Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Liisa-Ly Pakosta Teie 05.08.2026 nr 8-1/5780-1 Justiits- ja Digiministeerium [email protected] Meie 27.08.2026 nr 2.3-5/26/3053-2 Arvamus eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Sätla põhimääruse eelnõu. Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud. 1. Eelnõu § 5 annab loetelu andmekogusse kantavatest andmetes ning § 7 loetelu andmeandjatest ja nendelt saadavatest andmetest. Samas ei ole andmekogusse kantavate andmete koosseis eelnõus piisavalt täpselt ja ammendavalt määratud. Nimelt kantakse eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt andmekogusse menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega, keda nad esindavad. Eelnõust aga ei selgu, kas teave esindatava kohta piirdub asutuse või juriidilise isiku nimega või hõlmab ka registrikoodi, esindusõiguse alust, ulatust või kehtivusaega. Ebaselgust suurendab asjaolu, et eelnõu § 7 punktide 4 ja 6 järgi saadakse äriregistrist juriidilise isiku nimi, registrikood ja e-posti aadress ning volituste haldamise andmekogust andmed, mis võimaldavad kasutaja isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kelle nimel on kasutaja volitatud Sätlas tegutsema. Samas eelnõu §-s 5 sätestatud andmekoosseisust ei nähtu, millised neist andmetest kantakse Sätlasse ja säilitatakse seal ning milliseid kasutatakse üksnes esindatava tuvastamiseks või esindusõiguse kontrollimiseks. Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises1 selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb muu hulgas sätestada andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajadusel saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Samuti on andmekogude juhendis2 selgitatud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. Samuti tekitab küsimusi eelnõu § 5 lõike 1 punkti 4 ja § 7 punkti 3 vastuolu. Nimelt näeb eelnõu § 5 lõike 1 punkt 4 ette, et andmekogusse kogutakse Sätlat kasutava isiku üldandmed, milleks on ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti aadress. Samal ajal võimaldab aga § 7 punkt 3 saada personali- ja palgaarvestuse andmekogust ka asutuse, ametikoha, teenistus- või töösuhte andmed ning eemaloleku- ja asendamisteavet. Need andmed ei ole aga §-s 5 andmekoosseisuna täielikult kajastatud, mis tähendab, et andmeandjate säte lubab ka Sätlat kasutava isiku kohta edastada rohkem andmeid, kui andmekogu andmekoosseisu säte selgelt ette näeb. Seega ei ole ka nende andmete puhul selge, millised andmed salvestatakse andmekogusse, millised kuvatakse kasutajale või 1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised eelnõu koostajale 2 Andmekogude juhend Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235  teistele menetlusosalistele ning milliseid kasutatakse üksnes konkreetse päringu, kasutaja tuvastamise või tööülesannete korraldamise käigus. Leiame, et andmeandjate ja neilt saadavate andmete loetelu ei asenda andmekogusse kantavate andmete ammendavat määratlemist. Andmekogu põhimäärusest peab olema üheselt arusaadav, milliseid andmeid Sätlas püsivalt säilitatakse, milliseid andmeid kasutatakse üksnes teises andmekogus tehtava päringu tulemuse kontrollimiseks ning millised andmed tehakse avalikus vaates kättesaadavaks. Praegune regulatsioon ei võimalda hinnata iga andmeelemendi töötlemise vajalikkust, eesmärgipärasust, avalikustamise ulatust ega säilitamise kestust. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida ka seda, kas töödeldavate andmete koosseis piirdub Sätla eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga. Palume viia §-s 5 sätestatud andmekoosseis ja §-s 7 nimetatud andmeallikatest saadavad andmed omavahel üheselt kooskõlla. Määrusest peab iga §-s 7 nimetatud andmeelemendi puhul selguma, kas see kantakse Sätlasse ja säilitatakse andmekogu koosseisus või kasutatakse seda üksnes päringu, tuvastamise või kontrolli tegemiseks. Ühtlasi palume §-s 5 ammendavalt nimetada Sätlasse kantavad esindusandmed. Andmete töötlemise viis ja ulatus ei tohiks jääda üksnes §-de 5 ja 7 koostoimest tuletatavaks. 2. Riigi Teataja seaduse 1. oktoobril 2026 jõustuva redaktsiooni § 12¹ lõikes 5 on seaduse tasandil määratud Sätlas avalikustatava menetlusteabe põhikoosseis. Muu hulgas avalikustatakse akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad, samuti akti eelnõu, seletuskiri, lisad ja ametlikes menetlusetappides esitatud arvamused. Eelnõu ja andmekaitselise mõjuhinnangu koostoimest ei selgu aga siiski üheselt, kas avalikustatavate isikute ring piirdub üksnes seaduses nimetatud akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajatega. Mõjuhinnangu kohaselt tehakse avalikus vaates kättesaadavaks ka eelnõu ettevalmistamisel osalenud töörühma liikmete nimed koos esindusandmetega. Samuti on mõjuhinnangus menetluses osalejate hulka arvatud töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud ning kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud. Samas ei pruugi kõik nimetatud isikud olla Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 5 tähenduses akti eelnõu või seletuskirja koostajad ega arvamuse esitajad. Seetõttu palume selgitada eelnõu ja mõjuhinnangu koostoimes, kas § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud menetluses osalejate andmete avalikustamine piirdub Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 5 nimetatud akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate nimede ja esindusandmetega. Kui avalikustatavate isikute ringi kavandatakse seaduses nimetatuga võrreldes laiendada, tuleb välja tuua sellise avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja vajalikkus. 3. Eelnõu § 6 näeb ette, et kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud, siis sisestab vastutav asutus puuduva teabe andekogusse takistuse äralangemise järel mõistliku aja jooksul. Seletuskirjas on selgitatud, et kuivõrd materjalide maht kui ka Sätla kasutamise takistus võib varieeruda, ei ole ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus. Mõistame vajadust jätta erandlike olukordade lahendamiseks teatav paindlikkus. Samas leiame, et sättes toodud määratlus ei anna siiski piisavalt selgeid ja kontrollitavaid aluseid hindamaks, millal on vastutav asutus tagantjärele sisestamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millistest asjaoludest lähtudes hinnatakse sisestamise tähtaja mõistlikkust ega ka see, kui pika viivituse järel ei saa menetlusteavet enam pidada ajakohaseks. 2 (3)  Peame tagantjärele sisestamise õigeaegsust oluliseks, kuna Sätla eesmärk on koondada menetlusteave ühte keskkonda ning tagada õigusloome menetluse läbipaistvus, jälgitavus ja ajakohasus. Kui väljaspool Sätlat tehtud menetlustoimingute ja koostatud dokumentide andmed kantakse Sätlasse olulise viivitusega, ei kajasta andmekogu menetluse tegelikku seisu ning avalikkusele ja menetluses osalejatele võib jääda menetluse käigust puudulik või eksitav ülevaade. Palume seletuskirjas täpsustada, millistest objektiivsetest asjaoludest lähtudes hinnatakse tagantjärele sisestamise tähtaja mõistlikkust. Võimalusel palume need kriteeriumid sätestada ka eelnõu §-s 6, et tagada kohustuse ühetaoline kohaldamine ning selle täitmise kontrollitavus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Terje Enula [email protected] 627 4144 3 (3)