Tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0633 - Tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94c2c76d-e87c-4786-a4a1-6332ef5b707f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94c2c76d-e87c-4786-a4a1-6332ef5b707f?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium 28.08.2026 nr 1-4/26/2122-12 Tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud Liisa-Ly Pakosta Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitame täiendavaks kooskõlastamiseks tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse seletuskiri 3. Lisa 1 - määruste kavandid 4. Lisa 2 – vastavustabel direktiiviga (EL) 2024/1785 5. Lisa 3 – märkustega arvestamise tabel Pärtel Niitaru, 626 2978 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 10 . 08 .2026 Tööstusheite seaduse , riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus § 1. Tööstusheite seaduse muutmine Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Käesoleva seaduse eesmärk on saavutada inimeste tervise ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, vältides või pidevalt vähendad es saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse, jäätmete tekkimist, parandad es ressursitõhusust ning edendad es ringmajandust ja vähendades süsinikdioksiid i (CO 2 ) hei det. “; 2) paragrahvi 2 lõi get 1 täiendatakse punkt iga 6 järgmises sõnastuses: „ 6 ) sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele, mis on loetletud käesoleva seaduse § 154 1 lõikes 2 . “; 3) paragrahvi 2 lõi kest 2 jäetakse välja tekstiosa „ , kui nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt“ ; 4) paragrahv i 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 5 . Saastamine, saastatus, heide , heite piirväärtus , keskkonnatoime ja keskkonnatoime piirväärtus (1) Saastamine on inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse , müra või lõhna otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist vajava mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. “; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses : „ (5) Keskkonnatoime käesoleva seaduse tähenduses on tarbimistasemetega, materjalide , vee ja energiaressursside ressursitõhususega, materjalide ja vee korduskasutamisega ning jäätmetekkega seotud toime. ( 6 ) K eskkonnatoime piirväärtus käesoleva seaduse tähenduses on loas määratud toimeväärtus, väljendatuna kindlaksmääratud tingimuste kindlate parameetrite na , mida ei tohi ületada . “; 6 ) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ kus“ tekstiosaga „t egeletakse s ea - või lin nukasvatus ega või“; 7 ) paragrahvi 7 lõige t 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses : „3) 6 1 . p eatükis keskkonnaluba. “; 8 ) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) parim – keskkonna kui terviku kaitse, sealhulgas inimeste tervise ja kliimakaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks kõige mõjusam. “; 9 ) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Parimat võimalikku tehnikat käsitlevad järeldused (edaspidi PVT-järeldused) on PVT - viitedokumendi os adest koosnev dokument, milles esitatakse parima võimaliku tehnika ja kujunemisjärgus tehnika kirjeldus, teave nende rakendatavuse hindamiseks, nendega saavutatavad heite - ja keskkonnatoime tasemed, nendega seotud seire , keskkonnajuhtimissüsteemi sisu, sealhulgas võrdlusalused, tarbimistasemed ning vajaduse korra l asjaomase tegevuskoha järelhooldusmeetmed . “; 10 ) seadust täiendatakse § - ga 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 8 1 . Tööstuse põhjalik ümberkujundamine Tööstuse põhjalik ümberkujundamine on tege vus , mille käigus tööstusettevõtja rakendab k ujunemisjärgus parima t võimalik k u tehnika t ning muudab oluliselt kogu käitise või selle osa konstruktsiooni või tehnoloogia t või asendab olemasoleva käitise uue käitisega . Selline tegevus peab võimaldama kasvuhoonegaaside heidet väga oluliselt vähendada kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja optimeeri ma kaasnevat keskkonnakasu vähemalt ulatuses, mi s on saavuta tav kohaldatavates PVT - järeldustes kindlaksmääratud tehnikaga, arvestades keskkonnalist ristmõju. “ ; 1 1 ) paragrahvi 17 lõ iget 1 täiendatakse pärast sõna „ keskkonda“ tekstiosaga „ või inimeste tervist“ ; 1 2 ) paragrahvi 18 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „ ja inimese “ tekstiosaga „või inimeste“ ning täiendatakse pärast sõna „tegevuse“ sõnaga „ viivitamata“; 1 3 ) paragrahvi 18 täiendatakse lõi kega 5 järgmises sõnastuses : „ ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikega 3 hõlmamata olukorras, kui loa nõuete püsiv rikkumine kujutab ohtu inimeste tervisele või avaldab olulist ebasoodsat mõju keskkonnale ning kui käesoleva seaduse § 155 lõikes 5 osutatud kontrolliaruandes kindlaks tehtud meetmeid nõuete täitmise taastamiseks ei ole rakendatud, võib Keskkonnaamet peatada käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või k oospõletustehase või selle osa tegevuse, kuni tegevus vastab taas loa tingimuste le . “; 1 4 ) seadus e 1. peatüki 3. jagu täiendatakse § - ga 1 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 1 8 1 . Joogiveevarusid mõjutavast ning p iiriülese mõjuga avariist , vahejuhtumist või nõuete rikkumisest teavitamine ( 1 ) Kui avarii või vahejuhtum mõjutab joogiveevarusid, sealhulgas piiriüleseid varusid, või kaudse heite korral reoveetaristut, teavitab Keskkonnaamet asjaomaseid joogivee- ja reoveekäitlejaid meetmetest, mis on võetud inimeste tervisele või keskkonnale kõnealuse avarii või vahejuhtumi põhjustatava kahju ärahoidmiseks või põhjustatud kahju heastamiseks. (2) Avarii või vahejuhtumi korral, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis, teavitab Keskkonnaamet viivitamata teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust, e t piirata avarii või vahejuhtumi põhjustatud tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele ning vältida edasisi võimalikke avariisid või vahejuhtumeid. ( 3 ) N õuete rikkumi s e korral, mis võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale ja inimese tervisele teises liikmesriigis, teavitab Keskkonnaamet teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust . ( 4 ) Nõuete rikkumise korral, mis mõjutab joogiveevarusid, sealhulgas piiriüleseid varusid, või kaudse heite korral reoveetaristut, teavitab Keskkonnaamet joogivee- ja reoveekäitlejaid ning kõiki asjaomaseid asutusi, kes vastutavad asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide järgimise eest, rikkumisest ja meetmetest, mis on võetud inimeste tervisele ja keskkonnale põhjustatava kahju ärahoidmiseks või põhjustatud kahju heastamiseks.“; 1 5 ) paragrahvi 19 lõi ke 2 punkt ist 8 jäetakse v ä lja tekstiosa „ , veise-“ ; 16 ) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 1 7 ) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1 6 – 1 8 järgmises sõnastuses: „ 1 6 ) vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks; 1 7 ) akude tootmine; 1 8 ) maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas kohapeal töötlemine .“; 1 8 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Käitise künnisvõimsuse määramisel lähtutakse käitise või seadme maksimaalsest tehnilisest võimsusest või tootmismahust, mida on võimalik saavutada tavapäraste töötingimuste juures. ( 2 2 ) Kui käitise käitaja , ke s ei tegutse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusvaldkonnas , rakendab tehnilisi või tehnoloogilisi piiranguid, mis objektiivselt ja tõendatavalt vähendavad seadme või käitise tööaega või tootmismahtu alla maksimaalse tehnilise võimsuse, võib käitaja künnisvõimsuse määramisel arvestada selliste piirangutega.“; 1 9 ) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „ valdkonna eest vastutav minister“ ; 20 ) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 20. Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase ning keskkonnatoime tase ja võrdlusalused (1) Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase on selline heitetase, mis on võimalik saavutada tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna kindla ajavahemiku keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes. (2) Parima võimaliku tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase on selline keskkonnatoime tase, mis on võimalik saavuta da tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel. (3) Võrdlusalused käesoleva seaduse tähenduses on parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete soovituslik vahemik, mida tuleb kasutada tulemus likkuse võrdluseks keskkonnajuhtimissüsteemis.“; 21 ) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 22. Kujunemisjärgus tehnika, kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase ning keskkonnatoime tase (1) Kujunemisjärgus tehnika käesoleva seaduse tähenduses on tööstuslikus tegevusvaldkonnas kasutatav uudne tehn ika , mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna aitaks tagada kas inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrgema üldise taseme või vähemalt inimeste tervise ja keskkonna kaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu, kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga. (2) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase on heitetase, mis on võimalik saavuta da tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna kindla ajavahemiku keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes. (3) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase on käesoleva seaduse tähenduses rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastel käitamistingimustel kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni abil, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes.“; 22 ) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 2 3 ) paragrahvi 26 lõi k e 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tõhusalt“ tekstiosa ga „ ning edenda b taastuvenergia kasutamist ja võimaluse korral tootmist“; 2 4 ) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9 ) kasutab materjaliressursse ja vett tõhusalt, sealhulgas neid korduskasuta des ; “; 25 ) paragrahvi 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 28. Kompleksloa taotlus (1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõikes 2, jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatule esitab kompleksloa taotleja järgmised andmed: 1) käitise tegevusvaldkonna ja käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud põhilise alltegevusvaldkonna nimetus, käitise tööaeg ja ülesseatud tootmisvõimsus; 2) käitises kasutatavate seadmete ja tehnoloogia võrdlus ja vastavus parimale võimalikule tehnikale ning viide kohaldatavatele PVT-järeldustele või nende puudumisel PVT-viitedokumentidele; 3) kasutatavate ja toodetavate ainete ja segude, toorme, abimaterjalide, pooltoodete, energia ja vee maht, säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise või taaskasutamise meetmed ning asjakohaste ressursside seire korraldus ; 4 ) andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 033 , 4.2.2006, lk 1 – 17 ) II lisas loetletud saasteainete ja muude selliste saasteainete saavutatavate heitetasemete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt olulistes kogustes keskkonda väljutab , ning heite seire korraldus; 5 ) andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite ning vajaduse korral selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta ; 6 ) välisõhus leviva lõhna, müra ja vibratsiooni allikad, tase ja mõju ning nende vältimise või vähendamise meetmed võimaliku olulise või vähendamist vajava ebasoodsa mõju korral keskkonnale; 7 ) pinna- ja põhjavee, pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmed ning asjakohased pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire korraldus seoses tegevuskohas leiduda võivate ohtlike ainetega, võttes arvesse pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise võimalikkust käitise tegevuskohas; 8 ) jäätmete teke käitises, jäätmete liigid ja kogused ning jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, muuks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed ning seire meetmed; 9 ) avariide vältimise ja nende tagajärgede piiramise süsteemi kirjeldus, kui käitaja ei ole kohustatud sellist teavet lisama käesoleva seaduse § 29 punkti 2 alusel; 1 0 ) puhastustöödel, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muude tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed; 1 1 ) kompleksloa nõuetest ajutise erandi taotlemise korral erandi taotlemise põhjendused ning muud erandi andmise otsustamiseks vajalikud andmed ja dokumendid ; 1 2 ) täiendavad meetmed käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud põhimõtete elluviimiseks . (2) Kompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu ning taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 26 ) paragrahvi 29 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 27 ) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „ 7) lähteolukorra aruanne, kui selle koostamine on käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel nõutav. “; 28 ) paragrahvi 41 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kompleksloa andmekoosseis sisaldab järgmist:“; 29) paragrahvi 41 lõike 2 punktis t 3 jäetakse välja tekstiosa „ , aastane tootmismaht “ ; 30) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 31 ) paragrahvi 41 lõi ke 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ , vee ja puhastusainete kasutamise ja tootmise maht ja “ tekstiosaga „ja vee“ ; 3 2 ) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „6 1 ) asjakohaste ressursside , nagu energia, vesi ja tooraine , tarbimise ja kordus kasutamise seire nõuded ;“; 3 3 ) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) heite piirväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas loetletud saasteainete ja muude selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt olulistes kogustes keskkonda väljutab , või heite piirväärtuste asemel määratavad võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed konkreetse tehnika või tehnoloogia kasutamise nõuet määramata; “; 3 4 ) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 9) pinna- ja põhjavee, pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmed ning asjakohased pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire nõuded seoses tegevuskohas leiduda võivate ohtlike ainetega, võttes arvesse pinnase, pinna- ja põhjavee saastu mise võimalikkust käitise tegevuskohas; “; 3 5 ) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 11) käitise heite asjakohased seire nõuded, milles määratakse mõõtmismeetodid, -sagedus ja seireandmete esitamise kord ; “; 3 6 ) paragrahvi 41 lõi g e t 2 täiendatakse punktidega 20– 2 2 järgmises sõnastuses: „20) keskkonnatoime tasemed ning keskkonnatoime piirväärtused käesoleva seaduse § 44 1 kohaselt; 2 1 ) keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused või viide sellistele tingimustele; 2 2 ) vajaduse korral asjakohased nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite vältimiseks või vähendamiseks .“; 3 7 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõi getega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Kui kompleks loas on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud kohustus rakendada lisaabinõusid, et tagada keskkonna kvaliteedi normatiivi täitmi ne , hindab loa andja lisaabinõude mõju asjaomaste saasteainete kontsentratsioonile vastuvõtvas keskkonnas. ( 4 2 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel on kompleksloas kehtestatud lisaabinõud , näeb loa andja kompleksloas käitaja le ette kohustuse korraldada keskkonna kvaliteedinormatiivile vastavuse hindamiseks nende saasteainete kontsentratsiooni seire t , mille le kehtestati rangema d nõu ded juhuks, kui käitisest väljutatavate saasteainete koormusel on keskkonnale mõõdetav mõju. Seire ja hindamise tulemused esitatakse loa andjale. Kui asjakohane seire on juba tagatud riikliku seirega, võib kasutada selle tulemusi keskkonna kvaliteedinormatiivile vastavuse hindamiseks . “; 3 8 ) paragrahvi 42 lõi kes 3 asendatakse sõnad „ keskkonna kvaliteedinormatiivi tasemega vähemalt võrdne keskkonnakaitse tase “ tekstiosaga „ keskkonnakaitse tase, mis on võrdne tasemega, mille tagab PVT järeldustes või PVT viitedokumentides kirjeldatud parim võimalik tehnika “; 3 9 ) paragrahvi 4 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ kasutamine “ tekstiosaga „, sealhulgas eriti ohtlike ainete kasutamise vähendamine “; 40 ) paragrahvi 43 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „tehnoloogiauuendused“ tekstiosaga „ , sealhulgas digivahendid, “; 41 ) paragrahvi 43 punkti s 9 asendatakse sõnad „energia kasutuse tõhusus“ tekstiosaga „ressursitõhusus e ja kordus kasut amise ning CO 2 heite vähendamise võimekus “; 4 2 ) paragrahvi 43 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „keskkonnamõju“ tekstiosaga „, sealhulgas elurikkusele avalduva mõju “; 4 3 ) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ teise“ tekstiosaga „ , mille juures arvestatakse ka veevoolu dünaamika muutumist suublates“ ; 4 4 ) paragrahvi 44 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „ heite piirväärtused “ tekstiosaga „parima võimaliku tehnika rakendamise abil käitises saavutatavad kõige rangemad heite piirväärtused, võttes arvesse PVT-ga saavutatavate heitetasemete vahemikku “ ; 4 5 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) K äesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt määratavad heite piirväärtused põhinevad käitaja hinnangul parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete vahemiku kohta . Hinnangus analüüsitakse, kas on võimalik järgida parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete vahemiku rangeimaid väärtusi, ja näidatakse parimaid tulemusi, mida käitis saab PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika abil saavutada, võttes arvesse võimalikku keskkonnalist ristmõju.“; 4 6 ) paragrahvi 44 lõi ke 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ kompleksloas “ sõnadega „parima võimaliku tehnikaga saavutavast heitetasemest“ ; 4 7 ) paragrahvi 44 lõi ke 7 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „ läbivaatamisel “ sõnadega „ või vähemalt iga nelja aasta järel“ ; 4 8 ) paragrahvi 44 lõige 7 1 muudetakse ja sõnastatakse jär gmiselt: „ ( 7 1 ) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 või § 44 1 lõikes 1 sätestatust võib loa andja kriisi korral kirjalikult lubada järgida kompleksloas määratud heite piirväärtustest või keskkonnatoime piirväärtustest leebemaid heite piirväärtusi või keskkonnatoime piirväärtusi . Leebemaid heite piirväärtusi või keskkonnatoime piirväärtusi määratakse vaid juhul, kui kriisi on põhjustanud käitaja ja riigi kontrolli alt väljas olevad erakorralised asjaolud, mis põhjustavad raskeid häireid või nappust seoses: 1) energiavarustusega, kui energiavarustuskindluse tagamiseks on ülekaalukas avalik huvi; 2) ressursside, materjalide või seadmetega, mis on käitajale vajalikud avalikes huvides tegutsemiseks kooskõlas kohaldatavate heite piirväärtustega või keskkonnatoime piirväärtustega , või 3) oluliste ressursside, materjalide või seadmetega, kui toodang kompenseerib sellist nappust või selliseid häireid rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel või muudel ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. “ ; 4 9 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 7 4 – 7 7 järgmises sõnastuses: „ ( 7 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel esitab käitaja hinnangu selle kohta, kuidas erandi tegemine mõjutab asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas. ( 7 5 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase erandi kohaldamisel arvestab loa andja põhimõt etega , mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2010/75/ EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119) II lisas . ( 7 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohast erandit ei anta, kui see võib ohustada keskkonna kvaliteedinormatiivide järgimist. ( 7 7 ) K ui käesoleva paragrahvi lõike 7 4 kohase st hinnangust selgub, et erandil on mõõdetav mõju keskkonnale , tuleb käitajal tagada keskkonna kvaliteedinormatiivi de täitmine ning nende vastavuse hindamiseks asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni seire . “; 50 ) paragrahvi 44 lõikes t 8 jäetakse välja sõnad „ja kasutamise“ ning sõna „üheksaks“ asendatakse sõnaga „kolmekümneks“; 51 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „ ( 8 1 ) Erandina käesoleva seaduse § 49 lõikest 3 võib kujunemisjärgus tehnikate kasutamise korral loa andja kompleksloas kehtestada heite piirväärtused, millega tagatakse, et kuue aasta jooksul pärast käitise põhitegevusalaga seotud PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist ei ületa heide tavapärastes käitamistingimustes kujunemisjärgus tehn ika ga saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud PVT-järeldus es . “; 5 2 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11–1 4 järgmises sõnastuses: „ (11) Kaudsele heitele piirväärtust määrates arvestab loa andja lisaks käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatava le heitetase mele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtustega ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saaste näitajate piirväärtustega. ( 1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike s 10 sätestatud juhul tagab käitaja reoveepuhasti käitajaga konsulteerides, et kaudne heide ei ohusta käesoleva seaduse kohase reoveepuhasti kompleksloa s või veeseaduse § -s 128 kehtestatud nõuete järgimist ning et kõik järgmised nõuded on täidetud: 1) eraldunud saasteained ei takista reoveepuhasti tööd ega võimet võtta reoveepuhastuse voost ressurss e taaskasutusse; 2) eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist; 3) reoveepuhasti on kavandatud ja varustatud seadmetega, mis vähenda vad eralduvaid saasteaineid; 4) saasteainete üldine saastekoormus ei suurene võrreldes olukorraga, kus asjaomasest käitisest pärit heitkogused vastaksid käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt otseheitele kehtestatud heite piirväärtustele, ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt nõutavate rangemate meetmete kohaldamist. ( 13 ) Loa andja esitab loa andmise otsuses käesoleva paragrahvi lõi ke 10 kohaldamise põhjendused, sealhulgas lõike s 12 nõutavate tingimuste täitmise käitajapoolse hindamise tulemused. ( 1 4 ) Käitaja esitab ajakohastatud hinnangu juh ul , kui kompleksloa tingimusi tuleks muuta, et tagada käesoleva paragrahvi lõike 12 punktides 1 – 4 sätestatud nõuete täitmine. “; 5 3 ) seadust täiendatakse § - ga 44 1 järgmises sõnastuses: „ § 44 1 . K eskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste määramine (1) Kui käitise tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, märgib loa andja kompleksloas PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika rakendamisel keskkonnatoime taseme te vahemiku ning vee kasutusele keskkonnatoime piirväärtuse , mida ei tohi tavapärastel käitamistingimustel kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ületada, võttes arvesse käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 sätestatut . (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 määrab loa andja kompleksloa s tavapäraste l käitamistingimuste l jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta soovituslikud keskkonnatoime tasemed, mis ei ole lõikes 1 osutatud keskkonnatoime tasemete vahemikest leebemad. ( 3 ) L oa andja võib määrata kompleksloas käesoleva paragrahvi lõi kes 1 sätestatu ga võrreldes l eebemad keskkonnatoime tasemete vahemik ud või keskkonnatoime piirväärtus ed , kui loa andja hinnangul kaasneks parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme saavutamisega oluline negatiivne keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaline ristmõju, või oluline majanduslik mõju, mis on seotud käitise eripäraga, mis tuleneb selle: 1) geograafilisest asukohast; 2) kohalikest keskkonnatingimustest ; 3) tehnilistest näitajatest. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamisel loa andja: 1) esitab kompleks loa andmise otsuses erandi kohaldamise ja määratud nõuete põhjendused; 2) tagab, et leebemate keskkonnatoime tasemete vahemike või keskkonnatoime piir väärtuste alusel käitamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sealhulgas veevarude ammendumist, ja on tagatud keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. (5) Kui käitaja rakendab kooskõlas käitisele kohalduva PVT-järeldusi käsitleva otsusega kujunemisjärgus tehnikaid , võib loa andja käesoleva paragrahvi lõi kes 1 sätestatud piirväärtuste asemel määrata kompleksloas soovituslikud keskkonnatoime taseme d . “; 5 4 ) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks ; 5 5 ) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 47. Nõuded käitise seirele ( 1 ) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punkti s 9 nimetatud korrapära st seire t te hakse PVT-järeldustes sätestatud korras, kui see on asjakohane, ning vähemalt üks kord iga nelja aasta järel põhjavee ja iga üheksa aasta järel pinnase puhul , välja arvatud juhul , kui korrapärane seire põhineb saastumise ohu süstemaatilisel hindamisel . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud heite seire nõuded määratakse kohalduvates PVT-järeldustes sisalduvate seire tingimuste alusel. ( 3 ) Seiret tegevate laborite kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee standardite l või kui need ei ole kättesaadav ad , siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi l , riikliku l või mõne l teise l rahvusvahelise l standardi l , mis taga b samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise . “; 5 6 ) seadust täiendatakse § - de ga 47 1 – 47 2 järgmises sõnastuses: „ § 47 1 . Heite piirväärtusele vastavuse hindamise tingimused (1) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punkti 7 1 kohase heite piirväärtuste le vastavuse hindamise tingimuste määramisel ei tohi keskmis te vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemus te kindlaksmääramiseks tehtud korrektsioon mõõtmistulemustes ületada mõõtmismeetodi mõõtemääramatust. (2) Kui käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluv käitis kuulub ka käesoleva seaduse 3. või 4. peatüki kohaldamisalasse ja käesoleva peatüki kohaselt kehtestatud heite piirväärtuste järgimine on tõendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt , loetakse käitis vastavaks ka 3. või 4. peatüki s asjaomaste le saasteainete le kehtestatud heite piirväärtustele tavapärastel käitamistingimustel. (3) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud kinnitatud keskmiste heite piirväärtuste kindlaksmääramiseks tehtavad korrektsioonid peavad vastama Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele. § 47 2 . Tööstuse põhjalik ümberkujundamine (1) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaldamist, võib loa andja käitise tootmise põhjaliku ümberkujundamise korral pikendada käesoleva seaduse § 49 lõike 3 kohase kompleks loa muutmise korral ette nähtud ajavahemikku käitise tegevuse muudetud nõuetega vastavusse viimiseks kuni kaheksa aastani järgmistel tingimustel: 1 ) käitise kompleks luba sisalda b tööstuse põhjaliku ümberkujundamise kirjeldust, saavutatavaid heitetasemeid ja ressursitõhusust ning rakendamise ajakava ja vahe-eesmärke; 2 ) käitaja annab loa andjale igal aastal aru tööstuse põhjaliku ümberkujundamise käigus tehtud edusammudest ; 3 ) käitise ümberkujundamiseks antud aja jooksul tagab käitaja , et sellega ei tekitata olulist saastust ja et saavutatakse keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase . (2) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 41 lõike 4 ja § 58 kohaldamist, võib loa andja tööstuse põhjaliku ümberkujundamise korral, mis seisneb käitise sulgemises ja selle asendamises uue kä itisega, loobuda loa muutmise kohustusest, kui ümberkujundamine viiakse lõpule kaheksa aasta jooksul pärast olemasoleva käitise põhitegevusalaga seotud PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamist ning on täidetud kõik järgmised tingimused: 1 ) olemasoleva käitise kompleks luba sisaldab sulgemiskava kirjeldust ning selle ajakava ja vahe-eesmärke; 2 ) käitaja annab loa andjale igal aastal aru olemasoleva käitise sulgemiskavaga ja selle uue käitisega asendamisega seotud edusammude kohta; 3 ) käitise sulgemisele eelneva aja jooksul tagab käitaja , et sulgemine ei tekita olulist saastust ja et saavutatakse keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse. “; 5 7 ) paragrahvi 49 lõi k e 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „ kvaliteedinormatiiv“ tekstiosaga „ või kui keskkonna seisund nõuab kompleksloa läbivaatamist, et saavutada vastavus Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevates kavades ja programmides sätestatud nõuetele “; 5 8 ) paragrahvi 49 lõige t 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kui käitaja taotleb käesoleva seaduse reguleerimisalasse kuuluva käitise loa tähtaja pikendamist.“; 5 9 ) paragrahvi 49 lõi kes 4 asendatakse sõna „heitetasemete ga “ tekstiosaga „heite- ning keskkonnatoime tasemetega.“; 60 ) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatavas lause osas asendatakse tekstiosa „ seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule “ tekstiosaga „ seaduse s sätestatud alustele “; 61 ) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „seaduse § 59 lõike 2 punktide 4 ja 6 alusel“ tekstiosaga „seaduses sätestatud alus el “; 6 2 ) paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks; 6 3 ) paragrahvi 54 sissejuhatavas lause osas asendatakse tekstiosa „ lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatule“ tekstiosaga „ lisaks keskkonnaseadu stiku üldosa seaduses sätestatud alustele“; 6 4 ) paragrahv i 57 lõige 1 1 tunnistata kse kehtetuks; 6 5 ) paragrahvi 59 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6 6 ) paragrahv i 60 lõiked 1 – 3 tunnistatakse kehtetuks; 6 7 ) paragrahvi 60 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käitise projekti, tegevust või teatava toorme, kemikaali, muu materjali või toote koostist või kasutamist käsitleva teabe ärisaladusena käsitlemise taotlemisel esitab käitaja selle kompleksloa taotluse eraldi osana ja märgib sellele selgelt „Ärisaladus“. Teabe käsitlemise piiratud juurdepääsuga teabena otsustab loa andja, võttes muu hulgas arvesse avalikku huvi teabe avalikustamiseks. “ ; 6 8 ) paragrahvi 61 lõi kes 5 asendatakse teksti osa „ käesoleva seaduse §-des 33–36“ teksti osaga „ keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 46 – 48 1 “ ; 6 9 ) paragrahvi 6 1 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „asutusele“ sõnadega „enne loa otsuse tegemist “; 70 ) paragrahvi 63 lõike sissejuhatavas osas 1 asendatakse tekstiosa „ Kliimaministeeriumi taotluse kohta tehtud “ tekstiosaga „Kliimaministeeriumit loa andmise“ ; 71 ) paragrahvi 63 lõi ke 1 punkt i 3 täiendatakse pärast arvu „6“ tekstiosaga „ või 7 1 või § 44 1 lõikes 3 “ ; 72 ) paragrahv i 63 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „§-des 40 ja 60“ tekstiosaga „§- s 60 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 48 “; 73 ) paragrahvi 80 lõike 8 teist lauset täiendatakse pärast sõna „ teavitab “ sõnadega „ põhjendamatu viivituseta “ ; 7 4 ) paragrahvi 82 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „ rakendamist “ sõnadega „ põhjendamatu viivituseta “; 7 5 ) paragrahvi 85 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „ on puhastatud sellisel määral, et need ei ole enne põletamist enam jäätmed ega saa põhjustada heidet, mis on suurem kui maagaasi põletamisel tekkiv heide. “ tekstiosaga „ või vedelikud on puhastatud enne põletamist sellisel määral, et: 1) põletamine põhjustab lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul väiksemaid heitkoguseid kui turul leiduvate selliste kõige vähem saastavate kütuste põletamine, mida saaks käitises põletada; 2) muude heitkoguste kui lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul ei põhjusta põletamine suuremaid heitkoguseid , kui tekib jäätmete põletamisel või koospõletamisel.“; 7 6 ) paragrahv i 85 lõi kes 4 asendatakse tekstiosa „põletamisel omatarbeks“ tekstiosaga „ omatarbeks põletamisele, kui need ei ole jäätmed jäätmeseaduse tähenduses “ ; 7 7 ) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) P olüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanide ( PCDD/ P CD F ) ning dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide ( PCB ) heidet tuleb võimaluste piires vältida või minimeerida.“; 7 8 ) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Seiret te ostava labori kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee standardite l või kui need ei ole kättesaadav ad , Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi l , riikliku l või mõne l teise l rahvusvahelise l standardi l , mis taga b samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise. “; 7 9 ) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Jäätmepõletus - ja koospõletustehastest õhku eralduvat heidet seiratakse ka muudes kui tavapärastes käitamistingimustes. Käivitamise ja seiskamise ajal tekkivat heidet , kui jäätmeid ei põletata, sealhulgas PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde heitkoguseid, hinnatakse mõõtmiskampaaniate käigus , mis korraldatakse iga kolme aasta järel kavandatud käivitus- või seiskamistoimingute ajal.“; 80 ) paragrahv i 154 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Seiret te ostava labori kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee standardite l või kui need ei ole kättesaadav ad , Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi l , riikliku l või mõne l teise l rahvusvahelise l standardi l , mis taga b samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise. “; 81 ) seadust täiendatakse peatükiga 6 1 järgmises sõnastuses: „ 6 1 . peatükk Sigade ja kodu lindude intensiivkasvatus 1. jagu Üldsätted 1. jaotis Kohaldamisala § 154 1 . Kohaldamisala (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse sigade ja kodu lindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele, mille käitamiseks on vajalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 kohane keskkonnaluba ning mille tegevus peab vastama käesoleva seaduse §-s 154 2 lõikes 1 nimetatud käitamisreeglitele. (2) Käitamisreeglid kohalduvad sea- või linnukasvatusega tegelevatele käitistele, kus kasvatatavate loomade arv loomühikutes on: 1) ainult sigade kasvatamisel 350 loomühikut või rohkem, välja arvatud kasvatus, mis toimub mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 ( ELT L 150, 14. 0 6.2018, lk 1–92 ) või ku s loomkoormus on väiksem kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või loomade söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning loomi kasvatatakse välitingimustes märkimisväärse osa aastast või hooajaliselt ; 2) ainult munakanade kasvatamisel 300 loomühikut või rohkem või ainult muude kodulinnukategooriate kasvatamisel 280 loomühikut või rohkem ; 3) mitmesuguste kodulindude, sealhulgas munakanade kasvatamisel 280 loomühiku t või rohkem , kusjuures loomühikute arvutamiseks kasutatakse munakanade kaalutegurina 0,93 ; 4) sigade ja kodulindude kasvatamisel mis tahes kombinatsioonis alates 380 loomühiku s t või rohkem, välja arvatud seakasvatus, mis toimub mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848, või ku s loomkoormus on väiksem kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või loomade söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning kui loomi kasvatatakse välitingimustes märkimisväärse osa aastast või hooajaliselt . (3) Käitise loomühikute tase arvutatakse järgmiselt: 1) sigade kasvatamisel kasutatakse järgmisi koefitsiente: suguemised (kehamassiga vähemalt 50 kilogrammi) 0,5; põrsad (kehamassiga 20 kilogrammi või vähem ) 0,027; muud sead 0,3; 2) kodulindude kasvatamisel kasutatakse järgmisi koefitsiente: broilerid 0,007; munakanad 0,014; kalkunid 0,03; pardid 0,01; haned 0,02; jaanalinnud 0,35; muud kodulinnud 0,001. (4) Kui kaks või enam sea- või linnukasvatusega tegelevat käitist asuvad üksteise lähedal ja nende käitaja on sama või kui käitajad kuuluvad samasse kontserni või on valitseva mõju kaudu üksteisega seotud, võib loa andja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud künnisvõimsuse arvutamisel käsitada neid käitisi ühe üksusena. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud võimaluse kohald amine või kohaldamata jätmine ei tohi viia käesolevast seadusest tulenevate kohustuste vältimiseni. 2. jaotis Terminid § 154 2 . Käitamisreeglid (1) Käitamisreeglid on Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad reeglid, millega sätestatakse heite piirväärtused, keskkonnatoime piirväärtused , nendega seotud seirenõuded ning asjakoha sel juhul sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja leevendamise tavad, söötmise korraldus, sööda ettevalmistus, loomade pidamisviis, sõnnikukäitlus , sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine , ning surnud loomade ladustamine. (2) Kliimaministeerium i kodulehel tehakse kättesaadavaks kõik uued või ajakohastatud käitamisreeglid . § 154 3 . Sead ja kodulinnud (1) Sead on mis tahes vanuses sead, keda peetakse aretuse või nuumamise eesmärgil. (2) Kodulinnud on käesoleva seaduse tähenduses tehistingimustes kasvatatavad või peetavad linnud liha, toidumunade või muude toodete saamiseks, uluklinnuvarude taastootmiseks või nimetatud eesmärkidel kasutatavate lindude aretamiseks. § 154 4 . Loomühik Loomühik on standardne mõõtühik, mis võimaldab eri kategooria te sse kuuluvate põllumajandusloomade ja -lindude andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada ning mis arvutatakse käesoleva seaduse § 154 1 lõi kes 3 loetletud koefitsientide abil. 2. jagu Käitaja kohustused § 154 5 . Käitaja kohustused (1) Käitaja teostab heitkoguste ja nendega seotud keskkonnatoime tasemete seiret käesoleva seaduse §-s 154 2 nimetatud käitamisreeglite ja § -s 154 6 sätestatud seirenõuete kohaselt . (2) Käitaja ei tohi ületada käesoleva seaduse §-s 154 2 nimetatud käitamisreeglites sätestatud heite piirväärtusi ega keskkonnatoime piirväärtusi . ( 3 ) Kui käesoleva seaduse §-s 154 2 nimetatud käitamisreeglites sätestatud heite piirväärtusi ja keskkonnatoime piirväärtusi ei järgita, võtab käitaja meetmed, et tagada nõuete täitmine võimalikult lühikese aja jooksul. ( 4 ) Käitaja tagab, et sõnniku t käideldakse kooskõlas §-s 154 2 nimetatud käitamisreeglites määratud parima võimaliku tehnikaga ja teiste asjakohas te õigusaktidega ning põhjusta mata saastust. § 154 6 . Seirenõuded (1) Käitaja teostab asjakohast seiret kooskõlas käesoleva seaduse § -s 154 2 nimetatud käitamisreeglitega. (2) Seireandmed peavad olema saadud võimaluse korral mõõtmismeetoditega või arvutusmeetoditega, kasutades näiteks heitekoefitsient e. Seireandmete saamiseks kasutatakse käesoleva seaduse §-s 154 2 nimetatud käitamisreeglites sätestatud meetodeid . (3) Käitaja säilita b ja töötleb kõiki talle kuuluvaid käitamisreeglitele vastavust tõendavaid seire ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumente ja andmeid vähemalt viis aastat alates nende tekkimisest. ( 4 ) Heiteseire tulemustele tuginev teave tuleb esitada Keskkonnaameti nõudmisel k eskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, mis võimaldab teavet võr relda käitamisreeglites sätestatud käitamistingimuste, heite piirväärtuste ja keskkonnatoime piirväärtustega . ( 5 ) Keskkonnaameti nõudmisel teeb käitaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja teabe viivitamata kättesaadavaks käitamisreeglite täitmise kontrollimiseks. Üldsusele juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja teabele tagatak se k eskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 kohaselt. § 154 7 . N õuete täitmise tagamine ( 1 ) Kui 6 1 . peatükis sätestatud nõudeid ei täideta, nõuab Keskkonnaamet käitajalt lisaks käesoleva seaduse § 154 5 lõike 3 alusel võetavatele meetmetele lisa meetmeid, et nõuete täitmine viivitamata taastada. (2) Kui 6 1 . peatükis sätestatud nõuete mittetäitmine põhjustab õhu-, vee- või pinnasetingimuste olulise halvenemise või kui see kujutab või võib kujutada märkimisväärset ohtu inimeste tervisele, peatab Keskkonnaamet käitise tegevuse kuni nõuete täitmise taastamiseni. “; 82 ) paragrahvi 158 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 83 ) seadust täiendatakse § -ga 158 1 järgmises sõnastuses: „ § 158 1 . Käitamisreeglite le vastavuse korrapärane keskkonnaalane kontroll (1) Keskkonnaamet kontrollib järelevalve korras 6 1 . peatüki kohaldamisalasse jäävates käitistes käitamisreeglites sätestatud nõuete täitmist ja käitise tegevuse vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. (2) Käitise vastavust käitamisreegl itele kontrollitakse korrapäras el t vähemalt üks kord viie aasta jooksul. (3) Kui käitamisreeglite le vastavuse korrapärase kontrolli käigus tuvastatakse käitamisreeglites sätestatud või õigusaktides kehtestatud nõuete oluline rikkumine, tehakse kuue kuu jooksul käitamisreeglite le vastavuse korrapärase kontrolli tegemisest arvates käitise järelkontroll. “ ; 8 4 ) seadust täiendatakse § - ga 162 1 järgmises sõnastuses: „ § 162 1 . Käitamisreeglites kehtestatud nõuete rikkumine (1) Käitamisreeglites kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 00 000 eurot . “ ; 8 5 ) paragrahvi 163 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „keskkond a “ tekstiosaga „ või inimeste tervist“ ; 8 6 ) paragrahvi 163 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eest“ tekstiosaga „, kui on alustatud olulise muudatuse või laienduse ellu viimist,“; 8 7 ) seadust täiendatakse § - g a 169 3 järgmises sõnastuses: „ § 169 3 . Veise kasvatuse kompleksloa vormistamine keskkonnaloaks (1) Loa andja vormistab veisekasvatuse ga tegeleva käitaja kehtiva kompleksloa nelja aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Ümbervormistamine toimub avatud menetluseta. ( 2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud ja jõustumise ajal menetluses oleva veisekasvatusega tegeleva käitaja kompleksloa taotluse menetlust jätkatakse pärast käesoleva paragrahvi jõustumist keskkonnaloa taotluse menetlusena keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ning atmosfääriõhu kaitse seaduses, jäätmeseaduses ja veeseaduses sätestatu kohaselt. ( 3 ) Tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui isikul ei ole kompleksloa kohustust veisekasvatuseks, loa taotluse menetlus on pooleli ning Keskkonnaamet menetleb kompleksloa taotlust edasi keskkonnaloa taotlusena. “; 8 8 ) seadust täiendatakse §-ga 169 4 järgmises sõnastuses: „ § 169 4 . Sea- ja linnu kasvatuse kompleksloa vormistamine keskkonnaloaks (1) Loa andja vormistab sea- või linnukasvatusega tegelevate käitiste kehtivad kompleksload alates käesoleva seaduse § 169 5 punktis 1 sätestatud tähtajast ühe aasta jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Ümbervormistamine toimub avatud menetluseta. (2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud ja jõustumise ajal menetluses oleva sea- või linnukasvatusega tegeleva käitaja kompleksloa taotluse menetlust jätkatakse pärast käesoleva paragrahvi jõustumist keskkonnaloa taotluse menetlusena keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ning atmosfääriõhu kaitse seaduses, jäätmeseaduses ja veeseaduses sätestatu kohaselt. ( 3 ) Tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui isikul ei ole kompleksloa kohustust sea- või linnukasvatuseks , loa taotluse menetlus on pooleli ning Keskkonnaamet menetleb kompleksloa taotlust edasi keskkonnaloa taotlusena. “; 8 9 ) seadust täiendatakse §-ga 169 5 järgmises sõnastuses: „ § 169 5 . 6¹ . peatüki nõuete rakendamine sea- ja linnukasvatuse käitistele Käesoleva seaduse 6 1 . peatükis s ätestatud nõudeid rakendatakse sea- või linnukasvatuse käit istele : 1) alates 2030 . aasta 1. septembrist, kui käitise künnisvõimsus on 600 loomühikut või rohkem; 2) alates 2031 . aasta 1. septembrist, kui käitise künnisvõimsus on 400 loomühikut või rohkem; 3) alates 2032 . aasta 1. septembrist käitistele , mis on nimetatud käesoleva seaduse § 154 1 lõikes 2. “; 90) seadust täiendatakse §-ga 169 6 järgmises sõnastuses: „ § 169 6 . Nõuete kohaldamine kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes (1) Käesoleva seaduse § 41 lõi k e 2 punktides 6 1 , 20, 21 ja § -s 44 1 sätestatud nõudeid rakendatakse nelja aasta jooksul pärast käitise peamis e tegevusvaldkon na kohta tehtud PVT-järeldusi käsitleva t E uroopa Komisjoni rakendus otsus t , mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026 . aasta 1. juulit . ( 2 ) Käitise le , millele on antud esmane kompleksluba pärast käitise peamis e tegevusvaldkon na kohta tehtud PVT-järeldusi käsitleva t Euroopa Komisjoni rakendus otsus t , mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026 . aasta 1. juulit, kohald atakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sätteid alates PVT-järelduste avaldamise kuupäevast. ( 3 ) K äitisele, mille tegevusvaldkond kuulu s Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL I lisasse enne 2024 . aasta 4. augustit, mi llel on kompleksluba ning mis on alustanud tegevust enne 2026 . aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punkte 7 ja 9 , § 44 lõikeid 6, 7, 7 4 – 7 7 ja 1 2 –1 4 ning § 47 1 kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba muudeti selle nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punkti s 4 , 5, 6, 8 või 9 nimetatud juh ul , või nelja aasta jooksul pärast käitise peamis e tegevusvaldkon na kohta tehtud PVT-järeldusi käsitleva t Euroopa Komisjoni rakendus otsus t , mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026 . aasta 1. juulit, või hiljemalt 2036. aasta 1. septembrist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. ( 4 ) Käitise le, mille tegevusvaldkond kuulu s Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi t 2010/75/EL I lisasse enne 2024. aasta 4. augustit ning käitaja on esitanud nõuetekohase esmase kompleksloa taotluse enne 2026. aasta 1. juulit, tingimusel et käitis alustab tegevust enne 2027. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punkte 7 ja 9 , § 44 lõikeid 6, 7, 7 4 – 7 7 ja 1 2 –1 4 ning § 47 1 kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba muudeti k ompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punkti s 4 , 5, 6, 8 või 9 nimetatud juh ul , või nelja aasta jooksul pärast käitise peamis e tegevusvaldkon na kohta tehtud PVT-järeldusi käsitleva t Euroopa Komisjoni rakendus otsus t , mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, või hiljemalt 2036. aasta 1. septembrist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. (5) Loa andja võib kompleksloa omaja taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-s 47¹ sätestatud mõõtemääramatuse arvestamise nõudeid enne käesoleva paragrahvi lõi getes 3 või 4 sätestatud tähtaega , muutes selleks kompleksluba. ( 6 ) K äitisele, mille tegevusvaldkond kuulu s Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL I lisasse enne 4. augustit 2024, kohaldatakse käesoleva seaduse § 44 lõikeid 3 ja 3 1 kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba muudeti selle nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punktis 4 , 5, 6 või 9 nimetatud juh ul , või nelja aasta jooksul pärast käitise peamis e tegevusvaldkon na kohta tehtud PVT-järeldusi käsitleva t Euroopa Komisjoni rakendus otsus t , mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, või hiljemalt 2036. aasta 1. septembrist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. ( 7 ) Käitis ele , mis ei kuulu nud direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2010/75/EL kohaldamisalasse enne 2024. aasta 4. augustit ja mis tegele b käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud määruse s nimetatud külmvaltsimi s e ga ning tekstiil i või kiu viimistlemise ga ja mis alustas tegevust enne 2026. aasta 1. juulit, kohalda takse käesoleva t seadust, välja arvatud § 41 lõi k e 2 punktides 6 1 , 20, 21 ja §- s 44 1 sätestatud nõudeid alates 2030. aasta 1. juulist. ( 8 ) Käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud alltegevusvaldkondade suhtes, mis käsitlevad mustmetallide sepistami st sepikojaseadmetel löögienergiaga üle 50 kJ vasara kohta , mustmetallide sepistami st sepikojaseadmetel , mille pressimisjõud ületab 30 MN pressi kohta , m uu d kui üksnes kokkupanekus seisnev at akude tootmi st tootmisvõimsusega vähemalt 15 000 tonni akuelemente (katood, anood, elektrolüüt, separaator, kapsel) aastas , ja boksii di , kroom i , koobalt i , vas e , kul la , rau a , plii, liitium i , mangaan i , nik li , pallaadium i , plaatina, tina, volfram i ja tsin gi maakide tööstuslikus mahus kaevandami st ja kohapeal töötlemi st , sealhulgas näiteks peenestamine, suuruse kontrollimine, rikastamine ja täiustamine , mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse enne 2024. aasta 4. augustit, kohalda takse käesoleva t seadust nelja aasta möödumisel käitise peamise tegevusvaldkonnaga seotud PVT-järeldusi käsitlevate Euroopa Komisjoni rakendus otsus t e avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas või hiljemalt 2034. aasta 1. septembri st 2034, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem , välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõi k e 2 punktides 6 1 , 20, 21 ja § - s 44 1 sätestatud nõudeid . ( 9 ) Kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 3 , 4 ja 6 nimetatud asjakohase kohaldamiskuupäevani kohaldatakse kõnealustes lõigetes nimetatud käitiste suhtes kõnealustes lõigetes loetletud tööstusheite seadus e sätteid , mis kehtis id enne käesoleva paragrahvi jõustumist . ( 10 ) Käitiste le , millele antakse esimest korda kompleksluba pärast käitise peamise tegevusvaldkonna kohta tehtud PVT-järeldusi käsitleva t Euroopa Komisjoni rakendus otsus t , mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse komplekslubade andmise suhtes käesoleva seaduse nõudeid alates PVT-järelduste avaldamise kuupäevast. “; 91 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024) .“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 24 lõike st 2 jäetakse välja tekstiosa „, veise-“ ; 2 ) paragrahvi 1 24 lõi g e 2 tunnistatakse kehtetuks . § 3. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 20 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „reostusnäitajate“ sõnaga „saastenäitajate“; 2) paragrahvi 33 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 33 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskkonnaamet võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda: 1) korralduse keskkonnatasu deklaratsiooni esitamiseks; 2) korralduse keskkonnatasu deklaratsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks; 3) ettekirjutuse maavara kaevandamise mahu aruande esitamiseks; 4) väljavõtte, õiendi või tõendi Keskkonnaametile esitatud keskkonnatasu deklaratsiooni kohta.“; 4) paragrahvi 34 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud juhul.“; 5) paragrahvi 45 lõikes 2 1 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „ühe“; 6) paragrahvi 55 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ühe tuulepargi mõjualas asuva eluruumi kohta makstava elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus on kuuekordne tasu väljamaksmise aasta 1. märtsi seisuga kehtiv töötasu alammäär kuus.” . § 4 . Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 1 6 , 81 , 83 , 8 4 , 8 8 , 89 ja § 2 punkt 2 jõustuvad 2030. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 5 jõustub 2027. aasta 1. juulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a nr … Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik Tööstusheite seaduse , riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte T ööstusheite seaduse (edaspidi THS ) , riigilõivuseaduse (edaspidi RLS ) ja keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS ) muutmise seaduse ga on kavandatud võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, millega muudeti direktiivi 2010/75/EL tööstusheite kohta ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ jäätmete ladestamise kohta (edaspidi ka direktiiv (EL) 2024/17 85 või THD ) . Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ja ajakohastatakse kehtivat regulatsiooni kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1785 ning vähendatakse olulis el t halduskoormus t, asendades loomade intensiiv kasvatuse kompleksl oad keskkonnalubadega. Suur osa muudatus i ei loo uusi kohustusi, vaid selgitavad ja struktureerivad seniseid nõudeid, mis omakorda kiirenda vad loa andmise ja muutmise menetlus t ning vähendavad vaidlusi. Eelnõu vähendab halduskoormust järgmis elt : 1 ) veise-, sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitiste puhul loobutakse k eeruka st ja ressursimahuk ast kompleksloa menetluse st ; 2 ) k ünnisvõimsuse d määratakse paindlikum alt: loa andjal on võimalik tõendatud põhjenduse alusel arvestada käitise tootmisvõim susega , vältides asjakohatut kohustuslikku kompleksloa nõuet käitise puhul , mis tegelik ult kompleksloa künniseni ei küündi . Muudatustega kaasneb THS II peatüki reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtjate mõningane halduskoormuse ning ka Keskkonnaameti tööko o rmus e kasv , eeskätt uute loatingimuste rakendami s e käitajate poolt , lisakohustuste kontrollimise ning nendega seotud menetlustoimingute ja teabe avalikustamise nõu de ga. Eelnõu sisaldab mitut üleminekusätet, mis on kujundatud nii, et uued nõuded ei rakenduks kõigile käitistele üheaegselt ja sõltumata nende olukorrast. Arvesse võetakse käitise tegevusvaldkonda, tegevuse alustamise aega ning parima võimaliku tehnika järelduste avaldamist. Selline lähenemine annab käitajatele ja loa andjale piisava aja muudatustega kohanemiseks ning aitab vältida nii liigset kiirustamist kui ka põhjendamatut viivitamist. Lisaks THSi II p eatüki reguleerimisalasse kuuluvatele käitistele võivad uued 2030. aastast järk-järguliselt rakenduvad käitamisreeglid seni kompleksloata tegutsenud sea- ja linnukasvatajatele kaasa tuua täiendavad investeeringud ning vajaduse kohandada söötmist, pidamistingimusi ja sõnnikukäitlust. Ülevaade peamistest muudatustest , mis võivad kaasa tuua haldus- ja töökoormuse kasvu kompleksluba vajavatele tööstuskäitistele ning Keskkonnaametile: 1 . k eskkonnatoime tasemed kui uus loatingimus. Loatingimuste käsitlus laieneb pelgalt heite piiramiselt ka ressursikasutuse ja keskkonnatoime küsimustele. Kui seni käsitleti paljusid ressursikasutuse ja -tõhususe teemasid kaudselt, siis edaspidi peavad need olema integreeritud komplekslubadesse numbriliste piirväärtustena, mille juures seatakse selgelt esikohale veekasutus ja kvaliteetse vee tagamine. 2 . h eite piirväärtused, mis loale tuleb kanda, hõlmavad ka kaudset vetteheidet , mida määrates tuleb järgida täpsustatud tingimusi. Lisaks on direktiiv i (EL) 2024/1785 fookus liikumas rohkem ohtlike ainetele, mille heidet tuleb käitajal võrreldes varasemaga põhjalikumalt hinnata. Kokkuvõttes toetavad eelpool kirjeldatud seadusemuudatused selgemat, kiiremat ja paremini toimivat lubade süsteemi. Veisekasvatuse kompleksloa kohustuse kaotamine ja selle asendamine keskkonnaloaga on eelnõu kõige mõjusam halduskoormust vähendav muudatus, mis lihtsustab märkimisväärselt loamenetlusi, vabastab olulisel määral riigi ressurssi ning säilitab samal ajal kõrgetasemelise keskkonnakaitse. Lisaks tehakse eelnõukohase seadusega KeTS is täpsustavad muudatused, mille eesmärk on suurendada õigusselgust. Uuendatakse terminoloogiat, viiakse osa regulatsiooni määruse tasandilt seaduse tasandile, lihtsustatakse ja kiirendatakse menetlusi (merereostusjuhtumite puhul) ning täpsustatakse üksikuid tasude arvestamise ja tagastamise tingimusi. Nimetatud muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja E elnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna tööstusheite ja kemikaalide valdkonna juht Pärtel Niitaru ( partel . niitaru @kliimaministeerium.ee) . Eelnõu koostamisel osalesid sama osakonna nõunikud Sandra Gaškov (sandra.gaskov @ kliimaministeerium.ee) , Hanna Vahter ( [email protected] ) , Eva Suurkaev ( [email protected] ) , Aivi Aolaid -Aas ( [email protected] ) ning õigusosakonna jurist Kaili Kuusk ( [email protected] ) ja nõunik Helen Holtsman ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ( mari [email protected] ). Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( aili.sandre @just digi .ee). Seletuskirja sõnastuse täpsustamisel on osaliselt kasutatud ka tehisaru abi. 1.3. Märkused Eelnõu ga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785 tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva e lektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ega ( 892 SE ), millega THS § 44 täiendatakse lõi getega 7 1 – 7 3 . Eelnõukohase seadusega muudetakse: 1 ) tööstusheite seadus e 01. 10 .202 7 jõustu vat redaktsiooni ( RT I, 30 .0 6 .202 6 , 3 6 ) ; 2 ) riigilõivuseadus e 01.0 8 .2026 jõustunud redaktsiooni ( RT I, 11 . 0 7 .202 6 , 166 ) ; 3) keskkonnatasude seadus 01.07.2026 jõustu nud redaktsiooni (RT I, 12 .0 5 .2026, 13 ). Seletuskirja selgitustes viidatakse THD sätete ülevõtmisel konsolideeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punkti 2 , ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Tööstusheite direktiivi muutmiseks esitati Euroopa Komisjoni ettepanek uga mõjuanalüüs ning sellele järgneva teks läbirääkimisteks konsulteeriti huvigruppidega ning loodi Eesti seisukohad tööstusheite direktiivi muutmise kohta . Eesti seisukohad ühtisid suures pildis Komisjoni ettepanekus ning mõjuhinnangus välja toodud aspektide ga , kuid olid kriitilised teatud muudatuste osas, mis puudutasid veise , sea- ja linnukasvatuse sätteid ning hüvitamisreegleid . Seda kriitikat arvestati läbirääkimiste käigus ning lõplikud tööstusheite direktiivi muudatused kattusid Eesti seisukohtadega. Tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega ning seetõttu ei koostatud eelnõu ettevalmistamisel HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni. Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk THS on Eesti keskkonnaõiguse keskne õigusakt, millega reguleeritakse suurima keskkonnamõjuga tööstuskäitiste tegevust. Seadus rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119) (edaspidi tööstusheite direktiiv ) ning seda kohaldatakse käitistele, mille tegevus võib oluliselt mõjutada välisõhu, vee ja pinnase kvaliteeti, tekitada jäätmeid ning avaldada mõju inimeste tervisele. THS-i keskne eesmärk on tagada, et s uurte tööstus käitiste tegevus tagaks keskkonnakaitse kõrgel tasemel, kasutades parimat võimalikku tehnikat (edaspidi PVT ), ning et keskkonnakaitse oleks käsitletud terviklikult ühe loa kaudu. Parima võimaliku tehnika rakendamine on THS-i alustala ning tagab, et keskkonnakaitsenõuded põhinevad tehnoloogia ja teadmiste ajakohasel tasemel, toetavad innovatsiooni ning loovad ettevõtjatele stiimuli kasutada tõhusamaid, puhtamaid ja ressursisäästlikumaid lahendusi. Seaduse eesmärk on tagada, et Eesti THS oleks kooskõlas ajakohaste Euroopa Liidu nõuetega, toetaks keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrget taset ning võimaldaks loa andjal keskenduda eelkõige nendele tegevustele ja käitistele, millel on tegelik ult suurim mõju keskkonnale. Samal ajal loob eelnõu selgema ja paremini toimiva raamistiku käitajatele, võimaldades neil oma kohustusi paremini mõista ja täita , seejuures toetades tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni. Selleks ajakohastatakse THS-i , täpsustades kompleksloa regulatsiooni, vabastatakse veisekasvatus e tegevusala kompleksloa kohustuse alt, vii akse sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevad käitised tulevikus kompleksloa süsteemist keskkonnaloa süsteemi ning näh akse ette nende tegutsemi n e käitamisreeglite alusel , tugevda takse avariide ja vahejuhtumite käsitlemis t , keskkonnajuhtimise ning ressursitõhususe nõudeid . D irektiiv i (EL) 2024/1785 karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS- is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud. Direktiivi (EL) 2024/1785 ülevõtmise tähtaeg o li 1. juuli 2026. Seaduseelnõu menetlemise ajal on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, (EL) 2015/2193 ja (EL) 2024/1785 seoses teatavate nõuete lihtsustamisega ja halduskoormuse vähendamisega ehk nn keskkonnaomnibuss. Keskkonnaomnibussi eesmärk on lihtsustada muuhulgas THD nõudeid, vähendada ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskoormust säilitades keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme. Selle jõustumisel tuleb vajaduse korral muuta THS-i ja üle vaadata käesolevas eelnõus kavandatud kompleksloa nõuded. K eskkonnaomnibussi jõustumine on kavandatud 2027. aasta esimesse kvartalisse . Keskkonnaomnibussis kavandatavad muudatused on piiritlet avad konkreetsete sätetega . Käesolev ast seaduste muutmise eelnõu s jäetakse välja keskkonnaomnibussiga muudetavad sätted, mis puudutavad keskkonnajuhtimissüsteeme ning üleminekukavasid. KeTS-i muudatuste esmasteks eesmärkideks on täpsustada kehtivat regulatsiooni ning tagada parem õigusselgus. Ühtlasi kiirendatakse muudatustega keskkonnatasu määramise protsessi merereostuste korral. Tegemist on siseriiklikust vajadusest tulenevate muudatustega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 on kavandatud muud atused tööstusheite seadus es . THS § 1 lõige 1 - muudetakse seaduse eesmärki. Seaduse eesmärk on saavutada inimeste tervise ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, vältides või maluse korral või pidevalt vähendad es saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse, jäätmete tekkimist, parandad es ressursitõhusust , edendad es ringmajandust ning vähendades süsinikdioksiidi ( CO 2 ) hei det . THD eesmär k i laienda ti vajadusest kohandada õigusraamistikku Euroopa Liidu kliima-, energia- ja ringmajanduse poliitika laiemate eesmärkidega . Var em keskendus direktiiv eelkõige saasteainete heite vältimisele ja vähendamisele, kuid uus eesmärgipüstitus rõhutab senisest selgemalt inimeste tervise kaitset ning võtab arvesse ka keskkonnapoliitika uusi suundumusi. Eesmärki täiendati kolme olulise aspektiga: Ressursitõhusus – tagamaks, et tööstus mitte ainult ei vähendaks heidet, vaid kasutaks toor- ja abimaterjale, vett ning energiat võimalikult säästlikult, vähendades koormust keskkonnale ja suurendades konkurentsivõimet. Ringmajanduse edendamine – toetad a materjalide taaskasutust ja vältida jäätmete tek et , et vähendada lineaarse majandusmudeli kahjulikke mõjusid ja soodustada uute säästlike ärimudelite arengut. CO₂ heite vähendamine – sidudes tööstusheite õigusraamistiku kliimapoliitikaga, et panustada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse. Selline laiendus loob sidususe poliitikavaldkondade vahel ning tagab , et tööstussektori reguleerimine ei keskendu kitsalt reostuse vähendamisele, vaid toetab ka süsteemset üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ja ressursitõhusa le majandusmudeli le . THS § 2 lõige 1 - § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6. S eaduse kohaldamisalasse lisatakse sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegeleva d käitis ed , millele luuakse THS - i s eraldi peatükk. Nendele käitistele nähakse ette lihtsustatud loamenetlus, mitte täiemahuline kompleksluba, mida kasutatakse muude tegevusalade puhul. Loomakasvatus erineb teistest tööstuskäitistest, sest saasteained eralduvad teisiti ning nende vähendamiseks on vajalikud teist laadi tegevused. Eraldi peatükk võimaldab rakendada põllumajanduse le sobivamaid reegleid , vähendades l o a taotlemise ja loaga seatud nõuete täitmisega seotud halduskoormust nii käitajale kui ka loa andja töökoormust . THS § 2 lõige 2 - muudetakse THS-i § 2 lõiget 2, mis käsitleb THS-i kohaldamist teadusuuringute le , arendustegevuse le või uute toodete ja protsesside katsetamise le . Uue sõnastusega ei kohaldata seadust teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes, piiramata selle ulatust tegevustega, mille puhul on kindlaks tehtud, et need ei mõjuta keskkonda oluliselt. Tihtipeale selgub nimetatud tegevuste mõju ulatus alles katsetegevuse käigus või p ärast seda . Muudatus soodustab innovatsiooni edendamiseks vajalik k e katset usi. THS § 5 - muudetakse § 5 pealkirja ja lõiget 1 . Paragrahvi pealkirja täiendatakse terminitega „ keskkonnatoime “ ja „ keskkonnatoime piirväärtus “. Lõike s 1 esitatakse saastamise mõiste, mille määratlus s e lisatakse varasema regulatsiooniga võrreldes lõhnast tulenev mõju keskkonnale või inimese tervisele ja heaolule. Lõhnahäiringu te ja õhusaaste tajumine on inimese tervise seisukohalt olulised, sest need võivad põhjustada stressi, vaimse tervise häireid ning ka füüsilisi tervisemõjusid isegi juhul, kui otsesed saastetasemed jäävad alla toksiliste piiride. Sellega võetakse üle THD artik li 3 lõige 2. THS § 5 täiendatakse lõige tega 5 ja 6 . Lõikega 5 lisatakse THS-i termin „ keskkonnatoime “ . Keskkonnatoime on THS-i tähenduses tarbimistasemetega, materjalide, vee - ja energiaressursside kasutamise tõhususega, materjalide ja vee korduskasutamisega ning jäätmetekkega seotud toime. Terminis nimetatud toime võib olla millegi mõju, tulemus või väljenduv efekt keskkonna seisukohalt mõõdetavates näitajates. Lõikega võetakse üle THD artikli 3 lõige 13aa. Termin lisa takse, kuna Eesti õiguses kasutatav terminoloogia tuleb ühtlustada direktiivi (EL) 2024/1785 terminikasutusega, ning seaduse reguleerimisala laiendatakse nii, et see sisaldaks lisaks heidetele ka ressursi- ja energiatõhususe aspekte , suurenda ks õigusselgust ja taga ks ühtse aluse kompleksloa tingimuste määramisel. Lõikega 6 lisatakse THS-i termin „ keskkonnatoime piirväärtus “ . Keskkonnatoime piirväärtused on PVT-järeldustes toodud parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme alusel kehtestatavad ning loaga määratavad toimeväärtused, mida ei tohi ületada. Lõikega võetakse üle THD artikli 3 lõige 5a. Tegemist on uue siduva tingimusega, mille loa andja kompleksloale määrab. Var em oli tegemist soovitusliku tasemega, kuid uue THD alusel kehtestatavad PVT-järeldused peavad sisaldama lisaks heitetasemetele ka siduvaid keskkonnatoime tasemeid ning nende vahemikke, mille piiresse peavad käitised oma tegevuse käigus jääma. THS § 6 lõige 1 - § 6 lõikes 1 täpsustatakse käitise mõistet. Muudatusega võetakse üle THD artik li 3 lõige 3. Tegemist on täpsustusega, k äitise sisuline tähendus ei muutu, vaid selle ulatust täiendatakse viitega sea- ja linnukasvatuse tegevusala käsitlevale peatükile, sest sea- ja linnukasvatuse tegevusala viiakse pärast üleminekuaega THS i II peatüki kohaldamisalast välja ning nendele rakendatakse eraldi nõudeid . THS § 7 lõige 3 - § 7 lõige t 3 täiendatakse punktiga 3 , millega lisatakse vii d e uuele peatükile 6 1 . Täienduse eesmärk on selgitada, et seaduse tähenduses käsitatakse peatükis 6¹ loa na keskkonnaluba. See on vajalik, kuna sigade ja lindude intensiivkasvatusega tegelevad käitised ei kuulu pärast § -s 169 5 sätestatud üleminekuaega kompleksloa kohustuse ga käitiste hulka ning teg utsevad edaspidi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 alusel antava keskkonnaloa alusel. Viide loob õigusselguse loa liigi st ning tagab uue peatüki süsteemse kooskõla seaduse üldosaga. Kuna uue THD kohaselt nähakse sea- ja linnukasvatuse käitistele ette kehtivast korrast erinevad ning lihtsustatud menetlusnõuded, mis hakkavad kohalduma alles pärast ELis ühtsete käitamisreeglite vastuvõtmist, seotakse nende nõuete rakendumine käitamisreeglite jõustumisele järgneva nelja-aastase üleminekuajaga. Eeldusel, et käitamisreeglid kehtestatakse THD-s ette nähtud ajaraamis, jõustub punkt 3 se epärast 1. septembril 2030. Se etõttu on ka punktile 3 ette nähtud jõustumise tähta jaks 1. september 2030. THS § 8 lõige 2 - muudetakse § 8 lõike 2 punkti 3 . Paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 muutmisega võetakse üle THD artikli 3 lõike 10 punkt c ning täpsustatakse sõna „parim“ tähendust. Tehnika on parim, kui see on kõige mõjusam keskkonna kui terviku kaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks, hõlmates seejuures ka inimeste tervise ja kliimakaitse mõõdet . Sõna „sealhulgas“ väljendab inimeste tervise kaitse ja keskkonnakaitse tihedat seost. Inimeste tervise kaitse kõrget taset ei ole võimalik saavutada ilma keskkonnakaitse kõrge tasemeta ning keskkonna kui terviku kaitse hindamisel tuleb seetõttu arvestada ka mõjuga inimeste tervisele. THS § 8 lõige 4 - muudetakse § 8 lõiget 4 , millega võetakse üle THD artik li 3 lõige 12. Varasema regulatsiooni kohaselt käsitlesid PVT-järeldused eelkõige heitkoguste ja seirega seotud tehnilisi näitajaid, st teavet selle kohta, milliseid tehnikaid ja meetodeid tuleks kasutada saasteainete heite vähendamiseks ning millised on nendega saavutatavad heitetasemed. Uue direktiivi kohaselt pea vad PVT-järeldus ed hõlmama lisaks heidetele ka keskkonnatoime tasemeid ning keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS ) elemente koos võrdlusalus tega . Mõiste laiendamise eesmärk on tugevdada integreeritud keskkonnakaitse põhimõtet, kus tööstusettevõtete tegevust hinnataks mitte üksnes heitkoguste vähendamise alusel, vaid terviklikult kogu nende keskkonna le avald atava mõju põhjal . THS § 8 1 - seadust täiendatakse §-ga 8 1 , millega võetakse üle THD artik li 3 lõige 9a. Uue THD kohaselt mõistetakse terminiga „tööstuse põhjalik ümberkujundamine “ ettevõtte tegevuse olulist muutmist või uue, keskkonnasäästlikuma tehnoloogia kasutuselevõttu kogu käitise s või selle osa s . Mõiste toob sisse innovatsiooni ja ümberkorralduse mõõtme, mis tähendab, et lisaks heitkoguste vähendamisele toetatakse ka selliseid tegevusi, mille käigus ettevõte muudab oma tootmistehnoloogiat või rajatist niivõrd, et saavutatakse oluline samm edasi kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse suunas. Eesti õigusesse kõnealuse termini lisamisel tagatakse vastavus THD eesmärgile edendada tööstuse üleminekut keskkonnasäästlikule ja vähese süsinikuheitega majandusmudelile. See võimaldab selgemalt eristada tavapäraseid tehnoloogilisi uuendusi nendest juhtumitest, mille käigus toimub strateegiline ja süsteemne ümberkujundamine, ning loob aluse selliste projektide soodustamiseks ja hindamiseks kompleksloa menetluses. Säte selgitab, mida saab arvestada tööstuse põhjaliku ümberkujundamisena, millele seaduses ettenähtud erandeid rakendada tohib. Tegemist on tööstusettevõtjate poolt kujunemisjärgus tehnika või parima võimaliku tehnika rakendamisega, mis võimaldab väga oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning optimeerib kaasnevat keskkonnakasu vähemalt sellises ulatuses, mida on võimalik saavutada kohaldatavates PVT-järeldustes kindlaksmääratud tehnikaga. Ehk väga tähtis tingimus on kasvuhoonegaaside heite vähendamine olulises mahus. Seda tehes tuleb vältida keskkonnalist ristmõju. Keskkonnaline ristmõju tähendab olukorda, kus ühe meetmega vähenda takse saastet või koormust ühes keskkonnaelemendis , tekita des samal ajal suurem a koormuse teises keskkonnaelemendis . Näiteks paigalda takse õhuheite vähendamiseks heitgaaside pesur, mille juures küll õhuheide väheneb, aga tekib saastunud reovesi või jäätmed. Teise näitena võib tuua ka täiendava reovee puhastuse, kus vee kvaliteet paraneb, aga kasvab energia tarbimine ja CO₂ heide ning võib tekkida rohkem jäätmeid sette na . Kuigi kasvuhoonegaaside heite oluline vähenemine on üks tööstuse põhjaliku ümberkujundamise tingimus, tuleb ka selle tingimuse täitmisel jälgida muid olulisi muutujaid , et saaste ei suurene ks ning säili ks keskkonna kui terviku parim kaitse. THS § 17 lõige 1 – muudatusega täiendatakse § 17 lõiget 1, lisades käitajale kohustuse teavitada Keskkonnaametit lisaks keskkonda oluliselt mõjutavast avariist või vahejuhtumist ka nendest avariidest või vahejuhtumitest, mis mõjutavad oluliselt inimeste tervist. Muudatuse eesmärk on täiendada kehtivat teavitamiskohustust, et tagada operatiivne reageerimine olukor ras , kus juhtum võib avaldada mõju mitte ainult keskkonnale, vaid ka inimeste tervisele. Täienduse vajadus tuleneb § 1 lõikes 1 kavandatavast muudatusest, mille kohaselt laieneb THS-i eesmärk keskkonnakaitse kõrval ka inimeste tervise kaitsele. Selle muudatusega võetakse üle THD artikkel 7. THS § 18 lõige 3 - § 18 lõi k e s 3 asendatakse sõna d „ja inimese“ sõnadega „või inimeste“ ning lõiget 3 täiendatakse sõnaga „ viivitamata “ . THD artikkel 8 lõige 3 sätestab, et käitise tegevuse peatamiseks peab olema täidetud vähemalt üks järgmisest tingimusest - k ui loa tingimuste rikkumine ohustab otseselt inimeste tervist või kujutab endast otsest ohtu kahjustada keskkonda olulisel määral . Kehtiva sõnastuse kohaselt peavad olema täidetud mõlemad need tingimused. Seega viiakse sätte sõnastus THD- ga kooskõlla. Kui loa nõuete rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale või inimes t e tervisele, on Keskkonnaametil kohustus peatada käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevus, kuni käitaja tegevus vastab loa nõuetele. Sõna „viivitamata“ lisamine täpsustab, et Keskkonnaamet peab kirjeldatud juhtumi korral t egevuse peatama võimalikult kiiresti. Kuigi Keskkonnaametil oli ka varasema regulatsiooni kohaselt kohustus peatada käitise tegevus oluliste rikkumiste korral, rõhutab täiendatud sõnastus kohustuse viivitamatu t täitmis t , mis on vajalik olukor ra ks, kus viivitus võib põhjustada või süvendada tõsist keskkonna- või tervisekahju. „Viivitamata“ jäetakse seaduses täpsustamata, sest tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis peab katma väga erinevaid olukordi. Seda ei saa siduda kindla ajaga (minutid või tunnid), kuna ohu ulatus ja tehnilised võimalused võivad olla igal juhul erinevad. Liiga täpne tähtaeg võiks mõnes olukorras olla liiga aeglane ja teises ebareaalne. Seetõttu tähendab „viivitamata“ õiguses tegutsemist ilma põhjendamatu viivituseta, nii kiiresti kui konkreetses olukorras võimalik ja vajalik. T äpsustusega võetakse üle THD artik li 8 lõige 3. THS § 18 lõige 5 - § 18 täiendatakse lõikega 5 . Lõikega 5 antakse Keskkonnaametile võimalus peatada käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevus loa nõuete püsiva rikkumise korral. Keskkonnaametil on õigus peatada käitise, põletusseadme, jäätmepõletus - või koospõletustehase või nende osa tegevus, kui: rikkumine on püsiv; see kujutab ohtu inimeste tervisele või põhjustab olulist kahjulikku mõju keskkonnale; THS-i § 155 lõikes 5 osutatud kontrolliaruandes märgitud parandavaid meetmeid ei ole rakendatud. Lõikega 5 l uuakse selge õiguslik alus käitise tegevuse peatamiseks, ku i korrigeerivad meetmed ei ole toiminud. Keskkonnaamet saab peatada tegevuse kuni olukorra normaliseerumiseni. Säte loob proportsionaalse, kuid tõhusa järelevalvemehhanismi juhuks, kui senised korrigeerivad sammud ei ole andnud tulemust. Tegevuse peatamine on viimane abinõu ning seda rakendatakse üksnes siis, kui muud meetmed – hoiatused, ettekirjutused, sunnirah a – ei ole piisavad. R iik saab seega vältida pikaajalisi või korduvaid rikkumisi, mis muidu võiksid põhjustada märkimisväärset saastust või terviserisk i . Lõikega 5 võetakse üle THD artik li 8 lõige 4. THD artik li 8 lõige 5 seab liikmesriikidele kohustuse tagada, et pädevate asutuste võetud peatamismeetmed oleksid tegelikult jõustatavad ja tulemuslikud. Eesti õiguses tähendab see, et Keskkonnaameti otsustel peab olema siduv toime ning vajaduse korra l on tagatud haldus - ja järelevalvemenetluste kaudu ka mõjuvate sunnivahendite kasutamise võimalus. See suurendab direktiivi täitmise tagamise usaldusväärsust ja õiguskindlust, vältides olukorda, kus rikkumise tuvastamine ei too kaasa tegelikk u vastutust . THS § 18 1 - seadus e 1. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 18 1 , mis käsitleb joogiveevarusid mõjutavatest ning piiriüleste mõjudega avariidest, vahejuhtumitest või nõuete rikkumisest teavitamist. Lõige 1 sätestab Keskkonnaameti le kohustuse teavitada asjaomaseid joogivee- ja reoveekäitlejaid meetmetest, mis on võetud inimeste tervise kaitseks või keskkonnale kahju ärahoidmiseks või põhjustatud kahju heastamiseks avarii või vahejuhtumi korral, mis mõjutab joogiveevarusid, sealhulgas piiriüleseid varusid, või kaudse heite korral reoveetaristut. Lõikega 2 võetakse üle THD artikkel 7 . Lõi ke s 2 sätestatakse Keskkonnaametile kohust us a varii või vahejuhtumi korral, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis, teavita da viivitamata teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust, e t piirata avarii või vahejuhtumi põhjustatud tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele ning vältida edasisi võimalikke avariisid või vahejuhtumeid. Lõikega 3 võetakse üle THD artikkel 7. Kasutatud sõna „oluliselt“ puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mil seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seaduses, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Määratlemata õigusmõisted saavad sageli tähenduse kohtulahendite ja õiguspraktika kaudu , mh arvestades ka ajaloolist konteksti. Seejuures on oluline välja tuua, et määratlemata õigusmõiste tõlgendamine sõltub alati kontekstist, milles seda kasutatakse. Määratlemata õigusmõistete kasutamine THS - is on taotluslik, arvestades , et seadus reguleerib kompleks lube, mis haakuvad väga erinevate tegevuste ja olukordadega. „ Olulist “ mõju on kasutatud THS- is eri paragrahvides ja lõigetes. Üldiselt võib olulist ebasoodsat mõju keskkonnale või inimeste tervisele eeldada, kui tegevusega põhjustatakse saastust. Saastatus THS -i tähenduses on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis. Seega võib ühe viitena olulisusele lugeda keskkonna kvaliteedi normatiivide , nt välisõhu kvaliteedi piir-/sihtväärtuse või veekogumi keskkonnakvaliteedi standardi ületamis t või ületamise ohustamist. Lõike 3 kohaselt tuleb Keskkonnaametil teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui loa nõuete rikkumine ohustab inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis . Lõike s 4 täpsustatakse Keskkonnaameti kohustust tagada tõhus ja kiire teabevahetus, kui käitise tegevuses tuvastatud nõuete rikkumine võib mõjutada joogiveevarusid või reoveetaristut , s ealhulgas piiriüleselt. Säte kohustab Keskkonnaametit viivitamata teavitama joogivee- ja reoveekäitlejaid ning teisi asjaomaseid asutusi, kelle vastutusvaldkonda kuulub keskkonna- ja terviseohutuse tagamine, rikkumise olemusest ning meetmetest, mis on võetud võimaliku kahju vältimiseks või juba tekkinud kahju heastamiseks. Lõike eesmärk on tagada, et kõik olulised osa lised oleksid kiiresti informeeritud, kui rikkumine võib mõjutada inimeste tervist, joogivee kvaliteeti või reovee puhastamise toimimist, sealhulgas piiriüleste veekogude või põhjaveevarude korral. See aitab vältida olukordi, kus teabe hilinemine või puudulik koostöö võib põhjustada laiaulatuslikuma keskkonna- või terviseriski. Lõike 4 lisamine tugevdab asutuste vahelist koostööd ja kriisivalmidust ning aitab tagada, et rikkumistele reageeritakse koordineeritult ja ennetavalt. Täiendusega võetakse üle THD artikli 8 lõige 6. Kokkuvõttes tugevdavad need sätted riiklik k u järelevalve t ja teabevahetuse süsteemsust. THS § 19 lõige 2 - § 19 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „veise- ,“ , millega loobu takse kompleksloa kohustusest veisekasvatustes. Veisekasvatuse käitised ei kuulu THD kohaldamisalasse, mistõttu ei ole põhjendatud nende tegevuse reguleerimine THS-i alusel. Seaduse kohaldamisala täpsustamise eesmärk on vähendada veisekasvatuskäitiste halduskoormust ning tagada õigusselgus seaduse kohaldamisel. Edaspidi reguleeritakse veisekasvatuskäitiste tegevust valdkondlike eriseaduste ja nende künniste alusel. Veevaldkonnas teg utsemiseks on vaja veeluba veevõtuks ja sademevee juhtimiseks tööstusmaalt suublasse, õhuvaldkonnas õhusaasteluba ning jäätmevaldkonnas on asjakohaseks nõudeks eeskätt jäätmeregistreering. Seega ei vabane käitised keskkonnakaitselistest kohustustest, vaid nende tegevusele kohaldatakse edaspidi sihipäraseid ja valdkonnapõhiseid nõudeid. THS § 19 lõige 2 - § 19 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks , loobudes kompleksloa kohustusest sea- ja linnukasvatustes . P unkt 8 jõustub 1. septembril 2030. a astal , kui hakka b kehtima 6 1 . peatükk ning sea- ja linnukasvatused, mis on seaduse kohaldamisalas, viiakse kompleksloa kohustuselt keskkonnaloa kohustusele . THS § 19 lõige 2 - § 19 lõi get 2 täiendatakse punkt id ega 16 – 18 , millega lisatakse THS - i uued tegevus valdkon na d, mille korral tuleb käitajal taotleda kompleksluba. Punkt 16 sätestab uue kompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnana vee elektrolüüs i l vesiniku tootmise. Punktiga 16 võetakse üle THD I lisa punkt 6.6 . Punkt 17 s ätestab uue kompleksloa kohustusega tegevusvaldkonna na akude tootmi s e . Punktiga 17 võetakse üle THD I lisa punkt 2.7. Punkt 18 sätestab uue kompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnana maakide tööstuslikus mahus kaevandami s e, sealhulgas kohapeal töötlemi s e. Punktiga 18 võetakse üle THD I lisa punkt 3.6. THS § 19 lõiked 2 1 ja 2 2 - § 19 t äiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 , mis täpsustavad käitise künnisvõimsuse määramist. Lõikes 2 1 täpsustatakse, et käitise künnisvõimsuse määramisel lähtutakse käitise või seadme maksimaalsest tehnilisest võimsusest või tootmismahust, mida on võimalik saavutada tavapäraste töötingimuste juures. Tegemist on olulise täpsustusega kompleksloa künnisväärtuste tuvastamisel. Täpsustus tuleneb Euroopa Komisjoni koostatud juhendmaterjalist THD rakendamise kohta ( Answers given by DG Environment on the implementation of the industrial emissions directive ), mis viitab, et võimsuse ühtne tähendus on maksimaalne võimsus, millega käitis on tehniliselt piiratud, ning sellest tuleb künnisväärtusega võrdlemisel juhinduda. Lõige 2 2 lubab käitajal künnisvõimsuse määramisel arvestada tehniliste või tehnoloogiliste lisapiirangutega, mida käitises rakendatakse ja mis vähendavad seadme või käitise tööaega või tootmismahtu alla lõikes 2 1 nimetatud maksimaalse tehnilise võimsuse või tootmismahu. Seejuures tuleb tagada, et rakendatavad piirangud peavad olema tõendatud. Tehnilisi ja tehnoloogilisi piiranguid ei ole lubatud rakendada energeetikatööstuse tegevusvaldkonnas. Näiteks põletusseadme kütuse etteandmise piiramine seadistamise abil vähendab küll näiliselt põletusseadme projekteeritud soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust, kuid seadistatud kütuse etteandmist on võimalik igal ajal ümber seadistada. Põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused on kehtestatud kütuseliikide kaupa soojussisendile vastava nimisoojusvõimsuse kohta, mistõttu ei anna võimsuse väiksemaks seadistamine või programmeerimine vabastust või leevendust seadmele kehtestatud heite piirväärtustest. Kui põletusseadet ei saa enam kasutada sellisel võimsusel, nagu see oli kunagi ehitatud/projekteeritud, peab käitaja põletusseadme kütuse etteandesüsteemi ümber ehitama selliselt, et see piiraks põletusseadmesse antavat kütusekogust. See tähendab, et põletusseadme soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust vähendatakse vaid ümberehitamise teel ja tõendatud tehnilise dokumentatsiooni alusel. THS § 19 lõige 3 - § 19 lõi kes 3 asendatakse viide Vabariigi Valitsuse määrusele viitega ministri määruse le . Vabariigi Valitsuse määruse asemel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk energeetika- ja keskkonnaminister määruse, millega muu hulgas täiendatakse kompleksloa kohustusega käitiste alltegevusvaldkondade loetelu. Ühtlasi täpsustatakse nimetatud määruses ka uutele tegevusvaldkondadele kohaldatava i d künnisvõimsus i . Muudatuse eesmärk on viia regulatsiooni tase kooskõlla selle sisu ga . Kompleksloaga hõlmatavate tegevuste valik ja nende künnisvõimsused tulenevad THD I lisast ning on olemuselt tehnilised ja dünaamilised ning vaja vad ajakohastamist eelkõige Euroopa Liidu õiguse muudatuste või tehnilise arengu tõttu. Arvestades, et komplekslubade süsteem ning selle rakendamine kuuluvad energeetika - ja keskkonna ministri valitsemisalasse ning tegemist on täidesaatva võimu tehnilise rakendusnormiga, on põhjendatud kehtestada asjakohane kord ministri määruse ga . See võimaldab tagada normi paindlikuma ja operatiivsema ajakohastamise, säilitades samal ajal õigusliku järjepidevuse ja kooskõla THD- st tulenevate nõuetega. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust kompleksloaga hõlmatavate tegevuste ulatuses, vaid puudutab normi vormi ja taset. Määruse eelnõu on esitatud seletuskirja lisas. THS § 20 - § 20 muudetakse , millega võetakse üle THD artikli 3 lõiked 13a ja 13b. Paragrahvi pealkirja lisatakse parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme kõ rval parima võimaliku tehnikaga saavutatav a keskkonnatoime tase ja võrdlusalus ed . Lõige 1 esitab parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme , mi da võrreldes varasemaga ei muu deta . Tegemist on heitetasemega, mida on võimalik saavutada tavapärastel käitamistingimustel, kasutades PVT-järeldustes kirjeldatud tehnikaid või nende kombinatsiooni. Heitetase t väljendatakse teatava ajaperioodi keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes, mis võimaldab võrrelda erinevate käitiste ja tehnoloogiate tulemusi ühtsetel alustel. Sisuliselt määrab see tehniliselt ja majanduslikult saavutatava parima tulemuse, mida on võimalik saavutada erakorralisi meetmeid võtmata või ebaproportsionaalseid kulusid tegemata . Heitetase kujuneb PVT järeldustes toodud andmete ja praktika alusel ning moodustab aluse heite piirväärtuste määramiseks komplekslubades. Lõige 2 määratleb PVT- ga saavutatava keskkonnatoime taseme termini . Tegemist on keskkonnatoime tasemega, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT - järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel. Sellega seotud k eskkonnatoime ning selle piirväärtus on kirjeldatud THS -i § -s 5 . Lõige 3 määratleb termini „ võrdlusalus ed“ . Võrdlusalused seaduse tähenduses on parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme soovituslik vahemik, mida tuleb kasutada käitise KKJS-i tulemuslikkuse võrdluseks. V õrdlusalused ei ole siduvad väärtused või väärtuste vahemikud , mida kompleksloale kantakse, vaid neid kasutatakse käitise KKJS- is oma tegevuse jälgimiseks ning võrdluseks parima võimaliku tehnikaga. PVT- ga saavutatavad keskkonnatoime tasemed ja võrdlusalused võivad sisaldada tarbimistasemeid, ressursitõhususe tasemeid ja korduskasutamise tasemeid, mis hõlmavad materjale, vett ja energiaressursse ning jäätmeid , ja muid tasemeid, mis on saadud kindlaksmääratud võrdlustingimustel. PVT-järeldustes kehtesta takse keskkonnatoime tasemed ja võrdlusalused, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning tootmise ressursivajadus t, näiteks vee kasutust . Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad keskkonnatoime tasemed on seotud loa tingimustega. Loa andja pea b kompleks loas määrama siduvad ehk kohustuslikud keskkonnatoime tasemete vahemikud, samuti siduvad keskkonnatoime piir väärtused vee kasutuse kohta ning soovituslikud keskkonnatoime tasemed jäätmete ja muude ressursside kui vee kohta . Soovituslikud keskkonnatoime tasemed ei tohi olla keskkonna seisukohast vähem ranged kui siduvate keskkonnatoime tasemete vahemiku leebeim toimetase. Võrdlusalused lisa nduvad käitise KKJS- i le , mille alusel saab oma tulemuslikkust võrrelda . THS § 22 - muudetakse § 22. Paragrahvi pealkirja täiendatakse selle sisu järgi ning võrreldes varasemaga lisatakse sõnade „kujunemisjärgus tehnika“ järele tekstiosa „ , kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase ning keskkonnatoime tase “. Lõike s 1 määratletakse termin „ kujunemisjärgus tehnika “ . Kujunemisjärgus tehnika on tööstustegevus es kasutatav uudne tehnoloogia, mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna aitaks tagada kas inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrgema üldise taseme või vähemalt inimeste tervise ja keskkonna kaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu, kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga. Kujunemisjärgus tehnika sõnastust uuendatakse, et tagada selle vastavus THD artikli 3 lõike 14 määratlusele ning luua sisul t selgem seos parima võimaliku tehnikaga. Sõnastuse ajakohastamine suurendab rakenduspraktika ühtlust, aidates selgemalt eristada kujunemisjärgus tehnikaid juba väljakujunenud parimatest võimalikest tehnikatest ning toetades uuenduslike ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist. Lõikega 2 täiendatakse seadust uue terminiga „ kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase “ . Tegemist on heitetasemega, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava ajaperioodi keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes. Lõikega 2 võetakse üle THD artik li 3 lõige 4 8 . Lõikega 3 täiendatakse seadust terminiga „ kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase “ . Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatavad keskkonnatoime tasemed on seaduse tähenduses rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastel käitamistingimustel kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni abil, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes. Kui sellised tasemed on kirjeldatud PVT-järeldustes, võib loa andja käsit ada neid soovituslike tasemete n a . THS § 24 - § 24 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõus loobutakse senisest üld terminist „omaseire“ ning kasutatakse edaspidi seirekohustuste kirjeldamisel konkreetset seireliiki , nagu heiteseire, vastuvõtva keskkonna seire, korrapärane seire, ressursikasutuse seire vms , ja sellega seotud tingimusi. Muudatuse eesmärk on suurendada re eglite selgust ja vältida üld termini kattuvust erinevate seirekohustustega . D irektiivist tulenevad seirekohustused on üha enam liigendatud seire eesmärgi ja objekti järgi ning seetõttu on otstarbekam sätestada nõuded igale konkreetse le seire liigile , mitte koondada neid „omaseire“ alla. Selline lähenemine vähendab vajadust eraldi definitsioonide järele ning aitab tagada, et loatingimustes ja õigusnormides on üheselt arusaadav, millist seiret, millise metoodika alusel , sagedusel ja mis andmete esitamis t nõutakse. THS § 26 lõige 1 - § 26 lõi get 1 täiendatakse punkti ga 6 . Muudatuse kohaselt peab käitaja lisaks energiatõhusale tegutsemisele edendama taastuvenergia kasutamist ja võimaluse korral ka selle tootmist. E esmärk on tagada vastavus THD artikli 11 punktile f, mille kohaselt tuleb käitiste kasutamisel mitte ainult tagada energia võimalikult tõhus kasutamine, vaid ka toetada taastuvenergia laialdasemat kasutust ja arendamist. Täiendusega rõhutatakse, et energiatõhususe kõrval on oluline edendada puhaste ja taastuvate energiaallikate kasutamist tööstusprotsessides, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heidet ning toetades kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist. Sõnastus tagab käitajale paindlikkuse taastuvenergia tootmise edendamisel , arvestades tegevusvaldkonna tehnilisi ja majanduslikke tingimusi. THS § 26 lõige 1 - § 26 lõiget 1 täiendatakse punk t iga 9 , mille kohaselt käitaja kohustub kasutama materjaliressursse ja vett tõhusalt, sealhulgas neid korduskasuta des . Täiendus tehakse THD nende nõu ete järgi , mis rõhuta vad selgelt, et suur ed tööstuslik ud käitis ed pea vad parandama ressursi-, vee- ja energiatõhusust ning edendama ringmajanduse põhimõtteid. Punktiga 9 võetakse üle THD artik li 11 punkt fa . THS § 28 - muudetakse § 28 ning u uendatakse selles esitatud kompleksloa taotluse andme ko o sseisu . Kehtiva s eaduse ülesehituse järgi on kompleksloa taotluse sisu määratud viite kaudu THS-i § 41 lõike 2 punktidele, mis kirjeldavad kompleksloa koosseisu. Kõik § 41 lõikes 2 nimetatud andmed ei kuulu aga loa taotluse koosseisu, vaid paljud neist kujunda b loa andja loa andmise või läbivaatamise käigus. § 28 lõikega 1 k ehtestatakse kompleksloa taotluse koosseis , et teha selgemaks, millised andmed peab käitaja esitama taotluses ja millised kujundatakse loamenetluse käigus. Kompleksloa taotlus sisaldab lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ( edaspidi KeÜS ) § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS ) § 91 lõikes 2, jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatu d andmetele järgmisi andmeid: 1) käitise tegevusvaldkonna ja käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud põhilise alltegevusvaldkonna nimetus, käitise tööaeg ja ülesseatud tootmisvõimsus; 2) käitises kasutatavate seadmete ja tehnoloogia võrdlus ja vastavus parimale võimalikule tehnikale ning viide kohaldatavatele PVT-järeldustele või nende puudumisel PVT-viitedokumentidele; 3) kasutatavate ja toodetavate ainete ja segude, toorme, abimaterjalide, pooltoodete, energia ja vee maht, säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise või taaskasutamise meetmed ning asjakohaste ressursside seire korraldus ; 4 ) andmed saavutatavate heitetasemete kohta (EÜ) nr 166/2006 II lisas loetletud saasteainete ja muude selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt oluliste s kogustes keskkonda väljutab , ning heite seire korraldus; 5 ) andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite ning vajaduse korral selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta ; 6 ) välisõhus leviva lõhna, müra ja vibratsiooni allikad, tase ja mõju ning nende vältimise või vähendamise meetmed võimaliku olulise või vähendamist vajava ebasoodsa mõju korral keskkonnale; 7 ) pinna- ja põhjavee, pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmed ning asjakohased pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire korraldus seoses tegevuskohas leiduda võivate ohtlike ainetega, võttes arvesse pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise võimalikkust käitise tegevuskohas; 8 ) jäätmete teke käitises, jäätmete liigid ja kogused ning jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, muuks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed ning seire meetmed; 9 ) avariide vältimise ja nende tagajärgede piiramise süsteemi kirjeldus, kui käitaja ei ole kohustatud sellist teavet lisama käesoleva seaduse § 29 punkti 2 alusel; 1 0 ) puhastustöödel, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muude tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed; 1 1 ) kompleksloa nõuetest ajutise erandi taotlemise korral erandi taotlemise põhjendused ning muud erandi andmise otsustamiseks vajalikud andmed ja dokumendid ; 1 2 ) täiendavad meetmed käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud põhimõtete elluviimiseks; Sisuliselt täieneb k ompleksloa taotlus punktide 3 ja 5 kohaselt nõutud andmetega . Punkti 3 kohaselt tuleb taotlusega esitada kasutatavate ja toodetavate ressursside maht ning asjakohaste ressursside seire korraldus. See on vajalik, et täita uuest THD-st tulenev kohustus loa andjal määrata ning käitajal järgida keskkonnatoime tasemeid ning keskkonnatoime piirväärtusi. Punktiga 5 täiendatakse kompleksloa taotluses esitatavate heiteandmete koosseisu. Sellega võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkt ab . Käitaja peab esitama andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete nagu kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised, püsivad , bioakumuleeruvad ja endokriinsüsteemi kahjustavad aine te ning sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete (nt raskmetallid, asbest või teatud fluoritud orgaanilised ühendid ) käitisest lähtuva heite ning vajaduse korral selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta. Tegemist on käitisest lähtuva heite üldise iseloomustamise osaga, mille puhul juhitakse eraldi tähelepanu ainetele, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada suuremat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Nõude lisamise eesmärk on tugevdada tööstusheite regulatsiooni seost kemikaaliohutuse regulatsiooniga ning tagada, et nimetatud ainete võimalik heide ei jääks kompleksloa menetluses tähelepanuta. Taotlejalt ei nõuta eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi koostamist. Taotleja esitab talle teada olevad andmed selle kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest keskkonda väljuda ning milliseid meetmeid nende heite vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse või kavandatakse. Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning keskkonda liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise heite üldisel iseloomustamisel. Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada k ompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseis ning taotluse esitamise kor d määrusega. P aragrahvi ülesehituse korrastamise tõttu muutub võrreldes varasemaga volitusnormi asukoht, muudatus on normitehniline ega muuda volituse sisu ega ulatust. Kehtiva seaduse § 28 muutmisel muutub kehtetuks viide taotleja kohustusele lisa da kirjalik lühiselgitus puuduvate andmete esitamata jätmise kohta , kui kavandatava käitise tegevust arvestades ei ole kõiki taotluses nõutud andmeid vaja esitada . See kohustus sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses, millega kehtestatakse k ompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseis ning taotluse esitamise kor d. Sarnane lähenemine on ka keskkonnalubade puhul. Lisaks muutub kehtetuks säte mille alusel peab k ompleksloa taotleja enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu. Tegemist on dubleeriva sättega. Nimetatud kohustust on täpsustatud KeÜS-is . THS § 29 - § 29 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks . Punkt 5 näeb ette kohustuse lisada kompleksloa taotlusele mittetehniline kokkuvõte kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjelduse kohta, kui neid alternatiive on uuritud. Tegemist on ebatäpse ja direktiivi sisuga mitte täielikult kooskõlas oleva viitega. Tööstusheite direktiiv ei nõua mittetehnilist kokkuvõtet üksnes alternatiivide kohta, vaid taotlusega esitatud andmete üldist mittetehnilist kokkuvõtet, mis annab arusaadava ülevaate kavandatavast tegevusest, selle põhielementidest ja võimalikust keskkonnamõjust. Sellise mittetehnilise kokkuvõtte esitamise kohustus tuleneb juba keskkonnaseadustiku üldosa seadusest ning seda kohaldatakse kompleksloa menetluses üldkorra alusel. Seetõttu on § 29 punkt 5 sisuliselt üleliigne ega reguleeri taotluse andmekoosseisu õigesti, mistõttu tunnistatakse see õigusselguse huvides kehtetuks. THS § 29 - § 29 täiendatakse punktiga 7, millega täpsustatakse, et taotlusele lisatakse lähteolukorra aruanne, kui selle koostamine on nõutav § 57 lõike 1 alusel. Kehtivas seaduses oli lähteolukorra aruanne nõutud taotlusega, kuid p raktikas esitatakse see taotluse lisadokumendina , kuid on sellegi poolest taotluse kohustuslik element. THS § 41 lõige 2 - muudetakse § 41 lõike 2 sissejuhatavat osa, tuues sisse termini „andmekoosseis“. Selliselt on sissejuhatav osa paremini kooskõlas lõike loeteluga, mille hulka kuuluvad lisaks andmetele ka meetmed ning nõuded. THS § 41 lõige 2 - § 41 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja aasta n e tootmismah t. Punkt 3 käsitleb kompleksloa kohustuse künnise andmeid ning t ootmismahu andmed on juba kaetud ülesseatud tootmisvõimsusega. Dubleerimise vältimiseks ning selge regulatsiooni tagamiseks jäetakse punktist 3 välja „aastane tootmismaht“. THS § 41 lõige 2 - § 41 lõige 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks , et vältida dubleerimist . Tegemist on sisuliselt andme tega , mis märgitakse keskkonnaloa s KeÜS § 53 lõike 1 kohaselt. THS § 41 lõige 2 - muudetakse § 41 lõike 2 punkti 6 , millega jäetakse sellest välja ainete, vee ja muude ressursside kasutamise ning tootmise mahud, kuna neid ei ole vaja kompleksloal eraldi tingimusena määrata. Vee ja muude ressursside kasutamise tingimused tulenevad keskkonnatoime tasemetest, mis kehtestatakse kohalduvate s PVT-järelduste s . Loale jäävad nende säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise ja taaskasutamise meetmed. Varasemalt mainitud p uhastusaineid ei ole vaja eraldi nimetada, sest need on hõlmatud kemikaalide mõistega. Toodangu mahud esitatakse käitajate poolt vastava aruandluse raames, mille täitmise kohustus sätestatakse loal, mitte toodangumahu eraldiseisva loatingimusena. THS § 41 lõige 2 - § 41 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 1 , milles täpsustatakse kompleksloa koosseis u asjakohaste ressursside , n äiteks energia, ve e ja tooraine tarbimise ja korduskasutamise seire nõuetega . Tegemist on uue loa tingimusega, mi llega võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkt bb . Kehtiv seadus sätestab kompleksloa koosseisu üldiselt, kuid selle sõnastus ei arvesta täiel määral uuest THD - st tulenevaid täiendusi, mille kohaselt peab kompleksluba sisaldama senisest enam andmeid ja tingimusi, mis on seotud käitise heite, ressursikasutuse, keskkonnajuhtimise ning seire korraldamisega. Uue tingimusega luuakse loa andjale kohustus määrata kompleksloas seirenõu ded, et kontrollida keskkonnatoime tasemete täitmis t. THS § 44 lõige 2 - § 41 lõike 2 punkti 7 muudetakse . Punktist jäetakse välja kohustus esitada andmed heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatavate meetmete ja tehnika kohta. Tegemist oli dubleeriva nõudega, mis on kaetud juba § 41 lõike 2 punkti dega 5, 8, 11, 12 ja 13 . Need punktid kirjeldavad heite vältimise või vähendamise meetmeid ja tehnikaid. Lisaks on jäetud välja „käitise heiteallikad“, sest tegemist on dubleeriva nõudega. N eed on loa osa ks THS § 41 lõike s 1 1 nimetatud andmete koosseisus. Muudetud on nimekirja saasteainetest, mille le heite piirväärtus tuleb määrata. Var em viitas id heite piirväärtused § -s 46 nimetatud saasteainetele . Uue sõnastuse kohaselt tuleb heite piirväärtused määrata saasteainete kohta, mi s on loetletud tööstusheite portaali määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas , ning muude selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt olulistes kogustes keskkonda väljutab. Tegemist on väga olulise muudatusega, sest heite piirväärtused on THS - i s ning kompleksloa s kesk sel kohal ja aita vad saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge t tase t , minimeerides saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse ning vähendades jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. T ööstusheite portaali määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas nimetatud saasteaine te loetelu täiendamiseks või muutmiseks on komisjonil kooskõlas EL - i toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Tegemist on olulisemate saasteainetega, mille suhtes kohaldatakse vee ja õhu kvalitee t i ning kemikaale käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud konkreetseid meetmeid . S aasteainete valikul tuleb arvesse võtta ka muid saasteaineid, mida käitis tõenäoliselt suurtes kogustes keskkonda väljutab ning mida määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisa ei sisalda. Heite piirväärtuse kehtestamisel tuleb saasteainete valikul lähtuda konkreetse st käitise st väljuta ta vate st saasteainetest. Selleks on võimalik loa andjal ning loa taotlejal kasutada PVT-järeldustes ja PVT-viitedokumentides käsitletud saasteaineid ning määruse (EÜ) nr 166/2006 rakendamiseks l ood avaid juhiseid asjakohase tegevusvaldkonna ning sellega seotud saasteainete kohta. See tähendab, et loa andja l ei ole asjakohane kompleksloale lisada k õigi nimekirja s loetletud saasteainete heite piirväärtus i . THS § 41 lõige 2 - § 41 lõike 2 punkti 9 muudetakse . Nimetatud punkt kajastab andmeid pinna- ja põhjavee ning pinnase ja olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmete kohta. Lisaks kaitsemeetmetele ka pinnase, pinna- ja põhjavee korrapärase seire asjakohaseid nõudeid tegevuskohas leiduda võivate asjakohaste ohtlike ainete tõttu , mille juures tuleb arvesse võtta pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise võimalikkust käitise tegevuskohas. Kehtiva punkti 9 andmeid on varem täiendatud olmevee veevõtukohtade valgalade kaitsemeetmete nõuete ga ning korrapära n e seire on tugevamini seotud käitises kasutatavate või tegevuskohas leiduda võivate asjakohaste ohtlike ainetega. Pinnase ja põhjavee saastatuse k orrapärase seire nõudeid on täpsustatud THS - i § 47 lõi keg a 1. Muudatusega võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkt b. THS § 41 lõige 2 - § 41 lõike 2 punkt i 1 1 muudetakse õigusselgemaks . P unkti 11 kohaselt kuuluvad kompleksloa koosseisu käitise asjakohased heite seire nõuded, mõõtmismeetodid ja -sagedus ning seireandmete esitamise kord . Punkti 11 uus sõnastus vastab THD artikli 14 lõike 1 punkti c alapunkti i sõnastusele ning sisaldab vähem andmeid , kui varem punkti s 11 nõuti. Varasemas punktis 11 nimetatud andmed keskkonnajuhtimissüsteemi kirjelduse, pinnase ja põhjavee saastatuse seire ning seadmete hoolduse ja kontrolli kohta on esitatud eraldi § 41 lõike s 2 . Punkti s 11 sätestatakse heite seire nõuded , mis on vajalikud heite piirväärtuste tagamise kontrollimiseks , ning täpsustatakse, et kompleksloa tingimustes tuleb lisaks heite seire mõõtmismeetodile ja - sagedusele määrata ka seireandmete esitamise kord. Selle nõude eesmärk on tagada, et heite seire tulemused esitatakse loa andjale ühtses, võrreldavas ja kontrollitavas vormis ning loa andjal on võimalik nende andmete alusel teha järelevalvet ja vajaduse korral ajakohastada loatingimusi. Seireandmete esitamise kord sisaldab eelkõige andmete vormi ja struktuuri , n äiteks millised parameetrid ja ühikud esitatakse, kas kontsentratsiooni või koormusena . Lisaks reguleeritakse andmete edastamise viisi ja tähtaegu. Sättega ei reguleerita heite piirväärtustele vastavuse hindamise tingimusi, kuna need on sätestatud § 41 lõike 2 punktis 7 1 . Nõudeid käitise heite seirele , millest loa taotlemisel ja andmisel tuleb lähtuda , täpsustab THS - i § 47. THS § 41 lõige 2 - § 41 lõiget 2 täiendatakse punktidega 20– 22 . Punkti 20 kohaselt kuuluvad kompleksloa koosseisu keskkonnatoime piirväärtused. K ompleksloa kohustusega käitajale lisandub kohustus järgida lisaks heite piirväärtustele ka keskkonnatoime piirväärtus i . Keskkonnatoime piirväärtus on määratletud § 5 lõike s 6 . Samuti on keskkonnatoime piirväärtustel seos THS-i §-s 20 kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime tasemega. Keskkonnatoime piirväärtus eks loetakse seaduse kohaselt loas määratud siduvaid toimeväärtusi, mida ei tohi ületada. Keskkonnatoime piirväärtus te määramist täpsustab § 44 1 , mille kohaselt on siduva d toimeväärtus ed PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika rakendamisel saavutatavad keskkonnatoime tasemete vahemikud ning eraldi vee kasutusele konkreetsed keskkonnatoime piirväärtused. Jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta tuleb määrata soovituslikud keskkonnatoime piirväärtused. Seega k ui kehtestatakse loa tingimused vee kasutamise kohta, pea b loa andja PVT järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme siduva vahemiku alusel määrama loas siduva keskkonnatoime piirväärtuse (tavapäraste käitamistingimuste jaoks) selle vahemiku piires. Keskkonnatoime piirväärtuse määramisel juhindutakse THS § 44 1 tingimustest ning rakendatakse sarnast praktikat nagu heite piirväärtuste määramisel. Kui kehtestatakse loa tingimused jäätmete ning muude ressursside kui vee kohta, pea b loa andja määrama PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime taseme siduva vahemiku ning selle vahemiku piires soovitusliku keskkonnatoime taseme (tavapäraste käitamistingimuste jaoks). Tegemist on uue loa tingimusega , millega võetakse üle THD a rtikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt aa. Punktiga 21 lisatakse kompleksloa koosseisu keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused või viide sellistele tingimustele. See on seotud eelnõu punktiga 20 määratavate keskkonnatoime piirväärtustega ning määrata ka nendele vastavuse hindamise tingimused või viide sellistele tingimustele. K eskkonnatoime piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused kehtestatakse konkreetsele tegevusvaldkonnale kohalduvate s PVT-järelduste s kirjeldatud tingimuste kohaselt. Tegemist on uue loa tingimusega, millega võetakse üle THD a rtikli 14 lõike 1 punkt h. Punkti 22 kohaselt kantakse kompleksloale vajaduse korral asjakohased nõuded määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite vältimiseks või vähendamiseks. Loa andja käsitleb nimetatud aineid käitise heite ja selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate meetmete üldise hindamise osana, pöörates neile nende ohtlike omaduste tõttu erilist tähelepanu. Tegemist ei ole tingimata täiesti uue loatingimuse liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide või nende alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend „vajaduse korral asjakohased nõuded“ tähendab, et selliseid nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine esinemise korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul on täiendav meede põhjendatud ja sobiv. Nõude sisu peab vastama tuvastatud heite laadile ja riskile ning võib seisneda näiteks tehnilises või korralduslikus meetmes, seirenõudes või muus heite vältimise või vähendamise tingimuses. Kui aine heide on välistatud, ebaoluline või juba piisavalt reguleeritud heite piirväärtuse, parima võimaliku tehnika nõude või muu loatingimusega, ei ole eraldi nõude lisamine vajalik. THS § 41 lõiked 4 1 ja 4 2 - § 41 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 . M uudatusega täiendatakse THS - i , et selgelt reguleerida , millal keskkonna kvaliteedinormatiiv (nt välisõhu kvaliteedi piir-/sihtväärtus e või veekogumi keskkonnakvaliteedi standard i jms saavutamine ) eeldab rangemaid nõudeid kui need, mida on võimalik saavutada üksnes PVT rakendamisega. THD uuendatud artikli 18 loogika järgi – kui keskkonna kvaliteedi normatiivi tagamine nõuab PVT-st rangemat tulemust – tuleb loas ette näha lisa meetmed ning hinnata nende meetmete mõju vastuvõtvale keskkonnale . Mõnel juhul tuleb tagada ka saasteainete kontsentratsiooni seire vastuvõtvas keskkonnas. THS -i § 41 l õige 4 sätestab põhimõtte, et kompleksloa nõuded ei piirdu üksnes PVT rakendamisega, kui sellest ei piisa keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmiseks. Sellisel juhul pannakse käitajale kompleksloas kohustus rakendada lisaabinõusid, mis tagavad kvaliteedi normatiivide täitmise. Lisaabinõud on eelkõige meetmed, mis vähendavad käitise spetsiifilist panust saasta misse asjaomases piirkonnas , n äiteks täiendav puhastusaste, heite vähendamine teatud töörežiimides, uued tehnilised lahendused, protsessimuudatused, asendused või muud proportsionaalsed meetmed. See lahendus toetab põhimõtet, et PVT on miinimumlävend, kuid keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmine võib nõuda sellest rangemat lähenemist. Täiendusega võetakse üle THD artikkel 18. Lõi g e 4 1 s ätestab, et kui käitajale on kompleksloaga pandud kohustus rakendada lisaabinõusid, mis tagavad keskkonna kvaliteedi normatiivide täitmise , peab pädev asutus hindama nende lisaabinõude mõju asjaomaste saasteainete kontsentratsioonile vastuvõtvas keskkonnas. Vastuvõttev keskkond on keskkonnakomponent (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi, pinnas), kuhu käitise heide jõuab ja mille seisundit heide võib mõjutada. Ehk vastuvõttev keskkond on hindamise objekt, mille vastavust hinnatakse keskkonna kvaliteedinormatiividele. Lõikes 4 1 sätestatud hindamise all peetakse silmas loa andja kohustust loa andmisel või loa muutmisel anda põhjendatud hinnang selle kohta, kuidas lõike 4 alusel loas kehtestatud lisaabinõud mõjutavad asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas ning kas need lisaabinõud on sobivad keskkonna kvaliteedi normatiivi täitmise tagamiseks. Hindamine ei tähenda tingimata, et loa andja te eb mõõtmised või arvutused, vaid ta kontrollib ja kaalub käitaja esitatud andmeid ja muid asjakohaseid allikaid ning võtab nende alusel loa andmisel või muutmisel seisukoha, mis on kontrollitavalt põhjendatud. Hindamine annab loa andjale veendumuse, et lisaabinõudel on eeldatav mõju saasteainete kontsentratsioonile vastuvõtvas keskkonnas. Hindamine on juhtumipõhine ning võib sõltuvalt käitise tegevuse laadist, heite iseloomust, vastuvõtva keskkonna tundlikkusest ja olemasolevast andmestikust tugineda näiteks riikliku le seire le , käitise varasema heiteseire tulemustele või sama paragrahvi lõike 4 2 alusel kehtestatud seirele . Lisaks on võimali k sõltuvalt juhtumist toetuda arvutuslik ele hinnang utele ning otsestele mõõtmistele, millega kontrollitakse lisaabinõude tegelikku mõju pärast nende rakendamist vastuvõtvas keskkonnas kogutud andmete põhjal. Vajaduse korral kasutatakse nimetatud lähenemiste kombinatsiooni, et tagada nii lisaabinõude eeldatava mõju hindamine kui ka nende tulemuslikkuse kontroll . Lõikega 4 2 täpsustatakse vastuvõtvas keskkonnas seire t egemise korda, kui keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmiseks osutub vajalikuks kohaldada § 41 lõike 4 alusel kehtestatud lisaabinõusid . Sätte eesmärk on tagada, et lisameetmete ja rangemate nõuete rakendamise tulemuslikkust hinnatakse vajaduse korral ka vastuvõtvas keskkonnas, st seal, kus saasteainete kontsentratsioonid kujundavad keskkonna kvaliteedinormatiividele vastavuse (nt välisõhus, suublas, põhjaveekogumis või pinnases). Lõige 4 2 seob seirekohustuse selgelt § 41 lõike 4 kohaldamisega . N õutakse nende saasteainete seiret , mille tõttu lisaabinõude kehtestamine osutus vajalikuks. Seire nõue kohaldub üksnes juhul, kui käitisest väljutatavate saasteainete koormusel on keskkonnale mõõdetav mõju . See tähendab, et kui on põhjendatud eeldada, et käitise panus on vastuvõtvas keskkonnas eristatav ning seire annab lisaväärtust keskkonna kvaliteedi normatiivi täitmise ja lisaabinõude mõju kontrollimisel. Seire ulatus, sagedus ja metoodika määratakse juhtumi põh jal loa s , lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ning käitise tegevuse laadist, heite iseloomust ja vastuvõtva keskkonna tundlikkusest. Eesti rakendusloogikas tagab loa andja seire t egemise eeskätt loa tingimuste kaudu. Seetõttu sätestab lõige 4 2 , et loa andja näeb kompleksloas ette käitaja kohustuse korraldada vastuvõtvas keskkonnas asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni seire ning esitada seire tulemused loa andjale. See on kooskõlas senise praktikaga, mille kohaselt käitisega seotud spetsiifilised mõõtmised ja seire korraldab üldjuhul käitaja ning loa andja kontrollib nõuete täitmist järelevalve ja loa läbivaatamise kaudu. Lõike 4 2 viimane lause täpsustab, et kui asjakohane seire on juba tagatud riikliku seirega, võib käitaja kasutada seirekohustuse täitmiseks riikliku seire tulemusi, et hinnata vastavust keskkonna kvaliteedinormatiiviga kehtestatud piirväärtustele . THS § 42 lõige 3 - § 4 2 lõike 3 sõnastust muudetakse , et viia see kooskõlla THD- ga . Kehtivas lõikes 3 viidatud „ keskkonna kvaliteedinormatiivi tasemega vähemalt võrdne keskkonnakaitse tase “ ei ole sama, mida on mõeldud PVT - järeldustes või PVT - viitedokumentides kirjeldatud PVT- ga saavutatava keskkonnakaitse taseme na . Keskkonn a kvaliteedinormatiivide all peetakse silmas v astuvõtva keskkonna seisundile , nagu välisõhule või pinnaveele jms , kehtestatud õiguslikke kvaliteedinõudeid, mille täitmine peab olema tagatud igal juhul , sõltumata sellest, kas käitis kasutab PVT-d või mitte . THS - is avab keskkonna kvaliteedinormatiivi mõiste § 21, mis ütleb, et tegemist on õigusaktist tuleneva nõudega, millele keskkond või selle osa peab vastama. Välisõhule on sellised normatiivid sätestatud AÕKS i § 47 lõike 1 alusel kehtestatud määruses . Pinnaveele on sätestatud sellised normatiivid v eeseaduse § 76 lõi ke s 1, mis loetleb prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kvaliteedi piirväärtused . Põhjaveele on sellised normatiivid sätestatud veeseaduse § 77 lõike s 4, mis reguleerib saasteainete sisaldus t e läviväärtus i põhjaveekogumite kaupa. PVT- ga saavutatava keskkonnakaitse taseme ning keskkonna kvaliteedinormatiiviga vähemalt võrdse keskkonnakaitse taseme erinevus on see, et esimene on käitise tegevusest ja rakendatavast tehnoloogiast lähtuv heite ja keskkonnatoime vähendamise miinimumtase, mida on võimalik saavutada PVT rakendamisel, teine on vastuvõtva keskkonna (õhu, vee või pinnase) seisundist lähtuv nõutav kvaliteeditase, mille täitmine võib konkreetsetes oludes eeldada ka PVT-st rangemaid loa tingimusi ja lisa meetmete rakendamist. THS § 43 - § 43 punkti 2 täpsustatakse . Tegemist on PVT m ääramise alustega, millest loa andja peab kompleksloa nõuete määramisel lähtuma. Muudatusega täpsustatakse nõuet eelistada vähem ohtlike ainete kasutamist, rõhutades eraldi, et see hõlmab ka eriti ohtlike ainete (inglise keeles substances of very high concern , edaspidi SVHC ) kasutamise vähendamist. Täpsustus on sisuline täiend võrreldes varasema sõnastusega ja selle eesmärk on juhtida käitajate ja loa andja tähelepanu sellele, et asenda da või vähenda da tuleks just ne id aine id , mis on oma omadustelt kõige probleemsemad . Näiteks kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised, püsivad ja bioakumuleeruvad või muul viisil võrreldava tõsise mõjuga. Muudatusega võetakse üle THD III lisa. THS § 43 - täpsustatakse § 43 punkti 5, lisades PVT määramise aluste , nagu tehnoloogiauuendus ed ning uued teadustulemus ed , kõrvale ka digilahendustega arvestamise. Muudatusega võetakse üle THD III lisa. THS § 43 - täpsustatakse § 43 punkti 9, kus PVT määramise aluste juures asendatakse energiakasutuse tõhusus ressursitõhususe ja korduskasutamise ning CO 2 heite vähendamise võimekusega . Muudatus laiendab kriteeriume , mida parima võimaliku tehnika määramise puhul tuleb arvesse võtta. See tuleneb direktiivi eesmärgi laienemisest, mi da kirjeldab seletuskirja punkt 1. Muudatusega võetakse üle THD III lisa. THS § 43 - täiendatakse § 43 punkti 10, mille kohaselt tuleb PVT määramisel heite keskkonnamõju puhul arvesse võtta ka parima võimaliku tehnika põhjustatud mõju elurikkusele. Tegemist on täpsustusega, mida keskkonnamõju puhul tuleb samuti arvesse võtta. Muudatusega võetakse üle THD III lisa. THS § 44 lõige 2 - täiendatakse § 44 lõiget 2 , mille s sätestatakse lisatingimus, mida loa andja peab arvestam a heite piirväärtuste määramisel. THD täiendab heite piirväärtuste määramisel arvestatavate ainete kriteeriume, lisades aine ohtlikkuse. THS- is on juba varasemalt selle täiendusega arvestatud , hõlmates heite piirväärtuste määramisel aine olemusega arvestamise. Aine oht/ohtlikkus on selle aine olemuslik omadus . Heite piirväärtuste määramisel peab loa andja arvestama kõikide ainetega, millel võib olla oluline mõju keskkonnale või inim este tervisele ning sealjuures võtma arvesse aine ohuomadusi. Seega kui käitis heidab keskkonda ainet, mis on koguse poolest mõõdukas, kuid väga ohtlik, on põhjendatud arvestada seda heite piirväärtuse määramisel ka juba olemasoleva sõnastuse kohaselt . H eite piirväärtuste määramisel tuleb arve stada ka veevoolu dünaamika muutumist suublates . H eidete suublaks olevate veekogude hüdroloogilised tingimused ei ole püsivad ning loa andmisel ja läbivaatamisel tuleb arvestada, et vooluhulk, veetase ja segunemine muutuvad ajas ning need võivad mõjutada heite lahjendusvõimet ja seega saasteainete kontsentratsioon i vastuvõtvas keskkonnas. Seetõttu tuleb loatingimuste kujundamisel arvestada vajaduse korral ka ebasoodsamaid hüdroloogilisi tingimusi , näiteks madalvee periood i , kuna suubla lahjendus- ja segunemisvõime muutub . THS -i § 44 lõikega 2 võetakse üle THD artik li 14 lõi ke 1 punkt a. Paragrahvi 44 lõige 2 tä iendab uute tingimustega § 41 lõike 2 punkti 7 , mis ütleb , et heite piirväärtused määratakse määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas loetletud saasteainete ja muude selliste saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt suurtes kogustes keskkonda väljutab . Selle juures võetakse arvesse heidetava saasteaine ohtlikkus t ning veevoolu dünaamika muutumis t. THS § 44 lõige 3 - § 44 lõiget 3 muudetakse , täpsusta des , kuidas loa andja määrab heite piirväärtuse PVT-järeldustes toodud PVT- ga saavutatava heitetaseme vahemiku ulatuses . Loa andja peab määrama PVT rakendamise abil käitises saavutatavad kõige rangemad heite piirväärtused, võttes arvesse PVT- ga saavutatavate heitetasemete kogu vahemikku . See ei tähenda, et heite piirväärtused peavad alati olema kehtestatud PVT- ga saavutatava heitetaseme vahemiku alumises otsas , kuid heite piirväärtused tuleb kehtestada vahemikus nii madalale tasemele, kui see on konkreetses käitises saavutatav . Muudatusega ei kaasne suuri muudatusi heite piirväärtustes, sest Keskkonnaamet järgib heite piirväärtuste määramisel juba praegu t äpsustatud praktikat . Muudatusega võetakse üle THD artikli 15 lõige 3. THS § 44 lõige 3 1 - § 44 täiendatakse lõikega 3 1 , mille s sätestatakse, et heite piirväärtuste määramisel lähtutakse käitaja hinnangust PVT ga saavutatavate heitetasemete kogu vahemiku kohta. Käitaja hinnang peab sisaldama analüüsi selle kohta, kas ja millistel tingimustel on võimalik järgida PVT-järeldustes toodud heitetasemete vahemiku rangeimaid väärtusi, ning kirjeldama parimaid üldisi tulemusi, mida konkreetne käitis PVT rakendamisel saavutab . Seejuures tuleb arvesse võtta ka võimalikku keskkonnalist ristmõju . See on olukord, kus ühe keskkonnaelemendi kaitsemeede võib suurendada koormust teises keskkonnaelemendis, näiteks õhusaaste vähendamine suurendab heitve e ko g ust või jäätmeteket. Käitaja hinnang saavutatavate heitetasemete kohta põhineb olemasolevatel seireandmetel või kirjandusel või sa ma valdkonna teise käitise seireandmetel. Sättega tugevdatakse loa menetluses tõenduspõhist ja läbipaistvat lähenemist, kus käitaja esitatud hinnang annab loa andjale sisendi, et valida põhjendatu d heite piirväärtused, mis tagavad kõrge keskkonnakaitse taseme ning väldivad olukord a kus heide väheneb ühes keskkonnaelemendis, kuid suureneb teises. Samuti aitab see ühtlustada praktikat ning vähendada vaidlusriski, kuna heite piirväärtuste valik seotakse selgelt PVT järeldustes kirjeldatud tasemete vahemiku ja käitise konkreetsete tehniliste võimalustega. THS § 44 lõige 6 - täpsust atakse § 44 lõike 6 erandi t . Erinevalt senisest sõnastatakse erand üheselt kui võimalus kehtestada parima võimaliku tehnikaga saavutatavast heitetasemest leebemad heite piirväärtused . Muudatusega võetakse üle THD artik li 15 lõige 5. THS § 44 lõige 7 - täpsustatakse § 44 lõike 7 punkti 4, mille kohaselt peab loa andja § 44 lõike 6 kohas t erandi t rakenda des hindama loa läbivaatamisel või vähemalt iga nelja aasta järel , kas nimetatud erand on endiselt põhjendatud. Var em hindas loa andja erandi põhjendatust kompleksloa nõuete läbivaatamisel, mida tavapäraselt tehakse iga kord korrapärase kontrolli jär el . Täpsustusega lisatakse maksimaalne aeg, millal tuleb erandi põhjendatus edaspidi üle vaa data . Muudatusega võetakse üle THD artik li 15 lõige 5. THS § 44 lõige 7 1 - muudetakse § 44 lõi g e t 7 1 ning lisatakse heite piirväärtustest erandi andmise õigus ka keskkonnatoime piirväärtuse st . Tuleb arvestada, et käesoleva seaduse eelnõu menetlemisega paralleelselt on Riigikogus menetluses ka e lektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE), millega täiendatakse THS § 44 lõigetega 7 1 –7 3 ning luuakse loa andjale võimalus kohaldada ajutiselt leebemaid heite piirväärtusi erakorraliste asjaolude korral. Eelnõu on läbinud Riigikogu esimese lugemise. Nimetatud muudatused käsitlevad eeskätt energiavarustuskindluse, kriitiliste ressursside nappuse ja muu ülekaaluka avaliku huvi olukordi ning on sisuliselt seotud käitiste tegevuse jätkamise võimaldamisega erandlikes kriisiolukordades. Käesoleva eelnõu koostamisel on arvestatud, et viidatud muudatused võivad jõustuda enne käesolevat seadust, mistõttu tuleb THS-i edasisel muutmisel tagada regulatsiooni omavaheline kooskõla ja vältida samade sätete kattuvat või vastuolulist muutmist. Kuna eelnõu sätestab kohustuslikud keskkonnatoime piirväärtused, siis sarnaselt heite piirväärtustele peab olema võimalik neid kriisi korral leevendada § 44 lõi getes 7 1 – 7 3 nimetatud tingimustel. Muudatusega võetakse terviklikult üle THD artik li 15 lõige 7. THS § 44 lõi ked 7 4 – 7 7 - § 44 täiendatakse lõigetega 7 4 –7 7 . Tegemist on täpsustavate tingimustega § 44 lõike 6 kohase leebemate heite piirväärtuste erandi andmise kohta. Täiendusega võetakse üle THD artik li 15 lõi ge 5 ning II lisa . Lõike 7 4 kohaselt peab käitaja esitama loa andjale hinnangu selle kohta, kuidas § 44 lõike 6 koha ne erand mõjutab erandi ga saasteaine kontsentratsiooni vastuvõtvas keskkonnas. Hinnang esitatakse koos erandi taotlusega. Lõige 7 5 kohaselt tuleb § 44 lõike 6 kohase erandi kohaldamisel arvesse võtta THD II lisas sätestatud põhimõtteid. Täiendusega ei looda uut erandit ega uut kaalutlusõigust, vaid täpsustatakse Euroopa Liidu õiguse alusel senise erandi tegemise aluseid ja metoodilisi lähtekohti. THD II lisa kehtestab põhimõtted, millest loa andja peab § 44 lõike 6 alusel erandi tegemisel juhinduma. II lisa eesmärk on tagada, et juba kehtivas õiguses ette nähtud hinnang ebaproportsionaalsuse kohta põhineks ühtsetel, läbipaistvatel ja võrreldavatel alustel kogu Euroopa Liidus ning et erandi tegemine oleks põhjendatud ja kontrollitav. II lisa kohaselt käsitatakse § 44 lõike 6 kohaldamisel arvesse võetavate kuludena üksnes kulusid, mis t ekivad parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimisest ning mis sisaldavad nii kapitali- kui ka tegevuskulusid. Muid sotsiaalseid või majanduslikke kulusid arvesse ei võeta. Kulude hindamine peab olema kvantitatiivne ning seda toetab kvalitatiivne hinnang. Arvesse võetakse netokulud, st pärast parima võimaliku tehnika rakendamis t t ekkinud rahalise kasu mahaarvamist, ning vajaduse korral ka kulud, mis on seotud finantskapitalile juurdepääsuga. Kulude arvutamisel kasutatakse diskontomäära, et kajastada rahalise väärtuse muutumist ajas, ning erandi taotluses tuleb selgelt kirjeldada kasutatud arvutusmeetodid ja anda hinnang arvutustega seotud määramatusele , nimetada kulude allikad, diskontomäär . Keskkonnakasu hindamisel lähtutakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimisest saadavast keskkonnakasust. Keskkonnakasu hinnatakse võimaluse korral kvantitatiivselt, sealhulgas rahaliselt, ning seda toetab kvalitatiivne hinnang. Vajaduse korral kasutatakse saasteainete tekitatud kahju kindlaksmääratud kulusid. Ka keskkonnakasu hindamisel kasutatakse diskontomäära ning erandi taotluses esitatakse selgelt keskkonnakasu hindamiseks kasutatud andmeallikad, metoodika ja hinnang määramatusele. Kulude ebaproportsionaalsuse hindamisel võrreldakse § 44 lõike 6 tähenduses parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimise kulusid ja sellest saadavat keskkonnakasu. THD II lisa täpsustab, et võrdlusmehhanism peab sisaldama nii meetodit hindamistes esineva ebamäärasuse arvesse võtmiseks kui ka põhjendust selle kohta, millise marginaali võrra peavad kulud keskkonnakasu ületama, et erandi tegemine oleks põhjendatud. Seadus ei sätesta konkreetset arvulist lävendit ega muuda loa andja kaalutlusotsuse olemust, vaid sätestab selle kaalutluse tegemise viisi ja põhjendamise kohustuse. THD II lisa rakendamine tugevdab § 44 lõike 6 kohaldamise õigusselgust ja ennustatavust ning vähendab erandite tegemisega seotud vaidlusriske. Loa andja kontrollib ja hindab käitaja esitatud kulude ja keskkonnakasu hinnanguid sõltumatutest allikatest, sealhulgas tehnoloogia pakkujatelt, eelretsenseeritud teadusuuringutest, eksperdihinnangutest või teistelt käitistelt, kus parim võimalik tehnika on hiljuti kasutusele võetud. Sellega tagatakse, et § 44 lõike 6 alusel tehtavad erandid jäävad erandlikuks, on sisuliselt põhjendatud ning kooskõlas parima võimaliku tehnika keskse rolliga tööstusheite regulatsioonis. THD -s nähakse ette, et Euroopa Komisjon võib kehtestada rakendusakti, millega kehtestatakse standardmeetod PVT-järelduste rakendamise kulude ja võimaliku keskkonnakasu ebaproportsionaalsuse hindamise ks , ning täpsustatakse II lisas sätestatud põhimõtete praktilist kohaldamist. Rakendusakti eesmärk on ühtlustada hindamispraktikat kogu Euroopa Liidus ning toetada loa andjat § 44 lõike 6 alusel tehtavate erandiotsuste kujundamisel. Direktiiv ei sätesta siiski rakendusakti vastuvõtmiseks konkreetset tähtaega. Kuni rakendusakti vastuvõtmiseni peab pädev asutus § 44 lõike 6 kohaldamisel lähtuma direktiivi II lisas sätestatud põhimõtetest. II lisa on selle k s piisavalt täpne ja iseseisvalt kohaldatav ning annab selged lähtekohad kulude ja keskkonnakasu hindamiseks ning nende omavaheliseks võrdlemiseks. Seega ei takista rakendusakti puudumine § 44 lõike 6 alusel erandi taotluste sisulist ja õiguspärast hindamist. Rakendusakti vastuvõtmisel tuleb § 44 lõike 6 kohaldamisel lähtuda ka rakendusaktis sätestatud täpsustustest niivõrd, kuivõrd need ei muuda erandi tegemise sisulisi eeldusi, vaid täpsustavad II lisas sätestatud põhimõtete rakendamist. Selline lähenemine tagab õigusselguse ja järjepidevuse nii üleminekuperioodil kui ka pärast rakendusakti jõustumist ning välistab olukorra, kus erandi tegemine oleks ajutiselt peatatud või õiguslikult ebaselge. Lõige 7 6 sätestab, et § 44 lõike 6 kohast erandit ei tohi anda, kui see võib ohustada keskkonna kvaliteedinormatiivide järgimist. Keskkonna kvaliteedinormatiivide näited on toodud seletuskirja osas , mis kirjeldab THS § 42 lõi kes 3 tehtavaid muudatusi . Lõike 7 7 seab kohustuse tagada keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmine vast uvõtvas keskkonnas ning asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni seire , kui käitaja lõike 7 4 kohase lt koostatud hinnangust ilmneb, et erandil on mõõdetav mõju keskkonnale. Keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmise kontrollimiseks vajaliku seire tagab erandi saamisel käitaja. THS § 44 lõige 8 - § 44 lõiget 8 muudetakse. Lõi kest jäetakse välja tekstiosa „ja kasutamine“ ning pikendatakse lõikes 8 sätestatud kujunemisjärgus tehnikate katsetamise ajutis t erandi t üheksalt kuult kolmekümnele kuule. Uue THD kohaselt kehtib antud erand ainult kujunemisjärgus tehnika katsetamisele . M uudatuse kohaselt võib loa andja teha ajutise erandi kujunemisjärgus tehnika katsetamise korral parima võimaliku tehnika ja selle alusel määratud heite piirväärtuste, võrdväärsete parameetrite, tehniliste meetmete ja muude saastatuse vältimiseks asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamisest kuni kolmekümneks kuuks, kui selle järel lõpetatakse kujunemisjärgus tehnika kasutamine või selle tehnikaga seotud tegevuses saavutatakse vähemalt heitetase, mis vastab parima võimaliku tehnikaga saavutatavale heitetasemele. Muudatus soosib uute säästvamate tehnoloogiate katsetamist ning kasutuselevõttu. Muudatusega võetakse üle THD artikkel 27 b. THS § 44 lõige 8 1 - § 44 täiendatakse lõi kega 8 1 , lisades uue erandi PVT-järeldus i käsitlevate otsuste rakendamise kohta kujunemisjärgus tehnika kasutamise korral . Nimelt võib kujunemisjärgus tehn ika kasutamise korral loa andja kehtestada kompleksloas heite piirväärtused, millega tagatakse , et kuue aasta jooksul pärast käitise põhitegevusalaga seotud PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist ei ületa heide tavapärastes käitamistingimustes kujunemisjärgus tehn ika ga saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud PVT-järeldusi käsitlevates otsustes. Erand tehakse THS -i § 49 lõikest 3 , mis kohustab käitajat viima käitise tegevus e vastavusse uue PVT-järeldusi käsitleva otsuse ga nelja aasta jooksul pärast selle avaldamist . Kujunemisjärgus tehn ikatele PVT-järeldustest tulenevate heite piirväärtuste le ülemineku aeg on pikem, sest uue tehnika kasutuselevõtmine võib nõuda olemasolevate protsesside suuremahulisi muudatusi, mille puhul ei pruugi neljast aastast piisata . See soodustab uudse tehnika kasutamist , andes ne nde kasutuselevõt u ks pikema üleminekuaja. Muudatusega võetakse üle THD artikkel 27 c. THS § 44 lõi ked 11 – 14 - täiendatakse § 44 lõigetega 11 – 1 4 . Tegemist on heite piirväärtuste määramist täpsustavate tingimustega kaudse vetteheite korral . Lõiked 11 – 1 4 täiendavad lõiget 10, mis ütleb, et kui heide juhitakse vette kaudselt, võib käitisele heite piirväärtust määrates arvestada reoveepuhasti mõju , kui tagatakse keskkonna kui terviku kaitstuse samaväärne tase, saastatus ei suurene ning käitaja järgib ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud nõudeid. Lõige 11 täpsust ab , et loa andja l tuleb kaudsele heitele piirväärtust määrates arvestada lisaks käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatava le heitetase mele ka piirväärtusega, mis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS ) § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ohtlik ule aine le ning muude saasteainete korral vastavalt ÜVVKS § 34 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud piirväärtus ega. Kuigi praktikas rakendatakse kaudse vetteheite korral saasteainetele ja ohtlikele ainetele vastavalt ÜVVKS § 34 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse eeskirjade piirväärtusi ning § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtus eid , ei sisaldu THS- is otsest viidet, et just neid aluseid tuleb kohaldada heite piirväärtuste määramisel juhtudel, kui PVT-järeldus ed kas puuduvad või ei sisalda saavutatavaid heitetasemeid, millele on vaja piirväärtused kehtestada . Selleks luuakse õigusselguse puudujäägi täitmiseks normitehniline side THS - i ja ÜVVKS-i vahel . Lõi ge 1 2 loetleb nõuded , mi s peavad olema täidetud , kui kaudse vetteheite korral rakendatakse heite piirväärtuste määramisel lõiget 10 . Lõike 10 kohaldamisel peab käitaja tagama reoveepuhasti käitajaga konsulteerides, et kaudne heide ei ohusta käesoleva seaduse alusel välja antud reoveepuhasti kompleksloas kehtestatud nõuete järgimist ni ng täidetud oleks järgmised nõuded: 1) eraldunud saasteained ei takista reoveepuhasti tööd ega võimet võtta reoveepuhastuse voost taaskasutusse ressursse ; 2) eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist; 3) reoveepuhasti on kavandatud ja varustatud seadmetega, et vähendada eralduvaid saasteaineid; 4) vette sattunud saasteainete üldine saastekoormus ei suurene võrreldes olukorraga, kus käitisest pärit heitkogused vastaksid § 44 lõike 3 kohaselt otseheitele kehtestatud heite piirväärtustele, ilma et see piiraks § 41 lõike 4 kohaselt nõutavate rangemate meetmete kohaldamist . Eestis toimub käitaja (tööstusettevõtjast ühiskanalisatsiooniteenuse tarbija) ja reoveepuhasti käitaja (vee-ettevõtja) vaheline konsultatsioon tarbija liitumisel vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenusega (liitumislepingu sõlmimise protsessis) ning sellele järgneva vee-ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu (edaspidi ka teenusleping ) sõlmimise raames. Teenuslepingu sõlmimisel tuleb üldjuhul lähtuda ÜVVKS - i nõuetest ning kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja kliimaministri 11. detsembri 2023. aasta määrusega nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 80 ) sätestatud piirväärtustest (teenuslepingus peab olema kas viide õigusaktidele või peab teenuslepingus olema toodud eraldi välja piirväärtused). Kui reovesi ei vasta määruse nr 80 või kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja nõuetele, siis on vee-ettevõtjal õigus nõuda eelpuhastuse rakendamist ning mitte vastu võtta sellist reovett. Erandlikel juhtudel on vee-ettevõtjal lubatud ühiskanalisatsiooni juhitavate saasteainete ja ohtlike ainete piirväärtusi leevendada, ent sellisel juhul peavad erandlikult leebemad piirväärtused olema selgelt fikseeritud teenuslepingus ning tagatud peab olema reoveepuhasti vastavus keskkonnakaitseloas sätestatud nõuetele. ÜVVKS-i § 34 lõige 1 sätestab, et iga kohalik omavalitsus peab määrusega kehtestama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja. ÜVVKS-i § 34 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri sisaldama saastenäitajate (välja arvatud ohtlikud ained, mille piirväärtused on kehtestatud määruses nr 80) piirväärtusi arvestusega, et reoveepuhastist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist. Kui käitaja suudab tõestada teenuselepingus kokku lepitud tingimuste täitmist ning ei esine piirväärtuste ületamist (vee-ettevõtjal on ÜVVKS - i alusel õigus kontrollida tarbijate reovee koostist ning püsivalt nõuetele mittevastavuse korral lõpetada ühiskanalisatsiooniteenuse osutamine tarbijale) ning reoveepuhastil ei ole probleeme keskkonnakaitseloas sätestatud nõuetele vastavusega, võib eeldada, et on tagatud ka lõikes 12 toodud neli tingimust. Loa andja saab kontrollida nimetatud tingimuste õigsust, küsides vee-ettevõtjalt selle kohta kinnitust. Lõi k e 1 3 kohaselt esitatakse lõike 10 kohaldamise põhjendused ning käitajapoolne hinnang lõikes 1 2 toodud nõuete täitmiseks loa andmise otsuses. Heite piirväärtuste määramine kaudsele heitele on lõiget 10 kasutades juhtumipõhine, sõltudes käitisest ühiskanalisatsiooni juhitava st reoveest ning seda reovett vastu võtvast puhastist . Saasteainete , sealhulgas ohtlike ainete valikul kaudse vette heite piirväärtuste määramise l on loa andjal kasu tada lisaks määruse (EÜ) nr 166/2006 kohta loodud juhistele Eesti Vee-ettevõtte Liidu (EVEL) 2020. aastal koostatud tööstusreovee käitlemise juhend i lisad 7 – 9 . Need annavad loa andjale ja käitajale suunised, millised saasteaineid, mille hulka kuuluvad ka ohtlikud ained , on asjakohased mingile tegevusvaldkonna le. Lõike 1 4 kohaselt peab käitaja esitama ajakohastatud hinnangu , kui tuleb muuta kompleksloa tingimusi , et tagada lõike s 1 2 sätestatud nõuete täitmine. Kokkuvõtteks § 44 lõigete 10– 1 4 kohta võib öelda, et k audse heite korral heite piirväärtust määrates võib arvestada välise reoveepuhasti mõju, kuid ainult siis, kui keskkonna lõppkoormus ei suurene ning iga saasteaine puhul on pärast puhastust suublasse jõudev saasteainete koormus vähemalt sama , kui see oleks otseheite korral PVT-järeldustega saavutatavaid heitetasemeid täites, vältides lahjendamisest tulenevat näilist saasteainete heite vähenemist ja tagades, et puhasti suudab asjaomaseid aineid tegelikult eemaldada. See tähendab, et kaudse heite korral peab loa andja esmalt hindama § 44 l õike 10 kohaldamise võimalikkust. Seejärel kontrollima , kas käitaja esitatud lõikes 1 2 nimetatud tingimuste täitmine on objektiivselt tõendat ud . Kui käitaja esitatud ning vee-ettevõtja lt kinnituse saanud hinnangus t selgub, et lõikes 1 2 nimetatud tingimusi pole võimalik tagada, siis ei saa kaudse heite puhul rakendada § 44 lõiget 10. THS § 44 1 - seadust täiendatakse §-ga 44 1 keskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste määramise kohta . Tegemist on uu te loaga määratavate siduvate nõuetega, mi llele käitaja peab vastama. Keskkonnatoime t ning keskkonnatoime piirväärtust kirjeldab seletuskirja punkt 4 . Parima võimaliku tehnikaga saavutatavat keskkonnatoime taset kirjeldab seletuskirja punkt 19 . Paragrahv 44 1 täiendab § 41 lõike 2 punkti 20 ning annab keskkon natoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste määramise alused ning erandid. Lõi ke 1 kohaselt peab loa andja mä rkima kompleksloas PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika rakendamisel keskkonnatoime taseme vahemiku ning vee kasutusele keskkonnatoime piirväärtuse mida ei tohi tavapärastel käitamistingimustel ühe või mitme perioodi jooksul ületada. Se e juures tuleb arvesse võtta ka THS - i § 45 lõikes 2 sätestatud erisust , et energiatõhusus ele ei seata siduvat keskkonnatoime tase me vahemikku , kui käitis või selle osa kuulu b kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (tegevus on tegevusalade loetelus, mis on kehtestatud AÕKS -i § 155 lõike 1 alusel). Lõike ga 2 seatakse loa andjale nõue ( lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele ) kehtestada kompleksloas jäätmete tekke ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta soovituslikud keskkonnatoime tasemed , mis ei tohi olla leebemad kui lõikes 1 nimetatud siduvad keskkonnatoime taseme vahemikud. Kui PVT-järeldustes on määratud siduvad keskkonnatoime tasemete vahemikud, peab loa andja nende alusel kehtestama loas vastava siduva vahemiku ning selle vahemiku sees ka soovitusliku keskkonnatoime taseme. Siduv keskkonnatoime vahemik tagab, et käitise ressursikasutus ei ole keskkonna seisukohast leebem kui parima võimaliku tehnikaga saavutatav tase. Indikatiivne keskkonnatoime tase seevastu ei ole rikkumise aluseks, vaid toimib juhtimis- ja parendamisvahendina. See võimaldab hinnata käitise tegelikku tulemuslikkust vahemiku sees ning suunata käitajat parema keskkonnatoime poole. Selline kahetasandiline lähenemine tuleneb THD loogikast , mille kohaselt keskkonnatoime tasemed ei ole üksnes normatiivsed piirid, vaid ka pideva parendamise ja ressursitõhususe suurendamise tööriistad. Soovitusliku taseme ületamine ei tähenda kohe mittevastavust, vaid viitab vajadusele suurendada pingutusi keskkonnatoime parandamiseks . Erinevalt heitest, mille puhul on eesmärk tagada selge ja kontrollitav tase, sõltub jäätmete teke ja ressursside (v.a vee) kasutus tootmisprotsessist ning on ajas muutuv. Seetõttu on põhjendatud, et lisaks siduvale vahemikule kehtestatakse loas ka suunav keskkonnatoime tase, mis võimaldab hinnata käitise arengut. Nii keskkonnatoime piirväärtus vee kasutuse kohta kui ka soovituslikud keskkonnatoime tasemed jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta kehtestatakse tavapäraste käitamistingimuste puhuks . Lõike s 3 sätestatakse erand lõi kest 1. Loa andja võib erijuhtudel määrata kompleksloas leebemad siduvad keskkonnatoime tasemete vahemikud või keskkonnatoime piirväärtused. Need määratakse vaid juhul, kui loa andja hinnangul kaasneks parima võimaliku tehnikaga saavutat ud keskkonnatoime taseme korral oluline negatiivne keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaline ristmõju, või oluline majanduslik mõju , mis on seotud käitise eripäraga : selle geograafilise asukoha, kohalike keskkonnatingimuste või tehniliste näitajate ga . Lõige 4 sätestab tingimused lõike 3 kohaldamiseks. Lõike 4 punkt i 1 kohaselt peab loa andja esitama kompleksloa andmise otsuses erandi kohaldamise ja määratud nõuete põhjendused. P unkt i 2 järgi peab loa andja tagama, et leebemate keskkonnatoime tasemete vahemike või keskkonnatoime piirväärtuste alusel käitamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sealhulgas veevarude ammendumist , ja on tagatud keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. Lõige 5 sätestab järjekordse erandi k ujunemisjärgus tehn ika rakendamisel . Kui käitaja rakendab kooskõlas käitisele kohalduva PVT-järeldusi käsitleva otsusega kujunemisjärgus tehnika t , võib loa andja erandina § 44 1 lõi kest 1 määrata kompleksloas soovituslikud keskkonnatoime taseme te vahemikud ja keskkonnatoime piirväärtused . See tähendab, et kujunemisjärgus tehnika rakendamise korral ei pea loa andja määrama siduvaid keskkonnatoime piirväärtusi vee kasutamisele ega siduvaid keskkonnatoime tasemete vahemikke jäätmete ja muude ressursside kui vee kasutamise kohta. L õigetega 1 ja 2 võetakse üle THD artik li 15 lõige 4 , lõigetega 3 ja 4 võetakse üle THD artik li 15 lõige 6 ning lõikega 5 võetakse üle THD artikkel 27c. THS § 46 - § 46 ( heite piirväärtuste määramisel arvesse võetavad ained ) tunnistatakse kehtetuks . THS - i muudatuse jär el on heite piirväärtuste määramisel arvesse võetavad ained nimetatud § 4 1 lõike 2 punkti s 7. Heite piirväärtused määratakse saasteainete kohta, mis on loetletud tööstusheite portaali määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas. Täpsemalt on selgitatud saasteainete valikut heite piirväärtuse määramis el seletuskirja THS § 41 lõiget 7 kirjeldavas osas. THS § 47 - § 47 muudetakse , sätestades seiretingimus ed . Paragrahvi pealkirja st jäetakse välja sõna „omaseire“, mis asend a takse sõnaga „ seire “ , kuna terminist „ omaseire “ loobutakse (vt seletuskirja THS § 2 4 selgitust ) . L õige 1 sätestab, et THS -i § 41 lõike 2 punktis 9 nimetatud korrapära st seire t tehakse PV T järeldustes sätestatud korras, kui see on asjakohane. See tähendab, et juhul kui PVT järeldustes pole nimetatud pinnase ja põhjavee korrapärase seire tingimusi, lähtub loa andja põhjavee korrapärase seire määramisel maksimaalselt nelja - aastasest intervallist ning pinnase puhul maksimaalselt üheksa - aastasest intervallist. Võrreldes senisega lühendatakse lõike 1 muudatusega põhjavee saastatuse korrapärase seire intervalli viielt aastalt neljale ning pinnase saastatuse korrapärase seire intervalli kümnelt aastalt üheksale. Seejuures jäetakse alles tingimus, et nimetatud intervallid ei kohaldu, kui korrapärane seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel. Saastumisohu süstemaatiline hindamine on riskipõhine vahend , mis võimaldab kohandada pinnase ja põhjavee seire sagedust tegeliku riski järgi . Tegemist on d okumenteeritud ja metoodili se riskihinnang uga , mille alusel määratakse pinnase ja põhjavee saastatuse seire vajadus, ulatus ja sagedus. Hindamise eesmärk on tagada võimaliku saastumise varajane avastamine, võimaldades samas seirenõuete proportsionaalset kohaldamist käitise tegeliku riskitaseme järgi . Hindamine peab põhinema käitises kasutatavate või tekkivate ohtlike ainete inventuuril ning nende võimel pinnast või põhjavett saasta t a. Siinkohal on abiks § 57 alusel käitaja koostatav lähteolukorra aruan ne , milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Riskihinnangus tuleb analüüsida võimalikke saasteallikaid ning olukordi, kus aine võib lekkida, maha voolata või muul viisil pinnasesse või põhjavette sattuda. Hindamisel tuleb kirjeldada ainete võimalikud levikuteed pinnasesse ja põhjave tt e, arvestades m uu h ulgas maa-aluseid rajatisi , nagu torustikud, kanalisatsioon ja drenaaž. Hindamine peab arvestama käitise asukoha geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning võimalikke mõjutatavaid keskkonnaos i , s ealhulgas põhjavee kaitstust ja haavatavust. Lisaks tuleb hinnata ennetus- ja kontrollimeetmete , nagu tõkestuse, visuaalse või tehnilise lekketuvastuse, katendite ja hoolduse toimivust ning nende suutlikkust leke varakult avastada. Visuaalne kontroll võib olla piisav juhul, kui võimalik leke oleks kohe märgatav ja aine ei saa märkamatult pinnasesse või põhjavette imbuda, kuid varjatud või maa-aluste rajatiste korral tuleb hinnata tehniliste seirevahendite vajadust. Lõi k es 1 sätestatud miinimumsagedusest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui riskihinnangust tulenev seirelahendus on põhjendatud, kontrollitav ja kirjalikult esitatud. Kui hindamise tulemusel on tõendatud, et saastumine pinnasesse või põhjavette ei ole tegelikult võimalik, võib seire sagedust vähendada või seirenõu et loatingimustes üldse mitte rakendada. Puudulik või ebapiisavalt põhjendatud hindamine ei anna alust saastumisohu süstemaatilise hindamise kohaldamiseks ning võib tuua kaasa seirenõuete täpsustamise või muutmise järelevalve käigus. Keskkonnaamet saab saastumisohu süstemaatilise hindamise erandit kohaldada ainult juhul, kui hindamine on metoodiline, tõenduspõhine ja kontrollitav ning võimaldab põhjendatult järeldada, et seaduses sätestatud miinimumsagedusest võib kõrvale kalduda. Lõikega 1 võetakse üle THD artik li 16 lõige 2. L õige 2 sätestab, et § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud heiteseire nõuded määratakse kohalduvates PVT-järeldustes sisalduvate seiretingimuste alusel. Lõige 2 o n kehtiva seaduse § 47 lõi ge 1 ning selle sisu ei muutu. T äpsustatakse üksnes sõnastus t , mis muudab regulatsiooni arusaadavamaks. L õige 3 sätestab kompleksloaga käitiste seiret te gevate laborite kvaliteedikontrolli nõude. Seiret tegevate laborite kvaliteedikontroll peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee standardil või kui see ei ole kättesaadav, siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardil, riikliku l või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis taga b samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise. Sätte eesmärk on tagada, et THS- i s nõu tud seireandmete kvaliteet oleks usaldusväärne, võrreldav ja kontrollitav nii ajas kui ka liikmesriikide ga . Kuna loa tingimuste täitmise hindamine, vastavuskontroll ning vajaduse korra l järelevalvemeetmed tuginevad seireandmetele, on ühtlustatud kvaliteedinõuded olulised, et vältida olukord a , kus laborite tulemused ei ole metoodika või kvaliteedisüsteemi erinevuste tõttu võrreldavad. Muudatusega võetakse üle THD artik li 16 lõige 3. Sätte hierarhia on valitud selliselt, et eelistada Euroopa harmoniseeritud lahendusi, kuid jätta samal ajal ruum juhtudeks, kus sellist standardit ei ole või see ei kata konkreetset mõõtmist/analüüsi. Eesti kontekstis tähendab see enamasti tähisega EVS EN või EVS EN ISO standardite kasutamist ning vajaduse korral EVS-ISO või ISO tähisega standardeid . . Säte ei välista teiste rahvusvaheliste standardite kasutamist, kuid need peavad tagama samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise. See on oluline uute/erandlike saasteainete, mõõtetehnoloogiate või spetsiifiliste maatriksite korral, kus CEN või ISO standard ei pruugi veel olemas olla, kuid saab kasutada võrreldava tasemega rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat. T egemist ei ole põhimõtteliselt uue kohustusega laboritele, mis juba tegutsevad standarditel põhineva kvaliteedisüsteemi alusel (nt akrediteeritud laborid), kuid säte loob selge õigusliku aluse nõuda ühtlustatud kvaliteeditaset ka juhul, kui seiret te eb labor või teenuseosutaja, mille senine kvaliteedisüsteem ei põhine standardi l . Muudatusega jäetakse seadusest välja lõige , milles sätestatud volitusnorm võimaldab kehtestada pinnase ja põhjavee saastatuse seire täpsustatud nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega. M äärust ei ol e kehtestatud ning puudub ka kavatsus see kehtestada. THS § 47 1 -47 2 - seadust täiendatakse §- dega 47 1 ja 47 2 . Sätestatakse THD - st tuleneva d nõu ded ja tingimus ed heite piirväärtustele vastavuse hindamise tingimuste ja tööstuse põhjaliku ümberkujundamise kohta. Paragrahv 47 1 sätestab heite piirväärtusele vastavuse hindamise tingimused. Muudatuse eesmärk on tagada, et käitiste vastavuse hindamisel kasutatavad mõõtmised ja nendest tehtavad korrektsioonid põhineksid objektiivselt, teaduslikult ja võrreldavalt määratud metoodikal ning et sama mõõtmistulemust ei arvestataks eri õigusaktide alusel erinevalt. P aragrahv kirjeldab tingimusi, mis tuleb loale kanda THS -i § 41 lõike 2 punkti 7 1 kohaselt. Muudatusega võetakse üle THD artikkel 15a. Paragrahvi 47 1 l õike s 1 sätestatakse, et heite piirväärtusele vastavuse hindamisel kasutatavate keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemuste määramisel tehtavad korrektsioonid mõõtmistulemustes ei tohi ületada mõõtemeetodi mõõtemääramatust. See tähendab, et lubatud mõõtetulemuste korrigeerimine peab jääma mõõtemeetodi teaduslikult põhjendatud ebatäpsuse piiridesse ning sellega ei tohi kunstlikult parandada mõõtetulemust heite piirväärtusele vastavaks. Säte välistab mõõtemääramatuse piiri kasuta mise põhjendamatult suurte paranduste tegemiseks, mis võiks moonutada tegelikku vastavushinnangut. See põhimõte vastab THD artikli 15a lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nõudele, et vastavuse hindamisel tehtavad korrektsioonid peavad jääma mõõtemääramatuse piiridesse ja tuginema EL- i õigusaktides või standardites määratud metoodikale. Paragrahvi 47 1 l õikes 2 sätestatakse õiguslik ühtlustus juh uks , kus käitis kuulub lisaks THS i 2 . peatüki reguleerimisala sse ka 3. peatüki ( suured põletusseadmed ) või 4. peatüki ( jäätme põletuse käitised ) kohaldamisalasse. Kui käitis on tõendanud vastavust heite piirväärtustele § 47¹ lõike 1 kohaselt ehk kui vastuvõetavaks tunnistatud tulemuste kindlaksmääramisel tehtud korrektsioon jääb mõõtmismeetodi mõõtemääramatuse piirid e sse , loetakse käitis e mõõtmistulemused heite piirväärtustele vastavaks ka teiste peatükkide (nt jäätmepõletuse või põletusseadmete) reeglite järgi . See väldib olukorda, kus sama saasteaine heite kontsentratsiooni tuleb hinnata eraldi mitme sätte alusel, ning lihtsustab loa tingimuste täitmise kontrolli ni i käitajale kui ka järelevalvele , säilitades samas keskkonnakaitse kõrge taseme. Paragrahvi 47 1 l õikes 3 sätestatakse , et § 47 1 lõikes 1 nimetatud korrektsioonid ja vastavuse hindamise metoodika peavad vastama E L-i õigusaktides sätestatud tehnilistele nõuetele. K asutatavad mõõtemeetodid, andmetöötluse viis ja korrektsioonitegurid peavad olema kooskõlas k omisjoni kehtestatud rakendusaktidega. Sätte eesmärk on tagada, et vastavuse hindami ne oleks ühtne ja võrreldav kõigis liikmesriikides ning toetaks THD süsteemi, mille kohaselt heite piirväärtused seotakse PVT järeldustest tulenevate parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete väärtuste ja nende mõõtmis- ning hindamismetoodikaga. Paragrahvi ga 47 2 võetakse Eesti õigusesse üle THD artikkel 27e, millega luuakse erandlik ja tingimuslik võimalus anda käit ajale lisaaega kompleksloa ajakohastamisel kehtestatud nõuetega vastavusse viimiseks , kui käitis kujundatakse põhjalikult ümber. Sätte eesmärk on toetada suuremahulisi, ajamahukaid ja investeeringumahukaid ümberkorraldusi , nagu tehnoloogia täielik uuendamine ja protsesside ümberseadistamine ressursitõhususe ja heitetasemete paran damiseks , säilitades samal ajal keskkonna kui terviku kõrgetasemelise kaitse. Paragrahvi 47 2 l õige 1 võimaldab loa andjal pikendada käitise tavapärast nelja- aastast käitise tegevuse ajakohastamise tähtaega (THS § 49 lõikes 3 sätestatud ajavahemik) kompleksloa muudetud nõuetega vastavusse viimiseks kuni kaheksa aastani, kui täidetud on lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimused. Sätte rakendamine on diskretsiooniline , see ei anna käitajale automaatset õigust tähtaja pikendamiseks. Loa andja peab hindama, kas kavandatav ümberkujundamine on põhjalik ning kas lisaaeg on põhjendatud ja kooskõlas keskkonnakaitse eesmärkidega. Lõike 1 punktid 1–3 täpsustavad , millistel eeldustel saab pikendust anda: Kompleksloas kirjeldatakse ümberkujundamist ja seatakse selge siht ehk luba peab sisaldama põhjaliku ümberkujundamise kirjeldust, saavutatavaid heitetasemeid ja ressursitõhusust ning rakendamise ajakava ja vahe-eesmärke. See tagab, et pikendus põhineb kontrollitaval plaanil, mitte üldistel kavatsustel. Tagatud on a astane aruandlus edusammude kohta . K äitaja annab pädevale asutusele igal aastal aru ümberkujundamise rakendamisel tehtud edusammudest. Nõue võimaldab loa andjal jooksvalt hinnata, kas kava täidetakse ning kas vajaduse korral tuleb rakendada lisa tingimusi või korrigeeri da seniseid . Keskkonnakaitse t ei vähendata . Ü mberkujundamiseks antud aja jooksul peab pädev asutus tagama, et ei põhjustata saastatust ja saavutatakse keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. See rõhutab, et pikendus on lubat ud üksnes juhul, kui vaheperioodil säilib keskkonnakaitse tase ning vajaduse korral kasutatakse vahe-eesmärke ja loatingimusi , nagu ajutised piirmäärad ja lisa meetmed saast u se vältimiseks. Lisaks sätestab lõike 1 sissejuhatus selgelt, et pikendus ei piira THS -i § 41 lõike 4 kohaldamist , st rangemate meetmete kohaldamist, kui see on vajalik keskkonna kui terviku kaitseks. See tähendab, et keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmist või muid rangemaid meetmeid ei saa pikendusega edasi lükata. Paragrahvi 47 2 l õige 2 reguleerib erijuhtu, kus põhjalik ümberkujundamine seisneb olemasoleva käitise sulgemises ja selle asendamises uue käitisega. Sellisel juhul võib loa andja teatavatel tingimustel loobuda olemasoleva käitise kompleksloa muutmise kohustusest , mille näeb ette THS -i § 49 lõi k e 1 punkt 2 , ehk kompleksloa nõuete läbivaatamisest ja ajakohastamisest PVT -järeldus i käsitleva otsuse avaldamise järel . Selline tingimus eeldab, et asendamine viiakse lõpule kaheksa aasta jooksul pärast käitise põhitegevusala ga seotud PVT-järelduste avaldamist ning täidetud on lõike 2 punktides 1–3 loetletud kaitse- ja kontrollimeetmed. Ka siin rõhutat akse , et see võimalus ei piira keskkonna kvaliteedinormatiivide ega käitise sulgemisega seotud nõuete kohaldamist , kehtima jääb nii keskkonna kui terviku kaitse kui sulgemiskohustus. Paragrahvi 47 2 l õike 2 punktid 1–3 on sisu poolest paralleelsed lõike 1 tingimustega, kuid keskenduvad sulgemisele: 1) kompleksloas kirjeldatakse sulgemiskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega, et sulgemine oleks juhitud ja kontrollitav ; 2) kord aastas aruanne sulgemise ja asendamise edenemise kohta, mis tagab järelevalve ja võimaldab reageerida kõrvalekalletele ; 3) enne sulgemist ei tohi tekkida olulist saastust ning tuleb tagada keskkonna kui terviku kõrge tase ka sulgemisele eelneval perioodil. THS § 49 lõige 1 - § 49 lõi get 1 täiendatakse punkti ga 6. Muudatusega võetakse üle THD artik li 21 lõi ke 5 punkt c. Sätte kohaselt peab loa andja loa tingimused läbi vaatama ja vajaduse korral ajakohastama mitte üksnes juhul, kui muutuvad parima võimaliku tehnika järeldused, vaid ka siis, kui see on vajalik keskkonna kvaliteedinormatiivide le vastavuse tagamiseks. See hõlmab nii uute või muudetud keskkonna kvaliteedinormatiivide kehtestamist kui ka olukord a , kus vastuvõtva keskkonna seisund nõuab loa tingimuste läbivaatamist, et saavutada vastavus Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele kavadele ja programmidele. Sätte eesmärk on tagada, et kompleksloa tingimused oleksid piisavalt paindlikud ja ajakohased , kui keskkonnaseisund või õigusraamistik muutub. See tähendab eelkõige juhtumeid, kus käitise tegevus võib takistada keskkonna kvaliteedinormatiivide eesmärkide saavutamist või säilitamist, näiteks: veemajanduskavade alusel kehtestatud pinnavee või põhjavee kvaliteedinõuete täitmist ; õhukvaliteedi kavades ja tegevuskavades sätestatud välisõhu kvaliteedi eesmärkide saavutamist ; merekeskkonna seisundi parandamiseks kehtestatud eesmärkide täitmist ; muude Euroopa Liidu keskkonnaõigusest tulenevate siduvate keskkonnaeesmärkide saavutamist. Säte ei loo uusi keskkonna kvaliteedinormatiive ega uusi kavade ja programmide liike, vaid seob kompleksloa läbivaatamise kohustuse juba kehtivatest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega. Loa läbivaatamine toimub üksnes juhul, kui see on vajalik selliste nõuete täitmise tagamiseks, ning kooskõlas proportsionaalsuse ja integreeritud keskkonnakaitse põhimõttega. THS § 49 lõige 1 - § 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 , mille s sätestatakse, et loa andja vaatab kompleksloa nõuded üle , kui käitaja taotleb seaduse reguleerimisalasse kuuluva käitise tegevuse kestuse pikendamist. Muudatusega võetakse üle THD artik li 21 lõike 5 punkt d. . Tegevuse pikendamine ei ole pelgalt halduslik muudatus, vaid võib tähendada pikaajalise koormuse jätkumist, mistõttu peab loa andjal olema selge alus loa tingimused üle vaadata ja kohaldada ajakohaseid nõudeid enne, kui käitamine ajaliselt pikeneb. THS § 49 lõige 4 - § 49 lõiget 4 täiendatakse . Säte kirjeldab, mille alusel võrdleb loa andja kompleksloa nõuete läbivaatamisel käitise seire- ja kontrolliandmeid. THS -i muudatusega on lisandunud loa siduva osa na lisaks PVT- ga saavutatavate heitetasemetele ka saavutatavad keskkonnatoime tasemed , mille le vastavust tuleb loa läbivaatamisel võrrelda. THS § 50 lõige 1 ja 2 , § 5 3 ja § 54 - muudatustega korrigeeritakse THS-i kompleksloa muutmise ja kehtetuks tunnistamise regulatsiooni sõnastust ning eemaldatakse viited KeÜS -i konkreetsetele paragrahvidele, lõigetele ja punktidele. Muudatuse eesmärk on tagada regulatsiooni süsteemsem ülesehitus ning vältida normitehniliselt ebatäpseid või tarbetult dubleerivaid viiteid. Kehtivas redaktsioonis sisaldavad THS-i § -d 50 ja 54 viiteid KeÜS -i § -de 59 ja 62 üksikutele sätetele. Samas tuleneb THS-i § 3 lõigetest 1 ja 2 juba üldine põhimõte, mille kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust ning kompleksloa menetlusele KeÜS-i 5. peatükki, arvestades THS- is sätestatud erisusi. Sellest tulenevalt kohaldatakse kompleksloa muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses KeÜS - i vastavaid sätteid, ilma et eriseaduses oleks vaja viidata nende konkreetsetele paragrahvidele. Menetlusnormid sisaldavad juba ise nende kohaldamise ja menetluse algatamise aluseid ning seetõttu ei ole vajalik nende aluste täiendav kordamine eriseaduses. Viidete asendamine üldisema sõnastusega („keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele“) ei muuda kehtiva regulatsiooni sisu ega kompleksloa muutmise või kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikke aluseid. Muudatusel on normitehniline eesmärk, millega välditakse olukorda, kus KeÜS - i sätete muutmise korral muutuvad eriseaduses sisalduvad viited ebatäpseks või aegunuks ning vajavad täiendavat seadusemuudatust üksnes viidete ajakohastamiseks. Samal põhjusel tunnistatakse kehtetuks ka THS-i § 53. Nimetatud säte dubleerib sisuliselt regulatsiooni, mis tuleneb juba keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud keskkonnaloa kehtivuse peatamise aluse st . Kuna kompleksluba on keskkonna kaitse luba KeÜS - i tähenduses ning KeÜS kohaldub kompleksloa menetlusele THS-i § 3 alusel, tuleb kompleksloa kehtivuse peatamisel lähtuda KeÜS - is sätestatud alustest ning THS-ist ei tulene täiendavaid erisusi, mis õigustaksid eraldi regulatsiooni säilitamist. Dubleeriva regulatsiooni säilitamine ei ole vajalik ning võib tekitada ebaselgust normide omavahelises suhtes. Muudatus lähtub keskkonnaõiguse süsteemsest ülesehitusest, mille kohaselt kujundavad haldusmenetluse üldised reeglid haldusmenetluse seadus ja KeÜS , samas kui THS sätestab üksnes kompleksloa erisused ja valdkonnapõhised nõuded. Selline ülesehitus võimaldab vältida paralleelsete või kattuvate regulatsioonide tekkimist ning tagab õiguse kohaldamisel selgema normihierarhia. Muudatus on seega sisult normitehniline ja süsteemi korrastav ega muuda kompleksloa muutmise, peatamise ega kehtetuks tunnistamise sisulisi aluseid ega halduspraktikat. THS § 57 lõige 1 1 - § 57 lõi ge 1¹ tunnistatakse kehtetuks . Sellega muutub kehtetuks erand, mille kohaselt ei olnud veisekasvatuse käitised kohustatud esitama lähteolukorra aruannet. Erandi kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et veisekasvatuse käitised ei kuulu edaspidi THS-i kohaldamisalasse. Ka kehtiva õiguse kohaselt ei laienenud veisekasvatuse käitistele lähteolukorra aruande esitamise kohustus, seega ei ole säte asjakohane. THS § 59 lõige 3 - § 59 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks . Lõige 3 seadis käitajale kohustuse teatada loa andjale kompleksloaga määratud seire andmed kompleksloas ettenähtud nõuete kohaselt ning kavandatavast käitaja vahetumisest. Nimetatud andmete esitamise kohustus tuleneb juba teistest THS - i sätetest : s eireandmete esitamise kohustus on sätestatud § 41 lõi k e 2 punkt i s 18 1 ning käitaja vahetumisest teavitami se kohustus tuleneb KeÜS - i st . THS § 60 lõiked 1 – 3 - § 60 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks, kuna neis sätestatud teabe avalikustamise regulatsioon kordab avaliku teabe seaduses sätestatud korda. Lõige 1 käsitle s kompleksloaga seotud toimingute, keskkonnaseire ning keskkonnaalaste kontrollide avalikustamist. Keskkonna kaitse lubadega seotud toimingute ning muu teabe avalikustamist reguleerib juba KeÜS . Paragrahvi 60 l õiked 2 ja 3 käsitle sid info avalikustamist keskkonnaotsuste infosüsteemis. Keskkonnaotsuste infosüsteemi kui andmekogusse kantud teabe avalikkus ning sellele juurdepääsu piiramine tuleb otsustada avaliku teabe seaduse alusel , kus arvestatakse KeÜS-is tehtud erisustega . THS- is samade küsimuste osaline kordamine ei ole vajalik ning võib tekitada ebaselgust selles, kas tegemist on avaliku teabe seadusest erineva erikorraga. Muudatusega kõrvaldatakse dubleeriv regulatsioon ning tagatakse, et kompleksloa menetlusega seotud teabe avalikustamisele ja juurdepääsupiirangute kehtestamisele kohaldatakse ühtselt avaliku teabe seadust ning KeÜS-i . THS § 60 lõige 4 - § 60 lõi get 4 ajakohastatakse . Võrreldes varasemaga asendatakse lõike e simene lause ning eemaldatakse varasema lõike viimane lause. Muudatuse eesmärk on säilita da kompleksloa taotlejale menetluslik kohustus esitada ärisaladusena käsitlemist taotletav teave taotluse muudest andmetest eraldi ning see selgelt tähistada. Selline eristamine võimaldab loa andjal tuvastada teabe, mille suhtes taotleja taotleb juurdepääsupiirangu kohaldamist, ja hinnata avaliku teabe seaduse alusel, kas teave vastab ärisaladuse tunnustele ning kas sellele tuleb juurdepääsupiirang kehtestada. Teabe tähistamine ärisaladusena ei muuda seda automaatselt piiratud juurdepääsuga teabeks ega piira loa andja kohustust hinnata juurdepääsupiirangu õigusliku aluse olemasolu. Kehtiv a lõi ke viimase lause järele puudub vajadus, sest ei saa tekkida olukorda, kus ärisaladuse tõttu tuleb varjata kogu taotlus või luba. THS § 61 lõige 5 - asendatakse § 61 lõikes 5 sätestatud viited teavitamise ja avalikustamise korraldusele , kui teises Euroopa Liidu liikmesriigis kavandatav või oluliselt muudetav käitis võib avaldada olulist ebasoodsat mõju Eesti keskkonnale . Viited kehtetutele §-de le 33–36 asendatakse viidetega KeÜS-i §-de le 46–48 1 . THS § 6 1 lõige 6 - § 6 1 lõiget 6 täiendatakse tekstiosaga „enne loa otsuse tegemist“. Tegemist on olulise täpsustusega, et kõik kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ning avalikul istungil esitatud seisukohad jõuaksid asjasse puutuvale liikmesriigi pädevale asutusele enne loa otsuse tegemist. Punktiga võetakse üle THD artik li 26 lõige 1. THS § 63 lõige 1 - § 63 lõike 1 sissejuhatavas osas asendatakse tekstiosa „Kliimaministeeriumi taotluse kohta tehtud“ tekstiosaga „Kliimaministeeriumit loa andmise“. Tegemist on täpsustava ja normitehnilise muudatusega, mille eesmärk on viia sõnastus kooskõlla haldusmenetluse loogika ja seaduse terminoloogiaga. Kehtivas sõnastuses kasutat akse väljendit „taotluse kohta tehtud otsus“, kuid THS -i järgi tehakse otsus loa andmise, loa muutmise või loa andmisest keeldumise kohta. Muudatusega täpsustatakse, et Kliimaministeeriumit teavitatakse loa andmise otsusest, mitte abstraktselt taotluse kohta tehtud otsusest. THS § 6 3 lõige 1 - § 63 lõi ke 1 punkti 3 täiendatakse . See sätestab , et piiriülese mõjuga käitisele kompleksloa andmise ja muutmise korral tuleb loa andja l teavitada Kliimaministeeriumi t loa andmise otsusest ning edasta da muu hulgas § 44 lõikes 6, 7 1 või § 44 1 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamisel selle põhjus ning kehtestatud nõuded . Nimetatud erandid puudutavad heite piirväärtustest ning keskkonnatoime piirväärtustest tehtud erandeid. THS § 63 lõige 3 - § 63 lõikes 3 a sendatakse tekstiosa „§-des 40 ja 60 “ tekstiosaga „§-s 60 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 48“ . V iidatud THS i § 40 on kehtetu . Avalikustamise alused on sätestatud KeÜS - i § -s 48. THS § 80 lõige 8 - § 80 lõiget 8 täpsustatakse tingimusega, et käitaja peab põhjendamatu viivituseta teavitama loa andjat automatiseeritud mõõtmiseks kasutatavate seadmete kontrollimise tulemustest. Automaatseks mõõtmiseks kasutatavaid seadmeid kontrollitakse standarditud rahvusvaheliselt või riiklikult tunnustatud mõõtemeetodi kohaselt paralleelsete mõõtmistega vähemalt üks kord aastas. Muudatusega võetakse üle THD V lisa 3. osa punkt 8. Selle tingimuse lisamine on oluline, et loa andja saaks kohe teada, kui automaatseks mõõtmiseks kasutatavate seadmete paralleelmõõtmiste kontroll näitab kõrvalekaldeid, ning vajaduse korra l kiiresti sekkuda ja nõuda parandusi või uut seiret. Ilma selle täpsustuseta võib teavitamine venida liiga pikale, mis vähendab järelevalve tõhusust ja ei vastaks THD V lisa 3. osa punkti 8 nõudele. THS § 82 lõige 4 - § 82 lõiget 4 täpsustatakse tingimusega, et kui ühe aasta jooksul ei ole automaatse mõõteseadme töörežiimivälise olukorra või hoolduse tõttu kasutatavad enam kui kümne ööpäeva andmed, nõuab loa andja suure põletusseadme käitajalt põhjendamatu viivituseta piisavate meetmete rakendamist automaatse mõõtmissüsteemi usaldusväärsuse parandamiseks . Muudatusega võetakse üle THD V lisa 3. osa punkt 10 . THS § 85 lõige 2 - § 85 lõi get 2 muudetakse , et võtta üle THD artik li 42 lõige 1 . Muudatuse kohaselt ei kohaldata jäätmepõletus- ja koospõletustehaste peatükki gaasistamis- või pürolüüsikäitiste suhtes, kui nendes jäätmete termilisel töötlemisel tekkivad gaasid ja vedelikud on puhastatud enne põletamist sellisel määral, et: 1) põletamine põhjustab lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul väiksemaid heitkoguseid , kui tekitab turul leiduvate kõige vähem saastavate kütuste põletamine, mida saaks käitises põletada; 2) muude heitkoguste kui lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja tolmu puhul ei põhjusta põletamine suuremaid heitkoguseid , mis tekib jäätmete põletamisel või koospõletamisel . Muudatuse eesmärk on võimaldada riskipõhist ja tehnoloogianeutraalset reguleerimist , kui jäätmete term iline töötlus toimub kahe s etapi s – gaasistamine/pürolüüs ning seejärel gaasi/vedeliku põletamine – , kuid enne põletamist puhastatakse tekkinud gaasid/vedelikud sellisel määral, et põletamise keskkonnamõju on võrreldav või väiksem kui väga puhaste turu l leiduvate kütuste põletamisel ning tekkiv heiteprofiil ei ole halvem kui tavapärasel jäätmepõletusel või jäätmete koospõletusel. K ui põletatavaks kütuse ks on puhastatud gaas/vedelik, siis ei ole põhjendatud automaatselt käsitleda seda samade reeglite järgi nagu jäätme te põletamise korral , sest heiteprofiil võib olla oluliselt puhtam ning sarnane tavapäraste le turukütustele. S amas tuleb vältida seda , et jäätmepõletuse nõuetest vaadatakse mööda vaid nimevahetusega, mistõttu erand on seotud kahe rangelt kontrollitava heitetingimusega. Esimene kriteerium sätte rakendamiseks on sätestatud § 85 lõike 2 punktis 1 , mis ütleb, et p õletamine põhjustab lämmastikoksiidide, vääveloksiidide ja osakeste puhul väiksemaid heitkoguseid kui nende turul leiduvate kõige vähem saastavate kütuste põletamine, mida saaks käitises põletada. Selle kriteeriumi mõte on kehtestada kõrge lävend . P uhastatud gaasi/vedeliku põletamisel peab heide olema vähemalt sama hea kui kõige puhtama tegelikult kasutatava turukütus e põletamisel selles konkreetses käitises. Võrdlus kõige vähem saastavate kütustega välistab olukorra, kus erandit saaks rakendada ka juhul , kui käitaja toob näitena, et kasutatava gaasi/vedeliku puhul on põletamine natukene puhtam kui näiteks põlevkivi/uttegaas i puhul. E esmärk on, et erand soodustab vaid päriselt puh astatud gaasi/vedeliku kasutust. Teine kriteerium on sätestatud § 85 lõike 2 punktis 2 , mis ütleb, et muude heitkoguste kui NOx , SOx ja osakeste puhul ei põhjusta põletamine suuremaid heitkoguseid kui jäätmete põletamisel või koospõletamisel. Selle kriteeriumi mõte on hoida kontrolli all saasteained, mis on jäätmete puhul sageli määravad , nagu raskmetallid, dioksiinid/ furaanid , HCl /HF ja muud spetsiifilised ohtlikud ühendid , ning mille risk võib suureneda, kui puhastamine ei ole tegelikult piisav. NOx , SOx ja osakesed on teise kriteeriumi puhul eraldi välja jäetud, sest tegemist on klassikaliste indikaatoritega põletusprotsessi ja kütuse koostise kohta. Ehk neid näitajaid on võimalik võrrelda puhta turukütuse põletamise ga, et täita esimese kriteeriumi nõuded . Muud heited on jäätmete spetsiifilise koostisega rohkem seotud ning seetõttu on loogiline kontrollida, et erand ei halvenda olukorda võrreldes standardse jäätmepõletuse/koospõletuse režiimiga. Nimetatud kriteeriumi d ele vastamiseks pea b käitaja loa andjale esitama vähemalt: tehnilise kirjelduse puhastusastmetest : kuidas ja milliste seadmetega gaas/vedelik puhastatakse enne põletamist; võrdlushinnangu t esimese kriteeriumi jaoks. Millised on „kõige vähem saastavad“ kütused, mida käitises saaks põletada, ja millised oleksid nende heited võrdluses põletatava gaasi/vedelikuga ( NOx / SOx / osakesed heited ei tohi ületada sellise kütuse põletamisel tekkivaid heitkoguseid ). võrdlushinnangu t teise kriteeriumi jaoks . K õik muud e saasteainete (v.a NOx / SOx / osakesed ) heitkogused ei tohi olla kõrgemad kui jäätmepõletuse ja koospõletuse le kehtestatud saasteainete heitkogused ; seire- ja kontrollkava, mis tagab, et puhastusaste püsib ja erandi eeldused on pidevalt täidetud. Sätet ei tohi kohaldada , kui gaasi/vedeliku puhastamine on ebapiisav kõiki de olulis te saasteain ete puhul , puudub usaldusväärne võrdlushinnang kõige vähem saastavate kütuste suhtes ning tekib risk, et muud heited (v.a NOx / SOx / osakesed ) võivad olla jäätmepõletusega võrreldes suuremad. THS § 85 lõige 4 - THS-i § 85 lõige t 4 muudetakse, et täpsustada jäätmepõletuse ja koospõletuse nõuete kohaldamist nafta ja põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate destilleerimis- või töötlemisjääkide omatarbeks põletamisel. Nõuete kohaldamine sõltub sellest, kas põletatav aine on jäätmeseaduse tähenduses jäätmed. Kui aine ei ole jäätmed ja seda kasutatakse omatarbeks kütusena, ei kohaldata selle põletamisele THS-i 4. peatüki nõudeid. Kui põletatav aine on jäätmed, ei välista selle omatarbeks põletamine jäätmepõletuse ja koospõletuse nõuete kohaldamist. Muudatusega täpsustatakse, et aine päritolu või omatarbeks põletamine ei anna iseenesest alust jäätmepõletuse nõuetest erandi tegemiseks. THS § 91 lõige 4 - § 91 täiendatakse lõikega 4, millega lisatakse jäätme põletus- ja koospõletustehaste käitamisele nõue võimaluste piires vältida või minimeerida polüklooritud dibenso -p-dioksiinid ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCB) heidet. Muudatusega võetakse üle THD artik li 48 lõige 1. Säte on seotud § 104 lõikega 4 , millega täiendatakse PCDD/PCDF ja PCB heite seire tingimusi , et omada paremat kontrolli ning soodustada eriti ohtlike püsivate orgaaniliste saasteainete vältimist. THS § 104 lõige 2 1 - § 104 täiendatakse lõikega 2 1 , millega lisatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehaste st v äljuvates t gaasides t ja heitvee s t seiret tegeva labori kvaliteedikontroll i nõue. Labori k valiteedi tagamise süsteem peab põhinema Euroopa Standardimiskomitee standardil või kui see ei ole kättesaadav, siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardil, riiklikul või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis tagab samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise (vt ka THS § 47 lõike 3 selgitust ). Muudatusega võetakse üle THD VI lisa 6. osa punkt 1.2. THS § 104 lõige 4 - § 104 täiendatakse lõikega 4 , millega lisatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehastes õhku eralduva heite seiramise nõude d muudes kui tavapärastes käitamistingimustes. Jäätmepõletus ja -koospõletustehastest õhku eralduvat heidet seiratakse ka muudes kui tavapärastes käitamistingimustes. Heidet, mis tekib käivitamise ja seiskamise ajal, kui jäätmeid ei põletata, sealhulgas PCDD/ F - ide ja dioksiinitaoliste PCB - de heitkoguseid, hinnatakse mõõtmiskampaaniate s , mis korraldatakse iga kolme aasta järel, kavandatud käivitus- või seiskamistoimingute ajal. Täpsustuse eesmärk on tagada, et nende eriti ohtlike püsivate orgaaniliste saasteainete heite ohjamine ei piirduks üksnes tavapäraste käitamistingimustega, vaid hõlmaks ka olukordi, kus heite tekkimise risk võib olla suurem, eelkõige käitise käivitamisel ja seiskamisel ning muus ebastabiilse s töörežiimis. Nõue tugevdab ennetuspõhimõtte rakendamist : käitaja peab lisaks heidete mõõtmisele ja hindamisele rakendama tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis vähendavad PCDD/ F-ide ja PCB-de teket ja sattumist välisõhku niivõrd, kui see on käitise tehnilistest võimalustest lähtudes mõistlikult saavutatav. Muudatusega võetakse üle THD artik li 48 lõige 1. THS § 154 lõige 5 - § 154 täiendatakse lõi kega 5, mille kohaselt peab s eiret te geva labori kvaliteedikontroll põhinema Euroopa Standardimiskomitee standardil või kui see ei ole kättesaadav, siis Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardil, riikliku l või mõnel teisel rahvusvahelisel standardil, mis taga b samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise (vt ka THS § 47 lõike 3 selgitust 51 ) . Muudatusega võetakse üle THD artik li 70 lõige 3. THS peatükk 6 1 , §-d 154 1 – 154 7 - seadust täiendatakse peatükiga 6 1 , millega reguleeritakse s igade ja lindude intensiivkasvatus t . Muudatusega võetakse üle THD peatükk 6A ja lisa Ia . Uue peatüki loomise eesmärk on kehtestada sigade ja lindude intensiivkasvatuse käitistele neile omane õigusraamistik, mis tagab tegevuse keskkonnamõjude kontrolli ja kooskõla direktiiviga (EL) 2024/1785 . Eraldi peatükk võimaldab määrat a käitamisreeglid, sealhulgas heite piirväärtused, seire- ja sõnnikukäitlusnõuded, ning luua õigusselgus e keskkonnaloa kohaldamisel. Samuti võimaldab peatükk sätestada erandid vähese loomakoormuse, karjamaapõhise või hooajalise välitingimustes pidamise korral, tagades paindliku ja ühtse järelevalveraamistiku. Paragrahviga 154 1 määratakse kindlaks peatüki kohaldamisala. Lõikes 1 sätestatakse, et peatükki kohaldatakse sigade või lindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele, mille tegevuseks on vajalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 kohane keskkonnaluba ning mille tegevus vasta b käitamisreeglitele. Lõikes 2 sätestatakse loomühikutes väljendatud künnised, millest alates kuulub käitis kõnealuse peatüki reguleerimisalasse. Künnised vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi le (EL) 2024/1785. Loomühikute arvestus põhineb käitise maksimaalsel võimsusel, st loomade arvul loomühikutes, mida käitises on lubatud pidada, arvestades õiguslikke ja tehnilisi piiranguid, ning ei sõltu käitise tegelikust hetke koormusest ega ajutistest kõikumistest. Erandid on ette nähtud mahepõllumajandusliku tootmise ning väik e se loomkoormuse ja hooajalise välitingimustes pidamise korral. Sättes ette nähtud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui kõik selles sätestatud tingimused on täidetud. Loomühikute arvestamisel lähtutakse üksnes sellisest maast, mida kasutatakse tegelikult loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks nende loomade tarbeks. Arvesse ei võeta maad, mille kasutus ei ole sisuliselt seotud käitises peetavate loomade toitmisega, ega maad, mille kasutamine põhineb üksnes formaalsetel kokkulepetel ilma tegeliku tootmis- ja kasutusseoseta. Sööda tootmise ja kasutamise seos peab olema tõendatav. Lisaks eeldab erandi kohaldamine, et loomi peetakse väljaspool hooneid olulise osa ajast või hooajaliselt. Oluliseks osaks ajast loetakse perioodi, mis on objektiivselt tuvastatav ning moodustab märkimisväärse osa aastasest pidamisajast (nt karjatamisperiood), kus loomade pidamine on tegelikult seotud maa kasutamisega . Välipidamise nõue ei ole täidetud üksnes väikese väliaediku kasutamisega hoone vahetus läheduses, vaid eeldab, et loomade pidamine on sisuliselt seotud maa kasutamisega. Eeltoodud tingimuste eesmärk on eristada madala keskkonnakoormusega, maapõhiseid loomapidamissüsteeme intensiivsetest tootmissüsteemidest ning välistada erandi kohaldamine olukordades, kus nõuete täitmine on üksnes formaalne. Kui käitises kasvatatakse rohkem kui ühte kodulinnukategooriat ja nende hulgas munakan u , arvutatakse käitise loomühikute arv munakanade korral munakanadele ettenähtud koefitsiendi alusel ja korruta takse selle tulemus omakorda kaaluteguriga 0,93. Lõikes 3 sätestatakse loomühikute arvutamise alused sigade ja kodulindude kaupa , et taga da ühtne ja võrreldav arvestuspraktika. Koefits i endid on muutmata kujul üle võetud direktiivist (EL) 2024/1785. Lõike 4 eesmärk on vältida olukorda, kus sisuliselt ühe majandusüksusena toimiv sea- või linnukasvatus jagatakse mitme lähestikku paikneva käitise või eri juriidiliste isikute vahel, et jääda alla käitamisreeglite kohaldamise künnise. THD artikli 70b lõikes 1 sätestatud liitmisreegli kohaselt võib pädev asutus käsitada lähestikku paiknevaid käitisi künnisvõimsuse arvutamisel ühe üksusena, kui nende käitaja on sama või kui käitised on selliste käitajate kontrolli all, kes on omavahel majanduslikus või õiguslikus suhtes. Õigusselguse tagamiseks kasutatakse sättes konkurentsiseaduses väljakujunenud mõisteid „samasse kontserni kuuluvad“ ja „valitseva mõju kaudu seotud“. Valitseva mõju all peetakse silmas võimalust mõjutada otseselt või kaudselt teise käitaja tegevust, näiteks osaluse, tehingu, põhikirja või muu õigusliku aluse kaudu. Valitsev mõju võib muu hulgas väljenduda õiguses oluliselt mõjutada teise käitaja juhtorgani koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada tema kogu vara või selle olulist osa. M õistetega konkretiseeritakse THD artikli 70b lõikes 1 nimetatud majanduslikku või õiguslikku seost, arvestades, et direktiivi kohaselt peab selline seos väljenduma käitiste üle kontrolli teostamises. Loa andjale antakse kaalutlusõigus käsitada käitisi künnisvõimsuse arvutamisel ühe üksusena. Kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb lähtuda liitmisreegli eesmärgist vältida käitiste kunstlikku jagamist ja seadusest tulenevate kohustuste vältimist. Pelgalt asjaolu, et käitajate vahel esineb lepinguline, asjaõiguslik või muu õigussuhe, ei anna iseenesest alust käitiste liitmiseks. Näiteks käitiste paiknemine naaberkinnistutel, tavapärane sööda tarnimise leping või sama teenuseosutaja kasutamine ei ole üldjuhul piisav. Määrav on selline organisatsiooniline või majanduslik seotus, mille tõttu kuuluvad käitajad samasse kontserni või on valitseva mõju kaudu üksteisega seotud. Euroopa Komisjon avaldab hiljemalt 5. augustiks 2028 , pärast liikmesriikidega konsulteerimist , juhised kriteeriumide kohta, mille alusel hinnatakse eri käitiste käsitamist ühe üksusena. Kuni juhiste avaldamiseni tuleb sätet kohaldada artikli 70b eesmärki arvestades. Pärast juhiste avaldamist tuleb loa andjal neid sätte tõlgendamisel ja kaalutlusõiguse kasutamisel arvesse võtta. Lõige 5 täpsustab, et lõikes 4 sätestatud võimaluse kohaldamata jätmine ei tohi viia käesolevast seadusest tulenevate kohustuste vältimiseni ning toimib sätte eesmärgipärase tõlgendamise suunisena. See tähendab, et olukorras, kus käitiste eraldi käsitamine võimaldaks seadusest tulenevate nõuete kohaldamist vältida, tuleb loa andjal kaaluda nende käsitamist ühe üksusena. Pärast Euroopa Komisjoni juhiste avaldamist hinnatakse vajaduse korral uuesti, kas lõikes 4 kasutatud mõisted tagavad THD artikli 70b lõike 1 täieliku ja ühetaolise rakendamise. Kuni juhiste avaldamiseni tõlgendatakse sätet liitmisreegli eesmärgist lähtudes, et vältida käitiste kunstlikku jagamist ja seadusest tulenevate kohustuste vältimist. Paragrahv 154 2 määra b käitamisreeglite sisu. Lõikes 1 selgitatakse käitamisreeglite terminit , mida kasutatakse sea- ja linnukasvatuse tegevusalade puhul . See viitab neile kehtestatavatele reeglitele, millega sätestatakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heite piirväärtused, keskkonnatoime tasemed , nendega seotud seirenõuded ning asjakohasel juhul sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja leevendamise tavad, söötmise korraldus, sööda ettevalmistus, loomade laudas pidamise korraldus, sõnnikukäitlus, sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine, ning surnud loomade ladustamine. Tegemist on uue terminiga THS - is . Sea- ja linnukasvatusele loodavad käitamisreeglid kehtestatakse Euroopa komisjoni rakendusmäärusega eeldatavalt hiljemalt 1. septembriks 2026 ning need hakkavad asendava ma sigade ja kodulindude kasvatusele kehtestatud PVT-järeldusi (IRPP PVT-järeldused). P ärast rakendusmääruse kehtestamist täiendatakse eelnõu sõnastust vastava viitega. Lõike 2 eesmärk on täpsustada Kliimaministeeriumi rolli teabe vahendajana. Uute või ajakohastatud käitamisreeglite avalikustamine Kliimaministeeriumi kodulehel tagab, et Keskkonnaametil ning käitajatel on ajakohane teave parima võimaliku tehnika arengust ning uute või ajakohastatud käitamisreeglite st. See võimaldab pädeval asutusel arvestada tehnika arenguga lubade andmisel, muutmisel ja järelevalve s ning tagada käitajate tegevuse vastavus kehtivatele nõuetele. Paragrahv is 154 3 täpsustatakse termineid , mida kasutatakse loomühikute määramisel. Lõigetes 1 ja 2 seotakse sigade ja kodulindude määratlused Euroopa Liidu õigusaktidega, et taga da nende ühtne tõlgendus. Sigade definitsioon pärineb nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ (2) artikli st 2 ning kodulindude definitsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (1) artikli 4 punktist 9 . Paragrahv is 154 4 määrat a kse loomühik standardse mõõtühikuna, mille abil koondatakse eri loomakategooriate andmed võrreldavaks, ning viidatakse § 154 1 lõikes 3 sätestatud koefitsientidele. Paragrahv i s 154 5 sätestatakse käitaja keskkonnakaitselised kohustused. Lõikes 1 sätestatakse käitaja kohustus te ha heitkoguste ja nendega seotud keskkonnatoime tasemete seiret käitamisreeglite ja seirenõuete järgi . Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse seirekohustus selgemalt käitamisreeglite järgi , mis asendab kompleksloapõhise seirekorra. Lõikes 2 sätestatakse keeld ületada käitamisreeglites määratud heite ja keskkonnatoime tasemeid . Võrreldes kehtiva THS-iga täpsustatakse, et piirväärtuste järgimine on seotud käitamisreeglitega, mitte individuaalse kompleksloa tingimustega . See vähendab Keskkonnaameti töökoormust, sest kõigile sea- ja linnukasvatuse käitistele kehtivad samad maksimaalsed heitetasemed ning selle arvelt väheneb lubade menetluse aeg . Lõikes 3 kohustatakse käitaja t võtma viivitamata parandusmeetmeid, kui käitamisreeglites sätestatud piirväärtusi või keskkonnatoime tasemeid ei järgita. S ee vastab THS- is sätestatud kohustusele loa rikkumiste kõrvaldamiseks, kuid rõhutab, et parandusmeetmed tuleb võtta ka käitamisreeglites sätestatud piirväärtuste või keskkonnatoime tasemete ületamisel. Lõikes 4 sätestatakse, et sõnniku t tuleb käi delda kooskõlas parima võimaliku tehnikaga, mis on nimetatud käitamisreeglite s j t asjakohaste s õigusaktide s, ning vältides saastatust. Paragrahv 154 6 reguleerib seirenõudeid. Lõikes 1 sätestatakse käitaja kohustus te ha asjakohast seiret käitamisreeglite järgi . Võrreldes kehtiva korraga seotakse seirenõuded käitamisreeglitega, mis asendab kompleksloapõhise seire ning loob ühtse lähenemise sigade ja lindude intensiivkasvatuse käitistele. Lõikes 2 täpsustatakse seireandmete saamise viis e , nähes ette mõõtmismeetodite kasutamise ning vajaduse korral arvutusmeetodid. Täpsed meetodid on kajastatud käitamisreeglites. Lõikes 3 sätestatakse seireandmete ja teiste le käitamisreeglitele vastavuse tõendamiseks vajalike dokumentide säilitamise kohustus vähemalt viieks aastaks. Eesmärk on tagada, et Keskkonnaametil oleks võimalik kontrollida käitise vastavust käitamisreeglites sätestatud nõuetele . Oluline on, et säilitatavad seire andmed oleks töödeldud viisil, mis võimaldavad järelevalvel hinnata käitise keskkonnamõju ja nõuetele vastavust. Lõikes 4 sätestatakse kohustus esitada seireandmetel põhinev teave Keskkonnaameti nõudmisel k eskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu . Võrreldes kehtiva seadusega säilib aruandluskohustus, kuid see seotakse käitamisreeglites sätestatud piirväärtuste ja keskkonnatoime tasemetega. Lõike 5 eesmärk on tagada Keskkonnaameti tõhus järelevalvevõimalus käitamisreeglite täitmise kontrollimiseks. Selleks on käitaja kohustatud Keskkonna ameti nõudmisel viivitamata esitama lõikes 3 nimetatud andmed ja teabe. Üldsuse juurdepääs nimetatud teabele toimub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 alusel, mis sätestab keskkonnateabele juurdepääsu põhimõtted ja piirangud. Paragrahv 154 7 reguleerib meetmeid, mida rakendatakse juhul, kui peatükis 6 1 sätestatud nõudeid ei täideta. Lõikes 1 sätestatakse Keskkonnaameti pädevus nõuda käitajalt lisaks § 154 5 lõike 3 alusel rakendatavatele meetmetele lisa abinõusid, mis on vajalikud nõuete täitmise viivitamatuks taastamiseks. Säte tagab, et peatüki s 6 1 ja ühtlasi käitamisreeglites sätestatud nõuete st kõrvalekaldumise korral on Keskkonnaametil piisavad õigused reageerida paindlikult ja proportsionaalselt, lähtudes rikkumise iseloomust ja mõjust keskkonnale, ning vältida või kiiresti kõrvaldada võimalik kahjulik mõju keskkonnale. Lõige 2 sätestab Keskkonnaametil e võimaluse viivitamata sekkuda, kui peatükis 6¹ ja ühtlasi käitamisreeglites sätestatud nõuete rikkumine põhjustab või võib põhjustada olulist keskkonnakahju või ohtu inimeste tervisele, ning tagada, et käitise tegevust jätkatakse alles siis, kui nõuete täitmi n e on taasta tud. THS § 158 lõige 1 1 - § 158 lõige 1 1 , mille s o n sätestatud erand, mille kohaselt võis veisekasvatuse käitistes teha korrapärast kontrolli harvem kui üks kord kolme aasta jooksul , tunnistatakse kehtetuks . Veisekasvatuskäitised on seni kuulunud Keskkonnaameti korrapärase keskkonnaalase kontrolli programmi ning korraliste kompleksloa kontrollide sagedus on määratud riskihindamise tulemuste põhjal THS-i § 157 lõike 2 punkti 1 kohaselt . Muudatuse jõustumisel ning veisekasvatuse käitiste üleminekul keskkonnalubadele on Keskkonnaametil vaja välja töötada veisekasvatustele eraldi riskihindamise metoodika. K eskkonnalubade alusel tegutsevate farmide suhtes ei ole seni kohaldatud eraldi kontrolli mise sageduse mudelit. Kontrollide kavandamisel arvestatakse muu hulgas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ( PRIA ) kontrollide alusel tehtud riskihindamise tulemusi ning veemajanduskavade rakendamise l tehtavaid kontrolle. Arvestades, et kompleksloalt keskkonnalubadele üle minevad veisekasvatused on veekeskkonnale jätkuvalt olulise mõjuga, planeeritakse probleemsemate käitiste puhul kontrollide sageduseks edaspidi üldjuhul üks kord kolme kuni viie aasta jooksul. THS § 158 1 - seadust täiendatakse § -ga 158 1 , mille s sätestatakse käitamisreeglite alusel tegutsevate käitiste korrapärane keskkonnaalane kontroll. P aragrahvi lisamise eesmärk on eelkõige tagada regulatsiooni süsteemne terviklikkus ja õigusselgus. Kehtivas THS - is reguleerib § 158 kompleksloa kohustusega käitiste korrapärast keskkonnaalast kontrolli. Kuna peatüki 6 1 kohaldamisalasse jäävad käitised (sea- ja linnukasvatuse käitised, mille suhtes kohaldatakse EL-i käitamisreegleid) ei tegutse tulevikus kompleksloa alusel, ei laiene neile ka § 158. Samas on käitamisreegli te täitmine THS - i alusel kehtestatud siduv nõu e ning nende täitmise üle peab riik tagama tõhusa ja korrapärase järelevalve. L õige 1 sätestab, et Keskkonnaamet kontrollib järelevalve s peatüki 6 1 kohaldamisalasse jäävates käitistes käitamisreeglites ning muude s asjakohaste s õigusaktide s sätestatud nõuete täitmist. K äitamisreeglite järgimine ei ole üksnes formaalne kohustus, vaid allub riiklikule keskkonnaalasele kontrollile nagu kompleksloa nõuete järgimine . Lõikes 2 sätestatakse kontrolli de sagedus vahemik . K orrapärane keskkonnaalane kontroll tehakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Selline ajavahemik on kooskõlas THD järelevalveloogikaga ning võimaldab rakendada riskipõhist kontrolli, vältides samas põhjendamatult tihedat halduskoormust käitajale ja töökoormust järelevalveasutusele. Lõige 3 sätestab järelkontrolli kohustuse olulise rikkumise tuvastamisel. Kui korrapärase kontrolli käigus ilmneb käitamisreeglites või muudes õigusaktides sätestatud nõuete oluline rikkumine, tuleb kuue kuu jooksul teha järelkontroll. Selle eesmärk on tagada rikkumiste kiire kõrvaldamine ning vältida olukorda, kus nõuete täitmata jätmine kestab pikema aja jooksul. Muudatus ei loo uut menetlusliiki, vaid täpsustab senise riikliku järelevalve korralduse kohaldumist uuele regulatsioonile. Sellega tagatakse, et ka kompleksloalt keskkonnaloale ja käitamisreeglitele üle viidud käitised alluvad selgelt määratud ja õiguslikult kindlale keskkonnaalasele kontrollile, mis on THS-i eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik. THS § 162 1 - seadust täiendatakse §-ga 162 1 , millega sätestatakse vastutus käitamisreeglites seatud nõuete rikkumise eest. Käitamisreeglid on THD-st tulenev uus regulatiivne instrument, mida kohaldatakse sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele. Kuna nende käitiste puhul asendatakse senine kompleksloapõhine lähenemine keskkonnaloa ja käitamisreeglite süsteemiga, on vajalik sätestada eraldi vastutussäte käitamisreeglites esitatud nõuete rikkumise kohta. Lõikes 1 nähakse füüsilisele isikule käitamisreeglites seatud nõuete rikkumise eest ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Lõikes 2 sätestatakse sama teo eest juriidilise isiku vastutus rahatrahviga kuni 200 000 eurot. Need lõiked reguleerivad käitamisreeglite rikkumisi, kus karistuse ülemmäär sea- ja linnukasvatusega tegelevate ettevõtete käitamisreeglite rikkumisekorral on madalam kui kompleksloa nõuete rikkumise korral. See tuleneb sektori eripärast, selliste käitiste regulatiivsest raamistikust ja riskiprofiilist, mis erinevad klassikalistest kompleksloa kohustusega tööstuskäitistest. THS § 163 lõige 1 - § 163 lõiget 1 täpsustatakse , lisades avariist viivitamata teatamata jätmise koosseisu keskkonna kõrval ka mõju inimeste tervisele. Muudatus viib vastutussätte kooskõlla seaduse üldise eesmärgi ja THD muudatustega, mille kohaselt tuleb tööstusheite regulatsioonis arvestada lisaks keskkonnakaitsele ka inimeste tervise kaitset. THS § 163 1 lõige 1 - § 163 1 lõiget 1 täiendatakse täpsustusega, milliste tingimuste täitumisel loetakse teavitamata jätmist väärteoks. Täpsustusega tagatakse, et käitajat on võimalik karistada üksnes juhul, kui ta on alustanud käitise tegevuse olulise muudatuse või laienduse elluviimist olukorras, kus sellest oleks pidanud loa andjat teavitama. Oluliseks muudatuseks või laienduseks tuleb lugeda THS § 56 l õike 3 kohaselt muudatust või laiendust, mis ületab kompleksloa kohustuse künnisvõimsusi või millega kaasneb risk, et on vaja suurenenud heitkoguste tõttu loa tingimusi muuta . THS § 169 3 - seadust täiendatakse § - ga 169 3 . Paragrahvi eesmärk on tagada õigusselge ja halduskoormust vähendav üleminek kehtiva õiguse alusel antud komplekslubadelt keskkonnalubadele veisekasvatusega tegelevate le käit ajatele . Veisekasvatuse tegevusvaldkond arvatakse THS -i kohaldamisalast välja . Sellest tekib vajadus vormistada kehtiva d kompleksl oad ümber keskkonnalubadeks . L õige 1 sätestab, et loa andja vormistab veisekasvatusega tegeleva käitaja kehtiva kompleksloa nelja aasta jooksul § 169 3 j õustumisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Ümbervormistamine toimub avatud menetluseta , kuna käitise tegelik tegevus ei muutu ning keskkonnamõju ei suurene. Avatud menetluseta toimub protsess üksnes juhul kui tegemist on ümbervormistamisega ning loas sisulisi muudatusi ei tehta. Kuni kompleksloa ümbervormistamiseni kohaldatakse käitisele kehtiva kompleksloa tingimusi ja THS- st tulenevaid nõudeid. Lõige 2 sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud ja jõustumise ajal menetluses oleva veisekasvatusega tegeleva käitaja kompleksloa taotluse menetlust jätkatakse pärast käesoleva paragrahvi jõustumist keskkonnaloa taotluse menetlusena KeÜS-is ning AÕKS- is , jäätmeseaduses ja veeseaduses sätestatu kohaselt. Sätte eesmärk on tagada pooleliolevate menetluste jätkamine kehtiva õiguse kohaselt ilma uu t taotlus t esita mata . Lõige 3 sätestab riigilõivu tagastamise enam tasutud osas juhul, kui isikul puudub veise kasvatuseks kompleksloa kohustus, loa taotluse menetlus on pooleli ning Keskkonnaamet menetleb kompleksloa taotlust edasi keskkonnaloa taotlusena . THS § 169 4 - seadust täiendatakse §-ga 169 4 . Lõige 1 sätestab sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitiste kehtivate komplekslubade ümbervormistamise keskkonnaloaks ühe aasta jooksul alates § 169 5 punktis 1 sätestatud tähtajast. Ümbervormistamine toimub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisu kohaselt. Ümbervormistamine viiakse läbi avatud menetluseta, kuna tegemist on olemasolevate lubade vormilise kohandamisega uue õigusraamistikuga ning see ei too kaasa loa sisuliste tingimuste muutmist. Avatud menetluseta toimub protsess üksnes juhul kui tegemist on ümbervormistamisega ning loas sisulisi muudatusi ei tehta. Lõige 2 sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud ja jõustumise ajal menetluses oleva sea- ja linnukasvatusega tegeleva käitaja kompleksloa taotluste menetlemis t jätka takse pärast käesoleva paragrahvi jõustumist keskkonnaloa taotluse menetlusena KeÜS-is ning AÕKS- is , jäätmeseadus es või veeseadus es sätestatu kohaselt . Sätte eesmärk on tagada pooleliolevate menetluste jätkamine kehtiva õiguse kohaselt ilma uue taotluse esitamise vajaduseta. Lõige 3 sätestab riigilõivu tagastamise enam tasutud osas juhul, kui isikul puudub veise kasvatuseks kompleksloa kohustus, loa taotluse menetlus on pooleli ning Keskkonnaamet menetleb kompleksloa taotlust edasi keskkonnaloa taotlusena . THS § 169 5 - seadust täiendatakse §- ga 169 5 . Paragrahvi ga 169 5 sätesta takse üleminekusätted peatükis 6¹ kehtestatud nõuete kohaldamiseks sea- ja linnukasvatuse käitistele. Paragrahvis nähakse ette nõuete järkjärguline rakendamine sõltuvalt käitise suurusest, et tagada käitajatele piisav aeg uute kohustustega kohanemiseks. Punkti 1 kohaselt rakendatakse nõudeid alates 1. septembrist 2030 käitistele, mille künnisvõimsus on 600 loomühikut või rohkem, s.o suurimatele käitistele, mille keskkonnamõju on kõige suurem. Punkti 2 kohaselt laieneb kohaldamisala alates 1. septembrist 2031 käitistele, mille künnisvõimsus on 400 loomühikut või rohkem. Punkti 3 kohaselt kohaldatakse alates 1. septembrist 2032 peatükis 6¹ sätestatud nõudeid ülejäänud § 154¹ lõikes 2 nimetatud käitistele. Selline etapiviisi rakendamine on kooskõlas direktiiviga 2024/1785 ning võimaldab arvestada sea- ja linnukasvatuse eripära ning sektori majanduslikku suutlikkus t. THS § 169 6 – seadust täiendatakse §-ga 169 6 . Paragrahvi ga 169 6 seatakse üleminekusätted kompleksloa alusel tegutsevate käitiste nõuete kohaldumisele. Üleminekusätted on käitisepõhised. Üleminekureeglid seovad üksikute uute kohustuste kohaldamise konkreetse käitise tunnustega, eelkõige käitise peamist tegevusvaldkon da puudutava PVT-järelduste avaldamise kuupäeva, käitise tegevuse alustamise aja ning loa läbivaatamise või muutmise aluse olemasolu ga ning käivituvad vastavalt nendele asjaoludele. Seetõttu ei kohaldu üleminekusätted automaatselt ega üheaegselt kõigi komplekslubade suhtes, vaid rakenduvad iga käitise kohta eraldi, lähtudes sellest, millise käitisega on tegemist ja millise konkreetse üleminekusätte ning sellega seotud kohustuse kohaldamise eeldused on täidetud. Paragr a hvi 169 6 lõike ga 1 võetakse üle TH D artikli 3 lõike 1 esimene lõik. Üleminekusätte kohaselt rakendatakse kavandatud seaduse § 41 lõike 2 punktides 6 1 , 20 ja 21 ning §- s 44 1 sätestatud nõudeid nelja aasta jooksul pärast käitise peamise tegevusvaldkonna kohta käiva PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist, eeldusel et nimetatud PVT-järeldusi käsitlev otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026. Viidatud sätted käivad keskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste ja nende seire kohta ning on kõik uued loa tingimused . Üleminekusätte eesmärk on tagada, et uued loatingimuste elemendid , nagu ressursikasutuse seire ning keskkonnatoime tasemed ja piirväärtused koos vastavushindamise tingimustega , rakenduksid sektori põh jal koos nendega seotud PVT-järelduste ajakohastamisega. Nimetatud nõuded eeldavad, et PVT-järeldustes on olemas uue lähenemise rakendamiseks vajalikud keskkonnatoime tasemed, võrdlusalused ja metoodilised lähtekohad , mis ütlevad , milliseid ressursse ja millisel viisil seirata ning kuidas keskkonnatoime tasemeid ja piirväärtusi määrata. Seetõttu ei seota nõuete kohaldamist üksnes direktiivi (EL) 2024/1785 ülevõtmise üldkuupäevaga , vaid PVT-järelduste avaldamisega, mis on tööstusheite kompleks loa süsteemis keskne käivitav sündmus loa tingimuste ajakohastamiseks. Üleminekusäte katab järgmised loatingimuste komponendid: § 41 lg 2 p 6 1 – loas sätestatavad seirenõuded asjakohaste ressursside (energia, vesi, tooraine) tarbimisele ja korduskasutamisele; § 41 lg 2 p 20 – keskkonnatoime tasemed ning keskkonnatoime piirväärtused, mis määratakse § 44 1 kohaselt; § 41 lg 2 p 21 – keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused või viide sellistele tingimustele; § 44 1 – keskkonnatoime tasemete ja nende piirväärtuste määramise reeglistik, mille alusel kujundatakse loatingimused. Nelja-aastane tähtaeg annab loa andjale ja käitajale mõistliku aja, et ajakohastada kompleksloa tingimused kooskõlas uute PVT-järeldustega ning korraldada vajalik andmekogumine ja seire ning vajaduse korral rakendada meetmeid, mis võimaldavad saavutada loas määratavad keskkonnatoime piirväärtused. K ui käitise peamise tegevusvaldkonna PVT-järeldusi käsitlev otsus avaldatakse näiteks 2028. aastal, tuleb § 41 l õike 2 p unktide s 6 1 , 20 ja 21 ning §-s 44 1 sätestatud nõuetele vastavad loatingimused kehtestada ja rakendada hiljemalt 2032. aastaks , st nelja aasta jooksul alates PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamisest. Sät et rakenda takse kooskõlas kompleksloa nõuete läbivaatamise üldise loogikaga . L oa tingimusi ajakohastatakse PVT-järelduste avaldamise järel ning üleminekusäte täpsustab, et just nende le uute le nõuete le antakse üleminekuks selge, direktiivist tulenev nelja-aastane ajaraam. Sellega välditakse ühtaegu kahte ebasoovitavat tulemust , milleks on ühelt poolt nõuete enneaegset rakendamist olukorras, kus sektori PVT-järeldustes ei ole veel uuteks loatingimusteks piisavalt selgeid keskkonnatoime tasemeid , ning teiselt poolt põhjendamatut viivitust, kus uued ressursikasutuse ja keskkonnatoime nõuded jääksid loa süsteemis kehtestamata määramata ajaks. Paragrahvi 169 6 l õige 2 sätestab, et sellistele käitistele, mille peamise tegevusvaldkonna kohta käivad PVT-järeldused on avaldatud pärast 1. juulit 2026 ning mis saavad alles pärast selliste PVT-järelduste avaldamist esmakordselt kompleksloa, kohaldatakse lõikes 1 osutatud sätteid alates PVT-järelduste avaldamise kuupäevast. Sätte eesmärk on eristada uusi käitisi olemasolevatest käitistest . K ui käitis saab oma esimese kompleksloa alles pärast seda, kui tema põhitegevusala ga seotud uued PVT-järeldused on avaldatud (pärast 1. juulit 2026), siis ei ole põhjendatud anda talle nelja-aastast üleminekuaega, vaid lõikes 1 nimetatud uued loatingimus ed peavad olema arvesse võetud kohe loa andmisel . Näiteks kui peamise tegevus valdkonna PVT-järeldus i käsitlev otsus avaldatakse 2028. aastal ning käitis saab kompleksloa 2029. aastal, kohaldatakse lõikes 1 nimetatud nõudeid käitise suhtes kohe esmase loa saamise jär el . Sama loogika on ka kehtivas THS- is PVT järeldusi käsitlevate otsuste rakendamisega , kus olemasolevad käitised saavad uue PVT järelduste nõuete rakendamiseks nelja- aastase üleminekuaja, kuid esmakordselt loa saava te käit iste puhul tuleb uue PVT-järelduse nõude i d arvestada kohe loa andmisel. Paragrahvi 169 6 l õige 3 sätestab üleminekukorra selliste kompleksloa alusel tegutsevate käitiste jaoks, mille tegevusvaldkond kuulus THD I lisa kohaldamisalasse juba enne 4. augustit 2024, millel on kompleksluba ning mis on tegevust alustanud enne 1. juulit 2026. Nende käitiste puhul nähakse ette, et teatavaid uusi või oluliselt täpsustatud loatingimuste nõudeid ei pea kohaldama kohe seaduse jõustumisel , vaid need rakenduvad järk-järgult seoses loa ajakohastamisega ning hiljemalt kindlaks kuupäevaks. Lõikes 3 nimetatud nõuded hõlmavad järgmist: - kompleksloa tingimustes heite piirväärtuste määramise aluste täpsustamist (§ 41 lg 2 p 7) ; - pinna- ja põhjavee ning pinnase kaitsemeetmete ja korrapärase seire nõuete täpsustamist , s ealhulgas olmevee veevõtukohtade valgalade arvestamist ja tegevuskohas esinevate le asjakohaste le ohtlike le ainete le tähelepanu juhtimist (§ 41 lg 2 p 9) ; - PVT -järelduste ga saavutatavast heite tasemest erandi tegemise lisa tingimusi (§ 44 lg -d 7 4 –7 7 ) ; - kaudse heite korral reoveepuhasti mõju arvestamise lisatingimusi (§ 44 lg 1 2 – 1 4 ) ; - heite piirväärtustele vastavuse hindamise tingimus i (§ 47 1 ) . Üleminekukorra eesmärk on tagada, et uute kohustuste rakendamine toimuks kooskõlas loa läbivaatamise loogikaga ning oleks käitajatele ja loa andjale ajaliselt teostatav. Nimetatud tingimus i on selgitatud seletuskirjas konkreetse sätte kohta k äiva muudatusettepaneku juures. Ajaliselt on lõi ge 3 üles ehitatud kolmele n - ö käivitavale sündmusele, millest kohaldub see, mis saabub varem. Esiteks rakenduvad nimetatud nõuded alates kompleksloa muutmisest, kui kompleksluba muudetakse kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusel THS -i § 49 l õike 1 punkti s 4 , 5, 6, 8 või 9 nimetatud juh ul . See tagab, et juhul kui loa tingimusi peab sisuliselt ajakohasta ma , viiakse samas menetluses loa tingimustesse ka uued või täpsustatud tingimused. Teiseks, kui luba enne ei muu deta , tuleb nimetatud nõuded kohaldada hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käitise peamist tegevusvaldkonda käsitleva PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist, tingimusel et see otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026. Kolmandaks sätestatakse lõpptähtajana, et nimetatud nõuded peavad rakenduma hiljemalt 1. septembrist 2036, et vältida olukorda, kus nõuete kohaldamine võiks venida määramata ajaks. Seega on lõike 3 eesmärk tagada ühtaegu olemasolevate käitiste järjepidev üleminek , nõuete sidumine loa läbivaatamise ja PVT-järelduste ajakohastamise tsükliga ning ühtne lõpptähtaeg, millest alates peavad nimetatud nõuded olema kõikide asjaomaste käitiste puhul rakendunud. Paragrahvi 169 6 l õige 4 sätestab üleminekukorra selliste le käitiste le , mille tegevusvaldkond kuulus direktiivi 2010/75/EL I lisasse juba enne 4. augustit 2024 ning mille käitaja on esitanud nõuetekohase kompleksloa taotluse enne 1. juulit 2026, tingimusel et käitis alustab tegevust enne 1. juulit 2027. Tegemist on selliste käitistega, mille loamenetlus al gas enne uue õigusraamistiku kohaldamise kuupäeva, kuid mille tegevus algab üleminekuperioodil. Lõikes 4 nähakse ette, et § 41 lõike 2 punktides 7, 9, 23 ja 24 ning § 44 lõigetes 6, 7, 7 4 –7 7 ja 1 2 – 1 4 ning § -s 47 1 sätestatud uued või oluliselt täpsustatud loatingimused ei rakendu sellistele käitistele automaatselt seaduse jõustumisel , vaid kohaldatakse samadel alustel ja sama ajaraami järgi , nagu lõikes 3 kirjeldatud olemasolevate käitiste puhul. Sellega tagatakse, et lõikes 4 mainitud käitised ei satuks põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda võrreldes käitistega, mis juba tegutsevad ja mi s said kompleksl oa enne 1. juulit 2026. Sarnaselt lõikele 3 on lõike 4 loogika üles ehitatud kolmele alternatiivsele käivitavale sündmusele, millest kohaldub varaseim. Esiteks rakenduvad nimetatud nõuded alates kompleksloa muutmisest, kui kompleksluba muudetakse kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punktis 4 , 5, 6, 8 või 9 nimetatud juh ul . Teiseks, kui luba enne ei muudeta, kohaldatakse nõudeid hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist, tingimusel et otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026. Kolmandaks on sätestatud lõpptähtajana 1. september 2036, et välistada nõuete kohaldamise põhjendamatu edasilükkumine ja tagada, et üleminek ei veniks määramata ajaks. Lõikes 4 nimetatud nõuete sisu ja eesmärk i on selgitatud seletuskirjas vastavate muudatuste juures. Üleminekusäte määrab üksnes nende kohaldumise ajastuse ja seose loa läbivaatamise ning PVT-järelduste ajakohastamise tsükliga. Paragrahvi 169 6 lõige 5 sätestab erandi lõ igetes 3 ja 4 kehtestatud üleminekuaja kohta seoses §- ga 47 1 . § 47 1 sätestab tingimused heite piirväärtuste vastavuse hindamisel mõõtemääramatuse ga arvestamis e kohta. Kui loa omaja soovib , et need tingimused rakenduksid enne lõigetes 3 või 4 sätestatud tähtaega , esitab ta selleks loa andjale taotluse, kes muudab sellest tulenevalt vajaduse korral luba , et heite piirväärtuste vastavuse hindamisel arvestada mõõtemääramatuse nõu etega. Paragrahvi 169 6 l õige 6 käsitleb eraldi § 44 lõigetes 3 ja 3 1 sätestatud nõuete üleminekukorda selliste käitiste puhul, mille tegevusvaldkond kuulus direktiivi 2010/75/EL I lisasse juba enne 4. augustit 2024. Need sät ted on seo tud eelkõige loatingimuste täpsustamisega ning loa ajakohastamisega , kui on vaja arvestada keskkonnakvaliteedi nõudeid ja nende täitmiseks vajalikke meetmeid. THS -i § 44 lõiked 3 ja 3 1 käivad heite piirväärtuste määramise kohta, mille tingimusi on võrreldes kehtiva seadusega täpsustatud. Erinevalt lõigetest 3 ja 4 on lõikes 6 loa muutmise käivitavate sündmuste loetelu natukene kitsam . N õude i d kohaldatakse kompleksloa muutmisest arvates, kui kompleksluba muudetakse selle nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lõike 1 punkti s 4 , 5, 6 või 9 nimetatud juh ul . Se llin e lähenemine on valitud , et siduda § 44 lõigetes 3 ja 3 1 sätestatud nõuete rakendamine eeskätt nende juhtudega, kus loa ajakohastami st nõuab üks järgmisest: käitise põhjustatud saastamise suurenemine, et on vaja vähendada heite piirväärtusi või määrata täiendavad heite piirväärtused, käitise tegevuse ohutuse tagamiseks tuleb kasutada muid meetmeid kui kompleksloas määratud; keskkonna kvaliteedinormatiive muudetakse või kehtestatakse uus keskkonna kvaliteedinormatiiv; loa kehtivuse tähtaega on vaja pikendada. Kui nimetatud alustel kompleks l uba varem ei muudeta , kohaldatakse § 44 lõikeid 3 ja 3 1 hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT järeldusi käsitleva otsuse avaldamist, tingimusel et otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026, või hiljemalt 1. septembrist 2036, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Nagu lõigetes 3 ja 4, tagab ka siin lõpptähtaeg, et nõuete kohaldamine ei sõltu üksnes loa läbivaatamiste sagedusest ega jääks kestma määramata ajaks. Paragrahvi 169 6 l õige 7 reguleerib selliste käitiste üleminekut, mis on seotud enne 4. augustit 2024 direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate tegevusaladega. See puudutab käitiseid mis tegelevad THS -i alusel kompleksloa alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kohta kehtestatud ministri määruses nimetatud külmvaltsimise alltegevusvaldkonna s ning tekstiili või kiu viimistlemise ga ning mis alustasid tegevust enne 1. juulit 2026. Nende le käitiste le nähakse ette, et k ehtestatav a t seadust kohaldatakse nelja aasta möödumisel 1. juulist 2026, kuid erandina ei kohaldata samast kuupäevast automaatselt § 41 lõike 2 punktides 6 1 , 20 ja 21 ning §-s 44 1 sätestatud nõudeid. Tegemist on uute ressursikasutuse ja keskkonnatoimega seotud loatingimuste g a, mille rakendamine eeldab sektoripõhiseid PVT-järeldusi ja nendes sisalduvaid keskkonnatoime tasemeid ning metoodilisi lähtekohti. Kuna lõike 7 käitised ei ole otseselt uue THD kohaldamisala laienemise siht rühm , tagab erand proportsionaalsuse ning väldib uute kohustuste enneaegset kohaldamist. Paragrahvi 169 6 l õige 7 käsitleb uusi tegevusvaldkondi, mis on loetletud § 19 lõike 3 alusel kehtestatud ministri määruses , mis lisandusid uu e THD kohaldamisalasse selle jõustumisel 4 . augustil 2024. Nende käitiste puhul nähakse ette, et k ehtestavat seadust kohaldatakse nelja aasta möödumisel käitise peamise tegevusvaldkonnaga seotud PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamisest või hiljemalt 1. septembrist 2034, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Sarnaselt lõikega 7 välistatakse ka lõikes 8 nimetatud käitiste puhul § 41 lõike 2 punktides 6 1 , 20 ja 21 ning §-s 44 1 sätestatud nõuete kohald a mine. Eesmärk on hoida direktiivi kohaldamisalasse enne uue THD avaldamist mittekuuluvate käitiste üleminek proportsionaalne ja realistlik, arvestades nende sektorite eripära ning PVT-järelduste ajakohastamise rütmi. Lõpptäht päev 1. september 2034 tagab ühtlasi, et üleminek ei veniks määramata ajaks ning loa andmi n e ja järelevalve oleksid ajaliselt ette nähtavad. Paragr a hvi 169 6 l õige 9 täpsustab, et kuni paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 6 nimetatud asjakohase kohaldamiskuupäevani kohaldatakse kõnealustes lõigetes nimetatud käitiste suhtes kõnealustes lõigetes loetletud THS sätteid , mis kehtis id enne käesoleva paragrahvi jõustumist . Säte välistab olukorra, kus üleminekuperioodil tuleks samale käitisele kohaldada nii uut kui varasemat regulatsiooni samaaegselt ilma selge kohaldamisloogikata. Ühtlasi tagab säte käitajale ja loa andjale õiguskindluse loa kehtivate tingimuste täitmisest ja järelevalvest üleminekuperioodil. Paragrahvi 16 9 6 l õige 10 sätestab, et käitiste puhul, millele antakse esimest korda kompleksluba pärast käitise peamise tegevusvaldkonna PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamist tingimusel, et see otsus on avaldatud pärast 1. juulit 2026, kohaldatakse komplekslubade andmise suhtes kehtestatava seaduse nõudeid alates PVT-järelduste avaldamise kuupäevast. Sätte eesmärk on tagada, et uued käitised projekteeritakse ja loastatakse kohe kooskõlas ajakohaste PVT-järelduste ning uue THS - i raamistikuga ning neile ei kohaldata nelja-aastast üleminekuaega. See lähenemine on kooskõlas nii THD süsteemse loogika kui ka varasema THS-i praktikaga, mille kohaselt esmakordsel loa andmisel tuleb lähtuda kehtivatest PVT järeldustest kohe ilma üleminekuajata . Eelnõu p unktiga 90 täie ndatakse seaduse normitehnilist osa, lisades viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2024/1785. Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust. RLS § 124 lõige 2 - RLSi § 124 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, veise-“ , mis tuleneb veisekasvatuse tegevusvaldkonna väljajätmisest THS-i kohaldamisalast . See tähendab, et veisekasvatusel t kaob kompleksloa kohustus ning kuna § 124 lõikes 2 nimetatud erand käib komplekslubade kohta, siis seda enam ei kohaldata. RLS § 124 lõige 2 - RLSi § 124 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. A lates 2030. aasta 1. septembrist kaob sea- ja linnukasvatustelt kompleksloa kohustus , mille tõttu tunnistatakse lõige samast kuupäevast kehtetuks . Eelnõu §-ga 3 muudetakse keskkonnatasude seadust. KeTS § 20 lõige 5 - KeTS - i § 20 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „reostusnäitajate“ sõnaga „saastenäitajate“. 2019. aasta 30. jaanuaril vastu võetud veeseaduses ei kasutata enam terminit „reostusnäitaja“. Veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on sätestatud, et saastenäitaja piirväärtus on maksimaalne lubatud saasteaine sisaldus suublasse juhitavas kasutatud vees või vett iseloomustav muu omadus, näiteks temperatuur, mille ületamise korral loetakse vesi üle kahjutuspiiri rikutuks. Seega on terminoloogiliselt õigem kasutada terminit „saastenäitaja“. Sisulist muutust senistes põhimõtetes see kaasa ei too. KeTS § 33 5 lõige 3 - § 33 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks . Selle sätte ga on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm kehtestada määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu ja allkirjastamise ning elektroonilise teabevahetuse kohta. See määrus ei ole enam asjakohane, kuna keskkonnatasu deklaratsioone, aruandeid ja muid keskkonnakasutusega seotud dokumente esitatakse Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu, mitte enam e-keskkonnaametis. KeTS § 33 6 lõige 3 - muudatusega sätestatakse, et Keskkonnaamet võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda: 1) korralduse keskkonnatasu deklaratsiooni esitamiseks; 2) korralduse keskkonnatasu deklaratsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks; 3) ettekirjutuse maavara kaevandamise mahu aruande esitamiseks; 4) väljavõtte, õiendi või tõendi Keskkonnaametile esitatud keskkonnatasu deklaratsiooni kohta. Kehtiva sätte kohaselt kehtestab minister määrusega automaatsete haldusaktide ja dokumentide nimekirja. See nimekiri on kehtestatud keskkonnaministri 20. juuni 2011. a määrusega nr 34 „Nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu ja allkirjastamise kohta, elektroonilise teabevahetuse kohta ning automaatsete haldusaktide ja dokumentide loetelu“ (edaspidi määrus nr 34 ). Arvestades, et määrus ei ole muus osas enam vajalik (vt KeTS § 33 5 lõike 3 selgitus), ei ole mõistlik ühe neljapunktise loetelu kehtestamiseks määrust säilitada . Seetõttu kehtestatakse volitusnormi asemel loetelu seadusega. Käesoleva muudatuse sõnastus on sama kui määruse nr 34 § 7 1 (automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu) sõnastus. KeTS § 34 1 lõige 1 punkt 5 - muudatusega täiendatakse KeTS - i § 34 1 lõiget 1 punktiga 5 ja sätestatakse, et Keskkonnaamet määrab keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa ka juhtudel, kui merevette väljutatakse naftat, naftasaaduseid, mineraalõli või tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduseid. Näiteks, kui laevade punkerdamise käigus või reostunud pilsivee merre pumpamisel toimub naftasaaduste heide merevette. Keskkonnatasu arvutamise ja deklareerimise kohustus on praegu laeva tegelikul valdajal. Tihti esineb olukordi, kus laeva tegelikku valdajat (operaatorit/omanikku) on väga keeruline suunata esitama loata tegevuse keskkonnatasu deklaratsiooni ning Keskkonnaamet peab lõpuks tasumisele kuuluva summa ikkagi määrama maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel. Sättega kiirendatakse tasunõude esitamise protsessi. Samuti ei ole laeva operaator/tegelik omanik üldjuhul teadlik, et juhtus õnnetus ja merre juhiti saasteaineid ning selle eest tuleb Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis tasuda keskkonnatasu. Merereostusjuhtumi keskkonnatasu määramisel rakendatakse KeTSi § 27 lõike 1 alusel naftasaaduste korral 50-kordset saastetasumäära. KeTS § 45 lõige 2 1 - KeTS - i § 45 lõiget 2 1 muudetakse ja sätestatakse, et raadamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus taotleda makstud raadamisõiguse tasu tagastamist ühe aasta jooksul pärast metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaja lõppu. Nimetatud sätte järgi võib metsaomanik teha raiet 24 kuu jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Varem oli võimalik taotleda tagastamist kahe aasta jooksul . S ee säte koostati eeldusel, et metsateatis kehtib aasta , seega kokku sai tagastamist taotleda kolm aastat nagu on ette nähtud teiste tasude puhul ja ka maksukorralduse seaduses üldiselt. RLS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 30.12.2023, 1, jõust 01.07.2024) muudeti metsaseaduses metsateatise kehtivus kahele aastale, seega jääks muudatuseta metsateatistel raadamisõiguse tagastamiseks kokku neli aastat, mis on võrreldes teiste keskkonnatasudega põhjendamatult pikem periood. KeTS § 55 3 lõige 3 - täpsustatakse § 55 3 lõike 3 sõnastust, mis sätestab aastas kohaliku omavalitsuse poolt väljama k stava tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalse suuruse eluruumi kohta. Varasemat sõnastust täpsustatakse kuupäeva lisamisega, sisulist muutust lõikes ei tehta. Sätte algne sõnastus ei arvesta olukorraga, kus ühe aasta jooksul võib kehtida kaks erinevat töötasu alam m äära (näiteks käesoleval 2026. aastal). Seetõttu on vajalik täpsustada, mis kuupäeva seisuga kehtiv töötasu alammäär tuleb tasu väljamaksmisel aluseks võtta. Tähtaja seadmisel on lähtutud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu taotluste esitamise tähtajast, milleks on samuti 1. märts. Muudatusega tagatakse mõjualade elanike võrdne kohtlemine ja suurem õigusselgus. Eelnõu § 4 sätestab seaduse jõustumisaja. Seaduse § 1 punktid 6, 1 6 , 81 , 83 , 8 4 , 88 , 89 ning § 2 punkt 2 on kavandatud jõustuma 2030. aasta 1. septembril. Hilisem jõustumisaeg on seotud direktiiv i (EL) 2024/1785 alusel sätestatud uue sigade ja lindude intensiivkasvatusele pühendatud peatüki jõustumis e täht päevaga . S eaduse § 3 punkt 5 jõustub 2027. aasta 1. juulil , arvestades maksukorralduse seaduse § 4 1 . Maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Ülejäänud seadus esätted jõustuvad üldises korras . S eaduseelnõu menetlemise ajal on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, (EL) 2015/2193 ja (EL) 2024/1785 seoses teatavate nõuete lihtsustamisega ja halduskoormuse vähendamisega ehk nn keskkonnaomnibu s s, millega kavandatakse muuhulgas muuta tööstusheite direktiivi, eesmärgiga lihtsustada teatavaid nõudeid ja vähendada halduskoormust. Keskkonnaomnibus s keskendub ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskoormuse vähendamisele, loamenetluste ja aruandluse lihtsustamisele ning regulatsiooni paindlikumale rakendamisele, säilitades samal ajal keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme. Keskkonnaomnibu s si jõustumisel tekib vajadus muuta THS-i ning üle vaadata ka käesolevas eelnõus kavandatud kompleksloa nõuded. Keskkonnaomnibuss on plaanitud jõustuma 2027. esimeses kvartalis . Keskkonnaomnibussis kavandatavad muudatused on piiritlet avad konkreetsete sätetega . Käesolevast seaduste muutmise eelnõu s jäetakse välja keskkonnaomnibussiga muudetavad sätted, mis käivad keskkonnajuhtimissüsteem i ning üleminekukava kohta . 4. Eelnõu terminoloogia Seoses direktiivi 2024/1785 ülevõtmisega sõnastatakse seaduses järgmised uued terminid: 1) Keskkonnatoime – tarbimistasemetega, materjalide, vee ja energiaressursside ressursitõhususega, materjalide ja vee korduskasutamisega ning jäätmetekkega seotud toime . 2) Keskkonnatoime piirväärtus – loas määratud toimeväärtus, väljendatuna kindlaksmääratud tingimuste jaoks kindlates parameetrites, mida ei tohi ületada. 3) Parima võimaliku tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase – keskkonnatoime tase, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel . 4) Võrdlusalused – parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete soovituslik vahemik, mida tuleb kasutada keskkonnajuhtimissüsteemis võrdluseks. 5) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav heitetase – heitetase, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava ajaperioodi keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes. 6 ) Kujunemisjärgus tehnikaga saavutatav keskkonnatoime tase – rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastel käitamistingimustel kujunemisjärgus tehnika või kujunemisjärgus tehnikate kombinatsiooni abil, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes. 7 ) Tööstuse põhjalik ümberkujundamine – tööstusettevõtjate poolt k ujunemisjärgus tehnika või parima võimaliku tehnika rakendamine, mis hõlmab kogu käitise või selle osa konstruktsiooni või tehnoloogia olulist muutmist või olemasoleva käitise asendamist uue käitisega, mis võimaldab väga oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja optimeerib kaasnevat keskkonnakasu vähemalt sellises ulatuses, mida on võimalik saavutada kohaldatavates PVT järeldustes kindlaksmääratud tehnikaga, võttes arvesse keskkonnalist ristmõju. 8 ) Käitamisreeglid – Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad reeglid, mille alusel sätestatakse heite piirväärtused, keskkonnatoime piirväärtused, nendega seotud seirenõuded ning asjakohasel juhul sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja leevendamise tavad, söötmise korraldus, sööda ettevalmistus, loomade pidamisviis, sõnnikukäitlus (sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine), ning surnud loomade ladustamine. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu kohase seaduse ga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, millega muudeti direktiivi 2010/75/EL tööstusheite kohta ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ jäätmete ladestamise kohta. Direktiivi ülevõtmist käsitlev tabel on toodud seletuskirja lisas 2. THD karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu , mida ajakohastatakse hetkel Riigikogu s menetluses oleva k aristusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus e ga ( 934 SE ) . 6 . Seaduse mõju d THS-i ajakohastami sel ja täpsustami sel kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1785 nõuetega on keskendutud peamiselt kehtiva korra selgemaks ja süsteemsemaks muutmisele, parima võimaliku tehnika rakendamise edendamisele ning kompleksloa kui keskkonnakorraldusliku instrumendi toimimise tõhustamisele. Mõjude kujunemisel on määrav see, et muudatused ei muuda tööstusheite regulatsiooni põhiloogikat, vaid täpsustavad selle rakendamise viise ja menetluslikke lahendusi, e t tagada parem õigusselgus, proportsionaalsus ning ressursside tõhusam kasutamine. K avandat ud muudatused mõjutavad eelkõige 248 tööstuskäitist ning Keskkonnaameti tegevust. E ttevõtjate halduskoormus väheneb märkimisväärselt, kuna komplekslubade kohustus kao b ligi 73% senistest käitistest. Ülejäänud u 2 7% käitiste puhul täpsustatakse olemasolevate komplekslubade tingimusi. Mõjude analüüsil eristatakse tööstuskäitisi veise , sea- ja linnukasvatusega tegelevatest käitistest. Tööstuskäitised on kompleksluba omavad käitised, kes tegelevad peamiselt energia või energiakandjate tootmisega, jäätmekäitlusega, metallide ja mineraalsete materjalide töötlemisega, erinevate pindade töötlusega, keemia - , toiduaine -, tselluloosi- või paberitööstusega . Nimekiri ei ole ammendav, vaid käsitleb kõiki THSi II peatüki reguleerimisalasse kuuluvaid käitisi. L isanduvad uued loa tingimused rakenduvad järk-järgult kompleksloa muutmise kaudu ning mitme tegevusala puhul alles pikema ülemineku aja jooksul (n t keskkonnatoime tasemete kehtestamine suurte põletusseadmete puhul eelduslikult alates 2036. aastast). Keskkonnaameti le tähendab muudatus ühelt poolt komplekslubade arvu vähenemisega kaasneva koormuse vähenemist ning teis alt võimalust keskenduda järelevalve tõhustamisele ja keskkonnanõuete sisulisemale rakendamisele. M õju avaldu b eelkõige keskkonnakaitse taseme paranemises , loamenetluste ühtlustamises ja kiiren e mises ning koormuse ümberjaotumises nii käitajate kui ka loa andja tasandil. Samal ajal arvestatakse seaduse rakendamisel vajadusega tagada ettevõtjatele piisav üleminekuaeg ning võimalus kohaneda täpsustatud nõuetega, vältides järske ja ebaproportsionaalseid mõjusid. Seadus on kujundatud selliselt, et uute nõuete lisandumist tasakaalustab re eglite selginemine ja menetluspraktika tõhustumine, mis tervikuna loob eeldused tööstusheite valdkonna jätkusuutlikuks ja ettenähtavaks arenguks. Seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi riske ning sellega ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuetele vastavat põhjalik k u mõjuanalüüsi. Muudatustel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigikaitsele ja välissuhetele. Mõju avaldub keskkonnale, majandusele, ametnike töökoormusele ja ülesannete hulgale ning avalike teenuste kättesaadavusele. Keskkonnaameti järelevalve ja loamenetluse töökoormust väljendatakse täistööaja ekvivalendina (edaspidi FTE ), mis kajastab konkreetsele tegevusele kuluvat tööaega võrrelduna ühe täistööajaga ametniku aastase tööajaga ega ole üks-ühele võrdsustatav ametikohtade arvuga. 6 .1. Mõju avaldav muudatus Veisekasvatusega tegeleva d käitis ed arvatakse THS-i kohaldamisalast välja. Sihtrühm 1. Veisekasvatusega tegelevad käitised ( seisuga 27.02.2026 o n kompleksluba 99 veisekasvatuse käitis el , mis on 92 ettevõtte omandis ). 2. Keskkonnaameti ametnikud ( 3,5 FTE loamenetluse ja 2 FTE järelevalve töövood, s ealhulgas veekeskkonna ja välisõhu valdkond) . 3. Tarbijakaitse ja T ehnilise J ärelevalve A met ( 2 käitist , mis on C- ja B-kategooria ohtlikud ettevõtted). Kaasnev mõju Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus , m õju regionaalarengule ja piirkondlikule ettevõtlusele Ettevõtjate halduskoormus väheneb , kuna kompleksloa saamiseks või muutmiseks esitatavate andmete hulk väheneb tunduvalt. Enam ei pea veisekasvatusega tegelev käitaja täitma kompleksloa taotluse tööstusheite eriosa . Kompleksloaga peab ette nä gema konkreetsed heite piirväärtused, mille kontrollimiseks tuleb kavandada ka konkreetne seirekorraldus. Keskkonnalubades ei kehtestata samasugustel alustel heite piirväärtusi ja seirekorraldust nagu komplekslubadel, mis tähendab, et käitajatel võib väheneda esitatavate andmete maht . Lisaks kaovad korralised kontrollid, nende asemel tehakse riskipõhist kontrolli. Kehtiva THS - i kohaselt on veisekasvatus kompleksloa kohustus ega tegevusala. Samas ei kuulu veisekasvatus THD kohaldamisalasse ning seetõttu ei ole selle tegevusala suhtes kehtestatud kogu Euroopa Liidu jaoks ühtseid PVT-järeldusi. Eesti on veisekasvatuse le välja töötanud riigisisesed PVT-järeldused k eskkonnaministri käskkirjaga . Seadusega arvatakse veisekasvatus THS - i kohaldamisalast välja, mistõttu tunnistatakse kehtetuks ka veisekasvatuse suhtes kehtestatud riigisises te PVT-järeldus te käskkiri . V eisekasvatuse PVT järelduste võrdlus kehtivate õigusaktidega näitab, et valdav osa PVT - järeldustes sisalduvatest nõuetest on juba teistes kehtivates õigusaktides sätestatud ning on käitajatele siduv ad . Se ega ei anna PVT - järelduste l põhine v kompleksloakohustus veisekasvatuse puhul põhjendatud regulatiivset lisandväärtust. Veisekasvatuse PVT-järelduste kehtetuks tunnistamise majanduslik mõju käitajatele on sõnnikuhoidlate rajamise ja rekonstrueerimise kontekstis pigem soodne. Kehtivate PVT järelduste kohaselt ei käsitata uute laguuntüüpi vedelsõnnikuhoidlate rajamist parima võimaliku tehnikana, mistõttu on kujunenud olukord, kus uute või renoveeritavate loomakasvatushoonete puhul ei ole laguuntüüpi hoidlate rajamine lubatud. See nõue on kehtinud alates 27 . märtsist 2019. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2020. aasta projekti „Eesti lauda- ja sõnnikukäitlustehnoloogiate ning sõnniku laotamise tehnoloogiate uuring“ kohaselt ladustatakse v eisekasvatuses kui suurima sõnnikuproduktsiooniga loomakasvatusharus Eestis kaks kolmandikku vedelsõnnikust laguuntüüpi hoidlates . Nimetatud uuringu järgi moodustavad laguuntüüpi hoidlad 62 % veis te vedelsõnniku hoidla mahutavusest . Uute või renoveeritavate loomakasvatushoonete puhul on laguuntüüpi hoidlate asendamiseks näiteks rõngasbetoon hoidlad , mis on märkimisväärselt kallimad kui alternatiivsed lekkekindlad laguunlahendused. Veisekasvatuses on üks peamis i kitsaskoh ti just vedelsõnnikuhoidlate mahutavus. Suurte piimakarjade puhul on vajalikud hoidlad väga mahukad ning nende rajamine üksnes betoonkonstruktsioonidena tähendab ettevõtjatele märkimisväärse t kulu. PVT-järelduste kehtetuks tunnistamine loob võimaluse kasutada ka teisi tehnilisi lahendusi, sealhulgas lekkekindlaid laguuntüüpi hoidlaid, mis on ehituslikult lihtsamad ja investeeringuna odavamad. Samal ajal ei tähenda see keskkonnakaitse vähenemist. Veeseaduse § 164 lõike 5 kohaselt peab sõnnikuhoidla olema lekkekindel kogu kasutusea jooksul ning selle konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise nii hoidla täitmisel kui ka tühjendamisel. Tabel 1 . V edelsõnnikuhoidlate hinnanguline rajamismaksumus erinevate hoidlatüüpide korral (2025. aasta lõpu seisuga). Hoidla tüüp Maht (m³) Hind (euro) Ühe m 3 hind (eurot /m³ ) Laguuntüüpi hoidla (HDPE, ilma katuseta) 20 000 216 000 10,8 Laguuntüüpi hoidla 10 000 ~108 000 ~11 Rõngasbetoonhoidla 10 000 ~391 500 ~39 Tabelis 1. esitatud maksumuste hinnavahemikud ei põhine ametlikul statistikal, vaid Kliimaministeeriumi poolt 2025. aasta lõpus veeseaduse rakendusaktide muutmise ettevalmistamise käigus kogutud teabel. Hinnang tugineb nende loomakasvatusettevõtjate poolt ehitusettevõtetelt saadud hinnapakkumistele, kes olid hiljuti kavandanud sõnnikuhoidla rajamist. Saadud hinnainfot võrreldi täiendavalt teiste loomakasvatussektori ettevõtjate kogemusega, et hinnata esitatud hinnavahemike realistlikkust. Kuna tegemist ei ole avalikult kättesaadava andmestiku ega ametliku statistikaga, ei ole võimalik lisada otsest viidet konkreetsele allikale. Vedelsõnnikuhoidlate rajamise kulu sõltub oluliselt kasutatavast konstruktsioonist. Näiteks ligikaudu 10 000 m³ mahuga rõngasbetoonist vedelsõnnikuhoidla rajamise maksumus on u 350 000–400 000 eurot (35–40 €/m³). Samas suurusjärgus lekkekindla HDPE membraaniga laguuntüüpi hoidla rajamise maksumus on u 100 000–120 000 eurot (10–12 €/m³). Seega võib investeeringukulu sõltuvalt valitud tehnilisest lahendusest erineda ligikaudu kolm kuni neli korda. S oodsama lahenduse kasutamine võib aidata käitajatel lahendada hoidlate mahutavuse probleemi väiksema investeeringukuluga, säilitades samas veeseaduse nõude, et hoidlad peavad olema lekkekindlad kogu nende kasutusaja jooksul. Muudatusest ei tulene hinnangu kohaselt ettevõtjate vahel olulist ega püsivat konkurentsieelist. Kuigi edaspidi võib uue vedelsõnnikuhoidla rajamisel olla võimalik valida väiksema investeerimismaksumusega tehniline lahendus, puudutab see võimalus võrdselt kõiki ettevõtjaid, kellel tekib tulevikus vajadus uue hoidla rajamiseks ning kelle käitise puhul on laguuntüüpi hoidla sobiv lahendus. Suurte veisekasvatusettevõt ete turule sisenemine on praktikas harv ja eeldab oluliselt suuremat tervikinvesteeringut kui üksnes sõnnikuhoidla rajamine. Sellise tootmise alustamiseks on vaja piisavat kapitali loomapidamishoonete, loomade, sööda tootmise ja säilitamise taristu, sõnnikukäitlussüsteemi ning muu tootmisbaasi rajamiseks. Samuti eeldab suuremahuline veisekasvatus piisava põllumajandusmaa olemasolu või pikaajalist kasutusõigust, et tagada sööda tootmine ja sõnniku nõuetekohane kasutamine. Seetõttu puudutab muudatus eelkõige olemasolevate ettevõtjate tulevasi laiendamis-, rekonstrueerimis- ja asendusinvesteeringuid, mitte uute ettevõtjate ulatuslikku turule sisenemist. Kompleksloa kohustusega loomakasvatusettevõtetel on praktikas tavaliselt mitu eri ajal rajatud ja erineva tehnilise lahendusega sõnnikuhoidlat, kuigi üksikjuhtudel võib ettevõttel olla ka üks hoidla. Seetõttu ei saa ettevõtjaid üheselt jagada nendeks, kes on varasema regulatsiooni tõttu investeerinud ainult kallimatesse lahendustesse, ja nendeks, kes saavad edaspidi kasutada ainult odavamaid lahendusi. Ka varem betoonhoidla rajanud ettevõtjal on järgmise hoidla rajamise vajaduse tekkimisel samasugune võimalus valida laguuntüüpi lahendus. Uue sõnnikuhoidla rajamine ei ole üldjuhul iseseisev investeerimisotsus, vaid osa suuremast tootmise laiendamise või ümberkorraldamise projektist. Tootmismahu suurendamisel kaasneb hoidla rajamisega tavaliselt uue loomapidamishoone ehitamine ning muu tootmistaristu kohandamine. Tahesõnnikusüsteemilt vedelsõnnikusüsteemile üleminekul on keskseks investeeringuks samuti loomapidamishoone rajamine või ulatuslik ümberehitamine. Sõnnikuhoidla maksumus on sellise projekti oluline komponent, kuid üldjuhul ei ole see peamine asjaolu, mille alusel otsustatakse investeeringu tegemine või sellest loobumine. Piimatootmise konkurentsivõimet mõjutavad püsivalt eelkõige toodangu müügihinna ja tootmise omahinna suhe, tootlikkus ning sööda, energia, tööjõu ja muude tootmissisendite kulud. Sõnnikuhoidla on pika kasutuseaga kapitaliinvesteering, mille kulu jaotub ligikaudu 30–50 aasta pikkusele kasutusajale. Seetõttu ei mõjuta üksnes ühe hoidla rajamiskulu erinevus tavaliselt ettevõtte tootmiskulusid sellises ulatuses, et sellest kujuneks oluline ja püsiv konkurentsieelis. Muudatus ei muuda varem rajatud hoidlaid kasutuks ega vähenda nende funktsionaalset väärtust. Olemasolevaid hoidlaid kasutatakse edasi nende kavandatud kasutusea jooksul ning betoonhoidlatel säilivad nende tehnilised ja keskkonnaalased omadused. Seetõttu ei ole alust järeldada, et varasemad investeeringud muutuksid muudatuse tõttu ebarentaablikuks või kaotaksid oma majandusliku põhjendatuse. Eeltoodut arvestades ei ole ette näha muudatuse olulist mõju veisekasvatuse turustruktuurile ega ettevõtjate konkurentsiolukorrale. Kuna olulist konkurentsimoonutust ega varasemate investeeringute väärtuse kadumist ei ole tuvastatud, ei peeta vajalikuks kavandada eraldi leevendusmeetmeid. K ompleksloa kohustusega veisekasvatuskäitisi leidub kõigis Eesti maakondades, kuid nende arv on suurem Kesk- ja Lõuna-Eesti põllumajanduslikult aktiivsemates piirkondades. Seetõttu võib muudatusest tulenev halduskoormuse vähenemine avalduda ettevõtjate arvu tõttu neis piirkondades arvuliselt rohkem kui mujal Eestis. Üleminek keskkonnalubadele ei vabasta käitajaid keskkonnanõuete täitmisest, kuid võimaldab lihtsamat ja proportsionaalsemat halduskoormuse jaotust, kus kohustused tulevad otse konkreetse keskkonnaaspekti riskitasemest. Lühiajaliselt võib üleminekuga kaasneda vajadus täpsustada loaandmeid või korrastada infosüsteemides kajastuvat teavet, kuid see on ühekord n e koormus. Loa oma nikel tuleb pärast seaduse jõustumist nelja aasta jooksul üle minna keskkonnaloale. Ümbervormis tami se algatab Keskkonnaamet ning se e toimub avatud menetluse ta , kuna käitise tegelik tegevus ei muutu ning keskkonnamõju ei suurene. Lubade ümbervormistamine on lühiajaline koormus Keskkonnaametile. Kokkuvõttes on muudatuse l positiivne majanduslik mõju ettevõtjatele . M õõdukalt positiiv set mõju avaldab halduskoormuse vähenemine: keskkonnaloa taotluse andmekoosseis ning aruandlus lihtsustub . M uudatusega ei ole ette näha mõju piirkondlikule tööhõivele, põllumajandusliku tootmise jätkumisele, kohalike omavalitsuste ülesannetele või tulubaasile, taristule ega avalike teenuste vajadusele. Seetõttu ei kaasne hinnanguliselt regionaalset sotsiaal-majanduslikku mõju . Keskkonnamõju T ööstuskäitiste heite vähendamise regulatsioon põhineb parima t võimalik k u tehnika t käsitlevate järelduste järgimisel. PVT-järeldustes kehtestatud tehnikad ning heitetasemed kantakse kompleksloale. Keskkonnam inistri käskkirjaga kehtestatud PVT-järeldused veiste intensiivkasvatuse kohta tunnistatakse pärast seaduse jõustumist kehtetuks. Veisekasvatuse PVT-järelduste k ehtetuks tunnistamisega kaob veiste intensiivkasvatusega tegelevatelt käitistelt laguunide rajamise keeld , mis tuleneb praegu sellistele käitistele kohalduvatest PVT-järeldustest . Sõnnikuhoidla lekkekindluse nõue jääb kehti ma sõltumata sellest, kas tegemist on rõngasbetoonhoidla, betoonlaguuni või membraaniga laguuntüüpi hoidlaga . Veisekasvatuse PVT-järelduste läbivaatusel tuvastati , et veekaitsega seotud nõuded (nt sõnnikuhoidlate lekkekindlus, piisav mahutavus ja sõnniku laotamise piirangud) tulenevad juba teistest kehtivatest õigusaktidest, eelkõige veeseadusest ja nitraadidirektiivi st. Seetõttu ei anna PVT-järelduste l põhine v kompleksloakohustus veekaitse seisukohalt regulatiivset lisaväärtust. Seega ei kaasne muudatusega otsest olulist mõju veekeskkonnale. Olulised keskkonnaaspekt e , eelkõige veekeskkonnaga seotud nõude i d, regulaarivad ka edaspidi eriseadus ed ning nende täitmist kontrollitakse jätkuvalt . M uudatus ed puuduta vad eeskätt regulatsiooni vormi ja loamenetluse korraldust, mitte keskkonnanõuete sisulist taset. 2019. aasta märtsil kehtima hakanud PVT -st tulenev piirang uute või renoveeritavate l autade puhul u ute laguuntüüpi hoidlate rajamise kohta ei lähtunud üksnes sõnnikuhoidla lekkekindlusest või veekeskkonna kaitsmisest. Veiste intensiivkasvatuse PVT-järeldustes hinnati sõnnikuhoidlate keskkonnatoimet tervikuna, sealhulgas ammoniaagiheidet, lõhnahäiringut, konstruktsiooni vastupidavust ja võimalikku pinnase ning põhjavee reostamise riski. PVT aluseks olnud Eesti Maaülikooli uuringu kohaselt on laguuntüüpi hoidla eelisteks väiksem rajamiskulu ning lihtsam ja kiirem ehitamine. Selle puudusteks on aga suurem saasteainete, eelkõige ammoniaagi heide, samuti membraanmaterjali kahjustumise oht vedelsõnniku homogeniseerimisel , väljapumpamisel ja setetest puhastamisel. Seetõttu ei loetud uue või renoveeritava loomakasvatushoone juurde laguuntüüpi hoidla rajamist PVT- ks . Tegemist ei olnud seega põhjendamatu või eksliku nõudega, vaid tollel ajal kehtestatud keskkonnakaitsemeetmega, mille üheks oluliseks eesmärgiks oli vähendada põllumajandusest pärinevat ammoniaagiheidet. Uute laguunide PVT-na välistamisest loobumine ei põhine eri hoidlatüüpide keskkonnatoime samaväärseks tunnistamisel. Muudatus on seotud veisekasvatuse väljajätmisega THS-i kohaldamisalast ning sellest tuleneva riiklike PVT-järelduste kohaldamise lõpetamisega. Hoidlatele jäävad kehtima veeseaduse ja selle rakendusaktide nõuded, kuid need ei sisalda senise PVT- ga samas ulatuses hoidlatüübi valikut piiravat nõuet , sarnaselt sea- ja linnukasvatuse le . Eesti 2026. aasta saasteainete heitkoguste inve ntuuri kohaselt tekib loomapidamisest umbes 20% kogu ammoniaagiheitest. PVT - järeldusest tuleneva uute laguunide rajamise keelamise käsitlemine võib omada mõju ammoniaagiheitele, kuivõrd ammoniaagiheide on seotud otseselt sõnnikuhoidla avatud pindalaga. See tähendab, et mida suurem on hoidla avatud pindala, seda suurem on ammoniaagiheide. Samas pole võimalik prognoosida kui palju rohkem hakatakse peale seadusemuudatust laguune juurde rajama . Muudatuse rakendamine eeldab, et ammoniaagiheite vähendamise eesmärgid on võimalik saavutada sektori muude meetmete ja kehtima jäävate hoidlate katmisnõuete kaudu. Võimalik keskkonnamõju on piirkonniti erinev. Piirkondades, kus suuremad loomakasvatuskäitised paiknevad tihedamalt, võib sõnnikuhoidlatest pärineva ammoniaagiheite võimalik muutus avalduda tugevamalt , aga m õju ulatus sõltub sellest, kui palju ja milliseid uusi sõnniku hoidlaid rajatakse, milliseid katmislahendusi kasutatakse ning milline on käitiste heite muutus. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele – avalikud teenused , mõju riigieelarvele Muudatus mõjutab Keskkonnaameti töökorraldust eelkõige loamenetluse ja järelevalve korrald amise kaudu. K ompleksloa kohustuse kaotamine vähenda b loamenetlus e keerukust. Muudatus ei vähenda otseselt järelevalve vajadus t , kuna veisekasvatus avaldab veekeskkonna le suur t mõju . Kuid plaanil is t e kontrollid e ase mel tehakse edaspidi riskipõhis t kontrolli. V eisekasvatuse kompleksloa korralisteks kontrollide ks kulus 2025. aastal ligikaudu 0,86 FTE -d ning 2026. aastaks on planeeritud ligikaudu 1,85 FTE -d , kusjuures koos järel- ja erakorraliste kontrollidega ulatub järelevalve kogukoormus hinnanguliselt vastavalt 1 ja 2 FTE- ni . Arvestades, et veisekasvatused avaldavad ka edaspidi veekeskkonnale suur t mõju, ei anna kompleksloalt keskkonnaloale üleminek järelevalves märkimisväärset kokkuhoidu . Küll aga võib lihtsam loamenetlus vähendada Keskkonnaameti töö koormus t, sest edaspidi ei kuulu taotluse ja loa koosseisu tööstusheite eriosa . Samas on endisel t vajalik tegevust reguleerida keskkonnaloaga. Hinnanguliselt võib muudatus kaasa tuua loa andja töö koormuse vähenemist 10% ehk 0,35 FTE võrra. Muudatus, millega veisekasvatuse ettevõtted viiakse komplekslubade süsteemist üle keskkonnalubadele, ei avalda olulist mõju riigieelarvele. Võimalik mõju seisneb vä ikeses halduskulude vähenemises nii lubade menetlemisel kui ka nende muutmisel, kuna keskkonnalubade menetlus on üldjuhul lihtsam ja vähem ressursimahukas. Samuti võib riigilõivutulu mõnevõrra väheneda või suureneda sõltuvalt sellest, kas veisekasvatuse käitiste arv kasvab. Samas on veisekasvatuse valdkonnas juba kehtestatud riigilõivudele teatud soodustused, mistõttu jääb mõju riigieelarvele tervikuna marginaalseks. Kokkuvõttes ei ole muudatusel olulist ega märkimisväärset mõju riigieelarve tuludele ega kuludele. Muudatus avaldab vähest mõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA ) töökoormusele . Kem ikaaliseaduse (edaspidi Ke m S ) § 26 lõikest 2 tulenevalt ei ole KemS -i kohane käitamisluba nõutav kui ohtlikku kemikaali käideldakse THS-i alusel antud keskkonnakompleksloa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka KemS -i kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded. Ehk TTJA poolt ei anta eraldi KemS -i kohast ohtliku kemikaali käitamisluba , kui käitajal on vaja tegutsemiseks keskkonnakompleksluba. Kuna veisekasvatuse kompleksload vormistatakse ümber keskkonnaloaks, tuleb TTJA-l vormistada käitajale eraldi KemS -i kohane ohtliku kemikaali käitamisluba, et jätkuks käitaja õigus käidelda alammäärast ja künniskogusest suuremas koguses ohtliku kemikaali. Sellel tegevusel on vähene halduslik mõju , sest tegemist on ainult kahe loa ümbervormistamisega . 6. 2 . Mõju avaldav muudatus Sigade ja lindude intensiivkasvatuse reguleerimine alates 1. septembrist 2030 keskkonnaloa alusel ning sellistele käitistele E L-i üh tsete käitamisreeglite täitmise kohustuse seadmine. Sihtrühm 1. Sigade ja lindude intensiivkasvatusega tegelevad käitised, mis kuuluvad THS-i lisatava 6 1 . peatüki kohaldamisalasse (kompleksloaga sea- ja linnukasvatuse käitisi on praegu kokku 57, mis on 32 eri ettevõtte omandis). 2. Keskkonnaameti ametnikud ( 2 FTE loamenetluse ja 1 FTE järelevalve töövood, sealhulgas veekeskkonna ja välisõhu valdkond) . 3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( 4 käitist, mis on C-kategooria ohtlikud ettevõtte d ). Kaasnev mõju Muudatus kujundab ümber sea- ja linnukasvatuse intensiivkasvatuse loakohustuse ja loa nõuete rakendamise mudeli. Muudatuse eesmärk on minna kompleksloalt järk järgult üle keskkonnaloale, säilitades samal ajal ühtlustatud ja kõrge keskkonnakaitse taseme Euroopa Liidu ühtsete käitamisreeglite kaudu. Käitiste nõuded ei kujune edaspidi individuaalselt kompleksloa ega PVT-järelduste kaudu, vaid lähtuvad Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kehtestatavatest käitamisreeglitest. Muudatus mõjutab kõiki sea- või linnukasvatusega tegelevaid käitisi, millel on praegu kompleksluba (kokku 57 käitist) ning käitisi , millel puudub hetkel kompleksluba , kuid kes peavad hakkama vastama käitamisreeglitele. K eskkonnaministri 14. detsembri 2016.a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba 1“ § 3 lõige 5 sätestab keskkonnaloa künnised sea-, veise- ja linnukasvatusele. Kuna THD nõuab sea- ja linnukasvatusega tegelevatelt ning käitamisreeglite künnist ületavatelt käitistelt vähemalt luba või registreeringut, siis viiakse nimetatud määruses keskkonnaloa künnised kooskõlla käitamisreeglite kohaldumise künnistega , mis kehtestat akse THS -i §-s 154 2 . Käitamisreeglite kohaldamise künnised on loomühikute põhised ning kehtivad õhusaasteloa künnised on esitatud loomkohtadena. Nende omavaheliseks võrdluseks on käitamisreeglite kohaldamise künnised viidud üle loom ade arvule . Võrdlus praegu kehtivate õhusaasteloa künniste ning 2032. kehtima hakkavate käitamisreeglite kohaldamise künnistega on välja toodud järgmises tabelis (Tabel 2). Tabel 2. Kehtivate õhusaasteloa künniste võrdlus 2032. kohalduvate käitamisreeglite kohaldamise künnistega . Toodangu- või vanuserühm Õhusaasteloa künnis (loomakoht) Käitamisreeglite künnis (looma de arv ) Nuumsiga 1 000 1 166 Emis 625 700 Põrsad 2 500 12 962 Broiler 30 000 40 000 Munakana 30 000 21 428 Kalkun 30 000 9 333 Part 30 000 28 000 Hani 30 000 14 000 Jaanalind - 800 Muud kodulinnud 30 000 280 000 Võrdlus näitab, et nuumsigade, emiste, põrsaste ja broilerite puhul on käitamisreeglite kohaldamise künnised kehtivatest keskkonnaloa künnistest kõrgemad. Munakanade, kalkunite, partide ja hanede puhul on uued künnised seevastu madalamad, mistõttu võib käitamisreeglite kohaldamisala nende tegevusalade puhul laieneda. Jaanalindude kasvatamisele kehtivas õiguses eraldi künnist sätestatud ei ole, kuid THD ülevõtmisega lisandub ka sellele tegevusele käitamisreeglite kohaldamise künnis. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmete põhjal võib hinnata, et 2032. aastaks laienevad käitamisreeglid täiendavalt ligikaudu 14 seakasvatuskäitisele ja ühele linnukasvatuskäitisele. Kuna osa linnukasvatuse käitamisreeglite kohaldamise künnistest on kehtivatest keskkonnaloa künnistest madalamad, ei ole keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmete põhjal võimalik usaldusväärselt hinnata, kas ja kui palju lisandub käitamisreeglite kohaldamisalasse uusi linnukasvatuskäitisi. Muudatused ei rakendu kohe, mis tagab sektorile piisava kohanemisaja. Peatüki 6 1 jõustumine on seotud Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kehtestatavate käitamisreeglite avaldamisega. Rakendusakt tuleb kehtestada hiljemalt 1. septembril 2026 ning nõuded hakkavad kohalduma neli aastat pärast käitamisreeglite avaldamist, eelduslikult alates 2030. aastast, täpsemalt rakendusakti avaldamise kuupäevast. Lisaks on ette nähtud nõuete järkjärguline kohaldumine käitise tegevusmahu järgi, et vähendada üleminekuga seotud riske ja koormust ning võimaldada nii käitajatele kui ka loa andjale sujuvat rakendamist. Nõuded hakkavad esmajärjekorras kohalduma käitistele, mille tegevusmaht on vähemalt 600 loomühikut, üks aasta hiljem käitistele, mille tegevusmaht on vähemalt 400 loomühikut ning seejärel ka käitistele, mis vastavad THS-i § 154 1 lõike 2 kohastele künnisvõimsustele ( sigade kasvatamisel 350 LÜ, ainult munakanade kasvatamisel 300 LÜ, muude kodulinnukategooriate kasvatamisel 280 LÜ ning sigade ja kodulindude kasvatamisel mis tahes kombinatsioonis alates 380 LÜ) . Peamine oodatav mõju on hetkel kompleksluba omavate sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitajate halduskoormuse vähenemine, samuti väheneb loa andja töökoormus selliste käitajate suhtes , kuna keskkonnaloa menetlus ja haldamine on võrreldes kompleksloaga lihtsam ja nõuab vähem ressursse. Kompleksloa asendumine keskkonnaloaga vähendab eeskätt menetluste ulatust ja detailsusastet, mis omakorda võimaldab Keskkonnaametil suunata ressursse riskipõhiselt ja keskenduda järelevalves tegevustele, millel on suurim mõju välisõhule ja veekeskkonnale. Samas tuleb arvestada, et uute käitiste lisandumine süsteemi võib osaliselt suurendada keskkonnaloa menetluste arvu. Mõju suurus sõltub sellest, kui palju uusi käitisi ületab tulevikus § 154 1 lõike 2 kohased künnised ning milliseks kujuneb sektori tootmisstruktuur. Kuna THS-i § 154 1 lõike 2 kohas ed künnisvõimsus ed hakkavad kohalduma alles 2032. aastal, võib selleks ajaks sea- ja linnukasvatussektori käitiste arv, tootmismahud ja pidamisviisid olla praegusega võrreldes oluliselt muutunud, mistõttu ei ole lisanduvate käitiste arvu võimalik praeguste andmete põhjal täpsemalt prognoosida. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Muudatuse majanduslik mõju avaldub eelkõige käitajate halduskoormuse muutuses ning võimalikest kohanemiskuludest, mis sõltuvad käitamisreeglite sisust ja käitise tegevusmahust. Arvestades, et 6 1 . peatükki hakatakse kohaldama neli aastat pärast Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kehtestatavate käitamisreeglite avaldamist, jääb käitajatele ettevalmistusteks piisavalt aega. Lisaks vähendab järkjärguline kohaldumine riski, et ulatuslikke muudatusi peaks samaaegselt tegema sektori kõigis käitistes. Suurim mõju on olemasolevatele (praegu kompleksloaga) sea- ja linnukasvatuskäitistele, kuna keskkonnaloa menetlus on üldjuhul lihtsam ja vähem ressursimahukas kui kompleksloa menetlus. Keskkonnaloa alusel tegevus hakkab tuginema Euroopa Liidu ühtsetele käitamisreeglitele. See aitab vähendada erinevaid lähenemisi loamenetluse käigus kui ka vajadust teha sagedasi ja mahukaid loa muudatusi. Loa muutmise algatab Keskkonnaamet ning käitaja peab vajaduse korral esitama lisaandmeid. Samas tuleb arvestada, et madalamate künniste jõustumisel (600 loomühikut, seejärel 450 loomühikut ning edasi § 154¹ lõike 2 künnised) võib süsteemi lisanduda uusi käitisi, millel tekib keskkonnaloa taotlemise ja käitamisreeglite täitmise kohustus. Praeguste keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmete põhjal võib hinnata, et seakasvatuses lisandub selliseid käitisi ligikaudu 14 ning linnukasvatuse s 1 . Uus kord mõjutab seega seakasvatusega tegeleva id käitisi kõige enam, sest seni ei ole nad pidanud täitma konkreetseid heite piirväärtusi ega seirenõudeid. See võib tuua kaasa vajaduse kohandada tegevust ja vajaduse korral investeerida käitamisreeglite täitmiseks vajalikesse meetmetesse , näiteks sõnnikukäitluse parandamisse ja saasteainete heite vähendamisse . K ulude leevendamiseks tuleb rakendada proportsionaalseid seirenõudeid ning lihtsustada andmete esitamist . Kulude ja halduskoormuse vähendamisele aita b kaasa ka ühtsete juhiste koostamine käitamisreeglitele vastavuse hindamiseks, sealhulgas sobivate tõendamismeetodite, seireandmete ja arvutusmeetodite kohta. See suurendaks õigusselgust, ühtlustaks loa- ja järelevalvepraktikat ning vähendaks ettevõtjate vajadust täiendavate analüüside ja ekspertiiside järele. Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele, mõju riigieelarvele Kompleksloalt keskkonnaloale üleminek tähendab, et Keskkonnaametile muutub nii menetluste sisu kui ka nende maht. Üksikute lubade menetlemisel võib väheneda detailsete, käitisespetsiifiliste loatingimuste määramine, kuid suureneda võib keskkonnalubade menetluste arv juhul, kui uute künniste tõttu lisandub süsteemi uusi käitisi. Lisanduvate käitiste täpne arv ei ole praegusel hetkel täpselt ennustatav. Paragrahvi 169 4 lõige 1 sätestab, et sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitiste kompleksload vormistab loa andja 1. septembrist 2030 arvates ühe aasta jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa ümbervormistamise avatud menetluseta. Ümbervormistamine põhjustab loa andjale ajutist töökoormuse kasvu, kuid avatud menetluseta on see kiirem ja lihtsam kui avatud menetluse puhul . Käitamisreeglite ühtne EL-i raamistik võib Keskkonnaameti jaoks vähendada töö varieeruvust ning lihtsustada menetluste standardimist. Kui nõuete tuum on määratud otsekohalduvas rakendusaktis, väheneb vajadus iga käitise puhul nõudeid n-ö uuesti kujundada, mis toetab menetluste kiirust ja ühtlust. Kehtiva PVT-põhise süsteemi puhul tuleb loa andjal käitisepõhiselt hinnata, milline PVT-järeldustes sätestatud heitetasemete vahemikus olev väärtus on konkreetse käitise jaoks asjakohane, ning põhjendada selle kajastamist loatingimustes. Ühtlustatud EL-i käitamisreeglite rakendumisel kehtestatakse üldlämmastiku , üldfosfori ja ammoniaagiheite piirväärtused otse rakendusaktis ning neid kohaldatakse vastava loomarühma käitistele ühetaoliselt. Samuti võib see vähendada vaidlusriski, kuna ühtsetel reeglitel on tugevam ja selgem normatiivne alus kui üksikjuhtumi loatingimuste detailsetel kaalutlustel. Arvestades, et nõuete osakaal üldkokkuvõttes ei vähene, säilib käitiste korraline kontroll ja tõenäoliselt lisandub uusi loakohuslasi, ei ole töökoormuse muutumist Keskkonnaametis ette näha. Keskkonnaameti töökoormust aita b vähendada ühtsete juhiste koostamine käitamisreeglitele vastavuse hindamiseks, kuna need ühtlustaksid loa- ja järelevalvemenetluses kasutatavaid hindamiskriteeriume, vähendaksid juhtumipõhise tõlgendamise vajadust ning piiraksid täiendavate andmepäringute hulka. Mõju riigieelarvele on eelkõige seotud tööjõukuluga ning sõltub sellest, kas Keskkonnaamet suudab üleminekuperioodil töömahtu katta olemasolevate ressursside ümberjaotamisega (sh digiteeritud töövood, menetluste standardimine) või on vaja palgata töötajaid juurde. Kuna nõudeid hakatakse kohaldama alles neli aastat pärast käitamisreeglite avaldamist ja järk-järgult, on võimalik mõju hinnata pärast tööplaanide ja menetluskorralduse kujundamist. Muudatus avaldab vähest mõju TTJA töökoormusele . Ke m S § 26 lõikest 2 tulenevalt ei ole KemS -i kohane käitamisluba nõutav kui ohtlikku kemikaali käideldakse THS-i alusel antud keskkonnakompleksloa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka KemS -i kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded. Ehk TTJA poolt ei anta eraldi KemS -i kohast ohtliku kemikaali käitamisluba, kui käitajal on vaja tegutsemiseks keskkonnakompleksluba. Kuna veisekasvatuse kompleksload vormistatakse ümber keskkonnaloaks, tuleb TTJA-l vormistada käitajale eraldi KemS -i kohane ohtliku kemikaali käitamisluba, et jätkuks käitaja õigus käidelda alammäärast ja künniskogusest suuremas koguses ohtliku kemikaali. Sellel tegevusel on vähene halduslik mõju, sest tegemist on ainult nelja loa ümbervormistamisega. Keskkonnamõjud: mõju välisõhule, mõju jäätmekäitlusele ja ringmajandusele, mõju merekeskkonnale ja veele ning inimeste tervisele Sea- ja linnukasvatuse intensiivkasvatusele kehtestatakse ühtlustatud EL-i käitamisreeglid, mille eesmärk on tagada kogu liidus keskkonnakaitse ühesugune miinimumtase ja vähendada sektorist tulenevat koormust eelkõige välisõhule ja veekeskkonnale. Kuna loomakasvatuse keskkonnamõju avaldub sageli hajusalt, nt ammoniaagi- ja lõhnaheide, toitainete leke ja koormus, sõnnikukäitlusest tulenevad riskid, aitab ühtsete reeglite rakendamine suunata tegevust süsteemselt riskide ennetamisele, mitte üksnes tagantjärele heite piiramisele. Kuigi käitamisreeglitega kaasneb teatav halduskoormuse vähenemine, ei tähenda see keskkonnanõuete leevenemist. Senise PVT-põhise lähenemise korral määrati konkreetne heitetase loamenetluse käigus PVT-järeldustes esitatud vahemiku alusel üksikjuhtumipõhise kaalumise tulemusena. Uue süsteemiga asendatakse selline individuaalne lähenemine ühtsete käitamisreeglitega, milles on sätestatud konkreetsed üldlämmastiku , üldfosfori ja ammoniaagiheite piirväärtused. Seega saavutatakse halduskoormuse vähenemine eeskätt menetlusliku keerukuse vähenemise kaudu, samal ajal kui keskkonnakaitse tase tagatakse otsekohalduvate ja kontrollitavate keskkonnanõuete abil. Välisõhu valdkonnale avaldab potentsiaalset positiivset mõju eeskätt ammoniaagi- ja lõhnaheite vähenemine, mis parandab elukeskkonda ja vähendab terviseriske. Ammoniaagiheitele kehtestatud piirväärtused loovad senisest selgema raamistiku heite vähendamiseks. Veekeskkonnas väheneb muudatuse tulemusel toitainete koormus, kuna käitamisreeglid näevad ette ka üldlämmastiku ja üldfosfori eritumise piirväärtused . S amuti aitab sõnniku käitlemise nõuete ühtlustamine ennetada pinna- ja põhjavee saastumise riske ning vähendada survet tundlikele veekogudele, sealhulgas merekeskkonnale. Eriti oluline on see piirkondades, kus veekeskkond on juba koormatud ja toitainete lisakoormus võib takistada veekogude seisundi paranemist. Jäätme- ja ringmajandusele võib mõju avaldada sõnniku ja kõrvalsaaduste tõhusam kasutamine näiteks väetisena või biogaasi tootmises, käitamisreeglite järgimine soodustab paremat sõnniku kogumist, ladustamist ja kasutuse planeerimist. Keskkonnamõju kujuneb pikema aja jooksul. Nõuded hakkavad kohalduma alles neli aastat pärast käitamisreeglite avaldamist ning järkjärguline kohaldumine tähendab, et keskkonnakasu realiseerub etapiviisi, alustades kõige suurema tegevusmahuga käitistest. Samas aitab ühtne EL-i raamistik kaasa pikaajalisele positiivsele mõjule, kuna vähendab regulatiivset killustatust ja toetab keskkonnaeesmärkide ühtlasemat saavutamist kogu sektoris. Sea- ja linnukasvatuse tegevus on üks sagedasemaid põhjusi, miks inimesed pöörduvad Keskkonnaameti poole ebameeldivate lõhnahäiringute, sobimatu sõnnikukäitluse või murest veekeskkonnale tekitatavate riskide tõttu. Ühtsete EL-i käitamisreeglite kehtestamine ja nende alusel kujundatav keskkonnaluba loovad Keskkonnaametile selgema ning ühtlasema normatiivse aluse selliste pöördumiste menetlemiseks ja järelevalvemeetmete rakendamiseks. Kehtiv järelevalve kord kompleksloaga käitistele toimub kohustusliku perioodilise järelevalve alusel. Kehtiv õigus ei takista riskipõhise järelevalve tegemist. Ühtlustatud käitamisreeglite lisandväärtus seisneb selles, et need vähendavad käitisepõhiste loatingimuste erinevusi ja juhtumipõhise tõlgendamise vajadust. Seetõttu on võimalik järelevalve ressursse senisest tõhusamalt suunata keskkonnariskidest lähtudes, näiteks asustuse läheduse, tundlike veekogude, varasemate rikkumiste või korduvate kaebuste alusel. Samas eeldab see üleminekuperioodil töövoogude ja juhendmaterjalide ajakohastamist ning järelevalvemenetluste standardimist, et tagada käitamisreeglite ühtlane rakendamine ja tõhus kontroll. Muudatus avaldab kaudselt positiivset mõju inimeste tervisele, eeskätt välisõhu ja elukeskkonna kvaliteedi paranemise ning veekeskkonna saastumisriskide vähenemise kaudu. Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada sea- ja linnukasvatusest tulenevad lõhnahäiringud ning nendega kaasnev kaudne mõju õhukvaliteedile, samuti joogiveeallikate ja põhjavee kvaliteedile piirkondades, kus toitainete koormus ja sõnnikukäitlusest tulenev risk on suurem. Ühtsete Euroopa Liidu käitamisreeglite rakendamine ning nende kaudu standarditud nõuded tegevusele toetavad selliste mõjude ennetamist ning vähendavad võimalust, et keskkonnahäiringud kujunevad püsivaks konfliktiallikaks kohaliku kogukonna ja käitise vahel. Näiteks võivad kehtiva süsteemi kohaselt sarnase suuruse ja tegevusega käitistele olla PVT-järeldustes sätestatud vahemiku piires määratud erinevad heitetasemed, sõltuvalt loamenetluses tehtud kaalutlustest. See võib tekitada kohalikes elanikes küsimusi nõuete põhjendatuse ja võrdse kohtlemise kohta, eriti lõhnahäiringute esinemisel. Ühtsete EL-i käitamisreeglite kohaselt kehtivad sama loomarühma käitistele samad ammoniaagiheite piirväärtused, mis vähendab vaidlusi nõuete sisu üle ning suurendab õigusselgust nii käitajate, kohalike elanike kui ka järelevalveasutuse jaoks. Mõju realiseerub ajas ja etapiviisi, kuna 6 1 . peatükki kohaldatakse alles neli aastat pärast käitamisreeglite avaldamist ning nõuded laienevad järk-järgult esmalt suurema tegevusmahuga käitistele. Seetõttu on inimeste tervisega seotud positiivsed mõjud eelduslikult suuremad piirkondades, kus suurte käitiste osakaal on suurem ning kus keskkonnakoormus on juba praegu märgatav. Mõju ulatus võib sõltuda ka käitamisreeglite sisust ja nende rakendamise tulemuslikkusest, mistõttu on vaja tagada ühtne rakenduspraktika ja riskipõhine järelevalve, eriti tundlikes piirkondades ja asustuse läheduses. 6 .3. Mõju avaldav muudatus Uus kohustus käsitleda kompleksloa tingimustes lisaks heitele ka keskkonnatoimet , s ealhulgas vee, energia ja materjalide kasutuse tulemuslikkust , ning sätestada loaga keskkonnatoime taseme te vahemik ud ja keskkonnatoime piirväärtus ed (vee puhul) . Lisaks täiendavad lisatingimused, mida loa andja peab arvestama heite piirväärtuste määramisel. Sihtrühm 1. Kompleksluba omavad tööstus käit ised ( mõjutatud on 92 kompleksl oaga käit ist , mis on 67 eri ettevõtte omandis). 2. Keskkonnaameti ametnikud (7,35 FTE loamenetluse ja 5,1 FTE järelevalve töövood ) . Kaasnev mõju K ompleksl ubade tingimuste määramise põhiloogika ei muutu. L oatingimuste määramise raamistik laieneb heite piiramiselt ka ressursikasutuse kontrollimisele . Mõju avaldub eelkõige kompleksloa taotlemise-, andmise ja läbivaatamise menetlustes, ku i loatingimuste põhjendamine ja dokumenteerimine muutub põhjalikumaks . Samuti ka uute tingimuste täitmisel, kui on vaja tagada nende nõuetele vastavuse seire. Lisaks avaldub mõju järelevalves, ku i lisandub kontrollitav loatingimus ( nt veekasutuse piirväärtuste le vastavuse kontroll ). Arvestada tuleb, et veekasutuse seiret tehakse kompleksloa alusel Eestis juba praegu, mistõttu ei ole see käitajate le uu s seirevaldkon d , peamine muutus seisneb seireandmete sidumises konkreetsete keskkonnatoime piirväärtustega . Mõju saab hakata hindama pärast käitise põhitegevusala kohta käiva te PVT-järeldus te avaldamist . Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Ettevõtjate halduskoormus võib mõõdukalt suureneda eelkõige loamenetluse etapis, kuna keskkonnatoime tasemete määramiseks tuleb võib olla esitada lisa andmeid ressursikasutuse , nt vee, energia ja materjalide kohta . Vee tarbimise andmeid juba koguta kse , mistõttu lisanduv koormus on üldjuhul seotud andmete süstematiseerimise ja põhjendamisega, mitte uue seirekorralduse ülesehitamisega. Kui loa ga kehtestatakse veekasutuse keskkonnatoime piirväärtus, võib osadel käitajatel tekkida vajadus teha tehnilisi või korralduslikke muudatusi . N äiteks optimeerida oma veekasutus t, ve tt kordu valt kasutada või protsess e ümber korralda da , ent see sõltub konkreetse käitise tegevusest, PVT-järelduste sisust ja loatingimuste kujundamisest. Üldiselt on muudatuse eesmärk suunata ressursikasutust tõhusamaks ning toetada riskide ennetamist. Seetõttu või b tekkida ka kulude kokkuhoiu võimalus , kui ressursikasutus on rohkem optimeeritud . K uid see ei ole automaatne ega kõigi käitajate puhul ühesugune. Heite piirväärtuste määramise täpsustamisel ei ole mõju üheselt prognoositav. Käitaja peab olema võimeline põhjendama enda käitise tehnilisi ja muid käitisepõhiseid asjaolusid saavutatava heitetaseme vahemiku piires. Uued PVT-järeldused peavad endas sisaldama täpsemaid rakendamistingimusi saavutatavate heitetaseme te vahemike kohta ning need võivad vähendada ettevõtja analüüsi- ja põhjendamiskoormust. Nimetatud nõu d e d ei kohaldu kohe seaduse jõustumisel. Seadus näeb ette ka üleminekuaja ning nõu et rakenda takse nel i aastat pärast vastava tegevusvaldkonna PVT-järeldus te avaldamist , kui see avaldatakse pärast 2026. aasta 1. juulit. See hajutab uue kohustuse majanduslikke mõjusid, mis võivad tekkida uue nõude kohaldamisel. Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele , mõju riigieelarvele Muudatusest on kõige rohkem mõjutatud Keskkonnaamet. Keskkonnatoime taseme vahemike ja eriti veekasutuse keskkonnatoime piirväärtuste kehtestamine eeldab loa andjalt sa malaadset hindamist , nagu tuleb teha heite piirväärtuste määrami sel. T uleb analüüsida taotluse andmeid, võrrelda neid PVT-järeldustes sisalduvate tasemetega, arvestada käitise eripära ning põhjendada seatavaid loatingimus i haldusaktis. Töömahu suurenemine sõltub mõjutatud käitis t e keerukusest ja esitatud andmete kvaliteedist. Heite piirväärtuste määramise täpsustumine tähendab Keskkonnaameti jaoks eelkõige PVT järelduste senisest põhjalikumat ja käitisepõhisemat tõlgendamist ning valitud piirväärtuse selgemat põhjendamist, mitte täiesti uue praktika loomist. Uued PVT-järeldused peavad sisaldama senisest üksikasjalikumat teavet PVT- ga saavutatavate heitetasemete vahemike kohta, sealhulgas tingimusi, mille täitmisel on võimalik saavutada vahemiku rangemaid tasemeid. Mõju Keskkonnaameti töökoormusele ei ole üheselt hinnatav. Ühelt poolt võib heite piirväärtuste käitisepõhine põhjendamine nõuda senisest põhjalikumat analüüsi, kuid teiselt poolt võivad uutes PVT-järeldustes esitatud täpsemad tingimused vähendada tõlgendamisvajadust ja kaalutlusruumi ning seeläbi töökoormust hoopis leevendada. Järelevalve s lisandub kontrolli mist vajav loatingimus keskkonnatoime piirväärtuste näol , mis eeldab seireandmete regulaarset analüüsi ning vajaduse korral järelevalvemenetluse algatamis t . Koormust saab vähendada rakenduspraktika ühtlustamisega, s ealhulgas menetlusjuhiste ja metoodika väljatöötamisega ning ametnike täiendkoolitustega, mis võimaldavad kujundada ühtlasemaid loatingimusi , vähendada juhtumipõhise analüüsi varieeruvust ning kiirendada menetlust . Uute juhendite väljatöötamine ja ametnike koolitamine suurendab samuti hooajaliselt Keskkonnaameti koormust. Arvestades eelnevat suureneb ametnike töökoormus 0.55 FTE võrra. Kui l isanduvat töömahtu ei ole võimalik katta olemasolevate ressursside ümberjaotamisega , siis suurenevad tööjõukulud, seeläbi ka riigieelarvekulud . Muudatus eeldab ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendusi . Mõju t äpne ulatus sõltub rakendamise ajakavast ja sellest, kui paljud ele komplekslo aga käitistele ning millisel ajalisel perioodil muudatusega kaasnevad nõuded rakenduvad. Keskkonnamõjud: mõju välisõhule ja kiirgusele, mõju jäätmetele ja ringmajandusele, mõju merekeskkonnale ja veele Keskkonnamõju seisneb eelkõige selles, et kompleksloas seatavad tingimused hakkavad senisest süsteemsemalt suunama ressursikasutust ning keskkonnatoimet. Energia ja materjalide kasutuse tulemuslikkuse käsitlemine loatingimustes võib toetada ressursitõhusust ja ringmajanduslikke lahendusi ( toorme parem kasutus, jäätmetekke vältimine, laiem kõrvalsaaduste kasutus ) . K onkreetne keskkonnakasu sõltub käitise tegevusest ja tehnoloogilistest võimalustest. Välisõhu valdkonnas võib keskkonnatoime arvestamine avaldada kaudset positiivset mõju, kuna energiatõhususe ja protsesside optimeerimise kaudu vähene b energiatarve, samuti sellega seotud heide, mis võimaldab omakorda hoida kokku ka kulusid. Kõige otsesem keskkonnamõju on veekeskkonnale, sest vee puhul nähakse ette võimalus kehtestada siduvad keskkonnatoime piirväärtused. See aitab vähendada liigset veekasutust ja suurendada korduskasutust, mis omakorda toetab veeressursside kaitset ning vähendab survet veekogudele. Veekasutuse vähendamine ja protsesside optimeerimine vähendab vee kasutust ja ka koormust veesüsteemidele. Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnateadlikkuse seisukohalt muutub ressursside kasutuse ja keskkonnatoime teave senisest struktureeritumaks ja võrreldavamaks, kuna see kajastub kompleksloa tingimustes ning järelevalve käigus antud hinna ngutes . See suurendab läbipaistvust ja toetab andmete avalik ustamist. Heite piirväärtuste määramise täpsustamise keskkonnamõju avaldub eelkõige selles, et loatingimused seotakse senisest selgemalt konkreetse käitise tegeliku saavutatava heitetaseme ga . See ei pruugi kaasa tuua heite vahetut vähenemist, kuid vähendab riski, et piirväärtus määratakse põhjendamatult PVT- ga saavutatava heitetaseme vahemiku kõige leebemas osas . Selgemad hindamiskriteeriumid muudavad heite piirväärtuste määramise läbipaistvamaks, võrreldavamaks ja kontrollitavamaks ning toetavad seeläbi heite vältimise ja vähendamise nõuete järjekindlamat rakendamist. 6 . 4 . Mõju avaldav muudatus Täpsustatakse kaudse vetteheite piirväärtuste määramise tingimusi . Sihtrühm 1. Kompleksluba omavad käitised , mis juhivad tööstusreove tt ühiskanalisatsiooni ( 92 kompleksloaga käitise hulgast on sellis id käitis eid ligikaudu 45 ) . 2. Keskkonnaameti ametnikud (7,35 FTE loamenetluse ja 5,1 FTE järelevalve töövood ) . 3. Vee-ettevõtjad, kes võtavad tööstusreovett vastu ( EVEL -i andmetel 42, kuid sihtrühm sõltub sellest, paljud neist teenindavad kompleksloaga käitisi) . Kaasnev mõju Kaudne vetteheide tähendab olukorda, kus tööstuskäitise reove tt ei juhita suublasse otse, vaid see suunatakse ühiskanalisatsiooni ning jõuab keskkonda pärast käitisevälise reoveepuhasti puhastust. Sellisel juhul ei ole tööstusreovee mõju hinnatav ainult lõppheite kaudu, vaid oluline on ka see, kas reovesi on reoveepuhasti jaoks sobivas koostises, kas puhastusprotsess on stabiilne ning kas puhastamisel tekkivaid ressursse (reoveesetteid, toitaineid või energiat) saab ohutult taaskasutada. Muudatusega täpsustatakse kaudse heite käsitlemist eeskätt THS -i § 44 lõigetes 1 2 – 1 4 . Muudatuse eesmärk ei ole luua uut regulatiivset kohustust kaudse heite piiramiseks, vaid seada selgemad ja tõendatavamad eeldused, millal ja kuidas võib loa andja kaudse heite puhul arvesse võtta reoveepuhasti mõju ning määrata kaudse heite piirväärtused viisil, mis ei kahjusta reoveepuhasti toimimist ega suurenda keskkonnakoormust. THS -i § 44 lõige 1 2 koondab kaudse heite piirväärtuste määramise eeltingimused. See tähendab, et loa andja saab reoveepuhasti mõju arvesse võtta üksnes juhul, kui on põhjendatult hinnatud, et: tööstusreovesi ei kahjusta kogumissüsteemi ega reoveepuhasti toimimist , s ealhulgas ei sea ohtu puhastus seadme id ega protsesse; on tagatud vee-ettevõtte töötajate tervise ja ohutuse kaitse; kaudne heide ei kahjusta puhasti väljundheite nõuetele vastavust , mis tähendab, et vee-ettevõtja peab suutma täita veeseadusest tulenevad heitvee kvaliteedinõuded; suublasse jõudev saastekoormus ei tohi suureneda võrreldes olukorraga, kus käitis peaks täitma PVT-põhiseid otseheite nõudeid ehk kaudse heite erisus ei tohi viia halvema le lõpptulemusele kui otseheite puhul . THS -i § 44 l õiked 1 3 ja 1 4 täpsustavad menetluslikku ja tõendamise loogikat . L oa andja peab oma otsuses selgelt põhjendama, millistel alustel on l õike 1 2 tingimused täidetud, ning käitaja peab loa muutmise korral esitama ajakohastatud hinnangu, kui muutuvad reovee koostis, kogus, kasutatavad ained või muud asjaolud, mis võivad mõjutada kaudse heite riskitaset. Praktikas tähendab see, et kaudse heite eelduste kontroll ei ole ühekordne formaalsus, vaid seotud käitise tegevuse ja selle muutustega. Muudatus avaldab suurimat mõju Keskkonnaametile ja neile käitistele, mis juhivad reove tt ühiskanalisatsiooni . L oa tingimuste kujundamisel tuleb senisest selgemalt siduda kaudse heite piirväärtused § 44 l õike 1 2 tingimustega ning otsuses tuleb ära näidata, miks on põhjendatud reoveepuhasti mõju arvesse võtta. Vee-ettevõtjatele avaldub mõju väiksemas ulatuses, kuid positiivselt . K una reovee vastuvõtutingimuste ja puhasti puhastus võime arvestamine muutub menetluses selgemaks, väheneb konflikti risk vastutuse s ja suureneb õigusselgus. Muudatuse praktiline väärtus seisneb vastutusahela läbipaistvamaks muutmises. Kompleksluba katab tööstuskäitise reovee koostisega seotud tingimused ja seire, mille täitmise üle vastutab käitaja , teenusleping ja ühiskanalisatsiooni vastuvõtutingimused määravad vee-ettevõtja ja käitaja vahelise suhte, ning lõppheite nõuete täitmine suublas jääb vee-ettevõtja vastutusalasse. Selline selgem jaotus aitab vältida olukord a , kus reoveepuhasti ei saavuta heitvee kvaliteedinõudeid ning põhjuse tuvastamine on keeruline või vaieldav. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Käitaja peab esitama Keskkonnaametile põhjendatud hinnangu, et THS -i § 44 l õike 1 2 tingimused on täidetud ning et kaudse heite lubamine ei too kaasa puhasti töökindluse vähenemist või lõppheite halvenemist. Vajaduse korral tuleb ajakohastada reovee iseloomustust, seirekorraldust ja proovivõtu kokkuleppeid ning hinnata eelpuhastuse vajadust. Lisakoormus on üldjuhul piiratud, kuna: ka praeguses süsteemis kooskõlastavad käitaja ja vee-ettevõtja tegevuse teenuslepingu ga ; ühiskanalisatsiooni juhitavate saasteainete piirangud on ka juba kehtivates normides (sh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse raamistik ja kohalikud eeskirjad); seadusega ei kehtesta ta kaudse heite jaoks uusi arvulisi piirväärtusi, vaid täpsusta takse loa andmisel kasutatavat hindamisloogikat ja põhjendamist. Koormuse suurus sõltub käitise tegevusvaldkonnast ning sellest, kas reovee koostis on stabiilne ja seirepraktika juba välja kujunenud. Paljud käitajad teevad vajalikud analüüsid ja iseloomustuse niigi vee-ettevõtja nõuete või lepinguliste kohustuste alusel , seetõttu lisandub peamiselt kohustus esitada sama teave struktureeritult ka loa menetluses ning ajakohastada hinnangut loa muutmise korral. Keskkonnamõjud: mõju jäätmetele ja ringmajandusele, mõju merekeskkonnale ja veele Muudatusel on eelduslikult positiivne mõju veekeskkonnale ja inimeste tervisele. Eriti oluline on THS -i § 44 lõike 1 2 põhimõte, et kaudse heite erisust ei saa kasutada viisil, mis viib suublasse jõudva saastekoormuse suurenemiseni võrreldes PVT-põhise otseheite stsenaariumiga. See maandab riski, et reostus nihku ks käitisest väljapoole või muutub raskemini kontrollitavaks. Ringmajanduse puhul on oluline, et kaudse heite käsitlus seotakse reoveepuhasti ressursi taaskasutuse võimega . Reoveepuhastid ei ole üksnes saaste eemaldajad , vaid üha enam ka osalised ressursside (nt sette, toitainete ja energia) ringluse s . Kui tööstusreoveest pärinevad püsivad või bioakumuleeruvad ained või raskmetallid kogunevad settesse, võib see piirata sette ohutut taaskasutust. Kaudse heite parem kontroll ja seire toetab selliste riskide varasemat tuvastamist ja vältimist. Eesti andmestik näitab, et reoveesette taaskasutus on olnud märkimisväärne . Keskkonnaagentuuri koostatud aruandes „Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmine Eestis“ on kirjeldatud, et 2014. aastal suunati üle 2000 i nim e kvivalendi ga ( ie ) reoveekogumisalade reoveepuhastitest taaskasutusse 92% eraldatud settest. Sellises olukorras on tööstusreoveest pärinevad püsivad ja bioakumuleeruvad ained või raskmetallid potentsiaalselt kriitilise tähtsusega, sest need võivad akumuleeruda settes ja mõjutada selle taaskasutusvõimalusi , näiteks põllumajanduslik us kasutus es . Lisaks toetab THS -i § 44 l õi k e 1 2 reoveepuhasti töötajate tervise ja ohutuse tingimus seda, et ohtlikud ained ei satuks puhastisse viisil, mis ohustab puhasti töötajaid või seadmeid. Seega on mõju ühtaegu keskkonna - ja tervisekaitseline . Riigivalitsemine: mõju valitsusasutuste korraldusele – avalikud teenused Keskkonnaameti le tähendab muudatus seda, et kaudse heite tingimuste kohaldamine muutub otsuse põhjendamise tasandil rangemaks ja ühtlasemaks. Kompleksloaga tuleb määrata ühiskanalisatsiooni juhitavad lubatud ained ja nende kogused. Sellega kaasneb ettevõttele seirekohustus reovees neid aineid seirata ja loa andjale kohustus seire täitmist ja lubatud kogustest kinni pidamist kontrollida. Loa andja peab § 44 l õigete 1 2 –1 4 kohaldamisel põhjendama, miks on võimalik reoveepuhasti mõju arvesse võtta, ning vajaduse korral küsima vee-ettevõtjalt teavet puhasti võim suse ja vastuvõtutingimuste kohta ja kasutama seda . See võib menetluse üksikutes etappides lisada töömahtu, kuid tervikuna on realistlik käsitleda muudatust menetluse standardimisena . S elgemad eeldused ja tõendamiskohustuse jaotus vähendavad vaidlusi, aitavad vältida korduvaid päringuid ning toetavad paremini tõendatud haldusotsuseid. Arvestades kaudse heite tingimuste lisamist loale, suhtlust vee-ettevõtjaga, kaalutlusotsuse tegemist ja põhjendamist ning hilisemat kohustuste kontrollimist, suureneb Keskkonnaameti töö koormus hinnanguliselt 0,3 FTE- d. Direktiivist tulenevate nõuete täitmisega võivad kaasneda ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendused, mis hõlmavad loa ja loa taotluse täiendamist. K audse vetteheite korral ei looda vee-ettevõtja teenuslepingule ega ühiskanalisatsiooni vastuvõtutingimustele paralleelset uut menetlusprotsessi , sest Keskkonnaamet ei hakka eraldi andma luba reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks ega asenda vee-ettevõtja otsustusruumi teenuse osutamise üle. Ühiskanalisatsiooni reovee vastuvõtmise õiguslik uks alus eks jääb ka edaspidi eraõiguslik teenusleping ning vee-ettevõtja õigus ja kohustus määrata vastuvõtutingimused (sh eelpuhastusnõuded, proovivõtt, koormuspiirangud ja vajaduse korra l teenuse piiramine) säilib muutumatuna. THS -i § 44 l õi ked 1 2 –1 4 reguleerivad üksnes seda, millistel tingimustel ja kuidas võib Keskkonnaamet kompleksloa andmisel arvesse võtta reoveepuhasti puhastusmõju ning määrata käitise kompleksloas kaudse heite piirväärtused ja seirenõuded. Seega on kompleksluba suunatud käitise tegevuse keskkonnariskide juhtimisele ning sätestab käitaja kohustused tema kontrollitavas osas (millise kvaliteediga reovesi käitisest väljub ja kuidas seda seiratakse), kuid ei reguleeri vee-ettevõtja kohustust teenust osutada ega anna käitajale õigust reovett ühiskanalisatsiooni juhtida sõltumata teenuslepingu tingimustest. Seega isegi kui käitise kompleksloas on kaudse heite piirväärtused ja seiretingimused määratud, saab reove tt ühiskanalisatsiooni juhti da ainult juhul, kui vee-ettevõtja on nõustunud teenust osutama ja teenuslepingus sätestatud vastuvõtutingimused on täidetud. Vastupidi, teenuslepingu olemasolu ja vee-ettevõtja suutlikus ei vabasta käitajat kompleksloa tingimustest , ehk kui käitaja rikub loas sätestatud kaudse heite tingimusi, on see käsitatav kompleksloa rikkumisena sõltumata sellest, millised on teenuslepingu sanktsioonid. Seega täidavad teenusleping ja kompleksluba erinevaid funktsioone ning seaduse eesmärk on muuta nende koostoime selgemaks ja ennetada vastuolu sid , mitte luua uu t menetluskorraldus t olemasoleva kõrvale . 6. 5 . Mõju avaldav muudatus Uute tegevusalade lisandumine THS-i II. peatüki reguleerimisalasse. Muudatusega lisatakse THS-i II peatüki kohaldamisalasse uued tegevusalad ja nende künnisvõimsused. Teadaolevalt ei tegutse Eestis praegu ühtegi ettevõtjat, kelle tegevus vastaks lisatavate tegevusalade puhul II peatüki kohaldamise tingimustele. Seetõttu ei kaasne muudatusega jõustumise ajal ettevõtjatele, haldusasutustele ega keskkonnale otsest mõju. Tulevikus võib mõju tekkida juhul, kui Eestis alustatakse mõne uue tegevusalaga või olemasoleva tegevuse mahtu suurendatakse üle seaduses sätestatud künnise. Sellisel juhul kohaldub käitisele kompleksloa menetlus ja THS-i II peatükis sätestatud nõuded. Olulist sotsiaalset, regionaalset, julgeoleku- ega välissuhete mõju praegu ei kaasne. Tulevikus võivad kohalikud mõjud avalduda konkreetse käitise asukohapiirkonnas, kuid need sõltuvad üksikust investeeringust ja selle keskkonnamõjust ning neid ei ole käesoleva muudatuse tasandil võimalik täpsemalt hinnata. Majanduslik mõju : mõju ettevõtlusele, halduskoormus Muudatusel ei ole praegu mõju ettevõtlusele ega ettevõtjate halduskoormusele, sest Eestis puuduvad lisatavate tegevusalade künniseid ületavad käitised. Tulevikus võib mõju avalduda uuele või tegevust laiendavale ettevõtjale, kelle tegevus ületab asjaomase künnise. Sellisel ettevõtjal tekib kompleksloa taotlemise, parima võimaliku tehnika rakendamise, seire, aruandluse ja muude loa nõuete täitmise kohustus. Sellega võivad kaasneda loa taotlemise kulud, investeeringud nõuetele vastavusse viimiseks ning püsiv halduskoormus. Mõju ulatus sõltub tegevusala laadist, käitise suurusest ja sellest, millises ulatuses vastab kavandatav tegevus juba kompleksloa nõuetele. Muudatus ei mõjuta praegu konkurentsiolukorda. Tulevikus tagab see, et samalaadse keskkonnamõjuga tegevustele kohaldatakse võrreldavaid nõudeid. Keskkonnamõju Praegu keskkonnamõju puudub, sest Eestis ei tegutse lisatavate tegevusalade künniseid ületavaid käitisi. Tulevikus võib muudatusel olla positiivne keskkonnamõju, kuna kompleksloa kohustus tagab võimaliku uue tegevuse keskkonnamõju tervikliku hindamise ning parima võimaliku tehnika, heite piirväärtuste, seire ja muude keskkonnakaitsenõuete kohaldamise enne tegevuse alustamist või laiendamist. Konkreetne mõju välisõhule, veele, jäätmetele, pinnasele või muudele keskkonnaelementidele sõltub lisanduva tegevusala ja käitise eripärast. Riigival it semine: mõju valitsusasutuste korraldusele, mõju riigieelarvele Muudatusel ei ole praegu mõju Keskkonnaameti töökorraldusele ega riigieelarvele, sest uusi kompleksloa taotlusi ega järelevalveobjekte muudatuse jõustumise tõttu teadaolevalt ei lisandu. Tulevikus võib uue tegevusala käitise lisandumine suurendada Keskkonnaameti töökoormust kompleksloa menetlemisel ja järelevalve korraldamisel. Tegemist oleks üksikjuhtumipõhise mõjuga, mille ulatus sõltub lisanduvate käitiste arvust ja tegevuse keerukusest. Praegu ei ole selle mõju suurust ega tekkimise aega võimalik prognoosida. 6. 7 . Mõju avaldav muudatus KeTS-i muutmisega kaasnevad muudatused. KeTS-i muudatus t e peamine mõju seisne b regulatsiooni ajakohastamises, õigusselguse suurendamises ning menetluste tõhustamises keskkonnatasu maksjate ja Keskkonnaameti jaoks. Menetluste tõhustamine puudutab eelkõige merereostusjuhtumitega seotud menetluste lihtsustamist ja kiirendamist, Keskkonnaametile dokumentide elektroonilise esitamise korraldust ning keskkonnatasude arvestamise ja tagastamise menetluste täpsustamist. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Eelnõu lihtsustab ja ühtlustab Keskkonnaameti töökorraldust suurema õigusselguse tagamise kaudu . Automaatsete haldusaktide loetelu sätestamine seaduses ning aegunud määruse kehtetuks tunnistamine vähendab regulatiivset killustatust ning aegunud regulatsioon tunnistatakse kehtetuks . Keskkonnaotsuste i nfosüsteemi KOTKAS kasutamine on juba praktikas juurutatud ning eelnõu viib õiguse selle praktikaga kooskõlla. Lisaks võimaldab muudatus merereostusjuhtumite korral keskkonnatasu määrata kiiremini, mis muudab järelevalve ja tasude kogumise tõhusamaks. Varasemate aastate andmetele tuginedes esineb selliseid juhtumeid hinnanguliselt üks kuni kaks korda aastas. Mõju ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele Eelnõu ei too ettevõtjatele ega füüsilistele isikutele kaasa uusi sisulisi kohustusi ega täiendavaid kulusid. Muudatused on valdavalt tehnilised ja täpsustavad. Muudatused mõjutavad eelkõige metsaomanikke ja metsamaa kasutajaid, kes on tasunud raadamisõiguse tasu ning taotlevad selle tagastamist juhul, kui raadamist ei tehta või tehakse seda kavandatust väiksemas mahus. Ettevõtjatest puudutab muudatus peamiselt metsandus-, põllumajandus-, kinnisvaraarendus-, taristu- ja ehitussektoris tegutsevaid juriidilisi isikuid, kelle tegevusega võib kaasneda metsamaa raadamine. Füüsilistest isikutest on mõjutatud eelkõige erametsaomanikud ja teised kinnisasja omanikud, kes on tasunud raadamisõiguse tasu. Mõningane mõju kaasneb raadamisõiguse tasu tagastamise tähtaja lühendamisega, mille tulemusel tuleb isikutel esitada tagastamistaotlused senisest lühema aja jooksul. Samas on muudatus põhjendatud metsateatise kehtivusaja pikenemisega ning tagab võrreldavuse teiste keskkonnatasude regulatsiooniga. Mõju halduskoormusele Eelnõu ga muutub regulatsioon selgemaks ja dubleerivad või aegunud sätted kõrvaldatakse. Merereostusjuhtumite puhul saab keskkonnatasu määrata edaspidi kiiremini, kuna ettevõtetel ei ole nende juhtumite puhul edaspidi deklareerimiskohustust . Keskkonnaamet määrab tasumisele kuuluva keskkonnatasu teatega järelevalvemenetluses kogutud andmete alusel. Senine deklareerimiskohustus tähendas, et laeva tegelik valdaja pidi tuvastama saasteaine liigi ja merevette sattunud koguse, arvutama KeTS - i alusel tasumisele kuuluva saastetasu ning esitama Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsiooni. Praktikas on deklaratsiooni esitamise kohustuse täitmine olnud raskendatud, kuna laeva tegelikku valdajat või välisriigis asuvat operaatorit või omanikku võib olla keeruline menetlusse kaasata. Samuti ei pruugi laeva operaator või omanik olla reostusjuhtumist ega Eestis tekkivast keskkonnatasu maksmise kohustusest teadlik. Kui deklaratsiooni ei esitata, peab Keskkonnaamet tasumisele kuuluva summa määrama maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel. Muudatuse tulemusel jäävad reostusjuhtumiga seotud isiku jaoks ära deklaratsiooni koostamise, tasu arvutamise ja esitamise toimingud. Keskkonnaameti jaoks lüheneb menetlus, sest enne tasu määramist ei ole enam vaja oodata deklaratsiooni esitamist ega teha eraldi toiminguid deklaratsiooni esitamise kohustuse täitmise tagamiseks. Varasemate aastate andmetel esineb selliseid merereostusjuhtumeid hinnanguliselt üks kuni kaks korda aastas. Seetõttu on muudatuse mõju ettevõtjate üldisele halduskoormusele vähene. Mõju on siiski konkreetse reostusjuhtumiga seotud isiku ja Keskkonnaameti jaoks selgelt positiivne, kuna keskkonnatasu saab määrata kiiremini ja väiksema menetluskoormusega. Mõju keskkonnale Eelnõul puudub otsene keskkonnamõju. Kaudne positiivne mõju võib avalduda merereostusjuhtumite kiirema menetlemise ja tasude tõhusama määramise kaudu, mis toetab keskkonnanõuete täitmist. Mõju riigieelarvele Eelnõul ei ole olulist mõju riigieelarve tuludele ega kuludele. Merereostusjuhtumite menetlemise kiirenemine võib aidata kaasa tasude tõhusamale laekumisele, kuid mõju ei ole eelduslikult märkimisväärne. Keskkonnatasu suurust muudatus ei mõjuta. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seadusemuudatus täpsustab ja laiendab kompleksloa sisu. Loa andjal tuleb edaspidi määrata keskkonnatoime tasemed ja piirväärtused, ressursikasutuse seirenõuded ning hinnata põhjendatult võimalikke erandeid. See eeldab uue või täiendatud metoodika väljatöötamist ning ametnike täiendkoolitust, et arendada edasi olemasolevat kompleksloa nõuete määramise süsteemi , et vähendada Keskkonnaameti töökoormust ning kompleksloa menetlustele kuluvat aega . Veise -, s ea- ja linnukasvatus viiakse kompleksloa süsteemist keskkonnaloa süsteemi ning sea- ja linnukasvatuse suhtes kohaldatakse ühtseid Euroopa Liidu käitamisreegleid. Riigi jaoks tähendab see menetluskoormuse ümberjaotumist ja kompleksloa menetluste arvu vähenemist. Riigi kulud on seotud peamiselt Keskkonnaameti töökoormuse suurenemisega ning direktiiv i (EL) 2024/1785 rakendamiseks vajalike metoodikate, uuringute ja juhendmaterjalide väljatöötamisega . Täiendavat tuge on vaja eelkõige keskkonnatoime tasemete ja piirväärtuste, ressursikasutuse seire, ohtlike ainete hindamise, kaudse vetteheite ning erandite andmise uute nõuete ühtseks rakendamiseks. Samuti on vajalik koostada sektoripõhiseid juhendeid uute tegevusalade ja loomakasvatuse üleminekukorra jaoks , käitamisreeglite vastavuse hindamise kohta ning toetada rakendamist koolituste ja standardsete tööriistadega. Tegemist on valdavalt ühekordsete või ajutiste kuludega, mille eesmärk on tagada uute nõuete õigusselge, ühtlane ja halduskoormust vähendav rakendamine. Kokkuvõttes suureneb Keskkonnaametis tööjõu vajadus direktiiv i (EL) 2024/1785 rakendamiseks 0,85 FTE võrra ja tulenevalt veisekasvatuse seaduse kohaldamisalast väljaarvamisega väheneb 0,35 FTE võrra, mis teeb riigieelarveliste lisavahendite vajaduseks 0 ,5 FTE- d. Täiendava lisarahastuse vajadus juhendite koostatamiseks, mis toetavad komplekslubade olemasoleva te ja uute nõuete rakendamis t , sea- ja linnukasvatuse käitamisreeglite vastavuse hindamis t ning üleminekukorra jaoks on ligikaudu 150 000 eurot. Nimetatud juhendite toel on võimalik muuta keskkonnakompleksloa ning sea- ja linnukasvatus e keskkonnalubade menetlused ning kontrollid tõhusamaks. Lisaks nõuavad riigieelarvest raha keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendus ed , et võimaldada uute nõuete rakendamist komplekslubadel . Seaduse rakendamiseks vajaliku d keskkonnaotsuste infosüsteemi arenduse d tulenevad olemasoleva loa taotluse ja loa andmekoosseisu muutmisest. Selle maksumus eks võib kujuneda hinnanguliselt kuni 3 5 000 eurot. Aastal 2026 tehtav analüüs annab täpsema hinnangu keskkonnaotsuste infosüsteemi arendamiseks kuluvale summale. Seaduse muutmine ei ole suunatud lisatulu teenimisele. THS-i muudatuste ga kaasnevate kulude katmiseks on kavas riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis taotleda lisavahendeid . K ui lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kaasnevad kulud Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolevate vahendite piires. Eelnõukohastel KeTS-i muudatustel ei ole olulist mõju riigieelarve tuludele ega kuludele. Merereostusjuhtumite menetlemise kiirenemine võib aidata kaasa tasude tõhusamale laekumisele, kuid mõju ei ole eelduslikult märkimisväärne. 8 . Rakendusaktid Seoses THS-i , RLS-i ja KeTS-i muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte: 1 . Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013. aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/125092018004 ) muutub seoses seaduse § 19 lõikes 3 toodud volitusnormi muutmisega kehtetuks ning regulatsioon kehtestatakse uuesti ministri määruse tasandil. Määrus e alltegevusvaldkondade loetellu lisatakse uued tegevusalad koos künnisvõimsustega , mis tulenevad tööstusheite direktiivi reguleerimisala täiendustest . 2. Energeetika- ja keskkonnaministri 27. jaanuar i 2026. aasta määrus nr 9 „ Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis “ ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/130012026001 ) kehtestatakse seoses volitusnormi asukoha muutumisega (kehtivas redaktsioonis § 28 lõige 6, eelnõu kohaselt § 28 lõige 2) uue terviktekstina . 3. K eskkonnaministri 20. juuni 2011. a määrus nr 34 „Nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu ja allkirjastamise kohta, elektroonilise teabevahetuse kohta ning automaatsete haldusaktide ja dokumentide loetelu“ ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129032019004 ), mis on kehtestatud keskkonnatasude seadus e § 33 5 lõi k e 3 ja § 33 6 lõi k e 3 alusel, kaotab seaduse vastuvõtmisel kehtivuse. M äärus ei ole enam asjakohane, kuna keskkonnatasu deklaratsioone, aruandeid ja muid keskkonnakasutusega seotud dokumente esitatakse Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu, mitte enam e-keskkonnaametis. Rakendusaktide kavandid on toodud seletuskirja lisas 1. 9 . Seaduse jõustumine Paragrahvi 1 punktid 6, 1 6 , 81 , 83 , 8 4 , 88 , 89 ja § 2 punkt 2 on kavandatud jõustu ma 2030. aasta 1. septembril ning § 3 punkt 5 2027. aasta 1. juulil . Paragrahvi 1 punktid e 6, 1 6 , 81 , 83 , 8 4 , 88 ja § 2 punkt i 2 h ilisem jõustumisaeg on seotud direktiiv i (EL) 2024/1785 alusel sätestatud uue sigade ja lindude intensiivkasvatusele pühendatud peatüki jõustumise tähtpäevaga. Paragrahvi 3 punkt 5 jõustumisaeg on valitud selle järgi, et m aksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Ü lejäänud punktid on kavandatud jõustuma üldises korras. Üldine jõustumisaeg on piisav, kuna tegemist on valdavalt regulatsiooni täpsustavate, ajakohastavate ja menetlust lihtsustavate muudatustega, mis ei too normi adressaatidele kaasa uusi ulatuslikke kohustusi ega eelda mahukaid tehnilisi või korralduslikke ettevalmistusi. Seaduse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jääv aeg võimaldab puudutatud isikutel muudatustega tutvuda ning vajaduse korral oma töökorraldust ja menetluspraktikat kohandada. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadet i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS ; eelnõu toimiku number: 26 0633 ) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saade t i arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ le, Eesti Geoloogiateenistusele, SA-le Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Rohetehnoloogia Liidule, Eesti Tõusigade Aretusühistule, LEMMA OÜ-le, Alkranel OÜ-le, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ-le, Maves OÜ-le, OÜ-le Severitas , Kobras OÜ-le, Nomine Consult OÜ-le, OÜ-le Hendrikson & Ko, Eco Consult OÜ-le, ABIRONE OÜ - le, OÜ-le GeoKes , Skepast&Puhkim OÜ-le , Saarde Vallavalitsusele, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Lüganuse Vallavalitsusele, Viru-Nigula Vallavalitsusele . Laekunud tagasisidet ning sellega arvestamist on kajastatud seletuskirja lisas 3 olevas kooskõlastustabelis. Algatab Vabariigi Valitsus xx. xxxx 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik Kooskõ lastusringidel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise tabel Tööstusheite seaduse, riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamused ja ettepanekud ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused on kajastatud järgnevas tabelis. Jrk Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus 1 Siseministeerium Palun võtta arvesse, et kompleksloa kohustuse alla lisatavate uute tegevuste (vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, akude tootmine, maakide tööstuslik kaevandamine) puhul võib tulevikus nendel tegevutel olla kriitilise taristu mõõde, ohtlike ainete käitlemise aspekt ja/või mõju riigi varustuskindlusele. Seega tuleks rakendusaktide koostamisel arvestada ka kriisivalmiduse ja elutähtsate teenuste toimepidevuse nõudeid. ARVESTATUD 2 Rahandusministeerium Palume seletuskirja kulude osa täpsustada ja välja tuua kaasnevate kulude puhul nende katteallikad. Juhul kui on kavas RES/RE protsessis taotleda lisavahendeid, siis tuleks seletuskirjas välja tuua eelarveline mõju ja et vahendeid taotletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis ja kui lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kaasnevad kulud Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolevate vahendite piires. ARVESTATUD Selgitus: S eletuskirja peatükk 7. all välja toodud IT kulud KOTKAS arenduseks, juhendmaterjalide koostamise kulud ning tööjõukulud Keskkonnaametile. Lisatud ka katteallikad: „ Tööstusheite seaduse muudatustega kaasnevate kulude katmiseks on kavas riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis taotleda lisavahendeid. Kui lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kaasnevad kulud Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolevate vahendite piires. “ 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium p 51 selgitus - muudetava paragrahvi 47 lõige 3 (lk 28) Kuna EVS-EN ISO standardid on hierarhia mõttes sama tasemega, mis EVS-EN tähisega standardid (Euroopas üle võetud ISO standardid), siis soovitame sõnastust vastavalt korrigeerida. Lisaks ei ole kõik ISO standardid Eesti standardiks üle võetud (EVS-ISO), mistõttu oleks asjakohane viidata ka ISO algupärasele tähisele. Lause võib sõnastada näiteks Eesti kontekstis tähendab see enamasti tähisega EVS-EN või EVS-EN ISO standardite kasutamist ning vajaduse korral EVS-ISO või ISO tähisega standardeid. ARVESTATUD p 52 selgitus - lisatava paragrahvi 471 lõige 3 (lk 29) Välja on toodud, et kasutatavad mõõtemeetodid, andmetöötluse viis ja korrektsioonitegurid peavad lisaks komisjoni kehtestatud rakendusaktidele olema kooskõlas ka ja Euroopa standardiorganisatsioonide standarditega. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1785 artikli 1 punktist 16 ei õnnestunud leida standardite järgimise kohustust, siis juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Kui viidatud alus puudub, tuleks sõnastust vastavalt korrigeerida. Ka eelnõus viitab § 471 lõige 3 üksnes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele. ARVESTATUD p 73 selgitus – lisatava paragrahvi 104 lõige 21 (lk 40) toimetuslik tähelepanek – siin oleks ilmselt korrektsem sõnastus, et muudatusega võetakse üle THD VII lisa, mis muudab tööstusheite direktiivi VI lisa 6. osa punkt 1.2. ARVESTATUD 4 TTJA TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et KemS § 26 lõikest 2 tulenevalt ei ole KemS-i kohane käitamisluba nõutav kui ohtlikku kemikaali käideldakse THS-i alusel antud keskkonnakompleksloa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka KemS-i kohase käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded. Juhul, kui selline kompleksluba vormistatakse ümber keskkonnaloaks, on ettevõttel vajalik taotleda TTJA-lt KemS-i kohane ohtliku kemikaali käitamisluba, et tal oleks jätkuvalt õigus käidelda alammäärast ja künniskogusest suuremas koguses ohtliku kemikaali. TTJA andmetel on käesoleval hetkel veisekasvatuse kompleksloaga seotud üks C-kategooria ohtlik ettevõte ja üks B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (kahe erineva ettevõtte omandis). Läbi broilerikasvatuse on kompleksloaga seotud neli C-kategooria ohtlikku ettevõtet (kahe erineva ettevõtte omandis). Olgugi, et kompleksloa alusel ohtlikke kemikaale käitlevaid veise- ja linnukasvatusega tegelevaid käitisi on vähe (kokku 6 tk), tekib neile üks kohustus juurde, kuna neil tuleb TTJA-lt taotleda KemS-i kohane ohtliku kemikaali käitamisluba ja tasuda taotluse läbivaatamise eest riigilõiv. Kuivõrd eelnõuga on kavandatud komplekslubade nn automaatne ümbervormistamine Keskkonnaameti poolt, siis on vajalik leida lahendus, mis välistab olukorra, kus kompleksloa alusel ohtlikku kemikaali käitlev veise- või linnukasvatusega tegelev käitis peab ohtliku kemikaali käitlemise peatama, sest keskkonnaloa alusel ei ole tal lubatud seda teha. TTJA hinnangul tuleks ohtliku kemikaali käitlemist võimaldava kompleksloa ümbervormistamisega samaaegselt läbi viia ka KemS-i kohase käitamisloa andmise menetlus. Nimetatud menetlus eeldab käitaja aktiivset tegevust taotluse esitamisel (KemS § 27 lg 1) ja menetluse läbi viimiseks on ette nähtud 60 tööpäeva nõutud dokumentide laekumisest arvates (vt KemS § 27 lg 3). TTJA ei välista muid lahendusi, kuid palub ennast kaasata sobiva lahenduse välja töötamisele. Lisaks eeltoodule juhib TTJA tähelepanu, et eelnõu lisaks 1 oleva määruse kavandi § 11 lõikes 1 on ilmselt sõna „veise-“ ekslikult sisse jäänud, kuna sea- ja linnukasvatust puudutavas sättes tundub see üleliigne. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: S eoses Ke m S kohase käitamisloa taotlemisega täiendatud s eletuskirja mõjude peatükki . 5 SA Eestimaa Looduse Fond Juhime tähelepanu, et muudatused, kus punktiga 14 loobutakse kompleksloa kohustusest veisekasvatustes ning punktiga 15 vastavast kohustusest sea- ja linnukasvatustes, on sisult vastuvõetamatud ning vastuolus Läänemere kaitse Helsinki konventsiooni III lisa II osa 4. reegliga. Nimetatud muudatus suurendaks oluliselt reostusriski Läänemeres ajal, mil põllumajanduslik koormus on selgelt üheks olulisemaks surveteguriks ja Eestis on trend loomakasvatuse kontsentreerumisele. Väide, et nimetatud muudatus vähendaks halduskoormust ning tagaks õigusselguse, ei ole põhjendatud. Kompleksloa asendamine mitme eraldi keskkonnaloaga pigem suurendab halduskoormust, kuna tootja peab ühe menetluse asemel läbima mitu. Samas kaotaks see tervikpildi võimalikest keskkonnasurve tegurite koosmõjust ja nõrgendaks sisulist kaitsetaset, kaotades intensiivselt loomakasvatuselt parima võimaliku tehnika rakendamise kohustuse. ELF on kategooriliselt vastu lihtsustamise sildi all tehtavale keskkonnasaaste lubamisele ning teeme ettepaneku punktid 14 ja 15 eelnõust välja jätta. MITTEARVESTATUD Selgitus: Läänemere kaitse Helsinki konventsiooni III lisa II osa 4. reegel sätestab, et põllumajandusettevõtted, mille loomakasvatustoodang ületab kindlaks määratud mahtu, peavad põllumajandusettevõtte keskkonnaaspektide ja keskkonnamõju kohta taotlema heakskiitu . Ehk teatud loomade arvu ületamisel peab ettevõte omama keskkonnaluba ning need loa andmise tingimused peavad põhinema parimal võimalikul tehnoloogial. Sea- ja linnukasvatuse puhul asendatakse PVT dokumentide põhine lähenemine Komisjoni rakendusotsuse otsekohalduvate nõuetega (käitamisreeglid). Keskkonnaluba jääb kõikidel loomakasvatuse käitistel alles ja mõnes sektoris neid võib isegi lisanduda . Veisekasvatuse puhul on Eesti siseriiklikult kehtestanud ministri käskkirjaga PVT- järeldused , kuid kompleksloa kaotamisel need enam ei kohaldu. K ehtivates veisekasvatuse PVT-järeldustes sisalduvad peamised nõuded on juba integreeritud valdkondlikesse õigusaktidesse ja nende täitmine on tagatud sõltumata kompleksloa olemasolust. Seetõttu ei kaasne kompleksloa kohustuse kaotamisega automaatselt PVT rakendamise ega HELCOMi III lisa II osa 4. reegli eesmärkide täitmise lakkamine. 6 Eesti Tööandjate Keskliit Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse halduskoormuse vähenemist, kuid see puudutab eelkõige veise-, sea- ja linnukasvatusega seotud muudatusi. Kompleksloa kohustusega tööstuskäitiste puhul lisandub eelnõuga mitmeid uusi kohustusi, sealhulgas keskkonnajuhtimissüsteemi, REACH-ainete hindamise, täiendava aruandluse, loa tingimuste, avalikustamise ja võimalike auditeerimisnõuetega seotud kohustusi. Palume mõjude hinnangut täiendada selliselt, et eraldi oleks hinnatud eelnõu mõju nendele tööstuskäitistele, kelle kompleksloa kohustus ei kao, vaid kelle regulatiivne koormus suureneb. Samuti palume hinnata, kas kavandatavate lisakohustuste rakendamiseks on Keskkonnaametil piisav ressurss ja pädevus, et vältida loamenetluste pikenemist ja ettevõtjate jaoks õiguskindluse vähenemist. ARVESTATUD Selgitus: Kuigi seletuskirja mõjude p eatükkides 6.3 ja 6.4 on käsitletud ainult tööstuskäitistele kohalduvaid nõudeid, siis on täiendatud punkti 6.3 ja 6.4 parema arusaadavuse tagamiseks ning täiendavate mõjude hindamiseks . Lisaks on täiendatud sissejuhatavat osa, et eristada tööstuskäitiseid ning loomakasvatust mõjutavaid nõudeid. Palume täiendavalt hinnata, kas osa kavandatud sätetest on juba Eesti õiguses sisuliselt olemas. Kui direktiivist tulenev kohustus on kaetud kehtiva tööstusheite seaduse, haldusmenetluse seaduse, kemikaaliseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni või muude asjakohaste normidega, ei ole põhjendatud sama kohustuse korduv sätestamine THS-is. Näiteks vajavad täiendavat hindamist avariidest ja vahejuhtumitest teavitamise täiendused, tegevuse peatamisega seotud sõnastused ning keskkonnajuhtimissüsteemi raames nõutav ohtlike ainete loetelu, riskihinnang ja asendamisanalüüs. Viimased võivad olulises osas kattuda juba kehtivate kemikaaliohutuse, suurõnnetuse ohu ennetamise, tööohutuse või energiajuhtimise nõuetega. Teeme ettepaneku lähtuda põhimõttest, et kui ettevõtja on sama sisuga nõude täitnud muu õigusakti, standardi, loa või juhtimissüsteemi alusel, peab THS-i nõude täitmiseks piisama olemasolevale dokumendile või süsteemile viitamisest. Uut paralleelset dokumenti ei tohiks nõuda. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: Nimetatud nõuded täiendava ks teavitamiseks avariidest ja vahejuhtumitest ja tegevuse peatamisest on otseselt THD-st tulenevad uued täiendused . Need kohustused on olemuslikult seotud kompleksloa ja keskkonnajärelevalve süsteemiga ning nende hajutamine teiste valdkonnaseaduste vahel muudaks nii õigusselguse kui ka direktiivi korrektse ülevõtmise tõendamise keerulisemaks. KKJS-i ning selle aruandluse säte eelnõust välja võetud. Palume üle vaadata eelnõu sõnastused, et need väljendaksid selgelt direktiivi nõuete ülevõtmist ega annaks rakendamisel alust direktiivist laiematele tõlgendustele. Eriti oluline on see REACH artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete, REACH XVII lisa ainete, keskkonnajuhtimissüsteemi sisu ning ohtlike ainete hindamisega seotud sätete puhul. Sõnastus peab olema üheselt arusaadav, et meetmeid tuleb võtta üksnes juhul, kui hindamine näitab tegelikku vajadust heite vältimiseks või vähendamiseks. Kui hindamise tulemusel selgub, et ainet käitisest ei välju või risk puudub, peab nõue olema täidetud ilma täiendavate meetmete esitamise kohustuseta. Samuti palume täpsustada, et REACH XVII lisa alusel tekkiv hindamiskohustus rakendub üksnes juhul, kui käitise konkreetne ainekasutus kuulub piirangu tegelikku kohaldamisalasse, arvestades ka kõiki asjakohaseid erandeid. Vastasel juhul võib tekkida põhjendamatu kohustus hinnata aineid, mille konkreetne kasutus ei ole REACH-i mõttes piiranguga hõlmatud. ARVESTATUD Muudetud § 28 lõike 1 punkti 5 ning § 41 lõike 2 punkti 22. THS § 28 lg 1 p 5: andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite ning selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta . THS § 44 lg 2 p 22 : vajaduse korral asjakohased nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite vältimiseks või vähendamiseks. Taotluse puhul on tegemist käitisest lähtuva heite üldise iseloomustamise osaga, mille puhul juhitakse eraldi tähelepanu ainetele, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada suuremat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Taotlejalt ei nõuta eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi koostamist. Taotleja esitab talle teada olevad andmed selle kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest keskkonda väljuda ning milliseid meetmeid nende heite vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse või kavandatakse. Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning keskkonda liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise heite üldisel iseloomustamisel. Loale kantava tingimuse näol ei ole tegemist tingimata täiesti uue loatingimuse liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide või nende alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend „vajaduse korral asjakohased nõuded“ tähendab, et selliseid nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine esinemise korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul on täiendav meede põhjendatud ja sobiv. Tööandjate Keskliit palub trahvide regulatsiooni üle vaadata. Vajalik on täiendavalt hinnata, kas eelnõu on selles osas kooskõlas tööstusheite direktiivi, Eesti põhiseaduse ning karistusõiguse oluliste põhimõtetega. Eelnõus peab olema selgelt määratletud, millal on tegemist sellise eriti raske rikkumisega, mille puhul võib kohaldada käibepõhist trahvi. Käibepõhine trahv peab jääma erandlikuks meetmeks kõige raskemate rikkumiste korral ega tohiks laieneda formaalsetele, väheolulistele või üksnes korduvuse tõttu raskeks loetavatele rikkumistele. Samuti peab seaduse tekstist endast nähtuma, millal kohaldub fikseeritud ülemmäär ja millal käibepõhine trahv. Karistusnorm peab olema piisavalt selge, et ettevõtja saaks ette näha, millise teo eest ja millises ulatuses võib teda vastutusele võtta. Palume lisaks hinnata, kas käibepõhise trahvi aluseks saab olla kogu juriidilise isiku aastakäive või peaks see proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes piirduma rikkumisega seotud käitise või tegevuse käibega. ARVESTATUD Selgitus: Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud. Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku arvestada THS-i muutmisel juba praegu Euroopa Komisjoni keskkonnaomnibussi ettepanekutes toodud lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise suunda. Ei ole põhjendatud võtta Eestis praegu üle nõudeid, mille muutmine, edasilükkamine või kaotamine on Euroopa Liidu tasandil juba arutusel. Selline lähenemine tekitaks ettevõtjatele ebakindlust ning võib kaasa tuua olukorra, kus ettevõtted peavad hakkama valmistuma nõuete täitmiseks, mida tuleb lühikese aja jooksul uuesti muuta. Eelkõige palume hinnata keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise tähtaegu, ühe juhtimissüsteemi kasutamise võimalust mitme käitise puhul, ohtlike keemiliste ainete loetelu, riskihinnangu ja asendamisanalüüsi nõude ulatust ning auditeerimisnõuete vajalikkust. Samuti palume hinnata, kas ümberkujundamiskavadega seotud sätteid on põhjendatud praeguses mahus üle võtta, arvestades Omnibusi ettepanekutes kavandatud muudatusi. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu d irektiivide muutmise ettepanek ut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. 7 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eelnõu seletuskirja lk 2 märgib, et suur osa muudatusi ei loo uusi kohustusi, vaid struktureerivad seniseid nõudeid, mis omakorda peaks kiirendama loa andmist ja muutmist ning vähendama vaidlusi. Toetame seda järeldust veise-, sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitiste puhul, kelle halduskoormust eelnõu reaalset vähendab. Samas näitavad eelnõu sisulised muudatused (eelkõige nt § 1 p 32, p 49, p 52), et ülejäänud tööstusheite seaduse kohaldamisalasse jäävatele tööstuskäitistele lisandub hulgaliselt uusi kohustusi. Nagu seletuskirja lk 2 ka ise möönab, kaasneb muudatustega ettevõtjate halduskoormuse ja Keskkonnaameti töökoormuse kasv, eeskätt uute loatingimuste elementide rakendamise, lisakohustuste kontrollimise ning nendega seotud menetlustoimingute ja teabe avalikustamise nõudega. Kaubanduskoda on seisukohal, et selline täiendav koormus mõjutab otseselt ja negatiivselt keskkonnakaitselubade reaalset menetlusaega Keskkonnaametis. Kuna riigi eesmärk peaks olema loamenetluste kiirendamine, mitte nende pikendamine, ei ole selline koormuse kasv põhjendatud ilma põhjaliku analüüsita. Kaubanduskoja ettepanekud: Palume eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt käsitleda halduskoormuse ja kulude kasvu just neile tööstusettevõtetele, kes ei tegele loomakasvatusega ning kelle kompleksloa kohustus ei kao, vaid kelle regulatiivne koormus suureneb. Palume lisada seletuskirja hinnang selle kohta, kuidas mõjutab Keskkonnaameti töökoormuse kasv muude tööstusvaldkondade keskkonnakomplekslubade reaalset menetlusaega ning milliseid meetmeid kavandab riik menetluste venimise ärahoidmiseks. ARVESTATUD Selgitus: Seletuskirja täpsustatud lisanduva koormuse osas ning põhjalikumalt käsitletud halduskoormuse kasvu ning Keskkonnaameti töökoormuse tõusu . Lisaks on nimetatud meetmed komplekslubade menetlusaegade lühendamiseks peamiselt uute juhiste ning lisanduva tööjõuvajaduse näol kajastatud seletuskirja 7. peatükis . Eelnõu seletuskiri ütleb lk-l 55 “Seaduseelnõu menetlemise ajal on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, (EL) 2015/2193 ja (EL) 2024/1785 seoses teatavate nõuete lihtsustamisega ja halduskoormuse vähendamisega ehk nn keskkonnaomnibuss, millega kavandatakse muuhulgas muuta tööstusheite direktiivi, eesmärgiga lihtsustada teatavaid nõudeid ja vähendada halduskoormust. Keskkonnaomnibuss keskendub ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskoormuse vähendamisele, loamenetluste ja aruandluse lihtsustamisele ning regulatsiooni paindlikumale rakendamisele, säilitades samal ajal keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme. Keskkonnaomnibussi jõustumisel tekib vajadus muuta tööstusheite seadust ning üle vaadata ka käesolevas eelnõus kavandatud kompleksloa nõuded. Keskkonnaomnibuss on plaanitud jõustuma 2027. esimeses kvartalis. Eeltoodust hoolimata esitatakse käesolev eelnõu kooskõlastamiseks, kuna kavandatavad muudatused on piiritletavad konkreetsete sätetega”. Kaubanduskoja hinnangul tähendab see, et osa käesoleva eelnõuga kehtestatavatest kohustustest võib juba lähiajal (kavandatavalt 2027. aasta I kvartalis) uuesti muutuda, mis paneb ettevõtjad olukorda, kus nad peavad rakendama nõudeid, mis on juba teada oleva kavandi kohaselt ajutised. Kaubanduskoja ettepanek: Seaduse muutmisel tuleb arvestada Euroopa Komisjoni keskkonnaomnibussi ettepanekutes toodud lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise suunda. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. Eelnõu § 1 p 79 kohaselt täiendatakse tööstusheite seaduse § 162 lõikega 3, millega sätestatakse juriidilisest isikust käitajale uued käibepõhised väärteotrahvide määramise ja arvestamise alused. Eelnõu seletuskirja lk 44 kohaselt on selle sätte eesmärk kehtestada kõrgendatud rahatrahvi ülemmäär kompleksloa nõuete kõige raskemate rikkumiste korral. Soovime juhtida tähelepanu sellele, et eelnõu tegelikust tekstist ei nähtu, et käibepõhine trahv rakenduks üksnes raskeimate rikkumiste puhul. Praeguses sõnastuses võimaldab eelnõu määrata käibepõhiseid trahve mistahes rikkumiste, sealhulgas vähemoluliste või administratiivsete eksimuste korral. Selline lähenemine on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete direktiiv) artikli 79 lõikega 2, mis sätestab selgelt, et käibepõhiseid trahvimäärasid tohib rakendada üksnes kõige raskemate rikkumiste korral. Seetõttu loovad eelnõu sätete liiga laiad formuleeringud ettevõtjatele põhjendamatu õigusmääramatuse. Samuti rõhutame, et karistusõiguses kehtiva ultima ratio (viimase abinõu) põhimõtte kohaselt saab väärteovastutust kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust. Eelnõu kohane lähenemine (eelkõige THS § 162 lg 3 p 1 ja § 162¹ lg 3 p 1), kus karistuse karmistamise aluseks on pelgalt asjaolu, et käitajale on viimase kolme aasta jooksul tehtud ettekirjutus, ei ole proportsionaalne. Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist tuleks tagada haldussunniga (näiteks sunnirahaga), mitte automaatse väärteomenetluse algatamise ning ülirangete käibepõhiste karistuste määramisega. Selline praktika ohustab ettevõtjate õiguskindlust. Lisaks tekitab ettevõtjatele ebaselgust eelnõu § 1 p-s 79 ja 80 kasutatav sõnastus „sama või samalaadse nõude rikkumine“. Ilma seaduse tasandi selgete kriteeriumiteta jääb täiesti arusaamatuks, millist rikkumist loetakse „samalaadseks“ ning milline on haldusorgani kaalutlusõiguse piir. Kaubanduskoja ettepanekud: Palume veenduda, et eelnõu oleks kooskõlas direktiiviga. Viia eelnõu § 1 p 79 sõnastus kooskõlla seletuskirja eesmärkide ning direktiivi 2010/75/EL artikli 79 lõikega 2. Täiendada eelnõus sätestatud § 162 lõiget 3 selliselt, et käibepõhiste trahvide kohaldamine oleks otsesõnu ja ühemõtteliselt piiratud üksnes kõige raskemate ning keskkonnale reaalset ja olulist kahju toonud rikkumistega. Palume väärteokoosseisude koostamisel või kehtivates sätetes karistusmäärade ülevaatamisel analüüsida, kas on võimalik kohaldada karistamise asemel haldussundi, nt lahendada probleem ettekirjutusega või kohaldada sunniraha ja asendustäitmist. Täiendada eelnõu seletuskirja lisades selged selgitused ja kriteeriumid, mida mõistetakse „samalaadse nõude“ all. ARVESTATUD Selgitus: Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud. 8 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Käitamisreeglite sisuline ebakindlus. Eelnõu punktiga 76 lisatakse § 154 2 , mis määrab käitamisreeglite mõiste ja ulatuse, kuid reeglid ise alles kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega, mille lõplik sisu ei ole veel selge. Käitamisreeglitega sätestatakse sea- ja linnukasvatuse sisulised nõuded, sh heite piirväärtused, seire ja sõnnikukäitluse praktikad. Eelnõu jõustumine, künnised ja käitajate kohustused on seotud reeglitega, mille tegelikku mõju ei ole praegu võimalik hinnata. Sektoril tuleb kujundada seisukoht raamistikule, teadmata selle sisu. Ühtlasi tekib oht, et reeglite hilinemine või oodatust rangem sisu jätab käitajatele liiga lühikese kohanemisaja. Euroopa Komisjoni käitamisreeglite viimases mustandis (mai 2026) on mitu EPKK ja Eesti tõstatatud murekohta lahendatud: täpsustatud on uue farmi definitsiooni, selgitatud, et loetletud tehnikad ei ole kohustuslikud ega ammendavad, surnud loomade hoiustamise nõuded viidud kooskõlasse Euroopa Komisjoni määrusega 142/2011 ning leevendatud ammoniaagi- ja lõhnaseire kohustust. Samas seab mustand lämmastiku, fosfori ja ammoniaagi kohta siduvad heite piirväärtused (tabelites 1.1–1.3 ja 2.1–2.3 esitatud „shall not exceed“ väärtused), mis asendavad senise parima võimaliku tehnikaga saavutatava taseme loogika siduva ülempiiriga. Kuna käitamisreeglid on otsekohalduvad, on tegemist olulise õigusliku muutusega, mis vähendab käitajate paindlikkust ega tohiks kaasa tuua piirnormide karmistamist võrreldes kehtiva parima võimaliku tehnikaga. Lisaks heite piirväärtustele vajavad lahendamist mitu tehnilist ja regionaalset küsimust. Lämmastiku ja fosfori piirväärtused on rangemad kui kehtiv parim võimalik tehnika ning nende aluseks olevat metoodikat ei ole avalikustatud. Käitamisreeglid ei arvesta liikmesriikide olulisi loomkoormuse erinevusi, kuigi direktiiv seda nõuab, näiteks on Eesti seakoormus ligikaudu 6,25 looma ruutkilomeetri kohta, samas kui Hollandis on see 272. Samuti ei võimalda mustand diferentseerida ammoniaagi heitekoefitsiente kliimatingimuste järgi (talv ja suvi), ei arvesta Eestis levinud praktikat anda sõnnik käitlemiseks üle kolmandale isikule ning müra- ja lõhnanõuete sõnastus on rangem kui Eesti siseriiklik regulatsioon. EPKK peab vajalikuks, et Eesti jätkaks nende küsimuste tõstatamist käitamisreeglite menetluses. EPKK ettepanek: Tagada piisav puhver käitamisreeglite avaldamise ja kohaldamise vahele, sealhulgas mehhanism tähtaegade nihutamiseks reeglite hilinemise korral. MITTEARVESTATUD Selgitus: Käitamisreeglite hilinemist ei ole ette näha. Puhver on seatud THSi muudatustes, milleks on 4 – 6 aastat käitamisreeglite avalikustamisest. Käitamisreeglites sätestatud „shall not exceed“ lähenemine tagab käitiste võrdse kohtlemise, kehtestades kõigile selged ja üheselt mõistetavad piirväärtused, mida tuleb järgida sõltumata liikmesriigist või loaandja praktikast. Erinevalt PVT-ga saavutatava taseme (BAT-AEL) vahemikust, mille puhul lõplik nõue kujuneb loaandja kaalutlusotsuse tulemusena, vähendab fikseeritud piirväärtus tõlgendamisruumi ning aitab vältida olukordi, kus sarnastes tingimustes tegutsevatele käitistele kehtestatakse erinevad nõuded. Selline lähenemine suurendab õigusselgust ja prognoositavust nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste jaoks ning toetab nõuete ühtlasemat rakendamist kogu Euroopa Liidus. Samuti aitab see kaasa ausale konkurentsile, vähendades riski, et eri liikmesriikides kohaldatakse samu käitamisreeglite nõudeid erineva rangusega. Direktiivi kohaselt tuleb ühtsete käitamisreeglite kehtestamisel arvesse võtta käitiste eripära, sealhulgas loomkoormust. Seejuures on oluline rõhutada, et kõnealune säte viitab käitise tasandil loomkoormusele ja tootmise iseloomule, mitte liikmesriikide keskmistele näitajatele. Paljudes liikmesriikides on levinud praktika anda sõnnik üle kolmandale osapoolele. Käitamisreeglites sätestatud nõuded sõnniku laotamisele kohalduvad üksnes juhul, kui sõnnikut laotatakse samas käitises, mis kuulub käitamisreeglite kohaldamisalasse. Sõnniku üleandmine kolmandale osapoolele ei ole käitamisreeglitega keelatud ega piiratud. Lõhnaseire kohustus on kooskõlas Eestis juba rakendatava praktikaga. Käitamisreeglite varasemas versioonis nähti ette lõhna seire vähemalt kord aastas, kuid lõplikus versioonis on nõuet täpsustatud: lõhna tuleb seirata ainult juhul, kui selle mõju tundlikele retseptoritele on tõendatud. Sellisel juhul tuleb rakendada ka asjakohaseid leevendusmeetmeid, näiteks koostada lõhnahalduskava. Käitised peavad hakkama käitamisreeglitele vastama järk-järgult vastavalt oma suurusele. Alates 1. septembrist 2030 kohalduvad nõuded käitistele, mille künnisvõimsus on vähemalt 600 loomühikut. Alates 1. septembrist 2031 laienevad nõuded käitistele, mille künnisvõimsus on vähemalt 400 loomühikut. Ülejäänud THSi kohaldamisalasse kuuluvad käitised peavad nõudeid täitma alates 1. septembrist 2032. See tähendab, et suurimate käitiste jaoks on üleminekuaeg käitamisreeglite avaldamisest ligikaudu neli aastat ning väiksemate farmide jaoks kuni kuus aastat. Tegemist on sarnase lähenemisega nagu uute PVT-järelduste avaldamisel, mille järel on käitistel samuti neli aastat aega viia tegevus ja tootmine vastavusse uute nõuetega. Uute nõuete täitmine eeldab sihtotstarbelisi investeeringutoetusi. Künnise ületavatel käitistel võib tekkida vajadus investeerida käitamisreeglitest tulenevatesse meetmetesse, mille maht sõltub reeglite lõplikust sisust. EPKK rõhutab, et uute ja rangemate nõuete kehtestamine peab käima käsikäes toetusmeetmetega — vastasel juhul langeb kohanemiskoormus ebaproportsionaalselt tootjatele ning võib ohustada eelkõige väiksemate ja keskmise suurusega tootjate jätkusuutlikkust. EPKK ettepanek: Uute käitamisreeglite kohaldamise eeldusena tuleb ette näha sihtotstarbelised investeeringutoetused, et toetada ettevõtjaid võimalike rangemate nõuete täitmisel. Seejuures tuleb arvestada seakasvatussektori niigi keerulist majanduslikku olukorda, mida on süvendanud 2025. aastal sektorit tabanud Sigade Aafrika katku kriisi. ARVESTATUD Hetkel on uue EL finantsperioodi ettevalmistus faasis, kus EL tasemel käivad läbirääkimised ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) õigusraamistiku üle veel Euroopa N õukogu tasemel ja siseriiklikult o n paralleelselt alusta t ud uue perioodi toetusmeetmete üle arutelusid sektori ja huvigruppide esindajatega. Hetkel on esimene ring peamiste ÜPP teemavaldkondade osas tehtud ja plaanis on septembris aruteludega jätkata. Nende juures arvestatakse ka käitamise küsimustega. Trahvimäärad on põllumajandussektori maksevõimet arvestades ebaproportsionaalselt kõrged. Käitamisreeglite rikkumise eest näeb eelnõu juriidilisele isikule ette rahatrahvi kuni 200 000 eurot ning korduva või raskendatud rikkumise eest kuni 400 000 eurot või kuni kolm protsenti käitaja aastakäibest (eelnõu punkt 80, § 162¹). Kliimaministeeriumi enda analüüs 32 käitise kohta näitab, et kolmeprotsendiline käibepõhine ülemmäär jääks 26 käitisel ehk ligikaudu 80 protsendil alla 200 000 euro. See tähendab, et juba esmase rikkumise ülemmäär ületab enamiku sektori käitiste puhul direktiivi proportsionaalsuse võrdlust: käibega kaks miljonit eurot käitisel moodustaks 200 000 eurot kümme protsenti ja käibega üks miljon eurot käitisel kakskümmend protsenti aastakäibest ning fikseeritud 400 000 euro lagi vastavalt veelgi enam. Kuna käive ei võrdu kasumiga ja põllumajanduse marginaalid on õhukesed, on mõlemad trahvilaed maksevõimest lahti seotud ning loovad reaalse riski ebaproportsionaalselt suurteks, tootmise jätkusuutlikkust ohustavateks trahvideks. Lisaks võib üleminekuperioodil loomakasvatusele kohalduda veelgi kõrgem trahvilagi. Käitamisreeglite leebem trahvirežiim jõustub alles 1. septembril 2030, samal ajal kui kompleksloa nõuete korduva rikkumise uus, kuni 1 500 000 euro suurune trahvimäär (eelnõu punkt 79, § 162 lg 3) jõustub seaduse üldises korras. Kuna sea- ja linnukasvatus jääb kuni aastateni 2030–2032 kompleksloa alla ning veisekasvatuse load vormistatakse ümber kuni nelja aasta jooksul, tekib periood, mille jooksul võib loomakasvatuskäitisele kohalduda oluliselt kõrgem trahvilagi kui pärast üleminekut. EPKK seisukoht: Siduda trahvide ülemmäärad nii esmase kui ka korduva rikkumise korral maksevõimet arvestav proportsionaalse mudeliga või langetada fikseeritud määrasid oluliselt ning näha ette kohustus arvestada trahvi määramisel käitise maksevõimet ja proportsionaalsust. Samuti tuleb tagada, et üleminekuperioodil ei kohaldata loomakasvatuskäitistele ebaproportsionaalselt kõrgeid kompleksloa trahvimäärasid ehk kehtestada sea- ja linnukasvatusele leebemad trahvilaed juba seaduse jõustumisest . ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud. Ettepanekuga ei ole põhjendatud arvestada osas, milles soovitakse siduda kõik rahatrahvi ülemmäärad üksnes käitaja maksevõimega või vähendada oluliselt fikseeritud ülemmäärasid. Rahatrahvi ülemmäär ja konkreetses asjas määratav rahatrahv täidavad erinevat ülesannet. Ülemmäär määrab karistuse võimaliku ulatuse, samas kui tegelik rahatrahv määratakse iga rikkumise asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades. Karistuse individualiseerimine ja proportsionaalsuse hindamine kuuluvad juba väärteomenetluses kohtuvälise menetleja või kohtu ülesannete hulka. Karistusseadustiku üldosa kohaldub ka eriseadustes sätestatud väärtegudele ning karistus määratakse süü piires, arvestades teo asjaolusid, süü suurust ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti tuleb eristada rahatrahvi ülemmäära , mille määrab seadusandja ning konkreetset rahatrahvi , mille määrab pädev menetleja või kohus konkreetse juhtumi asjaolude alusel. Kõrge ülemmäär ei tähenda automaatselt kõrget rahatrahvi. Menetleja peab valima seaduses ette nähtud vahemikust konkreetse karistuse, mis vastab rikkumise raskusele ja süü ulatusele. Käitaja majanduslik olukord on üks asjakohane asjaolu teiste hulgas, kuid seda tuleb kaaluda koos rikkumise raskuse, süü, kahju või ohu ulatuse ja karistuse hoiatava mõju vajadusega. Sea- ja linnukasvatuse le kohalduvad kuni nimetatud kuupäevadeni kompleksloa nõuded samamoodi nagu nad seni on kohaldunud, sama ka karistusmäärade osas, kus praegu on juba fikseeritud ülemmääraks 400 000 eurot. Tootmistegevuse peatamise alused on ebaselged. Eelnõu punktiga 76 lisatakse § 154⁷, mille lõike 2 kohaselt peatab Keskkonnaamet käitise tegevuse, kui rikkumine põhjustab keskkonnatingimuste olulise halvenemise või võib kujutada märkimisväärset ohtu inimeste tervisele. Sõnastus on ei jäta Keskkonnaametile kaalutlusõigust, kuigi seletuskiri nimetab sama sätet „võimaluseks“ sekkuda. Peatamist reguleerib korraga mitu sätet (§ 18 lõiked 3 ja 5 ning § 154⁷ lõige 2) erineva sõnastuse ja tingimustega, ilma et nende omavaheline suhe ja menetluskord oleksid selged, mistõttu käitajal on raske ette näha, millal ja millise menetlusega tema tootmistegevust võidakse peatada. EPKK ettepanek: Asendada § 154⁷ lõikes 2 sõna „peatab“ sõnadega „võib peatada“ ning täpsustada tootmistegevuse peatamise alused, nende omavaheline suhe ja menetluskord. Ettevõtetele peab jääma võimalus puuduste eemaldamiseks, tegevuse peatamine on põhjendatud ainult äärmuslikel juhtudel. MITTEARVESTATUD Selgitus: THD artikkel 70f punkt 3 ei sätesta võimalust peatada , vaid otsese kohustuse peatada käitise tegevus juhul kui nõuete mittetäitmine põhjustab kohalike õhu-, vee- või pinnasetingimuste olulise halvenemise või kui see kujutab või võib kujutada endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele . Eeldus selleks on sätestatud sama moodi THS § 154 7 lõikes 2. Samuti näeb § 154 7 lõige 1 ette, et igasugune nõuete täitm ata jätmine ei too kaasa käitise tegevuse peatamist, vaid Keskkonnaametil on õigus nõuda lisameetmeid tegevus nõuetele vastavaks viimiseks. Seega on käitise peatamine juba seaduse tekstist tulenevalt äärmuslik meede, mida on võimalik rakendada kui on põhjustatud oluline keskkonnakahju või märkimisväärne oht inimeste tervisele. Käitiste ühe üksusena käsitlemise säte on määratlemata ja ebaselge. Eelnõu punktiga 76 lisatakse § 154¹, mille lõige 4 võimaldab loa andjal käsitleda künnisvõimsuse arvutamisel mitut käitist ühe üksusena, kui need paiknevad lähestikku ning on sama või majanduslikus või õigussuhtes oleva käitaja kontrolli all. Kuigi sätte eesmärk vältida käitiste kunstlikku jagamist on põhjendatud, ei ole selle mõisted „lähestikku“ ega „majanduslik või õigussuhe“ piiritletud ning võivad hõlmata ka sisuliselt iseseisvaid pere- ja ühistufarme. See muudab sätte tagajärje raskesti prognoositavaks. EPKK ettepanek: kehtestada selged juhised ja kriteeriumid käitiste ühe üksusena käsitamiseks, nii et liitmine põhineks sisulisel tootmisseosel. Pelgalt ühine omandi- või pereseos ei tohiks ilma sisulise seotuseta olla käitiste liitmise aluseks. ARVESTATUD Selgitus: Eelnõus ning seletuskirjas täpsustatud „majanduslik või õigussuhe“. Euroopa Komisjon avaldab hiljemalt 5. augustil 2028 juhised kriteeriumide kohta, mille alusel hinnata käitiste käsitamist ühe üksusena, sealhulgas majandus- ja õigussuhete aspekte, konsulteerides liikmesriikidega. See toetab edaspidi sätte ühtset kohaldamist. Uued, madalamad künnised toovad süsteemi täiendavaid käitisi. Uued loomühikupõhised künnised on madalamad võrreldes kehtivatega, mistõttu keskkonnaloa ja käitamisreeglite kohustus võib laieneda ka seni loakohustuseta väiksematele perefarmidele. EPKK ettepanek: Palume Keskkonnaametil analüüsida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmete põhjal, kui palju käitisi uute, madalamate künniste tõttu keskkonnaloa ja käitamisreeglite kohustuse alla lisandub, et hinnata muudatuse tegelikku mõju sektorile ning kavandada vajalik kohanemisaeg ja tugi. ARVESTATUD Selgitus: Sea- ja linnukasvatused liiguvad sarnaselt veisekasvatusele keskkonnaloale. Sea- ja linnukasvatuse THD-st tulenevad künnised ühildatakse õhusaasteloa künnistega , mis kehtestatakse keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusega nr 67 . Selle tõttu on seletuskirja mõjude osas täpsustatud võrdlusega kehtivate õhusaasteloa künnistega ning käitamisreeglite künnistega. Lisanduvaid hetkel õhusaasteluba omavaid seakasvatusi , kes peavad hakkama vastama käitamisreeglitele on umbes 14 ning linnukasvatusi 1. Kohanemisaeg on seaduseelnõuga ette nähtud kuni 2032. aastani. „Keskkonnatoime taseme“ mõiste mõju e on ebaselge. Eelnõu punkt 4 (§ 5 lõiked 5 ja 6) toob sisse uued mõisted „keskkonnatoime tase“ ja „keskkonnatoime piirväärtus“, mis hõlmavad muu hulgas vee- ja ressursikasutust ning jäätmeteket. Nende sisuline kehtestamise mehhanism (§ 20 ja § 44¹, sh siduvad vee kasutuse piirväärtused) on aga seotud kompleksloa regulatsiooniga, mida sea- ja linnukasvatusele pärast üleminekut ei kohaldata. Nendele käitistele kohalduvad keskkonnatoime piirväärtused üksnes juhul ja ulatuses, milles käitamisreeglid need kehtestavad (§ 154² ja § 154⁵ lõige 2), kusjuures käitamisreeglite viimane mustand siduvaid vee- ega ressursikasutuse piirväärtusi ette ei näe. EPKK palub selgitada, kas ja millises ulatuses keskkonnatoime piirväärtused sea- ja linnukasvatusele kohalduvad ning millised on nende praktilised tagajärjed tootmisele, eelkõige veekasutuse osas, mis on loomade heaolu, hügieeni ja toiduohutuse tagamiseks hädavajalik. ARVESTATUD Selgitus: Keskkonnatoime taseme punktid ei kohaldu sarnaselt tööstusheite seaduse II peatükki kuuluvatele sea- ja linnukasvatajate käitistele . Sea- ja linnukasvatuse sektori nõudeid reguleerivad käitamisreeglid. Käitamisreeglites ei ole vee kasutamisele ette nähtud eraldi toimetasemeid ega piirväärtusi . Täpsustamist vajavad veel seireandmete avalikustamine, käitamisreeglite teavitamine ja seiremeetodid. Üldsuse juurdepääs käitaja seire- ja vastavusandmetele (eelnõu punt 76, § 154⁶ lõige 5) võib hõlmata tundlikku äri- ja tootmisteavet, mistõttu tuleb tagada ärisaladuse kaitse. Käitamisreeglid avaldatakse Kliimaministeeriumi kodulehel (§ 154² lõige 2), mistõttu tuleb ette näha selge teavitus- ja jõustumiskord ning kohanemisaeg reeglite muutmisel. Seireandmete saamise meetodi valik peaks jääma käitajale paindlikuks, kuid kasutatavad heitekoefitsiendid peavad olema kättesaadavad ning arvestama Eesti tootmistingimuste ja klimaatiliste eripäradega. Samuti vajab selgitamist, kuidas käitaja peab toimima kompleksloa muutmisel üleminekuperioodil ning kas uutele ja oluliselt laienevatele käitistele nähakse ette kohanemisaeg. EPKK ettepanek: Täpsustada seireandmete avalikustamise ja ärisaladuse kaitse, käitamisreeglite teavitamise, seirekoefitsientide sobivuse ning uute ja laienevate käitiste üleminekumenetluse küsimused. MITTEARVESTATUD Tööstusheite seaduse muutmisega ei nähta ette erinevat seireandmete avaldamise korda kui see , mis juba praegu kehtib. 9 Eesti Vee-ettevõtete Liit Eelnõu § 1 punkiga 48 täiendatakse tööstusheite seaduse §-i 44 lõigetega 11–14, mille kohaselt kaudsele heitele piirväärtust määrates tuleb loa andjal arvestada lisaks käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavale heitetasemele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtustega ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastenäitajate piirväärtustega. Lisaks ei tohi kaudne heide ohustada reoveepuhasti kompleksloas või veeseaduse §-s 128 kehtestatud nõuete järgimist. Kuna nimetatud piirnormid on oma olemuselt seotud ka vee-ettevõtja ja käitaja vahel sõlmitud teenuslepinguga, palume selgitada, kas ja millisel viisil saab vee-ettevõtja teavet juhul, kui Keskkonnaamet tuvastab piirväärtuste ületamise ehk loa tingimuste rikkumise. Toetame võimalust arvestada piirnäitajate hindamisel mõõtemääramatusega. Samas juhime tähelepanu, et kuna reovesi juhitakse reoveepuhastisse, mille keskkonnaloas selline erisus puudub, siis võib see tekitada vastuolu ning suurendada vee-ettevõtja riski keskkonnaloa nõuete rikkumiseks. Sellisel juhul ei ole tagatud ka kõigi keskkonnaloa nõudeid täitvate osapoolte võrdne kohtlemine. Lisaks tuleb arvestada, et laborite mõõtemääramatus võib sõltuvalt määratavast ainest kõikuda suures vahemikus. Eriti problemaatilised on olukorrad, kus piirnäitajat ületatakse vähesel määral ning tekivad erinevad tõlgendused reovee nõuetele vastavuse hindamisel, mis võivad kaasa tuua vaidlusi. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu ka, millise aja jooksul olemasolevad kompleksload üle vaadatakse, et eelnõus sätestatud nõuded saaksid rakendatud. Samuti palume täpsustada, kas lubade ülevaatamise algatab Keskkonnaamet või peab loa omaja esitama vastava muutmistaotluse ise. Saame aru, et kompleksloas reguleeritakse vastavalt tööstuse eripärale nii veesaaste, jäätmete kui ka õhuheite piirväärtusi. Vee-ettevõtte jaoks võivad aga tööstuse reovees sisalduvad nn normikohased saasteained muutuda probleemiks õhu- ja jäätmekäitlust reguleerivate keskkonnalubade ning muude piirangute (nt töökeskkond, plahvatusoht jms) tõttu. Muudatusi tutvustaval infopäeval märgiti, et järgneva nelja aasta jooksul on kavas koostada erinevaid juhendeid, mis peaksid abistama nii käitajaid kui ka keskkonnalubade menetlejaid sätete tõlgendamisel ja rakendamisel. Toetame selliste juhendmaterjalide väljatöötamist, kuna juba praegu esineb praktikas olukordi, kus üks ametnik leiab, et konkreetne PVT kohaldub, samas kui teine on vastupidisel seisukohal. See viitab paraku õigusliku selguse puudumisele ning ebaühtlasele rakenduspraktikale. Leiame, et enne juhendmaterjalide koostamist on vajalik koostada koos kõigi asjaomaste osapooltega läbimõeldud töövoog, milles on selgelt määratletud osapoolte rollid, õigused ja vastutus. Praegu ei ole piisavalt selge, kes algatab vajalikud tegevused, kes kellega kooskõlastab ning milline osapool kannab vastutust ja omab õigust piirväärtusi kehtestada. Samuti peavad juhendmaterjalid selgelt käsitlema erinevate regulatsioonide omavahelist seost. Näiteks on ÜVVK eeskirjades sätestatud reostusgrupid, kuid paljud detailid reguleeritakse tarbijalepingus. Vajalik on selgitada, milliseid nõudeid edaspidi kus ja kui detailselt reguleeritakse ning kas jääb õigusi täiendavateks kokkulepeteks vee-ettevõtte ja tööstuse vahel. Võttes arvesse vee-ettevõtjatele järjest lisanduvaid nõudeid seoses toitainete keskkonda viimise, ohtlike ainete, mikrosaasteainete ja mikroplasti, lõhnahäiringute, reoveesette tootestamise, jäätmete lakkamise kriteeriumide, plahvatusohu ning töökeskkonnaga, tuleks sellised riskid enne seaduse kehtestamist põhjalikult läbi mõelda ning juhendmaterjalides piisava põhjalikkusega käsitleda. Samuti tuleb arvestada, et kuigi tootmised püüavad järjest enam olla keskkonnasäästlikumad, võib veekulu optimeerimine kaasa tuua reovees sisalduvate reoainete kontsentratsiooni suurenemise ning ebatüüpiliste reoainete jõudmise puhastisse, mille puhastamiseks need ei ole projekteeritud ega ehitatud. ARVESTATUD Selgitus: Täpsemad juhised loaga kehtestatud piirväärtuste ületamisest vee-ettevõtja teavitamise kohta luuakse pärast seaduse jõustumist vajalike rakendamisjuhiste koostamisel. Selleks kaasatakse kõik vajalikud osapooled, et rakendamine oleks ühiselt arusaadav kõikidele osapooltele. Juhendmaterjalide koostamise ettepanekud on teadmiseks võetud. Mõõtemääramatusega arvestamise reeglite kohta kehtestab Euroopa Komisjon rakendusmääruse, hetkel ei ole täielikult ette näha, millises ulatuses erineb või ei erine mõõtemääramatusega arvestamine proovide võtmisel sellest , mis juba praegu on kehtestatud. Rakendusmääruse koostamis se on seni kaasat ud ka Eesti eksperte, kes teostavad veeanalüüse ning teavitame uute reeglite kehtestamisel kõiki osapooli, keda muudatused puudutavad. Uued nõuded kaudsele heitele (THS § 44 lõiked 12-14) rakenduvad vastavalt THS § 169 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud üleminekuajale. 10 Eesti Keemiatööstuse Liit Juhime tähelepanu vastuolule seletuskirja sissejuhatuses, kus ühelt poolt on märgitud, et suur osa muudatusi ei loo uusi kohustusi, vaid täpsustavad ja struktureerivad olemasolevaid nõudeid, mis omakorda kiirendavad loa andmise ja muutmise menetlust ning vähendavad vaidlusi. Teiselt poolt tunnistatakse selles samas sissejuhatuses, et muudatustega kaasneb nii ettevõtjatele kui ametnikele täiendav halduskoormus, mis tuleneb muu hulgas uute loatingimuste elementide rakendamisest ja lisakohustuste täitmisest. Eelnõuga vähendatakse halduskoormust tuntavalt loomakasvatussektoris, aga sama põhimõtet tuleks järgida ka teiste tööstussektorite puhul. Eelkõige tuleks üle vaadata need menetluslikud nõuded, mis võivad dubleerida juba kehtivat regulatsiooni või olemasolevaid kontrollimehhanisme, ning otsida võimalusi ettevõtjate ja haldusasutuste halduskoormuse vähendamiseks. ARVESTATUD Selgitus: Muudetud seletuskirjas sissejuhatavat osa ning eristatud loomakasvatusele mõjuvad muudatused ning tööstussektorile mõjuvad muudatused. Samamoodi on täiendatud ka seletuskirja mõjude osa. Eelnõu punktid 10-12 EKTL hinnangul ei ole teavitamiskohustuse laiendamine keskkonnaohuga seotud juhtumitelt ka terviseohuga juhtumitele otseselt vajalik kuivõrd see on sätestatud ka juba kehtiva õiguse alusel. THS § 18 lg 1 p 1 kohaselt tuleb mistahes loa nõuete rikkumisel sellest viivitamatult informeerida Keskkonnaametit. Samuti tuleb THS § 17 lg 2 kohaselt inimeste tervist ohustava vahejuhtumi või avarii puhul viivitamatult teavitada Keskkonnaametit. Punktiga 10 täiendatakse § 18 lõiget 3 sõnaga „viivitamata“, mille kohaselt peab Keskkonnaamet käitise tegevuse peatama viivitamata. EKTL teeb ettepaneku jätta sõna „viivitamata“ sättest välja. Kuigi mõistame direktiivi eesmärki rõhutada kiire sekkumise vajadust otsese ja olulise ohu korral, ei anna selle mõiste lisamine Eesti õiguses täiendavat õiguslikku väärtust ning võib tekitada põhjendamatut ebaselgust. Käitise tegevuse piiramine või peatamine toimub haldusmenetluse raames, mille läbiviimist reguleerib haldusmenetluse seadus. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiiresti. Lisaks sätestab HMS § 5 lõige 4, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Seega tuleneb haldusorgani kohustus tegutseda põhjendamatu viivituseta juba kehtivast õigusest ning vastav põhimõte on Eesti õiguskorras tagatud. Leiame, et sõna „viivitamata“ lisamine tööstusheite seadusesse ei muuda haldusorgani kohustuste sisu, kuid võib tekitada asjatuid tõlgendusküsimusi selle kohta, kas tegemist on haldusmenetluse seadusest erineva või rangema standardiga. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku säte selles osas muutmata jätta. EKTL juhib tähelepanu sellele, et eelnõus kasutatakse tegevuse peatamise aluste kirjeldamisel mõnevõrra erinevat terminoloogiat kui direktiivis. Direktiivi artiklis 8 eristatakse läbivalt kahte olukorda – immediate danger / immediate significant adverse effect ning danger / significant adverse effect. Eestikeelses direktiivis, kehtivas THSis ja eelnõus kasutatakse nende asemel osaliselt erinevaid sõnastusi (nt otsene oht, vahetu oht, otsene oht kahjustada olulisel määral, oluline kahjulik mõju, oluline ebasoodne mõju jmt), mistõttu ei ole üheselt selge, kas tegemist on üksnes terminoloogilise kohandamise või ka sisulise erinevusega. Õigusselguse huvides palume kaaluda terminoloogia ühtlustamist direktiiviga. Lisaks on oluline, et määratlemata õigusmõisteid, nagu „viivitamata“, “püsiv rikkumine”, „otsene oht“ ja „oluline kahjulik mõju“, sisustataks rakenduspraktikas võimalikult ühtselt, kuivõrd nende tõlgendamisest sõltub kõige rangema haldusmeetme – tegevuse peatamise – kohaldamine. Selgemad hindamiskriteeriumid või rakendusjuhised suurendaksid õiguskindlust nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutusele ning aitaksid tagada proportsionaalse ja ühetaolise praktika. EKTL peab oluliseks, et tegevuse peatamine jääks ka edaspidi viimaseks abinõuks ning selle kohaldamise alused oleksid ettevõtjatele etteaimatavad ja võimalikult üheselt mõistetavad. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: Nimetatud nõuded täiendavaks teavitamiseks avariidest ja vahejuhtumitest ja tegevuse peatamisest on otseselt THD-st tulenevad uued täiendused. Need kohustused on olemuslikult seotud kompleksloa ja keskkonnajärelevalve süsteemiga ning nende hajutamine teiste valdkonnaseaduste vahel muudaks nii õigusselguse kui ka direktiivi korrektse ülevõtmise tõendamise keerulisemaks. Terminoloogia on kooskõlas tööstusheite direktiivi artikliga 8. Seletuskirjas on ette nähtud erinevate uute nõuete rakendamiseks rakendusjuhiste loomine, ETKL ettepanekuid võetakse nende koostamisel arvesse. Kompleksloa taotluse andmekoosseis ja kompleksloa andmekoosseis peavad piirduma direktiivis nõutavaga EKTL toetab eesmärki eristada selgemalt taotluses esitatavad andmed ja loa andja poolt menetluse käigus kujundatavad loatingimused. Eelnõu väidab seletuskirjas, et eesmärk on "selgem andmekoosseis" ja "halduskoormuse vähendamine", kuid tegelikult liigutakse vastupidises suunas – taotlusesse tuuakse märkimisväärne hulk uusi hinnanguid, arvutusi ja tõendamiskohustusi. Taotlusele lisandub mitu uut hinnangut ja analüüsi, mille praktiline ulatus jääb eelnõust ebaselgeks. Eelkõige puudutab see: • REACH artikli 57 ja XVII lisa ainete heite vältimise või vähendamise hinnangut; • ressursside kasutamise ja seire kirjeldamist; • keskkonnatoime näitajate kirjeldamist. EKTL teeb ettepaneku selgelt sätestada, et taotluses tuleb esitada üksnes selline teave, mis on konkreetse käitise tegevuse puhul asjakohane ning mille koostamine on objektiivselt võimalik olemasolevate andmete põhjal. Vältida tuleb olukorda, kus ettevõtjalt oodatakse ulatuslikke riskihinnanguid või teaduslikke analüüse ilma selgete metoodiliste juhisteta. ARVESTATUD Selgitus: Eelnõud ning seletuskirja on täpsustatud REACH artikli 57 ja XVII lisa ainete heite hindamise osas. Taotluse puhul on tegemist on käitisest lähtuva heite üldise iseloomustamise osaga, mille puhul juhitakse eraldi tähelepanu ainetele, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada suuremat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Taotlejalt ei nõuta eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi koostamist. Taotleja esitab talle teada olevad andmed selle kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest keskkonda väljuda ning milliseid meetmeid nende heite vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse või kavandatakse. Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning keskkonda liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise heite üldisel iseloomustamisel. Loale kantava tingimuse näol ei ole tegemist tingimata täiesti uue loatingimuse liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide või nende alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend „vajaduse korral asjakohased nõuded“ tähendab, et selliseid nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine esinemise korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul on täiendav meede põhjendatud ja sobiv. Keskkonnatoimega seotud tasemed, seire ja muu kehtestatakse kohalduvate PVT-järeldustega. Eelnõu punktid 24 ja 32 REACH-ist tuleneva hindamiskohustuse regulatsioon vajab täpsustamist. 1. Hinnangu esitamise aeg ja eesmärk on ebaselge Eelnõu järgi peab ettevõte: • esitama hinnangu juba kompleksloa taotlusega (§ 28 lg 1 p 5); • samal ajal kantakse kompleksloale kohustus sama hinnang läbi viia (§ 41 lg 2 p 22). Need kaks nõuet ei ole omavahel kooskõlas. Eelnõu kohaselt tuleb hinnang esitada juba kompleksloa taotluse koosseisus, samas nähakse kompleksloa tingimusena ette kohustus sama hinnang läbi viia ning vajaduse korral rakendada meetmeid. Seletuskirjast ei ole arusaadav, kas tegemist on ühekordse hinnanguga loa taotlemisel või korduva kohustusega pärast loa andmist. Palume selgelt eristada, millised andmed kuuluvad taotluse koosseisu ning millised kohustused kantakse kompleksloale. 2. Meetmeid ei saa nõuda juhul, kui hindamine näitab, et neid ei ole vaja Palume täpsustada § 28 lõike 1 punkti 5 ning § 41 lõike 2 punkti 22 sõnastust. Praegune sõnastus seob hinnangu ja meetmete esitamise üheks kohustuseks, mistõttu võib jääda mulje, et meetmed tuleb esitada sõltumata hindamise tulemusest. Meetmete rakendamise kohustus peaks tekkima üksnes juhul, kui hinnang tuvastab selleks vajaduse. Kui hinnangu tulemusel selgub, et aine ei eraldu käitisest või heite vähendamiseks ei ole täiendavaid meetmeid vaja, tuleb lugeda nõue täidetuks. 3. REACH-i kohaldamine tuleb piiritleda ja ajakohastamise loogika selgitada Palume täpsustada ka REACH-ist tuleneva hindamiskohustuse ulatust. REACH XVII lisa piirangud on kasutuspõhised ning sisaldavad mitmeid erandeid. Hindamiskohustus peaks tekkima üksnes juhul, kui konkreetne ainekasutus kuulub REACH piirangu tegelikku kohaldumisalasse. Eriti problemaatiline on rakendusmääruses kasutatav sõnastus, kus viidatakse mistahes EL õigusaktidele ja neis sisalduvatele mistahes piirangutele (kirjutame sellest problemist alljärgnevalt täpsemalt). Isegi kui rakendusmääruse tekst parandada nii, et see viitaks ainult REACH-määruse piirangutele (mitte kõigile EL õigusaktidele), ei lahenda see probleemi täielikult. Pelgalt asjaolu, et aine on kantud REACH XVII lisasse, ei tähenda, et selle suhtes tekib automaatselt THS-is sätestatud hindamiskohustus. REACH XVII lisa piirangud on valdavalt kasutus- ja tootepõhised ning sisaldavad arvukalt erandeid. Näiteks formaldehüüdi suhtes kehtiv REACH XVII lisa kanne 77 puudutab eelkõige teatavate toodete turule laskmist ning selle kohaldumine sõltub konkreetse kasutusviisi ja piirangus sätestatud erandite analüüsist. Seetõttu tuleks seletuskirjas selgelt täpsustada, et hindamiskohustus tekib üksnes juhul, kui konkreetne REACH XVII lisa piirang on käitise tegevusele tegelikult kohaldatav. Rakenusmääruse “Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis” kavand: § 8 lõike 2 punkti 3 ja punkti 4 sõnastus vajab täpsustamist. Praeguse sõnastuse kohaselt tuleb esitada iga ohtliku aine kohta „Euroopa Liidu õigusaktidest tulenev piirang koos tõendusega piirangu rakendumise või mitte rakendumise kohta käitises ning piiranguga ohtliku aine asendamise hinnang ning vajadusel asendamise tegevuskava “. Selline sõnastus on oluliselt laiem kui tööstusheite direktiivist tulenev nõue ning ei saa olla rakendatav sellisel kujul. Palume sõnastust täpsustada selliselt, et see viitaks üksnes nendele REACH-määrusest tulenevatele piirangutele, mille hindamist nõuab tööstusheite direktiiv. Hetkel ei piiritleta kuidagi, milliseid õigusakte ja piiranguid silmas peetakse. Praeguse sõnastuse korral tuleks ettevõttel sisuliselt analüüsida kõiki Euroopa Liidu õigusakte, mis konkreetset ainet mingil viisil reguleerivad, ning põhjendada iga piirangu puhul selle kohaldumist või mittekohaldumist. Näiteks on benseeni puhul Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) andmebaasis üle 30 erineva regulatiivse kirje, mis hõlmavad muu hulgas REACH-i, CLP-d, töötervishoiu nõudeid, kosmeetikatoodete regulatsiooni, meditsiiniseadmete regulatsiooni ning mitmeid muid valdkondlikke õigusakte. Ei saa olla seadusandja eesmärk, et keskkonnakompleksloa taotluses tuleb ettevõttel eraldi välja tuua näiteks, et benseenile on kehtestatud piirang kosmeetikamääruses või meditsiiniseadmete määruses ning põhjendada, miks need tootmiskäitisele ei kohaldu. Selline nõue oleks ebaproportsionaalne ega annaks loamenetluses täiendavat sisulist väärtust. Loa andja õigus nõuda lisaandmeid (§ 1 lg 2) Palume täpsustada, millistel juhtudel võib loa andja täiendavaid andmeid ja dokumente nõuda ning siduda see proportsionaalsuse põhimõttega. ARVESTATUD Selgitus: Muudetud THS § 26 punkti 5 ja § 41 lõike 2 punkti 22. Algses lähenemises keskenduti eraldi hinnangule ohtlike ainete heite vähendamise vajaduse kohta, kuid täpsustatud lahendus seob nõude käitise heite üldise iseloomustamise ja kompleksloa tavapärase menetlusega. K äitaja esitab taotluses asjaomaste ainete heite ja rakendatavate meetmete kohta vajalikud andmed ning loa andja hindab nende põhjal, kas olemasolevad nõuded on piisavad või tuleb loa tingimustes arvestada täiendavate asjaoludega. Seletuskirja kohaselt võetakse a rvesse ka seda, et nende ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste või muude kohaldatavate õigusaktide alusel. Taotluse puhul on tegemist on käitisest lähtuva heite üldise iseloomustamise osaga, mille puhul juhitakse eraldi tähelepanu ainetele, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada suuremat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Taotlejalt ei nõuta eraldiseisva hindamise ega uue heiteandmete süsteemi koostamist. Taotleja esitab talle teada olevad andmed selle kohta, kas ja millisel viisil võib nimetatud aineid käitisest keskkonda väljuda ning milliseid meetmeid nende heite vältimiseks või vähendamiseks rakendatakse või kavandatakse. Andmed esitatakse samas ulatuses ja samade heiteallikate ning keskkonda liikumise teede kohta, mida käsitletakse käitise heite üldisel iseloomustamisel. Loale kantava tingimuse näol ei ole tegemist tingimata täiesti uue loatingimuse liigiga, sest nimetatud ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste, muude kohaldatavate õigusaktide või nende alusel määratud loatingimuste kaudu. Väljend „vajaduse korral asjakohased nõuded“ tähendab, et selliseid nõudeid ei lisata loale automaatselt iga asjaomase aine esinemise korral, vaid üksnes siis, kui konkreetse käitise puhul on täiendav meede põhjendatud ja sobiv. Eelnõu punktiga 32 (alapunktiga 24) nähakse kompleksloas ette kohustus esitada loa andjale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas teave keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Tegemist on uue loatingimusega, millega võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt iii. Juhime tähelepanu, et direktiiv ei sätesta aruandluse minimaalset sagedust, vaid näeb ette, et aruandlus toimub vastavalt kompleksloa tingimustele. Seetõttu teeme ettepaneku jätta eelnõust välja nõue esitada teave vähemalt kord aastas ning võimaldada aruandluse sagedus määrata loapõhiselt, arvestades konkreetse käitise eripära ja proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks märgime, et keskkonnajuhtimissüsteemi toimimist ja dokumentatsiooni hinnatakse juba ISO standardite kohaselt sise- ja välisauditite käigus. Leiame, et keskkonnapoliitika eesmärkide täitmise hindamine peaks ka edaspidi tuginema sellele auditeerimissüsteemile, mitte looma täiendavat regulaarset aruandluskohustust Keskkonnaametile. See vähendaks nii ettevõtjate halduskoormust kui ka Keskkonnaameti töökoormust, ilma et keskkonnakaitse eesmärgid seeläbi kannataksid. ARVESTATUD Selgitus: KKJS-i ja sellega seotu d andmete esitamist puudutav osa eelnõust kustutatud. Täpsustus kommentaarile: THD artikkel 14 lõike 1 punkt d näeb ette konkreetse andmete esitamise intervalli , seega tulevikus kui KKJS-i sätted ja sellega seotud andmete esitamise kohustus direktiivi sisse jääb, tuleb minimaalselt lähtuda THD artikkel 14 lõike 1 punktis d nimetatud intervallist. Punktiga 39 lisatakse § 44 lõikesse 2 uus kriteerium „aine ohtlikkus". Muudatuse eesmärk jääb ebaselgeks. Kemikaaliõiguses, sh Kemikaaliseaduses, CLP ja REACH määrustes kohaselt on oht/ohtlikkus kemikaali (aine/segu) olemuslik omadus. Teisisõnu käsitatakse ohtlikkust aine olemuslike omaduste kaudu – aine klassifitseerimine põhineb selle füüsikalistel, tervise- ja keskkonnaohtlikel omadustel. Seetõttu ei ole arusaadav, millist uut sisulist tähendust soovitakse anda mõiste „aine ohtlikkus" lisamisega senise „aine olemuse" kõrvale. Kui tegemist ei ole uue iseseisva kaalutluskriteeriumiga, on muudatus sisuliselt ebavajalik. Kui seadusandja soovib anda sellele iseseisva tähenduse, tuleks seletuskirjas selgitada, milles see erineb seni kasutatud mõistest „aine olemus" ning kuidas peab loa andja seda praktikas hindama. ARVESTATUD Selgitus: Saasteaine olemus juba sisaldab selle ohtlikkus ega arvestamist . Sõna „ohtlikkus“ kustutatud ja seletuskirjas täpsustatud miks THD sõnastus t otseselt üle ei võta . Punktiga 48 täiendatakse § 44 lõigetega 11–14, millega nähakse kaudse vetteheite korral ette täiendav hindamis- ja põhjendamiskohustus. Leiame, et kavandatud regulatsioon dubleerib olulises osas juba kehtivat ÜVVKS regulatsiooni ning võib tuua kaasa põhjendamatu halduskoormuse. Kehtiva ÜVVKS § 36 kohaselt ei tohi ühiskanalisatsiooni juhtida reovett, mis kahjustab ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti tööd või põhjustab keskkonnakahju. Vajaduse korral on ettevõtja kohustatud rakendama eelpuhastust ning vee-ettevõtjal on õigus keelduda nõuetele mittevastava reovee vastuvõtmisest või nõuda täiendavaid meetmeid. Praktikas hinnatakse neid asjaolusid juba liitumis- ja teenuslepingu sõlmimisel ning vee-ettevõtja kontrollib jooksvalt reovee vastavust kokkulepitud tingimustele. Seetõttu puuduvad ettevõtjatele sisulised täiendavad kohustused juhul, kui nende reovesi vastab ÜVVKS-ist, kohaliku omavalitsuse eeskirjast ning teenuslepingust tulenevatele nõuetele. Eelnõu lisab siiski iga kaudse heite juhtumi puhul täiendava hindamis- ja põhjendamismenetluse, kuigi sama eesmärk on juba saavutatud kehtiva regulatsiooni kaudu. Kui regulatsioon siiski säilib, tuleb vähemalt selgelt sätestada, et juhul kui ettevõtja täidab ÜVVKS-i nõudeid ning vee-ettevõtja kinnitab teenuslepingu tingimuste täitmist, eeldatakse § 44 lõikes 12 nimetatud tingimuste täidetust ning ettevõtjalt ei nõuta täiendavat tõendamist. Samuti vajab täpsustamist, millises ulatuses vastutab käitaja asjaolude eest, mis ei sõltu tema tegevusest (näiteks reoveepuhasti tehniline toimimine või teiste ühiskanalisatsiooni kasutajate mõju). ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: THS nõuab kaudse heite korral piirväärtuste sätestamist loal ning need jäävad loa kontrollobjekti ks. Seletuskiri hõlmab § 44 lõikes 12 olevate tingimuste täitmise piisavuse hindamist kooskõlas märkusega. Täiendavalt on plaanis luua konkreetsemad juhised heite piirväärtuste määramise kohta, mis hõlmavad ka kaudset heidet. Nende koostamisel kaasatakse huvigrupid. Käitaja vastutab enda välja juhitava le reovee le seatud piirväärtuse täitmise eest. Punktiga 49 täiendatakse seadust §-ga 44¹, millega võetakse kasutusele keskkonnatoime tasemed ja vee kasutuse keskkonnatoime piirväärtused. Regulatsioon vajab täpsustamist, et vältida õiguslikku ebakindlust ja erinevat halduspraktikat. Eelnõu kohaselt tuleb kompleksloas määrata vee kasutusele siduv keskkonnatoime piirväärtus. Samas ei ole direktiivist ega eelnõust üheselt selge, kuidas tuleb toimida olukorras, kus käitisele kohalduvates PVT-järeldustes vee kasutuse keskkonnatoime taset või vastavat vahemikku üldse ei ole kehtestatud. Sellises olukorras puudub loa andjal objektiivne alus siduva piirväärtuse määramiseks ning see võib viia erineva halduspraktika ja vaidlusteni. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 44¹ lõige 1 selliselt, et keskkonnatoime piirväärtus määratakse üksnes juhul, kui see tuleneb kohaldatavatest PVT-järeldustest. Selline lahendus on kooskõlas direktiivi loogikaga ning tagab õigusselguse nii ettevõtjatele kui ka loa andjale. ARVESTATUD Selgitus: Eelnõu § 44 1 lõi ked 1 ja 2 muudetud , et siduda need varasemast enam kohalduvate PVT-järeldustega. Punktiga 52 täiendatakse seadust §-ga 47 2 , mille lõike 3 punkt 4 kohustab käitajat koostama keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) raames ohtlike keemiliste ainete loetelu, riskihinnangu ning ohutumate alternatiividega asendamise analüüsi. Leiame, et selle sätte ülevõtmine praegusel kujul ei ole põhjendatud. Euroopa Parlamendis ja nõukogus menetletava Omnibus-paketi läbirääkimistel on üheks oluliseks muudatusettepanekuks muuta tööstusheite direktiivi artiklit 14a selliselt, et ohtlike ainete inventuur ei oleks enam keskkonnajuhtimissüsteemi kohustuslik element. Arutelud liiguvad lahenduse suunas, mille kohaselt võivad ettevõtjad kasutada muude Euroopa Liidu õigusaktide alusel juba koostatud ainete inventuure, riskihinnanguid ja muid samaväärseid dokumente, vältides samade kohustuste dubleerimist erinevate regulatsioonide alusel. Selline lähenemine lähtub eesmärgist vähendada ettevõtjate halduskoormust ilma keskkonnakaitse taset vähendamata. Sellises olukorras ei ole põhjendatud kehtestada Eesti õiguses täiendavat iseseisvat kohustust koostada KKJS-i raames eraldi ohtlike ainete inventuur, riskihinnang ja asendamisanalüüs. Teeme ettepaneku jätta § 47 2 lõike 3 punkt 4 eelnõust välja vähemalt seni, kuni Omnibus-direktiivi lõplik tekst on kokku lepitud ning on selge, millises ulatuses vastav kohustus Euroopa Liidu õiguses säilib. Kui § 47 2 lõike 3 punkt 4 siiski säilitatakse, vajab see vähemalt olulist täpsustamist. Esiteks jääb ebaselgeks inventuuri ulatus. Mõisted "käitises esinevad ained" ja "käitise poolt väljutatavad ained" ei ole defineeritud. Ei ole selge, kas inventuur peab hõlmama üksnes tootmisprotsessis kasutatavaid aineid või ka ladustatavaid aineid, transporditavaid aineid, vaheprodukte ning segudes sisalduvaid üksikuid koostisosi. Samuti ei ole selge, kas "väljutamine" tähendab üksnes keskkonda juhitavaid heiteid või hõlmab ka toodete turule laskmist või jäätmete üleandmist. Arvestades, et mitmekomponentsed ja UVCB-ained võivad sisaldada kümneid või isegi sadu koostisosi, ei oleks kõikide üksikute komponentide inventeerimine praktiliselt teostatav. Seletuskirjas tuleks selgelt määratleda inventuuri ulatus ning rõhutada, et inventuur peab keskenduma üksnes nendele ainetele, millel on tegelik või potentsiaalne keskkonnamõju. Teiseks ei ole selge riskihinnangu metoodika. Eelnõu nõuab riskihinnangu koostamist, kuid ei selgita, kas piisab olemasolevatest REACH kemikaaliohutuse hinnangutest, laiendatud ohutuskaartidel toodud kokkupuutestsenaariumidest ning töökeskkonna riskianalüüsidest või tuleb koostada täiesti uus käitisepõhine riskihindamine. Selline ebaselgus võib kaasa tuua olukorra, kus sama riski hinnatakse paralleelselt mitme erineva regulatsiooni alusel. Seletuskirjas tuleks selgesõnaliselt märkida, et olemasolevaid REACH-i, Seveso ja tööohutuse dokumente võib kasutada nõude täitmise alusena ning uut iseseisvat riskihindamist ei nõuta, kui vajalik teave on juba olemas. Kolmandaks vajab täpsustamist asendamisanalüüsi eesmärk ja õiguslik tähendus. Seletuskirjast ei nähtu, millised on tagajärjed juhul, kui analüüs näitab, et sobiv alternatiiv puudub või ei ole selle kasutamine tehniliselt, ohutuslikult või majanduslikult võimalik. Praktikas on paljude eriti ohtlike ainete puhul alternatiivid kas olematud või eeldaksid kogu tootmisprotsessi ümberkujundamist. Sellisel juhul peab olema selgelt sätestatud, et nõue loetakse täidetuks ka siis, kui käitaja on alternatiivide olemasolu põhjendatult analüüsinud ning jõudnud dokumenteeritud järeldusele, et asendamine ei ole võimalik. Kokkuvõttes leiame, et § 47 2 lõike 3 punkt 4 tuleks eelnõust välja jätta vähemalt kuni Omnibus-direktiivi menetluse lõpuni. Kui säte siiski säilib, tuleb selle ulatust ja kohaldamist oluliselt täpsustada, et vältida olemasolevate regulatsioonide dubleerimist ning põhjendamatut halduskoormust ettevõtjatele. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. Eelnõu punktiga 79 muudetakse THS § 162 lõiget 3 ning nähakse ette võimalus kohaldada korduvate rikkumiste korral käibepõhiseid trahve. Palume hinnata, kas kavandatud regulatsioon vastab tööstusheidete direktiivi (EL) 2024/1785 artikli 79 nõuetele ning vajaduse korral täpsustada eelnõud. Eelnõu seob kõrgendatud sanktsiooni kohaldamise üksnes rikkumise korduvusega (varasem ettekirjutus või varasem väär- või kuriteokaristus). Samas tuleneb THD artiklist 79, et käibepõhiseid trahve kohaldatakse raskeimate rikkumiste korral ning rikkumise liigitamiseks raskeimate hulka tuleb muu hulgas arvesse võtta rikkumise laadi, raskusastet ja ulatust, selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning alles seejärel ka seda, kas rikkumine oli korduv või ühekordne. Korduvus on direktiivis üks karistuse määratlemisel arvesse võetavatest asjaoludest, mitte raskeima rikkumise iseseisev määratlus. Palume selgitada, kuidas on eelnõus valitud lähenemine kooskõlas THD artikli 79 regulatsiooniga või kaaluda sätte muutmist. Lisaks: • Varasema karistatuse arvestamine. Eelnõu võimaldab käibepõhist trahvi kohaldada juhul, kui isikut on varem väär- või kuriteo korras karistatud, kuid ei sätesta, millise ajavahemiku jooksul toime pandud rikkumisi arvesse võetakse. Palume kaaluda selle täpsustamist, et oleks tagatud õigusselgus ja proportsionaalsus. • Trahvimäära valik. Seaduse tekstist ei nähtu, millistel juhtudel kohaldatakse rahatrahvi kuni 1,5 miljonit eurot ning millistel juhtudel kuni 3% aastakäibest. Vastavad kriteeriumid peaksid tulenema seadusest endast, mitte üksnes seletuskirjast. • Käibe määratlemine. Palume kaaluda täpsustamist, kas käibepõhise trahvi arvutamisel lähtutakse kogu ettevõtja aastakäibest või üksnes selle käitise või tegevusala käibest, mille suhtes rikkumine toime pandi. Mitut kompleksluba omavate ettevõtjate puhul võib kogu ettevõtte käibest lähtumine viia ebaproportsionaalsete tulemusteni. • Aastakäibe arvestamise alus. Seletuskirjas on märgitud, et kui eelmise majandusaasta aruanne ei ole kinnitatud, võib lähtuda sellele eelnenud majandusaasta andmetest. Selline lahendus ei tulene aga seaduse tekstist. Kui see on regulatsiooni eesmärk, tuleks vastav võimalus sätestada seaduses endas. Seejuures tuleks siiski arvestada, et direktiiv sellist võimalust ette ei näe. • Palume täiendavalt põhjendada 1 500 000 euro suuruse fikseeritud trahvi ülemmäära kehtestamise vajadust. Seletuskirja kohaselt on selle põhjuseks asjaolu, et ligikaudu poolte ettevõtjate puhul jääks direktiivis sätestatud 3% käibepõhine ülemmäär alla kehtiva 400 000 euro suuruse väärteotrahvi ülemmäära. Sellest ei nähtu aga, miks peaks see iseenesest kaasa tooma vajaduse kehtestada ligi neli korda kõrgem fikseeritud ülemmäär. Vastupidi – kui kehtiv 400 000 euro suurune maksimum ületab juba direktiivis sätestatud minimaalse nõude, näib Eesti regulatsioon selles osas olevat direktiivist oluliselt varem oluliselt rangem. Arvestades, et kõnealune Eesti ülemmäär (400 000) kehtestati alles 2022. aastal seadusandja hinnangul tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava sanktsioonina, vajab täiendavat põhjendamist, miks ei ole see enam raskeimate rikkumiste puhul piisav ning miks direktiivi ülevõtmine eeldab just 1 500 000 euro suuruse fikseeritud ülemmäära kehtestamist. Lisaks tekib küsimus, kas 400 000 euro suurune maksimum on üldse põhjendatud tavapäraste rikkumiste puhul, kui seaduses luuakse nüüd eraldi raske rikkumise regulatsioon. Loogiline oleks sanktsioonisüsteem ümber kujundada nii, et: tavapäraste rikkumiste maksimum oleks madalam; raskeimate rikkumiste puhul kohaldataks direktiivis nõutud kõrgemat ülemmäära. Praegune lahendus jätab aga alles väga kõrge ülemmäära ka tavapäraste rikkumiste jaoks ning lisab sellele veel ühe, oluliselt kõrgema taseme. Seletuskiri ei põhjenda, miks senine 400 000 euro suurune maksimum peaks pärast raske rikkumise regulatsiooni kehtestamist jätkuvalt olema vajalik ka kõigi teiste rikkumiste puhul. ARVESTATUD Selgitus: Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud. Üldisemalt leiame, et eelnõu koostamisel tuleks arvestada Euroopa Liidu tasandil paralleelselt menetletava Omnibus-paketiga. Mitmed käesolevas eelnõus üle võetavad nõuded on Euroopa Parlamendis ja nõukogus sisulisel ümbervaatamisel ning mitme kohustuse puhul liiguvad läbirääkimised halduskoormuse vähendamise ja olemasolevate dokumentide laiemat kasutamist võimaldava lahenduse suunas. Sellises olukorras ei ole põhjendatud võtta Eesti õigusesse üle nõudeid nende praegusel kujul, kui on tõenäoline, et direktiivi lõplik tekst kujuneb oluliselt paindlikumaks. Ettevõtjatel puudub seejuures igasugune õiguskindlus, et pärast Omnibus-direktiivi vastuvõtmist vaadatakse ka Eesti tööstusheite seadus samas ulatuses uuesti läbi. Kuna tegemist on miinimumühtlustamist võimaldava keskkonnaõiguse valdkonnaga, võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada direktiivist rangemaid nõudeid. Seetõttu ei saa eeldada, et Euroopa Liidu tasandil tehtavad lihtsustused jõuavad automaatselt ka Eesti õigusesse. Praktikas võib see tähendada, et ettevõtjatele kehtestatakse juba praegu täiendavad kohustused, mis Euroopa Liidu seadusandja on vahepeal pidanud ebaproportsionaalseks või dubleerivaks, kuid mis jäävad Eesti õiguses siiski kehtima. Õigusloome kvaliteedi ja õiguskindluse seisukohast ei ole otstarbekas võtta üle nõudeid, mille otstarbekust Euroopa Liidu seadusandja samal ajal ümber hindab. Selline lähenemine võib kaasa tuua olukorra, kus ettevõtjad peavad investeerima uute kohustuste täitmisse, kuid nende kohustuste säilitamiseks puudub mõne aja pärast Euroopa Liidu õiguses sisuline põhjendus. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. 11 Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Leiame, et PVT-ga saavutatavad heitetasemed võiksid jääda kogu PVT-järeldustes sätestatud vahemiku piiresse ning praktikas ei peaks vaikimisi lähtuma alati rangeimast tasemest. Eesti ei peaks rakendama direktiivist rangemaid nõudeid kui lähiriigid, kuna see võib vähendada kohaliku tööstuse konkurentsivõimet ja suurendada imporditud toodangu osakaalu. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: Sellega arvestatud juba kooskõlastamisele saadetud eelnõus. Eelnõu kohaselt ei pea vaikimisi lähtuma alati rangeimast tasemest. § 44 1 Keskkonnatoime näitajad võiksid olla eelkõige võrdlus- ja juhtimisvahendid, mitte sanktsioneeritavad piirväärtused. Mitmed keskkonnatoimet mõjutavad tegurid, näiteks kasutatava tooraine omadused, alternatiivsete materjalide kättesaadavus või turuolukord, ei ole täielikult käitaja kontrolli all. MITTEARVESTATUD Selgitus: Ettepanek on vastuolus THD-st tuleneva kohustusega. Tasemed pannakse paika uutes PVT-järeldustes, mille koostamisel tuleb olla kaasatud, et kõik vajalikud tegurid saaksid nende määramisel arvesse võetud. § 47 3 Ümberkujundamiskava puhul palume tagada, et ümberkujundamiskava soovituslik iseloom oleks seaduse rakendamisel üheselt mõistetav. Valdkondades, kus puuduvad veel vajalikud tehnoloogilised lahendused, CO₂ transpordi infrastruktuur või regulatiivne kindlus, ei tohiks ümberkujundamiskava kaasa tuua sisulist investeerimiskohustust. MITTEARVESTATUD Selgitus: Tegemist on indikatiivse kavaga, mille sisuline täitmine ei too kaasa seaduse rikkumist. Seoses keskkonnaomnibussist tulenevate muudatustega, on üleminekukavad eelnõust välja jäetud. Leiame, et ressursitõhususe nõuete rakendamisel tuleks arvestada juba toimivate ringmajanduse praktikatega. Näiteks alternatiivsete kütuste, tööstuslike kõrvalsaaduste ja ringlusse võetud mineraalsete materjalide kasutamist võiks käsitada ressursitõhususe eesmärkide täitmisena, vältides olemasolevate tegevuste dubleerivat hindamist. 12 Viru Keemia Grupp AS Eelnõu seletuskirja kohaselt „Suur osa muudatusi ei loo uusi kohustusi, vaid selgitavad ja struktureerivad seniseid nõudeid, mis omakorda kiirendavad loa andmise ja muutmise menetlust ning vähendavad vaidlusi“ ning „Kokkuvõttes toetavad eelpool kirjeldatud seadusemuudatused selgemat, kiiremat ja paremini toimivat lubade süsteemi.“ Ettevõtted nõustuvad, et need hinnangud on asjakohased veise-, sea- ja linnukasvatusega tegelevatele käitistele, kuid ülejäänud tööstusheite seaduse kohaldamisalasse jäävatele käitistele, vastupidiselt, lisandub eelnõu kohaselt palju kohustusi, mis tõstavad oluliselt halduskoormust nii ettevõte kui ka Keskkonnaameti jaoks (sh tõenäoliselt mõjutab negatiivselt keskkonnakaitselubade reaalset menetlusaega). Seda osaliselt tunnistatakse ka seletuskirjas esitatud järeldusega: „Muudatustega kaasneb ettevõtjate mõningane halduskoormuse ning ka Keskkonnaameti töökoormuse kasv, eeskätt uute loatingimuste elementide rakendamise, lisakohustuste kontrollimise ning nendega seotud menetlustoimingute ja teabe avalikustamise nõudega.“ Seetõttu palume seletuskirja põhjalikumalt käsitleda halduskoormuse kasvu ettevõtjatele ning Keskkonnaametile koos hinnanguga menetlusaegade osas. ARVESTATUD Selgitus: Seletuskirja tä iendatud seoses avalduvate mõjudega tööstussektorile. Menetlusaegade mõju väljendub töökoormuse kasvuga Keskkonnaametile, mis on mõjude ja kulude osas välja toodud. Punktiga 10 täiendatakse tööstusheite seaduse (edaspidi THS) § 17 lõiget 1, lisades käitajale kohustuse teavitada Keskkonnaametit lisaks keskkonda oluliselt mõjutavast avariist või vahejuhtumist ka nendest avariidest või vahejuhtumitest, mis mõjutavad oluliselt inimeste tervist. Vastav nõue sisaldub juba kehtiva THS § 17 lg 2 (kui avarii või vahejuhtum võib tõenäoliselt tuua kaasa negatiivse mõju inimese tervisele, siis tuleb viivitamata võtta meetmed ja sellest viivitamata Keskkonnaametit teavitada) ja § 18 lg 1 p 1 (loa nõuete rikkumisel tuleb sellest viivitamatult informeerida Keskkonnaametit), mistõttu on uue sätte lisamine ebavajalik ja teeme ettepaneku see eelnõust välja jätta. MITTEARVESTATUD THS § 17 lõige 1 sätestab üldise teavitamise kohustuse avariidest ja vahejuhtumitest , mis mõjutavad keskkonda või inimeste tervist. THS § 17 lõige 2 käsitleb avarii või vahejuhtumi järel võetud meetmetest teavitamist . THS § 18 käib loa nõuete rikkumise kohta, kuid § 17 käib avariide ja vahejuhtumite kohta, mis ei ole omavahel otseselt seotud. Seega on § 17 lõikes 1 sõnastuse säilitamine vajalik nii sisuliselt, kui ka THD sõnastusega kooskõla säilitamiseks. Punktiga 11 täiendatakse THSi § 18 lg 3 selliselt, et Keskkonnaamet peab käitise tegevuse peatama „viivitamata“. Teeme ettepaneku jätta sõna „viivitamata“ sättesse lisamata, kuna see tekitab ebaselgust. Lisaks on vastav nõue juba Eesti õigusesse üle võetud. Mingi tegevuse piiramine või peatamine saab toimuda üksnes haldusmenetluse raames. Haldusmenetluse läbiviimist reguleerib haldusmenetluse seadus (HMS). HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 sätestab, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Seega on direktiivis sisalduv nõue juba Eesti õiguskorda ülevõetud HMS kaudu ja puudub vajadus selle täiendavaks reguleerimiseks THS-s. MITTEARVESTATUD Selgitus: HMS § 5 toetab kiiret tegutsemist, kuid ei asenda THS-is materiaalõiguslikku nõuet peatada tegevus viivitamata. Ülevõtmise läbipaistvuse, direktiiviga vastavuse säilitamiseks ja vahetu ja olulise ebasoodsa mõju selge eristamise tõttu tuleb THS-is säilitada THD-st tulenev sõnastus. Punktiga 24 muudetakse THSi § 28 ning uuendatakse kompleksloa taotluse andmekoosseisu. Punktiga 32 täiendatakse THSi § 41 lõiget 2 (§ 41 lg 2 p 22) ja tuuakse see ka kompleksloa koosseisu. Punktiga 22 lisatakse kompleksloale nõue käitajal hinnata REACH-määruse artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning REACH-määruse XVII lisas käsitletud ainete heidet ning vajaduse korral võtta kasutusele meetmed nende ainete heite vältimiseks või vähendamiseks. Seletuskirja selgitus on aga vastuoluline: ühelt poolt öeldakse, et hinnang esitatakse § 28 lõike 1 punkti 5 kohaselt koos taotlusega. Teisalt, et loale kantakse nõue hinnangu teostamiseks koos hinnangu tulemuste ja meetmetega. Kui loale kantakse nõue hinnata, siis hindamine toimub pärast loa väljaandmist, sellisel juhul ei ole põhjendatud nõuda käitajalt sama hinnangut juba taotluse koosseisus. Hetkel tekib seeläbi olukord, kus käitajalt oodatakse ühte ja sama asja nii enne loa andmist kui ka pärast seda. Teeme ettepaneku seletuskirjas ja vajaduse korral eelnõus rollid selgelt lahutada, kus on täpsustatud loa taotluse koosseis ning kompleksloale kantav koosseis. ARVESTATUD Selgitus: Muudetud THS § 26 punkti 5 ja § 41 lõike 2 punkti 22. Algses lähenemises keskenduti eraldi hinnangule ohtlike ainete heite vähendamise vajaduse kohta, kuid täpsustatud lahendus seob nõude käitise heite üldise iseloomustamise ja kompleksloa tavapärase menetlusega. Käitaja esitab taotluses asjaomaste ainete heite ja rakendatavate meetmete kohta vajalikud andmed ning loa andja hindab nende põhjal, kas olemasolevad nõuded on piisavad või tuleb loa tingimustes arvestada täiendavate asjaoludega. Seletuskirja kohaselt võetakse arvesse ka seda, et nende ainete heite vältimise või vähendamise nõuded võivad olla kompleksloas juba kajastatud PVT-järelduste või muude kohaldatavate õigusaktide alusel. Punktiga 22 lisatakse kompleksloa koosseisu nõue käitajal hinnata REACH-määruse artikli 57 ainete ja REACH-määruse XVII lisa ainete heite vältimise või vähendamise vajadust ning võtta meetmed selliste ainete vältimiseks või vähendamiseks. Sama sõnastus kordub eelnõu § 28 lg 1 punktis 5. Mõlemas kohas ühendab sõna „ning“ hindamise ja meetmed üheks kohustuseks ilma tingimuslikkuseta, mis grammatiliselt tähendab, et meetmed tuleb esitada sõltumata hindamise tulemusest, sealhulgas ka siis, kui käitaja jõuab järeldusele, et heite vältimiseks vajadust ei ole. Teeme ettepaneku muuta § 41 lg 2 p 22 ja § 28 lg 1 p 5 sõnastust, asendades sõna „ning“ sõnadega „ning vajaduse korral“, nii et kohustus meetmeid võtta tekib üksnes siis, kui hindamine tuvastab selleks vajaduse. Palume lisaks seletuskirjas täpsustada, et kui hindamine näitab, et ainet käitisest ei eraldu, loetakse nõue täidetuks ning eraldi meetmeid esitama ei pea. ARVESTATUD Selgitus: Muudetud THS § 26 punkti 5 ja § 41 lõike 2 punkti 22 ning seletuskirja. Loa tingimusena välja toodud, et ainult juhul kui asjakohane. Punktiga 24 muudetakse THSi § 28 lõike 1 punktis 5 sätestatud kohustust esitada hinnang REACH-määruse artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete või XVII lisas esitatud piirangutes käsitletud ainete kohta. REACH-määruse XVII lisa piirangud on kasutusjuhupõhised: aine võib XVII lisas olla, kuid konkreetne tööstuslik kasutus võib olla piirangust vabastatud (nt sõnaselge erand tööstuslikule kasutusele). Eelnõu § 28 lg 1 p 5 ega § 41 lg 2 p 22 ei täpsusta, kas hindamiskohustus tekib ainult siis, kui käitise konkreetne kasutus kuulub piirangu tegelikku kohaldumisalasse (arvestades erandeid), või juba ainuüksi aine kuulumisest XVII lisasse. Arvestades, et REACH-määrruse XVII lisa sisaldab mitmeid kasutuspõhiseid erandeid (nt tööstuslikud vahesaadused, spetsiifilised kasutusalad), võib sätte praegune sõnastus viia olukorrani, kus Keskkonnaamet nõuab hinnangu koostamist ka selliste ainete kohta, mille kasutus on piirangust vabastatud. See suurendab põhjendamatult halduskoormust ning ei ole kooskõlas REACH regulatsiooni loogikaga. Palume seletuskirjas selgesõnaliselt täpsustada, et REACH XVII lisa alusel tekib hindamiskohustus ainult siis, kui käitise konkreetne ainekasutus kuulub piirangu tegelikku kohaldamisalasse, võttes arvesse kõiki asjakohaseid erandeid. MITTE ARVESTATUD Selgitus: Eelnõu § 28 lõike 1 punktis 5 ja § 41 lõike 2 punktis 22 sätestatud nõue ei käsitle REACH-määruse XVII lisa kohase aine kasutamise lubatavust ega piirangu kohaldamist konkreetsele kasutusviisile, vaid sellise aine käitisest lähtuvat heidet ning selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavaid või vajalikke meetmeid. THD artikli 14 lõike 1 punkt ab viitab ainetele, mida käsitletakse REACH-määruse XVII lisa piirangutes, ega seo heite vältimise või vähendamise vajaduse hindamist sellega, kas käitise konkreetne kasutus kuulub asjaomase piirangu kohaldamisalasse või on sellest vabastatud. Ka juhul, kui konkreetne tööstuslik kasutus on XVII lisa piirangust vabastatud, võib aine käitisest keskkonda heitmine selle omaduste tõttu vajada kompleksloa menetluses eraldi tähelepanu. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata taotluses andmete esitamise ega loas asjakohaste nõuete määramise kohustust üksnes nende juhtudega, kus konkreetne ainekasutus kuulub XVII lisa piirangu tegelikku kohaldamisalasse. Samas ei tähenda aine nimetamine XVII lisas automaatselt täiendava loatingimuse kehtestamist , andmeid ja meetmete vajadust hinnatakse käitise heite üldise iseloomustamise osana ning eraldi nõue määratakse ainult vajaduse korral. Taotluse ja loa andme id ohtlike ainete osas täpsustatud eelnõud ning seletuskirjas. Punktiga 24 ja punktiga 32 (sh § 41 lg 2 p 22) kehtestatakse REACH-põhine hindamiskohustus, kuid ei sätestata selle ajakohastamise korda. REACH-määruse XVII lisa muutub Euroopa Komisjoni delegeeritud määrustega, mõnikord mitu korda aastas. Kui REACH-määruse XVII lisasse lisatakse pärast loa andmist uus aine, siis eelnõus ei ole sätestatud ja seletuskirjas ei ole selgitatud millal ja kuidas peab käitaja seda THS-i kontekstis arvestama - kas nõudeid tuleb täita koheselt või järgmise loa läbivaatamisel? Teeme ettepaneku lisada THSi selge ajakohastamise mehhanism. MITTEARVESTATUD Selgitus: Ettepanekut ei arvestata eraldi ajakohastamismehhanismi lisamise osas. Kavandatav nõue ei tähenda, et iga REACH-määruse XVII lisa muudatus tooks automaatselt kaasa kompleksloa muutmise või käitaja kohese uue hindamiskohustuse. Uut ainet arvestatakse kompleksloa andmisel, muutmisel või läbivaatamisel ning varem juhul, kui aine esineb konkreetses käitises ja selle heide võib tingida loa nõuete muutmise. Pelgalt aine lisamine XVII lisasse ei ole iseenesest piisav alus loa muutmiseks. Loa ajakohastamise mehhanism on juba THS-is olemas. Lisaks on muudetud ja selgitatud nimetatud punkti olemust. Punktiga 39 täiendatakse THSi § 44 lõiget 2, lisades heite piirväärtuste määramisel arvestatavate tegurite hulka lisaks aine olemusele ka aine ohtlikkuse. Seletuskiri ei selgita, mida täpselt mõistetakse „aine ohtlikkuse" all ja kuidas see erineb „aine olemusest". Ainete puhul on olemus ja ohtlikkus sageli lahutamatud – kantserogeenne aine on ohtlik just oma keemilise olemuse tõttu, mitte sõltumata sellest. Seega jääb ebaselgeks, mida „olemus" lisaks „ohtlikkusele" veel katab ja vastupidi. Veelgi olulisem on see, et seletuskiri ei täpsusta, millisele klassifikatsioonisüsteemile „ohtlikkuse" hindamine tugineb. Võimalikke tõlgendusi on mitu: kas arvestatakse kõiki CLP-määruse (EÜ) nr 1272/2008 ohuklasse (sh nt tuleohtlikkus, mürgisus, keskkonnaohtlikkus jne), ainult REACH-määruse artikli 57 kriteeriumidele vastavaid eriti ohtlikke aineid (SVHC), ainult inimtervisele ohtlikke aineid, või midagi muud. Ilma sellise täpsustuseta on Keskkonnaamet ja käitaja olukorras, kus nad ei tea, millise ohtlikkuse taseme juures peab piirväärtus muutuma rangemaks. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, millisele klassifikatsioonisüsteemile „aine ohtlikkuse" hindamine § 44 lõike 2 rakendamisel tugineb. Lisaks selgitada, kuidas „aine olemus" ja „aine ohtlikkus" üksteisest sisuliselt erinevad. Samuti teeme ettepaneku täpsustada, kas ohtlikkuse arvestamine on kohustuslik kõigi CLP ohuklasside puhul või üksnes SVHC-ainete ja/või inimtervisele või keskkonnale eriti ohtlike ainete puhul – ühtse rakendamispraktika tagamiseks on see eristus vajalik. ARVESTATUD Selgitus: Kustutatud „ohtlikkus“, sest seda arvestatakse aine olemuse osana. Punktiga 52 täiendatakse THSi §-ga 47 2 , mille lõike 3 punktiga 4 kohustatakse käitajat koostama KKJS-i raames ohtlike keemiliste ainete loetelu, riskihinnangu ja asendamisanalüüsi. Omnibus-direktiiv plaanib § 472 lg 3 p 4 aluseks oleva THD artikli 14a nõude, ohtlike ainete inventuuri, riskihinnangu ja asendamisanalüüsi, täielikult eemaldada. Samuti tervikuna dubleerib § 47 2 lg 3 p 4 olulises osas juba olemasolevaid kohustusi: REACH kemikaaliohutuse hindamist, Seveso III ohutusdokumentatsiooni ja tööohutuse riskianalüüse. Täiendav dokument suurendab halduskoormust ilma selge keskkonnakasuta. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 47 2 lg 3 p 4 praegusest eelnõust välja ja oodata Omnibus-direktiivi lõplikku teksti. Nende praegune ülevõtmine koormab käitajaid kohustusega, mis Euroopa Liidu tasandil peatselt kaob. Kui ülaltoodust hoolimata nõue lisatakse eelnõusse, siis näeme siin mitmeid problemaatilisi aspekte. · § 47 2 lg 3 p 4 kohustab koostama loetelu "ohtlikest keemilistest ainetest, mis esinevad käitises või mida käitis väljutab". Järgmised mõisted vajavad täpsustamist: "Esinevad käitises" – kas see hõlmab ainult toodetavaid ja kasutatavaid aineid, või ka ladustatavaid, transporditavaid ja reaktsiooni vaheprodukte? Kemikaaliseaduse tähenduses on "käitlemine" väga lai mõiste. "Väljutamine" – kas tähendab heidet keskkonda, toodanguna turule viimist, käitisest jäätmetena välja viimist, või midagi muud? "Muude ainete koostisosana" – aine võib sisaldada kümneid (mitme komponendilisi ained) kuni sadu (UVCB-ained) erinevaid koostisosi. Kõikide koostisosade eraldi inventeerimine ei ole teostatav. Seega palume seletuskirjas defineerida mõisted "esineb käitises" ja "väljutab". Aineid tuleb käsitleda tervikuna, mitte koostisainete kaupa. Inventuur peaks katma ainult aineid, millel on tegelik või potentsiaalne heide keskkonda, mitte universaalset kemikaaliregistrit. · § 47 2 lg 3 p 4 nõuab "riskihinnangut ohtlike ainete mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale", kuid seletuskiri ei täpsusta oodatavat metoodikat ega taset. Kas REACH-kohane kemikaaliohutuse hindamine (CSA) on aktsepteeritav? Kas nõutakse käitisespetsiifilist hindamist? Kas olemasolevad töökeskkonna riskianalüüsid ja REACH allkasutaja stsenaariumid on piisav sisend? Seega palume seletuskirjas täpsustada riskihinnangu aktsepteeritav metoodika. Soovitame sätestada, et riskihinnangus võib tugineda olemasolevatele REACH kemikaaliohutuse aruannetele, laiendatud ohutuskaartide kokkupuutestsenaariumidele ning töökeskkonna riskianalüüsidele, ilma et käitajalt nõutaks täiesti uue sõltumatu hindamisdokumendi koostamist. · § 47 2 lg 3 p 4 nõuab "ohutumate alternatiividega asendamise ... võimaluste analüüsi", kuid seletuskiri ei selgita, mis juhtub, kui analüüs näitab, et asendamine ei ole võimalik. Paljude SVHC-ainete puhul ei eksisteeri protsessispetsiifilisi alternatiive. Lisaks võib alternatiiv küll teoreetiliselt olemas olla, kuid osutuda majanduslikult mittetasuvaks (nt alternatiivi kasutamine eeldaks käitise täielikku ümberehitust) või protsessiohutuse seisukohast vastuvõetamatuks (nt alternatiivne aine on ohtlikuma käitlemisprofiili või suurema plahvatusriskiga). Kõigil neil juhtudel on analüüs teostatav, kuid tulemus on paratamatult negatiivne. Ebaselgus tekitab riski, et negatiivset tulemust ei loeta nõude täitmiseks. Palume seletuskirjas selgesõnaliselt sätestada, et asendamisanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas turul on ohutumat alternatiivi. Kui analüüs näitab, et asendamine ei ole protsessitehniliste, majanduslike või ohutusnõuete tõttu teostatav, loetakse nõue täidetuks põhjendatud negatiivse järelduse dokumenteerimisega. Samuti palume täpsustada asendamatuse põhjenduse dokumenteerimise vormi. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu tav ad sätted. Eelnõu punktiga 29 on THSi § 41 lõike 2 punkti 7 lisatud heitkoguste kajastamise nõue, mis tuleneb THD artikli 12 lõike 1 punktist f, mille kohaselt peab luba kajastama andmeid heidete laadi ja koguste kohta mida käitis eeldatavalt eraldab igasse keskkonnaelementi, sealhulgas lõhnaaine esinemise kohta. Juhime tähelepanu, et THD artikli 12 lõike 1 punkt f sätestab keskkonnakompleksloa taotluse andmekoosseisu, mitte loa andmekoosseisu. Arvestades, et sättesse heitkoguste kajastamise lisamise nõuet sisuliselt põhjendatud pole, siis on see ebavajalik ja teeme ettepaneku see eelnõust välja jätta. ARVESTATUD Selgitus: Eemaldatud § 41 lõike 2 punktist 7 heitkogused. Ebavajalikud on ka kehtiva THS § 41 lõike 2 punktid 4, 6 ja 15, sest ka nende andmete kandmist loale THD ei nõua ja neid üldjuhul keskkonnakomplekslubadele ei kanta. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse THS-st § 41 lõike 2 punktide 4, 6 ja 15 välja jätmine. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: TH S § 41 lõike 2 punkt 4 tunnistatud kehtetuks, punkt ist 6 eemaldatud ainete ja energia kasutamise ja tootmise mah ud ning varasemalt eraldi välja toodud puhastusained. Nimetatud ainete , energia ja kütuste säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise või taaskasutamise meetmed jäetud sisse, sest need kuuluvad käitise kasutamise üldpõhimõtete hulka ning nimetatud andmeid täpsustab kompleksloa andmekoosseisu kehtestav määrus . Punkt 15 , mis käsitleb lähteolukorra aruannet säilitatakse kompleksloa koosseisu osana, kuna selles fikseeritakse käitise territooriumi pinnase ja põhjavee seisund enne tegevuse alustamist või olulise muudatuse elluviimist. Aruanne on vajalik võrdlusalus käitise tegevuse lõpetamisel, et hinnata, kas käitise tegevus on põhjustanud pinnase või põhjavee saastumist ning kas käitajal tuleb rakendada ala taastamise või heastamise meetmeid. Lähteolukorra aruande sidumine kompleksloaga tagab selle säilimise, kättesaadavuse ja seostatavuse konkreetse käitise ning loa alusel toimunud tegevusega kogu käitise käitamisaja jooksul. Punktiga 49 täiendatakse THSi §-ga 44 1 järgmises sõnastuses: lõikega 2 seatakse loa andjale nõue (lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele) kehtestada kompleksloas keskkonnatoime piirväärtused vee kasutusele. THD-s on selgelt määratlemata olukorrad, kus käitisele kohalduvates PVT-järeldustes pole kirjeldatud vee kasutuse keskkonnatoime piirväärtused. Vältimaks vaidluseid loa taotleja ja loa andja vahel, teeme ettepaneku jätta eelnõust välja §-ga 44 1 lõike 2 punkt 1 ning sõnastada §-ga 44 1 lõige 1 järgnevalt: (1) Kui käitise tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, märgib loa andja kompleksloas PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika rakendamisel keskkonnatoime tasemete vahemiku ning vee kasutusele keskkonnatoime piirväärtuse, mida ei tohi tavapärastel käitamistingimustel kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ületada, võttes arvesse § 45 lõikes 2 esitatud erisust. ARVESTATUD Selgitus: Eelnõu § 44 1 lõige t 1 ja 2 muudetud. Eelnõu punktiga 79 muudetakse THS § 162 lg 3 sätestatud väärteotrahvide määramise ja arvestamise aluseid (käibepõhised trahvid). Eelnõu on selles osas vastuolus nii THD kui Eesti põhiseaduse ja karistusõiguse oluliste põhimõtetega: Direktiivi kohaselt tohib käibepõhiseid trahvimäärasid rakendada üksnes kõige raskemate rikkumiste korral. Eelnõu näeb käibepõhised trahvid ette aga mistahes rikkumiste, sh ebaoluliste rikkumiste korral. Ainsaks käibepõhise trahvi määramise aluseks on rikkumise korduvus – kui käitaja on mistahes kohustust rikkunud korduvalt, sõltumata rikkumise sisust ja raskusest, siis on Keskkonnaametil õigus teha käibepõhine trahv. See on vastuolus tööstusheite direktiiviga, mille kohaselt tohib teha käibepõhist trahvi üksnes kõige raskemate sisuliste rikkumiste korral. Seega eeldab käibepõhise trahvi kohaldamine esimese sammuna seda, et riik määratleb ära, milliseid rikkumisi loetakse eriti rasketeks rikkumisteks. Korduvust saab arvesse võtta alles teises etapis (konkreetse trahvi summa määramisel), kui eriti raske rikkumine on juba aset leidnud. Kuna käibepõhine trahv on erandlik ja mõeldud ainult kõige raskemate rikkumiste karistamiseks, siis saaks see kohalduda näiteks ainult juhul, kui faktiliselt on aset leidnud olulise keskkonnakahju või tervisekahju põhjustamine käitaja poolt. Hüpoteetiliste või väheoluliste, sh korduvate väheoluliste, rikkumiste korral ei tohi olla võimalik teha käibepõhist trahvi. Teise alapunkti kohaselt loetakse eriti raskeks rikkumiseks asjaolu, kui käitajat on varem karistatud väär- või kuriteo korras. See punkt on samuti vastuolus direktiivi nõudega, et rikkumine peab olema väga raske. THS kohaselt on võimalik väärteo korras karistada ka juhul, kui käitaja on rikkunud ükskõik millist kompleksloa nõuet. Eelnõu kohaselt on seega võimalik käibepõhist trahvi teha ka siis, kui väärteo aluseks oli väheoluline rikkumine direktiivi tähenduses. See ei ole aga direktiiviga kooskõlas. Teine alapunkt (käibepõhine trahv, kui esineb varasem väärteokaristus) on õigusvastane ka põhjusel, et pole sätestatud ajaperioodi, mille jooksul toimepandud varasem väärtegu või kuritegu, on aluseks käibepõhise trahvi tegemiseks. Raskeks rikkumiseks loetakse nii 5, 10 kui 50 aastat tagasi toimepandud sarnane väärtegu ehk varasemat väärtegu/kuritegu justkui polegi võimalik ära täita/lõpetada, vaid see jääb igavesti aluseks täiendava rangema karistuse määramiseks. Ei ole võimalik aru saada, millal kohaldub rahatrahv kuni 1,5 miljonit eurot ning millal rahatrahv kuni 3% aastakäibest. Seaduse sõnastus ei anna selle otsustamiseks ühtegi kriteeriumit. Seletuskirjas on küll esitatud teatud selgitused selle kohta, kuid seletuskiri ei saa olla aluseks selle määratlemisel, millal kohaldub üks või teine trahvimäär. Vastav selgus peab tulenema vahetult seaduse tekstist. Käibepõhise trahvi arvutamisel ei tohi aluseks olla käitaja kui juriidilise isiku kogu aastakäive, vaid üksnes see osa käibest, mis on seotud konkreetse käitise kompleksloaga, mille nõudeid on rikutud. VKG Oil AS-l on mitu erinevat käitist ja kompleksluba (õlitootmise käitis/kompleksluba ja energiatootmise käitis/kompleksluba). Kui KeA on tuvastanud, et VKG on näiteks rikkunud energiatootmise kompleksluba, aga õlitootmise kompleksluba rikutud ei ole, siis ei tohi trahvi suuruse arvutamisel arvesse võtta õlitootmisega seotud käivet. Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust selliselt, et trahvi arvutatakse käibest, mis on omistatav vastavale kompleksloa kohustusega tegevusele, mille osas rikkumine toime pandi. Tegevusalale omistatavad käibed on samuti nähtavad majandusaasta aruandest. Seletuskirjas on selgitatud, et direktiivis ettenähtud 3% suurune trahvisumma jääks ca 50% käitajate puhul alla THS § 162 lg 2 sätestatud 400 000 euro piirmäära ning seetõttu on vaja Eestis rakendada 4 korda kõrgemat ehk 12% suurust trahvimäära (1,5 miljonit eurot). Seega soovib eelnõu koostaja 50% käitajatest trahvida direktiivis ettenähtud trahvitasemest (3%) neli korda kõrgema trahvimääraga (12%). Selline soov ja mõttekäik jääb arusaamatuks. Õige järeldus oleks, et 50% käitajate puhul on direktiivis ettenähtud käibepõhine trahvimäär juba nõuetekohaselt ülevõetud THS § 162 lg-ga 2, mis võimaldabki nende puhul teha 3% suurust trahvi (kuni 400 000 eurot). Aastakäibe arvutamisest. Seletuskirjas on öeldud, et kui eelmise majandusaasta aruanne ei ole veel kinnitatud või seda ei ole võimalik kasutada, lähtutakse käitaja sellele eelnenud ehk üle-eelmise majandusaasta kinnitatud aruandes kajastatud müügitulust. See selgitus ei ole õige ega praktikas rakendatav. Kui seaduse tekstis on kirjas, et lähtuda tuleb trahvi tegemisele eelneva majandusaasta andmetest, siis ei saa menetleja mitte kuidagi kasutada üle-eelmise majandusaasta andmeid. Praktikas saab lähtuda üksnes seaduse tekstist, mitte sellega vastuolus olevast seletuskirja tekstist. ARVESTATUD Selgitus: Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud. Eelnõu punktiga 71 tunnistatakse THSi § 85 lõige 4 kehtetuks. Eelnõu eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle THD-d muutev direktiiv (EL) 2024/1785, mistõttu ei peaks eelnõu käsitlema THSi muudatusi, mis tegelikult ei ole seotud direktiivi (EL) 2024/1785 ülevõtmisega. Eelnõu punkt 71 ei seondu direktiivi (EL) 2024/1785 ülevõtmisega ja ainuüksi sellel põhjusel tuleb punkt 71 eelnõust välja jätta. Lisaks ei vasta tegelikkusele ning on eksitavad seletuskirjas esitatud väited selle kohta, nagu oleks THS § 85 lg 4 vastuolus THD-ga ning et esineb EL õiguse rikkumise risk. Vastupidiselt seletuskirjas väidetule on Euroopa Komisjon, kellel on Euroopa Liidu õigusaktide tõlgendamise pädevus, hinnanud Eesti poolt THD ülevõtmist Eesti õigusesse ning asunud seisukohale, et THD on ülevõetud korrektselt. Euroopa Liidu õiguse siduva ja lõpliku tõlgendamise pädevus on Euroopa Liidu Kohtul. Eesti ametiasutustel puudub õigus anda THD sätetele õiguslikke tõlgendusi. Seda enam, kui need on ka otseses vastuolus Euroopa Komisjoni hinnanguga. Seetõttu tuleb punkt 71 eelnõust välja jätta. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: Kehtetuks tunnistamise asemel muudame sätet. THS § 85 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „põletamisel omatarbeks“ tekstiosaga „omatarbeks põletamisele, kui need ei ole jäätmed jäätmeseaduse tähenduses “. Sellega eemaldatakse hetkel kehtiv vastuolu. Jäätmepõletus ja koospõletus n õuete kohaldamine sõltub sellest, kas põletatav aine on jäätmeseaduse tähenduses jäätmed. Kui aine ei ole jäätmed ja seda kasutatakse omatarbeks kütusena, ei kohaldata selle põletamisele THS-i 4. peatüki nõudeid. Kui põletatav aine on jäätmed, ei välista selle omatarbeks põletamine jäätmepõletuse ja koospõletuse nõuete kohaldamist. Muudatusega täpsustatakse, et aine päritolu või omatarbeks põletamine ei anna iseenesest alust jäätmepõletuse nõuetest erandi tegemiseks. Omnibussiga kavatsetakse lihtsustada nõudeid ja vähendada Tööstusheite direktiivi 2010/75/EL rakendamisest tulenevat halduskoormust. Teeme ettepaneku THS-i muutmisel koheselt arvestada Omnibussis tooduga. Selleks kaaluda Omnibus nõuete välja jätmist eelnõust. Kui see mingil põhjusel ei ole võimalik, siis panna need jõustuma hetkest, millal Omnibus direktiiv on kindlasti üle võetud. Vastasel juhul tekitab THD ennatlik üle võtmine ja Eesti poolt täiendatud kujul THSi eelnõu sõnastus ettevõtjatele segadust lisanduvate kohustuste ja nende hilisemal muutumisel. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. Eelnõu punktiga 24 seatakse kompleksloale nõue esitada loa andjale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas teave keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Tegemist on samuti uue loa nõudega, millega võetakse üle THD artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt iii. – THD ei sea konkreetset sagedust, aruandlus peab toimuma vastavalt loa tingimustele (sagedus määratakse loas). Teeme ettepaneku välja jätta sageduse „kord aastas“. Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentatsiooni auditeerib vastavalt ISO standardile sise- ja välisaudiitor, leiame, et seda peaks ka edaspidi tegema vastav audiitor, mitte loa andja, kelle ressursid on niigi piiratud. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. Lükkame ümber väite, et sagedust ei määrata direktiivi alusel. Kohustus kord aastas esitamiseks tuleneb THD artikkel 14 lõike 1 punkt ist d – „kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas: …“ . Tööstusheite direktiivi muudatus, mida selle eelnõuga üle võetakse, annab võimaluse mõõtemääramatuse arvestamiseks ja see võimalus on lisatud eelnõu punktis 52, millega täiendatakse THSi §-ga 47 1 . Samas eelnõu punktiga 85 täiendatakse THSi §-ga 169 6 , mis sätestab väga piiratud alused mõõtemääramatuse rakendamiseks, mis võib praktikas välistada mõõtemääramatusele tuginemise või lükata selle väga kaugesse tulevikku (2036), kuigi arusaadav põhjus selle välistamiseks puudub. Seetõttu teeme ettepaneku §-s 169 6 täiendada selliselt, et THSi paragrahvis 47 1 ettenähtud mõõtemääramatuse arvestamist on võimalik rakendada ka juhul, kui kompleksluba muudeti loa andja poolt loa nõuete läbivaatamise tulemusel § 49 lg 1 p 1 (kui kompleksloa kohustusega käitise korrapärase kontrolli tulemused seda põhjustavad) või loa omaja taotluse alusel. ARVESTATUD Selgitus: Täiendatud § -i 169 6 lõikega 5, mis annab võimaluse loa omanikul esitada loa muutmiseks taotlus , et sellele kanda mõõtemääramatusega arvestamise tingimused. 9 Eesti Energia AS Eesti Energia AS hinnangul sisaldab eelnõu mitmeid põhjendamatuid ja isikute põhiõigusi riivavaid muudatusi. Eelkõige on problemaatiline eelnõuga kavandatav THS § 162 täiendamine lõikega 3 (analoogne täiendus on ettenähtud eelnõuga lisatava THS §-ga 162 1 lõikes 3). Eelnõukohase THS § 162 lõike 3 järgi karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1 500 000 eurot või kuni 3 % käitaja aastakäibest Euroopa Liidus trahvi määramise aastale eelnenud majandusaastal, kui juriidilisele isikule on sama või samalaadse nõude rikkumise eest tehtud ettekirjutus või karistatud väärteo- või kuriteo eest. Nimetatud täiendus ja eelnõu tervikuna põhineb direktiivil 2024/1785, millega muudeti tööstusheite direktiivi 2010/75/EL tööstusheite kohta. Samas ei järgi eelkirjeldatud muudatus direktiivi sõnastust ega eesmärki ning on põhimõttelises vastuolus seniste (rahalise) karistuse määramise põhimõtetega Eesti õiguses. Direktiiviga 2024/1785 kehtestatud uue artikli 79 lõike 2 kohaselt „Raskeimate juriidilise isiku toime pandud rikkumiste korral on esimeses lõigus osutatud haldustrahvi maksimumsumma vähemalt 3 % käitaja aastakäibest liidus trahvi kehtestamise aastale eelnenud majandusaastal.“ Sealjuures näeb sama artikli lõige 3 ette, et „Liikmesriigid võivad lisaks või teise võimalusena määrata kriminaalkaristusi, tingimusel et need on käesolevas artiklis osutatud haldustrahvidega samaväärselt mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ Seega eeldab direktiiv, et „raskeimate juriidilise isiku toime pandud rikkumiste“ all on mõeldud selliseid rikkumisi, mida saab pidada kriminaalkaristust väärivaks. Eelnõu kohaselt aga selle asemel, et näha ette karistused raskeimate rikkumiste eest, näeb THS § 162 lõige 3 ette kõige ulatuslikuma rahalise karistuse korduva rikkumise eest. Tegemist ei ole võrreldavate olukordadega. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtet on varasemalt karistatud või tehtud ettekirjutus teatud keskkonnalase nõude rikkumise eest, ei tähenda, et tegemist oleks keskkonna (sh inimese tervise) vaatest olulise rikkumisega. Korrakaitseseaduse (KorS) alusel on ettekirjutus võimalik määrata igasuguse avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või õigushüve kahjustamise eest, sõltumata rikkumise raskusastmest (KorS § 28 lg 1). Ainuüksi rikkumiste arv ei muuda need kogumis raskeimateks rikkumisteks direktiivi 2024/1785 mõttes. Karistusseadustikus (KarS) on THS § 162 lõikele 3 sisu poolest analoogseks rikkumiseks, mida saab pidada „raskeimaks rikkumiseks“ direktiivi tähenduses, § 363. KarS § 363 näeb ette karistusõigusliku vastutuse keskkonnakaitseloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht keskkonnale. Sealjuures ei täpsusta KarS § 363 ega ükski teine keskkonnaalase kuriteo koosseisu norm rahalise karistuse määra (vt nt KarS § 363-365). Eesti Energia hinnangul oleks THS § 162 lõike 3 asemel kuni 1 500 000 euro suuruse või käibepõhise rahalise karistuse määr ette KarS-s, kuna just KarS näeb ette vastutuse raskeimate keskkonnaalaste rikkumise eest. Eelnevast tulenevalt on Eesti Energia AS hinnangul kohasemaks viisiks direktiivi 2024/1785 sätete ülevõtmiseks sätestada käibepõhine rahalise karistuse määr ette KarS-s nende nõuete rikkumiste eest, mis kuuluvad THS kaitsealasse, eelkõige KarS § 363-365. Varasema rikkumise arvestamine kõrgema rahatrahvi määramisel ohustab korduvkaristamise keelu (põhiseaduse § 23 lg 3) põhimõtet ning saab olla lubatud vaid erandlikes olukordades. Eelnõuga ettenähtud muudatus ei ole kooskõlas korduvkaristamise keelu ja seega põhiseadusega: • KorS alusel tehtud ettekirjutust või muud meedet ei ole õiguspärane arvestada hilisema karistuse määramisel. KorS-i ja selle alusel määratud ettekirjutuse eesmärgiks ei ole karistamine, vaid konkreetse ohuolukorra ennetamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine (KorS § 2 lg 1; § 28 lg 1). Pärast ettekirjutuse täitmist on ettekirjutuse eesmärk täidetud ja selle mõju ammendunud. Erinevalt näiteks väärteo või kuriteo eest määratud karistusest ei ole KorS alusel määratud ettekirjutusel aegumistähtaega. See tähendab, et THS § 162 lõige 3 vaatest isegi kui varasem keskkonnaloa rikkumine leidis aset näiteks 10 aastat tagasi, on menetlejal sellegipoolest võimalik määrata trahv summas kuni 1 500 000 eurot või kuni 3 % käitaja aastakäibest. Ilmselgelt ei ole taoline lahendus proportsionaalne ja näeb ettekirjutuse määramisel käitajale ette sisuliselt lõpmatu vastutuse. Eesti Energia hinnangul ei ole taoline regulatsioon põhiseadusega kooskõlas. • Teiseks, eelnõust jääb arusaamatuks, mida loetakse THS § 162 lõike 3 tähenduses „samalaadseks nõudeks“, mis annab aluse ulatusliku rahatrahvi määramiseks. Selliselt määratletud karistamise alus on vastuolus õigusselguse ja määratletuse põhimõttega, kuna võimaldab riigi omavoli (põhiseaduse § 13) selles, mida pidada varasemaks rikkumiseks. Riigil jääb ulatuslik õigus sisustada normi, mille rahaline mõju võib olla juriidilise isikule laastav. Sellega luuakse riigile ajend reageerida rikkumistele rahatrahvi määramisega, selmet kaaluda muude alternatiivsete meetmete kohaldamist. Selliselt ei teeni THS § 162 lõige 3 keskkonna hea seisundi saavutamise eesmärki, vaid soodustab üksnes ettevõtete karistamist. • Kolmandaks ei ole käibepõhise trahvimäära lausaline rakendamine põhjendatud. Juriidilise isiku käive ei ole reeglina põhjuslikus seoses võimaliku keskkonnaalase rikkumisega. Käibepõhise trahvi kohaldamine eeldab, et rikkumiste võrra on juriidiline rikastanud ja käivet suurendanud. Vastasel korral vähendatakse trahviga veelgi juriidilise isiku rahalisi vahendeid ja ohustatakse keskkonnaalaste nõuete võimekust. Eelnõus ei ole selle aspektiga arvestatud ega nähtud ette viisi, kuidas tuvastatakse põhjuslik seos rikkumise ja juriidilise isiku käibe vahel. Tegemist on olulise puudujäägiga, mille tõttu ei ole THS § 162 lõige 3 eelnõus sätestatud kujul proportsionaalne. Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõuga ettenähtud THS § 162 lõige 3 õiguspärane ning palume • sellest loobuda • või näha ette kõrgendatud rahalise karistuse määramise vaid kõige raskemate keskkonnaalaste rikkumiste eest (nt karistusseadustiku §-s 363), nagu näeb ette ka direktiiv 2024/1785, mille ülevõtmine on eelnõu eesmärgiks. ARVESTATUD Selgitus: Tööstusheite direktiivi karistusi käsitlevate sätete ülevõtmisel kasutatakse direktiivis lubatud võimalust näha kõige raskemate rikkumiste eest halduskaristuse asemel ette samaväärselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Seetõttu võetakse asjaomased nõuded üle karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, samal ajal kui THS-is säilivad varasemalt kehtestatud väärteokoosseisud. Eelnõu lisana olevas energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ kavand sisaldab erinevates paragrahvides viidet, et loa andjal on õigus nõuda täiendavaid andmeid (§1 lg 2, §2 lg 2, §4 lg 2, §6 lg 6, §7 lg 10). On arusaadav, et erinevate käitiste olemus, asukoht ja tegevused on erinevad ning seega ei saa määruses tuua välja lõplikku andmevajadust. Samas jätab tänane sõnastus esitatava lisaandmestiku hulga lahtiseks ning suurendab loa taotlemise ajalise planeerimise määramatust. Sellest tulenevalt palume võimalusel täpsustada lisainformatsiooni küsimise olukordi ning detailsust. Kõikide protsesside väga detailne lahti kirjutamine loataotluses, lubade pikk menetlusaeg ning samas tootmise tehtavad muudatused efektiivsuse suurendamiseks ja keskkonnamõjude vähendamiseks viivad täna olukorrani, kus loa väljastamiseks hetkeks ei kajasta see enam reaalset olukorda. ARVE STATUD Selgitus: Määrust „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muudetud ning viidatud THS § -le 26 – käitise kasutamise üldpõhimõtetele. Määruse § 2 lõiget 2 täpsustatakse, et piiritleda loa andja kaalutlusõigust kompleksloa menetluses täiendavate andmete küsimisel. Täpsustus suurendab taotleja jaoks õigusselgust ja menetluse ettenähtavust ning väldib selliste andmete küsimist, millel puudub kompleksloa andmise seisukohast sisuline tähendus. Samal ajal säilib loa andjal võimalus arvestada käitiste tegevuse, tehnoloogia, asukoha ja keskkonnamõju erinevustega ning määrata konkreetse käitise loa jaoks vajalik andmekoosseis. Loakohustuste täitmisel tuleb vältida erinevate raporteerimise ja teavitamiste kohustuste dubleerimist. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku loobuda §17 lg 1 täiendavast teavitamise kohustusest, kuna vastav teema on kaetud juba olemasolevate erinevatest juhtumistest teavitamist reguleerivate seaduse sätetega. MITTEARVESTATUD Selgitus: Tegemist otseselt direktiivist üle võetud kohustusega, mis peab THS-is olema kajastatud. Nõue on seotud kompleksloaga käitiste avariide ja vahejuhtumite korral teavitamise kohustusega. REACH nõuetega seoses kohustab § 47 2 lg 3 p 4 koostama „nende ohtlike keemiliste ainete loetelu, mis esinevad käitises või mida käitis väljutab nii eraldi, segu osana kui ka muude ainete koostisosana ". Siinkohal on väga oluline, et seaduses defineeritakse täpsemalt ja konkreetsemalt mõisted: „esinevad käitises“, „väljutab“, „muude ainete koostisosana“. See on oluline, kuna näiteks UVCB ained ainuüksi võivad sisaldada sadu erinevaid komponente ning kõikide nende eraldi inventariseerimine ei ole lihtsalt võimalik. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. § 44 lõiget 3, täpsustab loogikat, kuidas loa andja määrab heite piirväärtuse PVT-järeldustes toodud PVT-ga saavutatava heitetaseme vahemiku ulatuses. Kusjuures PVT rakendamise abil käitises saavutatavad kõige rangemad heite piirväärtuse all peetakse silmas mitte PVT heitetaseme vahemiku alumist osa, vaid maksimaalselt madalaimat taset, mis on konkreetses käitises saavutatav. Samas § 41 lõige 4 sätestab põhimõtte, et kompleksloa nõuded ei piirdu üksnes PVT rakendamisega, kui sellest ei piisa keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmiseks viidates sellele, et PVT on miinimumlävend, kuid keskkonna kvaliteedinormatiivide täitmine võib nõuda sellest rangemat lähenemist. Siinkohal tuleb selgelt üle täpsustada et kas seadusandja peab PVT-na silmas siin konkreetses käitises saavutatavat taset või PVT vahemiku alumist väärtust. Viimase korral muutuks eesmärgi saavutamine ettevõttele ebaproportsionaalselt kalliks, kuna tavapäraselt on PVT alumine piir null või selle lähedane suurus. SELGITUS Seadusandja peab sellega silmas , et PVT on heite piirväärtuste kehtestamisel miinimumlävend, kui keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ei suudeta PVT vahemiku sees püsimisega täita, tuleb rakendada täiendavaid meetmeid. Võttes arvesse eesmärki antud seaduse muudatustega mitte suurendada loa omaniku halduskoormust loa tingimuste täitmisel teeme ettepaneku eemaldada §41 lõige 2 punktis 24 toodud nõue esitada loa andjale vähemalt kord aastas teave käesoleva seaduse § 47 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta ehk sisuliselt üks järjekordne uus aruanne. Sõnastusse jääb alles korrapärasus ning vajadusel määratakse see konkreetselt loas ettevõtetele, millised ei oma auditeeritud KKJS-i. Vastavat sertifitseeritud KKJS omavate ettevõtete puhul hinnatakse KKJS toimivust, efektiivsust ja dokumenteritust lähtuvalt vastavalt standardist (ISO, EMAS) sise- ja välisauditite käigus. Sellisel juhul oleks tegemist dubleeriva tegevusega, mis ei loo täiendavat väärtust ega anna keskkonnakaitselist efekti. ARVESTATUD OSALISELT Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. Seadusesse täiendavalt sisse toodud § 44 1 , mis reguleerib keskkonnatoime tasemete ning keskkonnatoime piirväärtuste määramist, tuleb lisada keskkonnatoime taseme määramise põhimõtted ka sellisteks olukordadeks, kus konkreetsemale tegevusele ei ole olemas PVT järeldus või need ei määratle konkreetselt veekasutuse, jäätmetekke ja ressursikasutuse keskkonnatoime näitajaid. Peame siinkohal silmas näiteks põlevkivi energeetilisel kasutamisel antud näitajaid, sest tingituna põlevkivi eripärast ei ole asjakohane lähtuda LCP BREF näitajatest, kuid põlevkiviõli tootmise ning põlevkivi energeetilise kasutamise PVT järeldused selliseid näitajaid ei sisalda. ARVESTATUD Selgitus: Täiendatud § 44 1 selliselt, et keskkonnatoime tasemed, -vahemikud ja piirväärtused on seotud kohalduvate PVT-järeldustega. Rakendussätted viitavad sellele, et need kohalduvad 4 aasta jooksul pärast uute PVT- järelduste avaldamist või uute käitiste puhul kohe, kui tegevusvaldkonnale on varasemalt juba kehtestatud uued PVT-järeldused (THS § 169 6 lg 1 ja 2). Seaduseelnõu seletuskiri tõdeb ka fakti, et selle menetlemise ajal on Euroopa Liidu tasandil menetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate nõuete lihtsustamisega ja halduskoormuse vähendamisega ehk nn keskkonnaomnibuss, millega kavandatakse muuhulgas muudatusi ka tööstusheite direktiivis. Keskkonnaomnibussi jõustumisel tekib vajadus muuta tööstusheite seadust ning üle vaadata ka käesolevas eelnõus kavandatud kompleksloa nõuded. Kuid hoolimata sellest sisaldab antud eelnõu mitmeid Keskkonnaomnibussi jõustumisel ära jäävaid nõudeid. Ühe konkreetsema ning meie nägemusel töömahukama teemana on põhjalik tootmise ümberkujundamine ning sellest tulenevalt lisanduvad § 47 3 ja § 47 4 . Võttes arvesse juba lähitulevikus planeeritavaid muudatusi seadusandluses teeme ettepaneku nimetatud paragrahvid eelnõust välja jätta, et vältida ettevõtete poolt tehtavaid mõttetuid kulutusi nimetatud nõuete täitmiseks, teadmises et need mõne aasta pärast siiski tühistatakse. Kuigi nende paragrahvide rakendamisel viidatakse võimalikele ülemineku aegadele, on tegemist põhjalike ja reglementeeritud sisuga dokumentidega, millede koostamiseks tuleks tööd alustada sõltumata ülemineku aegadest juba täna. Keskkonnaomnibussiga planeeritud leevenduste rakendumisel oleks aga tegemist sisuliselt lisatööga ning põhjendamatu halduskoormusega. ARVESTATUD Selgitus: Arvestame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide muutmise ettepanekut nõuete lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ning jätame eelnõust välja KKJSi ning üleminekukavasid puudu ta vad sätted. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785 ja Eesti õigusaktide vastavustabel ELi õigusakti norm ELi Õigusakti normi ülevõtmise kohustus ELi õ igusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed normid Kommentaarid Artikli 1 p 2 (Artik l i 1 lõige 2) Ei Tööstusheite seaduse , riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (THS) § 1 lõige 1 Kuna kehtivas seaduses on direktiivi eelmine redaktsioon üle võetud, siis sõnastust ajakohastatakse ja võ eta kse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 3 (Artikli 2 lõige 1 ) Ei THS § 2 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4a (Artikli 3 p 2 ) Jah THS § 5 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4b (Artikli 3 p 3 ) Jah THS § 6 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4c (Artikli 3 p 5a ) Jah THS § 5 lõige 6 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4c (Artikli 3 p 9a ) Jah THS § 8 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4 d (Artikli 3 p 10b ) Jah THS § 8 lõige 2 punkt 2 Varem kehtestatud Artikli 1 p 4 d (Artikli 3 p 10c ) Jah THS § 8 lõige 2 punkt 3 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4e (Artikli 3 p 12 ) Jah THS § 8 lõige 4 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4f (Artikli 3 p 12a ) Jah THS § 154 2 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4f (Artikli 3 p 13a ) Jah THS § 20 lõige 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4f (Artikli 3 p 13aa ) Jah THS § 5 lõige 5 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4 (Artikli 3 p 13b ) Jah THS § 20 lõige 3 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4g (Artikli 3 p 14 ) Jah THS § 22 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4h (Artikli 3 p 17 ) Jah HMS § 7; KeÜS § 28 ja 31 Varem kehtestatud Artikli 1 p 4 i (Artikli 3 p 23 ) Jah THS § 154 3 lõige 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4 j (Artikli 3 p 23a ) Jah THS § 154 3 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4 j (Artikli 3 p 23b ) Jah THS § 154 4 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4 k (Artikli 3 p 48 ) Jah THS § 22 lõige 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4 k (Artikli 3 p 49 ) Jah THS § 22 lõige 3 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 4 k (Artikli 3 p 50 ) Jah T HS § 155- 164 1 Võetakse osaliselt üle eelnõukohase seadusega , osaliselt varem kehtestatud. Artikli 1 p 5 ( Artikli 4 lõike 1 lõige 2 ) Ei Artikli 1 p 6 (Artikli 5 lõige 4 ) Jah KeÜS § 40 1 Varem kehtestatud Artikli 1 p 7 (Artikkel 7 ) Jah THS § 17 ja § 18 1 lõiked 1 ja 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 7 (Artikkel 8 ) Jah THS § 18 ja § 18 1 lõiked 3 ja 4 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 8 (Artikli 9 lõige 2 ) Ei THS § 44 1 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega , osaliselt varem kehtestatud THS § 45 lõi kega 2 Artikli 1 p 9 (Artikli 11 p f ) Jah THS § 26 lõige 1 punkt 6 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 10 (Artikli 11 p fa ) Jah THS § 26 lõige 1 punkt 9 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 10 (Artikli 11 p fb ) Jah THS § 26 lõige 1 punkt 10 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 11 (Artikli 12 lõige 1 p b ) Jah THS § 28 lõike 1 punkt 3 Varem kehtestatud Artikli 1 p 11 (Artikli 12 lõige 1 p c ) Jah THS § 28 lõike 1 punkt 6 Varem kehtestatud Artikli 1 p 11 (Artikli 12 lõige 1 p f ) Jah THS § 28 lõi k e 1 punkt 4, 5 ja 6 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 12 (Artikli 13 lõige 1 ) Ei Artikli 1 p 12 (Artikli 13 lõige 1a ) Ei Artikli 1 p 12 (Artikli 13 lõike 2 lõige 2 ) Ei Artikli 1 p 12 (Artikli 13 lõike 3 lõige 1 ) Ei Artikli 1 p 12 (Artikli 13 lõige 3a ) Ei Artikli 1 p 12 (Artikli 13 lõike 4 lõige 2 ) Ei Artikli 1 p 12 (Artikli 13 lõige 6 ) Ei Artikli 1 p 13 a) i) (Artikli 14 lõike 1 lõige 1 ) Jah KeÜS § 43, 44 ja 46 Varem kehtestatud Artikli 1 p 13 a) ii) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p a ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 7 ja § 44 lõige 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 13 a) iii) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p aa ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 20 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 13 a) iii) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p ab ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 22 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 13 a) iv) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p b ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 9 Säte on osaliselt juba üle võetud tööstusheite seaduse § 41 lõike 2 punktiga 10 Artikli 1 p 13 a) v) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p ba ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 23 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 13 a) v) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p bb ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 6 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 13 a) vi) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p d alapunkt iii ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 24 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 13 a) vii) Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p e Jah THS § 41 lõige 2 punkt 9 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 13 a) viii) (Artikli 14 lõike 1 lõike 2 p h ) Jah THS § 41 lõige 2 punkt 21 Säte on osaliselt üle võetud tööstusheite seaduse § 41 lõike 2 punktiga 7 1 Artikli 1 p 14 (Artikkel 14a ) Jah Ei võeta üle. Artikli 1 p 15 (Artikli 15 lõige 1 ) Jah THS § 44 lõiked 10- 14 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 15 (Artikli 15 lõige 3 ) Jah THS § 44 lõiked 3 ja 3 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 15 (Artikli 15 lõige 4 ) Jah THS § 44 1 lõiked 1 ja 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 15 (Artikli 15 lõige 5 ) Jah THS § 44 lõiked 6, 7, 7 4 - 7 7 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 15 (Artikli 15 lõige 6 ) Jah (v.a viimane lõik) THS § 44 1 lõiked 3 ja 4 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 15 (Artikli 15 lõige 7 ) Jah (v.a viimane lõik) THS § 44 lõiked 7 1 -7 3 Võetakse üle elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE ) jõustumisel Artikli 1 p 16 (Artikli 15a ) Jah THS § 47 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 17 (Artikli 16 lõige 2 ) Jah THS § 47 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 18 (Artikli 16 lõige 3 ) Jah THS § 47 lõige 3 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 19 (Artikli 16 lõige 4 ) Jah THS § 44 lõige 7 7 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 20 (Artikli 18 ) Jah THS § 41 lõiked 4 1 ja 4 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega , säte on osaliselt üle võetud THS § -i 41 lõi kega 4 Artikli 1 p 21 (Artikli 20 lõige 1 ) Jah THS § 56 Varem kehtestatud Artikli 1 p 22 (Artikli 2 1 lõike 3 lõige 1 p a ) Jah THS § 49 lõige 4 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 23 (Artikli 21 lõike 5 p c ) Jah THS § 49 lõi ge 1 punkt 6 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 24 (Artikli 21 lõike 5 p d ) Jah THS § 49 lõige 1 punkt 9 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikli 1 p 25 (Artikli 23 lõike 4 lõige 5 ) Ei Artikli 1 p 26 a) i) (Artikli 24 lõike 1 p d ) Jah KeÜS § 59 lõige 5 Varem kehtestatud Artikli 1 p 26 a) ii) (Artikli 24 lõike 1 p e ) Jah KeÜS § 59 lõige 5 Varem kehtestatud Artikli 1 p 26 b) i) (Artikli 24 lõike 2 lõige 1 ) Jah TH S § 60 Varem kehtestatud Artikli 1 p 26 b) ii) (Artikli 24 lõike 2 p a ) Jah THS § 60 Varem kehtestatud Artikli 1 p 26 b) ii) (Artikli 24 lõike 2 p c ) Jah THS § 60 ja 63 Varem kehtestatud Artikli 1 p 26 b) iii) (Artikli 24 lõike 2 p e ) Jah THS § 60 Varem kehtestatud Artikli 1 p 26 b) iii) (Artikli 24 lõike 2 p f ) Jah THS § 60 Varem kehtestatud Artikli 1 p 26 c) (Artikli 24 lõike 3 ) Jah THS § 60 Varem kehtestatud Artikli 1 p 27 (Artikli 25 lõike 1 lõiked 1 ja 3) Jah KeÜS § 30, § 31. HKMS § 2, § 249 Varem kehtestatud Artikli 1 p 28 (Artikli 26 lõige 1 ) Jah THS § 61-63 Varem kehtestatud Artikli 1 p 28 (Artikli 26 lõige 2 ) Jah THS § 61-63 Varem kehtestatud Artikkel 1 p 31 (Artikkel 27 ) Ei Artikkel 1 p 31 (Artikkel 27a ) Ei Artikkel 1 p 31 (Artikkel 27b ) Jah THS § 44 lõige 8 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 31 (Artikkel 27c ) Jah THS § 44 lõige 8 1 ja § 44 1 lõige 5 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 31 (Artikli 27d lõiked 1 kuni 4 ) Jah THS § 47 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 31 (Artikli 27d lõige 5 ) Ei Artikkel 1 p 31 (Artikkel 27e ) Jah Ei võeta üle. Artikkel 1 p 32 (Artikli 30 lõige 5 ) Jah THSi § 78 lõige 3 Varem kehtestatud Artikkel 1 p 33 (Artikli 30 lõike 6 lõige 3 ) Jah THSi § 78 lõiked 1 ja 2 Varem kehtestatud Artikkel 1 p 34 (Artikkel 34a ) Ei Artikkel 1 p 35 (Artikli 42 lõike 1 lõige 2 ) Jah THS § 85 lõi ge 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 36 (Artikli 48 lõige 1 ) Jah THS § 91 lõige 4 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 37 (Artikli 63 lõige 2 ) Jah Direktiiv 201 0 / 75/EL käsitleb orgaanilisi lahusteid kasutava id käitisi V peatükis. Sellistele käitistele on kehtestatud heite piirväärtused, kus on eristatud olemasolevaid ning uusi käitisi. Eestis ei ole heite piirväärtuseid üle võetud olemasolevatele käitistele, vaid rakendatakse ainult direktiivis ette nähtud uute käitiste piirväärtusi. Selle tõttu ei erista THSi 5. peatükk olemasolevaid ja uusi käitisi ning rakendab juba rangemaid nõudeid kõigile selle peatüki kohaldamisalasse kuuluvatele käitistele. Seega pole asjakohane nimetatud artiklit üle võtta , sest seadusest puuduvad orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste määratluse alt olemasolevad ja uued käitised. Artikkel 1 p 38 (Artikli 70 lõige 3 ) Jah THS § 154 lõige 5 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 39 (Artikkel 70a) Ei Artikkel 1 p 40 ( Artikli 70b lõige 1 ) Jah THS § 154 1 lõi k e d 4 ja 5 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 40 ( Artikli 70b lõige 2 ) Ei Artikkel 1 p 40 ( Artikli 70c lõi ge 1 ) Jah THS § 154 1 lõige 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 40 (Artikli 70c lõige 2) Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 89 „ Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis “ §1, § 11, § 24, § 27. Varem kehtestatud Artikkel 1 p 40 (Artikli 70c lõige 3) KeÜS § 42 Varem kehtestatud Artikkel 1 p 40 (Artikli 70c lõige 4) KeÜS § 59 Varem kehtestatud Artikkel 1 p 40 ( Artikli 70c lõige 5 ) Ei Artikkel 1 p 40 ( Artikkel 70d ) Jah § 154 5 lõige 1; § 154 6 lõiked 2 ja 3; § 154 7 lõige 1 ; § 154 5 lõige 3 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 40 ( Artikkel 70e ) Jah THS § 154 6 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 40 ( Artikkel 70f ) Jah THS § 154 5 lõiked 1-2; § 154 7 lõi ked 1 -2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 40 ( Artikkel 70g ) Jah KeÜS § 28 -29, § 43 - 48 1 , § 58 Varem kehtestatud Artikkel 1 p 40 ( Artikkel 70h ) Jah KeÜS § 30 -31 , HKMS § 2, § 249 Varem kehtestatud Artikkel 1 p 40 ( Artikli 70i lõiked 1 ja 2 ) Ei - - Artikkel 1 p 40 ( Artikli 70i lõige 3 ) Jah THS § 154 2 lõige 2 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Artikkel 1 p 4 1 ( Artikli 72 lõige 2 ) Ei Artikkel 1 p 4 2 ( Artikli 73 lõike 1 lõige 1 and 2 ) Ei Artikkel 1 p 4 3 ( Artikli 73 lõige 3 ) Ei Artikkel 1 p 4 3 ( Artikli 73 lõige 4 ) Ei Artikkel 1 p 4 4 ( Artikkel 74 ) Ei Artikkel 1 p 4 5 ( Artikkel 75 ) Ei Artikkel 1 p 4 6 ( Artikkel 76 ) Ei Artikkel 1 p 4 8 ( Artikkel 79 ) Jah THS § 162 1 N õuded võetakse osaliselt üle THS-iga ning karistusseadustiku keskkonnakuritegude koosseisude kaudu, mida ajakohastatakse hetkel Riigikogu s menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadusega (934 SE) Artikkel 1 p 4 9 ( Artikkel 79a ) Jah RVastS § 7 Varem kehtestatud Lisa I Jah Ministri määrusega Võetakse üle ministri määrusega „ Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba “ Lisa Ia Jah THS § 15 4 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Lisa II Jah THS § 44 lg 7 5 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Lisa III Jah THS § 43 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Lisa IV Jah KeÜS § 28 ja § 47 , 48 ja 48 1 Varem kehtestatud Lisa V Jah THS § 80 lõige 8; THS § 82 lõige 4 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Lisa VI Jah THS § 104 lõige 2 1 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Direktiivi 2024/1785 artikkel 3 Jah THS § 169 5 ja 169 6 Võetakse üle eelnõukohase seadusega Tööstusheite seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Rakendusakti de kavand id KAVAND 202 6 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba 1 Määrus kehtestatakse tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel . § 1. Energia tootmine Kompleksluba nõutakse kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. § 2. Energiakandjate tootmine Energiakandjate tootmise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) mineraalõli ja gaasi rafineerimine; 2) koksitootmine; 3) kivisöe utmine; 4) muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW. § 3. Metallide tootmine ja töötlemine Metallide tootmise ja töötlemise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) metallimaakide, sealhulgas sulfiidimaakide särdamine või paagutamine; 2) raua või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, üle 2,5 tonni tunnis; 3) mustmetallide kuumvaltsimine üle 20 tonni toorterast tunnis; 4) mustmetallide külmvaltsimine üle 10 tonni toorterast tunnis; 5 ) mustmetallide sepistamine sepikojaseadmetel löögienergiaga üle 50 kJ vasara kohta ; 6 ) mustmetallide sepistamine sepikojaseadmetel mille pressimisjõud ületab 30 MN pressi kohta; 7 ) mustmetallidele pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis; 8 ) mustmetallide valu valukodades üle 20 tonni ööpäevas; 9 ) värviliste toormetallide tootmine maagist, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt; 10 ) värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas sulamite valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas; 11 ) metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³. 1 2 ) muu kui üksnes kokkupanekus seisnev akude tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 15 000 tonni akuelemente (katood, anood, elektrolüüt, separaator, kapsel) aastas. § 4. Mineraalsete materjalide töötlemine Mineraalsete materjalide töötlemise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas; 2) lubja tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas; 3) magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas; 4) asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine; 5) klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas; 6) mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas; 7) keraamiliste toodete valmistamine põletamisega, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani tootmine üle 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega üle 4 m³ ning mahutavustihedusega üle 300 kg/m³ põletusahju kohta. 8) boksiidi, kroomi, koobalti, vase, kulla, raua, plii, liitiumi, mangaani, nikli, pallaadiumi, plaatina, tina, volframi ja tsingi maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas kohapeal töötlemine (nt peenestamine, suuruse kontrollimine, rikastamine ja täiustamine). § 5. Keemiatööstus ( 1) Keemiatööstuse alltegevusvaldkonnad, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) lineaarsete või tsükliliste, küllastatud või küllastamata, alifaatsete või aromaatsete lihtsüsivesinike tootmine; 2) hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude, karboksüülhapete, sealhulgas bensoehappe tootmine; 3) väävlit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine; 4) lämmastikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks amiinide, amiidide, nitritühendite, nitroühendite või nitraatide, nitriilide, tsüanaatide, isotsüanaatide tootmine; 5) fosforit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine; 6) halogeenitud süsivesinike tootmine; 7) metallorgaaniliste ühendite tootmine; 8) plastide (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud) tootmine; 9) sünteetilise kummi tootmine; 10) pindaktiivsete ainete tootmine; 11) gaasiliste ainete, näiteks ammoniaagi, kloori, vesinikkloriidi, fluori, vesinikfluoriidi, süsinikoksiidide, väävliühendite, lämmastikoksiidide, vesiniku , välja arvatud vee elektrolüüsi teel toodetud vesiniku , vääveldioksiidi, karbonüülkloriidi tootmine; 12) hapete, näiteks kroomhappe, fluorvesinikhappe, fosforhappe, lämmastikhappe, soolhappe, väävelhappe, ooleumi, väävlishappe tootmine; 13) aluste, näiteks ammooniumhüdroksiidi, kaaliumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi tootmine; 14) soolade, näiteks ammooniumkloriidi, kaaliumkloraadi, kaaliumkarbonaadi, naatriumkarbonaadi, perboraadi, hõbenitraadi tootmine; 15) mittemetallide, metalloksiidide või muude anorgaaniliste ühendite, näiteks kaltsiumkarbiidi, räni, ränikarbiidi tootmine; 16) f osfor-, lämmastik- või kaalium-, liht- või liitväetiste tootmine; 17) taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmine; 18) farmaatsiatoodete, sealhulgas nende vahesaaduste tootmine; 19) lõhkeainete tootmine; 20) pigmentide, värvide, lakkide või liimi tootmine. (2) Tootmine lõike 1 tähenduses on loetletud ainete või ainegruppide tootmine tööstuslikus ulatuses keemiliste või bioloogiliste meetodite abil. § 6. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas, on: 1) bioloogiline töötlus; 2) füüsikalis-keemiline töötlus; 3) segude koostamine või segamine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist; 4) ümberpakkimine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist; 5) lahustite taasväärtustamine või regenereerimine; 6) anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt või taasväärtustamine; 7) hapete ja aluste regenereerimine; 8) saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine; 9) katalüsaatorikomponentide taaskasutamine; 10) vanaõli taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil; 11) maapealsetesse basseinidesse paigutamine. (2) Kui käitaja kasutab samas käitises või samas tegevuskohas mitmeid lõikes 1 nimetatud ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise ohtlike jäätmete käitlustoimingute mahud liita. (3) Ohtlike jäätmete põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba juhul, kui põletatakse ohtlikke jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas. (4) Ohtlike jäätmete maa-alusel ladustamisel nõutakse kompleksluba juhul, kui ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid. (5) Ohtlike jäätmete ajutisel ladustamisel nõutakse kompleksluba juhul, kui see eelneb mõnele käesolevas paragrahvis või §-s 8 nimetatud toimingule ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid. (6) Lõiget 5 ei kohaldata ajutisele kogumiseelsele hoidmisele jäätmete tekkekohas. § 7. Tavajäätmete käitlemine (1) Tavajäätmete kõrvaldamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 50 tonni ööpäevas, on: 1) bioloogiline töötlus; 2) füüsikalis-keemiline töötlus; 3) jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist; 4) räbu ja tuha töötlemine; 5) metalli jäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaromude ning romusõidukite ja nende osade töötlemine purustites. (2) Tavajäätmete taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 75 tonni ööpäevas, on: 1) bioloogiline töötlus; 2) jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist; 3) räbu ja tuha töötlemine; 4) metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaromude ning romusõidukite ja nende osade töötlemine purustites. (3) Kui käitaja kasutab samas käitises või samas tegevuskohas mitmeid lõikes 1 või 2 nimetatud tavajäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid või nende kombinatsioone, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise tavajäätmete käitlustoimingute mahud liita. (4) Kui ainsaks jäätmekäitlustoiminguks on tavajäätmete anaeroobne lagundamine, nõutakse kompleksluba juhul, kui selle toimingumaht on vähemalt 100 tonni ööpäevas. (5) Tavajäätmete põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba juhul, kui tavajäätmeid põletatakse üle kolme tonni tunnis. § 8. Prügilate käitamine (1) Prügilad, mille käitamisel nõutakse kompleksluba, on: 1) prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid; 2) prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas. (2) Püsijäätmete prügilate käitamisel ei ole kompleksluba vaja. § 9. Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstuse ning nahaparkimise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest; 2) paberi või papi tootmine üle 20 tonni ööpäevas; 3) tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) , värvimine või viimistlemine üle 10 tonni ööpäevas; 4) nahaparkimine üle 12 tonni lõpptoodet ööpäevas. § 10. Toiduainetööstus ja sööda tootmine (1) Toiduainetööstuse, sealhulgas sööda tootmise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas; 2) ainult loomse toorme töötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 75 tonni valmistoodangut ööpäevas; 3) ainult taimse toorme töötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 300 tonni valmistoodangut ööpäevas või üle 600 tonni ööpäevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil; 4) loomse ja taimse toorme koostöötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 75 tonni ööpäevas, kui loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahus on 10 massiprotsenti või enam; 5) loomse ja taimse toorme koostöötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks, kui loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahus on alla 10 massiprotsendi, ja mahus, mis arvutatakse lõikes 2 nimetatud valemit kasutades; 6) toorpiima töötlemine käitistes, kus võetakse aasta keskmisena vastu üle 200 tonni piima ööpäevas. (2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul arvutatakse loomse ja taimse toorme koos töötlemisel ja ümbertöötamisel toiduks või söödakskohalduv künnisvõimsus (P), kasutades järgmist valemit: P = [300 – (22,5×A)], kus A – loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahust massiprotsentides. (3) Lõike 1 punktides 2–6 nimetatud tegevuseks ei ole vaja kompleksluba juhul, kui käitises toimub ainult toorme pakendamine. (4) Lõike 1 punktides 2–6 ei arvestata pakendi massi toote lõpliku massi hulka. § 11. Sea- ja linnukasvatus (1) Sea-, ja linnukasvatuse alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) kodulindude intensiivkasvatus käitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnu; 2) sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele; (2) Kodulind käesoleva paragrahvi tähenduses on kana, kalkun, pärlkana, hani, part, vutt, tuvi, faasan või nurmkana, kes on üles kasvatatud või keda on peetud aretuseks, liha või toidumunade tootmiseks või uluklinnupopulatsiooni täienduseks . § 12. Muud tegevusvaldkonnad Muud tegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on: 1) ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine orgaaniliste lahustite kuluga üle 200 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis; 2) o rienteeritud kihiga puitplaatide, puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine mahuga üle 600 kuupmeetri ööpäevas; 3 ) grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamisega; 4 ) loomakorjuste ja loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine või ringlussevõtt üle 10 tonni ööpäevas; 5 ) puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas ; 6 ) vee elektrolüüs üle 50 tonni vesiniku tootmiseks ööpäevas. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll – uuesti sõnastatud – ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024). Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler KAVAND ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis 1 Määrus kehtestatakse tööstusheite seaduse § 28 lõike 2 ja § 41 lõike 5 alusel. § 1. Keskkonnakompleksloa taotluse täpsustatud nõuded, andmekoosseis ning taotluse esitamine (1) Keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba ) taotleja esitab Keskkonnaametile (edaspidi loa andja ) keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotluse järgmiste andmetega: 1) kavandatava tegevuse terviklik kirjeldus ühe või mitme üheaegse tegevuse kohta, mis on asjakohased kaasneda võiva keskkonnahäiringu väljaselgitamiseks; 2) tööstusheite seaduse § 28 lõi kes 1 ning §-s 29 viidatud ja nimetatud andmed, arvestades käesoleva määruse kohaselt taotlusele sätestatud täpsustatud nõudeid. (2) Arvestades taotletava tegevuse ja tegevuskoha iseärasuste ning avalikustamise asjaoludega, võib loa andja nõuda kompleksloa taotlejalt lisaandmeid ja -dokumente. (3) Kui taotletakse kompleksluba, millele loa andja peab andma eelhinnangu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud juhul, esitatakse taotluses sama seaduse § 6 1 lõikes 1 nõutud teave. (4) Loa taotleja märgib, millist teavet tuleb lugeda ärisaladuseks, ja põhjendab seda vastavalt ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikele 2 . § 2. Kompleksloa andmekoosseis ja loa andmise kord (1) Kompleksluba koosneb käesoleva määruse lisas ja keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 1 lõikes 3, §-s 40 2 ja lisades 1–4 nimetatud andmetest. (2) Arvestades alltegevusvaldkonna ja käitise asukoha iseärasusi ning avalikustamise käigus ilmnenud asjaolusid, otsustab loa andja, millised käesolevas määruses nimetatud või muud andmed, materjalid, kirjeldused ja teave on vajalikud tööstusheite seaduse §-s 26 sätestatud käitise kasutamise üldpõhimõtete järgimise hindamiseks ja kompleksloa nõuete määramiseks, ning määrab sellest lähtudes kompleksloa lõpliku andmekoosseisu. (3) Kompleksluba ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis digitaalselt allkirjastatuna. § 3. Käitise tegevusal a ( 1 ) Käitise tegevusala kohta esitatakse: 1 ) käitise tegevus- ja alltegevusvaldkond, milleks luba taotletakse; 2 ) ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa; 3 ) käitise tööaeg; § 4. Parima võimaliku tehnika rakendamine (1) Parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT ) rakendamise kohta esitatakse: 1) viide käitisele kohalduvate PVT-järelduste kohta või nende puudumisel PVT viitedokumentidele; 2) kasutusel oleva tehnoloogia võrdlus PVT ga tootmisetappide kaupa, koos PVT-viitega ja PVT-le vastavuse või mittevastavuse märkega. (2) Taotlusele lisatakse muud asjakohased dokumendid, mis on PVT-ga nõutud või vastavuse hindamiseks vajalikud. § 5. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heite tasemed ja keskkonnatoime tasemed (1) Parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete kohta esitatakse: 1) viide PVT-le; 2) aine või muu näitaja nimetus ja täpsustav kirjeldus; 3) PVT heitetaseme vahemik ; 4) heitetasemete keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu täpsustus ; 5) käitises saavutatavad heitetasemed; 6 ) käitise heitetaseme arvutuskäigud ja neid tõendavad dokumendid. (2) Parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete kohta esitatakse: 1) viide PVT-le; 2) valdkond nagu energiatõhusus, ressursitõhusus, veekasutus jne.; 3) t oode/protsess/üksus või seade millele keskkonnatoime tasemed kohalduvad; 4) PVT keskkonnatoime taseme vahemik; 5) käitise s saavutatavad keskkonnatoime tasemed ; 6) keskkonnatoime taseme keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu täpsustus; 7) käitise keskkonnatoime taseme arvutuskäigud ja neid tõendavad dokumendid. § 6. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Käitises kasutatavate hoidlate ja mahutite kirjelduse ning kaitsemeetmete kohta esitatakse: 1) hoidlate ja mahutite tüübid ning mahud kuupmeetrites; 2) asukoht kaardil ; 3) hoiustatav aine; 5) hoidlate ja mahutite välisõhu, pinnase, pinna- ja põhjavee keskkonnakaitsemeetmed; § 7 . Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud (1) Käitise alltegevusvaldkondadega seotud tootmisprotsessides kasutatavate ja toodetavate ainete ja segude kohta esitatakse: 1) aine või segu liik ja nimetus; 2 ) aine või segu aastane kasutatav või toodetav kogus. (2) Ohtliku aine või ohtlikku ainet sisaldava segu korral lisatakse: 1) selle aine või segu ohutuskaart; 2) ohtliku aine või segus oleva ohtliku aine nimetus, kemikaali number Chemical Abstracts Service’is (CAS number) või Euroopa ühenduse loetelus (EC/EÜ number); 3) ohtlikule ainele või segus olevale ohtlikule ainele Euroopa Liidu õigusaktidest tulenev piirang koos tõendusega piirangu rakendumise või mitte rakendumise kohta käitises; 4) piiranguga ohtliku aine või segus oleva piiranguga ohtliku aine asendamise hinnang ning vajadusel asendamise tegevuskava; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850) (edaspidi REACH-määrus ), mõistes tootjate ja importijate korral käitises kasutatavate või toodetavate ohtlike ainete REACH-määruse kohase registreeringu või autoriseeringu ning toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse (PPORD) registreerimisnumbrid. § 9. Käitise vee erikasutust, õhu saastamist ja jäätmete käitlemist käsitlevad andmed (1) Käitise vee erikasutust, õhu saastamist ja jäätmete käitlemist käsitlevad andmed esitatakse keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuete kohaselt. ( 2 ) Taotlusele lisatakse andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ja sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva hei te kohta õhku, vette ja pinnasesse ning vajaduse korral selle vältimiseks või vähendamiseks rakendatavate või kavandatavate meetmete kohta. § 10. Käitise seire (1) Käitise seire kohta esitatakse: 1) pinnase , pinna- ja põhjavee saastatuse korrapärase seire andmed; 2) t oorme, abimaterjalide, pooltoodete, energia tarbe ja vee kasutamise seire andmed; 3 ) tootmise, jäätme- ja heitetekke, jäätmekäitluskoha, heite keskkonnamõju, müra, vibratsiooni, lõhna, veesaaste ning pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire andmed ja seire tõhustamiseks kavandatavate meetmete kirjeldus koos rakendamisajaga. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetele lisatakse: 1) korrapärase seire liik; 2) korrapärase seire proovivõtupunktide sügavus, L-EST97 koordinaadid ja asukohad kaardil; 3 ) seiratavad näitajad ja seire sagedus. § 11. Avariide vältimine ja tagajärgede vähendamine Kui käitaja ei ole kohustatud lisama nõutavaid andmeid tööstusheite seaduse § 29 punkti 2 alusel , esitab käitaja käitise tegevuse tagajärjel tekkida võivate avariide või avariiohu kirjelduse, käitises võimaliku avariiohu vältimiseks kehtestatud korrad ja käitumisjuhised ning avarii tagajärgede vähendamise meetmed koos nende ülevaatamise sagedusega. § 12. Tegevushälbed Tegevushälvete kirjelduses esitatakse puhastustööde, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muude tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed , mille eesmärk on muude kui tavapäraste käitamistingimuste vähendamine. § 13 . Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Tööstusheite seaduse § 44 lõigete 6 , 7 1 või § 44 1 lõike 3 kohaste erandite taotlemisel esitatakse erandite sisu ja põhjendus ning erandite kestus ning vajadusel hinnang selle kohta, et erandi andmine ei tekita olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi normatiive ei rikuta. § 14 . Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne Taotlusega esitatakse käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne, kui selle koostamine on tööstusheite seaduse § 57 lõike 1 alusel nõutav. § 15 . Määruse kehtetuks tunnistamine Energeetika - ja k eskkonnaministri 27. jaanuari 2026 . a määrus nr 6 „ Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis “ tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll – uuesti sõnastatud – ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024). Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler Energeetika ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ lisa KAVAND KESKKONNAKOMPLEKSLOA ANDMEKOOSSEIS Keskkonnaloa üldosa andmed keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ lisa 1 kohaselt. 2 . Käitise tegevus 2 . 1 käitise ohtlikkus kemikaaliseaduse § 21 kohaselt; 2 . 2 lähteolukorra aruanne; 2 . 3 tegevus- ja alltegevusvaldkonnad; 2 . 4 tööaeg tundides ööpäevas; 2 . 5 tööaeg tundides aastas; 2 . 6 ülesseatud tootmisvõimsus; 3 . Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine 3 .1 kohalduva(te) PVT allika(te) andmed; 3 .2 tootmisetappidel kasutusel oleva tehnoloogia ja seadmete nimetused ja kirjeldused; 3 .3 PVT nõue koos PVT-viitega; 3 .4 tegevuskava parima võimaliku tehnika rakendamiseks, milles tuuakse välja PVT rakendamise meetmed tootmisetapis, muud asjakohased dokumendid PVT rakendamiseks. 4 . Lubatud heite piirväärtused (HPV) 4 .1 viide PVT-le; 4 .2 aine või muu näitaja nimetus; 4 .3 aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus; 4 .4 PVT heitetaseme vahemik; 4 .5 heitetasemete keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu täpsustus; 4 .6 lubatud heite piirväärtused (HPV) ja ühik; 4 .7 lubatud heite piirväärtuste (HPV) vastavuse hindamise tingimused; 4 .8 lubatud heite piirväärtusele (HPV) kehtestatud erandi korral erandi lõpu kuupäev. 5 . Lubatud keskkonnatoi me tasemed 5 .1 viide PVT-le; 5 .2 valdkond nagu energiatõhusus, ressursitõhusus, veekasutus jne ; 5 .3 toode/protsess/üksus või seade millele keskkonnatoime tasemed kohalduvad ; 5 .4 PVT keskkonnatoime taseme vahemik ; 5 .5 keskkonnatoime tasemete keskmistamise ajavahemikud, seire sagedus ja proovivõtu täpsustus ; 5 .6 lubatud keskkonnatoime tasemed ja piirväärtused koos ühikuga ; 5 .7 lubatud keskkonnatoime tasemete ja piirväärtuste vastavuse hindamise tingimused ; 5 .8 lubatud keskkonnatoime tasemetele ja piirväärtustele kehtestatud erandi korral erandi lõpu kuupäev . 6 . Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 6 .1 hoidlate ja mahutite tüübid ning mahud kuupmeetrites; 6 .2 hoidla või mahuti asukoht; 6 .3 hoiustatav aine; 6 . 4 hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed. 7 . Keskkonnakaitse lisameetmed 7 .1 meetme nimetus ja tegevus, mida käitises lisaks PVT nõuetele rakendatakse; 7 .2 meetmete ja tegevuste kirjeldus ning rakendamise sagedus ; 7 .3 vajaduse korral asjakohased nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavate ainete ning sama määruse XVII lisas sätestatud piirangutes käsitletud ainete käitisest lähtuva heite vältimiseks või vähendamiseks. 8 . Pinnase ja põhjavee saastatuse seire 8 .1 seire liik; 8 .2 põhjaveekiht; 8 .3 proovivõtu sügavus; 8 .4 mõõtepunkti asukoht; 8 .5 analüüsi- ja proovivõtu nõuded; 8 .6 seiratavad saasteained koos seire sagedusega; 8 .7 täiendavad nõuded seire läbiviimiseks. 9 . Tootmise, jäätme- ja heitetekke, jäätmekäitluskoha, heite keskkonnamõju, müra, vibratsiooni, lõhna, veesaaste ning pinnase ja põhjavee jääkreostuse ja muu asjakohas e seire meetmed 9 .1 seire tõhustamiseks kavandatud meetme nimetus ja tegevused; 9 .2 meetmete ja tegevuse kirjeldus, rakendamise sagedus või tähtaeg. 10 . Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed 1 0 .1 tegevused käitise sulgemise korral; 1 0 .2 järelhoolduse meetmed. 1 1 . Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 1 1 .1 ajutise erandi kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused; 1 1 .3 erandi õiguslik alus; 1 1 .4 erandi rakendamisega seotud erinõuded; 1 1 .5 ajutise erandi alguse ja lõpu kuupäev. 1 2 . Nõuete jõustumise erisused 1 2 .1 erisuse kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused; 1 2 .2 erisuse jõustumise alguse ja lõpu kuupäev; 1 2 .3 viide loal olevale nõudele, milles erisus on tehtud. KAVAND ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” muutmine Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõi k e 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ 1) Sea- või linnukasvatuse käitisel, mis kuulub tööstusheite seaduse § 154¹ lõikes 2 sätestatud käitamisreeglite kohaldamisalasse; “; 2) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1785, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024).“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2030. aasta 1. septembril. Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler