Hiie taastuvenergiapargi (T4 tuuleala) kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

AB Artes Terrae OÜ Reg kood 12978320 Küütri 14, Tartu 51007 Tel 742 0218 [email protected] www.artes.ee Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering Seletuskiri Kehtna Vallavalitsus Reg nr 77000252 Rapla maakond, Kehtna alevik, Pargi 2, 79001 Töö nr: 24069DP3 Kuupäev: 04.08.2026 Tartu 2026 Planeeringu koostamise korraldaja, tellija: Kehtna Vallavalitsus. Planeeringu koostamise konsultant: AB Artes Terrae OÜ; projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 222984) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra. Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja: LEMMA OÜ; keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toon- pere. Huvitatud isikud: TMV Green OÜ; Sustainable Investments OÜ. Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 Sisukord 1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ................................................................. 5 2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 5 2.1 Riiklikud arengudokumendid .................................................................................................. 5 2.2 Raplamaa arengustrateegia 2035+ ......................................................................................... 6 2.3 Raplamaa omavalitsuste ühine energia- ja kliimakava ........................................................... 6 2.4 Rapla maakonnaplaneering 2030+.......................................................................................... 7 2.5 Kehtna valla üldplaneering...................................................................................................... 7 3 Planeerimislahendus ............................................................................................................. 8 3.1 Kruntideks jaotamine .............................................................................................................. 8 3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine ................................................................... 8 3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine .............................................................................. 9 3.4 Elektri- ja sideliinid ................................................................................................................ 11 3.5 Ehitise ehituslikud tingimused .............................................................................................. 12 3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad .................................................................................. 12 3.7 Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 13 3.8 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 14 3.8.1 Taimestik ....................................................................................................................... 14 3.8.2 Linnustik ........................................................................................................................ 14 3.8.3 Nahkhiired ..................................................................................................................... 18 3.8.4 Rohevõrgustik................................................................................................................ 18 3.8.5 Mõju põhjaveele............................................................................................................ 19 3.8.6 Mõju pinnaveele............................................................................................................ 20 3.8.7 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ................................................ 21 3.8.8 Müra .............................................................................................................................. 21 3.8.9 Varjutus ......................................................................................................................... 23 3.8.10 Maavaravaru ................................................................................................................. 25 3.8.11 Jäätmeteke .................................................................................................................... 25 3.8.12 Kliimamuutused ............................................................................................................ 26 3.8.13 Side ................................................................................................................................ 26 3.8.14 Avariiolukordade vältimine ........................................................................................... 26 3.9 Kokkuvõte.............................................................................................................................. 27 4 Keskkonnaseire vajadus ...................................................................................................... 27 5 Detailplaneeringu elluviimine .............................................................................................. 29 6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena) ......................................... 30 Üldjoonis 1:30000 Kruntimise joonis 1:7000 Positsioon 1 põhijoonis 1:2000 Positsioon 2 põhijoonis 1:2000 Positsioon 3 põhijoonis 1:2000 Positsioon 4 põhijoonis 1:2000 Positsioonide 5 ja Pos 13 põhijoonis 1:2000 Positsioon 8 põhijoonis 1:2000 Kehtna vald, AB Artes Terræ 3 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering Positsioon 9 põhijoonis 1:2000 Positsioon 10 põhijoonis 1:2000 Positsioon 12 põhijoonis 1:2000 7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena) Lisa 1. Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH) Lisa 2. Fotomontaažid 4 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Kehtna valla üldplaneeringuga on määratud põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide arendamiseks. Käesolev detailplaneering selgitab välja arendusalal T4 tuulepargi rajamise võimalikkuse ja määrab täp- sed tingimused ehitamiseks. Kehtna Vallavolikogu 18.10.2023. a otsusega nr 1-2/119 on algatati Kehtna vallas Rõue, Hiie, Põllu, Haakla ja Vastja külade alal tuulepargi detailplaneering (edaspidi ka DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Planeeringu eesmärk on selgitada välja üldplaneeringuga ettenähtud pers- pektiivsele tuuleenergia alale T4 „Hiie taastuvenergiapark“ tuulepargi (sh tuuleenergia tootmine, päi- keseenergia tootmine ning elektrienergia salvestamine) rajamise võimalikkus tingimusel, et tagatakse keskkonna- ja elukeskkonnatingimuste ning omandipõhiõiguse proportsionaalne kaitse. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus 618 ha suurusel alal kuni üheksa elektrituuliku, ühe ala- jaama ning kuni kahe akutehnoloogial töötava energiasalvesti rajamiseks. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamiseks. Käsitletav tuuleenergia arendusala kattub kogu ulatuses Kehtna valla üldplaneeringus esitatud tuu- leenergia arendusalaga T4 ja selle laiendusega. Skeem 1. Detailplaneeringu ala ja paiknemine (planeeringuala suurus 618 ha). 2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega 2.1 Riiklikud arengudokumendid Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega ma- jandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks Kehtna vald, AB Artes Terræ 5 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võr- reldes 1990. a heitetasemega. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi- misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%. Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähenda- mise 8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK)1 üldeesmärgiks on, et Eesti energiamajandus ta- gab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja aitab kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Arengukavas säilitatakse taastuvelektri 100% ambitsioon lõpptarbimisest säilib ning on turupõhine, mis tähendab, et see saavutatakse siis kui tehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurent- sivõimelised. 2030. aastaks ei ole arengukava kohaselt võimalik ja majanduslikult mõistlik seda ees- märki saavutada. Aastaks 2035 näeb arengukava maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust ette 1300–1800 MW ulatuses. Kavandatav Kehtna valla arendusala T4 tuulepark täidaks üheksa elekt- rituuliku korral 7 MW (63 MW) elektrituulikute korral 4-5 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks olulise panusega taastuvenergia eesmärgi täitmise suunas. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suuren- dada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemi- seks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks klii- mamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumen- tidega. 2.2 Raplamaa arengustrateegia 2035+2 Raplamaa arengustrateegia 2035+ seab eesmärgiks hajutatuma taastuvatel ressurssidel põhineva energiatootmise süsteemi ja targa elektrivõrgu. Üldistatuna tähendab see energiatootmise hajutamist erinevate tootmisüksuste vahel ning elektritarbimise juhitavuse suurendamist. Hajatootmise areng juba toimub Raplamaal. Peamiselt veavad seda päikeseparkide arendajad. Tuuleparke hetkeseisuga Raplamaal ei ole, Märjamaa vallas on algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide ka- vandamiseks. Tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad on ette nähtud Kehtna ja Rapla valla üldplaneeringutes, Kohila valla üldplaneeringu kohaselt tuuleparke rajada ei saa. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Raplamaa arengustrateegiaga. 2.3 Raplamaa omavalitsuste ühine energia- ja kliimakava3 Raplamaa omavalitsuste ühine energia- ja kliimakava energeetika eesmärgi osas on viide Raplamaa arengustrateegiale. Lisaks on välja toodud, et lähtuvalt Raplamaa arengustrateegiast ning riiklikust energiamajanduse arengukavast on taastuvenergia, samuti elektrienergia lõpptarbimise, osakaalu sihttase 50% lõpptarbimisest 2030. aastaks. Kava käsitleb ka elektrienergia salvestamist, kuid ei anna otseseid juhiseid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Raplamaa omavalitsuste ühine energia- ja klii- makavaga. 1 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava 2 https://rol.raplamaa.ee/wp-content/uploads/2023/10/Arengukava_2035_versioon-231017.pdf 3 https://rol.raplamaa.ee/wp-content/uploads/2023/06/Rapla-maakonna-kliima-ja-energiakava.pdf 6 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 2.4 Rapla maakonnaplaneering 2030+4 Rapla maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole Rapla maakonda üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ette nähtud tuulikuparkide rajamist. Tuuleressursi vähesuse tõttu maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei kavandata. Rapla maakonnas on potentsiaali arendada biomassi ja -gaasitoormel (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidul, turbal ja päikeseener- gial töötavat energiatootmist. Tuulikute rajamist puudutavad planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis ning kooskõlastada kõik vastavad detailplanee- ringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitus- loa eelnõu või ehitamise teatis; kõik üle 45 m kõrguste ehitiste detailplaneeringud ja ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiameti (endise Lennuameti)- ja Politsei- ja Piirivalveametiga. Tuulikute rajamisel arvestada väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kasutustingimustega. Tuulikute rajamise tingimused määrata üldplaneeringuga või detailplaneeringuga, arvestada elanik- konda mõjutavate teguritega (müra, varjustus), rakendada vastavaid leevendusmeetmeid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Rapla maakonnaplaneeringuga. Eraldi märki- mist väärib, et maakonnaplaneeringu tegemise ajast on asjaolud muutunud: tehnoloogia areng (suu- remad rootorid ja suuremad tornid) on kaasa toonud ka mandri-Eestis märkimisväärse tuuleressursi rakendatavuse ja suurema tootlikkuse; aastatetagune riigikaitseline piirang on uute radarite ehitamise tõttu oluliselt vähenenud. 2.5 Kehtna valla üldplaneering Kehtna valla üldplaneering on kehtestatud Kehtna Vallavolikogu 20.06.2023. a otsusega nr 1-2/91. Kehtna valla üldplaneeringuga on ette nähtud põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide arendami- seks, kus tuuleparkide rajamise võimalikkus ja täpsed tingimused selguvad detailplaneeringute ning nende raames läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Põhimõtteliselt sobivate ala- dega piirnevad laiendusalad, kus on tuulepargi ehitamine võimalik juhul, kui maaomanik on esitanud tahteavalduse oma elamule rakenduva 1000 m puhvri vähendamiseks ning alale ei rakendu teisi üldplaneeringu koostamisel kasutatud tuuleenergeetika kavandamist välistavaid puhvreid. Nii sobivad alad kui ka laiendusalad on põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute ka- vandamiseks. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutamise võimalused selguvad detailplaneeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetse(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt kavandatud uued elamud vms) ja asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti. Tuuleparkide, üksikute tuulikute ja väiketuulikute kavandamisel tuleb arvestada asja- ja ajakohaste uuringute, juhenddokumentide ning alusandmetega. Väljaspool tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid võib kaaluda tuuleparkide raja- mise võimalikkust kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või muu hetkel kehtiva õigusraamistiku ko- hase planeeringuga. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Kehtna valla üldplaneeringuga seatud taastuvenergee- tika kavandamiseks seatud tingimusi ning konkreetsete parameetritega planeeringulahendus on keh- tiva üldplaneeringu elluviimine. 4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/rapla-maakonnaplaneering-2030/ Kehtna vald, AB Artes Terræ 7 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 3 Planeerimislahendus Detailplaneeringuga määratakse: ▪ krundid; ▪ krundi hoonestusalad; ▪ krundi ehitusõigus; ▪ detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht; ▪ ehitise ehituslikud tingimused; ▪ liikluskorralduse põhimõtted; ▪ müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi taga- vad nõuded; ▪ servituutide seadmise vajadus. 3.1 Kruntideks jaotamine Planeeringulahendus näeb ette igale elektrituulikule ja liitumisalajaamale eraldiseisva(d) ehitusõigu- sega krundi(d). Teiste rajatiste (salvestusjaam, veevõtukoht, maakaabel jms) maa-alale krunti ei mää- ratud. Planeeritud krundid ja nende ehitusõigus on esitatud tuulepargi kruntimise joonisel ja vastava krundi põhijoonisel. Kruntide moodustamisel olid aluseks järgmised põhimõtted: ▪ järgiti elektrituulikute optimaalset paigutust teineteise suhtes; ▪ kehtivaid riiklikke kitsendusi; ▪ krundi suurus valiti selliselt, et geoloogilisest, logistilisest või tuuleoludest tulenevalt võib ehi- tusprojektis olla vajalik elektrituuliku asukohta märgitud hoonestusala piires korrigeerida; ▪ detailplaneeringus on alajaama ja selle juurde kuuluva salvestusjaama püstitamiseks esitatud kaks alternatiivset asukohta. Planeeringualale võib püstitada ühe alajaama Pos 8 või Pos 13- le. Uue katastriüksuse moodustamisel ei pea detailplaneeringus määratud krundi piiridest lähtuma, kui pärast katastriüksuse moodustamist on detailplaneeringus määratud ehitusõigus endisel kujul elluvii- dav. Näiteks, kui elektrituuliku labade paiknemine naaberkinnistul tagatakse õhuservituudiga (ehitus- õigus on elluviidav), ei ole vaja moodustada labade alusele alale detailplaneeringus kujutatud krundi alusel uut maaüksust. 3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kuni üheksa elektrituuliku, ühe alajaama ning kuni kahe akutehnoloogial töötava energiasalvesti rajamiseks. Elektrituulikule ja alajaamale on määratud hoo- nestusala, mille piires võib projekteerimisel elektrituuliku või alajaama asukohta täpsustada võttes ar- vesse detailplaneeringus esitatud muid tingimusi. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koos- tamiseks. Krundi ehitusõigus on esitatud joonistel, krundi ehitusõigusega on määratud: ▪ krundi sihtotstarve; ▪ krundi suurim lubatud hoonete arv (alajaama krundile on lubatud püstitada hoone); ▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute (PlanSi kohane olulise avaliku huviga rajatis) arv; ▪ krundi suurim lubatud hoonete ehitisalune pind (kui krundile planeeritakse hoonet); ▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute ehitisalune pind; ▪ krundi suurim lubatud hoonete kõrgus (kui krundile planeeritakse hoonet); ▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute kõrgus. Ehitiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. 8 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 Elektrituulikut võib ehitada ainult selleks määratud hoonestusala piires, kusjuures laba projektsioon maapinnale peab jääma igas võimalikus asendis hoonestusala piiresse. Krundil Pos 9 on määratud lisa- tingimusega hoonestusalale – sellele on elektrituuliku ehitamine võimalik siis, kui Saku-Nõmme maaüksuse omanik on täpselt määratlenud uue elamu asukoha ning sellest tagatakse üldplaneeringu kohane kaugus 1000 m või kui maaüksuse omanik on loobunud uue elamu ehitamisest. Energiasalves- tit võib ehitada joonisel esitatud energiasalvesti alale, energiasalvesti ala ei ole hoonestusala. 3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine Elektrituulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsetavad juurdepääsuteed elektrituulikuteni. Planeeritav tuuleparki läbib Veise jõgi, mis jaotab tuulepargi juurdepääsu mõistes kuue elektrituuli- kuga lõuna- ja kolme elektrituulikuga põhjaosaks. Mõlemate tuulepargi osade juurdepääs tagatakse olemasolevalt Hiie – Vastja (2921010) kohalikult teelt. Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimali- kud tee ja montaažiplatsi alad (mõningal juhul alternatiivne paigutus, kuna hoonestusala võimaldab elektrituuliku asukohta nihutada), mida on lubatud tuulepargi projekteerimisel täpsustada. Kõigi krun- tideni on planeeritud kuni 10 m laiune tee ning montaažiplatsi kujutatud suurus on esitatud teatava varuga ja selliselt, et sellel oleks võimalik erinevate tehnoloogiatega elektrituuliku püstitamine. Tegelik montaažiplatside suurus, teede laiused ja pöörangute ulatused täpsustatakse tuulepargi projekteeri- misel. Montaažiplatside ja teede kavandamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatava ala pindala on väiksem. Juurdepääsuteede ja montaažiplatside asukohtade täpsustamisel arvestada: ▪ elektrituuliku täpsustatud asukohaga; ▪ elektrituuliku tüübist tulenevate vajadustega (pöörangute raadiused, montaažiplatsi suurus ja asetus); ▪ inventeeritud tundliku taimestikuga alasid. Kuna osa elektrituulikud kavandatakse teedele lähemale kui 1,5 × (torni kõrgus + rootori läbimõõt), mis on käsitletav maksimaalse jäätükkide kandumise ohualana, siis võimaliku ohu vältimiseks tuleb elektrituulikutele, mille ohutsooni jääb avalikult juurdepääsetav tee, paigaldada jäätumisvastane süs- teem või: ▪ projekteerimisel määrata elektrituulikute lähialal ohutsoon, koostada seal tegutsemiseks juhi- sed (jäätumise ohu korral võib osutuda vajalikuks ohualale jäävate teede ajutine sulgemine ja märgistamine vastavate ohust hoiatavate siltidega); ▪ konkreetse elektrituuliku või mitme lähestikku paikneva elektrituuliku ohutsoonis tähistada ohutsoon koos selgitusega, milles oht seisneb. Ehitatavate elektrituulikute detailid on eeldatavalt vaja tuua Paldiski sadamast. Teekonna pikkuseks sadamast tuulepargi alale kujuneb ca 100 km. Transpordiameti avaldatud info kohased olemasolevad eriveoteede koridorid tuulepargini ei vii ning joonis 1-l esitatud marsruut tuleb veoste täpsemate ko- handada see suurveoste transportimiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamise kohustus on tulene- valt PlanS § 131 lõikest 1 planeeringu koostamise korraldajal või huvitatud isikul. Kõik teede ümbere- hitamisega ja täiendava liikluse korraldamisega seotud kulutused on arendaja kohustus, Transpordia- met ega kohalik omavalitsus ei võta seoses sellega endale täiendavaid rahalisi kohustusi. Ehitusaegsete liiklusmõjude vähendamiseks tuleb koostada ja kooskõlastada detailne liikluskorraldus- kava, määrata raskeveokitele kindlad marsruudid, vajadusel piirata vedusid tipptundidel ning raken- dada ajutisi liiklusohutusmeetmeid. Enne ehituse algust tuleb fikseerida kasutatavate kohalike teede Kehtna vald, AB Artes Terræ 9 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering seisukord ning ehituse käigus tagada teede regulaarne puhastamine, tolmutõrje ning vajadusel ajutine tugevdamine. Vajadusel tuleb rakendada rataste pesu süsteeme, et vältida avalike teede määrdumist. Tuulepargi rajamisest ja käitamisest tulenevad teede kahjustused ja seisundi halvenemine tuleb likvi- deerida tuulepargi rajaja poolt koos sellekohaste kulude kandmisega. Samuti tuleb ehituslubade and- misel tähelepanu pöörata ehitusaegse liiklusohutuse ja teede korrashoiu tagamisele, seades vastavad tingimused tuulepargi rajajale. Joonis 1. Marsruut eriveoteelt. 10 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 Planeeringuala asub Pärnu lennuvälja miinimumsektori (MSA) alas ja tõstab selle kõrgust 200 jala võrra (2000 ft -> 2200 ft). Ehitusloa menetluse käigus tuleb Transpordiameti ja arendaja vahel kokku leppida, et ehitustegevuse alustamisest teavitatakse ette vähemalt paar kuud, et Transpordiamet saaks uue- neva aeronavigatsioonilise info õigeaegselt ära muuta. 3.4 Elektri- ja sideliinid Tuulepargi kavandatud liitumispunkt elektri põhivõrguga on kavandatud olemasolevasse Kehtna ala- jaama (vt joonis 2). Kõik tuulepargi toimimiseks vajalikud elektriühendused tuleb teha maakaabelliini- dega. Tuulepargi ja põhivõrgu vahelise ühenduse tagamiseks on kaks varianti. Esimese ja eelistatuma lahendusega püstitatakse tuulepargi liitumiseks vajalik alajaam projekteerimistingimuste alusel välja- poole planeeringuala, Kehtna 110 kV alajaama kõrvale. Sellisel juhul planeeringualale alajaama ei ole vaja püstitada ning ühendus tuulepargist Kehtna alajaama kõrvale rajatavasse uude alajaama toimub 3-4 paralleelse 33 kV maakaabliga. Teise variandiga püstitatakse ühele planeeritud alajaama krundile (Pos 8 või Pos 13) 110/33 kV alajaam koos 33 kV jaotlaga. Elektrituulikud ühendatakse tuulepargi sisese alajaamaga pingel 33 kV ning rajatakse 110 kV maakaabelliin kuni Kehtna olemasoleva alajaamani. Täpne elektriühenduse tehniline lahendus töötatakse välja projekteerimisel. Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimalik maakaabelliinide paiknemine. Täpne maakaabelliinide lahendus pannakse paika projekteerimisel järgides käesolevas planeeringus esitatud tingimusi ja kesk- konnameetmeid. Projekteerimisel tuleb arvestada: ▪ põhivõrguga liitumise täpseid tingimusi; ▪ alajaama täpsustunud asukohaga (Pos 8 või Pos 13); ▪ elektrituulikute paigutusega määratud hoonestusalas; ▪ et, kohalik omavalitsus võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele (tuuleparki elektri põhivõrguga ühendavale maakaablile) väljastada eraldiseisvad projekteerimistingimused. Elektri- ja sideliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele. Si- dekaablite paigutamisel eelistada võimalusel elektriühendustega paralleelseid trasse. Kaabli täpne kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee valdajaga projekteerimise käigus. Maakaabli paigaldamise tingimuste juures on oluline paigaldada need võimalusel teede serva ja sellisele sügavusele maa sisse, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas metsamaterjali ladustamine. Kaabelliini ehitamiseks vajaliku ala ulatuses (nii tuulepargisiseste kui põhivõrgu ühen- duste) kooskõlastatakse projekt maa valdajaga. RMK poolt hallatavate maade puhul tuleb projekteeri- mise käigus kokku leppida tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas metsamaterjali ladustamine, metsa kuivendamine jms. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigi- teega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõu- ded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Väljaspool planeeringuala võrguühenduste kavandamisel tuleb vältida maakaabli trassi asukohana: ▪ püsielupaikade esinemisalasid; ▪ kaitsealasid; ▪ metsa vääriselupaikasid; ▪ loodusdirektiivi metsaelupaikasid; ▪ I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohtasid. Poollooduslike koosluste, sh loodusdirektiivi niiduelupaikade ning III kategooria kaitsealuste tai- meliikide kasvukohtade läbimise vajaduse korral taastada haljastus kaabli rajamise järgselt ehitus- tegevuse käigus samalt alalt eemaldatud mulla ning murukamara abil; Kehtna vald, AB Artes Terræ 11 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering ▪ vältida kaabli koridori jaoks raiet ning raadamist lindude pesitsusperioodi 15.03-30.07. Metsise elupaikade alal ja EELISesse kantud metsise elupaikade piirist 100 m raadiuses on kaabli raja- misega seotud ehitustegevus keelatud ajavahemikus 01.03–15.05 alates 1,5 tundi enne päikeseloojan- gut kuni kella 10:00-ni hommikul. Kaabelliini kavandamisel tuleb Muinsuskaitseameti kaardistatud arheoloogiatundlikel aladel ehituste- gevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku arheoloogilise kultuurkihi olemasolule. Planee- ringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt Muinsus- kaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskait- seametile. Joonis 2. Tuulepargi võimaliku elektriühenduse paiknemine. 3.5 Ehitise ehituslikud tingimused Kasutada uusi töökorras elektrituulikuid. Tuulepargi omanikul tuleb tagada elektrituulikute hooldus lähtuvalt elektrituuliku tootja hooldusnõuetele. 3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad Elektrituulikute põlengud on suhteliselt harvaesinevad, kuid erinevad allikad pakuvad, et igal aastal süttib 1 elektrituulik vahemikus 2000 kuni 15000 elektrituuliku kohta5. Aja jooksul on tehnoloogiline areng elektrituulikute tuleohutust oluliselt parandanud, kuid põlengut ei saa kindlasti pidada välista- tuks. Elektrituulikute suurim tuleoht valitseb elektrituuliku gondliosas, kus paikneb suur hulk mehaanilisi ja elektrilisi süsteeme. Kuna gondel asub maapinnast ca 190 m kõrgusel, siis tavapäraste pääste- ja kus- tutusvahenditega ei ole sellisel kõrgusel tööde teostamine võimalik. Elektrituuliku põlengu korral on eesmärgiks tagada ohutusperimeeter elektrituuliku kokkuvarisemist silmas pidades ja vältida tule 5 https://www.windsystemsmag.com/turbines-and-fire-risk/ 12 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 edasist levikut maastikule. Tulekustutusvee olemasolu on ennekõike vajalik elektrituuliku langevate põlevate osiste kustutamiseks ja maastikupõlengu tekkimise takistamiseks. Elektrituulikute tuleohutuse tagamisel arvestada järgmiste tingimustega: ▪ elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse tu- lekustutussüsteemiga; ▪ Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik juurdepääs ehitistele ja olulistele seadmetele; ▪ tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu- ja/või avariiolukordade lahendamiseks. Igast elektrituulikust tuletõrje veevõtukohani tuleb tagada kuni kolme kilomeetri pikkune tee. Planee- ringuala veevarustuse tagamiseks on ette nähtud Räägu-Tõnise 2 maaüksusel paikneva tiigi rekonst- rueerimine nõuetele vastavaks veevõtukohaks ning uute veevõtukohtade rajamine Tuksi ja Jussi maaüksustele. Projekteerimisel on koostöös Päästeameti ja maaomanikuga lubatud planeeritud veevõtukoha asu- kohta muuta. Tuletõrje veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema teenin- dustee ääres ja sellele peab olema 15 m raadiusega mahasõit ja piisava kandevõimega manööver- dusplats mõõtmetega 12x12 m. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui tu- letõrje veevõtukoht projekteeritakse elektrituulikule lähemale kui elektrituuliku kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks olema võimalik kasutada teist tuletõrje veevõtukohta, mis on kolme kilomeetri ulatuses. 3.7 Servituutide seadmise vajadus Tuulepargi ja seda teenindava taristu elluviimiseks on vajalik erinevate asjaõiguslike kokkulepete sõl- mimine. Tuulepargi ja seda teenindava taristu rajamiseks vajalikus asjaõiguslikud kokkulepped peavad olema sõlmitud enne ehitusloa taotluse esitamist. Detailplaneeringuga antakse võimalikud juurdepää- suservituudi vajadusega maaüksused tuginedes planeeringus esitatud juurdepääsude lahendusele. Juurdepääsuservituutide täpne vajadus ja ulatus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ka- tastriüksused mille võib olla planeeringulahenduse elluviimiseks vajalik juurdepääsuservituudi sead- mine on esitatud Tabel 1. Juurdepääsuservituudi võimaliku vajadusega maaüksused. Aadress Katastritunnus Asvi 29202:004:1363 Ilmatuma-Jaani 29202:004:0341 Räägu-Kubja 29202:004:0440 Uudla-Hanso 29202:004:1164 Jussi 29202:004:0125 Uudla-Hanso 29202:004:1165 Kõrtsi-Matsi 29202:004:1127 Kärusauna 29202:004:0126 Kokamardi 29202:004:0912 Tuksi 29202:004:1148 Suureloigu 29202:005:0142 Kehtna vald, AB Artes Terræ 13 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering Ilmatuma-Jaani 29202:004:0342 Ojamäe 29202:004:0089 Ületee 29202:004:1172 Kalju 29202:004:1146 Kuna maakaabelliinide paiknemine selgub projekteerimisel ning need on omandit vähem piiravamad siis detailplaneeringus ei anta võimalikku servituudivajadusega maaüksuste nimekirja. Kuna maakaa- belliini paigutatakse valdavalt tuulepargi juurdepääsuteede servadesse, siis suurel määral on puutu- musi samade maaüksustega, mis on esitatud tabel 1-s. 3.8 Keskkonnatingimused Tuulepargi ehitamiseks kohased täiendavad eespool esitamata tingimused on esitatud allpool mõju- valdkondade kaupa. Joonistel on tugiinfona esitatud looduskaitselise piiranguga ala ja objektid eraldi leppemärgiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda muu hulgas riiklikest looduskaitselistest piirangutest. 3.8.1 Taimestik Planeeringulahenduse koostamisel arvestati taimestiku inventuuri alusel määratud kõrge ökoloogilise väärtusega alasid, sh kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ning taristu paigutati võimalikult suurel määra neist aladest väljapoole. Samuti paigutati ligipääsuteed ja taristu võimalusel olemasolevatele teedele, kraavipervedele jms inimmõjutustega aladele, et mõjusid taimestikule vähendada. Edasisel tuulepargi kavandamisel tuleb: ▪ võimalikult suurel määral vältida ehitustegevust taimestiku inventuuri alusel määratud kõrge ökoloogilise väärtusega aladel (tingimust ei ole asjakohane arvestada juhtudel kus vastav koos- lus on juba hävinud või selle osas lageraie luba antud). Lisaks sellele, et neile ei tohiks püstitada tuulikuid, peaks ka teenindusteed kavandama nii, et nad ei läheks läbi elupaikade ega ka lä- hestikku paiknevate elupaikade vahelt läbi; ▪ arvestada kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade paiknemisega ning kasvukohti võimalusel säilitada. Ehitusaladel esineb üksikuid taimeisendeid, mille kasvukohti ei ole võimalik säilitada. Kaitstavate taimeliikide esinemisaladel ehitamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg-tes 7 ja 8 seatud isendikaitse nõuetega. Juhul kui ei ole võimalik ehitustegevust kait- sealuse taimeliigi kasvukohas vältida, siis tuleb teostada taimede ümberasustamine lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ nõuetest. Kasvukohtade säilimist võib ehitustegevuse eelselt täiendava inventuuriga täpsus- tada (arvestades, et käesoleva KSH ja reaalse ehitustegevuse vahele võib jääda mitmeid aas- taid ning kasvukohtade säilimist mõjutab ka metsamajandus); ▪ eelistada olemasoleva maaparandussüsteemi säilitamist võimalikult praegusel kujul ja mini- meerida uute kuivendussüsteemide rajamist. Olemasolevate truupide asukohad tuleb säili- tada. Uute teede rajamisel projekteerida olemasolevatele vooluveekogudele (sh kraavidele) piisava läbimõõduga truubid, et vältida uute liigniiskete või -kuivade alade teket; ▪ hoida soovituslikult avatuna soojumika kasvukohti, mis on hiljutiste soometsade raiumisel tek- kinud. 3.8.2 Linnustik Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel: ▪ maksimaalselt säilitada II ja III kategooria liikide elupaiku. Arendusalal raadamisel II või III ka- tegooria linnuliigi (näiteks, rähnilised, hiireviu, kakulised jne) elupaigas tuleb tagada 14 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 hävinud/kahjustatud elupaiga pindalaga võrdse üle 70-aastase metsa pindala (leevendusala) säilimine. Leevendusala leida eelistatult joonis 3-l esitatud leevendusmeetme alal (planeerin- guala elektrituulikute vaba lõunaosa) või selle lähipiirkonnas ja säilimisena saab käsitleda kaitse alla võtmist või lepingulist kohustust ala majandamiseks püsimetsana. Eelnevast lähtu- valt on määratud, ala (must täpitus) millele ehitades on vajalik leevendusala säilitamine joonis 3 kohases leevendusmeetme alal või lähipiirkonnas sama pindala ulatuses, mis määratakse raadatavaks. Kuna leevendusala suurus sõltub raadatavast alast, siis tuleb selle suurus määrata projekteerimisel koos projektlahendusega. Koos ehitusloa taotlusega tuleb esitada ka vastava maaomaniku, kelle maale leevendusala tuleb, nõusolek leevendusala tegemiseks ja metsa ma- jandamiseks vastaval viisil; ▪ lindude pesitsusrahu tagamiseks ei tohi teha metsade raiet ja raadamist 15.03-30.07, mürarik- kaid ehitustöid (vaiade rammimine vms eriti kõrge müratasemega ehitustegevus) ei tohi teha häirimise vähendamiseks 15.04-30.06; ▪ vajalik on tagada valmidus video vms juhtimissüsteemi paigaldamiseks seadistamiseks mini- meerimaks must-toonekurgede hukkumisriski, juhul kui enne ehitusloa väljastamist elektrituu- likust 5 km raadiuses taasasustatakse must-toonekure pesa; ▪ Vastja väike-konnakotka elupaiga (KLO9137766) osas tuvastati olulise hukkumisriski võimalus tuulepargi rajamisel tuulikute positsioonide 4, 8, 9, 10 ja 12 osas (st tuulikupositsioonid, mis on kas 2 km raadiuses pesast või telemeetria andmetel sagedaste läbilendudega aladel) . Hukkumisriski minimeerimiseks tuleb: ▫ jätkata Vastja väike-konnakotka (KLO9137766) saatjauuringut. Pesitsushooaja tervi- kandmete alusel teostada ehitusloa taotlemise etapiks kodupiirkonna tuumala paik- nemise hindamine ja sellega seonduv hukkumiski hindamine, mille alusel töötada välja täpsustatud meetmed antud tuulepargis väike-konnakotka hukkumisriski hoidmiseks alla 0,0075% liigi pesitsusasurkonna sigivate isendite arvust (alla 0,075 isendi aastas)6; ▫ hukkumisriski minimeerimiseks tuleb kasutada kaamera-,radar- vm tuvastustehnoloo- gial lindude tuvastussüsteemi, mille puhul elektrituulikute juhtimissüsteemi abil aeg- lustatakse kuni peatamiseni elektrituulik vastava sihtliigiks oleva linnu lähenemisel elektrituulikule. Kasutada tuleb süsteemi, mis on tõendatud efektiivsusega väike-kon- nakotka tuvastamisel ja jälgimisel. Arvestada tuleb nii tuvastussüsteemi kui ka elektri- tuulikumudeli valikul reaktsiooniaja piisavusega tagamaks piisav aeg väike-konnakotka tuvastamise ja elektrituuliku aeglustamise jaoks. Tuvastussüsteemi kasutamisel tuleb selle puhul tagada ühtlasi toimivus sihtliikide kaljukotkas ja must-toonekurg puhul; ▫ tuuliku pos 9 kavandamisel haritavale maale tuleb arvestada vajadusega ümbritseval põllumassiivil (põllumassiivide registri mõistes, vt joonis 4) kevadise harimise ja sügi- sese põllukultuuride koristuse ajal tuulik ettevaatusabinõuna seisata harimise ajaks. Põllutööd meelitavad kohale linde, sh röövlinde, kelle puhul esineb kõrgendatud huk- kumisrisk. Seiskamismeetmed rakendatakse alates põllumajandustööde algusest kuni vähemalt 48 tundi pärast põllumajandustööde lõppu, vastavalt päikesetõusust päike- seloojanguni7; ▫ elektrituulikute pos 9, 10 ja 12 puhul tuleb arvestada, et juhul kui Vastja konnakotka elupaigast idas paiknevate toitumisalade kasutus püsib ka pesitsusperioodi alguskuu- del sarnane 2025. hooaja lõpus kogutud andmetega, siis ei pruugi olla antud elektri- tuulikute puhul hukkumisriski hoidmine tehniliste lahendustega piisavalt väike. Samuti 6 Kui ehitusloa taotlemise etapiks on kujundatud teistsugune hukkumisriski lävendisoovitus, siis järgida seda. 7 Meede on tõhusalt kasutatav Saksamaa tuuleparkides. Wulfert, K., Vaut, L., Lau, M., Köstermeyer, H., Blew, J. & Engel, E. 2025. Artenschutz und rechtliche Neuregelungen zum Windenergieausbau an Land Kehtna vald, AB Artes Terræ 15 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering võib tihe elektrituulikute peatamise vajadus tekitada tehnilisi probleeme. Seega tuleb antud elektrituulikute pos 9, 10 ja 12 puhul arvestada vajadusega seisata elektrituuli- kud väike-konnakotka aktiivsusperioodiks (maksimaalselt 15. juulist 1. septembrini) päevasel ajal. Piirangu vajadus ja kestvus selgitatakse välja täisaasta saatjaandmete analüüsi alusel. Joonis 3. Leevendusmeetme rakendamise ala. Juhul, kui järelseire alusel esineb oluline keskkonnamõju ja seega ka täiendavate meetmete rakenda- mise vajadus ja kui meede on tehniliselt võimalik, tuleb: ▪ sügisesel randaalimisel, silo tegemisel või vilja koristamisel on soovitav elektrituulikud seisata põllutööde tegemise ajaks, et vältida kulliliste kokkupõrkeid elektrituuliku labadega sel ajal. 16 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 Meetme rakendamise kaugus elektrituulikutest tuleb määrata seireandmete alusel. Seire alu- sel tuleb kaaluda meetme vajadust haritavale maale kavandatava tuuliku positsioon 5 puhul; ▪ haneliste massrännete päevadel on soovitatav elektrituulikud peatada. Tegu on üle-Eestilise soovitusega, mille rakendamine oleks võimalik vastava seiresüsteemi (nt ilmaradaritel basee- ruva) ja teavitussüsteemi tekkimisel; ▪ arendusala paikneb must-toonekurgede jaoks olulise piirkonna naabruses ja seetõttu on soo- vituslik tuulepargi arendamisel rakendada leevendus- või hüvitusmeetmetena loodusväär- tuste seisundi parandamiseks järgmist tegevust: viia läbi 15 km raadiuses olevate oluliste, kuid maaparanduse käigus tugevalt muudetud toitumisveekogude ülemjooksudel nende veeko- gude inventuur, koostatakse meetmekava nende seisundi parandamiseks, kooskõlastatakse see Keskkonnaametiga ja viiakse see kava ellu vähemal ühel olulisel vooluveekogul; ▪ kasutada elektrituulikutel ohutumaid tulesid, et vähendada elektrituulikute atraktiivsust öösel rändavatele linnuliikidele. Kasutada tuleks katkendlikke või vilkuvaid rohelisi või valgeid tule- sid, mis vähendavad öiste rändurite kokkupõrkeriski 50–70%. Mida pikem on valgussähvatuste vahe, seda vähem meelitab objekt linde enda poole. Parimaks lahenduseks linnustiku vaates oleks lennuohutustulede välja lülitamine perioodideks, mil õhusõidukeid ei lähene. Meede ei ole käesoleval ajal kehtiva lennuohutuse regulatsiooni alusel võimalik, kuid juhul kui see peaks muutuma võimalikuks, siis on soovitav seda rakendada. Kehtna vald, AB Artes Terræ 17 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering Joonis 4. Tuuliku seiskamise vajadus põllumassiivil. 3.8.3 Nahkhiired Planeeringus on elektrituulikud kavandatud suurematest nahkhiirte koondumispaikadest eemale. Nahkhiirte hukkumise vältimiseks tuleb rakendada nahkhiirte kaitse abinõud nende aktiivsusperioo- diks kõigi metsas või metsaservades paiknevate tuulikute puhul (st kõik peale positsioon 9). Perioodil 1 juuni – 31 august päikeseloojangust päikese tõusuni tuleb elektrituulikud seisata, kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 6 m/s8, õhutemperatuur on > 5°C 9 ja sademeid ei esine. Meede vähendab nahkhiirte hukkumisriski perioodil, kui nahkhiirte jahitava putukad tõusevad kõrgele ja nii kasvab nahkhiirtel oht labadega kokku põrgata. Piirangut võib täpsustada täiendavatest uuringutest tulenevate teadmiste alusel ehitusloa menetluses või järelseire andmete alusel. Alternatiivina võib elektrituulikutel kasutada radar/ultraheli vms detektoritel põhinevate seadmete ja elektrituulikute juhtimissüsteemi lahendusi, mis võimaldavad elektrituulikud peatada nahkhiirte esinemisel elektrituuliku labade töötsoonis. 3.8.4 Rohevõrgustik Tuulepargi lõunaosa paikneb rohevõrgustiku koridoril. Tuulepargi kavandamisel on arvestatud, et Ve- lise jõe kallastel rohevõrgustiku toimimiseks säiliks 500 m laiune takistuste vaba koridor. Lisaks on elektrituuliku gruppide vahele jäetud piisavad vahemaad, et vähendada müra levikut maastikul ning soodustada ulukite liikumist erinevate elupaikade vahel. Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel: ▪ üldjuhul vältida rohevõrgustiku aladel raadamist. Kuna tuulepargi rajamisel ei ole see täielikult võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida. Elektrituulikute montaažiplatside projekteerimisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt kasutada ära juurdepääsuteid platside osana); ▪ vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist mõjutamist. Juhul, kui see on möö- dapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid (nt kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavan- dada need viisil, mis võimaldavad neil toimida ka kahepaiksete sigimisveekogudena. Samas ei tohi selliseid kahepaiksetele sobivaid veekogusid rajada lähemale kui 200 m elektrituulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist elektrituulikute juurde. Juhul kui peaks olema möödapääs- matu kahepaiksete sigimisveekogusid mõjutada, peab see toimuma ajal, mil isendid ei ole konkreetsete veekogudega seotud (st vältida sigimis- ja talvitusperioodi); ▪ maa-alasid kuivendada ainult vältimatult vajalikus ulatuses ning tegevuse käigus tuleb kuiven- dusrajatistesse integreerida leevendusrajatisi nii elurikkuse tõstmiseks kui ka veereostuse väl- timiseks; ▪ kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st ehituse- tapi algul) leitud sipelgate kuhilpesad teisaldada. Enne raadamist tuleb ehitusaladele jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks. Kuklaste pesade ko- limiseks peab olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav (mitte kohustuslik) on seda teha spet- sialisti juhendamisel. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel 8 Tuule kiiruse mõõtmiseks on elektrituulikud varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud elektrituuliku torni peale gondli kõrgusele. Planeerin- gus on eeldatud, et piirangu järgimiseks kasutatakse gondli kõrgusel mõõdetavaid tuuleandmeid. 9 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlus¬väljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m kõr- gusel maa¬pinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest https://www.il- mateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/ 18 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 suhteliselt vähe. Sobilik ajavahemik pesade teisaldamiseks on aprillist juulini, et sipelgad jõuak- sid talvitumiseks valmistuda. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata ja transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kae- vatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles ja meede on tõhus. 3.8.5 Mõju põhjaveele Vundamendisüvendite rajamise mõju põhja- ja pinnavee režiimile jääb tagasihoidlikuks ja ajutiseks. Siiski on soovitav rajada vundamendid kuival ajal, sest põhjaveetaseme madalseisu ajal on väljapum- batava vee kogus oluliselt väiksem. Vundamendisüviste avatuna hoidmise aega on soovitatav mini- meerida. Ka on koormus kuivendussüsteemile suurvee ajal niigi suur ja kraavid võivad olla vett täis, mistõttu ei ole võimalik vett ära juhtida. Edasisel projekteerimisel tuleb alal teostada ehitusgeoloogi- line uuring, mille tulemustest tuleb lähtuda elektrituulikutele sobiliku vundamendilahenduse valimisel. Kui tekib vajadus põhjavee ümberjuhtimiseks on vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 12). Vaivundamendi kasutamisel tuleb tagada, et kogu puuraugu diameeter valatakse täis betooni või ka- sutada rammimismeetodit, mille käigus vai surutakse otse maasse ilma puurimata. Tagada tuleb, et vaivundamendi rajamisel ei tekitataks ohtu pinnavee sattumiseks põhjaveekihtidesse ega põhjaveekih- tide segunemiseks. Planeeringualale tohib paigaldada uusi Eestis kehtivatele seadme ohutuse nõuetele vastavaid elektri- tuulikuid jt tehnoseadmeid. Vedelkemikaale sisaldavad seadmete osad peavad oleva varustatud asja- kohaste lekete tuvastamise ja vältimise süsteemidega (nt nivooandurid, lekkevannid, topeltkestad). Tagada tuleb seadmete nõuetekohane hooldus kogu seadmete eluea jooksul. Ehitusprojekti osana tuleb koostada keskkonnajuhtimiskava ja seda ehitustegevuse perioodil järgida. Keskkonnajuhtimiskava võib täpsustada lähtuvalt projektist, kuid asjakohane on põhjavee kaitse osas järgida järgmisi põhimõtteid: ▪ ehitustegevuse käigus kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid. Ehitusmasinate tehnilist seisukorda hinnatakse iga tööpäeva alguses ja hooldatakse korrapäraselt, kinni pidades töö- ohutus- ja keskkonnanõuetest, et vältida juhuslikke lekkeid ja reostusohtu; ▪ ehitusmasina juhil peab olema kütuse- ja õlilekete likvideerimise oskus ning ligipääs vastavale teabele (enne ehitustööde teostamist) ja varustusele. Lekkeohu ilmnemisel rakendatakse ko- heselt vajalikud meetmed reostuse vältimiseks; ▪ tööobjektil/-alal peab olemas vajalik varustus reostuse korral selle leviku tõkestamiseks (reos- tusaine tõkestamiseks poomid, absorbent); ▪ kui ehitusmasinate tankimine toimub objektil, hoitakse kütust nõuetekohaselt märgistatud so- bilikes mahutites ja järgides ohutusnõudeid. Tankimist välditakse ekstreemsete ilmastikutingi- muste (nt paduvihm) ajal; ▪ ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakat- tega pindadel. Ajutised kütuse ja õlide käitlemiskohad ning ehituseks vajalike masinate parki- miskohad asuvad ehitusmeeskonna poolt kinnitatud sobivatel aladel; ▪ betoonimikserite pesemine toimub ainult objektijuhi poolt ettenäidatud vastava ettevalmistu- sega alal, kuhu on võimalik jätta ka pumba puhastamisel tekkinud betoonijäätmed; ▪ kui toimub õli, kütuse vms vedelkemikaali mahavalgumine/leke või avastatakse reostus sh vi- suaalselt/lõhna järgi, tuleb esmajärjekorras takistada selle levimist keskkonda, kogudes kemi- kaal kokku ja puhastades saastunud pinnast. Väikesed kogused tuleb imada inertse Kehtna vald, AB Artes Terræ 19 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering absorbendiga, näiteks liiva, silikageeli, happelise või universaalse siduja või saepuruga. Suure- mad kogused tuleb mehaaniliselt kokku koguda, näiteks pumbates, ning paigutada sobivatesse suletud jäätmeanumatesse ning anda üle käitlemiseks vastavale ettevõttele. Reostuse avastaja peab viivitamatult teatama otsest juhti või objektijuhti. Juhul kui esineb kahtlus, et tegemist on vastavalt keskkonnavastutuse seaduses sätestatud keskkonnakahjuga (oluline ebasoodne mõju keskkonnale, § 2), on objektijuht kohustatud teavitama Keskkonnaametit, sh esitama Keskkonnaametile kõik vajalikud andmed vastavalt keskkonnakahju ja kahju ohtu puudutavate andmete loetelu määruse alusel. Vajadusel teavitatakse Päästeametit. Päästeameti saabumi- sel juhatada neid reostuse asukoha juurde ja osutada päästeteenistusele võimalikku kaasabi. 3.8.6 Mõju pinnaveele Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel: ▪ tagada maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus ning tegevusega ei tohi muuta vee- režiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel. Vajadusel tuleb kavandada kuivendussüs- teemide osade ümbertõstmine, täiendamine vms. Kõik tegevused maaparandussüsteemidega tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. Nii alternatiiv I kui II korral paikneb üks elektrituu- liku positsioonidest Tammealuse1 eesvoolul. Võimalusel (eelistatult) tuleb elektrituuliku asu- koht kavandada eesvoolu säilitades ehk elektrituuliku positsioon kraaviga kattuvalt alalt ära nihutada. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb antud piirkonnas kuivendusvõrk ümber projektee- rida viisil mis tagab selle toimivuse, kuid kraavi asukoht muudetakse; ▪ vooluveekogusid (sh kuivenduskraave) ületavate teede jt rajatiste projekteerimisel ja rajamisel tagada pinnavee vaba liikumine ka kõrgvee perioodil ehk truupide hüdroloogilistele tingimus- tele vastav suuruse määramine. Vee ärajuhtimise projektid koos leevendavate meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija poolt; ▪ ehitusaegse vee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavas ehitusprojektis. Heljumi ja suuremate osakeste jõudmist eesvoolu saab takistada ja vähendada spetsiaalselt rajatud settebasseinides või vahetult kuivenduskraavides, sinna rajatud tammide või laienduste abil. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ning parimast võimalikust tehnoloogiast, kasutada ka antud valdkonnas olemasolevaid praktilisi kogemusi ja lahendusi. Kui tuulepargia- ladel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud), et vähendada heljumi sissekannet; ▪ tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul vee- kogul tuleb registreerida veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuna (veeseadus § 196 lg 1 ja lg 2 p 4); ▪ ehitusprojekti osana tuleb koostada keskkonnajuhtimiskava ja seda ehitustegevuse perioodil järgida. Keskkonnajuhtimiskava võib täpsustada lähtuvalt projektist, kuid asjakohane on pin- navee kaitse osas järgida järgmisi põhimõtteid (osaliselt ühtivad pinnavee kaitse meetmed põhjavee kaitse meetmetega ja korduvaid meetmeid uuesti ei esitata): ▫ kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogu ehituskeeluvööndi ulatusse. Väljakaevatava pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks veekogudesse; ▫ vältida veekogu kallastel veekaitsevööndi ulatuses sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga; ▫ ehitustööde ajal ehitusmasinad parkida, tankida ja hooldada ainult selleks ettenähtud kõvakattega platsidel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva 20 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhja- ja pinnavee kaitsmiseks meetmed, nt ehitustööde perioodiks kindlustada par- kimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alu- sega, et vältida lekkeid pinna- ja põhjavette; ▫ ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parki- miskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinnavette. 3.8.7 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuu- lepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, mille alusel mää- ratakse ehituslikud lahendused. Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste ehitusala- dega. Mõju pinnasele võib seega pidada mitteoluliseks, kui rakendatakse allpool esitatud meetmeid. Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel: ▪ ehitustöödel kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõi- dukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda; ▪ kooritav kasvupinnas võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Põllumaadel laotada väljakaevatav kasvupinnas ümbritsevale põllumajandusmaale. Kui kohapealne taaska- sutus ei ole võimalik siis käidelda pinnas vastavalt kehtivale regulatsioonile tagades maksimaal- selt selle taaskasutus; ▪ väljakaevatava pinnase sobivuse korral ehitusmaterjalina kasutamiseks tagada selle maksi- maalne taaskasutus ehitusobjektidel; ▪ pinnasetööde lõppedes ehitustegevusest mõjutatud ala heakorrastada; ▪ on asjakohane ehitusaegsete liikumisteede läbimõeldud planeerimine, vajadusel ajutiste pin- nast kaitsvate lahenduste kasutamine ning ehitustööde järgne pinnase taastamine (sh vajadu- sel kobestamine) aladel, mis ei jää püsirajatiste alla. Täpsem ehitustööde korraldus määratakse tööprojektis; ▪ jälgida, et väärtuslikule põllumajandusmaale jääva juurdepääsutee puhul, et oleks tagatud ma- hasõidu võimalused põlluharimiseks. 3.8.8 Müra ja vibratsioon Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud müratund- likku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse (vt joonis 5). Müra suurus ja levik sõltub elektrituu- liku mudelist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute arvust, nende paiknemisest ning maastikust – KSH läbiviimisel on leitud erinevate elektrituulikute kohased müra leviku ulatused, mis on kujutatud planeeringu üldjoonisel. Projekteerimisel tuleb lähtuvalt projekteeritud elektrituulikutest ja salvestus- jaama(de)st täpsustada müra leviku ulatus ja lähtuda määruse alusel rakenduvatest piirangutest. Ka- sutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute müratundlike hoonete lubatavust piirkonda. Tuulepargi edasi- sel käitlemisel tuleb tagada müra vastavus kehtivatele normidele, planeeringu koostamise hetkel on kehtivad asjakohased normid määratud järgmiste määrustega: ▪ keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mü- rataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; ▪ sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutu- sele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“; ▪ sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutu- sega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“. Kehtna vald, AB Artes Terræ 21 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering Müra leviku osas tuleb: ▪ elektrituulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras elektrituulikuid; ▪ tuulepargi omanikul tagada, et elamute õuealadel ei ületaks müratase tööstusmüra öist siht- väärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult notariaalse kokkuleppe (servituudi) olema- solul. Planeeringu koostamisel läbiviidud modelleerimine näitab, et müraservituudi seadmine võib olla vajalik Kokamardi (29301:001:0688) ja Hansu (29202:004:0019) elamuga kinnistutele. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud; ▪ juhul kui soovitakse kasutada osadel elektrituulikupositsioonidel käesolevas KSH aruandes hin- natud elektrituuliku mudelist kõrgema helivõimsustasemega mudelit või teistes töötamiskom- binatsioonides, ehitusloa taotlusel tuulepargi arendajal esitada mürahinnang, milles näida- takse kasutada soovitatava elektrituuliku mudeli ja töörežiimi korral vastavus müra normtase- metele; ▪ elektrituulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, jälgida elektrituu- liku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Elektrituuliku tootjad garanteerivad elektrituuliku tehni- lises dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui elektrituulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Elektrituulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on tehnili- selt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase; ▪ tagada, et ehitusaegne müra ei tohi ületada: ▫ atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; ▫ sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja inf- raheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. ▪ mürarikkaid statsionaarseid ehitustöid, nagu pinnasetööd, vundamendi rajamine või muud sa- malaadsed tegevused, ei teostata öisel perioodil (kell 22.00–07.00), välja arvatud vältimatu vajaduse korral ning eelneva kooskõlastuse alusel. Tuuliku komponentide transport öisel ajal on lubatud, kui see tuleneb eriveoste liiklusohutuse ja logistika eripärast. Sellisel juhul tuleb rakendada häiringu vähendamise meetmeid, sealhulgas sobiva marsruudi valikut, kiiruse pii- ramist tundlikes lõikudes ning kohalike elanike eelnevat teavitamist; ▪ salvestusjaamade osas esineb erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mis erinevad müraallikate ar- vult ja helivõimsustasemelt. Seega tuleb salvestusjaama täpsema mudeli ja helivõimsustaseme selgumisel ehitusloa taotlusel esitada mürahinnang. Mürahinnangus arvestada ka müra koos- mõjuga teiste allikatega (elektrituulikud, alajaamad). Ehitusloa taotlusel tuleb näidata müra- hinnanguga elamualadel müra normtasemete tagamine, sh vajadusel müra tõkestavate meet- mete rakendamine. Planeering jätab akupanga kruntidele õiguse rajada müratõkkeid (vall või sein) ja erinevaid tehnilisi lahendusi ning asukohtasid. 22 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 Joonis 5. Modelleeritud müra normtasemed. 3.8.9 Varjutus Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 tunni varjutust summaarselt aastas või üle 30 minuti päevas) tuleb elamualadel vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ai- nult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Häirival tasemel varjutuse esinemisel tuleb kavandada Kehtna vald, AB Artes Terræ 23 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering häiriva varjutuse vältimise meetmed või seada elamu suhtes varjutuse talumise servituut tabel 2-s esi- tatud elamuga maaüksustele. Tabel 2. Elamuga maaüksused, millel on võimalik häiriva varjutuse (üle 30 min/päevas või üle 8 h/a) teke. Katastritunnus Aadress 29201:001:0507 Jussisauna 29202:004:0019 Hansu 29202:004:0030 Kalda 29202:004:0791 Niuga 29202:004:0821 Mõisamaa 29202:004:0981 Rõueveski 29202:004:1092 Saku-Nõmme 29202:004:1092 Saku-Nõmme projekteeritav 29202:004:1143 Raidmetsa 29202:004:1231 Videviku 29202:004:1301 Otsa 29202:005:0085 Kinksu 29202:005:0116 Kooli 29202:005:0117 Nõmme-Põlma 29202:005:0696 Pihlanurme 29202:005:0760 Lepiku-Madise 29202:005:0960 Keldrimäe 29202:005:1121 Karjatse 29202:005:1299 Uuetoa 29202:005:1330 Väljaotsa 29202:005:1440 Videviku 29301:001:0134 Koidu 29301:001:0186 Metsaveere 29301:001:0187 Toametsa 29301:001:0496 Suitsu 29301:001:0688 Kokamardi 29301:001:0718 Mäepitsi Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on kaks võimalust: ▪ rajada varjutusest mõjutatud elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb istutada kas laiem riba kiirekasvulist lehtpuud (näiteks pajude perekonnast) või kasutada igihaljaid liike ühekordse ribana (kiirema kasvu ja suurema kõrgusvajaduse korral elupuu või väiksema kõrgusvajaduse korral kuusk vms). Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuule- pargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool tuuleparki huvitatud 24 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga; ▪ kasutada elektrituulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja elektrituuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varju- tuse esinemise ajaks elektrituuliku töö peatada juhul kui summaarne aastane varjutus hakkab ületama 8 tundi või summaarne päevane kestvus 30 minutit päevas. Piirangute kava välja töö- tamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt: ▫ siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna keskpunkti; ▫ väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel; Kui reaalselt ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid elektrituulikuid kui planeeringulahenduse var- jutuse modelleerimisel arvestati10, siis on lubatav elektrituulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse modelleerimine valitud elektrituuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui mo- delleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik. Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava elektrituulikumudeli andmed ja sellele vastav var- jutustaseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega, mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava elektrituulikumudeli kasutamisel varjutuse häiringutaseme ületamise vältimises tundlikel aladel. 3.8.10 Maavaravaru Kavandatud elektrituulikute ning neid teenindava taristu läheduses puuduvad maavarade registris11 arvel olevad maardlad, mistõttu ei mõjuta tuulepargi rajamine otseselt maavarade kaevandamist ole- masolevatest maardlatest. Samuti ei jää põhivõrguga liitumispunkti ja tuulepargi vahelisele alale maardlaid, mis võiksid mõjutada liitumisühenduse rajamist. Kavandatava ehitustegevusega kaasneb olulises mahus maavarade kasutamine. Ehitusmaavarasid tu- leb kasutada säästvalt. Tehnoloogilisel sobivusel tuleb kasutada looduslike ehitusmaavarasid asenda- vana ringlussevõtuks sobivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid. Põhivõrgu ühenduse trassikoridorid kavandada võimalusel väljaspoole maardlate esinemisalasid. Juhul kui see on siiski vajalik, siis tuleb arvestada, et tegevus nõuab Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekut. Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaa alale elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini rajamise korral on vajalik saada nõusolek keskkonnaloa omajalt. 3.8.11 Jäätmeteke Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist kesk- konnamõju juhul kui järgitakse järgmisi meetmeid: ▪ nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke väl- timise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel 10 Arvestati 280 m tipukõrguse ja 175 m rootori diameetriga elektrituulikuid. 11 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html Kehtna vald, AB Artes Terræ 25 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lek- kekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega; ▪ vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel või- malusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav ra- kendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale; ▪ jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kor- dus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu; ▪ tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimali- kult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tu- leb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest; ▪ avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järele- valvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideeri- mine; ▪ tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik lam- mutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda. 3.8.12 Kliimamuutused Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elekt- rienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eraldu- vate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuu- tuste pidurdamisele. Samas siiski kaasneb tuulepargi rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide kahjus- tamine. Sellest lähtuvalt tuleb minimeerida täiendavat kuivendamist ning mulla koorimist teostada ai- nult kohtades kus see on ehitustegevuseks vältimatult vajalik. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase ko- haliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Riiklikus plaanis maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete väl- jatöötamisel tuleb neid tuulepargi rajamisel rakendada. 3.8.13 Side Häiringu tekkimisel on võimalik mõju vähendada tugevdades piirkonna sidemastide võrgustikku. Üld- juhul peetakse probleemseks kui elektrituulik on mobiilimastile lähemalt kui 500 m, mida antud juhul ei esine. 3.8.14 Avariiolukordade vältimine Vajadusel (juhul kui elektrituulikutes kasutatakse õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale) tuleb elektrituulikutesse paigaldada sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks. Tuulepargi valdaja peab tagama pideva elektrituulikute korrasoleku monitooringu ning hoolduste toi- mimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma olemasolu vältel ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Ehitise ohutuse tagamise eest vastutab selle oma- nik. Salvestusseadmete ohutuse tagamiseks on oluline kasutada sertifitseeritud tootja akusid, kasuta toi- mivat ülepinge- ja temperatuurikaitset, piisavat ventilatsiooni ning viia regulaarselt läbi 26 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 visuaalkontrolle (tuvastamaks paisumist, lõhn, pragusid- või vedeliku jälgi). Akuseadmed tuleb paigal- dada vett läbilaskmatule materjalile (betoonplaat, konteiner vms) ning sademete eest kaitstult. 3.9 Kokkuvõte Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli hinnata Kehtna valla üldplaneeringus määratud tuuleener- gia arendusalal T4 tuulepargi rajamise võimalikkust ning määrata selleks vajalikud ehitus- ja keskkon- natingimused. Planeeringuga on määratud ehitusõigus kuni üheksa elektrituuliku, ühe alajaama ning selle juurde kuuluva energiasalvesti(te) rajamiseks ning kavandatud tuulepargi toimimiseks vajalikud juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja muud rajatised. Planeeringu koostamisel kaaluti ühelt poolt taastuvenergia tootmise suurendamisega seotud avalikku huvi, sealhulgas riiklikest ja piirkondlikest arengudokumentidest tulenevaid kliima- ja energiapoliitika eesmärke, ning teiselt poolt kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid looduskeskkonnale, elukesk- konnale ja olemasolevale maakasutusele. Planeeringu menetluses viidi läbi keskkonna uuringud, kesk- konnamõju strateegiline hindamine ning kaasati avalikkust ja asjakohaseid asutusi. Menetluse käigus esitatud arvamusi kaaluti planeeringulahenduse kujundamisel ning neid arvestati ulatuses, milles need olid kooskõlas planeeringu eesmärkide, keskkonnatingimuste ja ruumilise arengu põhimõtetega. Kaalutlusprotsessi tulemusena kujundati planeeringulahendus, milles taastuvenergia arendamise ees- märk on tasakaalustatud keskkonnakaitseliste ja elukeskkonna kaitse vajadustega. Planeeringuga on seatud tingimused, mis käsitlevad muu hulgas müra ja varjutuse mõju, linnustiku ja nahkhiirte kaitset, rohevõrgustiku toimimist, vee- ja pinnasekaitset ning ehitustegevuse korraldamist. Samuti on ette näh- tud leevendus- ja seiremeetmed, mis võimaldavad kavandatava tegevuse mõju jälgida ning vajaduse korral rakendada täiendavaid meetmeid keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Detailplaneering ei anna arendajale automaatset õigust ehitustegevuseks, vaid planeeringu seletuskir- jas ja joonistel esitatud tingimused moodustavad tervikliku raamistikku tuulepargi projekteerimiseks, ehitamiseks ja käitlemiseks. Kavandatava arenduse elluviimine on lubatav üksnes planeeringus ja sel- lele tuginevates ehitusprojektides seatud tingimusi ning keskkonnanõudeid järgides. Nende tingimuste järgimisel on võimalik tagada, et kavandatav arendus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju keskkonnale ega elukeskkonnale ning on kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega. Seetõttu on planeeringu koostamise käigus tehtud kaalutlusotsuse tulemusena jõutud järeldusele, et planeeringulahendus on seatud tingimusi järgides elluviidav ning võimaldab ühitada taastuvenergia arendamise eesmärgid keskkonna ja kohaliku elukeskkonna kaitsega. 4 Keskkonnaseire vajadus Vajalik on järelseire ning selle tulemuste põhjal peab olema võimalik muuta käitise tegevuslubade tin- gimusi või seada täiendavaid piiranguid, kui see on vajalik keskkonnamõju vältimiseks või vähendami- seks. Järelseire teostamise täpsed metoodikad tuleb kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga, sest aja jooksul võivad teadmised seire metoodika osas muutuda või täpsustuda. Seega on lubatav kasutada ka järgnevalt kirjeldatust teistsuguseid seire metoodikaid kui need tagavad vähemalt samaväärselt jä- relseire eesmärki. Planeeringu elluviimisel on vajadus teha keskkonnaalast seiret järgnevalt: 1. teostada linnustiku inventuur kasutades planeeringu koostamise alusuuringus kasutatud me- toodikaga võrreldavat loendusmetoodikat (teostada linnustiku punktloendus, rähniliste, laa- nepüü ja kanakulli peibutus) sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava aren- dusala elektrituulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist (esimene kord peale Kehtna vald, AB Artes Terræ 27 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering elektrituulikute käivitumist ja teine kord 5 aasta möödumisel esimesest inventuurist). Loen- dusmetoodikate osas järgida Keskkonnaameti koostatud juhendit12; 2. teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega kahel aastal peale tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist vastavalt metoo- dikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös Kesk- konnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsus- tada; 3. jätkata tuleb väike-konnakotka saatjauuringut. Saatjauuringu alusel tuleb ehitusloa taotlemise ajaks teostada kodupiirkonna tuumala suurusel põhinev hukkumisriski hindamine ning töötada välja meetmed hukkumisriski minimeerimiseks; 4. selgitamaks püstitatud elektrituulikute mõju käsitiivalistele tuleb pärast elektrituulikute tööle rakendamist teostada nahkhiirte järelseiret. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate leevendusmeetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Järelseire käigus tuleb salvestada nahkhiiri nende aktiivsusperioodil, elektrituulikute rootorite tööraadiuse kõrgusel, kasutades selleks nahkhiirte automaaregistraatoreid. Andmete alusel on võimalik elektrituuli- kute tööaja piiranguid optimeerida ning võimalusel vähendada aega mil elektrituulikutel käivi- tuda ei lasta või vajadusel suurendada piirangut vältimaks olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 5. mürahinnangu kohaselt on oodata tuulepargist põhjustatud tööstusmüra öist sihtväärtust üle- tavat mürataset järgmiste maaüksuste elamualadel: Kokamardi ja Hansu (mõõtmist võib teos- tada ühises mõõtepunktis). Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada antud elamute õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja hinnata vastavust tööstusmüra piirväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele; 6. juhul kui osutub, et elamualadel ületatakse müra talumisservituudiga määratud väärtusi, siis tuleb tuulepargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi müra vähendamiseks (nt elektri- tuulikute piiramine öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi); 7. mürahinnangu kohaselt võivad Hansu ja Kokamardi elamute puhul tekkida madalsagedusliku müra normtaseme lähedased väärtused siseruumides sagedustel 50 ja 63 Hz. Tuulepargi val- mimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada madalsagedusliku müra mõõtmised nimetatud maaüksuste eluhoonete siseruumides. Madalsagedusliku müra mõõtmine toimub vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse dokumendiga. Juhul kui osutub, et elamu heliisolatsioon ei ole piisav tagamaks madalsagedusliku müra normtasemete vastavust siseruumides tuleb heliisolatsiooni parandada (tegu on tuulepargi omaniku kohustusega, mille elluviimiseks tuleb teha koostööd elamu omanikuga). Tagatud peavad olema madalsagedus- liku müra normtasemed siseruumides kogu madalsagedusliku müra sageduskõvera ulatuses; 8. KSH käigus teostatud varjutuse hinnangust ilmnes, et mitmetel elamualadel võib esineda häi- rival tasemel varjutust ja vajalik on varjutuse osas meetmete rakendamine. Häirival tasemel esineva varjutuse vältimist teostatakse tavapäraselt elektrituulikute juhtimissüsteemi abil jär- gides vajalikku elektrituulikute töötamisplaani (nn curtailment plan). Tuulepargi omanik on ko- hustatud säilitama elektrituulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis võimaldavad kontrollida 12 Drewitt, A. L., & Langston, R. H. (2008, June). Collision Effects of Wind-power Generators and Other Obsta- cles on Birds. Annals of the New York Academy of Sciences. 28 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 häirival tasemel esineva varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi oma- nik kohustatud andmeid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale. Kui seirest ilmneb soovimatu keskkonnamõju esinemine, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks. Seiret teostavad eksperdid peavad seire käigus tegema omapoolse ettepaneku olulise mõju piirväär- tuseks, millest alates on täiendavate meetmete rakendamine kohustuslik, seire tulemused ei saa jääda umbmäärasteks. Läbiviidava seire tulemustest lähtudes peab olema võimalik käitisele antavaid tege- vuslubasid muuta või neile lisatingimusi seada. Samuti on seire alusel võimalik seiret läbiviivate eks- pertide ettepanekul ja Keskkonnaameti nõusolekul planeeringuga kehtestatud keskkonnameetmeid leevendada või uuema teadmise alusel asendada. 5 Detailplaneeringu elluviimine Detailplaneering on aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projekti- dele. Planeeringu elluviimise etapid on esitatud allpool, tegevuste 1…10 puhul ei ole oluline ajaline järjekord, oluline on, et need oleksid tehtud enne tegevusele nr 11 asumist: 1. maakorraldustoimingud; 2. põhivõrgu valdajalt liitumistingimuste taotlemine; 3. põhivõrguga liitumiseks vajalike rajatiste püstitamiseks täiendavate tingimuste küsimine naa- beromavalitsusest, kui liitumispunkt asub naaberomavalitsuses; 4. Transpordiametilt nõuete taotlemine planeeringu elluviimiseks vajalike riigitee(de) lõikude õg- vendamiseks ja/või laiendamiseks, riigiteede ristmike (ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või laiendamiseks, ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks ja riigitee(de) kandevõime suurenda- miseks. Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale planeeringu elluviimisest tingitud uute teelõikude rajamise, riigiteede ümberehitamise või muude planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Arvestada, et kohalik omavalitsus kohalike teede omanikuna ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale planeeringu elluviimisest tingitud uute teelõikude rajamise, kohalike teede ümberehitamise või muude planeeringuga seotud raja- tiste väljaehitamise kohustust kui kohalike teede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub; 5. tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas vastavalt liitumistingimustele projek- teerimistingimuste taotlemine; 6. geodeetilised mõõdistustööd; 7. geoloogilised uuringud; 8. projekteerimine, sh liikluskorraldus ja teede ümber ehitamine, muud vajalikud uuringud ja analüüsid. Projekteerimisest tulenev täiendav asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine; 9. asjaõiguslike kokkulepete tegemine maa omanikega. Ühegi maaomaniku maale ei saa ehitada omamata selleks maaomaniku nõusolekut. Kõik ehitusprojektid peavad olema kooskõlastatud maa omanikuga. Riigimaa kasutusse andmine toimub Riigivaraseaduses ja Metsaseaduses sä- testatud korras; 10. ehitusloa menetluse käigus tuleb Transpordiameti ja arendaja vahel kokku leppida, et ehitus- tegevuse alustamisest teavitatakse ette vähemalt paar kuud, et Transpordiamet saaks uue- neva aeronavigatsioonilise info õigeaegselt ära muuta; Kehtna vald, AB Artes Terræ 29 / 31 24069DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 11. ehituslubade taotlemine ja väljastamine. Projektikohane elluviimine, st ehitamine ja muu te- gevus sh kõigi planeeringus ja ehitusprojektis määratud tingimuste kohaselt. Lähtuvalt projek- teeritud elektrituulikutest täpsustada projekteerimisel müratundliku ehitise keeluala piir; 12. enne ehitustegevuse alustamist peavad ristumiskohad ja teed olema ehitatud selliseks, et ehi- tustegevust oleks võimalik korraldada vastavalt eelnevatele punktides 8 ja 9 nimetatud pro- jektidele ja kokkulepetele; 13. hiljemalt enne viimasele elektrituulikule kasutusloa taotlemist peavad eelnevates punktides 8 ja 9 ette nähtud teede ajutised ümberehitused olema likvideeritud; 14. kasutuslubade taotlemine. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra arvutus- liku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute müratundlike hoonete lubatavust piirkonda; 15. kasutuslubade väljastamine; 16. seire ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus; 17. vajadusel logide esitamine ajaliste ja ilmastikuga seotud olude ning isendi lähenemisega seo- tud peatamisnõude täitmise kohta. Planeeritud krundi ehitusõiguse realiseerib krundi omanik ja/või valdaja. Ehitustegevust rahastab krundi omanik ja/või valdaja. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik ja/või valdaja kokku- leppel tehnovõrke haldava ettevõttega. Enne hoonete või rajatiste kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vasta- valt ehitusseadustikule. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju. Võimalik ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada koheselt ja õiglaselt. 6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena) Planeeringu joonisteks on allpool esitatud joonised, mis on esitatud eraldi failidena/joonistena. Üldjoonis 1:30000 Kruntimise joonis 1:7000 Positsioon 1 põhijoonis 1:2000 Positsioon 2 põhijoonis 1:2000 Positsioon 3 põhijoonis 1:2000 Positsioon 4 põhijoonis 1:2000 Positsioonide 5 ja Pos 13 põhijoonis 1:2000 Positsioon 8 põhijoonis 1:2000 Positsioon 9 põhijoonis 1:2000 Positsioon 10 põhijoonis 1:2000 Positsioon 12 põhijoonis 1:2000 30 / 31 Kehtna vald, AB Artes Terræ Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneering 24069DP3 7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena) Allolevad nimetatud lisad on esitatud eraldi failidena/köidetena. Lisa 1. Kehtna valla tuuleenergia arendusala T4 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH) Lisa 2. Fotomontaažid Kehtna vald, AB Artes Terræ 31 / 31   Kehtna Vallavalitsus Teie 18.08.2026 nr 7-6/2023/1740-190 [email protected] Pargi tn 2 Meie 17.09.2026 nr 7.2-1/26/23613-13 79001, Rapla maakond, Kehtna vald, Kehtna alevik Hiie taastuvenergiapargi (T4 tuuleala) detailplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kehtna valla Hiie taastuvenergiapargi (T4 tuuleala) detailplaneeringu (edaspidi planeering) ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule. Planeeringu eesmärgiks on arendusalal T4 tuulepargi rajamise võimalikkuse väljaselgitamine ja täpsete ehitustingimuste määramine. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. 3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: Planeeringu seletuskiri, 1 fail Planeeringu üldjoonis 58581095, [email protected] 2 (2)