Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine

MÄÄRUS 26.09.2026 nr 29 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 25 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“; 2) paragrahvi 25 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Vahtras majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  15.09.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“. Määrusesse lisatakse säte, mis vähendab rakendusüksuse halduskoormust, võimaldades teha projekti eelarves väikesemahulisi muudatusi toetuse rahuldamise otsuse muutmist vormistamata. Eelarveridade muutused kuni kahekümne viie protsendi ulatuses vormistatakse edaspidi rakendusüksuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastusega, mis vähendab oluliselt muudatuse vormistamiseks kuluvat aega. Määrusest eemaldatakse riigiasutusest toetuse saajale pandud ebavajalik piirang maksetaotluste esitamisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite nõunik Pille Penk ([email protected]) ja välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ 17. oktoobril 2025. a jõustunud sõnastuses avaldamismärkega RT I, 14.10.2025, 6. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse § 21 lõikega 5, milles sätestatakse, et toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni kakskümmend viis protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus tuleb enne kooskõlastada rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõu punktiga 2 eemaldatakse § 25 lõikes 5 riigiasutusest toetuse saajale pandud ebavajalik piirang. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, juhindudes eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse rakendamisega ei kaasne olulist mõju. Muudatus mõjutab eeskätt rakendusüksust, Riigi Tugiteenuste Keskust. Muudatus vähendab rakendusüksuse halduskoormust määruse raames rakendatavate projektide eelarvemuudatuste menetlemisel ja kinnitamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Rakenduskava sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ meetmete nimekirja meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eelarve on 63 622 364,29 eurot (Euroopa Liidu toetus 44 535 655 eurot ja riiklik kaasfinantseering 19 086 709,29 eurot). Määruse avatud taotlusvoorude kogumaht on 24 276 243 eurot (Euroopa Liidu toetus 16 993 370,10 eurot ja riiklik kaasfinantseering 7 282 872,90 eurot). Selle raames on:  mittetöötavate noorte tööalase konkurentsivõime ja haridussüsteemi lõimumise toetamine noortele suunatud tegevusteks kavandatud 16 035 793 eurot (Euroopa Liidu toetus 11 225 055,10 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 810 737,90 eurot);  naiste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud 673 382 eurot (Euroopa Liidu toetus 471 367,40 eurot ja riiklik kaasfinantseering 202 014,60 eurot);  mittetöötavate ja mitteõppivate isikute tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks kavandatud 1 999 900 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 399 930 eurot ja riiklik kaasfinantseering 599 970 eurot);  mittetöötavate pererändega saabunud uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ja romade tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks kavandatud 1 498 407 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 048 884,90 eurot ja riiklik kaasfinantseering 449 522,10 eurot); 2   mittetöötavate vähemalt 55-aastaste inimeste toetamiseks kavandatud 2 095 561 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 466 892,70 eurot ja riiklik kaasfinantseering 628 668,30 eurot),  sotsiaalse innovatsiooni kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimaluste parandamine 1 973 200 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 381 240 eurot ja riiklik kaasfinantseering 591 960 eurot). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisse kaasati Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastati eelnõu EIS-i kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Eelnõu kooskõlastati tähelepanekuteta. 3