Pöördumine

Saatja: "Teet Torgo" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Ravimiseaduse muutmise eelnõu probleemidest ja kooskõlastamisest Kuupäev: 2026-08-21 12:16 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud Justiits- ja Digiministeerium Pöördun Teie poole Eesti Ravimihulgimüüjate Liidust (ERHL) seoses Sotsiaalministeeriumist 7.8.2026 kirjaga nr 1.2-2/56-7 Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõus on kaks põhimõttelist probleemharu, mis meie hinnangul kuuluvad VVS kohaselt Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusvaldkonda. Palun seepärast Teie abi nende oluliste probleemküsimuste lahendamisel eelnõus. – Mõlemad probleemkohad on seotud eelnõu sätetega, millega oluliselt laiendatakse haiglaapteekide ja neid pidavate haiglate ning seeläbi omakorda ka haigla pidajate lubatud tegutsemispiire ravimivaldkonnas (eeskätt eelnõu § 1 p 2 ja p 11). 1. Eelnõu muudab ebavõrdselt ja põhimõtteliselt ravimiturul ja ravimikäitlemisel osalevatele isikutele kehtestatud tegevus-ja rollipiiranguid. Samas jäetakse eelnõus vastamata ning õiguslikust mõttes lahendatakse osalt ja otse vastuoluliselt küsimus sellest, mis õiguslikku tähendust haiglaapteekide uus tegevus ravimite valmistamisel ja väljastamisel teistele tervishoiuteenuse osutajatele ja üldapteekidele omab. Seega on tegemist ühingu- ja lepinguõigusliku küsimusega, kus eelnõu tekitab lahendamata küsimusi ja probleeme. Nimelt sätestavad nii RavS kui TTKS ravimite ja tervishoiuteenuste valdkonnas tegutsevatele isikutele ranged omandi- ja tegutsemispiirangud. * TTKS § 22 lg 3 kohaselt ei tohi haiglat pidaval jur-isikul olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi, ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuse osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamisel riigi tervishoiuvaru käitlemise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise. * RavS § 30 lg 4 kohaselt on haiglaapteek haigla struktuuriüksus, mis varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega. * Vastavalt RavS § 30 lg-le 6 ei ole haiglaapteegil ravimite jaemüügiõigust. * Tulenevalt RavS § 42 lg-tes 1–3 sätestatud tegevusloa omamisega seotud piirangutest ei või haiglaapteegi pidajal olla ka ravimite hulgimüügi tegevusluba ega saa haiglaapteegi tegevusloa omaja olla ravimihulgimüügi tegevusloa omaja omanikuks. Eelnõuga seevastu antakse haiglaapteegile uus õigus „väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravimeid“. * Seega astuks haiglaapteek ühemõtteliselt ja selgelt kõigi tervishoiuteenuse osutajate suhtes neilt saadud tellimuste alusel ravimite „väljastaja“ staatusesse. * Kui eelnõu autorid väidavad seletuskirjas ja kooskõlastustabelis, et sellega ei antaks haiglaapteekidele ravimite jae- ega hulgimüügiõigust ning senised omandi- ja tegutsemispiirangud jäävad kehtima, näitab eelnõu sõnastus siiski vastupidist. * Näiteks sätestab eelnõuga muudetav RavS § 32 lg 6 edaspidi, et „Apteegiteenuse tegevusloa omaja [st ja seega ka haiglaapteegi pidaja] võib apteegist ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid oma struktuuriüksusele või teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel.“ Seesugune sõnastus viitab otseselt, et haiglaapteegist hakatakse ravimeid väljastama tasu eest – edasimüümiseks. * Ühtlasi selgitatakse seletuskirjas sõnaselgelt (lk 4), et „Valmistamisega seonduva täpsemaks reguleerimiseks, mis arvestavad uudsete ravimvormidega (nt 3D prinditud kapslid) tuleb vajadusel teha vastavad täiendused ka Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määruses nr 36 „Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad” (edaspidi määrus nr 36). Lisaks tuleb laiendada haiglaapteekide võimalusi valmistatavate või jaendatavate ravimite müügiks teistele tervishoiuteenuse osutajatele. Kehtiva RavS-i järgi ei saa haiglad varustada ravimitega, eelkõige haiglaapteegis valmistatavate ravimitega, neid erakliinikuid, kes ei ole haiglapidajad.”. Seega sõnastavad nii eelnõu kui seletuskiri selgelt ja otsesõnu kava anda haiglaapteekidele ravimite müügiõigus. Kui see ravimite „müük“ ei ole „jaemüük“ ega ka „hulgimüük“, mis mõlemad on haiglaapteekidele keelatud tegevuseks, siis tekib küsimus sellise tegevuse lepinguõiguslikust olemusest ning sobivusest ravimi- ja tervishoiuvaldkonnas tegutseva ühingute tegutsemis- ja omandipiirangute ning rollide süsteemi. Samuti tekivad tõsised küsimused valdkonnas tegutsevate isikute põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest. Neile küsimustele eelnõu vastust ei anna ega lahendanud neid Sotsiaalministeerium ka eelnõule antud märkuste tabelis. 1.1) Lisaks on eelkirjeldatud eelnõu täiendused tehtud ilmselgelt kiirustades ning seega jäänud piisavalt läbi mõtlemata. Sellest omakorda on tingitud apsud eelnõu regulatsioonis, mis muudavad uue reeglistiku ka praktilises mõttes arusaamatuks või vähemalt problemaatiliseks, näiteks: * Jäävad eelnõus ebaselgeks need kriteeriumid, mille esinemisel haiglaapteegil uued tegutsemisõgused tekivad – RavS § 30 lg 4 kohaselt: "Kui üldapteegil puudub õigus või võimekus väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravim“. Selgusetu on, kas vastav õigus ja võimekus peab puuduma kõigil Eesti üldapteekides ning seda tuleb haiglaapteegil igakordselt eraldi kontrollida? Kuidas seda kontrollitakse? Kes teostab asjakohast riiklikku järelevalvet arvestades asjaolu, et RavS § 100 kohaselt on ravimiseaduse nõuete täitmise üle tervishoiuteenuse osutajate puhul Ravimiametil ja Terviseametil jagatud pädevus – RavS § 30 lg 4 kohaselt on haiglaapteek haigla struktuuriüksus, TTKS § 22 lg 1-2 kohaselt on haigla omakorda ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuse osutamiseks moodustatud majandusüksus, mida peab sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus ning vastavalt TTKS §-le on tervishoiuteenuse osutajaks tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik ehk kokkuvõtvalt öeldes on haigla pidajale kuuluv haigla koos selle struktuuriüksuseks oleva haiglaapteegiga ilmselt ühes tervikus ja õiguslikus mõttes tervishoiuteenuse osutajaks. * näeb eelnõu § 1 p 7 ette RavS § 30 täiendamise lõikega 102,mille 2. lause kohaselt „Vähem kui 4000 elanikuga asustusüksuses võib apteegiautomaat asuda selle üldapteegi või haruapteegiga samas asukohas või vähemalt ühe kilomeetri kaugusel teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja apteegist.”. Reeglist jääb mõistetamatuks, kas ning kui siis miks seotakse apteegiautomaadi asukoht lisaks teiste üldapteekide asukohtadega ka haigla- ja veterinaarapteekide asukohtadega – vastavalt RavS § 38 lg 1 p-le 3 hõlmab mõiste “apteegiteenuse tegevusuba” meie hinnangul nii üldapteegiteenuse, haiglaapteegiteenuse kui ka veterinaarapteegiteenuse. 2. Eelnõu menetlemisel ja menetluse korraldamisel on haiglaapteekide tegevuse laiendamist kavandades rikutud ka hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning hea halduse tava – eelnõus on sellele eelnenud väljatöötamiskavatsusega võrreldes ulatuslikult laiendatud reguleerimiseset ja sisu. Lisandunud osa toob eelnõusse uue regulatsioonisuuna, mis põhimõtteliselt muudaks tänasel ravimituru rolli- ning tegutsemispiirangute süsteemi. Samas pole selle üle sisulist debatti ega mõjuarutelu peetud ega ole ka hinnatud võimalikke teistsuguseid ja sobivamaid meetmeid tõstatatud probleemide lahendamiseks. Selle asemel sedastab Sotsiaalministeerium eelnõu kooskõlastustabelis üksnes, et tegemist on Eesti Haiglaapteekrite Seltsi ehk ühe huviorganisatsiooni ettepanekuga, mille ministeerium arvesse mõttes. Meie hinnangul on tegemist hea õigusloome reeglite põhimõttelise minetusega, mida ei saa enam ka eelnõu praeguses menetlusjärgus lihtsasti kõrvaldada. Seepärast tuleks vastavad osad eelnõust kas välja jätta või alternatiivselt pöörduda tagasi väljatöötamiskavatsuse menetluse faasi, kus ka see uus küsimus nõuetekohaselt analüüsitaks ja seejärel puudutatud isikutele aruteluks esitataks. 3. Ühtlasi on eelnõu enne teisele kooskõlastusringile saatmist täiendatud ka nn haiglaerandi regulatsiooni muudatustega, mida samuti ei käsitlenud VTK-s ega ka eelnõu 1. kooskõlastusringi versioonis. Parimat soovides! Lugupidamisega Teet Torgo tegevjuht ERHL +372 517 8539