Töö nr: 23004811| 11.05.2024, 31.08.2026
Riigimaantee 24180 Veelikse-
Vana-Kaiste km 7,193 asuva
Kulli (nr 664) silla
ümberehituse põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Koostatud 2024/täiendatud 2026
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .................................................................................................4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................................... 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................... 10
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ............................................................................................................................................ 10
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ............................................................................................................ 11
4.3. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................................... 12
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ................................................................................................................. 13
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ..................................................................................... 16
4.6. Jäätmekäitlus ...................................................................................................................................... 16
4.7. Avariiolukorrad ................................................................................................................................... 16
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED .................................................................................................. 17
LISA. FOTOD PROJEKTIALALT ..................................................................................................................... 19
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km
7,193 asuv Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti koosseisu. Rekonstrueeritav Kulli sild asub
Viljandi maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste külas (vt joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest
seisuga mai 2024. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits 11.04.2024 (fotod projektialalt on
lisatud aruande lisas).
Eelhinnang on koostatud 2024. aastal, kuid täiendatud 2026. aastal vastavalt Keskkonnaameti
seisukohtadele, mille Keskkonnaamet andis 26.08.2026 Transpordiameti korralduse eelnõule „Tee
ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus*
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja
aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku
tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine
ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13
nimetatud juhul;
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,
kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala
või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul
KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja
määruse nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (teelõigu rajamine silla renoveerimisel). Lähtuvalt
eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju
vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega
kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate
asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja
muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
6
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Vastavalt projekti seletuskirjale on projekti eesmärgiks riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste
km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehitus. Silla rekonstrueerimisel tõuseb liiklusohutuse tase,
sõidumugavus ja silla kandevõime.
Kulli sild kulgeb üle Halliste jõe ning on 2-avaline lihttalasild, pikkusega 22,8 m. Sild on ehitatud 1967.
aastal. Silda vahepeal remonditud ega laiendatud ei ole. Projektiga kavandatakse ehitada uus
puurvaiadele rajatav plaatsild. Rajatakse uued raudbetoonist pealesõiduplaadid ning kivikoonused,
uuendatakse sõidutee muldkeha ning katend kogupikkuses 100 m. Paigaldatakse uued põrkepiirded
ning jõe nõlvad tugevdatakse maakividega geotekstiilil.
Silla iseloomulikud ehitusjärgsed mõõtmed:
Ehitusjärgne
Parameeter
olukord
Teki pindala, m2 168,0
Rajatise pikkus, s.h.pealesõiduplaadid, m 27,04
Rajatise kogulaius, m 10,4
Sõidutee gabariit, m 8,0
Avade arv, tk 1
Ehitusmaterjal Raudbetoon
Ava ehituse tüüp Raamsild
Ava pikkus, m 19,94
Asendiplaani lahendus
Sild asub sirgel maanteelõigul. Rekonstrueerimise käigus suureneb sõidutee gabariit 8 meetrini
(põrkepiirete vahe). Katendite ja piirete gabariidi tagamiseks on ette nähtud muldkeha laiendamine
minimaalses mahus.
Ristlõike lahendus
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele suureneb sõidutee gabariit 8 meetrini. Sõiduradade laius 4 m,
kindlustatud peenar 0,6 m. Silla kogu laius 12,4 m, sõidutee 10 m ja servaprussid 0,6...1,7 m mõlemal
pool.
Vertikaallahendus
Projekteerimisalal riigimaanteel 24180 on kruuskatte kahepoolse põikkaldega. Rekonstrueerimise
käigus rajatakse töömaa ulatuses uus 2-x pindamine kahepoolse põikkaldega 2,5%.
Projektlahendusega langetakse Kulli sillal sõidutee kõrgused kuni +40,54 (ol.ol. +40,57).
Veeviimarid
Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne
põikkalle 2,5% ja pikikalded 0,4%. Sillale ehitatakse salaojad mõlemal pool silda laiusega 350 mm.
Salaoja ehitada epoksiidiga seotud pestud graniitkivikillustikust fr 12/16.
Sillale on projekteeritud joa- ja tilktorud. Projekteeritud joa- ja tilktorud (terasest) paigaldatakse
mõlemale silda. Joatorud 6tk (3+3)– D250, L=1000 mm, tilktorud 4tk (2+2) – D45, L=900mm.
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
8
Kindlustustööd
Silla koonuste kindlustamiseks paigaldatakse munakivid 15...25 cm geotekstiilil, profiil 2 ja tühimikud
täidetakse kuivbetooni seguga. Servaprussi otsadele rajatakse veerennid munakividest 15...30 cm.
Projektiga on ette nähtud olemasoleva kaldajoone õgvendamine ning jõekalda kindlustustööde
teostamine. Kindlustamiseks paigaldatakse munakivid 40...60 cm geotekstiilil.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja
lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste
ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju
on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta.
Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille
energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
9
Joonis 3.1 Pikilõige. Allikas: Kulli silla rekonstrueerimise põhiprojekt. Safeway OÜ. Joonis SP2403, 02.05.2024
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
10
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigimaantee 24180 Veelikse –
Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti) võimalikku
keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse kogumõju. Projekti
realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale
(läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju
projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on
kehtestatud 06.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/754. Haldusterritoriaalse korralduse
muutmise tulemusena moodustunud Mulgi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud
valla territooriumil Abja, Karksi, Halliste ja Mõisaküla linna üldplaneeringud nendel territooriumidel,
kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala Halliste vallas, mille
üldplaneering kehtestati 2010. aastal5.
Viljandi maakonnaplaneeringu seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu
arendamisele: liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on vaja rekonstrueerida
olemasolevaid teelõike; keskenduda tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamisele ja liikluse
turvalisuse tagamisele. Nende põhimõtetega on projekt kooskõlas.
Maakonnaplaneeringu alusel jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku
alale, kuid arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu ning silla
rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule. Mõju rohevõrgustikule leevendab ka see, et
projektiga nähakse ette puurvaiadel plaatsilla ehitamist, mis võimaldab jätta veekogu äärde kallasraja
vee-elustikule ning pisi-imetajate ja teiste loomade läbipääsu mööda veekogu kallast.
Halliste valla üldplaneeringu seletuskirjas on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu
arendamiseks, millega projekt on kooskõlas.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus
määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.
Kavandatav tegevus toimub olemasoleva teemaa piirides, mistõttu oluline mõju maakasutusele
puudub.
4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/
5 https://mulgivald.ee/documents/18442398/21825375/Lisa+16.+Halliste+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/60d186ef-28f1-46c4-9ee2-
5317d4abf744
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
11
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedale
looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim kaitstav loodusobjekt -
III kaitsekategooria liigi, balti sõrmkäpp (Dactylorhiza Baltica; KLO9338133), leiukoht jääb
kavandatavast tegevusest ca 800 m kaugusele.
Tööala külgneb idast Natura elupaigaga niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Euroopa Liidu
loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 17 Eesti perioodi 2019-2024 aruande kohaselt on elupaiga
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) koondseisundi hinnang soodne.
Keskkonnaamet andis 26.08.2026 oma seisukoha Transpordiameti korralduse eelnõule „Tee
ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“, milles on toodud järgmist:
▪ Keskkonnaameti hinnangu ei ohusta olemasoleva silla rekonstrueerimine elupaiga, mille
pindala on 8,65 ha, esinemist asukohas.
▪ Palume elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud ehitusmaterjale mitte ladustada.
Nimetatud tingimustega tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel arvestada.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada looduskaitseobjektidele
olulist ebasoodsat mõju.
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
12
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine kaitsealuse liigi ja Natura elupaiga suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet
2026
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri6 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi.
Lähimad kultuurimälestised – asulakoht (reg nr 13216) ja kivikalme (reg nr 13217) jäävad
kavandatavast tegevusest ca 2 km kaugusele ehk projekti mõjualast välja.
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt ületab Kulli sild pärandkultuuri objekti -
Halliste jõe kanal (reg nr 192:MPO:008). Kavandatavast tegevusest ca 50 kaugusele jääb
pärandkultuuri objekt Halliste jõe kärestik (reg nr 192:MPO:002) (vt joonis 4.3).
Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise
eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad
objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud,
objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja
väärikuse küsimus7. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida
pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni,
folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida
nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
Pärandkultuuriobjekt Halliste jõe kanal (mida projektiga kavandatav tegevus ületab) on
maaparandusobjekt, mis kaevati sirgeks, selleks et kuivendada luhaheinamaid. Objektist või tema
6
https://register.muinas.ee/
7
Info RMK kodulehel KKK all: https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
13
esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Arvestades, et rekonstrueeritakse olemasoleval
maanteel asuvat silda, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodast mõju pärandkultuuriobjektidele.
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine pärandkultuuriobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Rekonstrueeritav Kulli sild ületab Halliste jõge (VEE1136000: täpsemalt vooluveekogumi Halliste
Lüütre ojast Raudna jõeni, 1136000_2 ehk Halliste_2), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“.
Eesti pinnaveekogumite 2024.a seisundi vaheinfo andmetel on pinnaveekogumi Halliste_2
koondseisund „hea“. Peamisteks probleemkohtadeks on olemasolevad paisud ning suurenenud
toitainete ja baariumi sisaldus veekeskkonnas. Halliste jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille osas
kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd
100 m.
Rekonstrueeritav Kulli sild jääb ka Hendrikhansu oja / Sarja oja (VEE1136900) ehituskeeluvööndisse
(50 m) ning piiranguvööndisse (100 m). Hendrikhansu oja (EELIS kood VEE1136900) kuulub
keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 198 järgi pinnaveekogumite hulka (Hendrikhansu,
1136900_1), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Aasta 2024 koondseisund on samuti
„kesine“. Oja suureks koormuseks on paisud ja põllumajandus.
Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p
9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis
kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Lisaks ei keela
looduskaitseseadus olemasoleva seaduslikult rajatud ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.
8 Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
14
Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 16.10.2023 kirjaga nr 6-2/23/20158-2
arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas andis järgmised täiendavad
tingimused:
▪ Ehitustegevus on planeeritud veekogude veekaitse- ja ehituskeeluvööndi. Veekaitsevöönd on
moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Veekaitsevööndis on keelatud
pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või
hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu
ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist
rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal.
Töid tuleks teostada madalveeperioodil. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja
masinatega ning vee- ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool
veekaitsevööndit.
▪ Kuna sild on tee koosseisus ja Halliste jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla
rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena kui
kavandatakse tegevusi ka jões, olenemata veekogu süvendamise või tahkete ainete veekogusse
paigutamise mahust.
▪ Kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, siis palume projektis märkida, et
tegevuseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.
Alates 01.09.2025 jõustus veeseaduse (edaspidi ka VeeS) muutatus, mille kohaselt ei ole
registreeringut vaja silla ja truubi ehitamiseks (VeeS § 196 lg 21 p 2).
Keskkonnaamet andis täiendavalt 26.08.2026 oma seisukoha Transpordiameti korralduse eelnõule
„Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“, milles on toodud järgmist:
▪ Projektis tuleb selgelt välja tuua, kas kavandatava lahenduse tulemusel muutub võrreldes
olemasoleva olukorraga Halliste jõe ristlõike pindala. Juhul, kui ristlõige muutub, tuleb
eelhinnangus kajastada sellega kaasneda võivad võimalikud mõjud.
▪ Halliste jõel tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu
aeglustada ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st
rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule on parim looduslik põhi. Projektis tuleb
arvestada konkreetse jõe vooluhulkadega.
Halliste jõe ristlõike pindala ei muudeta. Tööde teostamisel ja kavandamisel tuleb arvestada Halliste
jõe loodusliku voolurežiimi ja vee-elustiku liikuvuse säilitamiseks seatud meetmetega.
Samuti ei kavandata ehitustöid Hendrikhansu ojas. Oluline ebasoodne mõju Hendrikhansu ojale
puudub.
Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sillale ehitatakse salaojad (epoksiidiga
seotud pestud graniitkivikillustikust) mõlemal pool silda. Sillale on projekteeritud joa- ja tilktorud
mõlemale silla poole.
Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt
raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee
käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas9.
Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2023. aasta andmetel 78
autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 90%, veoautod ja autobussid 5%, autorongid 5%). Kuna
liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole
põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
9 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
15
Keskkonnaportaali10 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse puurkaevusid. Lähim
puurkaev PRK0007076 jääb kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusele (vt joonis 4.4).
Puurkaevule on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, kavandatav tegevus sanitaarkaitsealale ei ulatu.
Seega ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.
Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad
on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata
töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust
eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
10 https://keskkonnaportaal.ee/
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
16
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Sillale lähimad registreeritud elu- või ühiskondlikud hooned (ETAK ID 244015 ja 233987) asuvad
kavandatavast tegevusest ca 300-400 m kaugusel. Kuna antud maanteel ei ole tegemist suurte
liiklussagedustega (78 autot/ööpäevas) ning tundlikud objektid asuvad projektialast enam kui 300 m
kaugusel, ei ole tee/silla kasutusetapis põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja
õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema
heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel
ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria
tööstusmüra normtaset.11 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks
tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide
taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis
ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud
koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada
Mulgi valla jäätmehoolduseeskirjas13 olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad
tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda
tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest
ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil.
Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb
koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või
jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud
reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
11 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/411042023020
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
17
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on esitatud riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuv Kulli
(nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti
KeHJS § 61 ja määruses nr 3114 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva
projekti puhul ei ole KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju
vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all
kirjeldatud meetmeid:
▪ Elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ehitusmaterjale mitte ladustada.
▪ Halliste jõel tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada
ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi
muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule on parim looduslik põhi.
▪ Halliste jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti.
Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid
tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal (15. märtsist kuni 31. maini). Töid tuleks teostada
madalveeperioodil (juuli keskpaigast septembri keskpaigani).
▪ Kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, on tegevuseks vajalik
Keskkonnaameti nõusolek.
▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui
eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal
olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist
pinnasesse ja põhjavette.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel
elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II
mürakategooria tööstusmüra normtaset.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja
teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti
tuleb arvestada ning Mulgi valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda
tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb
üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
18
koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks
ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
19
Lisa. Fotod projektialalt
Foto 1 Vaade sillale Veelikse küla suunas
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
20
Foto 2 Vaade sillale Veelikse küla suunas
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
21
Foto 3 Vaade sillale Vana-Kariste küla suunas
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
22
Foto 4 Vaade sillale ja selle alusele jõesängile
Riigimaantee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli (nr 664) silla ümberehituse põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
23
Foto 5 Vaade sillale ja selle alusele jõesängile
Foto 6 Vaade sillalt pärandkultuuriobjektide Halliste jõe kanal ja Halliste jõe kärestik suunas
KORRALDUS
21.09.2026 nr 1.1-3/26/596
Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-
Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 09.06.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 24180 Veelikse –
Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)
§ 101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv
Kulli sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19201:002:0088) Viljandi
maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste külas.
Transpordiameti 01.11.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/781 on antud projekteerimistingimused
riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2026-2027. aastal vastavalt Safeway OÜ tööle nr SP2403 „Kulli silla
ümberehituse põhiprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni
31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/kD2U1i0zsDA4EW4.
Projekti eesmärk on kõrvalmaantee nr 24180 Veelikse – Vana-Kariste km 7,193 asuva
amortiseerunud Kulli silla lammutamine ning uue silla ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
2
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv Kulli
silla projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada
olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.
Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu
sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala
ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke
koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,
Mulgi Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
3
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv Kulli silla
rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata Kulli silla ümberehituse ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu
alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui
kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Kulli silla tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ave Kallo
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „
Tee ehitusloa andmine riigitee 24180
Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193
asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks
ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/26/596
Tee ehitusloa andmise kuupäev 21.09.2026
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Ave Kallo
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“.
2. Halliste jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu
veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid
meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal (15. märtsist kuni 31.
maini). Töid tuleks teostada madalveeperioodil (juuli keskpaigast septembri keskpaigani).
3. Kui kavandatakse veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raiet, on tegevuseks vajalik
Keskkonnaameti nõusolek.
4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m.
Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb
tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
1
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi
läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri
määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.
6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
7. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
8. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Mulgi valla jäätmehoolduseeskirjas olevate
nõuetega.
9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,
mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada
ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning
mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
12. Elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud ehitusmaterjale mitte ladustada.
13. Keskkonnareostuse tekkimisel tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil
1247.
14. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punktide 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude
pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Juhime tähelepanu,
et täpsustatud lindude pesitsusperiood, kus pesitseb valdav osa metsalindudest, on 15. aprill
kuni 15. juuli. Kui aga avastatakse pesitsev lind perioodi väliselt, ei ole teda lubatud siiski
häirida ja tööd tuleb pesitsuse lõpuni peatada.
1. Andmed tee kohta
Riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km
7,193 asuv Kulli sild
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Safeway OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12873035
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pargi, Kivijärve küla, Jõgeva maakond
2
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 56600433
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Kulli silla ümberehituse põhiprojekti
koostamine
2.7 Tee ehitusprojekti number SP2403
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
nr osas
1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus:
19.06.2026 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel kooskõlastamiseks Transpordiameti korralduse eelnõu „Tee Keskkonnamõjude eelhinnangut on täiendatud ja korrigeeritud
ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja vastavalt Keskkonnaameti esitatud märkustele.
Kiri nr 6-3/26/11081-3 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.
Otsus:
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv Kulli sild paikneb 1. Projekti asendiplaani joonisele lisada veekaitsevööndi ja
riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19201:002:0088) Viljandi maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud piirid.
külas. Tee ehitustööd on kavandatud teostada 2027. aastal vastavalt Safeway OÜ tööle nr SP2403 „Kulli silla 2. Lisada ehitusloa kõrvaltingimusteks punktid 2-4.
ümberehituse põhiprojekti koostamine“. Projekti eesmärk on amortiseerunud Kulli silla lammutamine ning uue 3. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
silla ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. kooskõlastatuks.
4. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
Kavandatav tegevus ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel kaitsealale, keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse. Kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekut vaja ei ole, seega puudub vajadus ehitusloa Keskkonnaametiga kooskõlastamiseks.
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning
KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.
Tutvunud esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu järgnevale.
Veevaldkond
Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-
2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK).
Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskava ning nende
juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine
või säilitamine.
Halliste jõel (EELIS kood VEE1136000) on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19
"Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata
veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 kolm vooluveekogumid.
Kulli sild ületab Halliste jõge (täpsemalt vooluveekogumi Halliste Lüütre ojast Raudna jõeni, 1136000_2 ehk
Halliste_2), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Eesti pinnaveekogumite 2024.a seisundi vaheinfo
andmetel on pinnaveekogumi Halliste_2 koondseisund „hea“. Peamisteks probleemkohtadeks on olemasolevad
paisud ning suurenenud toitainete ja baariumi sisaldus veekeskkonnas. Eelhinnangus on jõe seisund kajastamata.
Hendrikhansu oja (EELIS kood VEE1136900) samuti kuulub määruse nr 19 järgi pinnaveekogumite hulka
(Hendrikhansu, 1136900_1), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Aasta 2024 koondseisund on samuti
„kesine“. Oja suureks koormuseks on paisud ja põllumajandus. Eelhinnangus tuleb samuti käsitleda kavandatava
tegevuse võimalikku mõju ojale.
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Projektis tuleb selgelt välja tuua, kas kavandatava lahenduse tulemusel muutub võrreldes olemasoleva olukorraga
Halliste jõe ristlõike pindala. Juhul, kui ristlõige muutub, tuleb eelhinnangus kajastada sellega kaasneda võivad
võimalikud mõjud.
Halliste jõel tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada.
Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule
on parim looduslik põhi. Projektis tuleb arvestada konkreetse jõe vooluhulkadega.
Juhime tähelepanu, et hetkel kehtiva veeseaduse järgi silla rajamiseks (sh ka rekonstrueerimiseks) ei ole vaja ei
keskkonnaluba ega veekeskkonnariskiga registreeringut (veeseadus (edaspidi VeeS) § 196 lg 21 p 2 ning § 188 lg
1 p 12). Seetõttu on vajalik eelhinnangu ja projekti vastav korrigeerimine.
Kui aga muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või
üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 17).
Looduskaitse
Tööala külgneb idast Natura elupaigaga niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Euroopa Liidu loodusdirektiivi
(92/43/EMÜ) artikkel 17 Eesti perioodi 2019-2024 aruande kohaselt on elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud
(6430) koondseisundi hinnang soodne. Keskkonnaameti hinnangu ei ohusta olemasoleva silla rekonstrueerimine
elupaiga, mille pindala on 8,65 ha, esinemist asukohas.
Kulli silla rekonstrueerimine toimub Halliste jõe ning Hendrikhansu oja/Sarja oja 100 m piiranguvööndis ja 50 m
ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva seaduslikult rajatud ehitise rekonstrueerimist
ehituskeeluvööndis.
Ehitusloa andmisel palume lisaks arvestada järgnevaga:
1. Palume asendiplaanile kanda ka veekaitsevööndi ja elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud piirid.
2. Palume elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud ehitusmaterjale mitte ladustada.
3. Keskkonnareostuse tekkimisel tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.
4. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punktide 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade
tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal, keelatud. Juhime tähelepanu, et täpsustatud lindude pesitsusperiood, kus pesitseb valdav osa
metsalindudest, on 15. aprill kuni 15. juuli. Kui aga avastatakse pesitsev lind perioodi väliselt, ei ole teda lubatud
siiski häirida ja tööd tuleb pesitsuse lõpuni peatada.
2 Maa- ja Ruumiamet Kaasasite Maa- ja Ruumiameti riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla Otsus:
13.06.2026 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse ja soovisite seisukohta KMH algatamata jätmise kohta. 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
Kiri nr 6-3/26/7950-3 Maa- ja Ruumiamet on tutvunud esitatud dokumentidega ning tuvastas alljärgneva. Projektalas ega sellega 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
piirnevalt ei ole riigi omandis olevaid kinnisasju, mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, ega maareformi keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maad. Projekti ala ei asu maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis
ning selles ei ole riiklikku geodeetilisse võrku, riiklikku tihendusvõrku, riiklikku kõrgusvõrku ja gravimeetrilisse
võrku kuuluvaid geodeetilisi märke, mille osas on töö korraldajaks Maa- ja Ruumiamet.
Tulenevalt eeltoodust puuduvad Maa- ja Ruumiametil ehitusloa menetluse ja KMH algatamata jätmise osas
märkused.
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Mulgi Vallavalitsus - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.
2 MTÜ Viljandimaa - Põhjendus:
Ühistranspordikeskus *Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Liplapi 19201:002:0714
Ojaääre 19201:001:0278
Jõeluha 19201:002:0139
Jõeääre 19201:002:0101
Liplapi 10501:002:1110
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
3