Saatja: Maire Iro - AKI </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=97004D6340EB4A8E95A0A9E7011D9CD9-F1796E60-42>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: RE: Küsimused ERR uudisloo jaoks
Tere, Anna Gerda!
Saadan vastused. Vastab Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kirsika Kuutma.
1. Kuidas selliseid olukordi AKI hinnangul tulevikus vältida? Inimesed võivad arvata, et kui vara ei ole, polegi vaja pärimisõigust vormistada. Samas ei tea paljud eesti inimesed, et ligipääs surnud lähedase andmetele on saavutatav vaid pärimistunnistuse kaudu. Kas pärimistunnistuse vormistamist tuleks Teie hinnangul soosida?
AKI ei saa anda hinnangut, kas pärimistunnistuse vormistamine on vajalik iseseisva eesmärgina ega hinnata, millal inimesed peaksid pärimismenetlust algatama. See on eeskätt iga inimese ja perekonna otsus, mis sõltub konkreetsetest asjaoludest.
Küll aga näitab praktika, et inimesed ei pruugi olla teadlikud, et teatud õiguste teostamine seoses surnud isiku andmetega on seaduses seotud pärija staatusega.
Kui seadusandja leiab, et teatud juhtudel peaksid ka muud lähedased peale pärijate saama surnud isiku andmeid kasutada, näiteks säilmete tuvastamiseks, matmise korraldamiseks või muul mõjuval põhjusel, võiks vastavad alused olla seaduses selgemalt reguleeritud. See võib vähendada olukordi, kus pärimismenetlust alustatakse peamiselt andmetele ligipääsu saamiseks, mitte varaliste küsimuste lahendamiseks.
AKI kodulehel on ka selle kohta infot:
* https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/tervishoid#terviseandmed-4
* https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/tervishoid#tervishoid-5
2. Võib-olla tehnilisem küsimus. Kas andmeid ja vara saab sel juhul pärimislepingus eraldada? Näiteks siis praegune kohtuotsus, kus perekond oli otsustanud majanduslikel kaalutlustel pärimisõigusest loobuda.
See küsimus puudutab eelkõige pärimisõigust ning selle kohta saavad selgitusi anda notarid või Justiits- ja Digiministeerium. Andmekaitse vaates saame märkida üksnes seda, et kehtiv isikuandmete kaitse seaduse regulatsioon seob teatavate surnud isiku andmetega seotud õiguste teostamise pärija staatusega. Kui isik ei ole pärija või tal puudub muu seadusest tulenev alus, võib see piirata tema võimalusi surnud isiku andmetele ligi pääseda.
Kas ja millises ulatuses oleks põhjendatud eristada pärimisõiguslikke varalisi tagajärgi ning surnud isiku andmetele ligipääsu õigust, on juba seadusandliku valiku küsimus. AKI on varasemalt juhtinud tähelepanu sellele, et tegelikus elus võib esineda olukordi, kus lähedasel on andmete saamiseks õigustatud ja mõjuv vajadus, kuid ta ei ole pärija või ei soovi pärimismenetlust varaliste kaalutluste tõttu läbi viia. Selliste olukordade lahendamine võib vajada regulatsiooni täiendavat analüüsi.
3. Mõni muu kommentaar AKI poolt antud kohtuotsusele?
AKI ei olnud selles kohtumenetluses menetlusosaline ning seetõttu ei pea me kohaseks konkreetse kohtuotsuse põhjenduste või tulemuse kommenteerimist. Küll aga näeme selle juhtumi näitel, et surnud isikute andmete regulatsiooni rakendamine vajab täiendavat analüüsi. AKI praktikas on ette tulnud olukordi, kus lähedastel on surnud isiku andmete saamiseks selgelt mõistetav ja õigustatud vajadus, kuid kehtiv õigus ei pruugi alati pakkuda selleks piisavalt selget alust. Seetõttu peame oluliseks arutelu selle üle, kas kehtiv regulatsioon saavutab kõigis olukordades sobiva tasakaalu surnud isiku andmete kaitse ning lähedaste õigustatud huvide vahel. Selline arutelu kuulub eeskätt seadusandja pädevusse.
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected] <mailto:
[email protected]>
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> | YouTube <https://www.youtube.com/@andmekaitse>
<https://www.aki.ee/>