22 . 0 7 .202 6 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi ka MPKS ) eelnõu (edaspidi eelnõu ) eesmär k on vähendada maapiirkonnas eluaseme omandamise või renoveerimisega seonduvaid turutõrkeid ning suurendada seeläbi Eesti maapiirkondades eluaseme kättesaadavust. Tegemist on „ Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2023–2027 “ tuleneva ülesandega parandada noorte spetsialistide võimalusi tööleasumiseks maapiirkondades, laiendades selleks eluaseme kaaslaenu rakendamise võimal usi MPKS-iga . Eelnõuga täiendatakse MPKS - i , lisades täiendava riikliku abinõuna elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi (edaspidi ka tarbijakrediit ) andmi s e . Eelnõu ga luuakse selgem õiguslik alus elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmiseks ning antakse tarbijakredii di andmise õigus riigi sihtasutus ele , kes on asutatud maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks . Lisaks täpsustatakse osapoolte rolle ja ülesande i d tarbijakrediidi andmisel . Nimetatud selgus toetab Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi ka MES ) rakendatava eluaseme kaaslaenu (edaspidi ka kaaslaen ) pikaajalist ja jätkusuutlikku rakendamist . Kaaslaenu kaudu parandatakse koostöös krediidiasutustega maapiirkondades elamistingimusi ja soodustataks e uute kodude rajamist , andes võimaluse sihtasutusel pakkuda lisalaenu, mis võimaldab katta kinnisvara madalast tagatisväärtusest tulenevat puudujääki. MPKS - i s riiklik e abinõu d e loetelu täiendamine tarbijakrediidiga annab turule selge signaali, et riigi üheks prioriteediks on maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes ( sh väikelinnades) eluaseme kättesaadavuse parandamine , ning võimaldab MES-l rakendada kaaslaenu senisest suurema s ulatuses , andes sealhulgas ka krediidiasutustele kindluse teenuse jätkumise osas . Eelnõu ei avalda otsest mõju ettevõtete ega isikute halduskoormusele, kuna eelnõuga ei seata asutustele ega kodanikele uusi kohustusi ega piiranguid . Eelnõuga luuakse õigusselgus eluaseme kaaslaenu toote pakkumise l , et suurendada eluasemete kättesaadavus t maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes . MPKS - i muutmi se järel suuren e b lühiajal iselt seotud osapoolte töökoormus seoses halduslepingu sõlmimisega , kuid eelnõus tehtava tel muudatus tel ei ole pikaajalisemat täiendava töökoormuse mõju võrreldes kehtiva olukorraga , kuna ka praegu on vastav toode turul olemas ja rakendatav . 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kurvits ( 5669 5450 ,
[email protected] ) . Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973, jaana.lepik@ agri.ee ) ning eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist L aura Ojava ( 5685 3519 , laura.ojava @agri.ee) . 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiviga (EL) 2023/2225, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ ( ELT L, 2023/2225, 30.10.2023 ) (edaspidi tarbijakrediidi direktiiv ) , ning Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 ( ELT L 60, 28. 0 2.2014, lk 34–85) (edaspidi hüpoteekkrediidi direktiiv) . Eelnõu väljatöötamine on seotud tegevuspõhise riigieelarve programmi „Regionaalarengu programm 2026–2029“ tegevusega 5.1 „Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine“ ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa 2030 ) maa- ja rannapiirkondade arengu tegevussuuna eesmärkidega. Eelnõu on seotud „ Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ tegevusega „Parandame noorte spetsialistide võimalusi tööleasumiseks maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes, laiendades selleks eluaseme kaaslaenu tingimusi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega.“ . Eelnõuga muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 26 .0 9 .2023, 1. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust . 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga kavandatava muudatus e eesmärk on reguleerida riikliku abinõuna elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmi st , leevendamaks maapiirkonnas , sealhulgas väikelinnades ja piirkondlikes keskustes (edaspidi koos ka maapiirkond ) , esineva id turutõ rgetest tingitud takistusi elamukinnisvara finantseerimise l ning suurenda maks seeläbi eluasemete kättesaadavust nendes piirkondades . Tegevus on kooskõlas „ Eesti eluaseme valdkonna teekaart 2035 “ seatud eesmärgiga suurendada väljaspool kasvukeskusi eluasemete kvaliteeti ning vähenda da turutõrget elamukinnisvara investeeringute elluviimisel. Senini on eluaseme kaaslaenu rakendatud pilootprojekti raames. Saadud kogemused näi tavad , et eluaseme kaaslaenu tingimused sobivad madalast tagatisväärtusest tuleneva turutõrke ületamiseks ning seeläbi ka riiklikes arengukavades ja uuringutes käsitletud kitsaskohtade leevendamiseks . Kaaslaen aitab kaasa nii „Eesti 2035“ kui ka PõKa 2030 eesmärkide täitmisele , toetades nii tasakaalustatud regionaalset arengut kui ka maapiirkonda elama asumist . Lisaks aitab r iigipoolne tugi eluaseme te ga s eotud investeeringute tegemise l turutõrkepiirkondades panustada perepoliitika eesmärkide sse j a toetab piiriala sotsiaal - majandusliku olukorra parandamis t kvaliteetse elukeskkonna võimaldamise kaudu . Kaaslaen on nii krediidiasutuste kui ka klientide poolt hästi vastu võetud ning teadlikkus sellest võimalusest on ajas aina kasvanud. Krediidiasutuste tagasiside kohaselt on kaaslaenu tingimused mõistlikud ja aitavad täita meetme põhieesmärki : parandada maapiirkonda kodu rajamiseks vajalikule kapitalile ligipääsu. Tavapäraselt hindavad kinnisvarahindajad maapiirkonna uute majade tulevikuväärtuseks umbes 20–30% madalamat summat kui ehitusmaksumus, mistõttu jääb laenu osakaal koguinvesteeringust madalamaks ja maapiirkonda maja ehitada soovijad peavad sageli leidma lisafinantseerimist. Eelnõuga lisatav riiklik abinõu võimaldab rakendada pikaajaliselt toodet, mis aitab leevendada tagatisvara puudusest ja ebapiisavast omafinantseeringust tingitud turutõrget, aidates seeläbi tõhusamalt maapiirkonda elama asuda või elamistingimusi parandada . Kehtiva MPKS - i alusel on sihtasutuse l õigus toetada ettevõtlust, andes abi toetuse, laenu või tagatisena ning anda nende ga kaasnevat riigiabi või vähese tähtsusega abi. See ei hõlma aga elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmist füüsilistele isikutele. Lähtudes põhimõttest, et r iigi sekkumine peab olema läbipaistev, võrdse te l ja selgetel alustel , on oluline luua õiguskindlus kaaslaenu pakkumisel. Kehtiva õigusruumi uuendamise järel on võimalus kaaslaenu rakendada selliselt , et see jõuaks rohkemate sihtrühmadeni ja kataks kogu elutsükli vajadusi (nt ehitamine, renoveerimine, energiatõhususe parandamine, juurdeehitused) ning samas oleks kahjude realiseerumisel ja edaspidisel haldamise l finantsiliselt jätkusuutlik ja isemajandav. Selleks on vajalik luua selge õiguslik alus , mis sätestab sihtasutuse poolt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise võimalused ja alused. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõikest 1, eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsus e (edaspidi VTK ) koostamine (EIS -i toimik nr 25-2164 ). VTK oli eelnõude infosüsteemis arvamuse esitamiseks perioodil 14.11.2025–10.12.202 5 . Kaasatavad nõustusid, et VTK-s nimetatud probleemid on asjakohased ning riiklikud abinõud nende leevendamiseks on põhjendatud. Peamised seisukohad ja arvamused on väljendatud allolevas tabelis. Tabel . M PKS-i VTK lühikokkuvõte Esitaja Seisukoht, arvamus Selgitus Eesti Pank Riiklikud eluasemeturumeetmed on põhjendatud, kui need leevendavad turutõrkeid, on sotsiaalse suunitlusega või toetavad kliimaeesmärke. Nõustub hinnanguga, et maapiirkondades on laenuturg piiratud madala kinnisvara väärtuse ja likviidsuse tõttu, mistõttu riiklikud laenutoetused on seal üldiselt positiivse mõjuga. Kõik eluaseme kättesaadavust parandavad meetmed (nt laenukäendused, renoveerimistoetused, kaaslaenud) tuleks koondada ühe sihtasutuse alla. Ei pea mõistlikuks, et eluasemeturumeetmeid rakendaksid paralleelselt kaks sihtasutust; maapiirkondade tugimeetmeid saab pakkuda eraldiseisvate toodetena ühe sihtasutuse raames. Ühe sihtasutuse mudel parandab meetmete tõhusust, lihtsustab nende taotlemist, ühtlustab tingimusi ja võimaldab riigi vahendeid paindlikumalt kasutada. Võtame teadmiseks ja selgitame Eraldi sihtasutuse kaudu maapiirkondade tugimeetmete rakendamine on osutunud edukaks nii senise kaaslaenu piloteerimisel kui ka pikaaegselt maapiirkondade ettevõtluse rahastamise toe pak kumisel ning me e i näe, et praeguse lahendusskeemi muutmine muudaks olukorda tõhusamaks . Pigem näeme ühtse asutuse kaudu kõikide tugimeetmete rakendamisel ohukohti ning riski, et maapiirkondade huvid ja prioriteedid jäävad tagaplaanile . Nimetatud riskide ja ohtude leevendamiseks peaks igasugusele ühtlustamisel e või konsolideerimisele eelnema põhjalik analüüs. Seniks, kuni nimetatud analüüsi ei ole tehtud, leiame, et MES - i kaudu on vajalik jätkata eluaseme kaaslaenu pakkumist senisel kujul. MES- i l on olemas sihistatud eesmärk tasakaalustatud maapiirkonna arengu toetamiseks, piisav kompetents nimetatud toote pakkumiseks, sujuv koostöö krediidiasutustega ning paindlikkus vajaduse korra l kiirelt reageerida turul toimuvatele muutustele. Eesti Pangaliit MES-i ja pankade koostöö õigusraamistik: Soovitakse, et seaduses oleks selgelt sätestatud MES-i ja pankade koostööleping, mis lihtsustaks andmevahetust ja muudaks laenuprotsessi tarbijale sujuvamaks ja mugavamaks. Vastutustundlik laenamine: Rõhutatakse vajadust järgida võlaõigusseadusest ( edaspidi VÕS ) tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid ka MES-i kaaslaenu puhul. Pangad leiavad, et kaaslaenu puhul peaks tarbija krediidivõimelisuse hindamise vastutus lasuma selgelt MES il, mitte pankadel. Soovitakse, et see küsimus oleks õigusaktides ja tingimustes täpselt reguleeritud. Minimaalse sissetuleku kriteerium: Soovitatakse võimaluse korra l muuta minimaalse netosissetuleku kriteerium paindlikumaks, arvestades rohkem konkreetse taotleja maksevõimet, mitte üksnes üldist sissetulekunõuet. Kaaslaenu intressimäärad: Viidatakse, et kõrgemate intressimäärade kehtestamine võib muuta laenu saamise kallimaks ning vähendada meetme atraktiivsust ja kättesaadavust. Kaaslaenu siht rühm : Soovitakse, et kaaslaenu siht rühm oleks laiem kui ainult noored pered ja spetsialistid – vajadus võib tekkida eri vanuses inimestel. Toetatakse eluaseme kättesaadavuse parandamise eesmärki, kuid märgitakse, et oluline on tagada ka töökohtade, infrastruktuuri ja teenuste kättesaadavus regioonis – ainult eluasemete toetamisest ei piisa maaelu arendamiseks. Võtame teadmiseks ja selgitame Oleme sama meelt, et oluline on muuta laenuprotsess võimalikul t sujuvaks ja mugavaks. Konkreetsed tingimused ja kriteeriumid lepitakse kokku seaduse alusel sõlmitavas halduslepingus ning nende sätestamine seaduse tasandil ei ole põhjendatud . ELVL Selgem regulatiivne raamistik: Kavandatav seadusemuudatus loob õiguslikult kindlamad ja selgemad alused MES-i eluaseme kaaslaenu meetmele, aidates hajutada riske ja vältida erinevaid tõlgendusi ning võimaldades meetmel toimida stabiilsemalt ja jätkusuutlikumalt. Toetus regionaalsele arengule: Meetmel on oluline positiivne mõju regionaalsele arengule, parandades eluaseme kättesaadavust maapiirkondades ja aidates ületada turutõrkeid madalate kinnisvarahindade tõttu. Riigisisese rände soodustamine: MES-i eluaseme kaaslaen ja muud toetused toetavad inimeste kolimist maapiirkondadesse ning aitavad ületada pangalaenu saamise barjääre. Siht rühma laiendamine: Soovitakse kaaluda toetuse siht rühma laiendamist lisaks noortele peredele ka võtmevaldkondade spetsialistidele (haridus-, sotsiaal-, meditsiini- ja kultuuritöötajad), kuna nende olemasolu on oluline kogukondade elujõu säilitamiseks. Võtame teadmiseks Konkreetsed tingimused ja kriteeriumid, sealhulgas siht rühm , lepitakse kokku seaduse alusel sõlmitavas halduslepingus. Justiits- ja Digiministeerium Probleemi ebaselgus: Arvamuses juhitakse tähelepanu, et VTK ei selgita piisavalt, milles täpne õiguslik probleem või takistus seisneb – kas see on põhjustanud laenu väljastamise piiranguid, suurendanud halduskoormust või jätnud mõne taotleja toetusest ilma. Eelnõu koostamisel palutakse need probleemid selgelt välja tuua. Sihtrühmade täpsustamine: Soovitakse, et mõjutatavad ja soovitud sihtrühmad määratletaks võimalikult täpselt. Tuleb hinnata, kas muudatus mõjutab või soosib erinevaid rühmi, ja välistada ebavõrdne kohtlemine näiteks eluaseme tüübist või muudest tunnustest lähtuvalt. Halduskoormuse ja ressursivajaduse analüüs: Palutakse eelnõu koostamisel hinnata ja võimaluse korra l vähendada meetmest tingitud halduskoormust taotlejatele, MES - ile ja teistele osapooltele ning lisada täpne MES-i töökorraldusele ja ressurssidele avalduva mõju analüüs. Turutõrgete ja poliitika põhjendamine: Oodatakse, et viited riiklikele kohustustele (nt turutõrke leevendamise vajadusele) oleksid täpsustatud vastavate seadusesätetega või strateegiadokumentidega. Regionaalpoliitika tasakaal: Tuleb hinnata, kas soovitud eesmärgid (nt linna ja maapiirkonna arengute tasakaalustamine) on saavutatavad ning millised on võimalikud soovimatud kõrvalmõjud (sh ebavõrdse kohtlemise riskid toetuse sihtimistel). Võtame teadmiseks ja selgitame Kohtusime kahepoolselt ning täpsustasime VTK kohta saadetud tagasisidet ja kavandatava eelnõu eesmärke. Selle valguses o leme eelnõu raames täpsustanud lahendatavat probleemi. Konkreetsed tingimused ja kriteeriumid, sealhulgas siht rühm , lepitakse kokku seaduse alusel sõlmitavas halduslepingus ning nende määratlemine seaduse tasandil ei ole mõistlik. Küll aga oleme mõjude osas proovinud hinnata potentsiaalset siht rühma ning neile kohalduvaid mõjusid. Kliimaministeerium Õiguslik alus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (edaspidi EIS ) olemas: Kliimaministeerium leiab, et EIS-il on kehtiva seaduse alusel olemas õigus anda laene, sealhulgas eluasemelaene , ka füüsilistele isikutele. VTK-s esitatud väide vastava aluse puudumise kohta on ekslik. Vajalik kogemus ja suutlikkus: EIS-il on pikaajaline kogemus eraisikute laenu- ja eluasemefinantseerimise alal, välja arendatud teenused ning riskihindamise protsessid. Nende teenused on juba kooskõlas pankade kodulaenudega ja kliendisõbralikud. Vastutab üks rakendusasutus: Kliimam inisteerium peab põhjendamatuks luua paralleelne finantsinstrument MES-i alla, kuna see dubleeriks teenuseid, killustaks finantsinstrumente ja suurendaks halduskoormust nii riigile, pankadele kui ka kasutajatele. Kõik eluaseme finantsinstrumendid ühte asutusse: Kliimaministeerium soovitab koondada kõik eluasemefinantseerimise instrumendid ühte pädevasse rakendusasutusse (EIS-i), et tagada ühtne klienditeekond, ühene vastutus, parem ressursitõhusus ning riskide ja koormuse haldamine. MPKS -i muutmise vajadus puudub: Leitakse , et MPKS -i muutmine pole vajalik; tuleks leida koalitsioonileppes seatud eesmärkide täitmiseks alternatiivsed lahendused, mis võimaldavad eluasememeetmeid rakendada tõhusalt ühe asutuse kaudu. Võtame teadmiseks ja selgitame Kohtusime kahepoolselt ning täpsustasime VTK kohta saadetud tagasisidet ja kavandatava eelnõu eesmärke. Olles kohtunud EIS-i ja Kliimaministeeriumi esindajatega, oleme jõudnud ühisele arusaamale, et eluaseme kaaslaen ja EIS -i pakutavad tooted ei dubleeri , vaid täiendavad teineteis t , ning MPKS - i muutmisega on mõistlik edasi liikuda. Sama on ilmnenud ka turult saadud tagasisidest. Eluaseme kaaslaenu senine rakendamine näitab, et turul on tõrge , mida senised tooted ei ole suutnud lahendada , ning kaaslaenu vastu on huv i nii krediidiasutuste kui ka tarbijate poolt olemas. Rahandusministeerium Õiguslik alus ja sõnastused ebatäpsed : Eriarvamus krediidiandjate ja vahendajate seadus e (edaspidi KAVS ) § 2 lõike 5 kohta – see säte ei anna rakendamiseks volitusi, vaid sätestab, kellele KAVS-is sätestatut ei kohaldata. Eelduste põhjendatus puudub: Kavandatud meetme majanduslikud ja regionaalpoliitilised eeldused (nt töökohtade tekkimine, elanikkonna kasv, teenuste ja ettevõtluse kasv) ei ole VTK-s analüüsi ega andmetega põhjendatud. Samuti ei ole selge, miks korterid on meetmest välja jäetud. Abikõlblikkuse kriteeriumid ja sihtimine: Meetme määratlemisel tuleks keskenduda probleemile – st tagatisväärtuse ja turuhinna/soetusmaksumuse vahele, mitte ainult asustusüksuse suurusele. Eelistatud oleks paindlikum ja vajaduspõhine sihtimine ning erinevate sihtrühmade vajaduste arvestamine. Meetme tingimused puuduvad: VTK-s puuduvad detailsed ja analüüsitud eluasemelaenu tingimused (laenupiirid, mahud, kahjumite ulatus jne), mis vähendab läbipaistvust ja takistab mõjude hindamist. Riigi sekkumise ulatus ja alternatiivid: Riigi sekkumisel tuleks olla ettevaatlik – soovitatakse kõigepealt pikendada käimasolevat pilootprojekti ning MES-i panust suurendada. Meetme mahtude, majanduslike mõjude ning tasuvuse kohta peaks VTK-s olema selge analüüs. Kõik meetmed ühele rakendusasutusele: Riigi eluasememeetmed võiks koondada ühte rakendusasutusse, et suurendada tõhusust, vähendada töökoormust ja minimeerida väärkasutuse riske. Võtame teadmiseks ja selgitame Nii VTK ega seaduseelnõu tasandil ei ole mõistlik kokku leppida või piiritleda konkreetseid laenutingimusi . Vaja li k on luua selge õigusraam, mis võimaldab rakendada eluaseme kaaslaenu. Konkreetsed tingimused lepitakse kokku halduslepingus ja kinnitatakse hiljem sihtasutuse n õukogu otsusega. Korteri d on fookusest välja jäetud kuna , viimaste puhul ei ole tagatisväärtuse ja soetusmaksumuse vaheline lõhe nii suur probleem kui on see üksikelamutel. Ühe asutuse kohta vt vastust ülal (Eesti Pangale). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k uuest muutmispunktist . Eelnõu punktiga 1 täiendatakse MPKS-i § 2 punktiga 6 , millega täienda takse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude loetelu uue abinõuga , milleks on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmi ne. Nimetatud riikliku abinõu rakendamine on kooskõlas MPKS -i reguleerimisalaga ning aitab saavutada MPKS - i s seatud eesmärk e, eelkõige maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme ja maapiirkonna tasakaalustatud arengu tagami se kaudu . Tarbijale krediidi andmi ne ja vahendamine toimub üldjuhul KAVS-is sätestatud alustel ja korras. KAVS -i § 2 lõike 5 punkti 2 kohaselt ei kohaldata selles seaduses sätestatut juriidilisele isikule, kelle majandus- või kutsetegevuseks on seaduse kohase ja sotsiaalsest eesmärgist lähtuva krediidi andmine piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel, eeldusel, et intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine . E lamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andm ise abinõu peab vastama eelnimetatud tingimustele (vt lisanduv § 20 5 lõige 2). Seaduses sellise tarbijakrediidi andmiseks selge aluse loomise kaudu võimaldatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakredii t i and a KAVS - i kohaldamata. Eluaseme taskukohasus maapiirkondades on aktuaalne ja oluline teema nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Maapiirkondades on kinnisvara tagatis väärtus sageli oluliselt madal am kui turuhind , mis piirab laenuvõimalusi ja raskendab eluaseme soetamist või ehitamist. See probleem süvendab maapiirkondade tühjenemist ja elanikkonna vananemist. Madal kinnisvara tagatis väärtus ja sellest tingitud piiratud ligipääs laenudele tekitavad maapiirkondades kättesaadavuse probleemi : potentsiaalsed ostjad ei leia piisavalt taskukohaseid eluruume ning pangad nõuavad suuremaid omafinantseeringuid või lisa tagatisi, mida paljud laenutaotlejad ei suuda pakkuda. Madal kinnisvara tagatis väärtus on tingitud nõudluse vähesusest (pikem müügiperiood, piiratum sihtrühm , ebasoodsad laenutingimused ) , piiratud infrastruktuurist, teenuste kättesaadavusest ning suurenenud riskist vara väärtuse languseks kriisiolukordades. See omakorda piirab laenuvõimalusi ja raskendab kinnisvara soetamist. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon i (edaspidi ka OECD ) uuringud näitavad, et taskukohase ja kvaliteetse eluaseme kättesaadavus on paljudes riikides probleem, eriti maapiirkondades, kus kinnisvara tagatis väärtus on madal ja laenuvõimalused piiratud. OECD rõhutab vajadust suurendada investeeringuid taskukohasesse ja sotsiaalsesse eluasemesse ning vähendada haldusbarjääre, mis takistavad eluaseme ehitamist . Euroopa Komisjon on „ Maapiirkondade pikaajalise visiooni “ väljatöötamise raames rõhuta n ud vajadust parandada maapiirkondade elukvaliteeti, sealhulgas eluaseme kättesaadavust, et muuta maapiirkonnad elamiseks ja töötamiseks atraktiivsemaks . PõKa 2030 üks alaeesmärk on toetada maapiirkonda elama asumist ning seda soosivate tegevuste elluviimist. Eluaseme kättesaadavus on selle eelduseks – ilma sobiva , taskukohase ja kvaliteetse eluasemeta ei teki eeldusi töökohtade täitmiseks ega kogukondade püsimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring „ Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ tõs tis esile selge vajaduse rakendada väljaspool suuremaid linnu täiendava i d meetmeid, mis võimaldaks id toetada eluasemete soetamist ja rekonstrueerimist kas riigipools ete garantiide või muude instrumentide abil. Seejuures on analüüsis läbivalt käsitletud erasektori potentsiaali võimaliku lt suurt ärakasutamist. Ka „ Eesti eluaseme valdkonna teekaart 2035 “ käsitleb kvaliteetse te elamispindade kättesaadavust maapiirkonnas probleemina, mida tuleb adresseerida ning mille lahendamiseks on vajalik riigipool n e täiendav tugi. PõKa 2030 kohaselt kuuluvad maapiirkonna alla Statistikaameti 2017. aastal koostatud metoodikast lähtuvalt maalise asustuspiirkonna asula d , kus rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest ruutkilomeetri kohta, ja tihedama asustusega piirkon nad , mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku ruutkilomeetri kohta . Metoodika koostamise ajast on toimunud jätkuv (valg)linnastumine , mistõttu alustas Statistikaamet 2024 . aastal linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi määramise metoodika ülevaatamist , kuid ülevaatuse tulemusena otsustati jätkata 2017. aastal väljatöötatud metoodikaga , täiendades pelgalt arvutusi . „ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 “ kohaselt loetakse m aapiirkon naks piirkond, mis vastab Statistikaameti metoodika alusel maalisele ja väikelinnalisele asustuspiirkonnale . Tagamaks eelnõu kohase tarbijakrediidi võimalikult tõhus ja ajakohane sihistamine, lepitakse konkreetne tarbijakrediidi andmise piirkond kokku eelnõuga lisatava § 20 6 lõike s 2 nimetatud sõlmitavas halduslepingus. Eelnõuga punktidega 2–4 muudetakse MPKS-i § 2 1 , sätestades tarbijakrediidi andmise alused. Tarbijakrediiti saab anda sarnaselt teiste MPKS- i s sätestatud abinõude ga riigi sihtasutus, kes on asutatud maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks , ning seda ainult juhul, kui vastava abi andmine on eelarveaastal ette nähtud. Kui tarbijakrediiti antakse sihtasutuse omavahenditest, peab tarbijakrediidi andmiseks vastava otsuse tegema sihtasutuse nõukogu, lähtudes kohustustega katmata omavahendite seisust, turuvajadusest ning muudest tarbijakredii d i väljaandmist mõjutavatest teguritest. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse MPKS-i 4 3 . peatükiga , milles reguleeritakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakredii dile kohalduva i d tingimusi . Eelnõuga lisatava s § -s 20 5 sätestatakse peamised elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise tingimused. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit on MPKS-i alusel ja korras VÕS i § 402 kohase elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu alusel väljastatud tarbijakrediit, mille eesmärk on tagada maapiirkonna tasakaalustatud areng. E lamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi mõiste puhul tuginetakse VÕS-is sätestatule. VÕS -i § 402 defineerib elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu kui tarbijakrediidileping u , mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping u , mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. E lamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidile kohaldu b seega ka muu VÕS -is sätestatu, kui VÕS -i 22. peatüki 2. jaos ei ole sätestatud teisiti. Elamukinnisvaraga seotud t arbijakred iidi andja on sihtasutus. Sihtasutus on MPKS -i § 2 1 lõike 3 kohaselt maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks asutatud riigi sihtasutus . Arvestades, et tarbijakrediidi andmine eeldab nii finantsilist võimekust kui ka kompetentsi ning eduka toote lansseerimiseks on vajalik tihe koostöö krediidiasutustega, on oluline, et tarbijakrediidi rakendaja oleks suuteline seda edukalt rakendama. Sisuliselt on tarbijakrediidi andmine koos krediidiasutusega jõukohane eeskätt krediidi- ja finantsasutusele, kellel on olemas varasem kogemus sarnaste tegevuste rakendamisel. K una tarbijakrediidi andmise puhul on tegemist väga selgelt maapiirkonnas esineva turutõrke leevendamisega, on ühtlasi ka oluline, et riikliku abinõu rakendaja on kursis nii eluaseme valdkonna finantsinstrumentidega kui ka maapiirkondade oludega, oma des varasemat kogemust maapiirkonda suunatavate finantsinstrumentidega ning panustab laiemalt maaelupoliitikas seatud eesmärkide saavutamisse. Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikirjali ne eesmär k on kujundada maaelu mainet, tunnustada maaelu edendajaid, rakendada toetusi, preemiaid ja stipendiume ning muid sotsiaalseid abinõusid, sealhulgas eluasemelaen u või - liising ut eeskätt koos krediidi- ja finantseerimisasutustega, mis vastavalt sihtasutuse eesmärgile tagavad tööjõu maaettevõtluses. Ühtlasi on MES-l pikaaegne kogemus maapiirkonna ettevõtjatele finantstoodete pakkumisel nii omakapitalist kui ka Euroopa Liidu toetusfondidest rakendatavate rahastamisvahendite kaudu. 2021. aastal töötas see sihtasutus koostöös tollase Maaeluministeeriumiga välja eluaseme kaaslaenu, mille on krediidiasutused kiirelt ja sujuvalt omaks võtnud ning mille edasist rakendamist kavandatavad MPKS -i muudatused toetavad. MES annab tarbijakrediiti koos krediidiasutusega jätkuvalt kaaslaenu põhimõttel, kus sihtasutuse poolne kaaslaen ei hakka olema suurem kui 50% kaaslaenude (st krediidiasutuse ja sihtasutuse laenude) kogusummast. Sihtasutusel ei ole võimalik anda tarbijakrediiti ilma krediidiasutuseta. T arbijakrediiti antakse piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel eeldusel, et intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine . Tegemist on VÕS -i § 40 3 lõike s 5 4 sätestatud erisusega , mis välistab VÕS -i 22. peatüki 2. jaos elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta sätestatu kohalda mise . Tarbijakrediidi direktiivi ja hüpoteek krediidi direktiivi ülevõtmisega seonduvalt muudetud VÕS - i seletuskirja s on selliste lepingutena välja toodud näiteks õppelaenulepingud. VÕS -i § 40 3 lõike 5 4 sõnastus ega ee s pool mainitud hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 3 lõike 3 punkt i c sõnastus ei piira aga eelpool mainitud erisuste rakendamist ainult õppelaenulepingutele, vaid võimaldab nimetatud erisusi kasutada kõikide laenulepingute puhu l tingimusel, et tagatud on eelmainitud kolm tingimust. Sihtasutus annab tarbijakrediiti talle selleks riigieelarves sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest, omatulust või muudest vahenditest. Eelnõuga lisatava s § -s 20 6 reguleeritakse tarbijakrediidi andmise kord. Eelnõuga lisatava § 20 6 lõike 1 kohaselt sõlmib t arbijakrediidi rakendamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu sõlmimine on vajalik, kuivõrd tegemist on avaliku halduse ülesande täitmiseks volitamisega. Eelnõuga lisatava § 20 6 lõike 2 kohaselt sätestatakse sõlmitavas halduslepingus tarbijakrediidi andmise piirkond, siht rühm ja muud vajalikud tingimused , mis võimaldavad kasutada hüpoteek krediidi direktiivis ja VÕS -is sätestatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi erisusi . Nimetatud tingimuste täitmiseks peab tarbijakrediit olema suunatud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides, olema intressivaba või tavaliselt turul kehtivatest madalamate laenuintressidega või sõlmitud muudel tingimustel, mis on tarbijatele turul kehtivatest tingimustest soodsamad . S eega sätestataks e haldusleping us konkreetne piirkond ja siht rühm tagamaks, et elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti saab väljastada ainult piiratud isikute ringile piirkondades, kus on probleeme eluaseme kättesaadavusega ehk teisisõnu, kus on tuvastatud turutõrge ning kus turutingimustel ei pruugi tarbijad saada piisavalt krediiti elamukinnisvara omandamiseks või ehitamiseks. Lisaks sätestatakse halduslepingus sihtasutuse rakendatav a hinnapoliitika põhimõtted tagamaks , et tarbijakrediit on kättesaadav turul pakutavatest tingimustest soodsama lt . Olukorras, kus sihtasutus annab tarbijakrediiti koos krediidiasutusega ning sihtasutuse pakutav intressimäär on võrdne turul kehtivate laenuintressidega , võib laen siiski muudes tingimustes , näiteks tagat i se osas , olla tarbijale soodsam. Sihtasutuse rakendatav kaaslaen on üles ehitatud lähtuvalt põhimõttest, et sihtasutus seab enda hüpoteegi alati krediidiasutuse hüpoteegi taha, järgmisele järjekohale, mis tähendab, et laen on esialgu üldjuhul alatagatud ja vahel üldse tagatiseta (nt ehitamise või renoveerimise korral). Krediidiasutus sellise tagatispositsiooniga laenu ei väljastaks. Seega on sihtasutuse kaaslaenu alusel tegemist tarbijale turul kehtivatest tingimustest soodsama võimalusega , kuna ilma sihtasutuse panuseta ei oleks tarbija saanud turult piisavalt krediiti. Eel ne vast tulenevalt ja selleks, et oleks järgitud ka intressidega seonduvad elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi põhimõtteid, on oluline tagada, et sihtasutus ei tõstaks l aenude intresse kõrgemaks kui turu keskmine intress. Taoliselt toimides oleks id tarbijakrediidi tingimused turul kehtivatest tingimuste st soodsamad ning sihtasutuse antavale tarbijakrediidile kohalduks jätkuvalt VÕS i § 403 lõikes 5 4 sätestatud erisus. Sarnaselt senise ga hindab sihtasutus igakordselt laenutaotleja(te) võimekust laen u tagasi maksta . Eeln imetatud tingimuste detailsem sätestamine (konkreetsed piirkonnad, siht rühmad , sihtasutuse kohustused) halduslepingus tagab piisava paindlikkuse , arvestades et vajadused nii siht rühma kui ka piirkondade osas võivad ajas muutuda ning olla seoses ka tarbijakrediidi rakendamiseks eraldatud vahendite hulga ga (nt piiratud vahendite puhul võib olla otstarbekas fokuseerida konkreetsemale piirkonnale) . Seetõttu ei ole konkreetse piirkonna ega siht rühma määratlemine seaduse tasandil otstarbekas, vaid mõistlik on see sätestada halduslepinguga. Täiendades MPKS -i alustega, mis võimaldavad kinnitada piiratud isikute ringi halduslepinguga , on tagatud kooskõla hüpoteekkredii d i direktiivi s ja VÕS -i § 40 3 lõikes 5 4 sätestatud tingimus tega , et MPKS -i alusel sõlmi tavad tarbijakrediidilepingud sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides . Sellisel juhul ei kohaldata s ihtasutusele ka KAVS-is sätestatu t , kuna KAVS -i § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud tingimused on täidetud . Eelnõuga lisatav a § 20 6 lõike 3 kohaselt kehtestab tarbijakrediidi saamiseks esitatavad nõuded ja tarbijakrediidi taotluse esitamise korra sihtasutuse nõukogu. Sihtasutuste seaduse kohaselt kavandab nõukogu sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist. Tegemist on tavapärase praktikaga, mis on laialt levinud ning mida on rakendatud ka muude MPKS -i alusel antud riiklike abinõude rakendamisel. Sihtasutuse nõukogu kehtestab nõuded ja korra, milles kehtestatakse vähemalt tarbijakrediidi : 1) saamiseks esitatavad nõuded ; 2) maksimaalne suurus ; 3) taotluse esitamise kord ; 4) maksmise tähtajad ja kord . Eelnõu punktiga 6 täiendatakse MPKS-i §-des 38 ja 39 sätestatud haldusjärelevalve eesmär gi ja ulatuse ning haldusjärelevalve teostamise sätteid uue lisandunud abinõu ga . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiviga (EL) 2023/2225, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ ( ELT L, 2023/2225, 30.10.2023 ) , ning Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 ( ELT L 60, 28. 0 2.2014, lk 34–85) . 6. Seaduse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud HÕNTE § 46 lõike 1 alusel. Mõjude hindamise ks on kasutatud ka „ Mõjude hindamise kontrollküsimustik k u “ koos selle lisadega. Eelnõu avaldab horisontaalset mõju kaudselt kõikides HÕNTE-s nimetatud mõjuvaldkondades , mida on käsitletud allpool . Eelnõu l ei ole otsest mõju haridusele, kultuurile ja spordile, looduskeskkonnale, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ega riigikaitsele ja välissuhetele. Sihtrühm Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi kasutamise sihtrühma kuuluvad nii maapiirkonnas elavad inimesed kui ka need, kes soovivad maapiirkonda elama asuda. Kitsamalt on sihtrühmaks isikud, kes soovivad teha elamukinnisvaraga seotud investeeringuid, kuid kellele krediidiasutuste pakutud finantseerimine ei ole piisav. Senini on kaas laenu kasutanud suuresti alaealiste lastega pered. 2025. aasta lõpu seisuga oli kaaslaenu saajatel keskmiselt 1,2 last . Eestis on ca 342 000 peret ning neist ca 45% -l on vähemalt üks alla 18-aastane laps. Arvestades, et nii otsused elamistingimuste parendamiseks või muutmiseks ning selleks vajaliku kapitali k aasamiseks on isikupõhised otsused, ei ole võimalik üheselt tegeliku siht rühma suurust määrata. S elgelt väljendub aga trend, et kaaslaenu kasutavad pigem kõrg emalt haritud ning lastega pered. Senini väljastatud laenudest ca 2/3 on väljastatud lastega peredele . Arvestades, et riiklike strateegiate eesmär gid on nii regionaal s e tasakaalustatus e suurendamine kui ka elamistingimuste parandamine , ei ole laiema siht rühma käsitlemine eelnõu tasandil kitsaskohaks, kuna kõnealuse abinõu fookus on piiritletud maapiirkonnaga . Lõplik siht rühm sõltub konkreetsetest tingimustest, sealhulgas rakendatavast piirkonnast ning laenu taotlejale seatud nõuetest. Sotsiaalne ja demograafiline mõju Eelnõuga tehtavad muudatused avaldavad mitmekülgset positiivset sotsiaalset ja demograafilist mõju . Eluase ja sellega seonduv on üks suuremaid kuluartikleid leibkonna eelarves ning teisalt veedetakse seal suur osa ööpäevast. E lamistingimuste parandamiseks maapiirkondades ei piisa teatud juhtudel ainult krediidiasutuse poolt pakutavast finantseerimisest. Eelnõu ga tehtavad muudatused annavad võimalus i inimeste heaolu parandamiseks , võimaldades parandada enda elamistingimusi või elukvaliteeti läbi olemasoleva eluaseme renoveerimise näiteks vähendades hoonesse sisenevat mürataset, parandades õhukvaliteeti, suurendades soojapidavust või ajakohast ad es küttekoldeid . Lisaks aitab kaaslaen kaasa ka võimalusele uue elamu ehitamisel valida elukohaks asukoht, kus on hea elukeskkond ning parema d elamistingimus ed , parandades inimeste igapäevast heaolu aidates kaasa nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele . Muudatuse kaudu paranevad võimalused inimeste ja leibkondade regionaalse paiknemis e osas, avaldades seega mõju ka demograafiale . Elukoha muutusi võtavad enamasti ette peale noorte , kes valivad elukoha eelkõige õppimis - või töökoha valiku tõttu , ka tööealise d ja lastega pered, kes lisaks töövõimalustele väärtust avad olulis emalt ka head ja rahulikku elukeskkonda . Võimaldades tööealistel inimestel valida elukohta ka maapiirkonnas, luuakse positiivne alus rahvastiku soolis- vanuselis e struktuuri muutuste aeglustamiseks ( pidurdades eakate inimeste osakaalu kasvu maapiirkondades) . See omakorda tagab vajaliku tööjõu maapiirkondades , suurendab kohalike teenuste ja kaupade tarbimist ning parandab kohalike omavalitsuste finantsvõimekust laekuva üksikisiku tulumaksu kaudu , mis võimaldab omakorda kohalikul omavalitsusel parandada teenuste kättesaadavust , vähenda des seega erinevate piirkondade vahelist elukvaliteedi ebavõrdsust. Lisaks avaldab muudatus potentsiaalselt positiivset mõju ka sündimusele, kuna sobiva eluruumi kättesaadavus on üheks laste saamise takistuseks . Kuigi Eestis tervikuna on sündimus negatiivne, on enamikus maapiirkondades sündimus taastetasemel või sellest isegi veidi suurem. Osaliselt tulenevad need erinevused valikulisest rändest ja rahvastiku koosseisu erinevustest, kuid põhjalikum analüüs Eesti kohta on kinnitanud, et suurtes keskustes on eluasemete väiksusel (mõõdetud tubade arvuga) negatiivne põhjuslik mõju laste arvule. Sotsiaalministeeriumis 2025. aastal valminud analüüsi ühe ettepanekuna perepoliitika tugevdamiseks ning laste saamise ja kasvatamise toetamiseks on nimetatud ka vajalik tugi eluaseme soetamisel ning renoveerimisel või laiendamisel turutõrkepiirkondades, kus asuv kinnisvara pole krediidiasutuste jaoks tagatisena piisav. Sotsiaalministeeriumi andmetel on laste ülalpidamise keskmine kulu vanematele Eestis 2025. aastal 564,62 eurot kuus lapse kohta, mis hõlmab toidu, riiete, jalanõude, eluaseme, transpordi, side, vaba aja, huvihariduse ja muid otseseid kulusid. Kuigi eelnõuga tehtavad muudatused ei vähenda nimetatud kulusid, loovad ne ed võimaluse , et leibkonnad saavad paindlikumalt ligi eluasemega seotud finantseerimisele turutõrkepiirkondades . Paremad ja kvaliteetsemad elamistingimused ning võimalused paindlikumalt eluaset vahetada (nt suurema vastu) avaldavad eelduslikult positiivset mõju sündimusele. Mõjud majandusele, sealhulgas ettevõtjate halduskoormusele Eelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad kaudset mõju majandusele kahe peamise suuna kaudu . Esimene ja konkreetsem suund on elamukinnisvara ga seotud investeeringute ning krediidiasutuste väljastatud laenude täiendav kasv. T eine suund on maapiirkonda elama suunduvate isikute loodav täiendav lisandväärtus kas töötajana või ettevõtluse arendamisel. Suurem mõju on eelduslikult maapiirkonnas tegutsevatel e väiksematel e ehitusettevõtetel e , kes pakuvad elamukinnisvaraga seo tud töid, sealhulgas ehitamist või rekonstrueerimist. Teatud määral on mõjutatud ka kinnisvara vahendavad firmad , kes pakuvad maaklerteenust . Võrreldes kehtiva olukorraga märkimisväärset mõju ettevõtjate halduskoormusele ei ole, kuna ka praegu pakuvad peamised suuremad krediidiasutused eluaseme kaaslaenu võimalusi. Seaduse jõustumisel ja toote pikaajalise tagamise järel võivad kaaslaenu väljastamise protsessides toimuda muudatused, mis vähendavad krediidiasutuste haldus - ja töö koormust. Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele Kavandat av muudatus avaldab märkimisväärset positiivset mõju regionaalsele arengule, eelkõige maapiirkondade arengule , toetades maapiirkondades eluaseme kättesaadavust ning aidates ületada turutõrkeid, mis on tingitud madalatest kinnisvarahindadest. Seeläbi toetab muudatus laiemalt maapiirkondade elujõulisuse säilitamist ja uute elanike ligimeelitamist. Elukeskkonna parandamist toetavad meetmed aitavad tasakaalustada regionaalset arengut, suunat es majandustegevust ja inimressursse suurematest linnapiirkondadest maapiirkondadesse. See aitab vähendada piirkondadevahelisi erinevusi nii majanduslikus arengus kui ka elukvaliteedis. Kinnisvara omamine tugevdab inimeste seotust kohaliku kogukonnaga ja motiveerib neid panustama piirkonna arengusse. See omakorda loob aluse stabiilsema ja jätkusuutlikuma keskkonna loomiseks, mis vähendab piirkondlikke ebavõrdsusi eelkõige Tallinna/Harjumaa ja teiste piirkondade vahel ning soodustab pikaajalist majanduskasvu. Maapiirkondades eluasemetega seotud turutõrke leevendamine loob eeldused ka riigisises e rände kasvuks. Täiendava finantseerimise toel on linnast maale kolimi se võimalus kaalutav rohkemate inimeste poolt. Elanikkonna kasv toob kaasa suurema nõudluse kohalike teenuste ja kaupade järele, mis omakorda soodustab ettevõtlust ning kohalike töökohtade loomist ja säilitamist. Lisaks annab see ka praktilise sõnumi, et riik toetab elu igal pool Eestis ning inimesel on võimalus valida endale sobilik elukoht , kinnitades nii arengukavades kui ka poliitikadokumentides käsitletud põhimõtteid. M aaelu E dendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenuga jätkamine leevendab „Regionalse arengu tegevuskavas“ ( RETK ) nimetatud ühte juurprobleemi, mis on kõrgema lisandväärtusega ja teadmusmahukamate ettevõtete arengu ks vajaliku kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu, mille hulgast leida või koolitada oma vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Eelnõu muudatustega luuakse lisa võimalus ettevõtjatele, et meelitada kvalifitseeritud tööjõudu tööandjale lähemale kolima. See omakorda toetab ettevõtluse piirkondlike lõhede vähendamist ning majanduse struktuursete muutuste kiirendamist väljaspool Harjumaad. Viimased aastad on Eestis kaasa toonud kaugtöö võimaldamise tööandjate poolt ning paindlikkuse töökoha valikus, mis soodustab töötamisega seotud liikumist ning aitab noorte l ja kõrgelt haritute l osaleda tööturul ka kodukohast lahkumata. See mõjutab positiivselt tööhõivet maapiirkondades , sealhulgas suurendab kõrgemat töötasu saavate inimeste osakaalu, kelle maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse . Senine kaaslaenu rakendamine näitab, et huvi kaaslaenu kas u tamise vastu on võrdselt igal pool Eestis (vt joonist ). Senini on kõige enam kaaslaenu kasutatud Võru (20), Saaremaa (18), Rapla (17), Lääne-Nigula (15) ja Viljandi (15) vallas. Kaaslaenu rakendavatest piirkondades t ei ole laenu väljastatud ainult Vormsi vallas . Samaväärselt on võrdselt jaotunud ka laenu kasutamise sihtotstarve. Väljastatud laenudest pea pooled (48%) on väljastatud eluaseme ostmiseks ning ülejäänud kas ehitamiseks või renoveerimiseks. Joonis . Eluaseme kaaslaenu kasutus kohalike omavalitsuste kaupa seisuga 31.12.2025 Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutuse andmed Mõju elu - ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole otsene, kuid muudatuse tulemusel tehtavad tegevused mõjutavad kohalikku elu- ja looduskeskkonda tehtavate investeeringute kaudu . Arvestades, et muudatuse tulemusel on võimalik rakendada füüsilistele isikutele suunatud abinõu, ei ole tegemist laiapõhjaliste investeeringutega ühte piirkonda, mis muudaks oluliselt konkreetse piirkonna ilmet , ning seega puudub ka laiem mõju elu- ja looduskeskkonnale. M õju kohalikule elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, parandades kasusaaja elamistingimusi ning tõenäoliselt paranda des ka lähiümbruse visuaali. V õimalik ud looduskeskkonnale mõjuva d negatiivsed ohud ja mõjud tuleb lahendada üksikjuhtumipõhiselt kas detailplaneeringu või konkreetse ehitusprojekti või ehitusloa tingimuste kaudu , mille osas on vastutavaks osapooleks kohalik omavalitsus talle seatud õiguste ja kohustuste kaudu . Mõju siseturvalisusele M aapiirkondadesse, sealhulgas piirialadele , elama asumiseks lisavõimaluste loomine avaldab täiendavat positiivset mõju laiapindse julgeoleku tagamise le. Kaitseministeeriumi ja Siseministeerium i tellitud uuringu raames käsitleti Kagu-Eesti piiriala sotsiaal- majandusli kk u olukorda, siseturvalisust, piirijulgeolekut ja sealseid kogukondi , tuues välja probleeme, kus m itmed piirilõigud on inimasustuseta või väga hõredalt asustatud – ning seeläbi puudub kogukondlik kontroll piirialal toimuva üle , piirivalvel puudub kogukondlik partner. Sellega kaasneb risk, et tühjenevate alade elanikkond vahetub vähemlojaalse elanikkonna vastu ning suureneb ebaseaduslike piiriületuste hulk, mida piirivalve ei pruugi õigel ajal tuvastada. Samuti toodi esile nüüdis aegsete elamistingimuste tagamise vajadust, arvestades, et valdav osa kasutuses olevatest eluhoonetest on üle 60 aasta vanad, keskpärases seisundis ning ilma tänapäevaste mugavusteta. Eelnõuga kavandatavad muudatused võimaldavad lahendad a konkreetset probleemi , suurendades riigi tuge elamufondi arendamis el turutõrkepiirkondades ning toeta des paremate laenutingimustega inimesi maapiirkondadesse, sealhulgas piirialadele , kolimisel. See mõjub positiivselt siseturvalisusele, suurendab naabrivalve ja kogukondliku järelevalve võimekust ning loob potentsiaali kogukondliku tegevuse kasvuks (nt vabatahtlik pääste, abipolitseinikud) ka maapiirkondades ning väiksemates linnades. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus ei too kaasa uute asutuste loomise või ümberstruktureerimise vajadust, kuid võib ajutiselt suurendada Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumi töö koormus t halduslepingu sõlmimise l ning haldus järelevalve ja seire korraldamise täpsustamise l . A rvestades, et ka senini on MES rakendanud eluaseme kaaslaenu, siis eelnõus tehtavate muudatus t ega on riigi töökorralduse osas tegemist marginaalse muudatusega, millel ei ole märkimisväärset mõju Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumi töökorraldusele. Eelnõu rakendumisel kaob senini sihtasutuselt küsitud iga - aastane suunis kaaslaenu rakendamiseks, mis tekitas lisategevusi ja asjatut bürokraatiat. Mõju haldus - ja töö koormusele Eelnõuga ei lisandu halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Eelnõu loob võimaluse vähendamaks kaaslaenu teenust pakkuvate krediidiasutuste koormust . Lisaks on võimalik muuta taotlemise protseduuri taotleja jaoks lihtsamaks. Eelnõuga tehtavate muudatuste järel saab sihtasutus sõlmida krediidiasutustega koostöölepingud ning tekib õiguslik alus , mis võimaldab selgemalt reguleerida näiteks isikuandmete edastamisega seotud teemad. Taotleja jaoks tähendaks see seda, et ta ei peaks esitama andmeid laenude saamiseks eraldi nii krediidiasutusele kui ka sihtasutusele , vaid saaks andmed esitada näiteks ainult krediidiasutusele , kes pärast otsuse tegemist saab need edasi saata sihtasutusele . Seega tekiks otsesuhtlus krediidiasutuse ja sihtasutuse vahel, mille tulemusel väljastatakse kaks laenu. Lisaks on võimalik kaaluda sarnase protsessi kohaldamist , nagu sihtasutuse l on praegu krediidiasutusele käenduste andmisel. See tähendab, et taotleja pöördub taotlusega ainult krediidiasutuse poole ning krediidiasutus edastab materjalid koos kliendi taotlusega sihtasutusele , kes teeb otsuse ja vormistab lepingu. 7. Seaduse rakendamise ga seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Muudatus mõjutab MES - i sisemist eelarve planeerimist . Eelnõu rakendamisega ei teki riigile lisa tulusid ega - kulusid. Eelnõu loob võimaluse sõlmitava halduslepingu kaudu toetada riigieelarvest täiendavalt tarbijakrediidi väljastamis t , näiteks laenu kahjude katmise ks reservi moodustamise kaudu . Näiteks 5 miljoni euro suuruse reservi pealt suudaks MES omakapitalist ja turult vahendeid kaasates laenusid väljastada täiendavalt kuni 50 miljoni euro ulatuses, millele lisanduks krediidiasutuste laenuosa ning laenutaotleja omafinantseering. Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga k äsitletud tarbijakrediidi laiemaks rakendamiseks vajalike kuludega arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul, kui riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis eelnõuga käsitletud tarbijakrediidi laiemaks rakendamiseks vajalike kulude katteks raha ei eraldata, rakendatakse tarbijakrediiti sihtasutuse omavahenditest vastavalt sihtasutuse nõukogu otsusele või kaetakse täiendav vajadus Regiona a l- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei ole uusi rakendusakte ette nähtud, samuti ei ole vaja muuta kehtivaid rakendusakte . 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon E elnõu esita t akse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamise ks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Rahandusministeeriumile . Eelnõu esitat akse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Pangale ning Maaelu Edendamise Sihtasutusele . ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 202 6 . a (allkirjastatud digitaalselt)
EELNÕU 22 . 0 7 .202 6 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi (edaspidi tarbijakrediit ) andmine .“ ; 2) paragrahvi 2 1 lõi k e s 3 asendatakse sõnad „ riigiabi või vähese tähtsusega abi “ sõnadega „ riigiabi , vähese tähtsusega abi või tarbijakrediit“ vastavas käändes ; 3) paragrahvi 2 1 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul otsustab sihtasutuse nõukogu eelarveaastal antava riigiabi või vähese tähtsusega abi liigid, tarbijakrediidi andmise, toetatavad tegevused, piirkonnad , siht rühma ning abi ja tarbijakrediidi andmiseks kavandatavate vahendite jaotuse ning avaldab asjakohased andmed sihtasutuse veebilehel. “; 4 ) paragrahvi 2 1 lõi kes 5 asendatakse sõnad „ abi ja “ sõnadega „ abi, tarbijakrediidi ja “ ; 5 ) seadust täiendatakse 4 3 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 4 3 . peatükk ELAMUKINNISVARAGA SEOTUD TARBIJAKREDIIT § 20 5 . Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine (1) Käesoleva seaduse alusel ja korras võib sihtasutus maapiirkonna tasakaalustatud areng u tagamiseks anda võlaõigusseaduse § 402 kohase elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu alusel tarbijale krediit i. Sihtasutus annab tarbijakrediiti koos krediidiasutusega. (2) Sihtasutus võib tarbijakrediiti anda piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel eeldusel, et intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine . ( 3 ) S ihtasutus annab tarbijakrediiti talle selleks riigieelarves sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest, omatulust või muudest vahenditest. § 20 6 . Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise kord ( 1 ) Käesoleva seaduse § 20 5 kohast tarbijakrediiti võib sihtasutus anda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus toodud alusel ja korras . (2) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud h alduslepingu s lepitakse kokku tarbijakrediidi andmise piirkond, siht rühm ja muud vajalikud tingimused . ( 3) Sihtasutuse nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 20 5 kohase tarbijakrediidi saamiseks esitatavad nõuded ja tarbijakrediidi taotluse esitamise korra, milles sätestatakse tarbijakrediidi : 1) saamiseks esitatavad nõuded ; 2 ) maksimaalne suurus; 3 ) taotluse esitamise kord; 4 ) maksmise tähtajad ja kord. “ ; 6 ) paragrahvi 38 lõikes 2 ja § 39 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja § 19 lõike 2“ sõnadega „, § 19 lõike 2 ja § 20 6 lõike 1“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Talli nn, „…..“ „………………“ 20 2 6 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ „……………“ 20 2 6 (allkirjastatud digitaalselt)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie 06.08.2026 nr REM/26-0897/-1K,
[email protected] 1.4-1/515
Meie 27.08.2026 nr 8-2/5807
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile esitanud
kooskõlastamiseks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõuga kavandatakse täiendava riikliku abinõuna elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi
andmine, muu hulgas antakse tarbijakrediidi andmise õigus riigi sihtasutusele, kes on asutatud
maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks. Selliselt pakutav tarbijakrediit
kuuluks võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 lõike 54 nimetatud erandi alla, kuivõrd sätte kohaselt
VÕSis elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut ei kohaldata
tarbijakrediidilepingutele, mis sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes
huvides ning tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest.
Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul võiks siiski kaaluda mingis mahus VÕSi tarbijakrediidi
sätete ja põhimõtete kohaldamist, kuivõrd need on välja töötatud universaalseks
rakendamiseks, arvestavad tarbija kui nõrgema poole huvidega ning on suunatud muuhulgas ka
sellele, et vältida olukorda, kus tarbija võtaks endale rohkem kohustusi, kui on jätkusuutlik.
Seega näiteks vastutustundliku laenamise põhimõte oleks asjakohane ka juhul, kui
laenuandjaks on riigi sihtasutus. Praegu näib, et pakutav regulatsioon nende teemadega ei
tegele, jättes kõik krediidiandmisega seotud tingimused tulevikus sõlmitava halduslepingu
sisustada. Palume kaaluda eelnõu täiendamist.
2. Eelnõu sisaldab isikute erinevat kohtlemist, sest soodustingimustel tarbijakrediit on ette nähtud
ainult teatud piirkondades elavatele või teatavasse sihtrühma (piiratud isikute ringi) kuuluvatele
isikutele. See ei ole siiski automaatselt põhiseadusvastane. Leiame, et põhiline põhiseaduslik
risk ei seisne niivõrd eesmärgis, vaid selles, et seadus ei määra piisavalt täpselt sooduskrediidi
saajate ringi (sihtrühma) ja piirkonna valiku kriteeriume, jättes need suurel määral halduslepingu
ja sihtasutuse otsustada. Seetõttu tuleks eelnõus või seletuskirjas täpsemalt määratleda
sihtrühma moodustamise alused ja piirkondade valiku kriteeriumid, et
vähendada põhiseaduse §-ga 12 ja seadusereservatsiooni põhimõttega seotud riske.
II. Muud märkused
3. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failis tehtud märkustega.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa: 1. 20260821 MPKS EN JDM kk lisa;
2. 20260821 MPKS SK JDM kk lisa.
Johanna Maria Kosk 58847154
[email protected]
Karin Maisvee
Monika Tappo
Elsa Leiten
2