjatel oleks piisavalt aega end ette valmistada. Jooksva taotlemise korral avaldatakse teave eelarve ja toetuse suuruste ning allesjäänud vahendite kohta jooksvalt, samuti teavitatakse taotluste vastuvõtmise lõpetamisest. Eelnõu paragrahvis 13 sätestatakse, et enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima eelnõustamise ning koostama arenguplaani. See nõue tähendab, et toetuse taotlemine ei alga taotluse esitamisega, vaid sellele eelneb sisuline ettevalmistusetapp, mille käigus hinnatakse arenguplaani sobivust ja kvaliteeti. Eelnõustamise käigus esitab taotleja EISile oma arenguplaani ning vajadusel muud nõutavad dokumendid. Nõustamise eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ja vähendada puudustega taotluste hulka. EIS selgitab selles etapis toetuse andmise põhimõtteid, juhib tähelepanu projektis esinevatele võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Selle tulemusena kujundatakse koos taotlejaga tugevam ja läbimõeldum arenguplaan. Arenguplaani heakskiitmiseks peab see vastama mitmele sisulisele tingimusele. Plaanis kirjeldatud tegevused peavad olema innovaatilised ja moodustama loogilise terviku, mis on selgelt suunatud ettevõtja strateegilise eesmärgi saavutamisele. Samuti peab arenguplaan hõlmama vähemalt kolme määruses nimetatud tegevusvaldkonda, mis tagab, et tegemist ei ole kitsalt ühe tegevuse rahastamisega, vaid mitmekülgse arengu toetamisega. Lisaks peab plaanist selguma tegevuste elluviimise aeg, nende järjestus ja omavaheline sõltuvus, et hinnata projekti teostatavust. Arenguplaani tegevused peavad olema põhjendatud ning panustama ettevõtja tootlikkuse, efektiivsuse, lisandväärtuse või äriprotsesside arendamisse. Kavandatud tegevused peavad olema ettevõtja võimeid arvestades elluviidavad. See tähendab, et hinnatakse nii ettevõtja ressursse kui ka pädevust. Samuti peab arenguplaanis esitatud rahastamisloogika olema usutav ja kooskõlas kavandatud tegevustega. Arenguplaani heakskiitmine ei tähenda automaatselt, et toetust kindlasti saadakse. Heakskiit kinnitab üksnes seda, et kavandatud projekt on strateegiliselt sobiv ja vastab meetme eesmärkidele. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus, mida hinnatakse eraldi. Arenguplaan on osa taotlusest ja tuleb esitada enne taotluse esitamist. See aitab tagada, et toetust taotletakse läbimõeldud ja strateegiliselt põhjendatud projektidele. Arenguplaan on ettevõtja koostatud strateegiline dokument, mille eesmärk on hinnata kavandatava äriarenduse terviklikkust, loogikat ja vastavust toetuse eesmärkidele. Arenguplaan peab moodustama sisuliselt seotud terviku, milles kavandatud tegevused on kõik omavahel loogiliselt seotud ning suunatud selgelt kindlaks määratud strateegilise eesmärgi saavutamisele. Arenguplaani sisule esitatakse ka konkreetsed miinimumnõuded. Selles tuleb kindlaks määrata ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk, kirjeldada kavandatavaid tegevusi ning esitada nende põhjendus ja oodatavad tulemused, samuti teha prognoos ärimõju kohta. Samuti peab plaanist selguma tegevuste omavaheline seos, sealhulgas nende elluviimise aeg, etapid ja vastastikune sõltuvus, mis võimaldab hinnata projekti teostatavust ja loogikat. Seadmete soetamise korral, peab arenguplaanis põhjendama nende vajalikkust ja seost eesmärgiga. Lisaks tuleb määrata tegevuste elluviimise eest vastutajad ning esitada kavandatav eelarve koos rahastamisallikatega. Nende nõuete eesmärk on tagada, et arenguplaan oleks realistlik, läbimõeldud ja hinnatav nii sisulisest kui ka finantsilisest aspektist. Eelnõu paragrahvis 14 reguleeritakse taotluste menetlemise tähtaegu ning taotluse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Taotluste menetlemise tähtaeg sõltub sellest, kas tegemist on jooksva või voorupõhise taotlemisega. Jooksva taotlemise korral tehakse otsus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest hetkest. Voorupõhise taotlemise puhul on menetlusaeg pikem – kuni 60 tööpäeva –, kuna kõiki ühes voorus esitatud taotlusi hinnatakse tervikuna pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist. Selline eristamine arvestab kahe erineva taotlemisviisi olemusega: jooksva taotlemise korral hinnatakse taotlusi ükshaaval, voorupõhise taotlemise korral aga võrreldakse kõiki taotlusi omavahel. Erandkorras on võimalik menetlemise tähtaega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, kui selleks on põhjendatud vajadus. Sellest tuleb taotlejat teavitada. Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni registreeritud, kuid veel otsustamata taotluste kogusumma jõuab tasemeni, mis on vähemalt võrdne olemasoleva eelarve jäägiga. See tähendab, et eelarve ammendumise lähenedes muutub määravaks taotluse esitamise aeg, mis aitab tagada prognoositavust. Menetluse käigus kontrollitakse esmalt taotluse vastavust nõuetele. Kui selles etapis tuvastatakse puudusi, antakse taotlejale võimalus need kõrvaldada. Taotlejat teavitatakse puudustest viivitamata ning puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümme tööpäeva. Selle aja võrra pikeneb ka menetluse tähtaeg. Selline kord annab taotlejale võimaluse oma taotlust parandada ja vältida formaalsetel põhjustel rahastamisest ilmajäämist. Samas on sätestatud ka selged alused, mille korral taotlus jäetakse rahuldamata ilma seda sisuliselt hindamata. See juhtub näiteks siis, kui taotleja ei kõrvalda etteantud tähtajaks tuvastatud puudusi. Samuti jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele ning puudusi ei ole võimalik kõrvaldada. Lisaks käsitatakse tõsise rikkumisena taotluses ebaõigete või puudulike andmete esitamist või otsustusprotsessi õigusvastast mõjutamist – sellisel juhul välistatakse samuti taotluse edasine hindamine. Eelnõu paragrahvis 15 sätestatakse taotluste hindamise kriteeriumid, reguleerides hindamise põhimõtteid ja kriteeriume ning hindamisprotsessi korraldust. Sätte eesmärk on tagada, et toetuse saajad valitakse läbipaistval, võrreldaval ja sisuliselt põhjendatud viisil. Hindamise korraldamiseks võib EIS moodustada hindamiskomisjoni, kelle koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Komisjoni liikmete nimede avalikustamine enne hindamise algust tagab protsessi avatuse ja usaldusväärsuse. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse ka eksperte, mis võimaldab rakendada hindamisel spetsiifilist valdkondlikku pädevust. Taotlusi hinnatakse mitme kriteeriumi alusel, millel on kindlaks määratud kaal. Kõige olulisema kaaluga (kumbki 25%) on strateegiline mõju ning turupotentsiaal. See tähendab, et eriti kõrgelt hinnatakse seda, kui projekt aitab kaasa ettevõtja reaalsele kasvule ja kui sellel on usutav potentsiaal rahvusvahelisel turul. Lisaks hinnatakse projekti terviklikkust ja põhjendatust ning ettevõtte suutlikkust projekti ellu viia, mille osakaal on mõlemal 20%. Kuluefektiivsuse kriteeriumi osakaal on 10%. Ressursikasutus peab olema põhjendatud ja seotud oodatava mõjuga. Samuti on võimalik lisada kriteerium, mis tuleneb riigi prioriteetidest. Hindamine toimub punktiskaalal 0–4, kusjuures iga kriteeriumi alusel antavat punkti kaalutakse vastavalt selle olulisusele. Lõpptulemusena kujuneb koondhinne kaalutud keskmisena. Selline metoodika võimaldab hinnata taotlusi nii üksikkriteeriumide alusel kui ka tervikuna. Hindamise täpsemat metoodikat kirjeldatakse hindamisjuhendis, mille EIS kooskõlastab ministeeriumiga ja avaldab enne taotluste vastuvõtmise algust. See annab taotlejatele selge ülevaate hindamispõhimõtetest ning võimaldab paremini valmistuda kvaliteetse taotluse esitamiseks. Eelnõu paragrahvis 16 sätestatakse tingimused, mille alusel taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Taotlus rahuldatakse üksnes juhul, kui kõik nõuded on täidetud. Lisaks formaalsetele nõuetele, nagu taotleja ja taotluse nõuetele vastavus, kehtestatakse ka hindamistulemuste kvalitatiivsed lävendid. Suurima kaaluga kriteeriumide (strateegiline mõju ja turupotentsiaal) alusel peab taotluses kirjeldatud projekt saama vähemalt 3,0 punkti, mis tähendab, et projekt peab olema nende aspektide seisukohast vähemalt väga hea tasemega. Ülejäänud kriteeriumide puhul on miinimumnõue 2,0 punkti ning kogu projekti koondhinne peab olema vähemalt 2,5. Selline lävendite süsteem tagab, et rahastatakse vaid piisava kvaliteediga projekte. Voorupõhise taotlemise korral reastatakse taotlused paremusjärjestusse ning rahastatakse neid kuni eelarve ammendumiseni. See loob konkurentsi taotlejate vahel ja sunnib ettevõtjaid esitama kvaliteetsemaid projekte. Rahuldamise otsus sisaldab toetuse suurust, projekti kestust ja elluviimise tingimusi, aruandluse korda ning toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Samuti märgitakse, millise riigiabi liigiga on tegemist. See annab toetuse saajale selge raamistiku projekti elluviimiseks ja hilisemaks aruandluseks. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele, ei saa vajalikke hindepunkte või kui eelarve on ammendunud. Samuti välistatakse taotlused, mille puhul on tuvastatud otsustusprotsessi mõjutav ebaaus tegevus. Eelnõu paragrahvis 17 antakse võimalus teha paindlikumaid otsuseid juhul, kui taotlus ei ole täiel määral rahuldamiseks sobiv, kuid sisaldab siiski toetatavaid ja põhjendatud elemente. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud kahel juhul: kui osa kavandatud tegevustest või kuludest ei ole piisavalt põhjendatud või kui taotletav summa ületab olemasoleva eelarve. Sellisel juhul võib toetuse andja vähendada toetuse mahtu või jätta toetamata vähemolulised tegevused. Osaline rahuldamine toimub ainult taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei nõustu pakutud muudatustega, jäetakse taotlus rahuldamata. See tagab, et projekti muudetud kujul elluviimine on taotleja jaoks aktsepteeritav ja realistlik. Samuti peab ka osaliselt rahuldatud taotluse puhul olema võimalik saavutada kavandatud eesmärk. Lisaks võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega, mis tähendab, et enne lõplikku toetusotsust peab taotleja täitma teatud lisanõuded, näiteks esitama lisadokumente või tegema erinevaid toiminguid. Selline lahendus võimaldab anda taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ilma taotlust kohe tagasi lükkamata. Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus ei anna veel õigust toetust saada. Õigus tekib alles siis, kui kõik tingimused on nõuetekohaselt täidetud ja see on tuvastatud. Ka siin kehtib põhimõte, et kui taotleja tingimustega ei nõustu, tehakse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu paragrahvis 18 reguleeritakse tehtud taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sätte eesmärk on võimaldada projekti elluviimise käigus teatud paindlikkust, säilitades samas kontrolli projekti eesmärkide, tulemuste ja abikõlblikkuse üle. Rahuldamise otsust saab muuta kas EISi algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. Toetuse saaja peab sellisel juhul esitama vastava digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse oma esindaja kaudu. See tagab, et muudatused on formaalselt korrektsed ja jälgitavad. Teatud juhtudel võib toetuse saaja teha eelarves muudatusi ilma ametliku otsuse muutmist taotlemata. Selline lihtsustatud kord on lubatud siis, kui tegemist on eelarveridade vahelise ümbertõstmisega, mis ei muuda eri liiki riigiabi summasid ega nende osakaalusid. Selliste muudatuste eelduseks on siiski EISi eelnev kooskõlastus, mille tegemiseks on ette nähtud kümme tööpäeva. Enne muudatuse heakskiitmist kontrollib EIS muudatuste põhjendatust ja vajalikkust. Vajaduse korral hinnatakse, kuidas muudatus mõjutab projekti kvaliteeti ja vastavust kehtestatud hindamiskriteeriumidele. Selleks võib kaasata eksperte või hindamiskomisjoni, mis aitab tagada, et muudatused ei kahjusta projekti eesmärkide saavutamist. EIS teeb otsuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta üldjuhul 20 tööpäeva jooksul. Samas on EISil õigus keelduda muudatuse heakskiitmisest või kooskõlastamisest. Seda eelkõige juhul, kui kavandatav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisele või kui muudatus seab ohtu projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. See säte kaitseb meetme eesmärke ja aitab vältida projekti sisulist hälbimist. Eelnõu paragrahvis 19 sätestatakse tehtud rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise tingimused. Rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada mitmel juhul. Seda võib teha juhul, kui ilmneb asjaolu, mille olemasolul ei oleks taotlust algselt rahuldatud. See võib puudutada näiteks varjatud infot või asjaolusid, mis olid hindamise ajal teadmata. Oluliseks rikkumiseks peetakse ka vale või mittetäieliku teabe esitamist nii taotluse menetlemisel kui ka projekti elluviimise käigus. See on alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti võib otsuse kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei täida talle seatud kõrvaltingimusi või kui projekti ei ole võimalik jätkata pärast seda, kui muutmistaotlus on tagasi lükatud. Lisaks saab otsuse kehtetuks tunnistada ka juhul, kui toetuse saaja ise otsustab toetusest loobuda. Kehtetuks tunnistamine on võimalik ka juhul, kui toetuse saaja ei vii ellu planeeritud tegevusi ega saavuta oodatud tulemusi. Toetuse saamine on seotud konkreetsete kohustuste ja tulemustega ning toetuse kasutamine peab viima sisulise arenguni. Kui rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, tuleb saadud toetus vastavalt tagasinõudmise otsusele tagasi maksta. See põhimõte tagab, et avalikke rahalisi vahendeid kasutatakse sihipäraselt ning rikkumiste korral on võimalik need tagasi nõuda. Eelnõu paragrahvis 20 reguleeritakse toetuse kasutamisega seotud aruandlust ning sätestab, milliseid aruandeid, kui sageli ja mille kohta peab toetuse saaja esitama. Aruandluse eesmärk on tagada järelevalve toetuse kasutamise üle ning hinnata projekti edenemist ja eesmärkide saavutamist. Toetuse saaja peab esitama kolme liiki aruandeid: vahearuande, lõpparuande ja järelaruande. Nende vormid kehtestab ja avaldab EIS, mis tagab aruandluse ühtsuse ja võrreldavuse. Aruandlusperiood on üldjuhul kuus kuud, mis tähendab, et projekti elluviimist jälgitakse regulaarselt kogu selle kestuse jooksul. Vahearuanne keskendub projekti elluviimise protsessile. Selles tuleb kirjeldada aruandlusperioodil tehtud tegevusi ja projekti edenemist ning hinnata, kuivõrd on liigutud kavandatud tulemuste suunas. Vajaduse korral võib EIS nõuda ka järgmise perioodi tegevuskava, mis aitab tagada projekti planeeritud kujul elluviimise. Lõpparuanne annab tervikliku ülevaate kogu projekti elluviimisest. Selles ei tule mitte ainult kirjeldada tehtud tegevusi, vaid ka hinnata, millises ulatuses on saavutatud projekti eesmärgid ja tulemused. Eraldi rõhutatakse mõju ettevõtja arengule, sealhulgas ekspordivõimele, lisandväärtusele ja protsesside arengule. Seega on lõpparuanne projekti lõpliku edukuse hindamise oluline alus. Järelaruanne keskendub projekti mõjule pärast selle lõppu. Selles esitatakse andmed selle kohta, kas projektiga seotud tingimused on täidetud ning kuidas on muutunud ettevõtja peamised majandusnäitajad, eelkõige lisandväärtus ja ekspordikäive võrreldes projekti algusega. See võimaldab hinnata toetuse pikaajalisemat mõju. EIS võib aruannete hindamisse kaasata eksperte või hindamiskomisjoni, mis aitab tagada objektiivse ja sisulise hindamise. Aruannete menetlemiseks on ette nähtud kuni 40 tööpäeva, mille jooksul EIS kas kinnitab aruande või lükkab selle tagasi. Kui projekti kestus on lühem kui kuus kuud või vahearuande esitamiseni ei jõuta, piisab lõpparuande ja järelaruande esitamisest. See lihtsustab aruandlust lühema kestusega projektide puhul. Eelnõu paragrahvis 21 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused ja korra. Selle eesmärk on tagada, et toetus makstakse välja üksnes põhjendatud ja kontrollitud kulude alusel ning projekti eesmärke järgides. Toetust makstakse, lähtudes tegelikult tekkinud ja tasutud abikõlblikest kuludest. See tähendab, et tegemist ei ole ettemaksega, vaid kulupõhise hüvitamisega – toetuse saaja peab esmalt tegevused ellu viima ja kulud kandma ning alles seejärel saab ta taotleda toetuse väljamaksmist. Maksetaotlusi võib esitada üldjuhul kuni kord kvartalis, mis aitab hoida halduskoormuse mõistlikul tasemel. Toetuse maksmise eeldusteks on, et projekti tegevused on reaalselt ellu viidud, kulud on tekkinud ja need on tasutud. See välistab olukorra, kus toetust makstakse planeeritud või tõendamata tegevuste eest. Kuludokumendi minimaalne suurus käibemaksuta on 100 eurot. EIS menetleb maksetaotlusi 30 tööpäeva jooksul. Kui menetluse käigus tuvastatakse puudusi või ebatäpsusi, antakse toetuse saajale võimalus need kõrvaldada. Sellisel juhul pikeneb menetlustähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Lõppmakse tehakse alles pärast seda, kui kogu projekt on lõpule viidud, tulemused saavutatud ning lõpparuanne kinnitatud. Seega sõltuvad toetuse lõplikud väljamaksed projekti edukast elluviimisest ja nõuetekohasest aruandlusest. Samas on EISil õigus toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda. Näiteks juhul, kui kulu ei ole abikõlblik, tegevus ei ole tõendatud või ei vasta projekti eesmärgile. Samuti võib maksmisest keelduda, kui aruanded on kinnitamata, varasemad toetused on tagastamata või toetuse saaja rikub muid määruses sätestatud või taotluse rahuldamise otsuses esitatud kohustusi. Lisaks võib maksmisest keeldumise aluseks olla toetuse saaja oluliselt halvenenud majanduslik olukord, mis seab projekti elluviimise kahtluse alla. Lisameetmena on EISil õigus peatada toetuse maksed seni, kuni toetuse saaja on täitnud oma kohustused, näiteks tasunud tagasinõutud toetuse. See aitab vältida lisavahendite eraldamist olukorras, kus varasemad kohustused on täitmata. EIS-ile nähakse ette võimalus keelduda toetuse osalisest või täielikust väljamaksmisest juhul, kui toetuse saaja majanduslik olukord on pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist oluliselt halvenenud ning sellest tulenevalt on tekkinud põhjendatud kahtlus projekti nõuetekohase elluviimise või toetuse sihipärase kasutamise suhtes. Sätte eesmärk on vähendada riski, et toetust makstakse välja olukorras, kus toetuse saaja ei ole enam võimeline projekti tegevusi lõpule viima, tagama projekti kestlikkust või täitma toetuse saajale pandud kohustusi. Otsuse tegemisel hinnatakse iga juhtumi asjaolusid eraldi ning arvestatakse, kas majandusliku olukorra halvenemine võib reaalselt mõjutada projekti elluviimist või toetuse eesmärkide saavutamist. Eelnõu paragrahvis 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused projekti elluviimisel ning toetuse kasutamisel. Toetuse saajal on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi, mis puudutavad toetuse kasutamist ja sellega seotud nõudeid. See aitab toetuse saajal oma kohustusi paremini täita ning vältida rikkumisi, mis võiksid tuleneda ebaselgusest või teadmatusest. Toetuse saamisega kaasnevad kohustused. Kõige olulisem neist on projekti nõuetekohane elluviimine ning toetuse kasutamine vastavalt heakskiidetud taotlusele ja selle rahuldamise otsusele. See tähendab, et toetuse saaja peab järgima nii projektikirjeldust kui ka kõiki kehtestatud tingimusi ega tohi toetust kasutada muudel eesmärkidel. Lisaks peab toetuse saaja teavitama EISi muutustest ettevõtja struktuuris, näiteks juhtkonna või osanike muutumisest, samuti kõigist muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või tulemuste saavutamist. See kohustus tagab, et toetuse andjal on pidev ülevaade projekti seisust. Toetuse saaja peab tagama raamatupidamises projekti kulude selge eristatavuse, mis on vajalik nii kontrolli kui ka aruandluse läbipaistvuse tagamiseks. Toetuse saaja peab esitama nõutud teabe ja dokumendid õigel ajal ning võimaldama kontrolli teha. See hõlmab nii juurdepääsu ruumidele ja dokumentidele kui ka koostööd auditite ja kontrollide tegemisel. Lisaks tuleb tagada, et kõik projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused on olemas. Seejuures tuleb täita ka kohustust järgida riigiabi reegleid, mis tulenevad Euroopa Liidu ja riigisisestest õigusaktidest. See välistab ebaseadusliku abi kasutamise ning aitab vältida võimalikke tagasinõudeid. Dokumente tuleb säilitada vähemalt kümme aastat, mis on vajalik pikaajalise järelevalve ja kontrolli võimaldamiseks. Eelnõu paragrahvis 23 sätestatakse EISi õigused ja kohustused toetuse andmise protsessis. EISil on ulatuslikud kontrolli- ja järelevalveõigused. Tal on õigus nõuda toetuse saajalt lisateavet ja -dokumente, mis puudutavad projekti tegevusi, kulusid ja tulemusi. Samuti võib EIS teha kohapealseid kontrolle toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda dokumentide ja andmetega ning kontrollida projekti elluviimist reaalses keskkonnas. Need õigused on vajalikud, et veenduda toetuse sihipärases kasutamises. Lisaks on EISil õigus nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad tagasinõude alused, näiteks tingimuste rikkumine või ebaõige teabe esitamine. See on oluline mehhanism avalike rahaliste vahendite kaitseks. EISi kohustused keskenduvad eelkõige menetluse läbipaistvusele, teavitamisele ja järelevalvele. EIS peab tagama, et kõik taotlemiseks ja aruandluseks vajalikud vormid ja juhendid on avalikult kättesaadavad. Samuti peab EIS teavitama toetuse saajaid kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada toetuse kasutamist. Läbipaistvuse tagamiseks avaldab EIS pärast toetuse andmist teabe toetuse saajate ja projektide kohta, sealhulgas toetuse summa. See aitab suurendada avalikkuse usaldust ja tagab, et info toetuste kasutamise kohta on avalikult kättesaadav. Samuti on EIS kohustatud kontrollima projektide elluviimist ning säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente kümne aasta jooksul. Lisaks kogub ja edastab ta teavet meetme rakendamise kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning teavitab teda ilmnenud probleemidest või takistustest. EIS peab kandma toetused vastavasse riigiabi registrisse, mis võimaldab jälgida abi andmist ja vältida lubatud piiride ületamist. Toetuse andmise ja kontrollimisega seotud andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamine toimub Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatel alustel. GBER-i alusel antava abi puhul tuleneb säilitamiskohustus komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklist 12, mille kohaselt tuleb säilitada abi andmisega seotud üksikasjalikku teavet kümme aastat alates abi andmise kuupäevast. Vähese tähtsusega abi korral tuleneb andmete säilitamise kohustus komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 6 lõikest 3, mille kohaselt säilitatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates abi andmise kuupäevast. Eelnõu paragrahvis 24 määratakse tingimused, mille alusel EIS võib juba välja makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Sätte eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kehtestatud tingimustega. EIS teeb tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel, st iga juhtumit hinnatakse eraldi, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid ja rikkumise ulatust. Toetuse tagasinõudmise alused on sätestatud määruses ning riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1. Toetus tuleb tagasi nõuda juhul, kui selgub, et kulu ei ole abikõlblik või kui toetuse saaja ei ole täitnud määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi. Samuti on tagasinõude aluseks vale või mittetäieliku info esitamine nii taotluse esitamisel kui ka projekti elluviimise käigus. Tagasinõue võidakse esitada ka juhul, kui projekti ei ole võimalik jätkata pärast muutmistaotluse rahuldamata jätmist, kui toetuse saaja loobub toetuse kasutamisest või kui tema suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus. Ka projekti tulemuste mittesaavutamine, kui määruses sätestatud sihtnäitajad jäävad täitmata, on alus toetuse tagasi nõudmiseks, kuna toetus on seotud konkreetsete eesmärkide saavutamisega, mitte üksnes tegevuste elluviimisega. Toetuse saaja peab tagasinõutud summa tagastama 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse jõustumisest. See tagab selge ja mõistliku aja kohustuse täitmiseks. Tagasimakstava summa võib maha arvata samas projektis veel maksmata toetusest. EIS võib toetuse saaja taotlusel lubada tagasimakse tegemist osade kaupa kuni 12 kuu jooksul ning põhjendatud juhtudel ka pikema perioodi jooksul, kui see on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ajatamise taotlemiseks peab toetuse saaja esitama EISile põhjenduse ja soovitud maksegraafiku ning vajaduse korral ka oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. EIS teeb otsuse ajatamise kohta kümne tööpäeva jooksul. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi puhul kohaldatakse rangemaid Euroopa Liidu riigiabi reegleid ning tagasinõude tähtaeg võib olla kuni kümme aastat alates toetuse andmisest. See tuleneb vajadusest tagada, et ebaseaduslikult antud abi oleks võimalik tagasi nõuda ka pikema aja jooksul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (vähese tähtsusega abi määrus; ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus; ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), ja konkurentsiseadusega. Toetust antakse nimetatud määruse artikli 18, 28 või 29 alusel või vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Majanduslikud mõjud. Määrusel on positiivne majanduslik mõju Eesti ettevõtlusele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, aga ka suurettevõtjatele, kes soovivad rakendada süstemaatiliselt tehisarulahendusi osana suuremast arenguplaanist. Toetus vähendab tehisaru kasutuselevõtuga seotud finantsriski ning soodustab innovatiivsete lahenduste katsetamist toodetes, teenustes ja protsessides. Meede toetab tootlikkuse kasvu, konkurentsivõime suurenemist ning Eesti ettevõtjate aktiivset osalust rahvusvahelisel turul. Negatiivseid majanduslikke mõjusid ei ole ette näha. Mõju riigieelarvele ja avalikule sektorile. Määruse rakendamine toimub riigieelarves selleks ettenähtud vahendite ulatuses (15 miljonit eurot) ega too kaasa uusi või prognoosimatuid kulutusi. Määruse rakendamise ja järelevalve korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma struktuuriüksuste ja infosüsteemide kaudu. Mõju halduskoormusele. Ettevõtja halduskoormus piirdub taotluse esitamise, projekti elluviimise ning aruandlusega, mis on vajalik, et tagada riigi rahaliste vahendite sihipärane ja tulemuslik kasutamine. EISi töökoormus on sama suur kui tavapäraste toetuste andmise menetlusprotsesside puhul. Aruandluskohustusi või halduskoormust teistele isikutele ega asutustele ei lisandu. Sotsiaalne mõju. Määrusel on vähene sotsiaalne mõju eeskätt tööhõivele, mõju sissetulekutele või sotsiaalsele ebavõrdsusele pigem puudub. Kaudse mõjuna võib tehisarulahenduste laiem kasutuselevõtt pikemas perspektiivis toetada töötingimuste paranemist, vähendades rutiinset tööd ning võimaldades töötajatel keskenduda suurema lisandväärtusega tegevustele. See mõju on siiski kaudne ja sõltub üksikute projektide edasisest arengust. Mõju keskkonnale. Määrusel ei ole otsest ega märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju. Toetus ei ole seotud maa- või loodusressursside kasutamise ega saastava tegevusega. Kaudse positiivse mõjuna võivad tehisarulahendused olenevalt toetatud projektide sisust aidata tõhustada ressursside kasutamist, optimeerida logistikat või vähendada energiakulu. See mõju ei ole siiski määruse tasandil kvantifitseeritav. Mõju regionaalarengule. Määrus ei keskendu konkreetsetele piirkondadele ning toetus on kättesaadav kõigile Eesti ettevõtjatele. Seetõttu ei ole ette näha üksikutele piirkondadele avalduvat ebavõrdset mõju. Samas võib meede kaudselt toetada regionaalset ettevõtlust, kuna digilahenduste rakendamine ei ole asukohapõhine ning võimaldab ka väljaspool suuremaid linnu tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma konkurentsivõimet. Mõju võrdsetele võimalustele ja põhiõigustele. Määrus ei mõjuta otseselt põhiõigusi ega kehtesta piiranguid isikute õigustele või vabadustele. Toetuse taotlemise tingimused on neutraalsed ning kohaldatavad kõigile nõuetelevastavatele ettevõtjatele võrdselt. Määrus ei sisalda sätteid, mis võiksid kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise soo, vanuse, rahvuse, puude või muude tunnuste alusel. Määrusel puudub mõju riigikaitsele, julgeolekule, rahvatervishoiule või avalikule korrale. Samuti ei mõjuta määrus otseselt haridussüsteemi ega teadus- ja arendustegevuse korraldust. Kokkuvõttes avaldab määrus positiivset ja proportsionaalset mõju, mis on kooskõlas meetme piiratud mahu ja eesmärgiga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse põhiline rakendaja on EIS (taotlejate nõustamine, taotluste vastuvõtt, projekti analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle vastavuskontrolli ja hilisema hindamise korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ning tagasinõudmine). Määrus mõjutab riigieelarve kulusid, suurendades neid 15 miljoni euro võrra. Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele märgatavaid lisakulusid. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada 2035. aastaks tootlikkust 110%-ni EL-i keskmisest. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile (määrus on Eesti.ai algatuse üks projektidest), Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile (puutumus digiteemaga), Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, AIRE-le ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Kooskõlastuse käigus esitatud märkused on kajastatud lisatud tabelis.  Majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamine Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar Regionaal- ja Palun täiendada seletuskirja punktis 4 mõju Selgitame. Põllumajandus- regionaalarengule, lisada sihtgruppi suurus Kuna määrus ei ministeerium (sihtgruppi kuuluvate ettevõtete arv), nende keskendu jaotumine maakondade kaupa. Hinnata mõju konkreetsetele regionaalarengule silmas pidades, et piirkondadele, siis ekspordivõimekusega ettevõtete olemasolu ja ei ole asjakohane nende hoidmine ning ka toetamine on välja tuua jaotumist regionaalpoliitilisest aspektist võtmetähtsusega. maakondade kaupa. Seetõttu soovitame kaaluda esimeses Mittearvestatud. hindamiskriteeriumis lisapunktide andmist Hindamiskriteeriu ettevõtetele, kes asuvad väljaspool Tallinna ja mid on kavandatud Tartu selliselt, et hinnata piirkonda. projektide kvaliteeti, mõju ja elluviimise suutlikkust sõltumata ettevõtte geograafilisest asukohast. Hindamisel võetakse arvesse projekti strateegilist mõju, turupotentsiaali ja rahvusvahelist järeleproovimist, projekti põhjendatust ja terviklikkust, ettevõtja suutlikkust ning kulutõhusust. Need kriteeriumid on otseselt seotud meetme eesmärkidega ning  ei sõltu ettevõtte paiknemisest. Seetõttu ei peeta põhjendatuks anda esimeses hindamiskriteerium is täiendavaid hindepunkte ettevõtjatele üksnes nende asukoha alusel väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda. Selline lähenemine ei oleks kooskõlas projektide sisulisel kvaliteedil ja mõjul põhineva hindamismudeliga. Määruse eelnõus § 10 lg 1 punktis 8 „Nõuded Mittearvestatud. taotlejale“ siduda keskmine brutopalk maakonna Maakonna keskmise brutopalgaga, kuna tegevusala Eesti keskmine brutopalk keskmise brutopalga tõstab Tallinn osakaal tegevusalade lõikes kõrgemaks kui maakondade keskmine. See võib ei ole kättesaadav saada takistuseks väljaspool Tallinna ja Tartu ning üldine piirkonda taotlejatele. maakonna keskmise brutopalgaga võrdlemine ei aita kaasa määruse eesmärkide saavutamisele. Kultuuri- Veebilehe ja mobiilirakenduse loomise välistus Mittearvestatud. ministeerium (Veebilehe ja mobiilirakenduse loomise välistus (§ 7 lg 3 p 4). Veebilehe ja Palume täpsustada, et välistus puudutab mobiilirakenduse tavapäraseid ettevõtte veebilehti ja loomine või mobiilirakendusi. Loome- ja digisisuettevõtete arendamine on puhul võib veebilahendus, rakendus või digitaalne välistatud platvorm olla eksporditav toode või teenus ise, abikõlblike kulude mitte üksnes turunduskanal. Sellisel juhul ei tohiks hulgast, kuna need seda automaatselt abikõlbmatuks lugeda. on üldjuhul ettevõtte tavapärase äritegevuse, turunduse või müügikanalitega seotud kulud ega kujuta endast iseenesest protsessi- ega organisatsiooniinno vatsiooni. Meetme eesmärk on toetada GBER artiklite 28 ja 29 kohaseid innovatsioonitegev usi, mille tulemusel arendatakse või võetakse kasutusele uudseid tööprotsesse, tehnoloogilisi lahendusi või organisatsioonilisi uuendusi. Toetatavad on näiteks tehisintellektil põhinevad lahendused, mis automatiseerivad või muudavad ettevõtte sisemisi protsesse, näiteks andmete töötlemist, analüüsi, tootmist, logistikat või muid töövooge. Seevastu ettevõtte veebilehe või mobiilirakenduse loomine on olemuselt ettevõtte välise suhtlus- või müügikanali arendamine ning ei kuulu käesoleva  meetme eesmärgi alla. Seetõttu ei peeta vajalikuks sätestada määruses erandit veebilahendustele või mobiilirakendustele sõltuvalt nende kasutusotstarbest, kuna abikõlblikkus lähtub toetatava tegevuse sisust ja eesmärgist, mitte üksiku tehnilise lahenduse vormist. Kaubamärgi kaitse välistus (§ 6 lg 6 p 2) Selgitame. Palume täpsustada, kas kaubamärgi kaitse Kaubamärgi välistamine on teadlik sisuline valik ning kas registreerimise ja selliste kulude toetamiseks on kavandatud mõni kaitsmise kulud ei teine meede või teenus. Loomeettevõtete puhul on ole abikõlblikud, bränd sageli ekspordiväärtuse keskne osa ning kuna kaubamärk on seotud nii intellektuaalomandi, sihtturule olemuselt ettevõtte sisenemise kui ka rahvusvahelise turundus- ja positsioneerimisega. eristamisvahend, mille eesmärk on toetada toodete ja teenuste turustamist ning ettevõtte positsioneerimist turul ja hiljem selgelt juba müüki, ehk väljub nii protsessiinnovatsio oni kui esmaste eksporditegevuste raamest. Kliima- Valdavalt kattub plaanitav äriarendustoetus Teadmiseks võetud. ministeerium olemasolevate toetustega: ettevõtte arenguprogramm, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm. Tehisaru komponendi lisamine ei õigusta uue järjekordse toetuse pakkumist.  Teeme ettepaneku kaaluda arenguprogrammis Selgitame. väiksematele või tehnoloogiamahukatele Alustavale ettevõtetele madalama lävendi (nt töökohtade osas) iduettevõttele on kehtestamist ja lisada AI komponent, kui peetakse olemas vajalikuks neid soodsamatel tingimustel toetada. „Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektid e toetus.“ Sarnane toetus oli varem ühekordsena (23 projekti) Selgitame: nime all „Süvatehnoloogia iduettevõtja Tegemist on uue äriarendusprojektide toetus“ toetusega tehisaru https://eis.ee/toetatud-projektid/?context=ettevote- lahenduste eestis&s%5Bprogram%5D=s-vatehnoloogia- kasutusel võtmise iduettev-tja-riarendusprojektide-toetus. Teeme innustamiseks, ettepaneku jätkata äriarendusprojektide toetamist koos tervikliku endise ja täpsema nime all „Süvatehnoloogia arenguplaani iduettevõtja äriarendusprojektide toetus“ või realiseerimisega, et täiendada plaanitava toetuse nimetust sõnaga liikuda edasi „tehnoloogiamahukate“ vmt. üksiktegevuste toetamiselt sidusama ja terviklikuma toe pakkumisele. Ettevõtte konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja Selgitame. tootlikkus sõltuvad üha rohkem sellest, kui targalt Antud määruse kasutatakse ressursse ning kui hästi suudetakse kontekstis ei ole vähendada keskkonnamõju. Seetõttu peaks tegemist taotlustes (määruse eelnõu § 11), arenguplaanis hinnatavate (määruse eelnõu § 13 lõige 6) ja taotluse hindamise komponentidega, kriteeriumites (määruse eelnõu § 15) kajastuma, mis ei välista, et kuidas ettevõte on oma tegevuses arvestanud ettevõtja neid siiski ressursitõhususe ja keskkonnakasutuse ning üldiste kavandab ja ellu kestlikkuse põhimõtetega. Niisamuti on oluline viib. Toetuse muutuvate keskkonnatingimustega kohanemise raames on fookus riskijuhtimine ettevõte tuleviku kindlustamiseks. tehisaru juurutamisel, mitte kestlikkusel. Teeme ettepaneku saata määruse eelnõu ka Eesti Arvestatud. puhta tööstuse ja tehnoloogia liidule arvamuse avaldamiseks. Eesti Toiduaine- Meetmega ei toetata seega koduturul edukalt Arvestatud tööstuse Liit müüvate toodete lansseerimist olemasoleval välisturul, mis on toidutööstuse peamine  äriarenduse mudel. Tõsi, otsitakse üha enam ka uusi sihtturge, kuid me ei peaks piirama ainult uuele turule sisenemist, vaid uue tootega ka juba olemasolevale turule sisenemist, et kasvatada käivet. Ettepanek: asendada meetme punkt§ 6 (2) 3 järgmiselt:) suure lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse turule viimine ja eksporditegevuste arendamine Toiduliidu ettevõtted on välja toonud, et toetuse Mittearvestatud. protsent 15% suurtele ettevõtetele on Piirang tuleneb ebaproportsionaalselt väike võrreldes toetuse üldise grupierandi taotlemise bürokraatia suuruse ja nõuete määruse rohkusega. tingimustest. Arvestama peame ka seda, et nii keskmistel kui suurtel ettevõtetel võib vähese tähtsusega abi (VTA) piirmäär suure tõenäosusega olla täis ning neil pole võimalik VTA-na taotleda ning suuremat toetusprotsenti saada. Samuti näeme ohtu, et enamus väiksemaid ettevõtjaid ei ole taolisi omafinantseeringuid üldse võimelised tegema ja eelarve jääb taas kasutamata. Ettepanek: tõsta suurettevõtja puhul toetusmäär vähemalt 20%-le. Eesti Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Arvestatud. Kaubandus- Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Tööstuskoda Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu kohta. Kaubanduskoda hindab positiivselt uue toetusmeetme loomist, mille eesmärk on suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet ja lisandväärtust tehisarulahenduste arendamise ja juurutamise kaudu ning toetada suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist ja eksporti. Digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud seadmete abikõlblikkus Eelnõu § 6 lõikes 2 on toetatavate tegevustena muu hulgas ette nähtud digitaliseerimine, automatiseerimine ning tehisarulahenduste  arendamine ja juurutamine. Samas sätestab eelnõu § 7 lõike 3 punkt 7, et tootmis- või teenuse osutamiseks kasutatava masina, seadme ja taristu soetamise kulud ei ole abikõlblikud. Kaubanduskoja hinnangul on paljudel juhtudel digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisarulahenduste kasutuselevõtt lahutamatult seotud kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutuselevõtuga. Näiteks võib ettevõtte tootmisprotsesside digitaliseerimine eeldada CNC- seadmete, masinnägemissüsteemide või muu nutika tootmistehnoloogia soetamist. Ilma selliste investeeringuteta ei ole toetatavate arendustegevuste elluviimine sageli võimalik või ei saavutata kavandatud mõju. Varasemas ettevõtete digipöörde toetusmeetmes võimaldati toetada ka automatiseerimiseks vajalike tarkvarasüsteemide või masinõppe- ja masinnägemissüsteemidega integreeritava materiaalse vara soetamist. Selline lähenemine võimaldas ettevõtetel viia ellu terviklikke digitaliseerimisprojekte. Kaubanduskoja hinnangul võiks kaaluda määruses erandi tegemist selliste seadmete puhul, mis on otseselt vajalikud arenguplaanis kavandatud digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisarulahenduste rakendamiseks. See aitaks kiirendada tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist, suurendada ettevõtjate tootlikkust ja konkurentsivõimet ning toetaks paremini ka eelnõu eesmärke suurendada ettevõtjate lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Kaubanduskoja ettepanek: kaaluda eelnõu § 7 lõike 3 punkti 7 täiendamist või erandi lisamist, mis võimaldaks lugeda abikõlblikuks nende seadmete soetamise kulud, mis on otseselt ja lahutamatult seotud arenguplaanis kavandatud digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisarulahenduste juurutamisega, eristades neid tavapärastest põhivarainvesteeringutest. Rahandus- Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu Selgitame. ministeerium tingimusel, et määruse rakendamisega Katteallikas on kaasnevatele kuludele on katteallikas olemas. kavandatud Eelnõu seletuskirjas on öeldud: „Määrus mõjutab Majandus- ja  riigieelarve kulusid, suurendades neid 15 miljoni kommunikatsiooni euro võrra. Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele valitsemisala märgatavaid lisakulusid.“ Palume täpsustada, eelarve raames. millise asutuse eelarves ja millisel perioodil on planeeritud riigieelarve kulude suurenemine 15 mln euro võrra ning millistest vahenditest määrusega kaasnev kulude kasv kaetakse. Justiits- ja digi- JDM toetab ettevõtjate digitaliseerimise ning Selgitame. ministeerium tehisarulahenduste arendamise ja kasutuselevõtu Meetme tegelikku soodustamist, mis aitab suurendada ettevõtjate mõju hinnatakse konkurentsivõimet, tootlikkust ja lisandväärtust. eelkõige Samuti peame positiivseks, et tehisarulahenduste arenguplaanis arendamine või kasutuselevõtt on meetme seatud eesmärgi kohustuslik komponent, mis suunab ettevõtjaid täitmise kaudu. rakendama uusi tehnoloogiaid läbimõeldult ja Toetust saanud strateegiliselt. Juhime siiski tähelepanu, et ettevõtja peab arvestades meetme eesmärki toetada ettevõtjate tulemuse digitaliseerimist ning tehisarulahenduste saavutama projekti arendamist ja kasutuselevõttu, jääb abikõlblikkuse infotehnoloogia ja infoühiskonna valdkondade perioodi lõppemise mõjuhinnang üldsõnaliseks. Soovitame aastale järgneva mõjuanalüüsi täiendada hinnanguga selle kohta, teise majandusaasta millist mõju avaldab meetme rakendamine lõpuks võrreldes ettevõtjate digivõimekusele, andmehaldusele ja taotluse esitamise infosüsteemide arendamisele ning millised on eelse aastaga. peamised riskid seoses tehisarulahenduste Lisaks võimaldavad kasutuselevõtuga. Kuna tehisarulahenduse projektiaruanded arendamine või kasutuselevõtt on arenguplaani hinnata kasutusele kohustuslik komponent, soovitame kaaluda võetud tehisaru- ja taotluse või arenguplaani nõuete täiendamist digitaliseerimislahe selliselt, et tehisarulahenduse puhul kirjeldatakse nduste mõju selle kavandatud kasutusjuhtu, eesmärki ja ettevõtte oodatavat mõju ettevõtja tegevusele. See protsesside võimaldaks hinnata tehisarukomponendi sisulist arengule ja põhjendatust ning tagaks taotluste ühtlasema ja digivõimekusele. läbipaistvama hindamise. Eelnõu § 6 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 6 on Selgitame. reguleeritud toetatavate tegevuste hulgas Kaubamärgi arenguplaani elluviimisega seotud toetust mh registreerimise ja intellektuaalomandi kasutamise strateegiliseks kaitsmise kulud ei juhtimiseks ja arendamiseks. Eelnõu § 6 lõike 6 ole abikõlblikud, kohaselt koosneb selle tegevuse elluviimine kuna kaubamärk on järgmistest toetatavatest alategevustest: 1) olemuselt ettevõtte ettevõtja intellektuaalomandi strateegia turundus- ja koostamine ja arendamine, tegevusvabaduse eristamisvahend, analüüsimine; 2) intellektuaalomandi õiguste mille eesmärk on esmakaitse taotlemine ja nende kaitse laiendamine toetada toodete ja sihtturgudele, välja arvatud kaubamärgi kaitsmine; teenuste turustamist 3) intellektuaalomandiga seotud nõustamisteenuste ning ettevõtte ja ekspertiisi sisseostmine ärimudelit toetava positsioneerimist litsentseerimissüsteemi loomiseks. Seletuskirja turul ja hiljem kohaselt on intellektuaalomandi kasutamise selgelt juba müüki, juhtimine suunatud ettevõtja teadmiste ja ehk väljub nii uuenduste kaitsmisele ning ärilisele kasutamisele. protsessiinnovatsio Toetatakse nii strateegiate koostamist kui ka oni kui esmaste õiguste kaitsmist ja laiendamist sihtturgudele, eksporditegevuste samuti litsentseerimismudelite arendamist. JDM raamest. pooldab igati ettevõtjate toetamist ka oma intellektuaalse omandi valdkonda puudutavate tegevuste kaardistamisel ning eesmärkide seadmisel. Ka Patendiamet on selles suunas samme astumas ning täpsustamas oma rolli intellektuaalomandi ökosüsteemi eestvedajana. Soovitakse pakkuda võimalikult kvaliteetset ja mitmekesist teenust, mis ei piirdu üksnes tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmisega, vaid ka teenuste arendamisega kõikide tööstusomandi esemete kommertsialiseerimise toetamiseks (vt Patendiameti põhimääruse § 13 lõike 3 punktid 17 ja 18, mille kohaselt on alates 01.06.2026 kaubamärgiosakonna ülesanneteks tööstusomandi kommertsialiseerimise toetamine ning kasutajakesksete teenuste arendamine tööstusomandi kaitsmiseks ja kommertsialiseerimiseks). Peame sellealaseid algatusi oluliseks ning toetame igakülgset koostööd ettevõtjate toetamisel. Samas vajab JDM hinnangul seletuskiri mitmes küsimuses täpsustamist. Eelnõu § 6 lõike 6 punkti 2 kohaselt toetatakse tegevusena mh „intellektuaalomandi õiguste esmakaitse taotlemist ja nende kaitse laiendamist sihtturgudele, välja arvatud kaubamärgi kaitsmine“. Kaubamärkide valdkonna välistamist toetatavate tegevuste hulgas ei ole aga selgitatud. Palume vastavad täpsustused lisada seletuskirja, nt kas see tähendab, et iga teise tööstusomandi valdkonnaga (patendid, kasulikud mudelid, geograafilised tähised, mikrolülituse topoloogiad, tööstusdisainid) seotud tegevused on toetatud. Palume täiendavalt selgitada täpsemalt, mida peetakse „esmakaitse taotlemise“ all silmas – kas vaid nt esmast leiutist sisaldavat patenditaotlust, kasuliku mudeli registreerimise taotlust, tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust või ka peale prioriteedikuupäeva esitatud taotlusi. Lisaks palume selgitada, kas „kaitse laiendamisega sihtturgudele“ tähendab seda, et kui juba Eestis on patent taotletud ja taotletakse Euroopa patenti või patenti mõnes teises riigis. Sellisel juhul võib olla vaieldav, kas see on kaitse „laiendamine“, kuna juriidiliselt ei laiendata Eestis saadud kaitset, vaid nt Euroopa patendi puhul saad kaitse sellisena, mis on igas riigis eraldi. Palume ka seda seletuskirjas täpsustada, et toetuse saajatel oleks selge, millega nad saavad ja peavad arvestama oma tegevuste planeerimisel. Eelnõu §-s 7 on kulude abikõlbulikkuse Arvestatud. regulatsioon. Paragrahvis on läbivalt kasutatud terminit "ettevõte", mille palume asendada terminiga "äriühing" (§ 10), sest ilmselt on mõeldud isikut, mitte ettevõtet tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 tähenduses. Eelnõu §-s 10 on reguleeritud nõuded taotlejale. Arvestatud. Paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Seletuskirjas on selgitatud, et „Samuti ei tohi taotleja ega temaga seotud isik olla likvideerimisel, sundlõpetamisel ega pankrotimenetluses. Samuti ei tohi olla tehtud pankrotiotsust tema kohta. Selle nõude eesmärk on tagada, et toetust saavad jätkusuutlikud ja tegutsevad ettevõtjad.“ Palume lõike 5 sõnastada selliselt, et sealt lähtuks tingimus, mida on vaja täita, näiteks sõnastusega: „Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.“ Seletuskirja kohaselt on silmas peetud nii taotlejat kui ka taotlejaga seotud isikuid, kuid eelnõu tekstis on üksnes taotleja üle valitsevat mõju omav isik märgitud. Palume eelnõu ja seletuskiri ühtlustada. Seletuskirjas on ka selgitamata ja viitamata seadusele, millest lähtuvalt selguks, kes on „taotleja üle valitsevat mõju omav isik“. Palume seletuskirja täiendada. Õige ei ole kasutada terminit „pankrotiotsus“, vaid õige on pankrotimäärus (pankrotiseaduse § 31 lg 5 esimene lause). Eelnõu § 11 lõikes 2 on reguleeritud taotluses Arvestatud. sisalduvad andmed. Kuna loetelu sisaldab ka isikuandmeid (p 6) ja seaduses ei saa jätta töödeldavate isikuandmete kategooriaid lahtise loeteluna, palume lg 2 sissejuhatav tekst sõnastada järgmiselt: „(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, kinnitusi ja dokumente:“. Eelnõu §-s 13 on reguleeritud arenguplaaniga Mittearvestatud. seonduv. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas §- s 13 sätestatud arenguplaani tagasilükkamine on Arenguplaani vaidlustatav haldusakt. Palume eelnõu ja heakskiitmise seletuskirja täiendada, millised on vaidlustamise menetluse eesmärk võimalused. Eelnõu § 13 lg 3 kohaselt peab ei ole anda arenguplaan olema realistlik, usutav, hinnangut toetuse majanduslikult põhjendatud ja tegevused peavad taotluse olema piisavalt loogilised. Need kriteeriumid on rahuldamise kohta väga hinnangulised. Hea halduse põhimõttest ega teha tulenevalt peaks taotleja suutma ette näha, millal haldusotsust toetuse arenguplaan loetakse realistlikuks ja millal andmise üle, vaid loetakse mõju piisavaks. Praegu võib erinevate aidata taotlejal hindajate praktika kujuneda erinevaks. Soovitame kujundada meetme lisada täpsemad kriteeriumid määrusesse või eesmärkidele koostada siduv hindamisjuhend, mille põhialused vastav ja piisavalt oleks määruses. põhjendatud projektiplaan enne taotluse esitamist. Arenguplaani hindamisel kontrollitakse, kas selles on esitatud vajalik teave, tegevused on loogiliselt  kavandatud ning kavandatav projekt vastab meetme eesmärgile. Vajadusel saab taotleja alati arenguplaani enne taotluse esitamist täiendada või parandada vastavalt antud tagasisidele. Taotlejal on võimalik arenguplaani heakskiitmata jätmine vaidlustada koos lõppotsusega, vastavalt eelnõu §- le 5. Eelnõu §-s 14 on reguleeritud taotluse Arvestatud. menetlemine. Paragrahvi lg 2 sõnastus on ebaselge. JDM teeb ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras. Taotluste vastuvõtmise võib lõpetada, kui registreeritud ja menetluses olevates taotlustes taotletud toetuste kogusumma on vähemalt võrdne toetuste eelarve vaba jäägiga.“ Eelnõu §-s 21 on reguleeritud toetuse maksmine. Arvestatud. Paragrahvi lõike 5 punkti 6 sõnastus on liiga Täiendame ebamäärane, sätestades, et Ettevõtluse ja seletuskirja. Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) võib keelduda maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et projekti elluviimine on ohustatud. Puuduvad kriteeriumid, millal on olukord piisavalt halb, kuidas seda hinnatakse ja milliste näitajate alusel. Selline diskretsioon on liiga lai. Palume sätet täpsustada objektiivsete näitajatega või vähemalt tuua seletuskirjas näiteid. Eelnõu §-d 22 ja 23 reguleerivad toetuse saaja ja Arvestatud. EISi õiguseid ja kohustusi. Paragrahvi lõike 2 Täiendame punkti 11 kohaselt on toetuse saaja kohustatud seletuskirja. säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Eelnõu § 23 lg 2 p 4 kohaselt on EIS kohustatud säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud teavet koos vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates. Võttes arvesse, et töödeldavate isikuandmete kategooriad ja säilitamise tähtajad tuleb ette näha seadusega, palume seletuskirja täiendada viitega vastavatele seaduse sätetele. Eelnõu § 24 reguleerib toetuse tagasinõudmist ja Arvestatud. tagasi maksmist. Seletuskirja kohaselt on likvideerimis- ja pankrotimenetluse korral õigus nõuda EISil toetus selle saajalt tagasi. Samuti selgitatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud summa tagastama 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Palume arvesse võtta taustainfona, et likvideerimis- ja pankrotimenetluse tuleb arvestada nõuete rahuldamisel teiste tähtaegadega kui 60 päeva või pikendatuna 12 kuud.