Saatja:
[email protected]
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: Tähelepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Kuupäev: 2026-08-21 08:33
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Sotsiaalministeerium on edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse
avaldamiseks ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (iseteenindusapteegid),
mistõttu edastame Teile oma tähelepanekud, mida palume arvesse võtta oma
arvamuse koostamisel Sotsiaalministeeriumile.
Tervitades,
Ly Rootslane
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiminister
Justiits- ja Digiministeerium 19.08.2026
Tähelepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Austatud proua minister
Sotsiaalministeerium on edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse avaldamiseks
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (iseteenindusapteegid), mistõttu edastame Teile oma
tähelepanekud, mida palume arvesse võtta oma arvamuse koostamisel Sotsiaalministeeriumile.
EPALi hinnangul on eelnõuga haiglaapteekidele antava ravimite väljastamise õigusega mindud
vastuollu hetkel kehtiva huvide konflikti vältimise põhimõttega (ravimite tarneahel peab olema
lahus) ja haiglaapteegi mõistega. Samuti loob eelnõu ebavõrdsed konkurentsitingimused.
1. Haiglaapteekidele antakse õigus väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale
tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravimeid.
Selgitame, et eelnõu sisaldab kõrvalekallet kehtivast põhimõttest, et ravimite tarneahel (tervishoiu- ja
apteegiteenuse osutamine ning hulgimüük) hoitakse võimaliku huvide konflikti vältimiseks lahus.
Eelnõuga antakse haiglaapteekidele võimalus väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale
tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravim, kui üldapteegil puudub õigus või võimekus ravimit
jaendada või valmistada. EPALile on arusaamatu, kuidas eelnõuga saab anda haiglaapteekidele
õiguse väljastada ravimeid, kui RavS § 30 lg 6 sätestab üheselt, et haiglaapteegil ei ole ravimite
jaemüügiõigust.
Seletuskirja punktis 2.1.1. on selgitatud, et patsientidele sobivaimate ravimite valmistamise
tagamiseks on vaja luua üldapteekidele võimalus tellida ekstemporaalse ravimi valmistamine
haiglaapteegist, kui selline võimalus üldapteegis puudub ja on olemas haiglaapteegis. Nii saaks
patsiendi poolt valitud üldapteek ekstemporaalse ravimi retsepti alusel vajaliku ravimi valmistamise
haiglaapteegilt tellida ja selle patsiendile sobivas asukohas väljastada. Sellise lahenduse puhul liigub
patsiendi asemel apteekide vahel valmistatav ravim. Valmistamisega seonduva täpsemaks
reguleerimiseks, mis arvestavad uudsete ravimvormidega (nt 3D prinditud kapslid) tuleb vajadusel teha
vastavad täiendused ka Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määruses nr 36 „Ravimite hulgi- ja
jaemüügi juurdehindluse piirmäärad” (edaspidi määrus nr 36). Lisaks tuleb laiendada haiglaapteekide
võimalusi valmistatavate või jaendatavate ravimite müügiks teistele tervishoiuteenuse osutajatele.
Kehtiva RavS-i järgi ei saa haiglad varustada ravimitega, eelkõige haiglaapteegis valmistatavate
ravimitega, neid erakliinikuid, kes ei ole haiglapidajad. Mitmel juhul on see seotud aseptilistes
tingimustes valmistatavate ravimite või ka ohtlike ravimitega. Kui nende ravimite valmistamise
võimekus üldapteekidel puudub, on haiglaapteek seega ainsaks võimaluseks. Haiglaapteekides on
vastavad valmistamise tingimused olemas ja tervishoiuressursside ratsionaalse kasutamise eesmärgil
on mõistlik neid loodud tingimusi kasutada võimaluse korral laiemalt, kui ühe haigla teenindamiseks.
See tähendab, et olukorras, kus isik pöördub ekstemporaalse ravimi retseptiga üldapteegi poole,
vormistaks üldapteek haiglaapteegile tellimuse ravimi valmistamiseks, haiglaapteek valmistaks ravimi
ning annaks selle tasu eest üldapteegile üle, kes omakorda väljastaks ravimi patsiendile. Kuivõrd
kooskõlastustabelis on korduvalt rõhutatud, et eelnõuga ei anta haiglaapteekidele ravimite
müügiõigust, jääb ebaselgeks, millise õigusliku suhte alusel toimub ravimi tasu eest üleandmine
haiglaapteegist üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale? Samuti tõusetub küsimus, kuidas on
selline tegevus kooskõlas RavS § 30 lg-s 6 sätestatud põhimõttega, et haiglaapteegil ei ole ravimite
jaemüügiõigust? Ühtlasi, kuidas saab väljastatavale ravimile sellisel juhul määrata määruse nr 36
„Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad“ alusel juurdehindlust, kui ravimit ei
müüda?
Lisaks juhime tähelepanu, et RavS § 30 lg 4 kohaselt on haiglaapteek haigla struktuuriüksus, mis
varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid,
hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste
meditsiiniotstarbeliste toodetega. Seega ei hõlma haiglaapteegi mõiste ravimite turustamist
RavS § 3 lg 2 mõistes, mida siiski eelnõuga tehtava muudatusega ilma mõistet muutmata
võimaldatakse.
Kokkuvõtvalt on EPALi hinnangul eelnõuga tehtav muudatus vastuolus kehtiva ravimite tarneahela
lahutatuse põhimõtte, haiglaapteekidele rakenduva jaemüügi õiguse keelu kui ka haiglaapteegi
mõistega.
2. Ebavõrdne turukonkurents ja seos võimaliku keelatud riigiabi andmisega
EPAL selgitab, et haiglaapteeke majandatakse haiglatele suunatud (riiklikest) vahenditest. Seevastu
üldapteekide tegevusele riigi toetus ei laiene ja ravimite jaemüügile on seatud juurdehindluse
piirmäärad, mis on 30 aastat püsinud samad. Täiendavalt toome välja, et üldapteekidele rakenduvad
ravimite jaemüügi korral mitmed nõuded (näiteks nõuded ruumidele - müügisaali olemasolu nõue),
mida eelnõuga haiglaapteekidele ei rakendata.
Seega tuleks EPALi hinnangul igati vältida olukorda, kus haiglaapteekidele antav õigus valmistada ja
jaendada üldapteekidele ja tervishoiuteenuse osutajatele ravimeid hakkab moonutama konkurentsi
sellega, et haiglaapteek saab üldapteekide tegevuse osaks oleva õiguse, kuid vahendid selleks
hangitakse üldapteegist erinevatel alustel. Samuti luuakse eelnõuga ebavõrdsed
konkurentsitingimused kuna haiglaapteekidele ei nähta eelnõuga ette üldapteekidega sarnaseid
nõuded (nt nõuded ruumidele).
Lisaks eelnevale märgib EPAL, et täiendavat analüüsi vajab küsimus, kas riiklikest vahenditest
majandatavate haiglaapteekide tegevuse laiendamine eraturule ning neile õiguse andmine
väljastada ravimeid väljaspool oma tavapärast tegevusala võiks endast kujutada keelatud riigiabi
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lg 1 tähenduses.
Eelnevast tulenevalt palume Justiits- ja Digiministeeriumil oma arvamuse koostamisel võtta arvesse
EPALi tagasiside, et eelnõu viidaks kooskõlla kehtiva seadusega.
Lugupidamisega,
/digiallkiri/
Ly Rootslane
Juhatuse liige