Teie 06.08.2026 nr 8-1/5794-1
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 21.08.2026 nr 1.4-1/2318-2
10122 Tallinn
Arvamuse avaldamine täiskasvanute koolituse
seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Täname võimaluse eest avaldada arvamust täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta. Juhime siiski tähelepanu, et tagasisidestamiseks antud aeg oli väga lühike,
arvestades eelnõuga kavandatavate muudatuste ulatust ja võimalikku mõju.
Eelnõu osas oleme arutanud ja kujundanud seisukoha koos Eesti Akadeemilise Täiendusõppe
Koostöövõrgustiku partneritega.
Meie hinnangul vajab eelnõu enne edasiliikumist täiendavat analüüsi ja arutelu eelkõige
haridusvaldkonna asutuste, täienduskoolitusasutuste ning teiste asjaomaste osapooltega.
Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse loomine võib olla põhjendatud avaliku sektori ühiste e-
koolituste ja e-õppevara pakkumiseks, kuid praegusel kujul ulatub kavandatav regulatsioon
oluliselt kaugemale üksnes keskse õppeplatvormi loomisest ning tekitab küsimusi kohustuste
ulatuse, olemasolevate infosüsteemidega suhestumise, andmekaitse ning koolituspakkujate
õiguste ja kohustuste kohta.
1. § 16² lõike 3 ja seletuskirja vastuolu ning „keskse e-koolituse“ mõiste
Eelnõu § 16² lõikes 3 sätestatakse, et „täidesaatva riigivõimu asutus, välja arvatud
julgeolekuvaldkonnas, teeb andmekogus kättesaadavaks avalikule teenistusele mõeldud e-
koolitused ja e-õppevarad“.
Samas käsitleb seletuskiri seda kohustust oluliselt kitsamalt. Seletuskirja kohaselt tuleb Digiriigi
Akadeemias kättesaadavaks teha kesksed e-koolitused ja e-õppevarad, eelkõige need, mis on
avaliku sektori asutuste koostöös määratletud kesksete koolitustena ja kajastuvad kesksete
koolituste nimekirjas. Seletuskirjas märgitakse ka, et kohustus ei ole suunatud kõigile asutuste
loodud koolitustele ja materjalidele.
Seega ei ole eelnõu sõnastus ja seletuskiri omavahel kooskõlas. Eelnõu tekst ei piiritle § 16²
lõikes 3 sätestatud kohustust kesksete e-koolituste ja e-õppevaradega, kuigi § 16¹ sätestab eraldi
„keskse e-koolituse ja e-õppevara“ mõiste ning seletuskiri tugineb sellele mõistele § 16² lõike 3
kohustuse sisustamisel.
Palume eelnõu ja seletuskiri selles osas omavahel kooskõlla viia ning sätestada seaduses
üheselt, milliste e-koolituste ja e-õppevarade Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks
tegemine on asutusele kohustuslik. Kui kohustus on mõeldud üksnes kesksetele e-
koolitustele ja e-õppevaradele, tuleb seda sõnaselgelt väljendada ka § 16² lõikes 3.
Praegusel kujul tekib põhjendatud küsimus ka selles, mis on §-s 16¹ sätestatud keskse e-koolituse
ja e-õppevara mõiste regulatiivne eesmärk, kui § 16² lõikes 3 seda mõistet kohustuse
piiritlemiseks ei kasutata. Kui „keskne“ on kohustuse ulatuse seisukohalt määrav tunnus, peab
selle seos § 16² lõikega 3 olema selgelt nähtav ka seaduse tekstis.
Kase 61, Tallinn 12012, ESTONIA / Reg Nr: 70004465
Tel +372 612 6800 /
[email protected]
www.sisekaitse.ee
Samuti vajab täpsustamist, kes ja millise menetluse alusel otsustab, et konkreetne koolitus või e-
õppevara on keskne, ning milline on kesksete koolituste nimekirja õiguslik tähendus.
2. Mõju koolitusasutustele, koolitusturule ja intellektuaalomandi õigustele
Avaliku sektori veebikoolituste ja õppematerjalide koondamine Digiriigi Akadeemiasse võib
oluliselt mõjutada täienduskoolitusasutusi, kõrgkoole ja teisi koolituspakkujaid, kellelt avalik
sektor koolitusi tellib. Seda mõju ei ole seletuskirjas meie hinnangul piisavalt analüüsitud.
Eriti vajab selgitamist, mida tähendab § 16² lõikest 3 tulenev kohustus juhul, kui avaliku sektori
asutus on tellinud e-koolituse või e-õppevara eraõiguslikult koolituspakkujalt. Kui selline koolitus
tuleb Digiriigi Akadeemias teistele asutustele kättesaadavaks teha, võib see mõjutada
koolituspakkuja ärimudelit, koolituse hinda ning tema õigusi enda loodud õppematerjalidele.
Palume täpsustada, millised õigused riik sellisel juhul omandab ning millistel tingimustel võib
koolitust ja õppematerjale Digiriigi Akadeemias säilitada, muuta, taaskasutada ja teistele
asutustele kättesaadavaks teha. Samuti tuleb selgitada, kuidas peab sellise kasutusõigusega
arvestama koolituse hankimisel ja hinnastamisel ning kas ja millises ulatuses võib koolituspakkuja
enda loodud koolitust ja õppematerjale edaspidi mujal kasutada.
Seega palume eelnõu menetlemisel hinnata eraldi selle mõju koolitusturule ning
koolituspakkujate lepingulistele ja intellektuaalomandi õigustele.
3. Digiriigi Akadeemia suhestumine olemasolevate infosüsteemidega
Eelnõuga kavandatakse uus andmekogu, milles hakatakse pidama arvestust kasutajate ja nende
õppetegevuse üle ning töötlema ulatuslikku õppijatega seotud andmestikku.
Samas on haridus- ja täienduskoolituse valdkonnas juba kasutusel erinevad infosüsteemid ja
lahendused, sealhulgas Juhan, EHIS, Haridusportaal ning kõrgkoolide ja teiste koolitusasutuste
õppeinfosüsteemid ja õppeplatvormid. Hetkel luuakse mitmes kõrgkoolis õppeinfosüsteemi ja
EHISe vahelist liidestust täiendusõppe lõpudokumentide andmete edastamiseks.
Seletuskirjast ei selgu piisavalt, miks ei ole Digiriigi Akadeemia kavandatavaid eesmärke võimalik
saavutada olemasolevate lahenduste parema sidumise ja andmevahetuse kaudu ning milline
saab olema Digiriigi Akadeemia täpne roll võrreldes olemasolevate infosüsteemidega.
Palume kirjeldada Digiriigi Akadeemia ja olemasolevate infosüsteemide vahelist tööjaotust ning
hinnata, kas kavandatav lahendus võib kaasa tuua õppesisu, õppeandmete või kasutajaprofiilide
dubleerimise ja sellest tuleneva täiendava halduskoormuse.
4. Andmekogu ja töödeldavate andmete ulatus
Eelnõu kohaselt hakatakse Digiriigi Akadeemias töötlema ulatuslikku andmestikku, sealhulgas
andmeid isiku kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste, tööandja ja hõive, kasutajaeelistuste,
platvormil liikumise ning õppetegevuses osalemise, edenemise ja tulemuste kohta. Seletuskirjas
nimetatakse muu hulgas õppimise kiirust, katkestamisi ja kordusi ning tulevikus personaliseeritud
õpiradade ja soovituste pakkumist.
Eelkõige vajab täiendavat põhjendamist selliste andmete isikustatud kujul töötlemise vajalikkus.
Tuleb hinnata, kas kasutaja liikumise, õppimiskiiruse, katkestamiste, korduste ja
kasutuseelistuste töötlemine on eelnõus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik
või oleks võimalik kasutada vähem sekkuvaid lahendusi.
Samuti vajab põhjendamist kümneaastane säilitustähtaeg kõigi kavandatavate
andmekategooriate puhul. Säilitustähtaja vajadust tuleks hinnata andmekategooriate ja
töötlemise eesmärkide kaupa.
5. Digiriigi Akadeemias pakutava õppe õiguslik staatus
Palume täpsustada, kuidas suhestub Digiriigi Akadeemias pakutav õpe täiskasvanute koolituse
seaduse ja täienduskoolituse standardi nõuetega.
Kui Digiriigi Akadeemias pakutav õpe vastab täienduskoolituse mõistele, peab olema selge,
millised TäKSist tulenevad nõuded sellele kohalduvad ja kes nende täitmise eest vastutab.
Samuti vajab täpsustamist, kes on Digiriigi Akadeemias pakutava koolituse koolitaja ning kes
2
väljastab koolituse läbimise tõendi või muu lõpudokumendi ja milline on selle tähendus TäKSi
mõttes.
6. Julgeolekuvaldkonna erand
Peame põhjendatuks, et § 16² lõikes 3 on julgeolekuvaldkond kohustuse alt välja jäetud. Samas
võiks täpsustada, kuidas „julgeolekuvaldkonda“ selles sättes määratletakse ning kas erand
hõlmab kõiki asjaomaste asutuste koolitusi või üksnes sellist õppesisu, mille puhul esineb
julgeoleku- või juurdepääsupiirangu kaalutlus.
Kokkuvõttes
Digiriigi Akadeemia eesmärk – vähendada avaliku sektori koolituste dubleerimist ning parandada
ühiste e-koolituste ja e-õppevara kättesaadavust – on põhimõtteliselt arusaadav ja toetatav.
Praegusel kujul vajab regulatsioon aga olulist täpsustamist ja täiendavat mõjuhindamist.
Eelkõige palume:
- viia § 16² lõike 3 sõnastus kooskõlla seletuskirjaga ning täpsustada, kas kohustus puudutab
kõiki avalikule teenistusele mõeldud e-koolitusi ja e-õppevarasid või üksnes keskseid e-
koolitusi ja e-õppevarasid;
- selgelt määratleda, kes ja millise menetluse alusel otsustab koolituse keskseks tunnistamise;
- hinnata eelnõu mõju täienduskoolitusasutustele, kõrgkoolidele ja teistele koolituspakkujatele
ning täpsustada intellektuaalomandi õiguste ja koolitusmaterjalide edasise kasutamise
tingimusi;
- põhjendada uue andmekogu loomise vajalikkust ning kirjeldada selle seost olemasolevate
haridus- ja koolitusvaldkonna infosüsteemidega;
- hinnata kavandatavate andmekategooriate ja kümneaastase säilitustähtaja vajalikkust ja
proportsionaalsust;
- täpsustada Digiriigi Akadeemias pakutava õppe õiguslikku staatust, TäKSi nõuete kohaldumist
ning koolituse läbimise tõendamise korda.
Sellisel kujul me Digiriigi Akadeemia regulatsiooni eelnõus veel ei toeta ning peame
vajalikuks selle täiendavat analüüsi ja sisulist arutelu asjaomaste haridus- ja
koolitusvaldkonna osapooltega.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuno Tammearu
rektor
Ingrid Erm-Eks
[email protected]
3