Seisukohad

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Mari-Liis Sööt kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Teie 14.08.2026 nr 7-1/5959 Justiits- ja Digiministeerium Meie 27.08.2026 nr 1-8/26/90-1 [email protected] Eesti Advokatuuri seisukohad Euroopa uurimismääruse ja Euroopa kaugosalemise määruse direktiivi eelnõu kohta Lugupeetud Mari-Liis Sööt Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud Euroopa uurimismääruse ja Euroopa kaugosalemise määruse direktiivi eelnõu. Märgime, et eelnõule arvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli lühike, mistõttu ei ole advokatuuril olnud võimalik läbi viia põhjalikku analüüsi ega kujundada kõiki eelnõu aspekte hõlmavat terviklikku seisukohta. Sellest tulenevalt piirdume käesolevas arvamuses mõnede olulisemate tähelepanekute ja murekohtade esiletoomisega. Advokatuur on seisukohal, et menetluse efektiivsuse ja kiirust soodustamine ei tohi tulla menetlusele allutatud inimeste õiguste ja laiemalt õigusemõistmise kvaliteedi arvel. Sellest tulenevalt juhib advokatuuri tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1. Meetmete täielik salastatus vs õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele: Euroopa uurimismääruse (EIO) alla paigutatud meetmeid kohaldatakse nii taotlevas kui täitvas riigis nii, et puudutatud isikul ega kaitsjal pole vastavatele otsustele juurdepääsu (vt direktiivi eelnõu artikkel 20). Seda tõsiasja silmas pidades on eelnõu regulatsioon õiguskaitsevahenditest (vt direktiivi eelnõu artikkel 17) suuresti kasutu. Kui puudutatud isikutel puudub informatsioon ühes või teises riigis tehtud või täidetud isiku õiguseid puututavatest otsustest, ei saa rääkida õiguskaitsevahendite rakendamisest. . 2. Menetlusreegleid rikkudes kogutud tõendite lubamatuse reegli puudumine: Eelnõu ei näe ette, et kui EIO andmisel või täitmisel pole järgitud direktiivis endas või kohalduvas siseriiklikus õiguses sätestatud reegleid, siis on täitval riigil keelatud ebaseaduslikult kogutud teavet taotlevale riigile üle anda või et juba üle antud teavet ei saa tõendina kasutada. Vastupidi, eelnõu regulatsioon ja ka EK otsus C-670/22 (EncroChat) lähtuvadb arusaamast, et täitvas riigis „juba olemasolevaid“ tõendeid (sõltumata sellest, Commented [GU1]: Imbi: Jätaks siin viite sellele kohtuotsusele välja ja räägiks ainult eelnõust? millisel viisil need on saadud) võib EIO alusel teisele riigile üle anda. Selline käsitlus avab ukse inimeste põhiõigustest möödahiilimiseks. Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto 10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435 Reg kood 74000027 AS LHV Pank 3. Kaugosalemise nõusolekuga seotud probleemid: Eelnõus (direktiivi eelnõu artikkel 38) pakutud regulatsioon isikult kaugosalemiseks nõusoleku saamise korra osas on probleemne. Esiteks ei ole ette nähtud kaitsja osalemise nõuet. Üksnes alaealise puhul on ette nähtud reegel, et teda peab enne nõusoleku andmist abistama kaitsja. Selline regulatsioon peaks kehtima kõikide isikute osas, kuna valdav enamik isikuid ei suuda ilma kaitsja abita hinnata kaugosalemise nõusoleku andmise tagajärgi ja kaugosalemise mõju oma menetlusõiguste teostamisele. Samuti puudub eelnõus viide võimalusele kord antud nõusolekut tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmise õigus on kindlasti vajalik. 4. Isikute põhiõiguste tagamisest kriminaalmenetluses: Tuleb arvestada, et kui EL-is puudub terviklik ja süsteemne regulatsioon isikute põhiõiguste tagamisest kriminaalmenetluses (on vaid üksikud instrumendid, mille rakenduspraktika on liikmesriigiti erinev), on muret tekitav riikidevahelise koostöö Commented [KS2]: Juhin tähelepanu, et siin on minu ettepanek kasutada arvamuse esitamisel pehmemat sõnastust. allutamine sisuliselt tingimusteta vastastikuse tunnustamise põhimõttele. Jaanuse kirjas oli kasutatud sõnastust "fundamentaalselt problemaatiline " kuid niivõrd jõuline sõnakasutus ei pruugi olla advokatuuri nimel esitatavas seisukohas mõistlik olukorras, kus Kokkuvõttes märgib advokatuur, et eelnõu sisaldab ka mitmeid positiivseid ja piiriülest seisukoht toetub ühe advokaadi arvamusele (ka siis, kui tegemist on äärmiselt asjatundliku ja usaldusväärse isikuga). koostööd hõlbustavaid lahendusi. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu eespool kirjeldatud küsimustele, et eelnõu edasisel menetlemisel oleks võimalik hinnata tasakaalu Commented [GU3R2]: Nõus. menetlusliku tõhususe ning põhiõiguste kaitse vahel. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Kersti Surva 6979 093 [email protected] EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Mari-Liis Sööt kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Teie 14.08.2026 nr 7-1/5959 Justiits- ja Digiministeerium Meie 27.08.2026 nr 1-8/26/90-1 [email protected] Eesti Advokatuuri seisukohad Euroopa uurimismääruse ja Euroopa kaugosalemise määruse direktiivi eelnõu kohta Lugupeetud Mari-Liis Sööt Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud Euroopa uurimismääruse ja Euroopa kaugosalemise määruse direktiivi eelnõu. a Märgime, et eelnõule arvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli lühike, mistõttu ei ole advokatuuril olnud võimalik läbi viia põhjalikku analüüsi ega kujundada kõiki eelnõu aspekte hõlmavat terviklikku seisukohta. Sellest tulenevalt piirdume käesolevas arvamuses mõnede olulisemate tähelepanekute ja murekohtade esiletoomisega. Advokatuur on seisukohal, et menetluse efektiivsuse ja kiirust soodustamine ei tohi tulla menetlusele allutatud inimeste õiguste ja laiemalt õigusemõistmise kvaliteedi arvel. Sellest tulenevalt juhib advokatuuri tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1. Meetmete täielik salastatus vs õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele: Euroopa uurimismääruse (EIO) alla paigutatud meetmeid kohaldatakse nii taotlevas kui täitvas riigis nii, et puudutatud isikul ega kaitsjal pole vastavatele otsustele juurdepääsu (vt direktiivi eelnõu artikkel 20). Seda tõsiasja silmas pidades on eelnõu regulatsioon õiguskaitsevahenditest (vt direktiivi eelnõu artikkel 17) suuresti kasutu. Kui puudutatud isikutel puudub informatsioon ühes või teises riigis tehtud või täidetud isiku õiguseid puututavatest otsustest, ei saa rääkida õiguskaitsevahendite rakendamisest. 2. Menetlusreegleid rikkudes kogutud tõendite lubamatuse reegli puudumine: Eelnõu ei näe ette, et kui EIO andmisel või täitmisel pole järgitud direktiivis endas või kohalduvas siseriiklikus õiguses sätestatud reegleid, siis on täitval riigil keelatud ebaseaduslikult kogutud teavet taotlevale riigile üle anda või et juba üle antud teavet ei saa tõendina kasutada. Vastupidi, eelnõu regulatsioon lähtub arusaamast, et täitvas riigis „juba olemasolevaid“ tõendeid (sõltumata sellest, millisel viisil need on saadud) võib EIO alusel teisele riigile üle anda. Selline käsitlus avab ukse inimeste põhiõigustest möödahiilimiseks. 3. Kaugosalemise nõusolekuga seotud probleemid: Eelnõus (direktiivi eelnõu artikkel 38) pakutud regulatsioon isikult kaugosalemiseks Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto 10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435 Reg kood 74000027 AS LHV Pank  nõusoleku saamise korra osas on probleemne. Esiteks ei ole ette nähtud kaitsja osalemise nõuet. Üksnes alaealise puhul on ette nähtud reegel, et teda peab enne nõusoleku andmist abistama kaitsja. Selline regulatsioon peaks kehtima kõikide isikute osas, kuna valdav enamik isikuid ei suuda ilma kaitsja abita hinnata kaugosalemise nõusoleku andmise tagajärgi ja kaugosalemise mõju oma menetlusõiguste teostamisele. Samuti puudub eelnõus viide võimalusele kord antud nõusolekut tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmise õigus on kindlasti vajalik. 4. Isikute põhiõiguste tagamisest kriminaalmenetluses: Tuleb arvestada, et kui EL-is puudub terviklik ja süsteemne regulatsioon isikute põhiõiguste tagamisest kriminaalmenetluses (on vaid üksikud instrumendid, mille rakenduspraktika on liikmesriigiti erinev), on muret tekitav riikidevahelise koostöö allutamine sisuliselt tingimusteta vastastikuse tunnustamise põhimõttele. Kokkuvõttes märgib advokatuur, et eelnõu sisaldab ka mitmeid positiivseid ja piiriülest koostööd hõlbustavaid lahendusi. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu eespool kirjeldatud küsimustele, et eelnõu edasisel menetlemisel oleks võimalik hinnata tasakaalu menetlusliku tõhususe ning põhiõiguste kaitse vahel. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Kersti Surva 6979 093 [email protected]