Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: 6-3/1259 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Kuupäev: 2026-09-18 07:48
Tere,
Edastame Teile kooskõlastamiseks Jõeääre katastriüksuse ning lähiala
detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kati Kala
Kastre valla planeerimisspetsialist
<http://email.mg.kastre.ee/o/eJxEzjFuQyEMgOHTwFZkjINhYIjaDll7A_MwyVNLEvFQz19VHbr_-vWdx_P2mPKhX7K0XZaOy1uhiARgWwkcYrRaPKfMnjmgvZVtC91XTJRSVdGsLUuoNTZOjCLd7gUBI2SfgCmd0IlSwq7RawZmqoZgXN2nHGuqU7VDj0Ou-rK3YsIrOb9lhNYBAkf2ucnmkyGQP6vL_mTCu51lv_eHIVhT7sfzMdsuQ9fvcJXzf2u_C_4EAAD__0DxRDQ>
KASTRE VALLAVALITSUS
Lp Marek Lind Teie: 24.11.2025 nr 7.2-2/25/18266-2
Transpordiamet
Kooskõlastuste üksus Meie: 18.09.2026 nr 6-3/1259
[email protected]
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Austatud juhataja
Esitame vastavalt Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1 Teile kooskõlastamiseks
Kastre Vallavalitsuse 15. jaanuari 2026 korraldusega nr 30 algatatud Veskimäe külas asuva
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu (planID130393, AB Artes Terræ OÜ, töö
nr: 26013DP1, maastikuarhitekt/koostaja Karl Hansson, projekti juht/koostaja/ruumilise
keskkonna planeerija Mart Hiob).
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringuala jagamiseks üheks sadama
krundiks ja neljaks elamukrundiks ning kaaluda moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse
määramist sadama hoonestuse ja elamute, abihoonete püstitamiseks ning teiste sadamarajatiste
rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega
varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on 95375 m2.
Kastre Vallavalitsuse 26.03.2026 korraldusega nr 219 jäeti algatamata Veskimäe külas asuva
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringulahendus on kooskõlas Kastre valla üldplaneeringuga. Planeeringuga kavandatakse
moodustada kolm elamumaa sihtotstarbega katastriüksust, üks transpordimaa sihtotstarbega
katastriüksus ning üks ärimaa sihtotstarbega katastriüksus. Ärimaa katastriüksus on kavandatud
sadama maa-alaks koos sadama teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatistega. Elamumaa
katastriüksusel on suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 350 m2 ja ärimaa katastriüksusel
on suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 3000 m2.
Transpordiamet väljastas 24.11.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/18266-2 seisukohad Jõeääre
katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks.
Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ja alla laadida (materjalid on saatmiseks
liiga mahukad) valla veebilehel planeeringute avalikustamise keskkonnas EVALD.
PlanS § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest
arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kati Kala
Kastre valla planeerimisspetsialist
Lisa: 26013DP1_joonised_Jõeääre detailplaneering.asice
744 6521,
[email protected]
Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto:
Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006
Kastre vald E-post:
[email protected] SEB Pank
62113 Tartumaa http://www.kastre.ee
PLANEERINGUALA
200 100 0 500 1000 1500
Töö:
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Joonis:
Situatsiooniskeem
Planeeringu koostamise korraldaja:
Töö nr:
AB Artes Terrae OÜ Kastre vallavalitsus
Tellija:
Andrus Bork 26013DP1
Kuupäev:
Projektijuht: 03.03.2026
Reg nr 12978320 Mart Hiob Asukoht:
Veskimäe küla Kastre vald Mõõt:
1:10,000
Küütri 14, Tartu 51007 Maastikuarhitekt:
[email protected] Karl Hansson Faili nimi:
26013DP1_joonised_Jõeääre.dgn
Joonise nr: 1
i
jõg
a
m
E
678750
6475000
31.16
30.94
31.04
31
.
00
30.75 30.84 TINGMÄRGID
30.93
planeeringuala piir
veepind: 30.18 katastriüksuse piir
15.03.2023.a.
30.77
teede piirjooned
87
30.85
30.
30.85
28.
3
26
.3
0 veekogu piir geodeetilisel mõõdistusel
86
3 5
.9
0
30.
0 30.84
.5
3
0
põhikaardile kantud veekogu veepiir
3
2 30.89
.3
0
3 7
.0 31.05
1
3 kõrgveepiir
30.84
.
3100
30.88 veekogu ehituskeeluvööndi piir
30.92 30.88
30.
30.
veekogu piiranguvööndi piir
69
30.83
68
30.81 veekaitsevööndi piir
5
K aa
.8
678700
0
3
rlim
30.95
kallasrada
30.82
õisa
31.15
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi piir
30.
6474950 30.84
56
30
31.20
kra
riigitee kaitsevööndi piir
.
0
64
.1
1
30.80 30.79
3
av
rohevõrgustiku ala üldplaneeringus
30.90 30.88 30.76
31.07
31.19
30.85
30.
4
.0
1
62
30.
3
KAAR
77
31.18 30.86 30.77
0
0
1.
6 3 30.85 KATASTRIÜKSUSE OLEMASOLEVAD ANDMED
.2 30.87
1
3
30.87 30.87 30.78
30.89
30.96
krundi aadress: Jõeääre
LI
30.95 30.87
M ÕI
pindala: 95375 m²
30.
30.81
katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
67
30.70
31.03 30.90
SA K
hoonete arv: 0
30.
30.72
30.87
77
30.99 30.67 30.90 30.67
30.93
31.15 30.90
i
RAAV
õg 30.93
30.
aj 30.91
65
Em
30.93
31.00
8
30.
30.99
83
29.
0
30.99 30.85 30.
1.
86
72
3
30.
43
71
31.00 29.
30.84 30.78
03 71
10 31. 30.
.
31 31
.00 31.05
00
. 30.86
31 aav 06
. 31.01
kr 31 30.91
30.89
06
. 31.10
30.96 31.11 31 08
.
31.06 31
30.
I
0
30.88
.9
G 02
52
31. 72
0
29.
3
Õ
AJ 311
.3
31
1
.6
30.77
EM
30.
31.38 30.86
.05 31.16 kraav
30.78
31
84
0
0
1.
1 3
0
1. 98 31.15
3 30. 31
1
.9
30.98 30.92
31.46
30.
31.30
76 31.27
29. 31.41
56
31
04 30.94
31.
31.36
.1
2
1
.6
31 30.86
31.45
30.81
30.93
.20 31.41
31
30.
31.43
30.88
43
30.93
29.
31.47
31 31.27 31.37 30.83
30.
.
20 31.36
55
30.92
75
50
. 31.22 30.96
31
31.38
30.
30.95 30.91
31.36 31.64
23
63
. 31.47
31 30.94 31
.00
30.
31.62
31.34 30.97 30.98
31.65
31.55 31
81
.00
.97 3
31
30
.
31.66 0
00
31.53 31.43 .7
31.38 31.26 31.03 31.01
5 31.01
31.24 31.35 71
30.
30. 31.00
3
77 30.
80
1.
31.45 30.84 30.98
0
31.32 30 29.
0
82
.70
679050
31.29 31.69 31.50 31.20
30.
69 30. 3
31.33 31.53 31.12
81 K 0
.
a 8
4 31.06
3
5 31.55 96
30. a
1. 31.
23 r
3 31.28 3109
.
3135
. li 31.07
31.68 30.81 m
31.80 41
. 31.
25
31 õ
31.55 is
31.75 74 30.83 a
31. 6474850
31.42 31.62 3 30.93
3197
. 1
.2
k
32 r 31.63
31.66 37
32. .1 3 a
a
30
5 0
00 32.51 .0 v
31.19 31.33 31.66 32. 77
.9
32. 50 2
32. 3 31.09
7
.40 31.82 04
33.
31 05
32.74
00
32. 32.
31.47 00
02 33. 30.96
31.95 08 33. 0
31.77 31.95 32. 32.70
0
1.
Jõeniidu
3
31.71 33.39
31
3
3
31.42 31.95 31.73
2
. 07
1.
3
31
.1
32 31.90 . 33.15 32.48
25 33 29101:001:0343
1.
2
32.
.
6
00
5
0
1
33.2
5
31.47 22
32.
.
3150
23
33.
31.95 33.51 31.60
30
08 24
33.
32. 32.41
32.
31.18 31.56
.75
33.44
31.
90
30. 45 31.48
31.
31.89 31.96 33. 33.36
04
i
02
41
32.50
32.
09
õg
52
33.
aj
31
.50
67 33.51 33.
32.47
33.
50
Em
41
30.84 31.48 32. .00 31.03
31
58 põld
30
3 32.42 32.
43 33.
31.11
1. 33.79
.98
0
32 32.79 31.50
0 31.96 . 55
32.
37
33. 33.96
31.24 33.61
42
30
35
32. 63 33.74 31.35
33. 31.07
.
06
94
31.
3
44 31.00
2
. 33.74 33.87
32
.0
31.
31.11 63
33.
31.23
0
33.75 31.13
32.
veepind: 30.25 31.96 49 33.
71 58
34.
00
32.
33
14 33.
. 76 33.92
15.03.2023.a. 31 33. 33.88 50
54
39 .
31.24
32. 33 0
31.48 91
33. 34.24 33.18 0
33.87 34 3
.
25 .
32.
00 3
91
33.
põld 34.87 31.36
3
31.51
97 82
0
31. 33. 34.
.9
4
50
.3
5
34.37 34.93
31.47 07
31
32. 34.81 31.87
31
5
0 31.39
1. 73 31.28
94
. 33.
.2
3 31
31.44
31.50
34.13
6
18 34.34
32.
.
31 34.92
33.31
87
34.
50
82 34.32 35. 30.97 31.51
31.63 . 34.41 00
31 34.15
31
65 34.86
31.52 33.
.0
35.05 33.92
3
34.
1
00 35.44 31.29
1.
34.11
31
32.16
87
0
.
31
0
.0
35.
00 31.43
42
6
33.
33
31.26 36.23
35.62 35. 36.00
31
.35
50 35.24
34.13
.2
6 30.97
31.78 .0 35.51
4
31.52 2 33.53
3
23
0
.
35.
50 .0 33.80 32.19
36.38
31 31.94 34. 35.56
4
33.94 50 3
17 31.01
2
. 35.56
33
33
.2
31.79
3
31.53 36. 36.72
3
35.55
2
34.48
31
32
30
00
.5
.5
3
.00
31.32 32.25
5
0
.5
36.
.8
00
põld 35.37 35.47
31.85 36.42
0
6
31
36.36
30
35. 35.15 36.63 36.12
.3
00 0
33.45
.9
31.56 36.25 .5 31.55
31.81
4
3
47
4
32. 3
32.
00 35.25
31.81 36.50
36.64 37.11 31.08
33
31.70 37.27 36.58 34.07
32.00 37.09
.
33
36
33.88
33
.50
35.
.6
50
35.32 36.79 31.38
5
36.80 36.83
31
31
33.66 32.24
0
.0
.66
31
34.99
.2
32.17 36.76
5
37.00
1
3
.67
31
36.
00 36.61 31.82
37.09
.3
31.95
31
33
36.50
32.
14 32.09 36.49
9
32 37.18 36.90
.11
36.37
.48
.06
0
35.47 37.41 37
.5
33
32.21 .00
31.14
32
50
5
36. 37. 36.97 34.25
.2
50
3
37.69 37.49
.
37.41 31.22
32
4
37.60
3
2 33.90
32.40 .2 37.86 37.63
0
50 0 32.48 36.97 37.88 31.38
.0
3
. 37
33 35.00
1.
56 32.37 .00
33.
6
37.48
31
3
37.92
3
36.76 00
3
.2
38
. 37.24 35.03
31
.51 3 37.45 32.19
0
34
33 33.95 3 36.12
34
.1
.4 3 32.47 38.03
34
.12
2
4
7
.0
.5
32
38.04 37.76
0
37.86
32
4 . 37
.5
.26
50
2
.
.00
50 37.78 38.06 37.40 31.23
.6
37.
50
6
34.
37.51
3
37.97
1
37.96
32
3 37.56 37.92
06
2 32.57
31.
38.38
.4 31.48
34.36 0 38.61
59
31.
31.13
38
0 3 38.62 38.67 50 32.11
.0 3 34.61 . 38
.
0
13
00
.5 35.97 31.50
4 37.91
.0
3
34
9 38.26
37.80
7
3 38.59 37.94
3
.5
0
2 31.33
.5
.8 38.15
0
34
34.94
4
2 38.22
31
3
33
.4
31.37
.53
38.22 35.39
3
38.28
2
0
.1
37.02
33.00
.9
3
34.35 38.03
3
4
32.86 38.43
3
1
8
0
põld
3
3
.0
00
38.
.2
3
.0
2
38.87
.8
3
põld 31.96
5
34.72 32.90 00 38.01
4
3
39.13 39.
32.17
5
39.26 37.99
.0
38.22
38
0
31.
33
39.30 31.47
0
5
7.
.5
39.32
.3
38.49
66
39.32 38.27
3
0
5
0 38.53 põld
35.72 .0 Jõeääre
3
34
5
4
3
38.67 50101:006:0161 31.
39.16
.1
05
32.0
37.75
.2
0
35
38.75 3 31.40
31
5
1. .
35
34.57
.4
38.43 3
33
36.49 50 39.06 1
0
31.77
7
.
39
.4
35.11 39.45 38.29
33.12
3
39.67 põld 31.44 3
5
3
31.
0 3
.2
0
3 .4 1 32.13
.4
8
.0 1 7
39.82
70
6 .50 .1 4
3 39.84 31
0 31.47
39.72 39.85 38.20
3
35
36.41 39.47
4
0 35.60
.2
37.44
0
38.88
.6
.5 38.24
34.
38.04
2
38.01
38.0
5
8
3 38.40
31
36.52
09
33
38.72 00
32.
.5
38.98
.5
5
34.85 32.31
39
3
33.33
32.
0 38.36 32.22
.0
32.01
32.
35.42 38.36
31
.5 39.33
0
4
14
.80
33
3
04
3
39.69
3
5
.5
39.94
3
.6
0
39.02
.4
.0
0
36.71
6
0
39.96 40.09
1
4
34.97 40.08 40.14 38.27
39.71
34
38.31
3
.3
3
35.69 50
32.
37.17
.6
6
34.
32.48
4
33.39
38.60 32.27
Parveotsa vkt 11
04
33.48
3
3
39.09 32.63
3
50101:006:0449
0
3
Ka
35.77
3
.6
3
.5
.7
3
8
4
. 37.50
7
5
0
0
.5
38
39.39 0 37.86
ar
.7
3
2
39.71
2
1
35.30 40.08 39.97 38.01
.1
33.
lim
37.07 tundmatu toru
9
35.97 pinnase all
32
37.76
07
40.19 32.98
õi
40.19
.7
40.13 34.47 00 32.82
sa
2
33.61 37.93 33
.
39.97
3
39.56
3
9
38.07
3
kr
3
38.52
.5
36.11
.8
3
36.95
0
.9
3
3
aa
37.17 38.08 35.42 33.11
34.
4
4
3
35.40 38.39
.6
5
v
.7
8
19
35.90 38.94
9
37.54 36.65
39.49
3
3
39.89
3
4
0
.9
.0
.0 32.95
5 33.80 40.03
1
0
3
40.11
3
37.02
4
40.08
.8
33.98 40.00 40.15 37.72 37.68 32.98
35.48 38.03
2
34
39.66 37.94 37.82
33.
36
38.06 35.15
.0
35.88 38.30
34.
0
.0
38.52
62
0
.5
0
38.25 Kullamäe
16
34
34
3
6474700 33.47 50101:006:0121
3
00
32.81
4
.2
39.21
6
.0
33.97
9.
5
.1
5
36.92 39.86
2
40.14 36.19
3
35.60 40.16 põld
0
3
33.99 37.17
.00
.5
40.23 37.59 33.12
5
.1
36.5
33
7
35
40.16
33.
35.90 40.06
34.
0
3
3
79
50 4 34.06 39.77
4
. .2 39.51
30
35
4
.2
1 38.18
0
36.83 35.19
7
35.74
3
.0
37.63 37.78
6
33.61
34.09 põld 38.10
37
.4
0
40.19 37.73
0
1
40.26
.0
.0
40.12
3
38.00
5
34
0
38.54 37.23
.4
38.91
3
39.42 37.89
34.17
4
7
.50
.3
32.94
40.06
5
36.96 3 40.28
35
36.38 35.99 4
34.
.3
.00 7 40.30 põld
36 33.48
37
53
33.93
3
40.22 35.25
4
.5
3
.4 34
6
34.29 39.46 39.97
0
3
.5
7
6
5
38.12
3
.0
0
4
.5
0
37.60
.4
38.04 37.75 36.18
.50
9
50 37.75 37.57 37.33
2
36. 34.75
3
3
38.87
3
4
36.86
.00
37.46 36.51
6
.6
.1
3
põld 39.29
3
3
39.70 põld
8
6
3
4
36
34.45
6
.0
.5
.9
00 40.25
0
.
3
33.95
0
37 40.33
0
00 34.95
3
38.
36.5
40.33
4
40.33
.7
34.54 37.06
4
3
40.17
4
50 36.85 36.20
.6
37
.
38.72 37.70 33.70
39.95 38.18 37.77 37.44 37.07
37.88
4
37.77 39.22 36.61 30.89-30.57
37.00
38.63 39.35
39.46 .50
3
3
35
37 34
6
6
.
34.31
35.80 51
.6
.9
.0
00 39.91 36.
13
6
3
85
.
4
38 37.39 35.
34.90 37.67 66
36.
37.78 38.27 37.84 37.08 36.88
39.50
40.22 38.31
3
36.86 37.33 40.07 38.54 37.
62 24
37.
4
37.61 37.19
40.12 38.82 36.75 36.
.9
35 34.80-34.50 56
3
.00
39.15
38
3
7
9
50
39.43
6
. 51
37.
.0
38 36.49
.8
58
39. 38.60
.5
40.05 38.28
0
5 38.98 37.98 35.
8
3 69 1
39. 37.
57 98
39.95 39.
0
5 37.
1
3
37.85 43
39. 6
. 83
39. 36.
86
5
4 38.59
0 36.
.3
50
37.23
39.78 78
39.
õnn e
ute 65
39. 99
38. 38.30 A 37.
99
37.
59 36.
6
07
36.
60 37.
12
38.58
39.02 75
39. 80
39.
e-Kat
sre-V 43
39.
A 37.
20
A
36.
92
38.
47 39.52 67
39. 92
39.
anaK
-at
sr 63
39. 38.46 38.21 36.
62
22270 Vana-Kastre - Kastre - Võnnu tee
0V
86 90
38. 37.
90 36.
15
36.
38.43 60 95
39. 79
39.
ie
tenr2227 29
39.
37.
50
37.
13 50101:006:0508
37.
i
rg
i 38.
36 36.
86
Kr
A 94
38. 36.
49
99
39. 50
39.
48 39.98 39.92 90
39. 37.86 35.
98
38. 37.65
09
Kr
00
40. 37.35 36.96
39.
40.02 99
39. 68
39.
10 62
39. 31 36.
39.
39. 58 01 38. 37.
56 24
39. 05
40. 40. 38.97 36.
49
1
23
37
60
39. 39.29
.0
57
39. 1
40.3 04
40.
86
39. 39.37
.0
A
37
39.15
1
40.1 09 88
39.
0
40.
39.52 38.30-38.22
25
40. 1
40.6 94
39. 22270 Vana-Kastre - Kastre - Võnnu tee
38
40. 20 02
40. 39. 39.56
40. 59 39.47
62 37.00 29101:001:0948
39.
06
47
40. 36
40. 05
40.
05
57 A 61 36.10-36.02
40.
37.
39.
37.
43
40. 1
40.0 64
39.
53
40. 28
40. 71
39. 39.02
61
40. 58
39. põld
35 55
39. 76
38.
40.
93
39.
46
40. 33
38.
39.
93
53
40.
00 98
39.
40.
.64
37
04
37.
39.98 39. 37. põld
80 39.57 39.07 48
3
6
39.27
.4
36
38.
6
L1
38.06 Möldrimäe
õisa tee
põld
50101:006:0448
0690
3
7
põld
.5
Kullamäe Kaarliluha
8
50101:006:0120 29101:001:0223
001:
K aarlim
29101:
Vainu
50101:006:0450
Märkused:
1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;
2. detailplaneeringu jooniste koostamisel on aluseks WeW OÜ poolt 2023. a märtsis koostatud digitaalne geodeetiline
alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr GEO-041-23.
10 5 0 25 50
Töö:
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Joonis:
Olemasolev olukord
Planeeringu koostamise korraldaja:
Töö nr:
AB Artes Terrae OÜ Kastre vallavalitsus
Tellija:
Rehepapi kodu OÜ 26013DP1
Kuupäev:
Projektijuht: 14.08.2026
Reg nr 12978320 Mart Hiob Asukoht:
Veskimäe küla Kastre vald Mõõt:
Küütri 14, Tartu 51007 Maastikuarhitekt:
Faili nimi: Joonise nr:
[email protected] Karl Hansson 26013DP1_joonised_Jõeääre.dgn
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala
detailplaneering
Veskimäe küla Kastre vald
Esimene köide - planeering
Maa- ja ruumiameti kaldaerofoto 23.04.2023
Töö nr: 26013DP1
Tartu 2026
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Huvitatud isik: Rehepapi kodu OÜ
Planeeringu koostamise korraldaja: Kastre vallavalitsus
Projekti juht ja koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob
Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson
AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
PLANEERINGU KOOSSEIS - ESIMENE KÖIDE: PLANEERING
Seletuskiri
1. Üldosa.............................................................................................................................................. 5
1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5
1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus ........................................................................ 5
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................ 5
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed ............................ 6
2. Planeerimise lahendus .................................................................................................................... 9
2.1. Planeeringulahenduse põhjendus ning planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus ........... 9
2.2. Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine ........................................................................... 12
2.3. Kruntide ehitusõigus .............................................................................................................. 13
2.4. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded ehitistele ................................................................... 14
2.5. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 15
2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 17
2.7. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................................... 18
2.8. Tehnovõrgud ja rajatised ....................................................................................................... 18
2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ........................................................ 18
2.8.2. Veevarustus ................................................................................................................. 19
2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi ...................................................................................... 19
2.8.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus .............................................................................. 20
2.8.5. Soojavarustus .............................................................................................................. 20
2.8.6. Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................. 21
2.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ......................................... 21
2.10. Servituutide seadmise vajadus ......................................................................................... 23
2.11. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ....................................................... 24
2.12. Planeeringu rakendamine................................................................................................. 24
3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte ....................................................................................... 27
4. Joonised......................................................................................................................................... 29
1 Situatsiooniskeem M 1:10 000............................................................................................ 29
2 Olemasolev olukord M 1:500................................................................................................ 29
AB Artes Terrae 3
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
3 Põhijoonis M 1:500 ............................................................................................................. 29
4 Artes Terrae
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
1. Üldosa
1.1. Sissejuhatus
Planeeringuala hõlmab Kastre vallas Veskimäe külas Jõeääre katastriüksust. Ehitisregistri andmetel
planeeringualas olevatel katastriüksustel rajatisi ega hooneid ei paikne.
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringuala jagamiseks üheks sadama krundiks
ja kolmeks elamukrundiks ning kaaluda moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramist
sadama hoonestuse ja elamute, abihoonete püstitamiseks ning teiste sadamarajatiste rajamiseks.
Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja
heakord. Planeeritava ala pindala on 95375 m².
1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus
Planeeringu lähtedokument on Kastre vallavalitsuse 15. jaanuari 2026. a korraldus nr 30 „Veskimäe
külas asuva Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.
Detailplaneeringu jooniste koostamisel on aluseks võetud WeW OÜ 2023. a märtsis koostatud
digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr GEO-041-23 (kõrgused EH2000
süsteemis, koordinaadid L-EST97 süsteemis).
OÜ Hendrikson & Ko on koostanud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu, töö nr 25005347.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad
planeeringu lisade köites.
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala katastriüksuste olemasolevad andmed on esitatud joonisel 2 Olemasolev olukord.
Planeeringuala asub Emajõe lõunakaldal. Ala on hoonestamata põllu ja rohumaa, jõeäärne ala on
võsastunud ning kirdeosa madalsoo. Ala idaosa läbib Emajõkke suubuv Kaarlimõisa kraav, mis on
maaparandussüsteemi „Kaarli-Veskimäe II“ avatud eesvool valgalaga kuni 10 km² ning laiusega 2-4
m.
Planeeringualale on juurdepääs lõuna suunast riigi kõrvalmaanteelt nr 22270 Vana-Kastre - Kastre -
Võnnu tee, sõidukite mahasõitu maanteelt planeeringualale rajatud ei ole. Riigitee kaitsevööndi
ulatus on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Planeeringuala reljeef langeb põhja suunas Emajõe poole ning ida suunas Kaarlimõisa kraavi poole,
samuti on madalam ala lääneserv, kõrguste vahe jääb u 10 m piiridesse.
Planeeringuala põhjaosale ulatuvad Emajõe kaldast tulenevad looduskaitseseaduse § 35 lõige 1
kohased ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (100 m) ning veeseaduse § 118 lõige 2 kohane
veekaitsevöönd (10 m). Emajõgi on korduva üleujutusega veekogu, kus kalda piiranguvöönd ja
ehituskeeluvöönd ulatuvad kõrgveepiirini, kui see ulatub kaugemale nimetatud vööndite ulatusest.
Kõrgveepiir on määratud maa- ja ruumiameti kitsenduste kaardi andmetes. Planeeringuala idaosale
ulatuvad ka maaparandusehitise eesvoolu Kaarlimõisa kraavi kaitsevöönd (12 m) ning
veekaitsevöönd (1 m).
AB Artes Terrae OÜ 5
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Kastre valla põhjaservas Veskimäe külas piirnedes põhjaküljelt Emajõega. Tartu
linn jääb planeeringualast u 20 km kaugusele lääne suunda. Planeeringualast lääne pool asuvad
ligikaudu 0,5 kuni 2 ha suurused maatulundusmaa maaüksused, millest enamikule on ehitatud
väikeelamud. Hooned on ühe- kuni kahekorruselised ning valdavalt viilkatustega, põhihoonete
ehitisealused pinnad jäävad ligikaudu 200 m² piiresse. Emajõele lähim hoone on veepiirist ligikaudu
10 m kaugusel, enamikul kruntidel asuvad hooned veepiirist vähemalt ligikaudu 65 m kaugusel.
Kruntidel on 1 kuni 4 abihoonet. Planeeringuala idaküljel asub liigniiske enamjaolt võsastunud
maatulundusmaa ning omakorda selle idaküljel Kastre mõis härrastemaja, pargi ja kõrvalhoonetega.
Vana-Kastre - Kastre - Võnnu tee vastaspoolel planeeringualast lõuna suunas asuvad valdavalt
põlluna kasutusel olevad maatulundusmaad koos üksikute hoonetega.
Lähim bussipeatus asub planeeringualast u 500 m kaugusel ida suunas. Lähim esmatarbekaupade
kauplus ning lasteaed-algkool asuvad planeeringualast u 7 km kaugusel edela suunas Melliste külas.
Kehtivat detailplaneeringut planeeringualal ei ole.
Kastre valla üldplaneeringus jääb planeeringuala hajaasustusse ning joonisel „Maakasutus“ jääb
antud alale sadama maa-ala ja osaliselt segaotstarbeline maa-ala ning osaliselt haljasala maa-ala
juhtotstarve. Seletuskirja kohaselt on haljasala maa-ala peamiselt puhkamisele ja virgestusele
suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidab
eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Lisaks kuuluvad nende alla eriomase koosseisu ja
struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid
kahjuliku keskkonnamõju eest. Segaotstarbega maa-ala on maa-ala, mis võimaldab erinevaid
kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt
arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed.
Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais
kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala,
transpordi maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Sadama maa-ala on sadamateenuse
osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala ja akvatoorium. Lubatud
kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, puhke- ja virgestustegevuse, tehnoehitise ning transpordi
maa-ala. Kastre valla üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on planeeringualale märgitud
perspektiivne sadam ja 22270 Vana-Kastre – Võnnu tee äärde planeeritav kergliiklustee ning joonisel
„Väärtused ja piirangud“ on planeeringualal osaliselt rohevõrgustiku koridor ning kogu
planeeringualal väärtuslik maastik. Kastre valla üldplaneeringu seletuskirjas on punktis 2.5.15 kirjas,
et Veskimäe külas (Jõeääre katastriüksus, 50101:006:0161) on sadama maa-alale planeeritud
väikesadam.
Planeeringuga kavandatav on üldplaneeringuga kooskõlas.
6 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
Jõeääre kü
Skeem 1. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu joonisest „Maakasutus“.
Jõeääre kü
Skeem 2. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu joonisest „Väärtused ja piirangud“.
Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ jääb planeeringuala rohelise võrgustiku alale ning
maakondliku tasandi väärtusliku maastiku alale. Detailplaneeringu lahendus arvestab on
maakonnaplaneeringu põhimõtetega.
AB Artes Terrae OÜ 7
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Jõeääre kü
Skeem 3. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kaardist.
Jõeääre kü
Skeem 4. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kaardist
8 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
2. Planeerimise lahendus
2.1. Planeeringulahenduse põhjendus ning planeeringu elluviimisega
kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus
Planeeringu lahendus arvestab üldplaneeringuga ning maakonnaplaneeringuga seatud tingimustega.
Üldplaneeringu kohane haljasala maa säilib, sadam on planeeritud üldplaneeringuga määratud
asukohta ning elamud ehitatakse hajaasustuse põhimõtetest lähtuvalt vähemalt 1 ha suurustele
kruntidele, kuid rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on krundi vähimaks suuruseks 2 ha.
Käesolevas detailplaneeringus on vähimaks ehituskrundi suuruseks 2 ha, sest planeeritavad krundid
ulatuvad rohevõrgustikuga alale.
Planeeringuala asukohas on tegemist Emajõge ümbritseva rohelise võrgustiku koridoriga, mis
valdavas osas on inimtegevusest juba mõjutatud: suures osas on tegemist hoonestatud aladega, sh
esineb tööstust ning kompaktse hoonestusega alasid, põllumajanduslikku maad. Kavandatav tegevus
ei ole otseselt rohevõrgustiku aspektist tulenevalt vastuolus kehtiva Tartu maakonnaplaneeringu
suunistega, kuivõrd uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad tuleb üldjuhul
rohevõrgustiku aladest kavandada väljapoole.
Tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise põhimõttega, kui kasutatakse sobivaid
ehituse ja maakasutuse lahendusi, sh maastikku sobivaid arhitektuuri ja haljastuse põhimõtteid.
Maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel on märgatav, senise maatulundusmaa asemele on
kavandatud kolm elamukrunti ja sadam. Planeerimisettepaneku koostamisel on arvestatud
olemasoleva üleujutusohu, maaparandussüsteemide eelvoolude ja rohealadega, et säilitada
tasakaalu loodusliku ja kunstliku keskkonna vahel. Detailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse
määramisel ning ala väljaarendamisel ei ole piirkonna maastikule ega maakasutusele ette näha olulist
ebasoodsat keskkonnamõju.
Lähim kaitstav ala on Kavastu park (KLO1200249), mis jääb kaugemale kui 500 m ning asub teiselpool
Emajõge. Planeeringu ellu viimisel ja ala kasutamisel ei ole eeldada, et erinevad tegurid mõjutaks
parki negatiivselt. Natura 2000 alad asuvad kaugemal kui 2,4 km ning negatiivne mõju nendele on
välistatud.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel on planeeringualal või sellega piirneval alal teada
järgmiste loodusväärtuste esinemine:
• II kaitsekategooria nahkhiirte elupaik. Teada on liikide - põhja-nahkhiire ( Eptesicus nilssonii,
KLO9114002), suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9114003), veelendlase (Myotis
daubentonii, KLO9114004) ja pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9114004), esinemine;
• Emajões III kaitsekategooria liikide hink (Cobitis taenia, KLO9102663), võldas (Cottus gobio,
KLO9102662), vingerjas ( Misgurnus fossilis, KLO9102664) ja laiujur (Dytiscus latissimus,
KLO9200095) ning II kaitsekategooria liigi tõugjas (Aspius aspius, KLO9102661).
Perspektiivsele sadama ja elamumaa alale ei jää nahkhiirlastele talvitumiseks sobivaid maa-aluseid
ruume. Seega tegevuste tõttu on välistatud nahkhiirte häirimine talvitumise ajal. Samuti on
negatiivne mõju välistatud suvistele varjumis- ja sigimiskohtadele, kuna neid planeeringualal ei esine.
Seal puuduvad hooned, koopad, vanad õõnsustega puud. Ala on valdavas osas lage või kaetud
põõsastikuga, üksikute puudega (osaliselt põllumajandusmaa, osaliselt põõsastikuga kaetud luht).
Teatud määral võib negatiivne mõju esineda nahkhiirte toitumisaladele, kuna luha ala väheneb
AB Artes Terrae OÜ 9
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
sadama maa-ala ulatuses. Põllumajanduslik ala eelduslikult oluline toitumisala ei ole. Samas hävineb
looduslik taimestikuga ala ning see asendub osaliselt sadama akvatooriumiga, mille seisev vesi on
sobilik putukate arenemiseks. Seega sadama akvatoorium võib muutuda nahkhiirlastele uueks
toitumiskohaks ja eespool viidatud mõju on väheoluline. Mõju võib esineda valgustite kasutamisel,
kuna see võib häirida nahkhiiri ning mõjutada saakobjektide (putukate) käitumist. Kasutada tuleb
vähem intensiivseid valgusteid (nahkhiired väldivad liigvalgustatud kohti), mis on suunatud
jalgradadele ega valgusta ümbritsevat keskkonda ülemäära. Ehitustegevust, mis teostatakse
nahkhiirte sigimisperioodil (01. mai kuni 31. juuli), on soovitav teostada päevasel ajal, et mitte häirida
nahkhiirte öist toitumist. Väikesadama väljaarendamiseks on vajalik eemaldada planeeringualal
olemasolev puittaimestik (valdavalt põõsad ning üksikud puud). Negatiivse mõju avaldumise
vältimiseks nahkhiirlastele on soovituslik puittaimestik eemaldada väljaspool nahkhiirlaste aktiivset
perioodi (aprill-november), kui on tagatud, et vaadeldavas asukohas kaitsealuseid liike pole. Kuna
planeeringualal puuduvad nahkhiirlastele sobivad talvitumis-, varjumis- ja sigimiskohad, siis on
väljaspool nahkhiirlaste aktiivset perioodi nende esinemine planeeringualal välistatud. Negatiivne
mõju nahkhiirlastele on välistatud, kui arvestada eespool toodud meetmeid.
Mõju kalaliikidele (vingerjas, võldas, tõugjas , hink) ning putukaliikidele (laiujur) on eelduslikult
ebaoluline, kuna Emajõge tegevus negatiivselt ei mõjuta. Ehitustegevuses tuleb vältida heljumi
jõudmist Emajõkke. Veesisesed tööd Emajões on keelatud kalade kudeperioodil, et võimalikud
negatiivsed mõjud välistada. Kalade kudeperiood kestab aprillist juulini.
Kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohti planeeringualal ei ole teada. Lähimad registreeritud
pesitsuskohad jäävad Kastre mõisa parki (kodukakk, tamme-kirjurähn). Kohalikud elanikud on
täheldanud piirkonnas sookurgede liikumist, kuid andmed pesitsuskoha kohta planeeringualal
puuduvad. Mõju nendele liikidele ei ole, kuna ei ole eeldada negatiivsete mõjutegurite jõudmist nii
kaugele ja määral, mis lindude pesitsust seal häiriks. Küll aga tuleb ehitustegevuses vältida
mürarikkaid töid lindude pesitsusajal (15. aprill kuni 31. juuli). Kuna Emajõge võivad rändekoridorina
kasutada mitmed linnuliigid, siis tuleks hoonetel vältida suurte klaaspindade kasutamist või kasutada
vahendeid, mis aitavad vältida lindudega kokkupõrkeid.
Kaitsealuseid taime-, samblike- ja seeneliike alal teada ei ole.
Kavandatav tegevus ei too kaasa rohevõrgustiku toimimise olulist kahjustamist. Rohevõrgustiku
toimimise tagamiseks ei tohi looduslike ja/või pool-loodulike alade osatähtsus langeda alla 90%
tugiala pindalast. Elamute ehitamine toimub väljaspool rohevõrgustiku ala põllumaal, kus
looduskooslused puuduvad. Rohevõrgustikualale sadama ehitamiseks on üldplaneeringuga lubatud
erisused, sh rohelise võrgustiku ala läbi lõigata ning hoonete vaheline kaugus võib olla väiksem kui
200 m. Sadama rajamisega kaasnev lokaalne negatiivne mõju luhaalale on üldplaneeringuga ette
nähtud ning leevendatav asjakohaste planeeringuliste ja ehituslike meetmetega, mis on välja toodud
ptk 2.9.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinnasele ning pinna
- ja põhjaveele. Projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning näha ette tehnilised meetmed
üleujutuste esinemise korral. Sademeveesüsteemide projekteerimisel tuleb projekteerida need
selliselt, et sademevee äravool on tagatud ka kõrgvee esinemise korral eesvoolus. Teede, mullete ja
hoonete vundamentide projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku
erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste
(nt teetammid) taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu. Maaparandusseaduse § 48
10 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
lõige 3 kohaselt tuleb ehitustegevus Kaarlimõisa kraavi eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada maa- ja
ruumiametiga.
Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud
meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
Kultuurimälestiste registri andmetel ei jää vahetult planeeringualale ega selle lähipiirkonda
kultuurimälestisi. Lähim registrisse kantud kultuurimälestis asub planeeringualast u 205 m kaugusel
(arheoloogiamälestis – Asulakoht nr 12850). Maa- ja ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse
kohaselt asub lähim pärandkultuuriobjekt 250 m kaugusele teisele poole Emajõge. Tegu on Kavastu
mõisaga seotud erinevate objektidega. Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna
kultuuriväärtuste ja pärandkultuuri objektide kaitse-eesmärkide saavutamist.
Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni
piirnorme. Leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine
selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni
põhjustavaid töid mitte teostada nädalavahetustel ning tööpäevadel pärast kella 18. Kasutada tuleb
tehniliselt korras seadmeid. Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet ning vajadusel ehituseks
kasutatavaid teid kasta või töödelda tolmu tõrjeks kloriididega. Tegevus ei too kaasa olulist
mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele.
Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline
ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju.
Tegemist on looduskauni kohaga, mis asub hästi ligipääsetavas asukohas ning juba arendatud või
arendamisel olevate elamualade kõrval. Elukohtade ja vaba aja veetmise teenuste rajamine veekogu
lähedusse parandab elanike elukvaliteeti. Veekogu lähedusel ning looduslike alade lähedusel on
positiivne mõju elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele. Inimesed saavad nautida aktiivseid tegevusi,
nagu ujumine, paadisõidud, kalapüük ja jalutuskäigud, see soodustab tervislikku eluviisi. Elamute
ning sadamahoonete ja -rajatiste ehitamine ja hilisem kasutamine võivad põhjustada vähesel määral
piirkonnas suurenenud müra ja valgusreostust, kuid arvestades planeeritud elamute vähest arvu ja
sadama väiksust, ei ole need mõjud suured. Planeeringu elluviimisega suureneb vallaelanike arv ning
seeläbi suureneb valla tulubaas. Ehitusperiood võib kaasa tuua töökohtade loomise nii ehituses kui
ka hiljem kinnisvara hoolduses ja teeninduses, samuti sadama töös. Piirkonna teenust pakkuvatel
ettevõtetel, sh ühistranspordil, tehnovõrkude valdajatel, on suurema klientide arvu korral suurem
tegutsemispotentsiaal. Planeeringu elluviimisega seonduvate ehitiste ehitamine ei tekita vallale
täiendavaid kulutusi. Planeeringuala läheduses asub käidavas kauguses bussipeatus, kust on
juurdepääs Tartu linnale ning läheduses asuvale Melliste külale, kus asuvad kauplus, lasteaed ja kool.
Eeltoodust lähtuvalt saab väita, et planeeringu elluviimisega kaasnev majanduslik ja sotsiaalne mõju
ning mõju elukvaliteedile ja tervisele on positiivsed.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et
planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju avaldumist järgmistel põhjendustel:
• tegevus ei mõjuta negatiivselt Natura 2000 alasid, kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide
elupaiku;
• tegevus ei ole vastuolus ala kohta käivate strateegiliste planeerimisdokumentidega;
• tegevus ei mõjuta negatiivselt rohevõrgustikku;
• mõju elustikule on ebaoluline;
AB Artes Terrae OÜ 11
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
• peamine mõju esineb ehitusperioodil, kuid see mõju on ajutine ning lokaalse iseloomuga;
• mõju kultuuripärandi objektidele puudub;
• vastuolu kalda kaitse-eesmärkidega ei esine;
• ülenormatiivset müra, tolmuheidet ja vibratsiooni ei teki;
• kumulatiivseid mõjusid ei teki.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates
tähelepanu järgmistele asjaoludele:
• projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta
ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides;
• sadama projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning näha ette tehnilised meetmed
üleujutuste esinemise korral;
• elamute kavandamisel on soovitatav kaaluda sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste
rakendamist tarbevee säästmise eesmärgil;
• planeeringu elluviimisel on ehitustööde ajal mürarikkamate tööde kavandamisel mõistlik
vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
• tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb katta ehitusmaterjalid veol ja
ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi
teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
• ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme;
• töödeks kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ning vastama kehtivatele nõuetele;
reostuse tekkimine peab olema välistatud, tehnilise rikke korral peab olema tagatud tekkinud
reostuse kohene likvideerimine;
• kasutada tuleb vähem intensiivseid valgusteid (nahkhiired väldivad liigvalgustatud kohti), mis
on suunatud jalgradadele ega valgusta ümbritsevat keskkonda ülemäära;
• ehitustegevust, mis teostatakse nahkhiirte sigimisperioodil(01. mai kuni 31. juuli), on
soovitav teostada päevasel ajal, et mitte häirida nahkhiirte öist toitumist;
• vee-elustiku kaitseks peab olema heljumi teke minimeeritud, töid teostada
madalveeperioodil ning kasutada vastavaid ekraane või muid lahendusi, mis välistavad
heljumi jõudmise Emajõkke;
• veesisesed tööd Emajões on keelatud kalade kudeperioodil, et võimalikud negatiivsed mõjud
välistada; kalade kudeperiood kestab aprillist juulini;
• ehitustegevuses vältida mürarikkaid töid lindude pesitsusajal (15. aprill kuni 31. juuli); kuna
Emajõge võivad rändekoridorina kasutada mitmed linnuliigid, siis vältida tuleks ka suurte
klaaspindade kasutamist või kasutada vahendeid, mis aitavad vältida lindudega kokkupõrkeid
(looduskaitseseaduse § 52);
• vältida tuleb piirete rajamist sadama ümber, või lahendada see viisil, millel on minimaalne
mõju rohevõrgustikule;
• kui nähakse ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, tuleb tagada, et juhitava vee
kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja § 11 nõuetele;
• ehitustegevus Kaarlimõisa kraavi eesvoolu kaitsevööndis tuleb kooskõlastada maa -ja
ruumiametiga.
2.2. Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeritud on moodustada kolm uut üksikelamu maa krunti, üks tee ja tänava maa maaüksus ning
üks sadama maa krunt. Planeeritud kruntide pindala ja kasutamise sihtotstarve on esitatud joonisel 3
12 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
Põhijoonis. Planeeritud kruntide POS 1..3 võimalik katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa, POS 4
transpordimaa ja POS 5 ärimaa.
Kruntidel POS 1…3 ja POS 5 asub Emajõe ehituskeeluvöönd. Kuna Emajõgi on suurte
üleujutusaladega siseveekogu, arvestatakse ehituskeeluvööndi ulatust kõrgveepiirist, mitte jõe
kaldast. Kõrgveepiir on antud juhul märgitud Eesti ametlikule topograafilisele kaardile (vt maa- ja
ruumiameti kaardiserverit xgis.maaamet.ee). Kõrgveepiir on määratud vastavalt looduskaitseseaduse
§ 35 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele „Suurte üleujutusaladega siseveekogude
nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“, mille kohaselt tuleb suurte
üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks määramisel arvestada alaliselt liigniiskete
alluviaalsete soomuldade leviala piiri veekogu veepiirist arvates. Antud asukohas on uuritud muldade
täpsemat paiknemist (OÜ Rakendusgeoloogia 2023. a töö nr 23-054A) ning täpsustatud kogu Eestit
hõlmavat mullakaarti.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktile 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele ning punktile 8 tehnovõrgule
ja -rajatisele. POS 5 kavandatakse sadama ala, kus väljaspool ehituskeeluvööndit on lubatud ka
teistsugused kasutusviisid nagu majutuse pakkumine.
Emajõe kui avaliku veekogu ääres on kallasrada, millele käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse
avalik juurdepääs läbi POS 5 sadamakrundi kavandatavast sadamaakvatooriumist läänes (vt Joonis 3
Põhijoonis). Samuti on planeeringulahenduses arvestatud teiste kalda kitsendustega, sh
piiranguvööndi ja veekaitsevööndiga.
Seega on planeeringulahendus kooskõlas looduskaitseseadusest ja veeseadusest (veekaitsevööndi
puhul) tulenevate nõuetega.
2.3. Kruntide ehitusõigus
Iga krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis. Hoonete ehitamine on lubatud planeeritud
hoonestusala tingmärgiga tähistatud alal. Hoonestusalade määramisel on arvestatud olemasolevat
maakasutust, juurdepääsuvõimalusi, tehnovõrkude paiknemist, Emajõe kaldavöönditest tulenevaid
kitsendusi ning vajadust tagada sadama teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatiste funktsionaalne
toimimine. Planeeritud ehitusõigus sisaldab nii ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta
hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete (st nii ehitusloa kohustusega
kui ka ehitusloa kohustuseta hooned) püstitamine keelatud. Hoonestusalal on lubatud ka teede,
haljasala ja muude rajatiste ehitamine. Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on lubatud
ka teede ja muude rajatiste ehitamine arvestades, et veekogu kalda ehituskeeluvööndisse jääval alal
on looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 8 kohaselt lubatud tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine.
POS 5 sadama maal on kalda ehituskeeluvööndis lubatud sadamaehitiste (sh Kaarlimõisa kraavi
laiendamise ja süvendamisega akvatooriumi rajamine) ja veeliiklusrajatiste ehitamine eeldusel, et
kõik sadamasse kavandatud ehitised, mis jäävad kalda ehituskeeluvööndisse, vastavad
sadamaseaduse alusel sadamaehitiste nõuetele. Sadamaseaduse järgi on sadam veesõidukite
sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad
sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (sadamaehitised). Sadamateenusteks on
sadamaseaduse § 3 lõige 1 alusel järgmised sadamas teostatavad tegevused: veesõiduki sildumise
võimaldamine, veesõiduki lastimine ja lossimine, reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku
korraldamine, veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõidukite pukseerimine ja
jäämurdmine akvatooriumil, veesõiduki punkerdamine ning laevajäätmete vastuvõtmine. Käesoleva
planeeringuga on kavandatud sadama akvatoorium, kaid, slipp, paadisillad, juurdepääsuteed kaidele,
AB Artes Terrae OÜ 13
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
slipile ja paadisildadele, tankla, paadireisijate teenindamiseks vajalikud ehitised, sadama
administratiivhooned ning paatide hoolduseks ja hoiustamiseks vajalikud ehitised.
Planeeritud slipp on kavandatud avalikku kasutusse, kuid slipi kasutamist võib registreerida ning slipi
kasutamise eest võib võtta väikest tasu.
Planeeritud hoone(te) katusele on lubatud päikesepaneelide paigaldamine, mis peavad jääma
suurima lubatud hoone kõrguse sisse.
Planeeritud hoonete lubatud ehitise kasutamise otstarbed on (vastavalt majandus- ja taristuministri
02.06.2015. a määrusele nr 51):
POS 1, POS 2, POS 3:
• 11101 Üksikelamu;
• 12744 Elamu, kooli vms abihoone.
POS 5:
• 12416 Sadamahoone;
• 12100 Majutus- ja toitlustushooned;
• 12330 Teenindushoone;
• 12430 Garaažid.
Joonisel 3 on näitlikel hoonetel ja rajatistel märgitud nende võimalik kasutus, mida võib
projekteerimisel täpsustada lähtuvalt planeeringus esitatud tingimustest.
Lisaks planeeritud ehitusõigusele täiendavate kuni 20 m² ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike
hoonete rajamine ei ole lubatud.
2.4. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded ehitistele
Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning sobituma
planeeringuala loodusliku ja arhitektuurse miljööga. Ehitamisel tuleb arvestada planeeringuala
ehitusgeoloogiliste tingimustega, keldrikorrused ei ole üleujutusohu tõttu lubatud. Põhihoone
katuseharja suund peab olema paralleelselt või risti maanteega. Õhksoojuspumpasid,
ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele
fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust. Korsten on lubatud rajada läbi
katuse (läbiviik välisseinast on keelatud). Täiendavad hoonete arhitektuurinõuded on esitatud
joonisel 3 Põhijoonis.
Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on planeeringuala piirkonnas radoonitase pinnaseõhus kõrge
või väga kõrge. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist määrata vastava
uuringuga pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid
radooni hoonesse sisse imbumise tõkestamiseks. Ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on
ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topogeodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline
uuring).
Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusel tekkiva
veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks
taanduv vesi kõrgenduste (nt teetammid) taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.
Kuna planeeritud sadam asub madalamal reljeefil, tuleb sadama projekteerimisel arvestada
üleujutusohuga ning vastavad meetmed ohu minimeerimiseks rakendada. Oluline on välistada, et
sadam ujutatakse üle ja tekib reostusoht ning vara saab kahjustatud.
14 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
Sadama rajamisel tuleb arvestada sadamaseaduses esitatud nõuetega, mis on välja toodud
sadamaseaduse peatükis 2 (veeliikluse ohutuse nõuded sadamateenuse osutamisel), peatükis 3
(turvanõuded sadamateenuse osutamisel) ja peatükis 4 (keskkonnakaitse nõuded sadamateenuse
osutamisel). Muu hulgas peab sadamale määrama akvatooriumi, tuleb tagada nõutud sügavused
akvatooriumis, tuleb tagada sadamaehitiste hooldus ning andmete muutumise korral edastama
viivituseta muutused transpordiametile. Sadama tööd korraldab sadama pidaja, kes peab hoolitsema
muu hulgas veesõidukite ohutu liikluse ja sildumise eest ning tagama turvalisuse ja keskkonnakaitse
nõuete täitmise.
Veskimäe küla paikneb Emajõe aktiivsel veeteel, mistõttu on olulised navigatsiooniohutus,
üleujutusrisk ja kaldakaitse. Planeeringuga on määratud sadama akvatooriumi põhimõtteline ulatus.
Akvatooriumi projekteerimisel tuleb tagada veesõidukite ohutu sisenemine, väljumine,
manööverdamine ja sildumine. Akvatooriumi ulatus, sügavusvajadus ning teenindatavate aluste
maksimaalsed mõõtmed määratakse ehitusprojekti koostamisel koostöös transpordiametiga. Kai,
ujuvsilla, poide, kaldakindlustuse ja muude rajatiste lahendus ei tohi halvendada veeliikluse ohutust
ega takistada Emajõe laevatee kasutamist. Vajadusel tuleb ette näha navigatsioonimärgistuse
rajamine või ümberpaigutamine. Sildade, paadisildade, slipi, kaldakindlustuse, süvendamise või
muude veekogusse rajatavate ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada voolurežiimi, jääliikumise
ning üleujutusriski mõjudega. Rajatiste täpne lahendus määratakse ehitusprojektis. Sadama rajamisel
tuleb vältida veekogu seisundi halvenemist. Projekteerimisel tuleb ette näha jäätmete kogumise ja
reostustõrje lahendused. Sadamaalale tuleb tagada pääste- ja hooldussõidukite juurdepääs.
Projekteerimisel tuleb ette näha päästevahendite, päästerõngaste ning tuleohutusvahendite
paigaldamise võimalus. Sadama rajamisel ja kasutamisel tuleb järgida sadamaseadusest,
meresõiduohutuse seadusest, veeseadusest ning keskkonnakaitsealastest õigusaktidest tulenevaid
nõudeid.
Planeeritud kruntidele jäävate kraavide ja nõvade hoolduskohustus on krundi omanikul,
maaparandussüsteemi eesvoolule tuleb tagada eesvoolu valdaja juurdepääs hooldustehnikaga ning
luba kraavi hooldada. Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis on piirete rajamine keelatud.
2.5. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi tänavate maa-alasid. Riigitee nr 22270 Vana-Kastre - Kastre -
Võnnu tee äärde on POS 4 krundile lähtuvalt üldplaneeringust kavandatud 2,5 meetri laiuse
teekattega jalgratta- ja jalgtee. POS 4 on kavas pärast planeeritud teede valmimist tasuta üle anda
Kastre vallale.
Planeeringualale on kavandatud kaks juurdepääsu riigiteelt nr 22270 – üks ühine juurdepääs
elamukruntidele ning teine juurdepääs sadamale. Riigitee nr 22270 kuulub kohaliku tähtsusega
kõrvalmaanteede hulka ning transpordiameti liiklusloenduste põhjal on selle keskmine ööpäevane
liiklussagedus Kastre piirkonnas ligikaudu 900–1100 sõidukit ööpäevas, millest raskeveokite osakaal
jääb ligikaudu 7–10% vahele. Sellise liiklussagedusega tee läbilaskevõime on oluliselt suurem kui
planeeringuga kaasnev liiklusvajadus ning tee töötab ka perspektiivis väga hea teenindustasemega.
Kolm üksikelamut tekitavad kokku kuni 25–30 sõidukiliikumist ööpäevas. Sadama krundilt võib
aktiivsel suvepäeval tekkida kuni 140–170 sõidukiliikumist ööpäevas. Keskmise aastase kasutuse
korral jääb puhke- ja sadamaala liiklus sellest märgatavalt väiksemaks. Seega võib kogu
planeeringuala liiklustekkeks hinnata tavapärasel aktiivsel suvepäeval ligikaudu 170–200
sõidukiliikumist ööpäevas, mis tähendab keskmiselt umbes 85–100 saabuvat ja lahkuvat sõidukit.
AB Artes Terrae OÜ 15
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Tipptunnil moodustab liiklus tavapäraselt ligikaudu 10% ööpäevasest liiklusest. Sellest lähtudes
lisandub planeeringualalt suurusjärgus 17–20 sõidukit tipptunnis, millest ligikaudu pooled suunduvad
riigiteele ühes ja pooled teises sõidusuunas. Selline liikluskoormus on väga väike ning ei mõjuta
märkimisväärselt riigitee läbilaskevõimet ega liiklusohutust. Ka vasak- ja parempöörete arv
olemasoleval ristmikul jääb väikeseks ning ei tekita vajadust ristmiku ümberehitamiseks või
täiendavate pöörderadade rajamiseks. Kui lähtuda riigitee keskmisest liiklussagedusest umbes 1000
sõidukit ööpäevas, suureneb liiklus planeeringu täielikul väljaehitamisel ligikaudu 17–20%.
Absoluutarvudes tähendab see ligikaudu 170–200 täiendavat sõidukiliikumist ööpäevas, mis jääb
kõrvalmaantee seisukohalt tagasihoidlikuks ning ei põhjusta teenindustaseme halvenemist. Riigitee
läbilaskevõime on mitmekordselt suurem ning olemasolev liiklussagedus võimaldab lisanduva liikluse
vastu võtta ilma ummikute või märgatava viivituseta.
POS 4 kavandatud elamute juurdepääsutee tuleb ehitada tolmuvaba katendiga (nt 12 cm paksuse
asfaltfreespuruga katmine ja kahekordne pindamine, alumine killustikukiht fraktsiooniga 12/16,
keskmine killustikukiht graniit fraktsiooniga 8/12 ja ülemine killustikukiht graniidist fraktsiooniga 4/8,
sideaineks bituumenemulsioon C6784). Jalgratta- ja jalgtee tuleb rajada asfaltkattega.
POS 5 sadamasse on planeeritud paadislipi rajamine, mistõttu peab sellele olema tagatud
paadihaagisega juurdepääs. Pos 5 teede katend peab olema tolmuvaba.
Sõiduautode parkimine tuleb lahendada planeeritud krundi siseselt vastavalt kehtivale standardile
EVS 843 Linnatänavad. Riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Igal üksikelamumaa krundil tuleb tagada vähemalt kaks parkimiskohta, parkimiskohtade paiknemine
tuleb määrata projekteerimisel.
Sadamaala parkimine tuleb lahendada vastavalt projekteeritava hoonestuse ja sadama reaalsele
vajadusele ning standardile. Joonisel 3 esitatud näitlikus lahenduses on POS 5 krundil 36
parkimiskohta sõiduautodele, millest 25 on arvestatud ka paadihaagisega parkimiseks. Lisaks on
kavandatud kaheksa parkimiskohta matkaautodele (karavanidele). Kuni 10 parkimiskohaga parklad
on soovituslik katta vett läbi laskva sillutisega (muruvuugiga kivi vms). POS 5 tuleb projekteerimisel
arvestada, et vastavalt ehitusseadustiku § 651 tuleb sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks
on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale
parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale.
Krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad
katta asfaldiga). Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida
liigset asfalti ja liigendada ruumi.
Joonisel 3 on esitatud kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“
kohased liitumisnähtavuse alad riigiteele vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2
joonisele 8. Eelduslikult on liituvate teede liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, mis juhul ei ole
peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid
takistusi.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1,
sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda transpordiameti nõusolekul vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõikele
3.
16 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale
kavandatava mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitamise
alustamise teatise või ehitusteatise esitamist pädevale isikule). Kõigi teede ehitamise kohustus on
arendaja(te)l – POS 4 juurdepääsutee tuleb ehitada enne POS 1…3 krundile ehitusloa andmist ning
POS 5 juurdepääsutee tuleb ehitada enne POS 5 teistele ehitistele ehitusloa andmist. Arendusalaga
seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ehitustegevus veeteel tuleb transpordiametiga
kooskõlastada ning sadam peab olema kantud sadamaregistrisse. Transpordiamet ei võta endale
kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringualal ei ole olemasolevat oluliselt väärtuslikku kõrghaljastust. Soovitav säilitada
olemasolevaid heas tervislikus seisukorras olevaid puid ja põõsaid. Täiendava haljastuse rajamine on
lubatud kogu planeeritud krundi ulatuses. Puude istutamisel tuleb arvestada tehnovõrkude
kaitsevööndiga. Igast elamukrundist peab vähemalt 30% olema haljastatud ning vähemalt 10%
elamukrundi pindalast peab olema kõrghaljastatud, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond.
Kõrghaljastuse osakaal on sisse arvestatud haljastuse pindalasse. Kõrghaljastusena eelistada kõrgeid
põõsaid ning madalaid puid. Rohevõrgustiku ala peab vähemalt 90% ulatuses olema loodusliku
pinnakattega, v.a sadama alal, kus üldplaneeringuga on lubatud erisused, sh rohelise võrgustiku ala
läbi lõigata.
Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on elamukruntidel lubatud ka teede,
parkimiskohtade ja muude krundi teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamine. Projekteerimisel tuleb
igal elamukrundil ette näha prügikonteinerite asukoht.
POS 5 paikneva maaparandussüsteemi eesvoolu Kaarlimõisa kraavi süvendamise ja laiendamise abil
on kavas rajada sadama akvatoorium. Süvendamisel tekkiv pinnas on kavas ladustada eelkõige
akvatooriumi kalda osadesse, kus on soov vältida üleujutust tõstes maapinna taset (akvatooriumi
mõlemal kaldal Emajõe lähedal). Akvatooriumi rajamiseks tuleb koostada vastav projekt.
POS 1…3 ja POS 5 krundi piirdena võib kasutada kuni 1,5 m kõrgust avaustega puitlipp-, varb- või
võrkaeda kombineeritult hekiga või ilma. Teepoolne piire tuleb rajada vähemalt 2 m katastriüksuse
piirist sissepoole. Teeristidel tuleb tagada nähtavus, milleks võib olla vajalik vältida aedade
paigaldamist 90-kraadise nurgaga. Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud
vaid õueala ulatuses ning see ei tohi hõlmata rohkem kui 0,4 ha suurust maa-ala rohelisest
võrgustikust. POS 5 tuleb vältida piirete rajamist sadama ümber või lahendada see viisil, millel on
minimaalne mõju rohevõrgustikule, kämpingu alal ning telkimise alal ei ole rohevõrgustiku
toimimiseks ja loomade liikumise võimaldamiseks piirete rajamine lubatud. POS 5 krundi lääneosas
tuleb tagada läbipääs kallasrajale. Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud maaparandussüsteemi
eesvoolu kaitsevööndi ulatuses, piirde rajamine on vajadusel lubatud eesvoolu kaitsevööndi piirile.
POS 5 krundile kavandatud slipp on avalikus kasutuses, kuid selle kasutamine on kavas registreerida
ning kasutamise eest võib võtta väikest tasu.
Lumi tuleb ladustada igal krundil krundi siseselt – lume lükkamine transpordimaale ja
naabermaaüksusele ei ole lubatud.
AB Artes Terrae OÜ 17
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Kaarlimõisa kraav on kavandatud juhtida planeeritud sadama akvatooriumisse või ümber juhtida
planeeringuala idaserva ja osaliselt Jõeniidu maaüksusele planeeritud kraavi või
drenaažikollektorisse, sobiv lahendus määratakse projektiga.
Üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb 10% planeeringuala ulatuses
reserveerida maa avalike teenuste jaoks, kusjuures kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib
nõude osaliselt asendada muu avalikku huvi teeniva kompenseeriva meetmega.
Planeeringulahenduses ei ole peetud otstarbekaks moodustada Emajõe äärde eraldiseisvat üldmaa
krunti. Avalik huvi on tagatud sisuliselt teiste meetmetega, mis parandavad piirkonna avaliku ruumi
ja Emajõe kättesaadavust. POS 4 krundile rajatakse üldplaneeringus ette nähtud avalik jalgratta- ja
jalgtee ning krunt antakse pärast rajatiste väljaehitamist tasuta Kastre vallale. POS 5 sadamakrundi
kaudu tagatakse avalik juurdepääs Emajõe kallasrajale koos võimalusega kasutada sadama
parkimisala ning sadamasse kavandatud slipp on avalikus kasutuses. Sadamaala kujuneb ühtlasi
piirkonna avalikkusele suunatud puhke- ja veeliikluse teenuste keskuseks. Maanteeäärne jalgratta- ja
jalgtee, sadama juurdepääs ning kallasrada moodustavad omavahel seotud avaliku
liikumisvõrgustiku.
Emajõe-äärse maa täiendavat määramist avalikuks üldmaaks ei ole peetud põhjendatuks ka seetõttu,
et kallasraja avalik kasutamine ja sellele juurdepääs on planeeringuga tagatud sõltumata maa
omandivormist. Ülejäänud jõeäärne ala on valdavalt üleujutusohuga ning kuulub rohelise võrgustiku
koosseisu, mistõttu on põhjendatud säilitada see võimalikult loodusliku ja vähese inimkoormusega
alana ning koondada intensiivsem avalik kasutus selleks sobivamale sadamaalale. Selline lahendus
tagab avaliku juurdepääsu Emajõele ja loob üldplaneeringus kavandatud jalgratta- ja jalgtee,
säilitades samal ajal jõeäärse rohevõrgustiku loodusliku iseloomu.
2.7. Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded. Kui ehitatavate hoonete vaheline kaugus on alla 8 m, tuleb projekteerimisel ette
näha tule levikut takistavad meetmed.
Sadamaalale tankuri ehitamisel tuleb arvestada EVS 812-5:2014 nõudeid kujadele. Tuleohutuskujad
tankla sama kinnistu hoonete, rajatiste ja seadmestikuga tuleb määrata projekteerimisel vastavalt
standardi EVS 812-5:2014 tabelile 4 ning muudele standardis esitatud nõuetele.
2.8. Tehnovõrgud ja rajatised
2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa
Planeeringualal puuduvad olemasolevad tehnovõrkude ühendused. Planeeringuala idaserva läbib
maaparandussüsteemi eesvool Kaarlimõisa kraav. Riigitee nr 22270 Vana-Kastre - Kastre - Võnnu tee
lõunaküljel asub sidevõrgu maakaabel.
Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga ning kohaliku omavalitsusega
planeeritud tehnovõrguliinide asukohta muuta ja täiendada.
Planeeritud tehnovõrguliinid on esitatud joonisel 3.
18 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
2.8.2. Veevarustus
Planeeritud hoonete veevarustuseks on planeeritud POS 5 krundile kõigi planeeringuala kruntide
tarbeks ühine puurkaev, mille veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning mille hooldusala ulatus on 10 m.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
esitatud nõuetega ning Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord esitatud
nõuetega. Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud tuletõrje veevõtukoht POS 5 krundile veekogust
(planeeritud sadama akvatooriumist) imitarnetoruga varustatava kuivhüdrandi baasil. Vastavalt
määruse nr 10 lisale 1 peab avatud veeallika veekogus olema veevõtukohas vee tasapinnast kuni
veekogu põhjani vähemalt 1,7 m. Projekteerimisel tuleb arvestada, et igas veevõtukohas oleks
tagatud normide kohane veekogus 10 l/s kolme tunni jooksul. Projekteerimisel on lubatud
kooskõlastatult Päästeametiga kavandada planeeringus esitatust erinev tuletõrje veevarustuse
lahendus.
Kuna planeeringuga ei kavandata Jõeääre maaüksusele salvkaeve või muid topoloogiliselt kõrgemal
Möldrimäe kinnistul asuvat salvkaevu potentsiaalseid mõjutavaid ehitisi, siis ei ole ohtu, et
Möldrimäe kinnistul oleva salvkaevu veevarustus võib kannatada. Jõeääre maaüksusele rajatav
puurkaev on piisava varuga ning vajadusel saab üle tee asuv Möldrimäe talu enda varustamiseks välja
ehitada torustiku puurkaevust, milleks on ette nähtud servituudi seadmise vajadus Möldrimäe talu
kasuks puurkaevu kasutamiseks.
2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala jääb keskmiselt kaitstud põhjavee kaitstuse alale. Planeeritud kruntide reovee
ärajuhtimiseks on planeeritud igale krundile rajada väljapoole kalda ehituskeeluvööndit omapuhasti.
Elamukruntide (POS 1…3) reoveepuhastina kasutada septiku ja imbsüsteemi lahendust. Joonisel 3 on
näidatud soovitavad imbväljakute ja septikute asukohad, mida võib projekteerimisel vastavalt
vajadusele ja normidele muuta. Septikute ja imbväljakute mõõtmed tuleb täpsustada
projekteerimisel ning vastavalt tootjapoolsetele juhistele. POS 5 reovee ärajuhtimiseks on
planeeritud omapuhasti, mille reostuskoormus võib olla kuni 49 ie. Joonisel 3 on näidatud soovitav
puhasti asukoht, mida võib projekteerimisel vastavalt vajadusele ja normidele muuta. Puhasti tüüp
lahendatakse projektiga. Puhasti ei tohi asuda kalda ehituskeeluvööndis. Heitvee ja saasteainete
pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala
välispiirist (veeseadus § 127 lõige 1).
Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:
1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse
omapuhasti korral;
2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;
3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 inimekvivalendi (ie) reostuskoormusega reoveekogumisalale,
kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;
4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes
allavoolu.
Nõuetekohaselt puhastatud reovee võib immutada pinnasesse või juhtida veekogusse. Tuleb tagada,
et ei tekiks salvkaevude reostumise ohtu.
AB Artes Terrae OÜ 19
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
Reoveekanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee
alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu
võimalik ulatus. Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh
kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Sademevesi on planeeritud immutada iga krundi siseselt haljasaladel. Sademevett ei ole lubatud
juhtida naabermaaüksustele, v.a lubatud on reljeefist tulenev loomulik vee valgumine
naabermaaüksustele. Vajadusel võib projekteerimisel ette näha täiendavaid drenaažitorustikke ja
nõvasid, mille kaudu võib nõuetele vastava vee suunata veekogusse (Emajõkke, sadama
akvatooriumisse, Kaarlimõisa kraavi), vajadusel näha projekteerimisel ette vastavad servituudid.
Planeeringu elluviimisel tuleb tagada olemasolevate eesvoolude ja truupide toimimine ning hooldus.
Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele
maaüksusele, v.a planeeritud riigitee äärse planeeritud jalgratta- ja jalgtee pinnalt kogunev
sademevesi. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada
truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb projekteerimise käigus
isiku poolt, kes soovib sademevett teekraavi suunata, hinnata arendustegevusest lisanduvaid
vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada
läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
Planeeringuala idaosa läbiv maaparandussüsteemi eesvool Kaarlimõisa kraav, mis juhib ära
planeeringualast lõuna pool asuvate maaüksuste liigvett, on kavandatud juhtida planeeritud sadama
akvatooriumisse või ümber juhtida planeeringuala idaserva ja osaliselt Jõeniidu maaüksusele
planeeritud kraavi või drenaažikollektorisse, sobiv lahendus määratakse projektiga.
Maapinda immutatav ja/või veekogusse suunatav heit- ja sademevesi peab vastama
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused.). Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde
hooldusalal on keelatud.
2.8.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 514156. Pos 5
krundile on planeeritud uue komplektalajaama rajamine. Alajaama teenindamiseks peab jääma
ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kuuste
110/10 piirkonnaalajaama MÄKSA fiidri mastist M10. Mast M10 asub Möldri kinnistul
(50101:006:0162) Kaarlimõisa tee L1 lähedal. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud
ligipääsetavatesse asukohtadesse teede äärde liitumiskilbid (võimalusel mitmekohalistena) ning
jaotuskilbid, mis on ühendatud 0,4 kV maakaabelliiniga planeeritud alajaamast.
Hoovide valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt ala kujunduslahendusele. Vältida tuleb
valgusreostust ning valgusvihke, mis võivad häirida riigiteel liiklejaid.
2.8.5. Soojavarustus
Soojavarustus on lubatud lahendada kasutades ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus,
päikeseenergia, gaas, samuti pellet, puitbrikett, halupuu). Soojuspumpade puhul ei ole lubatud
välisagregaatide paigaldamine tänavapoolsele fassaadile. Tahkekütuse põletamisel kasutatavad
korstnad tuleb viia läbi katuse. Maasoojustorustikud peavad asuma väljaspool kalda
ehituskeeluvööndit ning rohelise võrgustiku ala.
20 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
2.8.6. Telekommunikatsioonivarustus
Planeeritud kruntide telekommunikatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Eesti Lairiba Arenduse SA
(ELASA) tehnilistele tingimustele nr TT5601. ELASA sidetrassile Vana-Kastre - Kastre - Võnnu tee ääres
on planeeritud pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor), kaevu tähis 080YK28. Alates paigaldatavast
sidekaevust kuni planeeritud hooneteni on planeeritud rajada sidetoru ning kaabel. Tehnilised
nõuded trassi sideühenduse rajamisele on kirjeldatud tehnilistes tingimustes.
Lubatud on kasutada ka üle õhu toimivaid sidelahendusi.
2.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Planeeritavale alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse
vastavatesse konteineritesse, eelistatult süvamahutitesse. POS 5 krundile tuleb projekteerida
jäätmete liigiti kogumise plats (kõvakattega, valgustatud ja hea ligipääsuga nii autoga kui jalgsi). Igale
elamukrundile tuleb projekteerimisel ette näha jäätmekonteinerite asukoht. Jäätmete äravedu võib
teostada vastavat luba omav ettevõte.
Pinnasesse suunatav sademevesi ja heitvesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“.
Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti
peab olema varustatud kas lekkevanniga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust või topeltkestaga.
Tankuri rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt
EVS 812-5:2014 standardist „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri
27.12.2016 määrusest nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise
nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“.
Tankuri ehitamisel ja kasutamisel lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikest 3 ja §st 123.
Õhusaasteluba on nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või
vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem. Planeeritud
kütusemahutite maksimaalne mahutavus on kokku 10 m³ ning neis ladustatavad võimalikud kütused
on bensiin ja diislikütus.
Planeeringuala põhjaosale ulatuvad Emajõe kaldast tulenevad looduskaitseseaduse § 35 lõige 1
kohased ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (100 m) ning veeseaduse § 118 lõige 2 kohane
veekaitsevöönd (10 m). Emajõgi on korduva üleujutusega veekogu, kus kalda piiranguvöönd ja
ehituskeeluvöönd ulatuvad kõrgveepiirini, kui see ulatub kaugemale nimetatud vööndite ulatusest.
Vastavalt veeseadusele ei ole veekaitsevööndit samaalal. Kõrgveepiir on määratud Eesti ametlikult
topograafiakaardil ning on nähtav maa- ja ruumiameti kitsenduste kaardi andmetes xgis.maaamet.ee
keskkonnas. Planeeringuala idaosale ulatuvad ka maaparandusehitise eesvoolu Kaarlimõisa kraavi
kaitsevöönd (12 m) ning veekaitsevöönd (1 m). Veekaitsevööndis tuleb arvestada veeseaduse § 119
nimetatud piirangutega. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punktile 5 ja punktile 8 ei laiene
ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. Pos 5 on
ehituskeeluvööndisse planeeritud tehnovõrgud.
POS 5 sadama maal on kalda ehituskeeluvööndis looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 2 alusel
lubatud ka sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste ehitamine, see kehtib eeldusel, et kõik sadamasse
AB Artes Terrae OÜ 21
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
kavandatud ehitised, mis jäävad kalda ehituskeeluvööndisse, vastavad sadamaseaduse alusel sadama
ehitiste nõuetele (vt täpsemalt ptk 2.3 Kruntide ehitusõigus lk 13).
Kalda piiranguvööndis on keelatud looduskaitseseaduse § 37 lõige 3 nimetatud tegevused nagu
reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud
ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, maavara kaevandamine ning
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid.
Emajõel tuleb tagada 10 m laiune avalikult kasutatav kallasrada. Kui kallasrada on üle ujutatud, on
kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Planeeringuga on kavandatud avalik
juurdepääs kallasrajale läbi POS 5 sadama krundi lääneosa koos võimalusega parkida auto sadama
parklasse (vt joonisel 3 Põhijoonis tähistatud ala). Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv
ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba
eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata
ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest.
Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 lõige 1 punkt 1 järgi puudub avalikult kasutataval veekogul
kallasrada sadamas, POS 5 planeeritud sadama alal kallasrada ei ole. Eesvoolu kaitsevööndis, sh
eesvoolu ümberehitamise korral, tuleb arvestada maaparandusseaduse § 48 esitatud nõuetega.
Eesvoolu kaitsevööndi ulatuses tuleb võimaldada eesvoolu maaparandushoiutöö tegemine, piirete ja
muude takistuste rajamine ei ole lubatud.
Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on planeeringualal radoonitase pinnaseõhus kõrge või väga
kõrge. Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta
ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb projekteerimisel arvestada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri
03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Õigusakti muutumisel tuleb lähtuda kehtivast õigusaktist.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et
planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju avaldumist järgmistel põhjendustel:
• tegevus ei mõjuta negatiivselt Natura 2000 alasid, kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide
elupaiku;
• tegevus ei ole vastuolus ala kohta käivate strateegiliste planeerimisdokumentidega;
• tegevus ei mõjuta negatiivselt rohevõrgustikku;
• mõju elustikule on ebaoluline;
• peamine mõju esineb ehitusperioodil, kuid see mõju on ajutine ning lokaalse iseloomuga;
• mõju kultuuripärandi objektidele puudub;
• vastuolu kalda kaitse-eesmärkidega ei esine;
22 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
• ülenormatiivset müra, tolmuheidet ja vibratsiooni ei teki;
• kumulatiivseid mõjusid ei teki.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates
tähelepanu järgmistele asjaoludele:
• projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta
ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides;
• sadama projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning näha ette tehnilised meetmed
üleujutuste esinemise korral;
• elamute kavandamisel on soovitatav kaaluda sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste
rakendamist tarbevee säästmise eesmärgil ;
• planeeringu elluviimisel on ehitustööde ajal mürarikkamate tööde kavandamisel mõistlik
vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
• tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb katta ehitusmaterjalid veol ja
ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi
teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
• ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme;
• töödeks kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ning vastama kehtivatele nõuetele;
reostuse tekkimine peab olema välistatud, tehnilise rikke korral peab olema tagatud tekkinud
reostuse kohene likvideerimine;
• kasutada tuleb vähem intensiivseid valgusteid (nahkhiired väldivad liigvalgustatud kohti), mis
on suunatud jalgradadele ega valgusta ümbritsevat keskkonda ülemäära;
• ehitustegevust, mis teostatakse nahkhiirte sigimisperioodil(01. mai kuni 31. juuli), on
soovitav teostada päevasel ajal, et mitte häirida nahkhiirte öist toitumist;
• vee-elustiku kaitseks peab olema heljumi teke minimeeritud, töid teostada
madalveeperioodil ning kasutada vastavaid ekraane või muid lahendusi, mis välistavad
heljumi jõudmise Emajõkke;
• veesisesed tööd Emajões on keelatud kalade kudeperioodil, et võimalikud negatiivsed mõjud
välistada; kalade kudeperiood kestab aprillist juulini;
• ehitustegevuses vältida mürarikkaid töid lindude pesitsusajal (15. aprill kuni 31. juuli); kuna
Emajõge võivad rändekoridorina kasutada mitmed linnuliigid, siis vältida tuleks ka suurte
klaaspindade kasutamist või kasutada vahendeid, mis aitavad vältida lindudega kokkupõrkeid
(looduskaitseseaduse § 52);
• vältida tuleb piirete rajamist sadama ümber, või lahendada see viisil, millel on minimaalne
mõju rohevõrgustikule;
• kui nähakse ette vajadus juhtida sademevett otse suublasse, tuleb tagada, et juhitava vee
kvaliteet vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja § 11 nõuetele;
• ehitustegevus Kaarlimõisa kraavi eesvoolu kaitsevööndis tuleb kooskõlastada maa -ja
ruumiametiga.
Planeeringu elluviimisel tuleb leevendavate meetmete rakendamisega arvestada.
2.10. Servituutide seadmise vajadus
Planeeritud tehnovõrkudele on kavandatud servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmise vajadus
vastava võrgu valdaja või kasutaja kasuks.
AB Artes Terrae OÜ 23
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
POS 5 planeeritud puurkaevule on ette nähtud servituudi seadmise vajadus POS 1…3 ning Möldrimäe
talu kasuks puurkaevu kasutamiseks.
Kui elamukruntide POS 1…3 omanikud soovivad kasutada sadamateenust, tuleb see sadama pidajaga
eraldi kokku leppida. Sadamasse kavandatud slipi kasumise õigus on olemas kõigil, kuid paatide
hoiustamine ja muud sadamateenused saavad toimuda vastastikuse kokkuleppe alusel.
Juhul, kui Jõeniidu katastriüksusele rajatakse täiendav kraav või drenaažikollektor, tuleb sellele seada
servituut ülesvoolu jäävate kinnistute kasuks.
POS 4 transpordimaa on kavandatud avalikku kasutusse ja valla omandisse ning seetõttu puudub
vajadus servituutide seadmiseks.
2.11. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid
kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;
• tagumiste juurdepääsude vältimine;
• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine);
• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:
• jälgitavus (videovalve);
• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;
• valdusel sissepääsu piiramine;
• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge
eristamine;
• atraktiivsed materjalid, värvid;
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid
prügikastid, märgid);
• atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur; suunaviidad;
• üldkasutatavate alade korrashoid.
2.12. Planeeringu rakendamine
Käesolev detailplaneering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringu
elluviimisel ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et hooned ning
rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus.
Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi
igakordne omanik koheselt hüvitama tekitatud kahju.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamisel ja koostavatele
ehitusprojektidele. Krundi ehitusõigus (sh vajalikud rajatised, tehnovõrgud) realiseeritakse krundi
24 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
omaniku ja/või valdaja poolt. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema
kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
Planeeritud krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike
juurdepääsuteede jms väljaehitamise kohustus on huvitatud isikul.
Kastre vallavalitsus ja transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud
detailplaneeringukohaste (avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste) ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike
ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude
täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne
planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende teenindamiseks vajalikud
ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning
tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni
torustikud, nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende
teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus jms) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -
teatiste väljastamist. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist
servituutide kanded kinnistusraamatus.
Huvitatud isiku kohustus on tagada kavandatud kinnistute tarbijatele katkematu kvaliteetse
joogiveega varustatus.
Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,
tuleb esitada transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ehitustegevus veeteel tuleb transpordiametiga
kooskõlastada ning sadam peab olema kantud sadamaregistrisse.
Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös võrguvaldajatega vastavalt liitumistingimustele ning
tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele.
Detailplaneeringut viiakse ellu vastavalt järjestatud tegevuste järjekorrale ning arvestades seejuures
halduslepinguga nr 11-5/162 võetud kohustusi:
1) planeeringukohaste kruntide katastriüksuste moodustamine koos servituutide ja isiklike
kasutusõiguste vms seadmisega;
2) ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine ning radoonitaseme mõõtmine planeeritud kruntidel,
et selgitada välja täpne pinnaste lasuvuspilt ning vastavad pinnase parameetrid, et saadud
andmete põhjal saaks projekteerimisel määrata ehituslikud meetmed radoonisisalduse
vähendamiseks eluruumides;
3) terviklikult kogu planeeringualal tehnovõrkude ja muude rajatiste (sh sadamarajatised,
sadama akvatoorium, maaparandussüsteemi eesvoolu ümberehitamine) projekteerimis-
ja/või tehniliste tingimuste väljastamine ja nimetatud rajatiste projektide koostamine;
4) ehitusloa väljastamine POS 5 asuva juurdepääsu, avalike parkimiskohtade ja kallasrajale
juurdepääsu ehitamiseks ning nende rajatiste valmisehitamine vähemalt killustikkattega;
5) POS 1…3 ja POS 5 kavandatud hoonete projekteerimine (projekteerimine võib toimuda eri
aegadel ja eraldiseisvalt);
6) ehituslubade väljastamine kolmandas punktis nimetatud rajatiste ehitamiseks;
AB Artes Terrae OÜ 25
26013DP1 Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
7) teede, jalgratta- ja jalgtee ning tehnovõrkude ehitamine kuni planeeritud kruntide
liitumispunktini;
8) teedele kasutusloa taotlemine ning POS 4 tasuta üleandmine Kastre vallale;
9) POS 5 avaliku juurdepääsu rajamine Emajõe kallasrajale ja avalike parkimiskohtade koos
juurdepääsuteega rajamine ning nende kasutusõiguse tasuta andmine Kastre vallale;
10) ehituslubade väljastamine kruntidel POS 1…3 ja POS 5 hoonete ehitamiseks (hoonete
ehitamine erinevatel kruntidel võib toimuda eri aegadel ja eraldiseisvalt);
11) hoonete kasutusteatiste/kasutuslubade väljastamine kruntidel POS 1…3 ja POS 5
(kasutuslubade väljastamine erinevatele hoonetele võib toimuda eri aegadel ja
eraldiseisvalt).
26 AB Artes Terrae OÜ
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Planeeringu läbi vaadanud ja heaks kiitnud:
AB Artes Terrae OÜ 27
Jõeääre katastriüksuse ning lähiala detailplaneering 26013DP1
4. Joonised
1 Situatsiooniskeem M 1:10 000
2 Olemasolev olukord M 1:500
3 Põhijoonis M 1:500
AB Artes Terrae OÜ 29
i
õg
m
aj
TINGMÄRGID
E
PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED planeeringuala piir
678750
olemasolev katastriüksuse piir
6475000 planeeritud krundipiir
31.16
planeeritud hoonestusala
30.94
suurim lubatud hoonete ehitisealune pind krundil
31.04
planeeritud peamiste teede piirjooned
31
.
00
30.75 30.84
planeeritud peamiste sõiduteede / jalgratta- ja jalgtee ala
planeeritud liiklussuunad
30.93
veepind: 30.18
15.03.2023.a.
P - 36 planeeritud näitlik parkimiskohtade paiknemine / kohtade arv
30.77
30.85
planeeritud paadisild
28.87
30.
LAEVA-
30.85
3
26
REISI-
.3
0
3
planeeritud haljasala ja hooviala
5
TERMINAL
30.86
.9
0
0 30.84
.5
3
0
3
2 30.89
3
0
.3
7
planeeritud avalikult kasutatav haljasala
.0 31.05
1
3
30.84
planeeritud näitlik kämpingu ja telkimise ala
.
3100
AVALIK JUURDEPÄÄS 30.88
30.88 planeeritud rohekoridor
KALLASRAJALE 30.92
30.
30.
69
planeeritud servituudi seadmise vajadus tee avalikuks kasutuseks
30.83
68
SADAMA 30.81
5
K aa
.8
põhikaardile kantud veekogu veepiir
0
KAPTEN
3
rlim
30.95
30.82 kõrgveepiir
õisa
31.15
TÄIENDAVAD ARHITEKTUURINÕUDED HOONETELE
30.
30.84
veekogu ehituskeeluvööndi piir
56
30
31.20
kra
.
0
64
1. lubatud katusetüüp ja -kallete vahemik: veekogu piiranguvööndi piir
.1
1
30.80 30.79
3
av
Pos 1, Pos 2, Pos 3: viilkatus 20...45°;
30.90 30.88
veekaitsevööndi piir
30.76
Pos 5: viilkatus 20...45° ja/või lamekatus 0...10°; 31.19
31.07
30.85 kallasrada
2. lubatud katusekattematerjalid: plekk, kivi;
30.
4
.0
1
62
30.
olemasolev maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi piir
3
3. lubatud välisviimistlusmaterjalid: puit, krohv, klaas, looduskivi, betoon;
KAAR
77
31.18 30.86 30.77
0
4. välisviimistluses on keelatud algupäraseid imiteerivad materjalid ja ümarpalk; 0
1. planeeritud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi piir eesvoolu ümbertõstmisel
6 3 30.85
.2 30.87
1
5. Pos 1, Pos 2, Pos 3 hoonete ±0.00 võib ulatuda kuni 1m hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast kõrgemale; 3
30.87
30.96
30.89 30.87 30.78
riigitee kaitsevööndi piir
Pos 5 hoonete ±0.00 kõrgus on vaba.
LI
30.95 30.87
planeeritud paadisadama veeala, kalakasvatustiik, kraav
M ÕI
P - 34
30.
30.81
planeeritud drenaaž, truup
67
30.70
31.03 30.90
SA K
30.
30.72
30.87
planeeritud puurkaev hooldusalaga
77
30.99 30.67 30.90 30.67
30.93
31.15 30.90
planeeritud omapuhasti kujaga
i
RAAV
õg 30.93
30.
aj 30.91 heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise keeluala
65
Em
30.93
31.00
8
30.
30.99
83 planeeritud veetoru
29.
0
30.99 30.85 30.
1.
86
72
3
30.
43
71
31.00 29.
30.84 30.78 planeeritud reoveekanalisatsioon / puhasti väljavool
03 71
10 31. 30.
.
31 31
.00 31.05
00 30.86
31.
kraav 31
06
. 31.01
30.91
planeeritud näitlik imbväljak / septik koos kujaga
30.89
06
. 31.10
31 08
30.96 31.11 . planeeritud sideliin
I
31.06 31
30.
G
0
30.88
.9
02
52
.
Õ
31 72
0
29.
AJ
3
planeeitud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp
3 30.77
1
. 16
EM
31 31.
planeeritud keskpinge elektrikaabel
30.
31.38 30.86
.05 31.16 kraav
30.78
31
84
0
0
1.
1
AJ
3
0
3
1. 98
30. 1
.9
31.15 planeeritud alajaam
31
30.98 30.92
31.46
30.
31.30
76 31.27
29. planeeritud servituudi seadmise vajadus tehnovõrgule
0
31.41
56
7.
31
04 30.94
31.
31.36
.1
2
1
.6
31
31.45
30.81
0
5.
30.86 ristmiku liitumisnähtavuse ala
30.93
.20 31.41
31
H planeeritud kuivhüdrant imitarnetoruga
30.
31.43
30.88
43
30.93
29.
31.47
31 31.27 31.37 30.83
30.
.
20 31.36
55
30.92
75
50
. 31.22 30.96
31
31.38
30.
31.36 31.64
PLANEERITUD 30.95 30.91
23
63
. 31.47
31 30.94
SADAMA AKVATOORIUM
31
AVALIK JUURDEPÄÄS
.00
30.
31.62
31.34 30.97 30.98
31.65
31.55 31
KALLASRAJALE
81
.00
.97 3
31
30
.
31.66 0
00
31.53 31.43 .7
31.38 31.26 31.03 31.01
5 31.01
31.24 31.35 71
30.
30. 31.00
3
77 30.
80
1.
31.45 30.84 30.98
0
31.32 30 29.
0
82
.70
679050
31.29 31.69 .
3150 31.20
30.
69 30. 3
31.33 31.53 31.12
81 K 0
.
a 8
4 31.06
3
5 31.55 96
30. a
1. 31.
23 r 31.07
3135
. li
KÜLALISTE KAI
3 31.28 3109
.
31.68 30.81 m
31.80 41
. 31.
25
31 õ
31.55 is
31.75 74 30.83 a
31. 6474850
31.42 31.62 3 30.93
3197
. 1
.2
k
r 31.63
TANKUR
31.66 37 32 3 a
32. .1 a
30
5 0
SLIPP v
00 32.51 .0
31.19 31.33 31.66 32. 77
.9
32. 50 2
32. 3 31.09
7
.40 31.82 04
33.
31 05
32.74
00
32. 32.
31.47 00
02 33. 30.96
31.95 08 33. 0
31.77 31.95 32. 32.70
0
1.
Jõeniidu
3
31.71 33.39
31
3
3
31.42 31.95 31.73
2
. 07
1.
3
31
.1
32 31.90 . 33.15 32.48
25 33 29101:001:0343
1.
2
32.
.
6
00
5
0
1
33.2
5
31.47 22
32.
.
3150
23
33.
31.95 33.51 31.60
30
08 24
33.
32. 32.41
32.
31.18 31.56
.75
33.44
PAADI-
31.
90
30. 45 31.48
31.
31.89 31.96 33. 33.36
04
i
02
41
LAENUTUS
32.50
32.
09
õg
52
33.
aj 67
33.
33.51 33.
50 KESKUS 32.47
31
.50
Em
41
84
30. 31.48 32. .00 31.03
31
58 põld
30
3 42
32. 32.
43 33.
31.11
1. 33.79
.98
0
32 32.79 31.50
0 31.96 . 55
32.
37
33. 33.96
31.24 33.61
42
30
35
32. 63 33.74 31.35
33. 31.07
.
06
94
MA
31.
3
44 31.00
2
. 33.74 33.87
32
.0
31.
31.11 63
33.
31.23
JU
0
33.75 31.13
32.
veepind: 30.25 31.96 49 33.
71 58
34.
00
32.
33
14 33.
. 76 33.92
31 33.
TU
15.03.2023.a. 33.88 50
54
39 .
31.24
32. 33 0
31.48 91
SP
33. 34.24 33.18 0
33.87 34 3
.
25 .
32.
00 3
91
33.
AA
põld 34.87 31.36
3
31.51
97 82
0
31. 33.
TI
34.
.9
4
50
.3
5
34.37 34.93
DE
31.47 07
31
32. 34.81 31.87
31
5
0 31.39
73 31.28
VÕIMALIK
1. 94
. 33.
.2
PA
3 31
31.44
31.50
34.13
6
18 34.34
32.
PUHKE-,
.
31
RK
34.92
33.31
GRILLIALA,
87
34.
50
82 34.32 35. 30.97 31.51
31.63 . 34.41 00
31
LA
34.15
31
65 34.86
31.52 33.
VÄLIKÖÖK
.0
35.05 33.92
3
34.
1
00 35.44 31.29
1.
34.11
31
32.16
87
0
.
31
0
.0
35.
00 31.43
42
6
33.
33
31.26 36.23
35.62 35. 36.00
31
.35
50 35.24
34.13
.2
30.97
MAJUTUS
31.78 6
.0 35.51
4
31.52 2 33.53
3
23
0
.
35.
50 .0 33.80 32.19
36.38
31 31.94 34. 35.56
4
33.94 50 3
17 31.01
2
. 35.56
33
33
.2
31.79
3
31.53 36. 36.72
3
35.55
2
34.48
31
32
30
00
.5
.5
3
.00
31.32 32.25
5
0
.5
36.
.8
00
põld 35.37 35.47
31.85 36.42
0
6
31
36.36
30
35.15
10
35. 36.63 36.12
.3
00 0
33.45
.9
31.56 36.25 .5 31.55
31.81
0.
4
3
47
4
50
0
32. 3
32.
00 35.25
31.81 36.
50
37.11 31.08
.
36.64
33
31.70 36.58
0
37.27 37.09 34.07
32.00
.
33
36
33.88
33
.50
35.
.6
50
36.79
POS 5
35.32 31.38
5
36.80 36.83
31
31
33.66 32.24
0
.0
.66
31
34.99
.2
32.17 36.76 00
37.
5
1
3
.67
31
36.
00 36.61 31.82
37.09
.3
31.95
31
33
36.50
32.
14 32.09 36.49
9
32 37.18 36.90
.11
36.37
.48
.06
0
35.47 37.41 37
.5
33
32.21 .00
31.14
32
50
5
36. 37. 36.97 34.25
H
.2
50
3
37.69 37.49
.
37.41 31.22
32
4
37.60
3
2 33.90
32.40 .2 37.86 37.63
0
50 0 32.48 36.97 37.88 31.38
.0