EELNÕU 1 3 .0 7 .2026 Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolev seadus sätestab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi, aadresside ja kohanimede süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, haldusjärelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest.“; 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ruumiandmete taristu põhikomponendid on riigi geodeetiline süsteem, aadresside ja kohanimede süsteem ning Eesti topograafia andmekogu andmed.“; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Teenuse tellija hüvitab Maa- ja Ruumiametile kolmanda isiku või teabevaldaja ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega seotud kulu. (4) Kulu h üvitamine toimub 8 1 . peatükis sätestatu kohaselt.“; 4) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus. Geodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi, selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta. (2) Geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks. Geodeetilised võrgud on järgmised: Eesti riiklik globaal se positsioneerimise (edaspidi GNSS -i ) GNSS-i satelliitandmete keskus ESTPOS (edaspidi ESTPOS ) , riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“; 5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) S ama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku.“; 6) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada kinnisasjale maapõue ja ehitisse geodeetilisi märke, kui nende paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus.“; 7) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Geodeetilise märgi paigaldamine ehitisse ei tohi oluliselt kahjustada ehitise välisilmet ega takistada ehitise sihipärast kasutamist.“; 8) p aragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: " § 25. Geodeetilise märgi kaitsevöönd "; 9) paragrahvi 26 lõi k g e 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähiseid, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:“; 10) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete, ehitusmaterjalide, pinnase vms ladustamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine ; 2) maapõues paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine.“; 11) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Geodeetilisest märgist lähtuvate piirangute tajumise hõlbustamiseks on märgi omanik kohustatud tähistama märgi asukoha.“; 12) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Geodeetiliste võrkude kirjeldused sätestatakse geodeetilise süsteemi parameetrite kehtestamisega.“; 13) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 29. Geodeetilise süsteemi parameetrid “; 14) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite ga määratakse “; 15) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“; 16) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“; 17) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“; 18) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Geodeetilised tööd käesoleva seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud geodeetiliste andmete töötlemine. (2) Geodeetiliste tööde tulemusena rajatakse riiklik geodeetiline võrk, kõrgusvõrk, gravimeetriline võrk, ESTPOS ning vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“; 19) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. (4) Geodeetiliste tööde tegemisel lähtutakse geodeetiliste punktide andmekogusse kantud geodeetiliste punktide andmetest ja tugijaamade koordinaatidest.“; 20) seadust täiendatakse §-ga 33 1 järgmises sõnastuses: „ § 33 1 . Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine (1) Geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS tugijaamade andmed . (2) GNSS -i tugijaamade võrgu omanik esitab üks kord aastas tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks Maa- ja Ruumiametile kirjaliku taotluse. (3) Maa- ja Ruumiamet arvutab GNSS-i võrgu tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi parameetritest lähtudes ja edastab need võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (4) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiameti edastatud koordinaadid kasutusele võtma hiljemalt kümnendal tööpäeval andmete saamisest arvates. (5) Auditeerimiseks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS-i tugijaamades kasutatavatest koordinaatidest ja teeb Maa- ja Ruumiametile kättesaadavaks reaalaja parandite andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktide kaudu. (6) Maa- ja Ruumiamet auditeerib GNSS-i tugijaamades kasutatavad koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast selle kättesaadavaks tegemist taotleja poolt ja nõuetele vastavaks tunnistamisel edastab GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogusse. (7 ) Põhjendatud juhul v õib Maa- ja Ruumiamet käesoleva paragrahvi lõigete s 3 ja 6 sät estatud tähtaega pikendada. ( 8 ) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiametile esitama andmed tugijaamade seadmestiku ja selle muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste rakendamist. ( 9 ) Maa- ja Ruumiametil on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise üle GNSS-i tugijaamade võrgus. ( 1 0 ) Kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi, peatab Maa- ja Ruumiamet sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS-i tugijaamade andmed geodeetiliste punktide andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni. (1 1 ) GNSS-i tugijaamade võrgu sertifitseerimise metoodika ja nõuetele vastava sertifikaadi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 12 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenu st osutatakse käesoleva se aduse 8 1 . peatükis sätestatu kohaselt .“; 21) paragrahvi 34 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „teostamise“; 22) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid .“; 23) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korras sätestatakse riiklike geodeetiliste tööde teostamise, ja kohalike geodeetiliste märkide ja võrkude riigi geodeetilise süsteemiga sidumise korraldus.“; 25) seadust täiendatakse §-ga 34 1 järgmises sõnastuses: „ § 34 1 . Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine (1) Geodeetiliste tööde tegemisel kasutavad elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid, invar-koodlattide skaalad, skaalade joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteem kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. (2) Topo-geodeetilisel uuringul, teostusmõõdistamisel ja ehitusgeodeetilisel mõõtmisel kasutavad elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid, invar-koodlattide skaalad, skaalade joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteemid ja terrestrilised laserskannerid kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti . (3) Kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega, mis tagab mõõtetulemuse jälgitavuse katkematu kalibreerimisahela kaudu riigi- või rahvusvaheliste etalonideni. (4) Geodeetilisi mõõteseadmeid peab kalibreerima vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lühemat kalibreerimisintervalli rakendatakse, kui see tuleneb seadme tehnilistest näitajatest, tootja juhistest või mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavatest asjaoludest. “; 26) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Geodeetilisi märke ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele. (2) Kui geodeetilisi märke ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse.“; 27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Geodeetiliste tööde tegemise õigus on ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa- ja Ruumiamet.“; 28) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA ) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed geodeetiliste tööde, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste punktide ja märkide kohta, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmed, andmed nende teisenduste kohta ning ESTPOS -i andmed.“; 29) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) GPA põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 2) andmekogu ülesehitus; 3) täpne andmekoosseis; 4) andmete andmekogusse kandmise kord; 5) andmete väljastamise täpsem kord; 6) andmete säilitamise täpsem kord; 7) muud korralduslikud küsimused.“; 3 0 ) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) GPA-s töödeldakse geodeetilise töö tegija üldandmeid. (5) GPA andmeid säilitatakse alaliselt.“; 3 1 ) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Geodeetiliste tööde korraldaja on kohustatud esitama geodeetiliste tööde andmed registreerimiseks GPA vastutavale töötlejale, kes kannab andmed GPA-sse. GPA-sse kantavate andmete loetelu sätestatakse GPA põhimääruses . “; 32 ) paragrahvi 38 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „GPA“ tekstiosaga „ja ESTPOS -i “; 33 ) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) GPA andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras GPA veebilehe ja ESTPOS -i veebilehe kaudu.“; 34 ) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 3– 8 järgmises sõnastuses: „(3) ESTPOS -i andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks ESTPOS -i veebilehe kaudu ennast kasutajaks registreerides. (4) ESTPOS -i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta kättesaadavad. (5) ESTPOS -i arvutus- ning transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadav. (6) ESTPOS -i tasulised teenused on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS -i tugijaamade võrgust. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud teenuste osutamine toimub vastavalt käesoleva seaduse peatükis 8 1 sätestatule. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuste eest tasu ei võeta, kui teenust osutatakse kõrgkoolile või teadus- ja arendusasutusele õppe- või teadustöö eesmärgil. “; 35 ) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 7. peatükk Aadresside ja kohanimede süsteem “; 36 ) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 39. Aadresside ja kohanimede süsteem “; 37 ) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi ka AKS ) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik , mis tagab aadressiobjektide ja kohanimede ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja kohanimede määramise, aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse. (2) AKS on ruumiandmete infrastruktuuri alus ja toetab andmekogude pidamist.“; 38 ) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) AKS koosneb: 1) aadressikujule, kohanimekujule, koha-aadressi määramisele, kohanime määramisele, aadressiandmete esitajatele, kohanimeandmete esitajale ja huviobjekti esitajale, aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale ning aadressitoimingule, kohanimetoimingutele ja huviobjektitoimingutele esitatavatest nõuetest; 2) a adresside ja kohanimede infosüsteemi st (edaspidi A K S-i infosüsteem ) .“; 39 ) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 40. Geograafiline aadress, geograafiline aadressiobjekt, koha-aadress ja huviobjekt “; 40 ) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Huviobjekt on mistahes maaga seotud objekt, mille asukoha tuvastamiseks on avalikku teenust pakkuva asutuse huvi. Huviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.“; 41 ) seadust täiendatakse §-ga 40 1 järgmises sõnastuses: „ § 40 1 . Koha-aadressi õiguslik tähendus Koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei loo aadressiobjektiga seotud õigusi ega kohustusi ning ei mõjuta ehitise ega selle osa õiguslikku ol ekut .“; 42 ) paragrahvi 41 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiandmed“ tekstiosaga „, kohanimeandmed ja huviobjektiandmed“; 43 ) paragrahvi 41 tekst loetakse lõikeks 1 ning ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Kohanimeandmed – kasutatakse k ohanimeseaduse § 3 l õike 8 tähenduses. (3) Huviobjektiandmed on andmed, mille abil kirjeldatakse huviobjekti ja määratakse selle asukoht. Huviobjektiandmed võivad sisaldada tehnilisi andmeid vastavalt avalikku teenust pakkuva asutuse vajadusele. “; 4 4 ) paragrahvi 43 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil, samal maaüksusel paiknevatel unikaalaadressi nõudvatel hoonetel ja samas hoones asuvatel hooneosadel ei või olla sama koha-aadress.“; 45 ) paragrahvi 43 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 46 ) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) AKS-i vastutava töötleja määratud unikaalaadressi nõudega aladel (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala ) asuvad maaüksused;“; 47 ) paragrahvi 43 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „aadressikoha nime“ tekstiosaga „koos aadressinumbriga“; 48 ) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „6 1 ) maaüksused, millel on unikaalaadressi nõudega hoone;“; 49 ) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) AKS-i vastutaval töötlejal on õigus määrata unikaalaadressi nõudega alasid ning aadressiobjekti unikaalaadressi nõuet, lähtudes käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud leitavuse põhimõttest ning arvestades olemasolevate ja planeeritavate hoonete maastikul paiknemise tihedust või piirkonna kultuurilist eripära.“; 50 ) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas AKS-i ga .“; 51 ) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui hoonel on ajalooline nimi, võib selle jätta aadressikoha järgse aadressiga asendamata. Ajalooliseks loetakse nime, mis on olnud kasutuses enne 1940. aastat. Ajalooline nimi peab olema kooskõlas kohanime- ja aadressiandmete nõuetega. Paralleelaadressina peab selle hoone alusele katastriüksusele olema määratud nii nimi kui ka käesoleva paragrahv i lõike 2 punkti 1, 2 või 3 kohane aadress.“; 5 2 ) paragrahvi 48 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt adresseeritud katastriüksusele võib paralleelaadressina jätta lähiaadressiks varem määratud nime. (4) Kõigile maaüksustele ja hoonetele peab määrama lähiaadressi.“; 5 3 ) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 5 4 ) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus jätta aadressitoiming AKS-i infosüsteemis registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus kui: 1) katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud; 2) hoonet või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning puudub õiguslik alus selle hoidmiseks aadressiobjektina ; 3) andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks; 4) tegu ei ole aadressiobjektiga; 5) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 – 5 ette nähtud kehtetuks muutmise menetluse algatamisel küsib AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kohalikult omavalitsuselt nende objektide kehtetuks muutmise kohta arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei vasta 30 päeva jooksul arvamuse küsimisest, siis muudab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kõnealused objektid kehtetuks.“; 5 5 ) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 5 6 ) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui maaüksuse lähiaadressi esitamine on nõutav AKS-i kohaselt või kui selle esitamist peetakse vajalikuks aadressiobjekti identifitseerimisel, on maaüksuse lähiaadress kas maaüksuse nimi või esitatakse lähiaadress ühel käesoleva seaduse § 48 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud viisil.“; 5 7 ) paragrahvi 50 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Nime võib määrata ka maaüksuse paralleelaadressiks. Maaüksusel, välja arvatud transpordimaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksusel ja väljaspool unikaalaadressi nõudega ala asuval transpordimaa sihtotstarbega hoonestatud maaüksusel, ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.“; 58 ) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Maaüksusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erandite korral ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime. (7) Maaüksusel võib olla paralleelaadressideks mitu nime , kui maaüksus on: 1) hoonestamata ja sellel on transpordimaa sihtotstarve; 2) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning sellel on transpordimaa sihtotstarve; 3) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning hoone vajab eristuvat lähiaadressi.“; 59 ) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „struktuurielementidest ja“ tekstiosaga „vajaduse korra l“; 6 0 ) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Aadressitoimingu d on aadressiobjektile koha-aadressi määramine, muutmine ja aadressiobjekti kehtetuks tunnistamine ning koha-aadressiga seotud aadressiandmete muutmine.“; 6 1 ) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) oma pädevuses olevate aadressitoimingute tegemise käesoleva seaduse ja AKS-i nõuete kohaselt;“; 6 2 ) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Aadressiobjektile koha-aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha-aadressi määraja asjaomast aadressiobjekti omanikku haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud korras, küsides tema arvamust. Aadressiobjekti omanik peab kirjaliku arvamuse esitama 15 päeva jooksul teate saamisest arvates. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmise korral loetakse, et aadressiobjekti omanik on koha-aadressi määramisega või selle muutmisega nõus.“; 6 3 ) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „teostamise“; 6 4 ) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Koha-aadressita maaüksuse koha-aadressi võib määrata enne linna- või vallavalitsuse haldusakti vastuvõtmist selle aadressiobjekti moodustamise kohta. Hoone, korteri ja muu hooneosa koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne ehitusloa andmist või kohe pärast ehitusteatise esitamist.“; 6 5 ) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 2 ) Kui linna- või vallavalitsus ei määra riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu käigus tekkivale maaüksusele ja sellel asuvale hoonele ning hooneosale koha-aadressi 30 päeva jooksul, määrab objektile koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“; 6 6 ) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra Eesti topograafia andmekogu s tuvastatud olemasolevale hoonele koha-aadressi kolme kuu jooksul hoone olemasolust teadasaamisest arvates, määrab hoone koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“; 6 7 ) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 8 – 10 järgmises sõnastuses: „( 8 ) Kui hoone või korteri või muu hooneosa aluseks oleva katastriüksuse koha-aadress on muutunud või katastriüksus on maakatastris esmakordselt registreeritud ning linna- või vallavalitsus ei ole 30 päeva jooksul katastriüksuse andmete registreerimisest maakatastris viinud hoone või hooneosa koha-aadressi vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga, määrab või muudab hoone või hooneosa koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, viies selle vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi l L õikes 6 nimetatud koha-aadressi võib määra ta või muut a tehniliste võimaluste olemasolul toimuda automatiseeritud andmetöötluse teel, kui hoonele või hooneosale ei määrata katastriüksuse koha-aadressist eristuvat koha-aadressi. ( 10 ) Linna- või vallavalitsust teavitatakse käesoleva paragrahvi lõike s 6 nimetatud koha-aadressi määramisest või muutmisest viivitamata elektrooniliselt.“; 68 ) paragrahvi 56 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koha-aadressi määraja esitab uue aadressitoimingu registreerimiseks AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale andmed aadressiobjekti, sellele määratava koha-aadressi ja aadressitoimingu menetluse kohta. (2) AKS-i vastutav töötleja kontrollib registreerimismenetluse käigus aadressitoimingu vastavust käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele. Nõuetele vastavuse korral registreeritakse uus aadressitoiming AKS-is, mille kohta antakse koha-aadressi määrajale AKS-i vahendusel kinnitus. (3) Kui koha-aadress ei vasta käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele ning eelnimetatud puudused välistavad aadressitoimingu registreerimise AKS-is, jätab AKS-i vastutav töötleja uue aadressitoimingu registreerimata ning teavitab puudustest koha-aadressi määrajat. Vajaduse korral määrab AKS-i vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.“; 69 ) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „olevad kohanimed“ tekstiosaga „,sealhulgas muutub liikluspinna või teeregistri tee nimi “; 70 ) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud nõuetega“ tekstiosaga „, se a lhulgas kui hoone aadress ei ole vastavuses tema aluse katastriüksuse aadressiga“; 7 1 ) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiobjekti“ sõn tekstios aga „ja“; 7 2 ) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul.“; 7 3 ) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Koha‑aadressi ei pea käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul muutma, kui aadressiobjekti ulatus muutub maakatastriseaduse § 12 alusel piiride muutmisel .“; 7 4 ) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Koha-aadressi muutmise ja kehtetuks tunnistamise, välja arvatud teistest andmekogudest üle võetavate aadressiobjektide kehtetuks tunnistamise korral esitab koha-aadressi määraja AKS i infosüsteemi vastutavale töötlejale registreerimiseks aadressitoimingu. Registreerimismenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut. Koha-aadressi muutmise või kehtetuks tunnistamise a a dressitoiming jõustub kinnituse saamisega käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud korras. Teisest andmekogust üle võetava aadressiobjekti kehtetuks tunnistamise aadressitoimingu teeb AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja automaattoiminguna.“; 7 5 ) paragrahvi 57 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) AKS-i ümberkorraldamisel, lõike 3 punkt is 6 sätestatud juhul ning haldus- ja asustusjaotuse muutumise korral teeb koha-aadressi ja aadressiobjekti andmet e muudatused AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja võib muuta koha-aadressi ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul, kui sellega ei kaasne haldusmenetlust. (7) Kohanimeseaduse § 13 lõike 6 3 alusel tehtava aadressikoha kohanime muudatuse korral määrab seda kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja hooneosale uue koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“; 7 6 ) paragrahvi 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 58 . AKS-i kehtestamine “; 7 7 ) paragrahvi 58 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) AKS-i kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) AKS-i koosseisu kuulub AKS -i infosüsteem .“; 7 8 ) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja , nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemile esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused . ; “; 7 9 ) paragrahvi 59 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 59. AKS-i kasutamine “; 8 0 ) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) AKS-i kasutamine on kohustuslik:“; 8 1 ) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kohanimede määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele kohanimedega seotud kohanimeandmete töötlemisel.“; 8 2 ) paragrahvi 59 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) AKS-i kasutamise kohustuse suhtes võib teha erandi:“; 8 3 ) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses: „1) avaliku teabe seadusega ettenähtud korras rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogule; 2) enne 1992 . aastat kasutusel olnud ajalooliste ja kultuurilooliste andmete töötlemisel.“; 8 4 ) paragrahvi 60 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 60. AKS - i infosüsteem “; 8 5 ) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „AKS-i infosüsteemi kantakse andmed:“; 8 6 ) paragrahvi 60 teksti täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses: „1) koha-aadresside, aadressiobjektide ja aadressitoimingute kohta; 2) kohanimede, nimeobjektide ja kohanimetoimingute kohta; 3) huviobjektide ja huviobjektitoimingute kohta.“; 8 7 ) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 61. Andmete esitamine AKS-i infosüsteemi “; 8 8 ) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) AKS-i infosüsteemi esitavad andmeid:“; 89 ) paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Maa- ja Ruumiamet kohanimeobjektide, huviobjektide, katastriüksuste, hoonete ja hooneosade kohta;“; 9 0 ) paragrahvi 61 lõike 1 punkt id 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 9 1 ) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) a sjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad huviobjektide kohta; 6) a sjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad kohanimeandmete kohta.“; 9 2 ) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud AKS-i kehtestava määrusega AKS-i infosüsteemi andmete esitajate ringi laiendada.“; 9 3 ) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 62. AKS-i infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine (1) AKS-i infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu. (2) AKS-i infosüsteemi andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks, vajaduse korral riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, käesolevas seaduses sätestatud korras.“; 9 4 ) seadust täiendatakse §-dega 62 1 ja 62 2 järgmises sõnastuses: „ § 62 1 . AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid on järgmised: 1) aadressiandmete, kohanimeandmete ja huviobjektiandmete kogumine, registreerimine, eritlemine, töötlemine, kasutajatele kättesaadavaks tegemine ja säilitamine; 2) aadressiobjektide, kohanimeobjektide ja huviobjektide ühese identifitseerimise tagamine ; 3) koha-aadresside ja kohanimede määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise korralduse tagamine . § 62 2 . Andmekogu andmete õiguslik tähendus AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.“; 9 5 ) seadust täiendatakse §-ga 66 1 järgmises sõnastuses: „ § 66 1 . Tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja andmete uuendamine (1) Maa- ja Ruumiamet võib osutada tasulisi topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse teenuseid Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK ) andmete uuendamiseks käesoleva seaduse 8 1 . peatükis sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud andmete hõive tulemusel uuendatud ETAK andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu.“; 9 6 ) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) ETAK on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti.“; 9 7 ) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) ETAK-i andmete alusel koostab Maa- ja Ruumiamet Eesti digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1:10 000 . “; 9 8 ) paragrahvi 70 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 99 ) paragrahvi 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10 0 ) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud topograafilistele kaard i le kantavate andmete koosseisu ja kasutatavad leppemärgid ning kartograafiliste tööde teostamise korralduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 10 1 ) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt ; „(2) Maa- ja Ruumiamet võib lisaks §-s 70 nimetatud topograafilisele kaardile koostada muid kaarte ja plaane tellimuse alusel osutatava teenusena . “; 10 2 ) paragrahvi 73 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) ETAK-i andmetest loodud tardkujul kaartide ja digitaalsete kaardifailide tasumäärad ning teenuste osutamise tingimused kehtestatakse vastavalt käesoleva seaduse peatükile 8 1 .“; 10 3 ) seadust täiendatakse §-dega 73 1 –73 6 järgmises sõnastuses: „ § 73 1 . Aeromõõdistusandmed ja nende liigid (1) Aeromõõdistusandmed käesoleva seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud aeropildistamise või aerolaserskaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel asuvate looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid. (2) Aeromõõdistusandmed jagunevad vähemalt järgmisteks liikideks: 1) ortofoto – maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile; 2) kaldaerofoto – aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda objekte külgvaates; 3) fotovõrkmudel – aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel; 4) aerolaserskaneerimise punktipilv – aerolaserskaneerimise käigus kogutud punktandmestik; 5) aerolaserskaneerimise punktipilvest tuletatud kõrgusmudelid ja muud tuletatud andmestikud. (3) Aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded, kvaliteedikriteeriumid ja metoodika kehtestatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. § 73 2 . Aeromõõdistusandmete haldamine (1) Aeromõõdistusandmete haldaja on Maa- ja Ruumiamet. (2) Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist. (3) Aeromõõdistusandmete haldamisel tuleb tagada eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse ning ruumiandmete funktsionaalne kasutatavus avalikes huvides. § 73 3 . Aeromõõdistusandmete avalikustamine avalikus vaates (1) Aeromõõdistusandmete avalik vaade tehakse avalikkusele kättesaadavaks piiratud eraldusvõimega ja ajalise viitega, et vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riivet. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata aeromõõdistusandmete kasutamisele riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel. § 73 4 . Autenditud kasutaja ligipääs aeromõõdistusandmetele (1) Autenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet käesoleva seaduse § 73 3 tähenduses. (2) Autenditud kasutajale võib teha kättesaadavaks suurema eraldusvõimega aeromõõdistusandmeid ning võimaldada nende allalaadimist. (3) Autenditud kasutaja ligipääsu täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minist er määrusega. § 73 5 . Suletud aeromõõdistusandmed ja juurdepääsu piirangud (1) Suletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel. (2) Aerolaserskaneerimise punktipilve failid on suletud aeromõõdistusandmed. § 73 6 . Aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise täpsustavad nõuded Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused; 2) aeromõõdistusandmete eraldusvõime ja ajalise viite nõuded avalikus vaates; 3) autenditud kasutaja ligipääsu tingimused; 4) aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitamise ja lahendamise korra ; 5) andmete le juurdepääsu ja nende kasutamise logimise ning nende säilitamise korra .“; 1 0 4 ) seadust täiendatakse 8 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 8 1 . peatükk Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused § 73 7 . Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused ( 1 ) Maa- ja Ruumiamet võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi käesoleva seaduse paragrahvides 12, 13, 33 1 , 38, 66 1 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid tasu eest , kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. ( 2 ) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib Maa- ja Ruumiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenustele osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid. ( 3 ) Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada Maa- ja Ruumiameti vara tõhus kasutamine ja osutatavate teenuste jätkusuutlikkus. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasuliste teenuste eest laekunud tasu laekub Maa- ja Ruumiametile ning Maa- ja Ruumiamet võib kasutada seda oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks. ( 5 ) Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“; 1 0 5 ) paragrahvi 84 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 84. AKS-i rakendamine “; 10 6 ) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 1 0 7 ) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga kehtivad:“; 1 0 8 ) paragrahvi 84 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses: „1) aadressiandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast ADS-i infosüsteemist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses kehtestatud ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks; 2) kohanimeandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast Riigi Kohanimeregistrist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud kohanimeandmeteks; 3) huviobjekti andmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest andmekogust ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud huviobjektiandmeteks.“; 1 09 ) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud AKS-i käivitamise hetkeks loetakse 2027. aasta 1. märts kell 00.00.“; 11 0 ) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Pärast andmete üle viimist AKS-i infosüsteemi suletakse aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja Riigi Kohanimeregister ning arhiveeritakse seal olnud andmed.“; 11 1 ) paragrahvi 84 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel peavad teabevaldajad oma andmekogud ja infosüsteemid viima käesoleva seaduse §-ga 59 vastavusse hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks. (5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra maareformi käigus moodustatud maaüksuse koha-aadressi ühe kuu jooksul maareformi seaduse § 29 alusel kehtestatud korras nimetatud toimiku või dokumentide saamisest arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“; 11 2 ) seadust täiendatakse §-ga 85 järgmises sõnastuses: „ § 85. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine Käesoleva seaduse § 33 1 lõiget 1 rakendatakse a lates 202 8. aa sta 1 . jaanuarist ja 34 1 lõiget 2 rakendatakse alates 20 30 . aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 12 maakorraldustoimingu käigus, kui sellega ei muudeta kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus määrama katastriüksusele uut sihtotstarvet ega koha-aadressi ning kinnitab elektroonilises katastris nende säilimise.“; 2) seadust täiendatakse §-dega 19 5 ja 19 6 järgmises sõnastuses: „ § 19 5 . Menetlusvälised tasulised teenused (1) Katastripidaja võib osutada käesoleva jao §-s 19 6 nimetatud menetlusväliseid tasulisi teenuseid, mis ei ole käesoleva seaduse alusel katastripidajale pandud avalik õiguslike ülesannete täitmi ne . (2) Menetlusväliste tasuliste teenuste osutamine ei ole eeltingimuseks maakorraldustoimingu algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele. (3) Menetlusväline tasuline teenus käesoleva seaduse tähenduses on katastripidaja poolt väljaspool haldusmenetlust nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist ega haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv ega kujunda katastripidaja seisukohta hilisemas menetluses. (4) Menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei kujunda katastripidaja seisukohta hilisemas menetluses ega loo õiguspärast ootust haldusakti sisu suhtes. (5) Käesoleva jao §-s 19 6 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasude arvestamise alused ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 19 6 . Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenus ja objektipõhine nõustamine (1) Menetlusväliste tasuliste teenustena võib katastripidaja osutada: 1) objektipõhise nõustamise teenust, mis eeldab konkreetse katastriüksuse, selle piiride, mõõdistusdokumentide, ajalooliste andmete või erijuhtumi süvendatud analüüsi; 2) katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust, mille eesmärk on anda erapooletu ja asjatundlik hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele, piiriandmete täpsusele või nende kooskõlale katastriandmetega. (2) Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust ei osutata käesolevas seaduses sätestatud maakorraldustoimingu menetluse käigus ega käsit ata kohtumenetluses ekspertiisi ega menetlusosalise tellitud eksper t arvamusena menetlusseadustike tähenduses. (3) Katastrimõõdistamise eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega ole õiguslikult siduv katastripidajale, muule haldusorganile ega kohtule. (4) Katastripidaja tagab, et eksperthinnangut koostav isik ei osale sama katastriüksuse suhtes katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu menetlemises.“. § 3. Kohanimeseaduse muutmine Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohanimemääraja edastab kohanime määramise õigusakti kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale.“; 2) paragrahvi 8 lõike 1 punkt id 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks . ; § 4. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmi ne muudatus: 1) paragrahvi 43 9 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) aadresside ja kohanimede süsteem;“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2026. a (allkirjastatud digitaalselt)
13 .0 7 .2026 Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) eesmärk on ajakohastada ruumiandmete seaduses (edaspidi RAS ) aadressiandmete, geodee tiliste andm ete ja ruumiandmete õigusraamistik. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu ) tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Eelnõu kohase seaduse ga täpsustatakse termineid ja menetlusi, korrastatakse andmekogude regulatsiooni ning luuakse uued õiguslikud alused geodeetiliste süsteemide, aeromõõdistusandmete ja aadressiandmete haldamiseks. Eelnõu kohase seaduse ga koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemi ks ( edaspidi AKS ), et tagada andmete ühtne haldamine, parem kvaliteet ja suurem koosvõime eri andmekogude vahel. Samuti täpsustatakse aadressitoimingute tegemist ning luuakse võimalus, et mõnel juh ul võib koha-aadresse määrata või muuta AKS-i vastutav töötleja. Geodeesia valdkonnas täpsustatakse termineid „ geodeetili n e mär k“ , „ geodeetili n e punkt “ , „ geodeetili n e võr k “ ja „ geodeetilis ed tööd “ ning lihtsustatakse geodeetiliste tööde korraldamist. Kaotatakse nõue kooskõlastada kohalik ud geodeetilis ed tööd MaRu-ga , sätestatakse GNSS- i tugijaamade sertifitseerimise kord ning nähakse ette kohustus kalibreerida geodeetiliste tööde tegemisel kasutatava d mõõteseadme d . Eelnõu kohase seaduse ga luuakse esmakordselt terviklik õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Sätestatakse aeromõõdistusandmete liigid, ligipääsutasemed ning tingimused, mis võimaldavad tasakaalustada andmete avalikku kasutamist, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve. Sätestatakse MaRu tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on seaduse tasandil sätestada tasuliste teenuste osutamise üldine kord , andes MaRu-le õiguse osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid. Sätestatakse teenuste liigid, mille eest tasu võetakse . Tasuliste teenustena nähakse ette muu hulgas võrguteenuste loomine, ESTPOS-i reaalajateenused, tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja töötlemine, nõudepõhiste digitaalsete kaardifailide ning andmeanalüüside koostamine . Teenuste loetelu ja tasumäärad sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Maakatastriseaduse muudatustega luuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusvälise tasulise nõustamis- ja eksperthinnanguteenuse osutamiseks. Teenused on kasutajatele vabatahtlikud – need ei asenda haldusmenetlust ega mõjuta haldusotsuste tegemist. Tasuliste teenuste mõju on piiratud, kuna tegemist on spetsiifiliste teenustega, mis on suunatud kitsale sihtrühmale. Teenuste kasutamine on vabatahtlik ning seotud konkreetse tellija erivajadusega. Tavaelanikele ei kaasne tasuliste teenuste rakendamisega täiendavaid otseseid kulusid ega halduskoormust. Eelnõu vastuvõtmise järel tuleb muuta, kehtestada uue terviktekstina või kehtetuks tunnistada mitu rakendusakti , kuna eelnõu muudab valdkonna õiguslikku ülesehitust. Muudatused on vajalikud eeskätt seetõttu, et aadressiandmed, kohanimed ja huviobjektid koondatakse ühtsesse AKS-i regulatsiooni, geodeetilise süsteemi ja aeromõõdistusandmete käsitlust ajakohastatakse ning MaRu tasuliste teenuste osutamiseks luuakse seaduse tasandil selgem õiguslik alus. Uute rakendusaktide all ei peeta silmas täiendava regulatiivse koormuse loomist, vaid eelkõige kehtivate määruste asendamist uute terviktekstidega või mitme seni eraldi kehtinud määruse regulatsiooni koondamist ühe määruse alla. Selline lähenemine võimaldab vältida killustatust, vähendada dubleerimist ning tagada, et rakendusaktid oleksid kooskõlas eelnõuga kavandatava uue süsteemse lahendusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi m aa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Antti Pääsukene (
[email protected] ) , maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima (
[email protected] ) , osakonnajuhataja Ivari Rannama (
[email protected] ) ja planeeringute õigusnõunik (
[email protected] ) . Koostöörühma kuulusid Maa- ja Ruumiametist: Erik Ernits (
[email protected]) Annika Trummar (
[email protected]), Karin Kollo (
[email protected]), Jürgen Resev (
[email protected]), Annika Lebert (
[email protected]), Mart Randmäe (
[email protected]), Anu Kaljula (
[email protected]), Tõnu Kägo (
[email protected]), Nele Jäetma (
[email protected]), Jaanus Metsar (
[email protected]), Eva-Maria Aitsam (
[email protected]), Sulev Õitspuu (
[email protected]), Kaire Bamberg (
[email protected]) ja Maiu Merisalu (ametist lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska (
[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected]). 1.3. Märkused Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. Eelnõu lähtub koostatud VTK-st ja selle kohta saadud tagasisidest ning vastab VTK-le, kuid selle kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTK-s ettenähtust. E elnõu ei ole seotud muu de menetluses oleva te eelnõu de ga ega ole suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise le , kuid puudutab valdkondi, mida reguleerivad Euroopa Liidu ruumiandmete, avaandmete ja keskkonnateabe õigusaktid. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Selle muutmiskäsud on koostatud riigi koosloomekeskkonnas. Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: 1) r uumiandmete seadus ( RT I, 11 30 . 07 12 .202 6 4 , 3 17 ); 2) m aakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17); 3) k ohanimeseadus (RT I, 04.12.2024, 11); 4) a valiku teabe seadus (RT I, 06.03.2026, 3). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üldine eesmärk on ajakohastada ruumiandmete valdkonna õigusraamistikku , tagada õigusselgus ning ruumiandmete, geodeetiliste andmete ja aadressiandmete parem kvaliteet, kättesaadavus ja kasutatavus. Eelnõu koostamise ajendiks on RAS-i rakendamise jooksul ilmnenud õiguslikud ja praktilised probleemid, samuti vajadus kohandada regulatsiooni tehnoloogia arengust ning muutunud kasutusvajadustest t ingitud nõuetega. E elnõu koostamise vajadus lähtus järgmistest probleemidest: Kehtiv kord ei vasta enam täielikult ruumiandmete valdkonna tegelikule korraldusele , mi stõttu tuleb ajakohastada geodeetilise süsteemi, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste tööde ja aadressiandmete regulatsiooni ning sõnastada terminid ja nõuded selgemalt . Aadressiandmete süsteem ja riiklik kohanimeregister on tehniliselt ühendatud, kuid kehtiv kord käsitleb neid jätkuvalt eraldiseisvate süsteemidena , mis raskendab andmete ühtset haldamist ega kajasta tegelikku andmekorraldust. Kehtiv õigus ei reguleeri piisavalt aeromõõdistusandmete avalikustamist ja kasutamist olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on oluliselt suurenenud . Vaja on luua selged reeglid, mis võimaldavad tasakaalustada andmete kasutatavust, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve. Geodeetiliste tööde kvaliteedi tagamiseks puuduvad kehtivas õiguses mitmed vajalikud nõuded, sealhulgas GNSS -i tugijaamade sertifitseerimise ning geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise nõuded. MaRu osutab paljusid teenuseid, mille kulude katmise mehhanism puudub . S amuti puudub te rviklik kord tasuliste teenuste osutamiseks ruumiandmete valdkonnas. Eesti topograafia andmekogu andmete kasutamise, ajakohastamise ja kaarditoodete loomise kord ei arvesta piisavalt digitaalse andmekasutuse levikut ega kasutajate muutunud vajadusi. Kehtivad sätted sisaldavad aegunud nõudeid, sealhulgas paberkaartide tootmise kohustust. Kehtiva õiguse järgi ei ole võimalik nimetatud probleeme lahendada üksnes halduspraktika või rakendusaktide muutmis ega . S eaduse tasandil sätestatu vajab täpsustami st , et tagada õigusselgus, ruumiandmete kvaliteet ja valdkonna jätkusuutlik areng. Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 202 6 . aastal VTK, mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile ning millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on eelnõus asjakohasel juhul ka arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Seaduste muutmise sätted Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse R AS -i , §-ga 2 m aakatastri seadust ( edaspidi MaaKatS ) , §-ga 3 k ohanimeseadust ja §-ga 4 a valiku teabe seadust . Eelnõu § 1 . Ruumiandmete seaduse muudatused Eelnõu § 1 p unktidega 1 ja 2 m uudetakse § 1 lõiget 1 ja § 5 lõiget 2 ning asendatakse aadressiandmete süsteem aadresside ja kohanimede süsteemiga, sest registrite parema töö tagamiseks on aadressiandmete süsteem ühendatud kohanimeregistriga. Punktiga 3 t äiendatakse § 12 lõikega 3, mille s sätestatakse teenuse tellija kohustus hüvitada MaRu -le kolmanda isiku või teabevaldaja ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud § 12 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega seotud kulud . MaRu pakub vaatamis- ja allalaadimisteenuste (s ealhulgas OGC standardile vastavate) ning X-GIS -i teemakaartide kaudu ruumiandmete avalikustamise võimalust avalikule sektorile. Lõikes 3 nimetatud kulutuste hüvitami sena on mõeldud nende töötundide hüvitamist, mis kuluvad MaRu töötajatel võrguteenuste (s ealhulgas ka INSPIRE direktiivist tulenevate teenuste ) väljatöötamisel e , ajakohastamisel e ja uuendamisel e . Tegevused hõlmavad nii töid andmebaasis, ruumiandmete töötlust, vaatamis- ja allalaadimisteenuste osutamist ja haldamist, X-GIS teemakaardi konfigureerimist kui ka kasutajate ja nende õiguste haldamist. P unktiga 3 täiendatakse aragrahvi § 12 ka täiendatakse lõikega 4, täpsusta des , et hüvitamine toimub MaRu tasuliste teenuste osutamist reguleeriva s peatükis 8 1 sätestatu kohaselt . Punktiga 4 m uudetakse § 22 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi ja punkti definitsioone, et eristada selgelt füüsilist geodeetilist märki ja selle digitaalset kirjet. Geodeetili n e mär k on füüsili ne rajatis, mis on paigaldatud kindlasse asukohta maapõues või ehitises ning millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral ka kõrgus ja raskuskiirenduse väärtus. Tegemist on mõõtmiste lähtealusega ruumis. Geodeetili n e punkt kirjeldab geodeetilise märgi andmeid andmekandjal. See on kirje, mis sisaldab märgi kohta käivaid mõõteandmeid ja vajaduse korral muud sellega seotud teavet. Selline eristus võimaldab käsitleda eraldi füüsilist objekti ja selle digitaalset andmestikku ning toetab andmete ühtset haldamist ja kasutamist eri infosüsteemides. Samuti täpsustatakse, et geodeetiline märk võib paikneda maapõues või ehitises. Maapõues paiknemise nõue rõhutab geodeetilise märgi püsivust ja pikaajalist stabiilsust, mis on vajalik riikliku geodeetilise referentssüsteemi säilimise tagamiseks. Maapin d kui muutlik ja inimtegevusest kergesti mõjutatav keskkon d ei taga geodeetilise märgi asukoha ja kõrguse püsimist, mistõttu kasutatakse seaduses täpsemat ja sisuliselt põhjendatud terminit „maapõu“. Muudetakse § 22 lõiget 2 ja täpsustatakse terminit „ geodeetili ne võr k“. Määratluse järgi tähendab see geodeetiliste mõõtmisandmete kogumit, mille abil määratakse geodeetiliste märkide koordinaadid, kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Geodeetilised võrgud moodustavad ühtse süsteemi, millele tuginevad kõik geodeetilised ja kaardistamisega seotud tööd. Eelnõus loetletakse peamised riiklikud geodeetilised võrgud: Eesti riiklik GNSS -i satelliitandmete keskus ESTPOS (edaspidi ESTPOS ) , riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk ja riiklik gravimeetriline võrk. Samuti nähakse ette võimalus nendele vastavate kohalike võrkude kasutamiseks, kui see on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks. Selline jaotus tagab, et riigi tasandil on olemas ühtne alusandmestik, säilitades samas paindlikkuse kohalike vajaduste arvestamiseks. Punktiga 5 t äiendatakse § 22 lõikega 3, milles kirjeldat akse integreeritud geodeetiliste võrkude põhimõte, et üks ja sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku. Muudatus kajastab tegelikku olukorda, kus üks füüsiline geodeetiline märk võib täita mitut funktsiooni, näiteks olla samaaegselt osa riiklikust geodeetilisest võrgust, kõrgusvõrgust või gravimeetrilisest võrgust. Selline lahendus võimaldab geodeetiliste võrkude tõhusamat rajamist ja haldamist ning väldib põhjendamatut dubleerimist, säilitades samas mõõtmiste täpsuse ja võrreldavuse. Punktiga 6 m uudetakse § 23 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi paigaldamise sõnastust , muutes se lle lihtsamaks. Sätte uue sõnastusega säilib kinnisasja omaniku kohustus lubada paigaldada temale kuuluvale kinnisasjale maapõue ja ehitis s e geodeetilisi märke, kui nende paigaldamise ks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus. Tegemist on avalikest huvidest tuleneva talumiskohustusega. Punktiga 7 m uudetakse § 23 lõiget 5 ja täpsustatakse ning korrigeeritakse geodeetilise märgi paigaldamise koha sõnastust – geodeetiline märk paigaldatakse ehitisse, mitte ehitise peale. Punktiga 8 m uudetakse § 25 pealkirja sõnastust. Kuna paragrahvi s sätestatakse geodeetilise märgi kaitsevöönd, vajab see ka pealkirjas kajastamist. Punktiga 9 m uudetakse § 26 lõiget 1. Lõikes on esitatud loetelu tegevustest, mis on geodeetilise märgi kaitsevööndis märgi omaniku loata keelatud . Loetelu ei ole ammendav. Keelatud on ka loetelus nimetamata tegevused, kui need võivad kahjustada geodeetilist märki, sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Lõiget 1 muudetakse, kuna kehtiva lõike sõnastusest võib aru saada , et geodeetilisel märgil on vaid üks tähis. Sõltuvalt märgi konstruktsioonist võivad geodeetilise märgi kõik tähised (nt kupits, kaitseaed, tunnuspost) olla kasutusel ka korraga. Geodeetiliste märkide tähis ed on katteluuk, kattekaas, kupits, tunnuspost, kaitseaed. Sel põhjusel sätestatakse lõikes 1, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada geodeetilist märki ja selle tähiseid. Punktiga 10 m uudetakse § 26 lõike 1 punkti 1 ja tuuakse praktikas esinenud juhuste tõttu eraldi välja ehitusmaterjalide või pinnase ladustamine, mis võib kahjustada geodeetilist märki. Muudetakse § 26 lõike 1 punkti 2. Muu datus on seotud § 22 lõike 1 muudatusega, milles täpsustatakse geodeetilise märgi määratlust, sätestades, et geodeetiline märk võib paikneda maapõues. Punktiga 11 m uudetakse § 27 lõiget 1 ja jäetakse välja tekstiosa „märgi asukoha leidmiseks“, kuna geodeetilise märgi tähistamise eesmärk on eelkõige geodeetilisest märgist tulenevate piirangute nähtavaks tegemine. Muudatus täpsustab normi sisu ja rõhutab tähistamise teavitavat ning ennetavat ülesannet , e t vältida geodeetilise märgi kahjustamist ning tagad a piirangute arusaadavus maa-alal tegutsevatele isikutele. Punktiga 12 m uudetakse § 28 lõiget 2 ja täpsustatakse geodeetiliste võrkude kirjeldamise viisi, sätestades, et geodeetiliste võrkude kirjeldused kehtestatakse geodeetilise süsteemi parameetrite ga . Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla tänapäevase geodeetilise praktikaga, kus võrgud on määratud eeskätt ühtsete süsteemiparameetrite ga . See tagab geodeetiliste võrkude selgema, üheselt mõistetava ja ajakohase käsitluse ning lihtsustab süsteemi edaspidist haldamist ja ajakohastamist. Punktiga 13 m uudetakse § 29 pealkirja, tuues sellesse termini „geodeetilise süsteemi parameetrid“, et tagada õigusselgus ja normide sisuline eristatavus. Kehtiva seaduse § 21 lõike 1 kohaselt on geodeetiline süsteem organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab reaalmaailma nähtuste asukoha määramise ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis, raskuskiirenduse väärtuse määramise ning geodeetiliste tööde tegemise ühtse korralduse. Tegemist on seega laiapõhjalise ja tervikliku raamistikuga, mis hõlmab lisaks tehnilistele elementidele ka institutsionaalset korraldust, õiguslikke aluseid ja tööprotsesse. Samas käsitleb § 29 vaid geodeetilise süsteemi tehnilist ja matemaatilis-füüsikalist alust ehk parameetreid, mille kaudu on võimalik üheselt ja täpselt määrata koordinaate, kõrgusi ja gravimeetrilisi väärtusi Eestis. Seega §-s 29 reguleeritud parameetrid ei kirjelda geodeetilist süsteemi tervikuna, vaid moodustavad selle piiritletud osa, millele tuginevad mõõtmis- ja arvutusprotsessid. Kehtiva § 29 pealkiri, mis viitab üldiselt geodeetilisele süsteemile, loob eksitava mulje, nagu oleks paragrahvis hõlmatud kogu § 21 lõikes 1 kirjeldatud raamistik. See raskendab seaduse mõistmist ning võib põhjustada ebaselgeid tõlgendusi, eelkõige seoses sellega, millised geodeetilise süsteemi elemendid on õiguslikult parameetritena kehtestatud ja millised kuuluvad süsteemi laiemasse korralduslikku ossa. Muudatusega eristatakse selgelt geodeetiline süsteem kui tervik (§ 21) ja geodeetilise süsteemi parameetrid kui selle tehniline alus (§ 29). Selle rõhutamiseks täpsustatakse ka § 29 lõikes 1 kasutatavat terminit , lisades termini „ geodeetilise süsteemi parameet e r “ . Selline eristus loob õigusselguse, toetab normide süsteemset tõlgendamist ning vastab paremini geodeesia valdkonna loogikale. Lisaks tuleb arvestada, et geodeetiline süsteem toetab ka muid ruumiandmete töötlemise ja kasutamise valdkondi, sealhulgas multidistsiplinaarseid rakendus- ja teadusuuringuid, mis ei pruugi olla otseselt seotud üksikute teabevaldajate andmekogudega. Ka nendes rakendustes on keskse tähtsusega just süsteemi parameetrid, samas kui geodeetilise süsteemi laiem korralduslik ja õiguslik raamistik tagab nende ühtse ja järjepideva kasutamise nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Muudatuse eesmärk ei ole seega geodeetilise süsteemi sisu muutmine, vaid selle õiguslikult selgem struktureerimine, eristades süsteemi kui tervikut ja selle aluskihina toimivaid tehnilisi parameetreid. Punktidega 14 – 17 m uudetakse § 29 lõiget 1, § 30 pealkirja, § 30 lõi keid 1 ja 2 . Muudatus lähtub § 29 pealkirja muudatusest , millega lisati termin „geodeetilise süsteemi parameetrid“ . Geodeetilise süsteemi parameetrite na tuleb mõista eeskätt neid omadusi, mis määravad kasutatava koordinaatsüsteemi, kõrgussüsteemi, gravimeetrilise süsteemi, nende süsteemide omavahelised seosed ja realiseerimise viisid geodeetilistes võrkudes. Geodeetilise süsteemi parameetrid kirjeldavad geodeetilisse süsteemi kuuluvate süsteemide ja võrkude tehnilis i omadusi ning nende kaudu tagatakse ühtne koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetriline alus. Geodeetilised võrgud toimivad nende parameetrite realiseerijana. Punktiga 18 t äpsustatakse § 33 lõikes 1 terminit „ geodeetilis ed tööd “ , eristades selgemalt füüsiliste objektidega seotud tegevused ning geodeetiliste võrkudega seotud tegevused. Geodeetiliste tööde hulka kuuluvad geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, kuna geodeetiline märk on füüsiline objekt, mis vajab perioodilist korrashoidu ja säilitamist. Seevastu geodeetilisi võrke ei hooldata füüsiliselt. Geodeetilised võrgud on matemaatilised ja andmetel põhinevad süsteemid, mida vajaduse korral uuendatakse (rajamine või rekonstrueerimine), näiteks täpsustades ja ajakohastades mõõtmisandme id. G eodeetilis t e tööd e hulka kuulub ka geodeetiliste võrkudega seotud geodeetiliste andmete töötlemi ne , mis on vältimatu osa võrkude toimimise l ja rakendamise l ning vajalik nende kvaliteedi ja kasutatavuse tagamiseks. Lõike 1 täpsustus lähtub § 22 lõikes 2 esitatud geodeetiliste võrkude määratlusest ja peegeldab praktikas kujunenud põhimõtet, mille kohaselt hooldamine on seotud eeskätt füüsiliste märkidega, mitte võrkudega tervikuna. Paragrahvi 33 lõikes 2 täpsustatakse geodeetiliste tööde tulemust, loetledes võrgud ja süsteemid, mis geodeetiliste tööde käigus rajatakse või mille toimimist tagatakse. Loetelu eesmärk on selgitada, milliseid riiklikke ja kohalikke geodeetilisi võrke käsitatakse seaduse mõttes geodeetiliste tööde objektina, mitte kehtestada uut põhimõtet võrreldes lõikega 1. Termin „ Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk “ asendatakse lühendiga „ESTPOS“. Tegemist ei ole üksnes GNS -i s referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut. Nimetuse muutmine rõhutab, et ESTPOS toimib tervikliku satelliitandmete keskuse ja teenusena, mitte pelgalt referentsjaamade võrguna, ning suurendab õigusnormi täpsust ja õigusselgust, vastates paremini süsteemi tegelikule sisule ja kasutusalale. Punktiga 19 t äiendatakse § 33 lõigetega 3 ja 4, et kirjeldada selgemalt geodeetiliste tööde sisulist tulemit ning nende tegemisel kasutatavat lähte alust . Lõike s 3 täpsustatakse, et geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Sellega rõhutatakse, et geodeetiliste tööde tulemus ei ole üksnes üksikute mõõtmiste te gemine , vaid omavahel seostatud ja süsteemselt määratud geodeetiliste punktide kogumi loomine või ajakohastamine, mis moodustab aluse ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis toimivale ruumiandmetöötlusele. Lõike s 4 sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatav lähtealus, milleks on geodeetiliste punktide andmekogusse kantud geodeetiliste punktide andmed ning tugijaamade koordinaadid. Muudatuse eesmärk on tagada, et geodeetilised tööd tehakse kooskõlas kehtiva ja ametliku referentsandmestikuga, vältides vastuoluliste või paralleelsete lähteandmete kasutamist. See toetab geodeetiliste tööde tulemuste võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust ning tagab nende sidususe riikliku geodeetilise süsteemiga. Täiendused aitavad selgemalt avada geodeetiliste tööde rolli ruumiandmete usaldusväärse alusena ning suurendavad õigusselgust nii tööde tellijate, tegijate kui ka andmete kasutajate jaoks. Punktiga 20 t äiendatakse RAS-i §-ga 33 1 , mis sätestab globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimise reeglid. Globaalse positsioneerimise (GNSS) tugijaamad on vaja sertifitseeri da, et taga da GNSS -i tugijaamade andmete kasutajatele kindlus, et nende edastatavad andmed vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Praegu puudub kindlus, et kõik Eestis kasutatavad GNSS tugijaamade võrgud kasutavad Eesti geodeetilise süsteemiga kooskõlas olevaid tugijaamade koordinaate. Seetõttu ei ole tagatud, et erinevate võrkude kaudu saadud GNSS mõõtmistulemused on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Muudatuse eesmärk on kehtestada GNSS tugijaamade võrkude sertifitseerimise nõue ning tagada, et kõik sertifitseeritud võrgud kasutavad Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade koordinaate. Sellega luuakse usaldusväärne ja ühtne alus GNSS mõõtmiste tegemiseks ning tagatakse andmete vastavus Eesti geodeetilisele süsteemile. Lõige 1 sätestab, et geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS tugijaamade andmed. Selle eesmärk on tagada, et geodeetiliste tööde tegemisel ja riiklikes andmekogudes kasutatavad GNSS tugijaamade andmed vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Lõige 2 sätestab, et GNSS tugijaamade võrgu omaniku kohustuse esitada Maa- ja Ruumiametile üks kord aastas kirjalik taotlus tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormingus. Regulaarne sertifitseerimine on vajalik, kuna GNSS-positsioneerimine tugineb rahvusvahelisele terrestrilisele referentssüsteemile (ITRS), milles koordinaadid muutuvad ajas koos laamtektooniliste liikumistega. Eestis on ruumiandmete ja geodeetiliste tööde tegemisel kasutusel Euroopa terrestriline referentssüsteem ETRS89, mis on seotud stabiilse Euraasia laamaga ning mille eesmärk on tagada koordinaatide pikaajaline stabiilsus Euroopas. ETRS89 ja ITRS koordinaadid lahknevad Euraasia laama liikumise tõttu ligikaudu 2,5 sentimeetrit aastas. Sellest tulenevalt tuleb GNSS tugijaamade koordinaate regulaarselt uuendada ja kontrollida, et kasutatav tugijaamade võrk oleks jätkuvalt kooskõlas Eesti geodeetilise süsteemiga. Iga‑aastane sertifitseerimine võimaldab Maa- ja Ruumiametil arvutada tugijaamadele ajakohased koordinaadid, kontrollida nende kasutamist võrgus ning tagada, et erinevate GNSS tugijaamade võrkude kaudu saadud mõõtmistulemused on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Regulaarne kontroll aitab vältida olukorda, kus ajas kuhjuvad koordinaatide erinevused mõjutavad geodeetiliste tööde täpsust või põhjustavad vastuolusid erinevatest tugijaamade võrkudest saadud mõõtmistulemuste vahel. Lõige 3 sätestab MaRu tegevus e GNSS -i tugijaamade sertifitseerimise l . MaRu arvutab GNSS -i tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi parameetritest lähtu des ja edastab need võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul p ärast asjakohase taotluse esitamist. Lõige 4 sätestab lõikes 3 nimetatud koordinaatide kasutuselevõtu kohustuse. GNSS -i tugijaamade omanik peab MaRu esitatud koordinaadid oma GNSS -i tugijaamade võrgus kasutusele võtma hiljemalt 10 . tööpäeva l p ärast andmete edastamist. Lõige 5 sätestab GNSS -i tugijaamade võrgu auditeerimise kohustuse ja auditeerimiseks vajalike andmete koosseisu ja selle kättesaadavaks tegemise MaRu-le auditeerimise ks . Auditeerimine on vajalik selgitamaks välja , kas GNSS -i tugijaamade võrgu kaudu te htud GNSS -i mõõtmised on tehtud Eesti geodeetilises süsteemis. Selleks esitab GNSS -i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS -i tugijaamades kasutatavatest koordinaatidest ja teeb MaRu-le kättesaadavaks reaalaja parandite andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktide ga . Lõige 6 kohustab MaRu auditeerima GNSS -i tugijaamade võrgu tugijaamade koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoo 30 päeva jooksul p ärast nende saamist . Kui auditeerimisel tuvastatakse, et tugijaamade koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoog vastavad Eesti geodeetilise süsteemi parameetritele ning sertifitseerimise metoodikale , edastab MaRu GNSS -i tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogusse. Lõige 7 sätestab põhjendatud juhul taotlusele vastamise ja auditeerimise tähtaja pikendamise võimaluse. Lõige 8 sätestab GNSS -i tugijaamade võrgu metaandmete muudatusest teavitamise korra. GNSS -i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud MaRu-le esitama andmed tugijaamade seadmestiku ja seadmestiku muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste rakendamist. Lõige 9 sätestab järelevalveõiguse. MaRu-l on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise üle GNSS -i tugijaamade võrkudes. Lõige 10 näeb ette tegevused juhu ks, kui GNSS -i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta MaRu arvutatud tugijaamade koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi. Sel juhul peatab MaRu sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS -i tugijaamade andmed geodeetiliste punktide andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni. Lõige 11 sätestab volitusnormi GNSS -i tugijaamade võrkude sertifitseerimise metoodika k ehtestamiseks . Lõige 12 t äpsustab, et lõikes 3 sätestatud MaRu tegevus toimub peatüki 8 1 kohaselt ( reguleerib MaRu tasuliste teenuste osutamist ) . Punktiga 21 m uudetakse § 34 pealkirja ja jäetakse sellest välja sõna „teostamise“, kuna § 34 sisu käsitleb geodeetiliste tööde korraldamist tervikuna, hõlmates lisaks tööde vahetule te gemisele ka planeerimist, koordineerimist ja pädevuste jaotust. Täpsustatud p ealkir i vastab paragrahvi sisule ning tagab õigusselguse. Punktiga 22 t äiendatakse § 34 lõikega 2 1 , mille s sätestatakse termin „ geodeetiliste tööde tegija “ . Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid ja vastab nende tööde te gijale §-s 35 esitatud nõuetele . Punktiga 23 t unnistatakse kehtetuks § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS -i § 22 lõige 2 sätestab, et kohalikud geodeetilised võrgud rajatakse vastavalt vajadusele. Pädevus selle vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel, kes on RAS -i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja. Seetõttu ei ole kohalikule omavalitsusele MaRu-ga kooskõlastamise kohustus otstarbekas ja suurendab asjatult koormust. Punktiga 24 m uudetakse § 34 lõike 6 sõnastust, täpsustades volitusnormi ja muutes selle vastavaks rakendusakti sisule. Punktiga 25 t äiendatakse RAS-i §‑ga 34 1 , sätestades geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise nõu d e. Muudatuse eesmärk on tagada geodeetiliste täppismõõtmiste kvaliteet ja mõõtetulemuste ühtlane usaldusväärsus kogu riigis ning vähendada riski, et ebatäpsed või kontrollimata mõõtmistulemused satuvad riiklikesse infosüsteemidesse . Geodeetilised tööd on olemuselt täppismõõtmised ning nende tulemusel saadavad andmed – sealhulgas geodeetiliste punktide koordinaat-, kõrgus- ja raskuskiirenduse väärtused – moodustavad ruumiandmete alusandmestiku. Nende andmete kvaliteedist sõltub otseselt ruumiandmete kasutatavus, võrreldavus ja usaldusväärsus eri valdkondades, sealhulgas ehituses, planeerimises ja avalikus halduses. Olulis t mõju geodeetiliste tööde täpsusele avaldab kasutatav mõõteseadmestik, eelkõige elektro‑optilised kaugusmõõturid (elektrontahhümeetrid), terrestrilised laserskannerid ning digitaalsed täppisnivelliirid koos mõõtesüsteemidega. Kehtiv õigus ei sätesta aga kohustust nende mõõteseadmete kalibreerimiseks jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Se etõttu ei ole võimalik üheselt tagada, et geodeetilistel mõõtmistel kasutatakse nõuetekohaselt kalibreeritud seadmeid, mis omakorda suurendab mõõtevigade riski ning võib mõjutada riikliku geodeetilise süsteemi terviklikkust. Praegu kalibreeritakse mõõteseadmeid juhtumipõhiselt või tellija nõuete kohaselt. Lähimad mõõteseadmete kalibreerimiseks sobivad akrediteeritud laborid asuvad Soomes ja Leedus. Eestis on Väänas asuval baasjoonel olemas vajalik taristu, mille alusel on võimalik kalibreerimisteenus välja arendada. Lõike s 1 sätestatakse kohustus kalibreerida geodeetilistel töödel kasutatavad elektro‑optilised kaugusmõõturid koos mõõteprismadega, laserskannerid ning digitaalsed täppisnivelliirid ja nendega seotud mõõtesüsteemid jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Elektro-optilise kaugusmõõturi mõõtetulemus ei sõltu ainult mõõturist endast, vaid ka kasutatavast prismast. Prismadel võivad olla erinevad prismakonstandid, optilised omadused, tootjapõhised korrektsioonid ja mõõtetäpsused. Kalibreerimise eesmärk on hinnata mõõtesüsteemi tegelikku käitumist kasutustingimustes. Seetõttu ei piisa ainult kaugusmõõturi kalibreerimisest . O luline on mõõta seda koos selle prismaga, mida reaalselt kasutatakse. Nimetatud nõue loob selge ja ühtse õigusliku aluse, mis tagab mõõteseadmete vastavuse metroloogilistele nõuetele ning mõõtetulemuste jälgitavuse. Lõikes 2 täpsustatakse kalibreerimisnõuet, teostusmõõdistamise ja ehitusgeodeetilise mõõtmise puhul. Nimetatud tööde tegemisel laieneb kalibreerimiskohustus ka terrestrilistele laserskanneritele. Nende seadmete kasutamisel on mõõtmistulemuste täpsus ja usaldusväärsus otseselt seotud mõõteseadme kalibreerimisega, mistõttu on vaja nende mõõteomadus i regulaar selt tõenda da akrediteeritud mõõtelaboris. Nõue hakkab kehtima 2030.a 1. jaanuaril. Lõikes 3 sätestatakse nõue, et mõõteseadme kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega. Kalibreerimistunnistus peab tagama mõõtetulemuste jälgitavuse katkematu kalibreerimisahela ga riigi- või rahvusvaheliste etalonideni. Nõue võimaldab kontrollida mõõtetulemuste usaldusväärsust ning tagab kalibreerimise vastavuse metroloogilistele põhimõtetele. Lõikega 4 sätestatakse geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise perioodilisus. Geodeetilisi mõõteseadmeid tuleb kalibreerida vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kaheaastane kalibreerimisintervall on üldreegel, mis tagab mõõteseadmete metroloogiliste omaduste korrapärase kontrolli ning geodeetiliste mõõtmiste tulemuste usaldusväärsuse. Samas ei pruugi kõigi mõõteseadmete tehnilised omadused, kasutusintensiivsus või tootja määratud nõuded võimaldada kaheaastase intervalli rakendamist. Seetõttu nähakse sättes ette, et lühemat kalibreerimisintervalli tuleb kohaldada juhul, kui see tuleneb seadme tehnilistest näitajatest või tootja juhistest. Nii tagatakse, et konkreetse mõõteseadme kasutamisel järgitakse selle tehnilisest eripärast tulenevaid nõudeid ning säilib mõõtetulemuste nõuetekohane täpsus. Lisaks tuleb mõõteseade kalibreerida enne kaheaastase tähtaja möödumist juhul, kui esinevad mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud. Sellisteks asjaoludeks on eelkõige mõõteseadme kukkumine, mehaaniline vigastus, remont, olulised temperatuurimõjud või muu sündmus, mis võib mõjutada seadme mõõteomadusi ja mõõtetulemuste täpsust. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus kahjustatud või oma tehnilistest näitajatest kõrvale kaldunud seadmega tehtud mõõtmiste tulemused mõjutavad geodeetiliste tööde kvaliteeti või nende alusel koostatavate ruumiandmete usaldusväärsust. Muudatusega luuakse ühtne õiguslik alus kalibreerimise perioodilisuse määramiseks ning tagatakse, et geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad mõõteseadmed vastavad kogu kasutusaja jooksul nõutud täpsus- ja kvaliteedinäitajatele. Ühtlasi võimaldab regulatsioon võtta arvesse mõõteseadmete tehnoloogilist arengut ja tootjapõhiseid erisusi, säilitades samal ajal mõõtetulemuste jälgitavuse ja võrreldavuse. Kalibreerimisnõude täitmise üle toimub kontroll eelkõige turutingimustel. Geodeetilise töö tegija peab olema valmis tõendama tellijale , et töö tegemisel kasutatud mõõteseadmed olid töö tegemise ajal nõuetekohaselt kalibreeritud ning kalibreerimine on tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega. Tööde korraldaja, andmete vastuvõtja või MaRu riiklike geodeetiliste tööde puhul võib vajaduse korral nõuda kalibreerimistunnistuse esitamist. Kui mõõteseadme nõuetekohast kalibreerimist ei ole võimalik tõendada, võib see olla alus töö tulemuste vastuvõtmisest keeldumiseks, andmete andmekogusse kandmata jätmiseks või puuduste kõrvaldamise nõudmiseks. Punktiga 26 t äpsustatakse § 35 lõikes 1 geodeetiliste tööde tegijale esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ning lihtsustatakse senist korda . Esiteks jäetakse sättest välja viide spetsialiseerumisele „kõrgema geodeesia valdkonnas“. Muudatuse eesmärk on suurendada konkurentsi geodeetiliste tööde turul. Senine kitsendus piirab põhjendamatult isikute ringi, kes võivad neid töid te ha , kuigi kutseseaduse kohase kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab juba kõrgetasemelist erialast ettevalmistust. Seega ei ole eraldi spetsialiseerumise nõue kvaliteedi tagamiseks vajalik . Kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab üldjuhul magistritasemel teadmisi ning kõrgetasemelisi erialaseid oskusi ja pädevusi. Sellise kvalifikatsioonitaseme olemasolu koos erialase töökogemusega tagab piisava kompetentsi geodeetiliste punktide ja võrkude rajamiseks, rekonstrueerimiseks, mõõtmiseks ning hooldamiseks. Muudatusega jäetakse välja ka laus s ät e, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada kohalikke geodeetilisi töid teha isikul, kelle kvalifikatsioon vastab 6. tasemele. Muudatuse eesmärk on tagada re eglite selgus ning vältida riigipoolset sekkumist kohaliku omavalitsuse pädevusse. Arvestades, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohalike geodeetiliste tööde korraldaja , kellel on õigus kehtestada täpsemad nõuded tööde tegemisele, p ole põhjendatud seaduse tasandil vastava kohustuse sätestamine kvalifikatsioonitaseme kohta . Selline lähenemine on kooskõlas kohaliku omavalitsuse enesemääramisõiguse põhimõttega ning aitab vähendada liigset regulatiivset sekkumist. Muudatus on kooskõlas ka laiemate eesmärkidega suunata kohalike geodeetiliste tööde korraldamine ja täpsemate nõuete kehtestamine kohaliku omavalitsuse tasandile, vähendades detailset regul eerimist riigi tasandi l . Lõi getes 1 ja 2 asendatakse geodeetiline punkt terminiga „ geodeetiline märk “ . Geodeetiline punkt on andmekandjal (sageli andmebaasis struktureeritud kujul) olev kirje, mis sisaldab teavet geodeetilise märgi kohta. Geodeetiline märk on aga peamiselt maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis. Sätteid kohaldatakse geodeetilisele märgile. Punktiga 27 t äiendatakse § 35 lõikega 3, mille eesmärk on reguleerida välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isikute õigust teha geodeetilisi töid Eestis ning tagada selliste kvalifikatsioonide ühtne ja läbipaistev tunnustamise kord. Sätte kohaselt on geodeetiliste tööde tegemise õigus ka välisriigi s kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kvalifikatsioon on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt . Sellega tagatakse kooskõla Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise ning kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõtetega , võimaldades pädevatel spetsialistidel tegutseda Eestis ka juhul, kui nad on omandanud hariduse või kutse väljaspool Eestit. Ühtlasi täpsustatakse sättes, et pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõike 2 tähenduses on Maa- ja Ruumiamet. Pädeva asutuse määramine loob selge õigusliku raamistiku kvalifikatsioonide hindamiseks ning väldib tõlgendamisprobleeme menetluses. Maa- ja Ruumiameti roll on hinnata, kas välisriigis omandatud kvalifikatsioon vastab Eesti nõuetele ning kas isikul on piisavad teadmised ja oskused geodeetiliste tööde tegemiseks. Punktiga 28 t äpsustatakse § 35 lõikes 2 geodeetiliste punktide andmekogu ( edaspidi GPA ) sisu, sätestades, et andmekogusse kantakse ka ESTPOS -i andmed. Muudatuse eesmärk on viia andmekogu seaduses esitatud kirjeldus kooskõlla geodeetilise süsteemi tegeliku toimimise ja andmehalduse praktikaga. ESTPOS on riiklik geodeetiline tugisüsteem, mille andmed on lahutamatu osa geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavast referents süsteemist , mis võimaldab teha GNSS põhiseid mõõtmisi ja määrata geodeetiliste punktide koordinaate ühtses geodeetilises süsteemis . ESTPOS -i andmed on otseselt seotud geodeetiliste võrkude mõõtmisandmetega ning neid kasutatakse geodeetiliste punktide koordinaatide arvutamisel ja ajakohastamisel. ESTPOS -i andmete GPA‑sse kandmine tagab, et riiklikult kasutatav geodeetiline referentsinfo on koondatud ühtsesse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu koosseisu. See suurendab andmete sidusust, läbipaistvust ja kättesaadavust ning toetab geodeetiliste tööde ühtset ja järjepidevat korraldamist. Muudatus suurendab õigusselgust, määrat es selgelt, millised geodeetilise süsteemi komponendid ja nendega seotud andmed kuuluvad geodeetiliste punktide andmekogu koosseisu. Punktiga 29 m uudetakse § 36 lõiget 2, sest seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on GPA juba asutatud, seega ei saa selle asutamist enam edasi delegeerida. Seetõttu jäetakse sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“. Lisaks t äiendatakse § 36 lõiget 2 punktidega 1 – 7, millega piiritletakse GPA põhimääruse volitusnormi . Punktiga 3 0 t äiendatakse § 36 lõi gete ga 4 ja 5. Lõike 4 kohaselt töödeldakse GPA -s geodeetilise töö tegija üldandmeid. Sätte eesmärk on määrata kindlaks geodeetilise töö tegija andmete koosseis, tagades andmete piisavuse töö tegija identifitseerimiseks. Juriidilise isiku puhul töödeldakse üksnes ettevõtte nime, kuna see on piisav geodeetilise töö tegija tuvastamiseks . Muid andmeid juriidilise isiku kohta GPA-s ei töödelda. Füüsilise isiku, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) korral töödeldakse samuti üksnes nime. Kontaktandmeid, isikukoodi ega muid isikuandmeid ei koguta, kuna need ei ole vajalikud andmekogu eesmärkide täitmiseks. Selline lähenemine lähtub andmete minimaalsuse põhimõttest ning aitab tagada isikuandmete kaitse, piirates töödeldavate andmete hulga üksnes vältimatult vajalikuga. Lõikes 5 nähakse ette, et andmeid säilitatakse alaliselt. Geodeetilis i andme id on vaja säilitada alali selt, et tagada Eesti geodeetilise süsteemi toimimi n e . Geodeetiline süsteem ei ole ühekordne andmekogum, vaid ajas arenev ja täienev tervik, mille usaldusväärsus põhineb eri ajaperioodidel kogutud mõõtmisandmete järjepideval kasutamisel ja võrdlemisel. Geodeetiliste andmete sidususe ning võrreldavuse tagamiseks on vaja andme d alali selt säilita da ka seetõttu, et geodeetilisi mõõteandmeid kasutatakse korduvalt väga pika aja jooksul eri valdkondades : ehitus, planeerimine ja taristu arendamine. Seetõttu on geodeetiliste andmete alaline säilitamine otseselt seotud Eesti geodeetilise süsteemi tagamisega – võimaldab säilitada süsteemi terviklikkuse, vältida mõõtmiste vastuolusid ning tagada, et kõik uued andmed on usaldusväärselt seotud varasemate mõõtmistega. Punktiga 31 t äpsustatakse §-s 3 7 geodeetiliste tööde andmete esitamise korda, sätestades, et andmete esitamise kohustus GPA -le lasub geodeetiliste tööde korraldajal. Muudatuse eesmärk on viia re eglid kooskõlla vastutuse ja õiguste jaotusega, nagu seadus ette näeb . Geodeetiliste tööde korraldajaks on käesoleva seaduse tähenduses riik või kohaliku omavalitsuse üksus, ke s on seaduse järgi pädev ja vastut ab geodeetiliste tööde tellimise, korraldamise ja nende tulemuste kasutamise eest. Geodeetiliste tööde tegijaks võib seevastu olla eraõiguslik isik või ettevõtja, kelle roll piirdub kokkulepitud tööde tehnilise teostamisega ning kellel endal puudub pädevus otsustada andmete registrisse kandmise üle. Andmete esitamise kohustuse sidumine tööde korraldajaga tagab, et GPA‑sse kantakse üksnes kontrollitud, korraldaja vastuvõetud ja riikliku või kohaliku geodeetilise süsteemiga kooskõlas olevad andmed. See välistab olukorra, kus registrisse kantakse andmeid ilma korraldaja teadmiseta või enne tööde ametlikku vastuvõtmist. Samuti annab see registripidajale selge ja üheselt määratud suhtluspartneri, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning kes vastutab andmete õigsuse ja täielikkuse eest. Muudatus suurendab andmekogu usaldusväärsust ja õigusselgust, eristades selgelt geodeetiliste tööde korraldamise, te gemise ja andmete ametliku registreerimise etapid ning vastutajad. Selle muudatusega jäetakse ühtlasi § 37 lõike st 1 välja punktid 1–6, kuna neis loetletud geodeetiliste tööde andmete koosseis on juba sätestatud GPA põhimääruses. Andmete üksikasjaliku loetelu hoidmine seaduse tasandil ei ole vajalik ega normitehniliselt põhjendatud, sest võib takistada andmekogu paindlikku haldamist ja ajakohastamist tehnoloogia arengu ning praktiliste vajaduste järgi . Seaduse rolliks jääb andmete esitamise kohustuse ja vastutuse kehtestamine, andmete täpne koosseis ja vorm määratakse edaspidi GPA põhimääruses . Punktiga 3 2 t äiendatakse § 38 pealkirja, lisades tekstiosa „ja ESTPOS“, et viia paragrahvi pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga ning § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega. Kuna § 36 lõike 1 kohaselt kantakse GPA -sse lisaks geodeetiliste tööde, võrkude ja punktide andmetele ka ESTPOS -i andmed, peavad ka GPA‑d käsitlevate sätete pealkirjad kajasta ma selgelt mõlema andmestiku reguleerimist. Pealkirja täiendamine rõhutab, et § 38 reguleerib nii GPA kui ka ESTPOS‑iga seotud andmete töötlemise, haldamise ja kasutamisega seotud küsimusi. Muudatus suurendab seaduse süsteemsust ja õigusselgust, vältides olukorda, kus paragrahvi pealkiri viitab kitsamale regulatsioonile , kui selle sisu hõlmab. Paragrahvi 38 sisuli ne regulatsioon ei muutu , vaid täpsustatakse normi esitust, et see vastaks paremini seaduse ülesehitusele ning geodeetilise süsteemi tegelikule andmehalduse korraldusele. Punktiga 3 3 m uudetakse § 38 lõike 1 sõnastust, et täpsustada GPA andmete avalikustamise viise ning viia säte kooskõlla § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega, mille kohaselt hõlmab GPA lisaks geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele ka ESTPOS -i andmeid. Muudatuse kohaselt avalikustatakse GPA andmeid nii GPA kui ka ESTPOS -i veebileh el . See peegeldab andmete tegelikku kasutus- ja levituspraktikat, kus ESTPOS-iga seotud andmed on sihtrühmadele kättesaadavad eelkõige vastava teenuse veebikeskkonn as . Samas tagab säte, et kogu GPA koosseisu kuuluv teave on avalikustatud seaduses sätestatud korras ning läbipaistvalt. Muudatus loob õigusselgus e , määrates üheselt andmete avalikustamise kanalid, ning toetab geodeetilise süsteemi andmete kättesaadavust ja kasutatavust . Tegemist on regulatsiooni täpsustamisega, millega ei muudeta andmete avalikustamise põhimõtteid, vaid ajakohastatakse sätte sõnastust GPA sisu ja andmete haldamise tegeliku korralduse järgi . Punktiga 3 4 t äiendatakse § 38 lõigetega 3–7, et reguleerida ESTPOS -i andmete ja teenuste kättesaadavust ning kasutamise tingimusi selgelt ja läbipaistvalt. Lõike s 3 sätestatakse, et ESTPOS -i andmed tehakse teabevaldajatele kättesaadavaks ESTPOS -i veebilehe l kasutajaks registreerimise alusel, kui see on vajalik neile õigusaktidest või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks. Säte loob õigusliku aluse andmete sihipäraseks ja kontrollitud kasutamiseks avaliku sektori ülesannete täitmisel ning tagab samas, et andme id kasuta takse õiguspärase l eesmärgi l . Lõikega 4 nähakse ette, et ESTPOS -i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta kättesaadavad. See toetab avatud andmete põhimõtet ning võimaldab teadus-, arendus- ja rakendustegevuses kasutada GNSS -i originaal mõõtmisandmeid ilma lisa piiranguteta, soodustades seeläbi innovatsiooni ja teaduspõhist otsustamist. Lõike s 5 sätestatakse, et ESTPOS -i arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadav. Teenus võimaldab kasutajatel töödelda GNSS -i mõõtmisandmeid ning teisendada koordinaate kehtivasse geodeetilisse süsteemi, tagades mõõtetulemuste ühtlustatuse ja võrreldavuse. Tasuta kättesaadavus toetab laiapõhjalist ja korrektset geodeetiliste andmete kasutamist. Lõike s 6 sätestatakse ESTPOS -i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest (RTCM -i striimid) ning reaalaja parandid (RTK parandid) ESTPOS -i tugijaamade võrgust. Tasuliste teenuste eristamine tasuta teenustest võimaldab katta reaalaja teenuste pakkumisega seotud suurem aid tehnilisi ja hoolduskulusid ning tagab ESTPOS -i teenuste jätkusuutliku toimimise. Muudatuste eesmärk on selgelt eristada ESTPOS -i andmete ja teenuste liigid, nende kättesaadavus ning kasutamise tingimused, suurendades seeläbi õigusselgust, läbipaistvust ja õiguskindlust nii avaliku sektori asutustele kui ka teistele kasutajatele. Lõike s 7 sätestatakse viide peatükile 8 1 , mis reguleerib täpsemalt lõikes 6 nimetatud teenuste osutamist. Lõike s 8 sätestatakse erand ESTPOS-i tasuliste teenuste eest tasu võtmisest kõrgkoolidele ning teadus- ja arendusasutustele, kui teenust kasutatakse õppe- või teadustöö eesmärgil. Erandi eesmärk on tagada, et ESTPOS-i reaalaja andmevoogude ja parandite kasutamine ei oleks takistuseks geodeesia, ruumiandmete, kaugseire, ehituse, keskkonna ja teiste seotud valdkondade õppe- ja teadustöö tegemisel. ESTPOS-i andmete kasutamine õppe- ja teadustöös aitab arendada ruumiandmete valdkonna teadmisi, metoodikaid ja tehnoloogiaid ning toetab kvalifitseeritud spetsialistide järelkasvu. Kuna kõrgkoolid ja teadus- ja arendusasutused kasutavad teenuseid avalikes huvides teadmiste loomise, õpetamise ja teadusliku uurimistöö eesmärgil, on põhjendatud nende vabastamine teenustasust ulatuses, milles teenust kasutatakse nimetatud eesmärkidel. Tasu vabastust ei kohaldata juhul, kui teenust kasutatakse ärilisel eesmärgil või tegevuses, mis ei ole seotud õppe- või teadustööga. Sellisel juhul kohaldatakse lõikes 6 nimetatud teenustele 8 1 . peatükis sätestatud tasuliste teenuste regulatsiooni. Punktiga 35 nimetatakse 7. p eatükk 7 ümber aadressi de ja kohanimede süsteemi ks , et peatükki koondada aadressid, kohanimed ja huviobjektid. Muudetud regulatsioon tagab süsteemsuse ja terviklahenduse, viidates mitte üksnes üksikutele andmekogudele, vaid luues eri andmekogude toimimise üldise süsteemi . Punktiga 3 6 m uudetakse § 39 pealkirja ja nimetatakse see ümber aadressi ja kohanimede süsteemi ks , mis tagab aadressiobjektide, kohanimede ja huvi objektide ühtse käsitluse. Punktiga 37 m uudetakse § 39 lõikeid 1 ja 2, et anda selgem ja terviklikum defini t sioon aadressi ja kohanimede süsteemile, hõlmates ka tehnilisi, organisatsioonilisi ja õiguslikke aspekte. Punktiga 38 t äiendatakse § 39 lõikega 3, et luua selgem struktuur ja eristus süsteemi elementide vahel. Lõike 3 punkti 1 on koondatud nõuded, mis hõlmavad aadressi- ja kohanimekuju ning nende määramist reguleerivaid nõudeid; koha-aadressi ja kohanime määramise korda; andmete esitamisega seotud osapooli (aadressiandmete esitajad, kohanimeandmete esitaja, huviobjekti esitaja); süsteemi vastutavat töötlejat; aadressi-, kohanime- ja huviobjektitoimingutele esitatavaid tingimusi. Lõike 3 punkt 2 käsitleb aadresside ja kohanimede süsteemi kui terviklikku andmete haldamise ja kasutamise keskkonda. Punktiga l isatakse § 40 pealkirja huviobjekt, et täpsustada reguleerimisala, tuues pealkirjas esile kõik paragrahvis käsitletavad põhimõisted. Punktiga 40 t äiendatakse § 40 lõikega 4, et anda selge definitsioon huviobjektile, mis hõlmab laia ringi kasutusjuhtumeid avalike teenuste osutamisel. Luu akse õiguslik alus senisest laiemale ja praktilisemale objektikäsitlusele, suurendades õigusselgust ja rakendatavust. Punktiga 4 1 t äiendatakse RAS-i §-ga 40 1 , mille eesmärk on selgitada koha-aadressi õiguslikku tähendust. KOV-id keelduvad mõne l juh u l ebaseaduslikult püstitatud hoonetele koha-aadresse määramast , tuues põhjenduseks, et see loob omanikele õigustatud ootuse hoone seadustada. Õigusselguse loomiseks sätestatakse selge põhimõte, et koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei tekita õigustatud ootust hoone või ehituse seadustamiseks. Punktiga 4 2 t äiendatakse § 41 pealkirja, et laiendada ja täpsustada paragrahvi reguleerimisala, tuues selgelt esile, et lisaks aadressiandmetele käsitleb see ka kohanimeandmeid ja huviobjektiandmeid. Punktiga 43 m uudetakse § 41 ja lisatakse lõiked 1 ja 2, et täpsustada paragrahvi reguleerimisala, eristades selgelt aadressiandmed, kohanimeandmed ja huviobjektiandmed. See annab võimaluse ühtsemaks andmekorralduseks, toetades andmete ristkasutust ja sidusust eri registrite ja infosüsteemide vahel. Punktiga 44 m uudetakse § 43 lõiget 1, et teha see üheselt mõistetavaks. Lõike esimene lause on piisav , et selgita da unikaalaadressi olemust , välja jäetav osa on ülereguleeriv ning seda pole vaja. Punktiga 45 t unnistatakse kehtetuks § 43 lõike 2 punktid 3 ja 4. Sellega jäetakse kaks eriliigilist ja ajas muutuvat objektiliiki seaduses sätestatud kohustuslike unikaalaadresside hulga välja . See ei kaota nende objektide adresseerimise võimalust ega vajadust, vaid muudab regulatsiooni üldisemaks ja paindlikumaks, lähtudes eelkõige objektide tegelikust identifitseerimisvajadusest. Punktiga 46 m uudetakse § 43 lõike 2 punkti 5. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega, millega viiakse säte kooskõlla muudatustega aadresside ja kohanimede süsteemi käsitluses. Muudatus ei muuda regulatsiooni sisulist ulatust, vaid parandab selle selgust ja süsteemsust. Punktiga 47 m uudetakse § 43 lõike 2 punkti 6, mis täpsustab unikaalaadressi mõistet, viies selle vastavusse praktilise aadressimoodustuse loogikaga. Unikaalsus ei ole seotud üksiku aadressikomponendiga, vaid aadressikoha nime ja aadressinumbri kombinatsiooniga, mis parandab regulatsiooni selgust ja rakendatavust. Punktiga 48 t äiendatakse § 43 lõiget 2 punktiga 6 1 , mis tugevdab aadressisüsteemi sisemist loogikat, sätestades, et kui maaüksusel paiknev hoone vajab unikaalset aadressi, peab see nõue laienema ka maaüksusele. See aitab tagada üheselt mõistetava ja tervikliku aadressikäsitluse, parandades andmete kvaliteeti ning kasutatavust. Punktiga 49 m uudetakse § 43 lõiget 3 . Muudatus võimaldab täpsemat ja vajaduspõhist sekkumist (nt üksik oluline hoone või objekt ei nõua kogu ala ümberreguleerimist) ; v ähendab vajadust liigselt laiade unikaalaadressi nõudega alade kehtestamisek s, p arandades aadressiandmete kvaliteeti ja kasutatavust, eriti keerukates või eriilmelistes piirkondades. Punktiga 50 m uudetakse § 48 lõiget 1 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktiga 5 1 t äiendatakse § 48 lõikega 2 1 , mis võimaldab kasutada ajaloolisi nimesid ametlikus aadressikasutuses, säilitades samal ajal süsteemi toimimiseks vajaliku standardse paralleelaadressi. Muudatus ühendab kultuuripärandi kaitse ja praktilise aadressihalduse, parandades nii õigusselgust kui ka aadressiandmete kasutatavust. Punktiga 52 m uudetakse § 48 lõikeid 3 ja 4, et tugevdada lähiaadressi rolli kohustusliku aadressikomponendina ning võimaldada samal ajal säilitada varasemaid nimetusi paralleelaadressina. See toetab ühtaegu süsteemset aadressikorraldust ja kultuurilist järjepidevust, parandades õigusselgust ja andmete kasutatavust. Punktiga 53 t unnistatakse kehtetuks § 48 lõige 5. See kaotab erandi, mis lubas teatud objektidel jääda ilma lähiaadressita. Muudatus muudab lähiaadressi universaalseks nõudeks kõigile maaüksustele ja hoonetele, tugevdades objektide leitavust, andmete kvaliteeti ja aadressisüsteemi terviklikkust. Punktiga 54 t äiendatakse § 48 lõigetega 7 ja 8, mis loovad selge õigusliku aluse aadressiandmete kvaliteedi tagamiseks, võimaldades AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal nii ennetavalt kui ka tagantjärele sekkuda vigaste või ebaoluliste andmete puhul. Samal ajal tagatakse menetluslik tasakaal kohaliku omavalitsuse kaasamisega. Muudatus võimaldab AKS-i infosüsteemis jätta aadressitoiming registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus , kui katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud , hoone t või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning mille hoidmiseks aadressiobjektina puudub õiguslik alus , andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks (objektil puudub ruumikuju, lähiaadress), tegu ei ole aadressiobjektiga (looduses on rajatis, AKS i infosüsteemi on esitatud hoonena) ning objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul . See väldib eksitavate või tegelikkusele mittevastavate kirjete säilimist süsteemis ning tugevdab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust, ajakohasust ja praktilist toimimist. Punktiga 55 t unnistatakse kehtetuks § 50 lõige 2, kuna vajadus selle jär ele puudub, kõigile hoonestatud maaüksustele on juba koha-aadress määratud. Punktiga 56 m uudetakse § 50 lõiget 3 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktiga 5 7 m uudetakse § 50 lõiget 5, mille välja jäetavatest tekstiosadest moodustatakse eraldi sama paragrahvi lõiked 6 ja 7, et teha regulatsioon üheselt mõistetavamaks. Punktiga 58 t äiendatakse § 50 lõigetega 6 ja 7, mis on moodustatud § 50 lõikest 5 välja jäetud tekstiosadest, mis lubasid teatud juhtudel kasutada nime maaüksuse lähiaadressina ja paralleelaadressina, kuid sõnastus oli laiem ning vähem struktureeritud. Lisatavad lõiked 6 ja 7 süstematiseerivad ja kitsendavad seda võimalust, tuues sisse selge üldreegli ja konkreetsed erandid. Punktiga 59 t äiendatakse § 51 lõiget 1 sõna de ga „vajaduse korra l“, mis täpsustab, et hoone aadressis kasutatakse erilisandeid ainult siis, kui see on hoonete eristamiseks vajalik. S elle ga väheneb ülereguleerimine. Punktiga 60 m uudetakse § 53, et täpsustada aadressitoimingute mõistet, viies selle kooskõlla tegeliku praktikaga. Punktiga 61 m uudetakse § 54 lõike 2 punkti 1 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktiga 62 m uudetakse § 55 lõiget 2, jättes sõnastusest välja täpsustus eraomandis olevale aadressiobjektile. Sätte kohaldamine ei sõltu omandivormist. Punktiga 63 m uudetakse § 55 lõiget 3, mis on normitehniline täpsustus, millega jäetakse välja üleliigne sõna „teostamise“ . Punktiga 64 m uudetakse § 55 lõiget 4, mille tulemusena muutub maaüksuste aadressi määramine paindlikumaks olukorras, kus maaüksusele on vaja määrata haldusaktiga sama aadress uuesti . M uudatus aitab vähendada halduskoormust . Punktiga 65 t äiendatakse § 55 lõikega 4 2 , mis kehtestab mehhanismi, mille kohaselt määrab koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, kui KOV ei tee seda 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu puhul. Muudatus tagab aadresside õigeaegse määramise ja väldib halduslikke viivitusi. Muudatus loob kohustusliku ja ajaliselt piiritletud mehhanismi, kus esmane vastutus jääb KOV-ile. KOV peab määrama aadressi, kui KOV ei tegutse õigeaegselt, sekkub AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Tulemuseks on aadressi olemasolu igal juhul, sõltumata haldusorganite tegevusest. Lõike nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub 2026. aasta 1. augustil ja millega § 55 täiendatakse lõikega 4 1 . Punktiga 66 m uudetakse § 55 lõiget 5 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktiga 67 t äiendatakse § 55 lõigetega 8 – 10 . Koha-aadressi määramine kohalike omavalitsuste (KOV) poolt jääb aeg-ajalt venima või takerdub, mis takistab objektide ühest leitavust. Eesmärk on tagada aadressiandmete parem kvaliteet ja luua selleks riigile võimalus määrata aadress tehniliste lahenduste ga olukorras, kus katastriüksuse andmed muutuvad, kuid muutmata jäävad sellel katastriüksusel asuvate objektide aadressiandmed. Aadressi määramise ga tekivad aadressiandmed, mis tagavad objekti leitavuse nii geograafilises ruumis kui ka andmekogudes, kuid ei loo selle objektiga seotud õiguslikes ega majanduslikes aspektides lisa õigusnorm i . Lisaks luuakse lõikega 9 eeldus määrata lõike 8 olukorra tuvastamisel koha-aadress automaatselt IT-tehniliste võimaluste olemasolul. See aitab hoida kokku ressurssi ja vältida käsitsi andmekogu töötleja sekkumise vajadust , kui koha-aadress on muutmata või määramata. Lahendus toetab varasemate aadress i andmete vastavusse viimist. Lõike 10 järgi t eavitatakse KOV-i üksnes lõikes 8 sätestatud olukorras, kus KOV ei ole koha-aadressi määranud tähtaja jooksul ja se lle on määranud MaRu kui AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Lõigete nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub 2026. aasta 1. augustil ja millega täiendatakse § 55 lõi gete ga 6 ja 7. Punktiga 68 m uud et akse § 56 lõikeid 1 – 3 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktiga 69 m uudetakse § 57 lõike 1 punkti 1. Muudatus täpsustab kehtivat põhimõtet , mille kohaselt tuleb aadress muuta kohanime muutumisel. Täpsustatakse, et selle alla kuuluvad ka liikluspinnad (nt tänavad) ja teeregistri teed. Punktiga 70 m uudetakse § 57 lõike 1 punkti 2 . E esmärk on täpsustada õigusvastavuse kriteeriumi t , tuues välja ühe olulise tüüpilise rikkumise näite. Kohalik omavalitsus peab tagama hoone ja maaüksuse aadresside kooskõla, et vältida vastuolulist või eksitavat aadressikasutust. Muudatus täiendab ja parandab aadressisüsteemi terviklikkust ja andmete kvaliteeti. Punktiga 7 1 m uudetakse § 57 lõiget 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada normi ulatust : kehtetuks tunnistamise objektiks võib olla nii aadressiobjekt kui ka selle koha-aadress. Säte viiakse kooskõlla § 53 muudatusega, kus mõistete selguse huvides lisati aadressitoimingute hulka aadressiobjekti kehtetuks tunnistamine, eristades selgelt objekti (nt maaüksus, hoone) ja sellel põhineva koha-aadressi. Punktiga 72 t äiendatakse § 57 lõiget 3 punktiga 6, lisa des uue aluse aadressiobjekti ja/või selle koha-aadressi kehtetuks tunnistamiseks, kui tegemist on parandamata andmekvaliteedi probleemidega. Muudatus laiendab kehtetuks tunnistamise alust, viib sätte kooskõlla AKS-i kvaliteedikontrolli põhimõtetega ning parandab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust ja toimivust. Punktiga 73 t äiendatakse § 57 lõikega 3 1 , mille s täpsustatakse koha‑aadressi muutmise kohustuse ulatust. Kehtiva korra kohaselt tuleb koha‑aadressi muuta ka juhul, kui aadressiobjekti ulatus muutub, sõltumata muutuse põhjusest. Praktikas toob see kaasa tarbetu aadressi muutmise , kui aadressiobjekti piirid muutuvad maakatastriseaduse § 12 alusel tehtava piiride muutmise või osade vahetamise tulemusel ning aadressi tegelik seos ruumiobjektiga ei muutu . Muudatuse eesmärk on vältida põhjendamatut menetluskoormust, säilitades samal ajal andmete korrektsuse ja ajakohasuse. Kavandatav kord võimaldab sellistel juhtudel piirduda olemasolevate andmete kehtivuse kinnitamisega elektroonilises katastris, vähendades menetlustoiminguid ja -aega. Punktiga 74 m uudetakse § 57 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on täpsustada kohaliku omavalitsuse ja AKS-i infosüsteemi vastutava töötleja pädevus e jaotust. Kohaliku omavalitsuse pädevusse jäävad tavapärased aadressitoimingud, samal ajal saab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja teha süsteemiülest korrastamist ning tehnilisi toiminguid. Muudatus lihtsustab menetlust , kui aadressiobjekt pärineb teisest andmekogust ega ole kohaliku omavalitsuse loodud. Samuti aitab see parandada andmekogude omavahelist kooskõla, vältida dubleerimist ja aegunud kirjete säilimist , ning tõhustada süsteemi haldamist automaatsete lahenduste abil , kui käsitsi menetlus ei ole vajalik. Punktidega 75 – 77 m uudetakse § 57 lõikeid 6 ja 7 , § 58 pealkirja ja § 58 lõikeid 1 ja 2 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktiga 78 m uudetakse § 58 lõike 3 punkti 6 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktidega 79 ja 80 m uudetakse § 59 pealkirja ja lõiget 1 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AK S kui keskne mõiste . Punktiga 81 t äiendatakse § 59 lõiget 1 punktiga 3, mille eesmärk on laiendada kohustusliku süsteemikasutuse ulatust, hõlmates süstemaatiliselt kohanimed , s eal h ulgas tagada kohanimede käsitlemise ühtsus sarnaselt aadressiandmetega . Samuti vähendada paralleelsete andmeallikate kasutamist, kus kohanimed võivad olla eri süsteemides erineva kujuga , ning parandada andmete kvaliteeti ja kooskõla kogu ruumiandmete süsteemis. Punktiga 82 m uudetakse § 59 lõiget 2, lihtsustad es normi sõnastust, eemaldades liigsed viited ja detailid . Luuakse paindlikum alus erandite tegemiseks, et arvestada erinevaid elulisi olukordi . Samuti sätestatakse võimalus täpsustada regulatsiooni määrustes. Säte viiakse kooskõlla AKS-i kui aadressandmete- ja kohanimede süsteemi määratlusega . Punktiga 83 t äiendatakse § 59 lõiget 2 punktidega 1 ja 2. Muudatusega täpsustatakse AKS i kasutamise kohustusest tehtavaid erandeid. Sätestatakse selgesõnaliselt rahvusvaheliste andmekogude erand ning ajalooliste ja kultuurilooliste andmete erand. Regulatsioon muutub selgemaks, kuid säilitab vajaliku paindlikkuse erijuhtudeks ning toetab nii rahvusvahelist koostööd kui ka ajaloolise pärandi säilitamist. Punktidega 84 ja 85 m uudetakse § 60 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS -i infosüsteem kui keskne mõiste . Punktiga 86 t äiendatakse § 60 punktidega 1 – 3. Muudatusega määratakse selgelt AKS i infosüsteemi andmesisu. Aadressiandmetele lisatakse kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus loob aluse terviklikule ja ühtsele ruumiandmete haldamisele, parandab süsteemi selgust, sidusust ja kasutatavust, tugevdades AKS-i infosüsteemi rolli keskse ruumiandmete infrastruktuurina. Punktidega 87 ja 88 m uudetakse § 61 pealkirja ja selle lõiget 1 § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste. Punktiga 8 9 m uudetakse § 61 lõike 1 punkti 1, laienda des MaRu -le esitatavate andmete ulatust, hõlmates lisaks senistele objektidele ka kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus viib andmete esitamise kooskõlla AKS-i infosüsteemi laiendatud käsitlusega, tugevdab süsteemi ühtsust ja sidusust ning loob aluse terviklikule ruumiandmete haldamisele. Punktiga 90 t unnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 2. See liidetakse § 61 lõike 1 punktiga 1. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 4, mis ei ole vajalik, sest on juba reguleeritud § 56 lõikega 1. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ei kogu kohalikelt omavalitsustelt punktis n imetatud andmeid. Punktiga 91 t äiendatakse § 61 lõiget 1 punktidega 5 ja 6. Muudatuse eesmärk on laiendada ja mitmekesistada andmeallikaid, et tagada AKS-i infosüsteemi s kajastatavate andmete parem katvus, viia andme te esitamine kooskõlla süsteemi laiendamisega, kus AKS hõlmab lisaks aadressidele ka kohanimed ja huviobjektid, suurendada andmete kvaliteeti ja ajakohasust, võimaldades andmete esitust otse nende algallikatest, vähendada Maa- ja Ruumiameti koormust , jaotades andmete esitamise ülesande . Punktiga 92 m uudetakse § 61 lõiget 2. Muudatuse eesmär gid on järgmised: tagada paindlik ja ajas kohandatav andmeesitajate ring, ilma et seadust oleks vaja sageli muuta , s iduda andmeesitamise korraldus AKS-i infosüsteemi ga , mitte üksikute normidega , v õimaldada uute andmeallikate kaasamist, kui süsteemi ulatus suureneb (nt uued andmekogud, teenused) , ning parandada süsteemi terviklikkust ja ajakohasust, võimaldades reageerida tehnoloogilisele ja organisatsioonilisele arengule. Punktiga 93 m uudetakse § 62 pealkirja § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS -i infosüsteem kui keskne mõiste. Punktiga 94 t äiendatakse RAS-i §-ga 62 1 , milles tuu akse välja AKS-i infosüsteemi asutamise selged eesmärgid, et anda AKS-i infosüsteemi le selge õiguslik ja funktsionaalne alus. Eesmärk on koondada süsteemi eesmärgid ühte normi, mis varem tulenesid hajusalt eri sätetest, rõhutada süsteemi terviklikkust, hõlmates korraga aadressid, kohanimed ja huviobjektid , ning luua alus ühtsele andmehalduspoliitikale. Täiendatakse ka RAS-i §-ga 62 2 . Eesmärk on vältida tõlgendust , nagu oleks AKS-i infosüsteemi s sisalduv info alati õiguslikult määrav, eristada selgelt andmed ja õigussuhted, sätestada neutraalne baastasand andmete kasutamiseks ja anda kindlatele andmetele õiguslik toime. Punktiga 95 t äiendatakse RAS-i §-ga 66 1 , mis loob õigusliku aluse Ma Ru-le tellimuspõhiste topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse teenuste osutamiseks Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete uuendamisel. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv nelja-aastane riiklik andmehõivetsükkel ei võimalda kajastada vahepealsel ajal toimunud muutusi maastikul, kuigi selline vajadus praktikas esineb ning huvilised on valmis andmete uuendami se eest tasuma . Muudatus võimaldab kasutada Ma Ru olemasolevat mõõdistus- ja andmetöötlusvõime t paindlikumalt ning tagada ETAK-i ajakohasus , kui riikliku lennuplaani järgimine ei ole piisav. Riiklik lennuplaan tähendab Maa- ja Ruumiameti kavandatud aeromõõdistustööde ja ruumiandmete hõive nelja-aastast tsüklit, mille alusel kogutakse aerofotosid, kõrgusandmeid ja topograafilisi andmeid Eesti territooriumi ajakohastamiseks. Kuna andmehõivet teostatakse kindla tsükli alusel, ei pruugi kõik vahepealsed muutused maastikul olla kohe kajastatud. Seetõttu võimaldatakse te llimuspõhist andmehõivet väljaspool riiklikku lennuplaani . Topograafiliste andmete hõive hõlmab nii vektorkujul ruumiobjektide uuendamist kui ka aerofotode, ortofotode ja kõrgusandmete tootmist. Tellimuspõhise teenuse täpne ulatus sõltub tellija vajadustest ja lepingulistest kokkulepetest. Seejuures võib tellija eelistada kas aerofotode või ortofotode ajakohastamist või vektorkujul nähtuste uuendamist ning need tegevused ei pea tingimata toimuma samaaegselt. Paragrahv i 66¹ lõige 2 sätestab, et tellimus e põhjal uuendatud ETAK andmed avalikustatakse seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali s . Selle eesmärk on tagada, et tellija rahastusel kogutud andmed saavad osaks avalikust ja ühtsest riiklikust ruumiandmestikust ning on kättesaadavad kõigile kasutajatele. Säte aitab vältida paralleelsete andmekogude teket ning tagab ETAK kui alusruumiandmete kogu terviklikkuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse. Punktiga 96 m uudetakse § 67 lõiget 1, täpsusta des sätte sõnastust, jättes muutmata ETAK sisulise määratluse ning ühtlustades termini kasutuse seaduse edasises tekstis. Punktiga 97 m uudetakse § 70 lõiget 1, millega ajakohastatakse seadust tegeliku kaarditootmise korralduse kohaselt , kuna Maa- ja Ruumiamet ei ole siiani tootnud Eesti digitaalset topograafilist kaarti mõõtkavas 1 : 50 000. Seetõttu sätestatakse edaspidi selgelt, et ETAK andmete alusel koostatakse Eesti digitaalne topograafiline kaart mõõtkavas 1 : 10 000. Punktiga 98 t unnistatakse kehtetuks § 70 lõike 1 punktid 1 ja 2, kuna § 70 lõige 1 ei ole enam loetelu, mistõttu ei saa seda enam punktidena esitada. Punktiga 99 t unnistatakse kehtetuks § 70 lõige 2, kuna selles sätestatud tardkujul trükikaartide tootmise kohustus ei ole enam ajakohane ega kooskõlas tegelike vajaduste ja ressursside kasutamise põhimõtetega. Tardkujul kaartide koostamine on töömahukas käsitöö, mida ei ole võimalik piisavalt automatiseerida ning mille tulemused aeguvad kiiresti pidevalt uueneva ETAK andmestiku tõttu. Seetõttu ei ole paberkaartide tootmine enam kuluefektiivne ega ressursitõhus. Lisaks on vajadus staatiliste trükikaartide järele vähenemas, kuna kasutajad eelistavad paindlikke ja ajakohaseid digitaalseid lahendusi. Seetõttu on otstarbekas suunata ressursid nõudluspõhiste ja ajakohaste kaardilahenduste arendamisse, mis võimaldavad pakkuda täpsemat ja kasutaja vajadustele vastavat infot. Punktiga 100 m uudetakse § 70 lõiget 3 ja selle sõnastus viiakse kooskõlla sama paragrahvi lõike 1 muudatusega, mille kohaselt koostab Maa- ja Ruumiamet ETAK-i andmete alusel edaspidi Eesti digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1 : 10 000. Sättega säilitatakse volitus kehtestada ministri määrusega topograafilisele kaardile kantavate andmete koosseis, leppemärgid ja kartograafiliste tööde korraldus. Punktiga 101 muudetakse § 73 lõige t 2, kuna ETAK andmetest loodud kaardi, plaani ja digitaalse trükifaili kasutusse andmise tasud sätestatakse edaspidi Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste üldregulatsioonis peatüki 8 1 alusel. Muudatus võimaldab luua tellimuspõhiselt tasulise teenusena osutatavaid kaarte ja plaane ning kehtestada tasumäärad või tasu arvestamise alused paindlikumalt ministri määrusega, lähtudes teenuse tegelikust kulust ja korraldusest. Punktiga 102 m uudetakse § 73 lõiget 3. Selle alusel antud määrus „Eesti topograafia andmekogu alusel loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Asjakohane kord ja tasud sätestatakse edaspidi peatüki 8 1 § 73 7 lõike 5 alusel antavas määruses . Punktiga 103 t äiendatakse RAS-i §-dega 73 1 – 73 6 . Paragrahv 73 1 käsitleb aeromõõdistusandmeid. Lõikes 1 esitatakse aeromõõdistusandmete määratlus. Aeromõõdistusandmetena käsit atakse eelkõige lennukilt aeropildistamise ja aerolaser skaneerimise teel kogutud ruumiandmeid. Kuigi ruumiandmeid kogutakse ka droonide ja satelliitide abil (sh ESTHub - i s ), keskendub säte aero mõõdistuse andmetele nende suure detailsuse ning suurema eraelu ja julgeoleku riive riski tõttu. Sätte põhimõtteid saab kohaldada ka droonidelt kogutavate andmete töötlemisel ja avalikustamisel. Lõikes 2 on loetletud peamised aeromõõdistusandmete liigid. Loetelu ei ole ammendav, kuna tehnoloogia arenedes võib andmeliikide ring laieneda ning osa tuletatud andmestikest võib muutuda vähem kasutatavaks. Seetõttu ei ole täieliku loetelu sätestamine seaduse tasemel põhjendatud. Ortofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, mille kujutis on geomeetriliselt korrigeeritud ja viidud ühtsesse kaardiprojektsiooni. Ortofoto on alusandmestik avalike kaartide ja ruumianalüüside jaoks. K aldaerofotod on tehtud Maa- ja Ruumiameti kaardistuslendude ajal, mis toimuvad igal aastal ortofotode ja kõrgusmudelite tootmiseks. Kaldaerofoto võimaldab objektide ruumilist tõlgendamist külgvaates. Fotovõrkmudel on kolmemõõtmeline ruumiandmestik. Aerolaser skaneerimise punktipilv on suure detailsusega masintöödeldav vektorandmestik. Tuletatud kõrgusmudelid ja muud andmestikud toetavad keskkonna- ja taristuanalüüse. Lõike s 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded ja kvaliteedikriteeriumid kehtestatakse ministri määrusega, et võimaldada regulatsiooni paindlikku ajakohastamist. Paragrahvides 73 1 –73 7 sätestatakse reguleerimisala, milleks on aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise põhimõtted ning juurdepääsupiirangud. Paragrahv 73 2 käsitleb aeromõõdistusandmete haldamist. Lõikes 1 sätestatakse, et Maa‑ ja Ruumiamet on aeromõõdistusandmete haldaja, mis tähendab, et amet korraldab aeromõõdistusandmete hõivet, töötlemist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lõikes 2 sätestatakse, et Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist. Andmete töötlemise korraldamine sisaldab nii säilitamist kui ka juurdepääsu võimaldamist kasutajatele. See tagab, et aeromõõdistusandmed on ajakohased, leitavad ja kasutatavad avaliku sektori ülesannete täitmisel, sealhulgas planeerimisel, järelevalves ja ruumiotsuste tegemisel . Lõikes 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive ja kasutamine peab olema kooskõlas riigi julgeoleku ning isikute põhiõiguste kaitsega. Säte annab aluse piirata andmete avalikustamist või juurdepääsu, kui andmete detailsus või kasutusviis võib ebaproportsionaalselt riivata eraelu või kahjustada riigi julgeolekut . Täpsem käsitlus on peatükis 3.2. Paragrahv 73 3 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamist avalikus vaates. Lõikes 1 lähtutakse avaandmete põhimõttest, mille kohaselt tagatakse aeromõõdistusandmetele ligipääs ilma tehniliste ja halduslike tõketeta . Selline lähenemine võimaldab säilitada tööprotsesside katkematuse ning tagab andmete laialdase kasutatavuse eri infosüsteemides. Samal ajal kehtestatakse avalikus vaates aeromõõdistusandmetele eraldusvõimest või andmeliigist tulenevad piirangud, et vältida riigi tegevusega kaasnevat ebaproportsionaalset eraelu riivet ning vähendada julgeolekuriske. Piirangute eesmärk on ennetada olukorda, kus tehnoloogia arengust tulenev andmete detailsuse kasv suurendaks põhjendamatult privaatsuse ja julgeoleku riivet. Lõikes 2 sätestatakse, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks tagatakse pädevatele asutustele juurdepääs aeromõõdistusandmetele eritingimustel. Eritingimustel juurdepääs tähendab, et pädevale asutusele võimaldatakse ligipääs üksnes ulatuses, mis on vajalik tema seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, ning ligipääsu võib siduda autentimise, kasutuseesmärgi, kasutusulatuse ja logimise nõuetega. Näiteks võib selline ligipääs olla vajalik planeerimis e, ehitus - ja keskkonnajärelevalve, pääste- ja kriisiülesannete, taristu kavandamise või korrashoiu ning muu riigi või kohaliku omavalitsuse seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. See aitab ühtlasi kokku hoida ressurssi, mis kuluks paikvaatlustele või muul viisil andmete hõivele. Paragrahv 73 4 käsitleb autenditud kasutaja ligipääs u aeromõõdistusandmetele. Lõikes 1 esitatakse autenditud kasutaja määratlus, tema ligipääs andmetele eeldab isikusamasuse kontrollimist. Isikusamasuse kontroll võib sisaldada nii füüsilise isiku tuvastamist kui ka masin-masin liidese puhul süsteemi identifitseerimist ja sellele vastavate õiguste määramist. Lõige 2 sätestab, et autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs suurema eraldusvõimega andmetele, ku i on käesoleva seaduse §-s 73 3 sätestatud avalikus vaates , ning nende allalaadimine. Lõikes 3 sätestatakse võimalus piirata autenditud kasutaja juurdepääsu andmetele. Ligipääsuhaldus on vajalik eelkõige tundlikumate andmete kuvamiseks piiratud sihtrühmadele ning ligipääsu peatamiseks või lõpetamiseks julgeoleku- või avaliku korra kaalutlustel pädeva asutuse taotlusel. Tundlikumate andmete puhul võib nõuda lisa piiranguid või julgeolekuasutuse kooskõlastust. Paragrahv 73 5 käsitleb suletud aeromõõdistusandmeid. Lõikes 1 esitatakse suletud aeromõõdistusandmete määratlus . Need võivad olla eelkõige aerolaser skaneerimise andmed ning väga suure eraldusvõimega andmed (näiteks droonide abil kogutud andmed), mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut või ebaproportsionaalselt riivata isikute eraelu puutumatust. Lõike s 2 sätestatakse, et MaRu toodetavad aerolaser skaneerimise punktipilve failid on suletud andmed, sest need võimaldavad väga täpselt tuvastada muutusi maapinnal, sealhulgas varjatud rajatisi, hinnata maastiku läbitavust, metsatihedust , ning kasutada andmeid näiteks ründedroonide navigeerimissisendina. Sa masuguse detailsusega andmeid ei ole võimalik satelliitidelt koguda. Paragrahv 73 6 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise nõudeid. Lõige 1 sätestab volitusnormi kehtestada määrusega aeromõõdistusandmete avalikustamise, kasutamise, ligipääsuhalduse täpsemad tingimused ning hägustamistaotluste menetluse, võimaldades õigusnormide ajakohastamist tehnoloogia ja riskikeskkonna muutuste järgi . Täpsemad tehnilised ja avalikustamise viivituse kriteeriumid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Avalikustamise viivitus avalikus vaates on vahemikus 6–12 kuud. Eri andmeliikidel võib andmetöötluse eripära järgi olla erinev avalikustamise viivitus, mis sätestatakse täpsemalt määruse s . Oluline on säilitada avaliku vaate kasutatavus, et see oleks enamiku kasutajate jaoks piisav nii ülevaatlike kui ka tavapäraste tööülesannete täitmise ks . Avaliku vaate piisav kvaliteet vähendab vajadust taotleda ligipääsu detailsematele ja eraelu või julgeolekut enam riivavatele andmestikele. See tähendab, et täiseraldusvõimega andmeid kasutatakse üksnes siis, kui selleks on selge ja tööalane vajadus. Punktiga 1 04 t äiendatakse RAS-i peatükiga 8 1 , milles nähakse ette MaRu põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise võimalus ja sätestatakse seaduse tasandil tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Peatükis on § 73 7 lõigetega 1 – 5 , millega nähakse ette Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste üldine kord . Tasuliste teenuste regulatsiooni eesmärk ei ole kehtestada avalik-õiguslike kohustuslike toimingute eest uut rahalist kohustust ega asendada riigilõivu. Tasulise teenusena saab käsitada üksnes sellist teenust, mille kasutamine on isikule vabatahtlik ning mis ei ole eeltingimus seadusest tuleneva õiguse teostamiseks, avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks, haldusmenetluse algatamiseks, läbiviimiseks ega haldusakti või haldustoimingu tegemiseks. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et MaRu võib tasulisi teenuseid osutada juhul, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. Samuti sätestatakse, et MaRu võib osutada RAS-i § - des 12, 33 1 , 38, 66 1 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid. Lõikes 2 sätestatakse eraldi, et MaRu võib osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid. Järgnevalt on esitatud loetelu MaRu osutatavatest tasulistest teenustes , selgitatud nende sisu , siht rühma , tellimuste täitmise protsessi ning hinnakujund use põhimõtteid ja metoodikat . Muudatuse peamine ajend on seotud vajadusega reguleerida olukordi, kus avaliku sektori või eraisikute spetsiifilised omahuvid ja ärivajadused nõuavad MaRu kõrgtehnoloogilise taristu ja spetsialistide kompetentsi kaasamist väljaspool seadusega sätestatud riiklike põhiülesannete täitmist. Senine õigusruum on olnud nendes küsimustes puudulik ega toeta ameti pikaajalise finantssuutlikkuse tagamist ja ressursside optimaalset kasutust. Põhilised muudatused: Sätestatakse MaRu üldine õigus osutada põhitegevusega seotud tasulisi ruumiandmete ja andmeanalüüsi teenuseid , tingimusel et see ei takista põhiülesannete täitmist. Laekunud omatulu suunatakse ameti eelarvesse põhitegevuse ja taristu ülalpidamiskulude katteks. Määruse tasandile ei jäeta tasuliste teenuste sisulise loetelu kehtestamist viisil, mis võimaldaks laiendada tasuliste teenuste ringi väljapoole seaduses sätestatud teenuseliike. Määrusega saab täpsustada üksnes seaduses nimetatud teenuste tasumäärasid või tasu arvestamise aluseid, tasude arvestamise korda ning teenuste osutamise korralduslikke tingimusi. T eenuse tellijale kehtestatakse kohustus hüvitada MaRu-le tehtud töötundide põh jal kulud, mis kaasnevad kolmandate isikute või teabevaldajate ruumiandmekogumite ja -teenuste väärindamisega nüüdis aegseteks võrguteenusteks (sh vaatamis-, allalaadimis- ja INSPIRE teenused). MaaKatS -i muudatustega l uuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusväliste tasuliste teenuste (objektipõhine nõustamine ja katastrimõõdistamise eksperthinnang) osutamiseks. Nimetatud teenused on vabatahtlikud ega asenda haldusmenetlust, on informatiivse tähendus ega ega loo õigustatud ootust haldusakti sisu suhtes ning nendega välistatakse huvide konflikt. Täpsem selgitus seletuskirja § 2 punktis 2 . INSPIRE ja teiste ruumiandmete võrguteenuste loomine Eesti geoportaali s ruumiandmete avalikustamine eeldab, et andmed on kasutajatele kättesaadavad standarditud ja kooskasutatavate võrguteenustena. Kehtiva õiguse kohaselt, s eal h ulgas INSPIRE direktiivist tulenevalt, on selliste võrguteenuste loomine ja pakkumine teabevaldaja kohustus. Praktikas ei ole aga kõikidel teabevaldajatel, sealhulgas kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel, piisavat tehnilist pädevust, võim alust ega vajalikke tarkvaralahendusi selle kohustuse täitmiseks. Teabevaldajate ja kolmandate isikute ruumiandmed on erinevas vormingus ning nende kvaliteet ja struktuur on ebaühtlane. Sageli puuduvad vajalikud vahendid ja oskused, et olemasolevatest andmetest kujundada nõuetele vastavaid võrguteenuseid, mida oleks võimalik avalikustada ruumiandmete kataloogi s ning Eesti geoportaali veebipõhise s kaardiakna s . Seetõttu p ole märkimisväärne osa avaliku sektori ruumiandmetest kasutajatele kättesaadav ad ega kooskasutatavad, mis piirab nende andmete praktilist väärtust ning kasutamist otsustuste s ja teenuste arendamis el . Seni on MaRu Eesti geoportaali vastutava töötlejana töötanud mitmel juhul teabevaldajate eest välja vajalikud võrguteenused ning taganud andmete avalikustamise geoportaalis. Samas ei võimalda kehtiv kord katta sellise tegevusega seotud kulusid. Se etõttu on teenuse osutamine olnud sõltuv MaRu eelarve võimalustest ega ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Piiratud riigieelarvevahendid ei võimalda jätkata teiste teabevaldajate kohustuste täitmist ilma nende rahalise panuseta. Olukorras, kus MaRu ei saa teabevaldajate eest asjakohaseid teenuseid välja töötada, tuleb teabevaldajatel tellida vajalikud arendused avatud turult , mis toob kaasa killustunud lahenduste tekke ning dubleerivad arendus- ja hoolduskulud, kuna sarnase funktsio oniga lahendusi arendatakse paralleelselt mitmes asutuses. INSPIRE ruumiandmete avalikustamine Sihtrühm: teenus on mõeldud teabevaldajatele ja kolmandatele isikutele (KOV-id, riigiasutused), kellel puudu vad tehnili sed võim alused , spetsiifiline kaarditarkvara ja IT-pädevus oma ruumiandmete väärindamiseks nüüdis aegseteks, EL -i direktiividele vastavateks võrguteenusteks. Tellimuste täitmise protsess: Taotluse esitamine: andmeomanik pöördub ametliku sooviga INSPIRE andmete avalikustamiseks. Konsultatsioon: täpsustatakse tehnilised lähteandmed, hinnatakse andmete struktuuri ning lepitakse kokku tööde esialgne maht. Hinnapakkumine: MaRu koostab töötundide prognoosil põhineva hinnapakkumise ja edastab selle andmeomanikule. Kui vastus on „Ei“, siis koostööprotsess lõppeb. Koostööleping: positiivse vastuse korral sõlmitakse koostööleping, milles kirjeldatakse poolte vastutus, andmeuuenduse sagedus ja finantskohustused. Andmete transformatsioon: andmeomanik edastab andmed INSPIRE andmemudeli või selle lähedasel struktuuril. MaRu spetsialistid koostavad elementide vastavustabeli ( mapping tabeli) ning seadistavad automaatselt töödeldava andmetransformatsiooni voo. Teenuse loomine ja testimine: andmete põhjal luuakse INSPIRE standarditele vastav võrguteenus ja kohustuslikud metaandmed. Teenus esitatakse andmeomanikule suletud keskkonnas testimiseks ja vigade korrigeerimiseks. Levitamine ja arveldus: testimise edukal läbimisel suunatakse teenus avalikuks levitamiseks ning MaRu väljastab andmeomanikule teenuse osutamise eest arve. Hinnakujund use põhimõtted: Teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus sisaldab nii spetsialistide tööaega (analüütik/teenuse konfigureerija, metaandmete spetsialist, tooteomanik) kui ka jooksvat hooldust ja toe pakkumist teatud perioodi jooksul (sh teenuste valideerimine, testimine INSPIRE nõuete kohaselt ja vigade korrigeerimine). Ruumiandmete avalikustamise teenus Teenuse eesmär k on pakkuda kasutajate soovi kohaste andmete avalikustamise teenust X-GIS -i kaardirakenduse ja/või OGC teenuste kaudu. Teenus sisaldab järgmisi tegevusi: andmete avalikustamiseks ettevalmistamine ja vajaduse korra l andmete korrastamine, andmebaasi ja -loogika loomine , a ndmeuuenduste töövoo loomine ja automatiseerimine, teenuste loomine, muutmine, ajakohastamine, X-GIS -i kaardirakenduse konfigureerimine. Sihtrühm: teenus on suunatud KOV-id ele, riigiasutustele (nt Transpordiamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet), haridusasutustele, MTÜ-dele ja SA-dele. Tellimuste täitmise protsess (sarnane INSPIRE teenuse loomisele). Hinnakujund use põhimõtted: t eenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus sisaldab nii spetsialistide tööaega (analüütik/teenuse konfigureerija, arendaja, tooteomanik) kui ka välise IT-partneri tasu, rakenduse hoolduskulu ja IT - taristu püsikulu teatud perioodi jooksul. Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine Tänapäeva tehnoloogiline areng võimaldab ruumiandmete kogumist GNSS‑ i l põhi nevate mõõteseadmetega, mis kasutavad reaalajas asukohamäärangut. Selleks toetutakse reaalajalist asukohamäärangu teenust pakkuvatele GNSS -i tugijaamade võrkudele, mida haldavad nii riiklikud kui ka eraõiguslikud teenusepakkujad. Kui GNSS- i tugijaamade edastatavate reaalajaliste parandite puhul ei kasutata ühtset Eesti geodeetilist süsteemi või selle kasutamist ei ole võimalik kontrollida, tekib risk, et GNSS‑ i l põh inevad mõõtmised annavad omavahel võrrelda matuid või tegelikkusele mittevastavaid mõõtmistulemusi. GNSS -i tugijaamade võrgu omanikule seatakse tugijaamade sertifitseerimise kohustus , kui GNSS -i tugijaamade andmevoogude alusel saadud andmeid kasutatakse teabevaldajate andmekogudes. Sertifitseerimist eenust osutab MaRu, kes kontrollib, kas teenuseid pakutakse Eesti geodeetilises süsteemis. Sertifitseerimisteenus tagab, et teabevaldajate andmekogudes kasutatavad eravalduses olevad GNSS- i tugijaamad edastavad parandeid, mis ühilduvad korrektselt Eesti riikliku geodeetilise süsteemiga, hoides ära märkamatute mõõtmisvigade tekke. Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud, s eal h ulgas ettevõtjad, GNSS -i tugijaamade võrkude teenuste omanikud ja kasutajad (geodeedid, ehitajad, planeerijad), riigiasutused ja KOV-id, kes kasutavad geodeetilisi mõõtmisi või GNSS -i l põhi nevaid asukohateenuseid. Tellimuste täitmise protsess (lepingulise teenustasu või riigilõivu alternatiivsete mudelite k aupa ): Taotluse esitamine: GNSS- i tugijaamade võrgu omanik esitab MaRu-le kirjaliku taotluse ja esmased seadmestiku tehnilised andmed ning tugijaamade GNSS -i originaalmõõtmisandmed (tugijaamade koordinaatide arvutamiseks) või RTCM -i striimide kasutuse andmed (GNSS -i tugijaamade võrgu valideerimiseks). Koordinaatide arvutamine: MaRu arvutab riiklikest parameetritest lähtuvalt tugijaama täpsed koordinaadid ning edastab need omanikule, kes kohustub need võrgus rakendama. Auditeerimine: omanik esitab väljavõtte ning teeb reaalaja andmevood ühenduspunktide kaudu MaRu-le kättesaadavaks, kes auditeerib ja kontrollib andmevoo ja koordinaa did . Arve v äljastamine : kontrolli järel väljastab MaRu kliendile teenuse osutamise eest arve . Aktiveerimine ja registreerimine: MaRu väljastab kliendile pärast finantskohustuse täitmist ametliku sertifikaadi ja kannab valideeritud jaama andmed g eodeetiliste punktide andmekogusse (GPA). Hinnakujund use põhimõtted: Tööaeg: arvestades 70 €/h (MaRu teenuste baashind), kokku 8 tundi, siis on teenuse maksumus 560 eurot ühe tugijaamade võr gu kohta aastas. Reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS -i tugijaamade võrgust Paragrahvi s 38 on sätestatud ESTPOS -i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ning reaalaja parandid ESTPOS -i tugijaamade võrgust. ESTPOS ( Estonian Positioning System ) on MaRu hallatav riiklik GNSS -i ( Global Navigation Satellite System) satelliitandmete keskus, mis pakub täpset reaalajas positsioneerimisteenust ja tugijaamade GNSS -i andmeid järeltöötluseks. ESTPOS -i võrgus on 40 GNSS- i tugijaama, mis katavad kogu Eesti territooriumi. ESTPOS -i GNSS -i tugijaamad edastavad reaalajas GNSS -i korrektsioonivooge (RTK parandid ja üksikute tugijaamade RTCM -i andmevood), mida saab kasutada täppisgeodeesias, drooninduses, ehituses, põllumajanduses, masinjuhtimises ja mujal, kus vaja reaalajas sentimeetritäpsust. ESTPOS GNSS tugijaamade võrgu peamised ülalpidamise kulud kuni 2030. aastani on järgmised: • Tugijaamade halduskulud (elekter, internet, haldustasu, jne) ca 6000 €/aastas. • Ühe töötaja täistööaeg ca 45 000 €/aastas. • Seadmete amortisatsioon ca 100 000 €/aastas. Kokku ca 151 000 €/aastas. Alatest 2030. aastast lisanduvad kuludele ESTPOS tugiteenuste kulud (kuni 2030. aastani on need RePowerEU rahadest kaetud): • Tugijaamade tugiteenus ca 40 000 €/aastas ja • Tugijaamade tarkvara tugiteenus ca 150 000 €/aastas. Kokku ca 190 000 €/aastas. Alates 2030. a kõik kulud kokku 341 000 €/aastas. ESTPOS -i teenused jagunevad kaheks: RTCM -i reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest RTCM -i ( Radio Technical Commission for Maritime Services ) striimid on standarditud edastusvorming ja andmevoog, mida GNSS -i tugijaamad saadavad reaalajas mõõteseadmetele. Sihtrühm: teenus on suunatud erasektori ettevõtetele (nt kommertsvõrkude operaatorid, ehitus-, masinjuhtimis- ja täppispõllumajandusettevõtted), kes kasutavad riigi infrastruktuuri andmevoogu oma teenuste tihendamiseks või uute kommertsrakenduste arendamiseks. Tellimuste täitmise protsess: kliendi pöördumine MaRu poole (e-post); teenuslepingu sõlmimine ; arve väljastamine kliendile tellitud striimide arvu järgi ; teenuse aktiveerimine (pärast arve täielikku tasumist). Hinnakujund use põhimõtted: RTCM -i teenuse hinnakujundus põhineb fikseeritud aastatasul, kuupõhist arveldust ega osalist paketti ei võimaldata. Ühe konkreetse ESTPOS -i tugijaama striimi hind on 1250 € + KM/aastas, seejuures minimaalne müüdav ja teenuslepinguga tagatav maht on 5 striimi (ehk alates 6250 € + KM/aastas). Kõikide võrku kuuluvate tugijaamade (40 jaama) striimide täispaketi koguhind on 40 000 € + KM/aastas. Õppetöö ks ja teadustegevuse ks on kõrgkoolid (ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid) sellest tasust täielikult vabastatud. RTK parandite teenus ESTPOS -i võrgust RTK ( Real-Time Kinematic ) parandid on reaalajas edastatavad andmed, mis võimaldavad kasutajal määrata oma mõõteseadme asukoht paari sentimeetri täpsusega. Sihtrühm: teenus on suunatud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele nende seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete toetamiseks (tagades operatiivse andmeturbe, logide säilimise riiklikus taristus ja sõltumatuse kommertsteenuste äriotsustest). Tellimuste täitmise protsess: taotluse esitamine MaRu-le litsentside arvu määramiseks (e-post); lepingu sõlmimine ; arve väljastamine kliendile litsentside mahuklassi alusel; litsentside ja ligipääsuõiguste aktiveerimine riiklikus süsteemis. Hinnakujund use põhimõtted: RTK p a randite teenuse maksumus põhineb astmelisel aastasel litsentsitasul: 1 – 10 RTK parandi litsentsi omamisel: 300 eurot aastas ühe litsentsi eest; 11 ja enama RTK parandi litsentsi omamisel: 200 eurot aastas ühe litsentsi eest; kõrgkoolid on riikliku haridus- ja teadusfunktsiooni toetamiseks teenustasust vabastatud. Topograafiliste andmete hõivamine ja andmete töötlemine Punkti s 3 sätestatakse MaRu-l e võimalus pakkuda aeromõõdistamise ja andmetöötluse teenust tellimus e alusel . Teenust on kirjeldatud § 66¹ lõikes 1. T eenus jagune b kaheks: Aeromõõdistamine Teenus võimaldab tellida sihipärast aeropildistamist ja laserskan nimist väljaspool riiklikku korralist andmehõive lennuplaani. Sihtrühm: avaliku sektori asutused, kohalikud omavalitsused ja erakliendid (nt suuremad infrastruktuuri arendajad, projekteerimisbürood, mäetööstusettevõtted). Tellimuste täitmise protsess: Vajaduste täpsustamine ja hinnapakkumise koostamine: teenuse tellimise käigus täpsustatakse tellija vajadused ning koostatakse hinnapakkumine, milles eristatakse selgelt lennutööde, andmetöötluse ja võimaliku kaardiandmete uuendamise maksumus. Koostööleping: kokkuleppe saavutamisel sõlmitakse leping, milles sätestatakse tööde te gemise tingimused, tasumise kord ning andmete kättesaadavaks tegemine. Hinnakujund use põhimõtted (tellimus e alusel aeromõõdistamine lennukiga): aeromõõdistamise teenuse hind kujuneb peamiselt valitud metoodika alusel, milleks võib olla kas andmehõive lennukiga või drooniga; mõlema puhul arvestatakse eraldi kõiki lennundusega seotud kulukomponente (nt kütus, käitamistasud, piloodi tasud jne ), mille alusel kujuneb lennutööde maksumus. Lennutunni piirmaksumus on 5846 €/lennutund, mis põhineb aastasel prognoositud 150 lennutunnil. Lennuki otsesed käitamiskulud (kokku lennuk): proportsionaalselt 1756 €/lennutund. Sisaldab pilooditasusid (lennutund 70 €, sessioonipäev 130 €), kütust (tunnikulu 170 liitrit hinnaga 1 , 3 €/l = 274 , 04 €/h), navigatsioonitasusid (75 €/start), maandumistasusid (30 €/maandumine), angaari ja parkimist (kokku 13 000 €/aastas), tehnilist hooldust ja varuosi (kokku 60 000 €/aastas), lennuki kaskokindlustust (27 037 €/aastas) ning püsivaid käitamislepinguid (lennutegevuse korraldus 22 200 €/aastas; mehaaniku tunnitasu 65 €/h). Kaardistamisseadmete kulud (kokku seadmed): proportsionaalselt 4040 €/lennutund (aastas 687 487,50 €). Sisaldab suuremõõtmelise fotokaamera amortisatsiooni (soetusmaksumus 1 590 000 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga 1643 €/h) ja kaamera hoolduslepingut (88 000 €/aastas) ning laserskanneri amortisatsiooni (soetusmaksumus 1 721 900 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga 1779 , 30 €/h) ja laserskanneri ametlikku hoolduslepingut (185 500 €/aastas). Otsesed personalikulud (kokku personalikulud): 50 €/lennutund, mis katab lennu vahetu planeerimise, seadmete operaatori tasu lennul ja esmase andmetöötluse. Hinnapakkumiste koostamisel eristatakse alati lennutööde maksumust (platvorm ja ala suurus) , andmete hilisemaks järeltöötlemiseks kuluvat aega ning spetsiifilisi täpsusnõudeid. Kaardiandmete uuendamine väljaspool tavapärast (ETAK) protsessi Teenus võimaldab tellijatel operatiivselt ajakohastada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmeid ja kaardistust , kui maastikul toimunud muutuste fikseerimisega on kiire ning ei soovita oodata tavapärast riikliku aeromõõdistamise/kaardistuse intervalli, mille käi gus uuendatakse alusandmeid ja tehakse kaardistus kogu Eesti kohta kord nelja aasta jooksul ( ca 1/4 Eestist aastas), seejuures kaardistust ööd toimuvad üheaastases nihkes (viites) alusandmete hankimise protsessiga. K ui kaardistamise aluseks olevad aeromõõdistusandmed on MaRu süsteemides riikliku tavaprotsessi või varasemate tellimuste kaudu juba olemas, kaardistustegevuste eest lisatasu ei võeta. Kui klient soovib andmete kaardistamist ja ETAK-sse kandmist erakorraliselt kiiresti või spetsiifilise piirkonna kohta, milleks on vaja hankida uusi alusandmeid, esitatakse tegelikel kuludel ja töötundidel põhinev hinnapakkumine ameti hetkevõim aluse kohaselt . Pärast andmehõivet uuendatakse vajaduse korra l kaardiandmed väljaspool tavapärast ETAK protsessi, milleks tehakse täiendav andmetöötlus. Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud. Tellimuste täitmise protsess: Taotluse esitamine: kirjaliku soovi/taotluse edastamine MaRu-le e-posti teel. Hinnapakkumise koostamine kaardistamise eelduseks olevate alusandmete hankimiseks: tavaprotsessis kogutud andmete olemasolul tasu ei rakendu; varasemate tellimuste käigus kogutud alusandmete olemasolul tasu ei rakendu; uute andmete hankimine: tellimuse täitmiseks vajalike uute andmete hankimise hinnapakkumise koostamisel lähtutakse otseselt andmete hankimisega kaasnevatest reaalkuludest. Hinnapakkumine tavaprotsessiväliste ks k aardistustöödeks : tavaprotsessis tehtavate kaardistustegevuste eest tasu ei küsita; kiirtellimuse vormistamine: kui kaardistust soovitakse tavaprotsessist kiiremini (k ui kaardistuseks vajalikud alusandmed on olemas või need hangitakse eraldi tellimuse täitmiseks, kuid klient ei soovi ära oodata tavaprotsessi intervalliga kaardistustegevusi), koostatakse hinnapakkumine, lähtudes kaardistamisega kaasnevatest kuludest ning tööde te gemise tähtaja määramisel ameti/asutuse hetkevõim alusest tellimust täita. Arveldus ja tööde teostus: kui alusandmete uuendamise ja/või kaardistamise hinnapakkumised sobivad, esitatakse pakkumise põhjal koostatud arve. P ärast arve tasumist te hakse tööd kokku lepitud mahus ja tähtajal. Hinnakujund use põhimõtted Lennutööde maksumus ja andmetöötluse maksumus kujunevad eraldi: lennutööd sõltuvad eelkõige mõõdistatava ala suurusest ja valitud platvormist, andmetöötlus aga tööde sisust ning vajaliku andmetäpsuse ja -mahu nõuetest. Tellimuse alusel hinnatakse tööde maht, sealhulgas prognoositav lennumaht , ning andmete hilisemaks töötlemiseks kuluv aeg – teenus on tunnitariifne (70 €/h). ETAK -i andmetest digitaalsete kaardifailide loomine Punktiga 4 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tellimus e alusel kaarditooteid, kasutades ETAK baasruumiandmestikku ja ameti kartograafilist kompetentsi. Teenus sisaldab tellija vajadustest lähtuvate digitaalsete kaardifailide koostamist ja nende ettevalmistamist trükiks, vajaduse korral koos väljatrükiga. Teenus sisaldab ka MaRu-s juba olemasolevate kaardiväljundite väljastamist. Kehtiva korra kohaselt koostab MaRu staatilisi trükikaarte ja trükikõlblikke kaardifaile, mis ei ole enam kooskõlas ruumiandmete tootmise ja kasutamise praeguste vajadustega. Staatiliste kaartide (tardkujul kaardiväljundite) koostamine on töömahukas ning nõuab märkimisväärset käsitööd ja erialast kompetentsi, kuid selliste toodete väärtus kahaneb kiiresti . Kaartide koostamise protsessi kestuse tõttu on vältimatu, et osa kaardil kujutatud andmetest on juba kaardi valmimise ajaks muutunud , kuna Eesti topograafia andmekogu uuendatakse pideva lt . Se etõttu ei ole võimalik tagada staatiliste kaartide ajakohasust ning nende regulaarne uuendamine nõuab lisa ressurssi, mis ei ole proportsionaalne saadava väärtusega. Kehtiv tasustamismudel ei kata seejuures teenuse tegelikku kulu. Praktikas on võimalik küsida tasu üksnes otseste kulumaterjalide (nt paber, tint, lamineerimine) eest, kui d kaardi koostamise peamine kulu tekib spetsialisti tööajast ja kartograafia valdkonna ekspertiisist. Selline korraldus ei taga riigi ressursside tõhusat kasutamist ning piirab teenuse osutamise mahtu ja süsteemsust, kuna teenuse pakkumine sõltub eelarvevõimalustest ning toimub üksikjuhtumite põh jal . Samas on MaRu - l olemas kogu Eestit kattev ajakohane ETAK baasruumiandmestik ning pikaajaline kartograafia valdkonna kompetents, mis võimaldab koostada erinevaid kaarditooteid kasutajate vajaduste järgi . Praktika näitab, et nii avaliku l sektori l kui ka erasektori l on huvi tellida konkreetsetest vajadustest lähtuvaid digitaalseid ja trükikõlblikke kaardifaile. Seega ei ole põhjendatud jätkata ressursimahukat e staatiliste kaartide tootmi s t , vaid o tstarbeka m on suunata olemasolev kompetents ja ressursid paindlike ning nõudluspõhiste kaardilahenduste arendamisse, mis võimalda b lähtuda lõppkasutaja vajadustest ning tagada andmete ajakohasus e . Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud. Tellimuste täitmise protsess: Jaguneb kaheks töö iseloomu järgi : Olemasolevad ja täiendamis e vajaduseta trükikaardid või failid Valik ja hinnastamine: hind on määratud konkreetse le kaardi le või faili e , mille hulgast klient valib soovitud toote; varem koostatud ja MaRu-s juba olemasolevad digitaalsed kaardifailid eraldi tasustamisele ei kuulu ning neid saavad klien did telli da tasuta . Tasumine: klient tasub kaardi või prinditava faili eest pangaülekandega või otse veebikeskkonna pangalingi kaudu. Tellimuse väljastamine: pärast tasumise kinnitust koostatakse trükikaart või edastatakse olemasolev kaardifail kliendiga kokku lepitud viisil; prinditud paberkaartide kättesaamine on MaRu Tallinna kontorist tasuta, muul juhul (nt postiga saatmisel) lisandub toote hinnale postiteenuse kulu. Uue trükikaardi/kaardifaili loomine või olemasoleva täiendamine Hinnapakkumine ja tähtaeg: MaRu koostab kliendile ametliku hinnapakkumise, kus on kalkuleeritud uue eritellimuskaardi loomise või täiendamise hind prognoositava töömahu järgi ning antakse töö orienteer i v tähtaeg. Nõustumine ja arve: sobivuse korral kinnitab klient pakkumise, misjärel esitatakse talle arve koos tööde te gemise tähtajaga. Tasumine: klient tasub esitatud eritellimuse arve pangaülekandega. Teostus ja edastamine: pärast tasu laekumist koostavad MaRu spetsialistid kaardi või kaardifaili ning väljastavad või edastavad selle kliendile kokku lepitud viisil. Prinditud eritellimuskaar did saab MaRu Tallinna kontoris kätte tasuta, saatmisel lisandub hinnale postiteenuse kulu. Hinnakujund use põhimõtted Varem koostatud püsivad digitaalsed kaardifailid on kasutajatele kättesaadavad tasuta. Uute eritellimuskaartide loomine või olemasolevate täiendamine põhineb prognoositaval tööajal ja MaRu-s kehtival standardsel tunnihinnal 70 €/h. Kaartide koostamine (standardiseeritud töömahud): v äiksema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 5000 kuni 1 : 20 000): arvestuslikult 8 töötundi x 70 € = 560 € s uurema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 25 000 ja väiksemas mõõtkavas): arvestuslikult 80 töötundi x 70 € = 5600 € p lotteriga väljatrükk (otsesed kulumaterjalid nagu paber, tint ja lamineerimine): proportsionaalselt 20–70 € t rükitud paberkaar did saab MaRu Tallinna kontorist kätte tasuta; toodete saatmisel posti või kulleriga lisandub hinnale postiteenuse kulu. Andmeanalüüsi koostamine Punktiga 5 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tasulisi andmeanalüüsi teenuseid, mi da tellija ei saa teha asutuse avaandmetest või on tegu keeruka te erinevate andmete kombineerimisel tehtava te analüüsi de ga või kui tellijal pole endal tehnilist võim alust analüüsi te ha . Andmeanalüüs on andmete süstemaatilisel kogumisel, töötlemisel ja tõlgendamisel põhinev tegevus, mille eesmärk on tuvastada seoseid ning hinnata mõjusid , sealhulgas ruumiandmete kasutami ne ruumiotsuste mõju hindamiseks. Sihtrühm: nii avaliku sektori asutused kui eraisikud (nii füüsilised kui juriidilised isikud). Tellimuste täitmise protsess: Tellimuse laekumine : klient edastab oma analüüsiandmete soovi ja lähteülesande MaRu-le e-posti teel. Sisu analüüs ja hinnastamine: MaRu spetsialistid analüüsivad tellimuse sisu, hindavad vajalike andmekogude mahtu, analüüsi keerukust ning koostavad selle põhjal ametliku hinnapakkumise. Tellimuse töösse võtmine: kui klient on esitatud hinnapakkumisega nõus ja annab sellele oma kinnituse, võtab MaRu tellimuse töösse . Hinnakujund use põhimõtted: Hinnakujundus põhineb juhtumipõhisel ja läbipaistval hinnapakkumisel, mille kalkuleerimisel hinnatakse lähteülesande sisu, andmekogude ristsidumise mahtu ning spetsialistide prognoositavat tegelikku FTE-põhist tööaega, võttes aluseks spetsialisti töötunni maksumuse 70 €/h. Järgnevalt on kirjeldatud tasuliste teenuste hinna kujunemise põhimõtteid ja metoodikat. Hinnakujunduse põhimõtted ja metoodika MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus põhineb kulupõ hisusel – teenuse eest võetav tasu katab teenuse osutamisega seotud kulud, kuid ei ole suunatud kasumi teenimisele. Hinna kujunemise aluseks on konkreetse tellimuse täitmiseks vajalik tööaeg, teenuse osutamiseks kasutatavad töövahendid ja infosüsteemid ning teenuse osutamist toetavad kõrvalkulud. Tasu arvestatakse teenuse osutamiseks vajalike tegevuse eest, kuid andmete eest eraldi tasu ei võeta. Tellimuse lõplik hind sõltub eelkõige tellimuse mahust, keerukusest, teenuse osutamisse kaasatud töötajate tööajast ning vajaduse korral MaRu-le IT koostööpartnerite osutatavate teenuste maksumusest. 1. Hinnakujunduse põhimõtted MaRu tasuliste teenuste hinna kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: kulupõhisus – hind lähtub teenuse osutamisega seotud tegelikest kuludest; läbipaistvus ja arusaadavus – hinnakomponendid on seotud teenuse osutamisega; õiglane kulude jaotamine – teenuse kasutaja tasub nende MaRu ressursside eest, mida tema tellimuse täitmisel kasutatakse; tasulist teenus t ei subsideeri ta teiste teenuste arvelt – kliendile teenuse osutamisel ei kaeta kulusid riigieelarve vahendite arvelt, mis on eraldatud asutusele teiste teenuste osutamiseks ja ülesannete t äitmiseks . Teenuse hinna arvestuses kasutatakse tööaja mõõtmiseks FTE-d (täistööaja ekvivalent), mis võimaldab seostada töötajate tööpanuse, tööaja ja kulud ühtsel viisil teenuste hinnastamisega. Näiteks saab töötajate või üksuste tööpanust ning sellega seotud kulusid jaotada teenustele vastavalt sellele, milline osa täistööajast kulub tasuliste teenuste osutamiseks. 2. Teenuse hinna kulukomponendid MaRu tasulise teenuse hind koosneb üldjuhul järgmistest kulukomponentidest: Kulukomponent Kulu liik Sisu Tööjõukulu Otsene kulu Teenuse osutamisse kaasatud töötajate tööajaga seotud kulud, s eal h ulgas töötasu ja tööandja kulud Majandamiskulud Otsene kulu Proportsionaalselt teenusele kulutatud ajale osa majanduskulust (ruumide kasutus, bürootarbed, inventar jms ) Üldkulu Kaudne kulu Juhtimise, halduse ja tugifunktsioonide kulud ulatuses, milles need toetavad tasuliste teenuste osutamist IT-kulud Teenusega seotud kulu (MaRu-le IT valdkonna teenuste osutajate reaalsed teenushinnad) Teenuse osutamiseks vajalikud infosüsteemid, andmetöötlus, litsentsid, majutus-, arendus-, hooldus- ja muud IT koostööpartnerite teenused Tööjõukulu on teenuse hinna keskne komponent, sest paljude teenuste maksumus sõltub otseselt sellest, kui palju spetsialistide tööaega kulub tellimuse täitmiseks. Kui teenuse osutamisse kaasatakse mitu töötajat või eri valdkonna spetsialiste, arvestatakse igaühe tööpanus tegeliku tööaja ja FTE-põhise jaotuse järgi . Majandamis- ja IT-kulud hõlmavad teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid ning teenuseid. MaRu kasutab paljude teenuste osutamisel ka IT koostööpartnerite poolt MaRu-le osutatavaid teenuseid, s eal h ulgas infosüsteemide arendust, hooldust, majutust, kasutajatuge, andmetöötlust, liidestusi või muid tehnilisi tugiteenuseid. Nende teenuste hinnad võivad oluliselt mõjutada MaRu tasuliste teenuste lõpphinda klientidele, eriti juhul, kui teenuse osutamine sõltub konkreetsetest infosüsteemidest, andmetöötluse mahust ja välise teenusepakkuja toimingute hinnastamisest. Üldkulud on teenuse osutamisega kaudselt seotud kulud (nt juhtimis-, finants-, õigus-, personali-, haldus- ja kvaliteedi kulu , põ hi tegevuste kulud). Neid ei seostata tavaliselt ühe konkreetse tellimusega vahetult, kuid need on vajalikud selleks, et MaRu saaks teenuseid nõuetekohaselt ja järjepidevalt osutada. Kulukomponentide suhtelised osakaalud: tööjõukulu ca 65% majandamiskulu ca 25% üldkulu ca 10% IT teenuste (riigi- ja eraettevõtetest IT partnerite poolt MaRu-le osutatavad) maksumused on sageli kõrgemad MaRu enda kuludest 3. Hinna kujun damise metoodika Teenuse hinna kujundamisel määratakse esmalt kindlaks teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, kaasatavad töötajad või üksused ning tööaeg. Seejärel seotakse tööajaga tööjõukulu, sellele vastav majandamis- ja IT-kulu ning proportsionaalne üldkulu. Kokkuvõtlikult kujuneb teenuse hind järgmise arvestuse alusel: Teenuse hind = tööjõukulu + majandamis- ja IT-kulud + üldkulu Kui tellimus on tavapärasest mahukam või keerukam, vajab täiendavat analüüsi, andmete töötlemist, tehnilist arendust, IT koostööpartneri teenust või mitme spetsialisti kaasamist, suureneb vastavalt ka teenuse lõplik hind. Selline metoodika võimaldab siduda hinna konkreetse tellimuse tegeliku ressursikasutusega ning tagab, et ühe teenuse kasutajad ei kanna põhjendamatult teiste teenuste kulusid . Teenuste hinnad ei ole fikseeritud ühetaoliselt, vaid sõltuvad konkreetse tellimuse sisust, töömahust ja vajalikest ressurssidest, mistõttu võivad samaliigiliste teenuste hinnad tellimuste lõikes erineda. 4. Andmete ja andmebaasidega seotud kulud MaRu hinnakujunduses lähtutakse põhimõttest, et tasu ei võeta andmete kui selliste eest. Tasu arvestatakse nende tegevuste eest, mis on vajalikud konkreetse tellimuse täitmiseks (nt päringu täpsustamine, andmete väljavõtmine, töötlemine, kontrollimine, vormistamine ja edastamiseks ettevalmistamine). Andmebaaside üldise ülalpidamise kulusid ei käsitleta iseseisva tasu alusena. Teenuse hinnas kajastub üksnes see põhjendatud kuluosa, mis on seotud konkreetse tellimuse täitmisega, s eal h ulgas töötajate tööaeg, teenuse osutamisega seotud majandamis- ja IT-kulud ning proportsionaalne üldkulu. Selline lähenemine tagab, et tasu on seotud teenuse tegeliku osutamisega. 5. Kokkuvõte MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus on kulupõhine ja seotud tellimuse töömahuga. Teenuse hind kujuneb konkreetse tellimuse täitmiseks vajalikust tööajast, FTE-põhisest tööpanuse jaotusest, majandamis- ja IT-kuludest ning proportsionaalsest üldkulust. Olulise osa teenuste lõpphinnast võivad moodustada MaRu IT koostööpartnerite teenused, kui need on vajalikud kliendile teenuse osutamiseks. Metoodika eesmärk on tagada, et teenuse kasutaja tasub tegelikult kasutatud ressursside eest, teenuse hind ei sisalda kasumit ega juba olemasolevate andmete eest võetavat tasu, tasulist teenust ei subsideerita riigieelarve vahenditest MaRu-le teiste teenuste osutamiseks ettenähtud r aha arvelt ning andmebaaside üldise pidamise kulu ei liideta tellimusele põhjendamatult. Tasuliste teenuste metoodika väljatöötamisel on konsulteeritud rahandusministeeriumiga. Tasuliste teenuste hinnastamise üle toimub järelevalve mitmel tasandil. Esiteks kehtestab tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused ning tasude arvestamise ja teenuste osutamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teiseks teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisala asutusena Maa- ja Ruumiameti üle teenuste hinnastamispoliitika ja hinnastamispraktika osas järelevalvet. Järelevalve käigus hinnatakse, kas tasuliste teenuste hinnad vastavad seaduses ja määruses sätestatud alustele, kas hinnakujundus on kulupõhine ja läbipaistev ning kas tasuliste teenuste osutamine ei takista MaRu seadusest tulenevate põhiülesannete täitmist. Lõikes 3 sätestatakse tasuliste teenuste osutamise eesmärk, milleks on tagada vara efektiivne kasutamine ja pakutavate teenuste jätkusuutlikkus. Lõikes 4 sätestatakse, teenuste osutamise eest laekunud tasu võib Maa- ja Ruumiamet kasutada oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks. Lõige 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega seaduses viidatud tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra. Punktiga 105 m uudetakse § 84 pealkirja § 39 muudatuste järgi . Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste . Punktiga 106 t unnistatakse kehtetuks § 84 lõige 1, kuna see on aegunud ja oma eesmärgi täitnud. Punktiga 107 muudetakse § 84 lõi get 2 , täpsusta des AKS-i rakendamise üleminekusätet. Muudatuse kohaselt loetakse AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga kehtivaks need andmed, mis võetakse üle senistest andmeallikatest ja infosüsteemidest tehnilise lahenduse valmimisel. Punktiga 108 t äiendatakse § 84 lõiget 2 punktidega 1 – 3, mille kohaselt võetakse AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtul andmed üle järgmiselt: a adressiandmed võetakse üle varasemast aadressiandmete süsteemi infosüsteemist ja loetakse AKS-i infosüsteemi s ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks. Kohanimeandmed võetakse üle r iigi kohanimeregistrist ja need säilitavad oma senise õigusliku staatuse ja loetakse registreerituks AKS -i infosüsteemis . Huviobjektiandmed võetakse üle MaRu sisemisest andmekogust ja loetakse AKS- i infosüsteemis registreeritud huviobjektiandmeteks. Kõik ülevõtmised t ehakse tehnilise lahenduse valmimisel. Punktiga 1 09 m uudetakse § 84 lõiget 3 ja selle alusel loetakse AKS-i infosüsteemi käivitamise hetkeks 1. märts 2027. a kell 00:00. Punktiga 110 t äiendatakse § 84 lõikega 3 1 , milles sätestatakse, et pärast andmete üleviimist AKS-i infosüsteemi suletakse senised aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja r iigi k ohanimeregister ning nendes olnud andmed arhiveeritakse. Muudatus lõpetab süsteemireformi tehnilise ülemineku, tagab ühtse keskse infosüsteemi ning säilitab varasema andmestiku ajalooliseks kasutuseks. Punktiga 111 m uudetakse § 84 lõikeid 4 ja 5. Lõike 4 kohaselt peavad teabevaldajad andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel oma andmekogud ja infosüsteemid RAS-i §-ga 59 vastavusse viima hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks. See tähendab, et kui teabevaldaja töötleb andmekogus või ruumiandmeteenuses koha-aadresside või kohanimedega seotud andmeid, peab ta edaspidi kasutama AKS-i raamistikku ja AKS-i infosüsteemi andmeid RAS-i §-s 59 sätestatud ulatuses. Muudatus ei tähenda kõigi andmekogude ümbertegemist, vaid puudutab neid andmekogusid ja teenuseid, kus aadressi- või kohanimeandmeid kasutatakse. Üleminek toetab andmete ühtlust, vähendab paralleelsete andmeallikate kasutamist ning parandab andmete kvaliteeti ja koosvõimet. Lõiget 5 muudetakse § 39 muudatuste alusel . Kasutusele võetakse AKS kesk s e mõiste na . Punktiga 112 t äiendatakse RAS-i §-ga 85, kuna eelnõu § 1 punkti de ga 20 ja 25 täiendatakse seadust §- de ga 33 1 ja 34 1 , mistõttu on vaja kehtestada sätte rakendamise ettevalmistamiseks piisav ajavaru. M uudatust rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu § 2. Maakatastriseaduse muudatused Eelnõu § 2 p unktiga 1 t äiendatakse § 18 lõikega 4. Maakatastriseaduse § 12 kohase maakorraldustoimingu käigus muudetakse sageli üksnes katastriüksuste piire, ilma et muutuks maa tegelik kasutus või kasutusotstarve. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sellisel juhul kohalikul omavalitsusel siiski uuesti määrata katastriüksusele sihtotstarve ja koha-aadress või kinnitada nende varasem sisu haldusmenetluse kaudu, kuigi sisulist muudatust nende s andmete s ei toimu. Muudatuse eesmärk on vähendada kohalike omavalitsuste, maaomanike ja katastripidaja halduskoormust ning kiirendada maakorraldustoimingute tegemist . Sättes nähakse ette, et juhul kui maakorraldustoiminguga ei muudeta katastriüksuse kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus määrama uut sihtotstarvet ega koha-aadressi. Sellisel juhul kinnitab kohalik omavalitsus elektroonilises katastris olemasoleva sihtotstarbe ja koha-aadressi säilimise. Muudatus ei vähenda kohaliku omavalitsuse pädevust otsustada sihtotstarbe või koha-aadressi üle , kui maakorraldustoiminguga kaasneb nende muutmise vajadus. Samuti ei mõjuta muudatus kehtivaid koha-aadressi või sihtotstarbe määramise põhimõtteid. Muudatusega luuakse eeldus vähendada üksnes selliste haldusotsuste tegemist, mille sisu jääb võrreldes varasemaga muutumatuks. Muudatuse tulemusel muutub maakorraldustoimingute menetlus lihtsamaks ja kiiremaks, säilitades samal ajal olemasolevate andmete õigsuse ning kohaliku omavalitsuse kontrolli nende üle. Näiteks ei ole pärast katastriüksuse piiride muutmist, kui sellega ei muutu kinnisasjade kasutusotstarve ja kasutus, vaja uuesti määrata sama sihtotstarvet või sama koha-aadressi üksnes põhjusel, et katastriüksuse kuju või piir on muutunud. Sellisel juhul piisab olemasolevate andmete säilimise kinnitamisest elektroonilises katastris. Punktiga 2 t äiendatakse MaaKatS-i §-dega 19 5 ja 19 6 . E esmärk on luua selge õiguslik alus katastripidaja menetlusväliste tasuliste teenuste osutamiseks juhtudel, kus isikud vajavad katastriandmete, katastrimõõdistamise või piiriandmetega seotud nõustavat või analüütilist hinnangut, kuid kus avalik - õigusliku haldusmenetluse algatamine ei ole vajalik ega otstarbekas . Muudatuste eesmärk ei ole laiendada katastripidaja avalik - õiguslikke ülesandeid ega muuta haldusmenetlusi tasuliseks, vaid võimaldada vabatahtlike, õiguslikult mittesiduvate teenuste osutamist selgelt piiritletud ulatuses, vältides huvide konflikti ja tagades haldusmenetluse erapooletuse. Tasuliste teenuste puhul lähtutakse kulupõhisuse põhimõttest. See tähendab, et tasu eesmärk ei ole riigile tulu teenimine, vaid teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulude katmine. Paragrahviga 19 5 kehtestatakse üldnorm, mis määrab menetlusväliste tasuliste teenuste õigusliku d alused . Lõikes 1 sätestatakse, et katastripidaja võib osutada üksnes selliseid tasulisi teenuseid, mis ei ole maakatastriseaduse alusel katastripidajale pandud avalik õiguslike ülesannete täitmi ne . Sellise sõnastusega välistatakse olukord, kus tasulise teenuse osutamine kattuks katastripidaja kohustuslike ülesannetega või asendaks neid. See on oluline nii põhiseadusliku hea halduse põhimõtte kui ka võrdse kohtlemise tagamiseks. Lõikes 2 rõhutatakse, et menetlusvälise tasulise teenuse kasutamine ei ole eeltingimuseks maakorraldustoimingu algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele. Sätte eesmärk on selgelt välistada haldusmenetluse tasuliseks muutumine ning tagada, et kõigil isikutel on võrdne ligipääs seadusest tulenevatele menetlustele sõltumata sellest, kas nad on kasutanud tasulist teenust. Lõikes 3 määratletakse menetlusväline tasuline teenus kui väljaspool haldusmenetlust osutatav nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist ega haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv. Norm on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et välistada tasulise teenuse käsitamine varjatud haldusmenetluse või eelotsustusena. Lõikes 4 sätestatakse sõnaselgelt, et menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei loo õiguspärast ootust haldusakti sisu ega haldustoimingu tegemise suhtes. Sätte eesmärk on ennetada võimalikke vaidlusi, kus teenuse tellija võiks hiljem väita, et tasulise teenuse tulemus seob katastripidajat edasises haldusmenetluses. Lõikes 5 sätestatakse, et tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Paragrahv 19 6 täpsustab, milliseid konkreetseid menetlusväliseid tasulisi teenuseid võib katastripidaja osutada. Lõike 1 punktis 1 nimetatud objektipõhine nõustamine on suunatud juhtumitele, kus isik vajab konkreetse katastriüksuse, selle piiride või mõõdistusdokumentidega seotud süvendatud selgitusi või analüüsi, kuid kus ei ole veel põhjust algatada haldusmenetlust. Teenus aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja vähendada põhjendamatute menetluste algatamist. Lõike 1 punktis 2 sätestatud katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenuse eesmärk on anda erapooletu ja asjatundlik hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele või piiriandmete kvaliteedile. Tegemist on nõuandva teenusega, mis ei asenda haldusmenetluses tehtavaid otsustusi ega kohtumenetluses kasutatavat ekspertiisi. Järgnevalt on selgitatud nende teenuste sisu, sihtgruppi, tellimuste täitmise protsessi . Teenuste hinnakujund use põhimõtteid ja metoodikat käsitleb täpsemalt seletuskirja § 1 p 110 . Objektipõhine (menetlusväline) nõustamine Teenust kohaldatakse olukor ras , kus piiriprobleemi lahendamine eeldab tavapärasest selgituse andmisest mahukamat süvendatud analüüsi. Objektipõhine nõustamine eeldab tutvumist katastriüksuste alusandmetega, s eal h ulgas arhiivimaterjalidega, katastriüksuste moodustamise aegrea koostamist, erinevatest moodustamis- ja mõõdistamisviisidest tuleneva täpsushinnangu koostamist, piiriandmete analüüsi ja võrdlemist, s eal h ulgas C AD -programmidega, piiriprobleemi/vea tekke olemuse tuvastamist, võimalike lahenduste kaalumist ning pakkumist. Sihtrühm: maamõõtjad ja maaomanikud . Tellimuste täitmise protsess: kirjaliku soovi edastamine MaRu-le teenuse osutamiseks (e-post); MaRu hindab töömah t u ja esitab hinnapakkumise; t ellija esitab kinnituse ja MaRu võtab tellimuse töösse . Hinnakujund use põhimõtted: t eenus on tunnitariifne (70 €/h) ning sisaldab katastriüksuste alusandmete ja ajalooliste arhiivimaterjalide aegrea koostamist, täpsushinnangu andmist, andmete võrdlemist CAD-programmides ning võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamist. Eksperthinnangu koostamine Teenus on suunatud keeruliste piirivaidluste lahendamisele väljaspool ametlikku maakorraldusmenetlust, pakkudes sõltumatut, riigi parimal kompetentsil põhinevat erapooletut analüüsi- ja kontrollmõõdistust, mis hõlmab nii ettevalmistust kui ka looduses mõõdistamist. Tööde te gemise etapid: kameraaltöö (ettevalmistav faas): arhiiviandmete tellimine, ajalooliste piiridokumentide süvaanalüüs, kaasatud osa liste tuvastamine ja menetlusväline teavitamine ning välimõõdistusfailide ettevalmistus; välitööd ja transport: sõit objektile, piirimärkide otsimine, tuvastamine ja täppismõõdistamine maastikul; kameraaltöö (lõppfaas): mõõdistusandmete järeltöötlus, analüütiline võrdlus riikliku maakatastri ja arhiiviandmetega ning lõpliku eksperthinnangu teksti ja graafilise joonise vormistamine. Sihtrühm: teenus on suunatud nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, kohtutele, ametiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Tellimuste täitmise protsess: taotluse esitamine MaRu-le katastriüksuse spetsiifiliseks analüüsiks või eksperthinnanguks (e-post); töömahu hindamine ja hinnapakkumise koostamine: MaRu spetsialistid analüüsivad kaasust, s eal h ulgas katastriüksuse geograafilist asukohta, arhiivimaterjalide mahtu ja maastikul asuvate piirimärkide olemust; kinnituse esitamine t ellija poolt ja objekti töösse võtmine (eksperthinnangu koostamine); eksperthinnangu väljastamine t ellijale koos arvega teenuse osutamise eest. Hinna kujundamise põhimõtted: Teenuse maksumus kujuneb juhtumi põh jal spetsialistide prognoositava ja tegelikult kulutatud tööaja alusel, lähtudes MaRu baashinnast 70 €/h. Lõplik hind sõltub katastriüksuse asukohast ja suurusest, analüüsimist vajavate andmete mahust ning piirimärkide ja piiride keerukusest maastikul. Hinnakujunduse metoodika säilitab paindlikkuse komponentidega varieerida (nt välitöö tunnihinna määramine kameraaltöö omast kõrgemaks), et hoida lõppsumma eraisikutest tellijatele mõistlikuna. Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaline eristus menetlusõiguslikust ekspertiisist. Eksperthinnangut ei osutata maakorraldustoimingu menetluse käigus ning seda ei käsitata kohtumenetluses ekspertiisi ega menetlusosalise tellitud eksperdiarvamusena. See on vajalik, et vältida menetlusnormide kohaldumist teenusele, mis ei ole oma olemuselt menetluslik. Lõikes 3 rõhutatakse, et selles paragrahvis kirjeldatud eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega ole siduv ühelegi haldusorganile ega kohtule. Lõikes 4 kehtestatakse huvide konflikti vältimise nõue, mille kohaselt eksperthinnangu koostaja ei tohi osaleda sama katastriüksuse suhtes katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu menetlemises ei enne ega pärast eksperthinnangu koostamist. See säte on oluline avaliku usalduse säilitamiseks ja kooskõlas hea halduse põhimõttega. Eelnõu § 3. Kohanimeseaduse muudatused Eelnõu § 3 p unktiga 1 m uudetakse § 8 lõiget 1, sest kohanime määramisest tuleb teavitada ainult aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavat töötlejat. Sõna „saadab“ asendatakse sõnaga „edastab“, sest tehniliselt võib see seisneda ka õigusakti andmete sisestamisega aadresside ja kohanimede süsteemi, sellega väheneb halduskoormus kohalikel omavalitsustel kui ka vastutaval töötlejal. Punktiga 2 t unnistatakse kehtetuks § 8 lõike 1 punkt 1, sest kohanime määramise õigusakt i ei ole vaja edastada kohanimenõukogule. Lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, sest kohanimeregister on osa aadressi de ja kohanimede süsteemist. Punktiga 3 t unnistatakse kehtetuks 5. peatükk, sest see reguleerib kohanimeregistri pidamist , aga kohanimeregister on tehniliselt ühendatud aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga ühtseks aadressi de ja kohanimede süsteemiks, mida reguleeri vad ruumiandmete seadus ja selle rakendusaktid. Eelnõu § 4. Avaliku teabe seaduse muudatus Eelnõu § 4 p unktiga 1 m uudetakse § 43 9 lõike 1 punkti 3, sest aadressiandemete süsteem asendatakse aadresside ja kohanimede süsteemi ga . 3. 2 . Põhiseaduspärasuse analüüs 3.2.1. Probleemi piiritlemine Eelnõu kohase seaduse ga kavandatakse kehtesta da aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused, nähes ette andmete detailsuse piirangud ning diferentseeritud juurdepääsutasemed. Selline kord mõjutab mitut põhiseaduslikku õigust ning nõuab põhiseaduspärasuse hindamist. Küsimus ei seisne üksnes ühe põhiõiguse riives, vaid mitme põhiõiguse omavahelises suhtes ja nende tasakaalustamises. A sjassepuutuvad on eelkõige eraelu puutumatus (PS § 26), ettevõtlusvabadus (PS § 31) ning teabevabadus (PS § 44 ). Samuti tuleb hinnata kavandat u kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega (PS § 3 lg 1 ja § 10). Kuna tegemist on põhiõiguste kollisiooniga, tuleb lähtuda Riigikohtu praktikast tulenevast põhimõttest, et erinevate põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal. Õiguskantsler on osutanud, et aeromõõdistusandmete avalikustamine ei kujuta endast üksnes üksikjuhtumilist teabe avaldamist, vaid riigi loodavat süstemaatilist ja kogu territooriumi hõlmavat andmekogu, mis suurendab eraelu riive intensiivsust kvalitatiivselt. Se etõttu tuleb hinnata mitte üksnes andmete olemasolu, vaid eelkõige nende avalikustamise ulatust ja viisi. K avandatav lahendus lähtub sellest eristusest ja käsitab piirangu objektina eelkõige avalikustamist, mitte andmete kogumist. 3.2.2. Riivatavate põhiõiguste kaitseala ja riive Teabevabadus hõlmab õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet. Samas ei ole tegemist absoluutse õigusega, vaid seadusandjal on õigus kehtestada piiranguid, kui see on vajalik teiste põhiõiguste või avalike huvide kaitseks. Aeromõõdistusandmed kujutavad endast avalikku teavet üksnes ulatuses, milles nende avalikustamine ei kahjusta teisi kaitstavaid õigushüvesid. Seetõttu tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses võivad sellised andmed sisaldada teavet, mille levitamine riivab isikute eraelu. Avaliku teabe kättesaadavust võib piirata, kui see on vajalik teiste põhiõiguste kaitseks. Selline lähenemine tuleneb üldisest põhimõttest, et põhiõigused ei kehti iseseisvalt , vaid vastastikuses koostoimes. Aeromõõdistusandmete avalikustamisel tuleb arvestada, et tegemist ei ole üksnes potentsiaalse riiveallikaga, vaid ka olulise avaliku hüvega. Aeromõõdistusandmed on riigi ja ühiskonna toimimiseks vajalikud alusandmed, mida kasutatakse laialdaselt ruumiplaneerimises, ehitus- ja järelevalvetegevuses, pääste- ja kriisireguleerimises, keskkonnahalduse ning teadus- ja arendustegevuse toetamisel. VTK tagasisidest nähtub, et avaliku sektori asutused kasutavad aeromõõdistusandmeid operatiivtegevuses, sealhulgas otsuste tegemisel ja järelevalvetoimingutes, kus ajakohane ja piisava detailsusega teave vähendab menetluskoormust ning parandab otsuste kvaliteeti. Samuti toetavad need andmed erasektori tegevust, võimaldades luua uusi teenuseid ja arendada innovatsiooni, ning on vajalikud regionaalpoliitika ja ruumilise arengu planeerimiseks. Seetõttu ei ole aeromõõdistusandmete avalikustamine pelgalt valik, vaid tuleneb riigi ülesandest tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad alusandmed avalikes huvides. Ettevõtlusvabadus kaitseb isiku õigust tegeleda majandustegevusega ning kasutada selleks vajalikke ressursse. Praktikas tähendab see muu hulgas õigust kasutada ruumiandmeid majandustegevuse sisendina. Aeromõõdistusandmete kasutuspiirangud võivad seega mõjutada ettevõtjate võimalusi teenuste osutamisel või toodete arendamisel. Tegemist ei ole siiski ettevõtlustegevuse sisulise piiranguga , vaid konkreetse sisendi kasutamise tingimuste reguleerimisega. Esiteks ei välista regulatsioon andmete kasutamist tervikuna, vaid diferentseerib ligipääsu andmete detailsuse ja riskitaseme põhjal . Madalama r iskiga andmed jäävad avalikult kättesaadavaks ning detailsematele andmetele säilib ligipääs kontrollitud tingimustel. Seega ei ole tegemist turult väljatõrjumise ega majandustegevuse keelamisega, vaid andmete kasutamise tingimuste korrastamisega. Kõigi kasutusjuhtude jaoks ei ole suure detailsusega andmed vajalikud. Üldise ülevaate ja esmase analüüsi jaoks on 20 cm eraldusvõimega ortofoto paljudel juhtudel piisav, võimaldades hinnata ruumilis t konteksti , tuvastada objektide olemasolu ja jälgida muutus i . Detailsemate andmete vajadus tekib eelkõige kitsamate ja spetsiifiliste tööülesannete puhul, mis õigustab ka rangemat ligipääsukorda. Kavandatu ei takista ettevõtjatel kasutada alternatiivseid andmeallikaid või teenuseid. E ttevõtjad kasutavadki paralleelselt mit ut allika t , s eal h ulgas kommertsteenuseid (nt rahvusvahelised kaarditeenused) ning tellivad vajaduse korral muid andmehõiveid (näiteks droonipildistused). K asutajauuringu järgi kohandavad ettevõtjad oma tööprotsesse ka juhul, kui detailne riiklik andmestik ei ole vabalt kättesaadav, mis näitab, et turul on olemas alternatiivsed lahendused ning ettevõtlustegevus ei sõltu üksnes ühest andmeallikast. Eraelu puutumatus tähendab lisaks klassikalisele eraelule ka isiku ruumilise privaatsuse kaitset. Nüüdis aegses õigusruumis tähendab see, et isiku elu- ja kasutusruumi kohta kogutud detailne teave ei tohi olla piiranguteta kättesaadav. Aeromõõdistusandmete puhul seisneb risk eelkõige selles, et kõrge resolutsiooniga andmed võimaldavad teha järeldusi isiku elukorralduse, vara või muude eraeluliste aspektide kohta. Seetõttu on riigil kohustus luua re eglid , mis enneta vad sellist riivet. Seetõttu on riigil PS -i § st 26 tulenev kohustus kehtestada meetmed, mis väldivad põhjendamatut sekkumist isiku privaatsfääri. Eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuna piirab andmete vabalt kasutamise ulatust. Samas ei riiva see eraelu puutumatust, vaid vastupidi – on suunatud selle kaitsmisele. Seega on tegemist olukorraga, kus ühe põhiõiguse kaitse eeldab teiste põhiõiguste teatud ulatuses piiramist. 3.2.3. Riive õigustamine ja legitiimne eesmärk Riive õigustatuse hindamisel tuleb analüüsida kavandatu eesmärki ja selle proportsionaalsust. Eelnõu eesmärk on kaitsta eraelu ning vähendada julgeolekuriske, mis võivad kaasneda detailsete ruumiandmete piiranguteta levikuga. Piirangu legitiimseks eesmärgiks on eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse. Riigikohus on leidnud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, mis tuleneb avalikust huvist või teiste isikute õiguste kaitsest. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete eesmärkidega, kuna need tulenevad nii PS -i § 26 kaitsealasest õigushüvest kui ka riigi üldisest kohustusest tagada isikute õiguste kaitse ja julgeolek. Sobivuse kriteeriumi kohaselt peab valitud meede aitama eesmärki saavutada. Andmete detailsuse piiramine ja juurdepääsu mitmetasandilisus aitavad vältida olukorda, kus isikute eluolu või vara kohta avaldatakse liigset teavet. Samas säilib väiksema detailsusega andmete ga avaliku teabe kättesaadavus ning detailsemate andmete kasutamise võimalus õigustatud juhtudel. Seega on meede eesmärgi saavutamiseks sobiv. Vajalikkus Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega. Võimalike alternatiividena võib käsitada üksnes vajaduspõhist hägustamist või pärast andmete avalikustamist toimuvat ex post kontrolli nende kasutamise üle. Eelmainitud meetmed ei ole siiski sama tõhusad. Vajaduspõhine hägustamine vajab üksikjuhtu mi põh jal sekkumist , mis on olemuselt väga ajamahukas ning pärsib andmete kasutuselevõttu avalikes huvides. Valikuline hägustamine ei kõrvalda julgeolekuriske ning eeldab keerulist andmete haldamist ja registrite koostoimet ja pidevat inimese sekkumist. Samuti ei ole piisav üksnes andmete kasutamise järel kontroll, kuna aeromõõdistusandmete olemuse tõttu ei ole võimalik nende edasist levikut ja kasutamist pärast avalikustamist enam piirata. Kui detailne teave on juba avalikustatud, ei ole võimalik selle mõju hilisemate meetmetega tagasi pöörata. See vastab ka õiguskantsleri hinnangule, et just andmete süsteemne ja kergesti ligipääsetav avalikustamine suurendab eraelu riivet kvalitatiivselt uuele tasemele. Samas ei ole aerofotode kvaliteet praegu selline, et neilt oleks võimalik tuvastada inimest näo või välimuse järgi või tema autonumbri põhjal. Lisaks ei võimalda vähem piiravad meetmed piisavalt arvestada aeromõõdistusandmete eri liikide erinevat riskitaset. Andmeliigid, nagu ortofotod, kaldaerofotod ja aerolaser skaneerimise punktipilv, erinevad oluliselt selle poolest, millisel määral võimaldavad need tuvastada objekte ning teha järeldusi isiku eluolu, vara või privaatsfääri kohta. Näiteks võivad kaldaerofotod külgvaate tõttu võimaldada näha hoonete varjatud külgi või kinnisasja osi, mis tavapärasest avalikust vaatepunktist nähtavad ei ole. Seetõttu ei oleks ühetaoline või üksnes tagantjärele kontrollil põhinev meede sama tõhus , kui on andmeliikide riskitasemest lähtuv mitmetasandiline juurdepääsumudel. Seega hilisem järelevalve ei ole piisavalt tõhus meede . Samuti on selliste meetmete rakendamine praktikas kulukas nii rahaliselt kui ajaliselt . Seetõttu ei saa pidada olemasolevaid alternatiive sama tõhusaks , kui on valitud lahendus. Suure detailsusega andmete täielik sulgemine avalikkusele on vajalik siis, kui andmete avalikustamine tooks kaasa suure riive eraelu puutumatusele või julgeolekule. Samas võimaldab vähem detailsete andmete avalikustamine tagada teabe kättesaadavuse üldises huvis ning kontrollitud ligipääsuga kanalid võimaldavad andmete kasutamist õigustatud eesmärkidel , ilma et kaasneks nende kontrollimatu levik. Seetõttu ei ole võimalik saavutada sama tulemust vähem piiravate meetmetega, mis tagaksid ühtaegu nii andmete laialdase kasutatavuse kui ka eraelu puutumatuse ja julgeoleku piisava kaitse. Valitud lahendus, mis kombineerib andmete täielikku sulgemist, kvaliteedi piirangut ja kontrollitud ligipääsu, on seega eesmärgi saavutamiseks vajalik. Mõõdukus Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt riive intensiivsust ja teis alt eesmärgi kaalukust. Riigikohus on rõhutanud, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukam peab olema selle õigustus ja seda täpsemad peavad olema piirangu aluseks olevad normid . Ettevõtlus- ja teabevabaduse riive seisneb eelkõige selles, et teatud andmeid ei ole võimalik vabalt kasutada. Regulatsioon näeb ette mitmetasandilise lähenemise, mille kohaselt kõige suurema riskiga andmed ei ole avalikkusele kättesaadavad, keskmise riskiga andmed avalikustatakse piiratud detailsusega ning ülejäänud andmetele võimaldatakse ligipääs kontrollitud tingimustel. Ka piiratud eraldusvõimega (nt 20 cm) andmestik võimaldab täita üldise ruumilise ülevaate funktsiooni ning paljude kasutajate jaoks jääb see piisavaks töövahendiks . Detailsemate andmete vajadus ei kao, kuid see puudutab kitsamat kasutajate ringi ja spetsiifilisi tööülesandeid, mille puhul on põhjendatud ka rangem ligipääsukord. Seetõttu ei kujuta kavandatu endast täielikku informatsioonilist sulgemist ega ettevõtlustegevuse keeldu, vaid üksnes andmete kasutamise tingimuste diferentseerimist. Teisalt on piirangu eesmärk väga kaalukas. Õiguskantsleri hinnangul muudab detailsete aerofotode süstemaatiline ja piiranguteta avalikustamine isikute eraelu puudutava teabe kergesti kättesaadavaks kogu maailmale ning võimaldab teha järeldusi isikute eluviisi, vara ja t urvameetmete kohta . Selline riive on olemuslikult intensiivne ning seda ei saa võrdsustada üksikjuhtumilise vaatlusega avalikus ruumis. Ühelt poolt piiravad kavandatud meetmed ettevõtjate võimalusi kasutada suure detailsusega andmeid, mis võib mõjutada teatud ärimudelite arengut. Teisalt võib detailsete aeromõõdistusandmete piiranguteta kättesaadavus kaasa tuua ulatusliku ja raskesti kontrollitava sekkumise üksikisikute eraellu. Arvestades, et k õnes oleval juhul ei välista kavandatu andmete kasutamist, vaid piirab üksnes nende detailsust ja juurdepääsu ulatust, kaalub eraelu kaitse huvi üles ettevõtlusvabaduse riive. Sellises olukorras ei ole proportsionaalsus saavutatav ühetaolise lahendusega, mis kas lubab või keelab andmete avalikustamise tervikuna. Valitud mitmetasandiline lähenemine võimaldab ühtaegu: – tagada madalama riskitasemega andmete kui avaliku teabe kättesaadavuse; – piirata üksnes nende andmete levikut, mille puhul riive eraelule oleks intensiivne; – säilitada vähem riivavate andmete kasutusvõimalus õigustatud eesmärkidel kontrollitud ligipääsu ga . Seetõttu on kavandatu suunatud just nende riskide maandamisele, mis ei ole muul viisil tõhusalt kontrollitavad, ning ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Arvestades, et eraelu puutumatuse kaitse on põhiseaduses suure kaaluga õigushüve ning kavandatud abinõu ei välista andmete kasutamist tervikuna, vaid piirab üksnes nende detailsust ja ligipääsu ulatust, on põhiõiguste riive mõõdukas ja proportsionaalne. Õigusselgus Lisaks tuleb hinnata regulatsiooni kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega. Õigusselguse nõue eeldab, et normi adressaat saab ette näha, milliste tingimuste korral tema õigusi piiratakse , millised on tema õigused ja kohustused ning kuidas normi rakendatakse. P iirangute alused sätestatakse seaduse tasandil ning tehnilised detailid jäetakse täitevvõimu täpsustada. Selline lahendus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga , mille kohaselt võib vähem intensiivseid piiranguid täpsustada määrusega, kui seadus määrab piisavalt selged raamid. Seadusereservatsiooni põhimõtte kohaselt peavad põhiõiguste piirangute alused tulenema seadusest. K õnes oleval juhul sätestatakse seaduses nii piirangute eesmärk kui ka peamised tingimused, mistõttu on täitevvõimule antud volitusnorm piisavalt selge ja piiritletud. Kokkuvõttes tuleneb ee spool käsitletu st , et eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuid riive on suunatud eraelu puutumatuse kaitsele ning vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Regulatsioon on kooskõlas ka õigusselguse ja seadusereservatsiooni nõuetega. Seetõttu on eelnõu põhiseadusega kooskõlas. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminid on vajalikud regulatsiooni täpsustamiseks ning kajastavad valdkonna tehnoloogilist arengut ja praktilist kasutust. Eelnõu s kasut atakse uu si termin e id või muudetakse olemasolevate terminite legaaldefinitsioon e : g eodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus ; g eodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi, selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta ; g eodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks. Geodeetilised võrgud on järgmised: riiklik GNSS -i satelliitandmete keskus ESTPOS, riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud ; g eodeetilised tööd seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud geodeetiliste andmete töötlemine ; geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid a adresside ja kohanimede süsteem (AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik , mis tagab aadressiobjektide , kohanimede ja huviobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja kohanimede määramise, aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse ; h uviobjekt on maaga seotud objekt, mille asukohaandmeid vajab avalikku teenust pakkuv asutus oma ülesannete täitmiseks või avaliku teenuse osutamiseks. H uviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud ; h uviobjektiandmed on andmed huviobjekti asukoha ja seda kirjeldavate tehniliste näitajate kohta, mida avalikku teenust pakkuv asutus vajab oma ülesannete täitmiseks ; a eromõõdistusandmed seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud aeropildistamise või aerolaser skaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel asuvate looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid ; o rtofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile; k aldaerofoto on aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda objekte külgvaates; f otovõrkmudel on aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel; a erolaser skaneerimise punktipilv on aerolaser skaneerimise käigus kogutud punktandmestik; a utenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet seaduse § 73 3 tähenduses ; s uletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu reguleerib aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimusi, mis kuuluvad Euroopa Liidu õiguse kohaselt ruumiandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise valdkonda. Eelnõu koostamisel on arvestatud eelkõige järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega: – 2007/2/EÜ (INSPIRE-direktiiv), millega luuakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur; – (EL) 2019/1024 (avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiiv); – 2003/4/EÜ keskkonnateabe kättesaadavuse kohta. 5.1. INSPIRE-direktiiv (2007/2/EÜ) INSPIRE-direktiivi eesmärk on tagada ruumiandmete kättesaadavus ja kasutatavus avaliku sektori ülesannete täitmiseks ning ühiskondlike vajaduste rahuldamiseks. Direktiivi kohaselt tuleb ruumiandmed muuta leitavaks, vaadatavaks ja võimaluse korral allalaaditavaks standardiseeritud teenuste ga . Eelnõu lahendus on direktiivi sätetega kooskõlas. Eelnõu ei piira ruumiandmete olemasolu ega leitavust, vaid reguleerib nende avalikustamise üksikasju ja ulatust. INSPIRE-direktiiv ei nõua, et kõik ruumiandmed oleksid piiranguteta ja täies detailsuses avalikkusele kättesaadavad. Direktiiv i artikkel 13 lubab kehtestada piiranguid juhul, kui see on vajalik näiteks avaliku julgeoleku või isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Piiratakse selliste andmete avalikustamist, mille suur detailsus võimaldaks teha järeldusi isikute eluolu või vara kohta. Madalama riski taseme ga andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks ning tagavad seeläbi direktiivi art ikli 11 kohase minimaalse kättesaadavuse. Eelnõu lahendus – mitmetasandiline juurdepääs, andmete detailsuse piiramine ja osa andmete sulgemine – on kooskõlas INSPIRE-direktiivi loogikaga, kuna: andmete leitavus ja olemasolu säilib; väiksema riskiga andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks; suurema riskiga andmetele nähakse ette kontrollitud ligipääs. Lisaks toetab eelnõu INSPIRE eesmärki tagada andmete tegelik kasutatavus, kuna väldib olukorda, kus liiga piiratud või viibega kättesaadav teave kaotaks praktilise väärtuse avalike ülesannete täitmisel. 5.2. Avaandmete direktiiv ((EL) 2019/1024) Avaandmete direktiivi artikli 5 kohaselt peavad avaliku sektori asutused tegema dokumendid kättesaadavaks taaskasutamiseks, kuid artikli 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi teabele, millele kehtivad juurdepääsupiirangud muu hulgas isikuandmete või julgeoleku kaitse ks . Lisaks sätestab artikli 3 lõige 1 üldpõhimõtte teabe võimalikult laialdasest kättesaadavusest, kuid ei välista piirangute kehtestamist. Eelnõu lahendus on direktiiviga kooskõlas, kuna: säilitab aeromõõdistusandmete üldise kättesaadavuse väiksema detailsusega; ei välista andmete taaskasutamist; piirab üksnes andmete neid omadusi (suur detailsus, koondatavus), mis tooksid kaasa ebaproportsionaalse riive. Seejuures on arvestatud, et avalike ruumiandmete kättesaadavus: toetab innovatsiooni ja ettevõtlust; vähendab halduskoormust, kuna väheneb vajadus individuaalsete teabenõuete esitamiseks; parandab otsuste tegemise kvaliteeti avalikus sektoris . Seega ei vähenda eelnõu avaandmete direktiivi eesmärki, vaid tasakaalustab selle teiste põhiõigustega. 5.3. Keskkonnateabe direktiiv (2003/4/EÜ) Keskkonnateabe direktiivi artikli 3 kohaselt tuleb keskkonnateave teha avalikkusele kättesaadavaks ning artikli 4 lõike 2 kohaselt võib juurdepääsu piirata, kui avalikustamine kahjustaks näiteks avalikku julgeolekut ja riigikaitset , isikuandmete kaitset või muid kaitstavaid huve. Aeromõõdistusandmed võivad sisaldada keskkonnateavet, kuid ühtlasi võimaldada järeldusi isikute eraelu kohta. Eelnõu arvestab seda, tagades keskkonnateabe kättesaadavuse ning samas piirates üksnes neid andmeid, mille avalikustamine oleks vastuolus artiklis 4 sätestatud kaitsehuvidega. 5.4. Järeldus Euroopa Liidu õigus ei eelda ruumiandmete piiranguteta ja maksimaalse detailsusega avalikustamist, vaid näeb ette tasakaalustatud lähenemise, mis võimaldab piirata juurdepääsu juhul, kui see on vajalik teiste õigushüvede kaitseks. Seetõttu on eelnõu Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. 6. Seaduse mõjud Eelnõu kohase seaduse ga kavandatakse järgmisi muudatusi: k oondatakse aadressiandme d , kohanimed ja huviobjektid üh t e terviklik k u süsteemi ; antakse AKS-i infosüsteemi vastutav ale töötleja le hoone või hooneosa koha-aadressi määrami s e või muutm is e õigus ; kaotatakse kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise kohustus ; sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustus ; sätestatakse õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks ; luuakse MaRu tasuliste teenuste osutamise alused . Sihtrühma saab üldistatult jagada kolmeks: eraõiguslikud juriidilised isikud; füüsilised isikud; avalik sektor (kohalikud omavalitsused ja riigiasutused). 6.1. Aadressiandmed 6.1.1. Mõju avaldav muudatus: aadressi de , kohanimede ja huviobjektide koondamine üh t e terviklik k u süsteemi Kuna aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i infosüsteem) ja riiklik kohanimeregister on tehniliselt omavahel integreeritud aadressi de ja kohanimede süsteemiks, tehakse muudatused ruumiandmete seaduses, kohanimeseaduses ja rakendusaktides. R iiklik u kohanimeregist ri sätted tunnistatakse kohanimeseaduses kehtetuks. Kohanimeseaduse alusel kehtestatud kohanime vormistamise ja kasutamise kord tunnistatakse kehtetuks ja selle sätted viiakse üle AKS-i määrusesse. Lisaks reguleerit akse huviobjektidega seo tu t seaduse tasandil. Oluline tähelepanek on, et praeguses kasutuses tähendab huvipunkt pigem konkreetset teenuse või koha asukohta, samas muudatuse järgi on huviobjekt laiem õiguslik mõiste, mis võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud. Muudatustega koondatakse aadressi d , kohanimed ja huviobjektid üh t e terviklik k u süsteemi . Sellega rõhutatakse, et tegemist ei ole üksnes eraldiseisvate andmeliikidega, vaid tervikliku tehnilise, organisatsioonilise ja õigusliku süsteemiga , mis sisaldab nii andmete moodustamise, esitamise, haldamise ja kasutamise põhimõtteid kui ka süsteemi toimimiseks vajalikke osapooli ja nende ülesandeid. Muudatus loob selgema struktuuri ning eristab ühelt poolt aadresside, kohanimede ja huviobjektide määramise ning andmete esitamisega seotud nõudeid ja menetlusi ning teiselt poolt infosüsteemi kui terviklikku andmete haldamise ja kasutamise keskkonda. 6.1.1. 1. Sih trühm : r iigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) AKS-i infosüsteemi kasutusele võt misel on riigivalitsemisele valdavalt positiivne mõju. Maa- ja Ruumiameti hallatavate infosüsteemide arv väheneb ning seniste eraldiseisvate regulatsioonide asemel rakendatakse ühtset õiguslikku raamistikku. Loobutakse KNR-i kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamisest. AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtuga võib selle vastutava ja volitatud töötleja töökoormus mõnel määral kasvada (nt võib kaasneda vajadus koolituste korraldamiseks ja juhendite koostamiseks ). KNR-i kui eraldi registri ja infosüsteemi sulgemisega väheneb selle keskkonna ülalpidamisega kaasnev töökoormus ja ressursikulu. Selle asemel AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtu tõttu ei vähene ressursikulu oluliselt. Samas lihtsustab see süsteemide haldamist ja vähendab halduskoormust . Kohalike omavalitsuste ülesanded ja töökorraldus oluliselt ei muutu . A adressiandmete üleviimisega AKS-i infosüsteem uueneb ka senine In-ADS -i veebiteenus, mi s on ADS-i andmeid kasutav integreeritav aadressiotsing, mida on võimalik lihtsalt paigutada veebipõhistesse infosüsteemidesse. Teenuse uus nimi on In-AKS. In-ADS on avatud kuni 2026. aasta juuli lõpuni. Pärast seda rakendatakse kuni 2026. aasta lõpuni ümbersuunamist. Ühtsesse süsteemi koondatud huvi objektide andmestik annab riigile ajakohase ülevaate konkreetsetes asukohtades pakutavatest teenustest, mida saab kasutada nii kriisiolukordade lahendamiseks kui ka muude avalike teenuste planeerimiseks ja korraldamiseks. Positiivne mõju avaldub ka KOV-idele, kellel on huviobjektide info t omades võimalik avalike teenuste osutamist tõhusamalt korraldada ning nendeks vajaminevat ressurssi optimeerida. Andmete kogumi ne võib suurendada mõnel määral MaRu töökoormust . Oluline on, et andme id kogu b MaRu ning teised asutused (Häirekeskus, Päästeamet jt) ei pea seda seetõttu eraldiseisvalt tegema. Seega kokkuvõttes on huvi objektide andmete koondamine AKS-i infosüsteemi positiivse mõjuga . 6.1.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud Mõju majandusele Huviobjekti andmed võetakse üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest andmekogust. Muudatuse eesmärk ei ole luua uut tüüpi andmeid, vaid luua õiguslik raamistik avalike ülesannete täitmiseks oluliste huviobjektide andmete ühtseks haldamiseks ja kasutamiseks koos aadressi- ja kohanimeandmetega. AKS-i infosüsteemi huviobjektide regulatsiooni eesmärk on tagada avalike ülesannete täitmiseks vajalike asukohaandmete koondamine ühtsesse süsteemi. Huviobjektide andmete kogumine ei ole suunatud erasektori teenuste asendamisele ega huvipunktide kommertsteenuste pakkumisele, vaid avaliku sektori ülesannete täitmise toetamisele, s eal h ulgas kriisijuhtimise, planeerimise ja teenuste korraldamise eesmärgil. Muudatus võib mõjutada ettevõtjaid, kes koguvad ja pakuvad huvipunktide andmeid. Positiivse mõjuna tekib ettevõtjatel võimalus kasutada ühtlustatud ja kvaliteetseid alusandmeid . Samas võib väheneda vajadus selliste andmete eraldi kogumiseks ja vahendamiseks , kui riik avalikustab samalaadseid andmeid. Kuna huviobjektide regulatsiooni peamine eesmärk on toetada avalike ülesannete täitmist, avalike teenuste planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust, on mõju huvipunktide andmete turule hinnanguliselt väike kuni mõõdukas. 6.1.1.3. Mõju infoühiskonnale Kavandatud muudatustega kaasneb infoühiskonnale eeldatavasti oluline positiivne mõju. AKS muutub üheks keskseks andmebaasiks. Selle kõrval ei säilitata paralleelse registrina KNR-i ning kogu seal kajastuv info liigub AKS-i infosüsteemi . See lihtsustab nii avaliku sektori töötajate kui ka KOV- i de jaoks riigi andmekorralduse üldarusaadavust. Ühe andmebaasi kasutamine vähendab infosüsteemide killustatust, mis lihtsustab avalike teenuste kasuta mist ja suurendab usaldusväärsust infoühiskonnas. 6.1.1.4. Mõju riigieelarvele AKS -i infosüsteemi arendus t rahasta b Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest . Arendusel on k olm etappi: a prillis 2025 valmis id AKS-i infosüsteemi baasfunktsio onid ja k ohanimede moodul ja o ktoobris AKS-i infosüsteemi aadressiandmete avalik rakendus. 2026 . aastal valmib aadressiandmete menetlusrakendus ja täisfunktsio onid kohanime-, aadressi- ja huvi objekti andmete tootmiseks ning levitamiseks uues süsteemis. AKS-i infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise jär el ei suurenda mõju riigieelarvele võrreldes senise olukorraga. 6.1.1.5. Mõju riigi julgeolekule Huviobjekt e käsitlevate normide loomine toeta b avalike ülesannete täitmist, avalike teenuste planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust , mis läbi avaldub positiivne mõju riigi sisejulgeolekule. 6.1. 2 . Mõju avaldav muudatus: hoone või hooneosa koha-aadressi määrami se või muutmi se õiguse andmine AKS-i infosüsteemi vastutav ale töötleja le Muudatusega nähakse ette, et teatud juhtudel võib hoone, hooneosa või riigi maakorralduse käigus tekkiva objekti koha aadressi määrata või muuta AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa ja Ruumiamet. Selline võimalus rakendub eelkõige juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul aadressitoimingut teinud või kui hoone aadress tuleb viia tehniliselt vastavusse aluseks oleva katastriüksuse aadressiga. 6.1.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selle tulemusena paraneb aadressiandmete ajakohasus ja kvaliteet ning väheneb risk, et riiklikes infosüsteemides kasutatakse vastuolus olevaid aadressiandmeid. Mõju Ma Ru- le on mõõdukas. Ameti ülesanded laienevad, kuna teatud juhtudel tuleb aadressitoimingud teha kohaliku omavalitsuse asemel ning tagada vastavate automatiseeritud menetluste toimimine. Positiivne mõju avaldub ka teistele riigiasutustele ja avaliku sektori infosüsteemidele, kus kasuta takse aadressiandmeid oma ülesannete täitmisel. Ühtsemad ja ajakohasemad aadressiandmed parandavad andmekogude koosvõimet ning vähendavad vigadest ja ebaühtlastest andmetest tingitud lisanduvat menetluskoormust. Muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike kuni mõõdukas ning valdavalt positiivne. Kohaliku omavalitsuse pädevus koha aadresside määramisel säilib üldreeglina muutumatuna ning enamik u aadressitoiminguid te eb jätkuvalt omavalitsus. Muudatus puudutab üksnes erandjuhtumeid, kus aadressi määramine on jäänud tegemata või kus aadressiandmete kooskõla on võimalik tagada tehnilise toiminguna. 6.1.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud Muudatuse mõju ettevõtetele ja füüsilistele isikutele on väike ning valdavalt positiivne. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi ega lisa kulusid, kuid aitab tagada aadressiandmete ajakohasuse . 6 . 2 . Geodeesia 6 . 2 .1 . Mõju avaldav muudatus: kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise kohustuse kaotamine Tunnistatakse kehtetuks RAS -i § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS -i § 22 lõi ke 2 kohaselt rajatakse kohalikud geodeetilised võrgud vajaduse kohaselt . Pädevus vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel, kes on RAS -i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja. Muudatuse eesmärk on vähendada menetlusetappe ja kiirendada geodeetiliste tööde korraldamist. Muudatus mõjutab eelkõige kohalikke omavalitsusi, Maa- ja Ruumiametit ning geodeetilisi töid te gevaid ettevõtteid. 6. 2 .1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) Mõju on positiivne , k una menetlusele kuluva aja kokkuhoid vähen dab MaRu ja kohaliku omavalitsuse menetluskulu. Muudatuse eesmärk on lihtsustada geodeetiliste tööde menetlust, kaotades kohalike geodeetiliste tööde kohustusliku kooskõlastamise Maa- ja Ruumiametiga. Muudatuse tulemusena lüheneb menetlusaeg ning muutub lihtsamaks geodeetiliste tööde te gemiseks vajalik haldusmenetlus. Mõju on Maa- ja Ruumiametile mõõdukalt positiivne, sest menetlusele kuluva aja kokkuhoid vähendab MaRu menetluskulu . Riskina võib tuua välja vajaduse anda tööde te gijatele või kohalikele omavalitsustele geodeetiliste tööde kohta selgitusi või nõuandeid. Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Kuivõrd geodeetiliste tööde projekte koostavad üldjuhul asjakohast kutse- ja erialapädevust omavad geodeesiaettevõtted, ei kaasne muudatusega kohalikele omavalitsustele üldjuhul vajadust teha täiendavat tehnilist ekspertiisi. Samas võib väiksemates omavalitsustes, kus geodeesia-alane pädevus on piiratud, tekkida vajadus selgituste või nõustamise järele. Välistada ei saa ka riski, et osas omavalitsustes tekib muudatuse rakendamise algusjärgus suurem koormus uue töökorraldus e kujundamise l . Samas vähendab seda asjaolu, et geodeetiliste tööde projektide koostamise eest vastutab töö te gija ning kohaliku omavalitsuse senine vastutus kohaliku geodeetilise võrguga seotud otsuste tegemisel ei muutu. 6.2.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud Mõju majandusele Muudatuse mõju ettevõtjatele on väike ja valdavalt positiivne. Kohalike geodeetiliste tööde projektide ja aruannete kooskõlastamise menetluse lihtsustamine vähendab menetlusetappe ning võib lühendada tööde elluviimiseks kuluvat aega. See võib vähendada geodeetilisi töid te gevate või tellivate ettevõtjate halduskoormust. Mõju elanikele on väike. Muudatus ei too füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Kaudselt võib menetluste kiirenemine soodustada geodeetiliste töödega seotud projektide ja arendustegevuste sujuvamat elluviimist. 6.2.2. Mõju avaldav muudatus: geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustuse kehtestamine Muudatusega sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustus . Muudatuse eesmärk on suurendada geodeetiliste täppismõõtmiste usaldusväärsust ning vähendada riski, et riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantakse ebatäpseid mõõtmisandmeid. Sätestatakse üldnõue, mille kohaselt geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad olulised mõõteseadmed ja nende komponendid (s h elektro-optilised kaugusmõõturid, mõõteprismad, digitaalsed täppisnivelliirid ning invar-koodlatid koos nende skaala omadustega) peavad olema kalibreeritud akrediteeritud mõõtelaboris. Nõude eesmärk on tagada mõõtmiste metrolo o giline jälgitavus ja ühtlane kvaliteet sõltumata töö te gijast . Lisaks täpsusta takse kalibreerimisnõude kohaldamisala konkreetsete geodeetiliste tööde liikide puhul, nagu topo-geodeetilised uuringud, teostusmõõdistamine ja ehitusgeodeetilised mõõtmised. Nende tööde puhul laiendatakse nõuet ka terrestrilistele laserskanneritele. Säte rõhutab, et nimetatud töödel kasutatavate seadmete kalibreeritus on väga täht is , kuna nende tulemus tel on otse ne mõju mõõtmiste täpsusele. Sätestatud on volitusnorm, et geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega , mille s täpsustatakse, et topo-geodeetiliste uuringute puhul on kalibreerimine kohustuslik, k ui mõõtmistulemuse nõutav plaaniline või kõrguslik piirviga (täpsusklass) on väiksem või võrdne ± 1 cm või mõõtetulemust kasutatakse kohtulikus või muus õigusvaidluses tõendina. 6.2.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Kalibreeritud mõõteseadmete kasutamine parandab geodeetiliste mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab riski, et riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantakse ebatäpseid mõõteandmeid. See toetab ruumiandmete kvaliteeti ning parandab nende kasutatavust planeerimis-, ehitus-, maakorraldus- ja muudes haldusmenetlustes. Mõju kohalikele omavalitsustele on väike . Kohalikud omavalitsused üldjuhul ei tee geodeetilisi mõõtmisi ise ega kasuta selleks mõõteseadmeid, vaid tööd te evad pädeva d teenuseosutaja d . Positiivne mõju avaldub kvaliteetsemate alusandmete kasutamises kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel. 6.2.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud Mõju majandusele Negatiivse mõjuna võib välja tuua kalibreerimisteenuse kättesaadavuse riski. Eestis puudub praegu akrediteeritud kalibreerimisteenus geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavatele mõõteseadmetele, mistõttu tuleb seadmete kalibreerimiseks kasutada välisriikide teenuseosutajaid. See võib suurendada geodeetiliste tööde te gijate kulusid ning pikendada seadmete kasutusest väljas olemise aega. Mõju avaldub eelkõige geodeetiliste tööde tegijatele, kes peavad tagama mõõteseadmete vastavuse kehtestatud nõuetele. Kalibreerimisteenuse kättesaadavusega seotud võimalikku mõju aitab vähendada asjaolu, et Eestis on olemas kalibreerimisteenuse arendamiseks vajalik taristu, eelkõige Vääna geodeetiline baasjoon. Selle taristu kasutuselevõtt võimaldaks tulevikus pakkuda osa kalibreerimisteenustest Eestis ning vähendada vajadust tellida teenust välisriigi akrediteeritud laboritest. Nõue on kavandatud kehtestada 1. jaanuari l 2028. Üleminekuaj al saavad turuosalis ed kohaneda ja seni kasutada välisriikide teenus eid . Samuti võimaldab üleminekuaeg ettevõtjatel planeerida kalibreerimisega seotud kulusid ja töökorralduslikke muudatusi. Mõju füüsilistele isikutele on väike ja valdavalt positiivne. Muudatus võib kaudselt mõjutada geodeetiliste teenuste hinda , kui töö tegemisel e kohaldub mõõteseadmete kalibreerimise kohustus. Samas parandab nõue mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab ebatäpsetest mõõtmistulemustest tingitud vigade ja vaidluste riski. Nõue jõustub 1. jaanuaril 2028, mis võimaldab turuosalistel muudatusega kohaneda. 6 .3. Aeromõõdistamine 6.3.1. Mõju avaldav muudatus: õiguslik u raamistik u kehtestamine aeromõõdistusandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks Muudatustega luuakse ruumiandmete seaduses esmakordselt terviklik õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Määrat a kse aeromõõdistusandmete liigid, nende haldamise põhimõtted ning erinevad ligipääsutasemed, et tasakaalustada ruumiandmete kasutatavust, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve. Täpsemad tingimused kehtesta b valdkonna eest vastutav minist e r määrusega. Selleks muudetakse keskkonnaministri 20.12.2013 määrust nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“. Aeromõõdistusandmetena käsitatakse ortofotosid, kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid, aerolaser skaneerimise punktipilve andmeid ning neist tuletatud kõrgusmudeleid ja muid andmestikke. Aeromõõdistusandme id halda b Maa- ja Ruumiamet, kelle ülesanne on korraldada nende töötlemist ja haldamist, tagades sama l ajal eraelu puutumatuse, riigi julgeoleku ja andmete kasutatavuse avalikes huvides. Muudatusega luuakse neljatasandiline ligipääsumudel: Avalik vaade, milles tehakse kõigile kättesaadavaks üksnes ortofoto d . Avalikult kättesaadava ortofoto piksli suurus maapinnal peab olema vähemalt 20 sentimeetrit ning andmed avalikustatakse vähemalt kuuekuulise ajalise viivitusega alates nende hõivamisest. Avalikus vaates ei tehta kättesaadavaks kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid, aerolaser skaneerimise punktandmeid ega detailseid punktipilve andmetest tuletatud andmestikke. P iirangu eesmärk on vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riske. Autenditud kasutaja ligipää s : võimaldatakse ligipääs suurema detailsusega ortofotole, mille piksli suurus maapinnal on 10 sentimeetrit. Andmete kasutamine eeldab kasutaja autentimist ning nõustumist kasutustingimustega. Vajaduse korral võib Maa- ja Ruumiamet piirata või peatada autenditud kasutaja ligipääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse huvides. Kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid ja aerolaser skaneerimise punktandmeid autenditud kasutajale üldjuhul ei võimaldata , välja arvatud juhul, kui see on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks . Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks võimaldatav ligipääs, mis võib hõlmata ortofotot, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit, kaldaerofotot, fotovõrkmudelit, aerolaser skaneerimise punktandmeid ja aerolaser skaneerimise punktandmetest tuletatud andmestikke. Maa- ja Ruumiamet võib piirata ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või detailsuse alusel. Suletud aeromõõdistusandmed , milleks on aerolaser skaneerimise punktandmed ja aeromõõdistusandmed, mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut, avalikku korda või üksikisiku eraelu puutumatust. Neid andmeid ei tehta kättesaadavaks ei avalikus vaates ega tavapärastele autenditud kasutajatele. Ligipääs on võimalik üksnes riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Muudatusega reguleeritakse aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitami st . Isik võib esitada Maa- ja Ruumiametile taotluse aeromõõdistusandmete avalikus vaates esitatava ortofoto hägustamiseks, kui andmete detailsus võimaldab tuvastada isiku või tema valduses oleva objekti ning avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt tema eraelu puutumatust. 6. 3 .1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selgem ja ühtne kord loob õigusliku aluse aeromõõdistusandmete kasutamiseks olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on oluliselt kasvanud. Kavandatu aitab vähendada eraelu puutumatuse ja riigi julgeolekuga seotud riske, säilitades samal ajal kvaliteetsete ruumiandmete kasutatavuse avalike ülesannete täitmisel. Mõju Maa- ja Ruumiametile on märkimisväärne . Ameti ülesanded laienevad, kuna lisandub kohustus hallata erinevaid ligipääsutasemeid, korraldada kasutajate autentimist, menetleda aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning rakendada andmete kasutamisega seotud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Samuti tuleb tagada andmete kasutamise jälgitavus ning vajaduse korral piirata juurdepääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse huvides. Muudatusega võib kaasneda vajadus infosüsteemide arenduste ning haldusressursi järele. Ma Ru-le tekib uus ülesanne hallata aeromõõdistusandmete erinevaid ligipääsutasemeid ning tagada, et andmed tehakse kasutajatele kättesaadavaks seaduses ja määruses sätestatud tingimustel. Selleks tuleb luua avalik vaa de , autenditud kasutaja ligipääs, riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks mõeldud ligipääs ja suletud andmete kasutamise tehnilised lahendused ning hallata neid . Muudatusega kaasneb vajadus arendada ja hallata autentimislahendusi ning kasutusõigus i . Lisaks lisandub Ma Ru-le kohustus menetleda aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning hinnata nende põhjendatust ja proportsionaalsust. See eeldab nii õiguslikku kui ka sisulist hindamist olukor ras , kus asutus leiab, et aeromõõdistusandmete avalikustamine võib ebaproportsionaalselt riivata eraelu puutumatust või kujutada endast julgeolekuriski. Lisanduv töökoormus on seotud ka suletud aeromõõdistusandmete kasutamise korraldamisega. Maa- ja Ruumiamet peab hindama juurdepääsuvajadus t , rakendama vajaduse korral piiranguid ning tagama, et suure detailsusega andmete kasutamine oleks põhjendatud ja kontrollitav. Samas loob regulatsioon Maa- ja Ruumiametile senisest selgema õigusliku aluse aeromõõdistusandmete avalikustamise, kasutamise ja piirangute rakendamise korraldamiseks. See vähendab õiguslikku ebakindlust ning võimaldab eraelu puutumatuse ja julgeoleku kaalutlusi arvestada ühtsetel alustel kõigi andmekasutajate suhtes. Kavandat u eeldab olemasolevate aeromõõdistusandmete avalikustamise ja levitamise lahenduste olulist ümberkujundamist. Kui praegu on suur osa aeromõõdistusandmetest kasutajatele kättesaadav ühetaolisel põhimõttel, siis edaspidi tuleb rakendada erinevad ligipääsutaseme i d ning tagada nende tehniline eristamine. A renduskoormust suurendab ka asjaolu, et regulatsioon loob senisest erinevad andmetasemed. See tähendab, et süsteemid peavad suutma hallata sama andmestiku erinevaid versioone ja nendele rakenduvaid kasutuspiiranguid. Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on positiivne. Muudatusega sätesta takse selgesõnaliselt, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks võib võimaldada ligipääsu suurema detailsusega aeromõõdistusandmetele, sealhulgas kaldaerofotodele, fotovõrkmudelitele, aerolaser skaneerimise punktandmetele ja neist tuletatud andmestikele. See tagab, et planeerimis-, ehitus-, maakorraldus-, järelevalve-, keskkonna- ja kriisilahendamise ülesannete täitmiseks vajalikud andmed jäävad kättesaadavaks ega sõltu avaliku vaate piirangutest. Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele võib avald a da ka see , kui nende infosüsteemid kasutavad Ma Ru teenuseid või liidestusi. Eelkõige võib tekkida vajadus kohandada olemasolevaid liidestusi autentimispõhise ligipääsu kasutamiseks ning tagada süsteemide ühilduvus uute teenustega. 6. 3 .1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud Mõju majandusele Muudatuse mõju ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele on keskmine ning mitmetahuline. Mõju avaldub eelkõige aeromõõdistusandmete kättesaadavuse korralduse muutumise st . Positiivne mõju seisneb selles, et kvaliteetsed aeromõõdistusandmed jäävad ettevõtjatele kättesaadavaks ning autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs senisest detailsematele ortofotodele. See võimaldab ka edaspidi kasutada aeromõõdistusandmeid projekteerimisel, planeerimisel, keskkonnamõjude hindamisel ning muudes majandustegevustes, mis tuginevad kvaliteetsetele ruumiandmetele. Samuti suureneb andmete kasutamise õigusselgus ning paraneb andmekasutuse jälgitavus. Negatiivne mõju võib avalduda ettevõtjatele, kelle äriprotsessid või infosüsteemid kasutavad praegu suure detailsusega aeromõõdistusandmeid automaatselt või avalike teenuste ga . Neil võib tekkida vajadus kohandada infosüsteeme, andmevahetuslahendusi või tööprotsesse uute autentimis- ja ligipääsunõuetega. Mõju võib puudutada eelkõige geodeesia-, planeerimis-, projekteerimis-, kinnisvara-, metsandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Füüsilistele isikutele on mõju valdavalt positiivne . Muudatus tugevdab eraelu puutumatuse kaitset, vähendades kõige detailsemate aeromõõdistusandmete avalikku kättesaadavust ning luues võimaluse taotleda avalikus vaates kuvatava ortofoto hägustamist, kui andmete avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt isiku eraelu puutumatust. Samal ajal säilib avalikkusele juurdepääs üldisema detailsusega ruumiandmetele. 6. 3 .1.3. Mõju infoühiskonnale Muudatuse positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et luuakse selge õiguslik raamistik suure detailsusega ruumiandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks. Muudatus aitab paremini tasakaalustada ruumiandmete kättesaadavust, eraelu puutumatuse kaitset ning riigi julgeoleku huve. Samuti suureneb andmete kasutamise jälgitavus, kuna suurema detailsusega andmetele juurdepääs eeldab autentimist ning andmete kasutamise tingimustega nõustumist. Infoühiskonna seisukohast tähendab muudatus, et senine täielikult avalik ligipääs kõige detailsematele aeromõõdistusandmetele väheneb. Avalikus vaates jääb edaspidi kättesaadavaks üksnes üldisema detailsusega ortofoto ning suurema detailsusega andmete kasutamine toimub autenditud ligipääsu ga . Seetõttu võivad andmeid kasutavad ettevõtted, teadusasutused ja teised kasutajad vajada oma tööprotsesside, infosüsteemide või andmevahetuslahenduste kohandamist. Positiivne mõju avaldub ka andmekaitse ja küberturvalisuse vaates. Suure detailsusega aeromõõdistusandmete kasutamise parem kontrollitavus vähendab riski, et andmeid kasutatakse eraelu puutumatust või riigi julgeolekut kahjustaval eesmärgil. Samal ajal säilib võimalus kasutada vajaliku detailsusega andmeid . Muudatusega kaasneb siiski risk, et osa seniseid andmekasutajaid peab kohandama oma infosüsteeme või tööprotsesse uute autentimis- ja ligipääsunõuetega. Samuti võib andmete kasutamine muutuda mõnevõrra keerukamaks kasutajatele , kes vajavad suure detailsusega aeromõõdistusandmeid sagedasti või automatiseeritud teenuste ga . 6. 3 .1.4. Mõju riigieelarvele Muudatuse rakendamine eeldab nii Maa- ja Ruumiameti kui ka nende asutuste infosüsteemide arendamist, kelle infosüsteemid kasutavad Maa- ja Ruumiameti aeromõõdistusandmeid . Maa- ja Ruumiameti arendused on vajalikud selleks, et võimaldada aeromõõdistusandmete avalikustamist erinevate juurdepääsutasemet eg a ja hallata kasutajate autentimist. Lisaks tuleb arendada lahendused, mis võimaldavad hallata erineva detailsusega andmekihte ning piirata juurdepääsu andmetele kasutaja õiguste ja andmete liigi alusel . Teiste asutuste kulud on seotud eelkõige infosüsteemide kohandamisega autentimis- ja ligipääsuhaldusnõuete rakendamiseks ning olemasolevate teenusliideste kohandamiseks. Kulude täpne suurus sõltub kasutatavatest tehnilistest lahendustest ja olemasolevate süsteemide ülesehitusest. Esmased hinnangud osutavad, et vajalikud arendused võivad ulatuda suurusjärku 500 000 eurot või enam . Arenduskulude täpsem suurus selgub rakenduslahenduste väljatöötamisel. Lisaks arenduskuludele kaasnevad süsteemide käitamise ja hooldamise püsikulud. Need on seotud eelkõige kasutajate autentimise, andmete täiendava töötlemise ja salvestamise, kasutajatoe ning ligipääsuhaldusega. Esmase hinnangu kohaselt võib see kulu olla 50 000 eurot aastas . Täpsem püsikulude suurus selgub rakenduslahenduste väljatöötamise käigus. Samas sätesta takse , et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs detailsetele aeromõõdistusandmetele säilib. Seetõttu ei kaasne avalike ülesannete täitmise võime vähenemist ega vajadust asendada seniseid andmeallikaid muude lahendustega. 6. 3 .1.5. Mõju riigi julgeolekule Muudatuse mõju riigi julgeolekule on mõõdukas ning positiivne. Muudatusega kehtestatakse õiguslik alus suure detailsusega aeromõõdistusandmete kättesaadavuse piiramiseks, kasutamise kontrollimiseks ning julgeoleku seisukohalt tundlike andmete kaitseks. Positiivne mõju avaldub eelkõige selles, et riigi kogutud aeromõõdistusandmete kasutamine muutub paremini kontrollitavaks ning väheneb võimalus saada piiranguteta juurdepääs kõige detailsematele andmestikele, sealhulgas aerolaserska neerimise punktandmetele. Mõju ulatust vähendab asjaolu, et Eesti territooriumi kohta kogutud suure detailsusega ruumiandmed võivad olla jätkuvalt kättesaadavad ka teiste teenusepakkujate kaudu , kelle tegevusele muudatus ei kohaldu. Seetõttu ei kõrvalda muudatus kõiki aeromõõdistusandmetega seotud julgeolekuriske. Samas aitab muudatus vähendada riske ulatuses, mis on seotud Maa- ja Ruumiameti hallatavate andmete avalikustamise ja kasutamisega, ning tagab riigi kogutud andmete vastutustundlikuma avaldamise. 6.4. Tasulised teenused 6.4.1. Mõju avaldav muudatus: õiguslik u raamistiku kehtestamine Eesti riiklikule GNSS -i satelliitandmete keskusele ESTPOS ja selle tasulistele teenustele ESTPOS-i puhul ei ole tegemist üksnes GNSS -i referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut. Muud atuse kohaselt on ka ESTPOS riikliku geodeetilise süsteemi osa. Sellega rõhutatakse ESTPOS-i rolli riikliku geodeetilise infrastruktuuri ühe põhikomponendina. Täiend use kohaselt kantakse geodeetiliste punktide andmekogu sse lisaks geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele ka ESTPOS-i andmed. Muudatuse eesmärk on koondada riiklik geodeetiline referentsinfo ühtsesse andmekogusse ning tagada geodeetilise süsteemi parem sidusus, läbipaistvus ja kasutatavus. Nähakse ette ESTPOS -i andmete avalikustamise viisid. Sätestatakse ESTPOS-i andmete ja teenuste kasutamise tingimused (§ 38). Teabevaldajatele võimaldatakse juurdepääs ESTPOS-i andmetele registreeritud kasutajana, kui see on vajalik nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Samal ajal sätestatakse, et ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed ning arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadavad. Tasuliste teenustena nähakse ette üksikute tugijaamade reaalaja andmevood (RTCM -i striimid) ja ESTPOS-i võrgu reaalaja parandite (RTK parandite) pakkumine. RTCM -i striimide teenust pakutakse erasektorile tasu eest ja kõrgkoolidele tasuta. Peamine siht rühm on juba tegutsevad GNSS -i tugijaamade eravõrkude omanikud , kes saaks id tihendada oma võrk e . Samuti uued ettevõtted, kes saaksid rajada teenust kasutades oma teenuse. RTK parandite teenust pakutakse tasu eest riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Tasu maksmisest on vabastatud kõrgkoolid. 6.4.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) RTCM -i striimide teenus on suunatud erasektori ettevõtetele ning seda kasutatakse GNSS -i tugijaamade võrkude tihendamiseks või uute teenuste loomiseks. Seetõttu ei avalda teenuse tasuliseks muutmine riigiasutustele ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulist mõju. Samas aitab teenuse tasuline pakkumine kaasa ESTPOS-i teenuste jätkusuutlikule rahastamisele ning võimaldab Maa- ja Ruumiametil katta teenuse osutamisega seotud kulusid. Muudatus mõjutab riigiasutusi, kes kasutavad Maa- ja Ruumiameti pakutavaid ESTPOS-i RTK parandite teenust oma ülesannete täitmisel. Suurema d kasutaja d on näiteks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Keskkonnaamet. Mõju avaldub eelkõige nende asutuste tegevuskulude suurenemises ning vajadus es planeerida teenuse kasutamisega seotud kulusid oma eelarves. Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. M uudatus toetab ESTPOS-i teenuste jätkusuutlikku rahastamist ning loob selgema seose teenuse kasutamise ja selle ülalpidamiskulude kandmise vahel. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ESTPOS-i reaalajateenuste rahastamine muutub kasutuspõhisemaks ning väheneb sõltuvus üldisest riigieelarvelisest rahastamisest. See loob Maa- ja Ruumiametile lisa võimaluse katta ESTPOS-i teenuste ülalpidamise, arendamise ja tehnilise toe kulusid ning toetab teenuse pikaajalist jätkusuutlikkust. Samas suureneb teenuse osutamisega töö koormus, mis on seotud lepingute sõlmimise, kasutajate haldamise ning arveldamisega . Nimetatud kulud on hinnanguliselt väikesed võrreldes ESTPOS-i teenuste üldiste ülalpidamiskuludega. Negatiivse riskina tuleb arvestada, et prognoositud tulud ei pruugi realiseeruda täies mahus, kuna osa kasutajaid võib tasu kehtestamise järel vähendada teenuse kasutamist või valida alternatiivseid teenusepakkujaid. 6.4.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud Mõju majandusele Muudatus mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes kasutavad ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma GNSS-teenuste osutamiseks. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ettevõtjatel tekib võimalus kasutada ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma teenuste arendamiseks või olemasolevate teenuste täiustamiseks. See võib vähendada vajadust rajada ja hallata oma tugijaamade võrku ning seeläbi vähendada investeerimis- ja halduskulusid. Kuna RTK parandite teenust erasektorile ei pakuta, siis ei ole sellel otsest mõju ettevõtjatele. Mõju elanikele on kaudne ja eeldatavalt väike. Muudatus võib parandada turul pakutavate positsioneerimis- ja asukohapõhiste teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, kuid ei too elanikele kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Kõrgkoolidele on teenuste kasutamine tasuta . See toetab teadus- ja arendustegevust ning aitab kaasa uute tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamisele. 6.4.1.3. Mõju infoühiskonnale Muudatusel on positiivne mõju infoühiskonna arengule, sest ESTPOS-i käsitlemine riikliku geodeetilise süsteemi osana, ESTPOS-i andmete kandmine geodeetiliste punktide andmekogusse ning andmete avalikustamise põhimõtted loovad selge õiguslik u raamistiku, mis suurendab õigusselgust. RTCM -i striimide teenuse pakkumine loob ettevõtjatele võimaluse kasutada riiklikku tugijaamade taristut oma teenuste arendamisel, mis võib soodustada uute teenuste turuletulekut ning innovatsiooni ruumiandmete valdkonnas. 6.3.1.4. Mõju riigieelarvele Seaduse mõju riigieelarvele on väike. Muudatus võimaldab Maa- ja Ruumiametil saada lisa tulu ESTPOS-i RTCM -i striimide ja RTK parandite teenuste osutamisest, mis aitab katta ESTPOS-i taristu ülalpidamise ja arendamisega seotud kulusid. Samas suureneb RTK parandite teenust kasutavate riigiasutuste eelarvekoormus. 6.4.1.5. Mõju riigi julgeolekule Muudatusel ei ole otsest negatiivset mõju riigi julgeolekule. See aitab maandada julgeoleku- ja turvariske, kui asutused saavad andmeid otse, mitte läbi erasektori teenuspakkujate. Riigiasutused ei pea sõltuma kommertsteenuse pakkujate äriotsustest või küberturbe tasemest. 7. Rakendusaktid 7.1. Uued rakendusaktid S eaduse jõustumisel tuleb ette valmistada Vabariigi Valitsuse määruse tervik t ekst „Aadresside ja kohanimede süsteem“ ja majandus- ja tööstusministri järgmiste määruste terviktekstid: „Geodeetiline süsteem“ ja „Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord “ . 7.2. Muudetavad rakendusaktid S e aduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi määruseid: Vabariigi Valitsuse 25. 11. 2004 . a määrus nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ ; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 . a määrus nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ ; Vabariigi Valitsuse 14.07.2011 määrus nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“; j ustiitsministri 19.12.2012 . a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ ; Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 . a määrus nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus “ ; k eskkonnaministri 28.06.2013 . a määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ ; k eskkonnaministri 3.12.2013 . a määrus nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde teostamise korraldus“ ; k eskkonnaministri 20.12.2013 . a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“; k eskkonnaministri 4.11.2016 . a määrus nr 46 „ Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus “ ; k eskkonnaministri 29.06.2017 . a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus“ ; Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 . a nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ ; k ultuuriministri 27.02.2020 . a määrus nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ ; k eskkonnaministri 12.09.2022 . a määrus nr 41 „ Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis “ ; m ajandus- ja tööstusministri 14.08.2025 . a määrus nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“. 7.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid S eaduse jõustumisel muutu vad volitusnormi kehtetuks muutumise tulemusena kehtetuks: k eskkonnaministri 12 . juuli 201 8 . a määrus nr 70 „ Eesti topograafia andmekogu alusel loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord “; Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021 . a määrus „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ ; k eskkonnaministri 26. oktoobri 2011 . a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“; k eskkonnaministri 16. juuni 2021 . a määrus nr 32 „Aadressandmete süsteem“ ; keskkonnaministri 7. detsembri 2020 määrus nr 57 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“; riigihalduse ministri 15. jaanuari 2016 määrus nr 2 „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord“. 7.4. Rakendusaktide kavandid Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisa de s 1 – 7 . 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. N ähakse ette, et seaduse § 1 punkti 11 2 rakendatakse ruumiandmete seaduse 202 8 . aasta 1. j aanuarist ja punkti 113 rakendatakse 2030 . aasta 1. jaanuarist. Sät e puuduta b GNSS -i tugijaamade sertifitseerimist ja geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimist . Seaduse § 1 punktiga 112 täiendatakse ruumiandmete seadust rakendussättega, milles nähakse ette geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuete järkjärguline rakendamine. R uumiandmete seaduse § 33 1 lõiget 1 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ning § 34 1 lõiget 2 alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Üleminekuperiood annab mõõdistusteenuse osutajatele ja teistele mõjutatud isikutele piisava aja nõuetega kohanemiseks ning vajalike kalibreerimiste korraldamiseks. 9 . Kooskõlastamine ja kaasamine E elnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile , Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, AS-le Metrosert, Eesti Geoinformaatika Seltsile ja Eesti Planeerijate Ühingule.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Teie 20.07.2026 nr 2-2/2520-1,
MKM/26-0835/-1K
Meie 27.08.2026 nr 8-2/5437
Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile
kooskõlastamiseks ruumiandmete seaduse (RAS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab liikmesriik
konsulteerima järelevalveasutusega (Andmekaitse Inspektsiooniga), kui koostamisel on riigi
parlamendis vastu võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis
seondub isikuandmete töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4). Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks
AKI kaasatud eelnõu esimese kooskõlastusringi raames arvamuse küsimise näol. Vastavalt IKÜM
artiklile 52 tegutseb AKI IKÜM-iga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel
täiesti sõltumatult. Tulenevalt eelnevast peab eelnõu koostaja ise eelnõu AKI-le edastama. Palume
seda teha.
2. Eelnõu § 1 punkt 29 (muudetav RAS § 36 lõige 2) näeb ette andmekogu põhimääruse volituse
raamid. Palume täiendada andmekogu volitusnormi raame ka andmeandjatega. Lisaks sellele
juhime tähelepanu, et kui andmekogu kõiki andmeid ei säilitata sama kaua, siis tuleb põhimääruse
volitusnormis näha ette ka volitus täpsete säilitustähtaegade määramiseks. Palume eelnõu
täpsustada.
3. Eelnõu § 1 punktiga 30 (kavandatavad RAS § 36 lõiked 4 ja 5) nähakse ette, et andmekogus
töödeldakse geodeetilise töö tegija üldandmeid ja andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt.
Seletuskirjas on selgitatud küll andmekogu andmete alalise säilitamise vajadust, kuid selgusetuks
jääb, miks on vaja alaliselt säilitada ka geodeetilise töö tegija üldandmeid. Palume seletuskirjas
põhjendada, kuidas omab töö tegija nimi ja isikukood tähtsust näiteks 75 aasta pärast.
4. Juhime tähelepanu, et muuta tuleb ka kehtivat RAS § 36 lõiget 3, kuna andmekogu vastutav töötleja
tuleb määrata kindlaks seaduse tasandil. Palume eelnõu selles osas täiendada.
5. Eelnõu § 1 punktiga 31 (muudetav RAS § 37) nähakse ette muu hulgas, et andmekogusse
kantavate andmete loetelu sätestatakse GPA põhimääruses. Kuna täpne andmekoosseis on ette
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
nähtud juba põhimääruse volitusnormis, siis puudub vajadus seda kavandatavas sättes üle korrata.
Palume eelnõu selles osas muuta.
6. Eelnõu § 1 punktiga 34 (kavandatavad RAS § 38 lõiked 3–8) nähakse ette, et Eesti riikliku GNSS
satelliitandmete keskuse (ESTPOS) andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega
pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks ESTPOS-i
veebilehe kaudu ennast kasutajaks registreerides. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tehakse andmed
kättesaadavaks muu hulgas ka riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Avaliku teabe
seaduse § 439 lg 9 näeb ette, et andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi
infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi.
Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole lubatud kõnealusest reeglist erandeid teha, seega
peab riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmevahetus toimuma üksnes üle X-tee. Palume
eelnõu selles osas muuta.
7. Eelnõu § 1 punktidega 91 ja 92 (kavandatavad RAS § 61 lõige 1 punktid 5 ja 6 ning muudetav
RAS § 61 lõige 2) nähakse ette andmeandjad. Kehtivas regulatsioonis on asutused, kellel lasub
kohustus andmeid infosüsteemi anda. Kavandatava regulatsiooniga nähakse ette, et andmed
esitavad andmekogude vastutavad töötlejad ja määrusega on võimalik andmeandjate nimekirja
pikendada. Kavandatava regulatsiooni kohaselt ei ole selge, kes infosüsteemi andmeid annavad,
ka seletuskirjast ei nähtu, kellel lasub kohustus andmete esitamiseks. Soovitame eelnõu § 1
punkti 92 esitada samuti punkti 91 all punktiloetelus näiteks järgmiselt: „7) muud käesoleva seaduse
§ 58 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmeandjad.“. Kehtestatavast määrusest
peaks nähtuma konkreetne loetelu, kes on andmeandjad ja milliseid andmeid nad esitavad.
8. Kehtiv RAS § 67 lõige 4 näeb ette, et Eesti topograafia andmekogu (ETAK) asutab ja selle
põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuna ETAK-i regulatsioon on juba
seadusega ette nähtud, siis on see ka juba seadusega asutatud, seega palume sättest välja jätta
sõnad „asutab ja selle“.
9. Eelnõu § 1 punktiga 103 (kavandatavad RAS §-id 731–736) nähakse muu hulgas ette ka
volitusnorm ministrile, et määrata kindlaks autenditud kasutaja ligipääsu täpsemad tingimused
aeromõõdistusandmetele. Seletuskirja lisas nr 8 on toodud rakendusakti kavand, mille preambulist
on puudu eelnõu § 1 punktiga 103 ette nähtud volitusnorm ning lisaks on määratud kindlaks, kuidas
toimub autenditud kasutaja ligipääs. Kuna autenditud kasutaja saab ligipääsu andmetele kujul, kus
võivad nähtuda ka teiste isikute eraelu riivavad andmed, siis palume seletuskirjas selgitada,
millistest kriteeriumidest lähtuvalt võimaldatakse autenditud kasutajatele ligipääs või saavad
ligipääsu kõik isikud, kes ennast tuvastada võimaldaval viisil süsteemi sisse logivad. Nimelt eelnõu
§ 1 punktiga 103 kavandatava sätte kohaselt võib, mitte ei pea autenditud kasutajale ligipääsu
võimaldama.
10. Lisaks sellele märgime, et rakendusakti kavandis on piiratud õigustatud huvi alusel suletud
andmetele ligipääsu, kuid Euroopa Kohus on leidnud, et isikuandmete kaitse üldmäärus ei võimalda
õigustatud huvi kitsendamist riigisisese õigusega 1. Juhime tähelepanu, et kui suletud andmete all
on mõeldud muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmeid, siis toimub ligipääsu
võimaldamine neile vastavalt avaliku teabe seadusele, st igakordselt tuleb hinnata, kas kaitstav huvi
kaalub üles avaliku huvi.
11. Samuti näeb sama rakendusakti kavand ette, et Maa- ja Ruumiamet võib piirata ligipääsu andmete
liigi, mahu, ala või detailsuse alusel. Juhime tähelepanu, et juurdepääsu saab piirata üksnes
olukorras, kus tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, riigisaladusega või
kaitstavast huvist lähtuvalt on vajalik kasutada tehnilisi piiranguid (milleks on näiteks autenditud
kasutaja juurdepääs). Palume selgitada, mida on silmas peetud ligipääsu piiramise all rakendusaktis
kõnealuses sättes. Kuna aeromõõdistamise andmed sisaldavad teatud resolutsioonis ka eraelu
puutumust riivavaid andmeid, siis tuleks andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg näha ette
1
C-582/14: Liikmesriigi õigusnormid, mis ei võimalda arvesse võtta vastutava töötleja õigustatud huvi. Sellega
seoses tuleb ka meenutada, et selle direktiivi artikli 7 punktiga f on vastuolus, kui liikmesriik välistab kategooriliselt
ja üldiselt teatud isikuandmete kategooriate töötlemise, ilma et oleks lubatud kaaluda konkreetsel juhtumil
vastanduvaid õigusi ja huve. Liikmesriik ei saa seega nende kategooriate osas lõplikult ette näha vastanduvate
õiguste ja huvide kaalumise tulemust, ilma et oleks lubatud konkreetse juhtumi erilistest asjaoludest lähtuv erinev
tulemus (vt selle kohta kohtuotsus, 24.11.2011, ASNEF ja FECEMD, C-468/10 ja C-469/10, EU:C:2011:777, p-d
47 ja 48).
2
seaduse tasandil – kõnealust tähtaega saab rakendusaktiga täpsustada, nagu on ette nähtud
eelnõu § 1 punktiga 103 kavandatava § 736 punktiga 5.
12. Eelnõu § 1 punktiga 104 (kavandatav RAS peatükk 81) lisatakse RAS-i uus peatükk, mis
reguleerib Maa- ja Ruumiameti osutatavaid tasulisi teenuseid. Järgnev märkus puudutab ka sätteid,
mis on tasuliste teenustega seotud ja ka eelnõu § 2 punkti 2 (kavandatavad maakatastriseaduse
§-id 195 ja 196), mis sätestab menetlusvälised tasulised teenused ning katastrimõõdistamise
eksperthinnangu teenuse ja objektipõhise nõustamise. SK-s (lk 25 jj) öeldakse, et tasulised
teenused (tasulised ruumiandmete ja andmeanalüüsi teenused) on vaid teenused, mille kasutamine
on isikule vabatahtlik ja mis ei ole eeltingimus seadusest tuleneva õiguse teostamiseks, avalik-
õigusliku kohustuse täitmiseks, haldusmenetluse algatamiseks jne.
Palume eelnimetatud regulatsioon eelnõust välja jätta. Oleme korduvalt viidanud sellele, et nii
valitsusasutustele kui ka nende haldamisel olevatele hallatavatele asutustele on riigieelarvest ette
nähtud rahalised vahendid oma (seadusest/põhimäärusest tulenevate) ülesannete täitmiseks –
VVS § 41 lg 3 kohaselt kasutavad valitsusasutused riigieelarvelisi vahendeid, VVS § 43 lg 1 kohaselt
valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused.
Seega üldine põhimõte on, et riigi erinevad asutused saavad oma ülesanded ja selleks vajalikud
ressursid riigilt. See piir, milliste teenuste pakkumine on või ei ole riigi kohustus, peab olema selgelt
määratletud. Riik ise üldjuhul n-ö kommertsteenuseid ei osuta.
Eristada tuleb olukorda, kus teenust pakutakse eraisikutele/erasektorile ja olukorda, kus teenust
vajab mõni teine valitsusasutus või hallatav riigiasutus.
Valitsusasutuse poolt tasuliste teenuste pakkumine eraisikutele – kui on soov pakkuda erasektorile
teenuseid, mis ei ole otse seadusega nõutavad, kuid on eraisikute jaoks olulised, pole see keelatud
ja tavapäraselt tasutakse selliste teenuste eest riigilõivu. Riigilõivu võetakse riigilõivuseaduse § 3
alusel avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise
või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud
tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille
eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Riigilõiv laekub riigieelarvesse, mitte ei laeku konkreetse asutuse eelarvesse.
Valitsusasutuse poolt tasuliste teenuste pakkumine teisele valitsusasutusele/hallatavale
riigiasutusele – võib tekkida olukordi, kus ühel valitsusasutusel võib olla vaja kasutada teise (sh nt
hallatava) asutuse teenuseid – sel juhul on üks võimalus kasutada neid ametiabi korras. Küll aga
on asutud seisukohale, et ametiabi ei saa olla pidev tegevus.
Riigieelarve seaduse (RES) § 56 lg 1 kohaselt riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust
ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel on võimalik
muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui RES-st või riigieelarvest ei tulene teisiti.
Juhul kui asutusel tekivad lisatöö tõttu vm objektiivsel põhjusel täiendavad kulud, mida ei ole
asutuse eelarvesse planeeritud, saab valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu taotleda
ressursse valitsuse reservist või suurendada asutuse rahastamist riigieelarvest.
Eelnevast lähtudes palume jätta tasuliste teenuste regulatsiooni eelnõust välja.
13. Eelnõu § 1 punkti 110 (kavandatav RAS § 84 lõige 31 ) kohaselt arhiveeritakse aadressiandmete
süsteemi infosüsteemi ja Riigi Kohanimeregistri andmed. Palume seletuskirjas selgitada, kas
arhiveerimine tähendab käesoleval juhul Rahvusarhiivile üleandmist või arhiveerimist kuskil mujal.
14. Eelnõu § 1 punkti 111 (muudetavad RAS § 84 lõiked 4 ja 5) kohaselt peavad teabevaldajad
andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel oma andmekogud ja infosüsteemid
RAS §-ga 59 vastavusse viima hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks. See tähendab, et kui teabevaldaja
töötleb andmekogus või ruumiandmeteenuses koha-aadresside või kohanimedega seotud
andmeid, peab ta edaspidi kasutama AKS-i raamistikku ja AKS-i infosüsteemi andmeid RAS §-s 59
sätestatud ulatuses. Seletuskirjast ei nähtu, et kui palju selliseid riigi infosüsteemi kuuluvaid
andmekogusid on, mille liidestus sõltub aadressiandmete süsteemi muutmisest, kui paljud neist
peavad liidestuse ümber tegema eelnõuga ette nähtud kuupäevaks ning kui suur on ühe
andmekogu keskmine või tüüpiline muudatuse tegemise kulu ja kelle kanda see jääb. Palume
seletuskirja selles osas täiendada.
3
15. Eelnõu § 2 punktiga 2 (kavandatavad MaaKatS §-id 195 ja 196) luuakse ühe menetlusvälise
tasulise teenusena katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenus, mille ühe sihtrühmana on
seletuskirjas (lk 40) märgitud kohus. Kavandatud muudatuste kohta oli VTK-s (lk 26) märgitud, et
katastrimõõdistamise eksperthinnangu tasuline teenus pole suunatud kohtutele ning esmase
mõjuanalüüsi raames on hinnatud, et muudatus võimaldab vaidluste kohtueelset lahendamist ning
mh kohtu koormuse vähenemist. Eelnõu seletuskirjas loodava teenuse vaatest mõjuanalüüs aga
sootuks puudub – jääb selgusetuks, mis aspektist on teenuse sihtrühmaks kohus ning millist mõju
avaldab teenuse loomine kohtule ja kohtumenetlustele. Palume seletuskirja selles osas täiendada.
16. Eelnõus asendatakse aadressiandmete süsteem aadresside ja kohanimede süsteemiga. Juhime
tähelepanu, et teistes õigusaktides kasutatav terminoloogia vajab muutmist. Näiteks
kinnistusraamatuseaduse § 7719 lõikes 1 on märgitud „aadressiandmete infosüsteem“,
rahvastikuregistri seaduse § 70 lõige 1 punktis 5 on märgitud „aadressiandmete süsteemis“ ja
äriregistri seaduse § 10 lõikes 3 on märgitud „aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“. Palume
viia teistes õigusaktides kasutatav terminoloogia kooskõlla eelnõuga ja teha vajalikud
terminoloogilised muudatused.
II. Märkused eelnõu mõju kohta
17. Seletuskirja osas 6.1.1.3. (lk 49) on märgitud: „AKS muutub üheks keskseks andmebaasiks“.
Palume seletuskirjas selgitada, mida on mõeldud keskse andmebaasi all. Nimelt Eesti digiriik on
detsentraliseeritud süsteem ning nn põhiandmekogusid meil ei ole. Lisaks oleks vaja samas punktis
selgitada, millised tegevused selle muudatusega kaasnevad ja kui suur on väidetav kokkuhoid, kui
paralleelseid süsteeme enam ei ole.
18. Seletuskirja osas 6.3.1.3. on selgitatud, et muudatusega kaasneb siiski risk, et osa seniseid
andmekasutajaid peab kohandama oma infosüsteeme või tööprotsesse uute autentimis- ja
ligipääsunõuetega. Palume selgitada seletuskirjas, kui suur see vajadus on ja mida täpsemalt
süsteemides täiendada/kohandada tuleks. Lisaks tuleks kulude all välja tuua palju selline
kohandamine maksma läheb ja kust kulud on planeeritud katta.
19. Seletuskirja osas 6.4.1.3. on käsitletud mõju infoühiskonnale. Leiame, et seletuskirjas tuleks
täpsemini selgitada, milline mõju kaasneb. Seal väljatoodud seisukoht ei anna arusaama, mis on
mõju ulatus. Seletuskirjas on väljatoodud, et muudatusel on positiivne mõju infoühiskonna arengule,
sest ESTPOS-i käsitlemine riikliku geodeetilise süsteemi osana, ESTPOS-i andmete kandmine
geodeetiliste punktide andmekogusse ning andmete avalikustamise põhimõtted loovad selge
õigusliku raamistiku, mis suurendab õigusselgust. Palume täpsemalt selgitada, milles ja kuidas see
väljendub. Seletuskirjast on puudu kulude ja tulude selgitused. Palume iga IT kulud välja tuua,
selgitades mida on vaja teha, palju see maksab ja kuidas on plaanitud need IKT kulud katta.
20. Käesoleva kooskõlastuskirja punktis 12 toodud põhjustel oleme seisukohal, et tasuliste teenuste
regulatsioon tuleks eelnõust välja jätta ja ka seletuskirjast vastav osa. Siiski juhime tähelepanu, et
praegusel kujul ei ole mõjuanalüüsis piisavalt hinnatud tasuliste teenuste regulatsiooni mõju
ettevõtjatele, kohaliku omavalitsuse üksustele, riigiasutustele ega lõppkasutajatele. Samuti puudub
terviklik kulude ja tulude prognoos ning konkurentsi-, regionaal- ja halduskoormuse mõju analüüs.
Seletuskirjast ei nähtu piisavalt ka seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
kulude ja tulude käsitlus HÕNTE § 47 tähenduses. Täpsemad märkused on esitatud seletuskirja
failis.
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.
4
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa: Eelnõu ja seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Kristel Soodla 5687 2650
[email protected]
Helen Uustalu
Mari Kirs
Kadri Laud
Monika Tappo
Stina Avvo
Joel Kook
5