Kiri - Transpordiamet - dokumendiregister.ee

Failid

7.1-22614238-2 17.09.2026 Valjaminev kiri.asice2462 KB

Sisu (failidest)

Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik MÄNNISALU, LÄTINIIDI KÜLA, SAAREMAA VALD ÜKSIKELAMU UUSEHITUSE EELPROJEKT OMANIK TANEL SAARESTIK ……………. +3725133372 (allkiri) [email protected] EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA(D) HOLGER KUKK ……………. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 esmane kutse - (allkiri) kutsetunnistus nr. E004655 +37253976122 [email protected] TANEL SAARESTIK ……………. +3725133372 (allkiri) [email protected] Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik Projekti koosseis I SELETUSKIRI II JOONISED III LISAD Osa Joonise nimetus Tähis Fail AS ASENDIPLAAN AS-4-01 SP55_EP_AS-4-01_asendiplaan AS SITUATSIOONISKEEM AS-4-02 SP55_EP_AS-4-02_situatsiooniskeem AR VUNDAMENDI PLAAN AR-5-01 SP55_EP_AR-5-01_vundamendiplaan AR 1. KORRUSE PLAAN AR-5-02 SP55_EP_AR-5-02_1-korrus AR KATUSE PLAAN AR-5-03 SP55_EP_AR-5-03_katuseplaan AR VAATED AR-6-01 SP55_EP_AR-6-01_vaated AR LÕIGE 1-1 AR-6-02 SP55_EP_AR-6-02_loige11 AR LÕIGE 2-2 AR-6-03 SP55_EP_AR-6-03_loige22 AR LÕIGE 3-3 AR-6-04 SP55_EP_AR-6-04_loige33 AR LÕIGE 4-4 AR-6-05 SP55_EP_AR-6-05_loige44 AR LÕIGE 5-5 AR-6-06 SP55_EP_AR-6-06_loige55 AR USTE SPETSIFIKATSIOON AR-8-01 SP55_EP_AR-8-01_uksed AR AKENDE SPETSIFIKATSIOON AR-8-02 SP55_EP_AR-8-02_aknad 2/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik SELETUSKIRI  ÜLDOSA........................................................................................................................................................ 5 1.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................................................... 5 1.1.1 EHITISE ASUKOHT .................................................................................................................. 5 1.1.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS JA EHITISE TÖÖIGA ................................................................ 5 1.1.3 OMANIK .................................................................................................................................... 5 1.1.4 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA(D) ......................................................................................... 5 1.2 ALUSDOKUMENDID .............................................................................................................................. 5 1.2.1 LÄHTEANDMED ...................................................................................................................... 5 1.2.2 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ........................................................................................... 5 1.2.3 NORMDOKUMENDID (ÜLDISED) ......................................................................................... 5 1.2.4 EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID ...................................................................... 7  ASENDIPLAAN............................................................................................................................................. 7 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................................... 7 2.1.1 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED ....................................................................... 7 2.1.2 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED ........................... 7 2.2 ASENDIPLAANI LAHENDUS ................................................................................................................. 7 2.2.1 HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS ............................................................................. 7 2.3 VERTIKAALPLANEERING..................................................................................................................... 7 2.3.1 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS ................................................................................................ 7 2.3.2 SADEMEVEE KÄITLEMINE ................................................................................................... 7 2.4 TEED, PLATSID JA PARKIMINE ............................................................................................................ 7 2.4.1 KRUNDISISENE PARKIMINE ................................................................................................. 7 2.4.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID .................................................................................... 8 2.5 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS .......................................................................................................... 8 2.5.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS ......................................................................... 8 2.5.2 JÄÄTMEKÄITLUS .................................................................................................................... 8 2.5.3 KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE .................................................................................... 11 2.6 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ...................................................................................................... 11  ARHITEKTUUR .......................................................................................................................................... 12 3.1 HOONE TEHNILISED ANDMED .......................................................................................................... 12 3.2 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ................................................................................................... 12 3.2.1 HOONE ARENGUPERSPEKTIIVID ...................................................................................... 12 3.2.2 HOONE ARHITEKTUURNE LAHENDUS ............................................................................ 12 3.2.3 KASUTUSIGA ......................................................................................................................... 12 3.3 HOONE KASULIKU PINDALA JAOTUS ............................................................................................... 12 3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDMISED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE ................................ 13 3.4.1 HOONE SISE- JA VÄLISKESKKONNA ÜLDISED ARVESTUSPARAMEETRID ............ 13 3.4.2 HOONE AKUSTIKALE ESITATAVAD NÕUDED ............................................................... 13 3.4.3 VÄLISVIIMISTLUS ................................................................................................................ 13 3.4.4 SISEVIIMISTLUS .................................................................................................................... 13 3.4.5 PROJEKTEERITAVA HOONE TEHNOSEADMETE KIRJELDUS ..................................... 14  KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ................................................................................................................ 14 4.1 NORMDOKUMENDID .......................................................................................................................... 14 4.2 NORMATIIVSED KASUSKOORMUSED / EVS-EN 1991-1-1:2002 .................................................... 15 4.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED ............................................................................ 15 4.3.1 HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDINE ISELOOMUSTUS KONSTRUKTSIOONITÜÜPIDE JÄRGI ................................................................................................. 15 4.4 VUNDAMENT....................................................................................................................................... 16 4.5 VÄLISSEINAD ...................................................................................................................................... 16 4.6 SISESEINAD ......................................................................................................................................... 16 4.7 KATUS .................................................................................................................................................. 16 3/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 4.7.1 MUUD KATUSEKONSTRUKTSIOONID.............................................................................. 17 4.7.2 TREPID, TERRASSID ............................................................................................................. 17 4.7.3 VARIKATUSED ...................................................................................................................... 17 4.7.4 AVATÄITED ............................................................................................................................ 17  SISEARHITEKTUUR .................................................................................................................................. 17 5.1 SISEARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON ........................................................................................ 17  TULEOHUTUS ............................................................................................................................................ 17 6.1 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 17 6.1.1 NORMDOKUMENDID ........................................................................................................... 17 6.2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS, KASUTUSOTSTARVE ............................................................. 18 6.3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMMÕTTED .................................................................................... 18 6.3.1 TULEOHUTUSKUJAD ........................................................................................................... 18 6.3.2 TULEPÜSIVUSKLASS ........................................................................................................... 18 6.3.3 KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD ..................... 18 6.3.4 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS .................................................................... 18 6.4 MATERJALIDE/PINDADE TULETUNDLIKKUS ................................................................................. 18 6.5 KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS ..................................................................................................... 19 6.6 VENTILATSIOONISÜSTEEMI TULEOHUTUS ..................................................................................... 19 6.7 EVAKUATSIOONILAHENDUS ............................................................................................................. 20 6.7.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV ........................................................................................ 20 6.7.2 EVAKUATSIOONITEED ........................................................................................................ 20 6.7.3 PÄÄS KATUSELE, PÄÄS PÖÖNINGULE ............................................................................ 20 6.8 TULEOHUTUSPAIGALDISED .............................................................................................................. 20 6.8.1 SUITSUEEMALDAMINE ....................................................................................................... 20 6.8.2 TULEKUSTUTID ..................................................................................................................... 20 6.8.3 MUUD TULEOHUTUSABINÕUD EHITISES ....................................................................... 20 6.9 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE .............................................................................. 20 6.10 TULETÕRJEHÜDRANT .................................................................................................................. 20  KESKKONNAMÕJUD ................................................................................................................................. 20  KÜTE, VENTIATSIOON, JAHUTUS ............................................................................................................ 20 8.1 NORMDOKUMENDID .......................................................................................................................... 20 8.2 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 21 8.3 SEADMETE KASUTUSIGA ................................................................................................................... 21  VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ..................................................................................................... 22 9.1 NORMDOKUMENDID .......................................................................................................................... 22 9.2 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 22  TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL ..................................................................................................................... 23 10.1 NORMDOKUMENDID .................................................................................................................... 23 10.2 ÜLDANDMED ................................................................................................................................. 23  ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................................................... 24 11.1 ÜLDANDMED ................................................................................................................................. 24 11.2 ENERGIAARVUTUSE LÄHTEANDMETE ESITAMINE .................................................................. 25 11.3 ENERGIAARVUTUSE TULEMUSTE ESITAMINE .......................................................................... 26 11.4 ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED .................................................................................. 26 11.4.1 NÕUDED SUVISELE RUUMITEMPERATUURILE ............................................................ 26 11.4.2 ÜLDISED NÕUDED VÄLISPIIRETELE ................................................................................ 27 11.4.3 ÜLDISED NÕUDED TEHNOSÜSTEEMIDELE .................................................................... 27 4/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik  ÜLDOSA 1.1 ÜLDANDMED 1.1.1 EHITISE ASUKOHT Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, katastritunnus: 71401:001:3941. 1.1.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS JA EHITISE TÖÖIGA Üksikelamu (11101), uusehitus. Kavandatav kasutusiga on 50 aastat. (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“) 1.1.3 OMANIK Tanel Saarestik, [email protected], +3725133372. 1.1.4 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA(D) Holger Kukk, [email protected], +37253976122 Tanel Saarestik, [email protected], +3725133372. 1.2 ALUSDOKUMENDID 1.2.1 LÄHTEANDMED Projekti koostamisel on lähtutud projekteerimisnormidest, kinnistu omaniku soovidest ning projekteerimistingimustest. 1.2.2 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Saaremaa Vallavalitsuse poolt 03.06.2026 väljastatud projekteerimistingimused nr 2611802/02467. 1.2.3 NORMDOKUMENDID (ÜLDISED)  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015  Ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku rakendamise seadus, vastu võetud 18.02.2015  Majandus-ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  Majandus-ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused  Vabariigi Valitsuse määrus 26.01.1999.a määrus nr 38 Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused  Majandus-ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 Eluruumile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” muutmine. 16.08.2018 määrus nr 51)  Majandus-ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord  Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule  Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ 5/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik  EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara  EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus“  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  EVS 919:2020 - Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid  EVS 812-4:2018 Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded  Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1  RT 18-10663 Planeeritavad kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid  RT kartoteegis avaldatud Soome ehitusnormid ja juhised  Tarindi RYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid” jt. ehitustööde üldised kvaliteedinõuded  EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Üldkoormused. Tuulekoormus.  EVS-EN 1991-1-7:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused  EVS-EN 1995-1-1/NA:2007+A1:2008/NA:2009 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.  EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.  EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. Eesti standardi rahvuslik lisa.  EVS-EN 1992-1-1/NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. Eesti standardi rahvuslik lisa.  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.  Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri”  Riigikogu 28.01.2004 Jäätmeseadus  Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ 6/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 1.2.4 EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID Projekti koostamisel eeldatakse, et ehitustööde läbiviimisel kasutatakse väljaõppinud ja kogemustega tööjõudu pädeva insenertehnilise personali juhendamisel. Projekti koostamisel on arvestatud, et lisaks ehitusprojektile lähtutakse ehitamise käigus olemasolevatest tüüplahendustest, mida ehitusprojektis ei pea kajastama. Projekti joonised ja seletuskiri moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Kui tööseletus ja joonised ei võimalda täpselt määratleda tööliigi ulatust või ehituslikku teostatavust või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavat informatsiooni projekteerijalt või tellijalt. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja olema kursis vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Juhendid hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt voi müüjatelt. Hoone ehituses kasutatavad materjalid peavad vastama projektis esitatud kvaliteedinouetele. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel voi saatedokumentidel peab olema märge, kus materjalide kvaliteet on üheselt mõistetav. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb enne tööde alustamist kontrollida, vajadusel kasutada turvameetmeid. Kasutatud materjalide kvaliteedi ja erinevate tööoperatsioonide õige teostusviisi tõendamiseks teostada kaetud toode aktid enne kui need varjatakse teiste konstruktsioonide poolt. Situatsioon jaadvustada digitaalselt fotodele/andmekandjatele. Koik lahknevused projekti ja seletuse vahel on ehitustöövõtja kohustatud esile tooma ja selgitama projekteerijaga enne töövõtulepingu allakirjutamist.  ASENDIPLAAN 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD 2.1.1 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED Kinnistul puuduvad olemasolevad hooned ja rajatised. Kinnistul paiknevad vana talukompleksi hoonete varemed. 2.1.2 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED Juurdesõit kinnistule toimub kruusakattega Tagamõisa-Undva teelt (21115). Sissesõit kinnistule paikneb kinnistu kagunurgas. 2.2 ASENDIPLAANI LAHENDUS 2.2.1 HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS Hoone on paigutatud vastavalt projekteerimistingimustega lubatud hoonestusalale. 2.3 VERTIKAALPLANEERING 2.3.1 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Hoone projekteeritud paiknemiskõrgus ±0.00=12.00 abs.k. 2.3.2 SADEMEVEE KÄITLEMINE Projekteeritav hoone on välise vihmavee äravooluga. Hoone katuselt ning parkimisalalt juhitakse sademevesi vihmaveesüsteemi ja maapinna kallete abil haljasalale (immutatakse krundisiseselt). Kõikjal ette nähtud kalle seinast eemale minimaalselt 2%. Sademevee juhtimine naaberkinnistule on keelatud. 2.4 TEED, PLATSID JA PARKIMINE 2.4.1 KRUNDISISENE PARKIMINE Parkimisala (2 parkimiskohta) on projekteeritud hoone idaküljele. Parkimiskoha mõõtmed on 2,7x5,0 meetrit. 7/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 2.4.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID Projekteeritavate krundisiseste teede-platside ehitusalalt kooritakse olemasolev mullapinnas ca 200- 300mm sügavuselt ja teostatakse tagasitäide peenkillustikuga mis tihendatakse. Kooritud mullapinnas planeeritakse teepeenratele ja projekteeritava hoone lähiümbruses. 2.5 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.5.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Kinnistul paikneb kõrghaljastus. Likvideeritakse üksnes otseselt ehitustegevust takistavad ja projekteeritavale hoonele ja seda teenindavatele rajatistele perspektiivses plaanis ohtu kujutavad haljastuslikud elemendid. Murupinnad tuleb taastada peale ehitustööde lõppu. Haljastustööde kvaliteet peab vastama MaaRYL2010 nõuetele. 2.5.2 JÄÄTMEKÄITLUS Olmejäätmete kogumine planeeritaval alal lahendada vastavalt „Jäätmeseadus”-le ja sorteerida vastavalt keskkonnaministri määrusele „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1”. Jäätmemahuteid peab tühjendama regulaarselt vastavalt kokkuleppele. Jäätmete põletamine on keelatud (va immutamata ja värvimata puit ja kiletamata paber või kartong). Jäätmete kogumise varustus peab olema niiskuskindel, taluma mehhaanilist koormust, keemilisi mõjutusi ja temperatuurikõikumisi. Jäätmekäitluse varustuse projekteeritud kasutusiga on 10 aastat. Olmejäätmete liigiti kogumine (1) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §- ga 31. (2) Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. (3) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidega: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) plastid (20 01 39); 3) metallid (20 01 40); 4) klaas (20 01 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09); 9) puit (20 01 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11); 11) suurjäätmed (20 03 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); 13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*); 14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*. (4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele. (5) Lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas ja see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 6. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimasse vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal. (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, toidu- ja köögijäätmeid tiheasustusalal nõuetekohase kinnise kompostriga ning hajaasustusalal lahtiselt aunas. 8/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik (3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida ainult eramajade kinnistutel. Vallavalitsusel on õigus teha erandeid kortermajadele lähtudes igast konkreetsest juhtumist eraldi. (4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida: 1) peab kinnistul olema biolagunevate toidu- ja köögijäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul; 2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb viia ise jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale. (5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostinõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust. (6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid. (7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima selle omanik. (8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad ja muud) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse jäätmekäitluskohta. 2.5.2.1EHITUSJÄÄTMETE KÄITLUS Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmehoolduseeskirjast (Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri”) ja jäätmeseadusest (Riigikogu, 28.01.2004). JÄÄTMEKAVA Kood Jäätme nimetus Prognoositav Võimalik käitluskoht Märkused kogus 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAAALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 17 01 03 Plaadid ja 0,1m3 Kudjape Jäätmejaam keraamikatooted (Saaremaa Prügila OÜ) - Pähklimetsa tee 13, Kudjape alevik, Saaremaa vald 17 02 Puit, klaas ja plastid 17 02 01 Puit 4,0m3 Kudjape Jäätmejaam (Saaremaa Prügila OÜ) - 17 02 03 Plastid 0,2m3 Pähklimetsa tee 13, Kudjape 17 02 04* Ohtlikke aineid 1,0m3 alevik, Saaremaa vald sisaldavad või nendega saastatud puit, klaas ja plastid 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 17 04 05 Raud ja teras 1,0m3 Kudjape Jäätmejaam 17 04 11 Kaablid, mida ei 0,1m3 (Saaremaa Prügila OÜ) - ole nimetatud Pähklimetsa tee 13, Kudjape koodinumbriga 17 alevik, Saaremaa vald 04 10* 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 9/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 17 06 04 Isolatsioonimaterj 2,0m3 Kudjape Jäätmejaam alid, mida ei ole (Saaremaa Prügila OÜ) - nimetatud Pähklimetsa tee 13, Kudjape koodinumbritega alevik, Saaremaa vald 17 06 01* ja 17 06 03* 17 08 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 17 08 02 Kipsipõhised 1,0m3 Kudjape Jäätmejaam ehitusmaterjalid, (Saaremaa Prügila OÜ) - mida ei ole Pähklimetsa tee 13, Kudjape nimetatud alevik, Saaremaa vald koodinumbriga 17 08 01* 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 17 09 04 Ehitus- ja 4,0m3 Kudjape Jäätmejaam lammutussegapra (Saaremaa Prügila OÜ) - ht, mida ei ole Pähklimetsa tee 13, Kudjape nimetatud alevik, Saaremaa vald koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 08 PINNAKATETE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEETIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 08 01 Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ning eemaldamisel tekkinud jäätmed 08 01 11* Orgaanilisi 0,1m3 Kudjape Jäätmejaam lahusteid või muid (Saaremaa Prügila OÜ) - ohtlikke aineid Pähklimetsa tee 13, Kudjape sisaldavad värvi- alevik, Saaremaa vald ja lakijäätmed 08 01 12 Värvi- ja 0,1m3 Kudjape Jäätmejaam lakijäätmed, mida (Saaremaa Prügila OÜ) - ei ole nimetatud Pähklimetsa tee 13, Kudjape koodinumbriga 08 alevik, Saaremaa vald 01 11* Tabelis on antud jäätmete prognoositavad kogused. Jäätmekäitluskohana on lubatud kasutada ka teisi sellekohast litsentsi omavaid ettevõtteid. PINNASETÖÖDE MAHTUDE BILANSS Kood Jäätme nimetus Prognoositav Võimalik Märkused kogus käitluskoht 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAAALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 05 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole Selgub Hoone alt eemaldatav nimetatud koodinumbriga kohapeal orgaaniline pinnas ja kivid 10/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 17 05 03* on ettenähtud planeerida kinnistul/ kasutada haljastamisel. (17 05 03*) Ohtlikke aineid sisaldavad - Eelhinnangu järgi ei teki kivid ja pinnas ehitusobjektil. Kaevise (pinnas, kivid) võõrandamisel peab olema luba Keskkonnaametilt. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:  Rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;  korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;  rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;  võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;  valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna mahutite paigutamiseks;  kooskõlastama vallavalitsusega mahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;  tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;  teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitise kasutusloa taotlemisel esitada jäätmete nõuetekohast käitlemist tõendavad dokumendid. Juhul kui ehitusjäätmeid on tekkinud enam kui 10m3, siis tuleb lisada ka vastava ametiasutuse kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vähemalt 2.5.3 KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 01.07.2009.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama kohalikule omavalitsusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusterritoorium on ette nähtud piirata aiaga. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. 2.6 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED KRUNDI PINDALA JA SIHTOTSTARVE 105193,0m², maatulundusmaa 100% EHITISTEALUNE PINDALA 105,2m² KRUNDI TÄISEHITUSPROTSENT 0,1% PARKIMISKOHTADE ARV 2 11/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik  ARHITEKTUUR 3.1 HOONE TEHNILISED ANDMED EHITISEALUNE PIND 105,2m² MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 105,2m² MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 1 MAA-ALUSTE KORRUSTE ARV - ABSOLUUTNE KÕRGUS 17,5m abs.k KÕRGUS 5,7m PIKKUS 13,1m LAIUS 9,0m SÜGAVUS - SULETUD NETOPIND 77,4m² KÖETAV PIND 77,4m² MAHT 440,0m³ MAAPEALSE OSA MAHT 440,0m³ ÜLDKASUTATAV PIND 3,4m² TEHNOPIND - HOONE TULEOHUTUSKLASS TP3 3.2 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS 3.2.1 HOONE ARENGUPERSPEKTIIVID Hoone kasutusotstarve – üksikelamu (11101). Kui perspektiivses plaanis soovitakse kinnistule rajada suurem üksikelamu, muudetakse käesoleva projektiga projekteeritava üksikelamu kasutusotstarbeks elamu, kooli vms abihoone (12744). 3.2.2 HOONE ARHITEKTUURNE LAHENDUS Hoone projekteerimisel on eesmärgiks luua keskkonnasõbralik ja funktsionaalne hoone. Projekteeritud hoone on ühekorruseline üksikelamu. Hoonel on viilkatus kaldega 35°, katusekatte materjaliks katusekivi. Hoone peasissepääsu kohale on projekteeritud varjualune. Hoone lõunaküljele on projekteeritud terrass. Välisviimistlusmaterjaliks puitlaudis. Akendeks on PVC raamides aknad (v.a leiliruum), peasissepääsu ukseks on ettenähtud soojustatud puituks. 3.2.3 KASUTUSIGA Projekteeritud hoone kavandatav kasutusiga on 50 aastat (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“). 3.3 HOONE KASULIKU PINDALA JAOTUS Ruumi nimetus Eluruumide pind Üldkasutatav pind Tehnopind Kasulik pind EESRUUM 6,1 6,1 ELUTUBA 32,2 32,2 ESIK 5,8 5,8 LEILIRUUM 3,4 3,4 MAGAMISTUBA 9,3 9,3 MAGAMISTUBA 10,1 10,1 MAJAPIDAMISRUUM 3,9 3,9 PESURUUM 3,2 3,2 12/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik TEHNORUUM 3,4 3,4 KOKKU 74,0 0,0 3,4 77,4 3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDMISED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE 3.4.1 HOONE SISE- JA VÄLISKESKKONNA ÜLDISED ARVESTUSPARAMEETRID Piirdekonstruktsioon Soojusjuhtivuse U väärtus, W/(m2K) Välissein 0,14 Katuslagi 0,10 Lagi 0,07 Põrand pinnasel 0,10 Aken (klaas/raam) ≤0,80 Välisuks ≤1,20 3.4.2 HOONE AKUSTIKALE ESITATAVAD NÕUDED Ehitise sise- ja välispiirded peavad vastama ehitiste heliisolatsiooni Eesti standardile EVS 842:2003. “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” vastavalt sotsiaalministri 4.märts 2002.a. määrusele nr.42 3.4.3 VÄLISVIIMISTLUS Tarind Materjal (viimistlus) Värvitoon Märkus Välisseinad Laudis (hor) Tumehall, NCS S 8000-N Profiil UYWK 21x195 (175) Aknad PVC/ puit- või Seest ja väljast must, "Jet Black" puitalumiinium Välisuks Soojustatud puituks Seest ja väljast must, "Jet Black" Soojustatud, klaasiavaga Sokkel Krohv Hall, NCS S 5502-Y Topeltarmeeritud Vihmaveesüsteem Tsingitud terasplekk Must, RR33 Katus Kivi Must “Monier EVO” või analoog Räästalauad Laudis Tumehall, NCS S 8000-N Aknaplekid, servaplekid Tsingitud terasplekk Must, RR33 Terrass Laudis Pruun, Pinotex "tamm" classic lasur Enne viimistlemise alustamist, teostatakse proovivärvimine ning kooskõlastatakse tellijaga. Vajadusel korrigeeritakse värvitooni valikut. 3.4.4 SISEVIIMISTLUS Käesoleva projekti mahus on antud üldised soovitused ja märkused. Kõik viimistlusmaterjalide täpsed margid ja toonid täpsustatakse tellijaga. Ruumide siseviimistlusele esitatavad nõuded vastavalt kehtivatele normidele: MaaRYL 2010 , TarindiRYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012. 13/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik Niisketes ja märgades ruumides tehakse lõppviimistluse alla hüdroisolatsioonikiht /niiskustõke. Keskkonnatingimused: Klass 3 (suur koormus kuivades ruumides, RT 29-10769-et). ÜLDISED NÕUDED  Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL2010 ja Sisetööde RYL2013 nõuetele  Kõikide toodete ja materjalide näidised kooskõlastada Arhitekti, Sisearhitekti ja Tellijaga  Kõikidele viimistletavatele pindadele tuleb teha näidis tükid minimaalselt suurusega 1m²  Kõikide mittekandvate seinte asukohad, pealevalupõrandate konstruktiivsed kõrgusmärgid ja ripplagede asukohad kontrollida tagamaks siseviimistlusmaterjalide kihtide korrektne paiknemine ja jaotiste joondumine.  Tulepüsivusnõuded vastavalt projekti tuleohutuse osale.  Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused peavad vastama nõuetele.  Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kehtivatele nõuetele.  Kõikide avatäidete mõõdud kontrollida objektil.  Kui ei ole märgitud teisiti siis kõik pinnakatete liitumised teostatakse ilma katteliistuta, vajaduse korral jäetakse 5mm vuuk, mis täidetakse keskkonnaklassi kohase vuugihermeetikuga.  Kõikjal kergkonstruktsioonide kasutamisel näha ette vajalikud tugevdused liituvatele seintele, riputatavale mööblile, tehnoseadmetele, valgustitele, sanitaartehnikale, kardinapuudele jms.  Märgades ja niisketes ruumides teostada hüdroisolatsioon seina pinnale viimistluskihi alla.  Niiskete ruumide ja kõrge niiskuskoormusega ruumide hüdroisolatsiooni teostamisel peab hüdroisolatsioon olema tootenõuete kohaselt ühendatud avatäite raamiga, läbiviikudega jms  Märjas tsoonis tuleb kasutada ühe tootja hüdroisolatsioonisüsteemi tooteid kvaliteedinõudega Eurofins Expert Services Oy. Vastavalt Hüdroisolatsioonisüsteemi sertifikaadile tuleb kasutada märgades ruumides trappe, millistele on hüdroisolatsioonisüsteemi sertifikaadiga antud heakskiit nende trappide ja hüdroislatsiooni liitumise terviklikkusele.  Märgades ruumides kipsplaadi kasutamisel peab kipsplaat olema niiskuskindel kipsplaat ja kinnitusvahendid (kruvid, kandurid, riputid, kandelatid, vahelatid) korrosioonikindlad. Ripplae kasutamisel peab ripplagi olema niiskuskindel 3.4.5 PROJEKTEERITAVA HOONE TEHNOSEADMETE KIRJELDUS a) Küttesüsteem – Maasoojuspump NIBE 1256-8, integreeritud tarbeveeboileriga või analoog. Seade paikneb tehnoruumis. Vesipõrandaküte. b) Ventilatsioonisüsteem – soojustagastusega sundventilatsioon. Ventilatsiooniagregaat Domekt R 200 V C8 või analoog. Seade paikneb tehnoruumis. c) Jahutus – Õhk-õhk soojuspump CooperHunter CH-S12FTXAM2S-BL/GD/SC/WP või analoog. Siseagregaat asub köök-elutoas, välisagregaat hoone lääneküljel.  KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 4.1 NORMDOKUMENDID  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. 14/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik  EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Üldkoormused. Tuulekoormus.  EVS-EN 1991-1-7:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused  EVS-EN 1995-1-1/NA:2007+A1:2008/NA:2009 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.  EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.  EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. Eesti standardi rahvuslik lisa.  EVS-EN 1992-1-1/NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. Eesti standardi rahvuslik lisa.  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks. 4.2 NORMATIIVSED KASUSKOORMUSED / EVS-EN 1991-1-1:2002 RUUMI LIIK GRUPP qk Qk kN/m kN 2 Põrandakoormused Majapidamis- ja elamispinnad A 2,0 2,0 Ruumid, kus inimesed võivad vabalt C3 5,0 4,0 liikuda Tehnilised ruumid Vastavalt tellija 5,0 4,0 andmetele Koormused vaheseintest gk =1,0 kN/m 0,5 gk =2,0 kN/m 0,8 gk =3,0 kN/m 1,2 gk =3,0 kN/m Vastavalt tegelikule olukorrale Katusekoormused Mittekäidavad katused, kalle kuni 20º H 0,75 1,5 Mittekäidavad katused, kalle üle 20º H 0 1,5 Riputuskoormused lagedele Tehnilised ruumid, panipaigad Vastavalt tellija 0,25 andmetele Horisontaalsed koormused KN/m käsipuudele ja rinnatistele Trepikodades A 1,0 4.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 4.3.1 HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDINE ISELOOMUSTUS KONSTRUKTSIOONITÜÜPIDE JÄRGI Hoone ehitamisel kasutatakse ehitus-ning viimistlusmaterjale, mille terviseohutus on tõendatud. Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab rangelt arvestama piirdekonstruktsioonide Heli -ja soojapidavusnõuetega. Hoone ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda „Hea ehitustava“ nõuetest. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ning vastama kehtivatele normidele ja standarditele. 15/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 4.4 VUNDAMENT Hoonele on projekteeritud plaatvundament. Hoone vundament rajatakse armeeritud monoliitbetoonist. Vundament soojustatakse EPS100 300mm soojustusplaadiga. Sokli osa soojustamiseks kasutatakse L-kujulist EPS200 vahtpolüstüreen soojustusplokki, mis on spetsiaalselt mõeldud plaatvundamentide soojustamiseks. Raskemini koormatud vundamendi osades rajatakse vundamendi plaadi paksendus. Paksenduse alla on ettenähtud suuremat koormust taluv EPS200 soojustusplaat. Sokliosa krohvitakse. Vundamendi horisontaalse perimeetri soojustusena kasutatakse vahtpolüstüreen soojustusplaati EPS120 Perimeter 100mm. Vundamendi dimensioonid ning armeerimine täpsustada koostöös konstruktoriga/ konstruktiivse projektiga! Põrand pinnasel on järgnevate kihtidega  Põrandakate aluskattega ~20mm  Armeeritud raudbetoonplaat küttetorudega 100mm  PE-aluskile 0,2mm  Soojustus EPS100 300mm  Tihendatud pinnas 4.5 VÄLISSEINAD Välisseinad on ettenähtud vahetäitega puitkarkass-seinad. Välisseinad VS1 on järgnevate kihtidega  Voodrilaud (hor) 21mm  Distantsliist (vert) 25mm  Tuuletõkkeplaat 30mm  Lisakarkass 45x45mm/ mineraalvill  Põhikarkass 45x145mm/ mineraalvill  Aurutõkkekile 0,2mm  Lisakarkass 45x45mm/ mineraalvill  Voodrilaud 15mm või kipsplaat 12,5mm 4.6 SISESEINAD Kandvad siseseinad on ettenähtud vahetäitega puitkarkass-seinad. Mittekandvad siseseinad on ettenähtud vahetäitega puitkarkass või metallkarkass-seinad. Kandvad siseseinad on järgnevate kihtidega  Voodrilaud 15mm või kipsplaat 12,5mm  Puitkarkass 45x145mm/ mineraalvill  Voodrilaud 15mm või kipsplaat 12,5mm Mittekandvad siseseinad on järgnevate kihtidega  Voodrilaud 15mm või kipsplaat 12,5mm  Puitkarkass 45x95mm või 95mm metallkarkass/ mineraalvill  Voodrilaud 15mm või kipsplaat 12,5mm 4.7 KATUS Projekteeritav hoone on L-kujulise viilkatusega. Katusekandjateks on puitfermid ja liitsarikad (katuslae osas). 16/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik Katus puitfermide osas on järgnevate kihtidega  Katusekivi  Roov 45x45mm  Distantsliist 25x50mm  Katuse aluskate  Puitfermid (ülemine vöö)  Puitfermid (alumine vöö)/ puistevill 600mm  Aurutõke 0,2mm  Roov 28x70mm  Voodrilaud 15mm või kipsplaat 2x 12,5mm Katus liitsarikate (katuslae) osas on järgnevate kihtidega  Katusekivi  Roov 45x45mm  Distantsliist 25x50mm  Katuse aluskate (hingav)  Liitsarikad 45x390mm/ mineraalvill  Aurutõke 0,2mm  Roov 28x70mm  Voodrilaud 15mm või kipsplaat 2x 12,5mm 4.7.1 MUUD KATUSEKONSTRUKTSIOONID Katusekatte alused, külgnevate ehitusosade vastavus nõuetele, tingimuste sobivus katusetööde tegemiseks jm. mõjutavad asjaolud kontrollitakse enne katusetöödega alustamist ülevaatusel, kus osalevad Töövõtja ja Tellija esindajad. Juhul, kui üksikasjade nagu aluspinna, servade lõpetuse, kinnituste jms. kohta ei ole täpseid korraldusi, peab Töövõtja RYL-is antud määruste ja ametioskuse põhjal, järgides häid töötavasid, esitama tähtsamad detailid enne töö sooritamist Tellijale heakskiitmiseks. Kõik välisõhus asuvad plekiliited tuleb varustada elastse tihendiga vastavalt RT 85-10381-le. 4.7.2 TREPID, TERRASSID Hoone lõunaküljele on projekteeritud terrass (42,3m2). 4.7.3 VARIKATUSED Hoone peasissepääsu kohale on projekteeritud varjualune (9,6m2). 4.7.4 AVATÄITED Hoone akendeks on projekteeritud kolmekordse klaaspaketiga PVC raamides aknad (v.a leiliruum). Peasissepääsu uks on klaasiavaga, soojustatud (puit)välisuks. Nõuded uste lukustusele määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, olenevalt ruumi funktsioonist.  SISEARHITEKTUUR 5.1 SISEARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON Projektiga ei ole ette nähtud sisearhitektuuri lahendada. Kõik siseviimistlusmaterjalid valitakse koostöös tellija ja ehitaja vahel.  TULEOHUTUS 6.1 ÜLDANDMED 6.1.1 NORMDOKUMENDID  Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“ 17/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik  Majandus-ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord  Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“  Siseministri 12. 12.2022 määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“  EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara  EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus“  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid  EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus 6.2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS, KASUTUSOTSTARVE Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kuulub projekteeritav hoone I kasutusviisi (eluhooned). Hoone tuleohutusklass - TP3. Ehitise kasutamise otstarve – üksikelamu (11101). 6.3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMMÕTTED 6.3.1 TULEOHUTUSKUJAD Krundil paiknevate hoonete ning naaberkruntidel paiknevate hoonete vahel on tagatud minimaalne tuleohutuskuja 8 meetrit. 6.3.2 TULEPÜSIVUSKLASS Põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2. 6.3.3 KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata. 6.3.4 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS Hoonel on üks pealmaakorrus netopindalaga 77,4m². Hoone jaotatakse tuletõkketsoonideks kasutusotstarbe kohaselt:  Üksikelamu - üks tuletõkkesektsioon. 6.4 MATERJALIDE/PINDADE TULETUNDLIKKUS NÕUTAVAD MATERJALIDE/PINDADE TULETUNDLIKKUSED: Seinad ja lagi (sisepinnad) D-s2,d2 Katusekatte väline tuletundlikkus Broof (t2-t4) Välisseina välispind D,d2 Õhutuspilu välispind D,d2 Terrassi põrand DFL-s1 , terrassipõranda konstruktsioon D-s2 Välisseina soojustusmaterjal D,d0 18/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik Tehnilised ruumid, sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad: Seinad ja lagi : B-s1,d0 Põrandad: DFL-s1 Sauna ruumi nõutavad tuletundlikkused: Seinad ja lagi : D-s2,d2 Hoones kasutatavate kaablite nõutav tuletundlikkus: Dca-s2,d2,a2 6.5 KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS Küttesüsteem peab vastama standardile EVS 812-3:2018 "Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid". Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil. Leiliruumi köetakse elektrikerisega. Elutuppa on projekteeritud kaminahi. Kõik hoone küttesüsteemid paigaldada vastavalt kehtivatele standarditele ning vastava küttesüsteemi tootja paigaldusjuhistele. Tulenevalt katuse kujust on tuleohutuse nõuete kohaselt nõue, et korsten peab ulatuma 3m radiuses paiknevast katusepinnast vähemalt 0,8m kõrgemale (vt. vaated). Korstna puhastamiseks ettenähtud tahmaluugid peavad asetsema nii, et kütteseadme kõiki osi saaks puhastada üldtuntud korstnapühkimisvahenditega ning luukide ees oleks vaba ruumi vähemalt 600mm radiuses. Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, näiteks mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3, ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600°C või muu tõendatud isolatsioonivõimega materjaliga. Läbiviikude teostamisel lähtuda korstna temperatuuriklassist T600, vahekaugused ja isoleerimine põlevmaterjalidest vastavalt moodulkorstna tootja juhistele (käsoleva projektiga on ettenähtud laavakivist moodulkorsten). Korstna (v.a metallkorsten) välispinda võib katta müürisegu, krohvi, pahtli, värvi ja keraamiliste plaatidega (suurus kuni 300 mm x 300 mm), mille tuletundlikkuse klass on A. Niiskuskindlates ruumides kasutatakse niiskuskindlat pinnakatet, nt keraamilisi plaate. Korsten (v.a metallkorsten) peab olema paigaldatud selliselt, see on täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav, v.a vahelagedest läbiviigud, kitsad kütteseadme ja ühenduslõõri vahelised õhuvahed ning tootjavastutusega korstnasüsteemidele ettenähtud erilahendused (nt rühmana paigaldus jms). Uksega küttekolletele (ukseta küttekollete tuleohutusnõuded vt. EVS 812-3:2018) on ettenähtud koldeesine kaitseplekk või põrand mittepõlevast materjalist. Mittepõlev põrandakate peab tulekolde ukseavast ulatuma vähemalt 100 mm kummalegi poole külgedele ning kolde esiservast 400mm eemale. Küttekolded varustada tahmaluukidega, et oleks tagatud nende puhastamine. Kütteseadmete nõutavad kaugused põlevmaterjalidest siseruumis vt. Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ Lisa 1. 6.6 VENTILATSIOONISÜSTEEMI TULEOHUTUS Ventilatsioonisüsteem rajatakse nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis või ventilatsioonikanalite ja tuletõkkekonstruktsioonide läbiviikudes või soojusülekande kaudu ventilatsiooniagregaadis. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel, hooldamisel, puhastamisel ja kasutamisel lähtutakse asjakohasest standardist, tehnilisest normist või tootja juhistest. Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele - erandi teha väikeste osiste puhul, mis ei aita tule levikule kaasa. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 19/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 6.7 EVAKUATSIOONILAHENDUS 6.7.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV Tavapärane inimeste arv hoones on 3, maksimaalne 6. 6.7.2 EVAKUATSIOONITEED Evakuatsioonitee pikkus jääb alla 30m. Hädaväljapääsuna on võimalik kasutada avatavaid aknaid. Väljumisteel paikneva ukseava (peauks) valgusava mõõt on 900x2000(h) mm. 6.7.3 PÄÄS KATUSELE, PÄÄS PÖÖNINGULE Räästast korstnani on ettenähtud statsionaarne käigutee. Pääs räästani/statsionaarse käiguteeni on ettenähtud teisaldatava redeli abil. Pääs pööningule on ettenähtud pööninguluugi kaudu (vt. I korruse plaan). Pööninguluugi valgusava minimaalne lubatud mõõt 600x800mm 6.8 TULEOHUTUSPAIGALDISED 6.8.1 SUITSUEEMALDAMINE Hoones on loomulik suitsueemaldus akende ja uste kaudu. Lahendusviis 1 ja käivitustase 1. 6.8.2 TULEKUSTUTID Hoonesse paigaldada soovituslikult vähemalt üks 6kg tulekustuti. Tulekustuti peab vastama Eesti standardi EVS-EN 3-10:2010 nõuetele. 6.8.3 MUUD TULEOHUTUSABINÕUD EHITISES Hoonesse on kohustuslik paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur ja vingugaasiandur. 6.9 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE Kinnistuni on tagatud minimaalselt 4m laiune juurdesõidutee päästeteenistuse autodele. 6.10 TULETÕRJEHÜDRANT Eramu arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h. Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on 10 l/s. Lähimad tuletõrje veevõtukohad: vt. Situatsiooniskeem.  KESKKONNAMÕJUD  Projekteeritav hoone ei tekita ohtu ümbritsevale keskkonnale.  Hoone ühendatakse vee- ja kanalisatsioonivõrguga.  Olmeprügi kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse ja sõlmitakse prügi äraveoks leping vastava firmaga.  KÜTE, VENTIATSIOON, JAHUTUS 8.1 NORMDOKUMENDID  EVS 844:2022 Hoone kütte projekteerimine  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6  EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid  EVS-EN 13142:2021 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsiooniseadmed ja -komponendid. Kohustuslikud ja valikulised tunnusparameetrid  EVS-EN 13053:2019 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Keskseadmete komponentide ja sektsioonide valik ja toimimine 20/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik  EVS-EN 15726:2011 Hoonete ventilatsioon. Õhujaotus. Mõõtmised õhukonditsioneeritud/ ventileeritud ruumide viibimistsoonis soojus- ja helitingimuste hindamiseks  CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine  Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002 osa I ja II - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded 8.2 ÜLDANDMED Hoonet (k.a soe tarbevesi) kõetakse maasoojuspumbaga (NIBE 1256-8 või analoog) mis on paigutatud tehnoruumi. Maaküttekontuuri orienteeruv asukoht – vt. asendiplaan. Tehnosüsteemides kasutatakse uusi ning kaasaegseid seadmeid, tagamaks süsteemi töökindlus ning kasutajamugavus. Müra normtasemed vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 nr 42 määrusele: Hoone ja ruum Müraallikas Müra normtasemed LpA,eq,T (dB) Elamu välisterritooriumil Sama hoone või läheduses Päeval 50dB olevate hoonete tehnoseadmed Öösel 40dB LpA,max (dB) Öösel 45dB Soojus kantakse ruumidesse vesipõrandaküttetorude kaudu. Põrandaküttetorudeks eval-pex 20x2 põrandakütte toru. Põrandakütte paigaldamisel tuleb lähtuda torusid tootva firma paigaldusjuhendist. Toru peale peab jääma min. 30mm betooni. Põrandaküte jaotub põrandakütte kollektorist, kus igal põrandakütteringil on vooluhulga eelseade reguleerimisvõimalusega mootorventiil. Kollektoritel on õhutuskraan, möödavooluventiil ja sulgseadmed. Mootorventiile juhitakse ruumipõhiselt ruumianduritega. Kollektorid asuvad spetsiaalsetes kollektori seinakappides. Eluruumide jahutamiseks on ettenähtud õ-õ soojuspump (Cooper&Hunter S12FTXAM2S-BL/GD/SC/WP või analoog). Välisagregaat paikneb hoone lääneküljel ning siseagregaat köök-elutoas. Hoonesse on projekteeritud tsentraalne soojustagastiga sissepuhke/väljatõmbe ventilatsioon. Ventilatsiooniagregaat (Domekt R 200 V C8 või analoog) asub tehnoruumi seinal. Agregaat on varustatud filtrite, rootorsoojuvaheti, elektrikalorifeeri ja automaatikaga. Agregaadi filtrid sissepuhkel F7, väljapuhkel F5 või tihendama klassiga. Agregaadi kontrollpaneeli asukoht kooskõlastada tellijaga. Kõik torustikud panipaigas ja vahelaes isoleeritud kivivillaga 50mm ja köögikubu torustik pööningul vastavalt EI15 nõuetele. Ventilatsioonitorustik valmistatakse ümara ristlõikega tsingitud ventilatsioonikanalist. Torustik kinnitatakse riputitega (näiteks montaažilint) vältimaks vibratsiooni edasikandumist konstruktsioonidele. Ventilatsiooni agregaadi ja reguleerklappide juures kasutatakse mürasummuteid (jäigad või painduvad). Mürasummutite tüüp ja mõõdud peavad tagama ruumides normidele vastava tehnomüra taseme. Paigaldatavad süsteemid/torustikud ei tohi mõjutada konstruktsioonide tugevust ega mõjutada heliisolatsiooni. 8.3 SEADMETE KASUTUSIGA Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide üldine kasutusiga on 50 a. Üksikute seadmete tööiga on väiksem ning kogu süsteemi vajalik tööiga tagatakse üksikute komponentide väljavahetamisega.  Soojuspump 15a  Ringluspumbad 15a  Soojusvahetid 15a  Paisupaagid ja kaitseklapid 20a 21/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik  Ajamiga ventiilid 15a  Torustik ja ventilatsioonikanalid 50a  Ventilatsioonikalorifeerid 20a  Ventilatsiooniseadmed 20a  VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 9.1 NORMDOKUMENDID  EVS 835:2022 Hoone veevärk  EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon  EVS 848:2021 Väliskanalisatsioon  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 9.2 ÜLDANDMED Projekteeritava hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteem lahendatakse kinnistusiseselt-lokaalselt. VEEVARUSTUS – Kinnistule rajatakse puurkaev, orienteeruv asukoht vt. asendiplaan. Puurkaevu rajamiseks esitatakse eraldi ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus (käesolevaga menetluses; ehitusloa taotlus nr 2611271/08749). Puurkaevust projekteeritava hooneni (tehnoruumi) rajatakse veetrass PE100 PN16 SDR11. Torustiku min paigaldussügavus 1,8m toru peale. Vajalikud veepuhastusseadmed jmt paigaldatakse tehnoruumi. Joogiveesüsteemis kasutatavatel materjalidel peab olema saadud kasutamisluba EV Tervisekaitse Inspektsioonilt. Külma- ja sooja tarbevee ühendustorustikud monteerida komposiittorudest De16x2,0 – De32x3,0. Veevarustuse jaotustorustikud isoleerida. Isoleeritud torustikud paigaldada nii, et torude vahe oleks vähemalt 40 mm. Sulgarmatuuri töörõhk peab olema min 10 bar. Keermeühendused ei tohi olla seinte konstruktsioonis. Seinast läbiminevad torud paigaldada hülssi. Torud tuleb monteerida nii, et nende pikenemine ei ole takistatud. Tühjendusventiilid paigaldada veetorude alumistesse punktidesse. Torustikud tuleb enne ekspluatatsiooni võtmist desinfitseerida ja loputada tervisele kahjutu vedelikuga, pärast seda tuleb joogivee kvaliteeti kontrollida. REOVEEKANALISATSIOON – Hoone kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt, kinnistusiseselt biopuhasti- imbväljak baasil (orient. paiknemine vt. asendiplaan). Hoonevälise reoveekanalisatsioonisüsteemi kohta koostatakse eraldiseisev projekt ning esitatakse ehitusteatis. Kanalisatsioonitrassi igasse pöörde- ja hargnemiskohta projekteeritakse ristumiskaev. Kanalisatsioonitorustik monteerida PVC või PP plasttorudest De50 – 110 languga i=0,010...0,030. Hoonest biopuhastini on ettenähtud isevoolne kanalisatsioonisüsteem, biopuhastist (tõstetud) imbväljakuni on ettenähtud survekanalisatsioon. Reovee “immutustase” peab olema vähemalt 1,2m kõrgemal kui paekivi pinnas või põhjavee tase. Sisekanalisatsiooni lahendus täpsustatakse põhiprojekti staadiumis. Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. Kanalisatsioonitorustikud monteerida PVC või PP plasttorudest De50 – 110 languga i=0,010...0,030. Kanalisatsioonitorustik varustada vajalike puhastus- ja õhutusvõimalustega. Kanalisatsiooni ühendustorustik peab olema ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe hoone katuselt välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. Torustikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-92. Ehituskonstruktsioonide ja torude vahekaugused peavad olema vähemalt 20 mm. Kinnitusklambri ja toru 22/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik vahele asetada 1,5…2 mm paksusega polüetüleenist vahetihend, üldlaiusega 27 mm. Kinnitus katta korrosioonivastase kihiga.  TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL 10.1 NORMDOKUMENDID  RT I, 01.02.2019, 5 Ehitusseadustik  RT I, 23.03.2015, 4 Seadme ohutuse seadus  RT I, 28.06.2015, 8 Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded  EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused  EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumutustoime eest.  EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.  EVS-HD 60364-7-753:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-753: Nõuded eripaigaldistele ja - paikadele. Küttekaablid ja sisseehitatud küttesüsteemid.  EVS-HD 60364-4-444:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetilise häiringute eest.  EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.  EVS 873:2014 Kodumajapidamises ja muudes taolistes oludes kasutatavad pistikühendused.  EVS-HD 60364-5-534:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534:Liigpingekaitsevahendid.  EVS-EN 60529:2001+A2:2014 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood).  EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:Kaitseviisid. Kaitseelektrilöögi eest.  EVS-HD 60364-5-51:2009/A11:2013 Ehitiste elektripaigaldised Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised.  EVS-HD 60364-5-52 :2011+A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud.  EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.  EVS-EN 61439-1:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1:Üldreeglid.  EVS-EN 61439-3:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad käsitada tavaisikud.  EVS-HD 60364-7-701:2007 Madalpingelised elektripaigaldised Osa 7-701: Nõuded eripaigaldistele ja – paikadele. Vanne ja dušše sisaldavad ruumid.  60364-5-559:2013 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised.  EVS-EN 50525-1:2011 Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni 450/750 V (U0/U). Osa 1: Üldnõuded 10.2 ÜLDANDMED Hoone ühendatakse madalpinge maakaabliga elektrivõrku olemasoleva liitumiskilbi kaudu. Liitumiskilbi asukoht vt. asendiplaan. 23/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik Tugevvoolu elektrivarustuses olevad kaitseaparaadid peavad katkestama vooluahela juhtides kulgeva liigvoolu enne seda, kui see võiks liigvoolu soojusliku või mehaanilise toime tõttu põhjustada ohtu isolatsioonile, liidetele, klemmidele või juhtide ümbrusele. Jaotuskeskuse paigalduskõrgus põrandast 1,8m ülemise serva järgi. Kilp paigaldada selliselt, et selle uks avaneks vähemalt 120º. Kilbi ette peab jääma vähemalt 0,8m ruumi. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1- ja 3-faasilised kaitselülitud, mis on varustatud lühis- ja liigkoormusvabastitega. Välioludesse paigaldatavatele kuni 32A nimivooluga pistikupesadele ja tavaisikute poolt kasutatavatele kuni 20A nimivooluga pistikupesadele nähakse ette rikkevoolukaitselüliti, mille nimirakendumisvool on maksimaalselt 30mA. Kilbi skeemid paigaldada kilbiukse siseküljele, väljuvad rühmaliinid nummerdada. Enamasti tagab piisava ohutuse maandustakistuse väärtus 30 oomi. Hoone sisemine elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3x230/400V, 50Hz. Elektripaigaldise juhistik ehitatakse välja kahekordse plastmassisolatsiooniga kaablitega. Põrandate betoonvalusse paigaldatavate kaablite tarbeks tuleb enne valutöid paigaldada kaablite jaoks plasttorud. Paigaldatavate kaablite torud ei tohi mõjutada konstruktsioonide tugevust ega mõjutada heliisolatsiooni. Tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga on 50 aastat. TEHNILISED ÜLDTINGIMUSED  Elektrivõrguga liitumiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.  Liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab liituja oma vajadustele vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti.  Liin tuleb markeerida aadressiga liitumispunktis.  Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele.  Liituja elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoormuskaitsmete kasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid.  Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele.  Enne kaitsevööndis tegutsemist taotleda kooskõlastust Enefit OÜ-st. Kooskõlatuse taotlemisel lisada tehnoloogiliste trassidega asendiplaani joonis ja EHR-s Enefit OÜ poolt lisatud märkus. Kooskõlastus ei muutu kehtetuks projektis hiljem toimuvate muudatuste korral. Kooskõlastust on võimalik taotleda: https://www.energia.ee/et/partnerile/maaomanikule  ENERGIATÕHUSUS 11.1 ÜLDANDMED Hoonele on tellitud energiamärgis, mis esitatakse lahusseisva projektiosana. Hoone energitõhususarv 135kWh/m2*a, energiatõhususklass „A“. Netoenergiavajadus (ligikaudne):  Ruumide küte - 6194 kWh/a  Ventilatsiooniõhu soojendamine - 249 kWh/a  Tarbevee soojendamine - 2322 kWh/a  Ruumide jahutus - 2112 kWh/a Küttekoormus arvestades ainult välispiirete soojuserikadu (ligikaudne):  3,8 kW 24/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 11.2 ENERGIAARVUTUSE LÄHTEANDMETE ESITAMINE 25/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 11.3 ENERGIAARVUTUSE TULEMUSTE ESITAMINE 11.4 ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED Hoone projekteerimisel on arvestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõudeid. 11.4.1 NÕUDED SUVISELE RUUMITEMPERATUURILE (1) Energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone peab päikesekiirgusest tuleneva ülekuumenemise vältimiseks vastama suvise ruumitemperatuuri nõuetele. (2) Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa: - § 1 lõikes 2 nimetatud elamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 150 kraadtundi; - § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 100 kraadtundi. (3) Haridushoone suvise ruumitemperatuuri nõude puhul võetakse arvesse ajavahemikke 1. maist 15. juunini ja 15. augustist 30. septembrini ning eeldatakse, et ajavahemikul 16. juunist 14. augustini on hoone suletud. (4) Paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud hoonetes tõendatakse suvise ruumitemperatuuri nõude täitmist simulatsioonarvutuse abil. (5) Väikeelamu ja oluliselt rekonstrueeritava korterelamu suvist ruumitemperatuuri ei pea tõendama simulatsioonarvutusega, kui kagu (135 kraadi) ja lääne (270 kraadi) ilmakaarte vahele jäävad aknad vastavad kõigile järgmistele tingimustele: - elu- ja magamistubade aknad pindalaga üle 1 ruutmeetri on avatavad tuulutusasendisse või muul moel osaliselt avatavad, nii et avatava akna tuulutusasendi aktiivpindala osakaal kogu akna pindalas on vähemalt 10 protsenti; - akende pindala osakaal fassaadi pindalas on väiksem kui 40 protsenti; - akende osakaal fassaadi pindalas ja klaaspaketi päikesefaktori korrutise väärtus on väiksem kui 0,2; - akende pindala suhe vaadeldava ruumi põranda pindalasse on väiksem kui 0,15. 26/27 Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald, Saare maakond. Üksikelamu uusehituse eelprojekt. Töö nr SP55. 08.08.2026 Ehitusprojekti koostaja(d): Holger Kukk; Tanel Saarestik 11.4.2 ÜLDISED NÕUDED VÄLISPIIRETELE Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete täitmine. Kui välispiirde soojusläbivus ületab 0,65 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta, siis tagatakse projekteerimisel ruumi soojuslik mugavus täiendava vastava otstarbega küttelahenduse või muu tehnilise lahendusega. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi poolt läbi viidud mõõtmisega või deklareerimismeetodiga. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb erilist tähelepanu põõrata kriitilistele sõlmedele (nt seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud). 11.4.3 ÜLDISED NÕUDED TEHNOSÜSTEEMIDELE Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustamisega. 27/27 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED N KRUNDI PINDALA JA SIHTOTSTARVE 105193,0m², maatulundusmaa 100% EHITISTEALUNE PINDALA (PROJ. JÄRGNE) 105,2m² KRUNDI TÄISEHITUSPROTSENT 0,1% PARKIMISKOHTADE ARV 2 S HOONE TEHNILISED ANDMED EHITISEALUNE PIND 105,2m² MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 105,2m² MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 1 MAA-ALUSTE KORRUSTE ARV - ABSOLUUTNE KÕRGUS 17,5m abs.k KÕRGUS 5,7m PIKKUS 13,1m LAIUS 9,0m 0 Proj. pinnase kõrgus Elektriõhuliini kaitsevöönd 2.0 2.0 SÜGAVUS - SULETUD NETOPIND 77,4m² 00.00 KÖETAV PIND 77,4m² MAHT 440,0m³ MAAPEALSE OSA MAHT 440,0m³ ÜLDKASUTATAV PIND 3,4m² TEHNOPIND - EHITISE TULEPÜSIVUSEKLASS TP3 Projekteeritud puurkaev (orienteeruv asukoht) X: 6483719.53; Y: 383332.023 Puurkaevu hooldusala 10.0m Reovee immutamise keeluala 60.0m AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND, 30M TEE SERVAST A B C 6.89 6.15 1 2 11.80 11.80 3 3 0.00= Kanalisatsioonitorustiku "kukkumine" 12.00 abs.k 5.21 tehnoruumis PJK 0m 5, 2 4 3 2 ti ku ja 11.80 s Õ-õ soojuspump 11.80 u ha 3.73 op Bi 1 11.80 5 1 6 11.80 11.80 11.70 Proj. biopuhasti Sujuv üleminek ol.olevatele maapinna A B C Proj. reoveepumpla kõrgusmärkidele 2 1)PE De40 PN10 2)De110 PVC SN8 1 Ol. olev elektriliitumiskilp Proj. rahustuskaev Ø400 1)De110 PVC SN8 2)PE De40 PN10 2 1 Imbväljaku kuja 10.0m m Imbväljaku mõjuala 50.0 Projekteeritud imbväljak (tõstetud) 1. Elektrimaakaabli kaitsevöönd 0 1. 0 Objekti aadress: Projekteeris: Projekti nimetus: Männisalu, Holger Kukk Üksikelamu uusehitus Omanik: 2.0 Lätiniidi küla, [email protected] Tanel Saarestik Elektrialajaama kaitsevöönd Saaremaa vald, +37253976122 Joonise nimetus: Tanel Saarestik Saare maakond Asendiplaan [email protected] 1.0 1.0 Projekti staadium: Mõõtkava: +3725133372 Elektrimaakaabli kaitsevöönd Eelprojekt 1:500 Töö number: Joonise nr: Kuupäev: SP55 AS-4-01 08.08.2026 Formaat: A2 Ruumide eksplikatsioon Tähis Ruum Pindala N Eesruum 6,1 Elutuba 32,2 Esik 5,8 Leilir. 3,4 A B C Magamistuba 9,3 4 5 S 6 890 6 149 13 131 Magamistuba 10,1 1 226 1 500 1 875 1 500 1 475 600 1 804 600 598 1 400 554 Majap. 3,9 326 12 469 336 46 280 290 46 Pesur. 3,2 Kanalisatsiooni tuulutus TE 3,4 46 46 3 3 1 470 x 2 090 1 470 x 2 090 570 x 2 090 570 x 2 090 1 370 x 570 77,4 m² 326 280 290 336 535 3 A1 A1 A2 A3 A4 3 690 x 1 890 Majap. Pesur. Leilir. 1 835 1 900 SU4 700 3 000 125 3 250 175 2 201 1 703 180 1 835 2 964 3,9 m2 3,2 m2 3,4 m2 3 105 PM/PK 4 206 700 800 800 100 Magamistuba Magamistuba 790 x 2 090 125 790 x 2 090 790 x 2 090 180 5 210 5 302 800 100 800 100 790 x 2 090 9,3 m2 10,1 m2 125 4 640 2 076 SU1 SU3 2 308 125 1 294 SU1 SU1 PJK 800 600 200 A5 2 625 800 Pööninguluuk 1 370 x 570 min 600x800mm 2 625 1 400 790 x 2 090 790 x 2 090 Esik Küttekollektor TE 175 2 Eesruum 2 KK SU2 SU1 Vee sisend hoonesse 5,8 m2 Tarbeveekollektor 3,4 m2 6,1 m2 9 032 NPM Kastmiskraan 8 380 Kaminahi A6 SP VENT 280 939 1 770 x 570 1 970 x 2 090 1 800 A14 2 Elutuba 990 x 2 090 2 46 326 VU1 6 103 32,2 m2 5 100 Varikatus 9,6m2 Õ-õ soojuspumba 6 330 Kõ 3 730 3 403 3 730 3 730 siseagregaat rg el ag 3 026 i Terrass 5 230 Õ-õ soojuspumba välisagregaat A10 A11 A12 A13 42,3m2 1 1170x1008 A9 1170x1950 A8 1170x1950 A8 1170x1008 A7 1 280 280 1 170 x 2 390 1 170 x 2 390 1 170 x 2 390 1 170 x 2 390 1 1 326 46 46 326 46 280 280 46 280 46 13 039 1 500 326 6 330 326 5 823 326 874 1 200 145 1 200 145 1 200 145 1 200 874 150 1 020 1 079 2 000 1 900 6 982 6 149 4 5 A B C Objekti aadress: Projekteeris: Projekti nimetus: Männisalu, Holger Kukk Üksikelamu uusehitus Omanik: Lätiniidi küla, [email protected] Tanel Saarestik Saaremaa vald, +37253976122 Joonise nimetus: Tanel Saarestik Saare maakond 1. korruse plaan [email protected] Projekti staadium: Mõõtkava: +3725133372 MÄRKUS: Eelprojekt 1:1, 1:100 -ANTUD JOONIS ON ARHITEKTUURNE PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS - KONSTRUKTSIOONIDE DIMENSIOONID, ARMEERIMINE, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE Töö number: Joonise nr: Kuupäev: FÜÜSIKALISED OMADUSED TÄPSUSTADA KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA/ KONSTRUKTIIVSE PROJEKTIGA SP55 AR-5-02 10.08.2026 -JOONISED, SELETUSKIRI JA LISAD MOODUSTAVAD TERVIKU JA NEID TULEB KÄSITLEDA KOOS. VASTURÄÄKIVUSTE ILMNEMISEL TEAVITADA PROJEKTEERIJAT Formaat: A3 GSPublisherVersion 0.0.100.100 Saaremaa Vallavalitsus Teie 12.08.2026 menetlus nr 562576 [email protected] Tallinna tn 10 Meie 17.09.2026 nr 7.1-2/26/14238-2 93819, Kuressaare, Saare maakond Männisalu kinnistu ehitusloa taotluse kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Lätiniidi küla Männisalu kinnistu ehitusloa nr 2611271/09343 taotluse (menetlus nr 562576, EHR kood 121455408). Kinnistu (katastritunnus 71401:001:3941) asub riigitee nr 21115 Tagamõisa-Undva tee (edaspidi riigitee nr 21115) km 1,53-1,71 kaitsevööndis. Kinnistu ääres km 1,682 on bussipeatus Lätiniidi (vasak). Ehitusluba taotletakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Männisalu, Lätiniidi küla, Saaremaa vald üksikelamu uusehituse eelprojekt“ (projekteerija Holger Kukk ja Tanel Saarestik, töö nr SP55) Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa taotluse ja anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Seletuskirjas puudub riigitee kaitsevööndi selgitus. Palume arvestada, et riigiteel nr 21115 on EhS § 71 kohane 30 m laiune tee kaitsevöönd, kus on vajalik järgida tegevuste kooskõla EhS § 70 ja § 72 nõuetega. 2. Materjalide veod korraldada riigitee nr 21115 km 1,542 olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 5. Kooskõlastame ainult taotluses (menetlus nr 562576) nimetatud ehitiste ehitamise. Teistele projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. SP55_EP_AR-3-01_seletuskiri 2. SP55_EP_AS-4-01_asendiplaan 3. SP55_EP_AR-5-02_1-korrus Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →