Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu- Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1-3/21/409 kehtivuse pikendamine

KORRALDUS 21.09.2021 nr 1.1-3/21/409 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks Transpordiamet algatas 02.06.2021. a projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu– Keila lõik km 34,0-38,0 ning Keila lõunapoolne ümbersõit paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 72701:002:0552; 19801:012:0209; 9801:001:3650; 19801:001:4435; 19801:001:2651; 19801:012:0587; 29601:001:0404; 29501:011:0061; 19801:012:0092; 72701:003:0059) Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa ja Valingu külades, Harku vallas Tutermaa ja Kumna külades, Lääne-Harju vallas Ohtu külas ning Keila linnas. Projekti eesmärk on: - Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee kavandamine; - Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1 ristlõikega maanteena Tallinna ringtee ja riigitee 11371 Keila–Ohtu vahelises lõigus; - Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamine koos Keila põhjapoolsele ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel; - Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha kavandamine ja selle kokkuviimine Tallinna ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega. Samuti on projekti eesmärk projekteeritavate teelõikude ulatuse ja asukoha täpsustamine, põhimaantee toimimiseks vajalike teede ja rajatiste asukohtade täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine ning liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ja liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus jne). Projektlahendus koostatakse nelja lõiguna, mis on eraldiseisvalt realiseeritavad, kuna lõikude väljaehitus toimub etappidena ja erinevatel aegadel. Esimeses etapis rajatakse riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 maantee.  2 Projekteerimistingimused menetletakse eskiislahenduse alusel (Roadplan OÜ, töö nr P20106). Eskiislahendusega on võimalik tutvuda lingil: https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimused > Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Katastritunnus Kinnisasja nimi Aruvälja-Metsa 72701:003:0191 Aavokati 19801:012:0249 Allika 19801:012:0325 Allikmaa 19801:012:0326 Antoni 72701:003:0164 Aruvälja-Põllu 72701:002:0701 Aruvälja-Võsa 72701:002:0703 Aukamäe 29501:011:0190 Eha 72701:003:0135 Kaldaotsa 19801:001:3591 Kalgi 72701:001:1355 Kangru 19801:012:0033 Kangru 19801:012:0032 Keila kirikumõis 19801:012:0267 Keila metskond 269 29501:011:0293 Keila metskond 292 19801:001:2513 Keila metskond 293 19801:001:2514 Kiisa 19801:012:0137 Kiisa 19801:012:0138 Kiisa 19801:012:0139  3 Kopli 29501:011:0033 Korvi kalmistu 19801:012:0108 Kotkasule 19801:012:0960 Kraavi 29601:001:0386 Kureallika 19801:012:0400 Kuremäe 19801:012:0248 Leesi 72701:003:0133 Lillekopli 72701:001:2098 Lillevälja tee 2 72701:003:0409 Lillevälja tee 6 72701:003:0412 Lillevälja tee 8 72701:001:1087 Linnumäe 19801:012:0206 Linnumäe-I 19801:012:0207 Lohumäe 19801:001:2577 Lubjaahju 72701:001:1353 Luige 19801:012:0410 Mõisa 72701:003:0181 Mõisa 19801:012:0082 Mõisa 19801:012:0081 Mõisapõllu 19801:012:0083 Männiku 72701:003:0331 Männiku 72701:003:0332 Männiku tee 10 19801:012:0585 Pae 19801:012:0379 Pihelga 19801:001:3573 Piibelehe 72701:002:0999 Piimaka 19801:012:0430 Piiriäärse 29601:001:0389 Pikkmaa 72701:002:0629 Ristiku 29501:011:0221 Rumbergi 19801:012:0642 Sorvali 72701:002:0324 Suure-Kangru 19801:012:0034 Tagametsa 72701:003:0149 Tamme 72701:002:0825 Tammekivi 72701:002:0958 Tammetõru 72701:002:1361 Tammiste 72701:002:1055 Teelehe 19801:012:0620 Tiiu 72601:001:1359 Tutermaa tee 19801:012:0373 Tutermaa tee 37 19801:001:4434 Vana-Sepperi 19801:001:3572 Viivi 72601:001:1303  4 Väljaotsa 19801:012:0093 Ööbiku tee 1 72701:001:1356 Ööbiku tee 9 72701:003:0074 Ülase 72701:002:0827 Ülejõe tee 13 29601:001:0334 Ülejõe tee 2 29601:001:0108 Ülesõidu tn 43 29601:001:0388 Lisaks teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisest ja eskiislahenduse valmimisest kohalikes ajalehtedes (Keila Leht, Lääne-Harju valla leht, Saue Valdur), Harku valla ja Transpordiameti koduheleküljel ning korraldas eskiisprojekti tutvustamiseks MS Teams keskkonnas 15.06.2021. a avaliku arutelu. Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6). Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamise käigus esitatud tagasiside ja arvamuste alusel on eskiislahendusse sisse viidut muudatusi ja täpsustusi. Eskiislahendust on täiendatud Lillevälja tee elamugrupile täiendava jalgratta- ja jalgteelõigu kavandamisega. Kohalike omavalitsuste ja MTÜ- ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus arutelu tulemusena on Valingu ja Korvi bussipeatused viidud üle kavandatavale kogujateele ning algselt Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel viidud Tutermaa tee piirkonda, et võimaldada kergliiklejate pääs Valingu raudteejaama. Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab  5 Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 3. Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks Transpordiameti 04.05.2021 korraldus nr 1.1-3/21/149 projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,25-34,55 liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Projekteerimistingimused; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis projekteerimise osakonna juhtivinsener  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu– Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 72701:002:0552; 19801:012:0209; 19801:001:3650; 19801:001:4435; 19801:001:2651; 19801:012:0587; 29601:001:0404; 29501:011:0061; 19801:012:0092; 72701:003:0059 4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald Vanamõisa küla ja Valingu küla, Harku vald Tutermaa küla ja Kumna küla, Lääne-Harju vald Ohtu küla ning Keila linn Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1 ning täpsem esialgne paiknemine lisas 2.Eskiisjoonised. *Punktis 4.1 on toodud olemasolevate riigiteede katastriüksused. Era-, munitsipaal või muud riigiomandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigitee või selle koosseisu kuuluvad teed ja rajatised ja millest on eeldatavalt vaja maavõõrandust, on vastavalt tähistatud eskiisjoonistel (Lisa 2). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks veel täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Põhimaantee 11 Tallinna ringtee (E265) kuulub olukord rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku.  Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad 2020. aasta andmetel vahemikku 10 098 autot/ööpäevas kuni 10 902 autot ööpäevas, millest 7-9% moodustab raskeliiklus. Transpordiameti tellimusel koostab Roadplan OÜ riigitee 1 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigu ja Keila lõunapoolse ümbersõidu eelprojekti (töö nr P20106). Eelprojekti koostamise käigus on valminud I klassi maantee ja Keila lõunapoolse ümbersõidu eskiislahendus, mis on toodud lisas 2 „Eskiisjoonised“. Eskiis on koostatud Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete, eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja kitsendused) ja ulukiuuringu andmete alusel. 5.1.2. Projekti eesmärk - Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu– Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee kavandamine. - Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1 ristlõikega maanteena Tallinna ringtee ja riigitee 11371 Keila–Ohtu vahelises lõigus. - Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamine koos Keila põhjapoolsele ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel. - Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha kavandamine ja selle kokkuviimine Tallinna ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega. - Projekteeritavate teelõikude ulatuse ja asukoha täpsustamine, põhimaantee toimimiseks vajalike teede ja rajatiste asukohtade täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine. - Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus jne). - Projektlahendus projekteerida nelja lõiguna, eraldiseisvalt realiseeritavana, kuna lõikude realiseerimine toimub erinevatel aegadel. Esmalt on eesmärk realiseerida I etapina lõik 1 (riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2). - Projekteerimisel on aluseks Roadplan OÜ koostatud I klassi maantee ja Keila lõunapoolse ümbersõidu eskiislahendus, mis projekteerimise käigus täpsustub ja 2  täieneb. 5.1.3 Lubatud suurim Põhimaanteel 110 km/h, põhjendatud juhtudel madalam. sõidukiirus Keila lõunapoolsel ümbersõidul 80 km/h, põhjendatud juhtudel muu. 5.1.4 Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5 Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2, Keila lõunapoolsel ümbersõidul 1+1 5.1.6 Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. Sõidurada 5.2 Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1 Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, Keila linnas ka Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 5.2.2 Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 „Eskiisjoonised“ toodud teede ja rajatiste eskiislahendusest. Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti edasise koostamise käigus. 5.2.3 Projekteerida kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist, liiklussagedusest ja liikluse koosseisust. 5.2.4 Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine. 5.2.5 Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega. 5.2.6 Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.2.7 Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel (nt Alajaama tee) liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine ja meetmed lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. 5.3 Bussipeatused 5.3.1 Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine, vajadusel nihutades peatuste asukohti või viies peatused kõrval- ja kogujateedele. 5.3.2 Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus projekteeritakse. 5.3.3 Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4 Kergliiklusteed 5.4.1 Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda. 5.4.2 Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.3 Kergliiklustee laius 2,5 m, Saue ja Keila vahelises lõigus 3,0 m. Põhjendatud vajaduse ilmnemisel kaaluda muud laiust. 5.5 Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1 Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad, eritasandilised raudteeületused ning eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Rajatiste eeldatavad asukohad on esitatud eskiisjoonisel (Lisa 2). 3 5.5.2 Uued rajatised projekteerida kasutusajaga üldjuhul 100 aastat. 5.5.3 Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest. 5.6 Teevalgustus 5.6.1 Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“, üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate tunnelite valgustamine. 5.6.2 Vajadusel lahendada ehitusele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7 Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1 Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2 Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3 Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.7.4 Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.7.5 Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 5.8 Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1 Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2 Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3 Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu– Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1 Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2 Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10 EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. ☒ Hüdroloogilised uuringud ja Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus arvutused 5.11 MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. 4  ☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti juhendile „Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“. ☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad. ☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete võimalikud liikumisalad üle projekteeritava teelõigu ning määrata leevendavate meetmete rakendamise vajadus ja asukohad. 5.12 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Koostas: Elle Tamm, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem 2. Eskiisjoonised 5 Lisa 1. Projekteeritavate teelõikude asukohaskeem Projekteeritavad teelõigud 6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 Lisa 2. Eskiisjoonised (.pdf failina on nähtavad lingilt: https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimused > Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks) Lõigud 1, 2, 3, 4 terviklahendusena. I etapis realiseeritav lõik 1. 8 Lillevälja tee elamugruppi ühendav jalgratta- ja jalgtee. 9  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr 1 Maa-amet Edastatud eskiislahenduse joonise „Lõik 1 asendiskeem“ kohaselt on projektiga hõlmatud Põhjendus: Alus: EhS § 31 lg 4 p 1; kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa- Võtta kirjas toodu teadmiseks ja projektlahenduse koostamisel arvesse. RAS § 25, 26 amet:  Pihelga(katastritunnus 19801:001:3573), kinnisasjale on osaliselt kavandatud 2+2 Otsus: sõidurada. Kinnisasi on antudpõllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Valingu Mõis; 1. Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja Kiri 28.06.2021 nr  Tutermaa tee 37(katastritunnus 19801:001:4434), kinnisasjalõunaserva on kavandatud kaitsevööndi ulatus. 6-3/21/9924-2 jalgratta-ja jalgtee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile OÜ-le 2. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele Agrokeelva; tingimustele. Geodeetilise märgi teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass  Sorvali (katastritunnus 72701:002:0324), kinnisasja lõunaserva on kavandatud kogujatee või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale. ning jalgratta-ja jalgtee. 3. Koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise Edastatud joonise „Lõik 1-4 asendiskeem“ kohaselt on terviklahendusega hõlmatud lisaks ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus eelloetletud kinnisasjadele: ning 3 kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 10 lõikele 5 esitada  Lohumäe(katastritunnus19801:001:2577); kooskõlastamiseks Maa-ametile.  Vana-Sepperi (katastritunnus 19801:001:3572); 4. Pärast tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised.  Eha (katastritunnus 72701:003:0135); 5. Edastada projekt koos krundijaotuskava joonistega Maa-ametile  Leesi (katastritunnus 72701:003:0133); kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust ja kaasata Maa-amet ehitusloa  Ristiku (katastritunnus 29501:011:0221); menetlusse.  Lillekopli(katastritunnus 72701:001:2098). Lisaks on projektiga hõlmatud Viivi (katastritunnus 72601:001:1303), Piiriäärse(katastritunnus 29601:001:0389) ja Kraavi(katastritunnus 29601:001:0386) maaüksused, mis on kantud katastrisse, kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud. Palume riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamisel arvestada, et ehitusalasse jääb riigi kaitse all olev tihendusvõrgu geodeetiline märk 0505 (GPA ID 41467), sama märk on ka nivelleerimise I klassi märk. Geodeetilise märgi kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada oma asukohas ning kaitsta ehitustööde ajal. Kui projektlahendusega ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi Kord) § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse geodeetilise märgiga. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Kui projektiga on ettenähtud geodeetilise märgi teisaldamine, siis enne teisaldamist tuleb vastavalt Korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab Korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega 1  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis- ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa- ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul pärast geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist. Ehitusalasse jäävad veel kohaliku polügonomeetria võrgu geodeetilist märgid kaitsevööndiga 3 meetrit märgi tsentrist. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Koostöös kohaliku omavalitsusega palume arvestada projekti koostamise nimetatud geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise menetluse osas. Palume projekti lisada järgnevad tingimused: 1. Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja kaitsevööndi ulatus; 2. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele. Geodeetilise märgi teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale; 3. Koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning 3 kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile; 4. Pärast tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised. Palume arvestada Maa-ameti tingimustega riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamisel ning kaasata Maa-amet ehitusloa andmise menetlusse. Palume edastada põhiprojekt koos krundijaotuskava joonistega Maa- ametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust. 2 Põllumajandus- ja Eelnõus käsitletud tee ristub maaparandusehitise ühiseesvooluga (maaparandussüsteemi/ehitise Põhjendus: Võtta teadmiseks. Toiduamet kood 4109870020000/001) nimetusega Valingu peakraav ja maaparandussüsteemi KEILA, Alus: EhS § 31 lg 4 p 1; MM-1965-1 ehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610030090/001) eesvooluga ning Otsus: Tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Taotleda MaaParS § 50 lg 1 paikneb osaliselt drenaažiga kuivendatud maa-alal. drenaaži plaan. Esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile Projekti koostamisel peame vajalikuks tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine kooskõlastamiseks. Kiri 07.06.2021 nr tulenevalt maaparandusseaduse § 47 lg 1. Drenaaži plaani saab taotleda e-posti teel 6.2-2/27250 [email protected]. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. Tagada antud eesvoolu nõuetekohane toimimine (MaaParS § 47 ja § 48) 3 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseameti tingimused on järgmised: Põhjendus: Võtta teadmiseks ja arvesse kirja punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 esitatu 1. Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle kaitsevööndi ning kajastada asjakohane info projekti seletuskirjas. Alus: EhS § 31 lg 4 p 1; alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Punktis 4 välja toodud arheoloogiline eeluuring (meetod: maastikuseire, sh MuKS § 14, § 58 projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused metallidetektoriga ala kontrollimine) viiakse projekteerimise käigus läbi (MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning üldplaneeringu ja detailplaneeringu (põhiprojekti faasis) lõigul Valingu sõlmest Pihelga katastriüksuseni Kiri 22.07.2021 nr muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel (19801:001:3573), Pihelga kü kaasa arvatud. 5.1-17.6/1715 loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused, mis tuleb Otsus: Punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 esitatu võtta teadmiseks, arvestada sellega ning kanda projekti seletuskirja, soovitavalt eraldiseisva alapeatükina. kajastada asjakohane info projekti seletuskirjas. Põhiprojekti faasis viia läbi arheoloogiline eeluuring (meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala 2  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 2. Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse kontrollimine) lõigul Valingu sõlmest Pihelga katastriüksuseni ümbersõidu I etapis realiseeritavale lõigule ei jää Kultuurimälestiste registris olevaid (19801:001:3573), Pihelga kü kaasa arvatud. arheoloogiamälestisi ega nende kaitsevööndeid, küll aga esineb antud lõigul mitmeid teateid Punktis 4 toodu võtta arvesse osaliselt, teostada projektlahenduse koostamise juhuleidudest (registreeritud TÜ arheoloogiateadete andmebaasis). Ühtlasi ei ole välistatud, et käigus kinnismälestiste ja nende kaitsevööndi ulatuses arheoloogiline eeluuring projektialal võib leiduda seni teadmata arheoloogiapärandit, sest väljapoole olemasolevat Tallinna (meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala kontrollimine). ringteed planeeritud kõrvalmaantee on kavandatud muinas- ja keskajal tiheda asustusega alale. 3. Muinsuskaitse põhimõtete kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1). Muinsuskaitseseadus sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit (MuKS § 31 lg 1), kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute vajalikkuse (MuKS § 31 lg 2). 4. Et vähendada tõenäosust juhuslikult tööde käigus arheoloogilisele kultuurkihile sattumisele, millega kaasneksid planeerimata kulud ning muististe osaline hävimine enne leiust aru saamist, tuleb enne ehitustööde algust I etapis realiseeritaval lõigul läbi viia arheoloogiline eeluuring (meetod: maastikuseire, sh metallidetektoriga ala kontrollimine). 5. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Uuringu läbiviija peab Muinsuskaitseametit teavitama maastikuseirest ja esitama koos teatisega nõuetekohase uuringukava. 6. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised). 7. Kogu projektialal (sh Tallinn ringtee olemasolevast teetammist väljuvatel pinnasetöödel) tuleb olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise TTJA tutvus edastatud dokumentidega ning märgib, et vastuväited projekteerimistingimuste osas Otsus: Võtta teadmiseks. Järelevalve Amet puuduvad. Alus: EhS § 31 lg 4 p 1 e-kiri 13.07.2021 3  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Saue Vallavalitsus 1. Valingu raudteejaama juures on ettepanek teha lisaks üks jalgratta- ja jalgteelõik (punasega), Põhjendus: 1. Ettepanekut kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Soovitud siis ühendaks küla raudteejaamaga korrektselt ära. jalgratta- ja jalgtee lõiguga oleks teepikkus Valingu raudteepeatusesse ca 60 m e-kiri 02.07.2021 lühem kui mööda praegu olemasolevat jalgratta- ja jalgteed (370 m vs 430 m). Uue lõigu puhul peaksid kergliiklejad kõrvalmaantee teeületuseks ronima kõrgemale muldele (sh kõrvalmaantee 11117 ja raudteepeatuse parkla vahelise lõigu pikikalle oleks ca 6%). Samas olemasoleva jalgratta- ja jalgtee ning kõrvalmaantee ristumiskohta on planeeritud jalgratta- ja jalgtee tunnel, mis võimaldab mugavamalt pääsu raudteepeatusesse. 2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, Valingu bussipeatused projekteeritakse kavandatava kogujatee äärde ja põhimaanteele kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). 3. Lillevälja tee äärsete elamute ühendamiseks Saue linnaga (Välja teega) 2. Bussipeatuste osas oli viimasel arutelul jutt, et lähevad kogujatee äärde + Valingu jjt tunnel kavandatakse täiendav jalgratta- ja jalgtee lõik, mis viiakse kokku varasema tõstetakse Tutermaa tee juurde. projektlahendusega põhimaantee viadukti juures. 3. Lillevälja tee elanikele tuleb tagada ohutu ligipääs Saue linnale jalgratta- ja jalgtee näol: 4. Kangru ja Piimaka kinnistu lähedusse, st Tutermaa tee piirkonda 4. Teemaks on ka Tutermaa tee läheduses olevate inimeste üle tee saamine (suunaga Valingu projekteeritakse kergliiklustunnel. raudteejaama). Märkisin punasega metsarajad mida praegu kasutatakse: 5. Tuginedes Stratum OÜ koostatud kergliikluse prognoosile kavandatakse 3,0 m 5. Ettepanek oleks ka Saue ja Keila vaheline jalgratta- ja jalgtee võimalusel kavandada 4m laiune jalgratta- ja jalgtee. Sama lai olemasolev jalgratta- ja jalgtee on Välja tee laiuseks (jalgrattamagistraal). ääres. Projekteerimise käigus uute asjaolude või põhjenduse ilmnemisel kaaluda 6. Palume võimalusel Lillevälja teest algava (Keila suunal) lõuna poolse kogujateele teha muud laiust. vähemalt 1m laiune kindlustatud peenar (jalakäijate ja ratturite jaoks). 6. Nimetatud kogujatee jääb teenindama ühte hoonestatud kinnistut (Piimaka) ning külgnevaid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid, mistõttu tee prognoositav kasutatavus on väga väike. Projekteerimise käigus kaalutakse, milline on optimaalne tee ristlõige arvestades ka võimalikke kergliiklejaid ning kas ja kuidas kergliiklejate liiklusruum sõidukite liiklusruumist eraldada. Otsus: Kaaluda punktides 1 ja 6 esitatud ettepanekuid projektlahenduse koostamise käigus. Punktides 2, 3 ja 4 ettepanekud võtta projekteerimisel arvesse. Punktis 5 esitatud ettepanek jätta arvesse võtmata, kuid uute asjaolude või põhjenduse ilmnemisel kaaluda. 2 Harku Vallavalitsus - Põhjendus: 3 Keila Linnavalitsus - *Vt märkus. 4 Lääne-Harju Vallavalitsus - Otsus: 5 MTÜ Põhja-Eesti - Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste Ühistranspordikeskus osas arvamust avaldada. 6 Keskkonnaamet Antud juhul puudub Keskkonnaametil alus projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks. Põhjendus: Siiski on Keskkonnaamet tutvunud esitatud materjalidega ning palub projekteerimisel arvestada 1. Puurkaev 21958 asub Tammiste kinnistul. Puurkaev 30521 asub Piimaka Kiri 18.06.2021nr alljärgnevalt tooduga: kinnistul. Lähimad rajatised neile on jalgratta- ja jalgtee ja kogujatee. Juhul kui 6-2/21/12537-2 1. Valingu-Keila lõigu ümbersõidu ehitusprojektiga hõlmatavale alale jäävad veehaarete veevõtt on alal 10 m3/ööp, on otstarbekas alustada menetlust puurkaevude Tarbepuurkaev (21958)3 ja Tarbepuurkaev (30521)4 sanitaarkaitsealad. Vastavalt VeeS § 151 lg 1 sanitaarkaitsealade hooldusalaks muutmiseks. 4  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 tuleb veehaarde sanitaarkaitsealal vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist Punktides 2, 3 ja 5 väljatoodut peetakse projektlahenduse koostamisel silmas ja ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. võimalusel arvestatakse. Sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus välja arvatud VeeS § 151 lg 2 p 1-6 toodud 3. Võetakse teadmiseks. eranditel5. Kui puurkaevust võetakse vett vähem kui 10 m3 ööpäevas, on puurkaevul VeeS § 148 lg 2 kohaselt hooldusala. Keskkonnaamet palub projekteerimistingimustes arvestada Otsus: Punktides 1 ja 4 toodu võtta teadmiseks. Punktides 2, 3 ja 5 toodut pidada sanitaarkaitseala kitsendustega ja võimalusel muuta veehaarete Tarbepuurkaev (21958) ja projektlahenduse koostamisel silmas ja võimalusel arvestada. Tarbepuurkaev (30521) sanitaarkaitseala hooldusalaks vastavalt VeeS § 277 lg 2, esitades taotluse Keskkonnaagentuurile. 2. Kavandatava ehitusprojektiga hõlmatav ala läbib Keila kraavi (VEE1098600) ja Valingu peakraav (VEE1098700), mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi avatud eesvoolud (maaparandussüsteemide registri kood 41096100300900011M ja 41098700201000011M) ning Keila jõe(VEE1096100) piiranguvööndit, ehituskeeluvööndit ja osaliselt ka veekaitsevööndit. Keskkonnaamet palub teega seotud rajatiste planeerimisel veekogude ületamiseks eelistada looduslähedasi lahendusi, nagu sillad või ühe suure avaga ja lameda põhjaga torusillad, mis vähendaksid voolukiirusi ja looks soodsad tingimused vee-elustiku läbipääsuks ja kinnitumiseks, vähendaks seeläbi ka ummistuste ning paisutuse riski. Vastavalt VeeS § 196 lg 2 p 5 peab veekogusse6 5–100 m3 tahke aine paigutamiseks taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu. Keskkonnaamet palub ehitustöid planeerida viisil, mis ei ohustaks veekogude ja veekaitsevööndi eesmärke. 3. Keskkonnaamet palub sademevee ära juhtimise lahendustes arvestada VeeS § 129 lg 1 ja 3 toodut. Eelistades looduslähedasi lahendusi, mis aitaksid vältida sademevee reostumist. Vastavalt VeeS § 129 lg 4 peab suublasse juhitav sademevesi vastama VeeS § 129 lg 5 alusel kehtestatud ja keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit- , sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisas 1 toodud saasteainesisalduse piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile on vastavalt VeeS § 187 p 6 vajalik taotleda ka keskkonnaluba vee erikasutuseks. 4. Projektiga on kavandatud ehitustegevus mh Keila jõe ehituskeeluvööndis, kus LKS § 28 lg 3 kohaselt on ehitustegevus üldjuhul keelatud. LKS § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detail-või üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 2030+7 kavandatud Tallinn-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimist liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks ning Keila ja Saku ümbersõitude rajamist transiitliikluse mööda juhtimiseks tiheasustusest. Kavandatud tegevused on kujutatud ka Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel nr 2 „tehniline võrgustik“. Seega antud juhul rakendub kavandatavale tegevusele LKS § 38 lg 5 p- st 10 tulenev ehituskeeluvööndi erisus. 5. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et projekteerimisel tuleb arvestada projektiala läheduses asuvate eramaal olevate vääriselupaikadega (edaspidi VEP). Eraomanikule kuuluvas metsas on VEP kaitsmine vabatahtlik ning ühelgi projektiala läheduses asuva VEP-de osas ei ole selle kaitseks omanikuga lepingut sõlmitud. Siiski Keskkonnaamet rõhutab vajadust projekti koostamisel VEP- idega arvestada, need võimalikult säilitada ning kaaluda VEP-ide pinna võimaliku vähendamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid keskkonnamõjude (eel)hindamise käigus. 7 Eesti Raudtee AS AS Eesti Raudtee kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Põhjendused: 1. Eskiislahenduse faasis ei ole täpselt teada, kas esineb vajadus Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitamiseks järgmistel isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale ja sellega seonduva protsessi Kiri 21.06.2021 nr tingimustel: läbimiseks, mistõttu projekteerimistingimuste eelnõusse täiendust sisse ei viida. 13-8/2101-1 1. Projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.7 alla lisada eraldi punktina: Projekti koosseisus Kirjas esitatud tingimusega arvestatakse projektlahenduse koostamise faasis ning koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks järgitakse viidatud protsessi (sh vormistatakse teede- ja tehnovõrkude või raudteemaale) vajalikud teede- ja tehnovõrkude või -rajatiste kasutusala plaanid. AS Eesti Raudtee teerajatiste kasutusala plaanid) kui selgub vajadus isikliku kasutusõiguse omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt AS Eesti Raudtee seadmiseks raudteemaale. nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele. 2. Uute tehniliste tingimuste taotlus on esitatud (14.07.2021). 5  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 2. Seoses sellega, et esitatud lahendus ei vasta otsusele, mille kohta väljastas AS Eesti Raudtee Punktides 3 ja 4 esitatu võetakse arvesse. 26.01.2021 tehnilised tingimused nr 13-8/4280-1, tuleb iga etapi (lõigu) kohta esitada uus tehniliste tingimuste taotlus vastavalt täpsustatud eskiislahendusele. Otsus: Võtta projekteerimisel arvesse, et kui esineb vajadus isikliku 3. I ehitusetapi realiseerimisel lõigus 1 arvestada: kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale, tuleb selleks järgida kirjas viidatud - Riigimaantee nr 1117 Valingu-Jõgisoo rekonstrueerimise lahendus ning töömahud näha ette kuni protsessi, sh vormistada kasutusõiguse plaanid. Valingu raudteeülesõidukoha katteni (km 81,189 I tee). I ehitusetapis riigimaantee nr 11117 Valingu‒Jõgisoo rekonstrueerimise - Planeeritav kergliiklustee siduda raudtee mõlema ooteplatvormiga. lahendus ning töömahud näha ette kuni Valingu raudteeülesõidukoha katteni (km 4. Antud kooskõlastus kehtib üks (1) aasta. 81,189 I tee) ning planeeritav jalgratta- ja jalgtee siduda raudtee mõlema ooteplatvormiga. 8 Elering AS - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 9 Elektrilevi AS Tagasisideks kirjale anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on Teil vaja: Otsus: Taotleda Elektrilevi AS-lt tehnilised tingimused ja projekt - taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või kooskõlastada Elektrilevi AS-ga. e-kiri 10.06.2021 territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused. - peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine. Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised tingimused ning planeering või projekt meiega kooskõlastada. 10 Telia Eesti AS Teatame, et Harju maakonnas, Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0- Otsus: Taotleda Telia Eesti AS-lt tehnilised tingimused ja projekt 38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu põhiprojekti koostamisel arvestada kõigi kooskõlastada Telia Eesti AS-ga. Kiri 28.06.2021 nr projekteerimisalasse jäävate siderajatistega. Antud maanteelõigul asuvad Telia optilised ja vask EC.1-5.1/1026-1 sidekaablid. Projekteerimisel näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused või ehitada asendusrajatised. Projekteerimiseks taotleda Teliast tehnilised tingimused. Projekt esitada kooskõlastuseks läbi Telia ehitajate portaali https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/ 11 Elisa Eesti AS - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 12 Eesti Lairiba Arenduse ELA SA haldus (AS Connecto Eesti) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. Otsus: Taotleda Eesti Lairiba Arenduse SA halduselt tehnilised tingimused ja Sihtasutus (AS Connecto Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu–Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse projekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse SA haldusega. Eesti kiri 02.06.2021) ümbersõidu projekti alas paiknevad ELA SA sidevõrgu objektid ELA054 ja ELA094. Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada ELA SA haldusega. 13 J.M. (Selgituse küsimine) Selgitus: 1. Eelprojekti raames koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang, mille e-kiri 11.06.2021 1. Kes, kuidas ja mis viisil on selle projekti jaoks teinud keskkonnaanalüüsi ja hinnangu ülesanne on käsitleda projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat elukvaliteedi muutusele? Kus ja millised on eelhindamise tulemused? Kes hindab ehituse mõju omavaid keskkonnaaspekte ning anda soovitus KMH algatamise või 6  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 kahju kõrvalolevale märgalale (kus elavad konnad) ja metsale, reostus jms. Seal on ka mittealgatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Eelhinnangut on otsustajal meie allikas, kust saab joogivett, kui kaev peaks alt vedama. võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise 2. Müra mõõtmine ja hinnang tehakse pärast. Kuidas see mõeldav on? On teada, et puud ja vajalikkuse hindamisel. nn roheline mass on parim CO2 siduja, parim kaitse vingugaasi eest. Kui nüüd see projekt Lisaks koostatakse projekti koosseisus ulukiuuring, mille üks osa on sellises mahus tehakse, siis see kahjustab elukvaliteeti mõõtmatult. Kes ja kuidas seda kahepaiksete ja roomajate elupaikade ja sigimisveekogude väljaselgitamine. hindab? Uuring annab vajadusel soovitused leevendusmeetmete kavandamiseks. 2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Metoodiliselt on mürauuring eesmärgipärane koostada peale eelprojekti asendiplaanilahenduse selgumist ning pikiprofiili paikapanekut, et maksimaalselt võtta uuringus arvesse uut tee kõrguslikku ja plaanilist lahendust (nt kõrgema mulde korral levib müra kaugemale). 14 R.I. Edastan Tutermaa elanike nimel riigitee nr 11 ehitust puudutava taotluse. Leiame, et projektis on Põhjendus: 15.06.2021 elanike olulisi puuduseid, mis ei arvesta piirkondlike eripäradega ning mille tulemusena halveneb kohalike Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone ühispöördumine elanike heaolu ning toimetuleku- ja konkurentsivõime. kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, Intensiivse maanteeliiklusega kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra, õhusaaste ja rehvidest muudetakse eskiislahendust, Valingu bussipeatused projekteeritakse tulenev mikroplast, mis mõjutavad otseselt inimese tervist. Hindame oma elukeskkonda kõrgelt ja kavandatava kogujatee äärde ja põhimaanteele kavandatud kergliiklustunnel soovime, et selle väärtus ei väheneks. Seepärast taotleme kompensatsioonimeetmeid, et vähendada nihutatakse Tutermaa tee piirkonda. See võimaldab kergliiklejatel jätkata projektiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid. senisele sarnaselt liikumist Valingu rongipeatustesse. Seoses korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu- Tutermaa ja Valingu rongipeatuse vahele jalgratta- ja jalgtee (kergliiklustee) Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“ projekteerimine ei kuulu käesoleva projekti mahtu ning vajab eraldi analüüsi, (järgnevalt projekt) täitmisel palume tagada Tutermaa küla elanikele mugav ja senisest väiksema milline on optimaalne teelahendus looduskaitse all oleva objektiga - Valingu ajakuluga ligipääs Valingu rongipeatusele. tammik – kattuvas lõigus. Paljud Tutermaa küla maaomanikud, elanikud ja nende lähikondsed kasutava rongi liikumiseks tööle, kooli ja koju ning see on sobiv ja eelistatud transpordi vahend. Otsus: Projekteerida põhimaanteele kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhisuundade ja eesmärkida all on toodud, et tuleb luua head ja mugavad liikumisvõimalused, mis eeldab teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamist läbi toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil, kiire, piisava sagedusega ja mugava ühenduse tagamise läbi välismaailmaga ning läbi erinevate transpordiliikide tasakaalustatud kasutamise, arvestades piirkondlikke eripärasid. Hiljuti kinnitatud EL-i rohelises kokkuleppes punktis 2.1.5 Säästvale ja asukale liikuvusele ülemineku kiirendamine on toodud, et transport põhjustab veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitest ja see osa kasvab jätkuvalt. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90%. Maantee-, raudtee-, lennu- ja veetransport peavad kõik sellele kaasa aitama. Säästva transpordi saavutamine tähendab kasutajate esikohale seadmist ning nende praeguste liikumisharjumuste asemele taskukohasemate, paremini juurdepääsetavate, tervislikumate ja puhtamate alternatiivide pakkumist. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta transpordi ja keskkonna aastaarandes on kokkuvõtvalt toodud, et rong on kõige keskkonnahoidlikum reisijate mootortranspordi liik Euroopas, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heite ja võrdluse auto ja lennukiga. Ühtlasi rõhutatakse, et tuleb soodustada keskkonda säästvatele transpordivahenditele üleminekut. Harku Vallavalitsus planeerib Tutermaa tee asfalteerida 2022.aastal. Selle tulemusena luuakse kohalikele elanikele ja teistele teekasutajatele mugavam liikumiskoridor Keila (riigitee 11) ja Paldiski maantee (riigitee 8) vahel, mis suurendab teelõigu kasutamist, sh loob soodsamad eeldused rongi kasutamiseks. Lisaks on ainuüksi Tutermaal Kumna teel ehitusjärgus mitu majapidamist, kus peredes on koolis ja lasteaias käivad lapsed, kelle vajadused ja huvid on kooskõlas taotluse eesmärkidega. Võttes arvesse eeltoodut, taotleme, et Tutermaa tee ja Keila maantee (riigitee 11) ristumiskohta tuleb jalakäijate tunnel ja kergliikustee (projekti lisa 1 eelnõus rakendada p 5.4 Kergliiklusteed, 5.5 Teega seotud rajatised ja 5.6 Teevalgustuse põhimõtteid), mis kulgeb kuni Valingu rongipeatuseni. 7  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 15 J.E. Palun riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 projekteerimisel Põhjendus: Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale e-kiri 03.06.2021 arvestada Tutermaa elanikega kes kasutavad nullsaastega elektrirongi transpordi vahendina. Hetkel konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti toimub maantee ületamine Tutermaa teelt ca. 200m Keila suunas. Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele Palume leida võimalus seal piirkonnas kas tunneli vms. näol. Pole eriti realistlik lisada teekonnale Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse ca 1,5..2 km. Manusena lisan lõike kus punktiiriga tähistatud teekond raudteejaama. Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). Otsus: Võtta ettepanek arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda. 16 R.R Soovime säilitada praegused väljakujunenud otseteed Valingu rongipeatusesse Aru talu teelt läbi Põhjendus: Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale e-kiri 15.06.2021 Valingu tammiku jalgtee; ja jalgtee Loovälja teelt, kuna: konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti ühispöördumine 1. märkimisväärne osa Tutermaa siinse piirkonna elanikest kasutab liikumiseks Tallinn/ Keila/ Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele Paldiski suunal rongiühendust Valingu peatusest. Piirkonnas on palju koolilapsi; Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse Loovälja 2. ühistranspordi vahendina on elektrirong praegu ainus regulaarne ja piisava tihedusega Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). 19801:012:0012 liikumisvõimalus tööl ja koolis käimiseks ning esmatarbe kaupade soetamiseks; Hundivälja 3. Elektrirong on mugav, kaasaegne ja keskkonnasäästlik liikumisvõimalus; Otsus: Võtta ettepanek arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee 19801:001:4514 4. Bussiliiklus antud teelõigul (Keila-Saue) pole kohalikule kogukonnale senini toiminud; piirkonda. Aado 19801:012:0008 Manuses ka allkirjastatud avaldus 15-lt kõige lähemalt ja otsesemalt mõjutatud talude Pae perekondade esindajatelt. Lisaks puudutab antud ülekäik ka Tutermaa Paldiski maantee poolset 19801:012:0379 elanikkonda, kes samuti antud rongiühendust kasutab. Aru 19801:012:0161 Tutermaa tee 31 19801:001:3588 Männiku 19801:012:0334 Kurma-Sepa 19801:012:0159 Tutermaa tee 25 19801:001:3641 Kurma-Juhani 19801:012:0553 Pihelga 19801:001:2942 Pähklisalu tee 8 72701:002:1692 Pähklisalu tee 10 72701:002:1693 Pähklisalu tee 2 72701:002:0769 17 MTÜ Valingu ja Aila Täname, et olete kaasanud Valingu ja Aila Külaseltsi kogukonda viidatud projektiarutelusse. Meie Põhjendus: 1. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale külaselts omapoolne kaasamine toimus kasutades 140-liikmelist meililisti, kus adressaadid on enamasti konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti leibkonna esindajad. Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele 8  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 e-kiri 28.06.2021 Läbiviidud arutelu tulemusel soovime Valingu ja Aila küla poolt lisada järgmised soovitused ja Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse märkused Tallinna ringtee Valingu – Keila lõigu eelprojekti koostamiseks: Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). 1. Väga pooldame Tutermaa küla ettepanekut kergliiklustee tunneli planeerimisel Tutermaa 2. Valingu raudtee viadukt planeeritakse IV ehitusetapis. Ettepanekut kaalutakse tee piirkonda. Saue suunas liikumiseks on läbi Valingu tammiku kulgev jalgtee ja maantee edasise projekteerimise käigus. Soovitud jalgratta- ja jalgtee lõiguga oleks ületus kergliiklejatele kõige otsem liikumine ja seda on Valingu ja Aila küla elanikud teepikkus Valingu raudteepeatusesse ca 60 m lühem kui mööda praegu (vaatamata ohtudele) läbi aegade kasutanud. olemasolevat jalgratta- ja jalgteed (370 m vs 430 m). Uue lõigu puhul peaksid 2. II ehitusetapis plaanitud Valingu raudtee viadukti ehitusega seoses uue Puiestee tänava kergliiklejad kõrvalmaantee teeületuseks ronima kõrgemale muldele (sh pikenduse ehitusel palume selle kõrvale arvestada ka kergliiklustee. Inimesed, kes kõrvalmaantee 11117 ja raudteepeatuse parkla vahelise lõigu pikikalle oleks ca rongijaama vahet liiguvad, hakkavad loogilise tõenäosusena liikuma pigem uuel sõiduteel 6%). Samas olemasoleva jalgratta- ja jalgtee ning kõrvalmaantee ristumiskohta on planeeritud jalgratta- ja jalgtee tunnel, mis võimaldab mugavamalt pääsu (täpselt selliselt, üle põllu kulgevalt, liiguvad Puiestee poolsed elanikud soodsatel ilmaolude raudteepeatusesse. korral ka praegu) ja olemasolev kergliiklustee end enam sellel otstarbel ei õigusta. Uue sõidutee lõigu alguse ettepaneku korral tekiks kaks lähestikku olevat Plaanitava uue lõigu soovituslik algus peaks olema otse Puiestee tänavalt (praegunegi ristmikku (Valingu ja Puiestee ristmik ning Puiestee tn ja Suurekivi tee ristmik), peatee) selliselt, et Suurekivi tee jääks kõrvalteeks. Lisatud joonisel on toodud ettepanek mis kokkuvõttes ei ole hea lahendus. Projekteerimise käigus kaalutakse, kumba punase joonega. Antud suunas liiguvad teatud sagedusega raskeveokid (seotud asukohta ristmikuna eelistada. põllumajandusega), projektlahendusena pakutud versioon on nende liikumiseks 3. Ettepanek väljub käesoleva projekti töömahtudest, mistõttu seda ei ole raskendatud. käesolevas projektis võimalik arvestada. Projektlahendus säilitab võimaluse jalgratta- ja jalgtee rajamiseks kõrvalmaantee (11117 Valingu‒Jõgisoo) kõrvale. Otsus: Punkt 1 ettepanek võtta arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda. Punkt 2 toodut kaaluda projektlahenduse koostamise käigus, võimalusel arvestada. Punkt 3 jätta arvestamata. 3. Võimalusel plaanida Valingu Jõgisoo tee äärde ka kergliiklustee Aila külani. Kanama – Keila lõigu ehituse käigus suureneb kindlasti transiitliiklus sellel lõigul. Aila küla kergliiklejad, eriti ratturid kasutavad antud teed raudteejaama ja jaamast koju jõudmiseks. Samuti on see Valingu elanikele hetkel ainus vähegi turvaline jalgratastega Sauele liikumise tee. Lisaks on antud lõik ka RMK matkaraja osaks. 18 O.D. Ringtee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila lõigu 2+2 ristlõikega maantee Põhjendus: Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle ühispöördumine kavandamise ja ringtee 8 Tallinn-Paldiski ja Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamise koos Keila tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra 21.06.2021 põhjapoolse ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel ja seoses leevendavad meetmed (nt müratõkked). Metoodiliselt on mürauuring viimaste aastate suurenenud ja suureneva liikluse tihedusega ülaltoodud teelõikudel sooviksid eesmärgipärane koostada peale eelprojekti asendiplaanilahenduse selgumist ning Alajaama tee 7 Alajaama tee kinnistute omanikud mürauuringuid ja müratõkke paigaldamist. pikiprofiili paikapanekut, et maksimaalselt võtta uuringus arvesse uut tee 19801:012:0142 Ringtee 8 Tallinn-Paldiski on viimaste aastatega muutunud eriti mürarikkaks, lisaks kõrguslikku ja plaanilist lahendust (nt kõrgema mulde korral levib müra Alajaama tee 5 juurdeplaanitav Keila põhjapoolne ümbersõidutee, mis on plaani järgi mõeldud ehitada küllaltki kaugemale). 19801:012:0350 lähedale Alajaama teele, kindlasti tõstab ka mürafooni Alajaama tee piirkonnas. Alajaama tee 3 19801:012:0710 9  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 Alajaama tee 10 Otsus: Projekti koosseisus tehakse mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, 19801:012:0046 kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Alajaama tee 12 19801:012:0670 Alajaama tee 4 19801:012:0045 Alajaama tee 2 19801:012:0121 Alajaama tee 14 19801:012:0770 Alajaama tee 9 19801:012:0035 19 K.V (selgituse küsimine) Selgitus: Lillevälja teelt on kavandatud paralleelselt raudteega rajada uus e-kiri 26.06.2021 Palun täpsustada kuidas on võimalik jalakäijatel liikuda Lillevälja teelt Sauele. Kas on tulemas jalgratta- ja jalgteelõik, et võimaldada kergliiklejate ühendus Saue suunal tunnel või mis on turvaline lahendus? Ilmselt üle neljarealise tee lippama ei hakka... Ühesõnaga (ühendatakse Välja teega). Kavandatav jalgratta- ja jalgteelõik on näidatud kuidas pääsevad inimesed Lillevälja teelt Välja tee kergliiklusteele ? eskiisjoonistel. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Alajaama tee 5 (Lühendatult) Põhjendus: 1. Alajaama tee juurdepääs tee keskosast on teoreetiliselt võimalik lahendada kui 19801:012:0350 1) Kurb muidugi, et Alajaama tee jääb mõlemas suunas avatuks nii sisse- kui ka Circle K ja Alajaama tee vahelisele alale (Keila kirikumõisa, Väljaotsa, Mõisa ja Vana-Seppari väljasõiduks. Minu viimane teadaolev osalemine projekti arutelul tõi sellise tulemuse, kinnistutele) koostatakse detailplaneeringud. Käesolevas projektis on juurdepääs eelnevalt A.T. et Kumna teeristi ehitatakse ring ja sealt tuleb tee üle põllu meie teele selle keskossa. nimetatud alale võimaldatud EMT Tutermaa tugijaam kinnistu juures. Kui rajatakse uus tee, siis See kadus ja uus plaan oli, et Keila poolsele põllule tulevale ringile tehakse tee meie on teoreetiliselt võimalik sulgeda Alajaama tee Valingu poolses osas. teele samuti üle põllu ja pea samasse kohta sissesõiduks ehk tee keskossa, kus on võsa. Alajaama tee ja Paldiski maantee ristmiku lahendust antud projektiga ei muudeta, seda See oleks lahendanud kõik selle liikluse meie teel elanike huvidele vastavaks, et siia hakatakse käsitlema Tallinn–Paldiski mnt projekteerimisel. sõidavad sisse ainult meie tee elanikud või külalised või tellitud kaup autodel. Mõlemad 2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele tee otsad suletakse. Paraku nii ei ole juhtunud ja palun saatke Alajaama tee Paldiski piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). maantee poolne lahend. 2) Veel oleks vaja mõlemale poole teedele müratõkked ja need peaksid algama juba Otsus: Antud projekti raames Alajaama tee uut juurdepääsulahendust ega ristmike sulgemist Tutermaalt ja lõppema Keila bensiinijaama juures, samuti Valingu poole ja kuni mitte kavandada. Vastavalt mürauuringu tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele, surnuaiani. Ja põllule müra kaitseks Keila poolt. Nii palju on teede äärest metsa maha kavandada müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). võetud, et müra kostub juba Tutermaalt alates, enne seda müra ei olnud ja summutas ka alajaama hoone ning peale Lutheri sammast algab taas automüra ja seda ka teisele ehk Valingu poole. Keila on muutunud Tallinna magalaks, oleme ausad! 2 Kangru (lühendatult) 1) Kangru maatüki (19801:012:0033) maalõigul seoses teelaiendusega Põhjendus: 19801:012:0033 väga suuri muudatusi esialgu ei näinud. Nagu veebisilla vahendusel selgitas 1. Selgitame, et Kangru maatükist (19801:012:0033) on eskiislahenduse alusel esialgsel Transpordiameti kontaktisik Elle Tamm, siis võõrandatud osa kompenseeritakse. hinnangul vajalik ribakujuline maavõõrandus vahetult Tallinna ringteega külgnevas osas, et B.S. Soovin teada, mis mahus, mis hinnakirja alusel ning mis ajal? mahutada uus teelahendus koos kogujateedega. Maade omandamine toimub eelprojekti 2) esitasin 14.03.21 Harku valda projekteerimistingimuste taotluse eramu ehituseks koostamise lõpus peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja ning 30.03.21 sain keelduva otsuse. Lisaks muudele põhjustele toodi välja antud pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele piirkonna rohevõrgustiku häirimist ning nimetati, et õhusaaste ületab perioodiliselt hüvitusväärtuse alusel. lubatud piirkontsentratsiooni, pinnas on saastunud ning inimese elamine ja puhkamine 2. Selgitame, et antud kinnistuga külgnevas lõigus ehitatakse ümber olemasolev riigitee on tervisele ohtlik. Küsimus on selles, kas siin ei ole tekkinud mingisugust riivet? Tekib olemasolevas asukohas. Antud riigitee funktsioon (rahvusvaheline põhimaantee, TEN-T justkui vastuolu, kui kirjeldatakse rohevõrgustiku häirimist ja õhusaaste suurt teedevõrgustiku osa) ning olemasolev ja perspektiivne liiklussagedus tingivad vajaduse tee probleemi eramaja rajamisel ning paar kuud hiljem teatatakse maaomanikule isikliku ümberehituseks 2+2 ristlõikele vastavaks. Üldplaneeringus rohevõrgustikuga seotud 10  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 maa võõrandamisest ning teelaiendusest, mis teadupärast teebki just neid kahte piirangute kehtestamise ning elamuehituse osas tehtud otsuste kohta saab selgitusi anda eelmainitud asja väga suures mahus. haldusakti andja. 3) Kangru mü (19801:012:0032) saab kõige rohkem kahjustada antud projekti raames- 3. Selgitame, et Kangru katastriüksusest (19801:012:0032) on eskiislahenduse alusel esialgsel seda möönati ka projekteerimistingimuste eelnõud arutaval koosolekul. hinnangul vajalik maavõõrandus terves riigiteega külgnevas lõigus, et mahutada uus 4) Esimene suur probleem antud projektis on pääs raudteejaama. Kuna sõidukikasutus teelahendus koos kogujateega ja jalgratta- ja jalgteega. Eskiislahenduse alusel kavandatava puudub meie peres paljudel, siis pole mõeldav, et esialgne jalgsi marsruut jaama teeb teelahendusega olemasolev teele lähim hoone säilitatakse, küll aga laieneb tee võrreldes ringi poolel teel Sauele ning siis tagasi. Koosolekul väljapakutud 2 pääsu (esialgse 1 tänasega hoonele lähemale. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse meetmeid (nt asemel) oleks mõistlik. Valingu bussipeatus, kus oli planeeritud esialgne ülekäik, asub hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Projekti väga kaugel ning 35 aasta jooksul ei tea, et minu pere või lähemad naabrid oleks kunagi koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele seda peatust kasutanud. Koosolekul mainiti naaberküla elaniku poolt, et väidetavalt piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). käib sealt koolibuss hommikul ja peale lõunat. Kui palju inimesi reaalselt sealt peale 4. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike ja maha tuleb, ei tea. Rong on mugav ning roheline liikumisviis, mida peaks omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, propageerima ja mitte jalakäijale keerulisemaks muutma. algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel 5) Teine probleem on Loodevälja tee, mis plaanitakse sulgeda metsloomade tunneli nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). rajamise tõttu. Uus sissesõit tuleks aga suures mahus üle minu pere maa, põhimõtteliselt 5. Laekunud tagasiside põhjal hinnati uuesti Loovälja talu tee eskiisis välja pakutud trajektoori minu ema akna alt, mis songib maad ning riivab ka privaatsust. Koosolekul pakuti välja ja võimalikke alternatiivseid kulgemisi. Muudetakse Loovälja talu tee (1982401) trajektoori ka samalaadse sissesõidu tegemist teiselt poolt Loodevälja teed. Kuna antud teelõiku ja projekteeritava kogujateega ühendamise asukohta, et säilitada allikat, vähendada kasutavad vaid naabrid, siis ei ole ka nendel soovi meie privaatsust rikkuda. privaatsuse riivet (viiakse õuealast kaugemale) ning säilitada metsa (ühendades Loovälja tee Kavandataval lõigul asub ka vana allikas, mida soovime säilitada. Samuti tekib kahju mitte kõrgele muldele, vaid asukohta, kus kogujatee on madalamal, et mulde ja nõlva tõttu metsa mahavõtmisest kohalikele looma- ja linnuliikidele, kelle elupaik ja rajad saavad raadatav ala oleks väiksem). Uus Loovälja talu tee asukoht on kavandatud Hundivälja ja häiritud. Kangru kinnistu piiri lähedusse. Loovälja teed vahetult riigitee kõrvalt tuua ei ole võimalik 6) kergliiklustee, koosolekul sai tõstatatud küsimus ka selle reaalsest vajalikkusest. (nn L-kujuliselt), kuna tuginedes ulukieksperdi hinnangule, see vähendab projekteeritava Sooviksin teada, kas ja kuidas on tehtud kindlaks, kui paljud inimesed seda reaalselt suurulukitunneli toimivust. Transpordiamet võtab enda kanda tee kasutamiseks sõlmitud kasutaksid ning kas see on päriselt vajalik. Isiklikult ei poolda kergliiklustee rajamist, isikliku kasutusõiguse notariaalse muudatuse teostamise kulutuse. kuna see ehitataks konkreetselt mitme pere elamute vahetusse lähedusse (nn akna alla), 6. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine põhineb majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruse mis kaotab inimeste privaatsuse, heaolu ning tõstatab turvalisuse küsimusi, kui kõigil nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ sätestatul, möödujatel on sel viisil ligipääs eramaale. Samuti tähendab see suures osas roheluse mille kohaselt (p 7.4.1 lg 3) peab I klaasi maanteel projekteerima jalgtee olenemata mahavõtmist ning olemasoleva looduse rikkumist (sh VEP alad). Nagu koosolekul projektkiirusest, ning Stratum OÜ 2017. a teostatud kergliikluse prognoosil, mistõttu meile selgitati, ei korva keegi maha võetud puid. Kuna Saue- Keila lõigul on olemas jalgratta- ja jalgtee kavandamisest ei ole põhjendatud loobuda. Saue ja Keila linnu ühendava hästi toimiv raudteeühendus, siis me ei leia, et kergliiklustee rajamine oleks hädavajalik jalgratta- ja jalgtee reaalne kasutatavus saab olema Transpordiameti hinnangul arvestatavalt ning ei soovi selle rajamist. suur ning rõhuga eeldatavalt ratta- ja kergliikuriga liiklejatel, mistõttu tee laiuseks kavandatakse tüüpse 2,5 m asemel 3,0 m. Saue Vallavalitsus on menetluse käigus esitanud ettepaneku kavandada kergliiklustee 4,0 m laiune. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Otsus: Punktide 1, 2, 3 osas lugeda selgitused antuks. Punkt 4 ettepanek võtta arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda. Punkt 5 toodut arvestada osaliselt ning muuta Loovälja talu tee trajektoori nihutades selle Hundivälja ja Kangru kinnistute piiri lähedale. Punktis 6 toodu jätta arvestamata, kuna määruse nõuded, kergliikluse prognoos ja avalik huvi jalgratta- ja jalgtee kavandamiseks prevaleerib eraisiku huvi ees jalgratta- ja jalgtee kavandamata jätmiseks. Tammetõru Projekteeritud on uus raudtee viadukt ja kaunid teed. Keila poolsel allatulekul võiks tee Põhjendus: Projektlahendus tuleb siduda ehitusfaasis oleva eelneva Kanama‒Valingu 3 72701:002:1361 vasak pööre olla pisut suurem et tee sirglõiguna jõuaks 3 km postini. Teede pikkus teelõiguga. Muudatusi ehituses oleva lõigu trajektooris ei ole praegusel ajahetkel võimalik teha. lüheneks ca a` 60 m. Vasakule poolejääval võsal nn metsal pole häiritavaid kinnistuid Projekteeritava lõigu trajektoor on valitud võimalikult olemasoleva teega kohakuti. Tammetõru E.S. Tammiste, Tammetõru kinnistute lõikumine jääksid ära ja elukvaliteedi langus samuti. ja Tammiste kinnistutest maavõõrandusi võimalusel välditakse. Loodan et efekti oleks ja töösse minev lõik leiaks mõttele toetust. Otsus: Edasisel projekteerimisel leida võimalusel projektlahendus, mis ei tingi maavõõranduste vajadust Tammetõru ja Tammiste kinnistutest. 11  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 4 Allika 1) Kui kaugele tee ikkagi majast tuleb lõpuks? Põhjendus: 1. Eskiislahenduse alusel esialgsel hinnangul on projekteeritava põhimaantee katte 19801:012:0325 2) Teiseks ega ei tahaks selle projektiga esialgu üldse nõus olla, kuna krunt serv elamust ca 70-75 m kaugusel. kaotab eelneva privaatsuse ja võlu. 2. Olemasolev Tallinna ringtee jääb Allika kinnistuga külgnevas lõigus projekti realiseerumisel E.F. 3) Hetke projektist välja lugedes asjad, millega kohe kindlasti nõustuda ei kohalikuks teeks ning liiklussagedus sellel teel väheneb märkimisväärselt. Privaatsuse saa – müratõkkesein, mis minu arust peaks seal ikka ilmtingimata olema, säilitamiseks kavandatakse projekteerimise käigus uuel teetrassil meetmeid (nt aed, hekk vms) kuna tegemist ikkagi suure magistraaliga mis sinna hetkel kavandatakse, ning vajadusel vastavalt mürauuringu tulemusele kavandatakse müraleevendusmeetmed. 4) väikeulukite tunnel, väga ebaloogiline koht ja seletamatu, kuidas juhitakse kõik 3. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele väikeulukid kellegile otse aeda ? piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). 4. Väikeulukid liiguvad sageli piki vooluveekogude kaldaid, sh olemasolevas olukorras piki kinnistute piiril asuvat Vahtralehe kraavi. Väikeulukitele üle maantee pääsu säilitamiseks ning tunneli toimivuse huvides on see kavandatud ulukiuuringu alusel Vahtralehe kraavi asukohale. Põhimaantee teetrass tarastatakse, mis suunab ulukeid tunnelini, tarastus kavandatakse vahetult tee muldkeha lähedale. Distants võimalikust tarast eluhooneni on ca 60-70 m, mistõttu ei toimu suunamist õuealale ja tunneli asukohast kaugemal võib eeldada loomade liikumise jätkumist praegustel radadel, trajektooridel. Otsus: Lugeda punktis 1 esitatud küsimusele selgitus antuks. Projekteerimise käigus kaaluda ja vajadusel kavandada privaatsuse säilitamiseks meetmeid (nt aed, hekk vms) uuel teetrassil. Vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Väikeuluki tunneli asukoht jätta muutmata. 5 Alajaama tee 18 Kas paigaldatakse müratõkkesein ka? Põhjendus: Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes 19801:012:0390 kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). E.A. Otsus: Vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). 6 Kangru Kangru talu maaomanikena on meie jaoks endiselt projekt sellisel kujul Põhjendus: 19801:012:0032 vastuvõetamatu, kuna hõivab liigselt meie maad mõlemalt poolt praegust 2-realist 1. Muudetakse Loovälja talu tee (1982401) trajektoori ja projekteeritava kogujateega Kangru maanteed. Muudatusettepanekud järgmised: ühendamise asukohta, et säilitada allikat, vähendada privaatsuse riivet (viiakse õuealast 19801:012:0033 1) Praegusel kujul projekteeritud uus Loovälja tee on Kangru talu maaomanike kaugemale) ning säilitada metsa (ühendades Loovälja tee mitte kõrgele muldele vaid asukohta, jaoks vastuvõetamatu. See lõikab läbi kohast, kus on meil looduslik allikas, kus kus kogujatee on madalamal, et mulde ja nõlva tõttu raadatav ala oleks väiksem). Uus Loovälja J.M., K.S. on varu veevõtukoht. Ehitus saastaks selle joogiveeallika. See lahendus ei ole talu tee asukoht on kavandatud Hundivälja ja Kangru kinnistu piiri lähedusse. Loovälja teed kuidagi maaomanikusõbralik. Sellele peab tulema parem lahendus. Seda enam, vahetult riigitee kõrvalt tuua ei ole võimalik, kuna tuginedes ulukieksperdi hinnangule see et vana Looväljatee kasutus sai notariaalselt kinnitatud naabritega. Arusaamatu vähendab projekteeritava suurulukitunneli toimivust. Transpordiamet võtab enda kanda tee ja taas eramaad lõhkuv, on ehitada tee asemel, mida kasutab üks pere uus. kasutamiseks sõlmitud isikliku kasutusõiguse notariaalse muudatuse teostamise kulutuse. 2. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine põhineb majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a 2) Kergliiklusteega ei saa nõus olla. See toob pideva liikluse eramaa õuealale, määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ lisaks ei ole praegu selge valgustuse küsimus: kui ka see planeeritakse, siis tekib sätestatul, mille kohaselt (p 7.4.1 lg 3) peab I klaasi maanteel projekteerima jalgtee olenemata küsimus, kuidas on mõõdetav privaatsuse ja eramaa omaniku elukohale projektkiirusest, ning Stratum OÜ 2017.a teostatud kergliikluse prognoosil, mistõttu jalgratta- tekitatud kahjud (see on vana talumaade kant, kus privaatsus ja omaetteolek on ja jalgtee kavandamisest ei ole põhjendatud loobuda. Saue ja Keila linnu ühendava jalgratta- ja eesmärk). Kergliiklusteed saaks jätkata Sauelt, kus tee lõppeb raudtee kõrval jalgtee reaalne kasutatavus saab olema Transpordiameti hinnangul arvestatavalt suur ning ning viia see Keilani. rõhuga eeldatavalt ratta- ja kergliikuriga liiklejatel, mistõttu tee laiuseks kavandatakse tüüpse 3) Praegusel eskiisil on hõivatud tee alla vana kivikelder, mis on talukompleksi 2,5 m asemel 3,0 m. Saue Vallavalitsus on menetluse käigus esitanud ettepaneku kavandada osa. See on täiesti märkamata jäetud, taaskord – eramaasse ja –omandisse kergliiklustee 4,0 m laiune. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse meetmeid (nt hekk, selline suhtumine ei rõõmusta. aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus. 4) Praegu kaitseb teemüra ja –saaste eest roheline haljastus, mis on parim kaitse 3. Geodeetilise mõõdistuse käigus mõõdistatakse keldri täpne asukoht. Juhul kui kelder üldse. Sama moodi on mõlemal pool teed heinamaa ja kartulimaa (jah, praegu asub lisatud skeemi näidatud asukohas (või selle lähistel teemaa piiri vahetus läheduses), siis seda ei harita, kuid seda on alati tehtud ja me soovime seda tulevikus kindlasti teelahenduse realiseerimiseks tuleb kelder likvideerida. See täpsustub eelprojekti staadiumis. Kui kelder tuleb likvideerida, siis jääb see võõrandatavale kinnistuosale ja selle väärtus maa teha). Kui nüüd tee ehitusega võetakse see “rohemüür” maha, eitatakse meie omandamise käigus hinnatakse ning kompenseeritakse. kartulimaale (mis, jah praegu on nn söötis, aga alati olnud maa, mida haritakse), 12  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 siis tekib küsimus, mil viisil saab üldse selles piirkonnas tegeleda söögi- ja miks mitte loomakasvatusega? Rääkimata saastest, mida 4-realine tee toodab ning asjaolu, et müratõkkesein saastest ei päästa. Ideaalne oleks kui suurte veoautode liiklus suunatakse kohustuslikult Paldiski maanteele ja jagatakse teekoormus kahe erineva manatee vahel. Sellises mahus laia tee ehitust enam tulevikus tagasi ei võta, liiklus koormus võib aastakümnete jooksul muutuda kuid maaomanikele tehtud kahju on pöördumatu. Kui küsimus on liikluskoormuses siis peaks mõtlema nutikatele lahendustele kuidas seda vähendada keskkonnasõbralikult (liikluskoormuse hajutamine) mitte suurendada keskkonnale tekkivat kahju (arvestades üleüldist globaalset olukorda ja keskkonna saastatust). 5) Samal põhjusel, saaste ja müra, tõttu ei kinnitanud Harku vald Birgit Serbini (ka üks maa pärijatest) detailplaneeringut. Sisuliselt ei ole võimalik oma maad kasutada, kuna tee-ehitus ja laiendus on planeeritud. Kuidas on see üldse võimalik? Kuidas on mõeldav, et me oma maad saaks kuidagi realiseerida, kas ehituse või taime- või loomakasvatusega? Mil viisil on selliste kahjudega arvestatud? See on lubamatu, et seoses tee-ehitusega ahenevad eramaa omaniku võimalused oma maa peal tegutseda soovitud viisil tervist ja oma heaolu säästvalt. Vana talu jääb samuti sobimatult lähedale teele. 6) Tee ülekäigukoht bussipeatuse läheduses ei sobi ning pikendab teekonda rongijaama, mida kasutatakse peamise liikumisvahendina. Bussi ei kasuta me kunagi. 7) Ehituseks kuluv ala – on mõeldamatu, et ehituseks kuluv materjal ja masinad 4. Kangru kinnistuga külgnevas lõigus ehitatakse ümber olemasolev riigitee olemasolevas ning tööjõud meie maal viibivad. asukohas. Antud riigitee funktsioon (rahvusvaheline põhimaantee, TEN-T teedevõrgustiku 8) Kokkuvõtteks nii laias ulatuses tee-ehitus muudab elukeskkonda määramatult osa) ning tee olemasolev ja perspektiivne liiklussagedus tingivad vajaduse tee ümberehituseks ja kindlasti mitte Kangru talu maa-omanike huvides. Müra ja õhusaaste, metsa 2+2 ristlõikele vastavaks. “hakkimine”, tulevikuperspektiiv ehitada või taas maad harida muudetakse pea 5. Kangru kinnisasja 19801:012:0032 pindala on 14,92 ha. Tee-ehituseks on vajalik kinnistust võimatuks (taas, keegi uusi puid asemele ei istuta) õhusaaste tõttu. Samuti on ribakujuline maaeraldus vahetult kinnistu Tallinna ringteega külgnevas osas. Täpne ulatus korvamatu kahju, kui roheluse asemel vaatad aknast halli müratõkke seina või selgub edasise projektlahenduse alusel ja krundijaotuskava koostamisel, kuid on ilmne, et siis kergliiklusteel toimuvat. kinnisasja suurust arvestades valdav osa sellest tee ehitusalaga ei kattu. Kinnistu haritava maa kõlvikul on võimalik maa harimine, metsamaa kõlvikul metsa majandamine vastavalt kehtivatele regulatsioonidele. Kinnistu paikneb Harku valla üldplaneeringus määratud Tutermaa rohevõrgustiku tuumalal, mis seab raamid ehitustegevusele. Seega riigitee ümberehitus antud juhul kinnisasjale 19801:012:0032 täiendavaid piiranguid ei loo, kinnistu asub juba olemasolevate erinevate piirangute tingimustes. 6. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). 7. Eramaa omanikuga kokku leppimata eramaale ehitusmaterjali ja -masinate ladustamine ei ole lubatud. Konkreetne ehitusettevõte peab leidma ladustuspaigad ning sõlmima selleks kokkulepped maaomanikega. 8. Riigitee ümberehitusele olemasolevas asukohas ei ole antud lõigus alternatiivi (Tallinna ringtee eelnev lõik on ehituses, millega 2+2 maantee jõuab Välja tee ristmikuni, so ca 1 km kaugusele Kangru kinnisasjast; olemasolevast teest põhjapool paikneb Harku valla üldplaneeringus määratud range režiimiga rohevõrgustiku tuumala, lõunapool looduskaitse all olev objekti - Valingu tammik, mistõttu eelprojekti antud lõigus ei ole reaalselt võimalik teekoridori muutmine ning riigitee ümberehitus 2+2 sõidurajaga teeks on kavandatud 13  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 olemasolevas asukohas). Kangru kinnistu asub juba olemasolevate erinevate piirangute ja ka häiringute (sh müra) tingimustes. Õuealal privaatsuse tagamiseks kavandatakse projektis erinevaid meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Otsus: Punktis 1 toodut arvestada osaliselt ning muuta Loovälja talu tee trajektoori nihutades selle Hundivälja ja Kangru kinnistute piiri lähedale. Punktis 2 kergliiklustee osas tehtud ettepanek jätta arvestamata, kuna määruse nõuded, kergliikluse prognoos ja avalik huvi jalgratta- ja jalgtee kavandamiseks prevaleerib eraisiku huvi ees jalgratta- ja jalgtee kavandamata jätmiseks. Õuealal privaatsuse tagamiseks on võimalik ja tuleb kavandada erinevaid meetmeid (nt hekk, aed jms), sobilikke meetmeid kaalutakse edasise projekteerimise käigus. Punktides 3, 4, 5, 7 ja 8 toodu osas lugeda selgitus antuks. Punktis 6 esitatud ettepanek võtta arvesse, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa tee piirkonda. 7 Alajaama tee 1 Minu ja meie kinnistu (Alajaama tee 1) elanike soov on, et lahendatud saaks Künka Põhjendus: Eelprojekti töömahtude piir on Männiku tee ristmiku läheduses, Alajaama tee jääb 19801:012:0066 bussipeatuse (Tallinna poole sõites) juures oleva maanteekraavi sadevee küsimus. sealt Tallinna poole ning Alajaama tee ristmikulahendus projektalasse ei kuulu. Eelprojekti Nimelt Paldiski mnt.-lt Alajaama teele pööratava tee teetruup on kõrgemal /samal koostamise käigus on siiski põhjendatud analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee Alajaama tee 1a kõrgusel, kui maanteekraavi suubuva meie krundilt (Alajaama tee 1) tuleva sadevee lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv 19801:012:0067 kraavi põhi,. Seoses sellega on meie kinnistu enamuse ajast liigvee all. See olukord terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri. tekkis peale seda, kui tehti Padiski mnt-lt uus mahapööre Alajaama teele ja renoveeriti seal juures olev maanteelõik koos sadevee kraavidega. Otsus: Eelprojekti koostamise käigus analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee J.L. Mõned aastad tagasi sai (MNT-le) sellele probleemile tähelepanu pööratud ja vastavalt lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv kokkuleppele MNT-ga sai meie poolt tellitud vajalikud mõõdistused ja , kuid probleemi terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri. lahendus jäi poolikuks, sest sadeveekraavidele ei olnud võimalik anda piisavat kallet, kuna Alajaama teele pööratava tee teetruup on liiga kõrgel. Vaadates seda projekteeritavat ala, siis jääb see ala täpselt piiri peale. Lisan ka senise kirjavahetuse MNT-ga ja meie poolt lastud teha tööprojekti. Loodan, et see küsimus / probleem saab tulevaste tööde käigus lahendatud. 8 Männiku tee 14 Küsiti selgitust, mis põhjusel dokumendid on saadetud. Selgitus: Maaomanik kaasatud menetlusse piirinaabrina. Eesmärk teavitada riigiteel 19801:012:0127 kavandatavast projektlahendusest ning anda võimalus arvamuse avaldamiseks. J.S. 9 Alajaama tee 3 Küsin üle igaks juhuks sa seda, äkki oskate vastata, kas Alajaama tee tänava sissesõidud Selgitus: Alajaama tee sissesõitu riigiteelt 8 Tallinn‒Paldiski ei ole plaanis muuta ja säilitatakse 19801:012:0710 ka muutuvad? Eskiisjoonisel näha ei ole, mis varasemalt oli räägitud. tänane olukord. Alajaama tee sissesõitu riigiteelt 11 Tallinna ringtee muudetakse, eesmärk on K.P. kavandada ristmik ohutumaks, viia ristumine täisnurga alla ning lahendada ohutu jalgratta- ja jalgteega ristumine. 10 Aukamäe 1) Esitatud jooniselt on näha, et muldkatendi saab rajada ilma minule kuuluva Põhjendus: 1. Võimalusel rajatakse tee muldkeha ilma Aukamäe kinnisasjast maa 29501:011:0190 kinnistuosa võõrandamiseta, seega ei pea antud lahendust põhjendatuks. võõrandamiseta. Eskiislahenduse faasis on ennatlik kinnitada, et võõrandamise vajadus puudub, 2) Millistel kaalutlustel on likvideeritud olemasoleva Ringtee tänava lõik see selgub edasise projekteerimise käigus kui projektlahendus läheb detailsemaks. K.V. (projektil märgitud punaste ristidega). Millistel kaalutustel on loobutud varasemast 2. Ringtee lõik on praeguse teadmise kohaselt kavas likvideerida seetõttu, et kujundada lahendusest? Lõunapoolse ümbersõidu trass sujuvamaks ja laugemate kurviraadiustega. Varasemas K- 3) Palun esitage täiendavalt juurde Keila lõunapoolse ümbersõidu Projekti lahenduses oli nimetatud Ringtee teelõik samuti ette nähtud likvideerida. 3. Keila lõunapoolse ümbersõidu trass on kantud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ ning alternatiivlahenduste võrdlus, kus nähtub lõunapoolse ümbersõidutee asukoht, mis on kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse, eskiislahendusega ei ole trassi asukohta muudetud. viidud linnast eemale (keskkonnahäiringute vähendamiseks). Otsus: Võimalusel kavandada projektlahendus, mis ei tingi Aukamäe kinnisasjast maa võõrandamise vajadust. Punktides 2 ja 3 toodu osas lugeda selgitused antuks. 11 Pähklisalu tee 8 1) Pähklisalu tee elanikud ei soovi Valingu JJT tunnelit praegusesse kohta, kuna Põhjendus: 1. ja 2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone 72701:002:1692 see toob ehitatava tee elamute poole ja raiutavat metsa oleks rohkem. Oleme kahe kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse käega poolt, et projekteeritav Valingu JJT tunnel tuleks Tutermaa tee ja Loovälja tee eskiislahendust, algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud Pähklisalu tee 10 poole. Ning loodame, et Lillevälja tee elanikele lahendatakse juurdepääs Saue poole kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). 72701:002:1693 uue kergliiklusteega. Lillevälja tee äärsete elamute ühendamiseks Saue linnaga (Välja teega) kavandatakse täiendav 14  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 2) Samuti on meie jaoks väikese tähtsusega projekteeritavad bussipeatused (B) jalgratta- ja jalgtee lõik, mis viiakse kokku varasema projektlahendusega põhimaantee viadukti K.G. ja T.A. Tallinna ringtee äärde, sest liinibusse siin praktiliselt ei sõida. Bussipeatuseta jääks juures. Valingu bussipeatuste asukohti on muudetud, peatused on säilitatud, aga ümber tõstetud maantee kitsamaks ning läheks kokku meie algse ideega metsa võimalikult palju alles kavandatava kogujatee äärde. jätta. Meie oleme poolt bussipeatuse projekteerimisega kogujatee äärde, et lapsed 3. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele saaksid vajadusel koolibussi peale, mis sõidab marssruudil Saue - Laagri. piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). 3) Samuti ootame, et projekteeritaks müratõkkesein Pähklisalu tee elanike 4. VEP – vääriselupaik ehk väärtuslik metsaosa. kaitseks, sest on teada, et liikluskoormus kasvab, liikumiskiirus suureneb ning paratamatult võetakse maha ka natuke metsa. Otsus: Punktides 1 ja 2 esitatud ettepanekuid arvestada, kavandada kergliiklustunnel Tutermaa 4) Mida tähendab roheline katkendjoon VEP – kirjanurgas puudub info. tee piirkonda ning Valingu bussipeatused viia kogujateele. Punktis 3 toodut osas, vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Punkti 4 osas lugeda selgitus antuks. 12 72701:002:0701 Käesolevaga edastan omapoolsed ettepanekud Projekteerimistingimuste andmisele Põhjendus: Transpordiamet käsitleb esitatud ettepanekuid antud menetluse raames, arvates et Aruvälja-Põllu riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,25-34,55 liiklusohtliku koha likvideerimise kodanik on kogemata eksinud menetluse nimetusega (kirjas viidatud menetlus on lõppenud). ehitusprojekti koostamiseks. Seetõttu kaalub amet ettepanekuid sisuliselt. L.A. 1) Olles tutvunud projekteerimistingimustega palun näha ette minu kinnistule Aruvälja 1. Riigitee projektiga uusi mahasõite erakinnistutele ei projekteerita, v.a juhul kui Põllu kat. Nr 72701:002:0701 juurdepääs kogujateelt kinnistule lisatud skeemil näidtud projektiga senine juurdepääs likvideeritakse. Aruvälja-Põllu katastriüksusel (72701:002:0701) asukohta. mahasõit riigiteelt puudub, mistõttu katastriüksusele mahasõitu ei projekteerita. Eelprojekti 2) Samuti palun kaaluda kinnistul 72602:001:0357 oleva elamumaa mürakaitseks realiseerumise järel, st peale kogujatee väljaehitust, on maaomanikul võimalik tavapärases müraseina või müravalli rajamist. korras taotleda kogujatee omanikult mahasõitu ja see rajada vastavalt selleks antavatele tingimustele. Juurdepääs Aruvälja (72601:001:0357) ja Müüri (72701:002:1741) katastriüksustele säilitatakse, olemasolev juurdepääsutee ühendatakse kavandatava kogujateega. 2. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Otsus: Ettepanekut uue mahasõidu rajamiseks mitte arvestada. Vastavalt mürauuringu tulemustele, kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). 13 Alajaama tee 20 1) Milline saab olema Alajaama tee Keila maantee suunaline ots? Nagu aru saan, siis Põhjendus: 1. Alajaama tee ja kogujatee (end Tallinna ringtee) ristmik ehitatakse T-kujuliseks 19801:012:0780 sõiduteega ühendus katkestatakse aga kuidas teostatakse Alajaama tee samatasandiline lihtristmikuks. Sõidukite ühendust Alajaama teega ei katkestata. Alajaama teelt hakkab saama M.P. ühendus uue rajatava kergliiklusteega nii, et seda ei kasutaks pahatahtlikud sõidukid? projekteeritavale jalgratta- ja jalgteele otse ja samas tasandis. Kas Alajaama teelt saab samal tasapinnal otse, ilma kraavist läbi ronimata 2. ja 3. Alajaama tee ja riigitee 8 Tallinn‒Paldiski maantee ristmiku lahendust antud töös ei kergliiklusteele ja vastupidi? käsitleta. 2) Milline saab olema Alajaama tee Paldiski maantee suunaline ots? Nagu aru saan, siis 4. Teekattemärgistus paigaldati eesmärgiga suunata Paldiski suunas liikuvad raskeveokid Keila poolt hakkab Paldiski maantee suunas kulgema neljarealisena, eraldatud varakult õigesse sõiduritta, et vältida raskeveokite ümberreastumise vajadust Keila jõe sillal maanteena, mistõttu Paldiski maantee laieneb ja läheb ohtlikult olemasolevale enne järgmist ringristmikku. kergliiklusteele? 5. Valgustuse ulatus täpsustatakse eelprojekti staadiumis. 3) Kui maantee 8, mitte neljarealise tee ja Valingu juures neljarealise tee ületamiseks 6. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele rajatakse kergliiklustee tunnel, siis kuidas teostatakse lastele ohutu neljarealise Paldiski piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). maantee ja Alajaama tee kergliiklustee ülekäik Lutheri mälestussamba juures, st kahel 7. Alajaama tee ja kogujatee (end Tallinna ringtee) ristmikku ei ole kavas sulgeda. Alajaama pool Palaldiski maanteed olevate kergliiklusteede ühendus? Kas sinna tuleb ka tunnel? teele kavandatakse vajadusel liiklust rahustavad meetmed kehtestatud kiirusrežiimist 4) Mis mõtet on kaherealisel maanteel suunas Valingu > Keila, kui 2016, Maanteameti kinnipidamiseks. Projektlahenduse koostamisel on vaja arvestada, et nn vana tee (Tallinna korraldusel teekattemärgistuse teostaja, erinevalt ehitusprojektis olevast ringtee) kaudu on vajalik tagada juurdepääs ka peale mobiilimasti paiknevatele kinnistutele. liikluskorraldusest, märkis maha Circle-K juures teiselt realt sunnitud esimesele reale 8. Projektlahenduse koostamise käigus kaalutakse vajadust Alajaama teele jalakäija/ratturi ala liikluse, vähendades sellega ringi läbilaskevõimet? märgistamiseks, selle ala eraldamiseks Alajaama tee sõidutee arvelt (et anda signaal sõidukitele, 5) Millised rajatavate maanteede ja kergliiklusteede lõigud saavad ja kui siis millises et tegemist elurajooniga). Samuti kaalutakse liiklusmärkide (nt õueala) kavandamist, mis ulatuses valgustatud? piiravad läbisõitu ja määratlevad Alajaama tee kasutamist vaid selle elanikele ja/või 6) Millal teostatakse Alajaama teega paralleeleselt, põllu peale rajatava maantee müra teenindavale transpordile. modelleerimine? 15  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 7) Vestlesin täna Elle Tamm -ga ja selgus, et minu arusaam Alajaama tee Põhimaantee Otsus: Lugeda punktides 1-6 esitatu osas selgitused antuks. Punktis 7 esitatud ettepanek 11 poolse otsa sulgemise osas on aegunud (minu info põhines sellel - Alajaama tee ja Tallinna ringtee ristmiku sulgemiseks jätta arvestamata. Punktis 8 esitatud https://www.mnt.ee/sites/default/files/construction_files/3.1_valingu- meetmeid kaaluda projektlahenduse koostamise käigus, vajadusel rakendada. keila_eskiisi_tooversioon.pdf) . Kuigi sellega pikeneb ka minu enda kodutee, taotlen siiski Alajaama tee Põhimaantee 11 suunalt sõidutee läbilõikamist. Probleem on selles, et Alajaama tee on kitsas, sellel puuduvad kõnniteed kuid sellel liiguvad lapsed ja jalgratturid aga Alajaama kasutavad paljud (ja seoses teetöödega suureneb nende hulk veelgi) sõidukid lõikamiseks otseteena Põhimaantee 11 ja Paldiski maantee vahel, millest johtuvalt on hommikuti ja õhtuti siin tihe liiklus, Põhimaantee 11 suunalt sujuva sissesõidutee tõttu võivad sõidukid kiirust vähendamata Alajaama teele pöörata. Põhimaantee 11 suunalt on peale kolme maja tükk maad metsa, mis tekitab sõidukijuhtides mulje, et tegemist on asutusevälise teega, mistõttu suurendavad nad kiirust ja majade alale jõudes teevad äkkpidurduse kurvi taga oleva lamava politseiniku või seal liikuvate jalakäijate/ratturite tõttu. See valgustamata metsatuka osa on ka pidevalt prügiga reostatud ja seega tuleohtlik. Alajaama tee elanikud on taotlenud Alajaama tee läbisõiduks sulgemist mehhaaniliste tõkiste abil (näiteks enne ja peale metsatukka), kuid vald, viidates operatiivsõidukite vajadustele, pole seda võimaldanud. Ja kui Põhimaantee 11 ja Alajaama tee ühendus jääb läbilõigutuks, siis tundub selle vana tee alles jätmine vaid Telia mastini väga kummaline, sest selle hooldustee mastini võiks tuua kas otse Alajaama teelt (nagu näiteks eskiisi tööversioonis Juurdepääsu tee 6 pikendamisega Telia mastini) ja Põhimaantee 11 vana osa lõppeks siis Korvi kalmistu juures. Alajaama tee Põhimaantee 11 otsapoolses osas on vaid 3 maja (90% maju on Paldiski maantee suunas), mistõttu usun, et need majaomaniku on nõus kasutama Alajaama teed vaid Paldiski maantee suunalt. 8)Juhul kui Alajaama tee Põhimaantee 11 suunalt sõidutee läbilõikamine ei ole võimalik (samas, miks see oli võimalik eskiisi tööversioonis ja mida ka Mart Michelis mulle kinnitas?), siis palun teostada Alajaama teele jalakäija/ratturi ala märgistamine ja selle ala eraldamine füüsiliste tõketega Alajaama tee sõidutee arvelt, mis tervikuna annab selge signaali sõidukitele, et tegemist elurajooniga. Samuti võimalusel palun lisada täiendavad liiklusmärgid (näiteks õueala vms), mis piiravad läbisõitu ja määratlevad Alajaama tee kasutamist vaid selle elanikele ja/või teenindavale transpordile. 14 Kuremäe Kinnistul asub ka minu kodu. Mainin veel , et nimetatud Kuremäe kinnistu on ajaloo Põhjendus: 19801:012:0248 vältel olnud sama perekonna (Kelement) kasutuses ja sellel on elanud läbi aegade 1. Projekteerimise käigus kaalutakse võimalust ettepanekus sisalduvaks trassi täpsustuseks ja erinevad põlvkonnad samast sugupuust. Minul, kui praegusel kinnistuomanikul, jääb võimalusel arvestatakse ettepanekut, kuid tuleb arvestada, et projekteeritav tee peab vastama P.K. edasi pärandada ainult üks väike näpuotsatäis 2+2 maanteega piirnevat armsaks saanud kavandatud kiirusrežiimile vastavale plaaniraadiusele, kuna see on otseselt seotud ohutu kodu kohta. Kindlasti väheneb kinnistu ja elamu väärtus uue 2+2 maantee ehitusega. liikluskeskkonna kujundamisega. Kuna Transpordiamet on teinud oma suured plaanid seoses teega just Kuremäe 2. Geodeetilise mõõdistuse käigus mõõdistatakse ettepanekus nimetatud üksikpuud ning kinnistule, tahaksin omalt poolt selgitada kuidas olukord mõjutab ümbruskonda ja meie eesmärgiks on leida projektlahendus, mis puud ja nende kasvutingimused säilitab. eluolu. Oleme vähemalt 15a elanud teadmisega, et tuleb uus 2+2 maantee praeguse 1+1 3. Kui projektlahendusega on vajalik eramaal likvideerida olemasolev hekk, siis see asendatakse tee asemele samas koridoris, uudis muudatustest trassi osas oli üksjagu ehmatav ja eraomanikuga kokkulepitavas asukohas. mõtlema panev, et kas tõesti tehakse nii nagu kirjas saadetud eskiisjoonis näitab. Üle 4. Projekti koosseisus valmib mürauuring ning vastavalt selle tulemustele, tuginedes kehtivatele poole kinnistust on maantee alla paigutatud ja veel hullem, et tee hoone siseõuele nii piirväärtustele, kavandatakse vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Meetmete lähedale jõuab, kus enne oli mets, põld ja linnulaul, siis nüüdsest laiub seal 2+2 valikul tehakse koostööd maaomanikuga ja võimalusel lähtutakse maaomaniku eelistustest. maantee. Mõte, et uus maantee tuleb minu elule lähedale küljest, kust suunast ei osanud Juhul kui tee-ehitusega seotud metsaraie või raadamine jääb eramaast võõrandatavale oodata, vajab veel harjumist. 2.juunil oli sisukas kohtumine Kuremäe maadel ning kinnistuosale, siis kuulub kasvava metsa kompenseerimine maa omandamise hinna sees ning kirjutan nüüd oma tähelepanekud ja soovid, millele loodan teiepoolset lahendust ja raiutava puidu käitleb Riigimetsa Majandamise Keskus. kaasaaitamist väärika elukeskkonna säilitamisel ja loomisel. 16  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 1. Palun leida projekteerijal lahendus, et uue maantee trassikoridor ei lõikaks 5. Kinnistuga külgnev Tallinna ringtee lõik hakkab peale ümberehitust täitma kohaliku tee Allika kinnistu nurka vaid leiduks võimalus tee nihutamiseks raudtee poole ja sealt funktsiooni ning on kavas tulevikus üle anda kohalikule omavalitsusele, kes seejärel korraldab algav tee kaar /kurv jääksid Kuremäe maadele. Läbin Tallinna ringteed kaks kord ka teehooldust. päevas ja olen jälginud maantee kurve, silma on hakanud Rail Balticu viadukti kurv 6. Ettepanekut kaalutakse projekteerimise käigus ning rakendatakse privaatsust tagavaid Tallinna ringteel , mis on väga suure kaarega ja läbitav 110 km/h kiirusel. Palun meetmeid (nt muldvall, hekk, aed). kaaluda ja leida võimalus meie teelõigu kurvi nihutamiseks Allika kinnistult 7. Maade omandamine toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda, kui on valminud välja. Projekteeritud meie Valingu sõlme teejoonist vaadates tundub, et Saue poole krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub jääv kurv on sootuks väiksema kaarega, kas ei oleks võimalik kurvide osas omavahel vastavalt kehtivale seadusandlusele hüvitusväärtuse alusel. kohad vahetada. See annab võimaluse metsatuka mahukamaks säilitamiseks minu 8. Maaomanikku hoitakse projekteerimise käiguga kursis ning räägitakse läbi projekti erinevates kinnistul ja uue tee elamust (elamutest/ka naabrid) kaugemale viimise. etappides. 2. Eelnevalt nimetatud metsatukas on 2 olulist puud. Nimelt suur tugev pikk 9. Eramaa omanikuga kokku leppimata eramaale ehitusmaterjali ja -masinate ladustamine ega kaheharuline mänd millel on nimetähed LK, mis on minu lähisugulase nimetähed tema maa juurdepääsuks kasutamine ei ole lubatud. Konkreetne ehitusettevõte peab selleks sõlmima mälestuseks. See oli tema soov kui lahkub siit ilmast, et mina puistaksin tuha ja leiaksin kokkulepped maaomanikega. vaikses rahulikus paigas puu ja jäädvustaksin tema mälestuse sel viisil puule nimetähtedega. Kaks puuharu sümboliseerib, et tegu oli kaksikutega. Kohapeal Otsus: Punktis 1 esitatud ettepanekut trassi täpsustamiseks kaaluda edasise projekteerimise tutvusid puuga projektijuht Elle Tamm ja projekteerijad. Oli jutuks, et kohale tuleb käigus, võimalusel arvestada. Punktis 2 esitatule vastavalt mõõdistada kaks üksikpuud ja leida geodeet ja märgib puu ülesse. Teine puu on kraavi kaldal olev suur vana tamm, mis on projektlahendus, mis nende kasvutingimused säilitab. Punkt 3 osas - kui projektlahendusega on kasvanud koos eelnevate põlvedega Kuremäe maadel. Metsatukas kasvavad suured vajalik eramaal likvideerida olemasolev hekk, siis see asendada eraomanikuga kokkulepitavas kuused ja männid, kased ja teised lehtpuud. asukohas. Punkt 4 toodu osas teostada projekti koosseisus mürauuring ning vastavalt selle 3. Oleme Kuremäe kinnistu raudtee poolsesse põllumaa serva istutanud tulemustele kavandada vajadusel müra leevendavad meetmed (nt müratõkked). Punktides 5, 7 kuuseheki, mis on tänaseks kasvanud 3-4m kõrgusteks puudeks (~50tk) , eesmärgiga ja 9 esitatu osas lugeda selgitused antuks. Punktis 6 toodud ettepanekuid privaatsuse privaatsuse ja raudtee müra tõkkeks. Uue tee ehitusega ei täida need kuused meie jaoks säilitamiseks kaaluda edasise projekteerimise käigus, võimalusel arvestada. Punkt 8 osas - enam oma olulist eesmärki, jäädes uue maantee raudtee poolsesse serva. Ümber maaomanikku hoida projekteerimise käiguga kursis ning rääkida läbi projekti erinevates istutamisele need puud vastu ei peaks ja seoses sellega palun leida võimalus etappides. asendusistutuseks minu poolt valitud kohta, et tekitada minu koduõuele uus privaatsus. 4. Uue 2+2 maantee ehitusega ehk teemüra kolimisega minu koduhoonete paigutuse mõttes siseõue on minul ja naaberkinnistute omanikel ühine soov, et hoonete poolne uue maanteeserv saaks kaetud müratõkkeseinaga maksimaalses ulatuses Aavokati kinnistust kuni ringteelt pealesõidu raja algusesse. Samuti soovin kaasa rääkida müratõkkeseina visuaalses valikus, kuna see jääb nähtavaks kogu minule allesjääva kinnistu servast. Pool on lagedal põllul ja teine osa hõredas metsatukas, millest pool moodustavad lehtpuud, mis sügis-talv-kevad ei anna raagus oleku tõttu kattevarju. Soovin ka, et leiaksite võimaluse, teevajadusemaal, müratõkkest hoonete poole säilitada suured puud, mitte teha 100% lageraiet. Väga loodan, et teevajadusmaa hoonete poole on minimaalne ja projekteerija saab lahendada kraavide vajadused maantee äärde raudtee poolsesse serva. Minimaalselt vajaliku trassi lageraiet tehes tekkiva palgi puidu olen valmis lisaväärtusena omale võtma. 5. Tuleviku mõttes on mure ka talvise teehoolduse osas. Praegune olemasolev tee jääb uue maantee valmimisel kõrvalteeks, pean vajalikuks mainida ikkagi läbitavust talvisel perioodil kinnistutelt väljasõidu teedel. Loodan, et jätkuvalt on saab tagatud ka tulevikus toimiv teehooldus ja sõidetavus vanal lõigul. Vastasel juhul on põhimaanteele saamine häiritud ning põhjustab ebameeldivaid probleeme. Alajaama teed ja Korvi kalmistu sissesõidu teed hooldab Harku vald. Hetkel ei ole meile ette nähtud teehooldus teenust valla poolt talvisel ajal. Tundub mõistlik vallaga läbi rääkida ja leida võimalus kokkuleppeks, et saaks ühendada meie teed sama hooldusega. Oleme Harku valla elanikud. 6. Kuivõrd uus 2+2 maantee jääb nähtavaks minule ka Aavokati kinnistult, millel meil on ühine kinnistupiir , siis visuaali ja müra tagamiseks oleks lihtne lahendus rajada meie vahelisele kinnistu piirile 2020a ehitatud uue kõrgepingeliini alla maksimaalse kõrgusega muldvall. Palun leida võimalus muldvalli rajamiseks 17  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 eesmärgiga tekitada privaatsus, müra vähenemine ja eraldatus, et tekiks taas koduõue tunne. 7. Kirjutan lahti , mis lähiaegadel on Kuremäe kinnistule Eesti Vabariigi vajadustest lähtuvalt rajatud: *2020 aastal ehitati Kuremäe ja Aavokati kinnistu piirile hiiglaslik uus kõrgepingemast. *2021 aastal ehitatakse Kuremäe kinnistuga piirnevale raudteele teine raudteeharu Kuremäe kinnistu poole. *2021 aastast planeeritakse ka 2+2 maanteed Kuremäe kinnistule. Ehk eelpool nimetatud protsesside käigus on allesjääva maa ja kinnisvara väärtus oluliselt vähenenud nii materiaalselt kui emotsionaalsel tasandil. Riigile on Kuremäe kinnistu võõrandatava maa väärtus kordades ja kordades olulisem ja suurem , võidab rohkem, kuna tekib võimalus suures ja pikas perspektiivis ülioluline teetaristu rajamine, mis ühendab paljusid oluliselt vajalikke liiklussõlmi ja annab võimaluse liikluse sujuvaks ja kiireks arendamiseks. Rõhutan, et praeguse töösoleva maantee lahendusega Kuremäe kinnistust allesjääva maa ja kinnisvara väärtus väheneb, mis ei võimalda vajadusel tulevikus müügihinna eest soetada uut samaväärselt väärtuslikku kinnisvara. Kuidas sellist olukorda arvestatakse, kuidas saadakse maaomanikud rahumeelselt ülisuure tee projektiga nõustuma? Palun sellega arvestada kui on aeg materiaalseks läbirääkimiseks ning sinna juurde kuuluvad ka ajaloolised sidemed, hingelised sidemed, uute olude talumine (ei saa keelduda tee ehitusest ehk sunniviisiline nõusolek tee ehituseks minule kuuluval kinnistul, müra suurenemine, jne). Seda tunnet ja rasket leppimist ei oska mõista ega aru saada ükski inimene, kes pole vastavas olukorras ise olnud ja läbi elanud. Piltlikult öeldes lõigatakse kogu eelnev elu pooleks. Pean mainima, et eelmisel aastal lahkus meie seast minu abikaasa, kes rääkis mulle üle 30a oma lugusid, kuidas tema oli oma lapsepõlve siin Kuremäe maadel veetnud ja kasvanud ja kuidas ta soovis rajada meile, oma perele kodu just siia, esiisade maadele ja mitte kuskile mujale. Selleks tekkis võimalus, kui Eesti Vabariik otsustas sundvõõrandatud maad tagastada järeltulijatele. Plaanist kahele pojale eraldada kinnistust osa, oma kodu rajamiseks, pean loobuma, sest 2+2 maantee äärde ei soovi kumbki pere tulla. Tasu, mida plaanib riik maksta, peab olema väärtus, mille eest saaks soetada asenduseks väärtusliku kinnisvara, mis tasakaalustaks tekkinud olukorda ja leevendaks meie pere lõhutud pikaajalisi väärtusi ja traditsioone. Meie elukeskkond saab olema tulevikus lõhutud, mõtetes juba praegu ja pakutavad leevendavad meetmed nagu nt müratõke, ei korva piisavalt harjumuspärast nauditavat olu. 8.Soovin, et minuga räägitakse läbi projekti erinevates etappides, arutatakse ja leitakse sobivaid lahendusi, mis tagaks minule olukorraga leppimise ja ma suudaks leida üles positiivse mõtted ja saaks nautida Kuremäel elamist. 9.Lõppu mainin, et kui algab maanteetrassi ettevalmistus ja sellele järgnev ehitus, siis soovin, et ehitusega seotud seadmed ja masinad ei kasutaks objektile pääsemiseks alles jäävat Kuremäe kinnistut v.a. kui on minuga kokkulepitud kinnistu tarbeks vajalikud tööd. 15 Keila metskond 269 Projekt hõlmab ka riigimaa katastriüksusi Keila metskond 269 (29501:011:0293), Põhjendus: 1. Juurdepääs Keila metskond 292 ja 293 kinnistutele (katastritunnused vastavalt (29501:011:0293) Keila metskond 292 (19801:001:2513) ja Keila metskond 293 (19801:001:2514), 19801:001:2513 ja 19801:001:2514) säilitatakse kavandatavalt kogujateelt. Projekteerimise milliste volitatud asutus on RMK. käigus võib seoses kavandatava kergliiklustunneliga juurdepääsu asukoht täpsustuda, see selgub Keila metskond 292 Kooskõlastan eelprojekti järgmistel tingimustel: edasise projekteerimise käigus. Ehitusprojekt esitatakse arvamuse andmiseks RMK-le. (19801:001:2513) 1. Säilitada või projekteerida ja ehitada juurdepääsud kinnistutele Keila metskond 292 2. Punktides 2-6 esitatud tingimused võetakse teadmiseks ja arvestatakse nendega. ja Keila metskond 293. Ehitusprojekt esitada RMKle kooskõlastamiseks. 18  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 Keila metskond 293 2. Arendusalale jäävate puude raieks riigimetsamaal metsateatis ja raie tingimused Otsus: Juurdepääsud Keila metskond 292 ja 293 kinnistutele (katastritunnused vastavalt (19801:001:2514 taotleda RMK Edela regioonilt ([email protected]). Raiutav puit kuulub RMK-le. 19801:001:2513 ja 19801:001:2514) tagada kavandatavalt kogujateelt. Ehitusprojekt esitada 3. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida. arvamuse andmiseks RMK-le. Punktides 2-6 toodust lähtuda tööde kavandamisel ja edasisel 4. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid. projekteerimisel. 5. Kavandatavate riigimaanteede aluste kinnistute jagamise korraldab ja finantseerib arendaja. Kinnistu jagamine teostada koostöös RMK Kinnisvaraosakonnaga. Jagamise järgselt taotleda Keskkonnaministeeriumilt kinnistu üleandmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 6. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMK Lääne-Harjumaa metskonda ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected]. 16 Kotkasule (selgituste küsimine) Selgitused: 1. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone 19801:012:0960 1) Kuidas pääsevad jalgsi liiklevad elanikud edaspidi üle maantee, et suunduda kohalike omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse Valingu rongijaama? Millised on teiepoolsed lahendused? eskiislahendust, algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud S.S. 2) Kuna antud piirkonnas elab palju metskitsi ja muid ulukeid, siis kuidas on kergliiklustunnel nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). tagatud loomade edaspidine liikumine kahe metsa vahel, mida kavandatud See tagab jalakäija ühenduse Valingu rongijaamaga. 2+2 maantee takistab? 2. Loovälja talu tee ja Tallinna ringtee ristmiku tänase asukoha lähedusse on planeeritud 3) Samuti huvitab mind kompenseerimise ulatus, kuna minu maadest võetakse suurulukite läbipääs. tükk ära. Millised on tingimused ja tähtajad? Millal võetakse minuga 3. Maade omandamine toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda kui on valminud ühendust? krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele hüvitusväärtuse alusel. Lillevälja tee elamugrupi Lähtudes 15.06.2021 veebikeskkonnas toimunud Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Põhjendus: 17 ühispöördumine Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 projekti avalikust arutelust, oleme jõudnud ühisele 1. Lillevälja tee elanike kergliiklejate ühendus Sauega tagatakse, eskiislahendust on T.K. otsusele, et projekteeritavat Valingu JJT tunnelit Tallinna ringtee alt ei tohi mingil juhul täiendatud ning Lillevälja tee ja Saue ühendamiseks on kavandatud uus jalgratta- ja jalgteelõik nihutada Keila suunas Tutermaale või Valingule või mis veel hullem, kogunisti paralleelselt raudteega, mis viiakse kokku varasema projektlahendusega viadukti piirkonnas. Lillevälja tee 7 ehitamine ära jätta. 2. Menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades ning peale konsultatsioone kohalike 72701:002:0995 Argumendid meie esitatavale nõudmisele on alljärgnevad: omavalitsustega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, muudetakse eskiislahendust, Lillevälja tee 2 1. Tunnel planeeritaval kohal on eluliselt vajalik meie asumi elanikele selleks, et algselt põhimaanteele Valingu bussipeatuste piirkonda kavandatud kergliiklustunnel 72701:003:0409 pääseda mugavalt ja ohutult ehitatavale ja osaliselt juba olemasolevale Välja tee nihutatakse Tutermaa tee piirkonda (Kangru ja Piimaka kinnistute lähedusse). Koolibussi Lillevälja tee 4 kergliiklusteele, mis ühendab juba praegu meid Sauega ning mida me kõik trajektoorile kavandatakse vajadusel täiendav peatus Välja tee ja Toominga tee lähedusse, 72701:003:0411 tihedalt kasutame. Saue on loogiline ja lähim tõmbekeskus, kus on millele tagatakse kergliiklejate ligipääs ja ühendus raudtee äärde kavandatud jalgratta- ja Lillevälja tee 6 tervisekeskus, teenindus ja kaubandus, kool, lasteaed, ettevõtted, kus töötavad jalgteega. 72701:003:0412 mitmed meie asumi elanikud, lisaks ka vallavalitsus; 3. Eskiislahendust on täiendatud ning Lillevälja tee ja Saue ühendamiseks on kavandatud Lilleväja tee 8 2. Kui tunnel nihutada Keila suunas, siis selleks, et pääseda kergliiklusteele, tuleb uus jalgratta- ja jalgteelõik paralleelselt raudteega. 72701:001:1087 algatuseks liikuda Saue suhtes vales suunas ja seejärel alles tagasi Saue suunas. 4. Valingult saab Valingu raudteejaama kavandatavate põhimaanteega paralleelselt Lillevälja tee 5 Lisandub mõttetu mitme kilomeetri pikkune lisateekond. Kui koolibuss hakkab kulgevate jalgratta- ja jalgtee (maantee põhjaküljel) ja kogujatee (maantee lõunaküljel) kaudu. 72701:002:0994 liikuma ja peatuma kogujateel teiselpool ringteed, siis ei ole meie lastel Tutermaa tee piirkonda kavandatava kergliiklustunneli kaudu on võimalik suunduda Lillevälja tee 9 võimalik ohutult jõuda ka koolibussile ja koolibussilt tagasi koju; põhimaantee alt läbi. 72701:002:1001 3. Kogujatee uue ehitatava raudteeviadukti alt ei ole alternatiiviks tunnelile, sest 5.Eskiislahendust on täiendatud ning Lillevälja tee elanike Sauele liiklemise võimaldamiseks on nagu selgus ka arutelul, ei ole sellele teele planeeritud kergliiklusteed (või kavandatud uus jalgratta- ja jalgteelõik paralleelselt raudteega, mis võimaldab lühima teekonna jalgteed). Lisaks hakkab sellel teel viadukti alt toimuma suhteliselt intensiivne perspektiivse raudteepeatuseni. liiklus Välja tee elurajooni suunalt, kui sealt soovitakse sõita Kanama liiklussõlme suunas ja seda just hommikusel tipptunnil kui kooli lähevad lapsed jalgsi või jalgrattaga. Samuti ei ole selge, kas sellele kogujateele on planeeritud tänavavalgustus; 4. Veebikoosolekul kõlasid ka Valingu kandi inimeste mured, et kuidas nemad pääsevad Valingu raudteejaama, kui tunnel on nii kaugel, kuid nemad said meie arvates vastuse, mis kinnitas, et neil jääb mitu valikut, kuidas raudteejaama liikuda – neil on alternatiivid, mis meie asumi elanikel puuduvad; 19  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 5. Tulevikus on planeeritud Välja tee äärde ka uus võimalik rongi peatuskoht ja Saue busside lõpp peatus/tagasipöörde koht. Ilma jalakäijate tunnelita on keeruline ka jõuda rongi peatuskohta ja edendada jätkusuutlikku ühistranspordi kasutamist. Kokkuvõtteks - Lillevälja tee elanikel on õigus ja vajadus kasutada kergliiklusteed ühenduseks Sauega ja seda ilma mitmeid kilomeetreid teekonnale lisamata. 18 Alajaama tee 1 Mure selline, et pärast ca 5 aasta tagust Alajaama tee ja Paldiski mnt. ristumiskoha Põhjendus: Eelprojekti töömahtude piir on Männiku tee ristmiku läheduses, Alajaama tee jääb 19801:012:0066 teetöid ei voola liigne sadevesi enam meie krundilt kraavide kaudu ära vaid just sealt Tallinna poole ning Alajaama tee ristmikulahendus projektalasse ei kuulu. Eelprojekti koguneb meile Meie jaoks läks olukord hullemaks. Kevaditi lausa uputab. Aastad on koostamise käigus on siiski põhjendatud analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee Alajaama tee 1a möödunud ja mingeid arenguid pole näha. Minuteada lasi meie majast naaber Jaanus lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv 19801:012:0067 Lohur ka teha kas mõõtmised või tööprojekti. terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri. Ühesõnaga sadevee ärajuhtimisega peaks mingi lahenduse leidma, et eelnev normaalne T.S. olukord taastada. Otsus: Eelprojekti koostamise käigus analüüsida Alajaama tee ristmiku piirkonna sademevee lahendust seoses eelprojekti alalt sademevete ärajuhtimise vajadusega, et projekteerida toimiv terviklahendus. Vajadusel muuta töömahtude piiri. 19 Väljaotsa 1.Kinnistute- ja nende osade vahetuse küsimus Põhjendused: 1. Kinnisasjade vahetuse võimalusi on põhjendatud edaspidi kaaluda, seda enam 19801:012:0093 Esiteks märgib puudutatud isik, et projekteerimistingimuste eskiislahenduse (Lisa 2) kui samas piirkonnas esineb vahetamiseks sobilikku riigimaad. Maade hindamine ja asendusmaa kohaselt ei hõlma teemaa kogu ulatuses puudutatud isikule kuuluvaid kinnistuid valik toimub eelprojekti koostamise lõpus peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on Mõisa (19801:012:0093 ja 19801:012:0082) vaid üksnes osa sellest. Tõdeda tuleb küll asjaolu, eramaast omandatava maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. 19801:012:0082 et teemaa läbib kinnistuid nende keskelt, lõigates kinnistud sisuliselt kaheks, mille 2. Käesoleva projekteerimistingimuste menetluse raames ei ole Transpordiametil võimalik ega tulemsena moodustub maakorralduslikult kolm eraldiseisvat kinnisasja. Teemaa osa kohane anda kinnitust või kooskõlastust mõne teise haldusmenetluse kohta, sh ettepanekus hõlmab suhteliselt suure osa kinnistutest ja vähendab nende pindala ja väärtust, kuid ei taotletu osas. Kooskõlastuse/mittekooskõlastuse konkreetsele detailplaneeringule saab anda muuda maaüksuste arendamist ja nende kasutamist tervikuna võimatuks. Sellest vastava haldusmenetluse raames. Küll aga on Transpordiametil eesmärk Keila põhjapoolsele tulenevalt on jätkuvalt võimalik puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute ja nendega ümbersõidule viiva teeosa eelprojekti koostamise lõpptulemusena veenduda riigitee teelaheduse piirnevate kinnistute kasutamine ja arendamine ulatuses, mis ei piirne teemaa ruumivajaduses ning omandada selleks vajalik maa. See võimaldab eelprojekti valmimise järel katastriüksusega ega lähe vastuollu seadusega riigitee kasutamiseks ja haldamiseks üle vaadata üldplaneeringute tasandil perspektiivse teelahenduse elluviimiseks seatud piirangud ettenähtud nõuetega. ja neist vabastada teelahenduse jaoks mittevajalikud maa-alad, sh alad Väljaotsa ja Mõisa Üheks selliseks on riigile kuuluv Vana-Sepperi, Tutermaa küla, Harku vald kinnistu kinnistutest. (19801:001:3572), mille lõikab rajatav riigitee ja selle juurde loodav teemaa 3. Väljaotsa 19801:012:0093 ja Mõisa 19801:012:0082 katastriüksustel riigiteedelt katastriüksus keskelt pooleks nii, et kinnistu järele jäävate osade eraldi arendamisne ei olemasolevad juurdepääsud puuduvad. Antud juhul on ettepanekus taotletud riigimaanteedelt oleks sisuliselt võimalik. Samas Vana-Sepperi kinnistu teemaa moodustamisest järele uute juurdepääsude rajamist. Selgitame, et projekteerimistingimuste p 5.2.6. kohaselt uusi jäävate osade liitmisel puudutatud isikule kuuluvate kinnistutega moodustuks ühtne mahasõite ega ristmikke põhimaanteelt riigitee projektiga ei kavandata ega rajata. Punkt 5.2.6 terviklik maaüksus, mille arendamine oleks perspektiivne. ei piira eraisiku võimalust taotleda tee omanikult nõudeid avaliku teega ühinemiseks ning Eeltoodust tulenevalt ja võttes aluseks projekteerimistingimuste eskiislahendusel (Lisa rajamiseks omal kulul. Eesmärgipärane on juurdepääsude küsimus antud kinnistute puhul 2) näidatud teemaa katastriüksuse potentsiaalset asukohta tuleks (Mõisa ja Väljaotsa) lahendada alale koostatava planeeringu käigus, et tagada terviklahendus, projekteerimistingimuste menetluses kaaluda puudutatud isikule kuuluvate kinnistute mis arvestab muuhulgas kavandatava arendustegevus iseloomu ja sellega kaasnevat (19801:012:0093 ja 19801:012:0082) riigitee alla jääva osa (teemaa katastriüksuse) ja liiklussagedust ja -koosseisu. Riigile kuuluva ning riigitee alla mitte jääva kinnistu registriosa nr 15484250 Eskiislahenduses on eelnimetatud kinnistute perspektiivse juurdepääsu vajadust silmas peetud. (19801:001:3572 Harju maakond, Harku vald, Tutermaa küla, Vana-Sepper) vahetuse Säilitatud on kohalikuks teeks üle antav olemasolev Tallinna ringtee lõik pikkuses, mis võimalust (vt. Lisa 1 punkt nr 6- tähistatud plaanil viirutatult) Kinnistute avalikes võimaldab selle tee kaudu kinnistutele ühise juurdepääsu (ja teedevõrgustiku) lahendada huvides omandamise seaduse § 24 alusel, et tulevikus oleks neid võimalik arendada mobiilimasti piirkonnast (vt lisatud skeem). ühtse maaüksusena. 2. Transpordiameti kooskõlastused puudutatud isikule kuuluvate kinnistute arendamiseks ja detailplaneeringu kehtestamiseks Tulenevalt asjaolust, et vaidlusaluse riigitee (Keila põhjapoolne ümbersõit) rajamiseks vajaliku teemaa katastriüksuse moodustamisega ei piirata tervikuna puudutatud isikule kuuluvate kinnistute kasutamist, tuleb projekteerimistingimuses sätestada muuhulgas, et Transpordiamet on nõus kooskõlastama riigitee (teemaa katastriüksuse) alla mitte jäävate puudutatud isiku kinnistute arendustegevuse ja detailplaneeringu kehtestamise ega sea sellele kintsendusi või piiranguid v.a. mis on seadusega ette nähtud riigitee 20  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 kasutamiseks või selle haldamiseks. Nimetatud täiendus projekteerimistingimustes on vajalik puudutatud isikule õiguskindluse loomiseks, et tema omandiõigusi vaidlusaluste kinnistute suhtes ei piirata riigi poolt rohkem, kui on hädavajalik riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa moodustamiseks (teemaa katastriüksus). 3. Projekteerimistingimustes puudutatud isiku kinnistutele ligipääsuteede ja riigiteelt mahasõitude lahendamine Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2 “Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud” kohaselt lahendatakse projekti koostamise raames ka riigiteelt mahasõidu võimalused ehk ligipääsud piirnevatele kinnistutele. Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.1. sätestab, et projekti koostamisel tuleb lähtuda Lisas 2. Eskiisjoonised toodud teede ja rajatiste eskiislahendusest ning projektlahendus täpsustub ehitusprojekti edasise koostamise käigus. Seega tuleb juba projekteerimistingimuste eskiislahenduses näha ette vajalikud riigiteelt mahasõidud, mida käesoleval juhul Lisa 2 Eskiisjooniselt puudutatud isikule kuuluvate kinnistute suhtes ei nähtu. Seetõttu tuleb antud projekteerimistingimuste menetluse etapis lahendada riigiteelt mahasõidud puudutatud isikule kuuluvatele kinnistutele, Seda eelkõige põhjusel, et projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.6. kohaselt täiendavaid mahasõite, mis eskiislahenduselt ei nähtu, projektiga ei kavandata, mis edaspidiselt viiks puudutatud isiku omandiõiguste olulise riiveni ja arendustegevuse piiramiseni. Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.5. kohaselt tuleb projekteerimistingimuste kohaselt projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja Detailplaneeringu käigus on vajadusel võimalik kaaluda ka alternatiivseid juurdepääse (näiteks kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee Alajaama tee Tallinn‒Paldiski mnt poolsest osast), kuid seda on eesmärgipärane teha ehitusega. Sellest lähtuvalt esitab puudutatud isik ettepaneku näha detailplaneeringu raames komplekselt planeeritava ala teedevõrgustiku väljaarendamisega, projekteerimistingimustes ette vajadus projekteerida vajalikud mahasõidud puudutatud lähtudes planeeritavast maakasutuse funktsioonist ning kaasates vajalikud menetlusosalised. isikule kuuluvatele kinnistutele projekteeritatavatelt riigiteedelt ja rittmikelt järgmiselt Üheaegselt Keila lõunapoolse ümbersõidu realiseerumisega on võimalik eelnimetatud (vt. Lisa 1- sisse- ja väljasõidud): kinnisasjadele kavandada täiendav ühine juurdepääs perspektiivselt turboringristmikult (vt a) Katastriüksuse „Väljaotsa“ sisse- ja väljasõit Tallinn-Paldiski maanteele (p 1). lisatud skeem). b) Katastriüksuse „Väljaotsa“ sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 2). c) Katastriüksuse „Mõisa“ „Keila põhjapoolse ümbersõidu“ trassist lõuna poole jääva osa sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 3). d) Kahesuunalise liiklusega kogujatee katastriüksuste „Vana-Sepperi“ ja „Mõisa“ „Keila põhjapoolse ümbersõidu“ trassist põhja poole jäävate osade ning „Keila kirikumõisa“ katastriüksusele sisse- ja väljasõitude jaoks (p 4). e) Kogujatee „4“ sisse- ja väljasõit Tallinna Ringteele (p 5). Puudutatud isik palub lisada eeltoodud mahasõidud projekteerimistingimuste eskiisjoonistele (Lisa 1 ja Lisa 2) ning esitada need tutvumiseks puudutatud isikule (Lisa 1 ja Lisa 2). Mahasõitude määratlemine projekteerimistingimustes ja projekteerimine käesolevas menetlusetapis on oluline puudutatud isikule, sest nendest lähtutakse puudutatud isikule kuuluvate ja riigiteega piirnevate kinnistute detailplaneeringu menetluses. See juurdepääs jääb pärast Keila põhjapoolse ümbersõidu väljaehitust (mis poolitab kinnistud) põhjapoolse ümbersõidutee ning Tallinna ringtee vahelise ala ainsaks juurdepääsuks. 21  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 Tuleb arvestada, et etapi I (Tallinna ringtee 2+2 lahendus), Keila lõunapoolse ümbersõidu ja Keila põhjapoolse ümbersõidu väljaehitus võib toimuda kõik eri aastatel. Eelprojektide koostamisel arvestada ja vastava lõigu projektis näidata perspektiivsena viimasel skeemil nooltega tähistatud perspektiivsete juurdepääsude asukohad. Otsus: 1. Võtta teadmiseks, et maaomaniku eelistus on eramaast omandatava maa vahetamine riigimaaga. Ettepanekud 2 ja 3 jätta arvestamata, kuid selguse huvides eelprojektide koostamisel arvestada ja vastava lõigu projektis näidata perspektiivsena viimasel skeemil nooltega tähistatud perspektiivsete juurdepääsude asukohad. 20 Lillevälja tee 8 Arvestades naabrite vastuseisu eelmisele projekteeringule ja paratamatut vajadust leida Põhjendus: Lillevälja tee elanikke Sauega ühendava jalgratta- ja jalgtee kulgemise osas 72701:001:1087 lahendus, mõistan et nüüdseks on tegemist sellise vältimatu alternatiiviga ja olen maaomanikega peetud asukoha läbirääkimiste tulemusena eskiislahendusega kavandatav N.I. käesoleva planeeringu viisiga nõustunud. Siiski soovin veelkord ka kirjalikult rõhutada, jalgratta- ja jalgteelõik enam Lillevälja tee 8 kinnisasjaga ei kattu, vaid kulgeb läbi Piibelehe et hetkel arutluses oleva piiripealse lahenduse asukoht jääks maksimaalseks kinnistu. minupoolseks kompromissiks. Nii nagu telefoni teel arutasime, sooviksin teada, kas maa võõrandamise asemel oleks Otsus: Võtta seisukoht teadmiseks. võimalik leida mingi muu lahendus - näiteks mingitlaadi servituudi andmine? St et olen nõus, et minu omandis olevale krundile osaliselt selline jupp taristust luuakse ja seda avalikult kasutatakse. Põhjus seisneb selles, et krundi suurus on täpselt 2 hektarit ja selle vähenemisega muutuks maa sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Seda ma tõesti ei sooviks. Ehk oleks võimalik, arvestades asjaolusid, sellise lahenduse puhul vastu tulla. 21 Piibelehe Oleme nüüd perega ja naabritega arutanud kergliiklustee asukohta. See välja pakutud Põhjendus: Lillevälja tee elanikke Sauega ühendava jalgratta- ja jalgtee kulgemise osas on 72701:002:0999 lahendus kahjuks ei sobi meile kuidagi. Oleme selle krundi kunagi ostnud sellel maaomanikega peetud asukoha läbirääkimiste tulemusena eskiislahendusega kavandatava eesmärgil, et saaksime olla rahus ja vaikuses nii, et keegi meid ei segaks. Pakutud tee jalgratta- ja jalgteelõigu asukoht leitud üle Piibelehe kinnistu (algselt oli kaalumisel Lillevälja Lillevälja tee 9 aga hakkaks tooma meie nn õuele palju inimesi ja seega oleks meie privaatsus rikutud. tee 8 ja Piibelehe kinnistute piiril). 72701:002:1001 Teiseks, oleme antud alale 15 aasta jooksul rajanud oma aiamaad (marjapõõsad, Alternatiivselt oli kaalumisel ka trajektoor Tallinna ringteega paralleelse ehituses oleval lõigu õunapuud, ploomipuud, kasvuhoone jne.) Ning kolmandaks, krundi piirile oleme uue kogujatee kõrval, kuid kitsaste olude tõttu Laane kinnisasjaga (72501:001:0262) kohakuti U.P. kasvatanud heki, millel on emotsionaalne väärtus, kuna selle istutas minu ema, keda jalgratta- ja jalgteed mahutada ei õnnestu. Lahenduse miinuseks oleks olnud ka väiksem kahjuks enam ei ole :-( Kunagi vaatasime kogu meie elanikega, kes me siin metsas kasutusmugavus vahetult sõidutee servas ning pikem trajektoor perspektiivsesse viadukti alla oleme, et hakkame saama üle tee tunneli kaudu, mis oli planeeritud uue tee alt läbi kavandatavasse raudteepeatussesse. (meist natuke Keila poole) ja olime sellega ka arvestanud. Kui tõesti muud võimalust Privaatsuse säilitamiseks kaalutakse projektlahenduse koostamise käigus jalgratta- ja ei ole, siis pakun välja ühe lahenduse, mis tähisatatud meiliga kaasas oleval joonisel jalgteelõigu alguses (alustamisel/üleminekul erateeks) sobilike liiklusmärkide ja/või muude punase joonega. Kuigi peab tunnistama, et see lahendus ei meeldi kindlasti meie erateest märku andvate meetmete paigaldamist. naabritele Lillevälja tee 7 (ei tahaks sellepärast ka naabritega riidu minna). Palun, et äkki ikka leiate võimaluse rajada kergliiklustee uue riigitee 11 kõrvale (kus on maha ja Otsus: Kavandada Lillevälja tee elanikke teenindava jalgratta- ja jalgteelõik vastavalt pealesõidud). eskiislahenduses näidatule. Kaaluda ja vajadusel rakendada privaatsust säilitavaid ja erateest informeerivaid meetmeid. a. Piirnevate kinnisasjade loetelu, mille osas maaomanikud arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis on toodud kinnisasjad, mis olid menetlusse kaasatud, kuid mille osas projekteerimistingimuste menetluse käigus maaomanikud kirjalikku arvamust ei avaldanud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Katastriüksuse Alajaama tee 22 19801:012:0144 Antoni 72701:003:0164 Kalgi 72701:001:1355 Kinnisasja nimi tunnus Alajaama tee 24 19801:012:0700 Aruvälja 72601:001:0357 Kasepõllu 72701:001:1958 Aavokati 19801:012:0249 Alajaama tee 6 19801:012:0930 Aruvälja-Metsa 72701:003:0191 Keila kirikumõis 19801:012:0267 Alajaama tee 16 19801:012:0450 Alajaama tee 8 19801:012:0910 Aruvälja-Võsa 72701:002:0703 Kiisa 19801:012:0137 Alajaama tee 1b 19801:001:2652 Alajaama tee L1 19801:001:2395 Hoidla 72701:001:1351 Kiisa 19801:012:0138 Alajaama tee 20a 19801:012:0077 Allikmaa 19801:012:0326 Kaare 72701:001:1962 Kiisa 19801:012:0139 22  Transpordiameti korralduse „Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu projekteerimistingimuste andmine“ lisa 2 Kopli 29501:011:0033 Müüri 72701:002:1741 Teelehe 19801:012:0620 Ülejõe tee 4 29601:007:0025 Korvi 72701:003:0396 Paju 72701:003:0342 Tutermaa tee 19801:012:0373 Ülejõe tee 5 29601:007:0021 Korvi kalmistu 19801:012:0108 Piimaka 19801:012:0430 Tuuleveski 72501:001:0258 Ülejõe tee 6 29601:007:0230 Kureallika 19801:012:0400 Pikkmaa 72701:002:0629 Uus-Allika 19801:012:0132 Ülejõe tee 7 29601:007:0240 Kuuseheki 72701:001:1960 Põllukivi 72701:001:1961 Vana-Allika 19801:012:0131 Ülejõe tee 8 29601:007:0180 Lillevälja tee 10 72701:001:1086 Pähklisalu tee 1 72701:002:1279 Võsu 72701:003:0395 Ülejõe tee 9 29601:007:0250 Linnumäe 19801:012:0206 Pähklisalu tee 3 72701:002:1281 Ööbiku tee 1 72701:001:1356 Ülejõe tee T1 29601:001:0282 Linnumäe-I 19801:012:0207 Pähklisalu tee 4 72701:002:0772 Ööbiku tee 9 72701:003:0074 Ülesõidu tn 43 29601:001:0388 Lubjaahju 72701:001:1353 Pähklisalu tee 6 72701:002:0771 Ülase 72701:002:0827 Luige 19801:012:0410 Rumbergi 19801:012:0641 Ülejõe 19801:001:2493 Mõisa 72701:003:0181 Rumbergi 19801:012:0642 Ülejõe tee 29601:001:0153 Mõisa 72701:003:0179 Saare 72701:001:1515 Ülejõe tee 10 29601:007:0220 Mõisa 19801:012:0081 Saare 19801:012:0127 Ülejõe tee 11 29601:007:0013 Mõisapõllu 19801:012:0083 Tagametsa 72701:003:0149 Ülejõe tee 12 29601:001:0362 Männiku 72701:003:0331 Tamme 72701:002:0825 Ülejõe tee 14 29601:001:0409 Männiku 72701:003:0332 Tammekivi 72701:002:0958 Ülejõe tee 2 29601:001:0108 Männiku tee 10 19801:012:0585 Tammepuu 72701:002:0959 Ülejõe tee 2c 29601:001:0114 Männiku tee 12 19801:012:0044 Tammiste 72701:002:1055 Ülejõe tee 3 29601:007:0014 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 23  KORRALDUS 17.09.2026 nr 1.1-3/26/583 Riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu- Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1- 3/21/409 muutmine Transpordiamet algatas 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 antud riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti projekteerimistingimuste muutmise ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Transpordiameti 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 on antud projekteerimistingimused riigitee 11 Tallinna ringtee (E265) Valingu-Keila lõigu km 34,0-38,0 ja Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste eesmärk on ning tingimused hõlmavad järgmisi teelõike: - Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu–Keila lõigul 2+2 ristlõikega maantee kavandamine; - Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine 1+1 ristlõikega maanteena Tallinna ringtee ja riigitee 11371 Keila–Ohtu vahelises lõigus; - Riigiteede 8 Tallinn–Paldiski ja 11 Tallinna ringtee liiklussõlme kavandamine koos Keila põhjapoolsele ümbersõidule viiva haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel; - Riigitee 11117 Valingu–Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha kavandamine ja selle kokkuviimine Tallinna ringteele projekteeritava Valingu liiklussõlmega. Transpordiamet lähtub riigiteede ehitamisel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud teehoiukavast. Projekteerimistingimuste andmise ajal oli I etapis realiseeritavana kavas Valingu-Keila lõik, mille ehitus oli teehoiukava alusel ette nähtud 2025-2026 aastal. Vabariigi Valitsuse 12.02.2026 korraldusega on aastateks 2026-2029 kinnitatud teehoiukavas kinnitatud vaid Keila lõunapoolse ümbersõidu ehitus (2027-2028), teiste teelõikude ehitust ei ole kavandatud. Indikatiivselt on Valingu-Keila võimalik ehituse aeg teehoiukavas näidatud 2034-2035 aastaks. Teelõikude ehitusaasta edasi lükkumise tõttu ei ole käesolevaks hetkeks ühelgi lõigul tee ehitusloa andmise menetlust läbi viidud ega ehitusluba antud. Eelnevast tulenevalt pikendab Transpordiamet seitsme aasta võrra 21.09.2021 korraldusega nr 1.1- 3/21/409 antud projekteerimistingimuste kehtivust. Kuivõrd tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele  2 ja juhenditele, korrigeerib Transpordiamet projekteerimistingimustes viited projekteerimise aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest. 21.09.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis 05.08.2015 majandus-ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus määrus, millest avalikult kasutatava asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded kehtestati kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi eelprojektide koostamise ajal uus määrus veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning selles toodud põhimõtteid rakendati juba eelprojektide koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei too normdokumentide muutmine kaasa olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist. Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste kehtivuse pikendamises. Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd projekteerimise ajal lähtuti käesoleval ajal kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses. Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus muuhulgas saadetakse kaasatavatele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist. Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute õigusi või huve märkimisväärselt riivamata. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Pikendada Transpordiameti 21.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/409 antud projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aastat. 2. Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada uues sõnastuses järgnevalt: - 5.1.6. Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“; - 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ning Transpordiameti kehtivatest juhistest ja juhenditest, Keila linnas ka Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”;  3 - 5.4.2. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja jalgrattarada; - 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“. Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus; - 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“. 3. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise menetluses kaasatud asutustele ja isikutele. 4. Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Transpordiameti 21.09.2021 korraldus nr 1.1-3/21/409 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus