Leping

Lepingu 4-7/26-113-1 LISA1 Lähteülesanne. Tehisaruga terviktekstide koostamise analüüsi ja prototüübi tellimine Hanke eesmärk on saada analüüs järelduste ja juhistega, kuidas aktid konverteerida XML õigusakti skeemile vastavalt ja koostada Riigi Teatajas avaldatavaid terviktekste tehisaru abil ja saada analüüsi rakendamiseks reaalsete andmetega töötav prototüüp Riigi Teatajas avaldamiseks esitatud aktide konverteerimiseks õigusakti XML skeemile vastavaks ja muudatuste alusel terviktekstide koostamiseks. Prototüübina peame silmas universaalset õppimisvõimelist ja edasiarendatatavat vahendit (MVP minimum viable product), mis suudab sisendiks antava DOCX valitud XSD kohase väljundina anda ja koostama reeglitele vastava valideeruva XMLi ja viima muudatusi olemasolevatesse tervikteksti sõnastustesse. 1. Analüüsi lähtekohad 1.1 Terviktekstide koostamise ja avaldamise alus Riigi Teatajas avaldatakse akti andja poolt vastuvõetud kujul kõik aktid vastavalt osale kuupäevaliselt koos neid muudatusi sisaldavate terviktekstidega vt RTS § 2 ja 3. 1.2 Teksti liigid Riigi Teataja Riigi Teatajas on kõik aktid liigitatud kolmeks alltoodud teksti liigiks. 1)Algtekstid so kõik akti liigid vastuvõetud kujul. 2)Algtekst – terviktekst so vastuvõetud kujul akti tekst, mis ajalises arvestuses on ka esimene terviktekst määratuna ainult akti liikide puhul, millest terviktekste koostatakse. Kuulub otsingu alusel nii algtekstide kui ka terviktekstide kategooriasse Riigi Teataja avaldamisel koos nende teksti liikidele lubatud ning lisatud seoste ja funktsionaalsusega. Eelkõige terviktekstide puhul Riigi Teatajas ettenähtud funktsionaalsete võimalustega. 3) Terviktekst so akti sõnastuse tekst, mis on koostatud ja avaldatud koos kehtivusandmetega ajakohaseid muudatusi sisaldavatena, mis seni koostatakse käsitsi ja edaspidi tehisaru poolt. 1.3 Akti liigid, millest terviktekstid koostatakse: Terviktekstid koostatakse järgmistest akti liikidest: 1) Seadus, peale Riigikogu võib akti andjaks olla ka Ülemnõukogu, kui see on algselt tema poolt vastu võetud olgugi, et hiljem Riigikogu poolt muudetud, samuti võib olla akti andjaks rahvas so Riigi Teatajas kajastatud, kui rahvahääletusel vastuvõetud ; 2) Vabariigi Presidendi seadlus, mida ei ole seni vastu võetud ega avaldatud, ei erine ülesehituselt seadusest;  3) Vabariigi Valitsuse määrus; 4) ministrite määrus; 5) Eesti Panga presidendi määrus; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse määrus, need on valla- ja linnavolikogu määrus ning valla- ja linnavalitsuse määrus; 7) Riigikogu otsus; 8) Vabariigi Valitsuse korraldus; 9) Riigi Teataja väljaandja võib koostada ja avaldada ka muude akti liikide terviktekste. Varasemalt on avaldatud ka Vabariigi Valimiskomisjoni määrusi, kuid alates 2017. aasta 1. jaanuarist neid enam ei avaldata, kuna Vabariigi Valimiskomisjonil puudub pädevus määrust anda. Riigi Teatajas on leitavad Vabariigi Valimiskomisjoni määrused märkega kehtetu. 1.4 Terviktekstid peavad vastama XML-skeemile. 1.4.1 Aktide struktuurelemendid on laias laastus jaotatud kolmeks:  metaandmestik - (nt etapp, akti nimi ehk pealkiri, teksti liik, dokumendi liik, vastuvõtmise-, avaldamise- ja jõustumise andmestik jms)  sisuandmestik - õigusakti sisu sätted, muutmismärked, tabelid, pildid, allkiri  lisad - õigusakti lisad PDF vormingus 1.4.2 Õigusaktides on ajaloos koostatud erineva struktuuriga ning leidub akte milles on elemente, mis on tekstiliselt keerukad, näiteks valemid ja tabelid, ja ei vasta 1:1 õigusakti skeemile. Seetõttu on XML koosseisus lubatud HTML konteiner, mis võimaldab ebastandardsed struktuurid lisada selliselt nagu need on ajaloos koostatud. Seega on XML õigusakti struktuur loodud selliselt, et see võimaldaks lahendada kõik erisused. 1.4.3 Akti lisad, milles sisaldub tabel, vorm, skeem, pilt, kaart vm, vormistatakse PDF-vormingus. PDF vormingus lisad ja pildid on XML struktuuri koosseisus Base64 Binary koodina. Keerulisemad tabelid, vormid sisalduvad HTML konteineris html märgenditena. Kasutatakse ka tabelite puhul XML skeemis ettenähtud tabeli elemente. 1.4.4 Õigusakti XML skeemid ja vastavad xsd ` d XML skeemi kirjeldused ja mõisted on lahti seletatud järgmises asukohas: https://varamu.riha.ee/#Oigusakt → kolitakse andmed.eesti.ee 1.5 Avaldamise korraldus - taustateadmiseks 1.5.1 Üldise avaldamise korralduse ja terviktekstide koostamise eest vastutajad sätestab RTS § 9 . 1.5.2 Avaldatavad aktid valmistatakse ette ja määratakse avaldamiseks Riigi Teataja haldusmoodulis. 1.5.3 Riigi Teatajasse esitatakse avaldamiseks algtekst DHX kaudu kontrollitud akti andja esindaja poolt digiallkirjastatuna või digitempliga, kellele on haldusmoodulis määratud esitamisõigus. 1.5.4 Süsteem kontrollib automaatselt digiallkirja või digitempli alusel avaldamisõigust ja asetab kontrollitud akti avaldamise ettevalmistamiseks kas 1) mitte XML töölauale või 2) XML töölauale. XML vormingus esitatakse praegu ainult KOVü määruste algtekstid ja algtekst-terviktekstid. Samuti esitatatakse algteksti avaldamise käigus edaspidi kirjeldatud protseduuri alusel kõik terviktekstid juba xml vormingus vastavalt õigusakti liigi skeemile. 1.5.5 Mitte XML töölauale esitatud algtekstid konverteeritakse haldusmooduli väliselt skeemikohasele XML vormingusse Altova või VexPro abil. Vabavaraline VexPro kasutab konverterit RTF → XML https://vexpro.just.ee/ 1.5.6 Haldusmoodulis kavandatakse algteksti avaldamine ja määratakse algtekstile avaldamismärge. Avaldamismärke kohta vt Riigi Teataja KKK punkt 1 1.5.7 Algtekstide muutvate sätete alusel, selgitatakse välja ja määratakse, millised terviktekstid tuleb koostada ja saadetakse koos avaldamismärkega teade tervikteksti koostajale. 1.5.8 Tervikteksti koostaja peab tervikteksti avaldamiseks esitama DHX kaudu või Riigi Teataja väljaandja poolt otse haldusmoodulis vähemalt kaks tööpäeva enne algteksti avaldamist, mõnikord kiireloomuliselt ka varem. 1.5.9 Enne avaldamist kontrollitakse üle, kas kõik muudatused on avaldatavasse tervikteksti õigesti tehtud ja vajadusel parandatakse. 1.5.10 Esitatud tervikteksti sõnastusele määratakse haldusmoodulis avaldamismärge ja avaldatakse samas andes st samas osas ja kuupäeval selle aluseks oleva algtekstiga. Täpsem avaldamiskorraldus on vt lisa avaldamisjuhis. 1.6 Terviktekstide koostamine praegu 1.6.1 Terviktekstid koostatakse kas Altova või VexPro abil. 1.6.2 Terviktekst peab vastama õigusakti XML skeemile. Õigusakti XML skeemid seaduste ja määruste kohta on koostatud normitehnika nõuete alusel vt HÕNTE . 1.6.3 Õigusakti XML skeemides on määratud elemendid eelkõige tervikteksti põhiselt, et teha need masinloetavaks ja elemendipõhise funktsionaalsuse arendamiseks. 1.6.4 Kuna seaduste ja määruste kohta on täpsed ülesehituse reeglid HÕNTE`s, siis nende akti liikidele on koostatud ka täpsemad elemendipõhised XML skeemid. Üksikaktide so Riigikogu korralduste ja Vabariigi Valitsuse korralduste ülesehituse nõuded tulenevad tavast ja praktikast ning on selle alusel ka skeemis määratud. Kuid silmas tuleb pidada, et üksikaktide ülesehitus võib väga suures osas tavadest erineda ja seetõttu ei saa alati lähtuda skeemist ning aluseks tuleb võtta üldine skeem, milles ülesehituse elemendid ei ole kindlaks määratud. 1.6.5 Terviktekstid koostatakse Riigi Teataja haldusmooduli väliselt ja ka tehisaru abil terviktekstide koostamiseks ei ole vaja Riigi Teataja haldusmooduli arendusi. 1.6.6 Algtekstide alusel terviktekstide koostamiseks laeb tervikteksti koostaja alla Riigi Teatajas avaldatud tervikteksti ja viib sinna sisse algtekstid tulenevad muudatused ja lisab iga muudetud sätte järel muutmismärke elemendi so algteksti avaldamismärke koos jõustumisajaga, mis käib just selle sätte kohta. 1.6.7 Silmas tuleb pidada, et ühest algtekstist võib tuleneda mitme akti tervikteksti koostamise vajadus ning samuti ühe ja sama akti mitu erineval ajal tulevikus jõustuvat tervikteksti sõnastust. Vt näiteks Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja ja sellest koostatud terviktekstid: Väärtpaberite registri pidamise seadus RT I, 30.12.2025, 37 Riigikogu seadus Sotsiaalseadustiku üldosa seadus RT I, 30.12.2025, 36 Riigikogu seadus Sotsiaalmaksuseadus RT I, 30.12.2025, 35 Riigikogu seadus Sotsiaalmaksuseadus RT I, 30.12.2025, 34 Riigikogu seadus Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 33 Riigikogu seadus Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 32 Riigikogu seadus Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 31 Riigikogu seadus Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 30 Riigikogu seadus Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 29 Riigikogu seadus Sotsiaalhoolekande seadus RT I, 30.12.2025, 28 Riigikogu seadus Tervishoiuteenuste korraldamise seadus RT I, 30.12.2025, 27 Riigikogu seadus Tervishoiuteenuste korraldamise seadus RT I, 30.12.2025, 26 Riigikogu seadus 1.6.8 On võimalik, et muudetakse terves ühe akti liigi piires aga ka terves õiguskorras olemasolevaid sõnu. Sel juhul ei pruugita eraldi terviktekste koostada või avaldada vaid muudetakse terminit avaldatud tervikteksti sõnastuses. Vt VVS § 105 19 alates lõikest 10. 1.6.9 Kui muutmisvormel näeb ette paragrahvi või mõne muu pealkirjastatud jaotusüksuse kehtetuks tunnistamise, siis säilitatakse selle paragrahvi või muu jaotusüksuse pealkiri ja sinna alla lisatakse muutmismärge koos märkega kehtetu – näiteks: § 41. Maakonna piirid planeerimisseaduse tähenduses [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 1.6.10 Akti kehtetuks muutumisel koostatakse ja avaldatakse kehtetu märkega terviktekst, juhul kui:  Akt tunnistatakse kehtetuks vt Hoiu-laenuühistu seadus–Riigi Teataja  Akti kehtetuks muutumine on ette nähtud pealkirjas nimetatud tähtajaga vt 2025. aasta riigieelarve seadus–Riigi Teataja  Seaduses muutub kehtetuks määruse andmise aluseks olev volitusnorm vt Riigi teaduspreemiate põhimäärus–Riigi Teataja 1.6.11 Kehtetu märkega tervikteksti sõnastusel on sisu eemaldatud ja muutmismärkena viidatakse aktile, mis on kehtetuse esile kutsunud. Selliseid akte on lihtne koostada VexPro abil mõne klõpsuga eemaldades sisu ja pannes muutmismärke. 1.6.12 Kui koostatakse ja avaldatakse tervikteksti sõnastus, mis hakkab kehtima tulevikus samaaegselt juba avaldatud tervikteksti sõnastusega, siis Riigi Teataja süsteem asendab seni avaldatud tervikteksti sõnastuste aja jadas ja asendatud tervikteksti sõnastus ei ole enam otsinguga leitav ning tal on märge „Mitte jõustunud sõnastus“ vt näiteks: Liiklusseadus–Riigi Teataja. Tervikteksti koostamise nõudeid see erisus ei mõjuta. 1.7 Lähtekohad terviktekstide koostamiseks tehisaru abil 1.7.1 Kõigepealt tuleb analüüsida ja näha ette reeglid (promt) seaduse ja määruse XML skeemipõhise tervikteksti sõnastuse koostamiseks arvestades tänast praktikat ja tervikteksti koostamise juhendit. Hiljem saab analüüsida ka üksikaktide tervikteksti koostamist 1.7.2 Kehtetu märkega aktide terviktekstide sõnastuse koostamist tehisaru abil ei ole vaja põhjalikumalt analüüsida, kuna see on ka käsitsi tehtavalt lihtne ja algandmed vajavad inimese otsust. Võimalik, et kui akt tunnistatakse selge sõnaga kehtetuks, siis tehisaru koostab ka sellest tuleneva kehtetu märkega tervikteksti. 1.7.3 Sisulised nõuded tehisarule konverteerimiseks ja tervikteksti koostamise ülesande täitmiseks: 1) tervikteksti eelne tegevus, mis põhineb samuti xml-skeemile vastavaks viimisel, kuid ei sisalda sisulise muutmise vajadust - konverteerib talle antud RTF või DOCS vormingus algteksti või algtekst-tervikteksti vastava akti liigi xml-skeemi alusel xml vormingusse ja valideerib selle. 2) tehisarule antakse muutev akt koos selle avaldamismärkega; 3) otsib muutvas aktis sisalduvate muutmisvormelite alusel Riigi Teatajast välja avaldatud muudetavad terviktekstid arvestades muutvas aktis sisalduvaid jõustumisaegu ja laeb need alla. Alla laadimiseks saab kasutada API`t, kirjeldus Riigi Teataja lehel rubriigis „Abi ja teave“ alamrubriigis „KKK“ punkt 9 Avaandmed - KKK- Riigi Teataja; 4) teeb muutmisvormelite alusel selles muudatused, lisab päisesse ja muudetud sätetel muutmismärked koos linkidega, ning asendab või eemaldab eelnevad muutmismärked vastavalt terviktekstide koostamise juhendile; 5) samuti tervikteksti koostamisel:  eemaldab algtekst-terviktekstile järgneva tervikteksti koostamisel teiste aktide muutmise paragrahvide sisu. Näiteks: 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 255. – § 268. [Käesolevast tekstist välja jäetud.];  lisab algtekst-terviktekstile järgneva tervikteksti sõnastuse koostamisel pealkirja alla vormikohase vastuvõtmismärke, mis sisaldab algtekst-tervikteksti avaldamismärget lingiga ning vastuvõtmise ja jõustumise kuupäeva. Näide: Alusharidusseadus Vastu võetud 11.12.2024 RT I, 09.01.2025, 1 jõustumine 01.09.2025  muudab algtekst-terviktekstile järgneva tervikteksti koostamisel teksti liigi terviktekstiks;  muudab dokumendi staatuse välja väärtus „esitatud avaldamiseks“ väärtuseks „avaldatud“ – seda nõuet täpsustame analüüsi käigus;  eemaldab eelnevas terviktekstis olevad veaparandusmärked, kuna järgneva teksti kohta ei ole need enam ajakohased. Näide veaparandusmärkest, mis tuleb eemaldada: Näide: 15.01.2026 10:52 Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud tühik sõnade „säilitada” „menetlustoimingu” vahele, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.;  lisab metaandmetesse tervikteksti sõnastuse kehtivuse alguse kuupäeva, arvestades sõnastuses tehtud muudatusi;  toob välja märgistatuna kirjavead, mitte neid parandades;  toob välja ilmselged ülesehituse või loogika vead, näiteks lisatakse mitte numeratsiooni loogilises järjekorras olevaid sätteid – seda xml skeem ka ei luba;  märgib ära kohad, kuhu ei saanud muudatusi sisse viia. 6) valideerib koostatud tervikteksti sõnastuse vastavust vastava liigi õigusakti XML skeemile; 7) jõustumisaegade arvestamiseks arvestab iga muudatuse tegemisel ja muutmismärkes märkimisel jõustumisnormis sätestatud jõustumistähtaegu. Kui muutvas aktis konkreetseid kuupäevalisi jõustumisaegu ei ole või on sätestatud, st „jõustub üldises korras“, siis arvestab tervikteksti sõnastuse ja muudatuste jõustumisaegu järgmiselt:   seaduse puhul – muutva akti avaldamismärkes sätestatud avaldamise kuupäevast kümnendal päeval;  määruse puhul – muutva akti avaldamismärkes sätestatud avaldamise kuupäevast kolmandal päeval;  Riigikogu otsuse ja Vabariigi Valitsuse korralduse puhul märgib jõustumise ajaks muutva akti kuupäeva. Tavaliselt nendel aktidel jõustumisnormi ei ole.  sündmuse saabumisega seotud sõnalise jõustumise korral, märgib jõustumisajaks jõustumisnormis sätestatud sündmuse. Selliste jõustumiste korral selgitab Riigi Teataja väljaandja enne jõustumisaja saabumist välja konkreetse kuupäeva ja teeb juba avaldatud tervikteksti sõnastuses ise vastavad muudatused, enne teada saadud konkreetset jõustumiskuupäeva. 8) kui ühe akti alusel on vaja koostada mitu tulevikus eri aegadel jõustuvat tervikteksti sõnastust, siis alustab varasemast ja viib järgnevad muudatused sisse juba ajalise jõustumisjärjekorra alusel ja koostab ka järgnevad tervikteksti sõnastused; 9) Koostatud terviktekstis peavad jääma tööle kõik lingid sh lisatud muutmismärgetelt lingid muutvatele aktidele; 10) saadab koostatud terviktekstide sõnastused vastavale töölauale ülesande andjale või laeb need üles ettenähtud kohta – see täpsustub analüüsi käigus; 11) tehisaru poolt koostatud terviktekstis on tehtud muudatused märgistatud värviliselt. Tekst, mis on eemaldatud on läbi kriipsutatud. 1.7.4 Tehisaru koostab terviktekstid muutvas aktis sisalduvate muutmisvormelite alusel. Muutmise reeglid on sätestatud HÕNTE`s vt Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri–Riigi Teataja, kuid arvestama peab, et praktikas võib HÕNTEst olla erisusi ja seetõttu tuleb analüüsi aluseks võtta ka Riigi Teatajas avaldatud muutvaid akte ja nende alusel koostatud terviktekstide sõnastusi. 1.7.5 Tervikteksti koostamiseks on ka Riigi Teataja väljaandja sisemine juhend, mida tuleb analüüsis arvestada võimalike tehisarust tulenevate erisustega ja milles on täpsemad reeglid muudatuste tegemiseks ja kehtivusaegade märkimiseks. 1.7.6 Üldine skeem, mida töövahend peab tegema: 2. Üldised nõuded: loodav lahendus peab olema: 2.1 ainult selle ülesande täitmiseks; 2.2 Riigi Teataja väljaandja kontrolli all ja tema otsusel teistele levitatav; 2.3 edasi arendatav ja õpetatav , et vältida võimalike tehtud vigu edaspidi; 2.4 analüüsi alusel loodav prototüüp on esimene versioon töötavast lahendusest, milles enamik nõudeid rakendatud. 2.5 Prototüübi piirid 2.5.1 MVP hõlmab kõikide akti liikide konverteerimist skeemikohasesse vormi, seaduste ja määruste terviktekstide koostamist, samuti valideerimist, kasutaja kontrollvaadet ja vigade parandamist ning paranduste edaspidist arvestamist. 2.6 Tehnilised nõuded prototüübile 2.6.1 RTF või DOCX sisend peab olema Microsoft Word 2007+ formaadis või LibreOffice DOCX standardis. 2.6.2 XML peab vastama RT ametlikule XSD dokumendiliigi skeemile, mille vastu peab olema valideeritav ja näitama ka vigu näitama vigu XML-s reavaates koos selgituste ja parandussoovitustega. 2.6.2 Toetama pildimaterjali vorminguid ja nende genereerimist, nt PDF lisad Base64Binary koodeeringusse. 2.6.3 Lubama käsitsi XML-i muutmist (advanced mode). 2.6.4 Peab võimaldama kontrollida tervikteksti sõnastusse tehtud muudatusi ja eelvaadet muudatustest ning näitama visuaalselt erinevusi ("enne ja pärast"). Muuhulgas: 1) salvestamisel kontrollima, kas kõik muudatused on üle vaadatud ja kinnitatud. 2) peab toetama kasutajapõhist kinnitamisvoogu (ei saa liikuda edasi, kui kõik muudatused pole kinnitatud). 3) peab salvestama muudatuste logi (audit trail). 4) peab lubama kasutajal kustutada ebavajalikud muutmismärked ja parandama keelevigu. 5) peab toetama hiirepõhist ja klaviatuuri abil navigeerimist. 6) madal õppimiskõver – sobilik juristidele ja toimetajatele ilma tehnilise taustata. 2.6.5 Peab suutma töödelda suuri dokumente (1000+ paragrahvi) ilma märgatava viivituseta. 2.7 . Töömudel ja arhitektuuripõhimõtted 2.7.1 Lahenduse töömudel on automaatne töötlusahel koos inimese kontrollvaatega: tehisaru koostab terviktekstide sõnastused valmis, tervikteksti koostaja kontrollib tulemust võrdlusvaates (enne/pärast) ja kinnitab või lükkab tagasi. Täisväärtuslikku interaktiivset XML-redaktorit ei ehitata. 2.7.2 Muudatuste rakendamine peab olema deterministlik: keelemudel tõlgendab muutmisvormeli struktureeritud muudatusoperatsiooniks (nt asenda / täienda / tunnista kehtetuks + täpne sihtkoht), kuid operatsiooni rakendab XML-ile deterministlik programmikood. Keelemudel ei tohi tervikteksti tervikuna ümber kirjutada. 2.7.3 Kohustuslik kvaliteedinõue: tervikteksti osad, mida muutev akt ei puuduta, peavad jääma lähtetekstiga täht-tähelt identseks. Lahendus peab seda iga koostatud tervikteksti puhul automaatselt kontrollima (diff-kontroll) ja rikkumise korral töö peatama. Lubatud muudatuste arv väljaspool muutmisvormelitega hõlmatud kohti on null. 2.7.4 Ebakindluse käsitlus: kui süsteem ei suuda muutmisvormelit, sihtkohta või jõustumisaega üheselt tuvastada, peab ta peatuma ja märgistama probleemi inimesele, mitte rakendama tõenäosuslikku pakkumist vaikimisi. Iga muudatuse juurde lisatakse kindlustunde hinnang. 2.7.5 Konverteerimise ja tervikteksti koostamise vahele luuakse masinloetav struktureeritud muudatusoperatsioonide kiht (eraldi dokumenteeritud vorming). See on lahenduse keskne liides, mis võimaldab operatsioone kontrollida, logida ja taasesitada. 3. Näidisfailide analüüsist tulenevad täiendavad nõuded ja riskikohad 3.1 Muutmisvormelite parsimine. Muutva akti XML-is on muudatuste sisu HTML- konteineris (CDATA) lame HTML, st muutmisvormeleid ei struktureerita XML-is. Tervikteksti koostamine eeldab vormelite parsimist tekstist. Muudetav akt on tuvastatav ainult pealkirjast (nt „Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused”) – vaja on aktinime, sh lühendite ja ümber nimetatud aktide, sidumist Riigi Teataja akti ID-ga. 3.2 Lame HTML → sügav struktuur. Kui muutev akt lisab terve peatüki või paragrahvid (näidises lisatakse 7.² peatükk paragrahvidega), tuleb tsiteeritud lame HTML teisendada tüviakti skeemi sügavaks struktuuriks (peatykk → paragrahv → loige → alampunkt) koos ylaIndeks-atribuutide, kuvatavNr-vorminduse ja õige paigutusega ülaindeksitega nummerduse järjestuses (7¹ ja 8 vahele). See on tehniliselt kõige nõudlikum teisendus ja peab olema analüüsis eraldi käsitletud. 3.2 Elementide ID-de konventsioon ja püsivus. Terviktekstides on loetavad ID-d (nt para30lg1p4, para31b2, kus b2 tähistab ülaindeksit 2). Nõuded: olemasolevate elementide ID-d ei tohi tervikteksti koostamisel muutuda (püsilinkide toimimine); uued elemendid saavad konventsioonikohased ID-d; ID-de ebaühtlane pärand (osal elementidel GUID-id, osal ID puudub) vajab analüüsis fikseeritud reeglit. 3.3 Tsitaadimärgid ja malli stiilid. Sisend-DOCX kasutab tsitaatide mõlemas otsas märki ” (avaldatud XML-is korrektselt „…”), mistõttu tsiteeritud uue sõnastuse piire ei saa tuvastada jutumärkide paardumise järgi – tuvastus peab tuginema Wordi stiilidele (muudetavtekst). Hankes tuleb fikseerida: kas malli stiilide kasutus on sisendis kohustuslik ja kuidas käsitletakse stiilideta või võõra vormistusega dokumente (varumeetod, inimese sekkumine). 3.4 Tüpograafia normaliseerimine. Avaldatud XML sisaldab sisutühikuid (&#160;), järjestikuste DOCX-lõikude liitmist üheks lõiguks reavahetustega (<br/>), joondusatribuute jm. Muutmata osa identsuse nõude jaoks tuleb defineerida kanooniline normaliseerimisreeglistik (mida loetakse samaväärseks), muidu muutub automaatne kontroll kasutuskõlbmatuks. 3.5 Sõnataseme muudatused. Vormelid kujul „punktist 4 jäetakse välja sõna «alaealine»” ja „täiendatakse pärast sõna «Keskkonnaamet,» sõnaga …” nõuavad täpset stringivastavust sätte tekstis, reeglit sõna mitmekordse esinemise puhuks, kirjavahemärkide kuuluvuse käsitlust (koma tsitaadi sees) ning suurtähestuse korrigeerimist, kui eemaldatakse või lisatakse lause esimene sõna. 3.6 Muutmismärgete paigutus ja asendamine. Muutmismärge lisatakse väikseima muudetud üksuse juurde (alampunkt, lõige, paragrahv) ja akti alguse muutmismärgete koondloendisse. Reeglid, millal varasem märge asendatakse ja millal säilitatakse, sisalduvad väljaandja sisejuhendis – juhend tuleb lisada hanke lisana. 3.7 Versioonimaatriks. Sihtaktil võib muudatuse saabumisel olla juba avaldatud tulevikus jõustuvaid tervikteksti sõnastusi (näidis-terviktekstil on kehtivuse lõpp määratud, st tulevikuversioon eksisteerib). Muudatused tuleb sisse viia kõikidesse tuleviku sõnastustesse, mis on Riigi Teataja avaldatud. 3.8 Tuletamatud metaandmed. Osa avaldatava XML-i metaandmeid ei sisaldu sisend- DOCX-is ega ole tekstist tuletatavad (nt aktViide, globaalID, RT artikli number, terviktekstiGrupiID, metaandmete versiooninumbrid, akti lühend, väljakuulutamise andmed). Lähteülesandes tuleb defineerida sisendparameetrite kanal ja vorming, millega need andmed lahendusele ette antakse. 3.9 Jõustumisvormelite kataloog. Analüüsietapi väljund peab olema Riigi Teataja korpuse põhjal koostatud võimalikult täielik jõustumisvormelite kataloog koos igaühe arvutusreegliga. 4. Vastuvõtukriteeriumid 4.1 Analüüsietapi kohustuslik väljund on kuldstandard-testikorpus: vähemalt 50–100 komplekti kujul sisend-DOCX + avaldatud muutva akti XML + kõik selle alusel käsitsi koostatud ja avaldatud terviktekstide XML-id (analoogiliselt käesoleva hanke näidisfailidega). Korpus peab katma eri akti liigid, muutmisvormelite tüübid ja jõustumiserisused. 4.2 Prototüübi vastuvõtu mõõdikud (sihttasemed täpsustatakse analüüsietapis, arvestades lähtetasemeid: a) vähemalt 80% koostatud terviktekstidest on avaldatud võrdlustekstiga sisuliselt identsed ilma inimese paranduseta; b) 100% väljunditest valideeruvad vastava liigi XSD skeemi vastu; c) 0 muudatust väljaspool muutmisvormelitega hõlmatud kohti. 5. Lähtekoodi üleandmise, taristu ja keelemudelite nõuded 5.1 Pakkuja annab tellijale üle lahenduse täieliku lähtekoodi koos ehitusskriptide, konfiguratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooniga. Litsentsitingimused peavad võimaldama tellijal lahendust iseseisvalt kasutada, muuta ja edasi arendada ning tellija otsusel teistele levitada. 5.2 Lahendus peab olema konteineriseeritud ja käivitatav tellija Azure’i pilvekeskkonnas Kubernetese klastris (AKS). Üleandmine sisaldab Kubernetese manifeste või Helm charte, keskkonnanõuete kirjeldust (ressursid, võrgunõuded, salvestus, saladuste haldus) ja juurutusjuhendit. 5.3 Juurutuskonveieri (CI/CD pipeline) seadistab tellija ise oma taristul. Pakkuja annab üle kõik selleks vajaliku: konteinerite ehitusdefinitsioonid, sõltuvuste loetelu ja ehitusjuhised. Lahendus ei tohi sõltuda pakkuja ehitus- ega juurutustaristust. 5.4 Keelemudeleid kasutatakse lahenduses API-de kaudu. Mudelivalik peab olema konfigureeritav pakkujaneutraalse abstraktsioonikihi kaudu: tellija otsustab, millist mudelit ja millise teenusepakkuja kaudu kasutatakse, ning saab mudelit vahetada ilma lähtekoodi muutmata või minimaalse konfiguratsioonimuudatusega. 5.5 Kui lahenduse osaks on eraldi treenitud või peenhäälestatud mudel, peab tellija olema võimeline seda ise hostima: pakkuja annab üle mudeli kaalud, treening- ja peenhäälestuskoodi ning kasutatud andmestikud, ja mudel peab olema käivitatav tellija taristul. Sõltuvus pakkuja hallatavast mudeliteenusest ei ole lubatud. 5.6 Lahendus ei tohi sõltuda pakkuja SaaS-teenustest ega suletud komponentidest, mida ei ole tellijale üle antud. Kolmandate osapoolte komponendid peavad olema avatud lähtekoodiga või tellijale litsentsitud viisil. 6. Töökorraldus 6.1 Lähteülesandes toodud kriteeriumeid, nõudeid ja tingimusi võib analüüsi tegemise käigus tellija ja täitja konsensuslikult täiendada või ka mõnest kriteeriumist loobuda, kui see ei ole otstarbekas ja sellest loobumine ei mõjuta lõpptulemust. 6.2 Tellija ja täitja moodustavad ühise töörühma ning lepivad kokku selle kohtumise regulaarsuse.  18.06.2014 Lepingu 4-7/26-113-1LISA2 Tervikteksti koostamise juhend XML töövahendiga VexPro 1. peatükk Töökorraldus terviktekstide koostamisel ........................................................................ 2 § 1. Tervikteksti ametlikkuse ja autentsuse tagamine .................................................................. 2 § 2. Terviktekstide esitamise üldkord ........................................................................................... 2 § 3. Esitamisõigused ..................................................................................................................... 2 § 4. Töökorraldus .......................................................................................................................... 3 § 5. Tervikteksti esitamiskohustuse määramine, esitamistähtajad ja teavitus .............................. 3 2. peatükk Tervikteksti koostamise reeglid ...................................................................................... 4 § 6. Tervikteksti koostamise töövahend ....................................................................................... 4 § 7. Tervikteksti koostamine ja esitamine .................................................................................... 5 § 8. Muutmismärge ....................................................................................................................... 6 § 9. Muutmismärke lisamine akti päisesse ................................................................................... 7 § 10. Jõustumisaja märkimise erisused päisesse lisatavas muutmismärkes ................................. 9 § 11. Muutmismärke lisamine akti sisusse ................................................................................. 12 § 12. Muutmismärke andmete muutmine ja eemaldamine ......................................................... 13 § 13. Olemasolevate sätete muutmine ja täiendamine ................................................................ 14 § 14. Uute sätete ja elementide lisamine .................................................................................... 14 § 15. Normitehnilise märkuse muutmine, täiendamine ja lisamine............................................ 15 § 16. Sätete kehtetuks märkimine .............................................................................................. 15 § 17. Tervikteksti koostamise erireeglid ..................................................................................... 17 § 18. Objektide lisamine akti sisse ............................................................................................. 17 § 19. HTML fragmendi lisamine ................................................................................................ 18 3. peatükk Kehtetute terviktekstide koostamine ja esitamine ........................................................ 18 § 20. Akti tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine – üldreeglid................................. 18 § 21. Määruse kehtetuks märkimine volitusnormi kehtetuks tunnistamisel ............................... 20 4. peatükk Akti lisade muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tervikteksti muutmine .................. 20 § 22. Akti lisade muutmine ......................................................................................................... 20 § 23. Akti lisa tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine .............................................. 21 5. peatükk Akti esitamine ............................................................................................................... 21 § 24. Tervikteksti esitamine ........................................................................................................ 21 1  18.06.2014 1. peatükk Töökorraldus terviktekstide koostamisel § 1. Tervikteksti ametlikkuse ja autentsuse tagamine (1) Riigi Teatajas (edaspidi RT) avaldatud terviktekstid on õigusaktide ametlikud kehtivusandmetega redaktsioonid, milles esitatakse läbivalt kõik õigusaktis tehtud muudatused. Esimene algtekst-terviktekst on ühtlasi ka tervikteksti esimene redaktsioon. (2) Käesolev juhis on antud Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) § 9 lõike 1 kohaselt tervikteksti koostamise, esitamise ja avaldamise õigsuse ning ametlikkuse tagamiseks. (3) Vastavalt RTS § 9 lõikele 1 vastutab akti andja volitatud esindaja tervikteksti ning selles sisalduvate andmete õigsuse eest. § 2. Terviktekstide esitamise üldkord (1) Terviktekst koostatakse ja esitatakse: 1) akti muutmisel (ka kehtetuks tunnistamisel) akti andja või Riigikohtu poolt; 2) määruse aluseks oleva volitusnormi kehtetuks tunnistamisel. (2) Terviktekste koostavad ja esitavad RT-sse vastavalt RTS § 9 lõikele 3: 1) Justiitsministeerium – seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Riigikogu otsused ning Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused (Vastavalt RTS § 14 lõikele 2 koostab kuni 31.12.2010 Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekstid Riigikantselei.); 2) ministeeriumid – asjaomaste ministrite määrused; 3) Eesti Pank – Eesti Panga presidendi määrused; 4) Riigikogu Kantselei – Vabariigi Valimiskomisjoni määrused; 5) kohaliku omavalitsuse üksus – kohaliku omavalitsuse üksuse määrused. (3) Terviktekstide koostamise eest vastutavas asutuses määratakse akti andja volitatud esindajaks tervikteksti koostaja ja esitaja (edaspidi esitaja). § 3. Esitamisõigused (1) RT-sse aktide esitamisõiguste saamiseks saadab esitaja Riigi Teataja väljaandjale digitaalselt allkirjastatud taotluse järgmiste andmetega: 1) esitaja ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) asutus; 4) ametinimetus; 5) e-posti aadress; 6) telefon; 7) dokument või viide sellele, mis tõestab isiku ametiülesandena tervikteksti koostamise ja esitamise õigust (näiteks ametijuhend); 8) millise akti andja ja akti liigi esitajaõigusi taotletakse. (2) Riigi Teataja väljaandja juhendab enne esitajaõiguste andmist esitajat ning edaspidi abistab teda vajadusel terviktekstide koostamisel ja esitamisel. 2  18.06.2014 (3) Riigi Teataja väljaandja peab esitajate üle arvestust, teatab neile õiguste andmisest ja võimaldab terviktekste esitada vaid selleks õigust omavatel isikutel. (4) Esitajaõiguste lõppemisel teatab esitaja või tema vahetu juht sellest Riigi Teataja väljaandjale. § 4. Töökorraldus (1) Igas terviktekste koostavas asutuses on soovitav töö korraldada nii, et vahetult enne muutva akti eelnõu allakirjutamiseks esitamist vaataks selle (eelkõige muutmiskäsud) üle esitaja (tervikteksti koostamise eest vastutav ametnik). Kontrollima peab järgmiste nõuete täitmist: 1) muudatused on sisseviidavad kehtivasse tervikteksti; 2) muudetakse muudatuse jõustumise hetkel kehtivat sõnastust, mitte mõnda varasemat tervikteksti või koguni algteksti; 3) kas aktist on olemas avaldatud tulevikuredaktsioon ning vajadusel muutvas aktis sellega arvestada; 4) järgitakse tervikteksti koostamisega seotud normitehnilist nõuet – ei muudeta juba jõustunud muutmise akti (muutmiskäske), kuna see on oma olemuselt ajutise iseloomuga, st pärast muutmiskäsu jõustumist ning muudatuste tegemist muudetavas tekstis kaotab muutev akt iseseisva tähenduse ning selles tehtavad muudatused ei oma õiguslikku tähendust; 5) järgitakse tervikteksti koostamisega seotud normitehnilist nõuet –muutva akti eelnõus ei esitata iseseisvaid õigusnorme, v.a jõustumisnormi sätestamine. Normitehnika reeglite kohaselt on õige esitada sellised iseseisvad õigusnormid muudetava õigusakti rakendus- sätetena; 6) et muutva akti jõustumissätted oleksid rakendatavad, arvestades akti vastuvõtmiseks, allkirjastamiseks ja Riigi Teatajas avaldamiseks kuluvat aega. (2) Esitaja või tema vahetu juht peab tagama tervikteksti tähtaegse esitamise, kindlustades töötajate asendused, neile esitajaõiguste taotlemise ja pooleliolevate terviktekstide koostamise ülesannete asendajale üleandmise. (3) Kui tervikteksti koostamisel esineb asjaolusid (tehnilised probleemid või vead muutvas ja/või muudetavas aktis), mille lahendamiseks juhis puudub, tuleb võtta ühendust Riigi Teataja väljaandjaga ning leida ühiselt sobiv lahendus enne uue tervikteksti esitamist. § 5. Tervikteksti esitamiskohustuse määramine, esitamistähtajad ja teavitus (1) Riigi Teataja väljaandja määrab avaldamiseks esitatud algtekstide ja algtekst-terviktekstides sisalduvate muutmiskäskude alusel tervikteksti esitamiskohustuse Riigi Teataja infosüsteemis. (2) Riigi Teataja väljaandja määrab tervikteksti esitamise kohustuse tervikteksti või terviktekstidesse, mille avaldamismärkele muutmiskäsus on viidatud ja terviktekstidesse, mis on muudatuse avaldamise ajal juba koostatud ja avaldatud. Riigi Teataja väljaandja märgib asendatavad terviktekstid mittejõustunuks. (3) Riigi Teataja infosüsteem saadab esitajale automaatselt tervikteksti esitamise kohustuse teate koos muutva akti ja tervikteksti või tekstide, mille alusel uus terviktekst tuleb koostada, linkidega ja RTS § 9 lõike 4 alusel Riigi Teataja väljaandja poolt määratud esitamistähtajaga. 3  18.06.2014 (4) Esitamistähtaja määramisel arvestab väljaandja terviktekstide koostamise mahukust ja algteksti avaldamistähtaega. Tähtaeg määratakse arvestusega, et teate väljastamise ja esitamise tähtpäeva vahele jääb vähemalt kaks tööpäeva. Kui algteksti kiireloomulisest avaldamisvajadusest tuleneb lühem tähtaeg, siis jäetakse ka terviktekstide koostamiseks vähem aega. (5) Vastavalt RTS § 9 lõikele 4 on tervikteksti esitamise hilisem tähtpäev algteksti (muutva akti) avaldamisele eelnev päev. (6) Takistusest tervikteksti tähtaegsel esitamisel teavitab tervikteksti esitaja viivituseta Riigi Teataja väljaandjat, kes juhendab tervikteksti koostajat. (7) Tervikteksti esitamistähtaja ületamisel teavitab Riigi Teataja väljaandja tervikteksti esitajat ja tema vahetut juhti. (8) Enne tervikteksti avaldamist kontrollib Riigi Teataja väljaandja tervikteksti koostamise õigsust ja vigade avastamisel teavitab sellest tervikteksti esitajat ning tagab kooskõlastatult tervikteksti esitajaga RTS § 10 lõike 1 alusel vea parandamise enne avaldamist. (9) Vastavalt RTS § 9 lõikele 7 võib Riigi Teataja väljaandja vigadega või nõuetele mittevastava tervikteksti avaldamise peatada ja nõuda uue tervikteksti esitamist. Samuti võib algteksti, mille alusel terviktekst koostatakse, avaldamise peatada ja selle juba kavandatud kuupäevaga andest välja jätta. Sellisest väljaandja otsusest teavitatakse viivituseta esitajat ja tema vahetut juhti. 2. peatükk Tervikteksti koostamise reeglid § 6. Tervikteksti koostamise töövahend (1) Terviktekstid koostatakse XML õigusakti skeemide põhiselt XML töövahendiga Vexpro (edaspidi XML töövahend). (2) Tervikteksti koostaja peab esmakordsel XML töövahendi käivitamisel seadistama akti juurde käivad vaikeväärtustega andmed, valides ülevalt „Seaded“ menüüst „Halda eeldefineeritud valikuid“ ja siis: 1) „Kasutaja halduse“ vormil sisestama oma eesnime, perekonnanime ja ameti; 2) „Väljaandjate haldus“ vormil sisestama väljaandja, kelle aktidest ta terviktekste koostab; 3) „Kasutaja seaded“ vormil sisestama täpse asukoha oma töö kataloogile, kuhu hakatakse vaikimisi töövahendiga akte salvestama. Näide 1. Töökataloogi seadistamine 4  18.06.2014 § 7. Tervikteksti koostamine ja esitamine (1) Tervikteksti koostamisel peab üheselt kinni pidama muutva sätte (muutmiskäsu) sõnastusest. (2) Saades teate tervikteksti koostamise ja esitamise kohustusest, koostatakse terviktekst järgmises tegevuste järjekorras: 1) laaditakse algtekst-terviktekst või muudetav tervikteksti redaktsioon alla, avades akti RTs ja akti kohal olevast menüüst valitakse „Laadi alla – XML failina“ ning salvestatakse akt arvutisse; 2) avatakse XML töövahend ning valitakse menüüst „Fail“ käsklus „Ava“ ja avatakse allalaetud XML fail; 3) algtekst-tervikteksti alusel tervikteksti koostamisel teostatakse esmajärjekorras lõikes 3 sätestatud toimingud; 4) kontrollitakse ületekstiotsinguga, kas esineb eelmise redaktsiooni veaparanduse märkeid ja eemaldatakse need, valides parema hiireklahviga „eemalda veaparandus“. 5) lisatakse muutmismärge päisesse vastavalt §le 9; 6) viiakse sisse muutmiskäskude alusel muudatused ja täiendused vastavalt §dele 10–21 ja lisatakse muutmismärked vastavalt §le 11; 7) uute muutmiskäskude alusel muudatuste sisseviimisel eemaldatakse aegunud muutmis- märked ainult nende sätete järelt, kuhu viiakse muudatused sisse vastavalt §le 13; 8) lisatakse „Metaandmete vaates“ lahtrisse „Kehtivuse alguse kuupäev“ tervikteksti redaktsiooni kehtivuse alguse kuupäev lähtudes viimase sisseviidud muudatuse üldjuhul varaseimast jõustumisest. (3) Algtekst-terviktekstist tervikteksti koostamisel: 1) muudetakse „Teksti liigi“ välja väärtus rippmenüüst „terviktekstiks“ ning „Dokumendi staatus“ välja väärtus „Esitatud avaldamiseks“; Näide 2. Teksti liigi muutmine 2) jäetakse teiste aktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise sätted terviktekstist välja ja tuuakse nurksulgudes ära vastav märge, mis lisatakse sätte sisu asemele; 3) lisatakse pealkirja all olevasse „vastuvõetud märkesse“ akti esmane jõustumise kuupäev. „Vastuvõetud märke“ muutmiseks/täiendamiseks tuleb selle tekstil vajutada hiire paremat klõpsu ning valida tekkinud menüüst „Muuda/Eemalda vastuvõetud märge“ ja täiendada avanenud vormi määruse esmase jõustumise kuupäevaga. Kontrollige kindlasti ka kõik „Vastuvõetud märke“ andmed üle ja vajadusel parandage, et need andmed viitaksid kõik esmasele Riigi Teatajas avaldatud algtekst-terviktekstile. Näide 3. Välja jäetava teksti märkimine § 28. Määruste kehtetuks tunnistamine Määruse §ga 27 muudetakse 26.09.1999 määrust nr 100 ning §ga 28 tunnistatakse kehtetuks 15.01.2001 määrus nr 12. 5  18.06.2014 § 28. Määruste kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud]. 4) eemaldatakse akti ja lisade allkirjad, vajutades parempoolses „Dokumendi vaate“ aknas ükshaaval iga elemendi „Allkirjastaja“ peal hiire paremat klahvi ja nuppu „Eemalda element“. Näide 4. Allkirjastaja eemaldamine (4) Pärast muudatuste sisseviimist kontrollib koostaja teksti üle, salvestab selle „Fail“ menüüst valides „Salvesta nimega“, allkirjastab digitaalselt ja esitab asutuse dokumendihaldussüsteemist (DHS) või muul viisil üle dokumendivahetuskeskuse (DVK) elektroonilisele Riigi Teatajale. § 8. Muutmismärge (1) Muutmismärge on tervikteksti element, mis viitab tervikteksti muutvale aktile koos lingiga avaldamismärkest, et tagada kasutajale võimalus tutvuda muutmiskäskudega ja kontrollida nende tervikteksti sisseviimise õigsust. (2) Muutmismärge lisatakse iga terviktekstis tehtud muudatuse aluseks oleva muutva akti kohta muutmismärgete loetellu tervikteksti päises avaldamise kronoloogilises järjekorras ja muudetud elemendi või sätte järel. (3) Muutmismärge päises koosneb muutva akti vastuvõtmisandmetest, avaldamismärkest ja jõustumisandmetest. Näide 5. Muutmismärge määruse päises. (4) Vastuvõtmisandmed on akti kuupäev. (5) Avaldamismärge koosneb RT osa numbrist, ilmumise kuupäevast, artikli numbrist ja viite numbrist, mis omakorda koosneb nendest samadest avaldamismärke andmetest järjestikulise araabia numbrite jadana (RT osa nr+avaldamise kuupäev+kolmekohalene artikli number). Viite numbri koosnemine ja näide asub https://www.riigiteataja.ee/kkk.html. 6  18.06.2014 (6) Jõustumisandmed koosnevad jõustumiskuupäevast või sündmuse kirjeldusest, millega jõustumine on seotud. Kui muudatused, mis muutva akti alusel tervikteksti sisse viiakse, jõustuvad erinevatel kuupäevadel, märgitakse päisesse esimesena üldine jõustumisaeg ja lisatakse osalise jõustumise kuupäevad vastavalt jõustumisnormile. (7) Muutmismärkes jõustumisandmete märkimisel juhindutakse Riigi Teataja väljaandja poolt akti avaldamisel märgitud muutva akti üldisest jõustumisajast ja jõustumisnormis sätestatud erinevate sätete jõustumisaegadest. (8) Muutmismärge akti muudetud elemendi või sätte järel koosneb avaldamismärkest ja jõustumisandmetest. Näide 6. Sätte muutmismärge (§ 3 lg 2 p 1). (9) Muutmismärge kehtetuks tunnistatud elemendi või sätte järel koosneb sõnast „Kehtetu – “, avaldamismärkest ja jõustumisandmetest. Näide 7. Kehtetuks mineva sätte muutmismärge (§ 2 lg 2). (10) Muutmismärke alamelemendiks on võimalik nii enne kirjeldatud andmeid kui ka pärast neid lisada alumisele väljale „Tavatekst“ vastavalt käesoleva juhendi §dele 8–20. . § 9. Muutmismärke lisamine akti päisesse (1) Esimese muutmismärke lisamiseks tervikteksti päisesse avatakse menüüst „Tööriistad“ ja valitakse „Dokumendi muutmismärge“ ning lisatakse muutmismärke andmed, täites muutva akti kohta käivad väljad: 1) akti kuupäev; 2) RT osa; 3) akti avaldamise kuupäev RTs; 4) akti artikkel RTs; 5) viide aktile (link avaldamismärkelt) vastavalt lõikele 2; 6) jõustumine. Näide 8. Määruse päise muutmismärge koos selle tekitamise vormiga. 7  18.06.2014 (2) Esimese muutmismärke lisamisel tervikteksti päisesse lisatakse viide aktile (link avaldamis- märkelt) järgnevalt: 1) Tervikteksti kohustuse kirja esimesest lingist salvestatakse muutev akt; 2) arvutisse salvestatud failil vajutatakse klaviatuuril nuppu „F2“ ning märgistatakse hiirega faili nimes olev numbriline osa; 3) valitud ID numbri osal vajutatakse paremat hiireklõpsu ning valitakse tekkinud menüüst „Copy“ või kasutatakse klahvikombinatsiooni „Ctrl C“ (kopeerimine); Näide 9. Lingi kopeerimine. 8  18.06.2014 4) XML töövahendis kustutatakse muutmismärke sisestamise vormis väljal „Viide aktile“ olemasolev tekst ning vajutatakse klaviatuuril „Ctrl V“ (kleebi); 5) kui viide on lisatud, siis kuvatakse akti muutmismärkes avaldamismärke osa lingi kujul (siniselt ja allajoonitult). (3) Kui muutmiskäsk näeb ette läbivalt ühe sõna asendamist teisega (näiteks sõna “Pangainspektsioon” sõnaga “Finantsinspektsioon”) vastavas käändes, tuleb muuta sõna “Pangainspektsioon” mis tahes käändes. Sellisel juhul muudetavate sätete järel muutmismärget ei tooda, vaid see kajastub akti päises akti muutmismärkes tekstina. Näide 10. Akti päise muutmismärge koos muudatuse vormiga sõnade läbival asendamisel. (4) Kui ühte ja samasse tervikteksti viiakse sisse mitmest aktist tulenevad muudatused, lisatakse tervikteksti päisesse muutmismärked avaldamise kronoloogilises järjekorras iga muutva akti kohta eraldi. § 10. Jõustumisaja märkimise erisused päisesse lisatavas muutmismärkes (1) Kui ei ole teada, mis kuupäeval akt jõustub (näiteks sündmuse saabumine tulevikus), tuleb terviktekst esitada ning muutmismärke lisamisel päisesse ja vastava sätte järele mitte valida kuupäeva jõustumisajana, vaid muutmismärke vormi alumisele väljale „Tavatekst“ kirjutada (soovitavalt kopeeri/kleebi võimalusi kasutades) jõustumisajana sündmus vastavalt jõustumisnormile või tekst „jõustub tulevikus”. „Tavateksti“ väljale tuleb teksti ette lisada ka tühik. 9  18.06.2014 Näide 11. Tulevikus jõustuva muudatuse muutmismärge (2) Kui jõustumisaeg on selgunud, on tervikteksti esitaja kohustatud viivitamatult (enne jõustumisaja saabumist) teavitama RT väljaandjat ja hoolitsema selle eest, et märge „jõustub tulevikus” asendatakse täpse jõustumiskuupäevaga. (3) Kui muudatused jõustuvad mitmel erineval ajal, märgitakse muutmismärke vormi alumisel “Tavatekst“ väljal kõik muutvas aktis sätestatud muudatuste erinevad jõustumisajad. Teksti ette lisatakse koma ja tühik. Sellisel juhul tuleb enamasti koostada ja esitada mitu tervikteksti ning märkida iga tervikteksti metaandmete vormil „Kehtivuse alguse kuupäevaks“ sisseviidavate muudatuste jõustumise kuupäev. Näide 12. Akti osaline hilisem jõustumine Määruse § 16 lg 1 kohaselt jõustub määrus 31.09.2010 ning lg 2 kohaselt jõustub § 9 01.10.2010. 10  18.06.2014 Siin on hilisem jõustumise kuupäev lisatud alumisse „Tavateksti“ väljale koos koma ja tühikuga. (4) Kui muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt enne muudatuse jõustumise kuupäeva, siis lisatakse muutmismärkele sellekohane märge. 11  18.06.2014 Näide 13. Akti muudatuste varasem rakendamine. § 11. Muutmismärke lisamine akti sisusse (1) Elementi või sättesse muudatuse sisseviimisel lisatakse muutmismärge elemendi või sätte järele järgnevalt: 1) olles kursoriga sätte tekstil avada parema hiireklahviga kuvatud valikust „Lisa muutmismärge“; misjärel kuvatakse eeltäidetud päisesse lisatud andmetega muutmismärke vorm; 2) kontrollitakse, et jõustumisaeg sätte osas vastaks muutmiskäsule ja jõustumisnormile ning vajadusel muudetakse välja „Jõustumisaeg“ andmeid; 3) kui alumisel „Tavateksti“ väljal on märgitud osalised jõustumise ajad, siis see teksti osa eemaldatakse. Alles võib jätta rakendamise erisused ja sündmuse saabumisel jõustumised; 4) vaikimisi muutmismärke lisamisel vastuvõtmisandmeid tervikteksti koosseisu ei lisata, st neid ei pea eemaldama; 5) vajutatakse nupule „Lisa muutmismärge“. 12  18.06.2014 Näide 14. Määruse sisu muutmismärge koos vormiga. (2) Uut tervikteksti koostades jäetakse muutmismärked ka varasemate muudatuste juurde. (3) Tuleb tagada, et ühegi muudetud sätte lõpus ei oleks muutmismärkeid rohkem kui üks, kuna see muudaks teksti arusaamatuks ja andmed ei kajastaks enam kasutajale nähtavat viimast muudatust. Kui muudatus tehakse elemendis, mida varem juba on muudetud, siis varasem märge eemaldatakse ja lisatakse uus. (4) Erisused muutmismärke lisamisel on sätestatud §des 10–20. § 12. Muutmismärke andmete muutmine ja eemaldamine (1) Avaldatud aktide muutmismärke andmeid tohib muuta ja eemaldada ainult: 1) aegunud muutmismärke eemaldamisel uute muutmismärgete lisamiseks; 2) alumisel „Tavateksti“ väljal märgitud sündmuse kirjelduse asendamisel kuupäevaga väljal „Jõustumine“. (2) Juba avaldatud tervikteksti muutmismärgetes parandab vigu ainult Riigi Teataja väljaandja. 13  18.06.2014 (3) Muutmismärgete andmete muutmiseks ja eemaldamiseks tuleb: 1) olles kursoriga sätte tekstil avada parema hiireklahviga valik „muuda/eemalda muutmismärge“; 2) avada muutmismärke vorm; 3) andmed parandada või 4) muutmismärke eemaldamiseks vajutada nuppu „Eemalda muutmismärge“; 5) paranduse salvestamiseks vajutada nuppu „Salvesta muutmismärge“. Näide 15. Muutmismärkel hiire parema klahvi vajutusega kuvatav valik. § 13. Olemasolevate sätete muutmine ja täiendamine Sätetes ja elementides (paragrahv, lõige, punkt, preambula, pealkiri jm) muudatuste ja täienduste tegemiseks tuleb: 1) XML töövahendiga avatud aktis iga olemasolev sätte tekst või sätte muudetud teksti osa eraldi ära märgistada, võttes selle blokki ning 2) muutvast aktist, mis on avatud paralleelselt teises Vexpro programmis, ‘kopeeri’ (Ctrl C) ja ‘kleebi’ (Ctrl V) võimalusi kasutades asendada või täiendada teksti; 3) tabelid, valemid, erimärgid, html-fragmendid, pildid ja pdf failid lisatakse vastavalt §s 18 toodud juhisele; 4) lisada muudetud või täiendatud elemendi järele muutmismärge, välja arvatud käesoleva juhendi § 7 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul. § 14. Uute sätete ja elementide lisamine Kui muutmiskäskudes nähakse ette uute sätete (jaotusüksuste) lisamine, tuleb: 1) avada parempoolses paneelis „Dokumendi vaade“ (kui ei ole avatud); 2) akti sisu vaates klõpsata hiire vasaku klahviga eelneva sätte tekstil, et märgistada ära säte, mille alla tuleb uus säte lisada; 3) parempoolses „Lubatud lisatavad elemendid“ aknas teha topeltklõps soovitud elemendil (peatükk, paragrahv, lõige, punkt vm, ka ülaindeksiga sätted); 4) tuleb tähele panna, et töövahend nummerdab elemendid (ka ülaindeksiga) automaatselt. Iga mahukama jaotusüksuse lisamisel, millel on alamelemente (näiteks lisatav paragrahv lõigetega), tuleb kõik alamelemendid (näiteks lõige või punkt) lisada ükshaaval; 5) pärast uue elemendi lisamist tuleb see ‘kopeeri-kleebi’ teel elemendi teksti osasse paigutada. Kui säte sisaldab mitmel real olevat tekstilõiku, siis tuleb „Enter“ klahviga elemendi sees 14  18.06.2014 tekitada uus rida järgmise lõigu tarbeks ning sisestada iga tekstilõik eraldi. Peale teksti kleepimist kontrollida, kas mingi teksti osa peab olema vormistatud üla- või alaindeksina või allajoonituna, paksus või kaldkirjas ning see parandus teha vastavalt §le 18 ; 6) lisada muutmismärge iga elemendi lõppu, millega muutmiskäsu kohaselt akti täiendatakse. Muutmismärge paigutub automaatselt muudetud elemendi alla; 7) kui akti täiendatakse muutmiskäsu kohaselt uue osa, peatüki, jao, jaotise ja alajaotisega siis hoolimata sellest, et kõik peatüki alla kuuluvad elemendid ja alamelemendid sisestatakse ükshaaval, tuuakse muutmismärge lisatava jaotusüksuse pealkirja järel ja jaotusüksuse lõpus; 8) normitehniline märkus lisatakse vastavat vormi kasutades (vt § 15); 9) lisatava või muudetava tabeli muutmismärge lisatakse tabeli järele olenemata muudatuste hulgast tabeli sisus; 10) valemid lisatakse piltidena (vt § 18). § 15. Normitehnilise märkuse muutmine, täiendamine ja lisamine (1) Normitehnilise märkuse lisamiseks tuleb 1) klõpsata hiirega soovitud pealkirjal, sättel või tabeli lahtris oleval tekstil; 2) valida XML töövahendi „Tööriistad“ menüüst „Normitehniline märkus“ 3) täita avanenud vormil normitehnilise märkuse numbri ja teksti väljad; 4) teksti välja täitmiseks kopeerida muutva akti normitehnilise märkuse tekst ’kopeeri–kleebi’ (Ctrl C ja Ctrl V) teel; 5) vajutada nuppu „Lisa normitehniline märkus“; 6) lisada muutmismärge normitehnilise märkuse teksti järele. Näide 16. Normitehnilise märkuse vorm. (2) Asendamise korral tuleb XML töövahendis normitehnilise märkuse tekst märgistada ning Interneti sirvijaga avatud muutvast aktist uus tekst ’kopeeri–kleebi’(Ctrl C ja Ctrl V) teel asemele tuua. (3) Täiendamise korral tuleb klõpsata normitehnilise märkuse tekstil ning Interneti sirvijaga avatud muutvast aktist täiendav osa ’kopeeri-kleebi (Ctrl C ja Ctrl V) teel õigesse kohta sisse tuua. (4) Normitehnilise märkuse kehtetuks tunnistamisel toimitakse vastavalt § 16 lõikele 3. § 16. Sätete kehtetuks märkimine (1) Kui muutmiskäsk näeb ette preambuli, paragrahvi, lõike ja punkti (ka alapunkti) kehtetuks tunnistamise, tuleb kehtetuse märkimiseks: 1) vajutada sätte teksti peal hiire paremat klahvi; 2) kuvatud menüüst valida „Lisa muutmismärge“; 3) kirjutada avanenud muutmismärke vormi ülemisele väljale „Tavatekst“ sõna „Kehtetu – “; 15  18.06.2014 4) kontrollida, et kõik eeltäidetud muutva akti andmed oleksid õiged ja vajadusel parandada; 5) vajutada nuppu „Lisa muutmismärge“; 6) kustutada kehtetuks muudetava sätte tekst muutmismärke eest; 7) paragrahvi kehtetuks muutmise korral tuleb eemaldada kõik selle all olevad elemendid (sätted) vajutades parempoolses „Dokumendi vaate“ aknas ükshaaval iga elemendi peal hiire paremat klahvi ja nuppu „Eemalda element“. Näide 17. Sätte juurde lisatav „Kehtetu“ märkega muutmismärge. (2) Osa, peatüki, jao, jaotise ja alljaotise kehtetuks märkimisel tuleb: 1) selle jaotusüksuse pealkirja peal vajutada hiire paremat klahvi; 2) menüüst valida „Lisa muutmismärge“. 3) kirjutada avanenud muutmismärke vormil väljale „Tavatekst“ sõna „Kehtetu – “; 4) kontrollida, et kõik eeltäidetud muutva akti andmed oleksid õiged ja vajadusel muuta; 5) vajutada nuppu „Lisa muutmismärge“ 6) seejärel tuleb selle jaotusüksuse all olevad sätted eraldi kehtetuks märkida (vt lg 1). Jaotusüksuse pealkiri ja selle sees olevad paragrahvide pealkirjad jäetakse alles. (3) Normitehnilise märkuse kehtetuks märkimisel asendatakse normitehnilise märkuse tekst sõnaga „Kehtetu“ ning selle alla lisatakse muutmismärge. NB! Muutmismärke vormi väljale „Tavatekst“ sõna „Kehtetu“ ei kirjutata. 16  18.06.2014 § 17. Tervikteksti koostamise erireeglid (1) Kui kahelauselist paragrahvi, lõiget, punkti täiendatakse uue lausega, tuleb silmas pidada järgmist: 1) kui muutvas sättes ei ole otseselt näidatud, mitmenda lausega lõiget täiendatakse, tuleb senist kahelauselist lõiget vaikimisi täiendada kolmanda lausega; 2) kui lõiget täiendatakse selgesõnaliselt teise lausega, tuleb täiendav lause esitada pärast esimest lauset ja senine teine lause lugeda kolmandaks lauseks; 3) kui teksti täiendatakse teise või kolmanda lausega vms, kuid muudetavas sättes lauseid ei ole, siis jääb see ainsaks lauseks. Aktis esitatud loetelusse uue esimese punkti lisamisel tuleb kontrollida, kas muutvas sättes on ka selgesõnaliselt öeldud, et senised punktid numereeritakse vastavalt ümber (senine p 1 p-ks 2 jne). Kui sellist selgesõnalist märget ei ole, pole õigust seniseid punkte ümber numereerida ning tekib olukord, kus terviktekstis on ühes sättes korraga kaks punkti 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esinevatest vigadest algtekstis tuleb teavitada akti andjat ja tema taotlusel RTS § 10 alusel vead parandada; samaaegselt algtekstiga parandab vead terviktekstis Riigi Teataja väljaandja. (3) Kui akti muudetakse Riigikohtu otsusega, lisatakse Riigikohtu resolutsioon tekstina nii päises kui sätte järel, mida Riigikohtu resolutsioon puudutab, vastavalt selle sisule muutmismärgetes alumisse tavateksti lahtrisse. (4) Tähelepanuta tuleb jätta määruses olev jõustumise tähtaeg, kui vastavalt seadusele akt sellisel ajal jõustuda ei saa. Kui määruse jõustumisnorm näeb ette jõustumise kuupäeva, mis on vastuolus seaduses ettenähtud jõustumise ajaga, tuleb tervikteksti muutmismärgetes märkida jõustumise aeg algteksti jõustumise andmete alusel (HMS § 93 lg 2). § 18. Objektide lisamine akti sisse Pildi lisamine Vii kursor asukohta, kuhu soovid pilti lisada ning kasuta parema hiireklahvi valikut „Lisa pildifail“. Avaneb standardne aken, kus oma kataloogist leiad soovitud pildifaili. Pildi kustutamine Vii kursor pildi peale ja parema hiireklahvi valiku abil „Eemalda fail“ HTML fragmendi Vii kursor asukohta, kuhu soovid HTML fragmenti lisada, ja kasuta parema lisamine hiireklahvi valikut „Lisa HTML fragment“. Avaneb vorm, kuhu saad sisestada või kopeerida html koodi. Vajuta nuppu „Salvesta HTML fragment“. HTML fragmendi Vii kursor asukohta, kus on HTML fragment mida soovid eemaldada ja kasuta eemaldamine parema hiireklahvi valikut „Eemalda HTML fragment“. PDF faili lisamine Vii kursor asukohta, kuhu soovid pilti lisada, ja kasuta parema hiireklahvi valikut „Lisa pdf dokument“. Avaneb standardne aken, kus leiad oma kataloogist soovitud pdf faili ning vajuta „Vali pdf fail“ Lisatud PDF faili Vii kursor pdf dokumendi lingile ja vali parema hiireklahvi valiku abil „Käivita fail“ vaatamine PDF faili Vii kursor pdf dokumendi lingile ja vali parema hiireklahvi valiku abil „Eemalda fail“ kustutamine 17  18.06.2014 dokumendi koosseisust NORMITEHNILISE Vii kursor sõna peale, millele soovid lisada normitehnilist märkust. Vali menüüst MÄRKUSE „Tööriistad“ → „Lisa normitehniline märkus“. Avaneb vorm, kuhu sisesta number ja LISAMINE normitehnilise märkuse tekst ning vajuta nuppu „Lisa normitehniline märkus“ NORMITEHNILISE Vii kursor normitehnilise märkuse numbri või teksti peale ja vali parema hiireklahvi MÄRKUSE valik „Eemalda normitehniline märkus“ KUSTUTAMINE REAVAHETUSE Sisesta tekst ja vajuta klaviatuuril „ENTER“ KASUTAMINE REAVAHETUSE Vii kursor halli reavahetuse peale ja vali parema hiireklahvi valiku abil „Eemalda KUSTUTAMINE reavahetus“ TEKSTILE ÜLA- Märgista sõnaosa, millele soovid rakendada üla- või alaindeksit ning vali kiirnupust JA ALAINDEKSITE või LISAMINE TEKSTI RÕHUTAMINE Märgista tekstiosa, millele soovid rakendada paksu , kursiiv- või B, I, U allajoonitud kirja. Väljalülitamiseks tuleb uuesti samal nupul vajutada. ERIMÄRKIDE Vali menüüst TÖÖRIISTAD “Erimärgid” ning tee topeltklõps sobival märgil. LISAMINE § 19. HTML fragmendi lisamine 1. HTML fragmendi lisamiseks tuleb Modzilla veebilehitsejas märgistada ära lisatav osa ning siis vajutada märgistatud tekstil hiire paremat nuppu ning valida „Vaata valiku lähtekoodi“. 2. Avanevas lähtekoodi aknas on õige kood juba valitud ning tuleb vajutada klaviatuuril „CTRL C“ 3. Töövahendis vajutada kohas kuhu HTML fragmenti lisada hiire paremat nuppu ning valida „Lisa HTML fragment“ ning avanenud aknas vajutada klaviatuuril „CTRL V“ ning vajutada „Salvesta HTML fragment“. 3. peatükk Kehtetute terviktekstide koostamine ja esitamine § 20. Akti tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine – üldreeglid (1) Akti kehtetuks tunnistamisel akti andja või Riigikohtu poolt või määruse aluseks oleva volitusnormi kehtetuks muutumisel või teenistusliku järelevalve korras kehtetuks tunnistamisel koostatakse ja avaldatakse alati selle akti viimane terviktekst märkega “Kehtetu”. (2) Viimasel terviktekstil ei esitata enam akti teksti, vaid akti pealkiri, vastuvõtmismärge ning akti enda kehtetuks tunnistamise andmed (muutmismärge), mille avaldamismärke link viitab sellele õigusaktile, mille alusel kõnealune akt kehtetuks muutus (Näiteks volitusnormi kehtetuks muutumise tõttu määruse kehtetuks muutumisel viitab link seadusele või Riigikohtu otsusele, millega volitusnorm kehtetuks tunnistati). 18  18.06.2014 (3) Viimase kehtetu tervikteksti koostamiseks tuleb sooritada toimingud alljärgnevas järjekorras: 1) Alusta tervikteksti koostamist Vexpros samamoodi nagu §is 7; 2) XML töövahendiga avatud tervikteksti kehtivas redaktsioonis eemaldada normitehnilised märkused, veaparandused, varasemad dokumendi muutmismärked, allkirjad ja lisad; 3) klõpsata „Tööriistad“ menüüs „Eemalda dokumendi sisu“ ning 4) vajutada kinnituseks avanevas aknas nupule „Jah“; 5) avada „Tööriistad“ menüüst „Dokumendi muutmismärge“; 6) kirjutada muutmismärke vormi ülemisele tavateksti väljale sõna „Kehtetu“; 7) täita ülejäänud muutmismärke väljad vastavalt §le 9, muuta vajadusel ilmumise ja jõustumise andmed, kuid akti kuupäeva ja numbri väljad jäetakse tühjaks. Kui terviktekstil oli varasemaid dokumendi muutmismärkeid, siis parempoolse hiireklõpsu abil valida „Muuda/Eemalda muutmismärge“ ja vajutada nupule „Eemalda muutmismärge“. Näide 18. Kehtetu tervikteksti sisu koos vajalike andmetega täidetud muutmismärke lisamise vormiga. (4) Õigusakti kehtetuks muutumisel märgitakse jõustumiskuupäevaks: 1) kehtetuks tunnistava akti või sätte jõustumise kuupäev; 2) määruse aluseks oleva volitusnormi kehtetuse jõustumise kuupäev; 19  18.06.2014 § 21. Määruse kehtetuks märkimine volitusnormi kehtetuks tunnistamisel (1) Määruse kehtetuks muutumisel lähtutakse HMS § 93 lõikest 1, mille kohaselt määrus muutub kehtetuks volitusnormi kehtetuks tunnistamisega. Märgitakse määrus kehtetuks ning tuleb vastavalt § 20 sätestatud reeglitele koostada ja esitada avaldamiseks viimane terviktekst märkega “kehtetu” . (2) HMS § 93 lõike 1 nõuet ei saa kohaldada tagasiulatuvalt enne HMS jõustumist 1. jaanuaril 2002. Sellisest määrusest mis on kehtivana Riigi Teatajast kättesaadav aga, mille volitusnorm on kehtetuks tunnistatud, tuleb teavitada akti andjat. (3) Kui RT-st on kehtiv määrus, mis on antud pärast 2002. a 1. jaanuari ja mille volitusnorm on kehtetuks tunnistatud, tuleb sellest teavitada akti andjat ja Riigi Teataja väljaandjat, kes parandab vea akti andja taotlusel RTS § 10 lõike 2 alusel. (4) Kui seaduses olev volitusnorm, mille alusel määrus on kehtestatud, asendatakse uue sõnastusega, milles volitusnormi sisu ja piirid muutuvad, siis selle alusel antud määrus kehtetuks ei muutu. Kuna tegemist on võimaliku osalise kehtetusega, ei tohi seda otsustada tervikteksti koostaja. Sellisel juhul küsitakse juhiseid akti andjalt. (5) Kui võetakse vastu uus seadus, mis asendab eelmist ning selles on samuti sees sama sõnastuse, mahu ja ulatusega volitusnorm või sama sõnastuse, kuid erineva mahu või ulatusega volitusnorm, märgitakse määrus kehtetuks ning tuleb esitada viimane terviktekst märkega “kehtetu”. (6) Kui määrus on kehtestatud mitme volitusnormi alusel korraga ning ühte või mitut neist muudetakse või mõni neist tunnistatakse kehtetuks, ei tohi tervikteksti koostaja otsustada määruse osalist kehtetust. Sellisel juhul tuleb juhiste saamiseks pöörduda akti andja poole. 4. peatükk Akti lisade muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tervikteksti muutmine § 22. Akti lisade muutmine (1) Lisadesse viiakse muudatusi/täiendusi sisse sarnaselt akti sisuga vastavalt §dele 13 ja 14. (2) Lisades lisatakse muutmismärge lisa pealkirja alla. (3) PDF-kujul lingist avaneva lisa lisamiseks tuleb: 1) dokumendi struktuuripuus märgistada hiirega valik „Õigusakt“ ning 2) aknas element „Lubatud lisatavad elemendid“ kuvatud valikul „Lisa viide“ klõpsates tekib aktile lisa koos sellele elementide lisamise võimalustega;; 3) elemendi lisamisel tekib vaiketekst, millele tervikteksti koostaja ja esitaja lisab lisa numbri sinise „Lisa“ kirja taha ning pealkirja teksti „Lisa pealkiri“ asemele või kustutab selle teksti (lisage enne muutmismärge); 4) PDF-faili lisamiseks märgistada sinine tekst „Lisa“ ning parema hiireklahvi valiku abil valida „Lisa PDF dokument“; 5) Vajutage lisa pealkirja peal paremat hiire klõpsu ning valige rippmenüüst „Lisa muutmismärge“. 20  18.06.2014 (4) PDF-vormingus lingist avaneva lisa muutmiseks tuleb: 1) vajutada sinisel lisa numbri tekstil paremat hiireklahvi ja valida „Eemalda fail“; 2) lisage uues PDF lisas lisa päisesse muutmismärge ning salvestage fail. Soovitav oleks PDF failile panna teistsugune nimi. Faili nime erinevuseks võib olla kasvõi alakriips nimes (Näiteks: Lisa_1.pdf); 3) lisada käesoleva juhendi § 22 lg 3 punkti 4 järgi sinise „Lisa“ teksti külge uus PDF fail. 4) lisada käesoleva juhendi § 22 lg 3 punkti 5 järgi „Lisa“ pealkirja külge uus muutmismärge. Kui lisa pealkiri on ära kustutatud, siis vajutage kursoriga lisa sinisele tekstile ning liikuge parema nooleklahviga sinise teksti lõpust üks samm edasi ning kirjutage nüüd pealkirjaks mingi sõna ja lisage muutmismärge ning siis kustutage see sõna ära. Näide 19. Lisa, mille sisu on esitatud PDF-failina. § 23. Akti lisa tervikuna kehtetuks tunnistamine või muutumine Akti lõpus oleva PDF lisa kehtetuks tunnistamisel tuleb eemaldada kehtetuks muutunud lisa PDF fail vajutades sinisel lisa numbril paremat hiire nuppu ning valida „Eemalda fail“ ning lisada lisa pealkirja alla „kehtetu“ muutmismärge. Näide 20. Kehtetud lisad. 5. peatükk Akti esitamine § 24. Tervikteksti esitamine Terviktekst allkirjastatakse pärast koostamist digitaalselt ja esitatakse DVK kaudu Riigi Teatajale avaldamiseks vastavalt väljaandja antud esitamise juhisele. 21  TÖÖVÕTULEPINGU NR 4-7/26-113-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Suitslegal OÜ, registrikood 17080546, asukoht Valukoja 8/2, 11415 Tallinn, keda esindab Rutmar Silde (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt tehisaruga terviktekstide koostamiseks vajaliku analüüsi koostamine ja analüüsi rakendamiseks töötava prototüübi loomine, lähtudes lähteülesandes kirjeldatud nõuetest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on lepingu lisas nr 1. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 2026. aasta 1. detsembriks. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 23 500 eurot, millele ei lisandu käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.2. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.1.3. töö teostamisel mitte kasutama allhankijaid. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm; 4.2.2. osalema analüüsis, testimises ja andma sisulisi selgitusi lepingu objekti kohta. 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja  kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Jüri Heinla, tel 506 4722, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Rutmar Silde, tel +372 82 123 456, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - lähteülesanne; 6.2. Lisa 2 – terviktekstide koostamise juhis. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 620 8100 Tel: +372 82 123 456 E-post: [email protected] E-post: [email protected]