Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e (tervishoiu ja sotsiaal valdkonna koostöö ) seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem on suuresti kujunenud eraldiseisva teks süsteemideks . See raskendab abi andmist inimestele, kes vajavad korraga või järjestikku mõlema süsteemi tuge. Süsteemide erinev korraldus, rahastamine ja vastutus ning ühtse koostöömudeli puudumine ei toeta järjepidevat tervishoiu ja sotsiaal valdkonna koostööd. Seda süvendab ka puudulik andmevahetus , mille tõttu võib abi katkeda, hilineda või olla dubleeriv. Eelnõuga luua kse üleriigiline koostöömudel kohaliku omavalitsuse, perearstide ja haiglate vahel. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu ja sotsiaal valdkonna koostööks nii rahvatervishoiu edendamisel kui ka teenuste ühisel planeerimisel, arendamisel ja koordineerimisel. Sellega luuakse eeldused , et abi planeerimine ja osutamine lähtuks piirkonna elanike tegelikest vajadustest ning et k ompleksse abivajadusega ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed saaksid koordineeritud tuge . Üks reformi oluline põhimõte on suurendada inimese ja tema lähedaste kaasatust abi kavandamisse ning toetada inimese võimekust teha teadlikke valikuid ja võtta suuremat vastutust oma tervise ja heaolu eest. Selle tulemusena on võimalik ennetada inimeste olukorra halvenemis t ning vähenda da vajadus t välditavate tervishoiu- ja sotsiaal teenus te järele ning kasutada ressursse tõhusamalt . Pikemas perspektiivis võimaldab see suunata ressursse vähemalt osaliselt tervis e edendamisse ja haiguste ennetusse , s eal h ulgas riskikäitumise vähendamisse . Eelnõuga nähakse ette kuus peamist muudatust: Luuakse heaolupiirkonnad, mis toimivad maakonna tasandil rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilise koostöö raamistikuna. Igas heaolupiirkonnas moodustatakse koostöökogud . Koostöökogu asendab senise killustunud koostöö ühe selge strateegilise juhtimisformaadiga , tuues kokku riigi esindajad ja kohalik e omavalitsuste juhid. Tervise- ja heaoluprofiil seob edaspidi elanikkonna tegeliku olukorra ja vajadused teenuste kasutuse ja kuludega, võimaldades teha paremini põhjendatud juhtimis- ja rahastusotsuseid. I gasse heaolupiirkonda luuakse t ervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate koostööorganisatsioonid ( edaspidi TERVIK ) . TERVIK ühendab kohaliku d omavalitsused , perearst id ja haiglad ühtseks võrgustikuks , mis tegutseb koostöökogu heaks kiidetud ühtsete eesmärkide täitmise nimel . See läbi on võimalik toetada ja motiveerida koostööd läbipaistvatel alustel. Nähakse ette v aldkon dade ülese koordinatsiooniteenus e kasutuselevõtt ning seda osutava spetsialisti – tervisetee juhi – roll ja ülesan ded. Tervisetee juht koostab riskirühma kuuluvale kompleksse teenus e vajadusega inimesele heaoluplaani , mis koondab inimese tervise - ja sotsiaal probleeme puudutava i nfo ning seob talle oluliste eesmärkidega . See võimaldab inimesel oma probleemidega paremini toime tulla ning spetsialistidel näha tervikpilti ja toetada inimest liikumisel teenuseosutajate vahel. Tervisekassa roll ei ole enam üksnes ravi rahastamine, vaid ka tervishoiusüsteemi toimimise mõjutamine TERVIKute kaudu, et tugevdada piirkondlikku koostööd, vähenda da väheväärtuslikku ja välditavat ravi ning tugevdada ennetust ja tervise edendamist. Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 6. Uue süsteemi käivitamine toob kohalik ele omavalitsus tele ja teenuseosutajatele kaasa ajutise haldus koormuse kasvu , mis on seotud koostööstruktuuride käivitamise, rollide täpsustamise ja tööprotsesside kokkuleppimisega . Käivitusfaasis võivad vana ja uus töökorraldus mõnda aega toimida paralleelselt. Koostöökokkulepped organisatsioonide vahel ja ühiselt korraldatud arendus- j a m uud funktsioonid peaksid hakkama halduskoormust peale ümberkorraldusi t asakaalustama . Tervishoiu - ja sotsiaaltöötajatele l isandub kohustus täita koordinatsioonivajaduse märkamisel märkamisleht ( uu ed andmeväljad ) , mis on sisend koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamiseks. Perearstile kuvatav patsiendi riskitunnus hakkab perearstile edaspidi märku andma tervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riskist ja sellega kaasnevast vajadusest inimene oma vastuvõtule kutsuda. Sellise proaktiivse abivajadust märkava teenuseosutamise tulemusel võib suuren e da perearsti ja tema meeskonna koormus. Pikemas vaates on reformi eesmärk muuta kompleksse abivajadusega inimeste toetamine tõhusamaks, vähendades tervishoiu süsteemi ja sotsiaalvaldkonna vahel dubleerivat , isikupõhist ning traditsioonilisi kommunikatsioonikanaleid (telefon, paberkandja, e-kiri) kasutavat koordineerimist. Selleks luuakse valdkondadeülene koordinatsioonimudel, milles terviseteejuht toetab inimese liikumist tervishoiu- ja sotsiaals üsteem i vahel, korraldab osapoolte koostööd ning aitab tagada vajaliku info õigeaegse liikumise. Koordineerimist toetavad ühtsed tööprotsessid ja järk-järgult kasutusele võetavad digilahendused. Selle tulemusena väheneb tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi spetsialistide ajakulu teenuste koordineerimisele, sobivate jätkuteenuste leidmisele, suunamiste korraldamisele , teenuse koha le jõudmise le ja tulemuste jälgimisele. See võimaldab spetsialistidel keskenduda enam oma erialastele põhiülesannetele ning parandab abi järjepidevust ja kvaliteeti. Samas tuleb arvestada, et suureneda võib ajakulu oma töö korrektsele , standardiseeritud ja struktureeritud dokumenteer imisele, sest vabaväljaliselt dokumenteerimine võib olla küll mugav andme edastajale , k uid on väga ajakulukas ja ebamugav andmekasutajale. TERVIKute tegevust ja terviseteejuhi tööd hakkab rahastama Tervisekassa. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmista nud Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal (
[email protected] ) , sotsiaaltöö korralduse poliitika juht Gerda Ki i pli-Hiir (
[email protected] ) , hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer -Kull (
[email protected] ) ja r ahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar (
[email protected] ) , arendusosakonna nõunik Anna Dudkina (
[email protected] ), digilahenduste poliitika juht Patrick Pihelgas (
[email protected] ) . Eelnõu ja selle seletuskirja ette valmistamis se panustasid Sotsiaalministeeriumi spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross , esmatasandi poliitika juht Tiina Unukainen , laste heaoluteenuste poliitika juht Brit Tammiste nõunik Anu Rumm ja Kadri Englas Tervisekassast ning Tervise Arengu Instituudi , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on te inud Sotsiaalministeeriumi õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected] ) . Eelnõu mõjude analüüsi on te inud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Keller (
[email protected] ) , analüütik Evelin Tähtväli (
[email protected] ) ja peaanalüütik Marion Rummo (
[email protected] ) . Eelnõu on keeletoim et anud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ). Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2026. aasta I I I kvartalis seaduste muutmise eelnõu heaolupiirkondade moodustamiseks ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöös korraldamiseks . Eelnõu koostamisel on lähtu tud järgmiste st riigisiseste st strateegiadokumentide st : r iigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035 “ ; r ahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 (RTA) ; h eaolu arengukava 2023 – 2030 . Eelnõuga muudetakse järgmis i seadus i : 1) rahvatervishoiu seadus (RTHS), avaldamismärkega RT I, 18.03.2026, 17; 2 ) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 30.06 .2026, 133 ; 3) ravikindlustus e seadus , RT I, 30.06.2026, 29; 4) T ervisekassa seadus RT I, 30.06.2026, 32 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogus lihthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimkeskseks, terviklikuks ja ressursisäästlikuks. Praegune süsteem keskendub üksik te e nuste osutamisele , mi tte inimese terviklikule abivajadusele , ning on valdavalt reaktiivne (abi antakse alles pöördumisel). Uus mudel liigub proaktiivsele riskirühmade haldusele, kus fookus on õigeaegsel märkamisel ja teenuse osutami sel sobilikul tasandil , pannes rõhku inimes t e terviseteadlikku se parandamisele , ennetustööl e ning tervise - ja sotsiaal probleemide ärahoidmisele . Eesti tervishoiusüsteem on valdavalt tsentraalselt juhitud ning vastutus teenuste korralduse ja tulemuste eest on peamiselt riigi tasandil. Sotsiaalvaldkonnas on teenuste korraldamise peamine vastutus seevastu kohaliku l omavalitsus el (edaspidi KOV ) . Eesmärk on riigi ja KOVide juhid maakonna tasandil kokku tuua, et toetada mõlema valdkonna ühtseid arengusuund i ja anda võimalus regulaarseks infovahetuseks . Valdkondade paremaks planeerimiseks ja tulemuste seireks luuakse täiendatud tervise- ja heaoluprofiili alusel ka vajalikud tööriistad . Kuigi ka praegu kehtiv õiguslik raamistik annab KOV i dele võimaluse teenuseid ühise lt korraldada, tegutsevad KOVid pigem eraldi , mis võib piirata teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja ressursside tõhusat kasutamist. Seetõttu on eesmärk tugevdada piirkondlikku koostööd KOVide vahel , et koondada kompetentsi ja ressursse ning kujundada lahendusi, mis parandavad abi järjepidevust , kättesaadavust ja kvaliteeti inimese vaatest. Esmatasandi tervishoid, eriarstiabi, kiirabi , sotsiaalteenused ja tervisedendus toimivad praegu killustunult . Tervise Arengu Instituut pakub analüütilist ja teadmuspõhist tuge nii tervisedenduse kui ka universaal se ja esmase ennetuse kujundamiseks, sealhulgas andmeid nii riskiteguritest kui ka sihtrühmadest. Sotsiaalvaldkonnas toetab KOVe ja teenuseosutajaid Sotsiaalkindlustusamet, kes kogub ja analüüsib sotsiaalvaldkonna andmeid ja seirab valdkonna arengut. Samas p uudu b ühtne ülevaade piirkonna kompleksse teenus e vajadusega riskirühmade st , samuti kokkulepitud arusaam sellest , kuidas neid sihtrühmi käsitleda – milline koostöö on vajalik ning milliste eesmärkide ja panustega. Sageli puudub teenuseosutajatel ülevaade oma piirkonna võimalikest koostööpartneritest – ei teata, mi lliseid teenuseid ja kus osutatakse , enamasti puudub valdkondadeülene toimiv teenuse pakkujate võrgustik . Eesmärk on muuta teenuseosutajate ja KOVide koostöö tavapäraseks osaks süsteemi toimimisest , mille tulemusel oleks e smatasandi tervishoiu teenus te , sotsiaalteenus te ja eriarstiabi o sutamine koordineeritu d ning lõimitud ennetuse ja kogukonna abi ga . Riskirühmade sihipärase käsitlemise kõrval säilib ja tugevdatakse universaalset rahvastikupõhist tervisedendust ja esmase ennetuse tegevusi, mis on aluseks riskide kujunemise ennetamisel ning elanikkonna tervise ja heaolu parandamisel laiemalt . Suurem vastutus oma tervise ja toimetuleku eest saab teoks eelkõige siis, kui keskkond loob kogukondlike ja keskkondlike ennetusmeetmete kaudu tervist toetavate valikute tegemiseks vajalikud eeldused ja võimalused. T eenuseosutajaid rahastatakse praegu eraldiseisvalt ning peamiselt teenuse - , juhtumi- või nimistupõhiselt . Selline rahastusmudel ei motiveeri tervishoiu - ja sotsiaal teenuse osutajaid seadma ühiseid eesmärke, leppima kokku abivajaja ühe teenuse osutaja juurest teise juurde liikumise korraldus es , vältima dubleerimist ega looma inimesekeskseid lahendusi. Eesmärk on luua võimalus rahastada koostööpartnerite osutatavat abi ühiste tulemuste alusel. Näiteks nähakse TERVIKule ette tulemuspõhine lisarahastus või boonus kavandatud eesmärkide saavutamise korra l. See loob motivatsiooni teha valdkondadeülest koostööd ja sõlmida selgeid koostöökokkuleppeid inimkesksete eesmärkide saavutamiseks. Eestis on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna infosüsteemid eraldatud. Inimesel endal puudub võimalus pääseda ligi terviklikule infole ühest keskkonnast, mistõttu tuleb tal pöörduda eraldi nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemi poole. Ka nendes ei ole info praegu inimese vaates koondatud, vaid tuleb osata seda otsida ja tõlgendada. Eesmärk on kasutusele võtta heaoluplaan, mis koondab inimese jaoks olulise info, soovitused ja juhised ning määratud teenused, ravimid ja abivahendid mõlema valdkonna infosüsteemidest. Siiski ei piisa ainult andmete koondamisest infosüsteemi de st, heaoluplaani teeb andmete kogumis es t plaaniks see, et se lles on esi t atud inimese tervise - ja heaolu eesmärgid ning inimese enda ülesanded nende eesmärkide saavutamisel. Oma heaoluplaanile alla kirjutades kinnitab inimene, et ta on selle sisust aru saanud ja et ta on ka ise valmis oma tervise ja heaolu paranemisse panustama. Lahendus toetab inimese terviseteadlikkust ning võimet võtta suurem vastutus oma tervise ja heaolu eest. Heaoluplaan ja sellega seotud tegevuskava on koordineeritud teenuseosutamise perioodil ühine töövahend ka inimese tugimeeskonnale, kuhu kuuluvad tervishoiu töötajad ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Terviseteejuht on spetsiaalse täienduskoolituse läbinud spetsialist, kelle ülesanne on toetada inimest tervise ja heaoluga seotud eesmärkide seadmisel ning juhtida heaoluplaani koostamise protsessi. Heaoluplaan koostatakse koostöös inimesega, lähtudes tema vajadustest, võimekusest ja eesmärkidest. Seejuures sõnastab eesmärgid inimene ise ning terviseteejuht toetab teda motiveeriva intervjueerimise, võimestamise ja erinevate valdkondade koostöö kaudu. Heaoluplaani koostamisel kasutatakse riiklikes infosüsteemides olemasolevaid andmeid ning vajaduse korral kaasatakse inimese nõusolekul asjaomaste spetsialistide sisend. Olemasolev korraldus on kujunenud viisil, kus riigil ja KOV i l on õigus aktidest tulenevalt keskne roll probleemide lahendamisel ja abi osutamisel, samas kui inimese enda roll tervise ja heaolu hoidmisel ning ennetuses on sõnastatud tagasihoidlikumalt. Planeeritavate muudatustega suunatakse süsteem avaliku sektori keskselt abi osutamiselt inimese enesejuhtimise ja iseseisva toimetuleku toetamisele. Süsteemne koostöö tugivõrgustikuga ja abivajava inimese teadlikkuse suurendamine loovad eelduse, et inimene saab oma probleemidest paremini aru ning suudab oma tervis t ja toimetuleku t ise paremini juhtida . Eesmärkide saavutamiseks tehakse eelnõu alusel õigusruumis järgmised muudatused: 1. Luuakse uus koostöömudel tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel . Kehtestatakse maakonnapõhised heaolupiirkonnad . I gas heaolupiirkonnas m oodustatakse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöökogu , kes kiidab heaks piirkonna t ervise- ja heaoluprofiilis nimetat ud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade tegevussuunad ja tulemuseesmärgid ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegiliste koostöövaldkondade tegevussuun ad ja tulemuseesmär gid . 2. Kehtestatakse TERVIKu moodustamise kord, roll ja kohustused . Kehtestatakse nõue moodustada igas heaolupiirkonnas TERVIK ja tagatakse TERVIKule ressursid teenuseosutajate koostöö korraldamiseks ning piirkonna tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud arengu toetamiseks. Kehtestatakse perearstiabi osutajate, KOVid e ja haiglavõrgu haigla t e kohustus kuuluda TERVIKu sse . Teiste teenuseosutajate liitumine on vabatahtlik , kuid oluline terviklike teenus e teekondade tagamiseks . TERVIK vastutab heaolupiirkonnas koostöökogu poolt heaks kiidetud eesmärkide elluviimise eest ; k o ordineerib KOVide ja teenuseosutajate koostööd valdkondade ühtsel arendamisel ; rakendab rahvastikupõhist riskijuhtimist riskirühmade ühiseks käsitlemiseks ; toetab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud osutamist , korraldades valdkon dade üles e koordinatsiooniteenuse osutamist heaolupiirkonnas ; tagab infovahetuse ja kommunikatsiooni ning annab heaolupiirkonna koostöökogule aru eesmärkide saavutamise kohta. 3. Kehtestatakse valdkon dade ülene koordinatsiooniteenus . Lu u akse tervisetee juhi roll. Võetakse kasutusele märkamisleht ja heaoluplaan . Kirjeldatakse minimaalse i d tugimeeskon di inimese valdkon dade üleseks juhtumipõhiseks toetamiseks . Teenus põhineb inimese nõusolekul. 4. Rakendatakse rahvastikupõhi st tervise riski juhtimist . Võetakse kasutusele tervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riski hindami se süsteem . Võimaldatakse T ervisekassa andmete kasutami st riskitunnuse leidmiseks ja riskitunnuse kasutamis t valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse tuvastamiseks. Võimaldatakse r iskitunnuse kuvami st tervise infosüsteemis ( edaspidi TIS) teenus t e paremaks korraldamiseks ja proaktiivseks pakkumiseks . 5. Muudetakse andmetöötluse ja infosüsteemide regulatsiooni . Heaolu infosüsteemi lisatakse märkamislehe, heaoluplaani ja sellega seotud tegevuskava andmed. Sätestatakse andmete säilitamise tähtajad. T ervishoiutöötajatele ja KOV i sotsiaaltöötajatele pannakse kohustus edastada terviseteejuhile märkamislehe alusel piiratud infot inimese kompleksse abivajaduse kohta, mis on aluseks valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse algatamisele ja selle vajaduse hindamisele . Sätestatakse terviseteejuhtide roll koostada inimesele heaoluplaan , koordineerida selle elluviimist ning moodustada inimese tugimeeskond . Terviseteejuht korraldab tugimeeskonna koostöö d ning haldab inimeste nõusolekul tugimeeskonna liikmete ligipääsu inimese heaoluplaanile ja sellega seotud tegevuskava le . P erearstile ja pereõ e le, raviarstile ja isiku sotsiaalse abivajadusega tegelevale KOV i sotsiaaltöötajale antakse ligipääs heaoluplaani ja sellega seotud tegevuskava andmetele ning õigus edastada need heaolu infosüsteemi. 6. Laiendatakse Tervisekassa rolli . Laiendatakse Tervisekassa eesmärki ja ülesandeid seoses valdkon dade ülese koordinatsiooni korrald amise ja rahvastikupõhise terviseriski juhtimisega . Antakse Tervisekassa le ülesanne rahasta da TERVIKuid ja valdkon dade üles t koordinatsiooniteenust alates 01. 05.2028 . Sätestatakse TERVIKute tulemuspõhise rahastamise kord. Eeltoodu d eesmärkide saavutamiseks k ehtestatakse järgmised rakendustähtajad: TERVIKud peavad olema moodustatud hiljemalt 1. novembri ks 20 27 . Kui selleks tähtajaks ei ole TERVIKut lood ud, moodustab TERVIKu haiglavõrgu haigla k olme kuu jooksul . Heaolupiirkondade strateegiline juhtimine koostöökogude töö tervise- ja heaoluprofiilide koostamise näol käivitub alates 1. maist 202 8 . Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenus e osutamis t hakatakse rahastama ravikindlustuse eelarvest Tervisekassa kaudu alates 1. maist 202 8 . Kaasamine , väljatöötamiskavatsus ja eelnõu I versiooni tagasiside E nne e elnõu väljatöötamis t koostas Sotsiaalministeerium väljatöötamiskavatsus e , mis saadeti planeeritava integratsiooniga seotud organisatsioonidele ja huvirühmadele ning mille kohta esitas tagasisidet kokku 41 organisatsiooni tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, rehabilitatsiooni- ja KOVi valdkonnast. Tagasiside üldtoon oli reformi eesmärk e toetav , kuid kriitiline pakutud lahenduste, ajakava ja rahastuse suhte s. Peamised murekohad puudutasid ebarealistlikku rakend a mise aega, alahinnatud rahastamist, TERVIKu rolli ja juriidilis e vormi ebaselgust, tervise tee juhi ülesannete ja pädevuse määratlust ning rehabilitatsioonisüsteemi üleminekuga kaasnevaid riske. Samuti tõsteti esile IT‑valmiduse puudumist, ohtu teenuste kättesaadavuse halvenemisele ning töö- ja haridusvaldkonna vähest kaasamist. Eelnõu I versiooni koostamisel arvestati VTK kohta antud tagasisidet. Eelnõu I versiooni kooskõlastus r ingilt tulnud tagasiside oli oluliselt k onkreetsem ja spetsiifilisem , eh kki peamised murekohad jäid samaks. Eelnõu II versiooni ettevalmistamisel on arvesse võetud enamikku esitatud ettepanekutest , s eal h ulgas on planeeritav integratsioon tugevamalt seostatud tervisedenduse ja ennetusega, tehtud on IT eelanalüüs ja sellest tulenevalt muudetud integratsiooni toetavat IT -lahendust, täpsustatud terviseteejuhi ülesandeid ja pädevuse määratlust, laiendatud koordinatsiooni sihtrühma ja seotud integratsiooni reform lahti rehabilitatsiooni reformist , mille tulemusel on edasi lükatud integratsiooni reformi rakendumise tähtaega . Samuti on tehtud täiendavaid mõjuanalüüse. Kooskõlastustabel täpsemate selgitustega on eelnõu lisas 2 . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse RTHS -i . Eelnõu § 1 punkti de ga 1 – 3 täiendatakse seaduse reguleerimisala. Kuna seadus t täiendatakse oluliselt, on seaduse reguleerimisalas vaja välja tuua uued reguleeritavad ülesanded ja institutsioonid ning viide rehabilitatsiooniteenusele . Kehtiv RTHS keskendub rahvastiku tervise kaitsele ja rahvatervishoiu meetmete korraldusele, kuid ei käsitle tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööd teenuseosutamise tasandil. Tervishoiu - ja sotsiaalteenuste korraldami se l on erinev juhtimi ne ja rahastus , kus tervishoiukorraldus on suurel määral riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused valdavalt KOV ide vastutu salas . Selline dualistlik korraldus on tinginud olukorra, kus kahe valdkonna vahel puudub süsteemne koostööraamistik , mis takistab kompleksse abivajadusega isikutele tervikliku toe pakkumist . Reguleerimisala laiendamine on vajalik selleks, et RTHS ei käsitleks enam üksnes klassikalisi rahvatervis hoiu meetmeid, vaid looks ka õigusliku aluse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööle ja riskipõhisele juhtimisele ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamisele. Ilma seadusliku aluseta ei saa selline koostöö olla kohustuslik ega järjepidev. Senine projektipõhine praktika on näidanud, et projekti lõppedes koostöö hääbub. Seetõttu tuuakse seaduse reguleerimisalasse heaolupiirkonnad, koostöökogud, TERVIK kui koostööorganisatsioon ja valdkon dade ülene koordinatsiooniteenus. Tegemist ei ole pelgalt terminoloogilise täpsustusega, vaid süsteemse ümberkorralduse õigusliku vundamendi loomisega. Eelnõuga ei muutu KOV ide le sotsiaalhoolekande seaduse ( SHS) alusel pandud kohustus korraldada sotsiaalteenuste osutamist, samuti säilib KOV ide autonoomia sotsiaalteenuste korraldamisel , määramisel ja osutamisel. Muudatusega kehtestatakse KOV idele kohustus koordineerida kokkulepitud sihtrühmadele sotsiaalteenuste korraldamist ja osutamist maakonna olulisemate terv ishoiuteenuse osutajate , teiste KOV ide ning riigipoolsete tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna esindajatega . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RTHS -i § -ga 3 1 , mis sisalda b järgmisi termineid : h eaolupiirkon d , h eaolupiirkonna koostöökogu , TERVIK ja tervisedendaja . Heaolupiirkon d Kehtivas õiguses ei ole tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö territoriaalset tasandit reguleeritud. Maakonda kasutatakse arengukavade ja terviseprofiilide koostamisel, kuid see ei ole seotud teenuseosutamise strateegilise juhtimisega. H eaolupiirkonna mõiste on kasutusele võetud eesmärgiga kirjeldada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste korraldamise funktsionaalset piirkonda, mitte olemasolevat haldusjaotust. Kuigi eelnõu kohase seaduse rakendumisel lähtutakse esialgu maakondlikest piiridest, võimaldab eraldi termini kasutamine kujundada tulevikus piirkondi vastavalt teenuste korraldamise vajadustele, elanike liikumismustritele ja piirkondlikule koostöövõimekusele ilma, et oleks vaja muuta seaduses kasutatavat mõistestikku. Seetõttu aitab heaolupiirkonna termini kasutuselevõtt tagada regulatsiooni pikaajalise selguse ja paindlikkuse. Tulevased koondumised peaksid arvestama üleriigilise planeeringuga 2050 ja olema kooskõlas maakondlike arenduskeskuste võrgustiku arenguga. Sotsiaalministeerium on põhjalikult analüüsinud teiste riikide ja piirkondade kogemusi , kus on tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda lõimitud juba vähemalt kümme aastat. Ehkki kõigi vaadeldud riikide süsteemid mõnevõrra erinevad (ja igal pool ei ole jõutud ühtsete riiklike lahendusteni), võib välja tuua mitmeid ühisjooni. E namikus vaadeldud riikides on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö parandamiseks ja rahvastiku terviseriskide juhtimiseks moodustatud tervise- või heaolupiirkonnad . Oluline on v iia vastutus tasandile, kus osapool te koostöö on optimaalne . Esmatasandi koostööks peetakse üldjuh u l sobivaks 30 000–50 000 elanikuga piirkonda (vt mõjua n alüüsi) . Erandid on oluliselt suurema rahvaarvuga tiheasustuspiirkonnad, kus on sobilik tõmbekeskusel põhinev käsitlus. Arvestades eesmärki tugevdada abi integreerimist eeskätt esmatasandil, kus teenuseosutamine on praegu kõige killustunum, analüüsiti Eesti inimeste liikumismustreid esmatasandi tervishoiu teenuste ja nendega seotud toetavate teenuste kasutamisel (vt mõjuanalüüsi) . Analüüs näitas, et valdava osa esmatasandi tervishoiuteenustest saavad inimesed maakonna piires. Ka KOV i osutatavad sotsiaalteenused , mis sotsiaalsüsteemi vaates moodustavad esmatasandi , on peamiselt kättesaadavad inimese enda KOVis . Eeltoodut arvestad e s on üks maakond Eesti kontekstis esialgu sobiv aim tasand tervishoiu - ja sotsiaal teenuste integratsiooni korraldamiseks. Maakonda käsit a ta kse strateegilise koostöö tasandina, kus riigi ja KOV ide esindajad lepivad kokku piirkonna elanikkonna vajadustest lähtuvad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühised prioriteedid, tegevussuunad ning mõõdetavad tulemusnäitajad. Levinud on rahvastikupõhine terviseriski juhtimine. See lahendus on mõõdukas ja proportsionaalne: haldusjaotust ei muudeta, vaid koostööd struktureeritakse olemasoleval tasandil. Maakonda kasutavad riigi ja KOV ide ning teenuseosutajate strateegilise koostöö tasandina ka teised ministeeriumid, näiteks S iseministeerium turvalisuse korraldamisel . Heaolupiirkonna all ei ole mõeldud seda , et see koondab ainult selles piirkonnas asuvaid teenuseosutajaid , vaid seda, et see koondab selle piirkonna elanikele teenuseid osutavaid organisatsioone. TERVIK Kehtivas süsteemis vastutavad perearstid, haiglad ja KOVid oma tegevuse eest eraldi. Kompleksse abivajadusega inimese puhul tähendab see seda , et puudub üks organisatsiooniline vastutaja, kes koordineeriks tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid tervikuna. Praktikas võib see viia olukordadeni, kus inimene eksleb süsteemis, katkestab ravi või h a kkab saama vältimatult kall eid erakorralis i teenus eid . TERVIK on heaolupiirkonnas tegutsevaid perearstiabi osutajaid, haiglaid ja KOV e ühendav koostööorganisatsioon, kuhu võivad kuuluda ka teised tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad ning tervisedendajad. TERVIK kui formaliseeritud koostööorganisatsioon loob aluse ühiseks heaolupiirkonna rahvastikupõhiseks terviseriski juhtimi seks , võimalda des seada ühised eesmärgid ja tegutseda nende saavutamise nimel , kokku leppida ja koordineerida prioriteetsete riskirühmade ja valdkondade teenuskorraldust , sõlmida ühiseid rahastuslepinguid, rakendada tulemuspõhist tasustamist, arendada ja kasutada ressursse ühiselt ja arendada ühtseid teenus e mudeleid. TERVIK täidab seadusest tulenevaid avalikes huvides ülesandeid tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna piirkondliku koostöö korraldamisel. TERVIK ei teosta avalikku võimu üksikisikute suhtes ega anna haldusakte, vaid täidab koordineeriva ja arendava iseloomuga ülesandeid. TERVIKu peamiseks töövahendiks on oma liikmete koostöökorralduse kokkule ppimine ja valdkon dade ülese koordinatsiooni teenuse korraldamine. Koostöös saavad TERVIKu osapooled ise ühiste eesmärkide nimel palju ära teha, kuid kui TERVIK esitab k onkreetsema d tegevussuun ad ja kokkulepitud eesmärkmõõdiku d koostöökogule heaks kiitmiseks , saavad ka Sotsiaalministeerium , Tervisekassa , Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut planeerida nende alusel sihipärast tuge ja rahastust TERVIKu eesmärkide saavutamiseks. TERVIKu liikmeks olemine on peamistele tervishoiuteenuse osutajatele ja KOVidele kohustuslik. Kui koostöö jääb vabatahtlikuks, tekib oht, et osa teenuseosutajaid ei kaasu, terviklikke teekondi pole võimalik tagada ja integratsioon jääb poolikuks ning sellest tulenevad hüved jäävad osale rahvastikust kättesaamatuks. Ehkki on oluline, et peamised koostöövaldkonnad oleksid välja toodud maakonna tervise- ja heaoluprofiilis, võivad TERVIKus osalevad organisatsioonid teha omavahel ka laiemat koostööd kui tervise- ja heaoluprofiilis määratletud. Kavandatav muudatus parandab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste omavahelist koordineerimist, säilitades samal ajal rahvatervishoiu ja tervisedenduse laiemad ennetus- ja tervisekaitse a lased ülesanded. Tervisedendaja Tervisedendaja on spetsialist, kellel on tervisedenduse või rahvatervishoiu valdkonna kõrgharidus, kehtiv tervisedendaja kutse 7 või muu kõrgharidus koos tervisedendaja kutsestandardis kirjeldatud põhi teadmiste ja - oskustega . Selline käsitlus võimaldab arvestada ka nende spetsialistide teadmisi ja kogemusi, kes on pädevuse omandanud töökogemuse, täienduskoolituste, valdkondliku koostöö või tervise ja ühiskonna arenguga seotud kõrgharidusõpingute kaudu. Pädevuse terviklik hindamine aitab vältida pädevate spetsialistide põhjendamatut kõrvale jätmist, kuid tagab samal ajal, et tervisedendajana tegutseval inimesel on rahvastikku mõjutavate otsuste tegemiseks vajalik haridus, erialane ettevalmistus ja selgelt määratletud teadmised ja oskused. Tervisedendajad saavad töötada nii KOVi kui ka keskvalitsuse tasandil ning erasektoris, kus nad panustavad tervist toetavate strateegiate, programmide ja poliitika meetme te väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse koostöös erinevate osapooltega. Näiteks KOVides panustavad nad eelkõige kogukonna tervise edendamisse ja ennetustegevuste kavandamisse, keskvalitsuses osalevad rahvatervishoiu poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning erasektoris aitavad luua tervist toetavat organisatsioonikultuuri, edendada töötajate heaolu ja kujundada tervislikku töökeskkonda. Tervisedendus on rahvatervishoiu valdkonna haru, mis ei keskendu üksikisiku käitumisele, vaid tegutseb eeskätt gruppide, kogukondade ja kogu rahvastiku tasandil. Tervisedendaja kavandatavad sekkumised võivad olla nii ulatuslikud poliitikameetmed kui ka kogukondlikud tegevused ning nende sekkumiste ja tegevuste mõju ei piirdu samuti vaid rahvatervishoiu valdkonnaga . Sekkumised ja tegevused mõjutavad nii tervishoidu, haridus-, majandus- ja sotsiaalvaldkonda kui ka kohalikku arengut ning elanikkonna heaolu laiemalt. Tervisedendaja töö on elukaare- ja valdkondadeülene, mis hõlmab koostöös sekkumiste kavandamist, strateegiate väljatöötamist, elukeskkonna sihipärast kujundamist ja eri osapoolte nõustamist. Kuna tervist mõjutavad nii haridus, tööhõive, sissetulek, elukeskkond, sotsiaalne turvalisus, piirkondlik areng kui ka majanduslik toimetulek, tuleb tervisedendajal mõista nii tervise kujunemise bioloogilisi, sotsiaalseid ja käitumuslikke tegureid kui ka laiemat sotsiaalmajanduslikku konteksti. Selline ettevalmistus võimaldab kavandada lahendusi, mis toetavad inimeste tervist, vähendavad ebavõrdsust, suurendavad elanikkonna haridus- ja töövõimekust, kus olulisel kohal on ka ennetus ja sihtrühma võimestamine. Seetõttu on oluline, et tervisedendaja tunneks valdkonda süvitsi, oskaks hinnata meetmete tõenduspõhisust ja kulutõhusust ning suudaks nõustada KOVe , keskvalitsust, ettevõtteid kui ka laiemalt poliitikakujundajaid. Sama oluline on oskus juhtida tähelepanu tegevustele, mis võivad olla sihtrühmale ebatõhusad või isegi kahjulikud. Ennetuse ja tervise edendamise nimel tehtavad tegevused ei ole automaatselt tulemuslikud, kui need ei põhine teadmistel, tõendusel ja analüüsil. Sellised mittetõenduspõhised tegevused võivad kulutada põhjendamatult ressursse või teatud juhtudel põhjustada soovimatut kahju. Tervisedenduse valdkond toetab tõenduspõhiseid ja vastutustundlikke otsuseid, mis edendavad ühiskonna terviklikku arengut ning vähendavad survet õigus -, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Heaolupiirkonna koostöökogu Tervishoiuteenuste korraldamine ja rahastamine toimub valdavalt riigi tasandil Tervisekassa kaudu, sotsiaalteenuste korraldamine ja rahastamine aga valdavalt KOVi tasandil. Selline institutsionaalne eraldatus on loonud olukorra, kus piirkondlik vastutus elanikkonna tervise ja heaolu tervikliku arengu eest on hajutatud. Kuigi riiklikud arengukavad seavad ühised eesmärgid, ei ole nende sidumine piirkondliku tasandi tegevuste ja otsustega piisavalt süsteemne ning sõltub suuresti osapoolte vabatahtlikust koostööst. Praktika on näidanud, et selline mudel ei taga piisavat järjepidevust ega ühtset vastutust riskirühmade käsitlemisel ja teenuste arendamisel. Kehtiva RTHS- i alusel on kõigis maakondades moodustatud maakondlike arendus keskuste või omavalitsusliitude juurde tervisenõukogud või tervise ja turvalisuse nõukogud. Nimetatud nõukogude koosseis ei ole reguleeritud seadusega ja varieerub maakonniti olulisel määral. Tervise ja turvalisuse nõukogu formaadis tegutsetakse sageli valdkondadeüleselt, lisaks tervisevaldkonnale on kaasatud ka siseturvalisus, haridus jms. Osa des maakondades on tegemist koostöökogule sarnase strateegilise juhtkoguga, osa des on nõukogu rohkem laiapõhjaline rahvatervishoiu ekspertkogu. Mõlemal juhul puudub olemasolevatel nõukogudel ülesanne ja pädevus mõjutada tervishoiu - ja sotsiaalteenuste koostöökorraldust , seades valdkondadele strateegilisi koostööeesmärke. Nõukogudes on üldjuhul esindatud KOVi esindajad, kes on seotud sotsiaalteenuste osutamisega, kuid ei osale riigi esindajad, kes on seotud tervishoiu korraldamise ja rahastamisega. Tervise ja turvalisuse nõukogude vajaduse ja koosseisu üle otsustavad jätkuvalt KOVid ühiselt. Käesoleva eelnõuga luuakse igasse maakonda kohustuslik fikseeritud miinimumkoosseisuga heaolupiirkonna koostöökogu, mis on riigi ja piirkonna KOVide esindajate strateegiline koostöö- ja koordinatsiooniformaat rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas. Minimaalselt peavad koostöökogudes olema Sotsiaalministeeriumi või tema volitatud valitsemisala asutuse esindaja, Tervisekassa esindaja ja kõigi heaolupiirkonda kuuluvate KOVide esindajad (eeldatavalt juhid, kelle pädevuses on strateegiline juhtimine). Senine kogemus näitab, et ilma institutsionaliseeritud koostööta jäävad valdkondadevahelised kokkupuuted juhuslikuks ning sõltuvad isikupõhistest kontaktidest, mitte süsteemsest vastutusest. Tegemist ei ole haldusorgani loomisega , vaid kohustusliku strateegilise koostöö organiga. Heaolupiirkonna koostöökogu ülesanne on kiita heaks TERVIKu koostatud maakonna tervise- ja heaoluprofiilis kirjeldatud rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna prioriteetsed koostöövaldkonnad, tegevussuunad ja tulemuseesmärgid selles heaolupiirkonnas . Tervise- ja heaoluprofiili strateegilist iseloomu kinnitab, et heakskiidetud dokument ei ole osapooltele teenuste korraldamisel ja rahastamisel õiguslikult siduv , pigem fikseeritakse osapoolte ühine koostöönägemus ja tegevus suunad. Seega on sisuliselt tegemist hea tahte põhimõttel toimiva koostööga, mis annab Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa esindajatele infot piirkonna peamistest probleemidest ja suundumustest ning võimaluse KOVidele ja maakonna peamistele teenuseosutajatele tuua välja piirkonna peamised probleemid ja ootused riigi ga koostööle. Tervise- ja heaoluprofiil on sobilik sisend maakonna arengustrateegiasse. Praktiline koostöö realiseerub TERVIKute tasandil ning sõltub osapoolte kokkulepetest ja motivatsioonist. Koostöökogu ja TERVIKu töö toetamiseks võivad heaolupiirkonnas tegutseda valdkondlikud või sihtrühmapõhised ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad säilitada ja arendada sisulist koostööd, sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse valdkonnas. Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse heaolupiirkonna koo stöökogu st r ateegiline roll ja täpsustatakse koostöökogu vastutuspiirkond. Koostöökogu kui heaolupiirkonna strateegiline suunaja, peab tegutsema igas maakonnas. Igas maakonnas on ainult üks koostöökogu. Eelnõu § 1 p unktiga 6 t äpsustatakse RTHS § 4 lõikes 1 elukeskkonna mõistet. Arvestades rahvatervishoiu seaduse eesmärki ja rahvatervishoiu valdkonna eripära, käsitatakse elukeskkonda laiapõhjaliselt, hõlmates tervist mõjutavaid tegureid ehk tervisemõjureid (health determinants). Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse RTHS § -s 8 sätestatud tervise- ja heaoluprofiil i regulatsiooni . Kehtiv tervise- ja heaoluprofiili regulatsioon käsitleb seda kui strateegilise planeerimise alusdokumenti, mida kasutatakse nii KOVi kui ka maakonna tasandi arengudokumentide ning tervisedenduse ja ennetustegevuste planeerimisel. Tervise- ja heaoluprofiili koostamist on praktikas valdavalt eest vedanud tervisedendajad või tervisedenduse eest vastutavad spetsialistid koostöös KOVide , kogukondade ja teiste partneritega. Tervishoiuteenuse osutajad ja riigi tasandi asutused on dokumendi koostamisse olnud kaasatud piiratud määral ning dokumendil ei ole olnud otsest mõju tervishoiu- ja sotsiaalteenuste planeerimisele ja korraldamisele. E elnõu kohaselt hakkaks profiil andma sisendit ka Tervisekassale ja Sotsiaalministeeriumile , s eal h ulgas rakendusasutustega maakondliku koostöö toetamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. M aakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel tule ks endiselt arvestada koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiiliga , kuid selle täismahus arvestamine ei ole kohustuslik. Tervise- ja heaoluprofiili täiendatakse nii, et see toimi ks tervikliku juhtimisvahendina, säilitades oma rolli rahvastiku tervise ja heaolu seisundi analüüsi ning tervisedenduse ja ennetuse strateegilise alusdokumendina ning ühendades selle tervishoiu- ja sotsiaal teenuste kasutuse ja efektiivsuse analüüsiga, võimaldades teha vajaduse korra l ka valdkondadeüleseid tõenduspõhiseid juhtimis- ja rahastusotsuseid . Rahvatervishoiu üldist toimimisloogikat eelnõu kohane seadus ei muuda, mis tähendab seda, et endiselt jätkatakse maakondades, KOVides seaduses sätestatud ülesannete kaudu rahvatervishoiu arendamist, eesmärkide elluviimist jms. See tähendab seda, et endiselt jätkuvad tegevused ja sekkumised, mis puudutavad ka universaalse ennetuse tasandit . Lühidalt kokku võttes on t ervise- ja heaoluprofiil juba praegu mõeldud maakonna strateegiasse sisendit andma. KOVid peavad juba praegu arvestama maakonna strateegiaga, kus sisalduvad ka riiklikud prioriteedid. P eale planeeritavat muudatust sisaldab tervise- ja heaoluplaan oluliselt põhjalikumat alusinfot tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta, millega on võimalik arvestada maakonna arengustrateegias . Lisaks sellele hakkaks tervise- ja heaoluprofiil: andma sisendit ka Tervisekassale ja Sotsiaalministeeriumile maakondliku koostöö toetamiseks ehk TERVIKute baasil koostöö toetamiseks ; mõjutama Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitavat tulemustasu lepingut ja boonuse kasutamise valdkond i; mõjutama Sotsiaalministeeriumi poolt TERVIKusse suunatavat välisabi juhul, kui TERVIK seda taotleb . Lõikes 1 sätestatud muudatusega seo takse tervise- ja heaoluprofiil otseselt TERVIKu strateegilise planeerimisega ning tervise- ja heaoluprofiili koostamine antakse TERVIKu ülesandeks. Kuna KOVid on TERVIKu kohustuslikud liikmed, säilib nende roll profiili koostamises ja sisendi andmises. Kui kehtivas õigusruumis on tervise- ja heaoluprofiil maakonna arengukava planeerimise alusdokument, siis eelnõu kohaselt muudetakse tervise- ja heaoluprofiil lisaks ka sisuliselt heaolupiirkonna TERVIKu koostööplaaniks . Profiilist saab lisaks rahvastikupõhise terviseriskide juhtimise alusdokument, millele tugine b piirkonna probleemvaldkondade ja riskirühmade määratlemine, TERVIKu eesmärkide seadmine ning tegevuskava koostamine . Endiselt peab tervise- ja heaoluprofiil sisaldama rahvatervishoiu strateegilisi tegevusvaldkondi, tegevussuundi ja mõõdetava i d tulemuseesmärke rahvatervishoiu valdkonna tähenduses. Rahvatervishoiu keskne eesmärk on endiselt organiseeritud tegevuste kaudu ennetada ja vähendada ebasoovitavat tervisemõju, et pikendada elanike eluiga, parandada elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust tervisedenduse kaudu. Tervisedendus on rahvatervishoiu haru, mis hõlmab inimese igapäevast käitumist kujundavaid sotsiaal-majanduslikke j a elukeskkonda mõjutavaid tegureid. Seda tehakse koostöös teiste valdkondadega (sh tervishoid, sotsiaal - ja haridus valdkond ). Sekkumisi ja tegevusi viiakse ellu teatud rühmadele või kogu elanikkonnale. Tervisedendus hõlmab eelkõige elukeskkonna strateegilist kujundamist, universaalse tasandi ennetust, milles on sekkumised suunatud kõigile ja mille eesmärk on ära hoida probleemi (sh haiguse) tekkimist, samuti sekkumisi, mis on suunatud juba haavatavamatele sihtrühmadele, kellel on probleemide kujunemise risk. Lisaks hõlmab see olemasolevate probleemide süvenemis e ärahoidmis t . T ervikliku ülevaate saamiseks lisanduvad ka tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilised koostöövaldkonnad, tegevussuunad ja mõõdetavad tulemuseesmärgid . Profiil muutub senisest kompaktsemaks ja ülevaatlikumaks . Võrrelde s olemasolevaga ei pea p rofiil is enam dubleeri ma Tervise Areng u Instituu di koostatavai d heaolupiirkondade tervise ja heaolu lühiülevaateid ega Tervisekassa või Sotsiaalkindlustusameti koostatavate juhtimislaudade andmeid , vaid tuleb nende alusel ja vajaduse korra l muude täiendavate analüüside alusel lühidalt kirjeldada piirkonna peam is i suundumus i ja probleem e rahvastikus, rahvastiku tervises ja heaolus, keskkonnategurites, rahvastiku riskikäitumises ning terv ishoiu - ja sotsiaalteenuste kasutamises. TERVIKu ülesanne on profiili koostamisel kaardistada ka piirkonna ressursid, analüüsida riskitegureid ja puudusi ressursikasutuses, kitsaskohti teenuste kättesaadavuses ja koostöös ning kirjeldada neid olemasoleva olukorra osana. Profiil is keskendu takse alusanalüüsist tulenevatele prioriteetsetele tegevus - ja koostöövaldkondadele ning tegevussuundade kirjeldamisele , arvesta des riigi tasandi suuniste ja juhistega ning soovituslike tulemusmõõdikutega. Tegevuskava on profiili lahutamatu osa. L õi kest 1 jäetakse välja osa , milles viidati heaolupiirkonnas esinevate riski- ja kaitsetegurite elukaareülese kirjelduse ja analüüsi esitamisele eraldiseisva nõudena. Selle asemel lisatakse tervisemõjurid. Tervisemõjurite analüüs jääb jätkuvalt profiili koostamise lahutamatuks osaks ning on sisuliselt hõlmatud punktides 1 ja 3 nimetatud teabe esitamisel. Rahvastiku tervise üldandmete esitamine ning peamiste tervise- ja heaolunäitajate koondamine eeldab paratamatult nende aluseks olevate tegurite süsteemset analüüsi. Seetõttu käsitletakse tervisemõjureid edaspidi integreerituna kogu profiili ulatuses, mitte eraldiseisva strukturaalse elemendina ning vaadat una üldiste tervisemõjurite kaudu . Kuna tervise- ja heaoluprofiili koostatakse ja ajakohastatakse igal aastal, ei ole põhjendatud selle ülesehitamine varasemaga võrreldes sama detailse ja mahuka dokumendina. Muudatuste eesmärk on muuta profiil ülevaatlikumaks ning vähendada dubleerimist, säilitades seejuures ka teatud analüütilise väärtuse. Muudatus aitab vältida dubleerimist ning toetab terviklikumat ja sidusamat lähenemist, kus analüüs on läbiv ning seotud otseselt esitatud näitajate ja järeldustega . Lõikes 2 sätestatakse tervise- ja heaoluprofiili juhendi koostamise ja avalikustamise kord. Tervise Arengu Instituut on siiani koosta nud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutusena tervise- ja heaoluprofiili koostamise juhend i . Muudatusega laiendatakse juhend i koostamise rolli ka teistele Sotsiaalministeeriumi valitsemis ala asutustele ja Sotsiaalministeeriumile endale . Sotsiaalministeerium määratleb riiklikud prioriteetsed valdkonnad ning annab suunised rahvatervishoiu , sotsiaal- ja tervishoiupoliitika eesmärkide, riigipoolsete toetusmeetmete ja välisvahendite kasutamise kohta. Tervisekassa ülesan ne on anda TERVIKutele suunised tervishoiuteenuste kasutamisega seotud eesmärkide seadmiseks ja tegevuste planeerimiseks, sealhulgas olukordades, kus eesmärgid on seotud tulemuspõhise rahastamisega. Sotsiaalkindlustusamet annab suunised sotsiaalteenuste korraldamise ja koordineerimise arendamiseks ning sotsiaalvaldkonna eesmärkide seadmiseks. Tervise Areng u Instituut koondab asjaomaste osapoolte juhised ühtseks tervikuks ning täiendab seda rahva stiku tervise arendamise ja tõenduspõhiste sekkumiste rakendamise juhistega. Koondatud j uh end tehakse kättesaadavaks Tervise Arengu Instituudi veebilehel. Andmepõhise juhtimise toetamiseks a rendavad Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused olemasolevatest statistilistest ülevaadetest välja dünaamilised juhtimislauad, mis on aluseks profiili koostamisele ja võimaldavad regulaarselt jälgida rahvastiku tervise ja heaolu näitajaid ning teenuste kasutamist. Tegemist on statistiliste näitajatega , mitte isikuandmete töötlusega. Juhtimislauad (sh Tervise Areng u Instituu di koostatavad tervise ja heaolu ülevaated) toetavad tervise- ja heaoluprofiilis mõõdetavate eesmärkide seadmist ning nende täitmise hindamist maakonna ja võimaluse korra l ka KOVi tasandil. Selleks panustavad Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusamet strateegiliste juhtimisindikaatorite arendamisse. Juhtimislauad ei ole mõeldud juba avalikult pakutava teenuste statistika dubleerimiseks , vaid need peavad pakkuma statistiliste andmete alusel arvutatud strateegilist juhtimist toetavat infot . Tervise Arengu Instituut pakub juba praegu oma veebi lehel maakondade tervise ja heaolu ülevaateid, mis sisaldavad laia valikut rahvatervishoiu mõõdikuid. T ervishoiu - ja sotsiaalteenuste kasut amisega seotud juhtimis indikaator ite kvaliteeti mõjutab oluliselt nende arvutamiseks vajalike andmete kättesaadavus ja kvaliteet . Valdkonnaspetsiifiliste mõõdikute puhul ( nt hospitaliseerimisi 1000 krooniliste haigustega riskirühma inimese kohta või 65+ elanikkonnast kodust toimetulekut toetavaid sotsiaalteenuseid saanute osakaal ) on mõõdikute arvutamine andmete olemasolu tõttu lihtsam . Valdkon dade üleste mõõdikute pu h ul on piiranguks olemasolev andmeesitluse formaat ja andmete olemasolu , kuid j uhtimislaudade loomine annab kindlasti positiivse panuse tsent r aa l s ele andme edastusele ja a ndmekvaliteedile. Lõige 3 reguleerib TERVIKu nõustamist tervise- ja heaoluprofiili koostamisel. TERVIKu ülesanne on profiili koostamisel kaardistada piirkonna ressursid, analüüsida riski t egureid ja puudus i ressursikasutuses, kitsaskoh ti teenuste kättesaadavuses ja koostöös ning kirjeldada ne i d olemasoleva olukorra osana. Prioriteetsete tegevus- ja koostöövaldkondade valikul ning tegevussuundade kirjeldamisel on oluline, et TERVIK arvestaks ka riigi tasandi suuniste ja juhistega. V ajaduse korra l nõustavad asutused TERVIKuid profiili koostamisel. Iga asutus nõustab oma pädevus e piires. Näiteks Tervise Arengu Instituut on seni vastutanud juhendite ning tervise ja heaolu lühiülevaadete koostamise eest, sealhulgas tervise- ja heaoluprofiilide koostamise ja koordineerimise juhendami ne rahvatervishoiu valdkonna s. Profiilis seatavad eesmärgid peavad olema mõõdetavad ning toetuma olemasolevatele andmetele. TERVIKute s strateegilise planeerimise käivitamise toetamiseks on kavandatud ka laiapõhjalised koolitused TERVIKu juhtidele ja võtmeisikutele. Lõige 4 sätestab, et üks k ord aastas uuendab TERVIK tervise- ja heaolu profiili . See tähendab, et v ähemalt üks kord aastas tuleb uuenda da profiilis esitatud andm e d, mõõdikud ja statistilis ed näitajad . Profiili kirjeldavat sisu ei pea igal aastal sisuliselt ümber töötama. See on vajalik, kui on toimunud olulised muutused või lisandunud uut olulist teavet . Profiili kohustuslik iga-aastane ülevaatamine ja uuendamine andmete osas võimaldab reageerida muutuvatele oludele ning valideerida seatud strateegiliste eesmärkide , tegevussuundade ja tegevuskava jätkuvat asjakohasust. Mõistliku regulaarsusega, st mitte harvem kui üks kord aastas, tehakse uuendused ka profiili aluseks olevates juhtimislaudades. Kuna osa statistilisi andmeid ja uuringuid uuenevad pikema ajavahemiku järel, ei ole täieliku süvaanalüüsi tegemine igal aastal põhjendatud ning põhjalikum analüüs tehakse vajaduspõhiselt . Kirjeldatud lahendus on vajalik, et integratsioon ei jääks abstraktseks eesmärgiks, vaid muutuks mõõdetavaks ja andmepõhiseks juhtimismudeliks, mille abil on võimalik hinnata, kas soovitud tulemus ed saavutatakse. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse RTHS -i §- ga 8 1 , milles sätestatakse heaolupiirkonna koostöökogu. Tegemist on seadusega loodav a avalik-õiguslik u koostöövorm iga , mille olemasolu ja ülesanded tulenevad seadusest. Selle olemus on võrreldav valdkondlike koostöönõukogude, piirkondlike arengukogude või strateegiliste komisjonidega, mis tegutsevad seadusest tuleneva mandaadiga, kuid ei moodusta eraldiseisvat juriidilist keha ega oma eelarvet või vara . Lõike s 1 sätestatakse, et k oostöökogu moodustatakse maakondliku arendusorganisatsiooni juurde või selle puudumise korra l maakonna maakonnakeskuseks oleva KOVi juurde. Koostöökogu kutsub kokku ning seda juhib ja koosolekuid protokollib nimetatud organisatsiooni esindaja . Koostöökogu peab kehtestama oma töökorra , arvestades valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestat ut . Koostöökogu koguneb minimaalselt kaks korda aastas. Koostöökogu võib sõltuvalt senisest koosseisust ja funktsioonist osades maakondades asenda da maakondliku arendusorganisatsiooni juures tegutseva t t ervisenõukogu. Selline lahendus välistab uue iseseisva haldusorgani loomise ning seob koostöökogu olemasoleva õigusliku raamistikuga ja KOVide koos töövormidega . Heaolupiirkonna koostöökogu loomise peamine eesmärk on luua regulaarne suhtlus riigi ja KOVi esindajate vahel, kelle otseses vastutusvaldkonnas on tervishoiu - või sotsiaalteenuste korraldus ja rahastamine. Koostöökogu ei ole täitevvõimu organ, vaid strateegilise koordineerimise kogu, mille ülesanne on regulaarselt kohtuda selleks, et kiita heaks TERVIKu poolt välja pakutud piirkonna tervise- ja heaoluprofiilis määratletud strateegilised koostöö valdkonnad, tegevussuunad ja tulemuseesmärgid ning seirata nende täitmis t . Koostöökogu kaudu saavad riigi esindajad tagasisidet, kas riigi poolt välja pakutud prioriteetsed koostöövaldkonnad on ka TERVIK ule prioritee diks ning millised on piirkonna eripära arvestavad TERVIKu poolt soovitavad koostöövaldkonnad, kus oodatakse ka riigi esindajate panust. Näiteks on Sotsiaalministeeriumi ettepaneku l prioriteetseteks koostöövaldkondadeks lähiaastatel valdkon dade ülese koordinatsiooni rakendamine ja perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine. Ehkki Sotsiaalministeerium vastutab mõlema valdkonna eest, ei ole Sotsiaalministeeriumil võimalik ilma KOVe ja teenuseosutajaid kaasamata kestvaid tulemusi saavutada . Sarnaselt on vastutusvaldkondi ka KOVid el , kus ilma teiste osapoolte kaasamiseta ei ole võimalik tulemusi saavutada. Koostöökogu ei sekku üksikjuhtumite lahendamisse ega teenuseosutajate igapäevasesse tegevusse, vaid kinnitab laiemalt piirkonna strateegilised koostööeesmärgid tervishoiu s ja sotsiaalvaldkonnas . Ka praegu tehakse nimetatud osapoolte vahel koostööd, kuid see on sageli hektiline, koosneb mitmetest omavahel koordineerimata projektidest ja läbimõtlemata jätkusuutlikkusest ning loob sageli asjatut halduskoormust kõigile osapooltele. Ilma seadusliku raamita jää b koostöö vabatahtlikuks ja seega piirkondlikult ebaühtlaseks, isikupõhiseks , mitte süsteemseks, sõltuvaks juhuslikest kontaktidest, projektidest või valmisolekust, mitte püsivast struktuurist. Lõike s 2 sätestatakse koostöökogu minimaalne kohustuslik koosseis . Koostöökogusse peavad kuuluma Sotsiaalministeeriumi või tema volitatud valitsemis ala asutuse esinda ja , Tervisekassa esindaja ja kõik heaolupiirkonda kuuluvad KOVid. Selline koosseis tagab, et strateegiliste otsuste tegemisel on esindatud nii tervishoiu - kui ka sotsiaalteenuste korraldajad ja rahastajad . Lõikes 3 sätestatakse nõue, et k oost öökogu kohtumistele tuleb kaasata TERVIKu esindajad, s eal h ulgas vähemalt TERVIKu võrgustikujuht ja olemasolu korral koordineerimispiirkondade võrgustikujuhid , maakonna tervisedendaja , üks piirkonna perearstiabi osutaja esindaja ja üks haigla esindaja . Sellega tagatakse TERVIKu olulisematele osapooltele võimalus olla kursis heaoluprofiili aruteludega ja anda vajaduse korra l tasakaalustatud sisendit. Koostöökogusse võib kaasata ka teisi asutusi , huvirühmi ja sõltumatuid eksperte kuid otsustusõigus jääb avaliku võimu kandjatele , kelle pädevuses on teenuste korralduse ja kättesaadavuse tagamine . Lisaks võivad k oostöökogu töö toetamiseks heaolupiirkonnas tegutseda veel täiendavad valdkondlikud või sihtrühmapõhised ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad säilitada ja arendada sisulist koostööd, sealhulgas tervisedenduse , turvalisuse ja ennetuse valdkonnas . Lõikes 4 sätestat akse koostöökogu ülesanded, milleks on TERVIKu poolt ette valmistatud tervise - ja heaoluprofiilis nimetatud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegiliste koostöövaldkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ga tutvumine ning nende heakskiitmine , samuti eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava heakskiitmine ja tulemuste seire vähemalt üks kord aastas. Tervise- ja heaoluprofiilis kasutatakse üksnes isikustamata, agregeeritud statistilisi andmeid ning rahvastikupõhiseid näitajaid (nt haigestumuse kordajad, piirkondlik vanuseline koosseis jne). Selle tegevuse käigus ei töödelda ega koguta füüsiliste isikute isikuandmeid (isikutuvastust võimaldavat teavet). Koostöökogu oma tegevuses isikuandmetega kokku ei puutu ning juhtumipõhist (isikustatud) klienditööd seal ei tehta. Lõike s 5 on täpsustatud, et koostöökogu ei ole mõeldud ainult talle esitatud ettepanekute heaks kiitmiseks, vaid tal on õigus teha enne heakskiidu andmist ettepanekuid tervise- ja heaoluprofiilis nimetatud strateegiliste tegevussuundade ja tulemuseesmärkide muutmiseks. Näiteks kui mõne eesmärgi saavutamise ks on TERVIK eelda n ud kasutada riigi või KOV i ressursse või eeltegevusi, mis on ebarealistlikud, saab koostöökogu sellele tähelepanu juhtida ja teha ettepaneku tegevussuuna või eesmärgi korrigeerimiseks. Samuti, kui TERVIKu kavandatud eesmärgi puhul ei ole arvestatud mõne olulise riigi tegevussuunaga, mis nimetatud eesmärki mõjutada võib, saab koost öökogu riigi esindaja sellele tähelepanu juhtida ja anda soovituse sellega arvestada. Heakskiit profiilile antakse sellistel juhtudel koos täiendavate soovituste ja ettepanekutega. K oostöökogu saab siis ki teha ettepanekuid vaid nendes raamides , mida TERVIKu poolt koostatud tervise- ja heaoluprofiil sisaldab . Täiendavate soovituste ja ettepanekute puhul tuleb tähele panna , et koostöökogu ei saa panna TERVIKule ega selle liikmetele rahalisi kohustusi. Lõikes 6 s ätestatakse, et § 31 lõikes 4 sätestatud lepingu täitmise hindamisel peab Tervisekassa võtma aluseks koostöökogu iga-aastase seire tulemused. Kuna koostöökogu on riigi ja heaolupiirkonna tasandi koostöö osapooli koondav töö formaat, on koostöökogu liikmetel juba oma rollist tulenevalt igal ajal õigus ja võimalus juhtida tähelepanu TERVIKu tegevuse puudustele. Samas tagab TERVIKu kohustuste nõuetekohase täitmise ja finantsdistsipliini Tervisekassa sihtfinantseerimise / halduslepingu kontrolli kaudu , rakendades rikkumiste korral võlaõigusseaduse (VÕS) kohaseid õiguskaitsevahendeid (sh rahastuse vähendamine või peatamine). Seega on koostöökogu iga-aastase seire tulemused oluliseks sisendiks ka Tervisekassale. Lõikes 7 sätestatakse, et o tsuste langetamine toimub konsensuslikult ning üksnes riigi ja KOVi esindajate osalusel , mis tagab otsuste legitiimsuse ja avaliku vastutuse. Avalik vastutus tähendab seda , et koostöökogu liikmed tegutsevad otsuste elluviimise l oma pädevuse piires ning panustavad selleks vajalike ressurssidega nii TERVIKu kaudu kui ka oma muude tavapäraste tegevuste raames. Konsensuslik otsustamine tähendab, et otsused kujundatakse viisil, millega kõik osapooled saavad nõustuda. Selline otsustusmehhanism aitab kaitsta KOVide autonoomiat. Kui koostöökogu liikmed ei jõua konsensusele, tuleks eriarvamusele jäänud osapooltele anda täiendav aeg erimeelsuste selgitamiseks ja proovida seejärel veel korra konsensusele jõuda. Kui see siiski ei õnnestu, võib otsustamiseks kasutada töökorras sätestatud hääletusviisi . Erimeelsuste lahendamisel lähtutakse põhimõttest, et nende lahendamine ei tohi pidurdada kogu heaoluprofiili heakskiitmise protsessi ja sellega seonduvat TERVIKu tööd. See tähendab, et võimaluse korra l langetatakse otsused nendes küsimustes, mis erimeel susi ei tekita , ja otsustamist lükatakse edasi ainult küsimustes, mis vajavad täiendavat läbirääkimist või hääletamist. Koostöökogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Info k oostöökogu liikm ete, tegevuse ja otsuste kohta avaldatakse koostöökogu kokkukutsuja veebilehel. Koostöökogu de ühtsetel alustel toimimiseks kehtesta takse sotsiaalministri määrusega töökor ra põhimõtted , millest lähtuvalt koostöökogu oma töökorra kokku lepib ja kinnitab . Rakendusakti kavand on lisatud eeln õule . Lõikes 8 sätestatakse, et TERVIK lähtub oma töös tervise- ja heaoluprofiilist, mille on heaks kiitnud koostöökogu sama paragrahvi lõike 4 alusel. See tähendab, et k oostöökogu s heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiil is k irjeldatud kokkulepped peavad kajastuma TERVIKu tegevustes, et tagada strateegiliste suundade elluviimine operatiivtasandil . Koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiil koos tegevuskavaga on TERVIK u ja piirkondliku planeerimise tööriist ning ametlik ühine infokogum, millele tuginevad koostöö tegemisel nii KOVid, teenuseosutajad kui ka riik. See annab juba kehtivas õigusruumis sisendit maakonna strateegiasse, kuid hakkaks eelnõu kohaselt andma sisendit ka Tervisekassale ja Sotsiaalministeeriumile koos tema allasutuste ga maakondliku koostöö toetamiseks (sh TERVIKute baasil koostöö toetamiseks) ning maakondlike tervi s hoiu ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide saavutamiseks. Tervise- ja heaoluprofiil hakkaks mõjutama Sotsiaalministeeriumi poolt TERVIKusse suunatavat välisabi (kui TERVIK seda taotleb) . Tervisekassa saab kasutada heaoluprofiiliga heaks kiidetud eesmärke TERVIKu tulemustasustamise sisendina. Lõikes 9 sätestatakse, et k oostöökogu liikmetele ei maksta tasu , kuna tegemist on nende ametiülesannete täitmisega. Koostöökogu töökorra põhimõtetes on sätestatud tasakaaluks ka nõue , et k oostöökogus osalemine ei tohi tekitada selle liikmele täiendavaid rahalisi kohustusi. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse RTHS § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud KOVi ülesandeid. Kui seni oli maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine KOVi kohustus, pannakse eelnõuga see kohustus TERVIKule. KOVile jääb siiski kohustus osaleda TERVIKu osapooleks olemise kaudu tervise- ja heaoluprofiili koostamises ja elluviimises . Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse RTHS -i 2 1 . peatükiga , milles sätestatakse rahvatervishoiu, t ervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö . Peatükki täiendatakse §-dega 13 1 – 13 5 . Peamine põhjus, miks inime se teekond tervishoiu- ja sotsiaalsü s teemis praegu katkeb või inimene eksleb süsteemis abi otsides , on teenuseosutajate vähene koostöö. Spetsialistide koostööst sageli paraku ei piisa, kui organisatsioonid koostööd ei tee ning inimese liikumise ja üleandmise põhimõtteid ega korraldust kokku ei lepi. Olukorra parandamiseks täiendatakse RTHS -i tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö organisatsiooni nõudega, kusjuures koostöö nõue seatakse ka tervishoiu süsteemi sees e smatasandile ja eriarstiabi osutajatele. Punktiga 10 täiendatakse RTHS-i § -ga 13 1 , mille s sätestatakse TERVIKute korraldust reguleerivad nõuded . Kehtivas õiguses puudub kohustuslik piirkondlik koostööorganisatsioon, mis ühendaks peamisi tervishoiu - ja sotsiaa lteenuse osutajaid. Perearstid, haiglad ja KOVid tegutsevad eraldi juriidiliste isikutena ning nende koostöö organisatsiooni tasandil kas puudub , põhineb projektidel või mitteformaalsetel kokkulepetel , üksikutel juhtudel ka lepingutel . Näiteks nõuab Tervisekassa insulditeekonna teenus, et piirkondlik haigla sõlmiks lepingud kõigi osapooltega, kes peavad patsienti tema teekonnal aitama. Sellisei d ravi teekondi on planee r itud veelgi, kuid probleem seisneb selles, et lepingute süste em muutub liiga keerukaks , koormavaks ja administratiivselt kulukaks , kui see luua eraldi iga haigusrühma kohta. Raviteekondade puhul on piiranguks ka see, et koostöö korraldus algab alles siis, kui probleem on juba tekkinud ja inimene sellega teenuseosutaja poole pöördunud . Seega ei võimalda ainult raviteekonna põhine koostöö proaktiivset sekkumist e ga taga võimalust võtta kollektiivset vastutust riskirühmade märkamise ja probleemide ennetamise eest. TERVIKute ellukutsumise üks eesmär k on luua võimalus eesmärgistada ja lepinguliselt tulemus rahastada inimeste tervist, tervisetulemit ja heaolu laiemalt kui ainult r avi ja r aviteekonna puhul . Selleks on vajalik luua partnerlusorganisatsioonid, kuhu kuuluksid vähemalt haiglad, perearstiabi osutajad ja KOVid , sest ilma nende osapoolte kaas a miseta ei ole võimalik kompleksse teenus e vajadusega inimestele (eeskätt eakamale osale rahvastikust) terviklikku abi pakkuda. Laste ja noorte sihtrühma puhul on oluline kaasata ka haridusvaldkon d , kuid haridus- ja kultuurivaldkonna , samuti töövaldkonna sisuline integreerimine saab toimuda integratsioonireformi järgmistes etappides, kui on tekkinud juba esmane tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö kogemu s. TERVIKute moodustamine ja koostöö TERVIKutes on suur muutus kõigile sellega seotud osapooltele ja seetõttu on planeeritud TERVIKute koostöö d rakend ada k olmes etapis: esimeses etapis toimub TERVIK ute süsteemi ettevalmistamine projektipõhiselt, teises etapis TERVIKud seadustatakse ja vastloodud TERVIKute ülesanne on eeskätt oma sisemise juhtimis- ja koostöösüsteemi ülesehitamine, soovitud liikmete kaasamine, infovahetuse korraldamine, lisa vahendite hankimine arendustegevuseks , tehes koostööd Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga. Kolmandas etapis li sanduvad TERVIKule valdkondadeülese koordinatsiooni korraldami s e ja strateegilise planeerimisega seonduvad ülesanded , s eal h ulgas uutel alustel tervise- ja heaoluprofiili koostamine, heaolupiirkonna koostöökogus osalemine, rahvastikupõhise tervise riski juhtimise kasutuselevõtt ja tulemuspõhise juhtimise rakendamine ning sellega seonduva d ülesanded laiemaks koostöö korraldamiseks oma maakonnas. Sotsiaalministeerium on planeerinud E uroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest põhjalik u koolitusprogram m i , et toeta da nii piirkondi kui ka riigi organisatsioonide töötajaid TERVIKute loomise ja juhtimise ettevalmistamisel ja nende töö käivitamisel. Paragrahvi 13 1 lõikes 1 sätestatakse, et igas heaolupiirkonnas tegutseb üks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon ehk TERVIK. Paragrahvi 13 1 lõi k es 2 on reguleeritud koostöö TERVIKutes, mis asuvad suure rahvaarvuga maakondades. Eelnõu sätestab, et ehkki maakonna baasil saab TERVIKu luua, võib üle 100 000 elanikuga maakonnas moodustada TERVIKu sees koordineerimispiirkondi. Näiteks on Ida-Virumaal ajalooliselt välja kujunenud kaks olulist maakonnasisest tõmbekeskust – Narva ja Kohtla-Järve. Need võiksid moodustada eraldi koordineerimispiirkonnad, mille koordinaatorid peaksid olema ka eraldi tasustatud. See võimaldab suuremates piirkondades kohandada juhtimisstruktuuri demograafiliste ja geograafiliste eripäradega ning arvestada ajalooliselt väljakujunenud tõmbekeskusi. Koordineerimispiirkonnad, nende koostöö põhimõtted ja aruandluse kord kehtestatakse rakendusaktiga. Paragrahvi 13 1 lõikes 3 sätestatakse, et TERVIKute koostöö põhimõtted ning koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Koostöö põhimõtete puhul on välja toodud, et TERVIKute tegevus põhineb inimesekesks el ja ennetaval lähenemisel , tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimitud koostööl , ühiselt kokkulepitud teenuseteekondadel ja töökorraldusel , läbipaistval juhtimisel ja aruandlusel , kvaliteetsel ja turvalisel andmevahetusel , vastastikusel usaldusel ja hea usu põhimõttel. TERVIKu võrgustikujuht juhib organisatsiooni igapäevatööd , korraldab töörühmade tegevust , haldab ühiseid ressursse ja lepinguid , tagab aruandluse , koordineerib piirkondlike võrgustikujuhtide tööd , kogub ja koondab infot piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kohta ning korraldab vähemalt üks kord kvartalis aruandluskoosolekuid. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule. Paragrahvi 13 1 lõikes 4 sätestatakse TERVIKu kohustuslikud ülesanded. Punktiga 1 seatakse ülesandeks tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ning tervisedendajate koostöö toetamine. TERVIKu ülesandeks on toetada tervisedendajate koostööd maakonnas ja popu latsioonipõhise ennetuse rakendamist , kaasates tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid. Punk t iga 2 seatakse ülesandeks rahvatervishoiu tegevuste ning tervishoiu-, reh abilitatsiooni - ja sotsiaalteenuste osutamise koostöö ja infovahetuse korralduse kokkuleppimine ja koordineeritud elluviimise toetamine. TERVIK vastutab seejuures koostöö korralduse ja info liikumise ning võimaluse korral ressursside ühise kasutamise eest (nt ühine veebileht, ühistel alustel koondatud info mõlemas valdkonnas pakuta vate teenuste kohta, ühishanked, ühiste tugiteenuste korraldus vms) , kuid kõige olulisemaks ülesandeks on t ervishoiu-, rehabilitatsiooni - ja sotsiaalteenuste osutamise koostöökorralduse kokku leppimine nii, et abivajajate teekond oleks võimalik ult sujuv. Konkreetsete teekondade (nt transpordiabi vajavate inimeste liikumine ambulatoorset tervishoiuteenus t saama väljaspoole oma maakonda ja tagasi) kokkuleppimisel võib olla vajalik kaasata ka teenu seosutajaid väljastpoolt maakonda. K oostöökorraldus t puudutavad kokkulepped on oluline fikseerida kirjalikult ja te h a kättesaadavaks kõigile osapooltele , sealhulgas terviseteejuhtidele ja inimestele, kes võivad kokkul epitud kujul abi vajada . Terviseteejuhid omakorda saavad anda TERVIKule infot, millistes valdkondades oleks vaja koostöö korraldus kokku leppi da. Punktiga 3 seatakse TERVIKu ülesande k s rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projektide algatamine ja elluviimine. See tugevdab KOVide ja esmatasandi teenuseosutajate suutlikkust kujundada ja rakendada koostööl põhinevaid teenuselahendusi ning kaasata selleks sihipäraselt välisvahendeid, täienduskoolitusi ja investeeringuid. Selline korraldus tugevdab heaolupiirkondade võimekust kavandada ja ellu viia piirkondlikke arendusalgatusi, mis ületavad üksiku KOVi või teenuseosutaja võimalusi. Paragrah v i 13 1 lõikes 5 sätestatakse kokku lepitud koostöökorralduse siduvus kõigile sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud osapooltele, sõltumata koostöölepingu sõlmimisest. See tähendab, et TERVIKus kokku lepitud koostöökorraldus , sealhulgas osapoolte rollid, info liikumise kord ja inimese teenuseosutajate vahel liikumise korraldus, on kohustuslikud kõigile TERVIKu kohustuslikele osapooltele sõltumata eraldi koostöölepingu sõlmimisest. Paragrahvi 13 1 lõikes 6 sätestatakse , et TERVIKu kohustuslikud osapooled on heaolupiirkon na (ehk maakonna) KOVid , perearstiabi osutajad ja haiglavõrgu hai glad (v.a taastusravihaigla). S elline koosseis tagab, et koostöö ja koordinatsioon hõlma vad tervishoiusüsteemi eri tasandeid, sealhulgas nii esmatasandi tervishoiuteenuseid kui ka haiglaravi ja KOV i korraldatavaid sotsiaalvaldkonna teenuseid. See loob eeldused valdkondadeüleseks ja ka valdkonnasiseseks koostööks , võimaldades kujundada inimese jaoks tervikliku ja järjepideva teenuse teekonna . Punktis 1 on sätestatud, et TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonnas asuvad TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja arvatud selles nimetatud taastusravihaigla. H aiglavõrgu haiglad on enamasti maakonna kesksed tervishoiuteenuste osutamise kohad ning lisaks haiglaravi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamisele on nad sageli seotud ka õendusabiteenuste (koduõendus, õendushaigla), sotsiaalteenuste (üldhooldus) ja ennetusteenuste (suitsetamisest loobumise nõustamine, vaktsineerimine) osutamisega, perearstikeskuse ruumide pidamisega ja perearstidele väljarentimisega jms. Nende kuulumine TERVIKusse inimeste liikumisteekondade kokkuleppimiseks ja abi sujuvamaks osutamiseks on seega vältimatu. Eelnõu koostamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse tagasisides olid peaaegu võik vastanud ühel meelel selles, et ilma nende kolme osapoole kohustusliku koostööta ei ole võimalik integratsiooni eesmärke saavutada. Taastusravihaiglal ehk Haapsalu Neuroloogilisel Rehabilitatsioonikeskusel ei ole kohustust kuuluda ühegi konkreetse maakonna TERVIKusse, kuna ta teenindab kõiki maakondi. Teda võib kaasata kõigisse TERVIKutesse vastavalt vajadusele. Piirkondliku vastutusega haiglad nagu TÜ Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) peavad kuuluma oma maakonna TERVIKusse, kuna nad teenindavad olulises osas oma maakonna elanikkonda. Samas võib neid vastavalt vajadusele kaasata teistesse TERVIKutesse. TERVIKu liikmeks olemine tähendab haiglale kohustust osaleda piirkondlikus rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöös kooskõlas TERVIKu koostöö lepinguga ning panustada oma pädevuse piires TERVIKu eesmärkide saavutamisse. Liikmelisus eeldab muu hulgas osalemist piirkondlike koostöökokkulepete ettevalmistamises ja rakendamises, ühiste teenuseteekondade ning valmisoleku töökorralduse kujundamises, eestvedamist valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse planeerimisel , sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel ja rakendamisel haiglast kodusele ravile liikumisel ning pikaajalise esmatasandi koordinat siooni toetamist . Kuna haiglad on üldjuhul oma piirkonna tervise valdkonna kompetentsikeskused, on nende oluliseks rolliks ka koostööga seotud arendustegevus te algatamine ja e lluviimise toetamine . Punktis 2 on sätestatud, et TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonda kuuluvad KOVid . KOVide osalemine on vajalik, kuna neil on seadusest tulenev vastutus sotsiaalhoolekande korraldamise, abivajaduse hindamise ning sotsiaalteenuste ja -toetuste tagamise eest. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tõhusaks sidumiseks on oluline, et KOVid osaleksid piirkondlike koostöökokkulepete kujundamises ja rakendamises. See võimaldab paremini korraldada inimese liikumist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel ning kujundada piirkondlikke lahendusi, mis parandavad abi järjepidevust. KOVid osalevad TERVIKu töös aktiivsete partneritena, panustades eelkõige sotsiaalhoolekannet, tervisedendust ja ennetustegevusi puudutavate koostöökokkulepete väljatöötamisse ja elluviimisse. TERVIKu liikme lisus tähendab KOVile kohustust osaleda piirkondlikus rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöös kooskõlas TERVIKu koostöö lepinguga ning panustada oma pädevuse piires TERVIKu eesmärkide saavutamisse. Liikmelisus eeldab muu hulgas osalemist piirkondlike koostöökokkulepete ettevalmistamises ja rakendamises, ühiste teenuseteekondade ning valmisoleku töökorralduse kujundamises, samuti koostööd valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse planeerimisel , sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel ja rakendamisel. Vajaduse korral osalevad KOVi spetsialistid inimese tugimeeskonna töös ja teevad koostööd terviseteejuhiga inimese sotsiaalse abivajaduse hindamisel ja lahendamisel. TERVIKu liikmelisus ei muuda KOVi seadusest tulenevaid ülesandeid ega otsustuspädevust. K OV ohalik korraldab edasi sotsiaalteenuseid ja teeb teenuste määramise otsused kehtiva õiguse alusel . KOVid osalevad arendustegevustes ja panustavad arendustöösse vastavalt oma võimekusele. Sõltuvalt TERVIKu moodustamise viisist on TERVIK KOVidele suuremal või vähemal määra l ka omavahelise koostöö platvormiks. TERVIK loob KOVidele piirkondliku koostööplatvormi, mis võimaldab ühiselt kavandada ja arendada rahvatervishoiu , tervishoiu ja sotsiaal valdkonna lahendusi ning koondada selleks vajalikku kompetentsi ja ressursse. Punktis 3 on sätestatud, et TERVIKusse peavad kuuluma kõik perearstiabi osutajad, kelle juures töötavate perearstide teeninduspiirkond kuulub heaolupiirkonda . Perearstid peavad kuuluma TERVIKusse, kuna nende vastutusalas on inimeste elukaareülene terviseriskide juhtimine , sealhulgas tervise hoidmine , haiguste ennetus , esmane haiguste diagnostika ja ravi ning vajaduse korra l inimese suunamine teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde. P erearsti meeskonna ülesan ne on nii laste tervise jälgimine kui ka inimesel väljakujunenud krooniliste haiguste kontrolli all hoidmis e toetamine . Nende ülesannete edukaks täitmiseks on vältimatult vajalik koostöö nii haiglatega, kes osutavad enamasti ka ambulatoorset eriarst iabi , kui ka KOVidega, k es toetavad, kui inimese tervise hoidmiseks on vajalik sotsiaalne abi. On oluline, et vähemalt igast KOVist oleks TERVIKus aktiivseid perearstiabi osutajaid , et sõlmitavad koostöökokkulepped inimeste liikumisel teenus eosutaja te vahel arvestaksid KOVide eripärasid. Kuigi kõik peavad olema liikmed, ei pea kõik perearstid olema aktiivsed TERVIKu liikmed. On oluline, et nendeni jõuaks TERVIKu liikmelisuse kaudu TERVIKus kokkulepitu ja et perearstid arvestaksid oma igapäevases töös TERVIKus kokkulepitud koostöökorraldusega. See tagab, et perearsti nimistutes olevate inimeste jaoks ei teki ebaühtlast ega ebaõiglast käsitlust . TERVIKu liikmeks olemine tähendab perearstiabi osutajale ( s . o eeskätt esmatasandi tervisekeskusele ) kohustust osaleda piirkondlikus rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöös kooskõlas TERVIKu koostöö lepinguga ning panustada oma pädevuse piires TERVIKu eesmärkide saavutamisse. Liikmelisus eeldab muu hulgas osalemist piirkondlike koostöökokkulepete ettevalmistamises ja rakendamises, ühiste teenuseteekondade ning valmisoleku töökorralduse kujundamises . Samuti eestvedamist valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse planeerimisel , sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel ja rakendamisel esmatasandil ning haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni toetamist. Perearsti meeskonna liikmed osalevad valdkon dade ülese koordinatsiooni raames inimese tugimeeskonna töös ja teevad koostööd terviseteejuhiga inimese tervisega seotud abivajaduse hindamisel ja lahendamisel. Perearstiabi osutajad osalevad arendustegevustes ja panustavad arendustöösse vastavalt oma võimekusele. Samuti on perearsti abi osutajate koostöö korraldamine TERVIKu kaudu perearstidele pigem võimalus kui kohustu s. Paragrahvi 13 1 lõi ge 7 sätestab TERVIKu moodustamiseks kaks erinevat võimalust. Mõlemad eeldavad TERVIKu moodustamist olemasoleva juriidilise isiku koosseisu s – kas ühe TERVIK u kohustusliku osapoole või maakondliku koostööorganisatsiooni koosseisu s . Selline lahendus võimaldab kasutada olemasolevat haldus- ja juhtimisvõimekust, vältida uue juriidilise isiku loomist ning vähendada täiendava administratiivse kulu tekkimis t . Punktiga 1 sätestatakse koostöökokkuleppeline TERVIK . See tähendab, et kohustuslikud koostöö osapooled lepivad omavahel kokku, kes neist täidab TERVIKu moodustaja ja pidaja rolli. TERVIKu moodustaja ülesanne on tegutseda TERVIKu nimel esindajana, sealhulgas sõlmida lepinguid ja võtta rahalisi kohustusi ning korraldada TERVIKu tegevuseks vajalike tugifunktsioonide (nt personal, raamatupidamine, IT-teenused) tagamine. TERVIKu moodustaja sõlmib teiste kohustuslike osapooltega koostöölepingu, millega määratakse kindlaks õigused ja kohustused ning antakse moodustajale volitus esindada osapooli TERVIKu tegevuse elluviimisel ja sõlmida TERVIKu nimel siduvaid lepinguid kokkulepitud ulatuses. Näiteks, kui on kokku lepitud, et TERVIKu moodustajaks ja pidajaks on haigla, peab haigla looma oma struktuuris üksuse nimega TERVIK, eristama sellega üksusega seotud kulud ja tulud raamatupidamislikult ning avama TERVIKu tarbeks eraldi arvelduskonto. TERVIKu moodustaja saab sõlmida Tervisekassaga lepingu, kui ta esitab Tervisekassale koostöölepingud minimaalselt nõutud osapooltega. Koostöökokkuleppelises TERVIKus teevad kõik osapooled koostööd TERVIK u koostöölepingu alusel, mis on sisuliselt eraõiguslik koostöö võrgustiku leping. Punktiga 2 sätestatakse TERVIKu loomiseks ka teine võimalus : k ui kohustuslikud TERVIKu osapooled on niimoodi kokku leppinud, võib TERVIKu moodustada ja seda pidada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõikes 2 nimetatud koostööorganisatsioon, mis loob enda koosseisu TERVIKu ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse ja tagab selle raamatupidamisliku eraldatuse ning sõlmib teiste osapooltega koostöölepingu d . See tähendab, et KOVid on TERVIKusse kaasatud läbi ühise osaluse juriidilises isikus (mille põhikirjas sätestatakse ka TERVIKu moodustamise ja pidamisega seonduv) ja ülejäänud koostöö osapooled on TERVIKusse kaasatud koostöölepingu alusel. TERVIKu personaliks võivad olla eelkõige TERVIKu võrgustiku juht kui loodud võrgustiku koordinaator (või võrgustikujuhi d suure maakonna korral) , maakonna tervisedendaja, kui see on maakonnas selliselt kokku lepitud , terviseteekonna koordineerimisega tegelevad spetsialistid (terviseteejuhid), juhul kui nad on TERVIKu poolt palgatud , samuti projektijuhid suuremahuliste arendus- või koostööprojektide elluviimiseks. Lisaks võib TERVIKu juures töötada muu TERVIKu tegevuskavas ette nähtud TERVIKu ülesannete täitmiseks vajalik personal vastavalt piirkondlikele vajadustele ja kokkulepitud töökorraldusele. Ehkki TERVIKu võrgustike koordineerimisega kaasneb mõningane täiendav kulu (aastas kuni 1,3 mln eurot), võimaldab koordineeritud tegutsemine ära hoida olulisel määral senisest dubleerimisest ja puudulikust või liiga hilisest abivajadusele reageerimisest tingitud lisakulu. Seega on koordinatsioonisüsteemi loomisele ja ülalpidamisele tehtavad kulutused käsit a tavad pigem investeeringuna, mis võimaldab süsteemi kulusid tervikuna paremini ohjata, kui lisakuluna. Paragrahvi 13 1 lõikes 8 sätestatakse : „ Üksikpraksises töötavad nimistuga perearstid loetakse TERVIKusse kuuluvaks seaduse alusel, sõltumata sellest, kas nad sõlmivad TERVIKuga koostöölepingu. “ See on kooskõlas Eesti Perearstide Seltsi tehtud ettepanekuga , mille eesmärk on vältida asjatut bürokraatiat ja töökoormust, mis võib kaasneda nii TERVIKu moodustajatele kui ka hulgaliste üksikpraksistele endile TERVIKu koostöölepingute sõlmimise ja nende pideva administreerimise näol ( nt kui perearstid liiguvad või lõpetavad oma töö jne) . Paragrahvi 13 1 lõikes 9 sätestatakse, et TERVIKusse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad juriidilised isikud ning tervisedendajad . Reeglina on TERVIK tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonide ühendus, kuid tervisedendaja t võib kaasata erand ina ka kui spetsialisti. Kaasata võib nii maakonna tervisedendajat, kes töötab lepingu alusel muus o rganisatsioonis , kui ka KOVides töötavaid tervisedendajaid. Tervisedendaja kaasamine TERVIKusse on oluline, sest ta aitab siduda tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöö rahvastiku tervise andmepõhise analüüsi, ennetuse ja kogukonnatasandi sekkumistega, mis võimaldab probleeme ennetada enne nende süvenemist teenusevajaduseks . Lisaks kohustuslikele osapooltele pe avad maakondade esindajad oluliseks kiirabiteenuse osutajate ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate kaasamist lõimitud korraldusse. Kiirabi teenuse osutaja ei ole eelnõus määratletud kohustusliku osapoolena, kuna kiirabiteenuse korraldus ei ole maakonnapõhine ning teenuse osutamine toimub laiemate tegevuspiirkondade alusel. Seetõttu tuleb igas heaolupiirkonnas eraldi hinnata ning kokku leppida, millisel viisil ja millises ulatuses on kiirabiteenuse osutajate kaasamine kõige otstarbekam, arvestades piirkondlikke vajadusi ja olemasolevat teenusekorraldust. Rehabilitatsiooniteenuse osutajate kaasami ne on soovituslik , kuna Sots iaalministeerium viib paralleelselt ellu rehabilitatsiooni reformi ja TERVIK saab toetada sujuvamat üleminekut uuele teenus e korralduse le . TERVIKu koosseis on teadlikult piiritletud eelkõige tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavate organisatsioonide ga , sest reformi esmane eesmärk on tugevdada nende valdkondade vahelist koostööd . Integratsioon teiste valdkondadega saab toimuda järk-järgult vastavalt piirkonna vajadustele ja TERVIKu arengule . See ei välista teiste valdkondade organisatsioonide või spetsialistide kaasamist konkreetsete teemade või juhtumite lahendamisse, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Paragrahvi 13 1 lõikes 10 on sätestatud TERVIKu koostöö lepingu minimaalselt nõutud elemen did: volitatud esindaja määramise kord ning tema õigus ed ja kohustus ed (punkt 1) ; TERVIKu liikmete õigus ed ja kohustus ed (punkt 2) ; TERVIKu liikmeks astumise, liikmelisuse muutmise ja TERVIKu st väljaastumise kord (punkt 3) ; info- ja andmevahetuse korraldus ja põhimõtted (punkt 4) ; TERVIKule rahaliste kohustuste võtmi ne , eelarve ja aruandluse ning järelkontrolli korraldus ( p unkt 5) ; liikmete vastutuse ulatus ja vaidluste lahendamise kord (punkt 6) ; lep ingu jõustumise, muutmise ja lõpetamise tingimus ed (punkt 7) . TERVIKu liikmeks olemine tähendab liikmesorganisatsiooni esindajale kohustust osaleda piirkondlikus tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöös ning panustada oma pädevuse piires TERVIKu eesmärkide saavutamisse. Liikme sorganisatsioon osaleb piirkondlike koostöökorraldus t e ja ühiste teenuseteekondade ning valmisoleku töökorralduse kujundamises, valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse rakendamisel , sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel . Koostööorganisatsioonil on kohustus hoida TERVIKule esitatud kontakt andmed ja teenuseid puudutav tea ve be ajakohasena ning anda TERVIKule kokkulepitud korras infot enda organisatsiooni pakutavate teenuste koht a. TERVIKu ülesanne ei ole osutada tervishoiu- ega sotsiaalteenuseid ega võtta üle liikmesorganisatsioonide seadusest tulenevaid ülesandeid. TERVIK vastutab piirkondliku koostöö korraldamise eest, sealhulgas ühiste teenuseteekondade, suunamispõhimõtete, infovahetuse ja muude koostöökorralduste kokkuleppimise ning nende rakendamise toetamise eest. Teenuste osutamise ning selleks vajalike ressursside tagamise eest vastutavad jätkuvalt tervishoiuteenuse osutajad ja KOVid vastavalt kehtivale õigusele. Samuti ei muuda TERVIKu tegevus KOVide seadusest tulenevat pädevust hinnata inimese sotsiaalteenuste vajadust ega teha teenuste määramise otsuseid. Paragrahvi 13 1 lõike 11 kohaselt on TERVIKu struktuuriüksuse tegevusala piiratud seaduses sätestatud ülesannetega, mis välistab kõrvaltegevuse ning tagab, et organisatsiooni fookus jääb integratsioonile ja koostöö korraldamisele. Teisisõnu on TERVIK mõeldud peamiselt koostöö koordineerimiseks ja korraldamiseks. Ainus sisuline isikupõhine teenus, mida koostöökokkuleppeline TERVIK võib ise osutada, on valdkondadeülene koordinatsiooniteenus. TERVIKu pidaja peab sel juhul olema tervishoiuteenuse osutaja ja tagama terviseteejuhile turvalise arvutitöökoha, mis võimaldab tööks tarvilikke ligipääse infosüsteemidele ja arvelduse Tervisekassaga. Terviseteejuhi palkaja veendub tema sobilikus kvalifikatsioonis ja vastuta b valdkon dade ü lese koordinatsiooni teenuse osutamise nõuetekohasuse eest . Paragrahvi 13 1 lõikes 12 on sätestatud, et TERVIK ei tohi nõuda liikmetelt liikmemaksu. TERVIKule antud haldusülesannete täitmise kulu kaetakse riigi poolt ja seega pole õigustatud seada täiendavaid barjääre TERVIKuga liitumisele. P aragrahvi 13 1 lõi ke 13 kohaselt tuleb TERVIKu tegevusest saadud tulu suunata täies ulatuses organisatsiooni ülesannete täitmisse ja arendamisse. Säte rõhutab avaliku huvi teenimist ning välistab kasumi jaotamise eesmärgi. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 muudetakse RTHS § 13 1 lõiget 4 ja an takse TERVIKule lisa ülesanded ( lisanduvad punktid 1, 3, 5 ja 7, samas kui punkti d 1, 1 1 ja 2 loetakse vastavalt punktideks 4, 2 ja 6) , mis on kohustuslikud alates 01.0 5 .202 8 . Nende hulka kuuluvad: Tervise- ja heaoluprofiilil põhinev rahvastikupõhine terviseriski juhtimine , sealhulgas tervisedenduse ja ennetustöö kavandamine . Rahvastikupõhine tervise risk i juhtimine võimaldab heaolupiirkonna tasandil tuvastada kõrgenenud riskiga sihtrühm ad ning planeerida neile ennetavaid ja koordineeritud sekkumisi. Tervisekassa toeta b TERVIKuid heaolu piirkonna rahvastiku terviseriskide alusel segmenteerimisel , t ervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riskiga sihtrühma määratlemisel ja märkamisel ning sihtrühmale suunatud teenuste koordineerimisel võimalda des selleks vajalik ke juhtimisindikaatoreid . Tervise Arengu Instituut toetab TERVIKut heaolupiirkonna rahvastiku tervisekäitumise ja sotsiaalsete riskide hindamisel ja juhtimisel pakkudes selleks vajalikke juhtimisindikaatoreid. See tähistab liikumist reaktiivselt teenuseosutamiselt proaktiivsele mudelile, kus eesmärk on ühiselt ennetada terviseseisundi ja sotsiaalse toimetuleku halvenemist. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korral damine , mis ei tähenda seda, et TERVIK peab ise hakkama osutama valdkondadeülest koordinatsiooniteenust, vaid seda, et TERVIK määrab, kus ja kuidas tema piirkonnas valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutatakse, st kus paiknevad Tervisekassa poolt rahastatavad terviseteejuhid (millistes esmatasandi tervisekeskustes, millistes haiglates, kas on vajalikud ka mujal); keda nad teenindavad (milliseid perearste, KOVe, haiglaid jt), kokkulepped, kuidas toimub terviseteejuhtide omavaheline koostöö , asendused ja vajaduse korral juhtumite üleandmine ühelt terviseteejuhilt teisele jne. T ervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise valmisoleku koordineerimine nii tavaolukordades väljaspool tööaega kui ka eriolukordades . Teiste riikide kogemus näitab, et taolised võrgustikud on väga efektiivsed ja teatud olukordades isegi asendamatud erakorralise abivajaduse situatsioonides, kus on vajalik omada koostööpartnerite kontakte, väljatöötatud ja toimivaid suhtlusviise ja -kanaleid, tunda koostööpartnerite võimekust ja eripärasid. Näiteks korralda ta kse Euroopa riikides TERVIKute ga sarnaste organisatsioonide kaudu tööajavälist ligipääsu esmatasandi tervishoiu teenustele ja tööajavälist kiireloomulist sotsiaalprobleemidele reageerimist (tasustajaks kombineeritult inimene ise, KOVid ja riik). COVIDi kriisi ajal kasutati koostööorganisatsioone rahvastiku informeerimiseks, teenuseosutajate töö koordineerimiseks ja vaktsineerimise koordineerimiseks (tasustajaks reeglina riik). K okkulepitud eesmärkidega seotud tulemuste seire ja aruandlus koostöökogule TERVIKule seatud eesmärkide täitmise st üks kord aastas. Koos juba eelnevalt TERVIKule antud ülesannetega moodustavad lisandunud ülesanded tervikliku funktsionaalsuse, mis võimaldab TERVIK ul oma piirkonna rahvastiku tervist ja heaolu praktiliselt juhtida , teenuseosutamist koordineerida ja ennetustööd planeerida , ressursside ühist kasu t amist läbi m õelda ja arendustegevusi kavandada ja ellu viia. Näiteks juhul, kui TERVIK on oma piirkonna rahvastikupõhise riskijuhtimise indikaatorite ja täiendava ressursikasutuse analüüsi alusel tuvastanud, et maakonnas on: 1) suur ja kasvav krooniliste haigustega eakate riskirühm , kellega seondub tervishoiu - ja sotsiaalteenuste suur vajadus ja kõrge kulu, 2) kõrge laste ja noorte vaimse tervise probleemide ja enesetapu katsete määr ning 3) probleeme tervishoiuteenuste kättesaa da vusega (näiteks perearstiabis ) , on põhjendatud määrata piirkonna strateegilisteks koostöövaldkondadeks : a) valdkondadeülese koordinatsiooni rakendamine krooniliste haiguste ja sotsiaalprobleemidega inimeste sihtrühmas tervise ja sotsiaalprobleemide paremaks kontrolliks ja ennetamiseks , b) laste ja noorte vaimse tervise edendamise, probleemide ennetamise ja varase sekkumise programm koos teenus e teekonna kokkuleppimise ja valdkondadeülese koordinatsiooniga ning c) j ätkusuutlikkust toetavate meetmete kohta ettepanekute esitamine ning vajaduse korral piirkondlike koostööprojektide koordineerimine. Kui TERVIK on kirjeldatud koostöövaldkondades esitanud asjakohased tegevussuunad (koos tegevuskavaga) ja mõõdetavad eesmärgid koostöökogule, kes need heaks kii dab , saavad Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut nende alusel planeerida sihipärast tuge ja rahastust TERVIKu eesmärkide saavutamiseks. Seejuures saab Tervisekassa valitud eesmärgid siduda tulemusrahastamisega (vt täpsemalt rahastamise osast) ning vajaduse ja võimaluse korral toetada piirkonna eesmärkide saavutamist tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate ravi rahastamise lepingute kaudu. TERVIKuga saavad lepinguid sõlmida ka teised osapooled, kes ei vaja partnerina ainult ühte teenuseosutajat või KOVi, vaid vajavad teenuseosutajate partnerlust. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 täiendatakse RTHS -i § -dega 13 2 – 13 5 . Paragrahvis 13 2 sätestatakse koordineerimist vajava olukorra märkamine. Paragrahvi 13 2 lõige 1 sätestab, et tervishoiutöötajal , KOVi sotsiaaltöötajal või lastekaitsetöötajal (edaspidi koos teavitaja ) on kohustus täita märkamisleht , kui inimesel esinevad üheaegselt terviseprobleemid ja sotsiaalsed raskused ning on põhjendatud kahtlus, et ta ei suuda oma olukorraga iseseisvalt või oma seadusliku esindaja abil toime tulla ning võib vajada valdkondadeülest koordinatsiooniteenust. Märkamisleht täidetakse digitaals elt. Märkamislehe täitmine toimub teavitaja igapäevases töökeskkonnas . Selleks liidestatakse infosüsteemid otse heaolu infosüsteemiga , kuhu märkamislehe andmed salvestatakse ja kust need edastatakse TIS-i . Märkamislehe täitmist hõlbustab andmete automaatne eeltäitmine – isiku üldandmed täidetakse rahvastikuregistrist (PÜT-teenuse kaudu) ning riskirühma tunnus päritakse Tervisekassa andmetest TIS -i kaudu, mistõttu on teavitaja käsitsi sisestamise koormus t vähendatud . Märkamislehe võib vajaduse korral edastada ka inimese nõusolekuta , juhul kui inimene ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teadlikku nõusolekut andma või kui nõusoleku küsimine ei ole inimese tervise või ohutuse tõttu võimalik. Eesmärk on tagada, et märkamisleht ei jääks esitamata üksnes seetõttu, et kriitilises olukorras ei olnud võimalik eelnevalt nõusolekut küsida. Inimene näeb tema kohta esitatud märkamislehte t erviseportaalis. Inimese kohta märkamislehe täitma hakkamisel annab heaolu infosüsteem teavitajale märku , kui keegi on in imese kohta juba märkamislehe esitanud , mis aitab vältida dubleerivat teavitamist ja korduvaid pöördumisi inimese poole . Paragrahvi 13 2 lõi kes 2 sätesta takse märkamislehe edastamise korraldus . Punktis 1 sätestatakse, et märkamisleht suunatakse terviseteejuhile, kes osutab teenust samas tervisekeskuses, kus osutab teenust isiku perearst. Seda seetõttu, et esmatasandil peaks terviseteejuht töötama võimaluse korral tervisekeskuses perearsti meeskonna liikmena. Kui inimene elab teises maakonnas, võib terviseteejuht pakkuda talle võimalust aidata muut a perearsti nii, et perearst oleks talle võimalikult kodu lähedal. Alternatiivina sätestatakse, et märkamisleht suunatakse terviseteejuhile, kes osutab teenust isiku rahvastikuregistrijärgsele elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses. See võib olla vajalik näiteks siis , kui inimesel e perearstiabi osutava s perearstikeskuses ei ole terviseteejuhti. Kui märkamisleht jõuab esmatasandi tervisekeskuses töötava terviseteejuhini, võtab ta inimesega ühendust ja selgitab välja, kas inimene viibib oma rahvastikuregistrijärgses piirkonnas. Kui selgub, et inimesel on mugavam pöörduda oma tegeliku elu- või viibimiskoha terviseteejuhi poole, määrab terviseteejuht kindlaks inimese tegelikule elukohale lähima sobiva terviseteejuhi ning annab juhtumi talle üle, määrates ta heaolu infosüsteemis vastutavaks terviseteejuhiks. Terviseteejuht on kohustatud märkamislehele reageerima ning võtma, inimesega ühendust rakendusaktis määratud tähtaja jooksul , et tutvustada valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eesmärki ja sisu ning pakkuda inimesele võimalust koordinatsiooniteenusega liituda. Kui inimene nõustub ja lepib terviseteejuhiga kokku esmase kohtumise koordinatsioonivajaduse täpsemaks hindamiseks, annab ta ühtlasi oma nõusoleku terviseteejuhile vajalike tegevuste ja andmete töötlemiseks ulatuses, mis on vajalik koordinatsioonivajaduse hindamiseks ning teenuse korraldamiseks kooskõlas seadusega. Punktis 2 sätestatakse, et inimese haiglaravi korral suunatakse märkamisleht terviseteejuhile, kes töötab haiglas, kus isik saab märkamislehe koostamise ajal statsionaarset ravi. Kui märkamine toimub haiglas ja märkamisleht jõuab haiglas töötava terviseteejuhini , algata b haiglas töötav terviseteejuh t koordinatsiooniteenus e . Kui inimene lahk ub haiglast ja vajab koordinatsiooni jätkumist esmatasandil, annab haiglas töötav terviseteejuht inimese teekonna koordineerimise üle esmatasandil töötavale terviseteejuhile , kes töötab inimese elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses , määrates ta heaolu infosüsteemis vastutavaks terviseteejuhiks . Terviseteejuhtide vajaduse igas maakonnas määrab Tervisekassa, arvestades hinnatud sihtrühma suurust, kellele valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on suunatud. Terviseteejuhid teenindavad kõiki Tervisekassa määratletud sihtrühmi. Terviseteejuhtide paiknemise maakonnas otsustab maakonna TERVIK kooskõlastatult teenuseosutajatega, kes terviseteejuhid palkavad. TERVIK teeb sellekohase ettepaneku Tervisekassale, kes terviseteejuhte rahastab. On oluline, et iga perearst ja KOVi sotsiaaltöötaja teaks, millisele terviseteejuhile märkamisleht vajaduse korral saata. Heaolu infosüsteemi IT -lahenduses on olemas info terviseteejuhtide töökoha kohta. Kui inimene hakkab saama terviseteejuhi teenust, rakendub talle TERVIKus kokku lepitud teenuse osutamise korraldus. Märkamislehe edastamisega liitub teavitaja sisuliselt koostöösse TERVIKuga. Terviseteejuhtide igapäevane töö annab olulist sisendit süsteemi arendamiseks, tuues esile sagedasemad probleemid ja tõrked, mille põhjal TERVIKu osapooled saavad kokku leppida, kuidas teenuste osutamist inimese vaates sujuvamaks ja paremini koordineerituks muuta. Koordineerimist vajava olukorra märkamist ei tohi segamini ajada abivajavast täiskasvanud isikust teavitamisega. SHS-i kohaselt on isikul kohustus teavitada KOVi isikust, kes vajab sotsiaalhoolekandelist abi ning ei ole ise võimeline abi taotlema või kelle abivajadus võib jääda muul viisil märkamata. Lastekaitseseadus reguleerib analoogiliselt abivajavast lapsest teavitamise kohustuse. Tegemist on üldise sotsiaalkaitselise turvavõrgu mehhanismiga, mille eesmärk on tagada, et sotsiaalabi vajav inimene ei jääks abita üksnes seetõttu, et ta ise ei pöördu abi saamiseks. SHS-i regulatsiooni peamised tunnused on järgmised: Teavitamise adressaat on KOV. Teavitamise ese on isik, kes võib vajada sotsiaalabi või -teenust. Fookus on sotsiaalhoolekandelisel abivajadusel. Eesmärk on käivitada KOVi sotsiaalhoolekandelise hindamise ja abi määramise menetlus. Õiguslik tagajärg on KOVi kohustus hinnata abivajadust SHS-i alusel. SHS-i kohane teavitamine ei eelda terviseprobleemi olemasolu ega vajadust tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühise koordinatsiooni järele. Selle eesmärk on algatada sotsiaalhoolekandeline menetlus inimese sotsiaalse abivajaduse hindamiseks. Kuigi SHS-i kohane juhtumikorraldus võib vajaduse korral hõlmata koostööd teiste valdkondade spetsialistidega, ei näe SHS ette tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühist koordinatsiooniteenust ega selleks loodud eraldi koordineerivat mehhanismi. Kavandatava koordineerimist vajava olukorra märkamise regulatsiooni põhielemendid on järgmised: Teavitamise adressaat on terviseteejuht (mitte KOV). Teavitamise ese on isik, kelle olukord eeldab tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud sekkumist. Fookus on valdkondadeülesel (integreeritud) teenusevajadusel. Eesmärk on käivitada valdkondadeülene hindamine ja vajaduse korral heaoluplaani koostamine. Õiguslik tagajärg on terviseteejuhi poolt koordinatsioonivajaduse hindamine, mitte automaatne teenuse määramine. Need regulatsioonid ei dubleeri teineteist, vaid täidavad erinevaid ja teineteist täiendavaid eesmärke: üks keskendub sotsiaalabi kättesaadavuse tagamisele, teine loob raamistiku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineerimiseks olukordades, kus inimesel on kompleksne ja mitmest valdkonnast tulenev abivajadus . Märkamislehe eesmärk on lisaks koordinatsioonivajadusest teada andmisele võimalikult hästi eel selekteerida teenuse sobilikku sihtrühma. Teisalt tuleb märkamislehe andmekoosseis hoida võimalikult minimaalne, et vältida asjatut eriliiki andmete levikut. Seetõttu on märkamislehe andmekoosseis hästi läbimõeldud ja piiritletud . Paragrahvi 13 2 lõige 3 sätestab märkamislehele kantavad andmed. Nendeks on: inimese üldandmed – päritakse automaatselt infosüsteemist, kui on sisestatud inimese isikukood ; riskitunnus – päritakse automaatselt infosüsteemist ja väljendab inimese kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise riski ; inimese terviseprobleemi või selle riski lühikirjeldus – täidetakse juhul, kui automaatselt päritud riskirühma tunnus ei väljenda inimese kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise riski , kuid teavitaja on siiski riski märganud; i nimese sotsiaalse probleemi või selle riski lühikirjeldus – viitab sellele, et inimesel on tervisest tingitud sotsiaalse toimetuleku probleemid või tema elukeskkond ei võimalda ilma toeta terviseprobleemidega toime tull a; teavitaja hinnang inimese olukorrale – teisisõnu koondkokkuvõte, miks teavitaja peab tarvilikuks märkamislehe esitada . Praegu puudub ühtne vorm, mille alusel dokumenteerida inimese terviseteekonna koordineerimise vajadus. Teavitamine toimub suuliselt, e-kirja teel või erinevates infosüsteemides vabatekstina. See tekitab ebaühtlust nii info sisus kui ka kvaliteedis. Märkamislehe kasutuselevõtt standardiseerib teavitamise protsessi ning tagab, et vajalik teave esitatakse süsteemselt , turvaliselt ja võrreldaval kujul. See võimaldab hinnata teavitamise ja koordinatsiooniteenuse vajaduse ulatust riiklikul tasandil. Lõikes loetletud andmed on määratletud minimaalse ja eesmärgipärase infokogumina. Tervishoiutöötajale on võimalik tagada m ärkamislehe koosta mise ja esita mise võimalus heaolu infosüsteemi digitaalselt enda töölaualt . Märkamisleht on võimalik teha täidetavaks ja heaoluplaan vaadeldavaks ka KOV i sotsiaaltöötajale (kui abivajava inimese tugimeeskonna liikmele). See tähendab, et KOV i sotsiaaltöötaja le on võimalik lasta om a töölaua kaudu edastada heaolu infosüsteemi märkamisleh t e . Heaolu infosüsteemi kaudu saab KOV i sotsiaaltöötaja vaadata heaoluplaani või täita tegevuskava. Inimene ise ei saa otse terviseteejuhi poole pöörduda . Terviseteejuhi esmasele nõustamisele ja koordinatsioonivajaduse hindamisele saab saata ainult spetsialist , kes on märkamislehe alusel ka üle kinnitan ud peamiste tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna riskitegurite esinemise. See on vajalik, kuna terviseteejuhtide hulk on eriti algusaastatel piiratud ja on oluline, et abi suunatakse esmalt kõige kriitilisema abivajadustega inimestele . Kui inimese üldandmed on märkamislehele kantud ja kontrollitud, on võimalik käivitada inimese riskirühma kontrollpäring, mis näitab , kas ta kuulub kõrgenenud tervishoiuteenus t e vajadusega riskirühma ja aitab eeskätt KOVi sotsiaaltöötajatel objektiivsemalt hinnata märkamislehe edastamise vajadust. Märkamislehe võib esitada ka juhul, kui inimesel puudub kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise riski väljendav riskitunnus , kuid teavitaja näeb siiski valdkondadeülese koordinatsiooni vajadust . Paragrahvi 13 2 lõige 4 sätestab, et täpne andmekoosseis sätestatakse RTHS § 29 1 lõike 9 alusel kehtestatavas määruses. Sättega luuakse õiguslik alus tehniliste detailide reguleerimiseks määruse tasandil. See võimaldab vajaduse korral andmekoosseisu ajakohastada ilma seadust muutmata ning tagab paindlikkuse infosüsteemide arendamisel. Paragrahvi s 13 3 s ätestatakse v aldkon dade ülene koordinatsiooniteenus . Paragrahvi 13 3 lõikes 1 selgitatakse valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse sisu. T ervishoiu - ja sotsiaalteenused on reguleeritud T TKS -is ja SHS- is . Valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on mõlemat valdkonda toetav tugiteenus, mille eesmärk ei ole osutada tervishoiu- ega sotsiaalteenuseid, vaid tagada nende koordineeritud kavandamine ja osutamine inimese vajadustest lähtudes. Sel põhjusel on see teenus reguleeritud RTHS- is . Inimese vastutus on juhtida oma tervist ja sotsiaalset heaolu . Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eesmärk on toetada inimest olukorras, kus tema võime oma tervist ja heaolu iseseisvalt juhtida on ajutiselt vähenenud ning aidata tal taastada suutlikkus teha teadlikke otsuseid ja tulla võimalikult iseseisvalt toime. Olukorras, kus krooniliste haiguste ja kompleksse abivajadusega inimeste arv kasvab, on ajutine koordineeriv tugi vajalik, et aidata inimesel ja tema lähedastel tulla toime terviseteekonna juhtimise ja sotsiaalse toimetuleku korraldamisega. Tegemist on avaliku huviga, kuna ilma lisa toeta kasvab tõenäosus, et kompleksse teenus e vajadusega inimesed satuvad kontrolli alt väljunud terviseprobleemidega haiglasse ja sealt edasi hoolekandeasutusse , mis on ühiskonnale kulukas ja halvendab olulisel määral inimese elukvaliteeti. Paragrahvi 13 3 lõikes 2 sätestatakse, millistel juhtudel võib inimene valdkon dade ülest koordinatsiooniteenust vajada. Säte tagab, et teenus ei muutu universaalseks, vaid on suunatud selgelt piiritletud sihtrühmale, kelle puhul on koordineeritud sekkumine põhjendatud. Lõike 2 punkt 1 sätestab, et valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on vajalik, kui vajalik abi ei ole tagatav üksnes SHS -i kohase juhtumikorralduse kaudu . Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust tuleb eristada KOVi juhtumikorraldusest. Ka KOVi sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja lähtuvad inimese abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest ning teevad vajaduse korral koostööd teiste valdkondade spetsialistidega . Juhtumikorraldus on siiski suunatud eelkõige sotsiaalhoolekandelise abi kavandamisele ega loo eraldi mehhanismi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühiseks teenuste planeerimiseks, koordineerimiseks ega meeskonnapõhiseks juhtimiseks. KOVi sotsiaaltöötaja võib oma ülesannete täitmiseks töödelda inimese terviseseisundit puudutavaid andmeid seaduses sätestatud ulatuses, kuid tal puudub üldine ligipääs tervishoiu infosüsteemides olevatele andmetele ning võimalus koordineerida inimese terviseteekonda tervishoiusüsteemi sees. Seetõttu sõltub tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vaheline infovahetus ning koostöö sageli üksikute spetsialistide omavahelistest kokkulepetest ja isikupõhisest koostööst. See võib kaasa tuua olukordi, kus kompleksse abivajadusega inimese tervise- ja sotsiaalvajadusi ei käsitleta piisavalt koordineeritult, suurendades ravi katkemise, korduva hospitaliseerimise või sotsiaalse olukorra halvenemise riski. Valdkondadeülene koordinatsiooniteenus erineb SHS-is sätestatud juhtumikorraldusest selle poolest, et SHS-i alusel koostatud juhtumiplaan on KOV i sotsiaaltöötaja töövahend, mille eesmärk on kavandada inimese sotsiaalse toimetuleku toetamiseks vajalikud teenused ja toetused. Terviseseisundit käsitletakse selles üksnes ulatuses, milles see mõjutab inimese sotsiaalset toimetulekut. Erinevalt juhtumiplaanist on heaoluplaan tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühine töövahend, mis sisaldab ka inimese terviseprobleemide lahendamise tervikvaadet. Terviseteejuhi otsene ülesanne on toetada inimese liikumist tervishoiusüsteemis ning koordineerida eri osapoolte koostööd. Valdkon d ade ülene koordinatsioon ei asenda KOV i juhtumikorraldust ega muuda KOVi vastutust sotsiaalteenuste korraldamisel. Tervisetee juhil ei ole õigust määrata inimesele sotsiaalteenuseid . Juhtumiplaani olemasolu ei ole heaoluplaani koostamise eelduseks. Kui juhtumiplaan on koostatud ja inimene vajab heaoluplaani, lepivad KOVi sotsiaaltöötaja ja terviseteejuht omavahel kokku rollijaotuse ning vastutuse inimese toetamisel. KOVi sotsiaaltöötaja vastutab jätkuvalt SHS- i s t tulenevate ülesannete täitmise eest, terviseteejuht aga valdkondadeülese koordinatsiooni ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritud kavandamise eest. Näiteks korraldab KOVi sotsiaaltöötaja sotsiaaltranspordi määramise, terviseteejuht aga koordineerib selle kasutamist , et inimene jõuaks tervishoiuteenuse saamise kohta. Selline rollijaotus võimaldab sotsiaaltöötajal keskenduda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisele, samal ajal kui terviseteejuht toetab inimese liikumist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Kokkuvõttes täpsustab eelnõu KOVi sotsiaaltöötaja ja lastekaitsetöötaja rolli olukordades, kus inimene vajab lisaks sotsiaalhoolekandelisele abile ka tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud tuge. Sellisel juhul koordineerib terviseteejuht inimese terviseteekonda ja valdkondadeülest koostööd, kaasates vajaduse korral KOVi sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja nende pädevusse kuuluvate ülesannete täitmisse. Lõike 2 punkt 2 sätestab, et valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on vajalik, kui inimesel on RTHS § 13 5 alusel tuvastatud tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk ja sotsiaalse toimetuleku probleem või selle tekkimise risk . Tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk on seotud üldjuhul mitme pikaajalise haiguse samaaegse esinemise , keeruka terviseprobleemi või kiire sti halveneva terviseseisundi ga . Riski le viitavad muu hulgas sagenenud kiirabikut sed , EMO külastused , korduvad haiglaravi juhud , rehospitaliseerimised, keeruka s ravimiskeem. Riski või vad suurendada ka vaimse tervise probleemid. Sotsiaalse toimetuleku ja tervise probleemid on sageli omavahel seotud ning võimendavad üksteist. Terviseprobleemid võivad põhjustada sotsiaalseid probleeme ja riske , kuid ka sotsiaalne haavatavus võib suurendada tervise halvenemise ja tervishoiuteenuste sagedase kasutamise riski. Täiendavateks riskiteguriteks võivad olla sotsiaalne isolatsioon, üksi elamine või tugivõrgustiku puudumine, vähenenud kognitiivne võimekus, ebasobiv elukeskkond, raskused igapäevaste tegevustega toimetulekul ning haprus. Just tervise- ja sotsiaalprobleemide koosesinemine on aluseks valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajadusele. Paragrahvi 13 3 lõige 3 sätestab, et valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutab tervishoiuteenuse osutaja poolt tööle võetud terviseteejuht , kes on omandanud tervishoiu või sotsiaalvaldkonna kõrghariduse ning läbinud vastava täiend us koolituse . Eelnõu kohaselt töötab terviseteejuht tervishoiuteenuse osutaja juures, eelkõige perearstiabi osutavas tervisekeskuses või haiglas. Selline korraldus võimaldab sõlmida Tervisekassaga teenuse rahastamise lepingu ning tagada terviseteejuhile tema ülesannete täitmiseks vajaliku ligipääsu tervishoiuandmetele seaduses sätestatud ulatuses. Terviseteejuhi töö tegemise koht ei pea siiski kattuma tema tööandja asukohaga. TERVIK võib kokku leppida, et terviseteejuht töötab täielikult või osaliselt teises organisatsioonis või teises asukohas, kus tema kohalolek on sihtrühma vajadusi arvestades kõige otstarbekam. Näiteks võib haigla, kes täidab TERVIKu ülesandeid, olla terviseteejuhtide tööandja, kuid osa terviseteejuhtidest võib töötada igapäevaselt perearstiabi osutavates tervisekeskustes. Rahvusvaheline praktika ja Eestis ellu viidud pilootprojektid näitavad, et terviseteejuhi roll on kõige tulemuslikum siis, kui ta töötab vahetult inimese teenuseteekonna olulistes kokkupuutepunktides. Seetõttu on esmatasandil terviseteejuhi peamiseks ülesandeks pikaajalise valdkondadeülese koordinatsiooni toetamine, haiglas aga inimese haiglast kodusele ravile või kogukonda liikumise koordineerimine. Terviseteejuhina võivad töötada nii tervishoiu kui ka sotsiaalvaldkonna kõrgharidusega spetsialistid. Esmatasandi tervisekeskustes võivad terviseteejuhi ülesandeid täita eelkõige sotsiaalvaldkonna kõrghariduse ja vastava töökogemusega spetsialistid, haiglates sõltub sobiv ettevalmistus teenuse sihtrühmast ja töö sisust. Sõltumata alusharidusest on terviseteejuhina töötamise eelduseks spetsiaalse täienduskoolituse läbimine. Terviseteejuhi täpsemad pädevusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvi 13 3 lõikes 4 on sätestatud, et k ui teavitaja on edastanud märkamislehe, on terviseteejuht kohustatud märkamislehe andmete alusel omal algatusel kutsuma inimese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamisele ja esmasele nõustamisele. Kehtiva SHS -i kohaselt selgitab KOV abivajaduse omal algatusel välja eeskätt nende isikute puhul, kellele on määratud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega isikute puhul on see kohustuslik, keskmise ja raske puudega isikute puhul võimalus. Selline lähenemine tähendab, et proaktiivne sekkumine käivitub valdavalt olukorras, kus inimese tervise- ja toimetulekuprobleemid on juba püsivalt välja kujunenud. See piirab võimalusi ennetavaks tegutsemiseks varasemas faasis. Kavandatav muudatus loob võimaluse proaktiivseks sekkumiseks ka nende isikute puhul, kellel ei ole veel puude raskusastet määratud, kuid kes kuuluvad kompleksse abivajadusega riskirühma ning vajavad valdkondadeülest koordinatsiooni. Proaktiivse pöördumise või s siiani algatada perearst , kes mär kas , et inimesel on kõrgenenud terviserisk. Eelnõuga antakse proaktiivse pöördumise õigus ka tervisetee juh ile, kes võib inimese poole pöörduda, saades info , et inimene kuulub riskirühma. Paragrahvi 13 3 lõikes 5 sätestatakse , et kui inimene valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ei soovi, lõpetatakse teenuse osutamine. Inimene võib lõpetada teenuse kasutamise igal ajal . Teenuse osutamise lõpetamisel peatatakse tugi meeskonna ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale . Teenuse osutamise alustamisega algab ka andmete töötlus. Sättega tagatakse, et teenus põhineb isiku autonoomial ja , et tundlikke andmeid ei töödelda ilma isiku nõusoleku - ning soovita teenust saad a . Muudatus loob selge õigusliku aluse andmetöötluseks ning tugevdab isiku õiguste kaitset . Paragrahvi 13 3 lõige 6 sätestab, et t erviseteejuht informeerib teavitajat valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise tulemusest heaolu infosüsteemi vahendusel. Paragrahvi 13 3 lõige 7 sätestab tervisetee juhi peamised ülesanded , milleks on valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamine, tugimeeskonna moodustamine, heaoluplaani koostamine ja selle ellu viimise toetamine läbi meeskonnatöö ning heaoluplaani täitmise jälgimine. Muudatus loob tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ülese koordinatsiooni jaoks selge vastutaja, asendades seni valdavalt projektipõhiselt kujunenud ja ebaühtlase korralduse. Tervisetee juht tagab, et inimese terviklik abivajadus on hinnatud , koostab koostöös inimesega heaoluplaani ning toetab selle elluviimist. Heaoluplaan koondab inimese tervis e - ja sotsiaalvaldkonna eesmärgid ja teenused, kokkulepitud tegevused ja teenused ühtseks tervikuks. Punkt 1 sätesta b , et terviseteejuht hindab inimese valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse vajadust ja teeb esmase nõustamise . E smasele nõustamise aja kokkuleppimisega annab inimene nõusoleku koordinatsiooni vajaduse hindamiseks ja selleks vajalike andmete töötlemiseks seaduses sätestatud ulatuses. Heaoluplaani koostamise eelduseks on inimese tervise- ja sotsiaalsete vajaduste terviklik hindamine. Kui teavitajaks on KOV, peab inimese sotsiaalne abivajadus olema hinnatud STAR2 infosüsteemis täisealise isiku abivajaduse hindamise instrumendi abil. Terviseteejuht kasutab hindamise tulemusi valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamise sisendina ega tee dubleerivat sotsiaalse abivajaduse hindamist. Samuti kontrollib terviseteejuht, kas inimese terviseseisund on hinnatud. Kui tervisealane hindamine puudub või ei ole inimese terviseseisundi hindamiseks piisavalt ajakohane, teeb terviseteejuht koostööd perearsti meeskonnaga tervisealase hindamise tegemiseks või ajakohastamiseks. Kui inimese kohta on koordinatsiooni teenuse vajadusest teavitanud tervishoiutöötaja, kasutab terviseteejuht heaolu infosüsteemis olemasolevaid terviseandmeid hindamise alusena ning selgitab välja, kas inimese sotsiaalne abivajadus on hinnatud. Vajaduse korral pöördub ta KOVi sotsiaaltöötaja poole abivajaduse hindamise algatamiseks. Kui inimese kohta on teavituse esitanud KOV, kasutab terviseteejuht KOVi koostatud abivajaduse hindamise tulemusi ning kontrollib, kas inimese terviseseisund on piisavalt hinnatud. Vajaduse korral teeb ta koostööd perearsti meeskonnaga tervisealase hindamise täiendamiseks. Punkt 2 sätestab, et terviseteejuht moodustab valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks tugimeeskonna. Tugimeeskond ühendab inimese tervise- ja sotsiaalvaldkonna peamised spetsialistid ning tagab, et inimese tervise- ja sotsiaalvajadusi käsitletakse ühiselt. Tugimeeskonda kuuluvad vähemalt inimese raviarst , perearst, pereõde ja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse KOV i sotsiaaltöötaja või sõltuvalt inimese tegelikust viibimiskohast muu KOV i sotsiaaltöötaja või alaealise puhul lastekaitsetöötaja. Kui inimesel on seaduslik esindaja, kaasatakse ka tema tugimeeskonna töösse. K ui perearsti nimistut, millesse inimene kuulub, teenindab rohkem kui üks pereõde, kes on ka MEDRE-s märgitud se lle nimis t uga seotud õeks, võib tugimeeskonda kaasata korraga rohkem kui ühe pereõe. Punkt 3 sätestab, et terviseteejuht koostab koostöös inimesega heaoluplaani , arvestades tugimeeskonna liikmete soovitusi. H eaoluplaan koondab inimese jaoks olulise tervis hoiu ja sotsiaalvaldkonna teabe ühtsesse struktuuri. Heaoluplaani koostamisel kasutab terviseteejuht maksimaalselt juba tsentraalses in fosüsteemis olemas olevaid andmeid . Kui heaoluplaani elluviimiseks on vajalik kaasata täiendavaid tugimeeskonna liikmeid, märgitakse nad heaoluplaanis ning inimese nõusolekul võimaldatakse neile ligipääs heaoluplaanile . Koostatud heaoluplaani kinnitamine hõlmab inimese nõusolekut heaoluplaani sisuga ja nõusolekut kaasata selle elluviimisse täiendavaid tugimeeskonna liikmeid . Nõusoleku puudumise korra l lõpetatakse andmete edasine töötlemine ( heaoluplaani juba sisestatud andmeid ära ei kustutata ) . Koostatud ja inimese poolt kinnitatud heaoluplaani näeb inimene t erviseportaalis ja vajaduse korra l trüki b terviseteejuh t se ll e talle välja. Punkt 4 sätestab, et terviseteejuht selgitab inimesele heaoluplaani sisu . Heaoluplaan on mõeldud kasutamiseks inimesele ja see koostatakse inimest igakülgselt kaasates ning talle arusaadavalt ja minavormis , näiteks „ Minu heaoluplaani eesmärk on ... Minu tervise-eesmärk on ... S elleks ma ... “ jne. On oluline, et inimene mõistaks talle koostatava heaoluplaani sisu , eesmärke ning enda rolli nende saavutamisel . Seetõttu peab see olema koostatud inimesele arusaadavas keeles, vajaduse korra l tuleb inimesele selgitada kasutatud termin e id ja kokkuleppeid. Punkt 5 sätestab terviseteejuh i ülesande motiveeri da inimest tervise- ja heaolueesmärkide saavutamisel . Tervise käitumise muutmiseks ei piisa ainult tea be andmisest või soovituste jagamisest . Tervisekäitumist mõjutavad harjumused, motivatsioon, elukorraldus, emotsionaalsed takistused, ajapuudus j ms. Terviseteejuht toetab inimest talle oluliste eesmärkide sõnastamisel ning aitab leida võimalusi nende järjepidevaks saavutamiseks. See suurendab inimese teadlikku osalust oma tervise ja heaolu parandamisel ning toetab heaoluplaani eesmärkide elluviimist. Punkt 6 sätestab terviseteejuh i ülesande toeta da inimese liikumist teenus eosutaja te vahel ja heaoluplaani elluviimis el . Terviseteejuht ei saa ise määrata tervis hoiuteenuseid ega sotsiaalteenuseid . T ema toetamine ja koordineerimine seisneb vajalike spetsialistide tugimeeskonda kaasamises ja in fovahetuse võimaldamises , määratud teenuste loogilises järgnevuses , s amuti saab t a juhtida spetsialistide tähelepanu sellele , kui mõni oluline inimese vajadus on märkam ata jäänud või kui esineb dubleerimisi või olulisi kõrvalekaldeid heaolu piirkonnas kokku lepitud teenuse osutamise põhimõtetest . Terviseteejuhi roll erineb olemasolevate spetsialistide rolli st eelkõige andmetöötluse eesmärgi poolest. Tema andmetöötluse eesmärk on teenuste sidustamine ja inimese vajaduste terviklik käsitlemine , mitte teenuste osutamine . Selleks on terviseteejuhil seadusest tulenev pädevus töödelda nii tervise- kui ka sotsiaalhoolekandelisi andmeid ulatuses, mis on vajalik koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks, heaoluplaani koostamiseks, teenus eosutaja te vahel liikumise toetamiseks ja plaani täitmise jälgimiseks. Tervisetee juhi roll on andmekaitselises vaates eripärane, kuna ta korraldab heaoluplaani elluviimiseks vajaliku tugimeeskonna töö d ning määrab kindlaks , millistel spetsialistidel on juurdepääs heaolu plaanis sisalduvale teabele . Tervisetee juht tagab, et juurdepääs on piiratud üksnes nende isikutega, kellel on otsene roll heaoluplaani elluviimisel. Seetõttu hõlmab tervisetee juhi roll ka andmete kasutamise korraldamist ja juurdepääsupõhimõtete rakendamist valdkondadeüleses koostöös. Näiteks lisab terviseteejuht inimese sotsiaaltöötaja heaolu infosüsteemi kasutajaks ning annab andmetele ligipääsu . Kõikidel sotsiaaltöötajatel ei ole automaatset ligipääsu. Terviseteejuht teeb kindlaks, kes on inimese sotsiaaltöötaja. Punkt iga 7 antakse terviseteejuhile ülesan n e hinnata heaoluplaani täitmist. Inimesele heaoluplaani koostamise eesmärk on toetada ja võimestada inimest oma tervise- ja sotsiaalprobleemidega toimetulekul. Terviseteejuht hindab regulaarselt inimese võimekust ise toime tulla. Kui inimene suudab heaoluplaan i täita ja liikuda ise seisvalt või talle määratud teenuste abil stabiilselt oma tervise- eesmärkide ja sotsiaalsete eesmärkide suunas, v õib koordinatsiooni intensiivsust oluliselt vähendada või koordinatsiooni teenuse osutamise lõpetada. Punkt 8 sätestab kohustuse dokumenteerida valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine tegevuskavas. Dokumenteerimine tagab tugimeeskonna liikmetele ülevaate inimese koordinatsiooniprotsessi hetkeseisust, toetab järjepidevat koostööd ning võimaldab hinnata terviseteejuhi tegevuse põhjendatust ja kvaliteeti. Terviseteejuhi jaoks on tegevuskava peamine töövahend samaaegselt koordineeritavate juhtumite süsteemseks juhtimiseks ja tegevuste järjepidevaks dokumenteerimiseks. Paragrahvi 13 3 lõike 8 alusel võib tervise tee juht juba koordinatsiooni vajaduse hindamisse kaasata inimese perearsti, raviarsti, pereõe ja KOVi sotsiaaltöötaja või laste puhul lastekaitsetöötaja. T ugimeesko nna võib moodusta da kohe, kui inimene on terviseteejuhi esmasele nõustamisele registreerunud ja teenuse osutamisega nõus olnud . See tagab, et turvaline infovahetus tugimeeskonna liikmete vahel saab alata juba varases etapis, kus terviseteejuhil on vaja täpsustada märkamislehel märgitut või suhelda tugimeeskonna liikmetega hindamise ga seotud küsimustes. Paragrahvi 13 3 lõige 9 sätestab, et v aldkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega terviseteejuhi täps emad ülesanded, nõuded valdkon dade ülese le koordinatsiooniteenuse le , selle eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuseosutajale ja tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks . Rakendusakt on vajalik teenuse sisu kir jeldamiseks . Tegemist on teenusega, mille sisu peab olema üheselt arusaadav väga paljudele osapooltel e nii tervishoiu - kui ka sotsiaalsüsteemis , et oleks võ imalik selle teenusega igapäevases töös arvestada . Seetõttu on otstarbekas reguleerida teenuse sisu määruse tasandil võimalikult detailselt . Rakendusakti kava nd on lisatud eelnõule. Paragrahvi 13 3 lõike s 10 sätestatakse, et tugimeeskonda saab laiendada inimese nõusolekul . Tugimeeskonna suurus ja koosseis sõltuvad otseselt inimese abivajaduse komplekssusest ning teenuste ja abi koordin eerimise sis ulisest vaja dusest. Seetõttu võib tugimeeskonna lõplik suurus ja koosseis erineda. Inimene ei saa valida nn esmast tugimeeskonda, kuhu kuuluvad terviseteejuht, raviarst, perearst, pereõde ja ini mese elukoha või viibimiskoha järg se KOV i sotsiaaltöötaja ning te ma seaduslik esindaja , kuid ta saab valida laiendatud tugimeeskonda. Laiendatud t ugimeeskonnale tehakse kättesaadavaks arvestatav hulk inimese kohta käivaid eriliiki andmeid ja seetõttu on rakendatavad ligipääsumeetmed nii rolli - kui ka isikupõhised . See tähendab, et tervise teejuht, kes haldab ligipääse, annab ligipääsud laiendatud tugimeeskonna liikmetele isikupõhiselt pärast seda, kui inimene on laienda tud tugimeeskonna koosseisuga nõustunud . Inimene saab ise teha ettepanekuid oma lähedaste kaasamiseks laiendatud tugimeeskonda. Laiendatud tugimeeskonda võivad kuuluda inimese nõusolek ul : 1) isikule tervishoiu teenust või sotsiaalteenus t või rehabilitatsiooniteenu st osuta v spetsialist , kui terviseteejuht või mõni tugimeeskonna liige seda vajalikuks peab ; 2) inimese perekonnali ige ja läheda ne . Paragrahv 13 4 sätestab nõustamise, heaoluplaani ja tegevuskava sisu. Paragrahvi 13 4 lõi kes 1 sätestatakse, et esmase nõustamise eesmärk on selgitada välja inimese abi kasutamise takistused ja hinnata valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajadus t ning teenuse sobivuse korral valmistada ette heaoluplaani koostami ne ehk inimes ele selgitatakse , mis heaoluplaan on, arutatakse läbi tema heaoluplaani eesmärgid, millist vastutust ta ise on valmis võtma oma eesmärkide saavutamises, kus ta vajab tuge, keda veel peaks kaasama tugimeeskonda ja miks. heaoluplaan sisaldama peaks, mis eesmärgil seda kasutada saab ning mis rolli ja vastutuse inimene selles võt ma peaks Koordinatsiooni teenuse sobimatuse korral selgitakse inimesele koordinatsiooniteenuse osutamata jätmise põhjust ning muid võimalusi abi saamiseks, vajaduse korral toetades inimest abini jõudmisel. Põhimõte seisneb selles, et ka juhul, kui inimene vajab /soovib teavet ja tuge ainult ühes kindlas küsimuses, pakutakse talle seda esmase nõustamise käigus. Paragrahvi 13 4 lõige 2 sätestab heaoluplaani s kajastuvad andmed . Lisaks inimese tervise olukorrale , tervisega seotud piirangu tele ja tervisekäitumise ga seotud riskide infole kajastab heaoluplaan inimese enda tervise- ja heaolueesmär ke , nende saavutamiseks antud soovitus i ja juhiseid ning inimese enese poolt planeeritud muudatusi , hinnatud teenusevajadus t ning määratud teenuse i d, ravimiskeem i , meditsiiniseadmeid ja abivahend ei d. On oluline mõista, et ehkki oluli st osa heaoluplaani andmekoosseisust on tulevikus võimalik pärida infosüsteemidest, ei moodustu heaoluplaan pelgalt infosüsteemidest kokku kogutud andmetest , vaid terviseteejuhi ülesanne on aidata inimesel seada oma tervise - ja heaolueesmärgid , seostada heaoluplaani koostamise käigus andmed inimese le arusaadavalt tema eesmärkidega ning õpetada teda oma heaoluplaani kasutama planeerides ka ise vajalikke muudatusi oma tervisekäitumis es ja igapäevastes toimingutes . Paragrahvi 13 4 lõikes 3 sätest atakse , et lisaks heaoluplaani koostanud terviseteejuhile peab selle kinnitama ka inimene ise või tema seaduslik esindaja . Kinnitus antakse sõltuvalt inimese võimekusest digitaalselt või paberil. Antud kinnitus hõlmab nii heaoluplaanist arusaamist kui ka nõustumist sellega, kes kuuluvad inimese tugimeeskonda. Muu hulgas annab inimene sellise kinnitusega nõusoleku, et tugimeeskonna liikmetele võimaldatakse ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale. Paragrahvi 13 4 lõi ke 4 punktides 1 – 3 sätesta takse heaoluplaani täitmiseks koostatava tegevuskava sisu. Tegevuskava on nii t erviseteejuhile kui ka kõigile tugimeeskonna liikmetele i g apäevases töös valdkondadeüleseks meeskonna tööks kasutat av töökeskkond. Punkt i 1 kohaselt sisaldab tegevuskava heaoluplaanis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi . Tegevused on seotud nii tugimeeskonna tööga kui ka inimesele endale või tema tugivõrgustik u esindajatele suunatud ülesannetega . Punkt i 2 kohaselt sätestatakse tegevuskavas valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamise käigus tehtavate toimingute ja hindamiste tulemuste dokumenteerimine tsentraalses infosüsteemis . Punkt i 3 kohaselt sisaldab tegevuskava tugimeeskonna liikmete meeskonnatööks vajalik ke teavitus i . Need võivad puudutada nii kõigile osapooltele vajalikke teavitusi , näiteks „Inimene liigub homme haiglast koju“ , „Inimene viidi üldhooldekodusse“ , või suunatud teavitusi , näiteks „Inimese retsept vajab pikendamist“ , „ I nimese haavahooldusvahendid on otsakorral “ vms. Paragrahvi 13 4 lõikes 5 on sätesta tud terviseteejuh i ja tugimeeskonna liikme te õigus ja kohustus täienda da tegevuskava teabega inimesele valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse raames planeeritavate ja osutatavate tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste ning abivajaduse kohta . Tegevuskava täiendatakse digitaalselt . Inimesele kuvatakse talle olulised tegevuskava tegevused t ervisep ortaalis. Paragrahvi 13 4 lõi ge 6 sätestab, et heaoluplaani täpsem andmekoosseis sätestatakse RTHS § 29 1 lõike 9 alusel kehtestatavas määruse s . Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule. Heaoluplaani andmekoosseis on kujundatud selleks, et tagada inimese tervise ja heaolu terviklik, järjepidev ja isikukeskne juhtimine. Heaoluplaani eesmärk on koondada ühtsesse vaatesse kõik inimese jaoks olulisemad tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmed ning tulevikus vajaduse korral ka muude valdkondade andmed , mis võimaldavad inimesel endal oma tervist ja heaolu juhtida ning tugimeeskonna liikmetel koordineeritult ja tõenduspõhiselt tegutseda. 1. Isiku ja tema esindajate üldandmed (sh nimi, isikukood, kontaktandmed, elukoht) on vajalikud inimese identifitseerimiseks ning tema ja teda esindavate isikutega suhtlemiseks. Muutunud andmete esitamine tagab, et tugimeeskond tegutseb ajakohase info põhjal , ning välditakse olukordi, kus abi osutamine viibib. 2. S uhtlusviis on vajalik isikukeskse teenuse tagamiseks, võimaldades arvestada inimese eri vajadustega ning tagades, et ta mõistab talle antud juhiseid ja otsuseid. 3. Olukorra kirjeldus ja eluanamnees annavad tervikliku ülevaate inimese senisest tervise seisundit ja sotsiaalset olukorda mõjutavast taustast. See võimaldab vältida topeltküsimusi ja dubleerivaid teenuseid ning toetab terviklikku hindamist. 4. Diagnoosid ja selgitused inimesele on olulised selleks, et inimene mõistaks oma terviseseisundit ja riske ning saaks teha teadlikke valikuid. Valideeritud diagnoositeave toetab ühtset arusaama inimese abivajadusest nii tervishoius kui ka sotsiaalvaldkonnas. 5. Funktsionaalsed ja toimetulekupiirangud on teenuse planeerimise seisukohalt kriitilise tähtsusega, kuna just need määravad abivajaduse ulatuse, sobivad teenused ja vajaliku toe intensiivsuse. Diagnoos üksi ei kirjelda inimese tegelikku toimetulekut ega võimalda hinnata tema individuaalset abivajadust. 6. R iski tunnuse info on vajalik, et hinnata vajadust saada teenus eid ja toetus i ning suunata inimene sobivale koordinatsiooniteekonnale (nt krooniline haige, rehabilitatsioonivajadus, haiglaravilt väljuja). 7. Isiku seatud tervise-, sotsiaalsed ja h eaolu eesmärgid ning inimese enda poolt planeeritud muudatuste plaan tagavad, et heaoluplaan lähtub inimese enda sihtidest, toetab motivatsiooni tervist hoida ja sotsiaalsete väljakutsetega toime tulla ning soodustab iseseisvat toimetulekut. See on valdkon dade ülese koordinatsiooni keskne põhimõte. 8. Tervisekäitumise soovitused, ravijuhised ja tervisenäitajate jälgimise plaan loovad ühtse arusaama inimesele vajalikest toimingutest ja terviseseisundi jälgimise nõuetest. See aitab vältida vastuolulisi juhiseid ja tagab teenuseosutajate ühtse tegutsemise. 9. Ravimiskeem, meditsiiniseadmete ja abivahendite info on vajalik ohutuks, järjepidevaks ja optimaalseks raviks ning väldib ravivigu, dubleerimist ja tarbetuid kulusid. See info võimaldab terviseteejuhi ja tugimeeskonna liikmete poolset toetavat jälgimist ning parandab ravisoostumust. 10. Planeeritud tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenused – koondatakse info erinevate teenuste kohta, mis on koordinatsiooniteenuse peamine funktsioon. Selline koondvaade aitab planeerida tegevusi, vältida teenuste kattumist ja tagada, et inimene liigub teenus eosutaja te vahel sujuvalt. 11. Olukorra halvenemise juhised on olulised inimese turvalisuse ja kiire sekkumise tagamiseks, andes selged tegevusjuhised äkilise seisundimuutuse korral. 12. Tugimeeskonna liikmete andmed on vajalikud selleks, et tagada läbipaistev vastutuse ja rollide jaotus ning võimaldada tõhusat koostööd kõikide osapoolte vahel. 13. Järgmise hindamise aeg ja nõusoleku info toetavad teenuse järjepidevat juhtimist ning tõendavad inimese informeeritust ja nõusolekut tema andmete kasutamiseks. Paragrahvi s 13 5 sätestatakse rahvastikupõhine terviseriski juhtimine. Paragrahvi 13 5 lõi k ega 1 sätestatakse r ahvastikupõhise terviseriski juhtimise eesmärk, milleks on parandada elanikkonna tervist, ennetada tervise halvenemist ning tagada, et inimesed saavad oma vajadustele vastavat abi õigel ajal. Praegune süsteem on valdavalt reaktiivne: teenust osutatakse pärast pöördumist. Kõrgenenud riskiga inimesed jõuavad süsteemi sageli alles siis, kui tervise- või sotsiaalprobleem on süvenenud. Rahvastikupõhine terviseriski juhtimine Tervisekassa andmete alusel võimaldab tuvastada isikud, kellel on kõrgenenud risk kasutada kulukaid tervishoiuteenuseid, ning pakkuda neile ennetavat ja koordineeritud tuge. Selline lähenemine on inimese vajadustega paremas kooskõlas ja kuluefektiivsem kui universaalne koordinatsiooniteenuse pakkumine või puhtalt reaktiivne mudel ning aitab vähendada vältimatuid hospitaliseerimisi. Paragrahvi 13 5 lõigetega 2 – 4 antakse rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ja tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski väljaselgitamise ülesanne Tervisekassale, kuna tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski leidmiseks on vaja kasutada Tervisekassa andmekogu, mis sisaldab raviarveid ja retseptide andmeid. Tervisekassa genereerib ministri määruses kirjeldatud metoodika kohaselt oma andmetelt riskitunnuse , mis edastatakse TIS-i . Riskitunnus muudetakse märkamislehe kaudu kättesaadavaks nii märkamislehte täitvatele tervishoiuspetsialistidele ja KOVi sotsiaaltöötajatele kui ka märkamislehe saavale terviseteejuhile. Riskitunnus kuvatakse ka inimese heaoluplaanis. Inimene näeb oma riskitunnust t erviseportaalis. Tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski tunnus ei tähenda automaatset suunamist koordinatsiooni teenusele , vaid loob võimaluse märgata koordinatsiooniteenuse võimalikku vajadust proaktiivselt. Valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse hindamiseks on vajalik ka info inimese sotsiaalse toimetuleku kohta. Sotsiaalse abi vajaduse kohta saab terviseteejuht info reeglina KOV i sotsiaaltöötajalt või inimeselt endalt . Koondatud info alusel saab terviseteejuht otsustada, kas inimene vajab valdkondadeülest koordinatsiooniteenust. Samuti saab inimene anda nõusoleku, kas soovib teenust ja abi või keeldub sellest. Keeldumise korral edasist andmete töötlus ei toimu. Riskitunnuse kujundamisel ja kasutamisel lähtutakse IKÜM -i põhimõtetest, eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse nõudest. Riskitunnuse kaudu ei anta isikule õiguslikku staatust ega tehta automaatseid siduvaid otsuseid tema õiguste või kohustuste kohta. Õiguslik tagajärg puudub, üksnes tema abivajadust märgatakse tunnuse abil. Tunnus on abistava iseloomuga sisend edasiseks professionaalseks hindamiseks ning konkreetse abi või teenuse osutamise üle otsustamisel arvestatakse alati inimese tegelikku olukorda ja asjakohaseid asjaolusid terviklikult. Ligipääs riskitunnusele on piiratud üksnes nendele isikutele, kellel on seda vaja oma tööülesannete täitmiseks ning seadusest tuleneva eesmärgi saavutamiseks. Seeläbi on maandatud oht, et andmeid kasutatakse muul eesmärgil või viisil, mis võiks kaasa tuua põhjendamatu grupeerimise või sildistamise. Ka kehtiv SHS võimaldab STAR-i kaudu tuvastada teatud tunnustega isikuid (nt puudega täisealised inimesed), et KOV saaks hinnata võimalikku abivajadust ja pakkuda proaktiivselt tuge. Riskitunnus täidab samalaadset eesmärki – toetada varajast märkamist ja spetsialisti hinnangut, mitte inimese automaatset kategoriseerimist või tema suhtes otsuste tegemist. Samuti leitakse nn NEET - noored SHS § 15 1 alusel automatiseeritud andmetöötluse abil, kuid inimesel on õigus abist keelduda. Paragrahvi 13 5 lõikes 5 sätestatakse, et andmesubjektil on õigus näha selgitusi riskitunnuse ja selle määramise aluste kohta . Vastavad selgitused kuvatakse talle t erviseportaalis. Riskiskoori või profiili automaatse genereerimise näol võib IKÜM artikli 22 tähenduses olla tegemist profiilianalüüsiga, kui tegemist on automaatse otsustamisega. IKÜM -i põhjenduspunkt 71 nõuab, et eriliiki andmete põhjal tehtav automaatne otsustamine peab sisaldama rangeid kaitsemeetmeid, nimelt tuleb andmesubjektile anda konkreetset teavet profiilianalüüsi loogika kohta ning tagatud peab olema isiku õigus otsesele isiklikule kontaktile, õigus väljendada oma seisukohta ja õigus otsust vaidlustada. Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma artikli 22 juhistes rõhutanud, et: riskiskoori või profiili arvutamine iseenesest ei kuulu alati artikli 22 alla; artikkel 22 rakendub alles siis, kui selle põhjal tehakse inimese suhtes automaatselt oluline otsus . Kuna riskitunnuse alusel ei ole planeeritud langetada automaatset otsust ei koordinatsiooniteenust ega ka ühtegi muud teenust saada , ei kuulu selle automaatne genereerimine IKÜM artikli 22 mõjualasse. Sellest hoolimata soovib Sotsiaalministeerium kasutusele võtta täiendavad kaitsemeetmed, mis võimaldavad inimesel soovi korral talle määratud riskitunnusest paremini aru saada. Eelnõu § 1 punktidega 1 3 –1 5 muudetakse RTHS § 22 pealkirja ning lõikeid 1 ja 3. Muudatusega kaovad tervishoiuasutustele seni kehtinud toitlustamise nõuded, mis puudutavad peamiselt tavamenüüsid. Muudatuse eesmärk on tagada paindlikum ja proportsionaalsem lähenemine, arvestades tervishoiuasutuste eripära: 1) patsientide viibimine tervishoiuasutustes on üldjuhul lühiajaline; 2) enamikule pakutakse tervishoiutöötaja määratud erimenüüd; 3) erimenüüd lähtuvad reeglina ravijuhenditest ning neid nõuded õigusakt ei reguleeri. Kuna tervishoiuasutustes moodustavad tavamenüüd väiksema osa, ei ole detailne regulatsioon põhjendatud ja selleks saab kasutada ka mitteregulatiivseid meetmeid. Tervishoiuasutused saavad kasutada edaspidi põhjalikke riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi ning Nutridata keskkonda, mis aitavad koostada tasakaalustatud menüüd erinevatele vanuserühmadele ning ühtlasi hinnata nende toitainelist koostist. Seega on vajalik tugi tagatud ka ilma eraldi regulatsioonita. Nimetatud materjalid ja veebikeskkonnad annavad põhjalikud juhised tasakaalustatud menüüde koostamiseks ning on sobivaks raamistikuks kõigile institutsioonidele. Muudatus lisab enam paindlikkust ning vähendab haldus- ja järelevalvekoormust nii tervishoiuasutustele kui ka Terviseametile. Koostöös Terviseametiga on koondatud ka tagasiside nii haiglatelt eraldi kui ka Eesti Haiglate Liidu vahendusel. Üldine seisukoht oli, et tavamenüüdega seotud nõuded võiksid olla paindlikumad ning neid ei ole tingimata vaja sätestada õigusaktis. Samas peeti oluliseks, et ühtne raamistik oleks kõigile tervishoiuasutustele teada ja kättesaadav. Selleks on kavas ühiselt leida sobiv lahendus ja koht, kus selline raamistik võiks paikneda, eesmärgiga teha ühtsed põhimõtted kättesaadavaks, säilitades samas haiglatele vajaliku operatiivse paindlikkuse. Mis puudutab materjale, kuidas tagada edaspidi tavamenüü, mis on tasakaalus ja mitmekesine, siis need materjalid ja juhendid on olemas ning kättesaadavad riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes. Terviseameti hinnangul on tervishoiuasutusi kui järelevalveobjekte juba praegu vähe, sest haiglates pakutavad menüüd tulenevad enamasti tervisest tingitud näidustustest, millele enamik nõudeid ei laiene. Mõju järelevalvekoormuse vähenemisele on seetõttu pigem tagasihoidlik. Patsientide tervis ei ole muudatusest ohustatud, sest toiduohutuse ja hügieeni tagavad endiselt toiduseadusest tulenevad nõuded ning erimenüüde koostamisel lähtutakse tervishoiutöötajate juhistest ja patsiendi raviplaanist. Lisaks viibivad patsiendid tervishoiuasutustes tervishoiutöötajate pideva hoole ja professionaalse järelevalve all. Kuna muudatused on kavandatud jõustuma 2027. aasta keskel ning tavamenüü koostamist toetavad juhendmaterjalid ja töövahendid on tervishoiuasutustele juba praegu vabalt kättesaadavad, ei vaja tervishoiuasutused nende osas eraldi kohanemisaega. Küll aga on vajalik jätta piisav ajavahemik selleks, et ühiselt kokku leppida ning määrata sobiv koht, kuhu koondatakse viited suunistele ja materjalidele, millest tervishoiuasutused edaspidi lähtuvad. Eelnõu § 1 punkt iga 1 asendatakse RTHS § 23 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas arv „29“ arvuga „29 1 “ . Muudatus on seotud § 29 1 kohase heaolu infosüsteem lisandumisega. Eelnõu § 1 punkt iga 1 7 täiendatakse RTHS § 29 1 , mi llega luuakse heaolu infosüsteem. Eraldiseisva heaolu infosüsteemi loomise otsus tugineb poliitilise otsuse ja 2026. aasta juunis Sotsiaalministeeriumi tellimusel TalTechi tehtud IT-lahenduse eelanalüüsile, milles hinnati kahe alternatiivi – TIS -i ja tervisejuhtimise töölaua ( edaspidi TJT) ning pilootlahenduse (JUTT, piloteeritud Ida-Viru maakonnas) baasil loodava lahenduse sobivust koordinatsiooniteenuse toetamiseks , sealhulgas mõlema alternatiivi teostatavust, ajakava ja eeldatavat maksumust . Eelanalüüs tuvastas, et ainult TIS /TJT-põhine lahendus ei ole koordinatsiooniteenuse toetamiseks sobilik , kuna terviseteejuhtide, sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate otsene ligipääs TIS-ile ei ole andmekaitseliselt põhjendatud, TJT ei toeta valdkondadeülest meeskonnatööd ning ainult TIS /TJT -põhise lahenduse kasutuselevõtt ettenähtud tähtajaks ei ole teostatav , arvestades vajalikku ärianalüüside mahtu ja TIS-i baasteenuste valmimisaega . Vastavalt eelanalüüsi tulemusele otsustati luua eraldiseisev infosüsteem, mis tugineb Ida-Virumaal piloteeritud lahenduse komponentidele ja piloteerimiskogemusele, kuid vastab riiklikele nõuetele . Heaolu infosüsteem võimaldab koordinatsiooniteenuse kõigil osapooltel – terviseteejuhtidel, tervishoiutöötajatel ja sotsiaaltöötajatel töötada ühes keskkonnas, ilma et oleks vaja laiendada TIS- i eesmärki või anda eraldi terviseteejuhtidele ja sotsiaaltöötajatele ligipääs TIS-ile. Eraldiseis vat infosüsteem i saab liidestada TIS-i ja ka muude vajalike riiklike andmekogude ja infosüsteemidega , mis tagab andmete automaatse vahetuse ilma dubleeriva sisestamiseta. Paragrahvi 29 1 lõikes 1 s ätestatakse, et heaolu infosüsteemi peetakse valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse märkamiseks, hindamiseks osutamiseks ja korraldamiseks. Paragrahvi 29 1 lõikes 2 sätestatakse andmed, mida heaolu infosüsteemis töödeldakse . Nendeks on : 1. Isiku üldandmed – isiku tuvastamiseks ja heaoluplaani sidumiseks konkreetse inimesega vajalikud põhiandmed (nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed, elukoht). Päritakse automaatselt terviseinfosüsteemist PÜT-teenuse ga (patsien di üldandmete teenus) ning kuvatakse eeltäidetuna märkamislehel e ja heaoluplaanile. Ei sisestata käsitsi. 2. Isiku muud andmed – k oordinatsiooniteenuse osutamiseks vajalik täiendav taustinfo : töö t a mise ja hariduse andmed toetavad funktsionaalse võimekuse hindamist; ravikindlustatuse andmed ; perearsti andmed võimaldavad terviseteejuhil tuvastada ravisuhet; tahteavalduse ja nõusoleku andmed on heaoluplaani kinnitamise ja andmete jagamise õiguslik alus; surmaaeg on vajalik juhtumi automaatseks sulgemiseks. Päritakse TIS-ist ja hariduse infosüsteemist. 3. Eestkostja või esindaja üldandmed on v ajalikud juhtudel, kus on vaja suhelda esindajaga või kus inimene ei ole võimeline ise nõusolekut andma või heaoluplaani kinnitama. Eestkostja või esindaja andmed võimaldavad seaduslikul esindajal kinnitada heaoluplaan . Päritakse TIS -ist . 4. Isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed . Risk i tunnus päritakse heaolu infosüsteemi TIS-i kaudu ning see on märkamislehel eeltäidetud ja kuvatakse ka heaoluplaanis . Terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed, antropomeetrilised andmed ning terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed annavad tervikliku ülevaate inimese senisest terviseseisundi taustast. See võimaldab vältida sama info korduvat küsimist ja dubleerivaid teenuseid ning toetab terviklikku hindamist. Info pärineb TIS -ist , osaliselt vajavad teenused loomist. 5. Dokumendi või andmestiku koostaja andmed – m ärkamislehe koostanud teavitaja ning heaoluplaani ja tegevuskava koostanud terviseteejuhi identifitseerimiseks vajalikud andmed. Tegemist on heaolu infosüsteemi andmetega. 6. KOV i abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed – KOV i sotsiaaltöötaja tehtud abivajaduse hindamise tulemused, mis on oluline sisend inimese sotsiaalse olukorra mõistmiseks. Päritakse STAR2-st, vähendades dubleerivat hindamist ja andmesisestust. 7. Märkamislehe, tegevuskava ja heaoluplaani andmed s isaldavad nii koordinatsiooniteenuse käigus tekkivaid uusi andmeid kui ka viiteid TIS-ist päritavatele olemasolevatele andmetele. Tegemist on heaolu infosüsteemi andmetega , 8. Saatekirjade ja broneeritud vastuvõttude andmed v õimaldavad terviseteejuhil näha, milliseid tervishoiuteenuseid on inimesele kavandatud või broneeritud, ning koordineerida vastuvõtte meeskonnatöö raames teenuste kattumise vältimiseks ja sujuvateks üleminekuteks . Päritakse TIS -ist . 9. KOV i teenuste andmed – koondatakse info erinevate sotsiaalteenuste kohta, mis omakorda aitab planeerida tegevusi, vältida teenuste kattumist ja tagada, et inimene liigub teenuseosutajate vahel sujuvalt. Päritakse STAR2-st. 10. Puude raskusastme ja kehtivusaja andmed on heaoluplaani koostamisel vajalik ud , kuna puude olemasolu on eeltingimuseks teatud sotsiaalse abi ja teenuste kasutamisele. Puude info aitab ka kaudselt hinnata koordinatsioon i vajadust. Inimesele on oluline jälgida puude kehtivust. Päritakse SKAIS2-st. 11. Osutatud tervishoiuteenuste kokkuvõtte andmed annavad terviseteejuhile ülevaate inimesele osutatud tervishoiuteenustest, mis on vajalikud koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise l (mida rohkem eriliigilisi teenuseid, seda suurem vajadus teenuseosutajate vahel li ikuda ja seda liikumist koordineerida), heaoluplaani koostamiseks ja tegevuskava täitmise jälgimiseks . Päritakse TIS-ist. 12. Tervisekäitumise soovituste ja ravijuhiste andmed loovad ühtse arusaama inimesele vajalikest toimingutest ja terviseseisundi jälgimise nõuetest. A itab vältida vastuolulisi juhiseid ja tagab teenuseosutajate ühtse tegutsemise. Päritakse TIS -ist , teenused vajavad loomist. 13. Ravimiskeemi andmed on vajalik ud ohutuks, järjepidevaks ja optimaalseks raviks ning vä ldivad ravivigu, dubleerimist ja tarbetuid kulusid. See info võimaldab terviseteejuhi ja tugimeeskonna liikmete poolset toetavat jälgimist ning parandab ravisoostumust. Päritakse TIS -ist . 14. Meditsiiniseadme kaardi ja väljastamise andmed – i nimesele välja kirjutatud ja väljastatud meditsiiniseadmete andmed, mis on vajalikud abivahendite vajaduse hindamiseks ja dubleerimise vältimiseks koordinatsiooniteenuse raames. Päritakse meditsiiniseadmete andmekogust. 15. Andmetöötluse logid ja süsteemi teated –a uditilogi, mis fikseerib, kes, millal, mis eesmärgil ja milliseid toiminguid heaolu infosüsteemis tegi. Paragrahvi 29 1 lõikes 3 sätestatakse isikud, kellel on kohustus heaolu infosüsteemi a ndme i d edastada. Punkti 1 alusel on terviseteejuhil kohustus esitada infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava andmed, kuna terviseteejuhil on koordinatsiooniteenuse puhul juhtroll . Ta koostab heaoluplaani koostöös inimesega ning vastutab heaoluplaani ja tegevuskava täit mise eest . Punkti 2 alusel on teavitajal kohustus esitada infosüsteemi märkamislehe andmed, kuna märkamisleht on koordinatsiooniteenuse käivitav osa , milleta protsess ei alga. Teavitajaks võib olla tervishoiutöötaja, KOV i sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja, kes on tuvastanud inimese abivajaduse. Kohustus likkus tagab, et märkamisleht esitatakse viivitamata ja struktureeritud kujul, võimaldades kõigil terviseteejuh tidel ühtsetel alustel hinnata koordinatsiooniteenuse vajadust ning vältides teabe kadumist mitteametlike (nt telefoni kõne või meil ) kanalite kaudu edastamisel . Punkti 3 alusel on tugimeeskonna liikmel kohustus esitada infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava täiendused enda pädevuse ja vastutusvaldkonna piires . Kohustus on põhjendatud, kuna koordinatsiooniteenuse tõhusus sõltub meeskonnatöö toimimisest ja tõhususest . Paragrahvi 29 1 lõikes 4 sätestatakse, et terviseteejuhil on õigus töödelda sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud infosüsteemi andmeid enda R THS -is sätestatud ülesannete täitmiseks. Tegemist on seaduse alusel andmete töötlemisega. TIS on nagu teisedki andmekogud andmeandjaks heaolu infosüsteemile. A ndme d sätestatakse põhimääruses. Andmed on vajalikud terviseteejuhile enda ülesannete täitmiseks. Kui inimene ei soovi valdkondadeülest koordinatsiooniteenust saada, siis ta keeldub teenusest ning andmeid enam edasi ei töödelda . Kui ta aga soovib teenust, siis toimub andmete töötlemine. Tegemist on andmete töötlemisega seaduse alusel , mitte nõusolekupõhise andmete töötlemisega. Paragrahvi 29 1 lõikes 5 nimetatakse isikud, kellel on juurdepääs heaolu infosüsteemis olevatele ja nende profiilile vastavate le andmetele. T eavitaja l, inimesel ja terviseteejuh il , kellele märkamisleht suunat i, on juurdepääs märkamislehe andme tele. Teavitaja j uurdepääs on vajalik , kuni talle on antud tagasiside otsusega inimese koordinatsioonile võtmise või mittevõtmise kohta , terviseteejuhi ligipääs on vajalik koordinatsiooniteenuse osutamise perioodi l . Teavitajale kuvatakse infosüsteemis teave selle kohta, kas inimene hakkab saama koordinatsiooniteenust , sellest on keeldutud või on tuvastatud, et inimene ei vaja koordinatsiooniteenust. Ligipääs on piiratud üksnes otsuse faktiga, mitte koordinatsiooniteenuse sisuliste andmetega. Eesmärk on välistada olukord, kus sama inimese kohta esitatakse sama l ajal mitu märkamislehte eri teavitajate poolt, tagades seeläbi protsessi tõhususe ja vältides dubleerimist. RTHS § 13³ lõike 4 punktis 2 nimetatud tugimeeskonna liikmetele antakse ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale koordinatsiooniteenuse osutamise perioodil. Tugimeeskonna liige näeb heaoluplaani ja te gevus kava . Tervishoiutöötajale antakse ligipääs heaoluplaani koostamise tervise alastele andmetele ning kehtiva heaoluplaani olemasolu kontrollimiseks ja selles sisalduvate tervise andmete vaatamiseks tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil. Ligipääs on põhjendatud, kuna tervishoiuteenuse osutajal peab olema võimalik kontrollida, kas inimesel on kehtiv heaoluplaan ja millised tervisealased eesmärgid ja juhised selles sisalduvad, et vältida koordinatsiooniteenusega vastuolus olevate raviotsuste tegemist. Paragrahvi 29 1 lõi ge 6 sätestab, et isiku nõusolekul on juurdepääs heaolu infosüsteemis olevatele heaoluplaani ja tegevuskava andmetele RTHS § 13 3 lõikes 11 nimetatud isikutel koodinatsiooniteenuse osutamisel osalemiseks. Ettepaneku täiendavaid isikuid tugimeeskonda arvata võivad teha nii tugimeeskonna liikmed kui ka inimene ise kuid täiendav ligipääs tagatakse ainult inimese nõusolekul. Paragrahvi 29 1 lõi ge 7 sätestab infosüsteemis andmete sä ilitamise tähtajad . Punkti 1 alusel säilitatakse heaoluplaani kümme aastat , kuna heaoluplaan on inimese tervise- ja sotsiaalset olukorda terviklikult kirjeldav pikaajaline dokument, mille andmed võivad olla olulised ka pärast koordinatsiooniteenuse lõppemist , näiteks uue koordinatsiooniteenuse vajaduse tekkimisel, järjepidevuse tagamiseks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel ning võimalike vaidluste korral. S ellel ajaperioodil on terviseteejuhil võimalik heaoluplaanile lig i pääseda koordinatsiooniteenuse osutamise eesmärgil ja varem koostatud heaoluplaani olemasolu kontrollimiseks ning inimesel t erviseportaali kaudu . Punkti 2 alusel sätestatakse märkamislehe ja tegevuskava säilitamise ajaks kolm aastat . Märkamislehe ja tegevuskava lühema säilitustähtaja aluseks on asjaolu, et tegemist on operatiivse iseloomuga dokumentidega – märkamisleht käivitab koordinatsiooniteenuse protsessi ning tegevuskava on igapäevane meeskonnatöö vahend, mille pikaajaline säilitamine ei ole koordinatsiooniteenuse eesmärkide täitmiseks vajalik. Märkamislehele on ligipääs teavitajal, kellele kuvatakse märkamisleht ja koordinatsiooniteenuse osutamise otsus märkamislehe korduva esitamise vältimiseks. Terviseteejuhil, kellele märkamisleht on suunatud, on ka tagasiulatuv ligipääs märkamislehe kõigile andmetele koordinatsiooniteenuse alustamise vajaduse hindamiseks ja koordinatsiooniteenuse korraldamiseks . Punkti 3 alusel sätesta ta kse logid ja alusandmed heaolu infosüsteemi põhimäärusele , kuna logide maht, koosseis ja säilitamise vajadus sõltuvad infosüsteemi tehnilistest lahendustest ning võivad areneda koos infosüsteemiga, mistõttu on otstarbekam reguleerida neid paindlikumalt määruse tasandil kui seaduses . Paragrahvi 29 1 lõi ge 8 sätestab heaolu infosüsteemi vastutavateks töötleja te ks Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa. Infosüsteemi kaasvastutavateks töötlejateks on määratud Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa, kuna infosüsteem teenib mõlema asutuse põhiülesandeid ning koostöös volitatud töötlejaga korraldavad nad e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale . Sotsiaalministeerium on valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse poliitika kujundaja ning määrab ja korraldab infosüsteemi juurdepääse ning andmete edastamist ja väljastamist , samuti tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise. Tervisekassa osaleb kaasvastutava töötlejana, kuna täidab RTHS § 13 5 alusel rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ülesandeid – genereerib riskitunnused retsepti- ja raviarvete automaatanalüüsi tulemusena ning edastab need TIS -i , kust need on kättesaadavad nii tervishoiuteenuse osutajatele kui ka inimesele endale t erviseportaali kaudu. Paragrahvi 29 1 lõi ge 8 sätestab, et infosüsteemi põhimääruse ja volitatud töötleja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Rakendusakti kava nd on lisatud eelnõule . Paragrahvi 29 1 lõige 9 sätestab, et heaolu infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega , milles sätestatakse: 1 ) volitatud töötleja; 2 ) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3 ) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem andmekoosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord; 4 ) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5 ) andmete säilitamise täpsem kord . Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse RTHS § -i 31 lõi getega 4 ja 5. Paragrahvi 31 lõikes 4 sätestatakse TERVIKuga seotud kulude rahastamine . Alates 0 1.05.2028 tasub TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud kulude eest Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest TERVIKuga sõlmitud TERVIKu rahastamise lepingu alusel TERVIKu sihtkontole, kui TERVIK vastab RTHS § 13 1 lõigetes 5 ja 7 sätestatud nõuetele. Sotsiaalministeerium kasutab integratsioonisüsteemi väljatöötamiseks ja piloteerimiseks Euroopa Liidu välisvahendeid. Kuni 30.04.2028 rahastatakse TERVIKuga seotud kulusid Euroopa Liidu toetustest. Ajavahemikku 0 1. 11 . 20 27 – 30.04. 20 28 saab võtta seega kui üleminekuperioodi v älisvahendite rahastuselt riiklikule rahastusele. Üleminekuperioodi lõppedes on planeeritud üle minna riiklikule rahastusele ravikindlustuse vahenditest. Ülemineku protsess projektipõhiselt tegevuselt riiklikult rahastatavale tegevusele on kavandatud järg mise lt: TERVIKu osapooled otsustavad, kes on TERVIKu moodustaja. Moodustaja sõlmib nõutavate teiste osapooltega koostöö lepingu . Sõlmitud koostöö leping ud esitatakse Tervisekassale hiljemalt 01.11.2027 . Tervisekassa sõlmib eelnõukohase RTHS -i jõustumise järel seaduses sätestatud nõuetele vastavalt moodustatud TERVIKuga koostööleppe. Paragrahvi 38 2 lõike 4 alusel sõlmitav koostöölepe on oma olemuselt ühekordne ülemineku- ja rakendusleping (ajutine haldusleping), mis sõlmitakse varakult enne püsirahastusele üleminekut. Selle lepinguga määratakse kindlaks EL-i toetustelt Tervisekassa eelarvele ülemineku täpne ajakava, tehniliste platvormide ülevõtmise tingimused ja seaduses TERVIKule esitatud nõuete vastavuskontrolli tegemine , et tagada teenuse katkematu toimimine püsirahastusele ülemineku hetkel. Enne 01.05.2028 sõlmib Tervisekassa RTHS § 31 lõikes 4 nimetatud TERVIKu rahastamise lepingu , mis on püsiva iseloomuga haldusleping, mille alusel Tervisekassa tasub teenuse juhtimise ja toimimise kulude eest pärast 0 1.05.2028. Halduslepingu sõlmimise kord a ja miinimumnõude i d reguleeritakse sotsiaalministri määrusega (määruse kavand on lisatud rakendusaktina eelnõule). Paragrahvi 31 lõikes 5 sätestatakse Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitava TERVIKu rahastamise lepingu minimaalselt nõutav sisu järgmiselt: 1) TERVIKu rahastamise maht ja tasumise kord; 2) heaolupiirkonna põhine valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korraldamisega seonduv; 3) TERVIKu eesmärgid ja tulemusnäitajad; 4) rahastamise kasutamise üle järelevalve tege mise ja aruandluse esitamise kord; 5) poolte vastutus lepinguliste kohustuste rikkumise korral. Selgitame loodava TERVIKu lepingulisi aluseid ja rahastamist detailselt kolmes etapis . 1. etapp, s.o käimasolev RTK korraldas s otsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ (ESF+ meede 21.4.9.1) raames perioodil november 2025 – märts 2026 avatud taotlus vooru, mille eesmärk on toetada maakondasid valdkondade ülese koostöö korraldamisel ja üleminekul riiklikule süsteemile (edaspidi hoolduskoordinatsiooni projekt ). Abikõlblikkuse periood algas 01.01.2026 ja on kavandatud kestma kuni 30.04.2028. Taotlusvooru raames esitati taotlusi kõigist maakondadest v.a Ida-Viru maakond, kus on sama tegevus rahastatud ÕÜF-ist. Hoolduskoordinatsiooni projekti raames on kõik maakonna KOVid, vähemalt üks haiglavõrgu haigla ja viis nimistut omavat perearsti alla kirjutanud koostööleppele, millega on võetud kohustus võtta maakonda tööle võrgustikujuht, kelle palga- ja tegevuskulu projekti lepingu alusel rahastatakse, leppida kokku koostöökorraldus ja teha koostööd kokkulepitud eesmärkide nimel. Võrgustikujuhi palkab projektis reeglina projekti elluviija. TERVIKu moodustamine on projekti sisse kirjutatud ühe tegevuseesmärgina ja selle all on mõeldud maakonna teenuseosutajate laiapõhjalist kaasamist koostöövõrgustikku, mis on oluline sõltumata planeeritava eelnõu kohase seaduse jõustumisest. Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ alusel antav abi ei ole riigiabi (vt määruse § 1 lg 6). 2. etapp, s.o eelnõu kohase seaduse jõustumine Selleks, et tagada sujuv üleminek projektilt riiklikule süsteemile, sätestatakse eelnõu kohases seaduses TERVIKute moodustamise kohustus enne seda, kui projektiperiood lõppeb. Eeldusel, et seadus jõustub 2027 . aasta 1. juulil ja TERVIKute moodustamise nõue rakendub 2027. aasta 1. novembril , peavad maakondades juba projekti raames koostööd tegevad TERVIKu kohustuslikud osapooled otsustama, kes neist võtab enda peale TERVIKu moodustamise rolli. TERVIKus saab kokku leppida, et projektis töötav võrgustikujuht aitab korraldada TERVIKu koostöölepingu sõlmimist tarvilike osapooltega. TERVIKu moodustaja loob oma juriidilise isiku koosseisu struktuuriüksuse nimega TERVIK ja täiendab oma juhtimisarvestust nii, et selle struktuuriüksuse kulud oleksid eristatavad. Sõltumata sellest, kas hoolduskoordinatsiooni projekti elluviija ja TERVIKu moodustaja on sama juriidiline isik (mõlemal juhul on kohustuslikud koostöö osapooled samad), hakkab projektis töötav võrgustikujuht täi tma TERVIK u juhi ülesandeid projektiga piiratud mahus. Selles etapis toimub rahastamine 1. etapi kohaselt (täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid ette ei nähta ). Tervisekassa sõlmib TERVIKuga ühekordse ülemineku- ja rakenduslepingu (haldusleping), mis ei ole rahastamisleping. Samas annab ta selle lepingu alusel garantii TERVIKu võrgustikujuhi rahastuse üle võtmiseks peale välisabi rahastuse lõppu , aga mitte varem kui 01.05.2028. 3. etapp, s.o peale välisabi projektide lõppu Eelnõu kohase seaduse kohaselt sõlmib Tervisekassa alates 01.05.2028 TERVIKutega rahastamise lepingu, mille alusel kaetakse TERVIKu võrgustikujuhi palga- ja tegevuskulu ühetaoliselt ravikindlustuse vahenditest kõigis maakondades. Tegemist ei ole toetusega , vaid TERVIKule seadusega pandud haldusülesannete täitmiseks mõeldud kulude katmisega. Rahastamislepingust tulenevate (haldus)ülesannete täitmise ja vahendite sihipärase kasutamise üle teeb lepingulist järelevalvet Tervisekassa. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RTHS § -i 31 lõi get ega 6 – 9 ja sätestatakse valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse rahastami se tingimused. Paragrahvi 31 lõikes 6 sätestatak s e, et valdkonnaülest koordinatsiooniteenust rahastatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel. Valdkon dade üles t koordinatsiooniteenus t osutab tervisetee juht ning Tervisekassa hüvitab nimetatud teenuse pakkujale tervisetee juhi personali- ja tegevuskulu vastavalt oma hinnakirjale. Rakendustingimused lisatakse määrusesse , lähtu de s valdkon dade ülese koordinatsiooni teenuse sihtrühma dest. Tervisetee juhtide vajadus t heaolupiirkonnas hindab Tervisekassa , kasutades selleks r ahvastikupõhist terviseriski juhtimist . TERVIK lepib oma liikmesorganisatsioonidega kokku tervisetee juhtide paiknemise heaolupiirkonnas ja Tervisekassa sõlmib lepingu tervisetee juhi kulude katmiseks tervishoiuteenuse osutajaga, kes tervisetee juh i(d) palkab . Rahastamise lepingu sõlmimiseks koostöökokkuleppelise TERVIKu puhul esitab TERVIKut esindama volitatud organisatsioon Tervisekassale TERVIKu koostöölepingu (vajaduse korra l koos täiendavate liitumislepingutega), millega tõendab, et TERVIK on moodustatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Lepingu objektiks on vähemalt RTHS - iga TERVIKule määratud ülesannete täitmine. Rahastamise lepingu sõlmimiseks KOV i koostööorganisatsiooni struktuuri moodustatud TERVIKu puhul esitab selleks volitatud i sik Tervisekassale juriidilise isiku asutajate või moodustajate nimekirja , lisades sellele täiendava d koostöölepingud kohustuslike osapooltega , millega tõendab, et TERVIK on moodustatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Lepingu objektiks on vähemalt RTHS - i ga TERVIKule määratud ülesannete täitmine. Tervisekassal on õigus TERVIKu rahastamist ajutiselt vähendada või peatada , kui: 1) TERVIK ei täida seadusest tulenevaid kohustusi; 2) TERVIKu koosseis ei vasta seaduses nõutavale järjest kauem kui 30 päeva ; 3) TERVIK ei esita nõutud aruandeid või ei täida rahastamislepingut. Perearsti ajutine asendamine kuni kolme kuu ulatuses teise heaolupiirkonna perearstiga ei mõjuta asendaja palganud perearsti keskuse TERVIK usse kuulumise nõuet ega TERVIK u rahastamise tingimusi . Kui Tervisekassa avastab, et lepingut on rikutud või raha on kasutatud mittesihipäraselt, on tal õigus rakendada järgmisi meetmeid: raha tagasinõudmine (tasaarveldus): alusetult makstud summad nõutakse lepingupartnerilt tagasi või mahaarvamised tehakse järgmistest väljamaksetest; lepingutrahvid: juriidiliste või sisuliste lepingutingimuste rikkumise eest on ette nähtud lepingujärgsed trahvid; lepingu peatamine või lõpetamine: tõsise (nt TERVIK ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ) või korduvate rikkumiste puhul võib Tervisekassa lepingu osaliselt või täielikult peatada ; õiguskaitseorganite teavitamine: kui tuvastatakse teadlik pettus või kelmus . Paragrahvi 31 lõikes 7 sätestatakse , et sõltumata valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse rahastamise viisist ei või abivajajalt teenuse osutamise eest tasu nõuda . See tähendab, et inimesele peab teenus alati tasuta olema. Isegi kui teenust osutab tulevikus keegi, kellel ei ole Tervisekassaga rahastamise lepingut sõlmitud, siis inimeselt raha küsida ei tohi. Sel juhul peab teenuse eest tasuma keegi teine, kas KOV, ettevõte ise vms. Paragrahvi 31 lõike ga 8 antakse õigus näha TERVIKule ette tulemustasu , kui ta täidab Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitud rahastamise lepingus määratletud tulemus eesmärke , mis on kooskõlas heaolupiirkonna tervisevaldkonna koostööeesmärkidega . Näiteks võib Tervisekassa seada TERVIKule koos baaskulude ja terviseteejuhtide rahastamise ga tulemus eesmärgi vähendada ette antud riski tunnustega sihtrühmas EMO visiite ja erakorralisi hospitaliseerimisi vähemalt 5% ning vähen da sihtrühma haiglaravi päevi tervikuna vähemalt 5% . Tulemustasu maksmise eeldused on, et koordinatsiooni teenusega jõutakse kolme aasta jooksul vähemalt X %-ni Tervisekassa poolt e tteantud riskirühmast (% lepitakse kokku TERVIK uga ) ja et riskirühma tervishoiuteenuste kulu on võrreldes planeerituga madalam . Tulemustasu makstakse TERVIKule välja eraldi sihtkontole ja seda võib kasutada RTHS § 8 1 lõike 4 punkti 1 alusel heaks kiidetud rahvatervishoiu tulemus eesmärkide saavutamiseks . Nimeta tud punkti all on silmas peetud eeskätt Tervisekassa võimalust seada TERVIKule inimesekeskseid tulemuseesmärke , mis võimaldavad ära hoida välditavat ja väheväärtuslikku ravi ning premeerida selle eest TERVIKut , andes TERVIKule võimaluse otsustada teatud piirides raha kasutuse üle ise . Tulemustasu võimalik kasutu s otstarve on rahvatervishoid, eeskätt haiguste , riskikäitumise ennetus ja tervisedendus . Ennetus on probleemi ja sellega seotud muude probleemide ärahoidmine, väljakujunemise, edasiarenemise ja korduvuse vältimine . Olenevalt ennetuse sihtrühma riskitasemest eristatakse universaalset , valikulist ja näidustatud ennetust ning olenevalt tegevuse ajast atusest eristatakse esmast, teisest ja kolmandast ennetust. Universaalne enn etus on suunatud kõigile ega sõltu konkreetse probleemi kujunemise riskist . Universaalne ennetus hõlmab näiteks sekkumisi või elukeskkonna kujundamist viisil , mis on strateegiliselt kujundatud tervist toetavate valikute ja eluviisi edendamiseks erinevate valdkondade kaudu (tervis, haridus, turvalisus jms), mi lle tulemusel väheneb surve nii tervishoiu - kui ka sotsiaalsüsteemi le . Rakendusakti „TERVIKute rahastamise korra ja koordineerimispiirkondade kehtestamine“ kavandi kohaselt koostab Tervisekassa juhise, kus on välja toodud riigi poolt prioriteetsetes valdkondades soovitavad tulemuseesmärgid TERVIKutele , ja lisab juhisesse milliste tulemuseesmärkide saavutamise korral on Tervisekassa valmis maksma tulemus tasu. Tervisekassa avaldab vastava mõõdikute juhtlaua oma veebilehel . TERVIK teeb koostöökogule (arvestades Tervisekassa juhist) ettepaneku kinnitada TERVIKu le tulemuseesmär gid strateegilistes koostöövaldkondades. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et TERVIKule makstakse tulevikus tulemustasu ka muudest allikatest ja et sel juhul seotakse tulemustasuga ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamist. Paragrahvi 31 lõike s 9 sätestatakse, et TERVIKu rahastamise korra ja tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul . Nõukogu ettepanek on oluline, kuna rahastajaks on Tervisekassa ning on oluline neile sõnaõigus anda metoodika kehtestamisel. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RTHS 8. peatüki 1. ja o pealkirja . Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse RTHS -i §- ga 38 2 , milles sätestatakse TERVIKute loomise kord. Paragrahvi 38 2 lõikes 1 seatakse kohustus moodustada igas heaolupiirkonnas TERVIK hiljemalt 01. 11 .202 7 . Paragrahvi 38 2 lõikes 2 sätestatakse, et TERVIK loetakse moodustatuks , kui sellesse kuuluvad vähemalt: üks heaolupiirkonnas asuv TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla ; kaks kolmandikku heaolupiirkon nas asuvatest KOVidest ( vald/linn) ; üks neljandik heaolupiirkonna nimistuid teenindavatest perearstiabi osutajatest. Paragrahvi 38 2 lõikes 3 sätestatakse, et kui TERVIKut ei ole lõikes 1 seatud tähtajaks lood ud , siis peab selle moodustama hai g lavõ rgu arengukavas nimetatud heaolupiirkonnas oleva haigla poolt hiljemalt k olme kuu jooksul nimetatud kuupäevast arvates . Maakonda mitme TERVIKu tekkimise vältimiseks n ähakse ette , kelle kuulumisel TERVIKusse see sisuliselt moodustatuks loetakse, s.o kõik teised osapooled, kellel on TERVIKu moodustamise kohustus, on kohustatud kirjeldatud miinimumkoosseisus TERVIKuga liituma . Paragrahvi 38 2 lõi k e 4 kohaselt tekib Tervisekassal kohustus sõlmida moodustunud miinimumnõuetele vastava TERVIKuga (mitterahaline) koostöölepe , mille kohaselt võtab Tervisekassa alates 01.05.2028 üle TERVIKuga seotud rahastamise kohustuse . S äte võimaldab sujuvat üleminekut se n i selt projekti põhiselt koostöölt, kus on olnud nõutav väikse maarvuline perearstide kaasamine, seadusepõhisele koostööle , mis näeb ette kõigi perearstide kaasamise. Tervisekassa TERVIKu rahastamise lepingu saamise eeltingimus on TERVIKu moodustamine täismahus. Eelnõu § 1 punktiga 2 2 täiendatakse RHTS - i §-ga 38 3 , millega nähakse ette sisuliselt § 13 2 regulatsiooni järelhindami n e. Sotsiaalministeerium analüüsi b hilje ma lt 203 3 . aastal valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Eelnõu §-ga 2 täiendat akse ravikindlustuse seadus e § 4 lõi kega 3 . Paragr a hvi 4 lõike 3 lisami se ga sätestatakse, et Tervisekassa kasutab ravikindlustuse vahendeid RTHS -is sätestatud juhtudel rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni tegevuse rahastamiseks ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eest tasumiseks isiku ravikindlustatusest sõltumata . Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse ja TERVIKu tegevuse eesmärk on tagada tervishoiu-, sotsiaal- ja teiste vajalike teenuste koordineeritud osutamine inimese vajadustest lähtudes. Koordinatsioonivajadus ei sõltu inimese ravikindlustuse olemasolust, kuna teenus hõlmab nii tervishoiu kui ka sotsiaalvaldkonna tegevusi ning sotsiaalabi osutatakse ravikindlustusest sõltumata. Teenust kavandatakse rahastada eelkõige ametikoha- ja piirkonnapõhiselt. Sellise korralduse puhul ei ole põhjendatud eristada ravikindlustatud ja ravikindlustamata isikutega seotud kulusid, sest sama koordinaator või TERVIKu võrgustikujuht täidab oma ülesandeid kogu sihtrühma suhtes. Ravikindlustusstaatuse alusel kulude arvestamine tooks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse ning täiendavad administratiivkulud, ilma et see parandaks teenuse korraldust või rahastamise tõhusust. Kuna valdav osa sihtrühmast on ravikindlustatud, on ravikindlustamata isikute teenusega hõlmamise mõju ravikindlustuse vahendite kasutamisele marginaalne. Samas võimaldab ravikindlustatusest sõltumatu rahastamine tagada katkematu valdkondadeülese koostöö ning vältida olukordi, kus inimesele vajaliku koordinatsiooni teenuse osutamine takerdub üksnes ravikindlustuse puudumise tõttu. Eelnõu §-ga 3 muudetakse Tervisekassa seadust . Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse Tervisekassa seaduse § 2 lõiget 1 , sätestades Tervisekassa eesmä rgiks ravikindlustushüvitiste võimaldamise , kindlustatute tervise hoidmiseks, säilitamiseks ja parandamiseks tervishoiuteenuste ning vajaduse korral muude tervist toetavate teenuste ja tegevuste korraldamise ja nende eest tasumise , vaktsiinikahjude hüvitamise ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmise vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, TTKS- ile ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele. Muudatusega täpsustatakse Tervisekassa eesmärki, et see kajastaks kehtivast õigusest ja Tervisekassa tegelikest ülesannetest tulenevat rolli tervishoiusüsteemis. Kehtiv sõnastus keskendub eelkõige ravikindlustushüvitiste võimaldamisele ja tervishoiuteenuste eest tasu misele , kuid ei kajasta piisavalt Tervisekassale seadustega pandud ülesandeid tervishoiuteenuste korraldamisel ja tervise edendamisel. Muudatuse kohaselt on Tervisekassa eesmärk lisaks ravikindlustushüvitiste võimaldamisele kindlustatute tervise hoidmiseks, säilitamiseks ja parandamiseks tervishoiuteenuste ning vajaduse korral ka muude tervist toetavate teenuste ja tegevuste korraldamine ja nende eest tasumine. Muude tervist toetavate teenuste ja tegevuste all peetakse silmas üksnes neid tegevusi, mille korraldamiseks ja rahastamiseks annab Tervisekassale volituse seadus. Muudatus lähtub ka rahvusvahelisest arengusuunast, mille kohaselt on avalik-õiguslike ravikindlustusasutuste roll liikunud üksnes raviteenuste rahastamiselt tervikliku tervisesüsteemi kujundamise, tervisetulemuste parandamise ning integreeritud teenuste korraldamise suunas. Mitmes Euroopa riigis täidavad ravikindlustusasutused lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele ka tervise edendamise, haiguste ennetamise ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö korraldamise ülesandeid. Muudatus viib Tervisekassa eesmärgi sõnastuse paremini kooskõlla selle arengusuunaga. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse Tervisekassa seadus t § 2 lõi kega 1 1 , sätestades põhimõtte, et Tervisekassa tagab oma eesmärkide saavutamisel ravikindlustuse ja riigieelarve vahendite tõhusa kasutamise. Põhimõte ei ole Eesti õiguses uus. Ravikindlustuse seaduse § 2 lõike 2 kohaselt lähtub ravikindlustus ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Käesoleva muudatusega tuuakse see põhimõte selgesõnaliselt ka Tervisekassa seadusesse ning laiendatakse selle kohaldumist lisaks ravikindlustuse vahenditele ka Tervisekassa kaudu kasutatavatele riigieelarve vahenditele. Muudatus ei anna Tervisekassale uusi ülesandeid ega pädevust , vaid rõhutab, et Tervisekassa peab oma tegevuse kavandamisel, teenuste korraldamisel ja rahastamisotsuste tegemisel tagama avalike vahendite säästliku, tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning taotlema olemasolevate vahendite juures parimat võimalikku tervisekasu. Samuti toetab see hea halduse ja avaliku sektori finantsjuhtimise põhimõtteid. Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse Tervisekassa seaduse § 2 lõiget 2 punktiga 2 2 . Muudatusega täpsustatakse Tervisekassa ülesandeid, sätestades, et Tervisekassa korraldab ja rahastab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste koordineeritud osutamist toetavaid tegevusi. Muudatus lähtub põhimõttest, et inimeste tervisetulemused sõltuvad üha enam erinevate teenuste koostoimest ning tervishoiuteenuste tõhus korraldamine eeldab süsteemset koostööd tervishoiu ja sotsiaal valdkonna ning vajaduse korral teiste valdkondade vahel. Sätte eesmärk on luua selge õiguslik alus selliste tegevuste korraldamiseks ja rahastamiseks, mis toetavad terviklikku teenusekorraldust ning aitavad tagada, et inimene saab õigel ajal oma vajadustele vastavat abi. Selleks võib Tervisekassa korraldada ja rahastada muu hulgas rahvastikupõhist terviseriski juhtimist, koordineeritud teenuseteekondade kujundamist, valdkondadeülest koordinatsiooni, koostöömudelite arendamist ning nende toimimise seiret ja hindamist. Rahvastikupõhine terviseriski juhtimine võimaldab olemasolevate andmete põhjal tuvastada suure terviseriskiga või keerukate vajadustega inimesed ning kavandada nende vajadustele vastavaid ennetavaid, tervist toetavaid ja raviteenuseid. Koordineeritud teenuseteekondade kujundamise eesmärk on parandada erinevate teenuseosutajate koostööd ning vähendada killustatust inimese ravis ja toetamisel. Valdkondadeülene koordinatsioon toetab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sidusat osutamist olukordades, kus inimese vajadused eeldavad mitme osapoole koordineeritud tegutsemist. Koostöömudelite seire ja hindamine võimaldab hinnata nende mõju tervisetulemustele, teenuste kvaliteedile ning avalike vahendite kasutamise tõhususele. Muudatus ei tähenda, et Tervisekassa võtaks üle KOVide või teiste asutuste seadusest tulenevad ülesanded või hakkaks rahastama sotsiaalteenuseid. Tervisekassa pädevus piirdub tegevustega, mis toetavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud toimimist ning aitavad saavutada paremaid tervisetulemusi ja avalike vahendite tõhusamat kasutamist. Teenuste sisuline osutamine ja rahastamisvastutus jääb ka edaspidi asjakohastes seadustes sätestatud pädevuse järgi asjaomastele asutustele. Muudatus on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga, kus avalik-õiguslike ravikindlustusasutuste roll on laienenud üksnes tervishoiuteenuste rahastamiselt integreeritud teenuste korraldamise, rahvastiku tervise juhtimise ning eri valdkondade koostöö toetamisele. Sellist lähenemist on soovitanud ka OECD ja WHO, rõhutades, et tervisesüsteemide kestlikkus eeldab paremini koordineeritud teenuseid ning suurema terviseriskiga inimeste varajast tuvastamist ja sihipärast toetust . Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse Tervisekassa seaduse § 2 lõi g et 2 punk t iga 10, sätestades et Tervisekassa osaleb RTHS-i alusel asutatud koostöökogude töös. Muudatus on seotud Tervisekassale pandavate ülesannetega korraldada ja rahastada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste koordineeritud osutamist toetavaid tegevusi, sealhulgas rahvastikupõhist terviseriski juhtimist, koordineeritud teenuseteekondade kujundamist, valdkondadeülest koordinatsiooni ning koostöömudelite arendamist. Nende ülesannete tulemuslik täitmine eeldab Tervisekassa osalemist RTHS-i alusel moodustatud koostöökogudes, kus kujundatakse ühiseid eesmärke ning lepitakse kokku rahvastiku tervise parandamiseks vajalikes tegevustes. Tervisekassa osalemine koostöökogudes toetab andmepõhist juhtimist. Tervisekassa käsutuses on tervishoiuteenuste kasutamist, tervisevajadusi, ravitulemusi ja terviseriske kajastavad andmed ning nende analüüsimiseks vajalik kompetents. Nende andmete kasutamine võimaldab toetada piirkondlike tervisevajadus te hinda mist , suurema terviseriskiga rahvastikurühm ade tuvasta mist , sihipäras te sekkumis te kohapealset kavanda mist ja rakendatud meetmete mõju hindamist . Andmepõhine juhtimine loob eeldused, et tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste arendamine põhinevad objektiivsel teabel ning avalikke vahendeid kasutatakse tulemuslikult. Eelnõu §-ga 4 muudetakse TTKS-i . Eelnõu § 4 punkti de ga 1 ja 2 muudetakse TTKS § 14 lõiget 1 , mille senine tekst saab olema punkti 1 all . Paragrahvi 14 l õike 1 punkti ga 2 lisatakse täiendus, mille kohaselt võib perearstiabi osutaja tegevusalaks olla ka valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või perearstiabi osutaval äriühingul olla muud tegevusala peale seaduses loetletud teenuste. Valdkon dade üle st koordinatsiooniteenus t kui uu t teenus e liik i ei ole selles nimetatud. Muudatus on vajalik, kuna tervisetee ju ht hakkab praktikas tööle eeskätt esmatasandi tervisekeskustes. Kui koordinatsiooniteenuse osutamine ei oleks seaduses lubatud tegevusala, tekiks õiguslik takistus teenuse korraldamisel. See muudatus ei laienda perearstiabi sisulist rolli meditsiiniliste otsuste tegemisel, vaid võimaldab korraldada multidistsiplinaarset koostööd ja juhtumipõhist koordinatsiooni. See on kooskõlas eesmärgiga tugevdada esmatasandi rolli integreeritud süsteemis. P erearstiabi osutaval e äriühingul e antakse võimalus osutada valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ja korraldada rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni ehk TERVIKu ülesannete täitmis t . Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või perearstiabi osutaval äriühingul olla muud tegevusala peale seaduses loetletud teenuste. Valdkon dade üle st koordinatsiooniteenus t kui uu t teenus e liik i ei ole selles nimetatud. Muudatus on vajalik, kuna terviseteejuht hakkab praktikas tööle eeskätt esmatasandi tervisekeskustes. Kui koordinatsiooniteenuse osutamine ei oleks seaduses lubatud tegevusala, tekiks õiguslik takistus teenuse korraldamisel. See muudatus ei laienda perearstiabi sisulist rolli meditsiiniliste otsuste tegemisel, vaid võimaldab korraldada multidistsiplinaarset koostööd ja juhtumipõhist koordinatsiooni. See on kooskõlas eesmärgiga tugevdada esmatasandi rolli integreeritud süsteemis. Eelnõu § 4 punkti de ga 3 ja 4 muudetakse TTKS § 22 lõiget 3 nii, et senine tekst saab olema lõike punktiks 1 ja lõiget täiendatakse punktiga 2 , mille kohaselt lisatakse haigla võimalike ülesannete hulka valdkon dadeülese koordinatsiooni teenuse osutamine ning rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni ehk TERVIKu ülesannete korraldamine . Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või h aiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel olla muud tegevusala peale seaduses loetletud teenuste. Valdkon dade üle st koordinatsiooniteenus t kui uu t teenus e liik i ei ole selles nimetatud. Muudatus on vajalik, kuna terviseteejuht hakkab praktikas tööle ka haiglates . See muudatus ei laienda haigla sisulist rolli meditsiiniliste otsuste tegemisel, vaid võimaldab korraldada multidistsiplinaarset koostööd ja juhtumipõhist koordinatsiooni. Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 59 1 lõiget 4 punktiga 3 2 järgmises sõnastuses „ rahvatervishoiu seaduse alusel inimese riski tunnuse andmed“. Inimese r iskitunnus genereeritakse automaatselt Tervisekassa andmete alusel ja seda hoitakse TIS-is, sest see näitab inimese riski kasutada ressursimahukaid tervishoiuteenuseid ja seda vaja vad oma igapäevatöös ee skä tt tervishoiutöötajad, et otsustada inimese proaktiivse abistamise vajaduse üle. Riskirühma tunnuse TIS-is kättesaadavaks tegemine jõustub 2028. aasta 1.mail kuna see nõuab mitme eelduse täitmist, mis ei ole varem teostatavad. Tervisekassa peab looma riskirühma tunnuse automaatseks genereerimiseks eraldiseisva teenuse, mis edastab riskirühma tunnuse TIS-i. Seda teenust ei ole praegu olemas ning selle arendamine eeldab Tervisekassalt eraldi analüüsi- ja arendustöid Tervisekassa poolel. Lisaks eeldab riskirühma tunnuse edastamine TIS-ist tervise infosüsteemist heaolu infosüsteemi andmevahetuse liidese loomist, mis on samuti osa arendustöödest. Seega on 2028. aasta jõustumistähtaeg kooskõlas koordinatsiooniteenuse üleriigilise käivitamise ajakavaga ning tagab, et säte jõustub sel ajal, kui kõik vajalikud tehnilised eeldused on täidetud. Eelnõu §-s 5 esitatakse seaduse jõustumissätted. Seadus jõustub järk- järgult : Seadus jõustub 1. juulil 2027. TERVIKu d peavad olema moodustatud 1. novembriks 2027. Juhul kui maakonnas pole selleks ajaks TERVIKut moodustatud , on maakonna haiglavõrgu haiglal kohustus moodustada TERVIK hiljemalt 1. veebruar iks 202 8 . a. Eelnõu § 1 punktid 1 3 –1 5 , mille kohaselt ei kohaldata tervishoiuasutuste le edaspidi toitlustamise nõudeid , jõustuvad 2027. aasta juulis. Vaja likud juhendmaterjalid ja töövahendid on tervishoiuasutustele juba praegu hästi kättesaadavad, kuid jõustumise aja ks tuleb kokku leppida koht, kuhu on edaspidi koondatud viited kasutatavatele suunistele ja materjalidele. Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 , 3, 5, 7– 9, 11 , 12, 16, 17, 19 ja 22 , § 2, § 3 punkt 3 ning § 4 punkt id 2 , 4 ja 5 jõustuvad 2028. aasta 1. mail. Muudatus on seotud tervise- ja sotsiaalvaldkonna laiapõhjalisema integratsiooniga, mille tagamiseks on vajalik süsteemne koostöö . Sellise eesmärgi saavutamiseks : käivitatakse nimeta tud tähtajast h eaolupiirkondade strateegiline juhtimine koostöökogude töö ning tervise- ja heaoluprofiilide koostamise näol ; h akatakse v aldkon dade ülese koordinatsiooniteenus e osutamis t rahastama ravikindlustuse eelarvest Tervisekassa kaudu . Arvestades muudatuste ulatust – uute organisatsioonide loomine, rahastamislepete sõlmimine, IT-arendused ja tervise tee juhtide koolitamine – ei oleks varasem rakendumise tähtaeg realistlik ega proportsionaalne. See tagab õigusselguse ja vähendab rakendusriski. Üleminekuperiood võimaldab: koostada vajalikud rakendusaktid ; käivitada koolitusprogrammid, luua infosüsteemi arendused, sõlmida esimesed rahastuslepingud. Põhiseaduslikkuse analüüs Eelnõu väljatöötamisel on hinnatud selle vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS), analüüsides kavandatavate muudatuste mõju isikute põhiõigustele, KOVi autonoomiale ja ettevõtlusvabadusele. Analüüs lähtub õigusteaduslikust metoodikast, tuginedes PS -i kommenteeritud väljaande seisukohtadele ja eelnõus välja toodud konkreetsetele meetmetele. TERVIK ud ja valdkon dade ülene koordinatsioon K OVi autonoomia ja enesekorraldusõigus (PS § 154) PS § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad KOV id kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. PS -i kommentaaride (§ 154 komm. 12) kohaselt võib riik siiski panna KOV i dele seadusega kohustusi, kui see on vajalik riigi ühtse arengu ning elanike võrdse kohtlemise tagamiseks. Eelnõuga nähakse ette maakonna tasandil tegutsevate heaolupiirkondade, koostöökogude ja TERVIKu moodustamine ning KOV i de kohustus neis osaleda. Sellega riivatakse KOVi enesekorraldusõigust (PS § 154 lg 1) , kuna piiratakse KOVi vabadust otsustada koostöövormide ja oma tegevuse korraldamise üle. Riive eesmärk on tagada tervishoiu süsteemi ja sotsiaalvaldkonna parem koordineeritus, abi järjepidevus ning inimeste tervise ja heaolu tõhusam kaitse. KOVide osalemine on vajalik tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ühiseks planeerimiseks ja arendamiseks, kompleksse abivajadusega inimeste toetamiseks ning piirkondliku tervise- ja heaoluprofiili koostamiseks ja rakendamiseks. Eesmärk teenib olulist avalikku huvi , on seotud sotsiaalriigi põhimõtte ja PS §-s 28 sätestatud tervise kaitsega. Riive on mõõdukas. Eelnõu ei võta KOVidelt ära SHS- i st tulenevaid ülesandeid ega otsustusõigust teenuste korraldamisel. Koostöökogu ja TERVIK täidavad eelkõige koordineerivat ja strateegilist funktsiooni ning koostöökogu seisukohad ei ole KOVidele õiguslikult siduvad. Seetõttu säilib KOVidel sisuline otsustusautonoomia oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kohustus osaleda koostöös on seega sobiv, vajalik ja mõõdukas meede tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimitud toimimise tagamiseks. KOVi kohustus osaleda heaolupiirkonna koostöökogus ja TERVIKus riivab KOVi enesekorraldusõigust (PS § 154 lg 1), kuna piirab KOVi vabadust otsustada koostöövormide ja organisatsioonilise tegevuse üle. Riive eesmärk on tagada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste parem koordineeritus, abi järjepidevus ning rahvastiku tervise ja heaolu tõhusam kaitse. Tegemist on kaalukate põhiseaduslike eesmärkidega, mis tulenevad muu hulgas sotsiaalriigi põhimõttest ja tervise kaitse eesmärgist. Kohustuslik osalemine on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede, kuna tervishoiu süsteemi ja sotsiaalvaldkonna lõimitud toimimine eeldab kõigi piirkonna KOVide osalemist. Riive on mõõdukas, sest KOV säilitab oma ülesannete täitmisel otsustusautonoomia ning koostööorganid täidavad peamiselt koordineerivat ja strateegilist funktsiooni. Inimese õigus tervise kaitsele ja sotsiaalabile (PS § 28) Eelnõu eesmärk on asendada senine vabatahtlik koostöö kohustusliku mudeliga, et tagada kompleksse abivajadusega isikutele koordineeritud tugi. PS § 28 l õi ked 1 ja 2 sätestavad igaühe õiguse tervise kaitsele ja riigi abi saamisele puuduse korral. Kommentaaride (§ 28 komm. 23) kohaselt on riigil siin lai otsustusõigus süsteemi disainimisel. Eelnõus kavandatud proaktiivne abivajaduse märkamine (riskirühma tunnus) ja valdkon dade ülene koordinatsiooniteenus on suunatud riigi positiivse kohustuse täitmisele. See aitab e nnetada olukorra halvenemist ja vähendab vajadust kulukamate sekkumiste järele. Ettevõtlusvabadus, üldine tegevusvabadus ja TERVIKusse kuulumise kohustus (PS §-d 31 ja 19) Eelnõuga kohustatakse perearstiabi osutajaid , haiglavõrgu haiglaid ja KOVe kuuluma TERVIKusse ning osalema piirkondlikus koostöökorralduses. Perearstiabi osutajate ja haiglate puhul riivab kohustus eeskätt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuna see mõjutab teenuseosutaja võimalust kujundada oma koostöösuhteid ja töökorraldust üksnes enda valitud viisil. Üksikpraksises tegutseva või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti puhul võib kohustus puudutada ka PS §-st 19 tulenevat üldist tegevusvabadust. Juriidiliste isikute puhul katab regulatsiooni mõju põhiliselt ettevõtlusvabaduse kaitseala. Riive legitiimne eesmärk on tagada PS §-st 28 tulenev õigus tervise kaitsele ning riigi kohustus kujundada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna korraldus selliselt, et inimesele oleks võimalik pakkuda õigeaegset, järjepidevat ja kvaliteetset abi. TERVIKu kohustusliku liikmelisuse eesmärk ei ole piirata teenuseosutajate majandustegevust iseenesest, vaid tagada, et perearstiabi, eriarstiabi, haiglaravi, õendusabi, rehabilitatsioon ja KOVi korraldatavad sotsiaalteenused toimiksid inimese vaates koordineeritult. See on eriti oluline nende inimeste puhul, kelle abivajadus ei mahu ühe teenuseosutaja või ühe valdkonna vastutuse piiridesse ning kelle puhul killustunud korraldus võib kaasa tuua ravi katkemise, korduva hospitaliseerimise või sotsiaalse olukorra halvenemise. Kohustuslik kuulumine TERVIKusse on sobiv ja vajalik abinõu, sest TERVIKu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma nende osapoolteta, kelle kaudu inimene tegelikult teenuseid saab. Perearst on inimese terviseteekonna esmatasandi keskne koordinaator ning haiglavõrgu haigla on piirkonnas eriarstiabi, haiglaravi ja sageli ka jätkuteenuste oluline sõlmpunkt. Kui perearstiabi osutajatel või haiglatel oleks võimalik koostööstruktuurist kõrvale jääda, ei oleks võimalik tagada piirkonnas ühetaolist infovahetust, suunamist ega teenuseteekondade kokkuleppeid. Üksnes vabatahtlikud koostööjuhised või projektipõhised kokkulepped ei tagaks sama tõhusalt, et abi kättesaadavus ei sõltuks juhuslikult sellest, millise perearsti nimistusse inimene kuulub või millise haigla teenuseid ta vajab. Riive on mõõdukas. TERVIKusse kuulumine ei võta perearstiabi osutajalt ega haiglalt õigust jätkata tervishoiuteenuse osutamist, ei muuda nende omandivormi ega alluta neid teise teenuseosutaja juhtimisele. TERVIK ei võta üle liikmete seadusest tulenevaid ülesandeid ega tee üksikisiku suhtes haldusotsuseid. Kohustus seisneb eelkõige piirkondliku koostöökorralduse kokkuleppimises, infovahetuse tagamises, teenuseteekondade ühises kujundamises ning valdkondadeülese koordinatsiooni toimimisse panustamises oma pädevuse piires. Riive mõõdukust toetab ka see, et TERVIK ei või nõuda liikmetelt liikmemaksu ning koostöökogu ei saa panna TERVIKule ega selle liikmetele rahalisi kohustusi. TERVIKu juhtimise ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise kulud kaetakse eelnõus sätestatud korras Tervisekassa kaudu või üleminekuperioodil välisvahenditest. Kohustuslik liikmelisus toetab ühtlasi PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kokkulepitud teenuseteekonnad ja koostöökorraldus peavad laienema kogu heaolupiirkonna elanikele, mitte üksnes nendele inimestele, kelle teenuseosutaja on vabatahtlikult koostööga liitunud. Kokkuvõttes on TERVIKusse kuulumise kohustus põhiseaduspärane, sest see on seadusega ette nähtud, teenib kaalukaid avalikke eesmärke ning ei koorma teenuseosutajaid rohkem, kui on lõimitud koostöö toimimiseks vajalik. Põhiseaduspärasuse analüüs riskitunnuse automaatse leidmise kohta Riskitunnuse automaatne leidmine Tervisekassa raviarvete ja retseptiandmete alusel riivab eeskätt PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust, kuna tegemist on isikut puudutavate terviseandmete töötlemisega ning inimese kohta tuletatakse andmete põhjal hinnanguline tunnus. Riive seisneb selles, et riskitunnus leitakse automaatse andmetöötluse abil enne seda, kui inimene ise teenusele pöördub või on konkreetse märkamislehe koostamisega seoses andnud vahetu tahteavalduse. Riive on siiski seadusega ette nähtud, piiritletud eesmärgiga ning seotud ülekaaluka avaliku huviga – tagada PS §-st 28 tulenevalt inimeste tervise kaitse ja õigeaegne abi neile, kelle tervise- ja sotsiaalprobleemid võivad ilma varajase märkamiseta süveneda. Riskitunnuse leidmine inimese eelneva teadmiseta on lubatav seetõttu, et meetme eesmärk ei ole inimese suhtes automaatse otsuse tegemine, vaid võimaliku abivajaduse varajane märkamine. Kui riskitunnuse leidmine eeldaks alati inimese eelnevat pöördumist või nõusolekut, jääksid sihtrühmast välja just need inimesed, kelle abivajadus võib olla kõige suurem, kuid kes terviseseisundi, sotsiaalse isolatsiooni, vähese teadlikkuse, kognitiivse raskuse või süsteemis liikumise keerukuse tõttu ise abi ei taotle. Sellisel juhul ei oleks võimalik saavutada regulatsiooni keskset eesmärki – liikuda reaktiivselt abistamiselt proaktiivsele ja ennetavale mudelile ning vältida terviseseisundi ja toimetuleku halvenemist. Abinõu on sobiv, sest Tervisekassa andmekogu raviarvete ja retseptiandmed võimaldavad objektiivselt tuvastada tervishoiuteenuste kasutamise mustreid, mis võivad viidata kõrgenenud terviseriskile, näiteks korduvad erakorralised pöördumised, hospitaliseerimised, rehospitaliseerimised, ulatuslik ravimik kasutus või mitme teenuseliigi sage kasutamine. Need andmed on Tervisekassa ülesannete täitmisel juba olemas ning nende kasutamine riskitunnuse leidmiseks võimaldab märgata terviseriski senisest varem ja süsteemsemalt. Meede on vajalik, sest sama tõhusat, kuid isikut vähem riivavat alternatiivi ei ole. Üksnes inimese enda pöördumisele või üksnes spetsialisti juhuslikule märkamisele tuginev süsteem jätaks osa sihtrühmast abita ning säilitaks senise killustatuse ja hilise sekkumise probleemi. Meede on mõõdukas, kuna riskitunnus ei too inimesele kaasa õiguslikke tagajärgi ega otsusta automaatselt ühegi teenuse saamist, sellest ilmajäämist, kohustuse tekkimist ega muud isiku õigusi või kohustusi mõjutavat tagajärge. Riskitunnus on üksnes abistav sisend tervishoiutöötaja, KOVi sotsiaaltöötaja või terviseteejuhi edasiseks professionaalseks hindamiseks. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamisel arvestatakse alati lisaks riskitunnusele inimese tegelikku tervise- ja sotsiaalset olukorda ning inimese kaasamine ja nõusolek on vajalik teenuse sisuliseks osutamiseks, heaoluplaani koostamiseks ja laiema tugimeeskonna kaasamiseks. Riskitunnuse automaatne genereerimine ei ole käsitatav sellise automatiseeritud üksikotsusena, mis kuuluks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 keelu keskmesse, sest selle alusel ei tehta üksnes automaatsele töötlusele tuginevat otsust, millel oleks inimesele õiguslik või samaväärselt oluline mõju. Samas on tegemist profiilianalüüsi tunnustega andmetöötlusega, mistõttu tuleb rakendada tugevdatud kaitsemeetmeid. Seetõttu sätestatakse inimese õigus näha t erviseportaalis selgitust riskitunnuse olemasolu ja selle määramise üldiste aluste kohta. Lisaks peab olema tagatud, et riskitunnuse aluseks olev metoodika on õigusaktis või selle alusel kehtestatud korras piisavalt määratletud ning et inimene saab vajaduse korral pöörduda selgituse saamiseks vastutava töötleja poole. Põhiõiguste riivet vähendavad ka eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja juurdepääsupiirangute tagatised. Riskitunnust kasutatakse üksnes rahvastikupõhise terviseriski juhtimise, koordineerimist vajava olukorra märkamise ja valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise eesmärgil. Ligipääs riskitunnusele on piiratud üksnes isikutega, kellel on seda vaja seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks, eeskätt märkamislehte täitval tervishoiutöötajal või KOVi sotsiaaltöötajal ning märkamislehe saanud terviseteejuhil. Riskitunnust ei avalikustata laiemalt ega kasutata inimese sildistamiseks, teenuste piiramiseks, sanktsioonide kohaldamiseks ega muuks algsest eesmärgist erinevaks otstarbeks. Andmetöötlus peab olema logitud ja kontrollitav ning andmete säilitamise ja kustutamise reeglid peavad olema selgelt sätestatud. Riskitunnuse kasutamine toetab ka PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui proaktiivne märkamine sõltuks üksnes sellest, kas inimene ise oskab abi küsida või kas konkreetne spetsialist tema olukorda märkab, võiks abi kättesaadavus erineda juhuslikel põhjustel. Ühetaolise metoodika alusel leitud riskitunnus aitab tagada, et sarnases terviseriskis olevad inimesed on süsteemis sarnastel alustel märgatavad sõltumata elukohast, perearsti töökorraldusest või inimese enda suutlikkusest abi taotleda. Kehtivas õiguses on analoogseid proaktiivseid andmepõhiseid mehhanisme kasutatud ka sotsiaalvaldkonnas, näiteks teatud tunnustega isikute tuvastamiseks, et KOV saaks hinnata võimalikku abivajadust. Ka kavandatav riskitunnus ei asenda sisulist hindamist, vaid loob selleks objektiivse ja ühetaolise lähtekoha. Kokkuvõttes on eelnõu ga kavandatav regulatsioon PS- iga kooskõlas. Valitud meetmed , sealhulgas heaolupiirkondade strateegiline juhtimine ja TERVIKute kaudu toimuv teenuste lõimimine , on sobivad ja vajalikud PS § -st 28 tulenevate riigi eesmärkide saavutamiseks, olles samas proportsionaalsed kaasnevate põhiõiguste riivetega. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele mit u uu t terminit , mida Eesti õiguskorras varem pole olnud : h eaolupiirkond , p iirkondlik koostöökogu , TERVIK , v aldkon dade ülene koordinatsioon iteenus , t ervisetee juht , t ervisedendaja , h eaoluplaan . Terminite selgitused on avatud seletuskirjas eespool. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ga . Eelnõuga kavandatud TERVIKute rahastamine Tervisekassa vahenditest ei kujuta endast Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi . Riigiabi olemasoluks peavad olema täidetud kõik ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused, sealhulgas peab abi saajaks olema ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega . TERVIKu tegevus on lahutamatult seotud tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, mida korraldatakse avalikes huvides ning mille peamine eesmärk on tagada inimestele vajalik abi. TERVIK ei loo nende teenuste kõrvale iseseisvat turgu ega osuta teenuseosutajatele selliseid tugiteenuseid, mida oleks võimalik tavapäraselt omandada konkurentsil põhineval turul. Koordineerimis- ja koostöötegevus on üksnes vahend avalike ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Lisaks puudub TERVIKu tegevusel piiriülene mõõde. TERVIKu tegevus on seotud konkreetse heaolupiirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kavandamise ning koordineerimisega Eesti avaliku süsteemi raames. Ka koordineeritavad teenused ise on olemuselt kohaliku või piirkondliku ulatusega avalikud teenused, mis ei ole suunatud liikmesriikidevahelisele konkurentsile ega piiriülesele teenuste osutamisele. Seetõttu ei ole põhjust käsitada nende teenuste omavahelist koordineerimist iseseisva majandustegevuse või turupõhise tugiteenusena. tegevuse raames ei osuta ta tervishoiu- ega sotsiaalteenuseid, ei konkureeri ta teenuste osutamise turul teiste isikutega ega paku ta tasu eest kaupu või teenuseid. TERVIKu ülesanded piirduvad tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise koordineerimise, piirkondliku planeerimise ning valdkondadeülese koostöö korraldamisega. Tegemist on avaliku võimu poolt määratletud avaliku ülesande täitmisega. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole tegevus majandustegevus, kui see on olemuselt sotsiaalset, regulatiivset või avaliku võimu teostamisega seotud laadi ning seda ei pakuta turutingimustel. Samuti ei käsitata ettevõtjana üksust, kes täidab üksnes riigi või KOV i poolt talle pandud avalikke ülesandeid ega osale kaupade või teenuste turul. Kuna TERVIK ei tegutse turuosalisena ega vii läbi majandustegevust, ei ole ta ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtja. Sellest tulenevalt ei ole täidetud riigiabi esimene ja põhiline eeldus ning puudub vajadus hinnata üksikasjalikumalt ülejäänud riigiabi tunnuste esinemist. Lisaks kasutatakse Tervisekassa vahendeid üksnes TERVIKu seadusest tulenevate koordinatsiooni- ja planeerimisülesannete täitmiseks. Rahastust ei kasutata tervishoiu- või sotsiaalteenuste osutamiseks ega tegevuseks, millega TERVIK võiks saada konkurentsieelise võrreldes mõne turul tegutseva ettevõtjaga. Seetõttu ei anna rahastamine TERVIKule ka valikulist majanduslikku eelist. Eeltoodust tulenevalt on TERVIKu rahastamine käsitatav avaliku ülesande täitmise rahastamisena ega kuulu ELTL artikli 107 lõike 1 kohase riigiabi regulatsiooni kohaldamisalasse. Seaduse mõjud Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset, majanduslikku ja regionaalset mõju, samuti mõju riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjuanalüüs on üles ehitatud kahe peamise tegevussuuna järgi : heaolupiirkondade ja koostöökogude loomine, TERVIKute moodustamine, tervise- ja heaoluprofiili kasutuselevõtt ning Tervisekassa rolli muutumine piirkondlikus juhtimises ; valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse ja tervisetee juhi rolli rakendamine . Lisaks kaasneb eelnõuga tervishoiuasutuste toitlustamise nõuete kaotamine, mille mõju käsitletakse eraldi . Sotsiaalministeeriumi tellimusel tegi Rahvusvaheline Integreeritud Hoolduse Fond (International Foundation for Integrated Care ; edaspidi IFIC) analüüsi Eesti TERVIKute reformile. IFIC- u hinnangul on reformi üldine loogika selge ja kooskõlas integreeritud hoolduse parimate teadmistega. TERVIKute reform on nende hinnangul tugev formaalsete struktuuride üles seadmisel ning sihtrühmad e valikukriteeriumid on teiste riikide praktikate näitel mõistlikud , on mõistlikult seatud ning toetatud tõendusmaterjali poolt. Siiski rõhutab IFIC oma analüüsis, et reformi edukuse eeldus on struktuuride ja organisatsioonide ja inimeste omavaheline usaldus, koostöö , rolliselgus ning igapäevase töökorralduse vastav muutmine. IFIC-u soovitus oli vastav kirjeldus lisada eelnõu seletuskirja ja/või järgnevatesse reformi rakendumise juhenditesse. IFICu hinnangul on reformi esmased tegevus- eesmärgid (nt heaolupiirkondade ja TERVIKute loomine , terviseteejuhtide koordinatsiooniteenuse kasutusele võtmine , heaoluplaanide sisseviimine , juhtimislaudade loomine – realistlikud. Pikaajalised mõju eesmärgid nagu du bl eerivate tegevuste vähendamine, sujuvama hoolduse ja ravi pakkumine, hospitaliseerimiste vähendamine ning tervisekulude madalam kasv sõltuvad süsteemi juurutamise ja realiseerimise edukusest . Mitmed välisriigid on oma integratsiooniprogrammides saavutanud oma eesmärke vaid osaliselt ning süsteemide muutused on kaasa toonud ka mitmeid soovimatuid tagajärgi. Seetõttu on oluline reformi käigus tekkivate muutuste ulatust ja mõju monitoorida ning mõõta kohandades vastavalt edasisi tegevusi . Kokkuvõttes leiab IFIC, et integratsiooni reform praeguses ulatuses annab hea aluse järkjärguliseks skaleerimiseks. Reformi tõhustamiseks ja skaleerimiseks tegi IFIC järgmised ettepanekud: standardiseeritud riiklik koostööprotsess, mis jätab ruumi kohalikuks mugandamiseks; realistlikud personali ja töökoormuse tasemed; info süsteemide kasutamine, mis võimaldavad jälgida tegevusi, saatekirju ja jätkutegevusi kuni lõppemiseni; eraldi mõõdikud patsiendi kogemuste, teenuste kasutamise, teenuse tulemuste ja maksumuste jaoks; üks organisatsioon riiklikul tasandil , kes vastutab reformi rakendamise toestamise ja selle arendamise eest. Tegevussuundi on analüüsitud mõjuvaldkondade kaupa , käsitledes igas valdkonnas mõju peamistele sihtrühmadele . 6. 1 . Heaolu piirkondade ja koostöökogude loomine , TERVIKute moodustamine, tervise- ja heaoluprofiili kasutuselevõtt ja Tervisekassa rolli muutumine Eelnõuga luuakse maakonnapõhised heaolupiirkonnad , kus moodustatakse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöökogu . Tegemist on strateegilise koostöö formaadiga , mille eesmärk on siduda riigi ja KOVide otsustusprotsessid ning kujundada piirkonna elanikkonna vajadustest lähtuvad ühised prioriteedid ja tegevussuunad. See võimaldab korraldada tervis hoiu- ja sotsiaalteenuseid senisest tulemuslikumalt , s eal h ulgas varem märgata riskirühm a kuuluvaid inimesi , sihitada täpsemalt sekkumisi ja parandada valdkondadevahelist koostööd. Selle tulemusel väheneb oht, et inimese abivajadus jääb märkamata, takerdub eri süsteemide vahele või ei ole abi õigeaeg ne . Pikaajaliselt loob see sugune koostöömudel eeldused probleemide ennetamiseks ning vähendab vajadust kulukamate ja intensiivsemate teenuste järele, parandades samal ajal inimeste elukvaliteeti ja toimetulekut. Muudatus ei loo uut haldusüksust, vaid struktureerib olemasoleval maakonna tasandil koostööd ning muudab selle süsteemseks ja järjepidevaks. M aakonna tasandil heaolupiirkonna moodustamine on Eesti kontekstis põhjendatud, kuna sotsiaalteenuseid kasutavad inimesed valdavalt oma KOV i põhiselt ning tervishoiuteenuste kasutamise analüüs näita b , et enamikku teenuseid kasutatakse elukoha maakonna sees. 2023. aasta andmete põhjal oli maakonnasisene teenusekasutus koduõenduse puhul üle 90%, perearsti ja - õe vastuvõttudel ligikaudu 88–89% ning statsionaarses järelravis üle 90%; ambulatoorsete teenuste puhul jäi maakonnasisene kasutus enamasti vahemikku 65–75% . Maakond on esmatasandi koostööks sobiva elanikkonna suurusega ala ka teiste riikide võrdluses, n äi t eks Prantsusmaal (CPTS; tüüpiline populatsioon 40 000–80 000 ) , Ühendkuningriigis (PCN; tüüpiline populatsioon 30 000–50 000 ) ja Hollandis (piirkondlikud esmatasandi võrgustikud; tüüpiline populatsioon 20 000–50 000 ). Heaolupiirkonna operatiivseks koostöövormiks on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon TERVIK , mis ühendab piirkonna peamised teenuseosutajad ja kohaliku tasandi . TERVIK on püsiv koostööraamistik, mille kaudu panustatakse rahvatervishoidu, korraldatakse ja arendatakse valdkondadeülest koostööd ning toetatakse kompleksse abivajadusega inimeste le suunatud teenuste koordineerimist. Eelnõu kohaselt kuuluvad TERVIKu koosseisu kohustuslikult kõik heaolupiirkonna KOVid , perearstiabi osutajad ja haiglavõrgu haiglad , tagades peamiste osapoolte süsteemse kaasatuse. Tööjõuvajaduse osas on TERVIK võrgustikujuhtide vajadus kuni 20 inimest (igasse heaolupiirkonda ja lisa suurimates heaolupiirkondades) ja terviseteejuhtide hinnanguline vajadus 200–250 inimest üle Eesti. Reform ei eelda kõigi vajalike ametikohtade loomist. Võrgustikujuhi roll on juba kõigis maakondades olemas, kuid seda täidetakse praegu projektipõhiselt. Piirkondlik koostöömudel loob raamistiku abivajaduse märkamiseks, hindamiseks, teenuste kavandamiseks ja koordineerimiseks terviklikuks tervise ja heaolu toetamise süsteemiks. See eeldab toimivat koostööd ning selget rollijaotust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel heaolupiirkonna tasandil. WHO integreeritud hoolduse (ICOPE) käsitluse kohaselt tuleb vanemaealiste ja komplekssete vajadustega inimeste toetamisel liikuda haiguskeskselt käsitluselt inimesekesksele ja funktsioneerimisvõimet toetavale lähenemisele. See eeldab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritud osutamist, inimese eesmärkidest lähtuvat hoolduse kavandamist ning tervise-, sotsiaal- ja elukeskkonna terviklikku hindamist. WHO rõhutab, et funktsioneerimisvõime languse erinevad põhjused on omavahel seotud ning vajavad integreeritud ja valdkondadeülest käsitlust. Kavandatav mudel ei ole Eestis esmakordne , vaid tugineb viimastel aastatel kujunenud praktikale ja katsetustele valdkondadeülese koordinatsiooni arendamisel. Aastatel 2014 – 2015 tegi Maailmapank Eesti Haigekassa ( praegune Tervisekassa ) tellimusel uuringu „Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis “ käsitleti tervishoiuteenuste integreeritust, s ea l h ulgas raviteenuste osutamist sobival tervishoiusüsteemi tasemel ning ravi koordineerimist ja järjepidevust kõigi süsteemi osapoolte poolt. Uuringus toodi esile puudujääke aktiivravieelsete ja järgsete teenuste koordineerimisel ning rõhutati integreeritud t eenuseosutamise mudelite vajadust. 2016 . aastal algatas Sotsiaalministeerium koostöös SA Viljandi Haigla ga p a ikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste i ntegreerimise eelanalüüs i ja pilootprojekti rakendamise k ava koostami s e ehk PAIK projekti esimese etapi, mille eesmär k oli välja töötada valdkondadeülese koordinatsiooni teenus e mudel. Valminud kava alusel sõlmisid Eesti Haigekassa ja SA Viljandi Haigla 2018 . a asta augustis lepingu teenus e mudeli piloteeri miseks . Teenus e mudel osutus edukaks ja 2023 . a asta kevadel algas Viljandi H aigla, T ervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojektina selle teenuse kliiniline mõju-uuring, mis kaasab umbes 800 patsienti. Uuringu sihtrühm on vähemalt 45 - a astased inimesed, kellel on diagnoositud mitu kroonilist haigust, mis suurendab haiglaravile sattumise riski, ja kellel esinevad kaasuvalt ka sotsiaalsed tervisemõjurid, näiteks toetav a tugivõrgustik u puudumine või liikumisraskus ed . Projekti juhib Viljandi H aigla ja uuringu teaduspartner on Barcelona ülikoolihaigla. Kliinilise mõju-uuringu eesmärk on selgitada välja teenuse pikaajaline mõju ja teostatavus maakondade kogemuse põhjal. Uuringuga soovitakse teada saada, milline on tervishoiu- ja sotsiaalteenus t e koordineeritud koostöö mõju patsientide tervisele, elukvaliteedile , teenustega rahulolule ja teenusekasutusele ning tervishoiuteenuste kulule . U uring kestab 2026. aasta augustini , kuid aasta p ärast uuringuga alustamist tehti esmane analüüs, et hinnata, kas senine tegevus liigub soovitud suunas . Tulemused näitasid, et sekkumis grupil esines võrreldes kontrollgrupiga vähem EMO visiite ja hospitaliseerimisi ning madalam tervishoiuteenuste kasutamise kulu. Kuna uuringusse kaasatud isikute arv ei olnud selleks ajaks veel piisav , ei saanud tulemuste põhjal teha lõplikke järeldusi. Senised tulemused olid siiski piisavalt paljulubavad , et kinnitada uuringuga jätkamise asjakohasust ja teenus e koordinatsiooni potentsiaali kompleksse abivajadusega inimeste toetamisel. 2015 . a asta lõpus moodustas Vabariigi Valitsus hoolduskoormuse rakkerühma, et kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ja töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused . Rakkerühma ettepanekute põhjal viidi 2018–2019 kuues Eesti piirkonnas ellu hoolduse koordinatsiooni pilootprojekt, mille eesmärk oli testida esmase koordinatsioonimudeli toimimist ning anda sisend riikliku süsteemi loomiseks . Piirkondadesse loodi hoolduskoordinaatori ametikohad, mis ühendasid KOVi , perearsti ja teiste osapoolte töö. Arenguseire Keskuse raport „Pikaajalise hoolduse tulevik“ toob ühe olulise kitsaskohana esile pikaajalise hoolduse killustatuse ning vajaduse terviklikuma ja paremini koordineeritud tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö järele . Eelnõuga kavandatav valdkondadeülene koordinatsioon toetab nende kitsaskohtade lahendamist. Viimastel aastatel on pilootprojektide raames arendatud piirkondlikke koostöövõrgustikke ja koordinatsioonimudeleid, mis toetavad keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesi. Üheksa piirkonna kogemus näitab, et kõige tulemuslikum on maakondlik u ulatusega koostöövõrgustik, mis võimaldab kaasata teenuseosutajaid ka väljaspool piirkonda. Pikaajalise ja valdkondadeülese abivajaduse korral määratakse koordinaator, kes tagab inimesekeskse toe, koostab plaani , juhib juhtumivõrgustiku tööd ning koordineerib osapoolte koostööd, et vähendada teenuste killustatust ja tagada abi õigeaegne jõudmine abivajajani. Tagamaks sujuvam üleminek pilootkatsetustelt kinnistatud süsteemile, toetatakse 2026 . a asta hoolduskoordinatsiooni projekti viimase taotlusvooruga nii juba toimivaid kui ka katkestatud koordinatsioonimudeleid, et need saaksid jätkata kuni üleriigilise süsteemi rakendumiseni. Samuti aidatakse piirkondi, kus koordinatsioonimudelit varem rakendatud pole, et üleminek riiklikule süsteemile oleks sujuv. Tervisekassa on alates 2015. aastast teinud koostööd M aailmapangaga ja analüüsinud tervishoiusüsteemi vähesest integreeritusest tulenevaid probleeme , s eal h ulgas välditavaid hospitaliseerimisi, ravi koordineerimatust, vähest patsiendikesksust ja teenuste killustatust. Need probleemid kinnitavad vajadust liikuda üksikute teenuste rahastamiselt terviklikumate , inimese abivajadusest lähtuvate teenus e mudelite juhtimise suunas. Koostöös M aailmapanga ja Eesti Perearstide Seltsiga viidi ellu perearstide riskipa tsientide ravijuhtimise pilootprojekt . Selle käigus andis T ervisekassa perearstidele ette ambulatoorsele ravile tundlikke krooniliste haigustega riskirühma ; uuringus osal enud perearstid koostasid oma nimistu riskirühma patsientidele ravi plaani, mis on sarnane heaoluplaani ga , kuid sisaldab ainult inimese tervise , haiguste ja ravi infot ning soovitus te kirjeldust . Meeskond koosnes perearstist ja - õest , KOV i sotsiaaltöötajaid ei kaasatud . Tulemused näitasid, et väiksema kroonilis e haiguskoormusega patsien tidel , kelle ravi juhtimist rakendati , õnnestus vähendada suremust 1,3% (statistiliselt oluline) . S uurema kroonilise haiguskoormusega patsientidel õnnestus vähendada hospitaliseerim isi 3,2% , kuid statistilist olulisust ei õnnestunud näidata, sest uuringusse kaasatute arv oli liiga väike . OECD on hinnanud, et kui kaasata krooniliste haigustega inimeste koordineeritud teekonda ka sotsiaalvaldkond, on võimalik vähendada hospitaliseerimist krooniliste haigete sihtrühmas 5 – 10% ( Eestis on selliseid välditavaid hospitaliseerimisi ca 15 %) ja saavutada 5% -line sääst tervishoiukuludes, mida saaks suunata rohkem ennetusse või teenuste kättesaadavuse parandamisse . Integratsioonis on selgelt edu saavutanud riigid, kes on kujundanud oma süsteemi nii, et eri osapooled saavad järjepidevalt mõõta saavutatud tulemusi ja hinnata koostöö toimimist . See ei tugine üksnes regulaarsetele uuringutele, vaid ka infosüsteemidele, kus eri juhtimistasanditel on ligipääs ühistele ja rollipõhistele tulemusmõõdikutele. Seetõttu on üks kiiremaid viise tulemuste parandamiseks hakata neid süsteemselt ja regulaarselt seirama. Sellest lähtudes on TERVIKute maakondlikud juhtimislauad ning nendega seotud kvaliteedi- ja tulemusmõõdikud perearstidele, haiglatele ja KOVidele kriitilise tähtsusega . Sellega kaasnevad lisa ülesanded Tervisekassale ja Sotsiaalkindlustusametile . TERVIKute juhtimislauad ning nendega seotud kvaliteedi- ja tulemusmõõdikud loovad perearstidele ja haiglatele aga ka KOVidele jt TERVIKu osapooltele ühise raamistiku oma tegevuse hindamiseks ning piirkondlike eesmärkide kokkuleppimiseks ja saavutamise jälgimiseks, toetades senisest süsteemsemat koostööd ja tulemustest õppimist. Uue töövahendi metoodilist ettevalmistamist toetab IFIC ja sellesse protsessi kaasatakse nii haiglate kui perearstide esindajad, tehnilise ettevalmistuse ja arendamise eest vastutab riik, kohanemist toetavad Tervisekassa, TAI ja Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatavad juhised. Tulemusmõõdikute juhtlauad avaldatakse Tervisekassa ja TAI kodulehel. Reformiga muutub Tervisekassa roll seniselt ravi rahastajalt ka süsteemi strateegiliseks suunajaks. Tervisekassa l avaneb võimalus hakata teenuseosutajate koostööorganisatsioone ehk TERVIK uid rahaliselt motiveerima soovitatavate inimesekesksete eesmärkide saavutamisel . Sisuliselt tähendab see , et Tervisekassa suunab senisest rohkem tegevusi, mis aitavad haigusi ennetada, tervist hoida ja inimese toimetulekut parandada. Muudatus e tagajärjel hakkab Tervisekassa osale ma maakondlike koostöökogude kaudu piirkondlikus juhtimises ning seob rahastuse senisest enam piirkondlike tervise- eesmärkide ga . Selle kaudu suunatakse ressursse tegevustesse, millel on suurem mõju elanikkonna tervisele ja toimetulekule, ning vähendatakse väheväärtusliku ja välditava ravi osakaalu. Tervisekassa kasutab tulemuspõhist rahastamist ja tulemustasu võimalust TERVIKute motiveerimiseks, sidudes selle heaolu piirkonna tervisevaldkonna eesmärkidega ning võimaldades tulemustasust suunata vahendeid rahvatervishoidu, s eal h ulgas ennetusse ja tervisedendusse. Oluline osa Tervisekassa rollimuutusest on andmepõhise juhtimise tugevdamine. Tervisekassa kasutab oma andmeid riski tunnuste moodusta miseks, teenuste koordineeritud kasutuse analüüsimiseks ja tulemuspõhiste eesmärkide seadmiseks . See võimaldab liikuda reaktiivselt teenuseosutamiselt proaktiivsele mudelile, kus fookus on probleemide varajasel märkamisel ja ennetamisel. 6.1.1. Sotsiaalsed , majanduslikud ja regionaalsed mõjud Muudatuste mõju avaldub laiemalt tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi toimimises tervikuna, peegeldudes elanikkonna heaolus, ressursside kasutamises ja piirkondlikus arengus. Heaolupiirkondade, koostöökogude ja TERVIKute loomine ning teenuste koordineeritum planeerimine loovad eeldused senisest vajaduspõhisemaks ja varasemaks sekkumiseks. Eesti rahvastik vananeb ning 65 aastaste ja vanemate osakaal on kasvanud 2015. aasta 18%-lt 2024. aastaks 21%-le ning prognooside kohaselt jõuab 2040. aastaks ligikaudu veerandini rahvastikust . Vanemaealiste osakaalu kasvuga suureneb nende inimeste hulk, kellel esineb samaaegselt mitmeid tervise ja toimetulekuprobleeme ning kes vajavad mitme valdkonna teenuseid koordineeritult. Eesti kuulub rahuldamata tervishoiuteenuste vajaduse näitaja poolest Euroopa riikide seas kõrge i ma näitajaga riikide hulka. 2024. a astal oli selliste inimeste osakaal Eestis 8,5%, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine oli 2,5%. Eesti kõrge näitaja peamine põhjus on pikad ootejärjekorrad (7,8%) . Pikki ootejärjekordi on inimesed teenustest ilmajäämise põhjustena välja toonud ka sotsiaalteenuste puhul , viidates probleemidele teenuste kättesaadavuses ja süsteemide omavahelises kooskõlas. Tegevuspiirangutega inimestest, kes said viimase 12 kuu jooksul iseseisvaks toimetulekuks mõnda teenust (umbes 21 000 inimest) , pidas saadud teenuseid täiesti piisavaks 35% ning pigem piisavaks 44%. Teenuste vajadustele mittevastavust põhjendati kõige sagedamini teenuste ebapiisava mahuga. See osutab, et probleem ei seisne üksnes teenuste olemasolus, vaid ka nende piisavuses ja sobivuses tegelikule abivajadusele . T eenuste k asut us ja avaliku sektori kulud on viimastel aastatel samal ajal märkimisväärselt kasvanud . K ui 65 -aastaste ja vanemate elanike arv kasvas aastatel 2019 – 2025 13,5 % võrra , siis t ervishoiu kulud suurenesid samal perioodil ligikaudu 80% ( 1,4 m iljardilt eurolt 2,5 m iljardi euroni ) . Teenuste kasvu vedas eelkõige haiglaravi, eriti sisehaiguste, kardioloogia ja üldkirurgia valdkonnas, kus teenuste kasutus kasvas enim vanemaealiste seas. Samas on tervisetulemid paranenud vaid tagasihoidlikult. Kui oodatav eluiga sünnimomendil on keskmiselt 79,5 aastat, siis oodatavaid tervena elatud aastaid keskmisel t 58,7 . , Perioodil 2019–2024 kasvas oodatav eluiga sünnimomendil ligikaudu 1% (0,7 aastat) ning tervena elatud eluaastad samuti ligikaudu 1% (0,6 aastat) . See tähendab, et hoolimata kulude kasvust on lisanduv mõju elanikkonna terviseseisundile olnud piiratud. Sarnast trendi on täheldada sotsiaalkaitsekuludes, mis kasvasid perioodil 2019–2025 ligikaudu 90% (190 000-lt 360 000-le eurole). Suurim kasv toimus üldhooldusteenuse kasutamises: teenusele tehtud kulutuste osakaal sotsiaalkaitsekuludest suurenes perioodil 2019–2024 22%-lt 31%-le ning teenusekasutajate arv kasvas 14 681-lt 17 653 isikuni. See viitab süsteemi nihkumisele järjest enam institutsionaalse abi poole, mis peegeldab osaliselt ka hooldusreformi järgset teenuse kättesaadavuse paranemist. Lühidalt kokkuvõttes on süsteemi küll lisa raha suunatud, kuid valdavalt on see läinud institu tsionaalsele abile ehk hilisematesse ja kulukamatesse sekkumistesse. R ahulolematus teenustega on seotud eeskätt vähese mahuga ambulatoorses ja esmatasandi abis ning teenuste kill u statusega . Eeltoodu osutab vajadusele senisest tõhusama tervishoiu ja sotsiaalteenuste koordineeritud planeerimise ning varasema sekkumise järele. Selles kontekstis on oluline teenuste korralduslik ümberkujundamine eelnõus kavandatavas mudelis. Muudatustega luuakse eeldused, et tervis hoiu- ja sotsiaalteenused oleksid omavahel paremini seotud ning inimese jaoks järjepidevamalt korraldatud. Teenuste parem koordineerimine ja üh tsem planeerimine vähendab riski, et sama inimese abivajadust käsitletakse paralleelselt mitmes süsteemis või et abi osutamine katkeb valdkondadevaheliste piiride tõttu. Eestis iseloomustavad rahvastiku tervist ja toimetulekut märkimisväärsed piirkondlikud erinevused, mis põhjendab maakondade eripärasid arvestava strateegilise juhtimise vajadust. 65 -aastaste ja vanemate osakaal ulatub maakonniti 18–25% . Suurimat eakate osakaalu prognoositakse Ida-Viru ja Hiiu maakonda (üle 33%), ent ka Põlva, Valga ja Jõgeva maakonda (üle 31%), samas kui Harju- ja Tartumaal jääb see umbes viiendiku lähedale (u 21%) . Tervena elatud aastate erinevus maakondade vahel on samuti märkimisväärne, viidates ebavõrdsetele tervise- ja elukvaliteedi tingimustele. Sünnimomendil tervena elada jäänud aastad on meestel 48,5 Võrumaal kuni 63,1 Hiiumaal ning naistel 53,4 Valgamaal kuni 69,2 Läänemaal . Piirkondlike erinevuste ulatus näitab vajadust valdkondadeülese ja andmepõhise planeerimise järele, mis võimaldab siduda rahvastiku vajadused, riskitegurid ja teenuste arendamise terviklikuks süsteemiks. Koostööpõhine juhtimismudel loob eeldused ennetuse ja varajase sekkumise tugevdamiseks ning ressursside sihipärasemaks kasutamiseks. Majanduslikus vaates seisneb muudatuse potentsiaal eelkõige selles, et süsteem suudab piirata kulukate ja intensiivsete teenuste vajaduse kasvu, suunates tähelepanu varasematele sekkumistele. Regionaalses vaates võimaldab maakonnapõhine ja riigiga selgelt ühendatud koostöömudel arvestada senisest paremini kohalike eripäradega ning kujundada lahendusi, mis lähtuvad terviklikult nii piirkondlikest vajadustest kui riiklikest prioriteetidest . See loob ühtlasi eeldused aktiivsemaks riigi tasandi poliitikakujunduseks ning toetab teenuskorralduse arendamist ja elluviimist mitmel tasandil. Oluli ne eesmär k on, et muudatuste rakendamine aitaks vähendada piirkondlikke erinevusi eelkõige koostöökorralduses, info liikumises ja varases märkamises ning toetaks teenuste ühtlasemat kättesaadavust kogu riigis. Samas ei tähenda see, et kõigi piirkondade teenusvõimekus või teenuste tegelik kättesaadavus ühtlustub reformi rakendumisel automaatselt. Integratsioon ei asenda KOVide, tervishoiuteenuse osutajate ega teiste partnerite seniseid ülesandeid, vaid loob nende vahele ühendava koordinatsioonikihi ja ühise inforuumi. Kavandatu d eelnõu piirkondlik mõju sõltub sellest, millistesse piirkonna olemasolevatesse teenusvõrkudesse, tööprotsessidesse ja koostööpraktikatesse uus koostöömudel lisandub. Hajaasustusega, vananeva rahvastiku ja hõredama teenusevõrguga piirkondades tee b reform senisest nähtavamaks teenuste kättesaadavuse puudujäägid. Suuremates linnades ja linnapiirkondades võib peamine risk avalduda osapoolte rohkuses, olemasolevate tööprotsesside ja uue koordinatsioonimudeli kattumises ning topeltkoordineerimise ohus. Eelnõus kavandatav lähenemine loob eeldused tervise ja sotsiaalvaldkonna ühise planeerimise ja vastutuse kujunemiseks piirkondlikul tasandil ( ja ei keskendu üksikute teenuste ümberkorraldamisele ) , olles samal ajal ühenduses üleriigilise vaatega . See võimaldab käsitleda elanikkonna vajadusi terviklikult ning suunata sekkumisi kooskõlas rahvastiku riskide ja toimetuleku seisundiga, enne kui probleemid individuaalse teenusevajadusena süvenevad . Mõju sihtrühm 1 – kompleksse abivajadusega inimesed ja nende lähedased TERVIK-mudel ei ole suunatud ainult ühele konkreetsele elanikkonna grupile. Vastupidi, selle eesmärgiks on terviklik heaolupiirkonna rahvastiku tervise- ja sotsiaalsete riskide juhtimine ja haldus. Igale heaolupiirkonna TERVIKule antakse reformi tulemusel oma piirkonna rahvastiku tervise- ja sotsiaalsete riskide juhtimiseks tööriistad ja toetatakse piirkonda tema jaoks prioriteetsetes valdkondades. Kõige rohkem saavad TERVIK-reformi tulemusel seega m õjutatud elani kkonna grupid, ke lle riskidega tegelemist TERVIK ise oluliseks peab. Riigi poolt so Tervisekassa lepinguga antakse kõigile piirkondadele ette ühised riiklikult prioriteetsed sihtrühmad /valdkonnad , kus valdkondadeüles e koordinatsiooni teen ust tuleb rakendada . Samuti annab Tervisekassa koostöös Tervise Arengu Instituudiga ette ennetuse ja tervise denduse riiklikult prioriteetsed valdkonnad. Üheks riiklikult prioriteerseks v aldkondadeülese koordinatsiooni sihtrühm aks esmatasandil on mit ut kroonilist haigust põdevad inimesed, ke s vähese tervise harituse ja sotsiaalsete riskide tõttu ei tule oma haiguste kontrolli all hoidmisega toime . Sihistatakse just selliste krooniliste haigustega inimesi, kelle kroonili sed haigused on käsitletavad esmatasandil perearsti meeskonna poolt (so mitte kõiki kroonilisi haigusi). Tabelis 1 on kirjeldatud nimetatud sihtrühma regionaalset paiknemist ja vanus-struktuuri ning haiguskoormust T ervisekassa 2025. aasta andmete alusel. Eelnõu esimeses versioonis sihistati eeskätt 4 ja enama esmatasandil käsitletava kroonilise haigusega inimeste sihtrühma. Eelnõu esimesele versioonile antud tagasisidest tulenevalt, on vaatluse alla võetud ka sihtrühm, kellel on 2 – 3 esmatasandil käsitletavat kroonilist haigust. Muudatus avaldab olulist mõju inimestele, kelle abivajadus on kompleksne ning hõlmab samaaegselt nii tervise‑ kui sotsiaalvaldkonna tuge. Inimeste jaoks tähendab regionaalne mõju ühtlasemat teenuste kättesaadavust ning väiksemat sõltuvust konkreetse piirkonna administratiivsest võimekusest, paraneb süsteemi arusaadavus ja toimimine. Regionaalse s vaates vähendab muudatus riski, et haavatavad sihtrühmad jäävad erineva praktika tõttu asjakohase abita. Ühtne koostööraamistik vähendab erinevusi teenuste kavandamises ja sihtrühmade käsitlemises ning toetab nende sihtrühmade järjepidevamat käsitlemist. Institutsionaalselt tähendab see, et vastutus sihtrühmade käsitlemisel muutub koordineeritumalt jagatumaks ja üksikutest asutustest või isikutest vähem sõltuvaks . Eriti oluline mõju avaldub riskirühmadesse kuuluvatele ja kompleksse abivajadusega inimestele. Ligikaudu 6 % elanikkonnast moodustavad inimesed, kellel on samaaegselt vähemalt neli kroonilis t haigus t (2026. aastal 84 942), neist ligi 80% on 65 aastased ja vanemad . Kuigi kõige suurem absoluutne koormus langeb Harjumaale, on üle 65 aastaste seas enim mitme kroonilise haigusega riskirühma kuuluvaid isikuid Põlva, Tartu ja Ida Viru maakonnas, kus nad moodustavad ligi kolmandiku (vt tabel 1 ). Tegemist on sihtrühmaga, kelle tervise ga seotud ja sotsiaalne toimetulek on sageli tihedalt omavahel seotud ning kelle abivajadus ei mahu ühe valdkonna teenuste raamidesse. Tervisekassa andmetest selgitati välja, millised inimesed kuuluvad top-5 kõige kall imasse ravikulude gruppi. Võrreldes 4 ja enama krooniliste hai gete grupiga on 2 – 3 kroonilist haigust põdevate inimeste grupis võrreldaval hulgal top-5 kõige kallimasse gruppi kuuluva id inimesi. See viitab asjaolule, et koordinatsiooni siht grupi sihistamisel ei ole otstarbekas kasutada pelgalt krooniliste haiguste arvu, vaid tuleb va a data juurde ka teisi riskitegureid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Koordinatsiooni s ihtrühma regionaalne paiknemine ja vanus-struktuur ning haiguskoormus . Allikas: Tervisekassa, Statistikaamet. Sotsiaalministeeriumi arvutused. Elanikke 2-3 kroonilist haigust 2-3 kroonilist haigust Neist kuuluvad 5% kalleimate hulka 4+ kroonilist haigust 4+ kroonilist haigust Neist kuuluvad 5% kalleimate hulka Maakond -74 75-84 85+ -74 75-84 85+ Harju maakond 619 050 62517 15951 6908 85376 10775 15920 10804 5756 32480 9257 Hiiu maakond 9 689 1285 319 119 1723 177 300 251 97 648 146 Ida-Viru maakond 125 098 20155 4249 2020 26424 3049 7122 3418 1853 12393 3041 Jõgeva maakond 26 465 3766 1030 434 5230 678 1206 772 387 2365 644 Järva maakond 28 468 3699 1086 387 5172 575 1058 721 352 2131 509 Lääne maakond 20 070 2627 788 277 3692 463 675 479 238 1392 365 Lääne-Viru maakond 56 203 7379 1963 867 10209 1282 1839 1199 607 3645 1008 Põlva maakond 23 280 3453 763 317 4533 485 1270 781 428 2479 620 Pärnu maakond 84 988 10096 2949 1255 14300 2016 2657 1904 1017 5578 1633 Rapla maakond 33 307 3934 1046 412 5392 662 1027 672 321 2020 541 Saare maakond 33 323 3674 1109 486 5269 740 945 696 362 2003 612 Tartu maakond 158 831 18418 3988 1934 24340 3125 5236 3502 1920 10658 3178 Valga maakond 26 085 3616 922 411 4949 662 1308 711 315 2334 634 Viljandi maakond 44 028 5378 1541 701 7620 1035 1510 1120 532 3162 952 Võru maakond 33 515 4483 1112 506 6101 767 1459 920 444 2823 795 Kokku 1 322 400 154480 38816 17034 210330 26491 43532 27950 14629 86111 23935 Tabelis 2 on analüüsitud ka sihtrühma ravikulu inimese kohta 2025 . aastal (ilma ravimite, ülikalliste raviarvete ja psühhiaatria eriala arveteta). Analüüs kinnitab, et 2 – 3 kroonilise haigusega inimese ravikulu võib olla olulisel t kõrgem, kui 4 ja enama kroonilise haigusega inimese ravikulu, mis viitab nende terviseprobleemide komplekssusele ja vajadusele kaasata koordinatsiooni sihtrühmaks valikuliselt ka 2 – -3 kroonilise haigusega inimesed. Käesolevas eelnõ u ettepaneku kohaselt loobutakse riskirühma määratlusest ainult krooniliste haiguste arvu alusel ja muudetakse siht rühma määratlemise alused komplekssemaks . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Koordinatsiooni s ihtrühma ravi keskmine maksumus 2025 Allikas: Tervisekassa, Statistikaamet. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 2-3 kroonilist haigust Neist 5% kalleimate ravikulu 4+ kroonilist haigust Neist 5% kalleimate ravikulu Maakond -74 75-84 85+ -74 75-84 85+ Harju maakond 1 590 2 240 2 474 5 093 3 491 3 877 3 859 5 929 Hiiu maakond 1 525 1 519 661 3 292 3 063 2 203 1 483 3 991 Ida-Viru maakond 1 533 2 017 1 878 4 128 2 799 3 063 2 849 4 139 Jõgeva maakond 1 759 2 393 2 234 5 215 3 098 3 631 3 538 5 490 Järva maakond 1 404 2 043 1 924 4 292 3 191 2 879 2 741 4 848 Lääne maakond 1 639 2 265 1 775 3 876 3 230 3 230 2 732 4 917 Lääne-Viru maakond 1 548 2 044 1 907 3 958 2 912 3 384 3 230 5 034 Põlva maakond 1 379 2 089 2 037 6 095 3 200 3 075 2 858 4 768 Pärnu maakond 1 844 2 190 2 159 4 299 3 512 3 646 3 157 5 308 Rapla maakond 1 611 2 030 1 941 4 188 3 250 3 543 2 900 5 125 Saare maakond 1 898 2 023 1 875 4 793 3 432 4 433 2 715 5 796 Tartu maakond 1 717 2 326 2 482 6 039 3 525 4 163 3 760 5 938 Valga maakond 1 714 2 205 2 170 4 458 3 101 3 446 3 356 4 655 Viljandi maakond 1 754 2 417 2 014 5 160 3 777 4 184 2 985 5 610 Võru maakond 1 705 1 937 2 181 5 555 3 339 3 762 3 455 5 359 Kokku 1 627 2 187 2 236 4 918 3 311 3 699 3 440 5 443 Lisades juurde sotsiaalsed riskitegurid, on muudatustest mõjuta tavaks sihtrühmak s ka inimesed, kellel esine vad tegevuspiirangud ning kes vajavad oma abivajaduse katmiseks nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonna tuge . Tegevuspiirangud väljenduvad raskustes igapäevaste tegevustega toimetulekul (nt liikumine, enesehooldus või iseseisev elamine) ning on sageli seotud krooniliste haiguste või vananemisega . See sihtrühm kattub olulises osas eelnevalt kirjeldatud mitme kroonilise haigusega inimestega, kuid ei ole sellega samane , kuna tegevuspiirangud kirjeldavad eelkõige inimese toimetulekut, mitte terviseseisundit . Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik üheselt määratleda, kuna sotsiaal- ja tervisevaldkonna andmed ei ole integreeritud. Ligikaudse suurusjärgu hindamiseks saab kasutada 202 5 . aasta e lanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring ut , mille kohaselt kuulub 10% täisealisest elanikkonnast tõsiste tegevuspiirangutega rühma, kus esineb tõsiseid raskusi, enam kui pooltel juhtudel mitmes valdkonnas, ning oma tegevusi tunnetatakse oluliselt piiratuna. See viitab sihtrühmale, kellel on suur tõenäosus vajada samaaegselt mitut liiki tuge. Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 101 400–114 000 inimest , kusjuures maakondlikus võrdluses kuulub tõsiste tegevuspiirangutega klastrisse suurim osakaal inimesi Põlva (22%), Ida-Viru (17%), Valga (17%), Jõgeva (17%) ning Võru (15%) maakonnas. Kompleksse teenus vajadusega inimesed on valdavalt eakad ja selles vanuserühmas on abi k omplekssus kasvuteel . Sellele viitab Sotsiaalministeeriumi a nalüüs , mis näitab, et tervishoiuteenuste kasutamine inimese kohta on perioodil 2015–2024 kasvanud kõige kiiremini 60-aastaste ja vanemate hulgas, eriti 70–79 ja 80+ vanuserühmas. See osutab , et abi komplekssus kasvab enim just nende sihtrühmade arvelt, kellel esineb sagedamini samaaegselt kroonilisi haigusi, toimetulekuraskusi ja vajadus t mitme teenuse koordineeritud kasutamise järel e ( j oonis 1 ). Joonis 1 . Tervishoiuteenuste kasutamise muutus 2024 vs . 2015 vanuserühmade järgi . Tulpadel on esitatud osutatud teenuste arv ühe inimese kohta vastavas vanuse r ü hmas 2024. aastal. Andmete allikas: Tervisekassa 18-aastasest ja vanemast elanikkonnast hindab 9 % end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest haigusest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid . Tervishoiu komplekssuse kasv avaldab seega ka otsest mõju sotsiaalvaldkonnale mõjutades KOVide pakutavate teenuste vajadust ja korraldust. 2024. aastal sai KOVi korraldatavat koduteenust 9088, sotsiaaltransporditeenust 18 428, isikliku abistaja teenust 508 ja täiskasvanute tugiisiku teenust 2044 inimest . Nõudlus KOV sotsiaalteenuste järele on kasvuteel sarnaselt tervishoiuteenustega, mis suurendab omakorda koordinatsiooni vajadust. 10-19 aastaste teenusekasutuse kiire kasvu taga on eeskätt noorte vaimse tervise probleemide süvenemine, mis tähendab, et ka see on tähelepanu vajav sihtrühm nii koordinatsiooni kui ka ennetuse vaates. 2025. aastal jäi viimase perearsti külastusega rahule 77% ja eriarsti visiidiga 84% patsientidest, kuid rahulolu tervishoiusüsteemiga tervikuna oluliselt väiksem ning langevas trendis . Sellega on rahul 48% 18 -aastastest ja vanematest elanikest , samas kui 2021. aasta l oli vastav näitaj a 73%. Elanike hinnangud viitavad sellele, et probleem ei seisne niivõrd tervishoiutöötajate töö kvaliteedis, kuivõrd süsteemi toimimises laiemalt . Planeeritavad m uudatused aitavad parandada teenuste koostoimet ja selle kaudu inimese ja tema lähedaste rahulolu süsteemi toimimisega . Eelnõu ei loo uut sotsiaal- ega tervishoiuteenust ega muud et a inimese õigusi olemasolevate teenuste saamisel. Valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse eesmärk on toetada inimese sujuvamat liikumist olemasolevate te rvishoiu- ja sotsiaal teenuste vahel. Seetõttu ei sõltu inimese õigus saada vajalikke teenuseid sellest, kas ta osaleb koordinatsiooniteenusel või mitte. Elanike vaates võib muudatuste mõju avalduda veel tervisedenduse süsteemsemas ja sihipärasemas korralduses. Kui maakondlik tervisedenduse tegevus viiakse TERVIKu koosseisu ja seotakse senisest tugevamalt heaolupiirkonna strateegiliste eesmärkidega, loob see eeldused suunata koostöö tulemusel saavutatud tõhusus läbi tervis edendus ja ennetustegevus te näol rohkem neile sihtrühmadele kelle tervise- ja toimetuleku riskid on alles välja kujunemas ja on võimalus ära hoida tõsisemaid tervise- ja sotsiaalprobleeme. Fookuses saavad olema lisaks laste ja noorte vaimse tervise probleemidele ka sellega seotud sõltuvusprobleemid ja oskus oma tervist juhtida . Majandusliku mõju vaates loob muudatus pikemas perspektiivis eeldused suunata ressursse senisest enam ennetavatesse ja vajaduspõhistesse lahendustesse ning toetab abivajaduse varasemat märkamist ja sekkumist. Samas ei kõrvalda muudatus iseenesest teenuste puudujääki, järjekordi ega teenusemahtude piiranguid, mistõttu sõltub selle mõju ka edaspidi piirkondlikust teenusevõrgust ja olemasolevast teenuste kättesaadavusest. Kokkuvõttes võib TERVIK- reform puudutada rohkem või vähem igat inimest , kuid eesmärgistatult suurema t mõju avaldab ta esimestel aastatel eakamatele mitme kroonilise haigu se ga inimeste sihtrühmale ja vaimse tervise muredega noorte sihtrühmale . Inimese jaoks avalduvad mõjud tõenäoliselt oma tervise ja toimetuleku probleemide paremas mõi s tmises ja enese kontrolli alla saamises ning sellega kaasnevas rahulolu suurenemises , mis on teiste riikide näitel tavapärane integratsiooniga kaa snev tulemus. Oodatavalt väheneb võ i pidurdub institutsionaalse a bi (haiglad j a hooldusasutused) kasutamine, kuid selle ga võib seonduda suurem kodu teenuste vajadus. Sihtrühmale avalduv ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale on väike, kuna inimestel, kes koordinatsiooniteenusega ei liitu, jätkub abi senise korralduse alusel ning nende õigused ei muutu . Mõju sihtrühm 2 – tervishoiu teenuse osutajad ( sh haiglad, tervise - ja perearstikeskused ning muud tervishoiuteenuse osutajad) ja sotsiaalteenuse osutajad piirkondlikus koostöös Rahvusvahelised integreeritud hoolduse põhimõtted rõhutavad, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused peavad toimima ühtse hooldusteekonnana, kus inimese tervise-, toimetuleku- ja sotsiaalse toe vajadusi hinnatakse koos ning teenused kavandatakse koordineeritult. See aitab vähendada dubleerivaid hindamisi, parandada info liikumist ning toetada järjepidevat abi erinevate teenuseosutajate vahel . Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ring on lai. 2025. aastal tegutses Eestis t ervishoiu s ja sotsiaalhoolekandes 2779 ettevõtet (s.o 1,7% kõigist ettevõtetest). Lisaks sellele osutasid teenuseid ka KOVid ja riik ise. Mõju perearstidele ja perearstimeeskonnale TERVIKute loomisel TERVIKutes ning koostöökogudes osalemisel P erearstidel , nende meeskondadel ja per e arstikeskustel kui esmatasandi tervishoiu kesksetel osapooltel on kandev roll esmase tervisemurega tegelemisel ning riskirühmade varajases märkamises . Eestis oli 01.0 3 .202 6 seisuga 78 3 perearsti nimistut, mida teenindab 1116 arsti (sh 70 5 perearsti) ja 17 79 õde. Perearstiabi osutajaid on Tervisekassa andmetel 409. Neist 46% on üksikpraksised, ligi 18% grupipraksised, 28% tegutsevad mitme juriidilise isiku koostöökokkuleppelises tervisekeskuses ja 8% on ühe juriidilise isiku baasil moodustatud tervisekeskused. Reform suurendab perearstide ja perearstimeeskondade rolli piirkondliku tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö kujundamisel. Senise valdavalt kahepoolse koostöö asemel saavad perearstid osaks püsivast koostöövõrgustikust, mille kaudu lepitakse kokku piirkonna ühistes prioriteetides, riskirühmade käsitlemise põhimõtetes ning teenuste koordineerimises. Perearstidel tekib võimalus osaleda oma piirkonna teenuseteekondade ja koostöökorralduse kujundamises ning mõjutada piirkondlikke arendusotsuseid. Selline koostöö parandab esmatasandi tervishoiu vajaduste arvestamist tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühisel planeerimisel. Reformi eesmärk on vähendada olukordi, kus perearst peab lahendama süsteemseid koostööprobleeme üksikjuhtumite kaupa. Eelnõu kohaselt peavad TERVIKutega liituma koostöölepingu alusel vähemalt tervisekeskused – nii juriidilised isikud kui ka koostöökokkuleppelised tervisekeskused. Üksikpraksised ja ka väikesed grupipraksised kuuluvad TERVIKusse seaduse alusel ega pea TERVIKuga koostöölepingut sõlmima. Koostöölepingu mittesõlmimine tähendab sisuliselt seda sama, mida lepingus tähendaks assotsieerunud liikme roll – assotsieerunud liige ei pea aktiivselt TERVIKu töösse, koostöökokkulepete sõlmimisse ja piirkonna strateegilise arengu planeerimisse panustama, kuid peab TERVIKu kokkulepete ja koostööpraktikatega oma igapäevases töös arvestama. See võib tähendada, et üksikpraksistes töötavate perearstide huvid jäävad TERVIKus vähem arvestatuks. Teisalt, kui perearstide huvid on TERVIKus hästi esindatud, võivad teenusekorralduse koostöökokkulepped teha perearsti töö oluliselt ladusamaks. TERVIKu loomise ja käivitamise faasis on kasulik osaleda pakutavatel koolitustel ja infopäevadel, et oma tegevus TERVIKsüsteemiga võimalikult hästi kooskõlastada. TERVIKu tegevuse rakendusfaasis tähendab selle töös osalemine perearstile ca kord kvartalis TERVIKu töösse panustamist, kui TERVIKus ei ole kokku lepitud teisiti. TERVIKu raames võivad eeskätt üksikpraksistena töötavad perearstid omavahel koostööd teha – planeerida tarvilikke arendusi, palgata tarvilikke tugispetsialiste (nt IT-turbega seonduvalt), kasutada ühist terviseteejuhti, vaimse tervise õde, koduõde vm spetsialisti, osaleda ühiselt välisabi projektis jne. Samas tuleb silmas pidada, et paralleelselt on toimumas esmatasandi jätkusuutlikkuse reform ja perearstiabi jätkusuutlikkuse toetamine saab olema ka üks TERVIKu funktsioone. Reformi rakendamise alguses suureneb perearstidel ajakulu koostööstruktuuride käivitamiseks, ühiste tööprotsesside kokkuleppimiseks ning TERVIKu tegevustes osalemiseks. Tegemist on eelkõige ühekordse rakendusmõjuga. Pikemas perspektiivis eeldatakse, et kokkulepitud koostöömudelid, ühtsed teenuseteekonnad ja regulaarne koostöö vähendavad koordineerimisele kuluvat aega ning parandavad erinevate teenuseosutajate vahelist infovahetust. Reform ei muuda perearstide iseseisvat ravivastutust ega nimistupõhist töökorraldust. Perearstikeskuste jaoks ei kaasne TERVIKu liikmelisusega otseseid rahalisi lisakulusid – terviseteejuhi personali- ja tegevuskulu rahastatakse Tervisekassa vahenditest ning andmevahetus toimub olemasolevate infosüsteemide kaudu. TERVIK otsustab terviseteejuhtide paiknemise koostöös teenuseosutajatega, paigutades terviseteejuhi sellesse tervisekeskusesse, kus on olemas sobiv tööruum. Kuna terviseteejuhi tegevuskulud, sh tööruumi rent, kaetakse Tervisekassa vahenditest, ei pea perearstikeskus ega muu teenuseosutaja terviseteejuhile tööruumi kuludes osalema. Halduskoormuse vaates võib kaasneda mõningaid lisakohustusi, sest leping terviseteejuhi kulude katmiseks sõlmitakse tervishoiuteenuse osutajaga, kes terviseteejuhi(d) palkab. Samas võib pikemas perspektiivis koordinatsiooniteenuse rakendamine vähendada perearstide koormust keerukate tervise- ja sotsiaalprobleemidega patsientide käsitlemisel, mis loob eeldused ressursside sihipärasemaks kasutamiseks ravitöös. Mõju haiglatele TERVIK-ute loomisel TERVIK-utes ning koostöökogudes osalemisel Reform suurendab haiglate rolli piirkondliku tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö kavandamisel ning elluviimisel. Haiglad osalevad TERVIKu liikmetena piirkondlike koostöökokkulepete sõlmimisel, riskirühmade käsitlemise põhimõtete väljatöötamisel ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ühisel arendamisel. Koostöö võimaldab siduda haiglate raviprotsessid senisest paremini esmatasandi tervishoiu, KOVide ja teiste teenuseosutajate tegevusega, parandades ravi järjepidevust ja patsiendi sujuvat liikumist teenus eosutaja te vahel. Piirkondliku vastutusega haiglatele on ootused laiemad – kuna nad teenindavad ka teiste maakondade elanikke, siis on teiste maakondade TERVIK utel õigustatud ootus, et inimeste maakondadevahelist liikumist eeldavate teenuseosutamise teekondade korralduslike kokkulepete sõlmimises osaleksid ka piirkondlikud haiglad. Piirkondlikud haiglad võivad välja pakkuda oma peamise teeninduspiirkonna maakondadele ka ühtseid koostööpõhimõtteid. Haiglate puhul on majanduslik mõju suurem, kuna nad võivad olla ka TERVIKu moodustaja rollis. See tähendab struktuuriüksuse loomist, raamatupidamislikku eristamist ja eraldi arvelduskonto avamist. TERVIKu moodustaja saab sõlmida Tervisekassaga lepingu TERVIKu püsikulude katteks, esitades koostöölepingud minimaalselt nõutud osapooltega. Tervisekassa võtab üle TERVIKuga seotud rahastamise kohustuse alates 1. maist 2028 ainult juhul, kui TERVIKu koosseisus on kõik seadusega nõutud kohustuslikud osapooled. Sellega kaasneb TERVIK u moodustajale täiendav ülesanne sõlmida vajalike osapooltega koostöölepingud. Tegemist on ühelt poolt lisaülesande ja täiendava koormusega, ent teisalt annab see võimaluse oluliste koostööpartneritega ka sisuliselt olulised koostöö valdkonnad läbi arutada ja koostööpõhimõtted kokku leppida. Kui heaolupiirkonnas ei ole TERVIKut tähtajaks moodustatud, lasub moodustamise kohustus haiglavõrgu arengukava haiglal, mistõttu võib haigla TERVIKu moodustaja rolli sattuda ka teiste osapoolte aktiivsuse puudumisel. Haiglatel, kes on TERVIKu moodustaja rollis, lisanduvad püsivad juhtimis- ja koordineerimisülesanded. Riski maandab asjaolu, et kõigis maakondades, on juba käimas ESF+ hoolduskoordinatsiooni projekt, kus on projekti raames olemas töötav võrgustikujuht – sama isik saab jätkata edaspidi ka TERVIKu võrgustikujuhi ülesannete täitmist. TERVIKus saab kokku leppida, et projektis töötav võrgustikujuht aitab korraldada TERVIKu koostöölepingu sõlmimist tarvilike osapooltega. Samas võib rakendamise algfaasis suureneda nende teenuseosutajate aja- ja halduskulu, kes peavad osalema uute koostöökokkulepete, tööprotsesside ja piirkondlike arenduslahenduste kujundamises. Majanduslikult loob muudatus eeldused haigla ressursside tõhusamaks kasutamiseks, kuna teenuste planeerimine muutub andmepõhisemaks ning võimaldab kujundada terviklikuma ülevaate vajadustest ja suunata ressursse sihipärasemalt. Pikemas perspektiivis võib see vähendada välditavate ja madala lisandväärtusega teenuste osakaalu, sealhulgas välditavaid hospitaliseerimisi, korduvaid pöördumisi EMO-sse ning dubleerivaid uuringuid. Kirjeldatud efekti saavutamiseks on oluline, et toimuks põhimõtteline muutus haiglate rahastamises st, et rahastamine ei motiveeriks enam hospitaliseerimist ja erakorralist vastuvõttu. Teenuste ja ressursikasutuse ümberkorraldamiseks ja arendamiseks on oluline, et TERVIKul oleks võimekus taotleda ja administreerida välisabi projekte, sest Sotsiaalministeerium on kavandanud suunata TERVIKute kaudu heaolupiirkondadesse selleks otstarbeks olulist välisabi ressurssi. Koostöökoguga kaasnevad mõjud perearstidele ja haiglatele Koostöökogus osalemise võimalus kaks korda aastas võimaldab tuua piirkonna spetsiifilised tervishoiu probleemid ja konkreetsed arendusvajadused riigiametnikeni ja kohalike poliitikuteni ning aruta da ühiselt sobilik ke lahendus i ning saada infot ressurs s id e kaasamisvõimaluste kohta . Ei haiglate ega p erearstikeskuste jaoks ei kaasne koostöökogu ega TERVIKu liikmelisusega otseseid rahalisi lisakulusid, andmevahetus toimub olemasolevate infosüsteemide kaudu. Muudatusega võivad kaasneda ka ebasoovitavad mõjud, mis ei pruugi piirduda üksnes üleminekuperioodiga. Uute koostöökohustuste täitmine eeldab osapoolte valmisolekut ja ressursse, mistõttu on oluline tagada piisav rakenduslik tugi ja selge kommunikatsioon. Töötajaskonna muutuvad rollid ja vastutuse teisenemine võivad rakendamise algfaasis tekitada ajutist ebakindlust, mida aitavad leevendada ühiselt kokkulepitud tööjaotus ja -korraldus. U ute ülesannetega peab kaasne ma selgus nende püsiva rahastamise osas. TERVIKute rahastamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja eelarvemõju käsitlevas peatükis. Ressursside piiratus võib tekitada osapooltes vastupanu uutele koostöökohustele, eelkõige seal, kus TERVIKu tegevusega seotud koordineerimis- ja osalemiskohustused lisanduvad olemasolevale töökoormusele ilma otsese lisarahastuseta teenuseosutaja tasandil. Samas võimaldab TERVIKus osalemine pikemas perspektiivis vähendada dubleerimist ja ebavajalikke menetlustoiminguid, misläbi teenuseosutaja saab olemasolevaid ressursse sihipärasemalt kasutada. Kokkulepped organisatoorsel tasandil vähendavad spetsialistide töökoormust, mis on seotud inimese liikumise korraldamisega talle vajalikule jätkuteenusele. See parandab töötajate rahulolu. TERVIK annab võimaluse ühisteks innovatsioonideks ja teenuste arendusteks olles kohapealne valdkondadeülene kompete ntsikeskus, kes on riigile heaks partneriks piirkonna arendusvajaduste arutelul ja r e ssursside planeerimisel. Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri andmetel on sotsiaaltöötajate ja nõustajate (ISCO 2 635) tööjõu olukord perioodil 2020–2025 paranenud – tööjõu puudujääk selles rühmas on maakondade lõikes vähenenud 40%-lt (6 maakonda) 20%-le ( Järva, Põlva ja Viljandi maakond ) . OSKA 202 2. a sotsiaaltöö valdkonna uuringu andmetel töötab 46% sotsiaaltöö kõrgharidusõppe lõpetajatest mujal kui sotsiaalvaldkonnas ning vaid 25% rakendub sotsiaaltöö spetsialisti või nõustajana . Kuna terviseteejuhilt nõutakse tervishoiu või sotsiaalvaldkonna kõrgharidust , on nende seas potentsiaalne kandidaatide reserv, ke llele terviseteejuhi ametikoht võimaldaks oma erialateadmisi uudsel viisil rakendada . Regionaalne mõju avaldub paremas koostöös piirkonna teiste osapooltega. See loob eeldused ühtlasemaks teenuste kättesaadavuseks ja paremini koordineeritud teenuseteekondadeks. Väiksema võimekusega piirkondades võib muudatus aidata vähendada sõltuvust üksikute asutuste või spetsialistide võimekusest, kuigi tegelik mõju sõltub ka piirkondlikust koostöökultuurist, olemasolevast teenusevõrgust ja osapoolte valmisolekust uusi koostööpõhimõtteid rakendada. TERVIKute maakondlikud juhtimislauad ning nendega seotud kvaliteedi- ja tulemusmõõdikud loovad perearstidele ja haiglatele ühise raamistiku oma tegevuse hindamiseks ning piirkondlike eesmärkide saavutamise jälgimiseks, toetades senisest süsteemsemat koostööd ja tulemustest õppimist. Uue töövahendiga kohanemist toetavad Tervisekassa , Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalkindlustusameti koostatavad juhised ja tulemusmõõdikute juhtlaud, mis avaldatakse Tervisekassa veebi lehel. Kokkuvõttes on muudatus tervishoiu ja sotsiaalteenuse osutajate jaoks olulise mõjuga, kuna see muudab teenuste kavandamise, koostöö ja vastutuse jagunemise loogikat ning teenuseosutajate rolli valdkondadeüleses ja piirkondlikus koostöös. Muudatus mõjutab igapäevast töökorraldust, sealhulgas abivajaduse varasemat märkamist, koostööd teiste osapooltega ja otsuste tegemist ühiselt kokkulepitud raamistikus. Mõju avaldub regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine, kuna uute kohustuste ja muutuvate rollide rakendamine eeldab osapoolte valmisolekut ja piisavat rakenduslikku tuge. Mõju sihtrühm 3 – KOVid (sh MARO d) Muudatus avaldab olulist mõju KOV i dele , kuna loob senisest süsteemsema koostööraamistiku tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel. KOVide jaoks tähendab see uusi võimalusi toetada süsteemsemalt inimesi, kelle abivajadus hõlmab samaaegselt nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonda. Muudatus ei laienda ega kitsenda kohaliku omavalitsuse seadusest ega SHS- ist tulenevaid ülesandeid, kuid loob uue korraldusliku raamistiku nende ülesannete täitmiseks olukordades, kus inimese abivajaduse lahendamine eeldab tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud tegutsemist. Muudatus ei asenda sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorraldust, vaid täiendab seda juhtudel, kus inimese vajadused ületavad ühe valdkonna pädevuse ning eeldavad püsivat valdkondadeülest koostööd. Mõju avaldub eeskätt KOVile kui sotsiaalse abivajaduse katmise eest vastutajale. Heaolupiirkonna tasandil kujundatud ühised prioriteedid, tervise- ja heaoluprofiil ning TERVIKu kaudu kujundatav koostöökorraldus loovad parema aluse siduda sotsiaalteenuste planeerimine tervishoiu arengusuundadega olukordades, kus inimeste vajadused seda eeldavad. See aitab vähendada olukordi, kus teenuseid arendatakse killustatult ja ilma vastastikuse arvestuseta. Samuti loob piirkondlik koostöö eeldused sotsiaalteenuste ühiseks kavandamiseks ja paremini koordineeritud korralduseks, säilitades KOVide seadusest tuleneva vastutuse teenuste korraldamise eest. See võimaldab paremini kasutada olemasolevaid ressursse, vältida dubleerimist ning pakkuda teenuseid paindlikumalt, sealhulgas olukordades, kus ühe KOVi võimekus on piiratud. Lisaks loob koostöö paremad võimalused kasutada välisrahastust ja muid arendusvahendeid piirkondlikult koordineerituna, mitte üksikute projektidena. See on oluline eelkõige väiksemates piirkondades, kus ühe KOVi administratiivne ja projektijuhtimise võimekus võib olla piiratud. Mõju piirkondlikule juhtimisele Eelnõuga luuakse igasse heaolupiirkonda koostöökogu ning TERVIK kui piirkondlik tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö vorm. TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonda kuuluvad KOV id . Kohustuslik piirkondlik koostöö ei ole rahvusvahelises praktikas erandlik lahendus. Sarnased koostöömudelid toimivad näiteks Flandrias , Norras ja Inglismaal , kus KOVidel ja tervishoiuteenuse osutajatel lasub seadusest tulenev kohustus teha piirkondlikku koostööd, sõlmida koostöökokkuleppeid ning kavandada teenuseid ühiselt. TERVIKu liikmeks olemine tähendab KOVidele kohustust sõlmida koostööleping, milles sätestatakse vähemalt juhtimisstruktuur, liikmete õigused ja kohustused, info- ja andmevahetus ning eelarve ja aruandluse korraldus. Sisuliselt tähendab liikmeks olemine KOVile kohustust osaleda TERVIKu moodustamises ja koostöökokkulepete sõlmimises, nimetada esindaja heaolupiirkonna koostöökogusse, tagada KOVi sotsiaaltöötajate osalemine koordinatsiooniteenuse tugimeeskondades ning t agada märkamislehtede täitmine juhul, kui sotsiaaltöötaja tuvastab samaaegsed tervise- ja sotsiaalprobleemid. Liikmelisus ei tähenda KOVile kohustust osutada uusi teenuseid ega anna seadusest tulenevat vastutust üle TERVIKule. Mõju MAROdele ja olemasolevatele koostöövormidele Eelnõu näeb ette, et igas heaolupiirkonnas moodustatakse koostöökogu. Koostöökogu moodustatakse MARO juurde, selle puudumisel selle KOV juurde, kes hakkab koostöökogu tööd korraldama. Kuigi kõigis maakondades on kehtiva RTHSi alusel moodustatud tervisenõukogud või tervise ja turvalisuse nõukogud, mis paiknevad valdavalt MAROde juures ning tegutsevad osaliselt sarnases rollis koostöökoguga, ei asendata eelnõu kohaselt olemasolevad tervise - ja turvalisuse nõukogu sid koostöökoguga. T ervise - ja turvalisuse nõukogu d on ekspertgrupid ja nende koosseis on oluliselt laiem kui koostöökogul hõlmates näiteks haridus-, sotsiaal-, tervishoiu, siseturvalisuse, kultuuri- ja spordivaldkonna esindajaid (nendes pole riigiametnikke ega Tervisekassa esindajaid) . Koostöökogu koosneb eeskätt KOV tasandi poliitilistest juhtidest ja riigiametnikest ning Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa esinda jatest. Koostöökogu kutsub kokku ning seda juhib ja koosolekuid protokollib nimetatud organisatsiooni esindaja, kelle juurde koostöökogu moodustatakse (MARO, erandina KOV), tervisenõukogu töö koordineerimist jätkab maakonna tervisedendaja – selline lähenemine tagab, et mõlema koostööorgani puhul on selge koordinatsioon ja huvikaitse tagatud. Koostöökogu aruteludesse ja TERVIKusse võivad kuuluda ka maakondlikud või KOVde tervisedendajad, kes koordineerivad ühtlasi tervisenõukogude tööd. Maakonna tervisedendajad töötavad valdavalt MAROdes ning koordineerivad tervisedenduse ja ennetuse planeerimist ning rakendamist KOVde üleselt. Maakonna tervisedendaja roll ja põhiülesanded jäävad sisuliselt samaks. Tervisedendaja vastutab endiselt maakonnas rahvatervishoiu valdkonna eest ning tegeleb oma vastutusvaldkonna piires tervise- ja heaoluprofiiliga. Edaspidi pööratakse senisest enam tähelepanu valdkondadeülesele ja koordineeritud koostööle, mis aitab toetada piirkondlike eesmärkide saavutamist ning parandada inimeste tervist ja heaolu. Lisaks kuuluvad tervisedendajate võrgustikku ka KOVde tervisedendajad ja haridusasutuste tervisedendajad. Tervisedendajate kaasamine TERVIKusse toetab terviklikumat ja süsteemsemat lähenemist ennetusele ja tervisedendusele piirkondlikul tasandil ning tervisedendaja on ühtlasi rahvatervishoiu vaates vahelüli riigiasutuste (TAI, Tervisekassa, SKA) ja kohaliku tasandi vahel. Rahvatervishoiu tegevuste rahastamine põhineb ka edaspidi riigi, KOVide ja teiste piirkondlike partnerite ühisel panusel. Riik toetab maakondliku rahvatervishoiu võimekuse säilitamist ja arendamist muu hulgas Tervise Arengu Instituudi kaudu, rahastades maakondlike rahvatervishoiu tegevuste planeerimist ja elluviimist ning vastava kompetentsi hoidmist piirkonnas. 2026. ja 2027. aastal moodustab see toetus kõigi 15 maakonna peale kokku 130 000 eurot, millele lisanduvad maakonna arendusorganisatsioonide, KOVide ja teiste partnerite panused. 64 Arvestades tervise- ja heaoluprobleemide ulatust ning kasvavaid ootusi ennetusele, on olemasolev ressurss piiratud ning vajadus rahvatervishoiu tegevuste järele ületab sageli olemasolevaid võimalusi. Sellele osutavad ka varasemad uuringud, mis toovad välja, et ennetus ja tervisedendus on sageli alarahastatud ja projektipõhised. Vähesed ressursid ja projektide lühiajalisus omakorda vähendavad tegevuste järjepidevust ja tulemuslikkust. 65, 66 Seetõttu on eriti oluline erinevate osapoolte ühine järjepidev panustamine, tegevuste koordineerimine ning olemasoleva ressursi võimalikult tõhus kasutamine. Rahvatervishoiu valdkonnas tuleb eelistada tõenduspõhiseid ja tulemuslikke sekkumisi, mis aitavad saavutada suurimat mõju elanikkonna tervisele ja heaolule. Seejuures tagab järjepidevus selliste sekkumiste puhul nende mõju kestuse ja kumuleerumise – paljud tervisedenduse ja ennetuse tulemused (nt käitumismuutused, riskitegurite vähenemine) kujunevad alles pikema aja jooksul, mistõttu katkestab katkendlik, projektipõhine rahastus sekkumised sageli enne, kui nende mõju jõuab reaalselt avalduda. Ennetusse ja tervisedendusse panustamine aitab vähendada haiguste ning sotsiaalsete probleemide kujunemist ja süvenemist, mis omakorda vähendab pikemas vaates vajadust kallimate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele ning toetab avalike vahendite tõhusamat kasutamist. Varajane sekkumine ja tervist toetava elukeskkonna kujundamine võimaldavad suunata ressursse probleemide ennetamisse, mitte üksnes nende tagajärgede leevendamisse. Halduskoormus Halduskoormuse seisukohast suureneb muudatuse rakendamise algfaasis eelkõige KOVide ja MAROde strateegilise juhtimise ja koordineerimisega seotud ajakulu. Täiendav töö seisneb TERVIKu ja koostöökogu töös osalemises, ühiste prioriteetide kujundamises, tervise- ja heaoluprofiili sisendi ettevalmistamises, piirkondlike kokkulepete sõlmimises ning koostöö koordineerimises. Tegemist on eelkõige strateegilise planeerimise ja juhtimisega seotud koormusega. Rakendamise alguses võib kohtumiste sagedus ületada seaduses sätestatud miinimumi, kuna kujundatakse ühised eesmärgid, töökorraldus ja koostööpõhimõtted. Pikemas perspektiivis võib koormus väheneda, sest senised eraldiseisvad koordineerimisprotsessid ja projektipõhised koostöövormid asenduvad püsivama piirkondliku koostööga. Mõju juhtimisvõime kuse le ja teenuste korraldamisele Muudatus tugevdab KOVide strateegilist juhtimisvõimekust. Tervise- ja heaoluprofiili kasutatakse edaspidi senisest süsteemsemalt planeerimise alusena. See annab KOVidele parema ülevaate rahvastiku vajadustest, riskirühmadest ja teenuste kasutamise mustritest ning loob eeldused teha teadlikumaid valikuid kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste arendamisel, ressursside suunamisel ja koostöö korraldamisel. KOVide erineva võimekuse tõttu ei avaldu muudatuse mõju kõigis piirkondades ühtmoodi. Piiratud analüüsivõimekus ja spetsialistide vähesus võivad raskendada uue koostöömudeli rakendamist. Samas vähendab ühine piirkondlik planeerimine sõltuvust üksikute KOVide võimekusest, võimaldab kasutada ühiseid andmeid ja metoodikaid ning toetab kogemuste jagamist. Reformi rakendumisel võib lühiajaliselt suureneda nõudlus toetavate, ennetavate ja kodupõhiste sotsiaalteenuste järele, kuna seni varjatud või ebapiisavalt kaetud abivajadused muutuvad nähtavamaks. See võib suurendada survet KOVide teenustele, töökorraldusele ja eelarvele. Pikemas perspektiivis on eesmärk suunata abi varasemasse faasi, et ennetada probleemide süvenemist. Selline mõju ei avaldu siiski automaatselt, vaid sõltub teenuste tegelikust kättesaadavusest, piirkondlikust võimekusest ja riigi pakutavast rakendustoest. Majanduslik mõju Majanduslikus vaates loob muudatus eeldused olemasolevate ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Ühine planeerimine, parem ülevaade piirkondlikest vajadustest ning selgem tööjaotus tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel võivad vähendada dubleerimist ja toetada vahendite suunamist suurema mõjuga tegevustesse. Samas ei tähenda see tingimata kohalike kulude vähenemist. Vastupidi, üleminekuperioodil võib suureneda vajadus investeerida teenuste ümberkorraldamisse, tööprotsesside muutmisse, koostöö arendamisse ning toetavate teenuste mahu kasvatamisse. Eelnõu näeb ette ka tulemustasu võimaluse. Tulemuseesmärkide saavutamisel võib TERVIK kasutada tulemustasu rahvatervishoiu eesmärkide saavutamiseks, eeskätt haiguste ennetuseks ja tervisedenduseks, sealhulgas universaalseks ennetuseks , mis hõlmab tervist toetavate tingimuste kujundamist tervishoiu-, haridus- ja turvalisuse valdkondades. Pikaajaliselt võivad varasem sekkumine, parem teenuste sihtimine ja koordineeritum töökorraldus aidata leevendada kulusurvet, eelkõige nende teenuste puhul, mis muutuvad inimese jaoks kõige kulukamaks siis, kui abi osutatakse hilinenult või killustunult. Kokkuvõttes on mõju KOVidele ja MAROdele oluline. Eelnõu muudab sotsiaalteenuste korraldamise keskkonda. Heaolupiirkonnad, koostöökogud, TERVIKud ja tervise- ja heaoluprofiil loovad ühtsema raamistiku piirkondlikuks planeerimiseks, infovahetuseks ja teenuste arendamiseks. Muudatus loob eeldused varasemaks märkamiseks, teadlikumaks teenusearenduseks ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna paremini seotud teg utsemi seks. Samas ei taga kavandatav koostöömudel iseenesest teenuste paremat kättesaadavust ega vähenda automaatselt kohalikke kulusid . Koordinatsioon aitab katmata abi vajaduse ja teenuselüngad nähtava le tuua , kuid puuduvat teenust, tööjõudu või rahastust see ei asenda. Algfaasis kaasneb KOVidele ja MAROdele täiendav juhtimis-, koordineerimis- ja kohanemiskoormus. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine ning seondub eelkõige haldus- ja koosolekukoormuse kasvu, rollide ebaselguse, koostöövormide dubleerimise, tervisedenduse ja ennetuse võimaliku nõrgenemise ning KOV i teenustele avalduva lisasurvega , mis avaldub tugevamalt väiksemates KOVides , kus administratiivne võimekus on piiratud . Muudatusel on oluline positiivne mõjupotentsiaal, kuid selle realiseerumine sõltub sellest, kuidas uus koostöömudel asendab senist killustatud koordineerimist, KOVide võimekusest, piirkondliku teenusevõrgu tugevusest, digilahenduste toimivusest ja riigi pakutavast rakendustoest . Leevendusmeetmena oleme planeerinud toetada TERVIKute ettevalmistajaid, nende moodustajaid ja ellurakendajaid KOVides põhjaliku koolitusprogrammiga , kaasata tulemusnäitajate koosloomes väljatöötamisse ja pakkuda mentorlust TERVIK-süsteemile üleminekul , juhtimislaudade ja juhenditega. Esmatasandi tugevdamiseks riskipiirkondades on käimas esmatasandi perearstiabi reform, millega toetatakse perearstiabi jätkusuutlikkust esmatasandil, vaimse tervise teenuste kättesaadavusprobleemide leevendamiseks oleme planeerinud käivitada väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) programmi jne. Mõju sihtrühm 4 – Tervisekassa, S otsiaalministeerium ja tema valitsemisala a sutused Muudatused avaldavad mõju riigiasutuste töökorraldusele, rahastamisvastutusele, andmevahetusele, infosüsteemidele ja järelevalvele. Peamised mõjutatud asutused on Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Tervise Arengu Instituut . Riigi tasandi jaoks loob muudatus eeldused sidusamaks ja andmepõhisemaks tervise- ja sotsiaalvaldkonna juhtimiseks. Heaolupiirkondade koostöökogud, TERVIKud ning tervise- ja heaoluprofiilid loovad püsiva mehhanismi, mille kaudu kogutakse ja sünteesitakse infot piirkondlike vajaduste, riskirühmade, teenusekasutuse, teenuste toimimise ja kitsaskohtade kohta. See vähendab sõltuvust üksikutest projektidest, ad hoc analüüsidest ja killustatud sisendist ning võimaldab kujundada sihistatumaid ja piirkondlikke eripärasid paremini arvestavaid poliitikameetmeid. Muudatus tugevdab riigi võimalust võrrelda piirkondi ning siduda rahastamine ja arendustegevused paremini piirkondlike vajadustega. Tervise- ja heaoluprofiilides seatavad eesmärgid ja näitajad võimaldavad jälgida, kas piirkondlikud tervise- ja heaolueesmärgid saavutatakse ning milline on rakendatud meetmete mõju. Majanduslik mõju avaldub eelkõige rahaliste vahendite paremas sihtimises: kasvab võime suunata ressursse neile probleemidele ja sihtrühmadele, kus oodatav mõju on suurim, ning väheneb risk rahastada tegevusi, mis ei vasta piirkonna tegelik e le vajadus t ele. Muudatused toovad kaasa tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi juhtimismudeli muutuse, kus riigi, Tervisekassa ja KOVide koostöö muutub senisest süsteemsemaks ja institutsionaliseeritumaks. Kui kehtivas süsteemis toimub koostöö valdavalt projektide või mitteformaalsete kokkulepete kaudu, siis eelnõu loob püsiva piirkondliku juhtimistasandi heaolupiirkonna koostöökogude ja TERVIKute kaudu. See suurendab riigi võimalust suunata piirkondlikku tervise- ja heaoluvaldkonna arengut andmepõhiselt ning siduda rahastust senisest enam mõõdetavate eesmärkide ja tulemustega. Samas kaasneb muudatuste rakendamise algfaasis riigiasutustele märkimisväärne koordineerimis- ja arenduskoormus. See puudutab eelkõige rakendusaktide ettevalmistamist, juhendmaterjalide koostamist, tervise- ja heaoluprofiilide metoodilist suunamist, uute rahastus- ja lepingumudelite väljatöötamist, infosüsteemide arendamist ning uue koostöömudeli käivitamist. Rakendamisega võivad kaasneda ajutised juhtimis- ja koordineerimisriskid, eelkõige juhul, kui uued organisatsioonilised struktuurid, tööprotsessid ja digilahendused ei käivitu samas tempos. TERVIKute ja terviseteejuhtide rahastamine koosneb mitmest komponendist, millest osa on püsiv ja osa ajutine. Püsivalt rahastatud (Tervisekassa eelarvest, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast) on terviseteejuhtide tegevuskulud alates 01.05.2028 – need hõlmavad nii palgafondi kui igakuiseid tegevuskulusid (sõidu-, bürookulud jm) – 2028. aastal 4 276 480 eurot, 2029. aastal 10 897 622 eurot ja 2030. aastal 11 737 334 eurot, millele lisandub alates 2031. aastast iga-aastane palgafondi 5% kasv. Samuti on Tervisekassa eelarvest püsivalt kaetud TERVIKute administreerimis- ehk ülalpidamiskulud , mis hõlmavad eelkõige TERVIKute võrgustikujuhtide palga- ja tegevuskulusid (koolitus-, sõidu-, bürookulud jm). K okku kuni 20 ametikohta, sh piirkondlikud koordinaatorid suurimates heaolupiirkondades : 2028. aastal 870 560 eurot, 2029. aastal 1 305 840 eurot ja 2030. aastal 1 371 132 eurot . Lisaks Tervisekassa viie koostöökogudes osaleva ametikoha tegevuskulud, mis katavad Tervisekassa töötajate kulu, kes koordineerivad TERVIKutega seotud tegevusi ja osalevad heaolupiirkondade koostöökogude töös (2027. aastal 352 980 eurot, kasvades edaspidi iga-aastaselt 5%) . V älisrahastuse toel käivituvad kaks komponenti. Esiteks IT-arenduse esimene etapp (TIS -i andmevahetuse loomine), mida rahastatakse Norra välisabi vahenditest summas 2,1 miljonit eurot perioodil 2026–2027; sellele järgnev IT-süsteemide ülalhoidmise kulu (2028. aastal 300 000 eurot, kasvades 2% aastas) on kavandatud katta RES 2027–2030 lisataotluse vahenditest. Teiseks rahastatakse esimese kahe terviseteejuhtide koolitusringi (kokku 100 inimest) läbiviimist 2027. aastal Šveitsi-Eesti koostööprogrammi vahenditest. Tulemuspõhine rahastus võimaldab TERVIKul saada boonustasu alates 2029. aastast, eeldusel, et saavutatakse ravikulude kokkuhoid välditava ravi vältimise kaudu . Boonustasu suurus on kuni 30% saavutatud säästust – näiteks 2029. aastaks on planeeritav kokkuhoid 13,7 miljonit eurot, mille täieliku saavutamise korral makstaks TERVIKutele boonustasuna kokku maksimaalselt 4,1 miljonit eurot. Boonustasu suunatakse tervisedendusse ja ennetusse ning see ei vähenda Tervisekassa muud eelarvet. Täpse boonustasu korralduse ja valdkon nad , kus seda kasutada saab, otsustab Tervisekassa . Pärast välisrahastuse lõppemist tuleb TERVIKute tegevuskulud katta peamiselt ravikindlustuse vahenditest. Seetõttu on oluline suunata välisvahendeid üleminekuperioodil sihit at ult ning tagada nende kasutamise kooskõla riigi strateegiliste eesmärkide ja Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovitustega. Täpsem ülevaade riigiasutuste tegevustest ja eelarvemõjust esitatakse eelnõu seletuskirja eelarvemõju käsitlevas peatükis. Tervisekassa Tervisekassa roll riigivalitsemises laieneb, kuna lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele hakkab ta rahastama TERVIKute juhtimist ja valdkonnaülest koordinatsiooniteenust . Uued ülesanded hõlmavad viit tegevussuunda. Esiteks osaleb Tervisekassa kõigi 15 heaolupiirkonna koostöökogu töös, kus ta annab TERVIKutele suunised tervishoiuteenuste kasutamisega seotud eesmärkide seadmiseks ja tegevuste planeerimiseks, sealhulgas tulemuspõhise rahastamisega seotud eesmärkide osas. Teiseks rahastab Tervisekassa TERVIKute tegevust ravikindlustuse vahenditest alates 1. maist 2028, sõlmides iga TERVIKuga haldusliku rahastamislepingu. Üleminekul eristub kolm etappi. Esimeses etapis (kuni 30.04.2028) rahastatakse Sotsiaalministeeriumi poolt maakondade koostööd ESF+ hoolduskoordinatsiooni projekti vahenditest, mille raames maakonnad on projekti elluviija kaudu palganud võrgustikujuhi. Teises etapis sõlmib Tervisekassa TERVIKuga ühekordse üleminekulepingu, mis ei ole rahastamisleping, kuid annab garantii võrgustikujuhi rahastuse ülevõtmiseks pärast välisabi lõppu. Kolmandas etapis, alates 01.05.2028, sõlmib Tervisekassa TERVIKuga rahastamise lepingu, mille alusel kaetakse võrgustikujuhi palga- ja tegevuskulu ühetaoliselt ravikindlustuse vahenditest kõigis maakondades. Tervisekassa võtab rahastamiskohustuse üle ainult juhul, kui TERVIKu koosseisus on kõik seadusega nõutud kohustuslikud osapooled, ning tal on õigus rahastamine lõpetada, kui osapooled on lepingut rikkunud või rahastust mittesihipäraselt kasutanud. Tervisekassal on õigus näha TERVIKule ette tulemustasu heaolupiirkonna tervisevaldkonna tulemuseesmärkide saavutamise eest. Kolmandaks rakendab Tervisekassa rahvastikupõhist tervise riski juhtimist – töötleb retsepti- ja raviarvete andmeid kõrgenenud riskiga isikute tuvastamiseks ning genereerib riskitunnuse, mis edastatakse TIS- i ja on nähtav perearstidele ja KOVi sotsiaaltöötajatele. Andmetöötlus toimub üks kuni kaks korda aastas kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega. Neljandaks rahastab Tervisekassa valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ravikindlustuse vahenditest, sealhulgas ravikindlustuseta isikutele, hüvitades terviseteejuhi personali- ja tegevuskulu. Terviseteejuhtide vajaduse igas heaolupiirkonnas hindab Tervisekassa rahvastikupõhise riskisegmentimise alusel. Lisaks panustab Tervisekassa strateegiliste juhtimisindikaatorite arendamisse, mis võimaldavad regulaarselt jälgida rahvastiku tervise ja heaolu näitajaid ning teenuste kasutamist heaolupiirkondade lõikes. Tervisekassa avaldab tulemusmõõdikute juhtlaua oma kodulehel. Tervisekassale kaasneb muudatusega märkimisväärne arenduskoormus seoses rahvastikupõhise riskihalduse metoodika väljatöötamise, TERVIKute rahastamislepingute haldamise, tulemuspõhise tasustamise korraldamise ja koostöökogudel osalemisega. Tervisekassa uued ülesanded – koostöökogudes osalemine, TERVIKute rahastamine, riskihalduse andmetöötlus ja koordinatsiooniteenuse rahastamine – on oma iseloomult püsivad ja igapäevased. Rakendamise algfaasis on koormus suurem seoses metoodika väljatöötamise, lepingute sõlmimise ja IT-arenduste käivitamisega, kuid pikaajaliselt muutuvad need tegevused Tervisekassa põhiülesannete osaks. Ebasoovitavate mõjude riskina tuleb arvestada, et TERVIKute ja koordinatsiooniteenuse rahastamine ravikindlustuse vahenditest suurendab survet ravikindlustuse eelarvele, mille laekumine sõltub sotsiaalmaksu tulust. Investeeringu tasuvus – koordinatsiooniteenuse kaudu saavutatav kokkuhoid – on planeeritud realiseeruda kolme aasta jooksul, kuid see eeldab, et koordinatsiooniteenus rakendub oodatud mahus ja tõhususega. Sihtrühma hoolikas selekteerimine märkamislehe kaudu on peamine mehhanism, mis tagab, et terviseteejuhi ressurss suunatakse neile inimestele, kellel on koordinatsiooniteenusest kõige rohkem kasu . Kooskõlastustabelis esitatud tagasiside kohaselt on Tervisekassa seisukohal, et TERVIKute juhtimis- ja toimimiskulude katmine peaks olema kaetud ka muudest vahenditest. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus TEHIKu roll seisneb eelkõige infosüsteemide arendamises ja kohandamises. Muudatus nõuab uusi digilahendusi ja andmevahetuse protsesse, sealhulgas terviseteejuhi töölauda, märkamislehteheaoluplaani ja tegevuskava . Mõju on peamiselt ühekordne ning seotud uue andmemudeli, kasutajaliideste ja infovahetuse lahenduste rakendamisega. Muudatus kujundab ümber andmehalduse loogika, viies senisest eraldiseisvates infosüsteemides olnud info ühtsemasse ja koordineeritumasse lahendusse. See võimaldab luua terviklikuma ülevaate inimese vajadustest, teenustest ja tegevuskavast ning parandab infovahetust tervishoiu töötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahel. Samas suurendab see sõltuvust IT-lahenduste töökindlusest, kasutusmugavusest ja andmete kvaliteedist. Pikemas perspektiivis võib infosüsteemide konsolideerimine vähendada paralleelsete süsteemide haldamise vajadust ning toetada tööprotsesside ühtlustumist. Lühiajaliselt kaasneb TEHIKule arenduskoormus, samuti vajadus tagada kasutajatugi, andmekaitse, rollipõhine ligipääs ning süsteemide koostoime teiste tervise- ja sotsiaalvaldkonna infosüsteemidega. Peamine ebasoovitav risk on paralleelsete IT-arenduste arendamine – kõik vajalikud digilahendused peavad olema valmis 202 8 . aasta maiks . Arenduste ja baasteenuste loom ine võib mõjutada kogu reformi käivitumise tempot. Oluline riskimaandusmeede on otsus luua eraldiseisev heaolu infosüstee m see võimaldab arendusi ellu viia TIS -i arendustega paralleelselt. Lisaks võimaldab eraldiseisva infosüsteemi lähenemine rakendada minimaalse toimiva toote (MVP) põhimõtet – koordinatsiooniteenus saab käivituda põhifunktsionaalsusega (märkamisleht, heaoluplaan, tegevuskava . meeskonnatöö tööriistad ) ning täiendavad liidestused ja funktsionaalsused lisatakse järk-järgult, ilma et kogu lahendus peaks olema enne teenuse käivitamist täielikult valmis. Riski maandab ka seaduse järkjärguline jõustumine, mis annab IT-arendusteks etappide vahel piisava ettevalmistusaja. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeeriumi jaoks suureneb muudatuse rakendamisega seotud strateegiline, õigusloome- ja koordineerimiskoormus. Ministeeriumil tuleb juhtida rakendusaktide ettevalmistamist, koordineerida asutustevahelist koostööd ning jälgida reformi rakendumist. Sotsiaalministeerium teostab riiklikku järelevalvet TERVIKute tegevuse üle ning töötab koostöös Tervisekassaga välja koordinatsiooniteenuse sihtgrupi määratlemise metoodika. Samuti tuleb tagada, et terviseteejuhi roll, TERVIKute käivitamine ja piirkondlik juhtimismudel toimiksid omavahel kooskõlas. Sotsiaalministeeriumile kaasneb muudatusega iga-aastane töökoormus seoses reformi rakendumise seire ja riigieelarve vahendite kasutamise järelevalvega, mis kaetakse ministeeriumi olemasoleva ressursi arvelt. Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituudi roll on seotud eelkõige tervise- ja heaoluprofiilide metoodilise toe ning piirkondlike ülevaadete koostamisega. Tervise Arengu Instituu t avaldab heaolupiirkondade tervise ja heaolu lühiülevaateid ning toetab seeläbi piirkondade võrdlemist, andmepõhist planeerimist ja poliitikakujundamist. Muudatus võib suurendada vajadust metoodilise nõustamise ja andmete tõlgendamise toe järele, kuid loob samal ajal parema aluse regulaarseks ja võrreldavaks piirkondlikuks seireks. Kokkuvõttes on mõju riigiasutustele ja riigivalitsemisele oluline. Lühiajaliselt kaasnevad reformi rakendamisega märkimisväärne koordineerimis- ja arenduskoormus, rakendusaktide ja juhendmaterjalide koostamine ning uute tööprotsesside kujundamine. Suurim korralduslik mõju avaldub Tervisekassale, kelle roll laieneb tervishoiuteenuste rahastajalt piirkondliku tervise- ja sotsiaalsüsteemi strateegiliseks suunajaks, ning TEHIK-ule, kelle ülesandeks on reformi toetavate digilahenduste õigeaegne arendamine. Pikaajaliselt loob muudatus eeldused sidusamaks, andmepõhisemaks ja tulemuslikumaks tervishoiu süsteemi ja sotsiaalvaldkonna juhtimiseks, kus piirkondlik juhtimine muutub süsteemsemaks ning riigil tekib parem ülevaade piirkondlikest vajadustest ja teenuste mõjust. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine – peamised riskid on seotud IT-arenduste ajakavaga ning koordinatsiooniteenuse rahastamise jätkusuutlikkusega, mida maandab seaduse järk-järguline jõustumine . 6 .2 . Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse ja terviseteejuhi rolli rakendamine Käesoleva eelnõu kohase s seaduse s sätestatakse valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse kasutuselevõtt, mille eesmärk on tagada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritus kompleksse teenus e vajadusega inimestele ning toetada nende liikumist teenuseosutajate ja süsteemide vahel. Teenuse osutamiseks luuakse tervisetee juhi roll, kelle ülesan ne on koostada inimesele heaoluplaan ning siduda tema tervise- ja sotsiaal sed vajadused terviklikuks tegevuskavaks. Kehtivas süsteemis on teenuste koordineerimise vastutus killustunud erinevate osapoolte vahel , mistõttu võib abi osutamine olla ebaühtlane ning viia olukordadeni, kus inimese abivajadus süveneb ja suureneb vajadus kulukamate teenuste järele. Kavandatav muudatus aitab tagada abi järjepidevuse ja tõhusama korralduse , toetades struktureeritud ja turvalist infovahetust, inimeste terviseteadlikkuse paranemist ja võimekuse suurenemist oma tervise ja toimetulekuga seotud otsustes aktiivsemalt osaleda. Tabel 3 annab ülevaate terviseteejuhi rollist ja tema töö eesmärgist võrdluses KOV i sotsiaaltöötaja ja tervishoiutöötajaga. Tabel 3 . Terviseteejuhi roll valdkon dade üleses koordinatsioonis võrdluses teiste spetsialistidega Aspekt KOV i sotsiaaltöötaja Terviseteejuht Tervishoiutöötaja Õiguslik alus Sotsiaalhoolekande seadus Rahvatervishoiu seadus Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Roll Sotsiaalhoolekandeline j uhtumikorraldaja ; lõplik otsustaja sotsiaalteenuse määramisel Valdkon dade ülene koordinaator ; toetab, ei otsusta Kliiniline spetsialist Põhiküsimus Kas inimene tuleb sotsiaalprobleemidega toime? Kas teenused on kooskõlas ja õigel ajal? Kas info liigub meeskonnaliikmete vahel? Kas terviseprobleem on diagnoositud ja ravitud? Töö fookus Sotsiaalne sekkumine Ennetus, koordinatsioon, riskirühmad Diagnoos, ravi Vastutus inimese ees I nimene tervikuna (toimetulek) T eekond teenus süsteemide vahel (koordineerimine, sujuvus) Ravi ja tervisetulemus Abivajaduse hindamine Sotsiaalse abivajaduse hindamine Valdkon dade ülese koordinatsiooni vajaduse hindamine Kliiniline hindamine Plaan Juhtumiplaan Heaoluplaan (mis saab võimaluse korra l sisendi juhtumiplaanist ja raviplaanist) Raviplaan Millal plaan koostatakse? Pikaajalise kompleksse sotsiaalse abivajaduse korral V aldkon dade ülese koordinatsiooni vajadus e korral Pikaajalise kompleksse terviseprobleemi korral Sotsiaalministeerium on hinnanud terviseteejuhtide vajadust nii esmatasandil kui ka h aiglates. Üldpõhimõttena on arvestatud, et esmatasandil võiks olla üks terviseteejuht viie nimistuga perearsti kohta . H aiglate puhul on lähtutud põhimõttest, et terviseteejuhi poolt osutatavat haiglast kodusele ravile liikumise toetamise teenus on vaja lik ca 20-25% haiglaravi juhtudest ja, et haiglas on terviseteejuhi arvestuslik koormus a l gusaas tatel 800 patsienti aastas ühe terviseteejuhi kohta, hiljem 1000 patsienti. Hinnatud terviseteejuhtide koguvajadus on 231 FTE -d. Terviseteejuhtide koolitused toimuvad etappide kaupa aastatel 2027–2029, võimaldades nii olemasolevate spetsialistide ümberprofileerimist kui ka uute spetsialistide kaasamist tööturult. Terviseteejuhtide arv ja vastav teenusemaht kasvab seega järk-järgult. Terviseteejuhtide jaotuse heaolupiirkondade vahel määrab Tervisekassa valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse soovitavate sihtrühmade suuruse hindamise käigus . Terviseteejuhtide paiknemise heaolupiirkonnas otsustab TERVIK , kuid terviseteejuhtidega seonduva mõju täpsemaks hindamiseks on tehtud indikatiivne ja otus nende paiknemise osas arvestades 4 ja enama kroonilise haige paiknemist , haiglate töömaht usid ja esmatasandi tervisekeskuste olemasolu ning suuremate grupipraksiste paiknemist. Tabel 4 . Terviseteejuhi roll valdkondadeüleses koordinatsioonis võrdluses teiste spetsialistidega Terviseteejuhtide puhul tuleb arvestada, et haiglates töötab täna 111 sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 72) , kes vähemalt osaliselt täidavad tulevasele terviseteejuhile sarnaseid ülesandeid ja on Tervisekassa poolt tasustamata. Ettevalmistavates pilootprojektides on hoolduskoordinaatoreid ja tervisejuhte projektipõhiselt 44 . Projektide lõppedes on ootus, et nad läbiksid täienduskoolituse ja võtaksid üle terviseteejuhi rolli. Terviseteejuhtide vajadus on suurem piirkondades, kus riskirühmade absoluutarv on kõrgem – eelkõige Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal. Terviseteejuhi ametikohtade loomine pakub piirkonna tööturule uusi võimalusi. Kuna terviseteejuhi roll tugineb suures osas olemasolevate sotsiaaltöötajate ja koordinaatorite kompetentsile, ei eelda reform uute kõrgharidusega spetsialistide massilist juurde koolitamist. Peamiseks leevendusmeetmeks vajaliku tööjõu tagamiseks on olemasolevate spetsialistide ümberprofileerimine – haiglate sotsiaaltöötajad, hoolduskoordinaatorid ja tervisejuhid, kes juba täna tegelevad koordineerimisülesannetega, on loomulikud kandidaadid terviseteejuhi rolliks. Selleks on ette nähtud spetsiaalne täienduskoolitus. Samas on võimalik palgata ka täiesti uus spetsialist ning mitte olemasolevaid ümberprofileerida. T erviseteejuhi töötasu ja tegevuskulud (sh bürookulud ja transpordikulu ) kaetakse Tervisekassa eelarvest. 6.2.1. Sotsiaalsed , majanduslikud ja regionaalsed mõjud Viimaste aastate andmed viitavad kasvavale survele erakorralise le meditsiini le ja ööpäevaringsele üldhooldusteenusele , mida iseloomustab nii teenusekasutajate kui ka korduvteenuste arvu kasv. Erakorralise meditsiini abi kasutas 2024. aastal 507 075 inimest (keskmiselt 1386 inimest ööpäevas), võrreldes 2023. aasta 498 553 inimesega (1366 inimest ööpäevas) . Samal ajal on suurenenud ka ööpäevaringse üldhooldusteenuse kasutajate arv (2023. aasta ja 2025. aasta võrdluses 13%), 2023. aastal sai teenus t 10 624, 2024. aastal 11 505 ja 2025. aastal 12 015 inimest . Sealjuures, OECD hinnangul võivad integreeritud ja valdkon dade ülesed koordinatsioonimudelid ligikaudu kolm aastat hiljem tuua sihtrühmades (s.o 55 – 84-aastased) kaasa ligikaudu 5% tervishoiukulude vähenemise võrreldes tavapärase raviga ( ca 50 miljonit eurot aastas ) . See hinnang hõlmab lisaks valdkon dade ülese koordinatsiooniga kaasnevale võimalikule säästule ka muude integratsiooni sekkumistega kaasnevat säästu. Rahvusvaheline kogemus näitab, et edukalt juurutatud riskirühmadele suunatud koordineeritud teenuselahendused võivad aidata vähendada erakorralise meditsiini kasutust (20–50%) ning tuua kaasa hospitaliseerimise vähenemise ca 10% ja mitmete tervisenäitajate paranemise (vt täpsemalt rahalise mõju hindamise peatükist allpool ). Mõju sihtrühm 1 – kompleksse abivajadusega inimesed Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt eelkõige kompleksse abivajadusega inimesi, kes vajavad samaaegselt tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning kelle puhul on vajadus valdkon dade ülese koordinatsiooni järele. Täpsem sihtrühma kirjeldus on esitatud punktis 6.1.1 sotsiaalsete ja majanduslike mõjude sihtrü hma 1 all . Eesmärk jõuda koordinatsiooni teenusega ca 2030 aasta lõpuks ca 55000 inimeseni . Selleks et koordinatsiooni teenus jõuaks eeskätt nendeni, kes seda kõige enam vajavad ning et saavutada soovitud tulemuseesmärke, on vajalik sobilik teenuse sihtrühm üles leida. Valdkondadeülest koordinatsiooni hakatakse pakkuma nii haiglates kui ka esmatasandil, kuid v aldkonnaülese koordinatsiooni teenuse sihtrühm (ja ka iseloom) on m õnevõrra erinev esmatasandil ja haiglates. Haiglas pakutakse üldjuhul haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni ja selle vajaduse tingib, et inimese tervise olukord on (hoolimata ravist või intensiivse ravisekkumise tõttu) olulisel määral halven e n ud või , et inimesel on olnud korduvad ho spitaliseerimised, eeskätt erakorralised. Ka haiglaravi pikkus võib olla koordinatsiooni vajaduse hindamise aluskriteeriumiks, sest kodusele ravile liikumise koordinatsioon toetab haiglaravi lühendamist. Aluskriteeriumile peavad lisanduma üks või mitu riskivõimendavat tervishoiutegurit ja üks või mitu so t siaalset riskitegurit, mis indikeerivad, et inimesel või vad tekkida haiglast koju naastes probleemid ravidistsipliiniga . Joonis 2 . Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni vajaduse hindamise kriteeriumid Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsioon on teiste riikide kogemuse põhjal põhjendatud ca 20-25% juhtudest ehk Eesti näitel see on vajalik ca 36 000-39 000 haiglaravi juhtude korral. Haigla poolne koordinatsioon kodusele ravile liikumisel on lühiajaline. Pikaajalist koordinatsiooni osutatakse üldjuhul esmatasandil koostöös perearsti meeskonna ja KOV i koostöös. Pikaajalise koordinatsiooni aluskriteeriumiks on reeglina mitme esmatasandil käsitletava kroonilise haiguse esinemine, millele lisanduvad riski võimendavad tervishoiu- ja sotsiaaltegurid. Teatud keerukate juhtumite korral võivad pikaajalist koordinatsiooni osutada ka haiglad. Samuti võivad haiglad toetada esmatasandit pikaajalise koordinatsiooni pakkumisel esmatasandil. Joonis 3 . Pikaajalise koordinatsiooni vajaduse hindamise kriteeriumid Pikaajalist koordinatsiooni vajab ca 5% elanikkonnast. Tervisekassa andmetel on võimalik automaatselt genereerida riskitunnus, mis viitab pikaajalise koordinatsiooni vajalikkusele, kuid lõpliku koordinatsiooni vajaduse väljaselgitamiseks on siiski vajalik arvestada ka riski võimendavaid sotsiaalseid tegureid. Koordinatsioonivajaduse välja selgitamine sh riski võimendavate sotsiaalsete tegurite kohta info hankimine on terviseteejuhi ülesanne. Terviseteejuht teeb seda spetsiaalse juhendmaterjali alusel. Valdkonnaülese koordinatsiooni sihtrühma suurust saab kaudselt kirjeldada ka kasutades inimeste endi hinnangu i d oma toimetulekule. 2025. aasta tegevuspiirangute uuringu kohaselt kuulub 10% täisealisest elanikkonnast tõsiste tegevuspiirangutega rühma, kus igapäevane toimetulek on oluliselt häiritud. Viimase 30 päeva jooksul tegevuspiiranguid kogenud inimestest leidis 54%, et nende terviseprobleem või tegevuspiirang on põhjustanud probleeme nende endi või leibkonna igapäevaelus, sealjuures 6% hinnangul tõsiseid probleeme. Kõige sagedamini esinesid tõsised probleemid inimestel, kellel olid piirangud iseseisval toimetulekul või enesehooldusel. Samuti hindas vähemalt kolmandik tõsiste tegevuspiirangutega inimestest mitmes tegevuspiirangute rühmas, et nad vajavad täiendavaid teenuseid. Nende inimeste jaoks ei seisne peamine probleem üksikute teenuste puudumises, vaid selles, et abi on killustunud, ajaliselt ebaühtlane ning nõuab sageli inimese või tema lähedaste enda poolset aktiivset koordineerimist erinevate asutuste ja teenuste vahel. Selline olukord suurendab riski, et abi jõuab inimeseni liiga hilja või katkeb valdkondade vahel. Lisaks täiskasvanutele ja eakatele puudutab kompleksne abivajadus ka lapsi, kelle puhul tervise‑, sotsiaal‑ ja haridusvaldkonna sekkumised on sageli omavahel tihedalt seotud. Laste puhul avaldub valdkondadeülene abivajadus eeskätt olukordades, kus terviseprobleemid on seotud arenguliste, toimetuleku‑ või käitumisraskustega ning kus abi osutamine eeldab mitme süsteemi koostööd. Sellistes juhtumites suureneb risk, et vastutus lapse abistamise eest killustub erinevate asutuste vahel, mis omakorda suurendab nii lapsevanemate kui ka spetsialistide koormust. Valdkondadeülese koordinatsiooni vajadus ei ole seega vanusepõhine, vaid seotud abivajaduse keerukusega. Teenusesaaja jaoks tähenda b valdkondadeülene koordinatsioon selgemat ja paremini korraldatud teenus eteekonda . Tervisetee juht toetab inimest teenuste kasutamisel, aitab püstitada eesmärke ning koordineerib eri valdkondade tegevusi. See võib parandada teenuste järjepidevust ja vajaduspõhisus t ning vähendada riski, et inimene katkestab ravi või sotsiaalteenuste kasutamise süsteemi keerukuse tõttu. Samuti võib paraneda inimese tervisealane kirjaoskus, teadlikkus oma tervise- ja heaolueesmärkidest ning suureneda tema valmisolek osaleda aktiivsemalt oma tervise ja toimetuleku kujundamisel. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamine toimub inimese nõusolekul ning eeldab tema aktiivset osalemist heaoluplaani koostamisel ja elluviimisel. Seetõttu tuleb arvestada, et osa inimestest võib uue teenuse suhtes olla ettevaatlik või otsustada sellest loobuda . Kui inimene ei järgi kokkulepitud tegevusi või loobub koostööst, võib teenuse mõju olla piiratud ning koordinatsiooniteenuse kasutamine ei pruugi viia soovitud tulemusteni. Inimestele, kes teenusega liituda ei soovi, on tagatud tavapärane tugi ja teenused. Heaoluplaani koostamine eeldab inimese aktiivset osalemist, mis tähendab temalt teatud ajakulu ja panust. Samas on inimese kaasamine plaani koostamisse teadlik valik, mis toetab plaani järgimist, motiveeritust ning arusaamist oma olukorrast ja vastutuse võtmist oma tervise ja sotsiaalse toimetuleku juhtimise eest . Heaoluplaani koostamine on sisuliselt sarnane nõustamisvestlusele, kus inimene ei ole passiivne teenuse saaja, vaid terviseteejuhi juhtimisel aktiivne osaline oma vajaduste ja eesmärkide kujundamisel. Seega ei ole plaani koostamine üksnes koormus, vaid inimese võimestamine ja kaasamine tema tervist puudutavatesse otsustesse. Koordineeritud teenuseteekond aita b kaasa krooniliste haigustega inimeste ravitulemus te paranemisele , kuna tervise- ja sotsiaalprobleemidele reageeritakse varasemas etapis ning ravi ja toimetulekut toetavad tegevused on paremini kooskõlastatud. Muudatused võivad aidata vähendada korduvaid pöördumisi erakorralisse meditsiini, hospitaliseerimisi ja ööpäevaringsete teenuste kasutamist, parandades teenuste koordineeritust ja vähendades katkestusi abi saamise protsessis . Valdkondadeülene koordinatsioon võib parandada ka inimese ja tema lähedaste kogemust abi saamisel ja toetada lähedaste hoolduskoormuse vähendamist . Selgem vastutusjaotus, ühine heaoluplaan ja kindel kontaktisik aitavad paremini mõista, millised spetsialistid inimese abivajadusega tegelevad ning kelle poole erinevate küsimustega pöörduda. Koordineeritud lähenemine vähendab inimese ja tema lähedaste korraldamise koormust ning muudab teenuste kasutamise arusaadavamaks, kuna lähedased ei pea enam ise eri süsteemide vahel infot vahendama või teenuseid kokku sobitama – nende roll teenuste koordineerijana väheneb ning suureneb võimalus toetada inimest igapäevases toimetulekus ilma püsiva asutustevahelise asjaajamiseta. Sealjuures terviseteejuhi poolne toetus võib aidata parandada inimese terviseharitust ja enesejuhtimise oskusi. Joonis 4 . Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse protsessiskeem Koordineeritud teenuseosutamine eeldab tervis hoiutöötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahelist andmevahetust. Kuigi andmete töötlemine toimub kehtiva õiguse ja inimese nõusoleku alusel, võib see tekitada mõnes teenusesaajas muret isikuandmete privaatsuse ja turvalisuse pärast. Heaoluplaani kasutamine eeldab lisaks , et inimene osaleb aktiivselt plaani koostamisel ja kinnitab selle oma nõusolekuga. Inimesel on igal ajal võimalik plaaniga tutvuda ning osaleda selle elluviimisel . U uringud on näidanud, et kõrgem terviseharituse tase on seotud teadlikumate terviseotsuste ja paremate tervisenäitajatega. Selgem vastutusjaotus ja ühtne tegevuskava aitavad inimesel paremini aru saada, millised spetsialistid tema abivajadusega tegelevad ning kelle poole erinevate küsimuste korral pöörduda. Kui plaani kasutamine eeldab digivahendite kasutamist, võib see olla takistuseks inimestele, kellel puuduvad asjakohased oskused või vahendid. Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aastal internetti 75,8% 65 – 74-aastastest inimestest . Riski maandamiseks tuleb tagada, et heaoluplaan oleks inimesele kättesaadav ka muul viisil, näiteks tervisetee juhi või teiste spetsialistide vahendusel. Muudatused on sihtrühmale olulise mõjuga. Muudatuse mõju teenusesaajatele on hinnanguliselt keskmise ulatusega, avaldub regulaarselt eelkõige kompleksse abivajadusega ja sagedaste teenusekasutajate sihtrühmades ning hõlmab arvestatavat osa elanikkonnast, kuigi otsene mõju koondub peamiselt riskirühmadesse. Mõju sihtrühm 2 – tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad (v.a. perearstiabi ja haiglad, kes on käsitletud eraldi) Muudatus mõjuta b tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate (sihtrühma on täpsemalt kirjeldatud punktis 6.1 sotsiaalsete ja majanduslike mõjude sihtrühma 2 all) inimesekeskset meeskonna töö korraldust . Koordinatsiooniteenust saavatele inimestele ei osutata t eenus t enam üksikteenuse loogikas, vaid tema jaoks moodustatakse tugimeeskond, kellel tekib võimalus omavahel ühises infokeskkonnas suhelda. Meeskonnatöös osalemiseks peab tervishoiu spetsialisti või sotsiaal v a ldkonna spetsialisti tööandja osalema TERVIKus ja tegema info tema poolt osutatavate teenuste ja nendega seotud spets ialistide kohta TERVIKule kättesaadavaks. TERVIKu kaudu jõuab vajalik teave terviseteejuh ini , k es saab vajadusel, so tugimeeskonna ettepanekul ja inimese nõusolekul või inimese soovi l täiendavaid spetsialiste tugimeeskonna liikmeks kaasata. Mõju hõlmab valdavat osa valdkonna teenuseosutajatest, sealhulgas esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ja sotsiaalteenuse osutajaid ning avaldub kõige tugevamalt nende puhul, kes osalevad aktiivselt valdkon dade üleses koordinatsioonis ja TERVIKute tegevuses. Väiksem on mõju teenuseosutajatele, kelle roll piirdub üksikteenuste osutamisega või kes ei ole tihedalt seotud koordinatsiooniteenuse rakendamisega. Proaktiivse lähenemise tulemusel hakk avad koordinatsiooniteenus t saama ka inimesed, kes muidu teenuseosutajate poole ei pöörduks. Rahvusvaheline kogemus näitab, et valdkon dade ülese koordinatsiooni rakendamine võib esialgu suurendada esmatasandi spetsialistide koormust , kuna suureneb abivajaduse varaja se märkami s e osakaal ning süsteemi jõuab rohkem inimesi, kelle vajadus on seni jäänud tuvastamata. See võimaldab abivajadusele reageerida varasemas etapis ning vältida keerukamate ja kulukamate sekkumiste vajadust hiljem . Samuti lisanduvad tööprotsessidesse koordinatsiooniga seotud tegevused, nagu regulaarne infovahetus eri spetsialistide vahel, ühiste plaanide koostamine ning ulatuslikum andmete dokumenteerimine ja haldamine. Kuna osa juhtumeid lahendatakse valdkondadeülese koordinatsiooni toel ja ülejäänute puhul kasutatakse jätkuvalt seniseid töökorralduslikke lahendusi, toimivad kaks töökorraldusviisi mõnda aega paralleelselt – see ei tekita paralleelseid õigussuhteid ega erinevaid teenusstandardeid, kuid võib algfaasis suurendada spetsialistide töökorralduslikku keerukust, sest sarnase abivajadusega inimeste puhul kasutatakse erinevaid infokanaleid ja dokumenteerimisviise. Pikemas vaates aitab selgem rollijaotus, struktureeritud infovahetus ja koordineeritud töökorraldus vähendada dubleerimist ning suunata ressursse tõhusamalt spetsialistide põhiülesannetele. Muudatuste tegemise algfaasis suureneb mõningal määral organisatsioonide halduskoormus seoses uute töökorralduslike protsesside kujundamise ga ning spetsialistidele lisandub uute töövahendite (nt märkamisleht ja heaoluplaan ) kasutamine . See eeldab seniste tööviiside muutmist ning võib esialgu tekitada ajutisi tõrkeid või vastuseisu , mis tõttu on oluline tagada piisav tugi, koolitus ed ja selge kommunikatsioon. Kokkuvõttes on muudatuse mõju teenuseosutajatele oluline ja valdavalt positiivne . See avaldub regulaarselt igapäevases töökorralduses ja võimaluses vajadusel osaleda inimesekeskses meeskonnatöös , saada oma tööks vajalikku teavet. Muutus hõlmab valdavat osa valdkonna teenuseosutajatest ning eeldab alg faasis kohanemist . Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine – algfaasis võivad kaasneda kohanemisraskused ja vastuseis muudatustele , mida aitavad maandada täiendav tugi ja sihipärased koolitused. Pikemas perspektiivis loob see eeldused paremini koordineeritu d , kvaliteetsemate ja tõhusam ate teenuste osutamiseks . Mõju sihtrühm 3 – haiglad Muudatused mõjuta vad kõiki haiglavõrgu haigla i d , kelle tegevust iseloomustavad olulises osas korduvad visiidid ja pikaajalised raviteekonnad, eriti vanemaealiste ja krooniliste haigustega patsientide seas. See tähendab, et valdkon dade ülene koordinatsioon mõjutab eeskätt neid patsiente, kelle ravi on seotud mitme teenuseosutaja ja pikaajalise jälgimisega. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse kasutuselevõtt muudab haiglate rolli kompleksse abivajadusega inimeste raviteekonna korraldamisel senisest süsteemsemaks. Haiglaravi ajal saavad ravimeeskonnad kasutada riskitunnust ning teisi koordinatsiooni toetavaid töövahendeid, mis võimaldavad varakult tuvastada inimesed, kellel on pärast haiglaravi suurem risk korduvateks hospitaliseerimisteks, ravikatkestusteks või iseseisva toimetuleku halvenemiseks. Vajaduse korral algatatakse koordinatsioonivajaduse hindamine juba haiglaravi ajal, et tagada inimesele sujuv üleminek haiglast esmatasandi tervishoiu-, sotsiaal- ja teistele toetavatele teenustele. Sellega võib kaasneda haiglaravi ajal ajutine töökoormuse suurenemine, kuna lisandub koordinatsioonivajaduse varajane märkamine ning selle dokumenteerimine. Märkamislehte täidaks haiglas üldjuhul üksuse või osakonna õe poolt , harvem arsti poolt. Aga esitajaks võib olla ka näiteks füsioterapeut . Märkamisleht tuleb sisestada tervisejuhtimise töölaualt ja võtab aega 5-10 minutit. Märkamisleht täidetakse ca 30% haiglaravi juhtudest ja see suunatakse haigla terviseteejuhile , kes hindab täiendavalt koordinatsiooni vajadust ja üldjuhul alustab heaoluplaani koostamist. Heaoluplaanile saab terviseteejuht sisendi haigla infosüsteemist. Kui terviseteejuhile võ i patsiendile jääb heaoluplaanile koondatud terviseinfo osas midagi segaseks, tuleb heaoluplaani terviseandmete osa üle valideerid a arstiga enne, kui plaan inimesele antakse. Heaoluplaan on oluline inimese raviohutust tagav töö vahend . Kõik tervishoiutöötajad pääsevad heaoluplaanile ja märkamislehele ligi tervisejuhtimise töölaua kaud u. Haiglale ei teki vajadust ise mingisugu st IT-arendust teha. Samas väheneb haiglate vajadus korraldada pärast väljakirjutamist ise erinevate teenuseosutajate vahelist koostööd, otsida inimesele sobivaid järelravi-, koduõendus-, rehabilitatsiooni- või sotsiaalteenuseid ning teha korduvaid kontakte perearstide, kohalike omavalitsuste, lähedaste ja teiste osapooltega. Need tegevused koondatakse terviseteejuhi juhitava koordinatsiooniprotsessi alla, kus haigla ravimeeskond vastutab tervishoiuteenuse osutamise ning meditsiiniliste raviplaanide eest ning osaleb tugimeeskonna liikmena vastavalt inimese vajadustele. Koordinatsioonivastutuse koondamine ühele spetsialistile loob selge vastutusahela ning tagab, et patsiendil ja kõigil teenuseosutajatel on üks keskne kontaktisik raviteekonna korraldamisel. See võimaldab arstidel ja õdedel keskenduda enam kliinilistele ülesannetele ning vähendab dubleerivat korraldustööd. Digilahenduste ja ühise heaoluplaani kasutuselevõtt parandab haiglate, perearstide, sotsiaalvaldkonna ja teiste teenuseosutajate vahelist infovahetust ning vähendab telefoni, e-kirjade ja muude käsitsi tehtavate koordineerimistoimingute vajadust. Eelkõige aitab see tagada, et haiglast väljakirjutamisel jõuab inimese terviseseisundit, raviplaani ja edasist teenusevajadust puudutav oluline teave õigeaegselt järgmise teenuseosutajani, vähendades ravivigade ja ravimivigade riski, mis sageli tekivad just teenustevahelisel üleminekul. Samal ajal võib suureneda nõue struktureeritud dokumenteerimisele ja standardiseeritud andmete sisestamisele, mis on vajalik andmete korduskasutuseks ning valdkondadeülese koostöö tõhusaks toimimiseks. Pikemas perspektiivis aitab koordinatsiooniteenuse rakendamine vähendada välditavaid korduvhospitaliseerimisi ja vältimatu abi kasutamist, kuna inimese järelravi, koduõendus, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenused kavandatakse ning käivitatakse õigeaegselt. See toetab haiglaravi järjepidevust, parandab patsiendi ohutust ning võimaldab haiglate ressursside tõhusamat kasutamist, suunates tervishoiutöötajate tööaega senisest enam vahetule patsienditööle. Muudatus mõjutab ka haiglate töö sisu, suunates seda senisest enam ravikeskselt käsitluselt patsienditeekonna terviklikule juhtimisele. See tähendab, et lisaks raviteenuse osutamisele suureneb haiglate roll patsiendi edasise toimetuleku ja teenustele liikumise toetamisel koostöös teiste teenuseosutajatega. Kehtivas süsteemis võivad haiglates töötada sotsiaaltöötajad või projektipõhised koordinaatorid, kuid nende roll ei ole ühtselt reguleeritud ning haiglaravi käigus ilmnenud sotsiaalsed probleemid või toimetulekuraskused ei pruugi alati jõuda teiste teenuseosutajateni ega saada enne haiglast väljakirjutamist piisavat lahendust. Efektiivse valdkondadeülese koordinatsiooni korral võib EMO ja haiglaravi kasutuse kasv aeglustuda, mis mõjutab haiglate teenusepõhist (FFS) tulubaasi. TERVIKu tulemuspõhine rahastus on suunatud ennetusse ja tervisedendusse ega kompenseeri haigla vähenenud teenusetulu . Tervisetee juhi , keda rahastab Tervisekassa, olemasolu korra l saab haigla korraldada abivajaduse märkamise ja esmase hindamise organisatsioonisiseselt ning vajaduse korral alustada heaoluplaani koostamist juba haiglas. See võimaldab koondada erinevate spetsialistide sisendi ning tagada, et vajalik info liigub edasi ka teistele teenuseosutajatele. Seega m uudatus toetab patsiendi sujuvamat liikumist haiglaravilt esmatasandi tervishoiu teenuseid ja sotsiaalteenus eid saama ning aitab ennetada olukordi, kus abivajadus jääb pärast haiglaravi lahendamata või viib korduva hospitaliseerimiseni. Samuti võib see vähendada sotsiaalsetel põhjustel haiglas viibimist ning parandada patsienditeekonna järjepidevust . Muudatus mõjutab ka ravikindlustamata inimesi , kelle abivajadus jõuab sageli tervishoiusüsteemi alles haiguse või toimetulekuraskuse süvenemisel, s eal h ulgas haigla või erakorralise meditsiini kaudu. Eelnõuga (§ 2, ravikindlustuse seaduse § 4 lg 3 täiendus) nähakse ette, et Tervisekassa kasutab ravikindlustuse vahendeid valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eest tasumiseks isiku ravikindlustatusest sõltumata, kuna koordinatsioonivajadus ei sõltu ravikindlustuse olemasolust ning teenust rahastatakse ametikoha- ja piirkonnapõhiselt, mitte isikupõhiselt. Kuna valdav osa sihtrühmast on ravikindlustatud, on ravikindlustamata isikute teenusega hõlmamise mõju ravikindlustuse vahendite kasutamisele marginaalne, samas tagab see lahendus, et koordinatsiooni osutamine ei takerdu üksnes ravikindlustuse puudumise tõttu. Kokkuvõttes on muudatuse mõju haiglatele oluline. Haiglate roll laieneb üksikjuhtumite ravilt rohkem patsienditeekonna tervikliku toimimise toetamisele ning koostööle teiste teenuseosutajatega. Mõju avaldub regulaarselt igapäevases töökorralduses. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine – haiglate jaoks on suurim risk seotud lisanduvate haldus- ja juhtimisülesannete ning rahastamise jätkusuutlikkusega pärast välisrahastuse lõppe mist . Mõju sihtrühm 4 – esmatasandi tervishoid (perearstiabi osutajad) Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse kasutuselevõtt muudab perearstimeeskonna rolli kompleksse abivajadusega inimeste käsitlemisel senisest proaktiivsemaks. Perearst ja pereõde saavad kasutada riskitunnust ning teisi koordineerimist toetavaid töövahendeid, mis võimaldavad senisest paremini märgata kõrgendatud tervishoiuteenuste kasutamise riskiga inimesi ning vajaduse korral algatada koordinatsioonivajaduse hindamise. Sellega võib kaasneda perearstimeeskonna töökoormuse ajutine suurenemine, kuna suureneb proaktiivsete kontaktide arv ning lisandub koordinatsioonivajaduse märkamine ja selle dokumenteerimine. Samas väheneb perearstimeeskonna vajadus korraldada ise valdkondadevahelist juhtumikorraldust, otsida sobivaid sotsiaalteenuseid, koordineerida teenuseosutajate vahelist infovahetust ning jälgida inimese liikumist erinevate teenuste vahel. Need ülesanded koondatakse terviseteejuhi juhitava koordinatsiooniprotsessi alla, kus perearst jääb vastutama tervishoiuteenuse osutamise eest ning osaleb tugimeeskonna liikmena vastavalt inimese vajadustele. See võimaldab perearstimeeskonnal keskenduda enam oma erialastele kliinilistele ülesannetele ning parandab ravi ja sotsiaaltoe omavahelist sidusust. Digilahenduste ja ühise heaoluplaani kasutuselevõtt vähendab pikemas perspektiivis telefoni, e-kirjade ja muude käsitsi tehtavate koordineerimistoimingute vajadust ning parandab erinevate teenuseosutajate teadlikkust inimese terviklikust olukorrast. Samal ajal võib suureneda nõue struktureeritud dokumenteerimisele ja standardiseeritud andmete sisestamisele, mis on vajalik andmete korduskasutuseks ja valdkondadeülese koostöö toimimiseks. Muudatused mõjutavad perearstiabi osutajaid eelkõige sellega, et suureneb koostöö sotsiaalvaldkonna ga ja paraneb teiste tervishoiuteenuse osutajate , eeskätt haiglate ga. TERVIK otsustab terviseteejuhtide paiknemise koostöös teenuseosutajatega, paigutades terviseteejuhi tervisekeskusesse, kus on olemas sobiv tööruum. Kuna terviseteejuhi tegevuskulud, sh tööruumi rent, kaetakse Tervisekassa vahenditest, ei pea perearstikeskus ega muu teenuseosutaja terviseteejuhile tööruumi kuludes osalema. Halduskoormuse vaates võib kaasneda mõningaid lisakohustusi, sest leping terviseteejuhi kulude katmiseks sõlmitakse tervishoiuteenuse osutajaga, kes terviseteejuhi(d) palkab. Samas võib pikemas perspektiivis koordinatsiooniteenuse rakendamine vähendada perearstide koormust keerukate tervise- ja sotsiaalprobleemidega patsientide käsitlemisel, mis loob eeldused ressursside sihipärasemaks kasutamiseks ravitöös. Perearstidel ja pereõdedel (vt sihtrühma kirjeldust p unktis 6.1 sihtrühm a 2 juures) on oluline roll koordineerimist vajavate olukordade märkamisel ja tugimeeskonna töös osalemisel. Iga perearst seotakse kindla esmatasandi terviseteejuhiga, et perearstil ja tema meeskonnal oleks lihtne patsienti terviseteejuh i nõustamisele suunata (märkamislehe täitmisel tuleb valida ka terviseteejuht, kellele see suunatakse). Igas nimistus saab esialgu olema ( sõltuvalt selle suurusest ja vanuskoosseisust ) ca 15 -30 pikaajalisel valdkondadeülesel koordinatsioonil olevat inimest . Juhul, kui perearst soovib jätta mõne d oma patsiendi d tavapärasest pikemale passiivsele koordi natsioonile ehk nö jälgimisele, võib koordinatsioonil olevate isikute arv kujuneda ka suuremaks. Muudatus mõjutab otseselt perearstide ja teiste tervishoiutöötajate igapäevast töökorraldust. Riskipõhise märkamise ja digitaalse märkamislehe kasutuselevõtuga suureneb tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate roll abivajaduse varajases tuvastamises ning valdkondadeülese sekkumise algatamises. Perearstide jaoks tähendab see paremat ülevaadet nimistu patsientidest, kellel esineb tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk, ning selgemat alust otsustada, kellega on vaja proaktiivselt kontakti võtta. TIS - is kuvatav riskitunnus toetab perearsti otsust kutsuda inimene vastuvõtule ka olukorras, kus inimene ise tervishoiusüsteemi poole ei pöörduks. Selle tulemusel võib suureneda perearsti ja tema meeskonna koormus, kuna vastuvõtule jõuavad ja valdkondadeülest koordinatsiooniteenust hakkavad saama ka need inimesed, kelle tervise- ja toimetulekuprobleemid oleksid muidu jäänud pikemaks ajaks märkamatuks. Samas on muudatuse eesmärgiks ja oodatavaks mõjuks halduskoormuse vähenemine pikemas vaates, kuna välditakse dubleerivaid hindamisi ja menetlustoiminguid kompleksse abivajadusega riskirühma kuuluvate inimeste puhul ning paraneb info liikumine tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel turvalise ja struktureeritud andmevahetuse kaudu. Perearstil endal ei teki vajadust oma IT-lahendust arendada. Piisab ligipääsust tervisejuhtimise töölauale. Rakendamise algfaasis või vad muudatused suurendada koostöö ja infovahetusega seotud töökoormust ning tekitada ajutist ebaselgust rollide ja vastutuse jaotuses, eelkõige seoses sellega, millal ja kuidas kaasata tervisetee juhti ning milline on perearstikeskuse roll heaoluplaani koostamisel ja elluviimisel. Samuti eeldab muudatus uute töövahendite, sealhulgas märkamislehe ja heaoluplaani kasutuselevõttu, mis võib algfaasis suurendada dokumenteerimisele kuluvat aega ning nõuab täiendkoolitust ja lisa tuge. Teisalt on paljudele perearstidele tuttav krooniliste haigustega pa tsientide riskipõhine ravijuhtimine, mille korral tuleb inimesele koostada personaalne raviplaan ja koordineerida tema ravi koostöös perearsti meeskonnaga. Võib öelda, et olulises osas on terviseteejuhi teenus üles ehitatud sarna sele põhimõttele . Erinevus seisneb selles, et raviplaani koostab perearst, terviseteejuht aga koostab raviplaanist saadud sisendi põhjal heaoluplaani ning on koordinatsiooni küsimustes inimese peamine kontaktisik, täites selles rollis pereõe asemel koordineerivat funktsiooni Eri analüüsid on näidanud, et Eestis on perearstide ja pereõdede töökoormus suur ning hõlmab lisaks ravitööle ka märkimisväärset halduskoormust ning mittemeditsiiniliste ja sotsiaalsete probleemidega tegelemist, mille kasvu mõjutavad eelkõige rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste levik ja sotsiaalsete probleemide jõudmine tervishoiusüsteemi. Muudatusel on oluline mõju perearstiabi jätkusuutlikkusele. Rahvastiku vananemise ja krooniliste haiguste sagenemise tingimustes suureneb perearstiabi roll patsientide pikaajalisel jälgimisel ja ravijuhtimisel. Ilma täiendava toeta tähendab see perearstikeskustele kasvavat koormust keerukate juhtumite lahendamisel. Kavandatav koostöömudel ja terviseteejuhi kaasamine aitavad hajutada seda koormust ning vähendada olukordi, kus perearst jääb keeruka tervise ja sotsiaalse abivajadusega patsiendi käsitlemisel süsteemis üksi. Seeläbi toetab muudatus perearstiabi toimimist ja jätkusuutlikkust, eriti väiksemates piirkondades ja üksikpraksistes, kus võimalused keerukate juhtumite iseseisvaks haldamiseks on piiratumad. Koordinatsiooni vajadus on erinev sõltuvalt KOVide suurusest ja asukohast. Praegu langeb suur osa sellistest korralduslikest ja sotsiaalsetest küsimustest pereõdedele, kuid ka pereõdede ressurss on piiratud. Koordineerimisfunktsiooni koondamine terviseteejuhile võimaldab vähendada vajadust, et esmatasandi tervishoiutöötajad täidaksid koordineerimisülesandeid oma põhitöö kõrval, ning suunata nende tööaega enam kliinilisele tegevusele . Perearstide ja KOVi sotsiaaltöötajate vaheline koostöö muutub selgemaks ja struktureeritumaks. Senises süsteemis on see koostöö sageli isikupõhine ja sõltu b konkreetsetest kontaktidest. Terviseteejuhi roll ja heaoluplaan loovad ühtse raamistiku, mille kaudu liigub vajalik info ning kus on selgelt määratletud, millistes küsimustes vastutab perearst, millistes sotsiaaltöötaja ja millistes terviseteejuht. See vähendab dubleerimist, ebakindlust rollide s ja olukordi, kus perearstilt oodatakse sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamist ilma vastava pädevuse ja töövahenditeta. Muudatus mõjutab ka perearsti ja patsiendi vahelist suhet. Koordineeritum teenuste korraldus ja terviseteejuhi roll aitavad tugevdada perearsti positsiooni patsiendi terviseteekonna keskse kliinilise otsustajana. Perearst jääb patsiendi jaoks esmaseks meditsiiniliseks kontaktiks, kuid patsiendi ja tema lähedaste jaoks väheneb vajadus pöörduda perearsti poole sotsiaalsete või korralduslike küsimustega, mis ei kuulu ravitegevuse tuumikusse. See toetab usalduslikku ja järjepidevat perearsti‑patsiendi suhet, kus perearsti roll ei lahjene, vaid muutub selgemaks ja paremini toetatuks. Riskina tuleb arvestada, et perearstide valmisolek ja võimalused osaleda piirkondlikus koostöös võivad piirkonniti erineda, sõltudes praksise suurusest, töökorraldusest ja olemasolevast koormusest. Ebaühtlase rakendumise riski maandavad terviseteejuhi roll, TERVIKu pakutav koordineeriv tugi ning üleriigiline juhendamine ja koolitus. Reformi rakendamisel on oluline pöörata tähelepanu sellele, et koostöömudel toetaks ka väiksemaid ja üksikpraksiseid ega eeldaks perearstidelt ebaproportsionaalset lisapanust. Kokkuvõttes on muudatuste mõju esmatasandi tervishoiule oluline ja valdavalt positiivne, kuna see tugevdab esmatasandi rolli inimese terviseteekonna keskse tugipunktina, toetab meeskonnapõhist ja ennetavat lähenemist ning aitab suunata ressursse tõhusamalt patsiendi vajadustest lähtuva ravi ja toe pakkumisse . Rakendusperioodi alguses tuleb siiski arvestada ajalise investeeringuga uute töövahendite (sh märkamisleht) kasutuselevõtuks ning proaktiivsest sekkumisest tuleneva, seni rahuldamata nõudluse kasvuga perearstiabi teenusele. Selle koormuse leevendamiseks on oluline, et süsteemi lisanduks vajalik terviseteejuhtide ressurss, et perearstid ja pereõed ei peaks jätkuvalt kulutama oma aega sotsiaalsete probleemide koordineerimisele, vaid saaksid keskenduda kliinilisele põhitööle. Mõju sihtrühm 5 – tervis hoiutöötajad ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid (v.a. perearstiabi ja haiglad, keda on käsitletud eraldi) Tervisetee juh tide tööle asu mine puudutab eelkõige sotsiaaltöötaja te ja õd e de töökorraldust . T ervise A rengu I nstituudi andmete l töötas 2024. aastal tervishoius 9374 õde ning Statistikaameti andmetel 23 39 sotsiaaltöötajat ja nõustajat (sh ca 300 neist SRT meeskondades ) . , Tulevikus hakkab töötama hinnanguliselt 200–250 tervisetee juhti , kes moodustavad ligikaudu 2% kõigist õdedest ja sotsiaaltöötajatest . A rvest uslikult koordineerib üks esmatasandi tervisetee juht aastas keskmiselt 100 inimese abistamist (s . o keskmine koormus esmatasandil perearstide meeskondades , sellele l isanduvad ühekordsed nõustamised ) . KOVi sotsiaaltöötaja jaoks tähendab muudatus eelkõige seda, et keeruka abivajadusega inimese puhul ei jää tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö korraldamine üksnes tema ülesandeks. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse kaudu tekib tervishoiusüsteemis püsiv koostööpartner – terviseteejuht , kellel on koordinatsiooniks vajalikud ressursid. Paikkondade külastustelt ja KOV tööprotsesside analüüsist saadud tagasiside põhjal suurendab sotsiaaltöötajate töökoormus t inimeste toetamine, kellel on raskus ed tervishoiusüsteemis orienteerumise l , tervishoiuteenustele jõudmise l ning ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite hankimi se l . Tervishoiu digit alis eerimisega (digiregistratuur, digisaatekiri , perearsti digitaalne platvorm jms) on vä hese digivõimekusega inimesed jäänud kehvemasse positsiooni ning vajavad lähedaste või sotsiaaltöötaja praktilist tuge . Spetsialiseeritud arstiabi pakkumise koondumine peamiselt Tallinnasse ja Tartusse ning teenuseosutamise muutumine statsionaarsest vormist rohkem päevaravi vormi on probleemi veelgi süvendanud. Tervisetee juhi rolli loomine muudab töökorraldust eeskätt sellega, et kokkulepitud sihtrühmades võtab terviseteejuht kandvama rolli inimese teenuseteekonna koord i neerimisel tervisehoiu ja sotsiaalteenuste vahel , teenuseosutajate vahelise info liikumise hoidmisel ja inimese toetamisel tervishoiusüsteemis orienteerumisel . Mõju avaldub eelkõige selles, et KOV sotsiaaltöötaja jaoks väheneb tervisega seotud info otsimine ja vahendamine (kontaktide leidmine, raviskeemide selgitamine, inimese suunamine teenustele). See jätab sotsiaaltöötajatele rohkem aega keskenduda inimeste sotsiaalprobleemide lahendamisele, mis on nende põhifunktsioon. Samal ajal lisandub valdkondadeülene koostöö (tugimeeskonnad, märkamisleht, ühised plaanid) ning uute digilahenduste kasutuselevõtt, mis võib ajutiselt töökoormust suurendada. Integratsioonimudeli rakendumisel säilib KOVi sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja roll inimese abivajaduse hindamisel, teenuste määramisel ja korraldamisel. Terviseteejuht pakub sellele täiendavat sisendit, kuid ei asenda KOVi otsustus õigust ja - vastutust. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamisse võib kaasata ka KOVi lastekaitsetöötaja ning sotsiaalteenuste andmeregistris sisestatud abivajaduse hindamise kokkuvõte on üheks heaoluplaani koostamise aluseks. See aitab tagada, et laste kompleksne abivajadus, kus tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna sekkumised on tihedalt seotud, oleks koordinatsiooniteenuse raames asjakohaselt käsitletud. Rakendamise algfaasis on peamine risk valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse ja SHS- is sätestatud juhtumikorralduse rollide e baselgus . Nii KOV sotsiaaltöötaja kui tervis e teejuht tegelevad inimese abivajaduse tervikliku mõistmise ja teenuste koordineerimisega , kuid erinevas pädevuses: KOV hindab sotsiaalset abivajadust ja otsustab sotsiaalteenuste üle, terviseteejuht hindab koordinatsiooniteenuse vajadust ning hoiab tervise- ja sotsiaalvaldkonna vahelist infovahetust ja koostööd. Kui see piir ei ole praktikas selge , võib tekkida dubleerimi n e ja vastutuse hajumine ning juhtumitöö killust atus püsib. Ebaselgus võib avalduda ka heaoluplaani ja juhtumiplaani kasutamisel ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö vastutuse jaotuses, eriti juhul, kui inimene saab samaaegselt teenuseid mitmest valdkonnast. Kui ei ole üheselt selge, milline spetsialist vastutab juhtumi tervikliku käsitlemise eest, võib see kaasa tuua töö dubleerimise või juhtumitöö killustumise. Samuti võib risk mõjutada teenuste kättesaadavust, kui töökorralduse muudatused ei ole kooskõlas spetsialistide töökoormuse ja olemasolevate ressurssidega . Riski maandamiseks on vaja selgeid juhiseid, ühiseid koolitusi ning TERVIKutes kokku lepitud tööpõhimõtteid ja töövooge. Terviseteejuhi lisandumine ei tähenda tingimata spetsialistide töömahu vähenemist, kuid võib parandada töö sisulist suunatust ning võimaldab suunata tervishoius töötajate ressursi eeskätt ravitööle ja KOVi sotsiaaltöötajate ressursi sotsiaaltöö põhitegevustele. Ka rahvusvaheline praktika näitab, et valdkondadeülese koordinatsiooni rakendamisel muutub spetsialistidel töö sisu, kus väheneb dubleeriv töö ning administratiivsete ja koordineerivate tegevuste maht ning samal ajal suureneb sisulise ja eesmärgipärase juhtumitöö osakaal . Kuigi sotsiaaltöötajad teevad juba praegu koostööd eri ametkondadega, loob uus teenus eeldused töö paremaks jaotamiseks ja koormuse jagamiseks, kuid eeldab rollide selget kokkuleppimist ja tööprotsesside ühtlustamist. See aitab suunata spetsialistide tööaega enam nende põhiülesannetele ning muudab töökorralduse selgemaks ja abi järjepidevamaks . Sealjuures on spetsialistide töömahu täpset muutust keeruline hinnata. Teiste riikide kogemusest on ilmnenud , et juhtumipõhise koordinatsiooni puhul kujuneb spetsialisti töökoormus kontekstipõhiselt ning ei ole taandatav kindlale kliendiarvule . Töömahtu mõjutavad eelkõige sihtrühma keerukus, töö intensiivsus, piirkonna teenusevõrgu toimimine ja meeskonna toetus . Seetõttu ei kajasta töökoormus üksnes inimeste arvu, vaid ka töö sisu, s eal h ulgas kontaktide sagedust, koordineerimise vajadust ja kaasatud osapoolte hulka. Uuringud rõhutavad, et liiga suur kliendimaht võib muuta töö reaktiivseks ja vähendada ennetava toe mõju , mistõttu tuleb töökoormus kujundada vastavalt sihtrühmale ja piirkondlikele tingimustele. Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju tervis hoiutöötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide töö sisule ja töökorraldusele. Pikemas perspektiivis võib see vähendada dubleerivat koordineerimist ja suunata tööaega enam erialastele tegevustele, kuid rakendamise edukus sõltub eelkõige piisava hulga spetsialistide koolitamisest ning selgete tööprotsesside kujundamisest. Mõju sihtrühm 6 – KOVid vt ka eraldi läbiviidud mõjuanalüüsi, eelnõu lisa st Ööpäevaringseid institutsionaliseeritud hooldusteenuseid osutatakse Eestis oluliselt rohkem , kui meist jõukamates riikides. OECD andmetel sai 2023. aastal institutsioonipõhiseid pikaajalise hoolduse teenuseid Eestis 5% 65-aastastest ja vanematest inimestest, Soomes ja Saksamaal 4 ,0 %, Rootsis 4,1%, Prantsusmaal 3,8% ja Norras 3,6%. Kodupõhiseid pikaajalise hoolduse teenuseid (tervishoiu- ja sotsiaalteenused kokku ) sai Eestis samal aastal 5,7% 65-aastastest ja vanematest inimestest, samas kui Soomes oli vastav näitaja 8,5%, Saksamaal 20%, Rootsis 11,3% ja Norras 12,1%. Kodupõhistele teenustele pannakse välisriikides oluliselt suuremat rõhku ja nende saajate arv on vähemalt poole suurem. Eestis moodustab üldhooldusteenus keskmiselt kolmandiku KOVi sotsiaalkaitsekuludest, osades KOVides kuni 50% sotsiaalkaitsekuludest. TERVIKute oodatav mõju on pidurdada inimeste kiiret liikumist institutsionaalsele hooldusele ning võimaldada pikemat ja paremini koordineeritud koduhooldust ja kodupõhiselt toetatud ravi. Muudatus mõjutab kõi gi KOVide rolli sotsiaalteenuste korraldamisel ning nende koostööd tervishoiu osapooltega – tähelepanu liigub inimese tulemuslikule abistamisele ja terviklikuma teenuseteekonna kujundam i sele . Koordinatsiooniteenuse lisandumine ei muuda KOVide seniseid õigus i ega kohustusi sotsiaalhoolekande korra l dam i sel , vaid loob selle kõrvale toeta va toe ja ühise infovaate, mis peaks aitama kujundada inimese abiteekonda terviklikumalt . Koordinatsiooniteenus loob KOVidele paremad eeldused vara semaks sekkumiseks ja süsteemsemaks abivajaduse märkamiseks, kuna info inimese olukorra kohta liigub tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi vahel korrastatult ja reeglipäraselt . P raegune tervise- ja sotsiaalvaldkonna vaheline koostöö on enamasti juhtumipõhine ning tug i neb telefonikõnedel, e-kirjadel, isik likel kontaktidel ja sotsiaaltöötaja nö käsitsi infootsingul . Terviseteejuhi roll, märkamisleht, heaoluplaan ja ühine infovaade võivad vähendada sellist killustatud käsitsi koordineerimist ning aidata kiiremini selgitada, milline osapool inimese abivajadusega tegeleb. KOVide jaoks tähen d ab muudatus praktiliselt seda, et senise sageli isiklikele kon t aktidele tug in eva infovahetuse asemele (vajadusel ka kõrvale ) lisanduvad korrastatumad infotehnoloogilised töövahendid ja töövood . Muudatuse oodatav mõju on, et senine hajus ning inimese vahendatud infokogumine väheneb ning KOV saab sotsiaalse abivajaduse katmist korraldada parema terviseinfo ja koostööraamistiku alusel. Samas ei tähenda koordinatsiooniteenuse lisandumine, et KOVi töökoormus või teenusevajadus väheneb automaatselt. Parem märkamine ja tervishoiu poolt edastatav info võivad tuua KOVi vaatevälja inimesi, kelle sotsiaalne abivajadus on seni olnud varjatud või KOVile nähtav alles kriisiolukorras. Seetõttu võib rakendamise esimeses etapis suureneda vajadus KOVi korraldatavate toetavate teenuste järele, nagu näiteks koduteenuse, sotsiaaltranspordi, tugiisiku, isikliku abistaja, eluruumi kohandamise või hoolduskoormust vähendavate lahenduste järele. Mõju ulatus sõltub sellest, kui hästi on KOVis seni toiminud koostöö tervishoiusüsteemiga ning milline on piirkonna olemasolev teenusevõrk ja teenusvõimekus. Muudatus mõjutab ka sotsiaalteenuste sisu ja struktuuri . O odatav mõju on , et abivajadust märgatakse varem ning inimese toetamine liigub senisest enam kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste suunas. See võib aidata toetada inimese kodus toimetulekut ning mõnel juhul lükata edasi või vältida ööpäevaringsele üldhooldusteenusele jõudmist. Samas sõltub see mõju sellest, kas KOVil on võimalik vajalikke teenuseid tegelikult pakkuda või arendada. TERVIKute moodustamine ei muuda kohalike omavalitsuste seadusest ega SHS- i st tulenevaid ülesandeid ega kehtivaid sotsiaalteenuste miinimumnõudeid, võib valdkondadeülese koordinatsioonimudeli rakendamisel prognoosida muutusi sotsiaalteenuste kasutamise mahus ja struktuuris. Reformi kaudne majanduslik mõju KOV idele võib avalduda eelkõige KOV i korraldatavate teenuste nõudluse muutuses. Varasem märkamine, tervishoiuandmetel põhinev riskirühmade tuvastamine ja valdkonnaülene koordinatsioon võivad tuua KOV ini rohkem infot inimeste seni katmata või killustatult käsitletud abivajaduse kohta. Kõige tõenäolisemalt puudutab see kodus elamist toetavaid teenuseid, sotsiaaltransporti, nõustamist, abivahendite kasutamisega seotud tuge, hoolduskoormust vähendavaid lahendusi ning vajaduse korral eluruumi kohandamist. KOV ide teenusevajaduse võimalikku kasvu on hinnatud nelja ja enama kroonilise haigusega inimeste sihtrühma põhjal. Arvestuse kohaselt jõuab 2030. aastaks valdkonnaülese koordinatsioonini ligikaudu 20% sellest sihtrühmast. Neist omakorda ligikaudu 30% ehk 6% kogu sihtrühmast võib vajada täiendavaid KOV i korraldatavaid sotsiaalteenuseid järgnevalt: 30% vajavad koduteenust ; 50% vajavad sotsiaal transporti ; 20% vajavad eluruumi tagamise või kodu kohandamise teenust . Sellise lisanduva teenusevajaduse kuluks on hinnatud 2024. aasta hindades ligikaudu 4,6 miljonit eurot aastas . Arvestatud on kõigi KOV ide raporteeritud tegelikke kulusid koduteenusele ja sots tran s pordi teenusele. Eluruumi tagamise või kodu kohandamise teenuse kuluks aastas on võetud kliendi kohta 1000 eurot. Majandusliku mõju hindamisel tuleb samal ajal arvestada, et täiendav kodus elamist toetav abi võib vähendada või edasi lükata vajadust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järele. Rahvusvahelised analüüsid viitavad, koordinatsioonil on oluline mõju hooldekodusse sattumise edasi lükkumisele. Eestis planeeritavale mudelile sarnane valdkonnaülene koordinatsioon võib vähendada üldhooldekodusse sattumist kahe aasta jooksul kuni 20% . KOV i vaates tähendab see, et reformi mõju on käsitatav ka võimaliku kulustruktuuri muutusena: osa kulusurvest võib liikuda üldhooldusteenuselt varasematele ja kodus toimetulekut toetavatele teenustele. Koordineeritud hooldus lükkab institutsionaliseerimist edasi ja loob kokkuhoidu peamiselt läbi kiire kriisireageerimise (väldib hospitaliseerimist), ravisoostumuse parandamise, koduteenuste varajase lisamise, hoolduskoormuse vähendamise pereliikmetel ja teenuste dubleerimise vältimise. Kui süsteem ainult „koordineerib“, aga ei suurenda teenuste kättesaadavust, on mõju väiksem. 2030. aastaks on hinnatud kolme stsenaariumit. Stsenaarium I: Valdkonnaülest koordinatsiooni teenust ei osutata , väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kasutus kasvab 10%, lisakulu 7 miljonit eurot 2030. aastal . Arvestuse lähtekohaks on 2024. aasta üldhooldusteenuse kasutajate arv 11 469 inimest ja 2025. aastal 11 992 inimest. Kui 2030. aastaks kasvab üldhooldusteenuse kasutajate arv 10%, lisandub hinnanguliselt ligikaudu 1200 teenusekasutajat. Selle täiendava teenusemahu kuluks on hinnatud 2024. aasta hindades ligikaudu 7 miljonit eurot aastas, mis moodustab umbes 2% KOV-ide 2024. aasta sotsiaalkaitse kogukuludest. Stsenaarium II: Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust rakendatakse ( sellest tekib KOV-dele lisakulu koduteenusele, transporditeenusele, kodukohandusele jms kokku 4,6 miljonit eurot) , kuid selle mõju üldhooldusteenusele jõudmise edasilükkamisel on tagasihoidlik ehk üldhooldusteenuse kasutus kasvab 5%, lisakulu võrreldes tänasega 3,5 miljonit eurot 2030. aastal (1% KOV-ide 2024. aasta sotsiaalkaitse kogukuludest). Võrreldes stsenaarium I-ga annab koordinatsiooniteenuse ja täiendavate KOV teenuste (so koduteenuse, transporditeenuse, kodukohanduse jms) kasutuselevõtt üldhooldusteenuse mahu väiksem kasvu hinnanguliselt säästu 3,5 miljonit eurot . Suureneb kodus elamist vajavate teenuste maht täiendavalt 600-le inimesele: neist 30% vajab koduteenust, 50% sotsiaaltransporti ning 20% eluruumi tagamise või kodu kohandamisega seotud tuge, kogumaksumusega 4,6 miljonit eurot . Seega on II stsenaariumi kogumõju KOV-idele kokku 3,5-4,6= -1,1 miljonit eurot lisakulu. Stsenaarium III: Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust rakendatakse (sellest tekib KOVde lisakulu koduteenusele, transporditeenusele, kodukohandusele jms kokku 4,6 miljonit eurot), selle mõju üldhooldusteenusele jõudmise edasilükkamisel on oluline ehk üldhooldekodu kasutus ei kasva rohkem kui 1% , lisakulu võrreldes tänasega ligikaudu 70 000 eurot 2030. aastal. Võrreldes stsenaarium I-ga annab üldhooldusteenuse mahu oluliselt väiksem kasv hinnangulise säästu 6,4 miljonit eurot. Suureneb kodus elamist vajavate teenuste maht täiendavalt 1080-le inimesele: neist 30% vajab koduteenust, 50% sotsiaaltransporti ning 20% eluruumi tagamise või kodu kohandamisega seotud tuge, kogumaksumusega 4,6 miljonit eurot. Seega on III stsenaariumi kogumõju KOVidele kokku 6,4-4,6= 1,8 miljonit eurot säästu. Koordinatsiooniteenuse toimimine eeldab KOVidelt valmisolekut teenuste arendamiseks ja ümberkujundamiseks ning tihedamat koostööd teiste teenuseosutajatega. Esialgu võib muudatuse elluviimine suurendada KOVide haldus- ja korralduskoormus t, eelkõige seoses uute tööprotsesside kujundamise, koostöömudelite käivitamise ja digilahenduste kasutuselevõtuga . Mõju võib olla suurem väiksema administratiivse võimekusega KOVides , kus sotsiaaltöötajaid on vähe ja töökoormus juba praegu suur. Suuremates linnades ja KOVides , kus on juba olemas toimivad koostööstruktuurid ja institutsionaalne võimekus, võib risk avalduda pigem paralleelsete juhtimisstruktuuride ja topeltkoordineerimise tekkes. Mõlemal juhul on riski maandamiseks vaja selget rollijaotust, TERVIKutes kokku lepitud tööpõhimõtteid, metoodilist tuge ja juhendmaterjale. Pikemas perspektiivis loob parem koordineeritus siiski eeldused kulusurve ohjamiseks, kuna väheneb vajadus hilisemate ja kulukamate sekkumiste järele 87 . Koordinatsiooniteenuse abil inimese toetamine eeldab ka võimekust kasutada infovahetuseks andmesüsteeme ning talletada inimese abivajadust puudutav info korrektselt ja õigeaegselt. Kuigi KOVidel on ka praegu kohustus kasutada sotsiaalteenuste andmeregistrit STAR, on selle rakendamine KOVides ebaühtlane. Seetõttu võib tekkida vajadus täiendavalt üle vaadata töökorralduse protsessid ja suurendada töötajate teadmisi ning oskusi, et kasutada loodavaid tehnoloogilisi lahendusi sihipäraselt. Kui uued digilahendused on kasutajatele arusaadavad, tööprotsessidega kooskõlas ja KOVide jaoks piisavalt toetatud, aitavad need vähendada killustatud suhtlust tervishoiu süsteemi ja sotsiaalvaldkonna vahel. Üleminekuperioodil võib nende kasutuselevõtt siiski töökoormust ajutiselt suurendada. Oluline risk on tegevuste dubleerimine ja paralleelsete infokanalite teke, kui rolle ja tööjaotust selgelt ei määratleta. Kui inimesel on samaaegselt KOVi juhtumikorraldus ja valdkondadeülene koordinatsiooniteenus, tuleb töövoos selgelt kokku leppida. Samuti tuleb vältida olukorda, kus heaoluplaan, juhtumiplaan, STAR-i sissekanded ja muud infokanalid hakkavad toimima üksteise kõrval ilma selge seoseta. Piirkondlik koostöö , korrastatum andmevahetus ja andmeanalüüs aitavad paranda da sotsiaalteenuste planeerimist, et tõhusamalt kasutada ressursse ning vähendada olukordi, kus inimese probleemid süvenevad õigeaegse abi puudumise tõttu. Kui inimese vajadus on tuvastatud, kuid piirkonnas puudub sobiv teenus, teenuseosutaja, vaba koht või vajalik spetsialist, ei lahenda terviseteejuhi kaasamine teenuse puudumist. Küll aga aitab see teenuselünga selgemalt fikseerida ning suunata selle TERVIKu ja piirkondliku planeerimise tasandil käsitlemisele. Kokkuvõttes on muudatuste mõju KOVide töökorraldusele oluline ja valdavalt positiivse potentsiaaliga, kuid mõju ei avaldu automaatselt töökoormuse ega kulude vähenemisena. Lühiajaliselt võib suureneda nii halduskoormus kui ka vajadus KOVi korraldatavate teenuste järele, sest parema märkamise kaudu jõuab nähtavale seni katmata abivajadus – hinnanguliselt kuni 4–5 miljonit eurot aastas kroonilise haigusega sihtrühmas, millest sõltuvalt üldhooldekodusse sattumise vältimise ulatusest võib netomõju jääda vahemikku 1,1 miljonit eurot lisakulu kuni 1,8 miljonit eurot kokkuhoidu . Pikemas perspektiivis loob parem koordineeritus eeldused teenuste sihipärasemaks planeerimiseks, kodus toimetuleku toetamiseks ja kulusurve ohjamiseks, kuid see sõltub KOVide teenusvõimekusest, digilahenduste toimivusest, terviseteejuhi ja KOVi rollijaotuse selgusest ning TERVIKutes kokku lepitud tööprotsessidest. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine – väiksema võimekusega KOVides võib tekkida ülekoormus, suuremates KOVides aga risk olemasolevate ja uute koostööstruktuuride kattumiseks . 6.2. 2 . Mõju riigivalitsemisele Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse ja tervisetee juhi rolli rakendamine avaldavad mõju mitmele riigiasutusele ja riigieelarve kuludele. Mõjutatud sihtrühmadeks on Sotsiaalministeerium, Tervisekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Riigi roll tugevneb eeskätt strateegilise suunajana, kes kujundab valdkondadeülese koostöö põhimõtted ja rahastamismudelid ning tagab andmepõhise juhtimise eeldused. Tervisekassa roll riigivalitsemises laieneb, kuna lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele hakkab ta rahastama valdkon dade ülest koordinatsiooniteenust. Sellega kaasneb vajadus uute rahastuslepingute sõlmimiseks ning tulemuspõhise rahastamise põhimõtete rakendamiseks , mis loob eeldused liikuda ravikulude passiivselt rahastamiselt tervisetulemuste aktiivse juhtimise suunas. TEHIK u roll suureneb seoses uute andmevahetuslahenduste , riskirühmade tuvastamist ja koordinatsiooniteenust ( sh heaoluplaani koostamist ) toetavate infosüsteemide arendamise ja haldamisega. See tähendab, et riigi tasandil suureneb vajadus tagada erinevate infosüsteemide koostalit l usvõime, andmekvaliteet ja andmekaitse nõuete täitmine. Muudatuste rakendamine eeldab ka riigiasutuste vahel tihedamat koostööd, eelkõige tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi andmete kasutamisel, teenuste planeerimisel ning rahastamise korraldamisel. See suurendab vajadust ühtsete metoodikate, juhiste ja seiremehhanismide järele ning eeldab riigi tasandil tugevamat koordinatsiooni. Muudatus loob koostöökogu näol tasanditevahelise koostööplatvormi, mis lisaks riigiasutuste omavahelise koostöö tugevdamisele loob püsivama silla kohaliku valitsemisega, võimaldades kujundada tervise-, sotsiaal- ja heaoluvaldkonna poliitika t senisest paremini piirkondlike vajaduste, teenuselünkade ja rakenduspraktika põhjal. Muudatuste rakendamine toob kaasa täiendava eelarvemõju, mis koosneb nii ajutistest kui ka püsikuludest. Rakendamise algfaasis kasutatakse täiendava t välisrahastus t ligikaudu 14 miljoni euro ulatuses, mis hõlmab muu hulgas tervisetee juhtide koolitamise, infotehnoloogiliste lahenduste arendamise ja üleminekuperioodi toetamisega seotud kulusid . R iigiasutuste töökoormus võib ajutiselt suureneda seoses rakendusaktide ettevalmistamise, infosüsteemide arendamise ja uue koostöömudeli käivitamisega. Pärast välisrahastuse lõppemist tuleb koordinatsiooniteenuse tegevuskulud katta peamiselt ravikindlustuse vahenditest, mis suurendab Tervisekassa rolli valdkon dade ülese koostöö rahastamisel ning eeldab pikaajaliste rahastuslahenduste kujundamist. Rakendamisega võivad kaasneda ajutised juhtimis- ja koordineerimisriskid, eelkõige seoses uue koostöömudeli käivitamise, rahastuslepingute sõlmimise ja infosüsteemide arendamisega. Samuti eeldab reform erinevate riigiasutuste tegevuste ja ajakavade kooskõlastamist. Täpsem ülevaade riigiasutuste tegevustest ja eelarve mõjust on esitatud punktis 7. 6.2.3. Toitlustamise nõuete kaotamine tervishoiuasutustele Eelnõuga kaotatakse tervishoiuasutustele kehtestatud toitlustamise erinõuded, mille tulemusel muudetakse vastavalt ka ministri 10. juuli 2025. a määrust nr 30 "Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel" tervishoiuasutusi puudutavas osas. Muudatuse eesmärk on proportsionaalsem lähenemine, arvestades patsientide üldjuhul lühiajalist tervishoiuasutuses viibimist ja tervishoiutöötajapoolset toitumisjuhendamist. Toitlustamisele jäävad kehtima toiduseadusest tulenevad toiduohutuse ja -hügieeni nõuded, ning tervishoiuasutused saavad edaspidi juhinduda TAI riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest. Mõju sihtrühm 1 – patsiendid Statsionaarsel ravil viibivad patsiendid on peamine sihtrühm, keda toitlustamise nõuete muutmine puudutab. 2025. aastal osutati Tervisekassa andmetel statsionaarset ravi 116 983 inimesele, kellest valdav enamik (98 717) olid täiskasvanud. Täisealised patsiendid moodust avad ligikaudu 9% täisealisest elanikkonnast ning alaealised patsiendid ligikaudu 6% alaealistest . Praktikas ei tähenda nõuete kaotamine patsientide jaoks olulist muutust, kuna haiglates lähtutakse toitlustamisel eelkõige patsiendi terviseseisundist ja ravivajadusest – suurele osale patsientidest koostatakse juba praegu hospitaliseerimise põhjusega seotud erimenüü, mille koostamine ei sõltunud kaotatavatest üldnõuetest. Nende patsientide puhul, kellele pakutakse tavamenüüd, saavad tervishoiuasutused ka edaspidi tugineda Tervise Arengu Instituudi koostatud tõenduspõhistele toidu- ja toitumissoovitustele, mis annavad piisava aluse tasakaalustatud toitumise tagamiseks ilma õigusaktist tuleneva kohustuseta . Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kui kaua patsient tervishoiuasutuses viibib – aktiivravil , mis moodustab statsionaarsest ravist suurema osa , viibiti 2024. aastal keskmiselt 5,8 päeva. K okkuvõttes on mõju patsientidele tagasihoidlik, kuid pigem soodne, kuna suurenenud paindlikkus ei vähenda toidu kvaliteeti ega tervislikkust. Kuna haiglates on patsiendid tervishoiuasutuste kõrgendatud tähelepanu all, ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski tuvastatud. Mõju sihtrühm 2 – tervishoiuasutused Statsionaarset ravi osutas 2024. aasta seisuga Eestis 48 haiglat ja 128 õendusabiasutust – kokku moodustavad need kõigist 1631 tervishoiuasutusest ligikaudu 11% . Muudatused puudutavad ka õendusabi asutusi, kuid üksnes neid, kus osutatakse ööpäevaringset statsionaarset tervishoiuteenust. Kodu- ja päevaõendusele ega sotsiaalhoolekande süsteemi kuuluvatele asutustele käesolevad nõuded ei laiene. Kuna avalikes andmetes ei ole õendusabi asutusi statsionaarse ja mitte-statsionaarse teenuse alusel eristatud, on mõjutatud asutuste tegelik osakaal tõenäoliselt mõnevõrra väiksem. Tervishoiuasutuste jaoks tähendab muudatus eelkõige senisest suuremat otsustusvabadust toitlustamise korraldamisel ning väiksemat halduskoormust, kuna kaovad kohustuslikud ja üksikasjalikud nõuded toidu koostisele (nt energia- ja toitainesisalduse normid). Kuna asutused on nõuetega juba varem harjunud ja neil on olemas nii oma kogemus kui TAI juhendmaterjalid, ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa kohanemisraskusi – pigem võimaldab see senist toitlustamiskorraldust jätkata paindlikumalt ja asutuse eripärale vastavamalt. Mõju sihtrühm 3 – Terviseamet Kuna tervishoiuasutuste toitlustamisele kehtestatud erinõuded kaovad, kaotab Terviseamet ka nendega seni seotud järelevalvekohustuse õigusliku aluse. See ei jäta valdkonda järelevalveta – toiduohutuse ja -hügieeni üldnõuded jäävad kehtima toiduseaduse alusel ning nende täitmist kontrollib jätkuvalt Põllumajandus- ja Toiduamet. Mõju Terviseametile on väike, kuna senine praktika näitab, et toitlustamise erinõuete rikkumisi on tuvastatud harva – suuresti seetõttu, et haiglates kasutatakse valdavalt terviseseisundist lähtuvaid erimenüüsid, mille suhtes need nõuded üldse ei kohaldunud. 6.3 Mõju infotehnoloogilistele arendustele Muudatus t e rakendamine eeldab ulatuslikke infotehnoloogilisi arendusi, mis tulenevad eelnõuga kehtestatavatest uutest andmeliikidest ja tööprotsessidest (vt ptk 3 ja § 2 muudatused). Arenduste keskmes on uue andmekogu ( Heaolu infosüsteem) loomine ning selle liidestamine TIS-iga, sotsiaalvaldkonna infosüsteemide ja Tervisekassa andmekoguga. Arendus tööd tehakse mitmes etapis. Esimese etapi arenduste käigus luuakse heaolu infosüsteem kui eraldiseisev andmekogu, millesse talletatakse märkamisleht, heaoluplaan ja tegevuskava ning nende haldamiseks vajalikud meeskonnatöö vahendid. Heaoluplaan edastatakse heaolu infosüsteemis TIS-i. Tööprotsessi toetamiseks on võimalik olemasoleva d keskse d infosüsteemid ja digilahendused ( tervisejuhtimise töölau d (TJT), sotsiaalhoolekande infosüsteemid (STAR2 , SKAIS2 ) ja perearsti infosüsteemi platvorm (PAI) ) liidestada uue andmekoguga , mis võimaldab teavitajal täita märkamislehe oma igapäevases töökeskkonnas . Lahendus eeldab i siku põhist ligipääsuhaldust ja kasutajaliideseid, mis toetavad uute protsesside kasutamist igapäevatöös. Teises etapis arendatakse välja liidestused, mis võimaldavad andmete vahetamist tervis e- ja sotsiaalvaldkonna süsteemide vahel (sh STAR 2, SKAIS2 ja Tervisekassa andmekogu). Liidestus võimaldab tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmete piiratud ristkasutust ning vähendab dubleerivat andmesisestust ja hindamist. Infotehnoloogilised arendused kavandatakse ja rakendatakse viisil, mis võimaldab üleminekuperioodil olemasolevate teenuste ja infosüsteemide paralleelset toimimist, vältides teenuse katkemist või ligipääsu kaotust inimeste jaoks, kes on juba süsteemis või saavad teenuseid varasema korralduse alusel. Muudatus mõjutab eelkõige TEHIKut, kes vastutab arenduste elluviimise eest, kuid ka Tervisekassat ja Sotsiaalkindlustusametit . Uued infotehnoloogilised lah endused eeldavad süsteemide koostoime tagamist ning olemasolevate lahenduste kohandamist. Lahenduse eesmärk on tagada, et andmeid sisestatakse võimalikult suures ulatuses üks kord ning neid kasutatakse korduvalt erinevates tööprotsessides. Inimesele tagatakse juurdepääs teda puudutavale infole terviseportaali kaudu, mis suurendab läbipaistvust ja toetab inimese aktiivset rolli oma tervise ja heaolu juhtimisel. Lisaks andmevahetuse lahendustele on vajalik arendada juhtimisandmeid ja analüütilisi tööriistu, mis võimaldavad jälgida riskirühmi, teenuste kasutust ja piirkondlike eesmärkide täitmist (seos heaoluprofiili ja TERVIKu tegevusega). Siin kaasatakse arendustesse eeskätt Tervisekassa, T ervise A rengu I nstituut ja Sotsiaalkindlustusamet . Arendused vähendavad dubleerivaid hindamisi ja paralleelset dokumenteerimist, võimaldades kasutada olemasolevaid andmeid nii tervishoiu- kui sotsiaal süsteemis. Arenduste üks keskseid mõjusid on spetsialistide halduskoormuse vähenemine, kuna var em eri süsteemidesse hajutatud info koondatakse ühtsesse töökeskkonda ning väheneb vajadus sama teabe korduvaks kogumiseks, sisestamiseks ja kontrollimiseks. Inimesele tagatakse juurdepääs teda puudutavale infole terviseportaali kaudu, mis suurendab läbipaistvust ja toetab inimese aktiivset rolli oma tervise ja heaolu juhtimisel. Infosüsteemide arenduste hinnanguline maksumus I–II etapis on ligikaudu 2 miljonit eurot, mis kaetakse Norra välisabi vahenditest. Perioodiks 2028–2034 on kavandatud lisa arendused mahus ligikaudu 12 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest. Kulud hõlmavad lisaks arendustele ka testimist, kasutuselevõttu, koolitusi, kasutajatuge ja hooldust. Peamisteks riskideks on arenduste valmimise viibimine, eri süsteemide vähene koostalit l usvõime, kasutajate ülekoorm amine liiga keeruka kasutajaliidesega, korduvad logimi sed , andmete ebatäpne ülekandumine ning küber- ja infoturberiskide suurenemine. Riskide maandamiseks rakendab TEHIK Eesti infoturbe standardit , teenuseosutajate vaates on tervisetee juhtide tööandja ks tervishoiuteenuse osutajad, kes rakendavad oma infoturbe standardit, tervisetee juhte koolitatakse infoturbe riskide maandamiseks . Muudatuste rakendamisel laienevad tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmevahetuse mahud ning suureneb isikuandmete, sealhulgas eriliiki terviseandmete ristkasutuse intensiivsus. Seetõttu on muudatuste juures keskse tähtsusega selgelt määratletud andmetöötluse reeglid, turvalised tehnilised lahendused ja kasutajate teadlikkus. Andmekaitseriskide maandamiseks rakendatakse meetmeid, mis tagavad, et isikuandmete töötlemine oleks kooskõlas minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja õiguspärasuse põhimõtetega ning väldiks olukordi, kus andmed muutuvad ebatäpseteks, liigse ulatusega või ebaseaduslikult kättesaadavaks. Esiteks põhineb ligipääsuõiguste kujundamine lisaks rollipõhisele ligipääsule olulises osas isiku põhisel juurdepääsul, mis tähendab, et tervishoiu töötajad ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid saavad vaadata ja kasutada ainult neid andmeid, mis on vajalikud nende ametikohast ja tugimeeskonda kuulumisest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ligipääsude haldamise koondamine terviseteejuhi rolli alla muudab vastutuse andmete kasutamise eest selgemaks ja paremini jälgitavaks. Ligipääsude lõpetamine toimub automatiseeritud loogika alusel, mis välistab olukorra, kus isikul säilib ligipääs pärast tööülesannete lõppemist või rolli muutumist. Ligipääs heaolu infosüsteemi lõpetatakse terviseteejuhi töösuhte katkemisega. Konkreetse abivajaja andmetele ligipääs lõpetatakse teenuse osutamise lõpuga. Andmete vaatamine ja töötlemine logitakse terviklikult, mis aitab varakult tuvastada võimalikke rikkumisi või huvipõhist andmekasutust. Inimesele tagatakse portaalis läbipaistvus, võimaldades tal näha, kes on tema andmeid kasutanud ning mis eesmärgil. Teiseks rakendatakse andmete ligipääsul minimaalsuse põhimõtet nii märkamislehe, heaoluplaani kui riskirühma tunnuse kavandamisel. Andmeelemente kogutakse ja edastatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse osutamiseks. Vabatekstiväljade kasutamine viiakse miinimumi, eelistades struktureeritud ja standardiseeritud andmevälju, mis vähendab nii ülemäärase info esitamist kui ka andmete tõlgendamis e vigu. Kolmandaks toimub kõikide süsteemidevaheliste päringute ja andmeedastuste kaitsmine krüpteeritud kanalite kaudu ning andmed on krüpteeritud ka puhkeolekus. Andmevahetuses ei kasutata ebaturvalisi vahendeid nagu e-kirjad. Tehnilised lahendused läbivad enne kasutuselevõttu ning seejärel regulaarselt turbetestid ja haavatavuse analüüsid, mille tulemusel kõrvaldatakse võimalikud nõrkused. Samuti kehtestatakse ühtne andmejuhtimise raamistik, mis määrab vastutava ja volitatud töötlejad ning iga osapoole rollid ja kohustused nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna infosüsteemides. Neljandaks hallatakse inimese nõusolekut läbipaistvalt ja kontrollitult. Inimene annab nõusoleku oma andmete kasutamiseks valdkondadeüleses koordinatsioonis ja tugimeeskonna koosseisule. Nõusolekut on võimalik igal ajal tagasi võtta või piirata, mille korral sulguvad ligipääsuõigused automaatselt. Sellega tagatakse, et andmetele juurdepääs põhineb alati ajakohasel ja teadlikult antud nõusolekul ning isikul on tegelik kontroll oma andmete üle. Lisaks eeltoodule kehtestatakse selged andmete säilitamise tähtajad, mis tuginevad teenuse osutamise vajadusele ja õiguslikele nõuetele. Andmeid säilitatakse üksnes seni, kuni see on vajalik heaoluplaani kasutamiseks ja teenuse järjepidevuse tagamiseks. Pikaaegse säilitamisega seotud riskide vältimiseks kasutatakse turvalisi arhiveerimis i ja kustutuslahendusi ning ligipääs arhiveeritud andmetele on rangelt piiratud. Ühtne ja logitud andmekasutus loob paremad eeldused järelevalveks ja auditeerimiseks võrreldes senise killustatud infosüsteemide kasutusega. Samuti koolitatakse kõiki spetsialiste, et tagada ühtne arusaam uute tööprotsesside sisust, andmete õigest sisestamisest ja andmekaitsenõuetest, mis vähendab nii ebatäpsete andmete tekkimist kui ka tahtmatuid rikkumisi. 6.4 Andmekaitsealane mõjuhinnang 6.4.1. Valdkon dade ülene koordinatsiooniteenus Eelnõuga kujundatakse tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi koostöö mudel, mille raames muutub isikuandmete kasutamine senisest integreeritumaks. Andmeid kasutatakse valdkon dade ülese koordinatsiooni, riskirühmade varajase märkamise ja inimesele koostatava heaoluplaani elluviimise toetamiseks. Andmete valdkon dade ülese kasutamise laienemine (sh tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi vahel) suurendab vajadust tagada andmekaitsenõuete järjepidev järgimine, kuna töödeldakse eriliiki isikuandmeid. Muudatus ega luuakse uu s iseseis e v heaolu infosüsteem ja IT- lahendus . Andmete kasutamine koondub selles inimese teenuseteekonna, koordinatsiooniteenuse ja tugimeeskonna koostöö ümber, võimaldades tervishoiu töötajatel ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidel kasutada sama teavet oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Isikuandmete töötlemise eesmärk on tagada kompleksse abivajadusega inimese tervise- ja sotsiaalteenuste sidus planeerimine, vältida dubleerivaid hindamisi, parandada otsuste kvaliteeti ja toetada teenuste järjepidevust. Andmeid kasutatakse eelkõige abivajaduse varajaseks märkamiseks, teenuste planeerimiseks, heaoluplaani koostamiseks ja elluviimiseks ning vajalike sekkumiste koordineerimiseks. Töötlemine hõlmab andmete kogumist, sidumist, kuvamist, kasutamist, muutmist ja edastamist asjaomastele spetsialistidele, samuti andmetöötluse logimist. Töödeldavad andmed võivad hõlmata isiku tuvastus- ja kontaktandmeid, terviseandmeid, andmeid inimese funktsioneerimise ja toimetuleku kohta, teenusevajaduse kirjeldusi, riskirühma kuulumise tunnuseid, kasutatavaid teenuseid ja tooteid ning kokkulepitud tegevusi. Andmesubjektideks on eelkõige kompleksse abivajadusega inimesed, kelle abivajaduse hindamine ja teenuste korraldamine eeldab mitme valdkonna koostööd. Vajaduse korral võidakse töödelda ka lähedaste või tugivõrgustiku liikmete andmeid ulatuses, mis on vajalik teenuse koordineerimiseks. Töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e ning artikli 9 lõike 2 punktist h, mis võimaldavad isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemist õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks ning avalikes huvides tervishoiu ja sotsiaalhoolekande korraldamisel. Arvestades, et tegemist on eriliiki andmetega ning andmete kasutamine muutub valdkon dade üleseks , tuleb andmetöötluse eesmärk, ulatus, juurdepääsuõigused ja säilitamise tähtajad määratleda selgelt ning üheselt. Muudatus suurendab tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi andmete ristkasutust ning laiendab andmetele ligipääsu omavate isikute ringi. Sellega kaasnevad lisa riskid andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eelkõige seoses eriliiki andmete töötlemise ulatuse suurenemisega ning mitme organisatsiooni ülese andmekasutusega. Olulisemad riskid on seotud juurdepääsuga isikuandmetele, andmete eesmärgivälise kasutamisega, ebatäpsete või aegunud andmete kasutamisega otsuste tegemisel, andmete võimaliku lekke või volitamata avalikustamisega, riskitunnuse alusel tekkiva stigmatiseerimisega ja andmekasutuse ebaühtlase praktikaga erinevates piirkondades. Risk suureneb eelkõige olukordades, kus sama tööprotsessi kasutab suur hulk organisatsioone ja kasutajaid või kui andmeid koondatakse mitmest allikast. Eraldi tuleb arvestada terviseteejuhi rolliga, mis on valdkondadeülene ja uus . Terviseteejuhi roll erineb olemasolevatest spetsialistidest eelkõige andmetöötluse eesmärgi poolest. Kehtivas õiguses töödeldakse terviseandmeid tervishoiuteenuse osutamise raames ning sotsiaalhoolekandelisi andmeid sotsiaalteenuste planeerimise ja osutamise raames. Mõlemas valdkonnas on andmetöötlus seotud konkreetsete ülesannete täitmisega ning toimub asjaomase valdkonna pädevuse piires. Valdkon dade ülese koordinatsiooni puhul on andmetöötluse eesmärk teenuste sidustamine ja inimese vajaduste terviklik käsitlemine. Selleks on terviseteejuhil seadusest tulenev pädevus töödelda nii tervise- kui ka sotsiaalhoolekandelisi andmeid ulatuses, mis on vajalik koordinatsioonivajaduse hindamiseks, heaoluplaani koostamiseks, teenus eosutaja te vahel liikumise toetamiseks ja plaani täitmise jälgimiseks. Seega ei ole andmetöötluse eesmärk ravi osutamine ega sotsiaalteenuse määramine, vaid teenuste sidustamine ja järjepidevuse tagamine. Andmekaitselises mõttes on tegemist eraldiseisva eesmärgiga, mi lleks on antud terviseteejuhile sellekohane seaduslik alus. See erineb tervishoiust, kus andmetöötlus toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus seadusest tuleneva kohustuse alusel , ja sotsiaalvaldkonnast, kus andmetöötlus põhineb seadusest tuleneval avalikul ülesandel ning on sageli seotud haldusmenetlusega . Terviseteejuht haldab valdkondadeülest andmekoostöö ruumi, määrab tugimeeskonna liikmed ja tagab, et juurdepääs loodavale andmekogule , mis sisaldab märkamislehe ja heaoluplaani andmekoosseisu ning meeskonnatöö käigus tekkivat infot , on piiratud üksnes isikutele, kellel on otsene roll inimese tugimeeskonna liikmena heaolu plaani elluviimisel. Vastava pädevuse peab andma tervise tee juhile täienduskoolitus, mis tuleb läbida enne töö leasumist. Kogemuste vahetus teiste terviseteejuhtidega ja täiend uskoolitused pea vad jätkuma , sest k ui juurdepääsu ulatus või selle kasutamise praktika kujuneb piirkonniti erinevaks, võib see vähendada õigusselgust ning mõjutada inimeste usaldust süsteemi vastu. Samuti tuleb vältida olukorda, kus riskitunnuse olemasolu mõjutab inimese käsitlemist viisil, mis ei ole seotud teenuse osutamise eesmärgiga. Riskide maandamisel on oluline roll andmetöötluse selgel õiguslikul raamistikul, rolli- ja ülesandepõhisel juurdepääsul, andmetöötluse logimisel ning andmete säilitamise tähtaegadel. Samuti toetavad riskide vähendamist andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine, andmete kvaliteedi kontroll, kasutajate juhendamine ja koolitus ning asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed. Märkamislehe, heaoluplaani ja riskitunnusega seotud andmete säilitamise tähtaegade kehtestamine loob selgema õigusliku raamistiku andmete töötlemiseks. Säilitustähtajad peavad tagama, et andmeid hoitakse ainult nii kaua, kui see on vajalik teenuste osutamise, järjepidevuse tagamise ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil. Samal ajal tuleb arvestada, et pikaajaline säilitamine suurendab privaatsusriske ning eeldab ranget juurdepääsukontrolli ja turvalisi andmetöötluslahendusi. Seejuures tuleb arvestada, et ka praegu vahetatakse juhtumite raames infot tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate vahel. Sageli toimub infovahetus telefoni teel, kus andme turbe riske ei ole võimalik kontrollida ja need sõltuvad suuresti inimfaktorist . Andmekaitsealane mõju on hinnanguliselt mõõdukas. Kuigi andmete kasutamine muutub senisest valdkon dade ülesemaks ning hõlmab eriliiki andmete laiemat ristkasutust, on töötlemine eesmärgistatud, andmekoosseis õiguslikult piiritlet ud ning täiendava ligipääsuga seotud riskid maandatav ad asjakohaste õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega. Mõju suurus sõltub seejuures eelkõige sellest, kui selgelt määratletakse andmete kasutamise eesmärk, kasutajate ring, juurdepääsutingimused ja säilitamistähtajad ning kui ühtselt neid praktikas rakendatakse. Tabel is 5 on esitatud peamised andmekaitseriskid ja leevendusmeetmed . Tabel 5 . Andmekaitser iskid ja leevendusmeetmed Risk Riskitase Võimalikud tagajärjed Leevendusmeetmed Põhjendamatult lai juurdepääs isikuandmetele Keskmine Isikuandmete põhjendamatu kasutamine, usalduse vähenemine Piiratud andmekoosseis eraldi andmekogus , r olli- ja isiku põhine juurdepääs, isiku nõusoleku küsimine, logimine, automaatne ligipääsu lõpetamine, regulaarne järelevalve Eesmärgiväline andmekasutus Keskmine Andmete kasutamine muul kui seaduses ette nähtud eesmärgil Selge õiguslik alus, kasutusreeglid, auditid, juhendamine Ebatäpsed või aegunud andmed Keskmine Valeotsused teenuste planeerimisel või koordineerimisel Andmete kvaliteedikontroll, vastutuse määratlemine, andmete ajakohastamine Andmete leke või volitamata avalikustamine Keskmine Privaatsuse rikkumine, mainekahju, usalduse vähenemine Tsentraalsete IT- lahenduste kasutamine, i nfoturbe meetmed, juurdepääsupiirangud, logimine, järelevalve Riskitunnuse alusel stigmatiseerimine Madal kuni keskmine Inimese ebavõrdne või kallutatud kohtlemine Eesmärgipõhine kasutus, selged kasutusreeglid, koolitus, järelevalve Andmekasutuse ebaühtlane praktika piirkonniti Keskmine Õigusselguse puudumine, ebavõrdne kohtlemine Ühtsed juhised, keskne metoodika, koolitus ja seire Andmete liiga pikk säilitamine Madal kuni keskmine Suurenenud privaatsusrisk, andmete liigse kogunemise oht Selged säilitustähtajad, arhiveerimise ja kustutamise kord, juurdepääsu piiramine Riskide maandamiseks rakendatakse nii organisatsioonilisi, tehnilisi kui ka õiguslikke meetmeid. Teenuse dokumenteerimine toimub turvalises infosüsteemis, kus juurdepääs andmetele on piiratud üksnes teenuse osutamiseks vajalikus ulatuses. Andmesubjekte teavitatakse läbipaistvalt andmete töötlemise eesmärkidest ning nende õigustest vastavalt IKÜMi artiklitele 12–22. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu kohaste on muudatuste maht (v . a . oodatav tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks tervisesüsteemis ja TERVIK u te tulemustasu) 2027. aastal 4,2 mln eurot, 2028. aastal 6,5 mln eurot, 2029. aastal 12, 7 mln eurot ja 2030. aastal 13, 5 mln eurot. Eelnevat arvestades kaetakse kulud perioodil 2027–2030 välisvahenditest 12% ulatuse s ja esitatakse 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis Vabariigi Valitsusele lisataotlus 2% ulatuses. Eelnõu kohaselt i ntegreeritud mudeli rakendamisega kaasneb oodatav tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks tervisesesüsteemis ja sellest lähtuvat TERVIK u te tulemustasu ( tabel 6 ). Tabel 6 . Seaduse rakendamisega seotud kulud ja oodatav tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks tervishoiusüsteemis Sotsiaalministeerium Eelnõuga ette nähtud kuuest peamisest muudatusest on üheks olulise ma ks luua heaolupiirkon nad , mis hakkavad maakonna tasandil toimima tervishoiu- ja sotsiaal süsteemi strateegilise koostöö raamistikuna. Sarnase eesmärgiga on Sotsiaalministeerium var em piloteerinud projekti „ Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine “ . 2021 – 2027 struktuurivahendite toetuse andmise tingimuste „ Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine “ raames kaetakse hoolduskoordinaatorite ja võrgustikujuhtide kulud: 2027. aastal 1 531 335 eurot ja 2028. aastal 412 283 eurot. 2021 – 2027 struktuurivahendite toetuse andmise tingimuste „ Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal “ raames kaetakse tervisejuhtide ja osade võrgustike juhtide kulud: 2027. aastal 823 215 eurot ja 2028. aastal 205 804 eurot. Kokku rahastatakse struktuurivahenditest h oolduskoordinaatorite, võrgustikujuhtide ja tervisejuhtide kulusid 2027. a astal 2 354 550 eurot ja 2028. a astal 618 087 eurot . Tervisekassa Seaduse rakendamisega seotud Tervisekassa kulusid finantseeritakse Tervisekassa eelarvest sotsiaalmaksu ravikindlustuse vahenditest . Eelnõu vastuvõtmine toob Tervisekassale kaasa vajaduse luua vii s ametikoh t a , mille kulu on 352 980 eurot 2027. aastal . Tervisesüsteemis on puudu arstidest, kelle koolitamine on riigile kallis. Lisaks ravitegevusele on arstid olulisel määral seotud patsiendi liikumise ja jätkuravi korraldamisega tervishoiusüsteemis ning esmatasandil ka sotsiaalsete probleemide lahendamisega. Reformiga toome tervise süsteemi juurde täiendava tööjõu terviseteejuhtide näol, kes võtaks vähemaks korralduslikku töökoormust nii tervishoiutöötajatelt kui sotsiaaltöötajatelt ja tagaks patsientidele tarviliku selgitustöö, suurendaks rahulolu süsteemiga ning parandaks võimekust ise oma tervist juhtida. Terviseteejuhtide poolt pakutav teenus aitab krooniliste haigustega inimeste tervist hoida stabiilsemalt paremas seisundis ja vähendab vajadust muude (tervishoiu)teenuste ja abi järele. Pikemas perspektiivis on tegemist investeeringuga, mis võimaldab ravikindlustuse eelarvet tõhusamalt kasutada. Investeeringu tasuvus on planeeritud saavutada 3 aasta jooksul. 01.05.2028 alustatakse valdkondadeülese koordinatsiooniga krooniliste haigustega isikute sihtrühmale. Sellega kaasneb Tervisekassale kaheksa kuu ulatuses 130 terviseteejuhi tegevuskulu (ametikoha tööjõu- ja majandamiskulu) 4 276 480 eurot. Terviseteejuhtide ametikohtade arv suureneb 2029. aastal kuni 217-ni ja 2030. aastal 231-ni, millega kaasneb vastavalt 10 732 320 euro ja 11 398 464 euro suurune 12 kuu tegevuskulu. Kuna terviseteejuht võib olla nii kõrgharidusega meditsiiniõde kui ka sotsiaaltöötaja, on töötasu arvestuse aluseks võetud õe keskmine palk. Alates 01.05.2028 lisandub Tervisekassale ka TERVIKute tegevuskulu, mis hõlmab 20 võrgustiku juhi tööjõu- ja majandamiskulu. TERVIKute tegevuskulu on 2028. aastal kaheksa kuu eest 870 560 eurot ja 2029. aastast 12 kuu eest 1 305 840 eurot. Alates 2030. aastast on igal aastal arvestatud tegevuskulude 5%-lise kasvuga. Tegevusjuhid viivad ellu TERVIK ute eesmärke. Eelnõu kohaselt on oodatav tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks tervishoiusüsteemis 2028. aastal 1 880 352 eurot, ulatudes 2030. aastal kuni 2 2 970 35 6 euroni. Täpsemalt on kirjeldatud k äesoleva peatüki alaosas Integreeritud mudeli rakendamise mõjuhinnang ravikindlustusele . TERVIKu tulemustasu Eelnõu loob õiguse ette näha TERVIKule tulemustasu maksmise juhul, kui reaalne tõhustus on tekkinud ja kui TERVIK täidab Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitud lepingus määratud tulemuseesmärgid, mis on kooskõlas heaolupiirkonna tervisevaldkonna koostööeesmärkidega. TERVIKu tulemustasu rahastamise korra ja tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Prognooside kohaselt eeldatakse, et seadusega kaasnevate muudatuste rakendamisel tekib TERVIKutel võimalus tulemustasule esmakordselt 2029. aastal mah us 4 114 073 eurot ja 2030. aastal 6 891 1 0 7 eurot . Tulemustasu ei ole Tervisekassale TERVIK-reformi vaates lisakulu (st seda ei ole arvestatud investeeringu tasuvuse arvutusse) . Selle arvelt on võimalik rahastada heaolupiirkondades ennetustegevusi , näiteks: -Laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisse ning sõltuvusprobleemide ennetusse ja sõ ltuvuste ravisse -Noorte terviseharituse parandamisse sh oma tervisejuhtimise oskuse parandamisse ja lihtsamate terviseprobleemidega ise toimetulekusse Tulemustasu kasutusvaldkonnad otsustab TERVIK Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi poolt antud suuniste alusel. Toetavad tegevused 2024 – 2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „ Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ toetuse andmise tingimuste raames kaetakse terviseteejuhtide õppekava väljatöötamise ja täiendkoolituste kulud 2027. aastal 150 000 e urot . 2028. aastal kaetakse terviseteejuhtide koolituskulud 100 000 eurot (koos maksudega) TAT “Pikaajalise hooldu se kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine eelarvest . Eelnõuga kaasnevate muudatuse rakendamine eeldab olulisi infotehnoloogilisi arendusi, mis mõjutavad eelkõige TEHIKut, kelle ülesan ne on vajalike infosüsteemide arenduste kavandamine ja rakendamine. Arendada tuleb TIS - i andmekoosseisu, luua või täiendada liidestusi teiste infosüsteemidega, kujundada uued kasutajarollid ja ligipääsureeglid, tagada logimine ning luua kasutajaliidesed, mis toetavad märkamislehe, heaoluplaani ja riskirühma tunnuse kasutamist tööprotsessis. Perioodi 2021 – 2028 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raames kaetakse IT-lahenduste ettevalmistamise ja väljatöötamise kulud 2027 . aastal summas 1 324 191 eurot. Lisaks arenduskuludele tuleb arvestada ka IT-süsteemide ülalpidamise kuluga, mis on 2028. aastal 300 000 eurot, 2029. aastal 306 000 eurot ja 2030. aastal 312 120 eurot. Kuna nimetatud kuludel puudub rahaline kate, esitatakse 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis Vabariigi Valitsusele õigusaktidest tulenev lisataotlus. Ülalpidamiskulude arvestus tugineb varasematele analoogsete infosüsteemide IT-arenduste kogemustele tervishoius. Sisaldab hooldus - ja haldus kulu 220 000 eurot ja majutust eenuse kulu 80 000 eurot aastas. Arvestatud on majandamiskulude kasvu 2% aastast (inflatsiooni mõju sisse ostetavate l teenustel). Ee s pool mainitud lisataotluste eraldamata jätmise korral ei ole võimalik arendust sellisel kujul ellu viia, mis omakorda halvendab seadusega seatud eesmärgi saavutamist. Kui lisarahastust 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis ei eraldata, vaadatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arenduste vajadused ja ülalpidamis kulud ümber, et tagada IT - arenduste ja ülalpidamiskulude miinimumtase. See võib kaasa tuua Sotsiaalministeeriumi valitsemisala senise strateegiliste eesmärkide muutmise ning vähendada valitsemisala muude põhitegevuste ja riiklike programmide rahastust. Integreeritud mudeli rakendamise mõjuhinnang ravikindlustusele Võrreldes eelnõu I versiooniga on mõjuhinnangut oluliselt täiendatud. Täiendused on seotud: sihtrühma suuruse ja karakteristikutega terviseteejuhtide arvu ja paiknemise ning koormusega Eelnõu I versioonis oli sihtrühma suuruseks arvestatud sihtrühmaks 3,5% elanikkonnast. Teiste riikide analüüs näitab, et planeeritud mastaabis investeeringu tasuvuseks on vajalik sihistada suuremat hulka rahvastikus. Optimaalseks peetakse ca 10% sihistamist, mille juures on tegelikult realistlik jõuda ca 5%-ni elanikkonnast 1 . Eelnõu I versioonis oli mõjuarvutustes eeldatud, et koordinatsiooni teenust rakendatakse eeskätt esmatasandil pikaajalise teenusena 4 ja enama esmatasandil käsitletava kroonilise haigusega inimesele eesmärgiga hoida nende kroonilised haigused kontrolli all ja vähendada seeläbi nende sattumist EMO-sse ja haiglasse. Eelnõu II versioonis on eeldatud, et lühiajalist koordinatsiooni teenust rakendatakse lisaks ka haiglast kodusele ravile liikumisel sihtrühmadele, kes ei tule (sõltumata diagnoosist) ilma täiendava toeta kodus haiglaravi järgselt ise ravijuhiste järgimise ja taastumisega toime ning võivad vajada ka sotsiaalset tuge. Kooskõlas teiste Euroopa riikide praktikaga on planeeritud sihistada ca 25% haiglajuhtudest, sh kalleid ravijuhte, mis on tingitud rehospitaliseerimisest, kuna inimesel läks peale haiglaravi kodus olukord halvemaks. Eelnõu I versioonis oli mõjuanalüüsi haaratud ainult 164 terviseteejuhti, kelle töökoormuseks oli arvestatud 100 pikaajalise koordinatsiooni saajat aastas. 67 terviseteejuhti olid täiendavalt planeeritud seoses rehabilitatsiooni teenuse rakendamisega, kuid neid polnud mõjuanalüüsi arvestatud. Eelnõu II versioonis on terviseteejuhid vabastatud rehabilitatsiooni teenusele suunamise rollist ja arvestatud ka mõjuanalüüsi (planeeritud olulises osas haiglatesse). Haiglast kodusele ravile liikumise toetamisel pakub terviseteejuht lühiajalist koordinatsiooni ja tema koormuseks on arvestatud 800 inimest aastas terviseteejuhi kohta. Integratsiooni mõju on palju uuritud ja enamik uuringutest on jõudnud järeldusele, et hästi valitud sihtrühmaga programmides on võimalik saavutada 10–25% kulude langus t, sagedamini on täheldatud kulude langust ~5–15%. Peamiselt tuleneb kokkuhoid vähenenud (re)hospitaliseerimistest ja EMO külastustest: Ülevaatesse kaasatud uuringute põhjal on mõju järgmine: Näitaja Tüüpiline vähenemine Haiglaravi kasutus / hospitaliseerimised 10–30% Korduvhospitaliseerimised (30 päeva) 15–40% Voodipäevade arv 10–25% EMO külastuste arv 10–35% Eriti kiiresti (3–6 kuud) ilmnes mõju haiglast koju suunamise ja intensiivse juhtumikorralduse programmides, samas kui laiemad integreeritud hooldusmudelid vajasid sageli 1–2 aastat, et süsteemitasandi muutused nähtavaks muutuksid. Eesti mõjuarvutustes on kasutatud konservatiivset hinnangut. Tervisekassa 2025 . aasta andmete alusel v aadeldi ainult 25% haiglaravi saanud patsiente , kes selekteeriti välja määruse kavandis kirjeldatud haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni aluskriteeriumite ja riski võimendavate tervishoiukriteeriumite alusel (so 36 000 isikut eriarstiabi haiglaravi ja EMO kuluga 255 254 817 eurot ) 18 600 esmatasandi patsienti, kes selekteeriti välja määruse kavandis kirjeldatud pikaajalise koordinatsiooni aluskriteeriumite ja riski võimendavate tervishoiukriteeriumite alusel (5 235 134 eurot) E eldati, et mõlema sihtrühma eriarstiabi statsionaarseid ravijuhte (ja nendega seonduvaid kulusid) on võimalik vähendada 5% ning nende EMO visiite kesk- ja regionaalhaiglates (ja sellega seonduvat kulu) on võimalik vähendada 5%. Eeldatud on, et selline mõju saavutatakse aastaks 2030 ehk 3. aastal peale reformi rakendumist . Inflatsiooniga (5%) korrigeeritult oleks kulu ja ärahoitav kul u aastal 2030 : h aiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni osas 36 000 isiku kulu 325 777 016 eurot sh 5% ärahoitav 16 288 850 eurot , p ikaajalise koordinatsiooni osas 18 6000 isiku kulu 13 363 010 eurot sh 5% ära hoitav 6 681 505 eurot) . Kokku oleks kasutatud eeldustel aastal 2030 ärahoitav seega 22 970 356 euro eest haigla ja EMO ravi juht udega seotud kulusid . Arvestades reformi investeeringu kuludesse tervis e teejuhtide koolituskulu (250 000 eurot), IT arenduse väljatöötamise kulu ( ca 2,2 mln eurot välisabist) ja Tervisekassa suurenevad tegevuskulud, lisanduva terviseteejuhi teenuse kulu ning TERVIK-utega seonduvate võrgustikujuhtide kulu, võiks investeeringu tasuvust oodata hiljemalt aastal 203 2 ja seda isegi juhul, kui Tervisekassa jagaks saadavat säästu TERVIK-utega 30% ulatuses (so TERVIK-utel oleks õigus sääst suunata oma heaolupiirkonna ennetustegevustesse). Sõltuvalt sellest, milleks Tervisekassa saavutatud säästu kasutab (kas üldisemalt ravi kättesaadavuse parandamiseks või sihistatult koduteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja esmatasandi võimestamiseks) o leks võimalik edaspidist efektiivsust veelgi parandada. Tabel 7. TERVIKu investeeringu tasuvus arvestades ennetusse suunatavaid tulemustasusid. On oluline märkida, et terviseteejuhi teenustest ja TERVIK-ute rakendamisest saadav mõju (mis tuleneb vähenenud (re)hospitaliseerimistest ja EMO külastustest) võiks tõusta ka üle 5% juhul, kui Tervisekassa rakenda ks paralleelselt järgmisi meetmeid: •Tugev sihtrühmani jõudmise motiveerimine ( so TERVIK-ute tulemustasu rakendami ses selle mõõdiku prioritiseerimine) •Esmastasandi võimestamine (täiendav toetamine riskipiirkondades) ja teenuste laiendamine (nt palliatiivravi esmatasandil) •Koduteenuste laiem kasutuselevõtt (sh koduhaigla) •Haiglate rahastuspõhimõtete muutmine Pikemaajaliselt hakkavad mõju avaldama investeeringud ennetusse. Tulemustasusid võiks suunata senise maakondade tagasiside põhjal näiteks: Laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisse ning sõltuvuse ennetusse ja ravisse , Noorte terviseharituse parandamisse sh oma tervisejuhtimise oskuse parandamisse ja lihtsamate terviseprobleemidega ise toimetulekusse (perearstide ja EMO-de sõnul pöörduvad paljud noored triviaalsete probleemidega , eneseabi oskused on vähesed ) . Eelnõu kohaselt saab T ervisekassa anda TERVIK-utele juhised tulemustasu kasutamiseks . 8. Rakendusaktid 8.1. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmis i määrus i : 1 ) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“; 2 ) Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määruse nr 37 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ ; 3 ) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“; 4) s otsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“. 8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada järgmised uued sotsiaalministri määrused: 1) Heaolu infosüsteemi põhimäärus; 2) Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse nõuded ja riskirühmade määramise metoodika; 3) Koostöökogu töökorra põhimõtted; 4) TERVIKute rahastamise kord ning koordineerimispiirkondade kehtestamine. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub järk-järgult: Seadus jõustub 1. juulil 2027. TERVIKud peavad olema moodustatud 1. novembriks 2027 . Juhul kui maakonnas pole selleks ajaks TERVIKut moodustatud, on maakonna haiglavõrgu haiglal kohustus TERVIK moodustada hiljemalt 1. veebruari ks 202 8 . a. Eelnõu § 1 punktid 1 3 –1 5 , mille tulemusel ei kohaldata tervishoiuasutustele edaspidi toitlustamise nõudeid, jõustuvad 2027. aasta juulis. Vajalikud juhendmaterjalid ja töövahendid on tervishoiuasutustele juba praegu hästi kättesaadavad, kuid jõustumise ajaks tuleb kokku leppida koht, kuhu on edaspidi koondatud viited kasutatavatele suunistele ja materjalidele. Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 5, 7–9 , 11, 12, 16, 17, 19, 22 , § 2, § 3 punkt 3 ning § 4 punktid 2 , 4 ja 5 jõustuvad 202 8 . aasta 1. mai l. valikul on lähtutud asjaolust, et valdkon dade ülese koordinatsiooniteenus e osutami ne välisabi projektidest lõppeb 30.04.2028. Muudatus on seotud tervise- ja sotsiaalvaldkonna laiapõhjalisema integratsiooniga, mille tagamiseks on vajalik süsteemne koostöö. Sellise eesmärgi saavutamiseks: käivitatakse nimeta tud tähtajast heaolupiirkondade strateegiline juhtimine koostöökogude töö ning tervise- ja heaoluprofiilide koostamise näol ; hakatakse valdkon dade ülese koordinatsiooniteenus e osutamis t mitme kroonilise haiguse ja kaasnevate sotsiaalprobleemidega inimeste sihtrühmale (sh haiglast kodusele ravile liikumise toetamise teenus ) ja rehabilitatsiooniteenuse sihtrühmale rahastama ravikindlustuse eelarvest Tervisekassa kaudu. Arvestades muudatuste ulatust – uute organisatsioonide loomine, rahastamislepete sõlmimine, IT-arendused ja tervise tee juhtide koolitamine – ei oleks varasem rakendumise tähtaeg realistlik ega proportsionaalne. Üleminekuperiood võimaldab: koostada vajalikud rakendusaktid; käivitada koolitusprogrammid ; luua infosüsteemi arendused ; sõlmida esimesed rahastuslepingud. See tagab õigusselguse ja vähendab rakendusriski. 10. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti ametkondade ja huvirühmadega , lähtudes I eelnõu versiooni kohta esitatud ettepanekutest ja arvamustest. Aruteludes osalesid Eesti Perearstide Selts, Eesti Haiglate Lii du haiglad , Eesti Linnade ja Valdade Liit, mitmed KOVid , Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Tööandjate Liit, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Regionaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiits - ja Digi ministeerium , Andmekaitse I nspektsioon jt. Terviseteejuhi ametiprofiili väljatöötamisse kaasati Kutsekoda ja eksperte esindavad organisatsioonid, kes osalesid profiili välja töötamises Integreeritud teenuseosutamise IT-lahenduse eelanalüüsi viis läbi TalTech Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Andmekaitse Inspektsioon, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu, Infosüsteemide Keskus, Eesti Perearstide Selts, Eesti Haiglate Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Apteekide Liit . Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 202 6 . a.
EELNÕU 10 .0 7 .2026 Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ( tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ) § 1. Rahvatervishoiu seaduse muutmine Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse : 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel ; 2) ülesandeid, piiranguid ja nõudeid inimeste tervise kaitse tagamiseks ; 3) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon i (edaspidi TERVIK ) ülesandeid; 4 ) rahvastiku tervise riiklike andmekogude pidamist ; 5 ) rahvatervishoiu meetmete rahastamist ; 6 ) riikliku ja haldusjärelevalve tegemist seaduses sätestatud nõuete täitmise üle ning nõuete rikkumisega kaasnevat vastutust . “; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) heaolupiirkondi ja heaolupiirkonna koostöökogu (edaspidi ka koostöökogu ) ülesandeid;“; 3 ) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) valdkon na dade üle ne se koordinatsiooniteenuse osutamist; “; 4 ) seadust täiendatakse §-ga 3 1 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Heaolupii r kond , TERVIK ja tervis e edendaja ( 1 ) Heaolupiirkond on ühe maakonna haldusterritoorium Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses . Seoses r R ahvastiku muutuste, teenuste tegelike kasutuspiirkondade ning koostöövõrgustike ja teenus e korralduse arengu korral ga võib v aldkonna eest vastutav m inister kehtestada ka teisi heaolupiirkondi. ( 2 ) TERVIK on heaolupiirkonna s tegutsevaid perearstiabi osutaja i d , tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla i d ja kohaliku omavalitsuse üksusi ühendav koostööorganisatsioon, kuhu võivad kuuluda ka teised tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad ning tervisedendajad . ( 3 ) Tervisedendaja on spetsialist, kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) tal on tervisedenduse või rahvatervishoiu valdkonna kõrgharidus ; 2) tal on kehtiv tervisedendaja kutse ; 3) tal on kõrgharidus ning ta on omandanud tervisedendaja kutsestandardis kirjeldatud tervisedenduse põhi teadmised ja - oskused . “; 5 ) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ ( 4 ) Heaolupiirkonna k oostöökogu on rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegiline koostöökogu, mis tegutseb igas heaolupiirkonnas.“; 6 ) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ tegurite “ sõna d ega „ või tervisemõjurite “; 7 ) paragrahv i 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 8. Tervise- ja heaoluprofiil (1) Tervise- ja heaoluprofiil on TERVIKu koostatud heaolupiirkonna rahvatervishoiu ning tervishoiu - ja sotsiaalteenust e osutamise strateegilise planeerimise alusdokument, mille koostamisel kasutatakse lisaks andmetele piirkondlik k e tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ning spetsialistide ja ning tervisedendaja tehtud ekspertiisi de andmeid . Tervise- ja heaoluprofiilis esita takse vähemalt järgmi ne tea v e: 1) heaolupiirkonna rahvastiku tervise üldandmed ; 2) kokkuvõ t e heaolupiirkonna peamistest tervise- ja heaolunäitajatest ning elukaare ülestest tervisemõjuritest ; 3 ) kokkuvõte heaolupiirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamise näitajate st ; 4 ) heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegilis ed tegevusvaldkon nad , tegevussuun ad ja m õõ detava d tulemus eesmärgid ; 5 ) heaolupiirkonna tervishoiu - ja sotsiaalvaldkonna strateegilised koos t ööval dkonnad, tegevussuunad ja TERVIKu mõõdetavad tulemus eesmärgid TERVIKule ; 6 ) tegevuskava eesmärkide saavutamiseks . (2) Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning rakendamisel lähtu b TERVIK Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet i, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostatud juhendist, mis on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel . (3) Tervise Arengu Instituut koordineeri b riigiülest koostööd tervise- ja heaoluprofiilide koostamisel ning avaldab heaolupiir kondade tervise ja heaolu lühiülevaated oma veebilehel . Iga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutus nõustab TERVIKut tervise- ja heaoluprofiili koostamisel oma pädevuse piires. (4) T ERVIK uuendab tervise- ja heaoluprofiili üks kord aastas . “ ” ; 8 ) seadus t täiendatakse §-ga 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 8 1 . Heaolupiirkonna k oostöökogu (1) Koostöökogu moodustatakse k ohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõikes 2 nimetatud koostööorgani või selle puudumise korra l maakonnakeskuseks olev a kohaliku omavalitsuse üksuse juurde . ( 2 ) Koostöökogu koosseisu k uulu vad vähemalt : 1) Sotsiaalministeerium i või tema volitatud valitsemisala asutus e volitatud esindaja ; 2 ) Tervisekassa esindaja ; 3 ) iga heaolupiirkonda kuuluva kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja . ( 3 ) Koostöökogu aruteludesse kaasatakse : 1) TERVIKu esindaja tena vähemalt TERVIKu võrgustikujuht ja selle olemasolu korra l koordineerimispiirkondade korral võrgus tikujuhid , m aakonna tervisedendaja , TERVIKusse kuuluvate perearsti abi osutaja te esindaja d ja haigla esindaja ; 2) k oostöökogu otsusel teiste asutuste ja huvirühmade esindaja d ning sõltumatud eksperdid . ( 4 ) Koostöökogu ülesande d on : 1) t ervise - ja heaoluprofiili s nimetat ud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade, tegevussuundade ja tulemus eesmärkide ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilis te koos t öö valdkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmär k id e h eakskiitmine ; 2) käesoleva l õike punktis 1 nimetat ud eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava heakskiitmine ; 3 ) käesoleva lõike punktis 1 nimetat ud eesmärkide täitmis e seire vähemalt üks kord aastas . ( 5 ) Koostöökogu võib enne käesoleva paragrahvi lõike 4 pun kti de s 1 ja 2 sätestatud heakskiidu andmist teha ettepanekuid t ervise- ja heaoluprofiilis nimetat ud strateegiliste tegevus suundade ja tulemus eesmärkide ning tegevuskava muutmiseks . Koostöökogu ei saa panna TERVIKule ega selle liikmetele rahalisi kohustusi. ( 6 ) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud lepingu täitmise hindamisel on Tervisekassa kohustatud aluseks võtma koostöökogu iga-aastase seire tulemused. ( 7 ) K äesoleva paragrahvi lõike s 2 nimetatud koostöökogu liikme d t eevad langetavad otsuse i d konsensuslikult . Kui konsensus t ei saavutata, võetakse otsus vastu hääle tusega . Koostöökogu töökor ra üldpõhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutava minist er määrusega. ( 8 ) TERVIK lähtub oma töös tervise- ja heaoluprofiilist , mi lle on heaks kiitnud koostöökogu käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel. ( 9 ) Koostöökogu liikmetele ei maksta tasu . “ ” ; 9) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) TERVIKu kaudu tervise- ja heaoluprofiili koostamises ja elluviimises osalemine ning vastavalt käesoleva seaduse § 8 1 lõike le 4 kohaselt koostöökogu heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiilis sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel; “ ; 10 ) seadust täiendatakse peatükiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 . peatükk Rahvatervishoiu, t ervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö § 13 1 . Rahvatervishoiu, t ervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon (1) Igas heaolupiirkonnas on üks TERVIK. (2) Üle 100 000 elanikuga heaolupiirkonnas võib TERVIKu sees moodustada võrgustikujuhiga koordineerimispiirkondi. (3) TERVIKute koostöö põhimõtted , k oordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) TERVIKu ülesan ded on : 1 ) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ning tervisedendajate koostöö toetamine; 2 ) rahvatervishoiu tegevuste ning tervishoiu- , rehabilitatsiooni - ja sotsiaalteenuste osutamise koostöö korralduse ja infovahetuse kokkuleppimine ning koordineeritud elluviimise toetamine; 3 ) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projekt ide algatamine ja elluviimine . ( 5 ) K äesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel kokku lepitud koostöökorraldus on siduv kõig ile käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud osa listele pooltele , sõltumata koostöölep pe sõlmimisest. ( 6 ) TERVIK u kohustuslikud osa lised pooled on : 1) heaolupiirkonnas asuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja arvatud selles nimetatud taastusravihaigla ; 2) kõik heaolupiirkonnas asuvad kohaliku omavalitsuse üksused ; 3 ) perearstiabi osutajad , kelle juures töötavate perearstide teeninduspiirkond kuulub heaolupiirkonda . (7) TERVIK moodustatakse ühel järgmistest viisidest: 1) k ohustuslikud osa lised pooled moodustavad TERVIKu , määrates endi hulgast ühe osapoole , kes loob oma enda juriidilise isiku koosseisu s TERVIKu ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse , tagab raamatupidamisliku eraldatuse ja sõlmi b teiste osa listega pooltega vajalik ud koostöö lep ingud ; 2) k äesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud os a lised apooled võivad kokku leppida, et TERVIKu moodustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõikes 2 nimetatud koostööorgan , mis loo b oma enda koosseisu s TERVIKu ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse , tagab raamatupidamisliku eraldatuse ja sõlmib teiste osa l istega pooltega koostöö lepingud . ( 8 ) Üksikpraksise s töötavad nimistuga perearstid loetakse TERVIKusse kuuluvaks seaduse alusel, sõltumata sellest, kas nad sõlmivad TERVIKuga koostöö lepingu . ( 9 ) TERVIK u sse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja sotsiaalteenuse id osuta vad juriidilised isikud ning tervisedendajad . (10 ) TERVIK u k oost öö leping peab käsitlema vähemalt: 1) volitatud esindaja määramise korda ning tema õigus i ja kohustusi; 2) TERVIKu liikmete õigus i ja kohustusi; 3) TERVIKu liikmeks astumise, liikmelisuse muutmise ja TERVIKust väljaastumise korda; 4) i nfo- ja andmevahetuse korraldust ja põhimõtte i d; 5) TERVIKule rahaliste kohustuste võtmist ning eelarve , aruandluse ja järelkontrolli korraldust; 6) l iikmete vastutuse ulatust ja vaidluste lahendamise korda; 7) lep ingu jõustumise, muutmise ja lõpetamise tingimusi. ( 11 ) Kohustuslik osa line pool , mille kell e koosseisu kuuluva struktuuriüksuse kaudu TERVIKu ülesandeid täi d etakse, võib lisaks TERVIKu ülesannetele nimeta tud struktuuriüksuse kaudu osutada valdkon na dade üles t koordinatsiooniteenust kooskõlas kä e soleva seaduse § 13 3 lõikes 2 sätestatu ga . ( 1 2 ) TERVIK ei tohi liikmetelt nõuda liikmemaksu . ( 1 3 ) TERVIKu tegevusest saadav tulu ei kuulu jaotamisele ning seda kas u tatakse täies ulatuses TERVIK u ülesannete täitmise ks ja arendamis ek s . “; 1 1 ) paragrahvi 13 1 lõige 4 muudetakse ja sõnast atakse järgmiselt: „( 4 ) TERVIKu ülesanne on viia ellu tervise- ja heaoluprofiilis seatud ning koostöökogu s poolt käesoleva seaduse § 8 1 lõike 4 punkti de 1 ja 2 alusel heaks kiidetud strateegilised tegevus suunad , tulemus eesmärgid ja tegevuskava ning nende elluviimiseks vajalikud tegev us ed : 1 ) tervise- ja heaoluprofiilil põhinev rahvastikupõhi n e terviseriski juhtimi n e , sealhulgas tervisedenduse ja ennetustöö kavandamine; 2) kogu heaolupiirkon nas da hõlmava valdkon na dad e ülese koordinatsiooniteenuse korraldamine; 3 ) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ning tervisedendajate koostöö toetamine ; 4 ) rahvatervishoiu tegevuste ning tervishoiu- , rehabilitatsiooni - ja sotsiaalteenuste osutamise koostöökorralduse ja infovahetuse kokkuleppimine ning koordineeritud elluviimise toetamine ; 5) tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise valmisoleku koordineerimine; 6 ) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projekt id e algatamine ja elluviimine; 7 ) kokkulepitud eesmärkidega seotud tulemuste seire ja aruandlus koostöökogule.“; 1 2 ) seadust täiendatakse §-dega 13 2 –13 5 järgmises sõnastuses: „ § 13 2 . Koordineerimist vajava olukorra märkamine (1) Tervishoiut öötaja l , kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja l või lastekaitsetöötaja l (edaspidi koos teavitaja ) on kohustus täi ta märkamisleh t , kui inimesel esinevad üheaegselt terviseprobleemid ja sotsiaalse d raskus ed ning on põhjendatud kahtlus, et ta ei suuda oma o lukorraga iseseisvalt või oma seadusliku esindaja abil toime tulla ja võib vajada valdkon na dade ülest koordinatsiooniteenust . (2) Märkamisleht suunatakse tervisetee juhile, kes osutab teenust: 1) tervisekeskuses, kus osutab teenust perearst , kelle nimistusse inimene kuulub, või inimese rahvastikuregistrijärgsele elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses ; 2 ) tervishoiuteenus t e korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglas, ku s inimene saab märkamislehe koostamise ajal statsionaarset ravi. ( 3 ) Märkamislehel e märgitakse : 1) inimese üldandmed; 2) riski tunnus ; 3) inimese terviseprobleemi või selle riski lühikirjeldus; 4 ) inimese sotsiaalse probleemi või selle riski lühikirjeldus ; 5 ) teavitaja hinnang inimese olukorrale . (4) Märkamislehe täpne andmekoosseis säte statakse käesoleva seaduse § 29 1 lõike 9 alusel kehtestat avas määruse s . § 13 3 . V aldkon na dade ülene koordinatsiooniteenus (1 ) Valdkon na da de ülene koordinatsiooniteenus on tegevus te kogum , mille ga terviseteejuht tagab tervishoiu ja sotsiaal valdkonna koostöö s kompleksse abivajadusega inimesele teenuste lõimitud osutami s e, ühi s e tegevuste planeerimi s e heaoluplaani abil ning inimese ja tema lähedaste toetami s e abisüsteemis liikumisel ja enesejuhtimisel. ( 2 ) Valdkon na dade ülest koordinatsiooniteenust osutatakse , kui terviseteejuht on hinnanud nimetatud teenuse inimesele sobi vaks likuks ning esinevad järgmis ed asjaol ud : 1) inimene vajab oma terviseseisundi ja sotsiaalse olukorra tõttu tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud sekkumist ning abi koordineerimine ei ole võimalik tagatav tag ada üksnes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorralduse kaudu ; 2) inimesel on käesoleva seaduse § 13 5 alusel tuvastatud tervishoiuteenuste kasutamise suur enenud kõrgenenud risk ja sotsiaalse toimetuleku probleem või selle tekkimise risk . ( 3 ) Valdkon na dade üles t koordinatsiooniteenus t osutab tervishoiuteenuse osutaja poolt tööle võetud t erviseteejuht , kes on omandanud tervishoiu või sotsiaalvaldkonna s kõrghariduse ja läbinud asjakohase vastava täienduskoolituse . Terviseteejuhi t äpsemad pädevusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Kui teavitaja on edastanud märkamisleh e , on t ervisetee ju ht kohustatud märkamislehe andmete alusel omal algatusel kutsuma inimese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamisele ja esmasele nõustamisele . ( 5 ) Kui inimene valdkon na dade ülest koordinatsiooniteenust ei soovi , lõpetatakse teenuse osutamine . (6) Terviseteejuht informeerib teavitajat valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise tulemusest heaolu infosüsteemi vahendusel. ( 7 ) Tervisetee ju h t täidab valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenus e osutamise l järgmi si ülesande i d: 1) hindab inimese koordinatsiooni teenuse vajadust ja teeb esmase nõustamise ; 2) moodustab tugimeeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt inimese raviarst , perearst, pereõ d e ja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või sõltuvalt inimese tegelikust asukohast muu kohaliku omavalitsuse s otsiaaltöötaja või alaealise puhul lastekaitsetöötaja ning o lemasolu korra l inimese seaduslik esindaja , kui ta on olemas ; 3 ) koostab koostöös inimesega vajaduse korra l heaolu infosüsteemis heaoluplaani ja selle elluviimiseks vajaliku tegevuskava , arvestades käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tervishoiu töötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide soovitus i ; 4 ) selgitab inimesele heaoluplaani sisu ; 5 ) motiveerib inimest tervise- ja heaolueesmärkide saavutamisel ; 6) toetab inimese liikumist teenus eosutaja te vahel ja heaol uplaani elluviimi st ; 7 ) hindab heaoluplaani täitmis t ; 8) d okumenteerib oma teenuse osutamis e tegevuskavas . ( 8 ) Tervisteejuht võib valdkon na dade ülese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamisse vajaduse korra l kaasata k äesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud tugimeeskonna . ( 9 ) T ervisetee juhi täpsemad ülesanded ning nõuded valdkon na dade ülese le koordinatsiooniteenuse le, selle eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuseosutajale ja teenuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ele tegevustele, kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . ( 10 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 alusel moodustatavasse t ugimeeskonda kuulub inimese nõusolekul lisaks : 1) tervishoiu töötaja või sotsiaal - või rehabilitatsiooniteenus t osuta v spetsialist , kui tervisetee ju ht või mõni tugimeeskonna liige seda vajalikuks peab ; 2) perekonnali ige ja inimese läheda ne . § 13 4 . Esmane n õustamine, h eaoluplaan ja tegevuskava ( 1 ) Esmase nõustamise eesmärk on selgitada välja inimese abi kasutamise takistused, hinnata valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse vajadust ning teenuse sobivuse korral leppida teha ettevalmistused heaoluplaani koostamise ks . Koordinatsiooniteenuse sobimatuse korral selgitatakse inimesele koordinatsiooniteenuse osutamata jätmise põhjust ja muid abi saamise võimalusi, vajaduse korral toetades teda abini jõudmisel. (2) Terviseteejuh t koostab inimese ga koostöös heaoluplaani, mis kajastab tema tervise ja tervisekäitumise olukorda , tervisega seotud piiranguid, tervise- ja heaolueesmärke ning nende saavutamiseks antud soovitusi ja juhiseid , inimese enese planeeritud muudatusi ja teenusevajadus t ning määratud teenuseid, ravimiskeemi , meditsiiniseadmeid ja abivahendeid . ( 3 ) Valminud H h eaoluplaani kinnita vad terviseteejuht ja inimene. Kui inimene kinnitust ei anna, lõpetatakse valdkon na dade ülese koordinatsiooni teenuse osutamine. ( 4 ) Heaoluplaani elluviimiseks koostatakse tegevuskava, mis sisaldab: 1) heaoluplaanis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks vajalik ke tegevusi ; 2) valdkon na dade ülese koordinatsiooni teenuse osutamise käigus tehtavate toimingute ja hindamiste tulemus i te dokumenteerimist ; 3) tugimeeskonna liikmetele meeskonnatööks vajalikke teavitusi . ( 5 ) T erviseteejuh t ja tugimeeskonna liikme d täiendavad heaoluplaani tegevuskava teabega inimesele valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse na raames planeeritavate ja osutatavate tervishoiu - , sotsiaal- ja rehabilitatsiooni teenuste ning abivajaduse kohta . ( 6 ) H eaoluplaani ja tegevuskava täpsem andmekoosseis sä t estatakse käesoleva seaduse § 29 1 lõike 9 alusel kehtestat a vas määruse s . § 13 5 . Rahvastikupõhine tervise riski juhtimine (1) Rahvastikupõhise terviseriski juhtimi s e eesmärk on parandada elanikkonna tervist, ennetada tervise halvenemist ja tagada, et inimesed saavad oma vajadustele vastavat abi õigel ajal . Rahvastikupõhise terviseriski juhtimisel võetakse arvesse rahvatervishoiu , tervise- ja sotsiaalse toimetuleku andmeid ning nende valdkondade teenus t e kasutamise andmeid. (2) Rahvastikupõhise terviseriski juhtimise osana ja t ervishoiuteenus t e kasutamise suurenenud kõrgenenud riski väljaselgitamise ks rakend ab Tervisekassa automaatset andmetöötlust, kasutades järgmisi Tervisekassa andmekogu andmeid: 1) retseptiandmed; 2) raviarved. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetöötluse tulemusena genereeritakse inimese kohta riskitunnus, mis edastatakse tervise infosüsteemi ennetavate tervishoiuteenuste ja valdkon na dade ülese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks . Riski tunnus ei ole iseseisev alus valdkon na dade ülese koordinatsiooni teenuse osutamise alustamiseks, muutmiseks ega lõpetamiseks ega too inimesele kaasa muud õiguslikku tagajärge. (4) Rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ks t ervishoiuteenus t e kasutamise suurenenud kõrgenenud riski tuvastamise metoodika ja algoritmi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul . ( 5 ) Andmesubjektil on õigus näha ter vise infosüsteemi vahendusel selgitusi riski tunnuse ja selle määramise aluste kohta . “; 1 3 ) paragrahvi 22 pealkirjast jäetakse välja sõnad „tervishoiu- ja“; 1 4 ) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „haiglas,“; 1 5 ) paragrahvi 22 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „haiglas ja“; 1 6 ) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „ 29 “ arvuga „ 29 1 “ ; 1 7 ) seadust täiendatakse §- ga 29 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 9 1 . Heaolu infosüsteem (1) Heaolu infosüsteemi peetakse valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse vajaduse märkamiseks, hindamiseks , osutamiseks ja korraldamiseks . ( 2 ) Heaolu infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed; 2) muu teave isiku kohta muud andmed : – töö tamise , hariduse , ravikindlustatuse ja perearsti andmed, allkirja kujutis, tahteavalduse ja nõusoleku andmed ning surmaaeg; 3 ) eestkostja või esindaja üldandmed; 4 ) isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed : – riskitunnus , terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed, antropomeetrilised andmed, terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed ; 5 ) dokumendi või andmestiku koostaja andmed – nimi, kood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed; 6) kohaliku omavalitsuse tehtud abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed ; 7 ) märkamislehe, tegevuskava ja heaoluplaani andmed ; 8 ) saatekirja de ja nende alusel broneeritud vastuvõt t u de andmed ; 9 ) k ohaliku omavalitsuse poolt inimesele määratud teenuste andmed ; 10 ) puude raskusastme ja kehtivusaja andmed; 1 1 ) isikule osutat ud tervishoiu teenuste kokkuvõtte andmed ; 12 ) isikule antud tervise käitumise soovitus te ja ravijuhis te andmed ; 1 3 ) ravimiskeemi andmed ; 1 4 ) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed; 1 5 ) andmetöötluse logid ja süsteemi teated. ( 3 ) Järgmistel isikutel on kohustus edastada heaolu infosüsteemi järgmised andmed: 1 ) t erviseteejuh t – heaoluplaani ja tegevuskava andmed ; 2) teavitaja – märkamislehe andme d ; 3) tugimeeskonna liige – heaoluplaani ja tegevuskava andmed . (4) Terviseteejuhil on õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid enda käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. ( 5 ) J ärgmistel isikutel on juurdepääs heaolu infosüsteemi s olevatele järgmistele andmetele : 1) teavitaja – märkamislehe ja esmase nõustamise tulemusel tehtud otsuse andme d valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse vajaduse ja sobi vuse kohta ning valdkondadeülese nime tatud koordinatsiooni teenuse alustamise või alustam ata jätm ise otsuse andme d märkamislehe korduva koostamise vältimise kontrollimiseks ; 2) tugimeeskonna liikm e d – heaoluplaani ja tegevuskava andme d koodinatsiooniteenuse osutamiseks ; 3) tervishoiutöötaja , kes ei ole tugimeeskonna liige – heaoluplaani andme d kinnitatud kehtiva heaoluplaani olemasolu kontrollimiseks ja selles sisalduvad tervise andmed. ( 6 ) Isiku nõusolekul on juurdepääs heaolu infosüsteemis olevatele heaoluplaani ja tegevuskava andmetele käesoleva seaduse § 13 3 lõike s 1 0 nimetatud isikutel koodinatsiooniteenuse osutamise l osalemiseks . ( 7 ) Heaolu infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates järgmiselt : 1) heaoluplaan id – kümme aastat ; 2 ) märkamisleh ed ja tegevuskavad – kolm aastat ; 3) l ogid ja alusandmed – vastavalt heaolu infosüsteemi põhimääruse kohaselt le . ( 8 ) Heaolu infosüsteemi vastutav ad töötleja d on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa . ( 9 ) Heaolu infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega , milles sätestatakse: 1) volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem andmekoosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsem kord . “; 1 8 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõige tega 4 ja 5 järgmises sõnast uses : „( 4) TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud kulude eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest TERVIKuga sõlmitud rahastamise lepingu alusel TERVIKu sihtkonto le , kui TERVIK vastab käesoleva seaduse § 13 1 lõi get es 5 ja 7 sätestatud nõuetele . ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rahastamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) TERVIKu rahastamise maht ja tasumise kord; 2) heaolupiirkonna s valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse korraldamise üksikasjad ga seonduv ; 3) TERVIK u eesmärgid ja tulemusnäitajad; 4) rahastamise kasutamise üle järelevalve te ge mise ja aruandluse esitamise kord; 5) poolte vastutus lepinguliste kohustuste rikkumise korral. “; 19 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 6 – 9 järgmises sõnastuses: „( 6 ) Valdkon na dade ülest koordinatsiooniteenust rahastatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel. ( 7 ) Sõltumata valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse rahastamise viisist ei või abivajajalt teenuse osutamise eest tasu nõuda . ( 8 ) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud eesmärkide täitmise eest võib TERVIKule ette näha tulemustasu . Tulemustasu makstakse TERVIKule välja eraldi sihtkontole ja seda võib kasutada käesoleva seaduse § 8 1 lõike 4 punkti 1 alusel heaks kiidet ud rahvatervishoiu tulemus eesmärkide saavutamiseks . ( 9 ) TERVIKu rahastamise korra ja tulemus tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul . “; 20 ) seaduse 8. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Ülemineku- ja rakendussätted “; 21) seadus t täiendatakse §-ga 38 2 järgmises sõnastuses: „ § 38 2 . TERVIKu loomine (1) Käesoleva seaduse § - s 13 1 sätestatud nõuetele vastavad TERVIKud peavad olema igas heaolupiirkonnas moodustatud hiljemalt 202 7 . aasta 1. novembriks . (2) TERVIK loetakse moodustatuks, kui sellesse kuuluvad vähemalt: 1) üks heaolupiirkonnas asuv tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla; 2) kaks kolmandikku heaolupiirkon nas asuvatest da kuuluvatest kohaliku omavalitsuse üksustest; 3) üks neljandik heaolupiirkonna s nimistuid teenindavatest perearstiabi osutajatest. (3) K ui heaolupiirkonnas ei ole TERVIK u d käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätes t atud tähtajaks moodustatud , on TERVIKu moodustamise kohustus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud heaolupiirkonna haiglal kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäevast arvates . K ui heaolu piirkonnas on mitu haiglavõrgu haiglat, on nimetatud kohustus madalama etapi haiglal , välja arvatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud taastusravihaigla l . (4) Tervisekassa sõlmib k äesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt moodustatud TERVIKuga koostöö leppe, mille kohaselt võtab T e rvise kassa alates 2028. aasta 1. maist üle TERVIKuga seotud rahasta mise kohustuse . Tervisekassa võtab TERV IKuga seotud rahastamise kohustuse üle juhul, kui TERVIK usse kuuluvad kõik § 13 1 lõikes 5 nimetatud osa lise d pooled . “ “ ; 22) seadus t täiendatakse §-ga 38 3 jä rgmises sõnastuses: „ § 38 3 . Valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse järelhindamine Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 20 3 3 . aastal käesoleva s seaduse s sätestatud valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. “. § 2 . Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse § -i 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „( 3 ) Tervisekassa kasutab ravikindlustuse vahendeid rahvatervishoiu seaduses sätestatud juhtudel rahvatervishoiu, tervishoiu - ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni tegevuse rahastamiseks ning valdkon na dade ülese koordinatsiooniteenuse eest tasumiseks isiku ravi kindlustatus est sõ l tumata .“. § 3 . Tervisekassa seaduse muutmine Tervisekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervisekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, kindlustatute tervise hoidmis e ks, säilitamise ks ja pa randamise k s tervishoiuteenuste ning vajaduse korral muude tervist toeta vate teenuste ja tegevuste korraldamine ja nende eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seaduse le , ravimiseaduse le , tervishoiuteenuste korraldamise seaduse le ja muude le õigusaktide l e kohaselt ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kulude eest le . “ ” ; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises s õnastuses: „(1 1 ) Tervisekassa taga b oma eesmärkide saavutamisel ravikindlustuse ja riigieelarve vahendite tõhus a kasutami se. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2² nimetatud sotsiaalse iseloomuga tegevuste kulusid ei kaeta ravikindlustuse vahenditest, vaid ka etakse riigieelarvest selleks eraldatud vahendite ga arvelt . “; 3 ) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 2 2 järgmises sõnastuses: „2 2 ) korraldab ja rahastab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste koordineeritud osutamist toetavaid tegevusi, sealhulgas rahvastikupõhist terviseriski juhtimist, koordineeritud teenuse teekon na dade kujundamist, valdkon na dade ülest koordinatsiooni, koostöömudelite arendamist ning nende toimimise seiret ja hindamist ; “ ” ; 4 ) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) osaleb rahvatervishoiu seaduse alusel asutatud koostöökogude töös.“. § 4 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Perearstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale : 1) perearstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise ; 2) rahvatervishoiu seaduse § 13 1 tähenduses rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni ülesannete täitmise . “ ” ; 2) paragrahvi 14 lõike 1 punkti s 1 asendatakse tekstiosa sõna d „ ja ämmaemandusabi ning “ tekstiosaga „, ämmae mandusabi, valdkon na dade ülese koordinatsiooni - ja “; 3) paragrah vi 22 lõi g e 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale: 1) eriarstiabi, kiirabi , iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi , ämmaemandusabi ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, tervishoiu vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru (edaspidi riigi tervishoiuvaru ) käitlemise , täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise; 2) rahvatervishoiu seaduse § 13 1 tähendu s es rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon i ülesan nete täitmise .“; 4 ) paragrahvi 22 lõike 3 punkti s 1 asendatakse sõn ad „ ja sotsiaalteenuste “ sõnadega „ ning sotsiaalteenuste ja valdkon na dade ülese koordinatsiooni teenuse “; 5 ) paragrahvi 59 1 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 2 järgmises sõnastuses: „3 2 ) rahvatervishoiu seaduse alusel inimese riski tunnuse andmed ; “ . ; § 5 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juulil . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 , 3, 5 , 7 – 9 , 1 1 , 12 , 16, 17 , 19 ja 22 , § 2 , § 3 punkt 3 ning § 4 punkt id 2, 4 ja 5 jõustuvad 202 8 . aasta 1. mail . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2026 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026 . a (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalministeerium Teie 13.07.2026 nr 1.2-2/64-1 ,
[email protected] SOM/26-0428/-2K
Meie 17.08.2026 nr 8-2/2866
Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Lugupeetud minister
Justiits- ja Digiministeeriumile on kooskõlastamiseks saadetud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu.
Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata ning põhjendab seda järgmise märkusega.
1. Eelnõuga luuakse ulatuslik mõiste-, juhtimis- ja rollisüsteem, kuigi lahendatav probleem seisneb
eeskätt olemasolevate tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna asutuste koostöö, vastutuse ning
infovahetuse puudulikkuses.
Regulatsioonid on detailsed ning näivad pigem bürokraatiat suurendavana.
a. Kasutusele võetakse muu hulgas Eesti õiguses täiesti uudsed ja tundmatud terminid
„heaolupiirkond“, „TERVIK“, „heaolupiirkonna koostöökogu“, „koordineerimispiirkond“,
„võrgustikujuht“, „terviseteejuht“, „märkamisleht“, „heaoluplaan“ ja „rahvastikupõhine
terviseriski juhtimine“. Nende terminite omavahelised seosed ning suhe Eesti senise
haldusterritoriaalse ja haldusorganisatsioonilise korraldusega ei ole eelnõus piisavalt
selged ega määratletud.
b. Eelnõus ei ole üheselt arusaadav, kas TERVIK on haldusorgan, koostöövõrgustik,
lepinguline ühendus või ühe olemasoleva juriidilise isiku struktuuriüksus. Samal ajal
nähakse talle ette seadusest tulenevad ülesanded, siduvad kokkulepped, oma
eelarveline eraldatus, rahastamisleping, aruandlus ja tulemuspõhine tasustamine.
Samuti kattuvad või põimuvad koostöökogu, TERVIKu, Tervisekassa, kohaliku
omavalitsuse üksuste, haiglate ja perearstiabi osutajate pädevused, ilma et otsustus-,
täitmis-, rahastamis- ja vastutusahel oleks tervikuna jälgitav.
c. Näiteks on problemaatiline maakonna nimetamine uueks „heaolupiirkonnaks“ ning
ministrile antav võimalus kujundada sellest erinevaid piirkondi. Maakond on Eesti
õiguskorras juba olemasolev haldusterritoriaalne üksus. Sama territooriumi
ümbernimetamine valdkondlikuks piirkonnaks ei lisa regulatsioonile selgust, vaid
tekitab paralleelse ruumilise juhtimistasandi. Ka koostöökogu paigutamine kohaliku
omavalitsuse koostööorgani või maakonnakeskuse juurde, sellele riigi ja kohaliku
omavalitsuse esindajatest koosseisu ning teistele isikutele siduva mõju andmine ei
sobitu selgelt Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimismudeliga.
d. Uute nimetuste ja juhtimisprotsesside rohkus varjab ülesannete tegelikku sisu. Näiteks
kattuvad terviseteejuhi ülesanded olulises osas juhtumikorralduse, sotsiaaltöö,
patsiendi raviteekonna koordineerimise ja nõustamisega; võrgustikujuhi roll on aga
sisuliselt kirjeldamata. Uus ametinimetus on põhjendatud üksnes juhul, kui sellega
kaasneb olemasolevatest rollidest selgelt eristatav pädevus, vastutus ja õiguslik
seisund. Eelnõu praegune lahendus loob ohu, et sisulise koostöö parandamise asemel
tekib uus juhtimiskiht, täiendav halduskoormus ja vastupidi – vastutuse hajumine.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Seetõttu palume kaaluda, kas uute juhtimissüsteemide, koostöökogude, võrgustike,
piirkondade jms reguleerimine on hädavajalik. Soovitame detailse regulatsiooni asemel
keskenduda koostöö tagamise tegelikele vajadustele.
Ettepanek. Töötada eelnõukohane juhtimis- ja mõistesüsteem tervikuna ümber ning loobuda
põhjendamata uute juhtimisstruktuuride, piirkonnanimetuste ja ametinimetuste loomisest.
Koostöö korraldamisel tuleb esmajärjekorras kasutada Eesti õiguskorras juba olemasolevaid ja
üldiselt arusaadavaid valitsemise ja halduskorralduse struktuure, mõisteid ning
vastutustasandeid, eelkõige kohaliku omavalitsuse üksust, maakonda, kohaliku omavalitsuse
koostööorganit, Tervisekassat, tervishoiuteenuse osutajat ja sotsiaalhoolekande
juhtumikorraldust. Kui olemasolev korraldus ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav, tuleb iga uue
struktuuri ja rolli puhul selgelt põhjendada selle vajalikkust, õiguslikku vormi, pädevust,
otsustusõigust, vastutust, rahastamist ning suhet olemasolevate asutuste ja ülesannetega.
Palume eelnõu algatajal:
a. kaardistada iga kavandatava uue mõiste, struktuuri ja ametinimetuse vaste kehtivas
õiguses ning praktikas;
b. loobuda dubleerivatest või üksnes kujundlikest nimetustest ja kasutada võimaluse
korral seniseid õigusmõisteid;
c. esitada üheselt mõistetav juhtimis- ja vastutusahel, millest nähtub, kes teeb otsuse, kes
selle täidab, kes rahastab ja kes vastutab;
d. hinnata eraldi lahenduse kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse ja
Eesti ühtse halduskorraldusega;
e. kaaluda veelkord ja põhjendada, kas kavandatud koostöö saavutatakse paremini
olemasolevate asutuste ülesannete, lepingulise koostöö ja andmevahetuse
täpsustamisega, selle asemel, et luua uus paralleelne juhtimiskiht.
Muud märkused
2. Eelnõu § 1 p 4 – sättes on olemas termin tervisedendaja, aga palume selguse huvides lisada
sättesse ka termin terviseteejuht.
3. Eelnõu § 1 p 7 (§ 8 lg 2) – palume sättesse lisada, et tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ei
töödelda isikuandmeid:
„(2) Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ei töödelda isikuandmeid ning selle rakendamisel
lähtub TERVIK Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu
Instituudi koostatud juhendist, mis on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel.“
4. Eelnõu § 1 p 12 (§ 132) – juhul kui märkamisleht koostatakse heaolu infosüsteemis, palume
säte ka vastavalt sõnastada:
„(1) Tervishoiutöötajal, kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajal või lastekaitsetöötajal
(edaspidi koos teavitaja) on kohustus täita heaolu infosüsteemis märkamisleht, kui inimesel
esinevad üheaegselt terviseprobleemid ja sotsiaalsed raskused ning on põhjendatud kahtlus,
et ta ei suuda oma olukorraga iseseisvalt või oma seadusliku esindaja abil toime tulla ja võib
vajada valdkondadeülest koordinatsiooniteenust.“
Juhul kui kõiki andmeid ei märgita ise märkamiselehele, vaid osa tuleb teistest andmekogudest,
siis palume selguse huvides sätte algus sõnastada järgnevalt:
„(3) Märkamislehe andmekoosseis:“.
5. Eelnõu § 1 p 12 (§ 134) – palume töödeldavate isikuandmete kategooriad loeteluna tuua
sarnaselt märkamislehele. Praeguse eelnõu sõnastus ei võimalda aru saada, milliseid andmeid
on lubatud töödelda.
6. Eelnõu § 1 p 12 (§ 135) – tegemist on ulatusliku andmetöötlusega, mis hõlmab pea tervet
elanikkonda. Palume seetõttu kaaluda sätestada isikule õigus selline andmetöötlus keelata, kui
ta seda ei soovi. Näiteks lisada lõige 3 järgmises sõnastuses:
2
„(3) Isikul on tervise infosüsteemi vahendusel õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
andmetöötlus keelata.“
7. Eelnõu § 1 p 17 (§ 291 lg 5 p 2) – võttes arvesse, et tugimeeskonna liikmete hulka kuuluvad
isikud üksnes oma nõusolekul, ei saa juurdepääs andmetele olla kõigile ühetaoline. Seega
palume säte selguse huvides sõnastada järgmiselt:
„2) tugimeeskonna liikmed, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 3 lõikes 1 nimetatud isikud, –
heaoluplaani ja tegevuskava andmed koordinatsiooniteenuse osutamiseks;“.
8. Eelnõu § 1 p 17 (§ 291 lg 8) – võttes arvesse, et infosüsteemis töötlevad andmeid erinevad
osapooled neile pandud ülesannete täitmiseks, palume lõige 8 sõnastada järgmiselt:
„(8) Heaolu infosüsteemi isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on terviseteejuht ja
tugimeeskonna liikmed. Andmekogu haldab Sotsiaalministeerium.“
9. Eelnõu § 1 p 17 (§ 291 lg 9) – palume säte sõnastada järgmiselt:
„(9) Heaolu infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,
milles sätestatakse:
1) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;
2) vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, kogutavate andmete täpsem koosseis ja
nende infosüsteemi kandmise kord;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsem kord.“
Arvestades ka kavandatavaid muudatusi, mille kohaselt isikule tehakse teave kättesaadavaks
tervise infosüsteemi vahendusel, siis palume tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS)
täiendada selliselt, et tervise infosüsteemi andmekoosseisu hulka lisaks riskitunnusele lisatakse
ka heaoluplaan ja tegevuskava. Lisaks, et isikul on tervise infosüsteemis võimalus kinnitada
talle koostatud heaoluplaan ning anda nõusolek tugimeeskonda kuuluvatele lähedastele
isikutele õigus heaoluplaani ja tegevuskava andmeid töödelda.
10. Terminite kasutus – palume eelnõus läbivalt kasutada sama olukorra, samade isikute jne
tähistamiseks samu termineid. Eelnõu § 131 lõikes 6 nimetatakse TERVIK-u osapooli samas
kui lõikes 10 mainitakse TERVIK-u liikmeid. Kui tegemist on samade isikutega, tuleb neile
viidates kasutada läbivalt sama terminit. Eelnõu § 31 lõike 2 kohaselt on TERVIK
koostööorganisatsioon, samas moodustatakse § 81 alusel koostöökogu. Kuivõrd kasutatakse
erinevaid termineid (organisatsioon ja kogu), kas tegemist on siis organisatoorselt erinevate
lahendustega?
Osaliselt on kasutatavad terminid ka avamata, eelnõust ei selgu, kes on võrgustikujuht, mis on
koordineerimispiirkond (mis on selle suhe ja roll TERVIK-uga). Terminikasutus ei arvesta ka
Eesti õiguses juba olemasolevate terminitega. Näiteks luuakse uue terminina heaolupiirkond,
kuigi see kattub – vähemalt esialgu – maakonnaga. Sama territooriumi ümbernimetamine
valdkondlikuks piirkonnaks ei lisa regulatsioonile selgust, vaid tekitab paralleelse ruumilise
juhtimistasandi (nn silotorni efekt). Palume eelnõu terminikasutus üle vaadata ning tagada, et
sama nähtusi, isikuid jm nimetatakse samade terminitega, samuti, et eelistataks olemasolevaid
termineid.
11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
3
Lisa: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Mari Käbi
Anu Leps
Kristel Niidas
Illimar Pärnamägi
Monika Tappo
Joel Kook
Aili Sandre
4