Otsus

OTSUS 06.11.2025 nr 7-10/2025-016 Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatuste kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lõige 6 punkti 1 alusel kontrollib Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist. ELTS § 39 lõige 1 punkti 31 alusel süsteemihaldur koostab ja pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest. ELTS § 38 lõike 2 alusel on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS. ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 alusel Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). 2. Menetlusosalised Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik 10.10.2025 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i (Elering) taotlus elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade (eeskirjad) muudatuste kooskõlastamise kohta. Perioodil 05.09.2025 kuni 22.09.2025 viis Elering eeskirjade muudatuste kohta läbi avaliku konsultatsiooni1. Lisaks esitas Elering ametile koos eeskirjade muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka avaliku konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi vastused turuosaliste tagasisidele. 1 https://elering.ee/node/3934 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  2 (5) Elering tõi taotluses välja, et eeskirjades on muudatus tehtud ainult Kiisa avariireservelektrijaama (AREJ) käsitsi käivitamisega sageduse taastamise reservide (inglise keeles manual frequency restoration reserves ehk mFRR) energiapakkumiste hindade arvutusloogikas. Elering on taotluses Kiisa AREJ hinnastamispõhimõtete muudatusi põhjendades välja toonud, et 2025. aasta juulis tasakaalustamise energiaturu hinnatipud tõusid ning perioodil 04– 05.08.2025 jõudsid mFRR toodete aktiveeritud pakkumised hinnani 9999 EUR/MWh, mida käivitati kuuel veerandtunnil. See omakorda tõstis Kiisa AREJ hinnad kolmeks päevaks väga kõrgele tasemele. Selleks, et Kiisa AREJ hinnad ei võimendaks ekstreemseid turuhindu, kuid Kiisa AREJ oleks jätkuvalt viimane turul käivitatav seade, tegi Elering ettepaneku muuta Kiisa AREJ hinnastamist selliselt, et Kiisa AREJ pakkumise hind on tasakaalustamise energiaturu Eesti hinnapiirkonna mFRR ülesreguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind, mille arvutamise aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26 tundi vanad. Sellest perioodist leitakse kõrgeim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa AREJ enda pakkumised. Saadud väärtus ei või olla väiksem Kiisa AREJ käitamiskuludest. Üles- reguleerimise pakkumised toimiksid 50 MW sammudena ja allareguleerimise pakkumised toimiksid 10 MW sammudega. Elering juhtis Konkurentsiameti tähelepanu asjaolule, et avaliku konsultatsiooni käigus tegi üks turuosaline ettepaneku seada Kiisa AREJ mFRR energiaturu pakkumistele tehnilised hinnapiirid. Elering palus Konkurentsiametil hinnata, kas hinnapiiride rakendamine mistahes määras on põhjendatud ja vajalik. Juhul, kui Konkurentsiamet peab hinnapiiride kehtestamist vajalikuks, palus Elering Konkurentsiametil määrata Kiisa AREJ-le hinnalagi nii mFRR alla- kui ülesreguleerimise energia pakkumiseks. 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud eeskirjade muudatustele Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse eeskirjade muudatuste kohta läbi ning leiab, et eeskirjade muutmine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elering tegi ettepaneku muuta eeskirjade punkti 4 järgmise sõnastusega: „4. Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla. Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate asjaoludega:  Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR energiaturul ühise otseste pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;  Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete, energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;  Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid. Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine tasakaalustamise energiaturul toimub hinnaastmete kaupa. Kiisa pakkumiste hind ei või ületada üle-Euroopalise määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri,  3 (5) artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohases hinnakujundusmetoodikas toodud hinnapõrandat ja hinnalage. Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel, kus H on Balti sagedusreservide Eesti hinnapiirkonna mFRR energiaturu ülesreguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind, arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26 tundi vanad. Sellest perioodist leitakse kõrgeim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa AREJ enda pakkumised. Saadud väärtus ei või olla väiksem kui Kiisa AREJ käitamiskulud: Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 1 H+1 250 MW jaotatavana 50 MW kaupa Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel, kus A on Balti sagedusreservide Eesti hinnapiirkonna mFRR energiaturu alla-reguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind, arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26 tundi vanad. Sellest perioodist leitakse madalaim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa AREJ enda pakkumised: Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 1 A-1 40 MW jaotatavana 10 MW kaupa Kui eeltoodud tegurid H ja A ei ole eelmiste päevade kohta leitavad (näiteks puuduvad avaldatud andmed mõne hinnapiirkonna kohta), kasutab Elering viimaseid avaldatud andmeid. Kiisa AREJ reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu kasutatakse Kiisa AREJ käitamiskulude katmiseks. Kulude katmisest alles jääv osa kogutakse Eleringi ootel kontole ning kasutatakse alates jaanuarist 2026 Eleringi sagedusreservide võimsuse hankimise kulude katmiseks.“ Konkurentsiamet märgib, et Kiisa kompleks (Kiisa AREJ ja koormuspangad) on Eleringile kuuluv ressurss. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (direktiiv)2 artikkel 66 lõige 6 sätestab järgneva erandi: „Erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad tugineda tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed elektrisalvestite pakkujad, põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused. Erandina artikli 54 lõikest 2 võivad Eesti, Läti ja Leedu lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluseta ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrienergiat tasakaalustamisturgudel. Esimeses ja teises lõigus osutatud erandeid kohaldatakse kuni kolm aastat pärast Eesti, Läti ja Leedu ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kui see on vajalik varustuskindluse 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019L0944-20240716  4 (5) säilitamiseks, võib komisjon esialgset kolmeaastast perioodi pikendada kuni viie aasta võrra.“ Lähtudes eeltoodust võimaldab direktiivi artikli 66 lõige 6 erandina Balti riikide põhivõrguettevõtjatel tugineda tasakaalustamisteenustele, mida osutavad põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused. Lisaks sätestab eeskirjade punkt 4, et Kiisa AREJ ja koormuspankade hinnatasemed on otseselt sõltuvad tasakaalustamise energiaturu Eesti hinnapiirkonna mFRR lähimineviku 24 tunni kõrgeimast pakkumise hinnast (ülesreguleerimise puhul) ja madalaimast (allareguleerimise puhul) pakkumise hinnast. Hinnapakkumise aluseks võetava 24-tunnise perioodi andmed on alati 2–26 tundi vanad ning arvestusest jäetakse alati välja Kiisa kompleksi enda hinnapakkumised. Konkurentsiamet on seisukohal, et võrreldes varasema lähenemisega, kus Kiisa kompleksi poolt pakutud esimene 50 MW oli 5% kallim, kui Balti mFRR energiaturu kõrgeim hinnapakkumine ning iga järgnev turule pakutav 50 MW veel omakorda 5% kallim, tagab Eleringi poolt välja pakutud uus hinnastamise metoodika, et turule pakutavad Kiisa kompleksi energiakogused jaotuvad pakkumistes ühtlasemalt. Kiisa kompleksi poolt pakutavad energiakogused on endiselt jaotatud 50 MW kaupa, kuid iga lisanduv 50 MW plokk ei põhjusta enam täiendavat hinnatõusu. Samas säilib Kiisa kompleksi võimekus kohaneda turuolukorraga. Eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanism tagab, et tasakaalustamisturu tegelik hinnatase kandub edasi ka Kiisa kompleksi pakkumistesse, hoides pakkumiste hinnastamise vastavuses turuoludega. Hinnastamismehhanism on kujundatud selliselt, et Kiisa kompleksi võimsuste käivitamine ei põhjusta ebamõistlikult järske hinnahüppeid, kuna see tagab, et tasakaalustamispakkumiste nappusest põhjustatud väga kõrgete või väga madalate turuhindade juures (mille juures üldjuhul Kiisa kompleksi aktiveeritakse) ei ole hinnasammud liialt järsud. Uue hinnastamismehhanismi järgi määratakse Kiisa kompleksi pakkumise hind varasema 3 päeva pakkumiste asemel 24-tunnise perioodi pakkumiste alusel, mis integreerib Kiisa kompleksi hinnastamise veelgi enam turule tehtavate pakkumistega ja tagab turupõhisuse ning võib sealjuures võrreldes varasemaga omada soodsamat mõju ebabilansi hinnale. Võttes arvesse, et minimaalne/maksimaalne võimalik hind Euroopa mFRR tasakaalustamisenergia vahetamise keskkonnas (MARI) on +/- 15 000 EUR/MWh3, tagab Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi alusel Balti turuosalistele teatud osas kaitse potentsiaalsete ekstreemsete energia tasakaalustamisturu hindade eest, andes sealjuures turule signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse tasakaalustamise energiaturul reeglina nappuse olukorras. Elering toob taotluses välja, et avaliku konsultatsiooni raames laekus muu hulgas ka ettepanek seada Kiisa AREJ hinnapakkumistele tehnilised hinnapiirid 1000 EUR/MWh juurde ülesreguleerimise hinnapakkumistele ning -1000 EUR/MWh allareguleerimise hinnapakkumistele. Eleringi hinnangul tekitaks sellise hinnapiiri rakendamine olukorra, kus Kiisa AREJ ei oleks turul viimane käivitatav vara. Lisaks, on turuandmete alusel turul pakkumisi, mis on oluliselt kõrgemal 1000 EUR/MWh hinnapiirist ning MARI keskkonna hinnalagi on +/-15000 EUR/MWh. Taotluses palub Elering Konkurentsiametil hinnata kas selliste tehniliste hinnapiiride rakendamine mistahes määras on põhjendatud ja vajalik ning kui jah, siis määrata Kiisa kompleksi hinnapiirid. Konkurentsiamet juhib tähelepanu ELTS § 16 lõikele 3 punktile 11, mille kohaselt võib 3 Artikkel 4 lõige 3: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09- 2024_Pricing-Annex_I.pdf  5 (5) põhivõrgu ettevõtja toota elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks. Konkurentsiamet analüüsis 2025. aasta mFRR tasakaalustamise energiaturule tehtavaid maksimaalseid ja minimaalseid hinnapakkumisi turuajaühikute4 lõikes5, millest selgus, et turul on märkimisväärses koguses turuajaühikuid, kus esineb pakkumisi 1000 EUR/MWh hinnast kõrgemal. 2025. aastal esines selliste pakkumistega turuajaühikuid üle 10 000 korra. Samuti on turul turuajaühikuid, kus esineb pakkumisi -1000 EUR/MWh hinnast madalamal. 2025. aastal esines selliste pakkumistega turuajaühikuid ligikaudu 400 korral. Eeltoodust lähtuvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et MARI keskkonnast erinevate tehniliste hinnapiiride seadmine Kiisa kompleksi tasakaalustamise energiaturule tehtavatele pakkumistele ei ole põhjendatud, kuna nende seadmine võib kaasa tuua olukorra, kus Kiisa kompleks ei oleks viimane käivitatav vara turul, mis ei ole kooskõlas ELTS § 16 lõikes 3 punktis 11 sätestatuga. 5. Kokkuvõte Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 10.10.2025 kooskõlastamiseks esitatud eeskirjade muudatused, mis arvestab ELTS § 39 lõige 1 punktiga 31, ning ei ole vastuolus direktiivist tulenevate alustega. ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 alusel Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 39 lõige 1 punktile 31 ja § 93 lõige 6 punktile 6 otsustan: kooskõlastada Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatused vastavalt käesoleva otsuse lisale. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa: Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad 4 Turuajaühikuks on 15 minutit. 5 https://baltic.transparency-dashboard.eu/node/79  Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS §3 9 lg (1) 31 alusel, mis sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtteid. 1 Mõisted ............................................................................................................................... 1 2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted .......................................................................................... 3 3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks .............................. 5 3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine ....................................... 5 3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ..................................................... 5 3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ...................................................... 6 4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest .................................................................. 6 5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine ......................................................................... 7 6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine ................................................................................ 8 7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine .................. 9 8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika ............................................... 9 9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine .......................................................................... 9 1 Mõisted  aFRR (Automatically Activated Frequency Restoration Reserve) – Automaatselt käivitatav sageduse taastamise reserv.  Agregaator (Aggregator) – juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisteenuse pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;  Allareguleerimine (Down-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus;  Avariireservvõimsus (Fast Disturbance or Emergency Reserve) – süsteemihalduri poolt hoitav või ette tellitud võimsusreserv elektrisüsteemis juhtuda võivate avariiliste olukordadega toimetulekuks;  Bilansihaldur (Balance Responsible Party) – juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu EITS-i (Elektrituruseadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;  Bilansienergia (Imbalance) – ebabilansi elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel; 1  Bilansi tagamine (Tasakaalustamine) (Balancing) – kõik tegevused või protsessid, millede kaudu süsteemihaldur tagab pidevalt erinevatel ajahorisontidel elektrisüsteemi sageduse kindlaks määratud stabiilsetes piirides;  CE SA – Mandri-Euroopa sagedusala;  FCR (Frequency Containment Reserve) – sageduse hoidmise reserv;  FRR (Frequency Restoration Reserve) – sageduse taastamise reserv (sh aFRR ja mFRR);  LFC blokk (Load Frequency Block) – sageduse juhtimise blokk;  LFC ala (Load Frequency Area) – sageduse juhtimise ala;  MARI (Manually Activated Reserves Initiative) – üle-Euroopaline käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservide platvorm mFRR standardtoodete vahetamiseks;  mFRR (Manually Activated Frequency Restoration Reserve) - käsitsi käivitatav sageduse taastamise reserv;  Operatiivtund – reaalajaline tund, mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi. Tund algab ja lõppeb täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalagajuhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;  Operatiiv veerandtund – reaalajaline veerandtund (15 minutit), mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi eesmärgiga tagada et operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult lähedal nullile. Igas reaalajalises tunnis on neli veerandtundi. Esimene veerandtund algab täistunnil ja viimane veerandtund lõpeb uuel täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga juhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;  Pakkumiste üldnimekiri (Merit Order List) – ühe juhtimispiirkonna reguleerimisteenuse pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;  PICASSO (Platform for the International Coordination of Automated Frequency Restoration and Stable System Operation) – üle-Euroopaline automaatselt käivitatavate sageduse taastamise reservide platvorm aFRR standardtoodete vahetamiseks ning käivitamiste optimeerimiseks;  Reguleerimisenergia (Balancing Energy) – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud reguleerimisenergia või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;  Reguleerimisvõimsus (Balancing Capacity) – süsteemihalduri poolt piisava koguse reguleerimisenergia pakkumise koguse tagamiseks hangitud teenus;  Reguleerimisteenuse pakkumine (Balancing Bid) – reguleerimisteenuse pakkuja poolt süsteemihaldurile tehtud reguleerimisenergia või reguleerimisvõimsuse pakkumine, mis vastab süsteemihalduri poolt kindlaks määratud nõuetele;  Reguleerimistarne bilansiaruandes (Imbalance Adjustment) – süsteemihalduri poolt bilansihalduri bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimisenergia kogus, mis kajastatakse selgitusperioodide lõikes ja reguleerimisenergia suunda arvestades bilansihalduri bilansiaruandes; 2  Reguleerimisteenuse pakkuja (Balancing Service Provider) – tootja, tarbija, bilansihaldur või agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimisteenust;  SAFA (Synchronous Area Framework Agreement) – Mandri-Euroopa sagedusala süsteemihaldurite poolt kokku lepitud raamistik, mille alusel toimub sagedusala talitluse juhtimine ja töö korraldamine;  Selgitusperiood – Turuperiood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile;  SOGL – määrus 2017/1485, 2. august 2017, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri;  Vastukaubandus (Countertrading) – elektrienergia vahetus erinevate turupiirkondade vahel, mis on initsieeritud ühe või mitme süsteemihalduri poolt eesmärgiga viia elektrisüsteemi füüsilised parameetrid (näiteks piiriülesed võimsusvood) lubatud piiridesse ja tagada juba toimunud elektrienergiakaubanduse tehingud;  Ühine pakkumiste üldnimekiri (Common Merit Order List) – reguleerimisteenuse pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;  Ülesreguleerimine (Up-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus. 2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud lähtuvalt eeldusest, et Eesti elektrisüsteem toimib osana Mandri-Euroopa sagedusalast ning elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub vastavalt SAFA´le. Eesti elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja bilansi tagamise eest vastutab Eesti süsteemihaldur koostöös teiste CE SA süsteemihalduritega vastavalt SOGL metoodikatele. Struktuuriliselt on Eesti elektrisüsteem omaette Eesti LFC alana osa Balti LFC blokist , mis on omakorda osa CE SA sünkroonalast. 3 Joonis 1. CE SA sageduse juhtimise struktuur Alates 09.10.2024 rakendas Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud koormuse-sageduse LFC alade vahel. MARI platvormis on iga Balti elektrisüsteem eraldi LFC ala ning iga süsteemihaldur juhib oma LFC ala. Elering esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti LFC ala nõudluse MARI platvormi, mis leiab optimaalsed pakkumised, mida aktiveerida Eesti LFC ala tasakaalustamiseks. Elering kasutab bilansijuhtimisel mFRR pikemaajalise ebabilansi tasakaalustamiseks ning aFRR vabastamiseks. Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele aFRR reguleerimistoote, mida kasutatakse süsteemi ebabilansi automaatseks nulli juhtimiseks. aFRR juhtimissüsteem monitoorib süsteemi sagedust ja ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mille alusel leitakse süsteemi tasakaalustamiseks vajalik aFRR kogus. See tähendab, et süsteemi ebabilanss juhitakse nulli reaalajas tunnise ebabilansienergia nulli juhtimise asemel. mFRR võimsusi aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste ebabilansside katmiseks (näiteks elektrijaama rike). 2025. aastal peale ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga rakendab Elering aFRR juhtimises üleeuroopalise aFRR platvormi PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel. 4 Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele FCR. Antud reservitüübi eesmärgiks on esmane reageerimine sünkroonalaülestele ebabilanssidele. FCR on täielikult automaatne ning selle käivitamine toimub vastavalt sagedushälbele. 3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks Vastavalt SAFA nõuetele tuleb tagada ette nähtud mahus sageduse hoidmise reservide olemasolu ning minimaalne sageduse taastamise reservide maht. Selle tagamiseks korraldab Elering koostöös teiste Balti süsteemihalduritega alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga reguleerimisvõimsuse turgu. Balti süsteemihaldurid maksavad reguleerimisvõimsuse turul edukatele pakkujatele selle eest, et nad reserveerivad oma varasid reguleerimisenergia pakkumiseks. Reguleerimisvõimsuse turg toimub üks päev enne tarnepäeva ja enne elektrienergia päev-ette turgu. FCR reguleerimisteenusel ei järgne võimsusturule energiaturgu ning edukas FCR reguleerimisteenust pakkuja peab FCR teenust pakkuma vastavalt oksjoni tulemustele. FRR hankimise korral järgneb reguleerimisvõimsuste turule reguleerimisenergia turg, millel osalemine on edukate FRR reguleerimisvõimsuse pakkujate jaoks kohustuslik. Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisenergia pakkumised kogutakse Eleringi poolt kokku pakkumiste üldnimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO platvormidele, kus koostatakse ühine pakkumiste üldnimekiri. Reguleerimisenergia pakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks võib Elering Eesti pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisenergia pakkumisi ka enne Põhjamaade MARI platvormiga liitumisele vahendada Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisenergia pakkumisi Eleringile. Seda eeldusel, et vahendamine ei kujuta ohtu reserve edastavale elektrisüsteemile ning reserve saaval süsteemihalduril pole ligipääsu piisaval hulgal kohalikele reservidele või ülepiirilistele reservidele läbi reguleerimisplatvormide. Reguleerimisenergia pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik, v.a. juhul kui pakkuja on olnud vastava tootega edukas reguleerimisvõimsuse turul. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused. 3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine 3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine mFRR teenust kasutatakse süsteemi pikaajaliste ebabilansside katmiseks või kiiremate reservide vabastamiseks. mFRR teenuse kogust hinnatakse arvestades ebabilansi muutumise trendi ja juba varasemalt aktiveeritud kiiremate reservide koguse pealt. Elering hindab mFRR vajadust igaks turuperioodiks eraldi ning esitab mFRR nõudluse, et tagada süsteemi võimsusbilansi tasakaal. Elering tellib mFRR käivitamist tavaolukorras läbi MARI platvormi planeeritud käivitustüübiga nõudlust kasutades. Kuna planeeritud käivituste optimeerimine toimub 5 kindlatel ajahetkedel, siis võimaldab see süsteemihaldurite vastassuunaliste nõudluste saldeerimist, mis otsekäivituste korral sisuliselt ei ole võimalik. Samuti võimaldab see ligipääsu suurimale hulgale pakkumustest, kuna kõik reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud mFRR pakkumised peavad olema vähemalt planeeritud käivitust võimaldavad. mFRR nõudluse katmisel võetakse arvesse vabu ülekandevõimsusi ning valitakse soodsaimad mFRR energiapakkumised, mida aktiveerida. Eleringi alale edastatud mFRR aktiveerimiskorraldused edastatakse Eestis paiknevatele mFRR energia pakkujatele. Juhul kui MARI platvorm ei ole kätte saadav, siis esimese võimalusena tellib Elering mFRR käivitusi kohalikust pakkumuste nimekirjast. Kui kohalike reguleerimisteenuse pakkujate pakkumustest jääb väheseks, siis kasutab Elering tasakaalustamiseks ka Soome või Läti süsteemihalduritele kättesaadavaid pakkumusi. 3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine aFRR teenuse nõudlust hindab Eleringi juhtimissüsteemis olev aFRR kontroller, mis hindab Eleringi juhtimisala jaoks vajalikku aFRR nõudlust iga 4 sekundi tagant. Elering tellib aFRR reservide käivitamist tavaolukorras läbi PICASSO platvormi, mis võimaldab kasutada ka ülepiirilisi reserve ning kohalikke reserve teistele platvormi kasutavatele süsteemihalduritele edastada käivitamaks kõige odavamad pakkumised. Samuti võimaldab platvormi kasutamine süsteemihaldurite vajadusi saldeerida (demand netting), mis vähendab käivitatavate reservide mahtu. Eleringi alale koondvaates edastatud aFRR aktiveerimiskogused edastatakse Eestis paiknevatele aFRR energia pakkujatele. Kui PICASSO platvorm ei ole kätte saadav, käivitatakse automaatselt ainult kohalikke aFRR pakkumusi. Lisaks on rakendamisel protseduurid Balti-siseselt tagamaks saldeerimist ning võimaldamaks ligipääsu teistes Balti riikides paiknevatele aFRR ka olukorras, kus PICASSO ei ole kasutatav. 4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla. Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate asjaoludega:  Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR energiaturul ühise otseste pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;  Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete, energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;  Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid. 6 Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine tasakaalustamise energiaturul toimub hinnaastmete kaupa. Kiisa pakkumiste hind ei või ületada üle-Euroopalise määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri, artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohases hinnakujundusmetoodikas toodud hinnapõrandat ja hinnalage. Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel, kus H on Balti sagedusreservide Eesti hinnapiirkonna mFRR energiaturu ülesreguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind, arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26 tundi vanad. Sellest perioodist leitakse kõrgeim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa AREJ enda pakkumised. Saadud väärtus ei või olla väiksem kui Kiisa AREJ käitamiskulud: Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 1 H+1 250 MW jaotatavana 50 MW kaupa Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel, kus A on Balti sagedusreservide Eesti hinnapiirkonna mFRR energiaturu alla-reguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind, arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26 tundi vanad. Sellest perioodist leitakse madalaim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa AREJ enda pakkumised. : Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 1 A-1 40 MW jaotatavana 10 MW kaupa Kui eeltoodud tegurid H ja A ei ole eelmiste päevade kohta leitavad (näiteks puuduvad avaldatud andmed mõne hinnapiirkonna kohta), kasutab Elering viimaseid avaldatud andmeid. Kiisa AREJ reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu kasutatakse Kiisa AREJ käitamiskulude katmiseks. Kulude katmisest alles jääv osa kogutakse Eleringi ootel kontole ning kasutatakse alates jaanuarist 2026 Eleringi sagedusreservide võimsuse hankimise kulude katmiseks. 5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine Eestis paikneva mFRR võimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse reguleerimisenergia aktiveerimiseks reguleerimisenergia pakkuja poolt määratud IT süsteemi Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks antakse SCADA süsteemi kaudu. Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks koordineeritakse naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskusega, tavaolukorras läbi MARI või PICASSO, kes korraldab reguleerimisenergia aktiveerimise oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva reguleerimisenergia aktiveerimine naabersüsteemihalduri jaoks toimub ainult läbi Eleringi juhtimiskeskuse. 7 Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:  Reguleerimisenergia aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi kui see on tehniliselt võimalik.  Piiriülene reguleerimisenergia aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba piiriülest ülekandevõimsust v.a juhul kui tegemist on vastukaubandusega. Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:  viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood lubatud piiridesse;  kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk. Vastukaubandus ei mõjuta turuosaliste vahel vastavalt kokkulepitud jaotusmehhanismile teostatud piiriüleseid elektrienergia tarneid. Kõik piiriülesed elektrienergia tarned tagatakse süsteemihaldurite poolt. Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu aktiivvõimsusvoog siseneb (sisenes) ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust aktiivvõimsusvoog väljub (väljus). Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise tasakaalu peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses. Olukorras, kus olulise ülekandeliini või seadme rikke korral tuleb pikemaajaliselt reguleerimisenergiat kasutada vastukaubanduseks ja piisavate reservide olemasolu järgmise häiringu (contingency) jaoks ei ole tagatud, võib Elering vajaminevat energiat osta ka päevasiseselt turult vabastamaks käivitatud reserve. 6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine Elering tagab koos Läti ja Leedu põhivõrguettevõtetega Balti iga süsteemihalduri jaoks vajaliku võimsusreservide varu. Varu tagatakse läbi ühise võimsusreservide varu hankeplatvormi. Hankeplatvormi turu reeglid on kehtestatud vastavalt Balti süsteemihaldurite metoodikale vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 („EBGL“) artikli 33(1) sisule. Hankeplatvormil allokeeritakse aFRR ja mFRR reguleerimisvõimsusele ülekandevõimsust Balti riikide hinnapiirkondade vahel vastavalt Balti võimsusarvutamise ala süsteemihaldurite metoodikale vastavalt EBGL artikli 41(1) sisule. Hankeplatvormi reeglite kujundamisel rakendatud metoodikad on heaks kiidetud vastavate regulaatorite poolt. Varu hankimisel lähtutakse Balti süsteemihaldurite aFRR ning mFRR reguleerimisvõimsuse dimensioneerimise metoodikast ning Mandri-Euroopa FCR dimensioneerimise tulemustest. Reguleerimisvõimsus ostetakse igaks ööpäevaks korraga eelneva kalendripäeva hommikul. Reguleerimisvõimsuse pakkujad, kes on reguleerimisvõimsuse võimsusturul edukad, saavad vastaval ajaperioodi ning mahus kohustuse pakkuda FCR reguleerimisteenust elektrisüsteemi sageduse järgi ning kohustuse esitada süsteemihaldurile aFRR energiapakkumine või mFRR energiapakkumine. 8 7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine Reguleerimisvõimsuse eest tasub Elering turuosalistele vastavalt turuosalise poolt edukalt hankeplatvormil pakutud teenuse kogusele ning reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil tekkinud Eesti hinnapiirkonna reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale. Elering ja ülejäänud Balti süsteemihaldurid teostavad tasaarveldust, et tagada iga süsteemihalduri õiglane panus ühise reguleerimisvõimsuse varude tagamise kuludesse. Üles suunas reguleerimisenergia aktiveerimisel tasub Elering turuosalistele toodetud energia (või vähendatud tarbimise) eest ja alla suunas reguleerimisenergia aktiveerimisel tasuvad vastavalt turuosalised Eleringile oma tootmise vähendamise (või tarbimise lisamise) eest (välja arvatud juhul kui tekkis negatiivne hind). Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele ja kehtivale hinnastamise meetodile. Infot sagedusreservide pakkumiste koguste ja aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta vahetavad süsteemihaldurid omavahel ja Elering Eesti turuosalistega vastavalt sõlmitud lepingutele. 8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika Bilansienergia ost ja müük ning tasumise korraldamine toimub õigusaktide ning bilansilepingu tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras. Süsteemihaldur avaldab veebilehel bilansienergia hinna arvutamise metoodika ning tagab andmete avaldamise. 9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine Reguleerimisenergia pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:  Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse pakkujaga vastavalt aktiveeritud sagedusreservi pakkumisele. o mFRR pakkumise algus- ja lõppajaks loetakse aktiveeritud mFRR vastavalt tellimuses toodud alguse ja lõpp ajale. Planeeritud käivituste korral on aktiveerimisperiood 15 minutit. Otse käivituse korral on algus ja lõpp aeg toodud aktiveerimiskorralduses ning varieerub vahemikus 16 kuni 29 minutit. o mFRR planeeritud käivitustel ja otsekäivitustel võivad olla erinevad marginaalhinnad tulenevalt MARI platvormist, mille alusel toimub aktiveeritud mFRR energia arveldus. o aFRR pakkumise algusajaks loetakse reservi pakkumise aktiveerimise aega süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimsus kestab kuni süsteemihaldur edastab uue aktiveerimissignaali. o aFRR marginaalhind tuleneb lokaalsest või PICASSO marginaalhinnast, mille alusel toimub aktiveeritud aFRR energia arveldus. o FCR osas energia eest arveldust ei toimu.  Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes sagedusreservi pakkumine kajastub.  Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse selgitusperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades. 9   Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. o Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga selgitusperioodi kohta. Reguleerimisenergia selgitus periood on 15 minutit, kus esimene 15 minutit periood algab xx:00 ning lõpeb xx:15 ja järgnevad veerandtunnid järgivad sama põhimõtet. Reguleerimisvõimsuse arveldamine toimub vastavalt teenuse pakkujaga vastavalt igal turu ajaühikul reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil tekkinud Eesti hinnapiirkonna reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale ning sel turuajaühikul teenusepakkuja poolt vastu võetud teenuse mahule. Arveldamine toimub iga reguleerimisvõimsuse toote (FCR, aFRR üles suunas, aFRR alla suunas, mFRR üles suunas, mFRR alla suunas) kohta eraldi. Turu toimimise ning hindade kujunemise periood on võrdne hindade kujunemise perioodiga päev-ette elektrienergia turul. 10