Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

EELNÕU 30.09.2026 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306 ja 309. I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi korraldus nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks muu hulgas riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas. PlanS § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral REP sellise § 27 lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas2. Vabariigi Valitsus määras PlanS § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus tellis 2024. a juunis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH koostamise. Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. REP-iga määratakse kaitsetööstuspargi asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisehitiste edasiseks kavandamiseks. 1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 3-4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 1 Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti muu hulgas pargi pindalast, ohualast, tööjõu olemasolust, raudteekaubajaama või kaubasadama lähedusest ja elektriühendustest. Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest ning planeeringuala riigikaitselist sobivust. Samuti arvestati kooskõla olemasolevate planeeringutega ja sellest tulenevat teostatavust3. Ajavahemikul 17. oktoober 2024. a kuni 15. november 2024. a toimus kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi4 avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 3. detsember 2024. a kuni 5. detsember 2024. a. Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise, sh KSH programmi. Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja- Kiviõli ja Aidu. 4. aprillil 2025. a esitati kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne5 kooskõlastamiseks PlanS § 31 lõikes 1 nimetatud asjaomastele asutustele ning arvamuse avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku uuringus, loomastiku uuringus ja taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruannet. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr 6-5/25/6892-66 (edaspidi KeA kooskõlastuskiri) esitati mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu eelvalikuala linnustiku uuringu sisu jm kohta, mis oli vaja viia on REP-i ja KSH dokumentidesse sisse ja lahendada hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas esitatakse asukoha eelvaliku etapis uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Ajavahemikul 9. juuni 2025. a – 9. juuli 2025. a toimus kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a Pärnu Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse Vallavalitsuses ja Sonda rahvamajas. 3 Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korralduse nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osa“ p 3.3.1. „Eelvalikualade valimine, sh mõjude hindamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004. 4 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja- planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. 5 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. (edaspidi põhiaruanne) Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark 6 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 2 Asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande (edaspidi põhiaruanne) tulemusel leiti, et eelistuselt esimeseks kaitsetööstuspargi asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks Põhja-Kiviõli ala. Pärnu 2 alale kaitsetööstuspargi rajamisest otsustati tulenevalt suurest keskkonnamõjust loobuda. Kuigi Piirsalu ja Aidu alad ei olnud kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatuimad alad, leiti, et need on siiski sobilikud toetama REP-i eesmärki, erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Vabariigi Valitsus kehtestas 22. augusti 2025. a korraldusega nr 151 osaliselt kaitsetööstuspargi REP-i Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas7 (edaspidi korraldus nr 151). REP-i osaline kehtestamine ei lõpetanud planeerimismenetlust eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas. Korralduse nr 151 punkti 3.3.3. kohaselt jättis osaline REP-i kehtestamine planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajaduse korral (eelkõige kaitsetööstusettevõtete suure huvi korral) REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Muu hulgas teha täiendavaid uuringuid, täpsustada ja täiendada planeeringulahendust ning töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, misjärel on Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada REP eraldi korraldusega Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Korralduse nr 151 otsuse punktiga 3 tehti Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada hiljemalt viie aasta jooksul korralduse nr 151 andmisest välja eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas kasutuselevõtmise vajadus. Pärast korralduse nr 151 andmist otsustas Kaitseministeerium kaitsetööstuspargi REP-i menetluse viia lõpuni Piirsalu ja Aidu alade osas tulenevalt ühelt poolt Kaitseministeeriumi eesmärgist luua täiendavaid võimalusi laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks ning teisalt kaitsetööstusettevõtete huvist uute tootmisvõimsuste loomise vastu. Pärnu 1 (tänase nimetusega Ermistu) ja Põhja-Kiviõli alad ei taga võimalust lõhkeainetehase ega täiendava suuremat lõhkeaine kogust kasutava laskemoona tootmisüksuse rajamiseks arvestades soovitud tootmismahte ja teisi kasutajaid. Kaitseministeeriumi otsus viia REP-i menetlus lõpuni nii Piirsalus kui ka Aidus, lähtus veel lisaks vajadusest leida asukoht riigi asutatud äriühingu Hexest Materials AS lõhkeainetehasele ning vähemalt ühele laskemoonatehasele, mis ei mahu Pärnu 1 (tänase nimetusega Ermistu) seni kasutusse andmata alale. Sellest tulenevalt jätkati Piirsalu ja Aidu alade osas REP-i asukoha eelvaliku menetlust. REP-i menetluse jätkamisel täpsustati mõlema ala planeeringulahendust ning koostati täiendavad uuringud, sealhulgas Piirsalu ala kohta põhjavee- ja pinnaveeuuring ning Natura asjakohane hindamine ja Aidu ala kohta põhjaveeuuring. Samuti täiendati kavandatava tegevuse mõjude hindamist muu hulgas välisõhu, müra, taimestiku ja teiste asjakohaste keskkonnamõjude osas. Täiendavate uuringute ja mõjude hindamise tulemusi käsitletakse käesoleva korralduse punktis 3.3.2. Piirsalu ja Aidu alade osas koostati kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku täiendus: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu 7 Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korraldus nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osa“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004. 3 eelvalikualade osas“8 (edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu osas). Lisaks koostati täiendus varasemalt osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade osas kehtestatud mõjude hindamise põhiaruandele: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas “9 (edaspidi mõjude hindamise aruande täiendus ). Tulenevalt asjaolust, et Piirsalu ja Aidu alade osas on tegemist asukoha eelvaliku menetluse jätkamisega, ei ole REP-i asukoha eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise aruande täiendus olemuselt eraldiseisvad ning neid tuleb käsitleda vaid koos põhiaruandega. 29. aprillil 2026. a esitati REP-i asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu osas ning mõjude hindamise aruande täiendus kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK), Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele ning arvamuse avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu riigikaitsekomisjonile, Lüganuse Vallavalitsusele ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele) tähtajaga 31. mai 2026. a. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis laekus kokku 18 kirja. Kõik asutused, kellele saadeti dokumendid kooskõlastamiseks, kooskõlastasid need ning esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal täiendati asjakohases ulatuses mõlemat dokumenti. Dokumente täiendati lõhkematerjalide ohutute kauguste ja käitamisnõuete, müra hindamise ja leevendamise, õhusaaste ja veekaitse, seire ning liikluskorralduse tingimuste osas. Piirsalu puhul täpsustati muu hulgas metsise kompensatsioonimeetmete käsitlust. Kooskõlastuste ja esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega arvestamise või mittearvestamise kohta on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 8 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel10. Ajavahemikul 26. juuni 2026. a – 26. juuli 2026. a toimus asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel11, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes “Õhtuleht”, “Põhjarannik” ja “Lääne Elu”. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i- asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse kohta arvamust. REP-i- asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse ning nende lisadega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi veebilehel või paberkandjal järgnevates asutustes 8 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja- planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4 9 Hendrikon DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. (edaspidi mõjude hindamise aruande täiendus) Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja- planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4. 10 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#teade- kaitsetoostusp--2. 11 Samas. 4 nende lahtiolekuaegadel: Lääne-Nigula Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Risti raamatukogu. Avalikustamisel esitatud arvamuste koondtabel koos Kaitseministeeriumi vastustega on esitatud mõjude hindamise aruande täienduse lisas nr 9 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel12. Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.7. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid Piirsalu ala osas 25. augustil 2026.a Risti koolis ja Aidu ala osas 26. augustil 2026. a Maidla rahvamajas. Avalikust arutelust teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel13 ja 4. augusti 2026. a kirjaga nr 12-1/26/19914 PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikuid. Aidu ala osas toimunud avalikul arutelul tehti ettepanek võtta Aidu ala sisse ka endine Eesti Energia põlevkivi lintkonveieri rajamiseks broneeritud ning sellest lääne poole jääv ala (Kohtla metskond 201 katastritunnusega 43801:001:0132 ja Uus-Kiviõli konveier katastritunnusega 43801:001:0131 kinnistud), kuna Eesti Energial ei ole enam lintkonveieri ala vaja ning ta on pöördunud Kliimaministeeriumi poole hoonestusõiguse lõpetamiseks. REP-i algatamisel hõlmas Aidu planeeringuala ka Uus-Kiviõli konveier ja sellest läänepoole jäävat Kohtla metskond 201 kinnistuid, kuid 2025. a alguses kinnitas Eesti Energia, et ta ei soovi lintkonveieri hoonestusõigusest loobuda. Seejärel otsustas REP-i korraldaja Aidu eelvalikuala teha väiksemaks, kuna põlevkivi lintkonveier ei oleks saanud läbi tööstuspargi kulgeda. Avaliku arutelu järgselt otsustas REP-i korraldaja lintkonveieri rajamiseks broneeritud ja sellest lääne poole jääva ala ca 50 ha ulatuses võtta Aidu eelvalikuala sisse. Kaitsetööstuse arendamise seisukohast on Aidu ala (praegu ca 157 ha) laiendamine otstarbekas, sest laiem ala võimaldab vajaduse korral suuremas ulatuses kaitsetööstust arendada. Kuna selle ala sisse võtmine muudab Aidu alal planeeringu põhilahendust ning ala osas tuleb läbi viia täiendav mõjude hindamine, siis on vaja korrata Aidu ala osas asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Lisaks tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes PlanS-is REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. Seega asukoha eelvaliku täiendusest on Aidu ala käesoleva korralduse andmise ajaks välja võetud, kuna eeltoodud põhjustel planeeringumenetlus Aidu ala osas jätkub. Seetõttu on ka käesoleva korralduse kehtestamise ajaks asukoha eelvaliku täienduse dokumendi nimetus muutunud järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala osas“15 (edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus). Mõjude hindamise aruande täiendust Aidu ala menetluse jätkamisega seoses menetluse praeguses etapis ei muudetud, kuna 12 Samas. 13 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#teade- kaitsetoostusp--2. 14 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18914491. 15 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala osas“. Tallinn-Tartu 2026. (edaspidi asukoha eelvaliku täiendus) Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4 5 Piirsalu ala kohta käivad hinnangud jäävad samaks ja mõjude hindamise mõistmiseks Piirsalu ala osas ei peetud vajalikuks Aidu osa sealt eemaldada16. Vastavalt PlanS § 40 lõikele 1 avaldatakse informatsioon kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Avalik arutelu toimus Piirsalu ala osas 25. augustil 2026. a ja informatsioon avaldatakse tähtaegselt. II. ÕIGUSLIK ALUS REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärgiks on olnud võimalusel REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lõikele 1. 18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused17, millega muu hulgas muudeti PlanS § 271 sõnastust ning EhSRS-i täiendati §-ga 309. EhSRS § 309 esimene lause sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga. Kaitsetööstuspargi REP algatati enne EhSRS § 309 jõustumist, mistõttu kohaldatakse selle menetlusele 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i redaktsiooni. Käesoleva korralduse andmise ajal kehtiv PlanS § 271 lõige 1 sätestab, et REP-i koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 30 lõige 11 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetlus Piirsalu osas on läbi viidud vastavalt PlanS 4. peatükis sätestatud menetlusnõuetele (ehk kuni PlanS §-ni 41). PlanS-i muudatuste kohaselt eraldi planeeringu vastuvõtmise otsust enne kehtestamist enam ei tehta. Seega on võimalik eeltoodud sätete tingimuste täitmisel kohe pärast asukoha valimist REP kehtestada. Vastavalt EhSRS §-le 306 kohaldatakse PlanS § 271 ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Arvestades, et korraldusega nr 151 kehtestati kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas ja eelvalikumenetlus jätkus Piirsalu ja Aidu alade osas, siis käesoleva korralduse andmise ajaks ei ole asukoha eelvaliku otsust Piirsalu ala osas tehtud. Seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi 16 Mõjude hindamise aruande täiendus, „Sissejuhatus“. 17 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)- RT I, 08.07.2025, 36. 6 REP-ile Piirsalu ala osas käesoleva korralduse andmise ajal kehtivat PlanS § 271. EhSRS § 309 teine lause sätestab, et koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Piirsalu ala osas on tegemist 2024. aastal algatatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetluse jätkamisega. Eelvaliku menetluse jätkamisel lähtuti varem koostatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest ehk põhiaruandest, mida täiendati Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täiendusega. Täiendusi käsitletakse koos põhiaruandega ning põhiaruandes esitatud seisukohad ja järeldused jäävad kehtima ulatuses, milles neid täiendustes ei ole täpsustatud või muudetud. EhSRS § 30⁹ kohaselt ei olnud seetõttu vaja enne 18. juulit 2025. a juba läbitud asukoha eelvaliku menetlust korrata. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse menetlus viidi läbi 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS redaktsiooni kohaselt. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muutnud Piirsalu ala asukoha eelvaliku põhilahendust ega toonud kaasa vajadust mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande täiendust oluliselt muuta. Põhiaruandest, Piirsalu ala asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise aruande täiendusest ja täiendavatest uuringutest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega18. Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4. on toodud detailselt projekteerimistingimused Piirsalu ala osas. Seega on põhjendatud REP-i kehtestamine Piirsalu ala osas PlanS § 271 lõike 1 alusel. Antud juhul lõpeb REP menetlus asukoha eelvaliku etapiga ning kaitsetööstuspargi REP-i põhiaruanne ja Piirsalu ala asukoha eelvaliku täiendus vastavad PlanS §-s 3 nimetatud sisulistele tingimustele, sisaldades muuhulgas vajalikke dokumente ning andmeid REP-i kehtestamiseks. Käesoleva korralduse punktis 3.4. on põhjendatud detailse lahenduse koostamisest loobumist. Vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 271 lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS § 53 lõigetes 1–41 ja 6–8 sätestatut. Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata. III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi 18 Põhiaruanne, ptk 1.; Asukoha eelvaliku täiendus ptk 4.; Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4. 7 Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi19. Kaitsetööstuspargi rajamine on eesmärgina sätestatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025–202720. Vastavaks tootmiseks on vaja muu hulgas nõuetekohaseid ohualasid ja sobivat taristut, mille leidmine ja planeerimine on ettevõtjatele aga liialt kulukas ja aeganõudev21. Riigi poolt kaitsetööstuspargi väljaarendamine võimaldab luua kaitsetööstusettevõtjatele tootmisvõimsuste rajamiseks sobivad tingimused. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades juba alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks22. 2026. aastal ületavad Eesti kaitsekulud viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust23. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi rajamisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse. REP-i menetluse käigus täpsustati selle eesmärki selliselt, et REP võimaldab kavandada rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja mõjude hindamise, sh KSH programmis nähti juba ette võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui ühel alal, kui menetluse käigus ilmneb vajadus täiendavate alade järele ja nende kasutuselevõttu ei välista planeeringu koostamisel tuvastatud asjaolud24. Vabariigi Valitsus kehtestas korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi REP-i osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas. REP-i osaline kehtestamine nimetatud aladel ei lõpetanud planeerimismenetlust Piirsalu ala osas. Sama korraldusega tegi Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu eelvalikuala kasutuselevõtmise vajadus. Pärast REP-i osalist kehtestamist Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas on täpsustunud Eesti kaitsetööstuse tootmisvõimsuste vajadus ja nimetatud alade kavandatav kasutus. Pärnu 1 alale on valitud ettevõtjad peamiselt lahingumoona ja selle komponentide tootmiseks ning Põhja- Kiviõli alale suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Samal ajal on tuvastatud strateegiline vajadus luua Eestis sõjalise lõhkeaine ning täiendav laskemoona ja lahingumoona tootmisvõime. Lõhkeaine tootmisvõime loomiseks asutas riik 2025. aastal Hexest Materials 19 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023. 20 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 19.06.2025. 21 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 22 Samas, lk 1. 23 2026. aasta riigieelarve seletuskiri, lk 189. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2026-riigieelarve. 24 Põhiaruanne, ptk 3.1. 8 AS-i, mille strateegiline eesmärk on rajada Eestis lõhkeaine RDX tootmise tehas. Täiendava laske- ja lahingumoona tootmisvõimsuste loomiseks on Kaitseministeerium kuulutanud välja valikpakkumise. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamine teenib seega REP-i algset eesmärki ning Eesti riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulist riiklikku huvi. 3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised Piirsalu alal Põhiaruande koostamise ajal ei olnud hindamise ajaks veel teada kaitsetööstuspargi alale tulevaid konkreetseid ettevõtteid ja täpseid tegevusi. Praeguses etapis on teada, milliseid tegevusi Piirsalu alal eeldatavalt konkreetsemalt kavandatakse25. Arvestades, et asukoha eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise täiendus on käesoleva korralduse lahutamatuteks osadeks, ei ole põhjendatud kavandatavaid tegevusi korralduses täies mahus välja tuua. Alljärgnevalt antakse kokkuvõtlik ülevaade kavandatavast tegevusest ning kavandatavatest ehitistest. Asukoha eelvaliku täienduse alapeatükis 2.1. on võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega täpsustatud Piirsalu alal kavandatava tegevuse sisu ja planeeringulahendust. Piirsalu alale kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ehk lõhkeainetehas. Kavandatav tegevus hõlmab lõhkeainete tootmist ning sellega seotud tootmisprotsessi etappe, sealhulgas vajaduse korral tootmisprotsessis vajalike lähteainete (nt heksamiini) tootmist. Tegemist on lõhkeainete tootmisega seotud tehnoloogilise tervikuga. Võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi ega mitme ettevõtte tehaseid. Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 1.1 on Piirsalu alal kavandatava tootmise iseloomu täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud kui planeeringu lahenduses kehtestatakse. Kirjelduse detailsemalt esitamise eesmärk on hinnata mõjusid võimalikult täpselt ning vältida seeläbi korduvhindamist tegevuse kavandamise järgmistes etappides (nt 26 projekteerimisel) . Piirsalu alale kavandatav tootmisüksus on lõhkeainetööstuse kompleks, mille põhitegevuseks on tehniliste kemikaalide ja energeetiliste materjalide süntees. Kavandatava tegevuse hulka kuulub muu hulgas lõhkeainete RDX ja HMX ning nende tootmiseks vajalike lähteainete tootmine27. Asukoha eelvaliku täienduse alapeatüki 2.1. kohaselt on Piirsalu kaitsetööstuspargi ala funktsionaalselt jaotatud üldalaks, tootmise alaks ja hoidlate alaks. Üldalale kavandatakse eelkõige väravahooned, parkla, administratiivhoone või -hooned ja lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamise plats. Tootmise alale kavandatakse lõhkeainete tootmiseks vajalikud hooned ja kemikaalide hoidlad. Hoidlate ala kavandatakse tootmise alast sellisele kaugusele, et oleksid tagatud nõutavad sisemised ja välised ohutud kaugused. 25 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 1. 26 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 1. 27 Samas, ptk 1.1.1. 9 Piirsalu ala osas jätkati REP-i menetlust põhiaruandes määratud eelvalikuala piires, kuid täpsustatud on kaitsetööstuspargi ala piiri, krundijaotust, hoonestusalasid ja juurdepääsulahendust. Piirsallu planeeritava kaitsetööstuspargi ala suuruseks on ca 74 ha. Võrreldes varasema lahendusega muudetakse teise võimaliku pääsla asukohta, et arvestada paremini looduskaitseliste piirangutega28. 3.3. Piirsalu ala osas mõjude hindamine ja ala valik 3.3.1. Eelvalikualade (sh Piirsalu) varasem hindamine, sh mõjude hindamine Korralduse nr 151 punktides 3.3.1 ja 3.3.2 on põhjalikumalt kirjeldatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku tegemist, eelvalikualade hindamist ja võrdlemist ning hindamise tulemusi. Käesolevas punktis on kokkuvõtlikult välja toodud Piirsalu ala edasise menetlemise seisukohalt olulisemad varasema hindamise lähtekohad ja järeldused. Põhiaruande alapeatükis 3.3 on selgitatud kaitsetööstuspargi eelvalikualade leidmist. Arvestades kavandatava tegevuse sisu ning asustusest, looduskeskkonnast ja muudest asjaoludest tulenevaid võimalikke piiranguid, viidi asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamise etapis läbi ruumianalüüs reaalsete arendusalade leidmiseks. Eelvalikualadena jäid edasiseks hindamiseks Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu ala. Piirsalu esialgse eelvalikuala suurus oli ligikaudu 90 ha. Eelvalikualade lahendusi täpsustati edasise hindamise käigus, arvestades muu hulgas keskkonnamõjude hindamise tulemusi ja kruntide kavandamisest tulenevaid piiranguid. Põhiaruande peatükis 5 on kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi aluseid. Eelvalikualasid hinnati kaheksa võrdluskriteeriumi alusel: eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus, protsessiriskid, keskkonnamõjud, sealhulgas mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele, sotsiaalmajanduslikud ning kultuurilised mõjud. Eelistuse kujundamisel oli olulisim eesmärgipärasus- st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis ning samuti tegevuse tehniline ja majanduslik teostatavus, eeldusel et muudest mõjudest ei tulenenud tegevust välistavaid asjaolusid. Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega. Põhiaruande peatükis 6 hinnati muu hulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas müra ja õhusaaste mõju, samuti sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Mõjude hindamiseks koostati eraldi loomastiku, linnustiku- ja taimestiku uuringud ning Natura hindamine. 28 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 2.1. 10 Piirsalu ala puhul ei olnud Natura eelhindamise käigus võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, mistõttu viidi läbi Natura asjakohane hindamine. Hindamisel jõuti järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Mustjärve raba loodusala kaitse- eesmärkidele, kui vajaduse korral rakendatakse edasistes etappides asjakohaseid meetmeid. Samas leiti, et kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajaduse korral algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Märgiti, et ebasoodsa mõju tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajaduse korral meetmete rakendamisega. Kuivenduse tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab vajaduse korral töötada välja ka leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju välistamiseks. Natura hindamise tulemusel leiti, et Natura võrgustiku alade kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul (sh Piirsalu) välistatud kaitsetööstuspargi ega lõhkeainetehase rajamine. Kokkuvõtlikult jõuti põhiaruandes järeldusele, et Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju Natura võrgustikule ära hoida meetmete rakendamisel29. Põhiaruandes leiti mõjude hindamise tulemusel, et Piirsalu ala kasutamisega põhiaruandes hinnatud maksimummahus kaasneks suur mõju eelkõige linnustikule ning suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Mõjude hindamise töörühm ei pidanud seetõttu Piirsalu ala kasutamist väljapakutud piirides (n-ö maksimummahus) eelistatuks ning leidis, et ala kasutamist võiks kaaluda väiksemas mahus ja piiratud tegevuste korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine)30. Põhiaruande alapeatükis 7.1.3 esitatud eelistatud asukoha valikul lähtuti eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, tingimusel, et keskkonnamõjude hindamisest ei tulene välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Hindamise tulemusel leiti, et kuigi kõik eelvalikualad ei vasta kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult, on tehniliselt võimalik kõigil viiel eelvalikualal viia läbi REP-i eesmärgile vastavat tootmistegevust, osadel aladel väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Piirsalu ala ei määratud kaitsetööstuspargi rajamiseks esimeseks ega teiseks eelistuseks, kuna ala ei võimaldanud põhiaruandes lähtutud minimaalselt 100 ha suuruse kaitsetööstuspargi rajamist ning Piirsalu keskkonnamõju hinnati suuremaks kui mitmel teisel eelvalikualal. Samas jõuti järeldusele, et Piirsalu ala on sobilik toetama kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Seetõttu nähti ette võimalus REP-i menetlust Piirsalu ala osas jätkata, tingimusel et planeeringulahendust täpsustatakse ja täiendatakse, ala kohta tehtud uuringud ja ekspertiisid vaadatakse üle ning vajaduse korral ajakohastatakse. Samuti tuli arvestada KeA kooskõlastuskirjas Piirsalu ala linnustiku uuringu kohta esitatud märkustega31. 29 Põhiaruanne, ptk 6.1.2. 30 Samas, ptk 7.1.1. 31 Põhiaruanne, ptk-d 6.1.4., 7.1.3. 11 Eeltoodud asjaolusid arvestades ei olnud 22. augustil 2025. a Piirsalu ala osas veel piisavat alust REP-i kehtestamiseks. Seetõttu jätkati Piirsalu ala osas planeerimismenetlust asukoha eelvaliku etappi, et täpsustada kavandatavat tegevust ja planeeringulahendust, täiendada mõjude hindamist ning selgitada välja ala kasutuselevõtmise vajadus. 3.3.2. Piirsalu alal mõjude täiendava hindamise tulemused Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2025. a korralduse nr 151 andmise järel jätkati Piirsalu ala osas asukoha eelvaliku menetlust. Põhiaruandes leiti, et kuigi Piirsalu ala ei olnud kaitsetööstuspargi jaoks eelistatud asukoht, oli see siiski sobilik toetama REP-i eesmärki, kuid erinevate tingimuste tõttu väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Menetluse jätkamise korral tuli täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, vaadata üle ala kohta tehtud uuringud ja ekspertiisid ning neid vajaduse korral ajakohastada32. Mõjude hindamise aruande täiendus ei ole eraldiseisev terviklik aruanne, vaid põhiaruande täiendus ning seda tuleb käsitleda koos põhiaruandega. Põhiaruandes esitatud hinnangud, järeldused ja tingimused jäävad kehtima, kui mõjude hindamise aruande täienduses ei ole vastupidist öeldud. Mõjude hindamise aruande täienduses on esitatud täpsustused ja mõjuhinnangud, lähtudes aruande koostamise hetkeks teadaolevast infost kavandatava tegevuse kohta. Täiendava hindamise puhul ei ole enam tegemist asukohaalternatiivide võrdlemisega, vaid konkreetse tegevuse sobivuse hindamisega Piirsalu alal. Võrreldes põhiaruandes esitatud teabega täpsustus Piirsalu alal kavandatav tegevus. Mõjude hindamise aruande täienduses on kavandatava tegevuse kirjeldus esitatud planeeringulahendusest detailsemalt, et võimaldada mõjusid täpsemalt hinnata. Olulisimad teemad, mida mõjude hindamise aruande täienduses võrreldes põhiaruandega täiendati, olid Piirsalu alal võimalikud metsisele avalduvad mõjud ning lõhkeaine tootmisega kaasnevad keemiatööstuse mõjud. Aga üle vaadati ka kõik muud mõjuvaldkonnad. Hindamise tulemusel on täpsustatud keskkonnatingimusi ja -meetmeid, millega tuleb arvestada alade edasises kavandamises, projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel33. Täiendava hindamise raames teostati Piirsalu ala osas metsiste eksperthinnang ja kompensatsioonimeetmete kava (mõjude hindamise aruande täienduse lisad 2 ja 3), põhjavee uuring (mõjude hindamise aruande täienduse lisa 4) ja pinnavee uuring (mõjude hindamise aruande täienduse lisa 5). Mõjude hindamise aruande täienduse koostamisel arvestati põhiaruande etapis KeA kooskõlastuskirjas esitatud ettepanekutega ulatuses, mis olid asjakohased, võttes arvesse täpsustunud lahendust ja täiendavaid uuringuid (nt metsise eksperthinnangut)34. Võttes arvesse mõjude hindamise aruande täienduse mahtu, on alljärgnevalt toodud välja kokkuvõtlikult olulisim aruandest. Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.2 on käsitletud keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele ning kliimale. 32 Mõjude hindamise aruande täiendus, „Sissejuhatus“. 33 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4. 34 Samas, ptk 2.1. 12 • Alapeatükis 2.2.1.1. käsitletud kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel lähtuti põhiaruandest ja selle lisadest ning mõjuhinnanguid täpsustati, arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust ning võimalikke muutusi kaitstavate loodusobjektide osas. Võrreldes algselt hinnatud Piirsalu eelvalikualaga on kavandatavast Piirsalu kaitsetööstuspargi alast välja jäetud ökoloogiliselt väärtuslikum Piirsalu jõeäärne ala, kus leidub mitmeid loodusväärtusi. Lisaks on mitmete kaitstavate liikide seisukohast oluline, et laskemoona katsetamist (katseplatsi) Piirsalu alal ei kavandata, mistõttu jääb müra mõju eelmises etapis hinnatuga võrreldes tagasihoidlikumaks. Täpsustatud lahenduse puhul ei ole tuvastatud sellist uut mõju kaitstavatele loodusobjektidele, mis välistaks kavandatava tegevuse elluviimise. Piirsalu alaga külgnevat Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele avalduvat mõju käsitleti täiendavalt Natura asjakohase hindamise raames. • Alapeatükis 2.2.2.1 on kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamise aruanne on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 1. Põhiaruande koostamisel läbi viidud Natura asjakohase hindamise kohaselt tuli Piirsalu ala kuivendamise vajaduse ja tehnilise lahenduse täpsustumisel hinnata uuesti võimalikku mõju Mustjärve raba loodusalale. Kuna kavandatavad tegevused Piirsalu alal on täpsustunud, analüüsiti mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele uuesti. Menetluse jätkamisel koostati Piirsalu ala kohta uus Natura asjakohane hindamine, milles arvestati muu hulgas täiendavalt koostatud põhja- ja pinnaveeuuringute tulemustega. Hindamisel käsitleti eelkõige kuivendamisest tulenevaid võimalikke veerežiimi muutusi ja põhjavee kasutamise mõju. Hindamise tulemusel määrati tingimus, mille kohaselt ei rajata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega drenaaži ega rekonstrueerita olemasolevaid kraave. Määratud meetme rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega ebasoodsat mõju Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ega ala terviklikkusele. Kui edasisel projekteerimisel kavandatakse nimetatud tingimusest erinev kuivenduslahendus (nt kogu alale kraavkuivendus ja/või drenaaž), tuleb võimalikku mõju Natura 2000 alale uuesti kaaluda. • Alapeatükis 2.2.3.1 käsitletud loomastikule avalduva mõju hindamisel lähtuti 2025. aastal koostatud loomastiku uuringust ning hinnati, kas täpsustunud planeeringulahendus või ajakohastatud andmed annavad alust põhiaruande järeldusi muuta. Piirsalu eelvalikualal ega selle läheduses ei ole tuvastatud kaitstavate maismaaloomaliikide leiukohti, mis jääksid kavandatava tegevuse mõjualasse. Piirsalu ala lääneservas paiknev Piirsalu jõgi on muu hulgas lõheliste kudemis- ja elupaigaks olev veekogu ning oluline ökoloogiline koridor. Planeeringulahenduses jäävad Piirsalu jõeäärsed alad Piirsalu kaitsetööstuspargi alast välja. Seega on varasema hindamise käigus seatud ainus vajalik loomastikku toetav meede (metsakoosluste säilitamine 50 m ulatuses Piirsalu jõest, v.a kavandatava juurdepääsutee asukoht) lahendusse integreeritud ning täiendavaid loomastikku puudutavaid meetmeid seada ei olnud vaja. • Alapeatükis 2.2.4.1 (sealhulgas 2.2.4.1.1 ja 2.2.4.1.2) esitatakse metsise eksperthinnangu ja kompensatsioonimeetmete kava tulemused kokkuvõtlikult. Mõlemad dokumendid on tervikuna leitavad mõjude hindamise aruande täienduse lisades 2 ja 3. Mõjude hindamise aruande täienduses täpsustatakse põhiaruandes ja 2025. aasta linnustiku uuringus esitatud hinnanguid, arvestades kavandatava tegevuse 13  täpsustunud lahendust ja andmestiku võimalikke muutusi. Piirsalu ala puhul on peamine oluline mõju seotud II kaitsekategooria liigi metsisega. Võrreldes põhiaruandes hinnatud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale enam müra tekitavat katseplatsi ning täpsustatud on kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu. Samuti on vähenenud kavandatava kaitsetööstuspargi pindala võrreldes 2025. a linnustiku uuringus hinnatud lahendusega ca 15 ha. Metsisele avalduva mõju kohta koostati täiendav eksperthinnang (mõjude hindamise aruande lisa 235) ja kompensatsioonimeetmete kava (mõjude hindamise aruande lisa 336) ning mõjude hindamise aruandes on ette nähtud mõju leevendavad ja kompenseerivad meetmed. Kuigi tegevusele seatakse mitmeid leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt võimalik mõju metsisele täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul vajadus kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb määrata olemasolevatel kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele sobivad elupaigad, tagades sealjuures ka nende kaitse. Eksperthinnangus metsise kaitseks kavandatud meetmete rakendamine on Piirsalu alal kaitsetööstuspargi arendamise eelduseks. Lisaks on Piirsalu kaitsetööstuspargi arendamisel vajalik ka kompenseerida Annamõisa metsise püsielupaiga ja Mustjärve raba mängupaiga metsisele avalduvat mõju – selleks on kompensatsioonimeetmete kavas ette nähtud kaks kompenseerimise stsenaariumi. Arvestades täiendava mõju hindamise tulemusi, rakendub REP-i elluviimisel kompenseerimise stsenaarium 1, kuna mürahinnangu kohaselt on kavandatava tegevuse korral võimalik tagada metsise elupaikades müratase kuni 40 dB, vajaduse korral tehniliste leevendusmeetmete rakendamisega. Stsenaarium 2 rakendub vajaduse korral pärast müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise etapis, st enne pargi lõplikku valmimist ja tööle asumist. Stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui müramõõtmiste seire tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41 dB. Teiste linnuliikide kohta 2025. aastal kogutud andmed olid täiendava hindamise koostamisel üldjoontes jätkuvalt asjakohased ning ebasoodsat mõju linnustikule (sh kaitstavatele liikidele, v.a metsis) ei tuvastatud. • Alapeatükis 2.2.5.1. leiti taimestikule avalduva mõju hindamisel, et 2025. aasta taimestiku uuringus esitatud andmed ei ole oluliselt muutunud, kuid täpsustunud planeeringulahenduse tõttu vaadati üle varasemad hinnangud ja meetmed. Oluliseks on Piirsalu jõe koridori väljajätmine kaitsetööstuspargi alast, kuna sinna on koondunud peamised Piirsalu alaga seotud taimestiku väärtused, sealhulgas liikide leiukohad ja vääriselupaigad. Täiendatud hindamisel ajakohastati ka kaitstavate liikide ja muude taimestikuväärtuste kaitseks ette nähtud meetmeid. Mitmed põhiaruandes taimestiku uuringu alusel seatud meetmed ei ole enam asjakohased, kuna planeeringulahenduse täpsustamisel on nendega kas osaliselt või täielikult arvestatud. Siiski on vajalik üks soovituslik meede, arvestades läbiviidud pinnavee uuringu tulemusi ning lisaks seati ka täiendav meede juurdepääsu rajamisele lähtuvalt KeA 24.07.2026 kirjast nr 35 „Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise (Tetrao urogallus) eksperthinnang“. Asutusesiseseks kasutamiseks. 36 „Kompensatsioonimeetmete kava koostamine kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu eelvalikualal metsisele avalduvate mõjude kompenseerimiseks“. Asutusesiseseks kasutamiseks. 14  6-5/26/8341-837. Nimetatud meetmed ei ole kohustuslikud, kuid neid tuleb võimalusel järgida. • Alapeatükis 2.2.6.1 käsitletud rohelisele võrgustikule avalduva mõju hindamisel on arvestatud, et võrreldes põhiaruandega on kavandatav tegevus täpsustunud. Kaitsetööstuspargi alalt on juba eelneva hindamise käigus välja arvatud eelkõige eelvalikuala lääneosa ehk Piirsalu jõe äärsed alad, mis paiknevad rohelise võrgustiku alal ja selle läheduses ning on võrgustiku funktsionaalselt väärtuslik osa. Piirsalu jõe äärsed kooslused säilivad vähemalt 50 m ulatuses jõest, välja arvatud kavandatava juurdepääsutee asukohas. Kui põhiaruandes algselt käsitletud eelvalikuala kattus rohelise võrgustikuga ligikaudu 9 ha ulatuses, siis täpsustatud lahenduse kohaselt on kattuvus vähenenud alla 1 ha ja piirdub ala lõunapoolsete nurkadega. Seetõttu ei kaasne Piirsalu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi, sealhulgas lõhkeainetehase arendamisega ebasoodsat mõju rohelisele võrgustikule, selle toimimisele ega sidususele ning täiendavate meetmete rakendamise vajadus puudub. • Alapeatükkides 2.2.7.1.1 ja 2.2.7.1.2 käsitletud põhja- ja pinnaveele avalduva mõju hindamisel on võrreldes põhiaruandega arvestatud Piirsalu ala kohta 2026. aastal tehtud täiendavate põhjavee uuringu ja pinnaveeuuringu tulemustega ning täpsustunud andmeid kavandatava tegevuse kohta. Põhjavee uuring ja pinnavee uuring on mõjude hindamise aruande täienduse lisad 4 ja 5. Põhjaveeuuringu tulemuste põhjal järeldub, et keskkonnamõjude seisukohast on eelistatud lahendus tagada kaitsetööstuspargi veevarustus veehaarde rajamisega survelisse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi, mille tulemusel ei oleks oodata ka muutusi põhjavee kvaliteedis. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi puurkaevu rajamisel on negatiivne mõju Natura 2000 alale välistatud ning veevõtt ei mõjuta ka teisi pinnaveest või põhjaveest sõltuvaid ökosüsteeme. Siiski tuleb arvestada põhjavee uuringus määratud seiremeetmeid. Pinnavee uuringu tulemustele tuginedes hinnati täiendavalt kaitsetööstuspargi alalt heit-, sademe- ja kuivendusvee ärajuhtimise ning ala kuivendamisega kaasnevat mõju Piirsalu jõele, Lepaste ojale ja piirkonna kaitstavatele loodusväärtustele. Piirsalu jõe ja selle elustiku kaitseks tuleb heitvee ärajuhtimisel ning sademe- ja kuivendusvee lahenduste kavandamisel järgida pinnavee uuringus määratud tingimusi (sealhulgas seiremeetmeid). • Alapeatükis 2.2.8 ja 2.2.8.1 on käsitletud mõju maavaradele. Selles osas jääb Piirsalu ala kohta kehtima põhiaruande hinnang. Piirsalu planeeringualale ega selle lähedusse maardlaid ei jää ning lähim on üle 2,6 km idasuunas paiknev Risti-Muru liivamaardla. Põhiaruande kohaselt Piirsalu alal maavarad puuduvad ning kaitsetööstuspargi ja/või lõhkeainetehase rajamisel mõju maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas puudub38. Siiski tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks lähtuda mõjude hindamise aruande täienduses välja toodud soovituslikest meetmetest ning maapõueseaduse nõuetest. • Alapeatükis 2.2.9 ja 2.2.9.1 on käsitletud mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele. Ringmajanduse põhimõtteid, jääkreostuse olemust, lõhkematerjalide 37 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18895181. 38 Põhiaruanne, ptk 6.1.8 „Mõju maavarale“. 15  jääkide ja nendega saastunud materjalide hävitamise õigusraamistikku ja hindamise metoodilisi aluseid käsitleti põhiaruande alapeatükis 6.1.9. Põhiaruandes esitatud hinnangud ja järeldused jäävad kehtima. Jääkreostuse osas on Piirsalu kaitsetööstuspargi ala kogu ulatuses registreeritud jääkreostusobjektina „Piirsalu raketibaas“. Põhiaruande kohaselt varasemate lammutustööde käigus jääkreostust ega projektis kajastamata ohtlikke jäätmeid ei leitud, kuid lammutustöödega ei mindud pinnase eemaldamiseni ning seetõttu puudub kindlus pinnase nõuetele vastavuse osas. Jääkreostuse intensiivsust ja levikut on võimalik tuvastada uuringutega. Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatüki 2.2.9.3 kohaselt on enne ehitustegevuse algust vajalik võtta pinnaseproovid. Uuringu tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde kavandamisele ning ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel on vajalik pinnase ja põhjavee saneerimine. • Alapeatükis 2.2.10 käsitletud kliimamõjude puhul vaadeldi ühelt poolt seda, kuidas kavandatav tegevus mõjutab kliimat süsinikuheite kaudu ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ning teiselt poolt seda, kuidas kavandatav tegevus arvestab kliimariskidega ja suudab kliimamuutustega kohaneda. Alapeatükis 2.2.10.1 esitatud maakasutuse kliimaneutraalsuse hinnangus on arvestatud Piirsalu täpsustatud lahendusega, mille kohaselt kogu ala ei raadata ning osa metsamaast säilib. Kuna tegemist on varasema hinnangu täpsustusega kliimamõju osas soodsamas suunas, ei ole CO₂ heite hinnangut ümber arvutatud. Raadamise vähenenud mahu põhjal on järeldatud, et tegelik maakasutuse muutusest tulenev CO₂ heide on mõnevõrra väiksem kui põhiaruandes hinnatud. Alapeatükis 2.2.10.2 on täiendatud ka kasutusetapi CO₂ heite hinnangut, kuna võrreldes põhiaruandega on kavandatava tegevuse kohta teada täpsem teave, mis võimaldas anda Piirsalu ala kasutusaegse CO₂ mõju kohta täiendava kvantitatiivse hinnangu. Täiendav hindamine ei toonud esile kliimamõju ega kliimamuutustega kohanemisega seotud asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise. Siiski tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks lähtuda mõjude hindamise aruande täienduses välja toodud soovituslikest meetmetest. Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.3 on käsitletud keskkonnatingimusi ja sellest tulenevat mõju tervisele, sealhulgas müra, vibratsiooni ja õhusaaste mõju ning avariiliste juhtumite hindamine. • Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.3.1 on käsitletud müra mõju. Põhiaruande peatükis 6.2.1 esitatud müra mõju hindamise metoodiline raamistik ning tingimused ebasoodsa müra mõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa mõju vältimiseks jäävad kehtima. Täienduses on müra mõju hinnatud Piirsalu alal kavandatava tegevuse kohta täpsustunud teavet arvestades ning konkreetsemalt käsitleti müra võimalikku mõju metsisele. Võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale enam müra tekitavat katseplatsi. Olulisemad tootmisprotsessid toimuvad hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hoonete siseruumides ning tootmishoonetes paiknevate seadmete ja masinate müra ei avalda märkimisväärset mõju hoonetest väljaspool. Seega ei ole puhveralade suuruse (rohkem kui 600 m Piirsalu puhul) korral eeldada olulist mõju kaitsetööstuspargile lähimate müratundlike elamualade piirkonnas 16  (Piirsalu planeeringualale lähim eluhoone asub edelasuunas Piirsalu külas ca 600 m kaugusel, Allikmaa kinnistul). Täiendavalt on Piirsalu puhul hinnatud müra võimalikku mõju metsisele ning nähtud ette meetmed ja tingimused, mis tagavad eesmärgiks seatud mürataseme Piirsalu kaitsetööstuspargi ala läheduses paiknevatel metsise mängualadel. Näiteks REP-i lahenduse väljatöötamisel tuleb tagada, et 300 m kaugusel Piirsalu kaitsetööstuspargi alast tagatakse pideva tööprotsessi korral müratase, mis jääb väiksemaks kui 40 dB metsisele olulistes punktides. Liiklusest tuleneva müra osas on aruandes leitud, et materjali sisseveo ja toodangu väljaveoga seotud liikluskoormus on tagasihoidlik. Töötajate liikumisega seotud sõiduautode liikluskoormuseks on Piirsalu puhul hinnatud suurusjärgus 100–150 liikumist päevas mõlemas suunas- aruande kohaselt ei nõua selline liikluskoormus üldjuhul müratõkkemeetmete rakendamist. • Alapeatükis 2.3.2 on käsitletud vibratsiooni mõju. Igapäevase tootmistegevuse osas ei ole näha märkimisväärset vibratsiooni mõju Piirsalu alal. • Alapeatükis 2.3.3 on käsitletud õhusaaste mõju. Mõju hindamisel on võrreldes põhiaruandega arvestatud täpsustunud andmetega kavandatava tegevuse ning sellega seotud saasteainete heitkoguste kohta. Mõju hindamisel on arvestatud RDX-i tootmismahuga kuni 1200 tonni aastas. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja RDX-i tootmise arvelt, mitte samaaegselt. Lisaks on arvestatud RDX-il ja HMX-il põhinevate lõhkeainesegude tootmisega koguses kuni 2000 tonni aastas, sh kohapeal toodetud lõhkeaine kogus. RDX-i tootmiseks vajalike lähteainete tootmise puhul on mõjuhinnangus arvestatud teadaoleva maksimaalse stsenaariumiga (kuni 3000 t/a heksamiini ja ligikaudu 3500 t/a äädikhappe anhüdriidi) ning kavandatava kompleksi tehnoloogiliste liinide puhul on hindamine tehtud nii maksimaalsele kui minimaalsele koosseisule. Saasteainete heitkoguste mõttes on käitise tegevusega seotud heiteallikad jagatud soojuse tootmisega seotud heiteallikateks, ülejäänud lõhkeaine tootmisega seotud heiteallikateks ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Põletusseadmete puhul on edasiste arvutuste koostamisel kasutatud eeldatavat maksimaalset põletusseadmete summaarset soojusvõimsust 12 MWth, mida on käsitletud ühe koondallikana. Hävitatakse kuni 50 t/a lõhkematerjalide jääke ja nendega saastunud pakendeid jms. Heite mõju õhukvaliteedile on hinnatud hajumisarvutustega, lähtudes saasteainete maksimaalsetest hetkelistest heitkogustest ja heiteallika töö dünaamikast. Modelleerimisel saadud maksimaalsed tunni-, ööpäeva- ja aastakeskmised kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem harva. Heiteallikad, nende arv ja konkreetsemad asukohad täpsustatakse käitise rajamise järgnevates etappides. Aruandes esitatud hajumisarvutuste tulemused ja järeldused on indikatiivsed, kuna kavandatava tegevuse detailid võivad täpsustuda. Täpsemad andmed ja hinnangud esitatakse vastava keskkonnakaitseloa taotlusega, kuid kui need ei välju eeltoodud raamidest, ei ole põhjust eeldada olulise keskkonnamõju teket. Hajumisarvutuste tulemuste võrdlus õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega näitas, et kavandatava tegevusega kaasnevate saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud väärtusi väljaspool tootmisterritooriumi, sealhulgas lähimate elumajade juures. 17  • Alapeatükk 2.3.4 käsitleb ohtlike ainete ja avariiliste juhtumite hindamist. Lõhkematerjalide käitlemisel ohutute kauguste määramise õigusraamistikku ja hindamise metoodilisi aluseid, samuti tegevuste ohtlikkuse kategooria ja käideldavate kemikaalide ohualade määramist kemikaaliseaduse alusel käsitleti põhiaruande peatükis 6.2.4. Põhiaruandes esitatud üldised hinnangud ja järeldused jäävad kehtima. Alapeatükis on esitatud peamine kokkuvõte järeldustena koos asukohapõhise spetsiifikaga arvestades hindamise hetkeks teadaolevat infot kavandatava tegevuse kohta. Piirsalu käitis on kavandatavate ohtlike kemikaalide koguseid arvestades A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Lõhkematerjalide puhul on hinnatud nii kaitsetööstuspargi väliseid kui ka sisemisi ohutuid kaugusi. Käitlusüksuse maksimaalseks koguseks on soovitatav arvestada kuni 100 t TNT ekvivalenti lõhkematerjali ning hindamine näitab, et Piirsalus on selle koguse puhul võimalik tagada nii välised kui ka sisemised ohutud kaugused. Suuremate koguste kavandamine ei ole välistatud, kui käitlusüksuste paigutuse ja kaitsemeetmetega tagatakse lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuete ning vajalike väliste ja sisemiste ohutute kauguste järgimine. Ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud tervise-, füüsikaliste ja keskkonnaohtude vähendamiseks on aruandes määratud meetmed, millega tuleb edasisel kavandamisel arvestada. Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.4 on käsitletud sotsiaal-majanduslikke mõjusid, sealhulgas asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, piirkondlikule arengule, varale, maakasutusele ning liikuvusele. • Alapeatükis 2.4.1 on käsitletud mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, sh visuaalne mõju. Suures osas jäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.1 antud hinnangud. Täiendavalt hinnati visuaalset mõju, sest on võimalik, et ühe kavandatava tootmishoone eeldatav kõrgus on teadaolevalt kõrgem, st põhiaruandes arvestatud kuni 25 meetri asemel ligikaudu 35–40 meetrit. Valdav osa Piirsalu küla elamutest paiknevad kaitsetööstuspargist ligikaudu 1–2,5 km kaugusel (üksikud elamud asuvad ka lähemal, lähim ca 600 m kaugusel) ning nende ja pargi vahel paiknev 25-30 meetri kõrgune mets varjab hoonet paljudes vaadetes. Metsa kõrguse vähenemisel võib hoone ülemine osa olla nähtav, kuid samas ei ole kavandatav hoone oma kõrguselt selline, mis hakkaks maastikupilti domineerima. Siiski võib visuaalne mõju mõningatel juhtudel avalduda, kuid jääb valdavalt mõõdukaks ega too tõenäoliselt kaasa olulisi muutusi asustusstruktuuris või rändekäitumises. Mõjude hindamise aruande täienduses on eeltoodud võimaliku mõju leevendamiseks ette nähtud leevendav meede. • Alapeatükis 2.4.2 on käsitletud mõju piirkondlikule arengule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele ja turismile. Kehtima jäävad põhiaruande alapeatükis 6.3.2 antud mõjude hinnangud ning täpsustunud tegevus ei toonud selles mõjuvaldkonnas kaasa vajadust põhiaruande järeldusi muuta. • Alapeatükis 2.4.3 on käsitletud mõju varale. Üldiselt jäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.3. antud mõjude hinnangud. Täiendavalt arvestati kõrgema tootmishoone võimaliku nähtavusega. Hoone nähtavus võib üksikjuhtudel mõjutada elukeskkonna tajutavat kvaliteeti ja seeläbi subjektiivset hinnangut kinnisvara väärtusele. Samas on nähtavuse ulatus piiratud ning hoone ei kujune domineerivaks 18  maastikuelemendiks. Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada olulist negatiivset mõju vara väärtusele, kuigi üksikjuhtudel ei saa mõõdukat mõju täielikult välistada. Oluline on arvestada planeeringulahenduse elluviimisel põhiaruandes toodud soovitustega. • Alapeatükis 2.4.4 on käsitletud mõju maakasutusele, sh põllu- ja metsamajandusele. Üldiselt jäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.4. antud mõjude hinnangud. Piirsalu ala puhul kaasneb mõju metsamajandusele metsise kompensatsioonimeetmete rakendamise kaudu. Metsise kompensatsioonimeetmete täpsem sisu ja rakendamine on käsitletud vastavas eksperthinnangus ja kompensatsioonimeetmete kavas. Kompensatsioonimeetmete rakendamisega kaasneb negatiivne mõju RMK metsamajanduslikule tegevusele ning väheneb riigimetsa majandamisest saadav tulu. RMK leidis 11. septembri 2026. a kirjas nr 12-1/26/214-239, et kavandatava keskkonnameetme ulatuse ja konkreetse ebasoodsa keskkonnamõju vahel peab olema selge ja põhjendatud seos ning palus planeeringus kavandatud hüvitusmeetmed uuesti üle vaadata. RMK hinnangul tuleb uute alade kaitse alla võtmisel või olemasoleva kaitsekorra olulisel rangemaks muutmisel põhjendada, miks on selline meede ja just kavandatud ulatuses vajalik konkreetsele elupaigale avalduva ebasoodsa mõju heastamiseks. Kaitseministeerium selgitas 22. septembri 2026. a vastuskirjas nr 12-1/26/214-340, et kavandatud kompensatsioonimeetmed on seotud metsise eksperthinnangus tuvastatud mõju ulatuse ja leevendusmeetmete rakendamise järel alles jääva mõjuga. Kavandatava tegevusega kaasnevaks otseseks ja kaudseks elupaigakaoks on hinnatud 204 ha, millest 143 ha moodustavad kõrge väärtusega metsise elupaigad, ning sellest lähtuvalt on kompenseerimise minimaalseks pindalaliseks ulatuseks määratud 143 ha kõrge väärtusega metsise elupaiku. 874 ha ulatusega kompensatsioonivajaduse rakendumine sõltub katsetootmise etapis tehtava müraseire tulemustest ning rakendub üksnes juhul, kui leevendusmeetmetega ei saavutata nõutud mürataset ja mõjuala laieneb. Kompensatsioonialade valikul on lähtutud metsisele sobivate elupaikade kvaliteedist ning vajadusest tagada metsisele sobivate elupaikade terviklik ja sidus kaitse. Kaitseministeerium ei pidanud seetõttu hüvitusmeetmete ülevaatamist ega muutmist põhjendatuks. Kompensatsioonikavas ette nähtud kaitsekorra muudatuste ja täiendavate alade kaitse alla võtmise täpne lahendus valmistatakse ette Keskkonnaameti poolt ning viiakse ellu looduskaitseseaduses sätestatud korras. • Alapeatükis 2.4.5 on käsitletud mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele. Kehtima jäävad põhiaruande alapeatükis 6.3.5 antud hinnangud. Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitatakse kaitsetööstuspargi ehitusel ja veoliikluse kavandamisel arvestada tipptundidega ning kavandada enamik kaitsetööstuspargiga seotud liiklusvoogudest väljapoole tipptunde. Samuti tuleb koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega arvestada turvaliste liikumisvõimalustega kergliiklejatele ja ühistranspordi kasutajatele. 39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18999505 40 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/19022915 19 Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.5 on käsitletud mõju kultuuripärandile, sealhulgas kultuurimälestistele ja seni avastamata arheoloogiapärandile, pärandkultuurile ja militaarpärandile ning väärtuslikele maastikele. • Alapeatükkides 2.5.1 ja 2.5.3 on käsitletud mõju kultuurimälestistele ja seni avastamata arheoloogiapärandile ning väärtuslikele maastikele. Võrreldes põhiaruande alapeatükkidega 6.4.1 ja 6.4.3. ei ole hinnangud muutunud ning seega kehtivad põhiaruandes antud mõjude hinnangud. • Alapeatükis 2.5.2 on käsitletud mõju pärandkultuurile ja militaarpärandile. Võrreldes põhiaruande alapeatükiga 6.4.2 ei ole hinnangud muutunud ning seega kehtivad põhiaruandes antud mõjude hinnang, sh soovitus Piirsalu pärandkultuuri- ja militaarpärandi objekti Piirsalu raketibaasi osas. Mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3 on kokkuvõtvalt esitatud ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed, mis on toodud ka vastavate mõjuhindamise peatükkide lõpus. Piirsalu ala puhul hõlmavad need muu hulgas Natura 2000 võrgustiku ala, linnustiku, sealhulgas metsise, põhja- ja pinnavee, müra, õhusaaste ning muude hinnatud mõjuvaldkondadega seotud meetmeid ja soovitusi. Asukoha eelvaliku täienduse peatüki 3 kohaselt on mõjude hindamise tulemuste, soovituste ja meetmetega planeeringulahenduse koostamisel arvestatud ning projekteerimisel arvestamist vajavad meetmed on integreeritud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatesse tingimustesse. Kokkuvõttes on võrreldes põhiaruandega Piirsalu ala puhul eelkõige täpsustunud kavandatava tegevuse ulatus ja iseloom ning sellest tulenevalt on täiendavalt hinnatud mõju metsisele, põhja- ja pinnaveele ning Mustjärve raba loodusalale, samuti lõhkeainete tootmisega kaasnevat müra, õhusaastet, ohtlike ainete käitlemist ja avariilisi juhtumeid. Täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt ei kavandata Piirsalu alale katseplatsi ning olulised mõjud loodusväärtustele on meetmetega välditavad. Mitmes muus mõjuvaldkonnas jäid põhiaruandes esitatud hinnangud ja järeldused muutmata või vajasid üksnes täpsustamist. Mõjude hindamise aruande täienduse kokkuvõtte kohaselt on Piirsalu alal kavandatav tegevus võimalik ellu viia, kui järgitakse aruandes esitatud tingimusi ning vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Põhiaruande, asukoha eelvaliku täienduse, mõjude hindamise aruande täienduse ja täiendavate uuringute põhjal ei ole tuvastatud selliseid välistavaid tegureid, mis takistaksid REP-iga kavandatavate ehitiste edasist kavandamist projekteerimistingimustega. 3.3.3. REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas PlanS ei reguleeri, mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH programmist nähtus, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui ühe või suurema ala järgi, kaalutakse REP-i kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad sh puuduvad välistavad tingimused)41. 41 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 20 Vabariigi Valitsus kehtestas korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku alusel osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas. Põhiaruandes jõuti järelduseni, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala laske- ja lahingumoona tootmist. Osaline REP-i kehtestamine ei lõpetanud Aidu ja Piirsalu alade osas planeerimismenetlust ja jättis planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajaduse korral REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Kaitseministeerium on välja selgitanud Piirsalu ja Aidu alade kasutuselevõtmise vajaduse (vt korralduse p. 3.1) ning täpsustanud mõlema ala puhul kavandatavat tegevust ja planeeringulahendust, viinud läbi vajalikud täiendavad uuringud ja mõjude hindamise ning töötanud välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (vt korralduse p. 3.5.2). Arvestades, et pärast avalikke arutelusid on tekkinud võimalus Aidu ala suurendada ca 50 ha võrra, mis tingib planeeringu põhilahenduse muutmise Aidu osas ja täiendava mõjude hindamise, on Piirsalu alal kaitsetööstuspargi väljaarendamiseks võimalik REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk antud juhul Piirsalu ala osas. REP-i menetlus Aidu ala osas jätkub vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele, muu hulgas kooskõlastatakse REP-i materjalid uuesti asjaomaste asutustega ja viiakse läbi avalik väljapanek. Piirsalu ala menetluse jätkamisel on kavandatavat tegevust võrreldes REP-i põhiaruandes hinnatud lahendusega täpsustatud. Piirsalu alale kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ning alale ei kavandata lõhkeaine katseplatsi. Samuti on täpsustatud kaitsetööstuspargi ala piiri. Seetõttu erineb praegu kehtestatav planeeringulahendus põhiaruandes Piirsalu ala kohta hinnatud tegevusmahust (4-5 kaitsetööstuse ettevõtet, millest osa on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ning kus käideldakse 2000 t/a netokoguses lõhkematerjali, lisaks lõhkeainete tootmise tehas, milles eeldatavalt toodetakse 600 t/a RDX) ning täiendav mõjude hindamine on läbi viidud eeldatavast täpsustatud kavandatavast tegevusest lähtudes (rajatakse üks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte, kus toodetakse kuni 1200 t/a RDX/HMX, neil põhinevaid lõhkeainesegusid ja lõhkeaine tootmise lähteaineid, summaarne lõhkematerjalide netokogus kuni 2000 t/a). Punktis 3.3.2 kirjeldatud täiendavate uuringute ja mõjude hindamise tulemusel ei tuvastatud selliseid mõjusid ega muid asjaolusid, mis määratud keskkonnameetmete ja planeeringutingimuste rakendamisel välistaksid Piirsalu ala kasutamise kavandatud tegevuseks. Täiendava hindamise tulemusel on võrreldes põhiaruandes esitatud hinnanguga täpsustunud eelkõige kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja metsisele, mürale, pinna- ja põhjaveele ning Natura 2000 aladele. Hindamise tulemustest lähtudes on planeeringulahendust täpsustatud ning määratud vajalikud vältimis-, leevendus-, kompensatsiooni- ja seiremeetmed. Eeltoodut ning kaitsetööstuspargi rajamise riiklikku huvi arvestades on põhjendatud kehtestada käesoleva korraldusega kaitsetööstuspargi REP osaliselt Piirsalu ala osas ning jätkata Aidu ala osas eelvaliku etapi menetlust, misjärel kehtestab Vabariigi Valitsus REP-i Aidu ala osas eraldi korraldusega. 3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine Piirsalu alal 21 PlanS § 271 lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad sättes toodud tingimused. PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et REP-i objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused42. Piirsalu ala osas on pärast korralduse nr 151 andmist kavandatavat tegevust täpsustatud ning tehtud täiendavad uuringud ja mõjude hindamine. Nende tulemusi on käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.3.2. Mõjude hindamise aruande täiendus (koos põhiaruandega) loob aluse REP-i lahenduse kehtestamiseks Piirsalu alal ning edasiseks projekteerimiseks ja otsuste tegemiseks, tagades, et keskkonnamõjud on piisavalt hinnatud ning nende vältimiseks või leevendamiseks on vajalikud meetmed määratletud43. Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3. Samuti on mõjude hindamise soovitused ja meetmed sisse viidud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse (asukoha eelvaliku täiendus, peatükk 4)44. Planeeringulahenduse täpsustamisel on arvestatud metsisele avalduva mõju hindamise järeldustega, muuhulgas ei kavandata alale müra tekitavat katseplatsi ning täpsustatud on kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu. Mõjuhindamisel on tuvastatud metsisele avalduv 42 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456- 1a77f9bf0ac3 . 43 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4. 44 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 3. 22 ebasoodne mõju, mille minimeerimiseks on määratud leevendusmeetmed ning pärast leevendusmeetmete rakendamist alles jääva mõju hüvitamiseks kompensatsioonimeetmed. Metsise elupaigale avalduva mõju leevendamiseks koostati kompensatsioonimeetmete kava45. Kompensatsioonimeetmete kava on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 3, millega on saanud Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet tutvuda kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis ning on selle koos teiste REP-i dokumentidega kooskõlastanud. Keskkonnaamet esitas korralduse eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise ajal mõjude hindamise aruande täiendusele ja kompensatsioonimeetmete kavale oma märkused46, mille osas Kaitseministeeriumi selgitused kajastuvad korralduse eelnõu seletuskirja lisas. Seega, metsisele avalduva mõju ulatus ja mõju leevendamiseks ning hüvitamiseks vajalikud meetmed on asukoha eelvaliku etapis välja selgitatud ning mõjuhindamise tulemustest ei nähtu metsisega seotud asjaolusid, mis välistaksid kavandatava ehitise edasise kavandamise projekteerimistingimustega PlanS § 27¹ lg 1 kohaselt. Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes tuleb arvestada asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 nimetatud tingimustega. Samuti tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3 toodud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduses on välja töötatud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, mida tuleb arvestada projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes. Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on määratud kavandatava tegevuse edasiseks projekteerimiseks vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatud muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Tingimustega käsitletakse muu hulgas kruntide moodustamist ja hoonestusalasid, ehitusõigust, juurdepääsu ja liikluskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja ehituslikke tingimusi, tehnovõrke ja -rajatisi, tuleohutust, haljastust ning asjakohaseid keskkonnatingimusi. Kokkuvõte projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest on toodud käesoleva korralduse punktis 3.5.2. Seega on Piirsalu ala puhul täidetud mõlemad PlanS § 27¹ lõikes 1 sätestatud eeldused: täiendavate uuringute ja mõjude hindamise tulemusel puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Kaitsetööstuspargi rajamine on jätkuvalt oluline Eesti kaitsevõime ja julgeoleku seisukohalt. Eesti huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas sõjalise lõhkeaine tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Piirsalu ala sobivuse hindamiseks on tehtud kõik vajalikud uuringud ja mõjude hindamine ning edasiseks projekteerimiseks vajalikud tingimused on määratud, mis võimaldab loobuda detailse lahenduse koostamisest. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava 45 „Kompensatsioonimeetmete kava koostamine kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu eelvalikualal metsisele avalduvate mõjude kompenseerimiseks“. Asutusesiseseks kasutamiseks. 46 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/19029138. 23 kaitsetööstuspargi rajamiseni Piirsallu Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele. Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks. REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud detailplaneeringus. Seega on avalikkus vastavalt PlanS-ile olnud kaasatud asukoha eelvaliku protsessi, kus on olnud võimalik tutvuda põhiaruandega, mõjude hindamise aruande täienduse ja asukoha eelvaliku täiendusega ning esitada nende osas arvamusi. Samuti kaasatakse ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid, asutusi ja avalikkust ning kaalutakse kõiki asjaolusid. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Piirsalu ala osas detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada kaitsetööstuspargi REP Piirsalu ala osas asukoha eelvaliku alusel. 3.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja planeeringu elluviimine 3.5.1. Projekteerimistingimuste andmisest ja planeeringu elluviimisest PlanS § 271 lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. EhS § 28 lõike 2 kohaselt jätkub sellisel juhul ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste väljastamisega. EhS § 261 lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused. EhS § 26 lõike 3 punktide 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lõige 4 loetleb näitajad, mida projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse (muu hulgas hoonete suurim lubatud arv maa-alal, asukoht, kõrgus, lubatud suurim ehitisealune pind jms). Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Piirsalu ala kohta. REP-i asukoha eelvalikus sätestatavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvalikus tingimused arvestades nii EhS § 26 lõiget 4 kui PlanS § 126 lõiget 1. PlanS § 126 lõike 1 ülesannetest lahendatakse asjakohased47. 47 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 4. 24 Projekteerimistingimuste andmise menetluses on kohustus järgida asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 toodud tingimusi. Arvestades, et asukoha eelvaliku täiendus on käesoleva korralduse lahutamatuks osaks, ei ole põhjendatud asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 toodut käesolevas korralduses täies mahus välja tuua. Alljärgnevas alapunktis kirjeldatakse ülevaatlikult peamisi Piirsalu ala projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Nagu juba eespool on mainitud, siis need keskkonnameetmed, millega tuleb kaitsetööstuspargi projekteerimisel arvestada, on samuti integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse. Täiendavad meetmed ja soovitused, millega tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada, on toodud mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3. Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 5 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest tuleb kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda. 3.5.2. Piirsalu ala Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Piirsalu ala kohta. Peatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramist ja liikluskorralduse põhimõtteid, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda ning piirdeaedu, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, maavarad, jäätmed, välisõhk, radoon, loomulik valgustus, energiatõhusus, tegevus Lepaste oja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis ja Piirsalu jõe kalda piiranguvööndis, ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine, seiremeetmed ), servituudi seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused: 1. Kaitsetööstuspargile vajalik ala kavandatakse riigikaitsemaa sihtotstarbega Kõuemaru (68001:003:0278) ja Tuulemaru (68001:003:0274) maaüksustele, millest moodustatakse kaitsetööstuspargile üks krunt. Lisaks moodustatakse kaitsetööstuspargi alast välja jääval alal kokku 3 krunti, sh üks transpordimaa krunt, millega tagatakse ligipääs Tormimaru maaüksusel paiknevale Kaitseliidu Piirsalu lasketiirule. Piirsalu alale kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks. Alale kavandatakse lõhkeainete tootmiseks vajalikud hooned, kemikaalide ja lõhkematerjalide hoidlad ning tootmiskompleksi toimimiseks vajalikud abihooned, tehnovõrgud, teed ja muud rajatised. Piirsalu alale lõhkeaine katseplatsi ei kavandata. 2. Projekteerimisel tuleb ehitiste ja neid teenindavate rajatiste asukoha määramisel arvestada õigusaktidest tulenevate ohutusnõuetega. Lõhkeainet käitlevate või hoidvate ehitiste paigutamisel tuleb tagada nõutavad ohutud kaugused. Kaitsetööstuspargis tegutseva ettevõtte puhul tuleb määrata ettevõtte ohtlikkuse kategooria ning asjakohasel juhul määrata riskianalüüsi alusel ettevõtte ohuala ulatus. 3. Hoonestuse, teede, tehnovõrkude ja muude rajatiste kavandamisel tuleb arvestada ala looduslike tingimuste ning keskkonnakaitseliste piirangutega ja säilitada võimaluse 25  piires olemasolevat kõrghaljastust, arvestades samal ajal ehitistele ja nende ohutusele esitatavaid nõudeid. 4. Piirsalu ala kuivenduse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada Mustjärve raba loodusala veerežiimi säilitamise vajadusega. Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 m ei tohi rajada uusi kraave ega drenaaži ega rekonstrueerida olemasolevaid kraave. Vajaduse korral tuleb selles vööndis ehitiste ja rajatiste jaoks sobivate tingimuste saavutamiseks kasutada muid tehnilisi lahendusi. Kui nimetatud tingimusest soovitakse kõrvale kalduda, tuleb hinnata kavandatava lahenduse mõju Natura 2000 alale. 5. Projekteerimisel tuleb arvestada asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise käigus määratud põhja- ja pinnavee kaitse, müra, välisõhu, jäätmekäitluse ja muude keskkonnatingimustega ning rakendada mõjude hindamise aruande täienduses ette nähtud vältimis- ja leevendusmeetmeid ning seiremeetmeid. Ettenähtud seire puhul määratakse edasistes menetlustes seire tulemustega seotud rakenduslikud tagajärjed. Kui seire näitab planeeringus või mõjude hindamisel eeldatud tasemest suuremat ebasoodsat mõju, tuleb enne tegevuse jätkamist või laiendamist rakendada täiendavaid vältimis- või leevendusmeetmeid ning vajaduse korral piirata tegevuse mahtu või muuta tehnilist lahendust. 3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste riive PlanS § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab REP-i kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja tulenevalt PlanS § 27 lõikest 1 on REP-i koostamine antud juhul õigustatud. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi on kirjeldatud korralduse punktis 3.1. Piirsalu ala asub Kõuemaru (68001:003:0278) ja Tuulemaru (68001:003:0274) maaüksustel. Piirsalu alal kehtivad riigihalduse ministri 22. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/70 kehtestatud „Lääne maakonnaplaneering 2030+“48, Lääne-Nigula Vallavolikogu 18. augusti 2022. a otsusega nr 1-3/22-36 kehtestatud „Lääne-Nigula valla üldplaneering“49 ning Lääne- Nigula Vallavolikogu 21. aprilli 2016. a otsusega nr 11 kehtestatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu Baasi ala detailplaneering“50. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on Piirsalu ala määratud riigikaitsemaaks. REP-i kehtestamisel peatub PlanS § 53 lõike 2 kohaselt varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus REP-iga hõlmatud osas ning selles ulatuses asendab REP varem kehtestatud planeeringut. 48 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/laane-maakonnaplaneering-2030. 49 Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/ehitus-transport-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering 50 Kättesaadav: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/planning/30111896. 26 REP-i asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis esitas arvamuse Lääne-Nigula Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Esitatud arvamus ei kajastu mõjude hindamise aruande täienduse lisa 8 koondtabelis, kuna vallavolikogu esitas arvamuse peale koondtabeli koostamist (s.o 18. juunil 2026. a). Vallavolikogu 18. juuni 2026. a kiri51 ja Kaitseministeeriumi vastuskiri52 sellele on kättesaadavad Kaitseministeeriumi dokumendiregistris. Vallavolikogu toetas kaitsetööstuspargi REP-i menetluse jätkamist Piirsalu alal, esitades seejuures ettepanekuid kohalike huvide arvestamiseks. Esitatud arvamused puudutasid eelkõige liikluskoormust ja teede seisukorda, elektri- ja sidevarustust, müra ja keskkonnamõjusid, põhjavee seiret, mõjupiirkonna puur- ja salvkaevude seiret ja avapõletamist, piirkonnas väljakujunenud tegevusalade säilimist, varjumisvõimalusi ning kaitsetööstuspargi ümbruses metsa säilitamist. Vallavolikogu toetas ka Piirsalu piirkonna ühispöördumises esitatud ettepanekute arvestamist. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud vallavolikogu olulisemad seisukohad ja selgitused nendega arvestamise kohta: 1) Liikluskoormuse suurenemise tõttu tegi vallavolikogu ettepaneku rekonstrueerida kaitsetööstuspargi rajamise käigus Baasi tee ja riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe ning rajada Piirsalu küla tiheasustusalale kergliiklustee. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Kaitseministeerium rekonstrueerib Baasi tee ning toetab Lääne-Nigula valda kergliiklustee rajamisel Risti-Kuijõe maanteele Piirsalu küla tiheasustusalal. Planeeringusse on lisatud tingimused ehitusaegsete massvedude korraldamiseks ja nende tõttu kahjustatud teekatte taastamiseks ning planeeringuala ühendamiseks kasutatava riigitee nr 16151 ristmiku asfalteerimiseks. Kliimaministeeriumi selgituse kohaselt ei ole riigitee nr 16151 rekonstrueerimisobjektide pingereas, sest tee kandevõime vastab tänasele liikluskoormusele. Transpordiameti hinnangu kohaselt ei muudaks ka mõningane liikluskoormuse kasv tee projekteerimisnormide seisukohast teelõigu toimivust ega tooks iseenesest kaasa rekonstrueerimise vajadust.53 Tee algusosas teostati pindamine 2022. aastal ning lõpuosas 2017. aastal. Tee lõpuosa korduvpidamine on kavandatud 2027. aastaks. 2) Vallavolikogu rõhutas, et projekteerimisel tuleb arvestada elektri-, side- ja internetiühenduse stabiilsusega ning tagada, et pargi tegevus ei mõjutaks negatiivselt piirkonna elektrivarustust või side- ja internetiühendust. Ettepanekuga on arvestatud ning kaitsetööstuspargi projekteerimisel tagatakse pargi toimimiseks vajalik elektri- ja sidesideühenduse kvaliteet ja kriitiliste ohutussüsteemide toimimine elektrikatkestuse korral. Piirsalu suunale rajatavad täiendavad elektrivõimsused tugevdavad ühtlasi piirkonna elektrivõrku ning kaitsetööstuspargi tegevus ei vähenda piirkonna elektri- ega sideühenduste kvaliteeti. 3) Vallavolikogu rõhutas keskkonna- ja müranõuete järgimise vajadust, tegi ettepaneku mõõta ja dokumenteerida kaitsetööstuspargi mõjutsoonis asuvate puur- ja salvkaevude 51 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18784723. 52 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18846532. 53 Kliimaministeeriumi vastuskiri 20.07.2026 nr 19-28/26/2611-2 Lääne-Nigula vallavalitsuse kirjale 07.07.2026 nr 4-7/26-1220-1. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18883324. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18883324 27  veetaset ja veekvaliteeti ning eelistada avapõletamisele kinnist tehnoloogiat koos suitsugaaside puhastamisega. REP-i dokumentides on ette nähtud, et tootmiskompleks peab vastama kehtivatele keskkonna- ja müranõuetele ning käitise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat. Põhjavee mõju hindamiseks tehti eraldi põhjaveeuuring ning mõjude hindamise aruande täienduses määrati põhjavee seiremeetmed (vt lisaks korralduse p 3.3.2.). Lisaks mõjude hindamises toodud seiremeetmetele viib lõhkeainetehase arendaja läbi täiendava tööstuspargi lähipiirkonna joogivee võtmiseks kasutatavate või joogiveeks sobivate puur- ja salvkaevude korduva seire veetaseme ja –kvaliteedi määramiseks. Seiratavate kaevude valik lepitakse kokku koostöös kogukonna ja vallaga, arvestades põhjavee ekspertide soovitusi. Lõhkeainetehase arendaja on planeerinud ja eelarvesse lisanud spetsiaalsete põletusseadmete kasutamise, avapõletamist kasutatakse ainult erandolukorras, st avapõletamise vajadus on viidud miinimumini. 4) Vallavolikogu rõhutas, et kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Risti osavallas seni väljakujunenud tegevusalasid. Selle põhimõttega on nõustutud. Mõjude hindamisel käsitleti mõju piirkondlikule arengule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, turismile, maakasutusele, põllu- ja metsamajandusele ning liikuvusele. Mõjude hindamise aruande täienduses ei tuvastatud, et planeeringulahenduse elluviimine takistaks Risti osavallas väljakujunenud tegevusalade jätkumist. 5) Vallavolikogu tegi ettepaneku toetada riigi poolt varjumiskohtade korrastamist ja rajamist Piirsalu ja Risti piirkonnas. Kaitseministeerium on otsustanud toetada Piirsalu kerksuskeskuse ja/või Piirsalu avaliku varjumiskoha rajamise toetamist koostöös Lääne-Nigula vallaga. 6) Vallavolikogu tegi ettepaneku vältida kaitsetööstuspargi välispiirdest ligikaudu 500 m ulatuses riigimetsas lageraiet. Ettepanekuga on planeeringulahenduses arvestatud osaliselt. Mõjude hindamise aruande täienduses on soovitatud säilitada metsa kaitsetööstuspargi territooriumil ja selle ümbruses võimalikult suures ulatuses, muu hulgas visuaalse mõju leevendamiseks. REP-iga ei ole siiski võimalik kehtestada väljaspool planeeringuala paiknevale riigimetsale 500 m ulatuses lageraie keeldu, mistõttu saab planeeringus metsa majandamise kohta väljaspool planeeringuala anda üksnes soovitusi. Planeeringu elluviimise tingimustesse on lisatud soovitus arendajale teha metsa säilitamise osas koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigimetsa majandaja RMK-ga54. Vallavolikogu toetas lisaks Piirsalu piirkonna ühispöördumises esitatud täpsustavate ettepanekute arvestamist planeeringulahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel. Kaitseministeerium selgitas, et ühispöördumises tõstatatud küsimustele vastati eraldi 19. juuni 2026. a kirjaga nr 2-2/26/43-255. Pöördumises tõstatatud teemad olid valdavalt REP-i materjalides juba käsitletud ning vajalikud uuringud ja hinnangud tehtud. 54 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 5. 55 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18782098 28 Lisaks tegi ka avaliku väljapaneku ajal Lääne-Nigula Vallavalitsus ettepaneku56 ühiselt nii Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui ka Kaitseministeeriumile kavandada riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe rekonstrueerimine ning rajada Risti ja Piirsalu vahele kergliiklustee. Kliimaministeerium vastas kirjale 20. juulil 2026. a. Vastuskirjas esitatud selgitused on kokkuvõtlikult kajastatud eespool vallavolikogu ettepanekute juures (ettepanek nr 1). Vallavolikogu esitatud ettepanekuid on REP-i menetluses kaalutud ning nendega on võimaluse piires arvestatud. Vallavolikogu ettepanekutest lähtudes on muu hulgas täpsustatud kavandatud täiendavaid meetmeid liiklus- ja taristuküsimuste ning keskkonnamõjudega seotud küsimuste lahendamiseks. Kaitseministeerium on väljendanud valmisolekut toetada koostöös Lääne- Nigula vallaga Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse ja/või avaliku varjumiskoha rajamist. Seega on REP-i menetluses Lääne-Nigula valla kohalikke huve ja vajadusi kaalutud ning vallavolikogu esitatud ettepanekuid on võimaluse piires planeeringulahenduses ja selle elluviimise tingimustes arvestatud. 3.7. Asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avalik väljapanek ja avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine Ajavahemikul 26. juunist kuni 26. juulini 2026. a toimus asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avalik väljapanek Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas. Avaliku väljapaneku ajal oli igal isikul õigus esitada REP-i dokumentide kohta arvamust. Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku nii Aidu kui Piirsalu ala osas 30 arvamust. Piirsalu ala osas esitasid arvamusi Kliimaministeerium, RMK, Terviseamet, MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu Küla Selts ja Piirsalu kogukonna liikmed, Keskkonnaamet, MTÜ Hoiame Loodust ning 25 eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on üksikasjalikult toodud mõjude hindamise aruande täienduse lisas 9 koondtabelina, mis on ka kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel57. Peamised teemad, mille osas arvamusi esitati seoses Piirsalu alaga, olid: põhjavesi ja kaevud, Piirsalu jõe seisund, lõhkeaine jääkide hävitamine avapõletamise teel ja heitmed, asukohavalik ja menetlus, müra ja vibratsioon, ohutus, liiklus ja teed, loodusväärtused, jääkreostus, kinnisvara väärtus, koosmõju teiste arendustega. Arvamustes tõstatatud põhja- ja pinnavee, jäätmekäitluse ja avapõletamise, müra ja vibratsiooni, kavandatava tegevuse ja tehnoloogia, asukohavaliku ja menetluse, suurõnnetuse ja avarii, pääste ja varjumise, liikluse, jääkreostuse, kinnisvara väärtuse ning kumulatiivsete mõjude küsimustele on Kaitseministeerium andnud täiendavad temaatilised selgitused avaliku väljapaneku arvamuste koondtabeli lõpus. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult esitatud arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta. Kliimaministeerium esitas ettepanekud, mis olid seotud Aidu alaga. Kaitseministeerium arvestas ettepanekutega ning KSH aruande tingimustesse viidi sisse vajalikud täpsustused (millest üks üldisem seiretingimuste täpsustus puudutas ka Piirsalu ala). 56 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18855931. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18855931 57 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. 29 RMK juhtis muu hulgas tähelepanu metsisele kavandatud kompensatsioonimeetmete mõjust riigimetsa majandamise võimalustele ja sellest tulenevale majanduslikule mõjule. Ettepanekuga arvestati osaliselt ning mõjude hindamise aruande täienduse peatükki 2.4.4. täiendati kompensatsioonimeetmete mõjuga metsamajandamisele, kirjeldades kavandatavate piirangute ulatust ja nendest tulenevat metsamajandamise võimaluste vähenemist. Ettepanekuga hõlmata kompensatsioonialadesse ka eramaid ei arvestatud, kuna kompensatsioonimeetmed kavandatakse riigimaale. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitas RMK kompensatsioonimeetmete kohta täiendavaid seisukohti. Neid seisukohti ja Kaitseministeeriumi vastuseid neile on käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.3.2. Terviseamet esitas täpsustavaid märkusi planeeringudokumentide kohta. Ettepanekutega arvestati muu hulgas vibratsiooni mõju hindamist käsitlevate õigusaktiviidete ühtlustamisel ning planeeringu sõnastuse täpsustamisel. Keskkonnaamet esitas Piirsalu ala kohta märkusi eelkõige välisõhu, metsise kaitse ja kompensatsioonimeetmete, veerežiimi, juurdepääsude, jääkreostuse ning keskkonnalubade kohta. Keskkonnaameti ettepanekute põhjal täiendati ja korrigeeriti asukoha eelvaliku täiendust ja mõjude hindamise aruande täiendust muu hulgas selliselt, et Kõuemaru kinnistu piires nähakse metsise elupaiga seisundi parandamiseks ette kraavide sulgemine kohustusliku keskkonnameetmena, metsise kompensatsioonialadest arvati välja eramaad ning täpsustati kompensatsioonimeetmete kava. Samuti lisati põhjapoolse juurdepääsu rajamiseks tingimused haljastuse osas ning täpsustati keskkonna- või kompleksloa ja jääkreostuse käsitlust. Keskkonnaameti ettepanekuga, millega soovitati määrata juba REP-i etapis täiendavad meetmed atsetooni heite vähendamiseks, ei arvestatud, kuna hajumisarvutuste kohaselt piirväärtust ei ületata. Atsetooni heiteallikate arv, nende täpsed asukohad jm hajumistulemusi mõjutavad tegevusparameetrid selguvad edasisel projekteerimisel ja vajaduse korral saab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa menetluses nõuda täiendavate meetmete rakendamist. MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu Küla Selts ja Piirsalu kogukonna liikmed tegid ettepaneku jätta Piirsalu eelvalikuala REP-i asukohavalikust välja või peatada asukohaotsuse tegemine. Arvamuses seati muu hulgas kahtluse alla Piirsalu ala kasutuselevõtmise vajaduse piisav põhjendatus, kavandatava tegevuse ja tehnoloogia piisav täpsus, asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamise põhjendatus ning läbiviidud uuringute piisavus. Samuti tõstatati küsimusi seoses põhja- ja pinnaveega, Piirsalu jõega, avapõletamisega, välisõhu ja müraga, suurõnnetuse ja avarii riskidega, päästevõime ja varjumisega, metsise ja teiste loodusväärtustega, kumulatiivsete mõjudega, liiklusega, kinnisvara väärtusega ning seire ja võimalike kahjude hüvitamisega. Esitatud ettepanekud võeti teadmiseks ning anti täpsustavad selgitused. Kavandatavat tegevust on võrreldes põhiaruandega täpsustatud ning mõjude hindamise aruandes on hinnatud konkreetselt lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleksi mõju. Erinevalt põhiaruandes hinnatud lahendusest ei kavandata Piirsalu alale katseplatsi. Täiendava hindamise tulemusel ei tuvastatud mõju, mis seatud tingimuste ja keskkonnameetmete rakendamisel välistaks Piirsalu ala kasutamise kavandatud tegevuseks. Samuti ei ole peetud vajalikuks planeeringu detailse lahenduse etapi läbimist, kuna asukoha 30 eelvalikus on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning edasine tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimise ja loamenetluste käigus. Kaitseministeeriumi põhjalikud selgitused esitatud ettepanekutele on koondtabelis lisa 9. MTÜ Hoiame Loodust ning mitmed eraisikud ei pidanud Piirsalu ala lõhkeainetehase rajamiseks sobivaks ning väljendasid eelkõige muret kavandatava tegevuse mõju pärast kohalike elanike tervisele ja elukeskkonnale, joogiveele ja Piirsalu jõele, looduskeskkonnale ja metsisele, samuti avapõletamise, õhusaaste, müra, liikluskoormuse, õnnetusriski ja kinnisvara väärtuse pärast. Arvamustes sooviti muu hulgas ulatuslikumat kohalike kaevude seiret, avapõletamise välistamist, täiendavaid loodusuuringuid ja kumulatiivsete mõjude hindamist ning elanikkonna kaitseks täiendavate meetmete rakendamist. Kokkuvõtlikult selgitab Vabariigi Valitsus, et mõjusid on hinnatud põhjalikult. Täpsustatud planeeringulahenduse kohta tehtud täiendavad uuringud ja mõjude hindamine ei ole tuvastanud mõju, mis välistaks Piirsalu ala kasutamise kavandatud tegevuseks, kui järgitakse seatud tingimusi ja meetmeid. Esitatud arvamustes tõstatatud küsimusi on mõjude hindamisel juba käsitletud ning vastavalt mõjude hindamise tulemustele on planeeringulahenduse elluviimise tingimusi täpsustatud. Menetluse käigus esitatud ettepanekuid ja kohaliku kogukonna tagasisidet arvestades on kavandatud täiendavaid meetmeid. Lisaks mõjude hindamise aruande täienduses vajalikuks peetud meetmetele on Kaitseministeerium otsustanud rakendada või kaaluda täiendavaid meetmeid ka küsimustes, mille puhul KSH tulemuste järgi ei ole need olulise ebasoodsa mõju vältimiseks või leevendamiseks vajalikud. Piirsalu puhul kavandatakse kinniste põletusseadmete kasutamist, avapõletamist kasutatakse ainult erandolukorras. Lisaks KSH-s ette nähtud põhjaveeseirele seiratakse täiendava ja korduva ettevaatusmeetmena kaitsetööstuspargi lähipiirkonnas asuvate joogiveena kasutatavate või joogiveeks sobivate puur- ja salvkaevude veetaset ja veekvaliteeti. Samuti on Kaitseministeerium kohaliku omavalitsuse üksuse ja kogukonna ettepanekuid arvestades otsustanud toetada koostöös Lääne- Nigula vallaga Piirsalu tiheasustusalale kergliiklustee ning Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse ja/või avaliku varjumiskoha rajamist. 25. augustil 2026. a toimunud avaliku väljapaneku tulemuste avalikel aruteludel tutvustati eelnimetatud arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium, RKIK ja REP-i koostajad aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentides Piirsalu ala osas vajalikud muudatused. Tehtud muudatused ei muutnud REP-i Piirsalu ala põhilahendust ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, mistõttu ei olnud vaja neid uuesti kooskõlastada ega korraldada uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude protokollid on aruande lisa 10. IV. KOKKUVÕTE Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku huvidest ja keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ning leiab, et kaitsetööstuspargi REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas on vajalik ja kantud avalikust 31 huvist. Piirsalu ala kasutuselevõtt võimaldab suurendada Eestis sõjalise lõhkeaine tootmise võimekust. Vabariigi Valitsus nõustub põhiaruandes ning Piirsalu ala kohta koostatud asukoha eelvaliku täienduses ja mõjude hindamise aruande täienduses esitatud järeldustega, et Piirsalu ala on täpsustatud planeeringulahenduse ning määratud tingimuste ja keskkonnameetmete rakendamisel sobilik kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi toetamiseks. Täiendava hindamise tulemusel ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise Piirsalu alal. Põhiaruandest, asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise aruande täiendusest ja täiendavatest uuringutest nähtub, et Piirsalu ala puhul puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatavate ehitiste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku täienduses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Seetõttu võib PlanS § 27¹ lõike 1 alusel loobuda Piirsalu ala puhul detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel. Tuginedes eeltoodud põhjendustele, jätkub kaitsetööstuspargi REP-i menetlus Aidu ala osas ning käesoleva korraldusega Aidu ala kohta otsust ei tehta. V. OTSUS Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306 ja 309 otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Kehtestada kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas. 2. Punktis 1 nimetatud riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Piirsalu alal varem kehtestatud ja käesoleva korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud. 3. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja, kehtestatud planeeringu ja selle lisadega oma veebilehel ning esitada kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates. 4. Kaitseministeeriumil korraldada riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 ning § 53 lõigetele 6 ja 7. VI. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 32 VII. TEATAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud isikutele, sealhulgas Lääne-Nigula vallale. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär 33 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu alal“ eelnõu seletuskirja Lisa Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine Jr Esitaja Kuupäev Ettepanek/vastuväide Seisukoht k nr 1. Eesti 17.09.2026 Planeeringu tulemusel on algsest planeeringu Teadmiseks võetud. Geoloogiateeni alast eraldatud eelvalikuala, mida on stus käesolevate dokumentidega täiendatud. Piirsalu planeeringualale ega selle lähedusse maardlaid ei jää. EGT andis oma kooskõlastuse planeeringulahendusele 19.05.2026 kirjaga 13- 3/26-764. Kuivõrd planeeringu lahendus pole maavarade kaitse seisukohalt oluliselt muutunud ei näe EGT, et planeeringu kehtestamine halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Aidu ala osas riigi eriplaneeringut hetkel ei kehtestata kuna Kaitseministeerium otsustas laiendada Aidu kaitsetööstuspargi ala planeeringuala sees. Lähtuvalt eelnevast ei ole Eesti Geoloogiateenistusel alust arvata, et korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas“ eelnõu oleks vastuolus maapõue ja maavarade kaitse põhimõtetega. Eesti Geoloogiateenistus  nõustub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega Piirsalu ala osas. 2. Riigimetsa 22.09.2026 Juhime tähelepanu, et Kohtla metskond 201 Arvestatud. PlanS § 40 lg 3 sätestab, et kui avaliku Majandamise (43801:001:0132) kinnistu hõlmati väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud Keskus planeeringualasse Vabariigi Valitsuse muudatused muudavad riigi eriplaneeringu asukoha 15.02.2024 korraldusega nr 40 eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse riigi algatamine“ kuid eemaldati koos eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva Uus- keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi Kiviõli konveieri (43801:001:0131) aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle kinnisasjaga enne eelvaliku alade väljavaliku valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab, etappi. Seega ei ole Kohtla metskond 201 ning korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik kinnistut Aidu ala osana asukoha eelvaliku arutelu, lähtudes käesolevas seaduses riigi menetluses sisuliselt hinnatud ega selle eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja sobivust eelvaliku raames võrreldud. Sellest keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korralduse eelnõu lk 5 olevat lauset „Kuna korraldamisele kehtestatud nõuetest. selle ala sisse võtmine muudab Aidu alal planeeringu põhilahendust ning ala osas tuleb Korralduse eelnõu lk-l 5 olevat teksti on täpsustatud läbi viia täiendav mõjude hindamine, siis on vastavalt PlanS § 40 lg 3 sõnastusele. vaja Aidu ala osas REP-i materjalid uuesti kooskõlastada ja viia läbi avalik väljapanek vastavalt PlanS-ile“, et Aidu ala osas on vajalik läbi viia ka täiendav ala eelvalik ja ei saa piirduda ainult kooskõlastamise ja avaliku väljapanekuga. Kui kinnistu lisamine muudab Aidu ala planeeringu põhilahendust ning tingib täiendava mõjude hindamise, tuleb lisatava ala osas korrata ka asukoha eelvaliku menetluse asjakohaseid etappe ulatuses, mis  võimaldab hinnata lisatava ala sobivust ja mõjusid ning kujundada selle põhjal Aidu ala muudetud eelvaliku lahendus. Seetõttu palume korralduse eelnõus üheselt välja tuua, et menetlus ei piirdu REP-i materjalide uuesti kooskõlastamise ja avaliku väljapanekuga, vaid hõlmab ka asukoha eelvaliku menetluse asjakohaste etappide läbimist. 3. Keskkonnaamet 24.09.2026 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise 1.Ei arvestata. Selgitame, et Keskkonnaametile (KSH) esimese etapi aruande (KSH aruanne) kooskõlastamiseks saadetud OÜ Eesti alaptk-s 3.4.1 „Seiremeetmed“ on esitatud Keskkonnauuringute Keskuse poolt koostatud Piirsalu jõe suublaseire kava, seda on seirekava täitis KSH ptk-s 3.4.1 sätestatud nõuet viia käsitletud ka riigi eriplaneeringu seletuskirjas läbi ökoloogilise seisundi uuring ja kordusseire. ja korralduse eelnõus. Märgime, et Hexest Selgitame ka, et KSH-s töötati Piirsalu osas, tuginedes Materials AS esitas 01.09.20261 Maves OÜ poolt koostatud pinnaveeuuringule, välja Keskkonnaametile kooskõlastamiseks OÜ seiremeetmed, mis KSH aruande kohaselt jagunevad Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt kaheks: koostatud seirekava. Kava eesmärk on 1) heitvee ja suublaseire – eesmärk tuvastada, kas eelkõige Piirsalu jõe lähteseisundi tegevus vastab keskkonnaministri 08.11.2019 kindlakstegemine enne kavandatava tegevuse määruses nr 61 sätestatud nõuetele algust. Seire toimub kahes punktis – 2) ökoloogiline seisundi seire - hinnata, kas kavandatavast reoveepuhastist üles- ja tööstuspargi reoveepuhastist heitvee juhtimine võib allavoolu – ning hõlmab füüsikalis-keemilisi ohustada Piirsalu jõe pinnaveekogumi hea seisundi näitajaid, vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid, saavutamist või säilitamist, ning selgitada välja, kas jõe keemilise seisundi näitajaid ning kalastiku, fütobentose, veetaimestiku, suurselgrootute ja elustiku kaitseks on vaja kehtestada täiendavaid hüdromorfoloogia uuringuid. Keskkonnaameti tingimusi või rakendada leevendusmeetmeid. ettepanekul täiendati seirekava järgmiste Seirekava sisu kajastamine riigi eriplaneeringu füüsikalis-keemiliste näitajatega: RDX, seletuskirjas ja korralduse eelnõus ei ole otstarbekas, nitraatlämmastik (NO₃-N), nitritlämmastik kuna tegemist ei ole planeeringu täpsusastmes (NO₂-N), keemiline hapnikutarve (KHT), küsimusega, vaid juba planeeringu rakendamisega ehk elektrijuhtivus ja heljum. Seirekava ja järgmise etapiga. Keskkonnaameti täiendusettepanekud on leitavad Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemist nr 14- 3/26/15879 alt, sh Keskkonnaameti 03.09.2026 kiri nr 14-3/26/15879-4 2 . KSH aruandes kirjeldatud seire on peamiselt reoveepuhasti käitamisaegne heitvee- ja suublaseire: esimesel kahel aastal kord kuus, hiljem võimaliku vähendamisega kord kvartalis. Samuti nähakse ette toruotsa seire ning veekogu seire enne ja pärast väljalasku. Seega on kavade eesmärk, sagedus ja näitajate koosseis osaliselt erinevad: Keskkonnaametile septembris 2026. a esitatud kava kirjeldab põhjalikumalt lähteseisundit ja ökoloogilisi kvaliteedielemente, KSH aruanne aga edasist käitamisaegset seiret. Sellest tulenevalt palume täiendada KSH aruande alaptk-s 3.4.1 „Seiremeetmed“ Piirsalu jõe seire käsitlust järgmiselt: Lisada Hexest Materials AS-i poolt 01.09.2026 esitatud ja Keskkonnaameti ettepanekul täiendatud seirekava alusel tehtava Piirsalu jõe lähteseisundi uuringu kirjeldus, eristada lähteseire KSH aruandes juba käsitletud reoveepuhasti käitamisaegsest heitvee- ja suublaseirest ning lisada viide nimetatud seirekavale, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 14-3/26/15879 all. KSH aruandes ettenähtud käitamisaegne seire jääb muutmata. Vastavad täiendused palume teha ka riigi eriplaneeringu seletuskirjas ja korralduse eelnõus Piirsalu jõe seiret käsitlevates osades 2. Korralduse eelnõus ja riigi eriplaneeringu 2. Võetud teadmiseks ja kompensatsioonimeetmete ning KSH aruande materjalides on käsitletud maht ning kompensatsioon on üle kontrollitud. Metsise kompensatsioonimeetmeid ning nende eksperdiga täiendavalt konsulteerides selgitame, et rakendamist. KSH aruande lisa 3 lk 9 metsise eksperthinnangu kohaselt on (esimene lõik) on kirjas: „Kui lähtuda üksnes kaitsetööstuspargi KSH-s käsitletud kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneva otsese kompensatsioonistsenaarium 1 ette nähtud ja kaudse elupaigakao kohustuslikust kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneva otsese ja kompenseerimisest 143 ha ulatuses ning kaudse elupaigakao kompenseerimiseks. Stsenaariumi rakendada tabelis 1 toodust ainult 1. 1 kohane 143 ha suurune metsise elupaigakadu prioriteedi esimest tegevust, s.o Annamõisa kompenseeritakse prioriteedi nr 1 rakendamisega. metsise püsielupaigas piiranguvööndi Prioriteetide nr 1–3 rakendamise vajadust kokku 463,7 muutmine sihtkaitsevööndiks, kus metsise ha metsisele sobiliku elupaiga ulatuses on kaitseks olev kasulik (elupaiga) pindala on kompensatsioonimeetmete kavas käsitletud laiemas 151,25 ha, ei ole sellest üksi piisav, et tagada perspektiivis, lähtudes piirkonna metsise lokaalse metsise asurkonna pikaajaline säilimine.“ asurkonna kvaliteetsete elupaikade säilimise, KSH aruande lisa 3 lk 8 on toodud: „Selleks, taastumise ja kujunemise vajadusest. Tegemist on et oleks tagatud Piirsalu kaitsetööstuspargiga metsise elupaikade laiema kaitse vajadusega, mitte seotud metsise lokaalsele asurkonnale kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneva otsese ja kvaliteetsete elupaikade säilimine, taastumine kaudse elupaigakao kompenseerimise mahuga. ja kujunemine, tuleb Annamõisa püsielupaiga Metsise lokaalse asurkonna pikaajalise säilimise (tabel 1 prioriteet 1), Mustjärve raba hoiuala seisukohalt on eksperdi hinnangul vajalik rakendada (tabel 1 prioriteet 2) ning täiendava ala (tabel prioriteetide nr 1–3 aladel kavandatud meetmeid. 1 prioriteet 3) baasil moodustada Kaitsetööstuspargi arendaja vastutus hõlmab seejuures sihtkaitsevööndi kaitsekorraga looduskaitseala stsenaariumi 1 korral prioriteedi nr 1 rakendamist 143 (joonis 3). See tähendab küll 463,7 ha ha suuruse elupaigakao kompenseerimiseks; kompenseerimist (tabel 1), kuid on lokaalse prioriteetide nr 2 ja 3 rakendamine ei ole stsenaariumi asurkonna säilimist arvestades kriitilise 1 kohase kompensatsiooni raames kaitsetööstuspargi tähtsusega tegevus.“ Seega, KSH aruande arendaja ülesanne, vaid kuulub metsise lokaalse lisas 3 on märgitud, et kui 143 ha suurune asurkonna pikaajalise kaitse tagamiseks riigi poolt kompensatsioonimaht täidetakse üksnes 1. rakendatavate laiemate looduskaitsemeetmete hulka. prioriteedi ehk Annamõisa metsise püsielupaiga meetmega, ei piisa sellest üksi metsise asurkonna pikaajaliseks säilimiseks. Samas on riigi eriplaneeringu ja KSH aruande materjalide kohaselt ette nähtud alade valimine järjest kuni 143 ha täitumiseni ning 1. prioriteedi meetme kasulik pindala juba katab selle mahu. Palume üle vaadata, kas stsenaariumi 1 korral piisab rakendamisel ainult 1. prioriteedi meetmest või tuleb rakendada ka järgmisi meetmeid. Praegu jääb ebaselgeks, kas stsenaariumi 1 rakendamisel peetakse 143 ha suurust kompensatsioonimahtu piisavaks või tuleks metsise asurkonna pikaajalise säilimise tagamiseks rakendada lisaks 1. prioriteedi meetmele ka järgmisi meetmeid. Kompensatsioonimeetmete kavast nähtub, et eksperdi hinnangul ei ole piirtasemest madalama mürafooni korral rakenduv stsenaarium 1 piisav metsise lokaalse asurkonna säilimise tagamiseks ning vajalik oleks suurema, 463,7 ha suuruse kompensatsioonimahu rakendamine. Palume üle vaadata ja täpsustada, milline kompensatsioonimeetmete maht ja kombinatsioon on metsise asurkonna pikaajalise säilimise, sealhulgas lokaalse 3. Võetud teadmiseks. Selgitame täiendavalt, et kui asurkonna säilimise seisukohalt vajalik. seire tulemused ei näita soovitud tulemust, tuleb vajadusel ette näha täiendavad meetmed olukorra 3. KSH aruande lisa 3 lk 13 (ptk 7 lõpus) on parendamiseks. Sealjuures tuleb arvestada, et metsise kirjas: „Kompenseerimismeetmeid saab lokaalse asurkonna pikaajaline säilimine ei sõltu vaid pidada rakendatuks ja tõhusaks juhul, kui kaitsetööstuspargist ning pargi mõju leevendamiseks ja väljavalitud kompensatsioonialadel kompenseerimiseks rakendatavatest meetmetest, vaid kavandatud kaitsekorra muudatused on ellu ka piirkonna muudest arendustest ja arengutest viidud ning valitud kompensatsioonialadel tervikuna. Seega, kui metsise seire tulemused näitavad toimuv metsise arvukuse kasv kompenseerib metsise arvukuse langust piirkonnas ka Piirsalu eelvalikuala arendamisega kaasneva kaitsetööstuspargi kohustuslike meetmete elluviimise eeldatava 3 (3) arvukuse languse.“ Palume järgselt, tuleb olukorda täiendavalt hinnata ning materjalides selgitada tuua, milline on vajadusel määrata täiendav meetmete- stsenaarium siis, kui nii ei lähe ehk järgmisi /kompensatsioonipakett, analüüsides piirkonna aspekte: 3.1. Kuidas mõjutavad metsise seirest arenguid terviklikult ja arvestades metsise asurkonna saadud tulemused kompensatsioonialade kujunenud seisundit. rakendamist? Märgime, et kui müra mõõtmiste põhjal rakendub kompensatsiooni stsenaarium 1, aga Mustjärve mäng ikkagi kahaneb ja võib-olla ka kaob, peaks metsise seire tulemuste alusel samuti rakenduma kompensatsioonistsenaarium 2. 3.2. Kui on rakendatud ka kompensatsioonistsenaarium 2, aga metsise arvukus langeb kaitsetööstuspargi naabruses ja ei tõuse ka kompensatsioonialadel, kas siis on ka veel võimalik midagi teha? 4. KSH aruande alaptk 2.4.4 on lisatud 4. Täpsustame, et KSH ptk-s 2.4.4 on silmas peetud (kolmas lõik): „Kui seiretulemuste põhjal müraseire, mitte metsise seire tulemusi. Vastav rakendub kompensatsioonistsenaarium 2, täpsustus on selguse huvides lisatud ka KSH teksti. suureneb kompenseeritava metsise elupaiga pindala kokku 874 hektarini ning vastavalt suureneb ka kompensatsioonimeetmetega hõlmatavate alade ulatus.“ Palume täpsustada, kas antud juhul on mõeldud ikkagi vaid müra seire tulemusi või ka metsise seiret. 5. KSH aruandes on okastraadi eemaldamine 5. Arvestatud. Sõnastus korrigeeritud. ja kuivenduskraavide sulgemise korral kasutatud mõistet „Metsisekaitse seiremeede“. Palume sõnastust korrigeerida, tegemist ei ole seiremeetmega. 6. Kuigi antud juhul on kavas kehtestada 6. Arvestatud. Sõnastus korrigeeritud. kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas, s.o mitte Aidu ala osas, juhime siiski tähelepanu KSH aruandesse lisatud tekstile: „/…/ Keskkonnaametiga arvestades, et Aidu alal ei ole tegemist liigi tüüpilise loodusliku kasvukohaga ning uuringu kohaselt ei ole liigi inventeeritud leiukohad väga arvukad.“ Tõenäoliselt on mõeldud, et inventeeritud elupaikades ei ole liik arvukas. Praegu võib lugeda, et inventeeritud leiukohti ei ole arvukalt ja tekib küsimus, miks siis inventeeriti vaid väike osa leiukohtadest. Samas on tegu liigiga, kes oma elupaikades üldjuhul ei esinegi väga arvukalt.  7. Soovitame korralduse eelnõus ajakohastada 7. Korralduse punkti 3.3.2, mis käsitleb mõju kompenseerimismeetmete rakendamiseks metsamajandamisele, on täiendatud Riigimetsa hõlmatud alade volitatud haldajate Majandamise Keskuse esitatud seisukohtadega. nõusolekuid või seisukohti. 4. Terviseamet 24.09.2026 Terviseamet on tutvunud nimetatud Arvestatud. Korralduse eelnõu punkti 3.3.2 (aruande korralduse eelnõuga. Sisulisi ettepanekuid alapeatüki 2.4.1 kirjeldav osa) ja vastavalt ka mõjude Terviseametil ei ole. Samas esitab hindamise täienduse alapeatükki 2.4.1. on Terviseamet korralduse eelnõu kohta korrigeeritud. järgmised täpsustavad tähelepanekud. Müra mõju osas (alapeatüki 2.3.1 kirjeldav osa) on lk 16 märgitud, et puhveralade suuruse (Piirsalu puhul rohkem kui 600 m) korral ei ole eeldada olulist mõju kaitsetööstuspargile lähimate müratundlike elamualade piirkonnas. Samuti on märgitud, et lähim eluhoone asub Piirsalu külas ligikaudu 600 m kaugusel planeeringuala piirist. Visuaalse mõju kirjelduses (alapeatüki 2.4.1 kirjeldav osa) on lk 17 märgitud, et Piirsalu küla elamud paiknevad kaitsetööstuspargist ligikaudu 1– 2,5 km kaugusel ning nende ja ettevõtte vahel paiknev mets varjab hoonet paljudes vaadetes. Seega on tekkinud vastuolu lähimate eluhoonete kauguse osas, mis tuleks tekstis üle kontrollida ja vajaduse korral täpsustada. 30.09.2026 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (edaspidi REP) osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3, ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) §-dega 306 ja 309. Eelnõu valmistasid ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]) ja õigusosakonna õigusteeninduse valdkonna juht Meelika Väravas ([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht Priit Alekask’iga ([email protected]). Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi REP-i ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi KSH). REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajalik taristu. Vabariigi Valitsus kehtestas 22. augusti 2025. a korraldusega nr 151 (edaspidi korraldus nr 151) kaitsetööstuspargi REP-i osaliselt Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas2. Sama korraldusega seati Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu ja Aidu eelvalikualade kasutuselevõtmise vajadus hiljemalt viie aasta jooksul korralduse andmisest. Kaitseministeerium jätkas seejärel REP-i menetlust Piirsalu ja Aidu alade osas, täpsustades kavandatavat tegevust ja planeeringulahendust ning täiendades mõjude hindamist. Pärast REP-i osalist kehtestamist Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas on täpsustunud Eesti kaitsetööstuse tootmisvõimsuste vajadus ja nimetatud alade kavandatav kasutus. Pärnu 1 alale on valitud ettevõtjad peamiselt lahingumoona ja selle komponentide tootmiseks ning Põhja- Kiviõli alale suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Samal ajal on tuvastatud strateegiline vajadus luua Eestis sõjalise lõhkeaine ning täiendav laskemoona ja lahingumoona tootmisvõime. Lõhkeaine tootmisvõime loomiseks asutas riik 2025. aastal Hexest Materials AS-i, mille strateegiline eesmärk on rajada Eestis lõhkeaine RDX-i tootmise tehas. Täiendava 1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korraldus nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osa“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004. 1 laske- ja lahingumoona tootmisvõimsuste loomiseks on Kaitseministeerium kuulutanud välja valikpakkumise. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamine teenib seega REP-i algset eesmärki ning Eesti riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulist riiklikku huvi. Täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Piirsallu ca 74 ha suurusele alale lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ehk lõhkeainetehas. Kavandatav tegevus hõlmab lõhkeainete tootmist ning sellega seotud tootmisprotsessi etappe, sealhulgas vajaduse korral tootmisprotsessis vajalike lähteainete tootmist. Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi ei kavandata. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse REP osaliselt Piirsalu ala osas ning Aidu ala osas REP-i menetlus jätkub. Avaliku arutelu järel otsustas REP-i koostamise korraldaja arvestada avalikul arutelul esitatud ettepanekuga ning lintkonveieri rajamiseks broneeritud ja sellest lääne poole jääva ala ca 50 ha ulatuses võtta Aidu eelvalikuala sisse. Kuna selle ala sisse võtmine muudab Aidu alal planeeringu põhilahendust ning ala osas tuleb läbi viia täiendav mõjude hindamine, siis on vaja korrata Aidu ala osas asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Lisaks tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu vastavalt PlanS-ile. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada osaliselt kaitsetööstuspargi REP Piirsalu ala osas asukoha eelvaliku alusel, loobudes seejuures detailse lahenduse koostamisest. Piirsalu ala sobivust kaitsetööstuspargi rajamiseks hinnati juba kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandes3 (edaspidi põhiaruanne). Põhiaruande kohaselt ei olnud Piirsalu ala kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatud ala, kuid see oli sobilik REP-i eesmärgi toetamiseks väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Piirsalu ala menetluse jätkamisel tuli täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, vaadata üle ala kohta koostatud uuringud ja ekspertiisid ning neid vajaduse korral ajakohastada ja täiendada. Menetluse jätkamisel koostati „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“4 ning „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“5 (edaspidi mõjude hindamise aruande täiendus). Asukoha eelvaliku täiendusest on Aidu ala korralduse andmise ajaks välja võetud, kuna 3 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja- planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja- planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4. 5 Hendrikon DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4. 2 planeeringumenetlus Aidu ala osas jätkub. Seetõttu on ka käesoleva korralduse kehtestamise ajaks asukoha eelvaliku täienduse dokumendi nimetus muutunud järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala osas“6 (edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus). Lisaks koostati Piirsalu ala kohta täiendavad uuringud ja eksperthinnangud, sealhulgas Natura asjakohane hindamine, põhjaveeuuring, pinnaveeuuring ning metsisele avalduva mõju hindamiseks vajalik eksperthinnang ja kompensatsioonimeetmete kava. Põhiaruannet, asukoha eelvaliku täiendust ja mõjude hindamise aruande täiendust käsitletakse koos. Põhiaruandes esitatud hinnangud, järeldused ja tingimused jäävad kehtima ulatuses, milles neid täiendavates dokumentides ei ole täpsustatud või muudetud. Täiendava hindamise tulemusel ei ole Piirsalu alal tuvastatud välistavaid tegureid REP-iga kavandatavate ehitiste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku täienduses on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Seetõttu on täidetud PlanS § 27¹ lõikes 1 sätestatud eeldused detailse lahenduse koostamisest loobumiseks ja REP-i kehtestamiseks asukoha eelvaliku alusel. REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas ei lõpeta REP-i menetlust Aidu ala osas. REP-i menetlus Aidu ala osas jätkub vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele. 3. Eelnõu sisu Eelnõu I osas antakse ülevaade kaitsetööstuspargi REP-i koostamise olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust. Muu hulgas kirjeldatakse REP-i algatamist, korraldusega nr 151 toimunud osalist kehtestamist ning Piirsalu ja Aidu alade osas menetluse jätkamist. Samuti antakse ülevaade asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse koostamisest ning nende kooskõlastamisest, avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest. Eelnõu II osas käsitletakse kaitsetööstuspargi REP-i õiguslikke aluseid. Selgitatakse PlanS § 27¹ lõigetest 1 ja 3 tulenevat võimalust loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest ning kehtestada REP asukoha eelvaliku alusel ning ilma PlanS § 41 kohast vastuvõtmise otsust tegemata. Samuti käsitletakse EhSRS §-dest 30⁶ ja 30⁹ tulenevaid üleminekusätteid. Kuna kaitsetööstuspargi REP algatati enne 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i muudatusi, kohaldub EhSRS §-s 30⁹ sätestatu. Piirsalu ala puhul on tegemist 2024. aastal algatatud REP-i asukoha eelvaliku menetluse jätkamisega ning enne nimetatud muudatuste jõustumist juba läbitud menetlust ei korratud. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise aruande täiendus menetleti pärast muudatuste jõustumist kehtiva PlanS-i redaktsiooni kohaselt. Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus korralduse andmisel lähtub. Punktis 3.1. kirjeldatakse Piirsalu ala osas REP-i kehtestamise eesmärki ja riigi huvi. Selgitatakse täiendava sõjalise lõhkeaine tootmisvõimekuse loomise vajadust ning Piirsalu ala rolli kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi saavutamisel. Punktis 3.2. 6 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala osas“. Tallinn-Tartu 2026. (edaspidi asukoha eelvaliku täiendus) Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4 3 kirjeldatakse Piirsalu alal kavandatavat tegevust ning kavandatavaid hooneid ja rajatisi. Täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Piirsalu alale lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ehk lõhkeainetehas ning sellega seotud tootmis-, lao-, taristu- ja muud vajalikud ehitised. Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi ei kavandata. Punktis 3.3. antakse ülevaade Piirsalu ala valikust ning REP-i kehtestamise eeldustest. Punktis 3.3.1. kirjeldatakse kokkuvõtlikult Piirsalu ala varasemat hindamist põhiaruandes, sealhulgas põhjuseid, miks Piirsalu ala osas REP-i korraldusega nr 151 veel ei kehtestatud. Punktis 3.3.2. antakse ülevaade Piirsalu ala täiendava hindamise tulemustest. Täiendava mõjude hindamise käigus vaadati üle kõik põhiaruandes käsitletud mõjuvaldkonnad. Täpsemalt käsitleti keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajandusele ning kliimale. Samuti käsitleti keskkonnatingimustest tulenevat mõju tervisele, sealhulgas müra, vibratsiooni, õhusaastet ning ohtlike ainete ja avariiliste juhtumitega seotud mõjusid, sotsiaal-majanduslikke mõjusid ja mõju kultuuripärandile. Piirsalu ala kohta koostati täiendavalt Natura asjakohane hindamine Mustjärve raba loodusala osas, põhjaveeuuring ja pinnaveeuuring. Täiendavalt hinnati muu hulgas kavandatava tegevuse mõju metsisele ning määrati metsisele avalduva mõju vähendamiseks ja hüvitamiseks vajalikud keskkonnameetmed. Mõjude hindamise aruande täienduse peatükki 3 on koondatud ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed ning soovitused. Planeeringulahenduse koostamisel on mõjude hindamise tulemuste ja meetmetega arvestatud ning projekteerimisel arvestamist vajavad meetmed on integreeritud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatesse tingimustesse. Punktis 3.3.3. selgitatakse REP-i osalise kehtestamise võimalust ja asjaolu, et Aidu ala osas menetlus jätkub. Punktis 3.4. põhjendatakse detailse lahenduse koostamisest loobumise võimalust. Põhiaruandest, asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise aruande täiendusest ja täiendavatest uuringutest nähtub, et Piirsalu ala puhul puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatavate ehitiste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku täienduses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Punktis 3.5. antakse ülevaade projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest ja planeeringu elluviimisest. Punktis 3.6. käsitletakse kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste riivet, sh Piirsalu alal kehtivaid planeeringuid ning Lääne-Nigula valla esitatud seisukohti ja Kaitseministeeriumi selgitusi nende osas. Punktis 3.7 antakse kokkuvõtlik ülevaade avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustest ja nendega arvestamisest. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on üksikasjalikult toodud mõjude hindamise aruande täienduse lisas 9 koondtabelina, mis on ka kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel.7 Eelnõu IV osas esitatakse Vabariigi Valitsuse kaalutluste kokkuvõte. Vabariigi Valitsus leiab, et REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas on riigi julgeoleku huve, keskkonnakaitselisi ja kohalikke huve kaaludes vajalik ning kantud avalikust huvist. Täiendava hindamise tulemusel ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise Piirsalu 7 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 alal, kui järgitakse planeeringus ja mõjude hindamise dokumentides määratud tingimusi ja keskkonnameetmeid. Aidu ala osas REP-i menetlus jätkub. Eelnõu V osa on korralduse resolutiivosa. Resolutiivosa punkti 1 kohaselt kehtestatakse kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas. Punktis 2 märgitakse, et REP-i kehtestamisega peatuvad Piirsalu alal varem kehtestatud planeeringud. Punktidest 3 ja 4 tulenevad Kaitseministeeriumile kohustused korralduse, seletuskirja, kehtestatud planeeringu ja selle lisade avaldamiseks, planeeringute andmekogule andmete esitamiseks ning REP-i kehtestamisest teavitamiseks. Eelnõu VI ja VII osas on esitatud vaidlustamisviide ning korralduse PlanS-i kohane teatavaks tegemine. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50, edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ((ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist. Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Põhiaruande koostamisel läbiviidud Natura eelhindamisel ei olnud võimalik Piirsallu kaitsetööstuspargi rajamise puhul välistada mõju ühele Natura võrgustiku alale: Mustjärve raba loodusalale. Seetõttu viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis leidis, et Piirsalu ala puhul tuleb kavandatava tegevuse ning kuivenduse vajaduse ja lahenduse täpsustumisel mõju Mustjärve raba loodusalale uuesti hinnata ning vajadusel välistada ebasoodne mõju meetmete või tehniliste lahendustega. Piirsalu ala menetluse jätkamisel viidi seetõttu läbi uus Natura 5 asjakohane hindamine, milles arvestati muuhulgas täiendavalt koostatud põhja- ja pinnaveeuuringute tulemustega. Natura asjakohase hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et määratud meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega ebasoodsat mõju Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ega ala terviklikkusele. Asukoha eelvaliku täienduse raames metsisele avalduva mõju hüvitamiseks koostatud kompensatsioonimeetmete kava ei ole Natura 2000 võrgustikule avalduva ebasoodsa mõju hüvitamise meede direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 tähenduses. Tegemist on siseriiklikult kaitstava liigi kaitseks kavandatud keskkonnameetmete paketiga. 5. Korralduse mõjud Kaitsetööstuspargi REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas avaldab positiivset mõju eelkõige Eesti kaitsevõimele ja julgeolekule ning loob täiendavad võimalused sõjalise lõhkeaine tootmise arendamiseks Eestis. Piirsalu ala kasutuselevõtmine täiendab Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli aladel juba kehtestatud kaitsetööstuspargi REP-i ning suurendab võimalusi kaitsetööstuse tootmisvõimsuse arendamiseks. Kaitseministeerium plaanib Piirsalu alale 2025. a riigi poolt asutatud äriühingu Hexest Materials AS lõhkeainetehast. Hexest Materials AS tehase investeering on suurusjärgus 150 mln eurot, ettevõte loob umbes 75 töökohta. REP-i elluviimisega kaasnevate keskkonna- ja muude mõjude hindamiseks on koostatud põhiaruanne ja selle Piirsalu ala puudutavad täiendused ning läbi viidud täiendavad uuringud. Täiendava hindamise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud korralduse punktis 3.3.2. Mõjude hindamise tulemusel on määratud tingimused ja keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada edasisel projekteerimisel, ehitamisel ja kavandatava tegevuse elluviimisel. Metsise elupaikade kao ja sidususe halvenemise hüvitamiseks on koostatud kompensatsioonimeetmete kava. Kompensatsioonimeetmete rakendamisega kaasneb mõju riigimetsa majandamise võimalustele. Kohalikele elanikele ja elukeskkonnale avalduvaid mõjusid on hinnatud muu hulgas müra, liikluse, välisõhu kvaliteedi, veevarustuse, pinna- ja põhjavee, ohutuse ning vara ja maakasutuse aspektist. Asukoha eelvalik täienduses ja mõjude hindamise aruande täienduses on määratud tingimused ebasoodsa mõju vältimiseks ja leevendamiseks ning seiremeetmed. Kaitsetööstuspargi REP-i osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 Piirsalu alal varem kehtestatud ja korralduse punktis 3.6. nimetatud planeeringud. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud REP-i kehtestamise järel on Piirsalu alal võimalik alustada kavandatavate ehitiste ja rajatiste edasist projekteerimist projekteerimistingimuste alusel. Kaitseministeerium rajab kõigil kaitsetööstuspargi neljal alal (Pärnu 1 , Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu) baastaristuna vähemalt ligipääsutee, elektri- ja sideühendused ning piirdeaia sõltumata sellest, millised ettevõtted seal 6 tegutsema hakkavad. Ermistus rajatakse lisaks sellele muud taristut, nt katseplats, katlamaja, moonahoidlad, administratiivhoone jne. Piirsalu baastaristu rajamise maksumus on hinnanguliselt 6,8 miljonit eurot ja vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Projekteerimistöödega alustatakse lähiajal. Suurem ehitustegevus jääb 2027. aastasse. Lisaks on Kaitseministeerium otsustanud enda eelarvelistest vahenditest toetada koostöös Lääne-Nigula vallaga Piirsalu tiheasustusalale kergliiklustee ning Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse ja/või avaliku varjumiskoha rajamist kokku summas kuni 682 000 eurot (ilma käibemaksuta) sõltuvalt projektide kogumaksumusest. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Kaitsetööstuspargi REP-i menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Käesolev eelnõu esitati lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-postiga arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile. Kõik eelnimetatud ministeeriumid ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu ilma sisuliste märkusteta. Eelnõule ja planeeringu dokumentidele esitasid sisulisi märkusi Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Terviseamet. Esitatud ettepanekutest lähtuvalt tehti korralduses ja aruandes vajalikud täpsustused. Olulise mõjuga põhimõttelisi muudatusi võrreldes EIS-i kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks esitatud korralduse eelnõuga korralduses ja aruandes tehtud ei ole. Esitatud arvamused ja ettepanekud ning põhjendused arvestamise või mittearvestamise kohta kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas. Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine. 7 Riigikantselei 30.09.2026 nr 5-4/26/8-10 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2026. a istungile Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" eelnõu. Kogu riigi eriplaneeringu materjal on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjalidega on teadmisvajadusel võimalik tutvuda, pöördudes Kaitseministeeriumi poole e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: 20260930_A_KT park Piirsalu_VVk_EN 20260930_A_KT park Piirsalu_VVk_SK_Lisa 20260930_A_KT park Piirsalu_VVk_SK Meelika Väravas [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502