Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Merle Salmistu Teie: 10.02.2017 [email protected] Meie: 13.03.2017 2.1.-5/17/310 OÜ Dalarius Salme 15 10413 Tallinn Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai 10.02.2017 Teie selgitustaotluse, milles soovite selgitusi riigihangete pakkumuse konfidentsiaalsusest riigihangete seaduses (RHS) ja avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaldumisest. Avalikuks teabeks on kogu avaliku sektori valduses olev teave, sh ka eraõiguslike juriidiliste isikute valduses olev teave, mis puudutab avalike ülesannete täitmist või avaliku raha kasutamist. Üldreeglina on avaliku sektori teave avalik. Avaliku sektori teabe avalikkus aitab muuta avaliku võimu teostamist, avalike teenuste osutamist ja eelarveraha kasutamist võimalikult läbipaistvaks, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest. Riigihangete korras teenuste ja kaupade tellimise eesmärgiks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev ja säästlik kasutamine. Avalikule teabele võib seaduse alusel seada juurdepääsupiiranguid, mille alused võivad tuleneda AvTS-st kui üldseadusest kui ka mõnest eriseadusest. Põhimõtte lex specialis derogat legi generali ja AvTS § 3 lg 2 punkti 4 kohaselt kohaldatakse üld-ja eriseaduse vastuolu korral eriseadust. Küsimustes, mida eriseadus ei reguleeri, kohaldatakse üldseadust. RHS on AvTS-i osas eriseadus. Olete selgitustaotluses tõstatanud küsimuse RHS § 43 lõikes 4 reguleeritud pakkumuse konfidentsiaalsuse ajalisest piirangust. Mainitud sättest ega ühestki teisest RHS paragrahvist ei tulene pakkumuse konfidentsiaalsuse ajalist piirangut (va RHS § 71 lg 4 punkt 3 nn minikonkursside kohta). See aga ei saa automaatselt tähendada, et seadusandja tahe on olnud seada riigihanke dokumentidele igaveseks juurdepääsupiirangud, eriti arvestades asjaolu, et riigihangete eesmärk on eelkõige tagada avaliku sektori rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Dokumentide täies ulatuses piiramatuks ajaks salastamine oleks riigihangete korraldamise eesmärgiga selges vastuolus. Eristada saab pakkumuse konfidentsiaalsuse kahte etappi. Täielikult on pakkumus konfidentsiaalne vaid kuni hankija poolt pakkumuste avamiseni. Pakkumuse avamise järgselt kannab hankija osa pakkumuse infost (pakkuja nimi ja pakkumuse maksumus) pakkumuste avamise protokolli, esitades selle koopia kõikidele hankes osalenud pakkujatele. Samamoodi kantakse osa pakkumuse info edukaks tunnistatud pakkumuse otsuse alusel pakkujaga sõlmitavasse lepingusse. Seega teavet, mis on juba korra avalikustatud ja pole enam täies ulatuses konfidentsiaalne (pakkuja nimi, pakkumuse maksumus ja lepingu sõlmimisel muud täiendavad andmed), ei ole mõtet enam piirata. Lepingutele, mis on seotud avaliku raha Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 kasutamise või avalike ülesannete täitmisega, ei luba ka AvTS § 36 lg 1 punkt 9 seada piiranguid täies ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on nõustunud Tallinna Halduskohtu otsusega, milles viimane leidis, et riigiasutus peab riigihankemenetluse tulemusel lepingut sõlmides ja sellesse konfidentsiaalsusklauslit sisse kirjutades arvestama, et talle kohaldub AvTS koos selles sätestatud piirangutega ning sellest teavitama ka oma lepingupartnerit. Ka lepingu teine pool peab riigiasutusega lepingut sõlmides arvestama, et riigiasutuse puhul kehtivad märksa karmimad avalikustamise reeglid kui eraõigusliku isikuga lepingut sõlmides, mil lepingupooled tõepoolest võivad vaikida peaaegu kõigest, mis kokku lepitud.1 Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kõik pakkumused muutuksid peale hankemenetluse lõppu automaatselt avalikus, vaid edaspidi tuleks piirangute kehtestamisel ja piirangute tähtaegade määramisel lähtuda pakkumuste sisust, leides sobiva piirangualuse seadusest. Siinkohal tasub silmas pidada, et AvTS § 35 lg 1 punkt 19 ei ole iseseisev piirangu seadmise alus, vaid viide võimalikule eriseaduses sisalduvale piirangu seadmise alusele. Peale hankemenetluse lõppu peab hankija kaitsma pakkuja edastatud konfidentsiaalset teavet, mis puudutab eelkõige tehnika- või ärisaladusi või ka muud piiranguga teavet. Ärisaladuse kahjustamise kaitseks näeb AvTS piirangualusena ette § 35 lg 1 punkti 17. Ka Tallinna Halduskohus on haldusasjas 3-16-874 kuulutanud istungi riigihanke vaidlusmenetluses kinniseks just vajadusele kaitsta ärisaladust. Seadusandja kaudset tahet lugeda pakkumus konfidentsiaalseks vaid piiratud ajaks väljendab Riigikogu majanduskomisjonis menetluses olev riigihangete seaduse eelnõu 204 SE § 110 lg 5 esimene lause, mille kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne käesoleva seaduse § 117 lõike 1 nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Eelnõu seletuskirja kohaselt on pärast eduka pakkumuse otsuse tegemist võimalik avaldada vastavasisulise teabepäringu alusel pakkumuste sisu osas, mida pakkuja ei ole oma pakkumuses ärisaladusena märkinud. 2 Seetõttu on Andmekaitse Inspektsioon seisukohal, et pakkumusele kui avalikule teabele, mille avalik sektor on saanud avalikke ülesandeid täites, kohaldatakse RHS-i kui menetlusseadust kuni riigihanke menetluse lõppemiseni. Menetluse lõppemisel (kuna peale lepingu sõlmimist on osa pakkumuse andmeid juba avalikud) kuulub kohaldamisele üldseadus ehk AvTS.3 Mis aga puudutab muid riigihanke menetluse raames koostatud dokumente, siis kui RHS ei reguleeri neile juurdepääsu võimaldamist, tuleb lähtuda avaliku teabe seadusest. Olete oma pöördumises märkinud, et AvTS § 31 lg 5 kohaselt ei ole üldiseks kasutamiseks selline teave, millele on seadusega kehtestatud juurdepääsupiirang või millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud, sealhulgas teave, millele juurdepääsu võimaldatakse seaduse alusel üksnes õigustatud huvi korral või millele juurdepääsuks on seadusega kehtestatud eritingimused, kord ja viisid. Juhime siinkohal Teie tähelepanu asjaolule, et eelviidataud säte reguleerib teabe taaskasutamist ehk teabe avaandmetena avalikustamist. Avaandmed on kõigile avalikult vabalt kasutamiseks veebist kättesaadavad, masinloetavas formaadis ilma kasutamis-, patentide- ja levitamispiiranguteta. Pakkumused ei ole käsitletavad avaandmetena. 1 TLH 24.11.2008 otsus nr 3-08-1980 lk 6. TLR 18.09.2009 otsus nr 3-08-1980. 2 Riigihangete seaduse eelnõu 204 SE ja eelnõu seletuskiri. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ecbd5b61-734c-41b1-bff5- a54f285bce53/Riigihangete%20seadus. 10.03.2017. 3 Avaliku teabe seaduse üldjuhendi § 94 p 3. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/AvTSuldjuhend.pdf. 10.03.2017. 2 (3) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa Ojangu inspektor peadirektori volitusel 3 (3)