Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32
detailplaneering
Viljandi linna detailplaneeringute registri nr 2018-003
planeeringuala asukoht
Foto 1 – Vaade planeeringualale loodest, alus: Fotoladu-Maa-jaRuumiamet_2024-05-18-12-22-06_K1.jpg
Detailplaneeringu
koostamise korraldaja Viljandi Linnavalitsus, registrikood 75005222
Koostamisest huvitatud isik OÜ Raidano, registrikood 10883911
Objekti asukoht Pärnu mnt 30 (89718:001:0093), Viljandi linn
Pärnu mnt 32 (89718:001:0089), Viljandi linn
Koostaja Projektikoda OÜ, registrikood 12267932
Tallinna tn 58, 71018 Viljandi linn
Töö nr 2021-03-01
Volitatud arhitekt 7 Olav Remmelkoor
+372 506 9191
[email protected]
Viljandi
2/27
KOOSSEIS
A SELETUSKIRI
(SK_20250301_P30-32DP_Seletuskiri _v03.pdf)
1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED......................................5
1.1 Üldosa ...........................................................................................................................5
1.2 Detailplaneeringu koostamise alused ..............................................................................5
1.2.1 Algatamise korraldus..................................................................................................5
1.2.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................6
1.2.3 Maa-ala topo-geodeetiline uuring ...............................................................................6
1.2.4 Viljandi linna üldplaneering 2010 ...............................................................................6
2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK.........7
2.1 Planeeringuala ulatus .....................................................................................................7
2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk...........................................................................7
3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED .................................8
3.1 Planeeritud lahenduse linnaehituslikud ja arhitektuursed põhjendused............................8
3.2 Avalik ruum...................................................................................................................8
4 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ......................................................8
4.1 Krundijaotuse planeeritud muudatused...........................................................................8
4.2 Planeeritud kruntide andmed ..........................................................................................8
5 KRUNTIDE HOONESTUSALAD ....................................................................................9
6 EHITUSÕIGUS ................................................................................................................9
6.1 Mõisted ..........................................................................................................................9
6.2 Krundi pos 1 (72 614 m²) ehitusõigus ............................................................................9
6.3 Krundi pos 2 (26 164 m²) ehitusõigus ..........................................................................10
6.4 Krundi pos 3 (8488 m²) ehitusõigus .............................................................................10
7 EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE ...................................................10
7.1 Juurdepääsuteede asukohad..........................................................................................10
7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised ......................................................................11
7.2.1 Olemasolevad ühisveevärgi liinirajatised ..................................................................11
7.2.2 Planeeritud kruntide olmevee varustus ja reoveekanalisatsioon .................................11
7.2.3 Tulekustutusvee saamine ..........................................................................................11
7.2.4 Sademevee ärajuhtimine ...........................................................................................12
7.3 Elektrivarustuse rajatised .............................................................................................13
7.3.1 Olemasolevad elektri ülekandeliinid ja liitumiskilbid................................................13
7.3.2 Planeeritud kruntide elektrivarustus ..........................................................................13
7.3.3 Välisvalgustuse rajatised ..........................................................................................14
7.4 Maagaasi torustik .........................................................................................................14
7.5 Soojavarustus...............................................................................................................15
7.6 Sidevarustuse rajatised .................................................................................................15
7.6.1 Olemasolevad side maakaabelliinid ..........................................................................15
7.6.2 Planeeritud sidevarustus ...........................................................................................15
8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD
TINGIMUSED ......................................................................................................................16
8.1 Üldosa .........................................................................................................................16
8.2 Tingimused hoonete projekteerimisel ...........................................................................17
8.2.1 Ehitusprojekti koostamise üldised tingimused...........................................................17
8.2.2 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ..........................................................17
8.3 Tingimused rajatiste projekteerimisel ...........................................................................18
8.3.1 Rajatised kruntidel....................................................................................................18
8.3.2 Piirdeaiad .................................................................................................................18
9 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED .....................................................................18
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
3/27
9.1 Üldosa .........................................................................................................................18
9.2 Riigiteed nr 49 (Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia) ja nr 92 (Tartu - Viljandi - Kilingi-
Nõmme) ................................................................................................................................18
9.3 Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsud ............................................................19
9.4 Pärnu maantee liikluskorraldus ....................................................................................19
9.5 Ühistransport ja kergliiklus ..........................................................................................19
9.6 Parkimisnormatiiv........................................................................................................20
9.7 Lahenduse vastavus Transpordiameti lähteseisukohtadele ............................................20
10 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ...........................................21
10.1 Haljastus ..................................................................................................................21
10.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus ...................................................................................22
11 TULEOHUTUS ...........................................................................................................22
12 OHUALAD .................................................................................................................23
12.1 Tere AS Viljandi tootmisosakond ohtlik ettevõte (C-kategooria) ..............................23
12.2 Suurõnnetuse ohuga ettevõte Airok OÜ Viljandi täitejaam (käitise ohtlikkus B) .......23
12.3 Naaberkrundil Planeedi tn 10 asuv veeldatud hapniku mahuti...................................24
13 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU
ELLUVIIMISEKS .................................................................................................................24
13.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine .....................24
13.2 Müra ........................................................................................................................25
13.3 Vibratsioon...............................................................................................................26
13.4 Radoonioht ...............................................................................................................26
14 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ......................................26
15 KINNISOMANDI KITSENDUSED, SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS........26
15.1 Juurdepääsutee servituut ...........................................................................................26
15.2 Planeeritud servituutide vajadus ...............................................................................26
15.2.1 Elektrirajatiste servituudi vajadus .............................................................................26
15.2.2 Siderajatiste servituudi vajadus.................................................................................27
16 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...............................................................................27
16.1 Üldsätted ..................................................................................................................27
16.2 Planeeringu elluviimise eeltingimused ......................................................................27
16.3 Riigiteest tulenevad tingimused ja leevendusmeetmed planeeringu elluviimisel........27
16.4 Kahjulikud mõjutused ..............................................................................................27
B JOONISED
1. Põhijoonis 1 : 1000 (JN100_20250301_P30-32DP-pohijoonis_v03.pdf)
C LISAD
1. Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2018 korraldus nr 125 „Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt
32 detailplaneeringu algatamine“ koos lisaga
(Lisa1-Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneeringu algatamine.bdoc)
2. Maanteeameti 15.10.2021 kiri nr 7.1-2/21/22609-2 „Seisukohtade väljastamine Viljandi linn
Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks“
(Lisa2-7.1-22122609-2 15.10.2021 Väljaminev kiri.asice)
3. Tugiplaan 1 : 1000
(Lisa3-20250301_P30-32DP-tugiplaan-v.pdf)
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
4/27
4. Illustratsioonid
(Lisa4-20250301_P30-32DP-Illustratsioonid_v03.zip)
5. Enefit AS Kiire interneti võrgu tehnilised tingimused nr NR TT-E-20250610-102
(Lisa5-Tehnilised_tingimused_TT-E-20250610-102.asice)
6. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 498341
(Lisa6-Tehnilised-Tingimused-498341.pdf)
7. AS Gaasivõrk tehnilised tingimused nr 3-6/169-25
(Lisa7-3-6_169-25_Tehnilised_tingimused_detailplaneeringu_koostamiseks.asice)
8. AS Viljandi Veevärk kooskõlastus 06.08.2025
(Lisa8-AS-Viljandi-Veevärk-kooskõlastus.msg)
9. Enefit AS 06.08.2025 kooskõlastus nr 735
(Lisa9-Enefit-AS-kooskolastus.asice)
10. Elektrilevi OÜ 11.08.2025 kooskõlastus nr 0359959445
(Lisa10-Parnu32_DP_ELVKK.asice)
11. Airok OÜ propaani- ja tööstusgaaside täitejaama riskianalüüs
(Lisa11-Pl_10_Riskianalüüs2025.pdf)
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
5/27
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1 Üldosa
Käesolev detailplaneering on koostatud planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi
PlanS) 2. peatükis (Planeerimise põhimõtted) sätestatud põhimõtteid järgides sh:
• Lahenduse läbitöötamisel on tasakaalustatud ja lõimitud erinevaid huve.
• Planeerimisel on arvesse võetud kättesaadavaid asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid
strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist
arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.
Planeeringu koosseis on määratud vastavuses PlanS §-ga 126 ja algatamise korraldusega.
Detailplaneeringu põhilahenduse koostamisel ja digitaalsel vormistamisel on aluseks riigihalduse
ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Detailplaneeringus on esitatud tehnovarustuse võimalik lahendus ja põhimõtteline liikluskorraldus.
Joonistel kujutatud planeeringut illustreeriva lahenduse (sh kujutatud parkimiskohad, üksikrajatised,
maapinna katted) täpne järgimine ei ole projekteerimisel kohustuslik.
Planeeringuala osal kehtib „Viljandi linnas asuvate katastriüksuste Pärnu mnt 28 ja Pärnu mnt 30
detailplaneering“ (linna planeeringute registri nr 2009-011). Vastavalt PlanS § 140 lõikele 8 muutub
antud detailplaneering käesoleva planeeringu kehtestamisel kehtetuks.
Detailplaneering kehtestab hoonestamiseks tingimused planeeringuala piiri sees. Väljaspool
planeeringuala kujutatu on illustratiivse tähendusega.
1.2 Detailplaneeringu koostamise alused
Detailplaneeringu koostamise alusteks on algatamise korraldus, olemasolev olukord, maa-ala topo-
geodeetiline uuring, üldplaneering, kehtivate õigusaktide ja standardite nõuded ning asjast huvitatud
isiku soovid.
1.2.1 Algatamise korraldus
Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas 12.12.2017 huvitatud isikuna Osaühing Benexon.
Detailplaneering on algatatud Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2018 korraldusega nr 125 „Kinnistute
Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneeringu algatamine“ (vt lisa 1).
Algatamisel seadis Viljandi Linnavalitsus lähteseisukohad, mis tulenesid sel hetkel teada olevast
detailplaneeringu koostamise vajadusest (küttematerjali müügiga tegeleva ettevõtte soovist määrata
alal ehitusõigus laohoonete ehitamiseks):
„3.1. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Viljandi linna üldplaneeringust, mille järgi
planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioon on valdavalt „esinduslike polüfunktsionaalsete hoonete
maa“ ja väiksemas ulatuses „tootmismaa, polüfunktsionaalsus lubatud kõrvalfunktsioonina“.
3.2. Planeeringuga määrata hoonestusalad ja ehitusõigus ning lahendada planeeringuala kruntideks
jaotamine ja muud planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud ülesanded.
3.3. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele lahendada Pärnu maanteelt. Mahasõitu ei lubata
planeerida riigiteelt nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia. Detailplaneeringusse kanda
illustratiivsena 2016. aastal Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud töö nr 19-16-TP „Viljandi linn Pärnu
mnt, Metsküla tee, Tähe, Pargi ja Planeedi tänavate rekonstrueerimise projekt“ lahendus.
3.4. Hoonestusala paigutamisel kaaluda Viljandi linna üldplaneeringus planeeritud tööstustänava
rajamise perspektiivset vajadust.
3.5. Ehitiste arhitektuuriliste tingimuste määramisel tuleb arvestada, et linna piiri lähedale
kavandatavad ehitised on avatud kaugvaadetele. Hoonete projekteerimiseks seada
arhitektuurikvaliteedi nõuded.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
6/27
3.6. Pärnu maantee ja ringtee ääres näha ette müratõkkehaljastus.
3.7. Detailplaneering koostada aktuaalsele alusplaanile, mis vastab majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34, „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“.
2020. aastal esitas kinnistu uus omanik Raidano OÜ uuesti taotluse detailplaneeringu algatamiseks,
sooviga muuta krundijaotust ja määrata uutele kruntidele hoonestusalad ja ehitusõigus.
Kuna maa-ala kohta oli detailplaneering juba algatatud ja planeeringu koostamise eesmärk ei olnud
vahepealse aja jooksul muutunud, otsustas Viljandi linnavalitsuse arhitektuuriamet, et vajadust
detailplaneeringut uuesti algatada ei ole. Eelmine haldusleping detailplaneeringu koostamise
korraldamiseks ja rahastamiseks lõpetati ja uue omanikuga sõlmiti uus haldusleping.
1.2.2 Olemasolev olukord
Olemasolev olukord vt lisal 3, Tugiplaan (Lisa3-20250301_P30-32DP-tugiplaan.pdf).
Katastriüksus Pärnu mnt 30 (89718:001:0093) on hoonestatud. Ehitisregistri (edaspidi EHR)
kohaselt (seisuga) asub sellel kolm hoonet: laohoone (EHR-i kood 112017184), kaarhall (EHR-i
kood 112017194) ja katlamaja (EHR-i kood 120640822).
Katastriüksusel Pärnu mnt 32 (89718:001:0089) asub kaks hoonet, mis ei ole ehitisregistrisse
kantud. Pärnu mnt 32 krundil on hooned ehitatud osaliselt üle Pärnu mnt 30 krundi piiri.
1.2.3 Maa-ala topo-geodeetiline uuring
Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD25028, Viljandi
linn Pärnu mnt 30 (89718:001:0093), Pärnu mnt 32 (89718:001:0089), Geodeetiline alusplaan,
06.03.2025, kõrgussüsteem EH2000, koordinaatsüsteem L-Est97. Topo-geodeetiline uuring on
koostatud vahetult enne detailplaneeringu koostamisele asumist ja on aktuaalne.
Planeeringu algatamisel seati lähteseisukoht kanda detailplaneeringusse illustratiivsena 2016. aastal
Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud töö nr 19-16-TP „Viljandi linn Pärnu mnt, Metsküla tee, Tähe,
Pargi ja Planeedi tänavate rekonstrueerimise projekt“ lahendus. Antud töö kajastamine
detailplaneeringus tuleneb asjaolust, et tänavate ehitustööd olid kavandatud kuid välja ehitamata ja
puudus võimalus teostada asjakohast mõõdistust. Käesolevaks ajaks on lähteseisukoha vajadus ära
langenud ja tegelikku olukorda tänaval kajastab geodeetiline alus.
1.2.4 Viljandi linna üldplaneering 2010
Planeeringualal kehtib Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71 kehtestatud Viljandi linna
üldplaneering 2010.
Üldplaneeringu põhilahenduse seletuskirja punkti 1 „Funktsionaalne tsoneerimine“ ja joonise 1
„Juhtfunktsioonid“ järgselt on käesoleva detailplaneeringuga käsitletav maa-ala tsoneeritud
valdavalt kui „esinduslike polüfunktsionaalsete hoonete maa“ ja väiksemas ulatuses „tootmismaa,
polüfunktsionaalsus lubatud kõrvalfunktsioonina“.
Viljandi linna üldplaneeringus 2010 sisalduv mõiste „juhtfunktsioon“ on sama tähendusega kui
käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiva planeerimisseaduse mõiste „juhtotstarve“.
Detailplaneeringu algatamisel seati lähteseisukoht kaaluda hoonestusala paigutamisel Viljandi linna
üldplaneeringus planeeritud tööstustänava rajamise perspektiivset vajadust.
Planeeringu koostamisel on vastavalt seatud lähteseisukohale üldplaneeringus planeeritud
tööstustänava rajamise perspektiivset vajadust kaalutud. Avalikku kasutusse määratavat sisetänavat
ei ole planeeritud, kuna sellega piirnevaid uusi krunte ei teki. Sissesõidutee kvartali sisemusse on
planeeritud erateena samas asukohas ja juurdepääsud on tagatud servituudialaga.
Kolme uue krundi juurdepääsu tagav sissesõidutee on erateena kasutusviisilt ja olemuselt sama kui
üldplaneeringus planeeritud tööstustänav ja detailplaneeringu eesmärk on Viljandi linna
üldplaneeringuga kooskõlas.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
7/27
Skeem 1 - Väljavõte Viljandi linna üldplaneeringu 2010 joonisest „Juhtfunktsioonid“
2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
2.1 Planeeringuala ulatus
Planeeringuala ulatus on määratud Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2018 korralduse nr 125
„Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneeringu algatamine“ lisal (vt lisa 1).
Planeeringuala hõlmab järgmisi kinnistuid:
• Pärnu mnt 30 (kvartal nr 218, krunt nr 42, tunnus 89718:001:0093, pindala 6004 m²,
sihtotstarbed tootmismaa 50% ja ärimaa 50%)
• Pärnu mnt 32 (kvartal nr 218, krunt nr 48, tunnus 89718:001:0089, pindala 101 219 m²,
sihtotstarve tootmismaa 100%).
Vt lisa 3, Tugiplaan.
2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2018 korralduse nr 125 „Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32
detailplaneeringu algatamine“ alusel tuleneb käesoleva detailplaneeringu koostamise vajadus
küttematerjali müügiga tegeleva ettevõtte soovist määrata maa-alal ehitusõigus laohoonete
ehitamiseks.
2021. aastal OÜ-ga Raidano sõlmitud halduslepingu kohaselt tuleneb detailplaneeringu koostamise
vajadus huvitatud isiku soovist laiendada kinnistutel tootmis- ja äritegevust, püstitada selleks uusi
hooneid ning vajadusel liita kinnistud Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 üheks kinnistuks.
Käeoleva detailplaneeringu lahenduse koostamisel on eesmärgiks kinnistute kinnistute Pärnu mnt
30 ja Pärnu mnt 32 liitmine ja äritegevuse laiendamiseks kolme krundi moodustamine. Lahendus
vastab ka algatamisel püstitatud eesmärgile.
Käeoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on saada planeering, mis on PlanS § 124 lõike 2
järgselt lähiaastate ehitustegevuse alus.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
8/27
3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED
3.1 Planeeritud lahenduse linnaehituslikud ja arhitektuursed põhjendused
Planeeritud lahenduse koostamisel on aluseks ümbritseva keskkonna iseloom.
Planeeringuala kontaktvööndisse kirdes ja idas jäävad valdavalt tootmis- ja laohooned. Pärnu
maantee ja Planeedi tänava servas asuvatel hoonetel on äriotstarve: Pärnu mnt 24b asub
põllumajandustehnika müügiga tegelev kauplus. Pärnu mnt 24c asub veeldatud gaaside müügipunkt
ja tankla. Planeedi tn 8 asub mööbli pooltoodete pood.
Planeeringuala ja sellega piirnevate maa-alade olemasolev hoonestuslaad on:
• kvartali sees vabaplaneeringuline, kus hooned on paigutatud üksteisest eraldatult kindlal
suunal (Pärnu maantee suund);
• Pärnu maantee ja Planeedi tn ääres pool-avatud ja tänavate suunaline, tekitades ehitusjoone.
Viljandi ringtee ääres (riigitee nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia) on hooneid paigutatud ka
ringtee-suunalisena.
Olemasolevast hoonestuslaadist ja valitsevast suunast lähtuvalt jätkab käesolev detailplaneering
kvartali sees vabaplaneeringulist hoonestuslaadi. Tänavate ja riigitee ääres on hoonete suund valitud
ka tänava ja tee suunal.
Riigitee suunal on planeeritud paigutada hoone sel juhul, kui tegemist on dominantse hoonega.
3.2 Avalik ruum
Avaliku ruumi osas on käesoleva planeeringu eesmärgiks ruumi kasutusmugavuse parandamine ja
kvaliteedi tõstmine ning liiklejate ohutuse tagamine. Avaliku ruumi projekteerimisel on planeeritud
aluseks võtta juhendmaterjal ,,Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine & loomine” (Eesti
Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia) https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/kaasav-elukeskkond/.
Planeeringuga on näidatud kergliiklejate võimalus uutele tänava äärsetele kruntidele pääsuks
planeeringualast kagusse jäävalt kergliiklustee lõigult.
Kruntidele pääsude ja tehnovõrkude paiknemist arvesse võttes on planeeritud võimalik
kergliiklustee asukoht Pärnu maantee põhjaküljel.
4 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE
4.1 Krundijaotuse planeeritud muudatused
Olemasolevad katastriüksused Pärnu mnt 30 (3089718:001:0093) ja Pärnu mnt 32
(89718:001:0089) on planeeringuga liidetud ja moodustunud krunt on jagatud kolmeks uueks
krundiks. Maa-ala kruntideks jaotamine vt joonisel JN100 „Põhijoonis“.
4.2 Planeeritud kruntide andmed
krundi tähis krundi pindala m² krundi kasutamise sihtotstarve
TT - tootmishoone maa
pos 1 72 614
TL - laohoone maa
ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
pos 2 26 164 ÄB – kontori- ja büroohoone maa
ÄV - väikeettevõtluse hoone ja väiketootmise maa
ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
pos 3 8488 ÄB - kontori- ja büroohoone maa
ÄV - väikeettevõtluse hoone ja väiketootmise maa
kokku 107 266 m²
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
9/27
5 KRUNTIDE HOONESTUSALAD
Hoonete ehitamiseks on moodustatavatel kruntidel määratud hoonestusalad. Krundi hoonestusala
on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud
hooneid ja rajatisi.
Hoonestusalade piirid on määratud tulenevalt tuleohutuskujadest ja maa-ala ruumilisest struktuurist.
Hoonete asukohavaliku võimaluste suurendamiseks on hoonestusalad piiritletud suuremana kui
krundi suurim lubatud ehitisealune pind.
krundi tähis hoonestusala pindala m² hoonestusala eesmärk
pos 1 32 720 tootmis- ja laohoonete ehitamine
pos 2 14 467 kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, kontori-, ja
büroohoonete ning väiketootmise hoonete
ehitamine
pos 3 4695 kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, kontori-, ja
büroohoonete ning väiketootmise hoonete
ehitamine
Hoonestusalade paiknemine ja mõõtmed on graafiliselt kujutatud joonisel JN100 „Põhijoonis“.
6 EHITUSÕIGUS
6.1 Mõisted
„Krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist
hakata kasutama ning millise kasutamise otstarbega hoonele võib anda ehitusloa.
„Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud majandus- ja taristuministri 05.06.2015
määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse
pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.
Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:
- vihmaveesüsteemi;
- päikesekaitsevarjestust;
- terrassi;
- kaldteed ning treppi;
- valguskasti;
- vundamendi taldmikku;
- tehnosüsteemi ja -seadme osa;
- liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat
varikatust;
- kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
- hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
“Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis (EH2000) määratud kõrgusarv
hoonet ümbritseva maapinna aritmeetilisest keskmisest kuni hoone kõrgeima tarindi kõrgeima
punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.
Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning
välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.
6.2 Krundi pos 1 (72 614 m²) ehitusõigus
• Krundi kasutamise sihtotstarve: TT - tootmishoone maa
TL - laohoone maa
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
10/27
• Hoonete suurim lubatud arv 8
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 20 000 m²
• Hoone lubatud maksimaalne kõrgus 14,5 m maapinnast
• Hoonete suurimat lubatud sügavust ei piirata.
6.3 Krundi pos 2 (26 164 m²) ehitusõigus
• Krundi kasutamise sihtotstarve: ÄK - kaubandus,- toitlustus- ja
teenindushoone maa
ÄB - kontori- ja büroohoone maa
ÄV - väikeettevõtluse hoone ja
väiketootmise maa
• Hoonete suurim lubatud arv 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 14 200 m²
• Hoone lubatud maksimaalne kõrgus 14,5 m maapinnast
• Hoonete suurimat lubatud sügavust ei piirata.
6.4 Krundi pos 3 (8488 m²) ehitusõigus
• Krundi kasutamise sihtotstarve: ÄK - kaubandus,- toitlustus- ja
teenindushoone maa
ÄB - kontori- ja büroohoone maa
ÄV - väikeettevõtluse hoone ja
väiketootmise maa
• Hoonete suurim lubatud arv 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 4000 m²
• Hoone lubatud maksimaalne kõrgus 14,5 m maapinnast
• Hoonete suurimat lubatud sügavust ei piirata.
Määratud ehitusõigus kehtib ehitusloakohustuslike hoonete kohta.
Hoonete teenindamiseks on kinnistutele lubatud teede, parklate, tehnoliinide jm rajatiste rajamine.
7 EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE
Planeeringus on määratud planeeritud hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede põhimõttelised lahendused, mis on
projekteerimisel aluseks.
Põhijoonisel kujutatud tehnoliinide ning liiklusrajatiste ja liikluskorraldusvahendite täpse asukoha
järgimine ei ole kohustuslik. Tehnoliinide projekteerimisel ei või hõivata teisele tehnoliinile
planeeringuga reserveeritud maa-ala.
7.1 Juurdepääsuteede asukohad
Kõigile kruntidele on tagatud juurdepääs avalikult tänavalt.
Kruntide pos 1 ja pos 3 juurdepääsuks planeeritud mahasõitu Pärnu maanteelt kasutatakse
olemasolevalt katastriüksustele Pärnu mnt 30 (3089718:001:0093) ja Pärnu mnt 32
(89718:001:0089) pääsuks.
Krundile pos 2 pääsuks on planeeritud Pärnu maanteelt eraldi juurdepääs kohakuti Mai tänava
sihiga.
Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsuteed vt joonisel JN100. Juurdepääsud on planeeritud
tolmuvaba kattega.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
11/27
7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised
7.2.1 Olemasolevad ühisveevärgi liinirajatised
Planeeringuala olemasolevate kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 veevarustus ja
kanalisatsioon on tagatud Viljandi linna ühisveevärgi baasil. Olemasolevad ühisveevärgi ja
ühiskanalisatsiooni torustikud läbivad planeeringuala selle läänepiiril ja teenindavad ka
naaberkinnistuid Planeedi tn 8 ja Planeedi tn 10.
Ühisveevärgi torustikel on kaitsevöönd, kus kehtivad Ehitusseadustiku (EhS) §70 järgsed piirangud.
Vastavalt EhS §-le 74. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd:
„(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist
ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise
ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-,
üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid;…“.
Vastavalt kliimaministri 12.09.2023 määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“ on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-alustel torustikel kaitsevöönd, mille ulatus sõltub
otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. Vastavalt määruse §-le 2:
„(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on:
1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; …
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on:
1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, – 2 m;
…
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste kaitsevöönd
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle
puudumise korral 2 m kaugusele ehitise välispiirist.“
Planeeringuala kirdeosas ulatub alale kinnistul Piiri põik 1a asuva reoveekanalisatsiooni torustiku
kaitsevöönd.
7.2.2 Planeeritud kruntide olmevee varustus ja reoveekanalisatsioon
Planeeritud kruntide olmevee varustuse lahendus on koostatud koostöös AS-iga Viljandi Veevärk.
Uute moodustatud kruntide veevarustus ja reovee kanalisatsioon on planeeritud tagada linna
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil.
Igale ühisveevärgiga ühendatavale uuele kinnistule on planeeritud veevarustuse liitumispunkt 0,5
kuni 1 m väljapool kinnistu piiri.
Reovee ärajuhtimiseks valida kõrguslikult sobivad liitumiskaevud teemaa-alal.
Võimalikud liitumiskohad vt JN100, Põhijoonis.
Kruntide olmevee varustus ja reoveekanalisatsioon on AS Viljandi Veevärk poolt üle vaadatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste osas 06.08.2025 (vt lisa 8).
Ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused AS-ilt Viljandi
Veevärk.
7.2.3 Tulekustutusvee saamine
Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 2 kohaselt peab ehitisel olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega.
Tulekustutusvee saamiseks ehitusprojektiga projekteeritav veevõtukoht peab vastama tuleohutuse
seaduse §-le 24 Veevõtukohale esitatavad nõuded. Tagatud peab olema aastaringne juurdepääs
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
12/27
veevõtukohale ja võimalus seda kasutada. Veevõtukohas peab olema tagatud ehitiste kaitseks
vajalik vee vooluhulk.
Veevõtukoht peab paiknema hoone või rajatise kaugeimast sissepääsust kuni 200 meetri kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Üldjuhul peab
veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel ja olema tagatud päästetehnika
juurdepääsu ohutus (soojuskiirguse mõju ja kruntidel piirdeaedadest läbipääs).
Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha
korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti.
Veevõtukoht ja nõuded veevooluhulgale peavad vastama siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord”.
Kruntide pos 1 (osaliselt), pos 2 ja pos 3 hoonete välise tulekustutusvee saamine tagatakse
olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest nr 249 (Pärnu maantee haljasribal, sissesõidutee läheduses,
veetorustiku DN100) ning nr 250 (Pärnu mnt ja Papli tn ristmikul, veetorustiku DN100) ning kuna
planeeritud krundi pos 1 hoonestusala kaugus olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest ei ole
nõuetekohane (sh olemasolevate hoonete kaugus), on krundile pos 1 planeeritud rajada täiendavalt
tuletõrje veevõtukoht olemasoleva tiigi ja kuivhüdrandi(tide) baasil (JN100, Põhijoonis).
Tuletõrjevee saamise võib sel krundil ehitusprojektis lahendada ka veemahutiga.
Ehitusprojektide koostamisel on vajalik määrata hoonete tulekustutusvee veevooluhulk ning näha
ette vastav hoonevälise ja -sisese tulekustutusvee tagamine. Hoone kustutamiseks vajalik
veevooluhulk määratakse hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse järgi.
Veevõtukoht peab paiknema hoone või rajatise kaugeimast sissepääsust kuni 200 meetri kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Üldjuhul peab
veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel ja olema tagatud päästetehnika
juurdepääsu ohutus (soojuskiirguse mõju ja kruntidel piirdeaedadest läbipääs).
Vt lisa 3, Tugiplaan ja JN100, Põhijoonis.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et hoonete sisesed tulekustutussüsteemid peavad toimima
autonoomselt ja selliselt, et negatiivse rõhu tekitamine ühisveevärgis on välistatud. Ühisveevärgi
hüdraulilise ressursi otsene kasutamine hoonesisese tulekustutussüsteemi toimimiseks ei ole
lubatud. Lubatud on kasutada ühisveevärgi torustikult täidetavaid, ettevarutud veega mahuteid.
Kruntide tulekustutusvee saamine on AS Viljandi Veevärk poolt üle vaadatud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rajatiste osas 06.08.2025 (vt lisa 8).
7.2.4 Sademevee ärajuhtimine
Planeeringuala valdaval osal on maapind ühtlase langusega põhjasuunas. Maapinna reljeefi tõttu
valgub sademevesi olemasolevalt planeeringuala põhjapiiril olevatesse kraavidesse ja koguneb
olemasolevasse tiiki (seisuveekogu, Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ID 6864474). Tiik kogub
ka ida ja põhja poole jäävate ümberkaudsete kruntide sademevee. Samuti voolab tiiki teisel pool
riigimaanteed asuvast riigimaantee kraavist (ja jäätmehoidla territooriumilt) vesi truubi ja kraavi
(ETAK ID 6878264) kaudu. Sademevee voolusuund truubis on planeeringuala poole.
Piirkonnas olemasolev sademevee kanalisatsioon puudub. Linna sademevee kanalisatsiooniga
liitumine ei ole otstarbekas. Enne ehitusprojekti koostamist tuleb eelvoolu võimalus ja hetkeolukord
täpsustada AS-iga Viljandi Veevärk.
Olemasolevat sademevee ärajuhtimise süsteemi ei ole planeeritud muuta.
Sademevete ärajuhtimine uutelt teedelt ja platsidelt ning uutel kruntidel ehitatavate hoonete
katustelt on planeeritud tagada planeeringuala põhjapiiril olevate sademevee kraavide, idapiiril
rajatava sademevee torustiku ning olemasoleva tiigi baasil.
Samuti on uutelt teedelt ja platsidelt ning uutel kruntidel planeeritud hoonete katustelt kogunev
sademevesi planeeritud immutada pinnasesse kasutades vajadusel sademevee kogumise
imbfiltratsioonisüsteeme, võimalusel samuti koguda ja taaskasutada olmeveena.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
13/27
Vee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole
planeeritud. Drenaaži- ja sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni ega
naaberkatastriüksusele, sh tänava ja riigitee katastriüksusele.
Sademevee ärajuhtimise ja immutamise lahendus peab sisalduma ehitusprojektis.
7.3 Elektrivarustuse rajatised
7.3.1 Olemasolevad elektri ülekandeliinid ja liitumiskilbid
Planeeringualal asuvad olemasolevalt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliinid
AXPK.4X120, AXPK.4X25, AXPK.4X95, AXPK.4X240 ja AXPK.4X16. Liinidest põhjustatud
kitsenduste ulatus vt lisa 3, Tugiplaan.
Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §-le 10:
„(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.“.
Elektripaigaldise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt.
Detailplaneeringu alusel kaitsevööndis koostatav ehitusprojekt tuleb e-teeninduses
https://www.elektrilevi.ee/et/projektidekooskolastamine kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.
Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab
töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada
taotlus iseteenindusportaalis aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-
tegutsemiseks.
7.3.2 Planeeritud kruntide elektrivarustus
Planeeringualal asuvate olemasolevate hoonete elektrivarustus on tagatud sõlmitud
võrgulepingutega.
Pärnu maantee 30:
• võrguleping nr 9946337213 - 08.04.2021, tarbimiskoha nimetus kaarladu,
mõõtepunkti (EIC) kood 38ZEE-00333065-D, võrguühenduse läbilaskevõime 125 A;
• võrguleping nr 9949498578/1 - 02.12.2024, tarbimiskoha nimetus kaarhall,
mõõtepunkti (EIC) kood 38ZEE-00333062-M, võrguühenduse läbilaskevõime 125 A;
Pärnu maantee 32:
• võrguleping nr 9947035349/1 - 02.12.2024, tarbimiskoha nimetus tööstushoone,
mõõtepunkti (EIC) kood 38ZEE-00728061-7, võrguühenduse läbilaskevõime 80 A.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ 17.06.2025 tehnilised
tingimused nr 498341 (vt lisa 6).
Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud Papli: (Viljandi L) alajaamast (kat: 89719:001:0008).
Krundi pos 1 liitumispunktiks on planeeritud olemasolev kinnistu Pärnu mnt 30 liitumiskilp.
Pärnu mnt 32 kinnistu olemasolev liitumispunkt (asukoht liitumiskilbis 139115LK) on planeeritud
likvideerida.
Kruntide pos 2 ja pos 3 piirideni rajatakse uued 0,4 kV maakaabelliinid ja tarbijate kruntide piirile
0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud Pärnu maantee teealasse ja on alati vabalt
teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist tarbijate objektideni on planeeritud näha ette maakaabelliinidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on planeeritud tagada servituudialana.
Elektrivarustuse planeeritud uued liinirajatised on paigutatud kinnistupiiride lähedusse, murualale.
Maakaabelliinid on planeeritud samasse tehnokoridori Enefit AS ELA SA võrgu multitorudega.
Elektrivõrgu liitumispunktid ja side liitumispunktid on planeeritud kõrvuti (vt joonis JN100,
Põhijoonis). Muid tehnoliine ei ole elektrikaablite kaitsevöönditesse paigutatud.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
14/27
Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik
saada Elektrilevi kodulehelt: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringuga seotud olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb
esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Elektrivarustus on samuti planeeritud katustel rajatavate päikeseelektrijaamadega. Maaraamidel
päikesepargid ei ole lubatud.
Elektrilevi OÜ on 11.08.2025 detailplaneeringule andnud kooskõlastuse nr 0359959445 (vt lisa 10).
7.3.3 Välisvalgustuse rajatised
Planeeringuala piirav üldkasutatav Pärnu maantee lõik on varustatud välisvalgustusega mastidel.
Uusi valgustusmastidel välisvalgustuse rajatisi avalikel teedel ei ole planeeritud.
Välisvalgustus mastidel on planeeritud rajada hooneid teenindavates parklates.
Hoonete sissepääsud ja laoplatsid on planeeritud valgustada hoonete külge paigaldatavate
välisvalgustitega.
7.4 Maagaasi torustik
Planeeringualal AS-ile Gaasivõrk kuuluvaid maagaasitorustikke ei asu.
Pärnu maantee maa-alal paikneb olemasolev B-kategooria (maksimaalne töörõhk MOP 4 bar)
maagaasitorustik (Teras D219x4,5, DN200), mis asub Pärnu mnt 30 olemasoleva kinnistu piirist 2
kuni 8 m kaugusel. Torustiku asukoht on määratud vahetult detailplaneeringu koostamise eel
teostatud topo-geodeetilise mõõdistuse järgi: W Vara OÜ tööd nr GD25028, Viljandi linn Pärnu
mnt 30 (89718:001:0093), Pärnu mnt 32 (89718:001:0089), Geodeetiline alusplaan, 06.03.2025,
kõrgussüsteem EH2000, koordinaatsüsteem L-Est97. Geodeetiline alusplaan on esitatud
AS Gaasivõrk e-posti aadressile
[email protected] detailplaneeringu kooskõlastamise käigus.
Maagasitorustikul on kaitsevöönd, mille ulatuses kehtivad ehitusseadustiku (EhS) § 70 sätted:
„…
(1) Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja
omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel
tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
(2) Kaitsevööndis on keelatud:
1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;
2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;
3) takistada ehitisele juurdepääsu;
4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast
ohust teavitavate tähiste paigaldamist;
5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;
6) muud seaduses sätestatud tegevused.
(3) Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku
nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga
ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega.
Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise
omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu
järelevalve all.“
Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 13 lõikele 1:
„(1) Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on:
1) A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit; …“.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
15/27
AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti
olemasolul, mis tuleb enne töödega alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk e-posti aadressile
[email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole AS-il Gaasivõrk võimalik
hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise
kaitsevööndis tegutsemiseks.
Maagaasitorustiku kaitsevöönd on kantud joonisele Lisa 3, Tugiplaan.
7.5 Soojavarustus
Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005 määruse nr 93 „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga
liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded,
soojusettevõtja arenduskohustus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/412092012012?leiaKehtiv)
kohaselt ei kuulu planeeringuala kaugkütte piirkonda. Hoonete kütmiseks on planeeritud kasutada
lokaalseid ökoloogiliselt puhtaid kütteviise. Kütmine on planeeritud lokaalsete katlamajadega
maagaasi baasil.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks AS Gaasivõrk 07.07.2025 tehnilised
tingimused nr 3-6/169-25 (vt lisa 7).
Planeeringuala kruntide gaasiga varustamiseks on olemasolevalt B-kategooria gaasitorustikult
Pärnu maantee maa-alal planeeritud B-kategooria liitumistorustikud ja liitumispunktid.
Liitumispunktiks on uue gaasitorustiku ja kinnistu piiri lõikumiskoht. Uute moodustatavate
kinnistute piiridele võimalikult lähedale on planeeritud liitumispunktina maakraanid.
Liitumispunktid on paigutatud kinnistupiiride lähedusse, murualale, kaugemale kui 1 meeter teiste
kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest. Liitumispunktide väljaehitamine tuleb teostada
ehitusprojekti järgi, vastavalt õigusaktidele ja standarditele.
AS Gaasivõrk tehnorajatiste maakasutusõigus on planeeritud tagada servituudialana.
Hoonete soojavarustus on samuti planeeritud tagada soojuspumpadega.
7.6 Sidevarustuse rajatised
7.6.1 Olemasolevad side maakaabelliinid
Planeeringuala läbib Pärnu maanteega paralleelselt kulgev Telia Eesti AS-ile kuuluv sideehitis
maismaal (objekti vid 171481070, 108553477, 108552629, 196729887, 108553021, 105761252).
Idapiiril ulatub kinnistule Enefit AS-ile kuuluva sideehitise ELA 014 kaitsevöönd.
Liinirajatised ja nende kaitsevööndid on kajastatud joonisel Lisa 3, Tugiplaan.
Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §-le 14 Sideehitise
kaitsevöönd:
„… Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist:
1) maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise
jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter
vundamendi välisservast; …“
Sidepaigaldise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt.
7.6.2 Planeeritud sidevarustus
Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS Kiire interneti võrgu
tehnilised tingimused nr NR TT-E-20250610-102 (vt lisa 5).
Kruntide sidevarustus on planeeritud ELA SA sidevõrgu baasil sidekaevust 014K03-014M02.
Sidevõrgu planeerimisel on juhindutud side planeerimise põhimõtetest https://public-
docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
16/27
ELA SA kaevuga liitumiseks on planeeritud KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu
vahetusse lähedusse. Projekteerimiseks ja kaevude võimalikuks ühendamiseks tuleb taotleda
tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt.
Sidevarustuse planeeritud liinirajatised on paigutatud kinnistupiiride lähedusse, murualale.
Liitumiskapid on alati vabalt teenindatavad. Multitorud on linnapoolses planeeringuala osas
planeeritud samasse tehnokoridori Elektrilevi maakaabelliinidega. Side liitumispunktid ja
elektrivõrgu liitumispunktid on planeeritud kõrvuti (vt joonis JN100, Põhijoonis).
Liinide omanikule Enefit AS-ile tuleb planeeritud liinirajatiste ümberehitamiseks ja hooldamiseks
seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus.
Toide liitumiskappidest tarbijate hooneteni on planeeritud maakaabliga. Täpne multitorude
konfiguratsioon ja liitumispunktide tüüp pannakse paika, kui on teada täpne lõpptarbijate arv
valmivates hoonetes. Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb
esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole aadressil
[email protected].
Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja
ehitustööd.
Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja
ise. Selleks tuleb Enefit AS-ile esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile
[email protected]. Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks
ja ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping.
Kolmepoolse lepingu korral tuleb enne ehitamist Enefit AS-ile esitada projekt kooskõlastamiseks
EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste
ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit AS-i poolt heaks
kiidetud materjale.
Ehituse valmimisel on vajalik ehitusdokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit AS-ile.
Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.
Liitumislepingu taotluse eelduseks on uue kinnistu olemasolu Maa- ja Ruumiameti (edaspidi
MaRu) andmebaasis.
Hoonesisese sidevõrgu projekteerimisel juhinduda juhendist:
https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-
materjalid.pdf.
Enefit AS on detailplaneeringu sidelahendusele andnud 06.08.2025 kooskõlastuse nr 735 (vt lisa 9).
8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD
TINGIMUSED
8.1 Üldosa
Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on kirjeldatud käesolevas
peatükis ja kujutatud graafiliselt joonisel JN100, Põhijoonis.
Ehitised peavad ehitamise ja kasutusea vältel vastama kasutamise nõuetele ning olema ohutud.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded”.
Hoone tuleohutusklassile käesoleva detailplaneeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata.
Ehitussoovi korral tuleb hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.
Lähtuvalt määratud tuleohutusklassist ja kasutusviisist tuleb vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja
standarditele tagada tuleohutusnõuded. Sh tuleb tagada: hoone korruste arvu, kõrguse ja kasutajate
arvu piirangud, evakuatsioon, tule leviku tõkestamine (hoone jagamine tuletõkkesektsioonideks,
tuletõkkekonstruktsioonide nõutav tulepüsivus ja ehitusmaterjalide nõutav tuletundlikkus, hoone
varustatus tuleohutuspaigaldistega), päästetööde tegemine ning tulekustutusvee saamine.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
17/27
8.2 Tingimused hoonete projekteerimisel
8.2.1 Ehitusprojekti koostamise üldised tingimused
Hooned peab ehitama projekti alusel, mille arhitektuuri osa on koostanud nõutavat kutsetunnistust
omav arhitekt.
Ehitusprojektide eskiisi koostamisel tuleb teha võimalikult palju koostööd Viljandi Linnavalitsuse
arhitektuuriametiga.
8.2.2 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
• Uued püstitatavad hooned tuleb paigutada käesoleva detailplaneeringus piiritletud
hoonestusaladele. Hoonestusala piire võivad ületada ehitise ehitisealuse pinna sisse
mittekuuluvad osad maapinnal ja õhus tingimusel, et on tagatud tuleohutusnõuded ning
tehnovõrkude kaitsevööndite nõuded.
• Kruntidel on väljaspool hoonestusala lubatud ehitusseadustikuga mitte reguleeritud ehitiste
paigutamine ilma täiendava dokumenteerimiseta tingimusel, et on tagatud kujad,
tuleohutusnõuded ning tehnovõrkude ja teede kaitsevööndite nõuded. Nende ehitiste suurim
lubatud planeeritud kõrgus on 4,5 m maapinnast ja nende püstitamine on omaniku
vastutusel.
• Kruntide pos 2 ja pos 3 uus hoonestus vormistab tulevikus ehitusjoone ja uues kvaliteedis
hoonefrondi, muutudes Pärnu poolt sisse sõites linna visiitkaardiks. Hooned projekteerida
kaasaegse funktsionaalsusega ning sobival arhitektuuritasemel. Hoone eskiisprojektile tuleb
projekteerimise ajal enne eelprojekti koostamisele asumist saada kooskõlastus Viljandi
Linnavalitsuse arhitektuuriametilt. Ameti esindajal on õigus hoone keskkonda sobiva
arhitektuurikvaliteedi kindlustamise huvides nõuda avaliku või kolme või enama osalejaga
arhitektuurivõistluse korraldamist.
• Määratud on ehitiste põhimahtude kohustuslikud suunad, mis on graafiliselt kujutatud
joonisel JN100, Põhijoonis. Käesoleva detailplaneeringu lahenduses on kvartali sees
jätkatud vabaplaneeringulist hoonestuslaadi. Kvartali sees on hooned planeeritud paigutada
üksteisest eraldatult kindlal suunal (olemasolevate hoonete suund või Pärnu mnt suund).
• Hoonete paigutamiseks on määratud kohustuslik ehitusjoon, mis on rööpne Pärnu
maanteega, võttes arvesse olemasoleva hoone Pärnu mnt 24b fassaadi asukohta. Kohustuslik
ehitusjoon peab olema täis ehitatud vähemalt 80% ulatuses.
Kahekorruselise hoone puhul (hoonemahu teise korruse paiknemisel kohustuslikul
ehitusjoonel) on lubatud tagasiasted esimese korruse tasapinnas.
• Viljandi ringtee ääres (riigitee nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia) on dominantsed
hooned planeeritud paigutada ringtee-suunal.
• Avaliku ruumi poole vaates avatud fassaadid tuleb arhitektuurselt liigendada (eenduvate v
taanduvate seinapindadega, varikatustega, avatäidetega ja/ või fassaadi muude detailidega).
• Hoonestusalade kohustuslikust ehitusjoonest tänava poole eenduvad osad tuleb täis ehitada
kas 1. ja 2. või ainult 2. korruse osas.
• Hoonete lubatud katusekalde vahemik on 0° kuni 15°.
• Hoonete välisviimistlus on planeeritud keskkonda sobivate materjalidega ja sobiva
kvaliteeditasemega. Avaliku ruumi poole avatud fassaadidel ei sobi kasutada katmata
terasplekki (sh sändwichpaneeli pind).
• Kliimaneutraalsuse suurendamiseks ja keskkonnajälje vähendamiseks tuleb projekteerimisel
luua eeldus päikeseelektrijaamade paigutamiseks katustele või fassaadidele. Hoonete
katustele on lubatud paigutada päikesepaneelid selliselt, et need ei jää vaadeldavaks
avalikelt teedelt. Vertikaalsetel pindadel on lubatud kasutada vaid ehitustootesse
integreeritud päikesepaneele.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
18/27
8.3 Tingimused rajatiste projekteerimisel
8.3.1 Rajatised kruntidel
• Projekteeritud rajatised võivad asuda hoonestusalal või hoonestusalalt väljas. Asukoha
valikul peab järgima kujasid, tuleohutusnõudeid ning tehnovõrkude ja teede kaitsevööndite
nõudeid.
• Rajatavate mastide lubatud maksimaalne kõrgus on 7 m.
• Maapealse päikesepargi rajamine on keelatud. Päikeseelektrijaamad on lubatud hoonete
katustel ja kvartali sisestel piirdeaedadel.
• Suuremamahulised tehnoseadmed (sh soojuspumbad) tuleb üldjuhul paigaldada ainult
kvartali sisemusse selliselt, et need ei ole nähtavad tänavalt. Kui suuremamahulised
tehnoseadmed nähakse ehitusprojektis ette paigaldada tänavapoolsele küljele, tuleb need
tänava poolt varjata arhitektuursete võtetega.
8.3.2 Piirdeaiad
Kruntidele on planeeritud rajada piirdeaiad. Piirdeaiad on üldjuhul planeeritud kruntide piiridele,
erandiks on Pärnu maantee poolsed krundipiirid, kus piirdeaiad on hoonestuse puudumisel
planeeritud kohustusliku ehitusjoone asukohas. Kohustuslikule ehitusjoonele projekteeritud
piirdeaia kujundus ja värvitoon projekteerida hoonega tervikut moodustava arhitektuuriga.
Läbipaistmatute piirete rajamine on lubatud vaid kohustuslikul ehitusjoonel. Päikesepaneelidest
piirete rajamine on lubatud vaid kvartali sisestel piirdeaedadel.
Piirde lubatud maksimaalne kõrgus on 1,8 m.
Kahe kinnisasja ühisele piirile rajatud piirdeaiale rakenduvad asjaõigusseaduse § 151 sätted. Kui
kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see
naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Piirdeaia kasutamine ei tohi olla vastuolus selle
otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
Kui piirdeaeda kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on
vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
9 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
9.1 Üldosa
Detailplaneeringus esitatud liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline. Planeeringus kujutatud
planeeringut illustreeriva lahenduse (juurdepääsude asukohad, liikluskorraldus) täpne järgimine
projekteerimisel ei ole kohustuslik.
Planeeringu koostamiseks taotles Viljandi Linnavalitsus lähteseisukohad Transpordiametilt ja amet
väljastas seisukohad 15.10.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/22609-2 (vt lisa 2). Seisukohad planeeringu
koostamiseks kehtisid kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast.
9.2 Riigiteed nr 49 (Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia) ja nr 92 (Tartu - Viljandi - Kilingi-
Nõmme)
Planeeringuala külgneb riigiteega nr 49 (Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia) km 49,95 - 50,52 ja
riigiteega nr 92 (Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme) km 75,80-76,0.
Riigiteel on kaitsevöönd, mille ulatus mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30
meetrit. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse,
teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
19/27
inimestele ohtlikke mõjusid. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70
lõikele 2 ja § 72 lõikele 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti
nõusolekul vastavalt EhS § 70 lõikele 3. Riigitee kaitsevööndisse projekteeritud ehitiste
ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.
Riigiteede kaitsevööndite ulatus (väljavõttena MaRu geoportaalist) on kantud käesoleva
detailplaneeringu joonisele Lisa 3, Tugiplaan. Planeeringuala piir kattub riigiteede kaitsevööndite
piiriga ja riigiteede kaitsevööndid planeeringualale ei ulatu.
Planeeringu koostamisel on olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringud (müra,
vibratsioon, õhusaaste) arvesse võetud.
Planeeringuala ei ole müratundlik. Liiklusest põhjustatud häiringute mõjude vähendamiseks
otseseid leevendavaid meetmeid (sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks) eeldatavalt ei ole vajalik kavandada, kuna:
• hoonestusalad on planeeritud riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme riigimaantee
servast enam kui 50 m kaugusele;
• planeeringuala olemasolevad hooned on tootmishooned küttepuidu tootmiseks ja
pakendamiseks;
• planeeringualale on planeeritud riigiteedega külgnevatel maa-aladel ehitada tootmishooned
ja ehitusmaterjalide müügiga tegelev kaubanduskeskus, milles tegevused on sarnased
ehitusmaterjalide laohoonele,
• tööstusaladele välisõhus leviva müra normtaset ei määrata ning töökeskkonnas tuleb
projekteerimisel arvestada kehtivaid töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid nõudeid.
Ehitussoovi muutumisel võib ilmneda vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks
ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojektis tuleb vastava vajaduse korral kirjeldada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (vibratsioon, õhusaaste, tolm,
talihooldel kasutatavad soolad jms) kavandatavad leevendusmeetmed.
Ehitusprojektis tuleb lisada selgitus, et tee omanik on projekti koostajat teavitanud liiklusest
põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks käsitletaval maa-alal ning et kõik leevendusmeetmetega
seotud kulud kannab omanik/arendaja.
9.3 Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsud
Planeeringualal moodustatud kruntidele ei ole juurdepääsu riigiteelt.
Kruntide pos 1, pos, 2 ja pos 3 juurdepääsuks on planeeritud kasutada olemasolevat katastriüksuste
Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 sissesõiduteed Pärnu maanteelt ning krundile pos 2 on liikluse
hajutamise eesmärgil planeeritud rajada Pärnu maanteelt ka omaette juurdepääsutee avalikult teelt.
Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsud sõidukitele on kujutatud joonisel JN100, Põhijoonis.
9.4 Pärnu maantee liikluskorraldus
Planeeringualaga lõunast piirneval Pärnu maanteel rajatakse liikluskorralduse muudatusena
mahasõit krundile pos 2 (Papli tänava ristmikul). Planeeringuala kruntidele mahasõidud on
planeeritud vasakpöörderajaga. Muus osas säilib tänaval olemasolev liikluskorraldus.
Pärnu maantee tänava-alal on reserveeritud maa-ala kergliiklustee ja tehnoliinide rajamiseks.
Kergliiklustee ja puuderivi rajamine Pärnu maantee maa-alale ei tulene kinnistu omaniku huvist.
9.5 Ühistransport ja kergliiklus
Planeeringualale on olemasolevalt tagatud hea ligipääs ühistranspordiga. Ühistranspordipeatus asub
planeeringualast idas, Pärnu maantee maa-alal.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
20/27
Planeeritud on jätkata Pärnu maantee põhjaküljel olevat kergliiklusteed kuni linna piirini ning
ühendada kergliiklustee ka kruntide külastajate jalgrattaparklatega. Kergliiklustee asub linna tänava
maal ja on kajastatud planeeringus kui perspektiivne võimalus. Kergliiklustee rajamine ei ole
planeeringu koostamisest huvitatud isiku huvi.
Planeeritud hoonete kasutusviisist tulenevalt on kliendina neid kasutavate kergliiklejate osakaal
väike. Planeeritud on jalgrattaparklate projekteerimisel kasutada standardis EVS 843
„Linnatänavad“ tabelis 9.3 määratud vähimat parkimisnormatiivi - 10 kohta.
Jalgrataste parkimine on planeeritud kruntidele pos 2 ja pos 3 hoonestusalade ees, hoonete ja
autoparklate vahelisel maa-alal.
9.6 Parkimisnormatiiv
Planeeringuala parkimine on lahendatud krundisiseselt, lähtudes standardist EVS 843,
„Linnatänavad“. Ehitusprojektis tuleb ette näha parkimiskohad kaubaveo-, teenindus-, külastajate ja
tööl käijate sõidukitele.
Planeeringuala kruntide parkimisnormatiiv vastavalt standardi punkti 9.2.3 Parkimisnormatiiv
tabelile 9.1 on:
• tööstusettevõttele ja laohoonele 1 parkimiskoht hoone iga 90 m² suletud brutopinna kohta;
• kauplusele 1 parkimiskoht hoone iga 30 m² suletud brutopinna kohta.
Enam kui 20 parkimiskohaga parklas tuleb vähemalt ühele parkimiskohale paigaldada elektriauto
laadimispunkt.
Planeeritud parkimisnormatiivi tagamine vt joonisel JN100, Põhijoonis.
Ehitusprojektis tuleb esitada krundisisese liikluskorralduse ja parkimise lahendus.
9.7 Lahenduse vastavus Transpordiameti lähteseisukohtadele
• Juurdepääsuna on kasutatud olemasolevat mahasõitu Pärnu maanteelt.
Riigiteedelt nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme ja nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-
Nuia planeering ristumiskohti ei kavanda. Kuna Pärnu maanteel kehtib planeeringuala
ulatuses asula liikluskord, on uuele krundile pos 2 planeeritud oma juurdepääsutee avalikult
teelt Pärnu maantee ja Papli tänava ristmikul.
• Planeeringuala paikneb riigiteede kaitsevööndist väljas. Planeeringu joonistele Lisa 3,
Tugiplaan ja JN100, Põhijoonis on kantud EhS § 71 kohased riigiteede kaitsevööndid.
Kaitsevööndis kehtivad piirangud vt punktis 9.2.
• Parkimine on planeeritud lahendada moodustatud kruntidel. Riigiteel parkimist ja
tagurdamist ei ole planeeritud.
• Planeeringu joonisel JN100, Põhijoonis on kajastatud planeeringualal paiknevad
olemasolevad ja planeeritud uued tehnorajatised. Planeeritud on moodustada 3 uut krunti ja
määratud on kruntide hooneid varustavate ehitiste võimalikud asukohad. Riigitee nr 49
Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia maa-alal asuvad reoveekanalisatsiooni torustik ja Enefit
AS kiire interneti võrgu siderajatised, mida on planeeritud kasutada liitumisel. Mõlemad
tehnoliinid asuvad planeeringuala poolsel teeküljel ja riigiteega ristuvaid tehnoliine ei ole
kavandatud.
• Planeeringus on käsitletud sademevee ärajuhtimise lahendus (seletuskirja punktis 7.2.4).
Planeeringuala valdaval osal on maapind ühtlase langusega põhjasuunas. Maapinna reljeefi
tõttu valgub sademevesi olemasolevalt planeeringuala põhjapiiril olevatesse kraavidesse ja
koguneb olemasolevasse tiiki (seisuveekogu, Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ID
6864474). Tiik kogub ka ida ja põhja poole jäävate ümberkaudsete kruntide sademevee.
Samuti voolab tiiki teisel pool riigimaanteed asuvast riigimaantee kraavist (ja jäätmehoidla
territooriumilt) vesi truubi ja kraavi (ETAK ID 6878264) kaudu. Sademevee voolusuund
truubis on planeeringuala poole.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
21/27
Olemasolevat sademevee ärajuhtimise süsteemi ei ole planeeritud muuta. Sademevee
juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei
ole planeeritud.
• Planeeringu elluviimist kavandatakse arendaja vahenditest. Asjaolu, et Transpordiamet ei
võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmete rakendamiseks on
seletuskirjas välja toodud (vt punktid 9.2 ja 16.3).
• Detailplaneeringu koostamise aluseks teostatud topo-geodeetiline mõõdistus on piisava
ulatusega.
• Hoonestusalade kaugused riigitee katte servast (ja riigitee poolsetest krundipiiridest) on
kantud joonisele JN100. Planeeritud uute kruntide piirded on lubatud paigutada kruntide
piirile. Planeeringualas on olemasolevalt kaks katastriüksust ja planeeringuga ala välispiiri
ei muudeta.
• Planeeringus on kasutatud riikliku teeregistri põhiseid riigiteede numbreid ja nimetusi.
• Planeeringu punktis 9.2 on kirjeldatud, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga.
10 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
10.1 Haljastus
Planeeringualal säilitatakse kõrghaljastus, mille likvideerimise järele puudub otsene vajadus.
Planeeringu algatamisel seati Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2018 korralduses nr 125 lähteseisukoht
näha Pärnu maantee ja ringtee ääres ette müratõkkehaljastus. Seisukoht tugines algatamisel teada
olnud informatsioonile, mille kohaselt kavandati Pärnu maantee ääres eraldatult paigutatud kolm
krunti ja kolm hoonemahtu. Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on hoonestuse lahendus
muutunud. Krundil pos 2 on planeeritud ehitusmaterjalide müügiga tegelev kaubandusehoone, mis
katkematu mahuna ja koos seda ümbritseva madalhaljastusega eraldab Pärnu maantee lõunaküljel
paiknevad eramud ringteelt lähtuvast mürast. Kuna haljastus on müra leevendamisel väheefektiivne
ning planeeringuala hoonestus ei ole müratundlik, ei ole täiendavat müratõkkehaljastuse vööndit
ringtee äärsel planeeringuala piiril planeeritud.
Viljandi Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni 12.04.2022 protokolli nr 2-9/22/14
päevakorrapunkt 6 märkuse 2 järgi: „Pärnu mnt on Viljandi linna üldplaneeringu kohaselt kogu
ulatuses puiestee. Detailplaneeringu joonisel anda lahendus üldplaneeringu elluviimiseks. Pärnu
mnt äärse allee kõrguspiirang sõnastada „ca 15 m kõrgune“. Puuderivi asukoha määramisel lähtuda
tehnoliinide paigutamiseks vajalikest maa-aladest.“
Viljandi Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni 26.08.2025 protokolli nr 2-9/25/33
päevakorrapunkt 1 märkusega 3 seadis linnavalitsus lisaks algatamise lähteseisukohtadele täiendava
nõude: „tagada haljastusele krundi pinnast 20% ja sellest pool (ehk krundi pinnast 10%)
kõrghaljastusele (kõrghaljastusprotsent määratakse täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri
pindala alusel).“
Planeeritud on keskkonna inimsõbralikumaks muutmiseks madalhaljastuse ja kõrghaljastuse
rajamine kruntide piirialadel, samuti parklate liigendamisel.
Krundil pos 1 on planeeritud haljastuse osakaal krundi pinnast 45% ja kõrghaljastuse osakaal krundi
pinnast ca 15%. Säilib haljastus planeeringuala osal, kus arendusega ei kaasne muutusi (sh säilivad
puud ajutiselt üle ujutataval alal).
Kruntidel pos 2 ja pos 3 on planeeritud haljastuse minimaalne osakaal krundi pinnast 20% ja
kõrghaljastuse minimaalne osakaal krundi pinnast 10%.
Kõrghaljastuse paigutamise põhimõte tänavamaal tuleneb eesmärgist viia ellu kehtivat
üldplaneeringut. Pärnu maantee on kehtiva üldplaneeringu kohaselt puiestee, puuderividega
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
22/27
mõlemal teepoolel. Planeeringuala poolsel teepoolel on illustratiivsena reserveeritud maa-ala
puuderivi rajamiseks. Istutatava puuliigi täiskasvanud puu eeldatav kõrgus on maksimaalselt 15 m.
Puuderivi liik ja täpsed rajamistingimused valitakse tänava ehitusprojekti koostamise käigus.
Puuderivi puude kavandamisel kergliiklustee läheduses ja tehnovõrkude läheduses määrata täpne
asukoht, kasvualus ja muud nõuded vastavuses standarditele EVS 939 „Puittaimed haljastuses“ ning
EVS 843 „Linnatänavad“. Uue puuderivi kajastamisel planeeringus on arvestatud olemasolevate
tehnovõrkude paiknemisega. Puuderivi on kavandatud olemasolevatest maa-alustest tehnoliinidest
kaugemale kui 2 meetrit. Olemasolevalt segab olemasoleva puuderivi ringteena jätkamist
maagaasitorustik. Kui maagaasi torustikku asutakse puuderivi võimalikul sihil rekonstrueerima,
valida torustikule asukoht kruntide piiri pool.
Krundil pos 3 kasvav olemasolev harilik kuusk on planeeritud säilitada. Puu vajab ehitustööde ajal
kaitsmist vastavuses standardile EVS 939 „Puittaimed haljastuses“. Säilitatava kuuse ümber tuleb
ehitusprojektiga jätta standardi EVS 939 kohane juurestikukaitseala suurune haljasala.
Üksikpuude istutamist või raiumist kruntidel detailplaneeringuga ei reguleerita. Põhijoonisel
kujutatud uute üksikpuude paiknemine on illustratiivse tähendusega.
Uute puude istutamisel planeeringualal on vajalik arvesse võtta puu liigile vastavaid kasvutingimusi
ning teede ja tehnovõrkude paiknemist. Puude kasvualus jm nõuded tuleb projektis määrata
standardi EVS 939 „Puittaimed haljastuses“ alusel.
10.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus
Kruntide territooriumi heakorrastus näha avaliku ruumi poole vaates avatud osas ehitusprojektis ette
kõrgendatud nõudmistega.
Jäätmete kogumine kruntidel peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende
rakendusaktides ning Viljandi linna jäätme-eeskirjas ja jäätmekavas toodud nõuetega.
Jäätmed tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses. Jäätmed tuleb koguda kruntide piirides ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat
õigust omavale isikule või viia selleks ette valmistatud kogumiskohta.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb võtta aluseks Viljandi Linnavolikogu 29.04.2021 määrus nr 109
„Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri“.
Uute kruntide jäätmekäitlus on planeeritud lahendada jäätmekäitlejaga sõlmitavate lepingute alusel.
Ehitusprojektis tuleb määrata jäätmekonteinerite asukohad ja näha ette võimalused jäätmete
äraveoks.
11 TULEOHUTUS
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju.
Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning ehituslike abinõudega tule leviku tõkestamisel
tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest number 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
ning asjakohastest standarditest.
Planeeringus on ehitusloa kohustuslike hoonete tuleohutuskujad naaberhoonetest (8 m) tagatud
hoonestusalade planeeritud vahekaugusega.
Kuja nõuet rakendatakse rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut ja ka hoonetele, mille
püstitamine ei ole reguleeritud ehituseadustikuga. Antud ehitiste püstitamisel on kuja tagamine
kinnistu omaniku vastutusel.
Hoonete tuleohutusklassile detailplaneeringuga nõudeid ei seata. Hoonete tuleohutusklassid ja
tuletõkkesektsioonide moodustamine ning hoonetele rakendatavad tuleohutusmeetmed ja meetmete
ulatus tuleb määrata ehitusprojektis.
Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 2 kohaselt peab ehitisel olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
23/27
lahendusega. Tulekustutusvee saamiseks ehitusprojektiga projekteeritav veevõtukoht peab vastama
tuleohutuse seaduse §-le 24 Veevõtukohale esitatavad nõuded.
Veevõtukoht ja nõuded veevooluhulgale peavad vastama siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord”. Tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda
kasutada. Veevõtukohas peab olema tagatud ehitiste kaitseks vajalik vee vooluhulk.
Kruntide pos 1 (osaliselt), pos 2 ja pos 3 hoonete välise tulekustutusvee saamine tagatakse
olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest nr 249 (Pärnu maantee haljasribal, sissesõidutee läheduses,
veetorustiku DN100) ning nr 250 (Pärnu mnt ja Papli tn ristmikul, veetorustiku DN100) ning kuna
planeeritud krundi pos 1 hoonestusala kaugus olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest ei ole
nõuetekohane (sh olemasolevate hoonete kaugus), on krundile pos 1 planeeritud rajada täiendavalt
tuletõrje veevõtukoht olemasoleva tiigi ja kuivhüdrandi(tide) baasil (JN100, Põhijoonis).
Tuletõrjevee saamise võib sel krundil ehitusprojektis lahendada ka veemahutiga.
Ehitusprojektide koostamisel on vajalik määrata hoonete tulekustutusvee veevooluhulk ning näha
ette vastav hoonevälise ja -sisese tulekustutusvee tagamine. Hoone kustutamiseks vajalik
veevooluhulk määratakse hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse järgi.
Veevõtukoht peab paiknema hoone või rajatise kaugeimast sissepääsust kuni 200 meetri kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Põhijoonisel
kajastatud hüdrantide teenindusraadiusi tuleb võtta illustratiivsetena.
Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel ja olema tagatud
päästetehnika juurdepääsu ohutus (soojuskiirguse mõju ja kruntidel piirdeaedadest läbipääs).
Vt lisa 3, Tugiplaan ja JN100, Põhijoonis.
12 OHUALAD
Ohtliku käitise ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimese elule,
tervisele ja varale. Vastavalt majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded
ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning
avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisale eristatakse ohualal:
• Eriti ohtlik ala (Tsoon I) on ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese
hukkumise tõenäosus 50% ning ehitise kahjustused selle mahust suuremad kui 50%.
• Väga ohtlik ala (Tsoon II) on ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul
võimalik inimese hukkumine ning ehitise kahjustused selle mahust vahemikus 1%–49%.
• Ohtlik ala (Tsoon III) on ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele
tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi.
12.1 Tere AS Viljandi tootmisosakond ohtlik ettevõte (C-kategooria)
Planeeringualast ligikaudu 780 m kaugusel asub ohtlik ettevõte Tere AS Viljandi tootmisosakond
(aadress Raua tn 6, ohtliku ala raadius 1100 m, käitise ohtlikkus C, käitise tegevusala –
külmhoone).
Viljandi linna riskianalüüsi järgi on eriti ohtliku ala ulatus (Tsoon I) 328 m, väga ohtliku ala (Tsoon
II) ulatus 328 kuni 610 m ja ohtliku ala ulatus 610 kuni 1100 m ohukoldest. Planeeringuala asub
ohtliku ohuala osas.
12.2 Suurõnnetuse ohuga ettevõte Airok OÜ Viljandi täitejaam (käitise ohtlikkus B)
Planeeringualast ligikaudu 100 m kaugusel asub Airok OÜ Viljandi täitejaam (aadress Planeedi tn
10, käitise ohtlikkus B, käitise tegevusala – terminal).
Airok OÜ Viljandi täitejaama riskianalüüs on viimati kooskõlastatud Päästeametiga 06.10.2025.
Täitejaama 50 m3 LPG mahuti BLEVE ohualad on järgnevad: ohuala ehitistele 181 m, eriti ohtlik
ala (Tsoon I) 228 m, väga ohtlik ala (Tsoon II) 370 m, ohtliku ala Tsoon III) 414 m.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
24/27
Planeeringuala asub ohuala kõigis tsoonides. Peamine ohuliik on soojuskiirgus ja ülerõhk.
Ohuala tsoonide ulatused 2025. aastal koostatud riskianalüüsi alusel on kantud planeeringu
joonistele Lisa 3, Tugiplaan ja JN100, Põhijoonis. Riskianalüüs vt lisa 11.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ohtliku käitise riskianalüüsi käigus määratud tsoonide
parameetreid. Ohualal tegutsev isik peab olema teadlik ohtliku käitise ohuala olemasolust ja valmis
ohuolukorras teadlikuks tegutsemiseks, sh rakendama ennetusmeetmed ohuolukorras tegutsemiseks.
Vt lisa 11.
Vastavalt metoodikale „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide
kooskõlastamise otsuse tegemine“ (Päästeamet, ohutusjärelevalve osakond) on ohuala eriti ohtlikus
alas (Tsoon I) lubatud ehitada vaid ehitisi tundlikkusega 1 ning ohuala väga ohtlikus alas (Tsoon II)
lubatud ehitada vaid ehitisi tundlikkusega 1 ja 2.
Kaubandus-, toitlustus ja teenindushooned tundlikkusega 1 on hooned, mille suletud netopind
väiksem kui 250 m² ning kontori ja büroohooned tundlikkusega 1 on hooned, mille töökohtade arv
on väiksem kui 100 inimest.
Kaubandus-, toitlustus ja teenindushooned tundlikkusega 1 ja 2 on hooned, mille suletud netopind
väiksem kui 5000 m².
Koostatud riskianalüüs vajab regulaarset (iga-aastast) uuendamist ning uuendamise tulemusena
võivad ohuala tsoonide ulatused detailplaneeringu kehtivusaja jooksul suureneda ja väheneda.
Sellest sõltuvalt muutuvad ka võimalused planeeringuala hoonestamiseks.
Planeeringuala hoonestamisel võib suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuallika mõju leevendamiseks
lähtuda ka konkreetsele ehitisele koostatud täiendavast riskianalüüsist.
12.3 Naaberkrundil Planeedi tn 10 asuv veeldatud hapniku mahuti
Naaberkrundil Planeedi tn 10 asub veeldatud hapniku mahuti, mille maht on ettevõtte 2025
koostatud riskianalüüsi (vt lisa 11) alusel 27 m3.
Hapniku mahutil on siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 § 13 lõike 2 kohaselt kuja ulatusega 40
m. Kuja vt joonisel JN100, Põhijoonis.
Veeldatud hapniku mahuti kujasse ei ole hoonete ehitamist planeeritud.
13 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS
Planeeringualal ei asu riiklikult kaitstavaid loodusobjekte, looduskaitseseadusest ega EL Nõukogu
direktiividest tulenevaid kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. Planeeringuala ei asu Natura
2000 võrgustiku alal ega maastikukaitsealal.
13.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine
Detailplaneering on algatatud Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2018 korraldusega nr 125 „Kinnistute
Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneering ei näe ette kehtiva
üldplaneeringu põhilahenduse muutmist.
Viljandi Linnavalitsuse korraldus nr 125 sisaldab otsust:
„4. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Algatamise taotluses
kirjeldatud kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr 224 määruses
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevuste hulka.“
Planeeritud tegevustega ei nähta ette keskkonnamõju olulist suurenemist, ei lubata tegevusi, mis
eeldatavalt võiksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses
kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Planeeringu elluviimise tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud peamiselt ehitustegevuse ajal ja
nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
25/27
Planeeringu kavandatava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetut või kaudset mõju, mis võib
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette hoonete kütmine maagaasi baasil töötavate kateldega.
Gaasikatlamaja rajamiseks on vajalik keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust
kaaluda. KMH vajalikkuse kaalumisel on eesmärgiks välja selgitada ja hinnata kavandatava
tegevuse võimalikku olulist keskkonnamõju ning pakkuda välja leevendavad meetmed.
Peamised tegurid, mis mõjutavad KMH vajalikkust gaasikatlamaja puhul, on katlamaja võimsus ja
asukoht. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus näeb ette, et
soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamisel või laiendamisel ning elektri- või
soojusenergia tootmiseks tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamist, kui nominaalne
soojusvõimsus on 50-299 megavatti. Kui katlamaja võimsus on sellest oluliselt väiksem, on
tõenäoline, et KMH-d ei algatata, kuid selle vajalikkust hinnatakse ikkagi eelhinnangu käigus. Kui
gaasikatlamaja kavandatakse kaitsealale või selle lähedusse, on KMH vajalik, et hinnata tegevuse
võimalikku mõju kaitse-eesmärkidele.
Oluline keskkonnamõju võib tuleneda järgmistest teguritest:
• Õhusaaste: Suured emissioonid, eriti piirkondades, kus õhukvaliteet on juba niigi tundlik.
• Müra ja vibratsioon: Kui katlamaja asub elamupiirkonna lähedal.
• Jäätmete teke.
• Mõju veekogudele või pinnasele.
• Kumulatiivne mõju, kui piirkonnas on juba mitmeid saastajaid.
Antud tegureid käesoleva detailplaneeringu elluviimisel ei esine.
Kuna planeeritud katlamajade rajamisega tegevusega tõenäoliselt ei kaasne oluline keskkonnamõju,
siis KMH läbiviimine käesoleva detailplaneeringu alusel kavandatavate ehitiste ehitamisel ei ole
eeldatavalt vajalik.
Heiteallika registreerimise protsess on järgmine:
• Arendaja esitab Keskkonnaametile paikse heiteallika käitaja tegevuse registreeringu taotluse
vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused,
millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja
tõendi vorm“.
• Taotluse alusel Keskkonnaamet registreerib paikse heiteallika käitaja tegevuse.
13.2 Müra
Planeeringu realiseerimisega suureneb tööajal (8.00 kuni 18.00) Pärnu maantee liikluskoormus ja
sellega seotud liiklusmüra tase.
Liiklusest põhjustatud häiringute mõjude vähendamiseks otseseid leevendavaid meetmeid
(sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete
tagamiseks) eeldatavalt ei ole vajalik kavandada, kuna:
• planeeringuala ei ole müratundlik (planeeringualale on planeeritud maa-aladel ehitada
tootmishooned ja ehitusmaterjalide müügiga tegelev kaubanduskeskus, milles tegevused on
sarnased ehitusmaterjalide laohoonele);
• planeeringualaga vahetult piirnevatele tööstusaladele välisõhus leviva müra normtaset ei
määrata ja töökeskkonnas kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded;
• mürarikkamad laadimistegevused on planeeritud kvartali sees ja piiratud hoonetega, mis
tõkestavad müra levikut Pärnu maantee lõunaküljel paiknevate elamuteni;
• Pärnu maanteel kehtib asula liikluskorraldus, kus kiirused on piiratud.
Hoonest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemid)
on planeeritud paigutada kvartali sisse, elamutest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete paigutamisel
võtta aluseks vastavad juhendid, sh Terviseameti 20.05.2019 kiri nr 9.4 3/19/2597-1
„Koostööettepanek õhksoojuspumpade poolt põhjustatud mürahäiringute ennetamiseks“.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
26/27
13.3 Vibratsioon
Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal lähtub ennekõike riigimaanteelt ja jääb eeldatavalt
normatiivide piiresse.
Planeeritud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks eeldatavalt
tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehituslike meetmete rakendamisest.
Vibratsiooni levikut takistab massiivsete konstruktsioonide kasutamine.
13.4 Radoonioht
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2023. aasta seisuga,
https://gis.egt.ee/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e)
kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus Rn-riski väärtus on keskmiselt 100-150 kBq/m³. Rn-
risk omavalitsuse tasemel on kõrge või väga kõrge.
Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti
standardis EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ toodule.
14 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:
• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad
projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana, sissepääsud välisvalgustusega.
• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel.
• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele
mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale ning tagada keskkonna korrashoid, mis
paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab kuritegude tõenäosust.
15 KINNISOMANDI KITSENDUSED, SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS
Teisele isikule kuuluvatele olemasolevatele ehitistele võõral kinnistul on vajalik seada notariaalne
maakasutusõigus.
Planeeringu elluviimise eelduseks on vajalikuks osutuvate servituutide seadmine teede ja tänavate
maal. Kitsenduste ulatuse määramisel võtta aluseks rajatise kaitsevöönd.
15.1 Juurdepääsutee servituut
Detailplaneeringuga moodustataval krundil pos 1 on kruntide pos 2 kuni pos 3 juurdepääsuks
planeeritud teeservituudi vajadus. Servituut on planeeritud tähtajatuna ja uute kinnistute igakordsete
omanike kasuks.
15.2 Planeeritud servituutide vajadus
15.2.1 Elektrirajatiste servituudi vajadus
Pärnu maantee maa-alal on planeeritud seada uute elektrivarustuse liinide omanikule Elektrilevi
OÜ-le liinirajatiste ümberehitamiseks ja hooldamiseks isiklik kasutusõigus.
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
27/27
15.2.2 Siderajatiste servituudi vajadus
Pärnu maantee ja riigitee maa-alal on planeeritud seada uute sideliinide omanikule Enefit AS-ile
liinirajatiste ümberehitamiseks ja hooldamiseks isiklik kasutusõigus.
16 PLANEERINGU ELLUVIIMINE
16.1 Üldsätted
Detailplaneeringus on viited õigusaktidele, mis kehtivad detailplaneeringu vastu võtmise ajal.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta detailplaneering ja vastava õigusakti kehtiv
redaktsioon.
Kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse realiseerimiseks
detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.
Detailplaneeringu elluviimise rahastab arendaja ja kohalik omavalitsus. Transpordiamet ei võta
PlanS § 131 lõike 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
16.2 Planeeringu elluviimise eeltingimused
Planeeringu kehtestamise ja elluviimise eeltingimuseks on, et planeeringu koostamisest huvitatud
isik sõlmib Viljandi Linnavalitsusega PlanS § 131 lõikest 2 tuleneva halduslepingu ning rajab ja
ehitab omal kulul välja detailplaneeringukohase taristu riigitee ja tänavate maa-alal, sh:
juurdepääsuteed ja nendega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised.
16.3 Riigiteest tulenevad tingimused ja leevendusmeetmed planeeringu elluviimisel
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel arvestatud
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Detailplaneeringu elluviimise rahastab omanik/arendaja. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lõike
1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega leevendavate
meetmete rakendamiseks.
16.4 Kahjulikud mõjutused
Planeeringu elluviimisel ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele (piirinaabrid).
KOOSTAS
(allkirjastatud digitaalselt)
Olav Remmelkoor
volitatud arhitekt 7
506 9191
Kinnistute Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2025-03-01
Viljandi Linnavalitsus Teie 25.08.2026 nr 6-1/29-14
[email protected]
Linnu tn 2 Meie 18.09.2026 nr 7.2-2/26/18048-4
11317, Viljandi, Viljandi maakond
Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 kinnistute
detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust (korduv) Viljandi linnas Pärnu mnt 30 ja Pärnu
mnt 32 kinnistute detailplaneeringule (katastritunnused 89718:001:0093 ja 89718:001:0089,
edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärgiks on Pärnu mnt 30 ja Pärnu mnt 32 kinnistute liitmine ja äritegevuse
laiendamiseks kolme krundi moodustamine, neile ehitusõiguse määramine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 75,86-76,125
(marsruudi osa, mille piires ei ole teeomanikuks Transpordiamet) ja km 76,125-76,161 ning
riigiteega nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia km 49,94-50,52.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu
kooskõlastamata järgmistel põhjustel.
Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 15.10.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/22609-2 (edaspidi
seisukohad). Jätsime planeeringu kooskõlastamata 30.10.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/18048-2 ja
tõime kirjas välja märkused, mille alusel planeeringut korrigeerida. Osade kirjas toodud
märkustega ei ole korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringus arvestatud.
1. Märkus 1 – joonisel JN100 on märkusega arvestatud, seletuskirja osas 7.1 mitte.
2. Märkus 2 – korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringus terviklahendust ei ole antud,
puudub Päri kergliiklusteega ühendav ca 40 m pikkune lõik. Selline lahendus loob
potentsiaalse liiklusohtliku olukorra – jalakäijad liiguvad Päri kergliiklusteele ja ringristmikul
asuva teeületuskohani kas põhimaantee sõidutee servas, seljaga lähenevate sõidukite suunas
või ületavad sõidutee selleks mitte ette nähtud kohas. Planeeringus anda terviklik, normidele
vastav lahendus. Kergliiklustee sõiduteest normide kohase kauguse tagamiseks võib olla
vajalik krundile POS 2 seada servituut või moodustada eraldi krunt.
Lisaks juhime teie tähelepanu järgnevale.
a) Sõidutee katte laiusega 9,0 m ei ole piisav, et rajada Pärnu mnt-le kaks sõidurada ja
vasakpöörderajad.
b) Lähtudes standardist EVS 843 „Linnatänavad“ tuleb linnades, olenemata kiirusest,
aeglustusraja kaldosa vähimaks pikkuseks võtta 30 m ning ooterada ei tohi üldjuhul olla lühem
kui 25 m (määratakse kahe minuti jooksul vasakpööret sooritavate sõidukite eeldatavast arvust
lähtudes) – need nõuded ei ole planeeritud uue ristmiku puhul tagatud.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale
korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 20250301_P30-32DP_v03.asice
58581095,
[email protected]
2 (2)