Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Justiits- ja Digiministeerium · 24. august 2026
- Viit
- 10-4/5316-2
- Registreeritud
- 24. august 2026
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Siseministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine
- Sari
- 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega
- Toimik
- 10-4/2026
- Vastutaja
- Kertu Tuuling (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse talitus)
Sisu (failidest)
Enel Pungas
Siseministeerium Teie 13.07.2026 nr 2-1/485-1
[email protected]
Meie 24.08.2026 nr 10-4/5316-2
Vastus pöördumisele
Lapsendamise kehtetuks tunnistamisest PKS alusel
Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses lapsendamise kehtetuks tunnistamisega
olukorras, kus lapsendatul on sooviks põlvnemiseandmed rahvastikuregistris korrektseks saada.
Täpsustasite, et tegu on abikaasa lapse lapsendamisega.
Kirjeldatud olukorras tuleb arvestada, et lapsendamisega tekib lapsendaja ja lapse vahel põlvnemissuhe
ning laps omandab lapsendaja lapse õigusliku staatuse. Lapsendamine on kehtiva õiguse kohaselt
üldjuhul lõplik õigussuhe ning selle kehtetuks tunnistamine on võimalik vaid perekonnaseaduses (PKS)
sätestatud erandlikel alustel.
PKS § 166 lõike 1 kohaselt võib kohus lapsendamise kehtetuks tunnistada juhul, kui lapsendamine
toimus ilma lapsendaja avalduseta või lapse või vanema nõusolekuta. Lisaks võib kohus enne lapse
täisealiseks saamist tunnistada lapsendamise lapse kaalukates huvides omal algatusel kehtetuks (PKS
§ 169).
Teie kirjeldatud juhtudel on tegemist täisealiste isikutega, kelle lapsendamine on toimunud aastaid
tagasi ning kelle sooviks on kanda bioloogilise isa perekonnanime või viia rahvastikuregistri
põlvnemisandmed vastavusse bioloogilise põlvnemisega. Ainuüksi selline soov ei kujuta endast PKS-is
sätestatud alust lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks. Kui lapsendamine toimus seaduses
sätestatud korras ning puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse PKS § 166 või § 169 kohaldamiseks, ei
ole lapsendamise kehtetuks tunnistamine üldjuhul võimalik. Seega sõltub kohtumenetluses
lapsendamise kehtetuks tunnistamise tulemus konkreetse menetluse asjaoludest.
Eelnevast tulenevalt leiame, et kirjeldatud olukorras ei ole lapsendamise kehtetuks tunnistamise nõue
üldjuhul perspektiivikas, kui ei esine PKS-is sõnaselgelt sätestatud kehtetuks tunnistamise aluseid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Tuuling
nõunik
Kertu Tuuling 58867043
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
2