Kiri

Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-527330 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ Kalasadama Kai andmed Registrikood / 16011738 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Kalasadama Kai andmed Aadress Kalasadama tn 7, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:3624, 78401:101:3623, 78401:101:3759, 78401:101:3761 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kalasadama tn 5 (78401:101:3623), territoorium Kalasadama tn 7 (78401:101:3624), Kalasadama tänav T6 (78401:101:3761). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 17.09.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 1 Väljalaskme kood HA230 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590148, Y: 542594 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2/11 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 2 Väljalaskme kood HA231 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590116, Y: 542545 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 3/11 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 3 Väljalaskme kood HA232 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590070, Y: 542470 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 4 Väljalaskme kood HA233 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 4/11 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590073, Y: 542470 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 5 Väljalaskme kood HA234 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590034, Y: 542479 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) 5/11  Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) ¹ - Vesinikioonide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Sademeproovid võtta proovivõtukaevudest. Sademevee proovide võtmiseks tuleb kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks proovivõtul järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (NB! mitte vihmasaju algust). Sademevee proovi ei või võtta valingvihma ajal. Seejuures tuleb jälgida, et proov võetakse voolavast veest. Proovivõtu protokolli lisada sademete algusaeg, äravoolu alguse kellaaeg ning kuiva perioodi kestus enne proovivõttu. Suublasse juhitavast sademeveest tuleb võtta veeproove omal kulul ja vastavuses kehtiva metoodikaga. Soovitav on kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia veeuuringu katselaborisse, kus kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus 6/11 Kai läbiviik 1 HA230 X: 6590147, Y: 542598 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Kai läbiviik 2 HA231 X: 6590111, Y: 542548 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Kai läbiviik 3 ja kai läbiviik 4 HA232; HA233 X: 6590071, Y: 542474 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Kai läbiviik 5 HA234 X: 6590034, Y: 542481 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Reostusnäitajate ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu või muude erakorraliste läbiviimiseks ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad sademeveele kehtestatud piirväärtusi tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 7/11 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kalasadama tn 5 (78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (78401:101:3624). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.002 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine olemasoleva kai lammutamisel. Tegemist on ühekordsete töödega ajavahemikus 01.12.2026-31.12.2028. Süvendamise viis Kai tööd teostatakse nö kuivalt. Selleks rajatakse ajutine veetõkketamm või sulundsein sadama sissesõidule (vt lisa 1) ning Kalasadama akvatoorium tühjendatakse pumpade abil veest. Tööde teostamiseks kasutatakse maamasinaid (hüdraulilised kopad ja buldooserid, ratasveokid, vibrorullid jms). Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Väljavõetav materjal paigutatakse rekonstrueeritava kai/kaldakindlustusega külgnevatele kinnistutele, kus toimub ehitustegevus: Kalasadama tn 5 (X: 6590069.88, Y: 542504.96), Kalasadama tn 7 (X: 6590104.53, Y: 542585.82), Kalasadama tn 7b (X: 6590141.97, Y: 542614.91) ja Kalasadama tn T6 (X: 6590140.58, Y: 542632.13). Savikad pinnased eemaldatakse (utiliseeritakse vastavalt seadusandlusele) ja neid pigem ei kasutada tagasitäitel. Muud mineraalsed pinnased taaskasutatakse ehitustegevuse käigus tagasitäitel. Kui kasutatakse ka purustatud betooni, siis tuleb selleks taotleda eraldi ka jäätmete osas sellele tegevusele vastav registreering. Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas kai lammutamisel 2 500 Muda (orgaaniline sete) 10 Savi 50 Muu Olemasolev täide 20 Muu Betoon 10 Muu Puit 10 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Reostumata Täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- None pinnas. content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine Veekogu nimetus Tallinna reid 8/11  Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kalasadama tn 5 (78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (78401:101:3624), Kalasadama tänav T6 (78401:101:3761). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0116 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete veekogusse paigutamine uue kai ja kaldakindlustuse rajamiseks ning ehitustööde ajaks ajutise veetõkketammi/sulundseina rajamiseks, et kai ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Tegemist on ühekordsete töödega ajavahemikus 01.12.2026-31.12.2028. Tahkete ainete paigutamise viis Kai tööd teostatakse nö kuivalt. Selleks rajatakse ajutine veetõkketamm või sulundsein sadama sissesõidule (vt lisa 1) ning Kalasadama akvatoorium tühjendatakse pumpade abil veest. Tööde teostamiseks kasutatakse maamasinaid (hüdraulilised kopad ja buldooserid, ratasveokid, vibrorullid jms). Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Tahked ained kai ja kaldakindlustuse rajamisel 2 500 Betoon 30 Killustik 5 Kivi 25 Muu Graniitkivi 20 Muu Mineraalne täitepinnas 19 Muu Geotekstiil 1 Tahked ained ajutise tammi rajamisel 7 000 Muu Savi 40 Kivi 30 Betoon 20 Kruus 10 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 9/11 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku Meetmed süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel: Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 1) Tööd ei ole lubatud 15.04-31.05. meetmed 2) Teisele poole tammi (merre) tuleb paigutada ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesisete töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. *Kui töid teostatakse ajavahemikus 01.06-30.08 on vajalik rakendada tööperioodil heljumi visuaalset seire. *Kui visuaalse seire käigus fikseeritakse, et heljum kandub vaatamata settekardinate või filterkanga kasutamist kaugemale merealale, tuleb vee pumpamine tööalalt lõpetada või võtta kasutusele muud meetmed heljumi lokaliseerimiseks. 3) Sadamabasseini tühjaks pumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu: *Sadamabasseini tühjakstegemine peab toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. * Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. 4) Ehitusaegne pinnasetamm tuleb tööde järgselt eemaldada, pinnas tuleb teisaldada maismaale ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. 5) Ehitusaegse tammi või sulundseina rajamine ja eemaldamine peab toimuma võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi: vältida töid tugeva tuule (üle 10 m/s) ja valingvihmadega. 6) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 7) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Kai rekonstrueerimisel peab: Pidev 1) Kultuuriväärtusega leidude (nt vrakid) ilmnemisel tööd peatama ja teha koostööd muinsuskaitseametiga. 2) Tööde korraldamisel tagama tööde vastavuse müra piirväärtustele öisel ajal. 3) Taotlema vastav jäätmete valdkonna registreeringu, kui kai tagasitäites kasutatakse ka purustatud betooni. 3. Muud asjakohased meetmed 1) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Pidev 2) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3) Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Juhul kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. 4. Sademevee käitluse nõuded Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama meetmeid Pidev suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada. 5. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Kasutada vaid töökorras tehnikat ja kogemustega töölisi; kütuselekke ennetamiseks tankida masinaid kaldal. Pidev 2) Vältida lammutusjäätmete või muul moel veekeskkonnale ohtlike jäätmete sattumist vette ja tööalasse - seda aitab sulundseina ja õigete töövõtete, -masinate kasutamine. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 10/11 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit. 3. Suublasse juhitavate 1. Arvutada reaalselt suublasse juhitud sademevee koguste ja vormis V7 toodud proovivõtukohtadest võetud veeproovide analüüsiandmete ja suublasse 1.-2. üks kord kvartalis saasteainete sisaldus juhitud sademevee hulga alusel kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused tonnides (t). keskkonnatasu deklaratsioonis (mg/l) ja kogused (t) 2. Pidada arvestust suublasse juhitava sademevee koguste üle. Suublasse juhitava sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848 "Väliskanalisatsioonivõrk” või muus 3. Olukorratekkimisel samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel. 3. Loa nõuetele mittevastavad sademevee proovide analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult. 4. Teave meetmete 1. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale Vastavalt olukorrale rakendamise kohta teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. Loa omajal tuleb teavitada Keskkonnaametit meetmetest, mida kavandatakse rakendada vee erikasutuse raames sademevee suublasse juhtimisel. 2. Kui kahel aastal loas määratud sagedusel võetud proovides ei ületa saasteainete sisaldused loaga kehtestatud piirväärtusi võib loa omaniku taotluse alusel Keskkonnaamet otsustada keskkonnaloa jätkuva vajalikkuse üle sademevee suublasse juhtimiseks. 5. Seireandmed Vastavalt keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS vormi V7 nõuetele. Omaseire tulemused (sademevee proovi analüüsiaktid koos proovivõtuprotokollidega) tuleb esitada Keskkonnaametile Üks kord poolaastas tärkandmetena ja lisatud dokumendina hiljemalt kahe nädala jooksul pärast seireperioodi lõppu keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. 6. Saastetasu ja vee Vee saastetasu deklaratsioon tuleb esitada kvartaalselt vastavalt kehtivale korrale. Saastetasu ei nõuta, kui saasteaineid heidetakse veekogusse sademeveega, täites samaaegselt Üks kord kvartalis erikasutusõiguse tasu keskkonnaloas ja õigusaktides kehtestatud nõudeid. teave V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Ehitusaegse tammi asukoht Lisa 1: ajutise tammi asukoht.JPG Jah 11/11 KORRALDUS 17.09.2026 nr DM-137039-9 OÜ Kalasadama Kai vee erikasutuse keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS OÜ Kalasadama Kai (registrikood 16011738, aadress Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Pärnu mnt 141) poolt 02.07.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaloa) taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ja 2, § 6 lg 2¹ ja 2³, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine OÜ Kalasadama Kai keskkonnaloa nr KL-527330 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda OÜ-le Kalasadama Kai keskkonnaluba nr KL-527330 vee erikasutuseks: 1.2.1. Kalasadama kai (Harju maakond, Põhja-Tallinna linnaosa, Kalasadama tn 5 (kü 78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (kü 78401:101:3624), Kalasadama tn 7b (kü 78401:101:3759), Kalasadama tn T6 (kü 78401:101:3761)) rekonstrueerimisel süvendamine ja tahkete ainete paigutamine mahus 2500 m³, tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 7000 m³ ehitusaegse ajutise tammi rajamiseks (loa vorm V10 ja V 11). Määrata keskkonnaloale nr KL-527330 töökorralduslikud nõuded loa vormil V16 ja nõuded teabe esitamiseks loa vormil V17. 1.2.2. Sadevee juhtimiseks veekogusse Tallinna laht (suubla kood VEE3134000). Määrata keskkonnaloale nr KL-527330 sademevee käitlusnõuded loa vormidel V4, V7, V16 ja V17. 1.3. Anda tähtajatu keskkonnaluba. 1.4. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel OÜ-le Kalasadama Kai. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine OÜ Kalasadama Kai (registrikood 16011738, aadress Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Pärnu mnt 141) on 02.07.2026 esitanud nõuetekohase[1] vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 02.07.2026 taotlusena nr T-KL/1032183 (taotlus), menetluse nr M- 137039 all. Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Kalasadama kai (Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) taastamisel: Kalasadama kai (Harju maakond, Põhja-Tallinna linnaosa, Kalasadama tn 5 (kü 78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (kü 78401:101:3624), Kalasadama tn 7b (kü 78401:101:3759), Kalasadama tn T6 (kü 78401:101:3761)) rekonstrueerimisel süvendamine ja tahkete ainete paigutamine mahus 2500 m³, tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 7000 m³ ehitusaegse ajutise tammi rajamiseks. Tegemist on ühekordsete töödega ajavahemikus 01.12.2026-31.12.2028. Lisaks taotletakse luba aadressil Kalasadama tn 5 ja Kalasadama tn 7, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond (kü 78401:101:3624, kü 78401:101:3623) sademevee suublasse juhtimiseks viie väljalaskme kaudu Tallinna lahte (suubla kood VEE3134000) alates 2028. aastast. Sademevesi on kavandatud koguda alates 2028. aastast järgmistelt katastriüksuselt: Kalasadama tn 7 (kü 78401:101:3624), Kalasadama tn 7a (kü 78401:101:7180), Kalasadama tn 7b (kü 78401:101:3759), Kalasadama tn 5 (kü 78401:101:3623); Kalasadama tn 5a (kü 78401:101:7179), Kalasadama tn T2 (kü 78401:001:0269), Kalasadama tn T2 katastriüksusel kuulub rajatava sademevee kogumissüsteemi vaid väike jalakäijate promenaadile minev kaldtee osa). Taotletakse tähtajatut keskkonnaluba. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 02.07.2026 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Taotluse osas arvamust ei avaldatud. Loa andja teavitas taotlejat menetluse algatamisest (registreeritud KOTKASes 14.07.2026 numbriga DM-137039-2) ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 14.07.2026 numbriga DM-137039-3) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 14.07.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 14.07.2026 numbriga DM-137039-4; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev 2(19) keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid 15.07.2026 kirjaga Pro Kapital Grupp AS (registrikood 10278802) (registreeritud KOTKASes 15.07.2026 numbriga DM-137039-5). Ettepanekuid ja vastuväiteid on täpsemalt kirjeldatud korralduse peatükis 3.7. Keskkonnaamet palus oma 03.04.2026, 04.08.2026 ja 05.08.2026 saadetud e-kirjades lisada väljalaskmete kaupa sademevee valgalad (m2) ja katastriüksused millelt sademevesi kogutakse ning täpsustada sademevee kogutavat ala. Ettevõte on edastanud palutud teabe, e-kirjavahetus on leitav keskkonnainfosüsteemis KOTKAS kirjana DM-137039-7. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 28.08.2026 loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega/ja vastuväiteid. [1] veeseaduse (VeeS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § § 42 lg 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded“. 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on süvendamisega mahus üle 500 m³ (KeHJS § 6 lg 2 p 18, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 11 p 7²)). 3(19) Sademevee suublasse juhtimine ei kuulu oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik (KeHJS § 6 lg 1). Keskkonnaloaga lubatud sadamaalalt sademevee suublasse juhtimine kuulub KeHJS § 6 lg 2 p-s 18 nimetatud tegevusvaldkonda vee erikasutus. Vee erikasutuse täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Antud määruse §-s 11 ei ole sademevee suublasse juhtimist nimetatud. Seega ei kuulu keskkonnaloaga lubatav sademevee suublasse juhtimine tegevusvaldkondade hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS§ 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu süvendamise ja tahkete ainete paigutamise kohta (LISA EELHINNANG), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 seatakse keskkonnameetmed. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel KeÜS § 41 lg 1 p 1 alusel kuulub vee erikasutus keskkonnaloa tegevuste hulka. Vee erikasutuse keskkonnaluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6), süvendatakse merd või paigutatakse merepõhja allpool keskmist veetaset tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8, p 10). VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Taotluse kohaselt kavandatakse rekonstrueerimistöid ja sademevee juhtimist suublasse. Kai rekonstrueerimine on lühiajaline tegevus, kuid sademevee juhtimine pidev tegevus. Keskkonnaluba taotletakse tähtajatult. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba tähtajatult. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest on tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse § 136² lg 1 p 1 4(19) alusel. 3.2.1 Lubatav tegevus: vee erikasutus Mere süvendamine ja tahkete ainete paigutamine merre Taotleja toob taotluses välja vee erikasutusena süvendamise, tahkete ainete paigutamise kui ka sademevee juhtimise suublasse. Loa andja selgitas välja taotleja tegeliku eesmärgi ning täpsustab, et ajutise ehitusaegse tammi eemaldamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes (VeeS § 176) ning lähtub keskkonnaloas vee erikasutuse mahu määramisel süvendamise mõistest veeseaduse mõttes. Süvendamine mahus kuni 2500 m³ ning tahkete ainete paigutamine veekogusse samas mahus toimub kai rekonstrueerimisel. Kalasadama basseini äärerajatised on valdavas osas rekonstrueeritud. Taotluse kohaselt rekonstrueeritakse senini lagunenud osa. Kai rekonstrueerimisel viiakse kai samale joonele, kui kõrval olev kai. Olemasolev kai lammutatakse ning uus kai ja kaldakindlustus rajatakse Kalasadama tn 5 (kü 78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (kü 78401:101:3624), Kalasadama tn 7b (kü 78401:101:3759) ja Kalasadama tn T6 (kü 78401:101:3761) merega piirnevale alale (vt lisa EELHINNANG joonis 1). Veekogu sügavus ja põhja reljeef muutuvad lokaalselt ehitusala ulatuses. Sadama akvatooriumit ei süvendata. Väljavõetav materjal paigutatakse rekonstrueeritava kai/kaldakindlustusega külgnevatele kinnistutele, kus toimub ehitustegevus: Kalasadama tn 5 (X: 6590069.88, Y: 542504.96), Kalasadama tn 7 (X: 6590104.53, Y: 542585.82), Kalasadama tn 7b (X: 6590141.97, Y: 542614.91) ja Kalasadama tn T6 (X: 6590140.58, Y: 542632.13). Savikad pinnased eemaldatakse (utiliseeritakse vastavalt seadusandlusele) ja neid pigem ei kasutada tagasitäitel. Muud mineraalsed pinnased taaskasutatakse ehitustegevuse käigus tagasitäitel. Kai rekonstrueerimine teostatakse nn kuivmeetodil: Kalasadama bassein eraldatakse ajutise tammiga/sulundseinaga merest ja pumbatakse tühjaks (vt lisa EELHINNANG joonis 2). Tõkke täpne lahendus selgub edasisel projekteerimisel. Ajutise tammi rajamiseks paigutatakse vette pinnast mahus kuni 7000 m³, peale tööde lõppu ajutine tamm likvideeritakse. Sel viisil töid teostades on ehituskvaliteet võrreldes veealuste töödega parem, teostatud tööd enne vastuvõtmist hästi kontrollitavad ning võimalikud mõjud veekvaliteedile (heljumi levik vees) ja vee-elustikule väiksemad. Teisele poole tammi (merre) paigutatakse ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesisese töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. Veetõkketamm või sulundsein rajatakse ja eemaldatakse võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi. Tööde teostamiseks kasutatakse maamasinaid (hüdraulilised kopad ja buldooserid, ratasveokid, vibrorullid jms). Süvendamine ja tahkete ainete paigutamine on seotud kai rekonstrueerimisega. 5(19) Lähtuvalt eeltoodust, korralduse p 1.2. kohaselt, otsustatakse anda vee erikasutuse keskkonnaluba vee erikasutuseks Kalasadama kai (Harju maakond, Põhja-Tallinna linnaosa, Kalasadama tn 5 (kü 78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (kü 78401:101:3624), Kalasadama tn 7b (kü 78401:101:3759), Kalasadama tn T6 (kü 78401:101:3761) rekonstrueerimisel: süvendamine ja tahkete ainete paigutamine mahus 2500 m³, tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus 7000 m³ ehitusaegse ajutise muuli rajamiseks (loa vorm V10 ja V 11). Sademevee juhtimine suublasse Ala on sadamaregistris registreeritud väikesadamana (Kalasadam). OÜ Kalasadama Kai taotleb luba kogutava sademevee suublasse juhtimiseks 5 väljalasuga neljalt valgalalt 2028. aastalt alates (vt tabel 1). Tabel 1. Keskkonnaluba taotletakse sademevee suublasse juhtimiseks 5 väljalasuga neljalt valgalalt. Sademevesi on kavandatud koguda hoonete katustelt ja väliste basseinide alalt ning kogutav sademevesi juhitakse merre (Tallinna laht, suubla kood VEE3134000). Sademeveetoru otsad suubuvad merre allpool merepinda, et see oleks kogu aeg jääst vaba. Üks valgala, see mis jääb madalamale kui oletatav maksimaalne merevee tase ja mis on veekindla piirdega merest eraldatud, on igaks juhuks dubleeritud sademevee ülepumpamise võimalusega[1]. Lisatud on eraldi väljalask: kai läbiviik 4 surveline, mis omab ühist proovivõtukaevu kai läbiviik 3-ga. Taotluse kohaselt on sademevee valgala suurus 7229 m 2 Kogu prognoositav territooriumilt formeeruva sademevee kogus ca 4000 m3 aastas. Sademevee vooluhulkade arvestamisel lähtutakse EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ standardis toodud arvutusmetoodikast. Kalasadama tn 5a katastriüksusega lõunas piirneval alal Kalasadama tn 10 katastriüksusel (78401:001:0270), on leitud jääreostust naftasaaduste ja põlevkiviõliga, mis on suuremas osas likvideeritud 2023. aastal. 2020. aasta uuringuga ei selgitatud võimaliku reostuse leviku ulatust põhja suunas: Kalasadama tn 5, 5a, 7, 7a ja 7b ning Kalasadama tänav T2 alale. 2024 aastal leiti tehtud uuringus[2], et merele lähemal asuvates uuringupunktides (Kalasadama tn 5, 5a, 7, 7a ja 7b) reostust ei tuvastatud. Pinnasereostus (ohtlike ainete sisaldus üle tööstusmaa piirarvu) esineb uuringuala lõunaservas Kalasadama tänav T2 alal. Rajatav 6(19) sademevee kogumissüsteem hõlmab Kalasadama T2 katastriüksust vaid väikese jalakäijate promenaadile mineva kaldtee osa, kus puudub 2024. aastal tehtud uuringu alusel jääkreostus (uuringu puuraugu PA-15 läheduses). Seega tegemist on vähese reostuskoormusega alaga, kus sadamale iseloomulikke tegevusi hetke teadmiste kohaselt ei toimu ning rajatava sademevee kogumissüsteemi valgalale ei jää alasid, mis võiks sademevee reostumist põhjustada. 3.2.1.1. Kaalutlus nõuete seadmisel Veemajanduskava eesmärkide täitmine Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (VMK) vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. Perioodi 2022-2027 kohta koostatud VMK ja sellega seotud meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1- 2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2). VMK on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest. VMK meetmeprogramm (meetmeprogramm), mis on veemajanduskavade lahutamatu osa. Meetmeprogrammi rakendamiseks koostatakse tegevuskavad. Tegevust planeeritakse Läänemeres veekogus Tallinna laht (EELIS kood VEE3134000), mis kuulub Muuga-Tallinn-Kakumäe rannikuveekogumisse (rannikuveekogumi kood EE_5). Tuginedes Keskkonnaagentuuri rannikuveekogumite 2024. aastal koostaud seisundihinnangutele[3], on rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks. Ökoloogilise seisundi (ÖSE) mitteheadeks näitajateks olid Chl a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, Secchi. Mittehea seisundi põhjuseks eutrofeerumine ja looduslikud põhjused. Keemiline seisund (KESE) hinnati halvaks. 2023. a seire käigus tuvastati elustikus (ahvenas) üle piirnormi elavhõbedat (Hg), põhjuseks kaugkanne, sadenemine atmosfäärist. Muuga-Tallinna Kakumäe lahe rannikuveekogumi kahes kolmest seirekohast oli settes piirnormi ületav tributüültina (TBT) sisaldus, põhjuseks kanne laevadega. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, 7(19) olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. VMK meetmeprogrammi kohaselt on seatud eesmärgiks piirata koormust saasteainetest ja saavutada hiljemalt 2027. a Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi hea seisund. Hea seisundi saavutamise tähtaega pikendati, kuna veekogumisse kanduvad toitained hoovustega ja meetmete rakendamine tehniliselt keerukad ja ebaproportsionaalselt kulukad. Eeesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT)). VMK meetmeprogrammis kohaselt tuleb Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumis piirata saasteainete koormust. Olulisemateks koormusteks on inimareng ja transport (puhastid ja sadamad). Oluline on täita sadamaseaduse ja veeseaduse nõudeid ning rakendada meetmeid reoveepuhastite ja sademevee väljalaskude nõuetele vastavuse tagamiseks. Tallinna lahte ümbritsev ala on linnaline tiheasustusala, mis on mõjutatud inimtegevusest sh transpordist tuleva koormusega ning veekogu mõjutab kogu piirkonnas toimuv tegevus. Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)[4] kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on PBDE peamised allikad põlevkivitööstuse jäätmed, liiklusvahendite kulumine, reoveesetted, vrakkide demonteerimine, jäätmete töötlus ja kõrvaldus, prügilapõlengud ja prügila nõrgvesi, tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Potentsiaalselt võib ohtlike aineid või toitaineid sattuda vette setetest või jõuda suublasse sademeveega. Olemasoleva teabe kohaselt setted reostunud ei ole (vt eelhinnangu ptk 1.5.1). Seega vette ei paisata ohtlike aineid ega olulisel määral toitaineid. Oluline on lähtuda taotluses toodud töökorraldusest heljumi leviku minimeerimiseks. Lisaks on oluline kasutada töökorras tehnoloogiaid ja vältida reostust. Keskkonnaloale määratakse vastavad nõuded ja tingimused. Välibasseinide kompleksi ja hoone alalt (hoone katuselt, välibasseinide alalt, 8(19) rannapromenaadilt) kogutakse sademevesi kokku restrennide ja torustiku abil. Kai äärde rajatakse läbipaistev sein ning sademevesi juhitakse merre viie kai läbiviigu (sademevee väljalasu) kaudu. Kuna traditsioonilisele sadamale iseloomulikke tegevusi sademevee valgalal olemasoleva teadmise kohaselt ei teostada ning alale ei rajata sõiduteid ega parklaid (v.a üksikud parkimiskohad teenindussõidukite tarbeks), siis ei ole ohtu suublasse juhitava sademevee reostumiseks. Sademe- ja jahutusveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile[5]. Keskkonnaloaga KL-527330 hõlmatav sademevee kogumisala on vähese reostuskoormusega, siis Keskkonnaamet ei kehtestata Tallinna lahe (suubla) seiret, kuna ei ole alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile. Eesti Merestrateegia eesmärkide täitmine Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia[6] (VeeS § 72 lg 1). Tegevuse kavandamisel tuleb hinnata, kas kavandatud tegevus võib mõjutada merekeskkonna hea seisundi tunnuseid (tunnused D1-D11) ning kas mõju võib põhjustada seisundi halvenemist. Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks on merestrateegia kohaselt mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Lisaks on olulised ka vee kvaliteedi ja elustikuga seotud tunnuste hea seisund. Eesti merealal head keskkonnaseisundit ei ole 2024.a uuendatud seisundihinnangu kohaselt saavutatud. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks loetakse Läänemere eutrofeerumist, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest merre. Suuremad survetegurid on veel ohtlikud ained ja liiga suur kalapüük. Kavandatav vee erikasutus võib potentsiaalselt põhjustada eutrofeerumist (D5), ohtlike ainete levimist keskkonda (D8), merepõhja terviklikkuse (D6) ja hüdrograafiliste tingimuste muutuseid (D7). Kuna sadamas on regulaarselt kasutatud ja ajalooliselt ka süvendustöid teostatud, siis ei kahjusta kai rekonstrueerimisega seotud vee erikasutus merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust. Kui kasutatakse taotluses toodud töökorraldust (tööd nn kuival meetodil, meetmed heljumi leviku piiramiseks (vt eelhinnangu ptk 1.1.)), ei kaasne mõjusid vee kvaliteedile. Rekonstrueeritakse olemasoleva sadama basseini äärerajatist, seega on mõju hüdrodünaamikale lokaalne. Ranna kaitse eesmärkide täitmine Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus (LKS) § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). 9(19) Tegemist on sadama-alaga kus on tehnogeenne randla. Sadama alal kaitsvaid elupaikasid ei esine. Seega puudub tegevusel vastuolu ranna-kaitse eesmärkidega. Pärast kai valmimist eemaldada ajutise tammina kasutatud materjal ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. Pärast kai valmimist eemaldada ajutise tammina kasutatud materjal ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. Elustiku kaitse ja kaitstavad alad Tööde piirkonnas ei ole kaitstavaid alasid. Vee erikasutusega kaasnev heljum ja müra mõjutab vee elustikku kui ka linnustikku. Kalade puhul võib kalade kudemise ajal või suguküpseks arenemata kalade kaitseks kehtestada ajutiselt kalapüügi keeluajad kalaliikide kaupa valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga (kalapüügiseadus § 11 lg 3). Kuigi kalapüügiseadus ei reguleeri otseselt kalade häirimist kudemise ajal, annab see bioloogilise aluse, miks kudemisperioodi tuleb kaitsta. Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega[7]. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene. Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutus lubatud 15.04-31.05. Sadamabassein tühjakspumpamisel võib tekkida oht, et kalad jäävad sadamabasseini lõksu. Just talvisel/kevadisel perioodil võib sadamabasseinis olla rohkesti kalu. Seetõttu on parim aeg tööde teostamiseks 01.07-31.08. Sadamabasseini tühjakspumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu. Selleks peab sadamabasseini tühjakstegemine toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. Lisaks tuleb tööde korraldamisel lähtuda taotluses kirjeldatud töökorraldusest ja arvestada ilmastikuoludega. Keskkonnaloale seatakse vajalikud nõuded ja tingimused. Lähtuvalt LKS §-st 55 on keelatud lindude häirimine tundlikul perioodil. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l[8]. Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt[9]. Eriti ohtlik 10(19) on pesapoegadele pidev müra[10]. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit[11]. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala[12]. Tööd planeeritakse tiheasustusalal ja olemasoleva sadama basseini alal. Ala ei ole oluline lindude pesitsusala. Lisaks, tööd teostatakse kuivmeetodil ja kasutusele võetakse heljumi leviku piiramise meetmed. Töid ei tehta kevadel, lähtuvalt kalade kudeajast. Linnustikust lähtuvalt lisameetmed ei ole vajalikud. Kooskõla planeeringutega Vastavalt LKS § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi erisuste osas. Kailiini rekonstrueerimisel järgitakse ajaloolist kaijoont (vt eelhinnangu joonis 3). Alale kavandatakse välibasseinide kompleks ja hoone koos selle juurde kuuluvate tehnovõrkude ja välialadega (sh rannapromenaad, kaldakindlustus) ja kai uus liin. Projekteerimise aluseks on „Kultuurkatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering“ (K-Projekt AS, töö nr 10038, 2015), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 21.05.2025 väljastatud projekteerimistingimused nr 2411002/06702 ning tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega (KeÜS § 55). Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3.2.1.3. Nõuete seadmine vee erikasutusele Lähtuvalt VeeS § 31 lg 1 tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist. Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Lisaks tulenevad nõuded lähtuvalt eelhinnangust ja keskkonnaloa taotlusest – loal fikseeritakse taotluses kirjeldatud töökorraldus. Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 seatakse keskkonnaloale asjakohased tingimused. 3.2.1.3.1 Nõuded vee erikasutusele süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel 11(19) Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (vorm V16): Meetmed süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel: 1) Tööd ei ole lubatud 15.04-31.05. 2) Teisele poole tammi (merre) tuleb paigutada ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesisete töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. *Kui töid teostatakse ajavahemikus 01.06-30.08 on vajalik rakendada tööperioodil heljumi visuaalset seire. *Kui visuaalse seire käigus fikseeritakse, et heljum kandub vaatamata settekardinate või filterkanga kasutamist kaugemale merealale, tuleb vee pumpamine tööalalt lõpetada või võtta kasutusele muud meetmed heljumi lokaliseerimiseks. 3) Sadamabasseini tühjaks pumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu: *Sadamabasseini tühjakstegemine peab toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. * Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. 4) Ehitusaegne pinnasetamm tuleb tööde järgselt eemaldada, pinnas tuleb teisaldada maismaale ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. 5) Ehitusaegse tammi või sulundseina rajamine ja eemaldamine peab toimuma võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi: vältida töid tugeva tuule (üle 10 m/s) ja valingvihmadega. 6) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 7) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (vorm V16): Kai rekonstrueerimisel peab: 1) Kultuuriväärtusega leidude (nt vrakid) ilmnemisel tööd peatama ja teha koostööd muinsuskaitseametiga. 2) Tööde korraldamisel tagama tööde vastavuse müra piirväärtustele öisel ajal. 3) Taotlema vastav jäätmete valdkonna registreeringu, kui kai tagasitäites kasutatakse ka purustatud betooni. Muud asjakohased meetmed (vorm V16): 1) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 2) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3) Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Juhul kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee 12(19) suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. Parima võimaliku tehnika kasutamine (vorm V16): 1) Kasutada vaid töökorras tehnikat ja kogemustega töölisi; kütuselekke ennetamiseks tankida masinaid kaldal. 2) Vältida lammutusjäätmete või muul moel veekeskkonnale ohtlike jäätmete sattumist vette ja tööalasse - seda aitab sulundseina ja õigete töövõtete, -masinate kasutamine. 3.2.1.3.2 Nõuded vee erikasutusele sademevee juhtimisel suublasse Lähtuvalt VeeS § 193 lg 1 ja lg 2 seab Keskkonnaamet nõuded saasteainete suurima sisaldusele sademevees, sademevee seirenõuded, meetmed vee erikasutuse mõju vähendamiseks ja loa andjale teabe esitamise nõuded. Nõuded sademevee suublasse juhtimiseks on kehtestatud VeeS §-s 129 ja lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (määrus nr 61). Määruse nr 61 § 7 lg 1 alusel tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Määruse nr 61 § 7 lg 7 alusel on sademeveele kohustuslik keskkonnaloaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) piirväärtused koos vastava seirekohustusega. BHT7 piirväärtus ei tohi ületada 15 mg/l. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Sademevesi kogutakse on hoonete katustelt ja välibasseinide alalt ning tegemist on vähese reostuskoormusega alaga, kuna sadamale iseloomulikke tegevusi hetke teadmiste kohaselt ei toimu ning sademevee valgalale ei jää jääkreostusega ala, sõiduteid, parklaid ega teisi alasid, mis võiks sademevee reostumist põhjustada. Arvestades eeltoodut seatakse suublasse juhitavale sademevee reostusnäitajatele piirväärtused ja seirenõuded BHT7-le, heljuvainele ja naftasaadustele (vorm V4 ja V16). Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad sademeveele kehtestatud piirväärtusi tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada 13(19) selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuseolemust (vorm V7) Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. Loa omajal tuleb teavitada Keskkonnaametit meetmetest, mida kavandatakse rakendada vee erikasutuse raames sademevee suublasse juhtimisel (vorm V17). Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama meetmeid suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada (vorm V16). Kuna seni puuduvad andmed suublasse juhitava sademevee saasteainete sisalduse kohta tuleb sademevee proove võtta sademevee väljalaskmetest üks kord poolaastas (vorm V7). Kui kahel aastal loas määratud sagedusel võetud proovides ei ületa saasteainete sisaldused loaga kehtestatud piirväärtusi võib loa omaniku taotluse alusel Keskkonnaamet otsustada keskkonnaloa jätkuva vajalikkuse üle sademevee suublasse juhtimiseks (vorm V17). Sademeveeproovide võtmise nõuded (vorm V7 ja V17) Sademeveeproovide võtmise nõuded on kehtestatud määruses nr 61 § 14 lg 2, lg 5, lg 9 lg 10 ja § 16 lg 5 ja lg 6. Proovide võtmisel sademevee väljalaskude HA230, HA231, HA232, HA233, HA234 proovivõtukaevudest ning tuleb tagada proovi esinduslikkus. Esinduslik sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Seejuures tuleb jälgida, et proov võetakse voolavast veest. Saastenäitajate määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu ajal ega muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal (vorm V7). VeeS § 236 lg 2 kohaselt kuulub keskkonnaloaga nõutav omaseire sh sademeveeproovide võtmine veeuuringu alla. Proovivõtjaid atesteeritakse keskkonnaministri 08.10.2019 määruses nr 53[13] nimetatud proovivõtuvaldkondades. Määruses nr 53 ei ole nimetatud proovide võtmist sademeveest. Seega sademevee proovide võtja ei pea olema atesteeritud, kuid proovide võtmisel tuleb lähtuda VeeS § 243 lg-st 2, mille alusel peab proovivõtja järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Soovitav on kasutada atesteeritud proovivõtjat (vorm V7). VeeS § 236 lg 3 alusel veeuuringuks võetud veeproove analüüsivad katselaborid. VeeS § 237 lg 2 alusel peab katselabor vastama VeeS § 237 lg 4 alusel kehtestatud katselabori nõuetele ning sooritama vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed (vorm V7). 14(19) Sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848 „Väliskanalisatsioonivõrk” või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti (vorm V17). Tulenevalt KeÜS § 401 lg 1 p-st 1 esitatakse keskkonnaloaga seotud sademevee seire-, aruandlus- ja muud kohustused läbi KOTKAS-e. Seiretulemused (analüüsiakt ja proovivõtuprotokoll) tuleb esitada Keskkonnaametile läbi KOTKAS-e tärkandmetena lisades ka vastavad dokumendid hiljemalt kahe nädala jooksul peale seirekohustuse lõppemist (vorm V17). Keskkonnatasu deklareerimine (vorm V17) Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 17 lg 3 kohaselt ei nõuta saastetasu, kui sademevee süsteemide kaudu juhitakse saasteaineid suublasse täites samal ajal VeeS ja selle alusel sademeveele kehtestatud nõudeid. Sademeveega keskkonda juhitud saasteainete eest saastetasu ei nõuta, kui on täidetud määruse nr 61 § 7 lg 1 nõuded. Juhul kui saasteainete keskmised sisaldused ületavad lubatud piirväärtusi, tuleb lähtuvalt KeTS § 5 lg 4 tasuda vee saastetasu kõrgendatud määra järgi ehk saastetasu tasutakse saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest KeTS §-s 20 sätestatu järgi. KeTS § 31 lg 1 on keskkonnatasu arvutamise kohustus saasteainete keskkonda juhtijal. Kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. (KeTs § 32 lg 6 prim 2). Saastetasu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul, kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud (vorm V17). 3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, KeÜS § 55, VeeS § 192). Arvestades kavandatavaid töid ning tööde korraldust, ei sea tegevus ohtu rannikuveekogumi hea keskkonnaseisundi saavutamist. 3.4 Kinnistu kasutusõigus Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Kalasadama basseini rekonstrueerimisega seotud kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt taotlejale, olemas on Kalasadama tn T6 kinnitu omaniku nõusolek (vt taotluse lisa 3). Seega on taotlejal õiguslik alus vee erikasutuse elluviimiseks. 3.5. Aruandluse esitamine 15(19) Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande sademevee andmetega (sh sademevee hulk väljalaskude kaupa, saasteainete sisaldus) ja mere süvendamise ja merre tahkete ainete paigutamise kohta. Veekasutuse aruandes esitatava täpsustatud andmekoosseisu ja aruande esitamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2020 määrusega nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“[14]. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul, kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud (vorm V17). 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. 3.7. Taotlusele esitatud ettepanekud ja vastuväited Taotluse avalikustamise käigus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid 15.07.2026 kirjaga Pro Kapital Grupp AS (registrikood 10278802) (registreeritud KOTKASes 15.07.2026 numbriga DM-137039-5). Pro Kapital Grupp AS tõi välja, et on korduvalt esitanud Keskkonnaametile taotlusi/pöördumisi, et loobuda OÜ Kalaranna Kvartal keskkonnaloast nr L.VV/333245 (sademevee väljalask TL818, Kalaranna tn 8), mida senini ei ole rahuldatud. Ka 2026. a II kvartali seire tulemused, nagu ka eelnevad tulemused, ei näita ohtlike ainete piirväärtuste ületamist ning ehitustegevus on kinnistul Kalaranna 8 tänaseks täielikult lõppenud. OÜ Kalasadama Kai taotletav tegevus, kai lammutamine ja rekonstrueerimine, veekogu süvendamine kuni 2500 m³ ulatuses, tahkete ainete paigutamine veekogusse, ajutise tammi rajamine ja likvideerimine ning viie uue sademevee väljalasu rajamine, on kavandatud samas piirkonnas ja veekogumis, kuhu juhitakse ka meie väljalaskme TL818 sademevesi. Peetakse tõenäoliseks, et see kolmanda isiku tegevus võib mõjutada suublasse juhitava vee kvaliteeti ning seeläbi ka väljalaskme TL818 edasisi seireproove. Seetõttu palutakse lahendada keskkonnaloast nr L.VV/333245 loobumise taotlus enne OÜ Kalasadama Kai tegevuse käivitumist. Vastasel juhul on oht, et keskkonnaloast nr L.VV/333245 lõpetamist hakatakse hindama juba kolmanda isiku tegevusest mõjutatud proovide põhjal. Keskkonnaloast nr L.VV/333245 loobumise eeldused, nt piirväärtuste ületamise puudumine ja ehitustegevuse lõpp Kalaranna tn 8 kinnistul, on täidetud juba praegu. Arvestades kõiki asjaolusid palutakse Keskkonnaametil OÜ Kalaranna Kvartal loobumistaotluse menetlemist kiirendada. Selgitame, et Keskkonnaamet lähtub keskkonnaloa nr L.VV/333245 kehtetuks tunnistamisel prioriteetsetest ohtlikest ainetest. Benso(a)püreeni esines 2023. ja ka 2025. a teise pool aasta seireproovis. Antratseeni ja kaadmiumi esines 2023 ja 2024. Prioriteetse ohtliku aine suublasse 16(19) juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel (veeseadus § 125 lg 3). Suublasse juhitava heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ohtlike ainete sisaldus peab vastama määrus nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele (määrus nr 61 § 11 lg 1). Seega, tuleb lähtuda nii veeseadusest ja määrusest nr 61 ning see, et prioriteetne ohtlik aine vastab kehtestatud piirväärtusele ei ole veel aluseks loa kehtetuks tunnistamisele. Kuna prioriteetseid aineid on esinenud 2023-2025 aastatel siis ei ole Keskkonnaametil alust ka keskkonnaluba nr L.VV/333245 hetkel kehtetuks tunnistada. Õigusaktides ei ole konkreetseid tähtaegasid märgitud, seega on see Keskkonnaameti kaalutlusotsus, et kui pikka perioodi käsitlema peab. Keskkonnaamet on rakendanud praktikat, et aluseks võetakse kahe viimase aastase seire perioodi. Kuna 2025. aastal tuvastati analüüsides üks prioriteetne ohtlik aine, on arvestatud võimalusega, et juhul, kui 2026. ja 2027. aastal ei tuvastata enam ühtegi prioriteetset ohtlikku ainet ega esine muude saasteainete piirväärtuste ületamisi, on võimalik taotleda loa kehtetuks tunnistamist. Kui aga analüüsides tuvastatakse jätkuvalt prioriteetseid ohtlikke aineid, ei ole loa kehtetuks tunnistamine võimalik. Lisaks juhime tähelepanu, et keskkonnaloa nr L.VV/333245 kohaselt kogutakse sademevett ka Kalaranna tn 6 kinnistult (kü 78401:101:3626). Kararanna tn 6 kinnistu on sadamaregistri kohaselt sadamala. Vee erikasutuse keskkonnaluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Sadamaseadus § 2 selgitab, et sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (sadamaehitis). Sadamarajatis – sadama maa-alal või akvatooriumil (edaspidi mõlemad koos sadamaala) turvanõuete täitmiseks määratud laeva ja sadama vahelise koostöö ja liidese koht, mis hõlmab vajaduse korral ka sadama territooriumi, akvatooriumi ja sissesõiduteed (sadamaseadus § 2 p 9). Laeva ja sadama vaheline liides – vastastikune mõju, mis tekib ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt (sadamaseadus § 2 p 10). Seega, kui 2026. ja 2027. aastal ei tuvastata enam ühtegi prioriteetset ohtlikku ainet ega esine muude saasteainete piirväärtuste ületamisi on võimalik taotleda loa kehtetuks tunnistamist kui tõendatakse, et sademevett ei koguta ega juhita suublasse sadamaehitiste maalt. Pro Kapital Grupp AS võtab keskkonnaloa nr L.VV/333245 alusel proovi oma territooriumilt kogutud sademeveest ehk toru otsast enne Tallinna lahte ehk enne suublat. Sademevesi kogutakse sadamabasseini läänekaldal olevalt maa-alalt. Kalasadama kai arendus toimub sadamabasseinist idas. Veel enam, keskkonnaloas nr L.VV/333245 ei ole ette nähtud suubla seiret. Seega ei ole OÜ Kalasadama Kai kavandatavatel töödel võimalik mõjutada Pro Kapital Grupp AS-i poolt väljalaskmest võetavate sademeveeproovide tulemusi, kuna proovid võetakse enne sademevee jõudmist suublasse ja sademevett ei koguta piirkonnas kus toimuvad 17(19) ehitustööd. Eeltoodust tulenevalt puudub seos OÜ Kalasadama Kai kavandatavate tööde ja Pro Kapital Grupp AS-i keskkonnaloa nr L.VV/333245 alusel tehtava sademevee seire vahel. Seetõttu ei ole põhjendatud keskkonnaloa nr L.VV/333245 kehtetuks tunnistamine ega täiendavate tingimuste seadmine OÜ Kalasadama Kai keskkonnaloale nr KL-527330. [1] PROJEKT O2 Oü 8 Kalasadama Kai. Ehitusprojekt Kalasadama Tn.5 Ja 7, Põhja-Tallinna Linnaosa, Tallinn, Harju Maakond Eelprojekt – Vkv Välisvõrgud – V02 – 28.11.2025 [2] Kobras OÜ töö 2024-326 „Kalasadama tn 5, 5a, 7, 7a, 7b, T2 jääkreostuse uuring ja reostuse likvideerimise eelprojekt“ [3] Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite- seisundiinfo [4] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. [5] Keskkonnaministri määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 10 lg 1. [6] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m. [7] OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. [8] Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf [9] Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. [10] Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long- term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. [11] Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-0067. [12] Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. [13] Keskkonnaministri 08.10.2019 määrus nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ [14] https://www.riigiteataja.ee/et/akt/121122022026 VAIDLUSTAMINE 18(19) Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Ehitusaegse tammi asukoht 3. EELHINNANG_Kalasadama kai.pdf Teadmiseks: AS Pro Kapital Eesti, OÜ Kalaranna Kvartal, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Transpordiamet Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond 19(19)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-527330 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ Kalasadama Kai andmed Registrikood / 16011738 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Kalasadama Kai andmed Aadress Kalasadama tn 7, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:3624, 78401:101:3623, 78401:101:3759, 78401:101:3761 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kalasadama tn 5 (78401:101:3623), territoorium Kalasadama tn 7 (78401:101:3624), Kalasadama tänav T6 (78401:101:3761). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 17.09.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 1 Väljalaskme kood HA230 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590148, Y: 542594 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2/11 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 2 Väljalaskme kood HA231 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590116, Y: 542545 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 3/11 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 3 Väljalaskme kood HA232 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590070, Y: 542470 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 4 Väljalaskme kood HA233 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 4/11 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590073, Y: 542470 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Kai läbiviik 5 Väljalaskme kood HA234 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Tallinn ja ümbrus RKA0370010 Suubla nimetus Tallinna laht Suubla kood VEE3134000 Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Veekogumi kood EE_5 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6590034, Y: 542479 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) 5/11  Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2028 Heljum HEL 40 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) ¹ - Vesinikioonide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Sademeproovid võtta proovivõtukaevudest. Sademevee proovide võtmiseks tuleb kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks proovivõtul järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (NB! mitte vihmasaju algust). Sademevee proovi ei või võtta valingvihma ajal. Seejuures tuleb jälgida, et proov võetakse voolavast veest. Proovivõtu protokolli lisada sademete algusaeg, äravoolu alguse kellaaeg ning kuiva perioodi kestus enne proovivõttu. Suublasse juhitavast sademeveest tuleb võtta veeproove omal kulul ja vastavuses kehtiva metoodikaga. Soovitav on kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia veeuuringu katselaborisse, kus kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus 6/11 Kai läbiviik 1 HA230 X: 6590147, Y: 542598 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Kai läbiviik 2 HA231 X: 6590111, Y: 542548 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Kai läbiviik 3 ja kai läbiviik 4 HA232; HA233 X: 6590071, Y: 542474 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Kai läbiviik 5 HA234 X: 6590034, Y: 542481 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Reostusnäitajate ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu või muude erakorraliste läbiviimiseks ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad sademeveele kehtestatud piirväärtusi tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 7/11 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kalasadama tn 5 (78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (78401:101:3624). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.002 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine olemasoleva kai lammutamisel. Tegemist on ühekordsete töödega ajavahemikus 01.12.2026-31.12.2028. Süvendamise viis Kai tööd teostatakse nö kuivalt. Selleks rajatakse ajutine veetõkketamm või sulundsein sadama sissesõidule (vt lisa 1) ning Kalasadama akvatoorium tühjendatakse pumpade abil veest. Tööde teostamiseks kasutatakse maamasinaid (hüdraulilised kopad ja buldooserid, ratasveokid, vibrorullid jms). Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Väljavõetav materjal paigutatakse rekonstrueeritava kai/kaldakindlustusega külgnevatele kinnistutele, kus toimub ehitustegevus: Kalasadama tn 5 (X: 6590069.88, Y: 542504.96), Kalasadama tn 7 (X: 6590104.53, Y: 542585.82), Kalasadama tn 7b (X: 6590141.97, Y: 542614.91) ja Kalasadama tn T6 (X: 6590140.58, Y: 542632.13). Savikad pinnased eemaldatakse (utiliseeritakse vastavalt seadusandlusele) ja neid pigem ei kasutada tagasitäitel. Muud mineraalsed pinnased taaskasutatakse ehitustegevuse käigus tagasitäitel. Kui kasutatakse ka purustatud betooni, siis tuleb selleks taotleda eraldi ka jäätmete osas sellele tegevusele vastav registreering. Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas kai lammutamisel 2 500 Muda (orgaaniline sete) 10 Savi 50 Muu Olemasolev täide 20 Muu Betoon 10 Muu Puit 10 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Reostumata Täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- None pinnas. content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine Veekogu nimetus Tallinna reid 8/11  Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kalasadama tn 5 (78401:101:3623), Kalasadama tn 7 (78401:101:3624), Kalasadama tänav T6 (78401:101:3761). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0116 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete veekogusse paigutamine uue kai ja kaldakindlustuse rajamiseks ning ehitustööde ajaks ajutise veetõkketammi/sulundseina rajamiseks, et kai ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Tegemist on ühekordsete töödega ajavahemikus 01.12.2026-31.12.2028. Tahkete ainete paigutamise viis Kai tööd teostatakse nö kuivalt. Selleks rajatakse ajutine veetõkketamm või sulundsein sadama sissesõidule (vt lisa 1) ning Kalasadama akvatoorium tühjendatakse pumpade abil veest. Tööde teostamiseks kasutatakse maamasinaid (hüdraulilised kopad ja buldooserid, ratasveokid, vibrorullid jms). Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Tahked ained kai ja kaldakindlustuse rajamisel 2 500 Betoon 30 Killustik 5 Kivi 25 Muu Graniitkivi 20 Muu Mineraalne täitepinnas 19 Muu Geotekstiil 1 Tahked ained ajutise tammi rajamisel 7 000 Muu Savi 40 Kivi 30 Betoon 20 Kruus 10 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 9/11 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku Meetmed süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel: Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 1) Tööd ei ole lubatud 15.04-31.05. meetmed 2) Teisele poole tammi (merre) tuleb paigutada ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesisete töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. *Kui töid teostatakse ajavahemikus 01.06-30.08 on vajalik rakendada tööperioodil heljumi visuaalset seire. *Kui visuaalse seire käigus fikseeritakse, et heljum kandub vaatamata settekardinate või filterkanga kasutamist kaugemale merealale, tuleb vee pumpamine tööalalt lõpetada või võtta kasutusele muud meetmed heljumi lokaliseerimiseks. 3) Sadamabasseini tühjaks pumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu: *Sadamabasseini tühjakstegemine peab toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. * Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. 4) Ehitusaegne pinnasetamm tuleb tööde järgselt eemaldada, pinnas tuleb teisaldada maismaale ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. 5) Ehitusaegse tammi või sulundseina rajamine ja eemaldamine peab toimuma võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi: vältida töid tugeva tuule (üle 10 m/s) ja valingvihmadega. 6) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 7) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Kai rekonstrueerimisel peab: Pidev 1) Kultuuriväärtusega leidude (nt vrakid) ilmnemisel tööd peatama ja teha koostööd muinsuskaitseametiga. 2) Tööde korraldamisel tagama tööde vastavuse müra piirväärtustele öisel ajal. 3) Taotlema vastav jäätmete valdkonna registreeringu, kui kai tagasitäites kasutatakse ka purustatud betooni. 3. Muud asjakohased meetmed 1) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Pidev 2) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3) Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Juhul kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. 4. Sademevee käitluse nõuded Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama meetmeid Pidev suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada. 5. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Kasutada vaid töökorras tehnikat ja kogemustega töölisi; kütuselekke ennetamiseks tankida masinaid kaldal. Pidev 2) Vältida lammutusjäätmete või muul moel veekeskkonnale ohtlike jäätmete sattumist vette ja tööalasse - seda aitab sulundseina ja õigete töövõtete, -masinate kasutamine. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 10/11 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit. 3. Suublasse juhitavate 1. Arvutada reaalselt suublasse juhitud sademevee koguste ja vormis V7 toodud proovivõtukohtadest võetud veeproovide analüüsiandmete ja suublasse 1.-2. üks kord kvartalis saasteainete sisaldus juhitud sademevee hulga alusel kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused tonnides (t). keskkonnatasu deklaratsioonis (mg/l) ja kogused (t) 2. Pidada arvestust suublasse juhitava sademevee koguste üle. Suublasse juhitava sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848 "Väliskanalisatsioonivõrk” või muus 3. Olukorratekkimisel samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel. 3. Loa nõuetele mittevastavad sademevee proovide analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult. 4. Teave meetmete 1. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale Vastavalt olukorrale rakendamise kohta teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. Loa omajal tuleb teavitada Keskkonnaametit meetmetest, mida kavandatakse rakendada vee erikasutuse raames sademevee suublasse juhtimisel. 2. Kui kahel aastal loas määratud sagedusel võetud proovides ei ületa saasteainete sisaldused loaga kehtestatud piirväärtusi võib loa omaniku taotluse alusel Keskkonnaamet otsustada keskkonnaloa jätkuva vajalikkuse üle sademevee suublasse juhtimiseks. 5. Seireandmed Vastavalt keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS vormi V7 nõuetele. Omaseire tulemused (sademevee proovi analüüsiaktid koos proovivõtuprotokollidega) tuleb esitada Keskkonnaametile Üks kord poolaastas tärkandmetena ja lisatud dokumendina hiljemalt kahe nädala jooksul pärast seireperioodi lõppu keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. 6. Saastetasu ja vee Vee saastetasu deklaratsioon tuleb esitada kvartaalselt vastavalt kehtivale korrale. Saastetasu ei nõuta, kui saasteaineid heidetakse veekogusse sademeveega, täites samaaegselt Üks kord kvartalis erikasutusõiguse tasu keskkonnaloas ja õigusaktides kehtestatud nõudeid. teave V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Ehitusaegse tammi asukoht Lisa 1: ajutise tammi asukoht.JPG Jah 11/11  Lisa EELHINNANG EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 6 lg 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224). Käesoleval juhul peab otsustaja, st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas OÜ Kalasadama Kai (registrikood 16011738, aadress Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Pärnu mnt 141, taotleja) kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda määrus nr 224 § 11 p-i 7² alusel: süvendamise maht on üle 500 m³. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks: 1. Taotlust nr T-KL/1032183 ja KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet; 2. Maa- ja Ruumiameti kaardiserver https://geoportaal.maaamet.ee/; 3. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed; 4. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-äriregister http://www.rik.ee/et/e-ariregister; 5. e-kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat; 6. OÜ Mareterra 2025 a eelprojekt „KALASADAMA KAI Kai ehituskonstruktsioonid“ (eelprojekt, vt taotluse lisa 4). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht OÜ Kalasadama Kai (registrikood 16011738, aadress Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Pärnu mnt 141) taotleb vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaluba). Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Kalasadama kai (Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) taastamisel: 1) Süvendamine mahus kuni 2500 m³ ning tahkete ainete paigutamine veekogusse samas mahus toimub kai rekonstrueerimisel. Kalasadama basseini äärerajatised on valdavas osas rekonstrueeritud. Taotluse kohaselt rekonstrueeritakse senini lagunenud osa (vt joonis 1). Kai rekonstrueerimisel viiakse kai samale joonele, kui kõrval olev kai. 1 (17) Olemasolev kai lammutatakse ning uus kai ja kaldakindlustus rajatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7, Kalasadama tn 7b ja Kalasadama tn T6 katastriüksusele. Veekogu sügavus ja põhja reljeef muutuvad lokaalselt ehitusala ulatuses. Sadama akvatooriumit ei süvendata. Väljavõetav materjal paigutatakse rekonstrueeritava kai/kaldakindlustusega külgnevatele kinnistutele, kus toimub ehitustegevus: Kalasadama tn 5 (X: 6590069.88, Y: 542504.96), Kalasadama tn 7 (X: 6590104.53, Y: 542585.82), Kalasadama tn 7b (X: 6590141.97, Y: 542614.91) ja Kalasadama tn T6 (X: 6590140.58, Y: 542632.13). Savikad pinnased eemaldatakse (utiliseeritakse vastavalt seadusandlusele) ja neid pigem ei kasutada tagasitäitel. Muud mineraalsed pinnased taaskasutatakse ehitustegevuse käigus tagasitäitel. Joonis 1. Rekonstrueeritava kai piirkond on märgitud siniselt. 2) Kai rekonstrueerimine teostatakse nn kuivmeetodil: Kalasadama bassein eraldatakse ajutise tammiga/sulundseinaga merest (vt joonis 2) ja pumbatakse tühjaks. Tõkke täpne lahendus selgub edasisel projekteerimisel. Ajutise tammi rajamiseks paigutatakse vette pinnast mahus kuni 7000 m³, peale tööde lõppu ajutine tamm likvideeritakse. Sel viisil töid teostades on ehituskvaliteet võrreldes veealuste töödega parem, teostatud tööd enne vastuvõtmist hästi kontrollitavad ning võimalikud mõjud veekvaliteedile (heljumi levik vees) ja vee-elustikule väiksemad. Teisele poole tammi (merre) paigutatakse ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesiseste töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. Veetõkketamm või sulundsein rajatakse ja eemaldatakse võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi. 2 (17) Joonis 2. Ajutise ehitusaegse tammi asukoht on märgitud punasega. Tööde teostamiseks kasutatakse maamasinaid (hüdraulilised kopad ja buldooserid, ratasveokid, vibrorullid jms). Süvendamine ja tahkete ainete paigutamine on seotud kai rekonstrueerimisega. Tegemist on ühekordsete töödega ajavahemikus 01.12.2026-31.12.2028. Lisaks taotletakse luba uue hoone, väliujulate kompleksi ja rannapromenaadi alalt sademevee juhtimiseks suublasse, rajatakse viis uut sademevee väljalasku. Väljalaskude suublaks on Läänemeri. Sademevee väljalasud kavandatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7 katastriüksusele. Sademevee suublasse juhtimise orienteeruv algusaeg on 01.06.2028. Seega taotletakse tähtajatut keskkonnaluba. Sademevee juhtimisel tuleb lähtuda seaduses toodud nõuetest ning korraldada tööd vastavalt keskkonnaloa nõuetele. Sademevee juhtimise osas ei ole eelhinnangu andmine vajalik, seega sademevee temaatikat eelhinnangus detailselt ei käsitleta. 1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“1 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne 1 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ . 3 (17) väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Eesti mereala planeeringu2 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse sadamatesse. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga. HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas süvendamisel saadud setteid on võimalik kasutada kasulikult randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks vms otstarbel3. Käesolevalt kasutatakse sadamaala korrastamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas HELCOM soovitustega. Kailiini rekonstrueerimisel järgitakse ajaloolist kaijoont (vt joonis 3). Alale kavandatakse välibasseinide kompleks ja hoone koos selle juurde kuuluvate tehnovõrkude ja välialadega (sh rannapromenaad, kaldakindlustus) ja kai uus liin. Projekteerimise aluseks on „Kultuurkatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering“ (K-Projekt AS, töö nr 10038, 2015), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 21.05.2025 väljastatud projekteerimistingimused nr 2411002/06702 ning tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused. Joonis 3. Maa- ja Ruumiameti fotokaart aastast 1984. Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja planeerimisdokumentidega. 2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering . 3 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 4 (17) 1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval kujul (kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali andmeid). Süvendatav materjal kasutatakse vertikaalplaneerimisel. Pinnavett merest ei võeta ning kasutusel olnud vett suublasse (merre) ei juhita. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika kasutamisega. Energiakasutust on võimalik viia miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. 1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust. 1.5.1. Heited vette Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga4. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem5. Käesolevalt teostatakse süvendustöid nn kuivmeetodil. Heljumit tekib ajutise ehitusaegse tammi rajamisel ja likvideerimisel ning vee pumpamisel. Siiski, taotluse kohaselt kasutatakse heljumi leviku vähendamiseks täiendavaid leevendusmeetmeid, nagu settekardina või filterkanga kasutamine. Meetmeid rakendatakse ajutise tammi rajamisel kui ka likvideerimisel ning vee pumpamisel. Veetõkketamm või sulundsein rajatakse ja eemaldatakse võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi. Vastav töökorraldus on võimalik fikseerida keskkonnaloal. Töid korraldades vastavalt taotlusele toodule, kaasneb minimaalne heljumi teke. Potentsiaalselt võib settest vette sattuda ka saasteaineid. Maismaal asuvale projektalale on koostatud Kalasadama tn 5, 5a, 7, 7a, 7b, T2 jääkreostuse uuring ja reostuse likvideerimise eelprojekt (Kobras OÜ, 2025. Töö nr 2024-326), mille kohaselt esineb jääkreostust Kalasadama 4 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM- aruanne.pdf. 5 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi- seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne (https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente d_id=). 5 (17) tn 5a katastriüksusega lõunas piirneval alal Kalasadama tn 10 katastriüksusel (78401:001:0270), kus naftasaaduste reostuse pinnases on põhjustanud endise Tallinna Soojus- ja Elektrijaama põlevkiviõli mahutite, pumpla ja mahalaadimissõlme käitlemisest ning avariidest pärinevad naftasaadused. Varasemalt on Kalasadama tn 10 katastriüksuselt suurem osa naftasaaduste reostusest likvideeritud. 2020 aastal on teostatud Kalasadama basseini äärerajatiste rekonstrueerimine ning süvendamine (keskkonnaluba nr L.VV/334009). Projekti käigus võeti ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt pinnaseproovid ja analüüsiti võimalike ohtlike ainete sisaldust6. Sadama veealal pinnas reostunud ei ole. Seega, setete reostus ei ole tõenäoline. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi 7 p 6.10 c kohaselt, kui puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Seega ei kaasne süvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et tööde käigus eraldub vette reostust. Vee erikasutustööde käigus satub veesambasse mõningal määral põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada ka eutrofeerumist. Ranniku piirkonnas võib toitainete resuspensioon ja selle mõju olla suurem, sest ranniku piirkonnas võib hüdroloogiliste tingimuste tulemusel olla sinna sattunud enim orgaanilist ainet. Vee erikasutustöödel võib olla seega potentsiaalne mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib põhjustada primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega piirkonnas. Siiski, käesolevalt tehakse töid nn kuivalt. Seega, ei kaasne heljumiga seotud toitainete levikut. Seega on vette paisatavate toitainete kogus marginaalne. Välibasseinide kompleksi ja hoone alalt (hoone katuselt, välibasseinide alalt, rannapromenaadilt) kogutakse sademevesi kokku restrennide ja torustiku abil. Kai äärde rajatakse läbipaistev sein ning sademevesi juhitakse merre viie kai läbiviigu (sademevee väljalasu) kaudu. Kuna traditsioonilisele sadamale iseloomulikke tegevusi sademevee valgalal ei teostada ning alale ei rajata sõiduteid ega parklaid (v.a üksikud parkimiskohad teenindussõidukite tarbeks), siis ei ole ohtu suublasse juhitava sademevee reostumiseks. Sademevee juhtimise nõuded seatakse keskkonnaloale. 1.5.2. Müra ja heited õhku Tegemist on sadamaga, kus toimub väikepaatide liiklus. Sadam asub tiheasustusala, kus on aktiivne tänavaliiklus. Veesõidukite müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB8. Ehitustöid teostatakse maismaamasinatega. Ekskavaator müratase on ca 109 dB9. Töödega kaasnev mürafoon ei eristu tõenäoliselt piirkonna tavapärasest mürafoonist. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. 6 Analüüsitulemused kättesaadavad: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&document_number=DM-109640- 1&document_id=24210 7 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024. https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 8 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 9 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 6 (17) Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim elamu asub ca 90 m kaugusel tööde alast. Majani jõudev süvendustööde müra on ca 54 dB10. Mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. 1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Eelprojekti kohaselt ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette näha. Vajadusel viia tekkivad ohtlikud jäätmed (akud, patareid jne) ohtlike jäätmete kogumispunkti. Prognoositav ehitustööde käigus tekkiv olmejäätmete kogus on alla 10 m³. Ehituse käigus tekkivad jäätmed (betoonijäägid, sarrusejäägid, pakendid jne) taaskasutatakse. Olemasoleva kai lammutamisele kuuluvad mineraalsed osad kasutatakse hiljem kai kehandi ehitamisel täitena. Kui kasutatakse ka purustatud betooni, siis tuleb selleks taotleda eraldi ka jäätmete osas sellele tegevusele vastav registreering. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusjuhtumeid. Seega on süvendamisel tekkiv pinnas looduslik ja reostumata. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase kasutuseks. Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel või teisaldatakse ning tegemist ei ole jäätmetega. 1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. 1.8.Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 10 Sound Propagation Level Calculator. https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,90]&barrier=[1,4.2,45.6] 7 (17) 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 2.1.1. Tegevuskoht Tegevust planeeritakse Kalasadama (sadamaregistri kood EE KAS) piirkonnas. Sadamaregistri andmetel on tegemist väikesadamaga, mis ei osuta 2026 augusti seisuga teenuseid. Piirkonda kavandatakse meelelahutus- ja vabaajakeskus ning rannapromenaad koos kai ja kaldakindlustusega rajatakse Põhja-Tallinna linnaosas asuvale Kalasadama tn 5 (kü tunnus 78401:101:3623, pindala 2970 m²), Kalasadama tn 5a (kü tunnus 78401:101:7179, pindala 579 m²), Kalasadama tn 7 (kü tunnus 78401:101:3624, pindala 2913 m²), Kalasadama tn 7a (kü tunnus 78401:101:7180, pindala 359 m²), Kalasadama tn 7b (kü tunnus 78401:101:3759, pindala 628 m²) katastriüksusele. Eelnimetatud maaüksused on eraomandis, kõikide katastriüksuste sihtotstarbeks on ärimaa 100%. Lisaks on projektiga hõlmatud munitsipaalomandis olevad Kalasadama tn T6 (kü tunnus 78401:101:3761, pindala 3441 m²) ja Kalasadama tn T3 (kü tunnus 78401:101:360, pindala 252 m²) katastriüksused, mille sihtotstarbeks on transpordimaa 100%. Olemasolev kai lammutatakse ning uus kai ja kaldakindlustus rajatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7, Kalasadama tn 7b ja Kalasadama tn T6 katastriüksusele. Sademevee väljalasud kavandatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7 ja Kalasadama tn 7b katastriüksusele. Seega süvendamine ja tahkete ainete paigutamine teostatakse seoses Kalasadama basseini äärerajatise ümberehitusega (sh rannapromenaad, kaldakindlustus) ja kai liini rekonstrueerimisega. 2.1.3. Tegevuse õiguslik alus Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (veeseadus (VeeS) § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Kalasadama basseini rekonstrueerimisega seotud kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt taotlejale, olemas on Kalasadama tn T6 kinnitu omaniku nõusolek (vt taotluse lisa 3). Seega on taotlejal õiguslik alus vee erikasutuse elluviimiseks. Siiski, keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks. Selleks on vajalik ehitusteatis/luba. Asjaolud fikseeritakse keskkonnaloas. 2.1.4. Piirkonna muu maakasutus Tegemist on tiheasustusalaga. Tegevuspiirkonna naabruses asuvad Tallinna Linnahall (ehitisregistri (ehr) kood 101038777) ja Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) kontorihoone (ehr kood 101040125). Kalasadama tn 10 katastriüksusele kavandatakse rajada hotell (ehr kood 121395372) koos teede ja platsidega (ehr kood 291673024). 8 (17) Kalasadama tn 5 katastriüksusel tegutseb kalaturg, mistõttu paiknevad seal erinevad varjualused, müügiputkad ja konteinerid, lisaks asub seal mere navigatsioonimärk nr 262 “Kalasadama sihi ülemine päevamärk”. Ehitisregistrisse kantud ehitistest paikneb kinnistul ajutine kohvik (ehr kood 120701165). Kalasadama tn 5a ja Kalasadama tn 7a asub kohalik tee Kalasadama tänav (tee nr 7840574). Kalasadama tn 7a katastriüksusel paiknevad lauatenniselauad (2 tk). Tegevuspiirkonda jäävad arheoloogiamälestis „Asulakoht, 13.–16. saj“ (reg nr 2628), Kalamaja kalmistu muinsuskaitsevöönd ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd. Kai ja kaldakindlustuse rajamisel võib esineda mõju arheoloogilistele kihtidele, eelkõige kaevetööde ja süvendamise käigus. See mõju on juhitav arheoloogilise järelevalve ja muinsuskaitse nõuete järgimisega. Ajutise sulundseina rajamine ja eemaldamine ei oma otsest mõju maismaal paiknevatele kultuuriväärtustele. Tööde teostamisel tuleb arvestada muinsuskaitse eritingimustega ning vajadusel tagada arheoloogiline järelevalve. Nõuete järgimisel ei ole oodata olulist negatiivset mõju kultuuripärandile. Vastav töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloas. Tööde piirkonnale lähimaks supluskohaks on inglirand (u 2,3 km kaugusel). Lisaks kasutatakse supluseks ka Kalaranda. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on asjakohane 01.06-30.08 heljumi visuaalne seire. Sadamabasseini juhitakse sademevett (Kalasadama Kai OÜ keskkonnaluba KL-527330 ja Pro Kapital Grupp AS keskkonnaluba L.VV/333245). Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama meetmeid suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada. Lisaks teostatakse keskkonnaloa alusel väljalaskmete seiret. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kalasadama bassein asub veekogus Tallinna reid (VEE3134030), mis kuulub Muuga-Tallinna- Kakumäe rannikuveekogumisse (EE_5). Rannikuveekogumi ökoloogiline seisundit hinnati 2023 aasta aruande11 kohaselt kesiseks. Ökoloogilise seisundi (ÖSE) mitteheadeks näitajateks olid Chl a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, Secchi. Mittehea seisundi põhjuseks eutrofeerumine ja looduslikud põhjused. Keemiline seisund (KESE) hinnati halvaks, põhjuseks varasemast elavhõbe (Hg) kalas, tributüültina (TBT) settes. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT)). Tegemist on ajaloolise sadama alaga, kus on tehnogeenne randla. Ala on kasutatud laevatamiseks, teostatud on regulaarseid süvendustöid. Seega puuduvad sadamabasseinis väärtuslikud merepõhjaelupaigad. 11 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 9 (17) Sadama läheduses ei ole olulisi kalade kudejõgesid. Siiski peab arvestama, et ka mereala on kalade elupaik. 2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Taotlusega hõlmatud alale ega selle lähedusse ei jää Natura 2000 alasid. Lähim Natura ala – Paljassaare linnuala (EELIS-e kood RAH0000095) jääb enam kui 3 km kaugusele. Lähim kaitsealune objekt must pappel (EELIS-e kood KLO4000109) jääb ligi 200 meetri kaugusele. Taotlusega hõlmatud alast ligi 50 m kaugusele jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) leiupaik (EELIS-e kood KLO9321446). Kavandatud tegevusest otseselt mõjutatud piirkond on tiheasustusala. Tegevus ei mõjuta keskkonna nagu märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, kaitstavate loodusobjektide vastupanuvõimet. Kultuuri- või arheoloogilisi väärtusi alal ei leidu, seega neid ei kahjustata. Kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist. 2.4.Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud veekvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Tööde korraldamisel peab tagama tööde vastavuse müra piirväärtustele öisel ajal (vt ptk 1.5.2). Kavandatud tööd võimaldavad sadama sihipärast kasutamist ja tagavad ohutama ja mugavama navigeerimise. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus 3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule Eesti Merestrateegia12 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Süvendamistöödel ja tahkete ainete paigutamisel hävib vahetult 12 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 10 (17) töödeala põhjaelustik. Eesti Merestrateegia13 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Kuna sadamas on regulaarselt kasutatud ja ajalooliselt ka süvendustöid teostatud, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust. Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Käesolevalt teostatakse süvendustöid nn kuivmeetodil. Heljumit tekib ajutise ehitusaegse tammi rajamisel ja likvideerimisel ning vee pumpamisel. Siiski, taotluse kohaselt kasutatakse heljumi leviku vähendamiseks täiendavaid leevendusmeetmeid, nagu settekardina või filterkanga kasutamine. Meetmeid rakendatakse ajutise tammi rajamisel kui ka likvideerimisel ning vee pumpamisel. Veetõkketamm või sulundsein rajatakse ja eemaldatakse võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi. Töid korraldades vastavalt taotlusele toodule, kaasneb minimaalne heljumi teke. Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on ebaoluline. Keskkonnaloas fikseeritakse taotluses toodud töökorraldus. 3.1.2. Mõju kalastikule Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega14. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene (on vähenenud oht kalade lõksujäämisel kudeperioodil, suuremad häiringud on väljaspool tundlikku perioodi). Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutus lubatud 15.04-31.05. Sadamabassein tühjakspumpamisel võib tekkida oht, et kalad jäävad sadamabasseini lõksu. Just talvisel/kevadisel perioodil võib sadamabasseinis olla rohkesti kalu. Seetõttu on parim aeg tööde teostamiseks 01.07-31.08. Sadamabasseini tühjakspumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu. Selleks peab sadamabasseini tühjakstegemine toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. Lisaks tuleb järgida järgmist töökorraldust: *vältida heljumi kandumist tööalast välja; seda aitab vältida settekardina või filterkanga kasutamine; 13 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 14 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 11 (17) *töö teostamisel arvestada ilmastikutingimusi; katkestada töö tugeva tuule ja vihmavalingute ajaks. Keskkonnaloale seatakse vajalikud nõuded ja tingimused. 3.1.3. Mõju linnustikule Lähtuvalt LKS § 55 kohaselt on keelatud lindude häirimine tundlikul perioodil. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l15. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga kaugele. Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65- 85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt16. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra17. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit18. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala19. Tööd planeeritakse tiheasustusalal ja olemasoleva sadama basseini alal. Ala ei ole oluline lindude pesitsusala. Lisaks, tööd teostatakse kuivmeetodil ja kasutusele võetakse heljumi leviku piiramise meetmed. Töid ei tehta kevadel, lähtuvalt kalade kudeajast. Linnustikust lähtuvalt ei ole lisameetmed vajalikud. 3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained) Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT))20. Hg on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise 15 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf. 16 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 17 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. 18 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019- 0067. 19 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. 20 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (10.06.2024). 12 (17) meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)21 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on TBT peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Kalasadamas laevaremondiga ei tegelda, teadaolevalt ei ole setted reostunud. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on PBDE peamised allikad põlevkivitööstuse jäätmed, liiklusvahendite kulumine, reoveesetted, vrakkide demonteerimine, jäätmete töötlus ja kõrvaldus, prügilapõlengud ja prügila nõrgvesi, tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Kavandatavate tööde käigus PBDE vette ei paisata. Ajutiselt võib veetõkketammi rajamisel ja likvideerimisel väheneda vee läbipaistvus setete liikumise ja heljumi leviku tõttu, kuid mõju on lühiajaline ja piiratud. Ajutise sulundseina kasutamine vähendab oluliselt ehitusaegset mõju veekeskkonnale ning ujuvtõkke/ filterkanga kasutamisel on heljumi levikut ning mõju veekvaliteedile võimalik veelgi vähendada. Kai ja kaldakindlustus võivad lokaalselt mõjutada lainetust ja setete liikumist, kuid mõju ei ulatu laiemasse piirkonda. Seega tuleb lähtuda taotluses toodud töökorraldusest, töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloal. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) tuleb kasutada töökorras tehnikat, vältida reostuse teket ning tööde planeerimisel arvestada: *töö teostamisel arvestada ilmastikutingimusi: katkestada töö tugeva tuule ja vihmavalingute ajaks; *vältida lammutusjäätmete või muul moel veekeskkonnale ohtlike jäätmete sattumist vette ja tööalasse; seda aitab sulundseina ja õigete töövõtete, -masinate kasutamine. *kasutada vaid töökorras tehnikat ja kogemustega töölisi; kütuselekke ennetamiseks tankida masinaid kaldal. VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Arvestades kavandatavaid töid ning tööde korraldust, ei sea tegevus ohtu rannikuveekogumi hea keskkonnaseisundi saavutamist. 21 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. 13 (17) 3.1.5. Mõju rannale Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus (LKS) § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Tegemist on sadama-alaga kus on tehnogeenne rand. Sadama alal looduslikke elupaikasid ei esine. Seega puudub tegevusel vastuolu ranna-kaitse eesmärkidega. Pärast kai valmimist eemaldada ajutise tammina kasutatud materjal ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. 3.1.6. Mõju rannaprotsessidele ja hüdroloogilisele režiimile Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannaprotsesse mõjutavad veerežiim - lainetus, hoovused, tuul, jää, aga ka erinevad tehnorajatised22. Kliimamuutustega seoses (eelkõige jäävaba meri sügis-talvisel tormiperioodil, külmumata rannasetted ja sagedased kõrged meretasemed) on märkimisväärselt kiirenenud rannaprotsessid. Kiirenenud on nii kuhje, setete edasikanne kui ka kulutus – toimub loodusliku süsteemi kohanemine uute kliimatingimustega. Käesolevalt kavandatakse taastada basseiniäärerajatis, mis on hetkel lagunenud ja mida mere lainetus kulutab. Rajatise taastamine kindlustab ranna ja erosioon peatub. Ranna kindlustamine laiemalt rannaprotsesse ei muuda. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti23. Siiski, arvestades kasutatavat tehnoloogiat, mahtu ja pinnase iseloomu, ei ole ette näha olulist heljumi levikut. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei oma kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud tingimusi (ptk 3.8.). Mõju on lokaalne. Tööd on kavandatud tiheasustusalal, arvestades tööde iseloomu ja mahtu ei kaasne häiringuid elanikonnale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele24. 22 Orviku, O. 2018. Rannad ja rannikud. 23 Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf. 24 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Lk 55-57. Kättesaadav: https://envir.ee/media/1381/download 14 (17) Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. 3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on asjakohane teostada heljumi visuaalset seiret. Lisaks teostatakse keskkonnaloa alusel väljalaskmete seiret. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotlusega hõlmatud alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne seega mõju Natura 2000 võrgustikule. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi tegevusi, millega võib tekkida koosmõju. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded: 15 (17) Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): Meetmed süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel: 1) Tööd ei ole lubatud 15.04-31.05. 2) Teisele poole tammi (merre) tuleb paigutada ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesisete töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. *Kui töid teostatakse ajavahemikus 01.06-30.08 on vajalik rakendada tööperioodil heljumi visuaalset seire. *Kui visuaalse seire käigus fikseeritakse, et heljum kandub vaatamata settekardinate või filterkanga kasutamist kaugemale merealale, tuleb vee pumpamine tööalalt lõpetada või võtta kasutusele muud meetmed heljumi lokaliseerimiseks. 3) Sadamabasseini tühjaks pumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu: *Sadamabasseini tühjakstegemine peab toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. * Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. 4) Ehitusaegne pinnasetamm tuleb tööde järgselt eemaldada, pinnas tuleb teisaldada maismaale ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. 5) Ehitusaegse tammi või sulundseina rajamine ja eemaldamine peab toimuma võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi: vältida töid tugeva tuule (üle 10 m/s) ja valingvihmadega. 6) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 7) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): Kai rekonstrueerimisel peab: 1) Kultuuriväärtusega leidude (nt vrakid) ilmnemisel tööd peatama ja teha koostööd muinsuskaitseametiga. 2) Tööde korraldamisel tagama tööde vastavuse müra piirväärtustele öisel ajal. 3) Taotlema vastav jäätmete valdkonna registreeringu, kui kai tagasitäites kasutatakse ka purustatud betooni. Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16): 1) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 2) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3) Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Juhul kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. Sademevee käitluse nõuded (loa tabel V16): Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama 16 (17) meetmeid suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada. Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16): 1) Kasutada vaid töökorras tehnikat ja kogemustega töölisi; kütuselekke ennetamiseks tankida masinaid kaldal. 2) Vältida lammutusjäätmete või muul moel veekeskkonnale ohtlike jäätmete sattumist vette ja tööalasse - seda aitab sulundseina ja õigete töövõtete, -masinate kasutamine. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Kalasadamas (ptk 1.1.). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; • kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Oluline on lähtuda järgmistest eelhinnangu ptk 3.8. nõuetest ja tingimustest. Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond Vivian Buschmann spetsialist looduskasutuse osakond Elo Raspel spetsialist jahinduse ja vee-elustiku osakond 17 (17) Lisa EELHINNANG EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 6 lg 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224). Käesoleval juhul peab otsustaja, st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas OÜ Kalasadama Kai (registrikood 16011738, aadress Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Pärnu mnt 141, taotleja) kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda määrus nr 224 § 11 p-i 7² alusel: süvendamise maht on üle 500 m³. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks: 1. Taotlust nr T-KL/1032183 ja KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet; 2. Maa- ja Ruumiameti kaardiserver https://geoportaal.maaamet.ee/; 3. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed; 4. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-äriregister http://www.rik.ee/et/e-ariregister; 5. e-kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat; 6. OÜ Mareterra 2025 a eelprojekt „KALASADAMA KAI Kai ehituskonstruktsioonid“ (eelprojekt, vt taotluse lisa 4). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht OÜ Kalasadama Kai (registrikood 16011738, aadress Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Pärnu mnt 141) taotleb vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaluba). Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Kalasadama kai (Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) taastamisel: 1) Süvendamine mahus kuni 2500 m³ ning tahkete ainete paigutamine veekogusse samas mahus toimub kai rekonstrueerimisel. Kalasadama basseini äärerajatised on valdavas osas rekonstrueeritud. Taotluse kohaselt rekonstrueeritakse senini lagunenud osa (vt joonis 1). Kai rekonstrueerimisel viiakse kai samale joonele, kui kõrval olev kai. 1 (17) Olemasolev kai lammutatakse ning uus kai ja kaldakindlustus rajatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7, Kalasadama tn 7b ja Kalasadama tn T6 katastriüksusele. Veekogu sügavus ja põhja reljeef muutuvad lokaalselt ehitusala ulatuses. Sadama akvatooriumit ei süvendata. Väljavõetav materjal paigutatakse rekonstrueeritava kai/kaldakindlustusega külgnevatele kinnistutele, kus toimub ehitustegevus: Kalasadama tn 5 (X: 6590069.88, Y: 542504.96), Kalasadama tn 7 (X: 6590104.53, Y: 542585.82), Kalasadama tn 7b (X: 6590141.97, Y: 542614.91) ja Kalasadama tn T6 (X: 6590140.58, Y: 542632.13). Savikad pinnased eemaldatakse (utiliseeritakse vastavalt seadusandlusele) ja neid pigem ei kasutada tagasitäitel. Muud mineraalsed pinnased taaskasutatakse ehitustegevuse käigus tagasitäitel. Joonis 1. Rekonstrueeritava kai piirkond on märgitud siniselt. 2) Kai rekonstrueerimine teostatakse nn kuivmeetodil: Kalasadama bassein eraldatakse ajutise tammiga/sulundseinaga merest (vt joonis 2) ja pumbatakse tühjaks. Tõkke täpne lahendus selgub edasisel projekteerimisel. Ajutise tammi rajamiseks paigutatakse vette pinnast mahus kuni 7000 m³, peale tööde lõppu ajutine tamm likvideeritakse. Sel viisil töid teostades on ehituskvaliteet võrreldes veealuste töödega parem, teostatud tööd enne vastuvõtmist hästi kontrollitavad ning võimalikud mõjud veekvaliteedile (heljumi levik vees) ja vee-elustikule väiksemad. Teisele poole tammi (merre) paigutatakse ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesiseste töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. Veetõkketamm või sulundsein rajatakse ja eemaldatakse võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi. 2 (17) Joonis 2. Ajutise ehitusaegse tammi asukoht on märgitud punasega. Tööde teostamiseks kasutatakse maamasinaid (hüdraulilised kopad ja buldooserid, ratasveokid, vibrorullid jms). Süvendamine ja tahkete ainete paigutamine on seotud kai rekonstrueerimisega. Tegemist on ühekordsete töödega ajavahemikus 01.12.2026-31.12.2028. Lisaks taotletakse luba uue hoone, väliujulate kompleksi ja rannapromenaadi alalt sademevee juhtimiseks suublasse, rajatakse viis uut sademevee väljalasku. Väljalaskude suublaks on Läänemeri. Sademevee väljalasud kavandatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7 katastriüksusele. Sademevee suublasse juhtimise orienteeruv algusaeg on 01.06.2028. Seega taotletakse tähtajatut keskkonnaluba. Sademevee juhtimisel tuleb lähtuda seaduses toodud nõuetest ning korraldada tööd vastavalt keskkonnaloa nõuetele. Sademevee juhtimise osas ei ole eelhinnangu andmine vajalik, seega sademevee temaatikat eelhinnangus detailselt ei käsitleta. 1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“1 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne 1 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ . 3 (17) väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Eesti mereala planeeringu2 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse sadamatesse. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga. HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas süvendamisel saadud setteid on võimalik kasutada kasulikult randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks vms otstarbel3. Käesolevalt kasutatakse sadamaala korrastamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas HELCOM soovitustega. Kailiini rekonstrueerimisel järgitakse ajaloolist kaijoont (vt joonis 3). Alale kavandatakse välibasseinide kompleks ja hoone koos selle juurde kuuluvate tehnovõrkude ja välialadega (sh rannapromenaad, kaldakindlustus) ja kai uus liin. Projekteerimise aluseks on „Kultuurkatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering“ (K-Projekt AS, töö nr 10038, 2015), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 21.05.2025 väljastatud projekteerimistingimused nr 2411002/06702 ning tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused. Joonis 3. Maa- ja Ruumiameti fotokaart aastast 1984. Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja planeerimisdokumentidega. 2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering . 3 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 4 (17) 1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval kujul (kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali andmeid). Süvendatav materjal kasutatakse vertikaalplaneerimisel. Pinnavett merest ei võeta ning kasutusel olnud vett suublasse (merre) ei juhita. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika kasutamisega. Energiakasutust on võimalik viia miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. 1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust. 1.5.1. Heited vette Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga4. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem5. Käesolevalt teostatakse süvendustöid nn kuivmeetodil. Heljumit tekib ajutise ehitusaegse tammi rajamisel ja likvideerimisel ning vee pumpamisel. Siiski, taotluse kohaselt kasutatakse heljumi leviku vähendamiseks täiendavaid leevendusmeetmeid, nagu settekardina või filterkanga kasutamine. Meetmeid rakendatakse ajutise tammi rajamisel kui ka likvideerimisel ning vee pumpamisel. Veetõkketamm või sulundsein rajatakse ja eemaldatakse võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi. Vastav töökorraldus on võimalik fikseerida keskkonnaloal. Töid korraldades vastavalt taotlusele toodule, kaasneb minimaalne heljumi teke. Potentsiaalselt võib settest vette sattuda ka saasteaineid. Maismaal asuvale projektalale on koostatud Kalasadama tn 5, 5a, 7, 7a, 7b, T2 jääkreostuse uuring ja reostuse likvideerimise eelprojekt (Kobras OÜ, 2025. Töö nr 2024-326), mille kohaselt esineb jääkreostust Kalasadama 4 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM- aruanne.pdf. 5 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi- seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne (https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente d_id=). 5 (17) tn 5a katastriüksusega lõunas piirneval alal Kalasadama tn 10 katastriüksusel (78401:001:0270), kus naftasaaduste reostuse pinnases on põhjustanud endise Tallinna Soojus- ja Elektrijaama põlevkiviõli mahutite, pumpla ja mahalaadimissõlme käitlemisest ning avariidest pärinevad naftasaadused. Varasemalt on Kalasadama tn 10 katastriüksuselt suurem osa naftasaaduste reostusest likvideeritud. 2020 aastal on teostatud Kalasadama basseini äärerajatiste rekonstrueerimine ning süvendamine (keskkonnaluba nr L.VV/334009). Projekti käigus võeti ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt pinnaseproovid ja analüüsiti võimalike ohtlike ainete sisaldust6. Sadama veealal pinnas reostunud ei ole. Seega, setete reostus ei ole tõenäoline. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi 7 p 6.10 c kohaselt, kui puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Seega ei kaasne süvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et tööde käigus eraldub vette reostust. Vee erikasutustööde käigus satub veesambasse mõningal määral põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada ka eutrofeerumist. Ranniku piirkonnas võib toitainete resuspensioon ja selle mõju olla suurem, sest ranniku piirkonnas võib hüdroloogiliste tingimuste tulemusel olla sinna sattunud enim orgaanilist ainet. Vee erikasutustöödel võib olla seega potentsiaalne mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib põhjustada primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega piirkonnas. Siiski, käesolevalt tehakse töid nn kuivalt. Seega, ei kaasne heljumiga seotud toitainete levikut. Seega on vette paisatavate toitainete kogus marginaalne. Välibasseinide kompleksi ja hoone alalt (hoone katuselt, välibasseinide alalt, rannapromenaadilt) kogutakse sademevesi kokku restrennide ja torustiku abil. Kai äärde rajatakse läbipaistev sein ning sademevesi juhitakse merre viie kai läbiviigu (sademevee väljalasu) kaudu. Kuna traditsioonilisele sadamale iseloomulikke tegevusi sademevee valgalal ei teostada ning alale ei rajata sõiduteid ega parklaid (v.a üksikud parkimiskohad teenindussõidukite tarbeks), siis ei ole ohtu suublasse juhitava sademevee reostumiseks. Sademevee juhtimise nõuded seatakse keskkonnaloale. 1.5.2. Müra ja heited õhku Tegemist on sadamaga, kus toimub väikepaatide liiklus. Sadam asub tiheasustusala, kus on aktiivne tänavaliiklus. Veesõidukite müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB8. Ehitustöid teostatakse maismaamasinatega. Ekskavaator müratase on ca 109 dB9. Töödega kaasnev mürafoon ei eristu tõenäoliselt piirkonna tavapärasest mürafoonist. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. 6 Analüüsitulemused kättesaadavad: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&document_number=DM-109640- 1&document_id=24210 7 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024. https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 8 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 9 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 6 (17) Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim elamu asub ca 90 m kaugusel tööde alast. Majani jõudev süvendustööde müra on ca 54 dB10. Mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. 1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Eelprojekti kohaselt ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette näha. Vajadusel viia tekkivad ohtlikud jäätmed (akud, patareid jne) ohtlike jäätmete kogumispunkti. Prognoositav ehitustööde käigus tekkiv olmejäätmete kogus on alla 10 m³. Ehituse käigus tekkivad jäätmed (betoonijäägid, sarrusejäägid, pakendid jne) taaskasutatakse. Olemasoleva kai lammutamisele kuuluvad mineraalsed osad kasutatakse hiljem kai kehandi ehitamisel täitena. Kui kasutatakse ka purustatud betooni, siis tuleb selleks taotleda eraldi ka jäätmete osas sellele tegevusele vastav registreering. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi reostusjuhtumeid. Seega on süvendamisel tekkiv pinnas looduslik ja reostumata. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase kasutuseks. Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Käesolevalt kasutatakse pinnas vertikaalplaneerimisel või teisaldatakse ning tegemist ei ole jäätmetega. 1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. 1.8.Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 10 Sound Propagation Level Calculator. https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,90]&barrier=[1,4.2,45.6] 7 (17) 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 2.1.1. Tegevuskoht Tegevust planeeritakse Kalasadama (sadamaregistri kood EE KAS) piirkonnas. Sadamaregistri andmetel on tegemist väikesadamaga, mis ei osuta 2026 augusti seisuga teenuseid. Piirkonda kavandatakse meelelahutus- ja vabaajakeskus ning rannapromenaad koos kai ja kaldakindlustusega rajatakse Põhja-Tallinna linnaosas asuvale Kalasadama tn 5 (kü tunnus 78401:101:3623, pindala 2970 m²), Kalasadama tn 5a (kü tunnus 78401:101:7179, pindala 579 m²), Kalasadama tn 7 (kü tunnus 78401:101:3624, pindala 2913 m²), Kalasadama tn 7a (kü tunnus 78401:101:7180, pindala 359 m²), Kalasadama tn 7b (kü tunnus 78401:101:3759, pindala 628 m²) katastriüksusele. Eelnimetatud maaüksused on eraomandis, kõikide katastriüksuste sihtotstarbeks on ärimaa 100%. Lisaks on projektiga hõlmatud munitsipaalomandis olevad Kalasadama tn T6 (kü tunnus 78401:101:3761, pindala 3441 m²) ja Kalasadama tn T3 (kü tunnus 78401:101:360, pindala 252 m²) katastriüksused, mille sihtotstarbeks on transpordimaa 100%. Olemasolev kai lammutatakse ning uus kai ja kaldakindlustus rajatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7, Kalasadama tn 7b ja Kalasadama tn T6 katastriüksusele. Sademevee väljalasud kavandatakse Kalasadama tn 5, Kalasadama tn 7 ja Kalasadama tn 7b katastriüksusele. Seega süvendamine ja tahkete ainete paigutamine teostatakse seoses Kalasadama basseini äärerajatise ümberehitusega (sh rannapromenaad, kaldakindlustus) ja kai liini rekonstrueerimisega. 2.1.3. Tegevuse õiguslik alus Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (veeseadus (VeeS) § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Kalasadama basseini rekonstrueerimisega seotud kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt taotlejale, olemas on Kalasadama tn T6 kinnitu omaniku nõusolek (vt taotluse lisa 3). Seega on taotlejal õiguslik alus vee erikasutuse elluviimiseks. Siiski, keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks. Selleks on vajalik ehitusteatis/luba. Asjaolud fikseeritakse keskkonnaloas. 2.1.4. Piirkonna muu maakasutus Tegemist on tiheasustusalaga. Tegevuspiirkonna naabruses asuvad Tallinna Linnahall (ehitisregistri (ehr) kood 101038777) ja Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) kontorihoone (ehr kood 101040125). Kalasadama tn 10 katastriüksusele kavandatakse rajada hotell (ehr kood 121395372) koos teede ja platsidega (ehr kood 291673024). 8 (17) Kalasadama tn 5 katastriüksusel tegutseb kalaturg, mistõttu paiknevad seal erinevad varjualused, müügiputkad ja konteinerid, lisaks asub seal mere navigatsioonimärk nr 262 “Kalasadama sihi ülemine päevamärk”. Ehitisregistrisse kantud ehitistest paikneb kinnistul ajutine kohvik (ehr kood 120701165). Kalasadama tn 5a ja Kalasadama tn 7a asub kohalik tee Kalasadama tänav (tee nr 7840574). Kalasadama tn 7a katastriüksusel paiknevad lauatenniselauad (2 tk). Tegevuspiirkonda jäävad arheoloogiamälestis „Asulakoht, 13.–16. saj“ (reg nr 2628), Kalamaja kalmistu muinsuskaitsevöönd ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd. Kai ja kaldakindlustuse rajamisel võib esineda mõju arheoloogilistele kihtidele, eelkõige kaevetööde ja süvendamise käigus. See mõju on juhitav arheoloogilise järelevalve ja muinsuskaitse nõuete järgimisega. Ajutise sulundseina rajamine ja eemaldamine ei oma otsest mõju maismaal paiknevatele kultuuriväärtustele. Tööde teostamisel tuleb arvestada muinsuskaitse eritingimustega ning vajadusel tagada arheoloogiline järelevalve. Nõuete järgimisel ei ole oodata olulist negatiivset mõju kultuuripärandile. Vastav töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloas. Tööde piirkonnale lähimaks supluskohaks on inglirand (u 2,3 km kaugusel). Lisaks kasutatakse supluseks ka Kalaranda. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on asjakohane 01.06-30.08 heljumi visuaalne seire. Sadamabasseini juhitakse sademevett (Kalasadama Kai OÜ keskkonnaluba KL-527330 ja Pro Kapital Grupp AS keskkonnaluba L.VV/333245). Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama meetmeid suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada. Lisaks teostatakse keskkonnaloa alusel väljalaskmete seiret. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kalasadama bassein asub veekogus Tallinna reid (VEE3134030), mis kuulub Muuga-Tallinna- Kakumäe rannikuveekogumisse (EE_5). Rannikuveekogumi ökoloogiline seisundit hinnati 2023 aasta aruande11 kohaselt kesiseks. Ökoloogilise seisundi (ÖSE) mitteheadeks näitajateks olid Chl a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, Secchi. Mittehea seisundi põhjuseks eutrofeerumine ja looduslikud põhjused. Keemiline seisund (KESE) hinnati halvaks, põhjuseks varasemast elavhõbe (Hg) kalas, tributüültina (TBT) settes. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT)). Tegemist on ajaloolise sadama alaga, kus on tehnogeenne randla. Ala on kasutatud laevatamiseks, teostatud on regulaarseid süvendustöid. Seega puuduvad sadamabasseinis väärtuslikud merepõhjaelupaigad. 11 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 9 (17) Sadama läheduses ei ole olulisi kalade kudejõgesid. Siiski peab arvestama, et ka mereala on kalade elupaik. 2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Taotlusega hõlmatud alale ega selle lähedusse ei jää Natura 2000 alasid. Lähim Natura ala – Paljassaare linnuala (EELIS-e kood RAH0000095) jääb enam kui 3 km kaugusele. Lähim kaitsealune objekt must pappel (EELIS-e kood KLO4000109) jääb ligi 200 meetri kaugusele. Taotlusega hõlmatud alast ligi 50 m kaugusele jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) leiupaik (EELIS-e kood KLO9321446). Kavandatud tegevusest otseselt mõjutatud piirkond on tiheasustusala. Tegevus ei mõjuta keskkonna nagu märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, kaitstavate loodusobjektide vastupanuvõimet. Kultuuri- või arheoloogilisi väärtusi alal ei leidu, seega neid ei kahjustata. Kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist. 2.4.Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud veekvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Tööde korraldamisel peab tagama tööde vastavuse müra piirväärtustele öisel ajal (vt ptk 1.5.2). Kavandatud tööd võimaldavad sadama sihipärast kasutamist ja tagavad ohutama ja mugavama navigeerimise. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus 3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule Eesti Merestrateegia12 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Süvendamistöödel ja tahkete ainete paigutamisel hävib vahetult 12 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 10 (17) töödeala põhjaelustik. Eesti Merestrateegia13 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Kuna sadamas on regulaarselt kasutatud ja ajalooliselt ka süvendustöid teostatud, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust. Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Käesolevalt teostatakse süvendustöid nn kuivmeetodil. Heljumit tekib ajutise ehitusaegse tammi rajamisel ja likvideerimisel ning vee pumpamisel. Siiski, taotluse kohaselt kasutatakse heljumi leviku vähendamiseks täiendavaid leevendusmeetmeid, nagu settekardina või filterkanga kasutamine. Meetmeid rakendatakse ajutise tammi rajamisel kui ka likvideerimisel ning vee pumpamisel. Veetõkketamm või sulundsein rajatakse ja eemaldatakse võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi. Töid korraldades vastavalt taotlusele toodule, kaasneb minimaalne heljumi teke. Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on ebaoluline. Keskkonnaloas fikseeritakse taotluses toodud töökorraldus. 3.1.2. Mõju kalastikule Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega14. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene (on vähenenud oht kalade lõksujäämisel kudeperioodil, suuremad häiringud on väljaspool tundlikku perioodi). Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutus lubatud 15.04-31.05. Sadamabassein tühjakspumpamisel võib tekkida oht, et kalad jäävad sadamabasseini lõksu. Just talvisel/kevadisel perioodil võib sadamabasseinis olla rohkesti kalu. Seetõttu on parim aeg tööde teostamiseks 01.07-31.08. Sadamabasseini tühjakspumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu. Selleks peab sadamabasseini tühjakstegemine toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. Lisaks tuleb järgida järgmist töökorraldust: *vältida heljumi kandumist tööalast välja; seda aitab vältida settekardina või filterkanga kasutamine; 13 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m. 14 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 11 (17) *töö teostamisel arvestada ilmastikutingimusi; katkestada töö tugeva tuule ja vihmavalingute ajaks. Keskkonnaloale seatakse vajalikud nõuded ja tingimused. 3.1.3. Mõju linnustikule Lähtuvalt LKS § 55 kohaselt on keelatud lindude häirimine tundlikul perioodil. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l15. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga kaugele. Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65- 85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt16. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra17. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit18. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala19. Tööd planeeritakse tiheasustusalal ja olemasoleva sadama basseini alal. Ala ei ole oluline lindude pesitsusala. Lisaks, tööd teostatakse kuivmeetodil ja kasutusele võetakse heljumi leviku piiramise meetmed. Töid ei tehta kevadel, lähtuvalt kalade kudeajast. Linnustikust lähtuvalt ei ole lisameetmed vajalikud. 3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained) Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT))20. Hg on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise 15 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf. 16 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 17 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. 18 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019- 0067. 19 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. 20 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (10.06.2024). 12 (17) meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)21 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on TBT peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Kalasadamas laevaremondiga ei tegelda, teadaolevalt ei ole setted reostunud. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on PBDE peamised allikad põlevkivitööstuse jäätmed, liiklusvahendite kulumine, reoveesetted, vrakkide demonteerimine, jäätmete töötlus ja kõrvaldus, prügilapõlengud ja prügila nõrgvesi, tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Kavandatavate tööde käigus PBDE vette ei paisata. Ajutiselt võib veetõkketammi rajamisel ja likvideerimisel väheneda vee läbipaistvus setete liikumise ja heljumi leviku tõttu, kuid mõju on lühiajaline ja piiratud. Ajutise sulundseina kasutamine vähendab oluliselt ehitusaegset mõju veekeskkonnale ning ujuvtõkke/ filterkanga kasutamisel on heljumi levikut ning mõju veekvaliteedile võimalik veelgi vähendada. Kai ja kaldakindlustus võivad lokaalselt mõjutada lainetust ja setete liikumist, kuid mõju ei ulatu laiemasse piirkonda. Seega tuleb lähtuda taotluses toodud töökorraldusest, töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloal. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) tuleb kasutada töökorras tehnikat, vältida reostuse teket ning tööde planeerimisel arvestada: *töö teostamisel arvestada ilmastikutingimusi: katkestada töö tugeva tuule ja vihmavalingute ajaks; *vältida lammutusjäätmete või muul moel veekeskkonnale ohtlike jäätmete sattumist vette ja tööalasse; seda aitab sulundseina ja õigete töövõtete, -masinate kasutamine. *kasutada vaid töökorras tehnikat ja kogemustega töölisi; kütuselekke ennetamiseks tankida masinaid kaldal. VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Arvestades kavandatavaid töid ning tööde korraldust, ei sea tegevus ohtu rannikuveekogumi hea keskkonnaseisundi saavutamist. 21 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. 13 (17) 3.1.5. Mõju rannale Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus (LKS) § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Tegemist on sadama-alaga kus on tehnogeenne rand. Sadama alal looduslikke elupaikasid ei esine. Seega puudub tegevusel vastuolu ranna-kaitse eesmärkidega. Pärast kai valmimist eemaldada ajutise tammina kasutatud materjal ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. 3.1.6. Mõju rannaprotsessidele ja hüdroloogilisele režiimile Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannaprotsesse mõjutavad veerežiim - lainetus, hoovused, tuul, jää, aga ka erinevad tehnorajatised22. Kliimamuutustega seoses (eelkõige jäävaba meri sügis-talvisel tormiperioodil, külmumata rannasetted ja sagedased kõrged meretasemed) on märkimisväärselt kiirenenud rannaprotsessid. Kiirenenud on nii kuhje, setete edasikanne kui ka kulutus – toimub loodusliku süsteemi kohanemine uute kliimatingimustega. Käesolevalt kavandatakse taastada basseiniäärerajatis, mis on hetkel lagunenud ja mida mere lainetus kulutab. Rajatise taastamine kindlustab ranna ja erosioon peatub. Ranna kindlustamine laiemalt rannaprotsesse ei muuda. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti23. Siiski, arvestades kasutatavat tehnoloogiat, mahtu ja pinnase iseloomu, ei ole ette näha olulist heljumi levikut. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei oma kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud tingimusi (ptk 3.8.). Mõju on lokaalne. Tööd on kavandatud tiheasustusalal, arvestades tööde iseloomu ja mahtu ei kaasne häiringuid elanikonnale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele24. 22 Orviku, O. 2018. Rannad ja rannikud. 23 Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf. 24 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Lk 55-57. Kättesaadav: https://envir.ee/media/1381/download 14 (17) Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. 3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on asjakohane teostada heljumi visuaalset seiret. Lisaks teostatakse keskkonnaloa alusel väljalaskmete seiret. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotlusega hõlmatud alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne seega mõju Natura 2000 võrgustikule. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi tegevusi, millega võib tekkida koosmõju. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded: 15 (17) Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): Meetmed süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel: 1) Tööd ei ole lubatud 15.04-31.05. 2) Teisele poole tammi (merre) tuleb paigutada ehitustööde ajaks settekardinaga ujuvtõke või filterkangas, mis püüab kinni vee pumpamisega ja veesisete töödega (tammi rajamine ja likvideerimine, kaldakindlustuse rajamine) liikuma pääsevad setted. *Kui töid teostatakse ajavahemikus 01.06-30.08 on vajalik rakendada tööperioodil heljumi visuaalset seire. *Kui visuaalse seire käigus fikseeritakse, et heljum kandub vaatamata settekardinate või filterkanga kasutamist kaugemale merealale, tuleb vee pumpamine tööalalt lõpetada või võtta kasutusele muud meetmed heljumi lokaliseerimiseks. 3) Sadamabasseini tühjaks pumpamisel tuleb tagada, et kalad ei jää sadamabasseini lõksu: *Sadamabasseini tühjakstegemine peab toimuma järk-järgult, et hinnata kalade olemasolu/mitteolemasolu basseinis. * Kui selgub, et sadamabasseini jääb lõksu massiliselt kalu, siis tuleb tööd sadamabasseini tühjakspumpamine katkestada ning eripüügiloa alusel kalad ümber tõsta. 4) Ehitusaegne pinnasetamm tuleb tööde järgselt eemaldada, pinnas tuleb teisaldada maismaale ja puhastada ehitusjääkidest merepõhi ja kaldaala. 5) Ehitusaegse tammi või sulundseina rajamine ja eemaldamine peab toimuma võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, arvestades seejuures sobivaid ilmastikutingimusi: vältida töid tugeva tuule (üle 10 m/s) ja valingvihmadega. 6) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 7) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): Kai rekonstrueerimisel peab: 1) Kultuuriväärtusega leidude (nt vrakid) ilmnemisel tööd peatama ja teha koostööd muinsuskaitseametiga. 2) Tööde korraldamisel tagama tööde vastavuse müra piirväärtustele öisel ajal. 3) Taotlema vastav jäätmete valdkonna registreeringu, kui kai tagasitäites kasutatakse ka purustatud betooni. Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16): 1) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 2) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3) Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Juhul kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et sademevee suublasse juhtimisega kaasneb mõju suublale, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele täiendavad seirenõuded või kehtestab täiendavad nõuded, mis vähendavad mõju suublale. Sademevee käitluse nõuded (loa tabel V16): Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama 16 (17) meetmeid suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada. Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16): 1) Kasutada vaid töökorras tehnikat ja kogemustega töölisi; kütuselekke ennetamiseks tankida masinaid kaldal. 2) Vältida lammutusjäätmete või muul moel veekeskkonnale ohtlike jäätmete sattumist vette ja tööalasse - seda aitab sulundseina ja õigete töövõtete, -masinate kasutamine. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Kalasadamas (ptk 1.1.). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; • kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Oluline on lähtuda järgmistest eelhinnangu ptk 3.8. nõuetest ja tingimustest. Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond Vivian Buschmann spetsialist looduskasutuse osakond Elo Raspel spetsialist jahinduse ja vee-elustiku osakond 17 (17)